(1)

23. juunil 2022 andis Euroopa Ülemkogu Ukrainale kandidaatriigi staatuse. 14. detsembril 2023 otsustas Euroopa Ülemkogu alustada Euroopa Komisjoni soovituse alusel Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi.

(2)

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on avaldanud laastavat mõju Ukraina majandusele, mis kahanes 29,1 % 2022. aastal ja taastus vaid vähesel määral 2023. aastal. See kahanemine oli tingitud tootmisressursside kaost Venemaa okupeeritud või rindejoonega külgnevatel territooriumidel, inimeste ulatuslikust sundrändest ning häiretest tööstuses, põllumajanduses ja kaubanduses. Pärast Venemaa sissetungi kiirenes märkimisväärselt inflatsioon ja suurenes töötus. Suurte kaitsekulutuste tõttu oli valitsemissektori eelarve puudujääk 2022. aastal 16 % SKPst ja 2023. aastal 27 % SKPst. Kuna Ukraina on kaotanud juurdepääsu rahvusvahelistele finantsturgudele, tugineb ta jätkuvalt välisabile. 2023. aastal põhines 17,5 % riigi eelarve netorahastamisest välistoetusel.

(3)

Seetõttu lõi liit erakorralise ühtse, keskpika perspektiiviga rahastamisvahendi, mis koondab liidu antavat kahepoolset toetust Ukrainale. Kooskõlas määrusega (EL) 2024/792 loodi sihtotstarbelise rahastamisvahendina Ukraina rahastu (edaspidi „rahastu“), millest antava liidu toetuse maksimumsumma on 50 000 000 000 eurot jooksevhindades. Rahastu eesmärk on aidata vähendada Ukraina rahastamispuudujääki ja säilitada makromajanduslikku stabiilsust kuni 2027. aastani, et aidata katta Ukraina taaste-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajadusi, toetades samal ajal riigi reformipüüdlusi tema teekonnal liidu liikmesuse suunas.

(4)

Rahastu I samba raames antakse rahalist toetust summas kuni 38 270 000 000 eurot. Sellest 5 270 000 000 eurot antakse tagastamatu toetusena ja kuni 33 000 000 000 eurot laenudena, sealhulgas võimalikud vahendid erakorralisest sildrahastamisest vastavalt määruse (EL) 2024/792 artiklile 25. Tulenevalt erakorralisest sildrahastamisest summas kuni 6 000 000 000 eurot on Ukraina kava jaoks kättesaadavaks tehtavate rahaliste vahendite kogusumma kuni 32 270 000 000 eurot, millest antakse tagastamatu rahalise toetusena kuni 5 270 000 000 eurot ja laenuna kuni 27 000 000 000 eurot.

(5)

Määruse (EL) 2024/792 artikli 25 kohaselt võib komisjon sildrahastuse kaudu anda piiratud erakorralist toetust laenude vormis kuni kuueks kuuks alates 1. jaanuarist 2024, kui 2. märtsiks 2024 ei ole Ukraina kava vastu võetud või kui nimetatud määruse artiklis 9 sätestatud raamlepingule ei ole alla kirjutatud. 13. märtsil 2024 kirjutasid komisjon ja Ukraina alla vastastikuse mõistmise memorandumile, mis käsitleb Ukrainale laenude vormis erakorralise sildrahastusena kuni 6 000 000 000 euro andmist, tingimusel et Ukraina täidab liidu toetuse eeltingimuse, viis poliitilist tingimust ja teatavad aruandlusnõuded. Selleks et tagada Ukraina reformikava elluviimise järjepidevus, on need viis poliitilist tingimust kajastatud ka Ukraina kavas.

(6)

20. märtsil 2024 esitas Ukraina Ukraina kava kooskõlas määruse (EL) 2024/792 artiklitega 14, 16 ja 17 ametlikult komisjonile. Ukraina kava koosneb 15 valdkondlikust peatükist ja kolmest horisontaalsest peatükist, milles käsitletakse ülesehitus- ja moderniseerimisprotsesse valitsuse kõigil tasanditel, liidu finantshuvide kaitsmise mehhanisme ja korda ning sidusrühmadega konsulteerimist Ukraina kava ettevalmistamise käigus. Rahastu I samba raames toimuva rahastamisega on seotud 151 mõõdetavat kvalitatiivset ja kvantitatiivset vahe-eesmärki, millest viis on seotud erakorralise sildrahastusega ja 146 käesoleva otsuse kohase rahastamisega. Need vahe-eesmärgid määrasid kindlaks Euroopa Komisjon ja Ukraina valitsus, lähtudes Ukraina vajadustest, prioriteetidest ja suutlikkusest. Lisaks rahastuga hõlmatud meetmetele pakutakse Ukraina kavas välja laiem reformi- ja investeerimiskava. Seega on tegu Ukraina valitsuse tervikliku Ukraina kavaga, milles määratakse kindlaks Ukraina koheste rahastamisvajaduste rahuldamise ning tulevase majanduse taastamise ja ülesehitamise nimel töötavate abiandjate reformi- ja investeerimisprioriteedid lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Samuti tuleks astuda samme, mis on vajalikud selleks, et tagada tihe koordineerimine ja vastastikune täiendavus teiste abiandjatega, sealhulgas korrapäraste konsultatsioonide ja strateegilise teavitustegevuse abil.

(7)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/792 artikliga 18 on komisjon hinnanud Ukraina kava asjakohasust, põhjalikkust ja sobivust. Hindamisel tegi komisjon võimalikult palju koostööd Ukrainaga ja konsulteeris teiste rahvusvaheliste partneritega. Komisjon hindas eelkõige seda, kas Ukraina kava kujutab endast vajaduspõhist, sidusat, terviklikku ja piisavalt tasakaalustatud vahendit rahastu eesmärkide saavutamiseks, kas see aitab lahendada asjaomaseid probleeme, mis on kindlaks tehtud Ukraina liiduga ühinemise poole liikumise kontekstis ja on selle eesmärgiga kooskõlas, kas Ukraina kava meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2024/792 artiklis 4 osutatud rahastu üldpõhimõtetega ning kas see vastab Ukraina taaste-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajadustele. Komisjon hindas ka seda, kas Ukraina kavandatud kord tagab eeldatavasti Ukraina kava tulemusliku elluviimise, seire ja aruandluse ning kas see eeldatavasti tagab tõhusalt liidu finantshuvide piisava kaitse. Lõpuks hindas komisjon, kas ülemraadaga on kooskõlas Ukraina õigusraamistikuga asjakohaselt konsulteeritud, kas Ukraina kavas võetakse asjakohastel juhtudel arvesse sidusrühmade avaldatud seisukohti ja kas sellega tagatakse, et teised abiandjad saavad selle eesmärke toetada.

(8)

Ukraina kavas tehakse ettepanek 69 reformiks ja 10 investeeringuks, mida tuleb ellu viia rahastu üld- ja alaeesmärkide saavutamiseks. Ukraina kava hõlmab selliseid olulisi valdkondi nagu avalik haldus, avaliku sektori finantsjuhtimine, kohtusüsteem, korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus, finantsturud, riigi varade haldamine, inimkapital, ettevõtluskeskkond, detsentraliseerimine ja regionaalpoliitika, energeetika, transport ja logistika, põllumajanduslik toidutööstus, kriitilise tähtsusega toorainete haldamine, digiüleminek, rohepööre ja keskkonnakaitse. Investeeringud jagunevad kuue valdkondliku peatüki vahel, milleks on inimkapital, ettevõtluskeskkond, energeetika, transport ja logistika, põllumajanduslik toidutööstus ning detsentraliseerimine ja regionaalpoliitika.

(9)

146 mõõdetavat kvalitatiivset ja kvantitatiivset vahe-eesmärki, mille Euroopa Komisjon ja Ukraina valitsus on rahastust rahastuse saamise tingimustena kindlaks määranud, on jagatud aastatele 2024–2027. Maksete ajakava määratakse kindlaks nende vahe-eesmärkidega ning see kajastab Ukraina rahastamis- ja makromajanduslikke vajadusi. Võttes arvesse Ukraina makromajanduslikku olukorda ja võla jätkusuutlikkust, koondatakse rahastamine esimesele ja teisele rakendamisaastale. Rahastamise toomine perioodi algusesse kajastub ka täidetavate vahe-eesmärkide arvus. Avaliku sektori finantsjuhtimist käsitleva peatüki vahe-eesmärgid hõlmavad tingimusi oluliste nõuete kohta, nagu majandus- ja finantsstabiilsuse säilitamine, eelarve järelevalve ja riigi rahanduse juhtimine.

(10)

Ukraina kava kohaste reformide ja investeeringutega seotud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed vahe-eesmärgid vastavad piisavalt rahastu üld- ja alaeesmärkidele, mis on sätestatud määruse (EL) 2024/792 artiklis 3. Ukraina kva iga peatükk aitab märkimisväärselt või osaliselt kaasa vähemalt ühe üldeesmärgi ja ühe alaeesmärgi saavutamisele seeläbi, et keskendutakse reformidele ja meetmetele, mille eesmärk on edendada lähenemist liidule, õigusriigi tugevdamist, demokraatiat ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist. Komisjon seirab Ukraina kava elluviimisel tehtud edusamme ning selle kava panust rahastu üld- ja alaeesmärkide saavutamisse, sealhulgas määruse (EL) 2024/792 artikli 21 kohaselt koostatava Ukraina kava täitmise tulemustabeli kaudu.

(11)

Ukraina kavas esitatud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed vahe-eesmärgid peaksid aitama kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, keskkonnakaitsele, sealhulgas elurikkuse säilitamisele, ning kestlikule ja õiglasele rohepöördele. Kooskõlas määruse (EL) 2024/792 artikliga 4 järgitakse vahe-eesmärkide puhul niivõrd, kui see on sõjast räsitud riigis võimalik, vastavust liidu kliima- ja keskkonnanõuetele ning juhindutakse põhimõttest „mitte kedagi ei tohi kõrvale jätta“. Vahe-eesmärgid on seotud keskkonna- ja kliimapoliitikaga ning teatavate valdkondlike poliitikareformidega, mille eesmärk on integreerida kestlikkustavad peamistesse valdkondadesse. Need toetavad võimalikult suures ulatuses nii Ukraina poolt põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist ja edusammude saavutamist ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmisel kui ka mitmepoolsetest keskkonnalepingutest tulenevate kohustuste täitmist. Vähemalt 12 % kõigist rahastu I samba raames kavandatud investeeringutest, sealhulgas vähemalt 80 % kõigist investeeringutest transporditaristusse ja vähemalt 60 % kõigist energiataristu investeeringutest, peaksid olema kooskõlas kliima- ja keskkonnaeesmärkidega, võttes arvesse tingimusi sõjast räsitud riigis. Ukraina kavas prioriseeritakse ka Ukraina digiüleminekut ja küberturvalisuse alase võimekuse tugevdamist, mis sillutab teed liidu 5G küberturvalisuse meetmepaketi rakendamiseks.

(12)

Ukraina kavas tunnistatakse ka, et vaesuse vähendamiseks ja majanduskasvu tagamiseks on äärmiselt oluline keskenduda Ukraina tööjõule ja inimkapitalile. Sellega seoses asetatakse Ukraina kavas rõhku tervishoiu- ja haridusasutuste taastamisele ja parendamisele ning pannakse ette reformi- ja investeerimismeetmeid riigi sotsiaalasutuste ajakohastamiseks ja sotsiaalkindlustuse parandamiseks. Ukraina kava aitab saavutada sotsiaalseid eesmärke kaasava ja rahumeelse ühiskonna valdkonnas ning haavatavas olukorras olevate rühmade, näiteks sõjaveteranide ja ümberasustatud inimeste kaasamise ning laste parimate huvide tagamise valdkonnas. Lisaks aitab Ukraina kava kaasa soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamisele ja edendab nende õigusi, sealhulgas soodustades naiste täielikku, võrdset ja sisulist osalemist otsustusprotsessides ning ennetades naistevastast vägivalda, soolist vägivalda ja perevägivalda ja nende vastu võideldes.

(13)

Ukraina kava peaks aitama kaasa õigusriigi üldisele edendamisele. Kavandatud reformid peaksid suurendama kõigil tasanditel kohtusüsteemi sõltumatust, vastutust, usaldusväärsust ja professionaalsust, parandama maksejõuetus- ja täitemenetlusi, suurendama õiguskaitse kättesaadavust ning tugevdama prokuratuuri usaldusväärsust, meritokraatiat ja professionaalsust. Ukraina kava eesmärk on ka parandada institutsioonilist suutlikkust ja õigusraamistikku, hõlmates vajalikke menetlusi praeguste töötajate tausta kontrollimiseks ja uute töötajate valimiseks asjaomastes organites läbipaistval ja meritokraatlikul viisil, võitlemaks korruptsiooni vastu ning viimaks Ukraina rahapesuvastase võitluse õigusraamistikku kooskõlla liidu acquis’ ja muude ülemaailmsete standarditega.

(14)

Ukraina kavas tunnistatakse vajadust luua koordineerimissüsteem, et tagada tulemuslikud ülesehitus- ja moderniseerimisprotsessid kõigil valitsemistasanditel, ning tunnustatakse riigi tasandist madalamate valitsemistasandite, eelkõige kohalike omavalitsuste olulist rolli nendes protsessides. Selles mõttes kajastavad Ukraina kavas sisalduvad meetmed üldjoontes Ukraina piirkondade ja kohalike omavalitsuste taaste-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajadusi. Ühes Ukraina kava horisontaalsetest peatükkidest kirjeldatakse riiklike institutsioonide ja asutuste ülesandeid ja kohustusi, peamisi strateegilise planeerimise dokumente ning Ukraina ülesehitus- ja moderniseerimisprotsesside aluspõhimõtteid riiklikul tasandil ja riigi tasandist madalamatel valitsemistasanditel. Ukraina kavas tehakse ettepanek meetmeteks, et edendada detsentraliseerimisreformi kogu Ukrainas ja tugevdada regionaalpoliitika arengut, võttes arvesse valitsuse eri tasanditele antud volitusi, ülesandeid ja vastutusala. Tuleb luua mehhanism, et kaasata riigi tasandist madalama tasandi ametivõimud selliste otsuste tegemisse, mis käsitlevad toetuse kasutamist kohaliku tasandi ülesehitusprotsessis, ning metoodika asjaomaste kulude jälgimiseks. 2027. aasta lõpuks tuleks rahastu I samba kohasest tagastamatust rahalisest toetusest vähemalt 20 % eraldada Ukraina riigi tasandist madalama tasandi ametivõimude, eelkõige kohalike omavalitsuste taaste-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajaduste rahuldamiseks.

(15)

Ukraina kava on lahutamatu osa Ukraina jõupingutustest säilitada finantsstabiilsus ja tagada Ukraina riigi elementaarne toimimine, sealhulgas oluliste avalike teenuste jätkuv osutamine. See on ka üks peamistest vahenditest valitsuse Ukraina kava nelja-aastase reformi-, ülesehitus- ja investeerimiskava koostamiseks ning peamine vahend stabiilse ja prognoositava liidupoolse rahastuse kaasamiseks. Ukraina kavas kindlaks määratud vahe-eesmärgid kujutavad endast tasakaalustatud ja hästi suunatud vastust Ukraina vajadustele, võimendavad riigi kasvupotentsiaali keskpikas ja pikas perspektiivis ning toetavad lähenemist liidu majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnastandarditele, ilma et see piiraks Ukraina kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, liikmesriikide ees. Kui kõik kavandatud reformid ja investeeringud viiakse täielikult ellu, võib Ukraina kava komisjonisiseste simulatsioonide kohaselt suurendada Ukraina SKPd 2027. aasta lõpuks ligikaudu 6,2 % ja 2040. aastaks ligikaudu 14,2 % võrreldes stsenaariumiga, kus Ukraina kava ei viia ellu; seejuures ei ole simulatsioonides arvestatud järelmõjuga, mis on eeldatavasti samuti märkimisväärne.

(16)

Rahastu peaks aitama tagada Ukraina riigi rahanduse jätkusuutlikkuse. Komisjoni sisesimulatsioonid näitavad, et pärast rahastu rakendamist on võlg ligikaudu 10 protsendipunkti SKPst väiksem võrreldes alternatiivse stsenaariumiga, kus rahastut ei rakendata. Ukraina kavas esitatud reformide eesmärk on suurendada investeeringuid, parandada kogutootlikkust ja majanduslikku vastupanuvõimet ning lõppkokkuvõttes hoogustada majanduskasvu, mis muudab Ukraina majanduse tugevamaks. Koos väga soodsate rahastamistingimustega, mis vähendavad intressimakseid ja võla teenindamist, aitab rahastu rakendamine ja Ukraina kava elluviimine toetada seega riigi rahanduse ja valitsemissektori võla jätkusuutlikkust.

(17)

Ukraina kava eesmärk on toetada Ukraina jõupingutusi liiduga ühinemisel. Ukraina kavaga ette nähtud reformid ja investeeringud aitavad kaasa komisjoni arvamuses ja selle analüütilises aruandes ning ELi 2023. aasta laienemisaruandes (2) esitatud soovitustele, täiendavad neid ning teatavates valdkondades kattuvad nendega. Suurem osa Ukraina kava kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid vahe-eesmärke täiendavad üldjoontes või osaliselt ELi laienemisaruandes antud soovitusi. Paljude Ukraina kavaga ette nähtud meetmete eesmärk on lähendada Ukrainat liidu nõuetele ja parimatele tavadele seeläbi, et Ukraina kavas kindlaks määratud põhivaldkondades saavutatakse suurem kooskõla ELi acquis’ga. Komisjon peaks ühtlasi tagama, et rahastust rahastatavad reformid ja investeeringud vastavad liidu normidele ja standarditele, sealhulgas põllumajandus- ja muude asjaomaste sektorite puhul. Selline vastavus toetaks ka vajalike tingimuste loomist Ukraina integreerumiseks siseturuga. Seega on Ukraina kava kooskõlas ELi-Ukraina assotsieerimislepinguga, sealhulgas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonnaga, ning tugevdab selles kindlaks määratud eesmärke. Kuna Ukraina kava keskendub majanduskasvule, täiendab see ka ühinemisprotsessi kui vahend, mis kiirendab majanduslikku lähenemist liidule. Ukraina kava kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete vahe-eesmärkide saavutamisele peavad järgnema konkreetsed rakendusmeetmed, mida võetakse ühinemisprotsessi raames igakülgselt arvesse.

(18)

Ukraina kva ettevalmistamise üks osa oli konsultatsiooniprotsess, mille Ukraina valitsus viis läbi kooskõlas riigi õigusraamistikuga, nagu on sätestatud määruses (EL) 2024/792. See protsess hõlmas konsultatsioone nii Ukrainas kui ka rahvusvahelise üldsusega asutustevahelise abi koordineerimise platvormi kaudu. Ukrainas konsulteeris valitsus täidesaatvate valitsusorganite, asjaomaste sidusrühmade, riigi tasandist madalama tasandi ametivõimude, kodanikuühiskonna ning ülemraadaga ja selle komisjonidega. See protsess viidi läbi korrapäraste konsultatsioonide kaudu, sealhulgas esitluste, õpikodade, kirjalike küsimustike ja sihtotstarbeliste arutelude vormis. Kogu Ukraina kava elluviimise ajal peab Ukraina valitsus ülemraada ja vajaduse korral muude asjaomaste sidusrühmadega iga-aastaseid konsultatsioone Ukraina kava edenemise ning sellega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete vahe-eesmärkide üle.

(19)

Ukraina kava sisaldab sobivat elluviimise, seire ja aruandluse korda liidu finantshuvide piisava kaitse tagamiseks. Ukraina nimetas majandusministeeriumi alluvuses riikliku koordinaatori, et tagada Ukraina kava üldine koordineerimine, elluviimine ja seire. Rahandusministeerium vastutab Ukraine kava elluviimise ja kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete vahe-eesmärkide täitmise auditeerimise eest. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete vahe-eesmärkide rakendamise eest vastutavad ametiasutused teevad koostööd riikliku koordinaatoriga, et tagada Ukraina kava õigeaegne elluviimine. Ukrainale antava ELi finantsabi tulemuslikule koordineerimisele ja seirele aitaks kaasa Ukraina kava juhtimises osalevate institutsioonide ja Ukraina Kontrollikoja vaheline korrapärane dialoog ja koostöö. Ukraina Kavas on esitatud meetmed normide rikkumiste, pettuste, igasuguse korruptsiooni, sealhulgas suurkorruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ning huvide konfliktide ennetamiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks. Samuti nähakse selles ette meetmed rahastust eraldatud vahendeid mõjutavate kuritegude uurimiseks ja nende eest süüdistuste esitamiseks ning mehhanism, mis võimaldab teha õigusalast koostööd liidu ja selle liikmesriikide pädevate asutustega. Ukraina Kavas kirjeldatakse korda, mille eesmärk on vältida topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest või teiste abiandjate poolt. Samuti peaks Ukraina tagama, et Ukraina kava elluviimisel on liidupoolne rahastamine piisavalt nähtav ja sellest teavitatakse piisavalt. Eelkõige peaksid rahastu I samba raames rahastatavad hanked põhinema liidu standarditel, nagu on sätestatud määruse (EL) 2024/792 artiklites 8 ja 11.

(20)

Ukraina peaks tagama, et komisjonil, OLAFil, Euroopa Kontrollikojal ja asjakohastel juhtudel Euroopa Prokuratuuril on taotluse korral täielik juurdepääs vajalikele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluste nõuetekohast põhjendamist nii nimetatud taotluste hindamiseks kui ka auditi ja kontrolli eesmärgil. Samuti peaks Ukraina teatama komisjonile vahendite kasutamisega seotud õigusnormide rikkumistest niipea, kui sellised rikkumised avastatakse.

(21)

Ukraina kava elluviimise ajal peab Ukraina tagama, et järgitakse täielikult määruse (EL) 2024/792 artikli 9 kohaselt komisjoniga sõlmitud raamlepingu sätteid.

(22)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/792 artikliga 7 võivad liikmesriigid, kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantsasutused või muud allikad teha rahastusse, sealhulgas Ukraina kavasse täiendavaid sissemakseid. Kuigi Ukraina kavas ei täpsustata teiste abiandjate rahalisi panuseid selle elluviimiseks, kirjeldatakse selles, kuidas see tagab koordineerimise ja üksmeele rahvusvahelise üldsusega, sealhulgas Ukraina reformikava ja Ukraina investeerimisvajaduste seisukohast, et tagada Ukraina ülesehitamine, taastamine ja moderniseerimine. Sel eesmärgil peeti Ukraina kava ettevalmistamise käigus asutustevahelise abi koordineerimise platvormi ja sellega seotud eksperdirühmade kaudu konsultatsioone G7 ja partneritega rahvusvahelistest finantsasutustest; samuti konsulteeriti liikmesriikidega. Ukraina valitsus jätkab konsultatsioone ja tagab asjakohase koordineerimise rahvusvaheliste partneritega kogu Ukraina kava elluviimise ajal, et tagada nende suutlikkus toetada Ukraina kava eesmärke.

(23)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/792 artikliga 5 tehakse Ukraina kava alusel antav rahaline toetus kättesaadavaks eeltingimusel, et Ukraina jätkab tulemuslike demokraatlike mehhanismide, sealhulgas parlamentaarse mitmeparteisüsteemi ja õigusriigi järgimist ja austamist, ning tagab inimõiguste, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamise. Rahaline toetus sõltub samuti Ukraina kavas sätestatud tingimuste rahuldavast täitmisest. Selles osas on Ukraina kava olulisteks elementideks õigusriigi tugevdamine, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse suurendamine, korruptsiooni ja eelkõige suurkorruptsiooni vastane võitlus, rahapesuvastane võitlus ning avaliku halduse reformi tugevdamine. Komisjoni Ukraina kava hinnangu kohaselt täidab Ukraina rahastust antava toetuse eeltingimuse. Komisjon jätkab eeltingimuse täitmise seiramist kogu rahastust toetuse andmise perioodi jooksul.

(24)

Rahastust Ukraina kava jaoks antav toetus peaks tagama Ukraina lähenemise liidule seeläbi, et riigis edendatakse järk-järgult põhiväärtuste ja -normide järgimist, tugevdatakse avaliku sektori asutusi ja võetakse üle liidu acquis. Selleks peaks komisjon kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete vahe-eesmärkide täitmise hindamisel enne iga rahastust tehtavat väljamakset pöörama liidu finantshuvide kaitse tagamiseks erilist tähelepanu õigusriigi, valitsemistava ja avaliku halduse tulemuslikule tugevdamisele Ukrainas ning asjaomastes sektorites õigusraamistiku järkjärgulisele ühtlustamisele liidu acquis’ga. Seda kajastatakse komisjoni hinnangus, mis käsitleb Ukraina eeltingimuse täitmist, mis on sätestatud määruse (EL) 2024/792 artiklis 5, kogu liidu toetuse andmise ajavahemikul.

(25)

Ukraina kava jaoks kättesaadavaks tehtud rahalised vahendid eraldatakse eelmaksete ja 15 kvartaalse osamaksena ajavahemikul 2024–2027, kui Ukraina on rahuldavalt täitnud asjaomased kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed vahe-eesmärgid, mis on Ukraina kava elluviimise puhul kindlaks määratud. Iga osamakse summa kajastab üldjoontes asjaomaste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete vahe-eesmärkide arvu, võttes arvesse Ukraina makromajanduslikku olukorda ja võla jätkusuutlikkust lühikeses perspektiivis.

(26)

Kõik kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed vahe-eesmärgid tuleks täita 31. detsembriks 2027. Viimase osamakse võib teha 2028. aasta esimeses kvartalis, lähtudes kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete vahe-eesmärkide saavutamisest 2027. aasta viimases kvartalis.

(27)

Laenudena antavat toetust rahastatakse laenust, mille komisjon võtab liidu nimel määruse (EL) 2024/792 artikli 22 lõike 1 alusel.

(28)

Ukraina kavas taotles Ukraina eelmaksena 7 % laenuna antavast toetusest, mis vastab 1 890 000 000 eurole. Kõnealune summa tuleks teha kättesaadavaks liidu ja Ukraina vahel määruse (EL) 2024/792 artikli 9 kohaselt sõlmitud raamlepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas ning liidu ja Ukraina vahel määruse (EL) 2024/792 artikli 22 kohaselt sõlmitud laenulepingu jõustumise korral. Eelmakse tuleks tasaarvestada nii, et see arvatakse proportsionaalselt maha osamaksetest.

(29)

Ukraina kava jaoks antava toetuse finantsvõimenduse maksimeerimiseks tuleks kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid vahe-eesmärke ellu viia koos struktuuriliste eesmärkidega, mis on sätestatud IMFi laiendatud rahastamisvahendis Ukraina jaoks, ning võimalusel koos tingimustega, mis on seotud teiste abiandjate poolt Ukrainale antava finantsabi programmidega, ilma et see piiraks ühegi Ukraina rahastu rahastamisvahendi rahastamisviise käsitlevate sätete kohaldamist.

(30)

Kuna komisjon on andnud Ukraina kavale positiivse hinnangu, tuleks nimetatud hinnang heaks kiita ning Ukraina kava elluviimiseks vajalikud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed vahe-eesmärgid ning summa, mille liit peab tagastamatu rahalise toetuse ja laenuna antava toetusena Ukrainale kättesaadavaks tegema, tuleks sätestada käesolevas otsuses kooskõlas määruse (EL) 2024/792 artikliga 19,