a)

Andmekeskuse nimi – nimi, mida kasutatakse aruandva andmekeskuse identifitseerimiseks ja kirjeldamiseks.

b)

Andmekeskuse omanik ja käitaja – aruandva andmekeskuse omaniku ja käitaja nimi ja kontaktandmed.

c)

Andmekeskuse asukoht – aruandva andmekeskuse (hoone või tegevuskoha) asukoha kohaliku haldusüksuse kood (LAU kood) vastavalt kõige uuematele Eurostati avaldatud kohalike haldusüksuste tabelitele.

d)

Andmekeskuse liik – aruandva andmekeskuse liik, mis vastab aruandva andmekeskuse tööle kooskõlas andmekeskuse määratluse ja iga andmekeskuse liigi määratlusega, mis on esitatud käesolevas määruses.

Aruandva andmekeskuse liigi väärtus võib olla kas „ettevõtte andmekeskus“, „koospaiknemisel põhinev andmekeskus“ või „koosmajutusel põhinev andmekeskus“ kombineerituna väärtusega „ehitis“ või „ehitiste rühm“.

Kui koospaiknemisel põhinev andmekeskus pakub ka koosmajutusteenust või kui koosmajutusel põhinev andmekeskus pakub ka koospaiknemisteenust, tuleb see ära märkida.

e)

Tegevuse alustamise aasta ja kuu – kalendriaasta ja kuu, mil aruandev andmekeskus hakkas pakkuma infotehnoloogiateenuseid.

a)

elektritaristu liiasus kõrgepinge/madalpinge (line-up)/seadmepüstiku tasandil;

b)

jahutustaristu liiasus ruumi/seadmepüstiku tasandil.

a)

Paigaldatud infotehnoloogiaseadmete võimsustarve („PDIT“, kW), nagu on määratletud artiklis 2. Kui paigaldatud infotehnoloogiaseadmete võimsustarve on aruandeperioodi jooksul muutunud, kasutatakse kaalutud keskmist.

Kui paigaldatud infotehnoloogiaseadmete võimsustarvet ei ole võimalik kindlaks teha, võib kasutada andmekeskuse infotehnoloogiaseadmete nimikoormust (kW), nagu on määratletud artiklis 2. Kui andmekeskuse infotehnoloogiaseadmete nimikoormus on aruandeperioodi jooksul muutunud, kasutatakse kaalutud keskmist.

Aruandev andmekeskus märgib, millist parameetrit ta oma aruandluses kasutab.

b)

Andmekeskuse üldpõrandapind („SDC“, ruutmeetrites).

Kui ehitisel, kus andmekeskus asub, on teistsugune põhiotstarve (näiteks kontorihoone), peab SDC väärtus olema piiratud andmekeskuse arvutiruumi või -ruumide põrandapinna ja andmekeskuse nõuetekohaseks käitamiseks vajalike seadmete all oleva põrandapinna summaga.

Kui need seadmed täidavad ka muid ehitise jaoks vajalikke ülesandeid (näiteks kogu ehitise ühine jahutussüsteem), kasutatakse eelmise lõigu kohases arvutuses selliste seadmete all oleva põrandapinna protsentuaalset osakaalu, mis vastab andmekeskuse arvutiruumi või -ruumide nimikoormust kajastavale protsendimäärale.

Kui andmekeskus hõlmab ühte ehitist, võrdub SDC väärtus selle ehitise põrandapinnaga.

Kui andmekeskus hõlmab ehitiste rühma, võrdub SDC väärtus kõigi ehitiste põrandapindade summaga.

c)

Andmekeskuse arvutiruumide põrandapind („SCR“, ruutmeetrites).

Kui andmekeskus hõlmab ehitiste rühma, võrdub SCR väärtus kõigi ehitiste arvutiruumide põrandapinna summaga.

d)

Aruandva andmekeskuse summaarne energiatarbimine („EDC“, kWh) – mõõdetakse vastavalt CENi/CENELECi standardis EN 50600-4–2 või samaväärses standardis määratletule ja selles esitatud meetodil.

Summaarne energiatarbimine sisaldab elektri, kütuste ja muude jahutamiseks kasutatavate energiaallikate kasutamist.

Varugeneraatorite energiatarbimist (EDC-BG, kWh) mõõdetakse eraldi.

Summaarset energiatarbimist mõõdetakse andmekeskuse süsteemi sisenemise kohas enne toitevoolu ülekande jaotlat. Mõõtepunktid paiknevad primaarse ja sekundaarse toiteallika ning iga täiendava toiteallika juures, näiteks varutootmise puhul.

Süsteemisisese koostootmise või absorptsioonjahuti puhul on mõõtepunkt koostootmissüsteemi või absorptsioonjahutisse sisenemise kohas ning mõõdetakse tarbitud kütust. Süsteemivälise koostootmise puhul on mõõtepunktid elektri- ja soojusenergia väljumiskohtades ning süsteemivälise absorptsioonjahuti puhul on mõõtepunkt jahutusvee väljumiskohas.

e)

Infotehnoloogiaseadmete summaarne energiatarbimine („EIT“, kWh) – mõõdetakse kooskõlas elektrienergia kasutamise tõhususe (PUE) arvutamise 1. kategooria meetodiga, mis on esitatud CENi/CENELECi standardis EN 50600-4–2 või samaväärses standardis. Andmekeskused mõõdavad summaarset aastast energiatarbimist iga infotehnoloogiaseadmetega ühendatud katkematu toite allika (UPS) juures.

Nendes andmekeskustes, kus ei ole katkematu toite allikat, näiteks alalisvoolul töötavates andmekeskustes, saab näitajat EIT mõõta andmekeskuse infotehnoloogiaseadmetega ühendatud toitejaotusseadme (PDU) juures või kooskõlas CENi/CENELECi standardis EN 50600-4–2 esitatud PUE arvutamise 2. kategooria meetodiga või mõõtepunktis, mille määrab kindlaks andmekeskus.

Joonisel 1 on esitatud andmekeskuse seire- ja mõõtepunktide üldskeem, kus on näidatud summaarse energiatarbimise ja infotehnoloogiaseadmete summaarse energiatarbimise mõõtekohad.

Joonis 1.

Energiatarbimise mõõtmine

f)

Elektrivõrgu funktsioonid – teave selle kohta, kas andmekeskus täidab mõnda elektrivõrgu stabiilsust, töökindlust ja kerksust toetavat funktsiooni, nagu tippkoormuse nihutamine või kindel sageduskaja.

g)

Akude keskmine võimsus („CBtG“, kW) – andmekeskuse akude keskmine võimsus, mis edastati võrku asjaomase turu või elektrivõrgu funktsioonide täitmise lepingute kaudu.

h)

Sisendvee kogumaht („WIN“, kuupmeetrites) – mõõdetakse vastavalt CENi/CENELECi standardis EN 50600-4–9 määratletule ja selles esitatud veekasutuse tõhususe (WUE) arvutamise 2. kategooria meetodil või kui see ei ole võimalik, siis 1. kategooria meetodil, või vastavalt samaväärsele standardile. Andmekeskused mõõdavad kõiki andmekeskuse piiresse siseneva vee koguseid, mida kasutatakse seoses andmekeskuse funktsioonidega (sh keskkond, elektrienergia, turvalisus ja infotehnoloogia).

Aruandev andmekeskus märgib, millise kategooria kohast WUE arvutamist ta oma aruandluses kasutab.

Joonisel 2 on esitatud andmekeskuse seire- ja mõõtepunktide üldskeem koos näitajate ERES-OS, WIN ja EREUSE mõõtekohtadega.

Joonis 2.

Sisendvee ja taaskasutatud heitsoojusenergia mõõtmine

i)

Sisendjoogivee kogumaht („WIN-POT“, kuupmeetrites) – mõõdetakse vastavalt CENi/CENELECi standardis EN 50600-4–9 määratletule ja selles esitatud WUE arvutamise 1. kategooria meetodil või vastavalt samaväärsele standardile. Andmekeskused mõõdavad kõiki andmekeskuse piiresse sisenevaid joogivee koguseid, mida kasutatakse andmekeskuse funktsioonide jaoks (sh keskkond, elektrienergia, turvalisus ja infotehnoloogia).

Kui ehitisel, kus andmekeskus asub, on teistsugune põhiotstarve, peavad WIN ja WIN-POT väärtused olema piiratud andmekeskuse arvutiruumis või -ruumides olevate seadmete ja andmekeskuse käitamiseks vajalike seadmete jaoks kasutatud (või hinnanguliselt kasutatud) vee kogustega.

j)

Taaskasutatud heitsoojusenergia („EREUSE“, kWh) – mõõdetakse vastavalt CENi/CENELECi standardis EN 50600-4–6 või samaväärses standardis määratletule ja selles esitatud meetodil. Andmekeskused mõõdavad väljaspool andmekeskuse piire kasutatud või taaskasutatud soojusenergiat, mis asendab osaliselt või täielikult väljaspool andmekeskuse piire vajaminevat energiat.

Andmekeskuse piiride määratlemine on selle näitaja edukaks mõõtmiseks määrava tähtsusega, sest arvesse võetakse ainult väljaspool andmekeskuse piire taaskasutatud energiat. Joonisel 2 on esitatud skeem andmekeskuse piiride kindlaksmääramiseks, s.o perimeeter ning sellesse jäävad alad ja seadmed.

Taaskasutatud energiat mõõdetakse andmekeskuse piiril punktis, kus energia antakse üle teisele poolele kasutamiseks.

Kui osa heitsoojusenergiast taaskasutatakse andmekeskuse jahutamiseks, tuleb see osa taaskasutatud heitsoojusenergiast maha arvata, st lahutada andmekeskuses kasutatud jahutusvedeliku vooluhulgale vastav osa.

k)

Heitsoojuse keskmine temperatuur („TWH“, °C) – mõõdetakse andmekeskuse arvutiruumide info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete jahutamiseks kasutatud vedeliku temperatuurina, mis arvutatakse aasta keskmisena kõigi mõõtepunktide lõikes.

Heitsoojuse temperatuuri mõõdetakse kohas, kus soojenenud vedelik siseneb andmekeskuse arvutiruumide piiril soojusvaheti(te)sse (joonis 3). Soojustagastusega andmekeskustes on mõõtmiskohaks soojustagastusega soojusvaheti. Kui soojustagastust ei ole, võetakse temperatuurinäit iga soojusvaheti juures, mis asub andmekeskuse arvutiruumide piiril ja kannab üle infotehnoloogiaseadmetest eralduvat soojust.

Joonis 3.

Heitsoojuse temperatuuri mõõtmine

l)

Infotehnoloogiaseadmetesse siseneva õhu temperatuuri keskmine seadeväärtus („TIN“, °C) – mõõdetakse kõigis andmekeskuse arvutiruumides temperatuuri keskmise seadeväärtusena, mis on määratud andmekeskuse arvutiruumides asuvate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete jaoks kasutatava jahutussüsteemi seadeväärtuseks ning mis arvutatakse aasta keskmisena.

m)

Külmaainete liigid – andmekeskuse arvutiruumide põrandapinna ulatuses asuvates jahutus- ja kliimaseadmetes kasutatavate külmaainete liigid, millest igaühe puhul märgitakse külmaaine tava- või tööstuslik nimetus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 (1) lisadele.

n)

Jahutuse kraadpäevad („CDD“, kraadpäevades) – tehakse kindlaks kui jahutuse kraadpäevade arv aruandvas andmekeskuses eelmise kalendriaasta jooksul lähtuvalt Eurostati ja Teadusuuringute Ühiskeskuse metoodikast (2) või samaväärsest metoodikast (3) ja tasakaalutemperatuurist 21 °C. Jahutuse kraadpäevade arvu kindlakstegemiseks kasutatakse vaba juurdepääsuga allikaid.

o)

Taastuvenergia kogutarbimine („ERES-TOT“, kWh) – määratakse vastavalt CENi/CENELECi standardis EN 50600-4–3 või samaväärses standardis määratletule ja selles esitatud meetodil. ERES-TOT on allpool määratletud näitajate ERES-GOO, ERES-PPA ja ERES-OS summa.

p)

Päritolutagatisega taastuvenergia kogutarbimine („ERES-GOO“, kWh) – määratakse aruandva andmekeskuse sellise ostetud energia summaarse tarbimisena, mille kohta on väljastatud päritolutagatised, mis on kehtetuks tunnistatud. Andmekeskus mõõdab andmekeskuse piiresse siseneva ERES-PPA kogust. Seda ei saa võtta arvesse rohkem kui ühe andmekeskuse jaoks ning see ei või hõlmata elektriostulepingutega kaetud ega kohapeal toodetud taastuvenergiat.

q)

Elektriostulepingute alusel saadud taastuvenergia kogutarbimine („ERES-PPA“, kWh) – määratakse aruandva andmekeskuse sõlmitud elektriostulepingute alusel saadud energia kogusena. Andmekeskus mõõdab andmekeskuse piiresse siseneva ERES-PPA kogust. Seda ei saa võtta arvesse rohkem kui ühe andmekeskuse jaoks.

Aruandev andmekeskus peab olema iga selliste elektriostulepingute põhjal loodud päritolutagatise omanik ja selle kehtetuks tunnistama, nii et vastav energia arvatakse ERES-PPA koguse hulka. Vastasel juhul lahutatakse asjaomane energiakogus mõõdetud ERES-PPA kogusest.

r)

Taastuvatest energiaallikatest kohapeal toodetud taastuvenergia kogutarbimine („ERES-OS“, kWh) – mõõdetakse taastuvatest energiaallikatest andmekeskuse piires kohapeal toodetud energiana. Vt joonis 2.

Aruandev andmekeskus peab olema iga sellise kohapeal toodetud taastuvenergia põhjal loodud päritolutagatise omanik ja selle kehtetuks tunnistama, nii et vastav energia arvatakse ERES-OS koguse hulka. Vastasel juhul lahutatakse asjaomane energiakogus mõõdetud ERES-OS kogusest.

a)

Serverite IKT-võimsus („CSERV“) – SERTi (serveri tõhususe hindamise vahend) abil hinnatud kõigi serverite aktiivses olekus jõudluse või samaväärse näitaja väärtuste summa. Serverite IKT-võimsus on hinnanguline aktiivses olekus jõudlus, mis on esitatud tootja teabes kooskõlas määrusega (EL) 2019/424. Andmekeskuse arvutiruumis asuva konfigureeritud serveri või serverite rühma aktiivses olekus jõudluse väärtus kas interpoleeritakse määruse (EL) 2019/424 alusel deklareeritud konfiguratsiooni kohta esitatud aktiivses olekus jõudluse väärtusest või esitatakse serveri tootja poolt või saadakse see protsessori osanumbri alusel tabelist, mis on loodud SERTi abil suure andmekogumi põhjal, või hinnatakse seda mõõdetud väärtuste suure andmekogumi põhjal, kui on olemas asjaomane tunnustatud arvutusmeetod. Tunnustatud arvutusmeetodi puudumise korral kasutatakse konfigureeritud serverile kõige paremini vastava deklareeritud konfiguratsiooni jõudlust. Kui serverit uuendatakse, arvutatakse selle võimsus uuesti ümber, juhul kui on olemas tunnustatud metoodika SERTi kohase aktiivses olekus jõudluse hindamiseks.

Serverite IKT-võimsus teatatakse vähemalt kõigi uute serverite kohta, mis on paigaldatud aruandvasse andmekeskusesse pärast käesoleva delegeeritud määruse jõustumise kuupäeva. Andmekeskuste käitajad esitavad andmekeskuse arvutiruumide põrandapinna hinnangulise protsentuaalse osakaalu, mida teatatud näitaja hõlmab.

Koospaiknemisel põhinevate andmekeskuste käitajad võivad näitaja CSERV arvutamiseks kasutada ekstrapoleerimist lähtuvalt väärtusest, mis vastab vähemalt 90 %-le paigaldatud infotehnoloogiaseadmete võimsustarbest, mis iseloomustab kõiki aruandvasse andmekeskusesse paigaldatud uusi servereid, millele on osutatud eelmises lõigus.

b)

Salvestusseadmete IKT-võimsus („CSTOR“, petabaitides) – mälu maht, nimelt kõigisse salvestusseadmetesse paigaldatud kõigi SSD- ja HDD-salvestite adresseeritava mälu summaarne brutomaht lähtuvalt salvesti tootja deklareeritud andmetest.

Salvestusseadmete IKT-võimsus teatatakse vähemalt kõigi uute seadmete kohta, mis on paigaldatud aruandvasse andmekeskusesse pärast käesoleva delegeeritud määruse jõustumise kuupäeva. Andmekeskuste käitajad esitavad andmekeskuse arvutiruumide põrandapinna hinnangulise protsentuaalse osakaalu, mida teatatud näitaja hõlmab.

Koospaiknemisel põhinevate andmekeskuste käitajad võivad näitaja CSTOR arvutamiseks kasutada ekstrapoleerimist lähtuvalt väärtusest, mis vastab vähemalt 90 %-le paigaldatud infotehnoloogiaseadmete võimsustarbest, mis iseloomustab kõiki aruandvasse andmekeskusesse paigaldatud uusi salvestusseadmeid, millele on osutatud eelmises lõigus.

a)

Siseneva liikluse läbilaskevõime („BIN“, gigabaiti sekundis) – mõõdetakse andmekeskuse arvutiruumi siseneva liikluse summaarse võimaldatud läbilaskevõimena, agregeerituna kogu ühenduvusvõimsuse ulatuses ja mõõdetuna aasta keskmisena.

b)

Väljuva liikluse läbilaskevõime („BOUT“, gigabaiti sekundis) – mõõdetakse andmekeskuse arvutiruumist väljuva liikluse summaarse võimaldatud läbilaskevõimena, agregeerituna kogu ühenduvusvõimsuse ulatuses ja mõõdetuna aasta keskmisena.

c)

Sisenev andmeliiklus („TIN“, eksabaitides) – mõõdetakse aruandeaasta jooksul andmekeskuse arvutiruumi sissetulevate andmete kogumahuna, olenemata andmekeskuse ühenduste arvust.

d)

Väljuv andmeliiklus („TOUT“, eksabaitides) – mõõdetakse aruandeaasta jooksul andmekeskuse arvutiruumist väljaminevate andmete kogumahuna, olenemata andmekeskuse ühenduste arvust.

a)

Elektrienergia kasutamise tõhusus (PUE)

Andmekeskuse elektrienergia kasutamise tõhususe arvutamiseks kasutatakse näitajaid EDC ja EIT, mis on mõlemad määratletud II lisas.

PUE = EDC/EIT

b)

Veekasutuse tõhusus (WUE)

Andmekeskuse veekasutuse tõhususe arvutamiseks kasutatakse näitajat WIN, mis on määratletud III lisas, ja näitajat EIT, mis on määratletud II lisas, kuid mida väljendatakse megavatt-tundides (MWh).

WUE = WIN/EIT

c)

Energia taaskasutamise tegur (ERF)

Andmekeskuse energia taaskasutamise teguri arvutamiseks kasutatakse näitajaid EREUSE ja EDC, mis on mõlemad määratletud II lisas.

ERF = EREUSE/EDC

d)

Taastuvenergiategur (REF)

Andmekeskuse taastuvenergiateguri arvutamiseks kasutatakse näitajaid ERES-TOT ja EDC, mis on mõlemad määratletud II lisas.

REF = ERES-TOT/EDC

a)

väga väike andmekeskus: 100–500 kW;

b)

väike andmekeskus: 500–1 000 kW;

c)

keskmise suurusega andmekeskus: 1–2 MW;

d)

suur andmekeskus: 2–10 MW;

e)

väga suur andmekeskus: > 10 MW.

a)

liikmesriigi tasandil:

Punktide vi–ix puhul agregeeritakse kestlikkusnäitajad kaalutuna ja kaalutegurina kasutatakse summaarset energiatarbimist.

Punktide vi–ix puhul on koondandmete esitamine andmekeskuse liigi ja suuruskategooria kohta võimalik ainult juhul, kui asjaomases kategoorias on esitatud vähemalt kolme andmekeskuse andmed;

b)

liidu tasandil:

Punktide vi–ix puhul agregeeritakse kestlikkusnäitajad kaalutuna ja kaalutegurina kasutatakse summaarset energiatarbimist.