(1)

Kestlikkusaruandluse nõuetel on keskne roll turu läbipaistvuse tagamisel ja selle tagamisel, et ettevõtjad vastutavad oma mõju eest inimestele ja keskkonnale. Selleks et tagada, et aruandlusnõuded täidavad oma ettenähtud eesmärki, ja vähendada halduskoormust, tuleks neid nõudeid ühtlustada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (3) kohaselt peab komisjon kehtestama delegeeritud õigusaktidega 30. juuniks 2024 kestlikkusaruandluse standardid, milles täpsustatakse, millist teavet peavad ettevõtjad esitama seoses kestlikkusaspektide ja aruandlusvaldkondadega, mis puudutavad sektorit, kus nad tegutsevad, lisaks teabele, mida neil tuleb juba esitada komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/2772 (4) kohaselt.

(3)

Selleks et vähendada ettevõtjate aruandluskoormust, nagu on sätestatud komisjoni 16. märtsi 2023. aasta teatises „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“, tuleks ettevõtjatel lubada keskenduda kõigepealt delegeeritud määruses (EL) 2023/2772 sätestatud kestlikkusaruandluse nõuete rakendamisele. Seetõttu tuleks kahe aasta võrra edasi lükata tähtaega, mille jooksul võetakse vastu delegeeritud õigusaktid, mis sisaldavad kestlikkusaruandluse standardeid, milles täpsustatakse teave, mida ettevõtjad peavad esitama seoses ettevõtja tegevussektoriga seotud kestlikkusküsimustega ja direktiivis 2013/34/EL osutatud aruandlusvaldkondadega.. Selline edasilükkamine ei tohiks siiski takistada komisjonil avaldada delegeeritud õigusakte, mis sisaldavad sektoripõhiseid kestlikkusaruandluse standardeid enne kaheaastase ajavahemiku on möödumist ning komisjon peaks püüdma vastu võtta delegeeritud õigusaktid, mis sisaldavad kaheksa sektoripõhist kestlikkusaruandluse standardit niipea, kui mõni neist valmis saab.

(4)

Sama sektori ettevõtjad puutuvad sageli kokku sarnaste kestlikkusega seotud riskidega ning neil on tihti sarnane mõju ühiskonnale ja keskkonnale. Sama sektori ettevõtjate võrdlemine on eriti väärtuslik investorite ja teiste kestlikkusteabe kasutajate jaoks. Seetõttu tuleks kestlikkusaruandluse standardites täpsustada nii teavet, mida kõigi sektorite ettevõtjad peaksid avalikustama, kui ka teavet, mida ettevõtjad peaksid avalikustama sõltuvalt oma tegevusvaldkonnast. Sektoripõhised kestlikkusaruandluse standardid on eriti olulised selliste sektorite puhul, mida seostatakse suure kestlikkusriskiga või keskkonnale, inimõigustele ja juhtimistavale avalduva mõjuga, sealhulgas sektorites, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 (5) I lisa jagudes A ja B (sh nafta, maagaasi, kaevanduse ja söesektorid) kuni H, K ja L, ning nende sektorite asjaomaste tegevuste puhul. Sektoripõhiseid kestlikkusaruandluse standardeid sisaldavate delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel peaks komisjon tagama, et nendes kestlikkusaruandluse standardites täpsustatud teave oleks proportsionaalne igale sektorile omaste kestlikkusaspektidega seotud riskide ja mõju ulatusega, võttes arvesse asjaolu, et mõne sektori riskid ja mõju on teiste sektorite omadest suuremad. Komisjon peaks arvesse võtma ka asjaolu, et kõik konkreetse sektori tegevused ei ole tingimata seotud suurte kestlikkusriskide või -mõjudega. Ettevõtjate puhul, kes tegutsevad sektorites, mis sõltuvad eriti palju loodusvaradest, tuleks sektoripõhiste kestlikkusaruandluse standarditega nõuda loodusega seotud elurikkusele ja ökosüsteemidele avalduva mõju ja riskide avalikustamist.

(5)

Direktiivi 2013/34/EL kohaselt peab komisjon võtma 30. juuniks 2024 vastu delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse kestlikkusaruandluse standardid, mida tuleb kasutada kestlikkusteabe avalikustamiseks kolmandate riikide ettevõtjate puhul, kelle netokäive liidus on üle 150 miljoni euro ja kellel on liidus kas tütarettevõtjad, kes on suurettevõtjad või väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemisele liidu reguleeritud turgudel, või kellel on liidus filiaalid, mille netokäive on üle 40 miljoni euro. Kõnealust aruandlusnõuet kohaldatakse teatavate kolmandate riikide ettevõtjate suhtes alles alates 2028. majandusaastast. Kuna kestlikkusaruandluse standardeid sisaldavate delegeeritud õigusaktide, milles täpsustatakse teave, mida ettevõtjad peavad esitama kestlikkusküsimuste ja ettevõtja tegutsemissektori aruandlusvaldkondade kohta, vastuvõtmise tähtaeg lükatakse kahe aasta võrra edasi, tuleks ka teatavate kolmandate riikide ettevõtjate kestlikkusaruandluse standardite vastuvõtmise tähtaega kahe aasta võrra edasi lükata.

(6)

Demokraatliku kontrolli, järelevalve ja läbipaistvuse edendamiseks peaks komisjon konsulteerima kestlikkusaruandluse standardite väljatöötamise küsimuses vähemalt kord aastas Euroopa Parlamendiga ning ühiselt liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma ja raamatupidamise regulatiivkomiteega EFRAGi tööprogrammi teemal. EFRAGi tööprogramm peaks sisaldama teavet kestlikkusaruandluse standardite väljatöötamise kavandamise, prioriseerimise ning tulevaste standardite eelnõude ja muude väljundite ajakava kohta.

(7)

Seepärast tuleks direktiivi 2013/34/EL vastavalt muuta. Kuna käesoleva muutmisdirektiiviga tehtavad muudatused puudutavad konkreetselt komisjonile delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks antud õigust, ei pea liikmesriigid nimetatud muudatusi üle võtma, kui nende riigisiseses õiguses sellisele õigusele üksnes viidatakse,

1)

Artikli 29b lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Artiklis 40b asendatakse kuupäev „30. juuniks 2024“ kuupäevaga „30. juuniks 2026“.