(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) kohaselt toimub liikmesriikide majanduspoliitika liidusisene koordineerimine vastavalt majanduspoliitika üldsuunistele ja tööhõivesuunistele ning see peaks hõlmama kinnipidamist stabiilsete hindade, riigi rahanduse ja rahanduslike tingimuste usaldusväärsuse ning tasakaalustatud maksebilansi juhtpõhimõtetest.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt, mis algselt koosnes nõukogu määrustest (EÜ) nr 1466/97 (3) ja (EÜ) nr 1467/97 (4) ning Euroopa Ülemkogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioonist, (5) põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus ja kestlikkus, et tugevdada hinnastabiilsuse ning finantsstabiilsusel põhineva tugeva, kestliku ja kaasava majanduskasvu tingimusi, toetades seeläbi liidu kestliku majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamist.

(3)

Eelarvejuhtimise raamistik on osa Euroopa poolaastast, mis hõlmab ka liikmesriikide laiema majandus- ja tööhõivepoliitika, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste samba ning seotud riigipõhiste soovituste koordineerimist ja järelevalvet vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 121 ja 148.

(4)

Väga tähtis on kaasata Euroopa poolaastasse riikide parlamendid, sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja muud olulised sidusrühmad, et tagada majandus- ja eelarvepoliitika riiklik isevastutus ning läbipaistev ja kaasav poliitikakujundamine.

(5)

Liidu majandusjuhtimise raamistikku tuleks kohandada, et võtta paremini arvesse järjest suuremat eelarvepositsioonide erinevust, valitsemissektori võlga ja majanduslikke probleeme ning samuti muud haavatavust liikmesriikides. Jõuline poliitiline reageerimine COVID-19 pandeemiale osutus pandeemiast tulenenud kriisi majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede leevendamisel ülitõhusaks, kuid tõi kaasa avaliku ja erasektori võla suhte märkimisväärse suurenemise, mis näitab selgelt, kui oluline on vähendada võla suhet ja eelarvepuudujääki mõistlikule tasemele järk-järgult ning realistlikul, püsival ja majanduskasvu soodustaval viisil, jättes piisavalt ruumi vastutsüklilistele poliitikameetmetele ning tegeledes makromajandusliku tasakaalustamatusega, pöörates samal ajal piisavalt tähelepanu tööhõive- ja sotsiaalsetele eesmärkidele. Samal ajal tuleks liidu majandusjuhtimise raamistikku kohandada, et aidata lahendada liidu ees keskpikas ja pikas perspektiivis seisvad ülesanded, näiteks saavutada õiglane digi- ja rohepööre, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 (6) kehtestatud kliimaneutraalsuse eesmärgid, tagada energiajulgeolek, toetada avatud strateegilist autonoomiat, käsitleda demograafilisi muutusi, tugevdada sotsiaalset ja majanduslikku vastupidavust ja püsivat lähenemist ning rakendada julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilist kompassi, mis kõik nõuab lähiaastatel reforme ja püsivalt palju investeeringuid.

(6)

Liidu majandusjuhtimise raamistik peaks edendama usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ning seega tegema vahet liikmesriikidel, võttes arvesse nende valitsemissektori võlaga seotud ja majanduslikke probleeme ning lubades mitmeaastaseid riigipõhiseid eelarvekavasid, samal ajal tagades tõhusa mitmepoolse järelevalve ja järgides võrdse kohtlemise põhimõtet.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud majandusjuhtimise raamistiku reformi peamiste eesmärkide saavutamiseks ning liidu praeguste ja tulevaste prioriteetide käsitlemiseks on vajalik tagada asjakohasel tasemel avaliku sektori investeeringud. Investeeringute ja tööhõivepoliitika tulemuslikkuse ja tõhususe parandamiseks ning liidu mis tahes ühiseid prioriteete käsitleva investeerimisvahendi jaoks võib anda kasulikke kogemusi selliste rahastamisvahendite kasutamine nagu näiteks ühtekuuluvuspoliitika fondid, mille hulka kuuluvad praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058 (7) loodud Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057 (8) loodud Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056 (9) loodud Õiglase Ülemineku Fond (JTF), nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 (10) loodud Euroopa Liidu taasterahastu või nõukogu määrusega (EL) 2020/672 (11) loodud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu.

(8)

ELi toimimise lepingu artikli 121 lõigetes 2, 3 ja 4 ning artikli 148 lõikes 4 sätestatud mitmepoolse järelevalve menetluse kaudu tuleks jälgida iga liikmesriigi ja kogu liidu majanduse ja tööhõive igakülgset arengut. See hõlmab makromajandusliku tasakaalustamatuse kindlakstegemist ning ülemäärase tasakaalustamatuse ärahoidmist, nagu on ette nähtud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1174/2011 (12) ja (EL) nr 1176/2011 (13). Sellise majanduse ja tööhõive arengu jälgimiseks peaksid liikmesriigid esitama teabe keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavadena, mis hõlmavad asjaomase liikmesriigi tavapärase seadusandliku tsükli pikkusest sõltuvalt nelja- või viieaastast perioodi. Osana Euroopa poolaasta raames tehtavast põhjalikust tööhõive ja sotsiaalarengu analüüsist hindab komisjon ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise riske liikmesriikides ning jälgib sotsiaalnäitajate tulemustabelist ja sotsiaalse lähenemise raamistiku põhimõtetest lähtuvalt Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete elluviimisel tehtud edusamme.

(9)

Sätestada tuleks üksikasjalikud normid riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade sisu, esitamise, hindamise, kinnitamise ja järelevalve kohta, et edendada liikmesriikides usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ning muu hulgas liidu ühiseid prioriteete toetavatest reformidest ja investeeringutest saavutatavat vastupidavust, ning hoida ära valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi teke.

(10)

Riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad peaksid koondama iga liikmesriigi eelarvepoliitika, struktuurireformid ja investeeringud. Need kavad peaksid olema liidu majandusjuhtimise raamistiku nurgakivi. Iga liikmesriik peaks esitama riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, milles on sätestatud selle eelarvekava ja prioriteetsed avaliku sektori reformid ja investeeringud, mis tagavad koos püsiva ja järkjärgulise võla vähendamise ja kestliku ja kaasava majanduskasvu, hoides ära protsüklilist eelarvepoliitikat. Ühtlasi peaksid nimetatud kavad hõlmama laiemaid reforme ja investeeringuid, sealhulgas ELi järgmiste ühiste prioriteetide valdkonnas: rohepööre, sealhulgas Euroopa rohelepe ja üleminek kliimaneutraalsusele 2050. aastaks kooskõlas määrusega (EL) 2021/1119 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (14) kohaselt esitatud riiklike energia- ja kliimakavade rakendamise kaudu, digiüleminek, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2022/2481 (15) loodud digikümnendi poliitikaprogramm 2030, sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime ning Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine, sealhulgas sellega seotud tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise eesmärgid 2030. aastaks; energiajulgeolek; ja asjakohasel juhul kaitsevõime ülesehitamine, sealhulgas julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass või nende prioriteetidega seotud hilisemad liidu õigusaktid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (16) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu toimimisperioodil tuleks riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade koostamisel nõuetekohaselt arvesse võtta arvesse võtta riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades võetud kohustusi.

(11)

Ühtekuuluvuspoliitika fondid on samuti viidud kooskõlla Euroopa poolaastaga. Ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid ja reforme kui liidu eelarve pikaajalise investeerimispoliitika vahendeid tuleks riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade koostamisel samuti nõuetekohaselt arvesse võtta, kui soovitakse tagada järjepidevus ja asjakohasel juhul vastastikune täiendavus.

(12)

Käesoleva määruse sätete järgimise tagamiseks peaks riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava esitamisele eelnema tehniline dialoog komisjoniga. Komisjoni hinnang riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade kohta peaks sisaldama kõnealuse tehnilise dialoogi kokkuvõtet. Komisjoni soovituse alusel peaks nõukogu vastu võtma soovituse, millega kehtestatakse netokulude kava, ja asjakohasel juhul heaks kiitma reformid ja investeeringud, mis on kohandamisperioodi võimaliku pikendamise aluseks.

(13)

Selleks et lihtsustada liidu eelarveraamistikku ja suurendada läbipaistvust, peaks iga liikmesriigi eelarvetrajektoori kehtestamise ja iga-aastase eelarvejärelevalve aluseks olema võla jätkusuutlikkusel põhinev ühtne tegevusnäitaja. See ühtne tegevusnäitaja peaks põhinema riiklikult rahastatavatel esmastel netokuludel ehk: valitsemissektori kuludel, millest on maha arvatud intressikulud, kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed, liidu programmide kulud, mis kaetakse täielikult liidu vahenditest saadava tuluga, riikide kulud liidu rahastatavate programmide kaasrahastamiseks, aga ka töötuskindlustushüvitiste kulude tsüklilised elemendid. Kooskõlas juhtpõhimõtetega, mida komisjon kasutab tehingute liigitamisel ühekordseteks ja muudeks ajutisteks meetmeteks, tuleks ka need ühekordsed ja muud ajutised meetmed netokulude näitajast välja arvata. See näitaja, mida ei mõjuta automaatsete stabilisaatorite toimimine ega muu tulude ja kulude kõikumine, mis ei ole valitsuse otsese kontrolli all, võimaldab vastutsüklilist makromajanduslikku stabiliseerimist.

(14)

Riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade esitamisega tipneva dialoogi raamistamiseks peaks komisjon edastama liikmesriikidele, kelle valitsemissektori võlg on suurem kui 60 % SKPst või valitsemissektori eelarvepuudujääk suurem kui 3 % SKPst, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 2 koostoimes Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) ja ELi toimimise lepingu protokolliga nr 12 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta (edaspidi „protokoll nr 12“), võrdlustrajektoori kohandamisperioodiga neli aastat, mida on võimalik pikendada kuni kolme aasta võrra. Nimetatud trajektoor peaks olema riski- ja riigipõhine ning tuginema võla jätkusuutlikkusele, et tagada nii praeguste kui ka tulevaste väljakutsete lahendamiseks tulevikku suunatum lähenemisviis.

(15)

Liikmesriigile, kelle valitsemissektori võlg ei ole suurem kui 60 % SKPst ja valitsemissektori eelarvepuudujääk suurem kui 3 % SKPst, peaks komisjon edastama taotluse korral tehnilise teabe vormis suuniseid.

(16)

Kuu jooksul enne tähtpäeva, mil komisjonil tuleb edastada liikmesriigile võrdlustrajektoor või tehniline teave, peaks kõnealusel liikmesriigil olema võimalus taotleda tehnilist teabevahetust komisjoniga. Selline tehniline teabevahetus peaks andma võimaluse arutada uusimat kättesaadavat statistilist teavet ning asjaomase liikmesriigi majandus- ja eelarveväljavaateid, tagades samal ajal liikmesriikide võrdse kohtlemise.

(17)

Liidu mitmepoolse eelarvejärelevalve raamistik põhineb statistilistel andmetel, mille on esitanud Eurostat, kes vastutab komisjoni nimel Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohaselt koostatud eelarveandmete kvaliteedi tagamise eest. Eurostatil tuleb liikmesriikidele välja töötada raamistik selliste liidu rahastatavate programmide riiklikku kaasrahastamist käsitlevate statistiliste andmete esitamiseks, mis on vajalikud käesoleva määruse rakendamiseks ja mida Eurostat praegu ei kogu. Kuni selliste andmete kogumise ja esitamise raamistiku valmimiseni peaks liikmesriikidel olema lubatud tugineda hinnangulistele andmetele. Raamistiku alusel liikmesriikide esitatavate andmete vormi, ulatuse, sageduse ja ajastuse määravad kindlaks asjaomased liidu statistikaasutused.

(18)

Võrdlustrajektoor peaks tagama, et kohandamisperioodi lõpuks on valitsemissektori võlg usutavalt kahanemas või püsib isegi ebasoodsate stsenaariumide korral mõistlikul tasemel. Lisaks peaks see tagama, et valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk viiakse allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst ja hoitakse seda sel tasemel, võttes samal ajal arvesse asjaolu, et liikmesriigid võivad pärast kohandamisperioodi lõppu kanda lisakulusid, näiteks rahvastiku vananemisega seotud kulusid. Lõpetuseks peaks see tagama kooskõla nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 kohase korrigeeriva kavaga.

(19)

Liidu mitmepoolse eelarvejärelevalve järelevalve raamistiku saavutuste prognoositavuse parandamiseks ja liikmesriikide võrdse kohtlemise tugevdamiseks peaks võrdlustrajektoor olema eelnevalt kooskõlas võla jätkusuutlikkuse kaitsemeetmega. Nimetatud kaitsemeede peaks tagama riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade kavandamise etapis, et prognoositud valitsemissektori võla suhe väheneb vähemalt aasta keskmise võrra. Meede täidaks võrdlustrajektoori ja netokulude kava alase miinimumpingutuse nõude funktsiooni. Kreeka tasumata valitsemissektori võla erilise struktuuri tõttu tuleb 2033. aastal tasuda märkimisväärne osa edasilükatud intressimaksetest. Sellest tingitud Kreeka valitsemissektori võla ja SKP suhte erakordset suurenemist ei tohiks seetõttu võla jätkusuutlikkuse kaitsemeetme kohaldamisel arvesse võtta.

(20)

Võrdlustrajektoori riskipõhised nõuded on ootuste kohaselt piisavad, et viia valitsemissektori eelarvepuudujäägi tase tunduvalt allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst. Siiski tuleb selleks, et muuta mitmepoolse eelarvejärelevalve raamistik makromajanduslike ja eelarvemuutujate prognoosimatute arengute suhtes kindlamaks, näha võrdlustrajektooris ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 2 koostoimes protokolliga 12 sätestatud puudujäägi kontrollväärtuse suhtes ette ka ühine turvavaru või sellele puudujäägi kontrollväärtusele lähenemine. See ühine turvavaru peaks tagama eelarvepuhvrite loomise ebasoodsate asjaolude ja šokkide puhuks, hõlbustades seeläbi vastutsüklilise poliitika elluviimist liidu eelarveraamistikus.

(21)

Esimeste riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade puhul peaks valitsemissektori võla vähenemise usutavus keskpikas perspektiivis põhinema komisjoni koostatud 2023. aasta võla jätkusuutlikkuse analüüsis kirjeldatud meetodil. Võla jätkusuutlikkuse analüüsi töörühm peaks uurima võimalikke meetoditäiustusi, sealhulgas aluseks olevate eelduste puhul. Selline töörühm peaks koosnema liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Keskpanga ekspertidest. Töörühm peaks kutsuma vaatlejana osalema Euroopa Eelarvenõukogu ja Euroopa stabiilsusmehhanismi. Euroopa Parlamendi pädeval komisjonil peaks olema võimalus kutsuda komisjoni tutvustama käesoleva määrusega loodud majandusdialoogi metoodikat.

(22)

Selleks et hinnata, kas riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava nelja- või viieaastase rakendusperioodi lõpus on vaja täiendavaid kohandusi, peaks komisjon olukorda uuesti hindama ja välja pakkuma uue võrdlustrajektoori, kui liikmesriigi valitsemissektori võlg on endiselt suurem kui 60 % SKPst või valitsemissektori eelarvepuudujääk on suurem kui 3 % SKPst.

(23)

Igas riiklikus keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas tuleks esitada selle staatus seoses riiklike menetlustega, eelkõige see, kas kava esitati riigi parlamendile ja kas riigi parlament on kava heaks kiitnud. Riiklikus keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas tuleks samuti viidata sellele, kas riigi parlamendil oli võimalus arutada eelmise kava kohta nõukogu antud soovitusi ja asjakohasel juhul muid nõukogu soovitusi või otsuseid või komisjoni hoiatusi. Komisjonile esitatud riiklikule keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavale tuleks lisada kooskõlas nõukogu direktiiviga 2011/85/EL (17) loodud sõltumatu eelarveasutuse arvamus, kui see on olemas. Enne teise ja iga järgmise riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava esitamist peaks liikmesriik kooskõlas oma õigusraamistikuga konsulteerima sotsiaalpartnerite, piirkondlike ametiasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja riigi muude asjaomaste sidusrühmadega. Riiklikku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavasse tuleks lisada liikmesriikide parlamentidega konsulteerimise ja selle protsessi kohta käiv teave. Arvestades, et esimeste riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade ettevalmistamiseks on ette nähtud rangem ajakava, võiksid liikmesriigid korraldada asjakohaste tähtaegadega konsulteerimisi juba varem.

(24)

Äsja ametisse nimetatud valitsuse puhul peaks liikmesriigil olema võimalus esitada komisjonile läbivaadatud riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis takistavad riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava elluviimist, peaks liikmesriigil olema võimalus esitada läbivaadatud kava komisjonile mitte hiljem kui 12 kuud enne kehtiva kava lõppu.

(25)

Kui liikmesriigid teevad oma riiklikes keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades valitsemissektori võla keskpika perioodi prognoosiraamistikust erinevaid prognoose, peaksid nad erinevusi tehnilise dialoogi käigus ja riiklikes keskpika perioodi eelarve- ja struktuurimeetmete kavades läbipaistval viisil ning usaldusväärsetest majanduslikest argumentidest lähtudes nõuetekohaselt selgitama.

(26)

Kui nõukogu leiab, et riiklik keskpika perioodi läbivaadatud eelarve- ja struktuurimeetmete kava ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, peaks nõukogu reeglina soovitama järgida komisjoni eelnevalt netokulude kavana edastatud esialgset võrdlustrajektoori.

(27)

Et hinnata, kuidas liikmesriigid järgivad oma netokulude kavasid, mis on nõukogu poolt kehtestatud, peaks komisjon peaks võtma aluseks ainult netokulude arengu, et võimaldada ühtse liidu raamistiku ja riiklike eelarveraamistike asjakohast koostoimet. Liikmesriikidel peaks olema võimalik seada oma riiklikud eelarve-eesmärgid teistsuguse näitaja, näiteks struktuurse eelarvepositsiooni alusel, kui seda eeldab nende eelarveraamistik.

(28)

Komisjon peaks riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade hindamisel uurima eelkõige makromajanduslike ja eelarveprognooside usutavust, kui need on võrdlustrajektoori aluseks olevatest prognoosidest erinevad. Eelkõige peaksid komisjoni prognoosidega võrreldavad olema kavas kasutatavad võlaprognoosid, mis on koostatud eeldusel, et poliitikat ei muudeta.

(29)

Selleks et tagada riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade elluviimine, peaksid komisjon ja nõukogu jälgima liikmesriikide esitatud iga-aastastele eduaruannetele tuginedes ning ELi toimimise lepingu artiklitele 121 ja 148 tuginedes Euroopa poolaasta raames nendesse kavadesse märgitud reforme ja investeeringuid. Selleks peaksid nad alustama majanduslikku dialoogi Euroopa Parlamendiga.

(30)

Euroopa poolaasta protsessi peaks olema nõuetekohaselt ning korrapärasel ja struktureeritult viisil kaasatud Euroopa Parlament, eesmärgiga suurendada Euroopa poolaasta raames tehtavate otsuste läbipaistvust, aruandekohustust ja vastutust. Nõukogu eesistuja ja komisjon teavitavad Euroopa Parlamenti regulaarselt käesoleva määruse alusel toimuva mitmepoolse järelevalve tulemustest. Komisjon peaks koostama ja nõukogule edastama käesoleva määruse raames esitatava teabe ning tegema selle Euroopa Parlamendile põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks.

(31)

Võla järkjärgulisema vähendamise tagamiseks võib pikendada kohandamisperioodi kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik võtab oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava aluseks kontrollitavad ja ajaliselt piiritletud reformid ja investeeringud, mis koosvõetuna reeglina suurendavad majanduse kasvu ja vastupanuvõimet, toetavad riigi rahanduse jätkusuutlikkust, aitavad täita liidu ühiseid prioriteete, aitavad järgida Euroopa poolaasta raames esitatud asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi, sealhulgas asjakohasel juhul makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse korral selle raames esitatud soovitusi, ning vastavad riigipõhistele investeerimisprioriteetidele, põhjustamata kava kehtivusajal kärpeid riiklikult rahastatavates avaliku sektori investeeringutes võrreldes kava kehtivusaja eelse keskpika perioodi tasemega, võttes arvesse riigipõhiste probleemide ulatust ja mahtu.

(32)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud peaksid olema kooskõlas kohustustega, mis sisalduvad asjaomase liikmesriigi heakskiidetud taaste- ja vastupidavuskavas selle kasutusajal ning mitmeaastases finantsraamistikus sõlmitud partnerluslepingus. Kui taaste- ja vastupidavuskavad sisaldavad ambitsioonikaid reforme ja investeeringuid, eelkõige seoses majanduskasvu ja riigi rahanduse kestlikkusega keskpikas perspektiivis, tuleks neid käsitada esimeste riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade kohandamisperioodi pikendamise suhtes kehtivatele nõuetele vastavana.

(33)

Riiklikes keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades esitatud reformid ja investeeringud peaksid olema kooskõlas liidu ühiste prioriteetidega, sealhulgas õiglase ülemineku ning rohe- ja digipöörde saavutamine ning määrusega (EL) 2021/1119 kehtestatud kliimaeesmärkide järgimine; sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sammas; energiajulgeolek ning vajaduse korral kaitsevõime ülesehitamine. Oma hinnangus riiklikele keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavadele peaks komisjon pöörama nendele prioriteetidele erilist tähelepanu. Need reformid ja investeeringud peaksid olema kooskõlas ka nimetatud liidu prioriteetide täitmiseks asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud riiklike strateegiate rakendamisega.

(34)

Majanduskasvu soodustavate eelarve konsolideerimise strateegiate edendamiseks tuleks järgnevate kavade koostamisel nõuetekohaselt arvesse võtta riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade raames ellu viidud reformide ja investeeringute mõju. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, millist mõju avaldab valitsemissektori tulevane tulu, kulu ja potentsiaalne majanduskasv riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, samuti sellele, milline on panus liidu ühistesse prioriteetidesse, võttes aluseks usaldusväärsed ja andmepõhised majanduslikud tõendid.

(35)

Kui liikmesriik ei suuda järkjärgulisema nõukogu kehtestatud netokulude kava aluseks olevatest reformidest ja investeeringutest ettenähtud tähtajaks rahuldavalt kinni pidada, peaks nõukogul olema komisjoni soovitusel võimalik soovitada kohandamisperioodi pikendust lühendada, st hoogustada iga-aastast kohandamispingutust, välja arvatud juhul, kui esineb objektiivseid asjaolusid, mis takistavad elluviimist algseks tähtajaks.

(36)

Komisjon peaks looma iga liikmesriigi jaoks kontrollikonto, et jälgida netokulude iga-aastaseid ja kumulatiivseid tõusvaid ja langevaid kõrvalekaldeid nõukogu kehtestatud netokulude kavast. Vabastusklausli kehtivusajal ei tohiks kontrollikontol kõrvalekaldeid registreerida. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikega 3 peaks komisjon ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase aruande koostamisel võtma asjakohaste teguritena arvesse reformide ja investeeringute elluviimisel tehtud edusamme, sealhulgas eelkõige liidu ühise majanduskasvu ja tööhõive strateegia elluviimise poliitikat, ning pöörama erilist tähelepanu osamaksetele käesolevas määruses sätestatud liidu ühiste prioriteetide saavutamiseks.

(37)

Sõltumatud eelarveasutused on tõestanud oma suutlikkust edendada eelarvedistsipliini ja suurendada liikmesriikide rahanduse usaldusväärsust. Selleks et suurendada riikide isevastutust, tuleks liidu majandusjuhtimise reformitud raamistikus säilitada sõltumatute eelarveasutuste nõuandev roll, et suurendada järk-järgult nende suutlikkust.

(38)

Alalisel ja sõltumatumal Euroopa Eelarvenõukogul peaks olema liidu majandusjuhtimise raamistikus arvessevõetavam nõuandev roll. Euroopa Eelarvenõukogu peaks jätkuvalt hindama stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamist, hindama euroala kui terviku tulevast eelarvepoliitikat ning andma komisjonile ja nõukogule nõu, arvestades samal ajal komisjoni rolli ning ELi lepingus ja ELi toimimise lepingus sätestatud õigusi. Eelarvenõukogu sõltumatust ja teabele juurdepääsu tuleks parandada. Selle esimehe ja liikmete ametisse nimetamisel tuleks konsulteerida nõukogu ja Euroopa Parlamendiga. Ametisse nimetamised peaksid võimaluste piires tagama asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu.

(39)

Koostades arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 473/2013 (18) kohaselt esitatud eelarvekavade kohta, peaks komisjon hindama, kas eelarvekavad on kooskõlas käesoleva määruse kohaselt nõukogu kehtestatud netokulude kavadega.

(40)

Euroala või kogu liitu tabavate suurte šokkide puhuks peab olema kehtestatud üldine vabastusklausel, et tulla toime tõsise majandussurutisega euroalal või liidus tervikuna, lubades kõrvale kalduda nõukogu kehtestatud netokulude kavast, tingimusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Üldise vabastusklausli aktiveerimise ja pikendamise aluseks peab olema nõukogu soovitus, mille nõukogu peaks püüdma vastu võtta nelja nädala jooksul pärast komisjoni soovitust. Euroopa Eelarvenõukogu peaks esitama üldise vabastusklausli pikendamise kohta arvamuse.

(41)

Lisaks üldisele vabastusklauslile tuleks kehtestada riigipõhine vabastusklausel, et võimaldada kõrvalekaldumist nõukogu kehtestatud netokulude kavast liikmesriigi kontrolli alt väljas olevate erandlike asjaolude korral, näiteks prognoosimatud välised sündmused, millel on suur mõju liikmesriigi rahandusele ja mis eeldavad vastutsüklilisi eelarvemeetmeid, tingimusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Riigipõhiste vabastusklauslite aktiveerimise ja pikendamise aluseks peab olema nõukogu soovitus, mille nõukogu peaks püüdma vastu võtta nelja nädala jooksul pärast komisjoni soovitust, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi võimalikku taotlust riigipõhise vabastusklausli aktiveerimiseks või pikendamiseks.

(42)

Käesolev määrus moodustab koos nõukogu määrusega (EL) 2024/1264 (19) ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1265 (20) ühtse paketi. Nende kolme õigusaktiga (edaspidi koos „majandusjuhtimise raamistiku reform“) reformitakse liidu majandusjuhtimise raamistikku, võttes liidu õigusesse üle 2. märtsi 2012. aasta majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu (21) III jaotise (fiskaalkokkulepe) sisu kooskõlas nimetatud lepingu artikliga 16. Tuginedes nimetatud lepingu rakendamisest liikmesriikide saadud kogemustele säilitatakse majandusjuhtimise raamistiku reformi puhul fiskaalkokkuleppe keskpika perioodi suunitlus kui vahend eelarvedistsipliini saavutamiseks ja majanduskasvu edendamiseks. Majandusjuhtimise raamistiku reformiga pannakse endisest rohkem rõhku riigipõhisele mõõtmele, mille eesmärk on toetada liikmesriikide isevastutust, sealhulgas sõltumatute eelarveasutuste nõuandva rolli säilitamise kaudu, tuginedes peamiselt fiskaalkokkuleppe ühispõhimõtetele riikide eelarve korrigeerimise mehhanismide kohta, mille esitas komisjon majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt 20. juuni 2012. aasta teatises. Käesolevas määruses on sätestatud selliste kulude analüüs, millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed ja mille alusel hinnatakse nõuete täitmist üldiselt, nagu on ette nähtud fiskaalkokkuleppega. Nagu fiskaalkokkuleppes ette nähtud, on ajutised kõrvalekalded keskpika perioodi kavast lubatud üksnes erandlikel asjaoludel vastavalt käesolevale määrusele ning kooskõlas kontrollikontot käsitlevate sätetega. Sarnaselt fiskaalkokkuleppele tuleks keskpika perioodi kavast märkimisväärsete kõrvalekallete korral võtta meetmeid kõrvalekallete korrigeerimiseks kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Majandusjuhtimise raamistiku reformiga tugevdatakse eelarvejärelevalvet ja täitemenetlusi, et täita kohustust edendada usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Majandusjuhtimise raamistiku reformiga säilitatakse seega fiskaalkokkuleppes sätestatud eelarvedistsipliini ja võla jätkusuutlikkuse põhieesmärgid.

(43)

Selleks et tagada käesoleva määruse tõhus rakendamine ja asjakohane järelevalve, peaks komisjon pärast majandus- ja rahanduskomitee arvamuse taotlemist andma õigeaegselt suuniseid teabe kohta, mille liikmesriigid peavad esitama oma riiklikes keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades ning iga-aastastes eduaruannetes. Need suunised tuleks avalikustada.

(44)

Mitmepoolne järelevalve peaks põhinema kvaliteetsel ja sõltumatul statistikal, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 (22) sätestatud põhimõtetele.

(45)

Kuna käesoleva määruse majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve tagamise alaseid eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)

Võttes arvesse stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevat kehtivat tähtaega, peaks käesolev määrus kiireloomulisena jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,