KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2024/1343,

13. mai 2024,

taastuvenergiaprojektide ja seonduvate taristuprojektide lubade kiirema menetlemise kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Taastuvenergial on keskne roll puhtale energiale üleminekus, mis on vajalik selleks, et saavutada Euroopa roheleppe (1) eesmärgid, muuta energia taskukohaseks ning vähendada liidu sõltuvust fossiilkütustest ja energiaimpordist. See suurendab ka majanduskasvu ja loob uusi töökohti, toetab liidu juhtpositsiooni tehnoloogia valdkonnas ja tööstuses, tugevdab ELi strateegilist sõltumatust ning parandab liidu majanduse vastupanuvõimet. Taastuvate energiaallikate kiirem kasutuselevõtt vähendab liidu sõltuvust peamiselt imporditud fossiilkütustest.

(2)

Kõrgete ja kõikuvate energiahindade probleemi kõrvaldamiseks on hädavajalik kiiresti suurendada ka taastuvenergia osakaalu. Taastuvenergia vähenenud püsikulud ja nullilähedased muutuvkulud tähendavad, et taastuvenergiaga seotud kulud on olnud stabiilsemad ja väiksemad kui fossiilkütustega seotud kulud.

(3)

Energiakriisiaegne taastuvate energiaallikate kiirem kasutuselevõtt on näidanud, et selle abil saab vähendada liidu varustuskindlust mõjutavaid riske eriti gaasi ja elektri puhul, ning see on aidanud alandada liidu elanike ja ettevõtjate jaoks energiahindu. Liidu varustuskindluse areng on alates 2022. aastast olnud üldiselt positiivne. Siiski püsivad olulised riskid ja selleks, et liit saavutaks kava „REPowerEU“ eesmärgid, on vaja taastuvenergia kasutuselevõttu veelgi kiirendada (2).

(4)

Taastuvenergiaprojektide elluviimiseks ja käitamiseks on kõigis liikmesriikides tavaliselt vaja halduslube. Loamenetlustega aidatakse tagada projektide kestlikkus, ohutus ja turvalisus. Samas on selliste menetluste keerukus, mitmekesisus ja tihtipeale ülemäära pikk kestus põhilised asjaolud, mis takistavad taastuvenergia kiiret ja vajalikku kasutuselevõttu ning liidu energiasüsteemi muutumist taskukohasemaks, turvalisemaks ja säästvamaks.

(5)	Viivitused projektilubade menetlemisel seavad ohtu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise õigel ajal ning suurendavad selleks vajalike projektide kulusid. Viivituste tõttu võidakse paigaldada ka vähem tõhusaid taastuvenergiarajatisi, takistades sellega dünaamilist innovatsiooni.

(6)

Tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/77/EÜ (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (4) kohaldamisel saadud kogemustele, käsitleti neid probleeme Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (5) ning kehtestati taastuvenergiaarendajatele rangemad loamenetluste korraldamise nõuded. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/2413, (6) millega muudeti direktiivi (EL) 2018/2001, karmistati neid nõudeid veelgi. Kõikide liikmesriikide jaoks on esmatähtis need direktiivi (EL) 2023/2413 nõuded täielikult ja kõige kiiremas korras üle võtta ning seeläbi märkimisväärselt lühendada haldusmenetluste kestust. Lisaks direktiiviga (EL) 2023/2413 tehtud struktuurimuudatustele kehtestati nõukogu määrusega (EL) 2022/2577 (7) täiendavad ajutised ja kiireloomulised sihtmeetmed, mis on suunatud konkreetsetele tehnoloogialahendustele ja projektiliikidele. Mõne sellise meetme kohaldamist on ajutiselt pikendatud nõukogu määrusega (EL) 2024/223, (8) millega kehtestati ka uued meetmed. Olemasolevad andmed näitavad, et mitmes liikmesriigis on alates määruse (EL) 2022/2577 jõustumisest suurenenud maismaatuuleenergia jaoks väljastatud lubadega hõlmatud maht kahekohalise arvu võrra ning oluliselt rohkem on võetud kasutusele päikeseenergiat (9).

(7)

Komisjon toetab liikmesriike eri foorumite kaudu, millel vahetatakse taastuvenergiaprojektide ja seonduvate taristuprojektide lubade kiirema menetlemise häid tavasid, (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (11) loodud tehnilise toe instrumendi kaudu, pakkudes kohandatud tehnilist oskusteavet reformide kavandamiseks ja rakendamiseks, sealhulgas sellisteks reformideks, millega ühtlustatakse taastuvenergiaprojektide lubade menetlemise raamistikku. Näiteks taastuvenergiaprojektide lubade kiirema menetlemise 2023. aasta juhtalgatuse (12) raames antav tehniline tugi hõlmab haldussuutlikkuse suurendamist, õigusraamistike ühtlustamist ja asjakohaste parimate tavade jagamist.

(8)

Kuigi taastuvenergia ulatuslikumal kasutuselevõtul on üldsuse laialdane toetus, võib üldsuse heakskiit üksikprojektidele jääda piiratuks ning see võib takistada nende rakendamist. Selle probleemi lahendamiseks tuleks taastuvenergiaprojektide kõigis etappides alates poliitika väljatöötamisest kuni ruumilise planeerimise ning projektide arendamise, elluviimise ja rakendamiseni arvesse võtta kodanike, kohalike omavalitsuste ja ühiskondlike sidusrühmade vajadusi ja vaatenurki. Samuti tuleks kooskõlas nõukogu soovitusega õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta (13) edendada häid tavasid, millega tagatakse rajatiste mitmesugune mõju ja kasu õiglane jaotamine kohaliku elanikkonna vahel.

(9)	Enamik taastuvenergiaprojektidele ja seonduvatele taristuprojektidele loa andmise takistustest ning nende kõrvaldamise head tavad on välja selgitatud liikmesriigi tasandil.

(10)

Käesolevas soovituses käsitletakse neid probleeme ja kutsutakse üles leidma lahendusi kehtiva õigusraamistiku piires. See ei piira liidu õiguse kohaldamist, eelkõige energeetika ja keskkonna valdkonnas ning keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade üle otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise valdkonnas, mille suhtes kohaldatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon).

(11)

Kuna taastuvenergiaprojektide elluviimist on hädasti vaja kiirendada, peaksid liikmesriigid kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artiklitega 15b ja 15c hakkama võimalikult kiiresti välja selgitama sobivaid maismaa- ja merealasid ning ette valmistama taastuvenergia tootmiseks eriti sobivate alade („taastuvenergia eelisarendusalad“) planeeringuid. Koos käesoleva soovitusega on komisjoni talituste töödokumendis SWD(2024)333 avaldatud spetsiaalsed suunised taastuvenergia eelisarendusalade määramise kohta.

(12)

Mereala ruumiline planeerimine on põhivahend, mille abil määrata kindlaks tulevased taastuvenergia kasutuselevõtu piirkonnad ning soodustada mereruumi mitmeotstarbelist kasutamist, sealhulgas merekeskkonna säilitamist ja kaitsmist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/89/EL (14) kohaselt pidid liikmesriigid riiklikud mereala ruumilised planeeringud vastu võtma 31. märtsiks 2021. Komisjon kutsub kõiki liikmesriike, kes on oma riiklikus energia- ja kliimakavas seadnud meretuuleenergiaga seotud riiklikud eesmärgid, üles tegema varakult kindlaks ja eraldama vajaliku mereruumi ning integreerima selle oma mereala ruumilisse planeeringusse.

(13)

Loamenetlustest tulenevad takistused võivad mõjutada ka kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalike innovaatiliste CO2 heite vähendamise tehnoloogia lahenduste tulevast kasutuselevõttu. Reguleeritud katsekeskkondade loomine, st selliste innovaatiliste tehnoloogialahenduste, toodete, teenuste või lähenemisviiside katsetamine tegelikus keskkonnas, mis ei ole täielikult kooskõlas kehtiva õigusraamistikuga, võiks toetada innovatsiooni ja lihtsustada reguleeriva keskkonna hilisemat kohandamist vastavalt neile. Lisaks on taastuvenergiaprojektide arendamise ja kasutuselevõtu kiirendamise olulised eeltingimused keskkonnamõju hindamises ja loamenetlustes osalevate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste piisava ja pädeva personali tagamine ning tööjõu- ja oskustenappuse kõrvaldamine (15).

(14)

Koos käesoleva soovitusega teeb komisjon energeetika- ja tööstusgeograafia labori (16) (EIGL) kaudu kättesaadavaks digitaalselt konsolideeritud andmekogumid mitmesuguste erinevate asjakohaste energia- ja keskkonnategurite kohta, et aidata liikmesriikidel uute taastuvenergiaprojektide kiireks kasutuselevõtuks kindlaks määrata taastuvenergia eelisarendusalad.

(15)

Selleks et tegeleda vajadusega kiirendada taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks vajalike võrkude arendamist ja seega vältida selle kasutuselevõtu edasist viibimist, esitas komisjon 28. novembril 2023 tegevuskava, (17) et tagada elektrivõrkude tõhusam toimimine ning edasine ja kiirem kasutuselevõtt liidus.

(16)	Mitmed selle kava meetmed keskenduvad võrkude kiiremale rakendamisele loamenetluste kiirendamise, pikaajalise planeerimise ja prognoositavuse kaudu, sidusrühmade ulatuslikumale kaasamisele ning taastuvenergia kiiremat kasutuselevõttu käsitlevate sätete täiendamisele.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/869 (18) on sätestatud, et kui siseriikliku õigusega on ette nähtud ühishuviprojekti ja vastastikust huvi pakkuva projekti staatus, antakse sellistele projektidele võimalikult kõrge riiklik tähtsus ning neid käsitletakse sellisena ka loamenetlustes. Kõiki vaidluste lahendamise menetlusi, kohtuvaidlusi, edasikaebusi ja õiguskaitsevahendeid, mis on seotud liidu loendisse kantud projektidega riikide kohtutes või vaekogudes, sealhulgas vahendus- või vahekohtumenetlused, kui need on liikmesriigi õigusega ette nähtud, käsitletakse kiireloomulisena vastavalt sellele, millises ulatuses see on liikmesriigi õiguses ette nähtud.

(18)	Käesoleva soovitusega asendatakse 18. mai 2022. aasta soovitus (19) taastuvenergiaprojektidele loa andmise menetluste kiirendamise ja energiaostulepingute lihtsama sõlmimise kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

MÕISTED

Käesoleva soovituse kohaldamisel tähendavad taastuvenergiaprojektid taastuvenergia (20) (sealhulgas taastuvallikatest toodetud vesiniku) tootmise jaamu ning nende võrku ühendamiseks ja toodetud energia salvestamiseks vajalikke seadmeid. Käesolevas soovituses osutatud seonduvat taristut tuleks mõista kui elektri-, gaasi- ja soojusvõrke või salvestusvahendeid, mis on vajalikud taastuvenergia integreerimiseks energiasüsteemi.

KIIREMAD JA LÜHEMAD MENETLUSED

Liikmesriigid peaksid tagama, et taastuvenergiaprojektide ja seonduvate taristuprojektide planeerimisel, ehitamisel ja käitamisel rakendatakse planeerimis- ja loamenetlustes kättesaadavat kõige soodsamat menetlust. Eelkõige peaksid liikmesriigid võrguarendusprojektide puhul tagama, et kõigil neil projektidel on kõige kõrgem võimalik riiklik tähtsus, kui selline staatus on siseriikliku õigusega ette nähtud, ning sellest tulenevad kõik eelised haldus- või kohtumenetlustes.

Ilma et see piiraks direktiivis (EL) 2018/2001 (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2023/2413) sätestatud loatähtaegu, peaksid liikmesriigid kehtestama selgelt kindlaks määratud ja võimalikult lühikesed tähtajad kõigile etappidele, mis on vajalikud taastuvenergiaprojektide ja seonduvate taristuprojektide ehitus- ja käituslubade andmiseks, täpsustades juhud, mil ja millistel asjaoludel neid tähtaegu võib pikendada. Selleks et tagada direktiivis (EL) 2018/2001 kindlaks määratud tähtaegadest kinnipidamine, peaksid liikmesriigid kehtestama keskkonnamõju hindamise menetluse kõigile asjakohastele etappidele siduvad maksimumtähtajad.

Selleks et tagada tõhus kohtumenetlus seoses õiguskaitse kättesaadavusega taastuvenergiaprojektide ja seonduvate taristuprojektide puhul, peaksid liikmesriigid kehtestama ajakavad ja konkreetsed menetluseeskirjad.

Liikmesriigid peaksid kogu taastuvenergiaprojektide haldusliku loataotlus- ja -andmismenetluse jaoks looma üheainsa ühtse taotlusmenetluse. Kui on vaja saada mitu eri luba, sealhulgas seonduvate võrguühendusprojektide jaoks, tuleks üksteise järel esitatavatele taotlustele eelistada samaaegselt esitatavaid taotlusi.

Selleks et soodustada innovaatilise tehnoloogia kasutuselevõttu, peaksid liikmesriigid lubama taotlejatel ajakohastada projektide tehnoloogialahenduste kirjeldusi loataotluse esitamise ja projektide väljaehitamise vahelisel ajal.

Punktides 2–6 esitatud soovituste rakendamiseks innustatakse liikmesriike arvesse võtma käesolevas soovituses osutatud komisjoni talituste töödokumendis esitatud suuniste (21) punktis 2 kirjeldatud tavasid.

KODANIKE JA KOGUKONNA LIHTSAM OSALEMINE

Liikmesriigid peaksid väikesemahuliste taastuvenergiaprojektide ja oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate suhtes kohaldama lihtsustatud loamenetlusi, sealhulgas leebemaid nõusolekunõudeid, näiteks väiksemat omaosalust, taastuvenergialahenduste paigaldamisel kortermajadesse, või neid menetlusi üldse vältima. Liikmesriigid peaksid tagama, et oma tarbeks toodetud taastuvenergiaprojektides osaleda soovivatel tarbijatel on juurdepääs loamenetluste ja nõusolekunõuetega seotud teabele.

Liikmesriigid peaksid soodustama kodanike, kaasa arvatud väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondade ning energiakogukondade osalemist taastuvenergiaprojektide ja seonduvate taristuprojektide kavandamises, arendamises, elluviimises ja rakendamises ning võtma meetmeid, et soodustada olukorda, et energiasüsteemi ümberkujundamisest saavad kasu ka kohalikud kogukonnad, sealhulgas energiakogukondades või muudes kaasomandistruktuurides osalemise teel. Sellega seoses kutsutakse liikmesriike üles järgima kaasamispakti (mille eesmärk on kaasata sidusrühmad korrapäraselt ja sisukalt protsessi selle varajases etapis) sambaid, kusjuures pakt kuulutati välja komisjoni teatises ELi võrkude tegevuskava kohta, ning tugevdama praeguseid üldsuse kaasamise tavasid, et tagada korrapärane protsess, mis põhineb usaldusel ja võrgu arendamises osalemisel ning käsitletakse mõju kogukondadele ja loodusele, sealhulgas tulude jagamise ja jaotamise kaudu.

10.

Liikmesriigid peaksid tagama, et avalikud kuulamised või muud sidusrühmade kaasamise võimalused korraldatakse kavandamis- ja planeerimisetapis varakult ja korrapäraselt, kui nendega on võimalik mõjutada võrgurajatiste asukohta, marsruuti või tehnoloogiat. Liikmesriigid peaksid tagama, et avalikud kuulamised ja muud sidusrühmade kaasamise algatused on kaasavad ja juurdepääsetavad, võimaldades üldsusel õigeaegselt suhelda projektiarendajate ja otsustajatega ning julgustada aktiivset osalemist projektide arendamise, elluviimise ja rakendamise kõigis etappides.

11.

Liikmesriigid peaksid rakendama lihtsustatud loamenetlusi ja proportsionaalseid loanõudeid taastuvenergia- ja kodanike energiakogukondade suhtes, sealhulgas kogukonnale kuuluvate jaamade võrku ühendamiseks, ning minimeerima tootmise litsentsimise menetlusi ja nõudeid ning samalaadseid tegevuslube või sertifikaate, tagades samal ajal ELi õigusaktide täitmise.

12.

Punktides 8–11 esitatud soovituste rakendamiseks innustatakse liikmesriike arvesse võtma käesolevas soovituses osutatud komisjoni talituste töödokumendis esitatud suuniste (22) punkti 5 alapunktis c ja punkti 6 alapunktis a kirjeldatud tavasid.

PAREM SISEKOORDINEERIMINE

13.

Liikmesriigid peaksid tagama pädevate asutuste rollide ja kohustuste ning taastuvenergiaprojektidele ja seonduvatele taristuprojektidele loa andmisel kohaldatavate õigusaktide, eeskirjade ja menetluste ühtlustamise ja tõhusa kooskõlastamise riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi vahel.

14.

Liikmesriigid peaksid looma ühtsed kontaktpunktid lubade andmiseks taastuvenergiaprojektidele ning ühishuviprojektidele ja vastastikust huvi pakkuvatele projektidele, mida nõutakse vastavalt direktiiviga (EL) 2018/2001 ja määrusega (EL) 2022/869, nii et kaasatud asutuste arv piirduks vajalikuga. Liikmesriigid peaksid maksimeerima tõhusust, võttes arvesse tehnoloogia-, keskkonna- ja õigusalaste eksperditeadmiste koondamisest tulenevat kasu.

15.

Liikmesriigid peaksid tagama, et ühtsed kontaktpunktid vahendavad projektiarendajate ja muude asjaomaste asutuste teabevahetust, et tagada loaeeskirjade ühetaoline tõlgendamine ja suutlikkuse suurendamine kõigis asjaomastes asutustes.

16.

Liikmesriigid peaksid kohe pärast loamenetluse algust stimuleerima teabevahetust ühtsete kontaktpunktide ja muude asjaomaste asutuste vahel projektilubade menetlemisega seotud vajaduste ja võimalike riskide kohta.

17.

Liikmesriigid peaksid kehtestama ka väljaspool taastuvenergia eelisarendusalasid ja koos vajalike kaitsemeetmetega normid, et määrata kindlaks tagajärjed mis tahes viivitustele või haldusasutuste tegevusetusele, näiteks kehtestada vaikimisi heakskiit vaheetappidele pärast seda, kui pädev(ad) asutus(ed) ei ole ettenähtud tähtaja jooksul andnud sõnaselget vastust.

18.

Punktides 13–17 esitatud soovituste rakendamiseks innustatakse liikmesriike arvesse võtma käesolevas soovituses osutatud komisjoni talituste töödokumendis esitatud suuniste (23) punktis 3 kirjeldatud tavasid.

SELGED JA LÄBIPAISTVAD DIGIMENETLUSED

19.

Liikmesriigid peaksid edastama taastuvenergiaprojektidele ja seonduvatele taristuprojektidele loa taotlejatele selge, täieliku ja läbipaistva teabe kõigi nõuete ja menetlusetappide, sealhulgas kaebemenetluste kohta (24) loamenetluse alguses.

20.

Liikmesriigid peaksid vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 16 lõikele 3 võtma kasutusele täielikult digitaalsed loamenetlused ja elektroonilise teabevahetuse niipea kui võimalik ja hiljemalt 21. novembriks 2025. Seejuures peaksid liikmesriigid kasutama digivahendeid, et jälgida seatud tähtaegu ja tagada neist kinnipidamine ning teavitada taotlejaid nende taotluse seisust. Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 16 lõike 4 kohaselt projektiarendajatele muu hulgas portaali „Teie Euroopa“ kaudu kättesaadavaks tehtav veebipõhine menetlusjuhend (25) peaks sisaldama loamenetluse kõigi etappide selget järjestust ja siduvaid tähtaegu, täpsustades nende igasuguse pikendamise maksimaalse kestuse, taotluste, keskkonnauuringute ja -andmete vormid ning teabe üldsuse osalemise võimaluste ja halduskulude kohta.

21.

Liikmesriigid peaksid uurima ka uute tehnoloogialahenduste, näiteks tehisintellekti ja georuumiliste andmete paremat kasutamist, et näha, kus saab teabe töötlemist kiirendada ja automatiseerida ning projektiarendajate aruandlust asendada muudest allikatest saadud andmetega, vähendades sellega projektiarendajate koormust ja kiirendades samal ajal loamenetlust.

22.

Liikmesriigid peaksid tagama, et piiriülese tähtsusega projekte käsitletakse riigi tasandil, kaasates vajaduse korral kõik asjaomased kohalikud omavalitsused.

23.

Liikmesriigid peaksid tagama, et taastuvenergiaprojektide ja seonduvate taristuprojektide lube väljastavad asutused peavad kavandamisprotsessi varases etapis kahepoolseid arutelusid arendajatega ja vajaduse korral kohalike ametiasutustega, et hinnata projektilubade andmise ja üldsusega konsulteerimise vajadusi, samuti keskkonnamõju minimeerimiseks vajalikke leevendusmeetmeid, mille tulemuseks on võimaluse korral lubade andmise põhjaliku ajakava koostamine.

24.

Punktides 19–23 esitatud soovituste rakendamiseks innustatakse liikmesriike arvesse võtma käesolevas soovituses osutatud komisjoni talituste töödokumendis esitatud suuniste (26) punktis 3 kirjeldatud tavasid.

PIISAVAD INIMRESSURSID JA OSKUSED

25.

Liikmesriigid peaksid tagama lube välja andvatele ja keskkonnahindamiste eest vastutavatele asutustele piisaval arvul töötajaid, kes vastavad nõuetele ning kellel on vajalikud oskused ja kvalifikatsioon. Selleks peaksid liikmesriigid tihedas koostöös asjaomaste sektorite sotsiaalpartneritega kaaluma temaatiliste koolituste riiklike tippkeskuste ning loaasutuste vahelise teabevahetuse platvormide loomist.

26.

Liikmesriigid peaksid tagama lube väljastavate asutuste piisava ja asjakohase rahastamise ning kasutama täiend- ja ümberõppeks kättesaadavaid liidu ja riiklikke rahastamisvõimalusi, eelkõige piirkonna ja kohalikul tasandil, ning tegema koostööd maismaa ja mere taastuvenergia ökosüsteemide oskuste pakti alusel loodud ulatuslike oskustealaste partnerlustega, (27) et ületada loamenetluste ja keskkonnamõju hindamisega tegelevate töötajate oskuste nappus.

27.

Punktides 25–26 esitatud soovituste rakendamiseks innustatakse liikmesriike arvesse võtma käesolevas soovituses osutatud komisjoni talituste töödokumendis esitatud suuniste (28) punktis 4 kirjeldatud tavasid.

PROJEKTIDE ASUKOHA PAREM KINDLAKSMÄÄRAMINE JA PLANEERIMINE

28.

Direktiivi (EL) 2018/2001 artiklites 15b ja 15c sätestatud kaardistamiskohustuste täitmiseks peaksid liikmesriigid kiiresti kõrvaldama regulatiivsed tõkked, tegema kindlaks andmelüngad ja tagama asjaomaste sidusrühmade varase kaasamise, et hõlbustada keskkonnaandmete kogumist ja suurendada üldsuse toetust. Selleks julgustatakse liikmesriike kasutama energeetika- ja tööstusgeograafialaboris (29) (EIGL) ning fotoelektrilise energia geoinfosüsteemis (30) (PVGIS) kättesaadavaid ajakohastatud andmekogumeid ning täiendama neid lisaks veel riigi või piirkonna tasandil kättesaadavate andmekogumitega.

29.

Liikmesriigid peaksid looma tsoone, kus taastuvenergia tootmist ei ole võimalik arendada (nn kaitsetsoone), üksnes hädavajalikul määral. Nad peaksid esitama selge ja läbipaistva teabe selliste piirangute kohta, mis on seotud kaugusega hoonetest või militaar- või tsiviillennunduspiirkondadest, ning neid piiranguid põhjendama. Piirangud peaksid olema tõenduspõhised ja tuleks kavandada nii, et need täidaksid seatud eesmärki, ning samal ajal tuleks taastuvenergiaprojektide arendamiseks näha ette võimalikult palju ruumi, võttes arvesse muid ruumilise planeerimise piiranguid.

30.

Liikmesriigid peaksid ühtlustama taastuvenergiaprojektide ja seonduvate taristuprojektide keskkonnamõju hindamise nõudeid. Selleks peaksid nad kohaldama kättesaadavaid tehnilisi suuniseid taastuvenergia ja sellega seotud võrkude kasutuselevõtu ning liidu keskkonnaalaste õigusaktide ühitamise kohta. Keskkonnamõju hindamise kvaliteedi parandamiseks peaksid liikmesriigid muutma ülevaadete (31) esitamise kohustuslikuks ka seonduvate taristuprojektide puhul. Liikmesriigid peaksid kohaldama kõigi liidu keskkonnaõigusest tulenevate asjakohaste hindamiste suhtes ühiseid või kooskõlastatud menetlusi.

31.

Liikmesriigid peaksid hõlbustama varasematest keskkonnamõju hindamistest ning taastuvenergiaprojektide ja seonduvate taristuprojektide keskkonnamõju seirest saadud andmete jagamist, sealhulgas digiteerides sellised andmed üldsusele juurdepääsetavasse portaali. Liikmesriigid peaksid suurendama jõupingutusi, et täita lüngad teadmistes kaitsealuste elupaikade leviku ja seisundi ning liikide leviku ja rändeteede kohta, eelkõige merekeskkonnas, ning tagama, et seireandmed tehakse üldsusele ja eelkõige projektiarendajatele kiiresti kättesaadavaks.

32.

Liikmesriigid peaksid üha rohkem kaasama üldsust varakult ruumilisse planeerimisse, soodustama projektide asukohtade mitmeotstarbelist kasutamist ning tagama läbipaistvuse selles osas, kuhu ja kuidas taastuvenergiaprojekte ja seonduvaid taristuprojekte, sealhulgas kohaliku omavalitsuse tasandi väikesemahulisi rajatisi võib ehitada või paigaldada. Liikmesriigid peaksid seadma eesmärgiks, et võrke, salvestusvõimsusi ja taastuvenergia tootmise võimsusi planeeritakse pikaajaliselt kooskõlastatult ja ennetavalt kõikidel tasanditel, sealhulgas piirkondliku koostöö raames.

33.

Punktides 28–32 esitatud soovituste rakendamiseks innustatakse liikmesriike arvesse võtma käesolevas soovituses osutatud komisjoni talituste töödokumendis esitatud suuniste (32) punktis 5 kirjeldatud tavasid.

LIHTSAM VÕRGUÜHENDUS JA VÕRKUDE TÕHUS KASUTAMINE

34.

Liikmesriigid peaksid rakendama pikaajalist võrguplaneerimist ja ennetavaid investeeringuid vastavalt taastuvenergia tootmise võimsuse kavandatud suurendamisele, võttes arvesse tulevast nõudlust ja kliimaneutraalsuseesmärki.

35.

Liikmesriigid peaksid kehtestama lihtsustatud menetlused olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamiseks, sealhulgas selgitades kohaldatavaid maakasutuspiiranguid ja kaugusnõudeid ning andes välja suunised selle kohta, kuidas ajakohastamise ja uute projektide vahelist erinevust tuleks riiklikus raamistikus käsitleda.

36.

Liikmesriigid peaksid tagama, et võrguettevõtjad:

i)	töötavad välja võrgu arengukavad, milles võetakse asjakohaselt arvesse taastuvenergia ja elektrifitseerimisega seotud vajadusi;

ii)	kohaldavad võrguga ühendamise rakenduste suhtes läbipaistvat digimenetlust;

iii)	annavad teavet olemasoleva võrguvõimsuse kohta;

iv)	optimeerivad võrgu võimsuse kasutamist, lubades seda kasutada elektrijaamadel, milles on kasutusel mitu üksteist täiendavat tehnoloogiat. Liikmesriigid peaksid tagama, et jaotusvõrguettevõtjad võtavad selliseid meetmeid, kui nad seda juba ei tee.

37.

Pärast ümbersõnastatud gaasiturudirektiivi (33) vastuvõtmist peaksid liikmesriigid selle kiiresti üle võtma oma õigusesse, et tagada õiguskindlus, et maagaasitorustikke oleks võimalik hakata kasutama vesiniku jaoks, sätestades selgelt, milliseid uusi lube võib olla vaja, ja tagades varem kehtinud lubade ajutise kehtivuse.

38.

Punktides 34–37 esitatud soovituste rakendamiseks innustatakse liikmesriike arvesse võtma käesolevas soovituses osutatud komisjoni talituste töödokumendis esitatud suuniste (34) punktis 6 kirjeldatud tavasid.

INNOVAATILISED PROJEKTID

39.

Liikmesriike innustatakse looma reguleeritud testimiskeskkondi, et teha sihtotstarbelisi erandeid riigi, piirkonna või kohaliku omavalitsuse õiguslikust või reguleerivast raamistikust innovaatiliste tehnoloogialahenduste, toodete, teenuste või lähenemisviiside jaoks, et lihtsustada lubade andmist ja seeläbi toetada taastuvenergia, seotud võrkude, energia salvestamise ja muude CO2 heite vähendamise tehnoloogia lahenduste kasutuselevõttu ja süsteemi lõimimist ning lihtsustada uute tehnoloogialahenduste katsetuskohtadele lubade andmist.

JÄRELEVALVE, ARUANDLUS JA LÄBIVAATAMINE

40.

Liikmesriigid peaksid looma projektiarendajatele ja komisjonile kontaktpunkti, mille ülesanne on korrapäraselt jälgida loamenetluse põhilisi kitsaskohti ja lahendada taastuvenergiaprojektide ja seonduvate taristuprojektide arendajate probleeme. Liikmesriigid peaksid jätkama taastuvenergia arendamise ja kasutuselevõtu tööhõivealase, sotsiaalse ja jaotusliku mõju jälgimist kooskõlas nõukogu soovitusega õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta (35).

41.

Liikmesriigid peaksid auditeerima oma taastuvenergiaprojektide ja seonduvate taristuprojektide suhtes kohaldatavaid loamenetlusi, kaardistades asjaomased protsessid ja asutused, ning tegema korrapäraseid hindamisi, et kindlaks määrata meetmed selliste menetluste kiirendamiseks ja neid rakendada.

42.

Liikmesriike kutsutakse üles esitama komisjonile eelkõige koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (36) artikli 17 kohaselt esitatava lõimitud riikliku energia- ja kliimaalase eduaruandega kogu kättesaadava üksikasjaliku teabe käesoleva soovituse raames võetud riiklike meetmete kohta.

43.

Võttes arvesse liikmesriikide esitatud teavet, vaatab komisjon käesoleva soovituse rakendamise läbi, kui ta hindab 21. novembriks 2025 vastavalt direktiivile (EL) 2018/2001, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et toetada liikmesriike kõnealuses direktiivis sätestatud loamenetluste rakendamisel, sealhulgas soovituslike peamiste tulemusnäitajate väljatöötamise kaudu.

Brüssel, 13. mai 2024

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Kadri SIMSON

(1) COM(2019) 640 final.

(2) COM(2022) 230 final.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiiv 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2001/77/oj).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/28/oj).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (ELT L, 2023/2413, 31.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2413/oj)

(7) Nõukogu 22. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (ELT L 335, 29.12.2022, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2577/oj).

(8) Nõukogu 22. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2024/223, millega muudetakse määrust (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (ELT L, 2024/223, 10.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/223/oj).

(9) Komisjoni aruanne nõukogule nõukogu 22. detsembri 2022. aasta määruse (EL) 2022/2577 (millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks) läbivaatamise kohta, COM(2023) 764 final.

(10) Nende hulka kuuluvad taastuvenergiaprojektide lubade kiirema menetlemise mitteametlik eksperdirühm, ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm, kooskõlastatud tegevus CA-RES, SEA/EIA ja mereruumi planeerimise eksperdirühmad ning piirkondlikud kõrgetasemelised töörühmad, näiteks NSEC, BEMIP ja CESEC, samuti praktikakogukond „Ühtekuuluvus üleminekute jaoks“ (C4T).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/240/oj).

(12) https://reform-support.ec.europa.eu/accelerating-permitting-renewable-energy_et.

(13) Nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta (ELT C 243, 27.6.2022, lk 35).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik (ELT L 257, 28.8.2014, lk 135, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/89/oj).

(15) Kooskõlas komisjoni tegevuskavaga ELi oskuste nappuse ja tööjõupuuduse käsitlemise kohta, COM(2024) 131 final.

(16) https://energy-industry-geolab.jrc.ec.europa.eu/.

(17) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Puuduv lüli, võrgud – ELi võrkude tegevuskava“, COM(2023) 757 final.

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/869 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 715/2009, (EL) 2019/942 ja (EL) 2019/943 ning direktiive 2009/73/EÜ ja (EL) 2019/944 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 347/2013 (ELT L 152, 3.6.2022, lk 45, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/869/oj).

(19) C(2022) 3219 final.

(20) Nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 1.

(21) Suunised liikmesriikidele taastuvenergiaprojektide ja seonduvate taristuprojektide lubade kiirema menetlemise heade tavade kohta, SWD(2024) 124.

(22) SWD(2024) 124.

(23) SWD(2024) 124.

(24) Vt näiteks keskkonnakaebuste menetlemist käsitlevate kõigi asjakohaste siseriiklike eeskirjade kokkuvõte, mis on esitatud kasutajasõbralikul kujul:

https://e-justice.europa.eu/300/ET/access_to_justice_in_environmental_matters.

(25) Loamenetlused on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1724 (millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj)) II lisa punktiga, milles käsitletakse ettevõtte asutamist, juhtimist ja tegevuse lõpetamist.

(26) SWD(2024) 124.

(27) https://pact-for-skills.ec.europa.eu/about/industrial-ecosystems-and-partnerships/renewables_et.

(28) SWD(2024) 124.

(29) https://ec.europa.eu/energy-industry-geography-lab.

(30) https://joint-research-centre.ec.europa.eu/photovoltaic-geographical-information-system-pvgis_et.

(31) Ülevaade on arvamus keskkonnamõju hindamise aruande vormis esitatava keskkonnateabe ulatuse ja üksikasjalikkuse kohta.

(32) SWD(2024) 124.

(33) Seni vastu võtmata. Euroopa Parlament on selle heaks kiitnud (https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2024-0283_ET.html), kuid nõukogu ei ole seda veel vastu võtnud.

(34) SWD(2024) 124.

(35) Nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta.

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj).