(1)

21. veebruaril 2022 võttis komisjon vastu otsuse (EL) 2022/258, (3) millega tehakse Kreekale seoses Kreeta saarega erand määruse (EL) 2019/943 ja direktiivi (EL) 2019/944 järgmistest sätetest.

(2)

Otsusega (EL) 2022/258 tehtud erand kuulus kohaldamisele kuni 31. detsembrini 2023 või kuni Kreeta saare elektrivõrgu täieliku ühendamiseni Kreeka mandriosaga, olenevalt sellest, kumb on varasem.

(3)

18. detsembril 2023 esitas Kreeka komisjonile seoses Kreeta saarega uue taotluse (edaspidi „taotlus“) erandi tegemiseks põhjenduses 1 osutatud sätetest. Uues taotluses selgitas Kreeka, et ettenägematute viivituste tõttu asjaomases ehitustegevuses ja lubade menetluses ei olnud Kreeta saare täielik võrguga ühendamine 2023. aasta detsembri lõpuks võimalik, ning taotles uut erandit nendest sätetest kuni 31. detsembrini 2025 või kuni Kreeta saare elektrivõrgu Kreeka mandriosaga täieliku ühendamise lõpuleviimiseni, olenevalt sellest, kumb on varasem.

(4)

28. veebruaril 2024 avaldas komisjon taotluse oma veebisaidil ning kutsus liikmesriike ja sidusrühmi üles esitama märkused 27. märtsiks 2024. Ainult üks isik esitas märkusi, mis käsitlesid täiendava tavapärase tootmisvõimsuse paigaldamist Kreetale ja selle eest makstavat tasu. Täpsemalt väljendas huvitatud isik muret, et kohaldatav tasustamissüsteem ei pruugi olla kooskõlas reservvõimsuse mehhanismide suhtes kohaldatavate ELi eeskirjadega. Kahtluste vältimiseks ei ole Kreeka taotlenud erandit reservvõimsuse mehhanismide suhtes kohaldatavatest ELi eeskirjadest, mis tähendab, et neid eeskirju kohaldatakse jätkuvalt Kreeta tootmisvõimsuse tasustamiskavade suhtes. Seega ei kuulu saadud märkused käesoleva otsuse kohaldamisalasse. Lisaks ei piira käesolev otsus ELi riigiabi käsitlevate õigusaktide kohaldamist.

(5)

Kreekale kuuluv Kreeta saar asub Vahemeres Kreeka mandriosast lõuna pool. Kuni 3. juulini 2021 oli saarel autonoomne elektrisüsteem, mis ei olnud ühendatud Kreeka mandriosa elektrivõrguga.

(6)

Nagu on selgitatud otsuse (EL) 2022/258 põhjendustes 6–9, käsitas Kreeka enesele kuuluva Kreeta saare elektrivõrgu täielikku ühendamist Kreeka mandriosaga prioriteetse projektina, mis pidi kava kohaselt lõpule jõudma 2023. aasta lõpuks ja toimuma kahes etapis:

(7)

Enne I etapi ühenduse lõpuleviimist oli Kreeta saare elektriturg selline, et tootjad ja tarnijad ei esitanud Kreeka turul ühtegi pakkumust ning tootmisüksused jaotati vastavalt nende minimaalsetele muutuvkuludele. Kreeta elektrienergia hulgimüügi kliiringhind arvutati kuupõhiselt, võttes aluseks tavapäraste elektritootmisüksuste, mis kõik kuulusid turgu valitsevale ettevõtjale Public Power Cooperation S.A. (edaspidi „PPC S.A.“), muutuv- ja kogukulud. PPC S.A. oli saarel ainus tavaenergia tootja. Lisaks oli mitu taastuvatest energiaallikatest elektri tootjat, kelle tasu on kindlaks määratud elektriostulepingu alusel või vastavalt iga tootmisüksuse kasutuselevõtu kuupäevale. Sellise mudeli kohaldamine lõppes, kui I etapp viidi lõpule 1. novembril 2021.

(8)

Üleminekuperioodil, mis kestab I etapi lõpuleviimisest II etapi lõpuleviimiseni (edaspidi „üleminekuperiood“), kohaldatakse Kreeta elektriturul hübriidturu mudelit (edaspidi „hübriidmudel“). Hübriidmudeli toimimise üksikasjad on esitatud otsuse (EL) 2022/258 põhjendustes 15–19.

(9)

Kokkuvõttes esitab Kreeka elektribörs HEnEX hübriidmudeli kohaselt kogu Kreeta koormuse ja soojustootmise tellimused nii järgmise päeva kui ka päevasisesele turule. Need tellimused esitatakse Kreeta kõigi koormuse esindajate ja soojustootjate nimel. Kõik taastuvatest energiaallikatest elektri tootjate lepingud on ministri otsusega üle antud taastuvenergia allikate ja päritolutagatiste haldurile (edaspidi „DAPEEP“) ning jaotusvõrguettevõtja (edaspidi „HEDNO S.A.“) esitab DAPEEPile kõik asjakohased mõõtmisandmed nii Kreetal olemasolevate kui ka uute taastuvate energiaallikate kohta. Samal ajal esitab DAPEEP tellimused kogu Kreeta taastuvenergia tootmise kohta. Nende tellimuste alusel jaotatakse Kreeka põhivõrguettevõtja (edaspidi „IPTO S.A.“) prognoosi kohaselt kogu elektrinõudlus koormuse esindajatele vastavalt nende tarne osakaalule, mille HEDNO S.A. eelnevalt kuupõhiselt arvutas. Pärast selle protsessi lõpuleviimist sisestatakse Kreeta täielik koormus- ja tootmisprofiil virtuaalselt Kreeka mandriosa ühendatud võrgu järgmise päeva ja päevasisestele turgudele.

(10)

Taotluse kohaselt järgib I etapi ühenduse haldamine majanduslikke signaale, mis kajastavad hindade kujunemist mandriosa ühendatud võrgus võrreldes Kreeta elektrituruga. Arvestades, et Kreetal on kõrged soojuselektri tootmise kulud, siis I etapi ühenduse kaudu peamiselt imporditakse Kreetale elektrit. See ei ole aga alati nii. Kui Kreeta taastuvatest energiaallikatest toodetakse elektrit ajal, mil koormus on väike ja tootmine on suur, siis hakkab I etapi ühendus toimima vastassuunas, viies elektrit Kreetalt mandrile. Kreeka selgitas, et sellisel juhul on elekter toodetud just taastuvatest energiaallikatest, kuna kogu soojusenergia varal tootmine teenindab Kreeta kohalikku koormust.

(11)

Kreeka teatas, et hübriidmudel jõustus järgmiste riiklike meetmetega: Kreeka õigusakti 4821/2021 artiklid 105, 107 ja 108 ning riigi reguleeriva asutuse otsused nr 755/2021 ja 807/2021.

(12)

Lisaks väitis Kreeka, et üleminekuperioodil on hübriidmudel osutunud Kreeta jaoks kõige sobivamaks, tõhusamaks ja tulemuslikumaks turusüsteemiks võrreldes kahe kaalutud alternatiiviga, milleks on Kreeta integreerimine Kreeka elektriturule vastavalt ühe või kahe pakkumispiirkonna kaudu. Selle väite toetuseks esitas Kreeka teabe, mis tõendab, et hübriidmudel on võimaldanud kulusid märkimisväärselt kokku hoida, vältida liigseid ümberjaotamiskulusid, vähendada elektrienergia tarnimise kulusid ja tõhustada vähem saastavate tehnoloogiate kasutamist.

(13)

Kreeka väitis, et jaemüügiturg on avatud kõigile tarnijatele, kellest ligikaudu 15 tegutsevad praegu Kreeta saarel. Võttes arvesse asjaolu, et Kreetal on tootmiskulud suuremad kui Kreeka ühendatud elektrivõrgus, otsustas Kreeka, et tarnijad kohaldavad kogu Kreeka territooriumil iga tarbijate kategooriate kohta ühtset tasu. See otsus põhines sotsiaalse ühtekuuluvuse kaalutlustel.

(14)

Kreeta saare kohta esitatud eranditaotlus põhineb sellel, et tegemist on väikese ühendatud süsteemiga määruse (EL) 2019/943 artikli 64 lõike 1 punkti a tähenduses. Seda määratlust kinnitati otsuse (EL) 2022/258 põhjendustes 36–40.

(15)

Kreeka taotles Kreeta saare suhtes uut erandit määruse (EL) 2019/943 artiklist 6, artikli 7 lõikest 1, artikli 8 lõigetest 1 ja 4 ning artiklitest 9, 10 ja 11.

(16)

Kreeka taotles Kreeta saare suhtes uut erandit direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõigetest 4–7.

(17)

Kreeka taotles, et erandi kehtivusaeg oleks sama pikk kui üleminekuperiood, nimelt kuni 2025. aasta lõpuni, mil Kreeta võrk ühendatakse täielikult Kreeka mandriosa omaga. Kreeka selgitas, et kuigi Kreeta saare teatavad võrgu uuendused toimuvad järk-järgult kuni 2028. aasta lõpuni, ei ohusta need II etapi ühenduse lõpuleviimist ja käitamist.

(18)

Kreeka teatas oma taotluses, et kuigi täielik ühendamine oli kavas lõpule viia 2023. aasta lõpuks, mis vastab otsuses (EL) 2022/258 tehtud erandi kestusele, on projekti lõpuleviimine viibinud. Vastavalt Kreeka esitatud ajakohastatud ajakavale peaks täielik ühendamine toimuma 2025. aasta lõpuks. Kreeka selgitas, et projektis esineb olulisi viivitusi sündmuste tõttu, mida ei olnud võimalik ette näha enne ehitustöödega alustamist.

(19)

Täpsemalt väitis Kreeka, et COVID-19 pandeemia põhjustas märkimisväärseid viivitusi teatavate ehitusmaterjalide ja teenuste hankimisel. Lisaks põhjustas täiendavaid viivitusi oluliste antiikesemete avastamine kaevetööde käigus, sest pädevad arheoloogiaasutused tuli kaasata loamenetlustesse, mis olid juba käimas. Kreeka märkis ka, et ehituspiirkonnas maa-aluste karstilehtrite avastamine tähendas seda, et tööd tuli peatada, kuni neid lehtreid on saadud piisavalt hinnata ja olukorda kaaluda. 2023. aasta septembris toimunud üleujutuste tõttu hilines projekt veelgi, kuna need mõjutasid Kreeta konverterjaama terasekonstruktsiooni tarnija tootmisprotsessi.

(20)

Kooskõlas määruse (EL) 2019/943 artikliga 64 võib teha erandi kõnealuse määruse artikli 6, artikli 7 lõike 1, artikli 8 lõigete 1 ja 4 ning artiklite 9, 10 ja 11 asjakohastest sätetest kahel juhul, s.o kui:

(21)

Vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 66 lõike 1 esimesele lõigule võib väikeste isoleeritud süsteemide ja väikeste ühendatud süsteemide puhul teha erandi selle direktiivi artiklite 7 ja 8 ning IV, V ja VI peatüki asjakohastest sätetest, kui liikmesriik suudab tõendada suuri probleeme nende süsteemide käitamisel.

(22)

Nii määruse (EL) 2019/943 kui ka direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt peavad liikmesriigid väikeste ühendatud süsteemide puhul tõendama, et selliste süsteemide käitamisel esineb olulisi probleeme. Lisaks peaks erand olema ajaliselt piiratud ja vastama tingimustele, mille eesmärk on suurendada konkurentsi ja integratsiooni elektrienergia siseturuga.

(23)

Kreeta saare kvalifitseerimist väikeseks ühendatud võrguks hinnati otsuse (EL) 2022/258 põhjendustes 36–40. Kuna see hinnang on endiselt kehtiv, kvalifitseerub Kreeta saar väikeseks ühendatud võrguks määruse (EL) 2019/943 artikli 64 ja direktiivi (EL) 2019/944 artikli 66 tähenduses.

(24)

Määruse (EL) 2019/943 artikli 64 lõike 1 punktis a viidatud mõistet „olulised probleemid“ ei ole määratlenud ei seadusandja ega ka komisjon oma otsustuspraktikas. Selline lai sõnastus võimaldab komisjonil arvesse võtta kõiki väikeste võrkude eriomase olukorraga seotud võimalikke probleeme, tingimusel, et need probleemid on olulised, mitte vähetähtsad. Kõnealused probleemid võivad olla väga erinevad, olenevalt asjaomase võrgu geograafilisest eripärast, tootmismahust ja tarbimisest, võttes ühtlasi arvesse tehnika arengut, nt elektrienergia salvestamist ja väikesemahulist elektritootmist. Lisaks peavad need olulised probleemid olema seotud väikeste eraldatud ja väikeste ühendatud võrkude käitamisega.

(25)

Taotluses selgitas Kreeka probleeme, mis tekivad Kreeta elektrisüsteemi käitamisel, kui ta kohaldaks üleminekuperioodi jooksul määrust (EL) 2019/943 ja direktiivi (EL) 2019/944 tervikuna. Nende õigusaktide täielik kohaldamine nõuaks Kreeta integreerimist Kreeka elektriturgudele ühe (ühe pakkumispiirkonna stsenaarium) või kahe pakkumispiirkonna (kahe pakkumispiirkonna stsenaarium) kaudu. Taotluses esitatud asjakohased probleemid viitasid samadele olulistele probleemidele, mida komisjon oli hinnanud oma otsuses (EL) 2022/258.

(26)

Kokkuvõttes tõi Kreeka esile Kreeta elektrituru toimimisega seotud probleemid, kui määrust (EL) 2019/943 ja direktiivi (EL) 2019/944 peaks tervikuna kohaldatama.

(27)

Ühest küljest põhjustaks Kreeta turuosaliste integreerimine Kreeka elektriturule ühe pakkumispiirkonna stsenaariumi korral suuri ümberjaotuskulusid, mille eest peaksid lõpuks maksma elektritarbijad. Nii või teisiti ei võimalda ebapiisav mõõtetaristu Kreeta turuosalistel täielikult osaleda Kreeka elektri järgmise päeva, päevasisesel ja tasakaalustamisturul. Eelkõige ei ole paigaldatud vajalikke arvestisüsteeme ja need ei saa valmis enne 2024. aasta esimest kvartalit.

(28)

Teisest küljest ei nõua eraldi pakkumispiirkonna loomine mitte ainult täiendavaid taristuinvesteeringuid, mida ei viidaks nii või teisiti lõpule taotletud erandi kehtivusaja jooksul, vaid see ei tundu olevat sobiv ka pakkumispiirkonna üldise tõhususe, stabiilsuse ja vastupidavusega seotud põhjustel. Samuti ei oleks see proportsionaalne lahendus, võttes arvesse erandi piiratud kestust.

(29)

Kreeka esitas taotluses ka teavet, mida oli enne otsuse (EL) 2022/258 vastuvõtmist esitatud teabega võrreldes muudetud. Muu hulgas hindas Kreeka, et hüpoteetilise ühe pakkumispiirkonna ja kahe pakkumispiirkonna stsenaariumi puhul oleksid elektrienergia kogukulud vastavalt ligikaudu 190 miljonit eurot ja 217 miljonit eurot suuremad kui hübriidmudeli tegelikud kulud samal perioodil.

(30)

Seepärast on vaja viidata otsuse (EL) 2022/258 põhjendustes 41–48 esitatud vastavale hinnangule ja järeldada, et Kreeka on tõendanud, et Kreeta elektrisüsteemi käitamisel väikese ühendatud võrguna esineb olulisi probleeme seni, kuni saar on täielikult ühendatud mandriosa võrguga, st kuni ühendusprojekti II etapp on lõpule viidud.

(31)

Kreetal praegu rakendatava ajutise hübriidmudeli eesmärgiks on neid probleeme lahendada ja vastavalt põhjenduses 29 esitatud põhjustele kaasneb sellega märkimisväärne kasu võrreldes sellega, kui Kreeta võrk oleks üleminekuperioodil täielikult Kreeka elektrituruga lõimitud.

(32)

Seoses määruse (EL) 2019/943 artikliga 6 väitis Kreeka, et Kreeta saarel praegu kohaldatav hübriidmudel ei hõlma tasakaalustamisturgu. Seega oleks vaja teha erand kõnealusest artiklist, et hübriidmudelit saaks jätkuvalt kohaldada seni, kuni Kreeta saar on täielikult võrguga ühendatud.

(33)

Seoses määruse (EL) 2019/943 artikli 7 lõikega 1 ning artikli 8 lõigetega 1 ja 4 märgib Kreeka, et Kreeta saarel praegu kohaldatavas hübriidmudelis ei ole ette nähtud järgmise päeva ja päevasiseseid turge ega tehinguid kummalgi neist turgudest. Seega oleks Kreeka sõnul vaja teha erand kõnealustest artiklitest, et hübriidmudelit saaks jätkuvalt kohaldada seni, kuni Kreeta saar on võrguga täielikult ühendatud.

(34)

Samuti leiab Kreeka põhjenduse 33 alusel, et määruse (EL) 2019/943 artiklites 9, 10 ja 11 osutatud forvardturud, tehnilised pakkumispiirid ja saamata jäänud energia hind ei kohaldu Kreeta saare hübriidmudeli suhtes. Seega oleks Kreeka sõnul vaja teha erand kõnealustest artiklitest, et hübriidmudelit saaks jätkuvalt kohaldada seni, kuni Kreeta saar on võrguga täielikult ühendatud.

(35)

Mis puudutab taotletud erandit määruse (EL) 2019/943 artiklist 6, artikli 7 lõikest 1, artikli 8 lõigetest 1 ja 4 ning artiklitest 9, 10 ja 11, siis need sätted käsitlevad forvardturule, järgmise päeva ja päevasisesele turule ning tasakaalustamisturule esitatavaid nõudeid. Kreeka esitatud teabest nähtub, et võttes arvesse Kreeta saarel praegu kohaldatava elektrisüsteemi eripära, ei saa neid turge sellel territooriumil tõhusalt rakendada. Seega on nendest sätetest kõrvalekaldumine põhjendatud.

(36)

Kreeka väitis, et hübriidmudel ei näe ette tasakaalustamisturgu ega turupõhist tugiteenuste hanget. Selleks et hübriidmudel saaks üleminekuperioodil edasi toimida, oleks vaja teha erand kõnealusest artiklist.

(37)

Võttes arvesse tasakaalustamisturu ja sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhise hanke puudumist Kreeta saarel, on direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõigetes 4–7 sätestatud kohustustest erandi tegemine põhjendatud.

(38)

Vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 64 lõike 1 viiendale lõigule ja direktiivi (EL) 2019/944 artikli 66 lõikele 2 tuleb erandi tegemise otsusega tagada, et see ei takista üleminekut taastuvenergiale, paindlikkuse suurendamist, energia salvestamist, elektrimobiilsust ega tarbimiskaja.

(39)

Mis puudutab taastuvenergiale üleminekut, paindlikkuse (sealhulgas tarbimiskaja) suurendamist ja energia salvestamist, siis tuleb märkida, et hästi toimivad forvard-, järgmise päeva, päevasisesed ja tasakaalustamisturud peaksid kooskõlas määruses (EL) 2019/943 ja direktiivis (EL) 2019/944 sätestatud nõuetega andma vajalikke signaale koormuse jaotamiseks ja investeerimiseks, et maksimeerida vastava tehnoloogia potentsiaalset arengut. See peaks nii olema siis, kui Kreeta saar on Kreeka mandriosa võrguga täielikult ühendatud.

(40)

Nagu on märgitud otsuse (EL) 2022/258 põhjenduses 56, kohaldati Kreeta suhtes enne I etapi ühendamise lõpuleviimist tehnilisi piiranguid, millega kehtestati talitluskindluse piirangute tõttu taastuvenergia kasutamine kuni 25 % ulatuses koormusest. I etapi lõpuleviimine leevendas teatud määral seda taastuvenergiale kehtestatud piirangut. Hübriidmudel võimaldab Kreetal oma elektrit väikese koormuse ja suure taastuvenergia tootmise korral eksportida, et vältida taastuvate energiaallikate piiramist. Kreeka esitas selle väite toetuseks arvandmed, mis näitavad, et 2021. aastal ja eelkõige 2022. aastal, mis oli esimese etapi ühenduse loomise esimene täisaasta, suurenes taastuvatest allikatest elektrienergia tootmine võrreldes eelmiste aastatega.

(41)

Kreeka märgib, et taotletud erand ei aeglusta juba käimasolevat arendustööd ja ettevalmistusi uute taastuvenergia tootmisvõimsuste paigaldamiseks Kreeta saarele. Kreeka teatas ka, et pärast täieliku ühendamise lõpuleviimist võtab Kreeta kasutusele vähemalt 2 150 MW taastuvaid energiaallikaid, mis võib arvestades salvestusseadmete paigaldamist suureneda 2 500 MW-ni.

(42)

Mis puudutab suuremat paindlikkust, energia salvestamist ja tarbimiskaja, siis võimalus pakkuda elektrivõrgu toetamiseks paindlikkusteenuseid, sealhulgas salvestamist, sõltub hinnasignaalide kvaliteedist ja nende võimest pakkuda kõnealuste teenuste osutajatele tõhusaid investeerimis- ja ümberjaotamise stiimuleid. Üldjuhul võib pakkumispiirkonna struktuurne ülekandevõime piiratus, mis tekib üleminekuperioodil I etapist II etapini, põhjustada asukohapõhiste paindlikkusteenuste puhul moonutatud investeerimissignaale. Kreeta ja Kreeka mandriosa kahe pakkumispiirkonna käsitluse puhul oleks investeerimissignaalid siiski äärmiselt ebastabiilsed, arvestades II etapi lõpuleviimise ajakava ja Kreeta täielikku ühendamist Kreeka mandriosa võrguga, mis leevendab struktuurset ülekandevõime piiratust. Kuna ühendus mandriosa võrguga võimaldab osutada turupõhiseid paindlikkusteenuseid, on lühiajaline erand, mis võimaldab lõimida Kreeta kiiresti mandriosa võrguga, kasulik tarbimiskaja, energia salvestamise ja muude paindlikkuse allikate lõimimiseks.

(43)

Määruse (EL) 2019/943 artikli 64 kohaselt ei ole nõutav, et erandiotsused suurendaksid paindlikkuse või energia salvestamise potentsiaali. Kõnealuse artikli kohase erandi eesmärk on üksnes tagada, et see ei takistaks sellist üleminekut. Teisisõnu ei tohiks erand takistada arengut, mis erandi puudumisel loomulikul teel toimuks. On ebatõenäoline, et erandi puudumisel areneks Kreeta saare elektrisüsteemides hästi toimivad forvard-, järgmise päeva, päevasisesed ja tasakaalustamisturud. Selle põhjuseks on väikeste ühendatud elektrisüsteemide käitamisega seotud raskused, väga vähene konkurents tootmissegmendis ja ühenduse puudumine mandrituruga. Sellega seoses on äärmiselt oluline erandi ajaline piiratus ja valmisolek turu täielikuks toimimiseks kohe, kui II etapp on lõpule viidud.

(44)

Võttes arvesse hübriidmudeli lühiajalist olemust, ei ole sellel ilmselt märkimisväärset mõju taastuvenergia, paindlikkuse, energia salvestamise, elektromobiilsuse ja tarbimiskaja edasisele arengule.

(45)

Lisaks peab komisjon määruse (EL) 2019/943 artikli 64 lõike 1 kohaselt määrama, kui suurel määral peavad erandid võtma arvesse võrgueeskirjade ja suuniste kohaldamist. Sellisel juhul kohaldatakse praegu ja edaspidi Kreeta saare suhtes võrgueeskirju ja suuniseid, välja arvatud sätted, mida mõjutab põhjendustes 32–37 kirjeldatud erandi kohaldamisala.

(46)

Määruse (EL) 2019/943 artiklis 64 ja direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 66 on sõnaselgelt sätestatud, et erand peab olema ajaliselt piiratud ja et sellele tuleb kohaldada tingimusi, mille eesmärk on suurendada konkurentsi ja lõimumist elektrienergia siseturuga.

(47)

Võttes arvesse Kreeka poolt põhjenduses 19 esitatud põhjusi, piirdub uus eranditaotlus üleminekuperioodiga, mis lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2025.

(48)

Arvestatakse, et 31. detsembriks 2025 peaks Kreeta ja Kreeka mandriosa vaheline võrguühendus olema kasutusvalmis, nagu ka asjakohane mõõtetaristu, mis võimaldab Kreetal saada osaks Kreeka elektri hulgimüügiturgudest. Kreeka kinnitas, et ühendusprojekti lõpuleviimine ei viibi enam.

(49)

Kuigi taotlus saadi kätte 18. detsembril 2023, ei olnud seda otsust võimalik vastu võtta enne 31. detsembrit 2023, mil otsusega (EL) 2022/258 tehtud erand aegus. Selleks et vältida õigusraamistiku kiiret ja ettearvamatut muutumist ajavahemikuks 1. jaanuarist 2024 kuni käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevani, mis võib tõsiselt kahjustada turu toimimist Kreeta saarel ja võimalik, et ka Kreeka mandriosas, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates otsusega (EL) 2022/258 tehtud erandi lõppkuupäevale järgnevast kuupäevast, nimelt alates 1. jaanuarist 2024,