LISA

Direktiivi 2010/63/EL III ja IV lisa muudetakse järgmiselt.

III lisa muudetakse järgmiselt:

A jagu muudetakse järgmiselt:

punkti 2.3 pealkiri asendatakse järgmisega:

„2.3.

Müra ja vibratsioon“;

ii)

punkti 2.3 lisatakse alapunkt d:

„d)	Müra või vibratsiooni põhjustavad seadmed, näiteks elektrigeneraatorid või filtreerimissüsteemid, ei tohi kahjustada veeloomade heaolu.“;

iii)

punkti 2.4 pealkiri asendatakse järgmisega:

„2.4.

Alarmsüsteemid ja hädaolukorra plaanid“;

iv)

punkti 2.4 lisatakse alapunkt d:

„d)	Kehtestatakse tõhusad hädaolukorra plaanid, et tagada loomade tervis ja heaolu elutähtsate loomapidamisseadmete rikke korral.“;

B jagu muudetakse järgmiselt:

i)	punkti 8 lisatakse teine lõik: „Kui loodusest püütud linde peetakse kauem kui 24 tundi, kohaldatakse alati tabelites 8.1–8.10 sätestatud ruuminõudeid. Kui linde peetakse lühema aja jooksul, tuleb võtta meetmeid, et viia miinimumini oht lindude heaolule.“;

ii)

punkti 8. lisatakse tabelid 8.8, 8.9 ja 8.10:

„Tabel 8.8

Kuldnokad

Rühma suurus	Pidamiskoha minimaalne pindala (m2)	Miinimumkõrgus (cm)	Söödarenni miinimumpikkus iga linnu kohta (cm)	Õrre miinimumpikkus iga linnu kohta (cm)
Kuni 6	2,0	200	5	30
7–12	4,0	200	5	30
13–20	6,0	200	5	30
Iga täiendava linnu kohta 21–50	0,25		5	30
Iga linnu kohta üle 50	0,15		5	30

Tabel 8.9

Koduvarblased

Rühma suurus visuaalsete tõkete puudumisel	Rühma suurus visuaalsete tõkete olemasolul	Pidamiskoha minimaalne pindala (m2)	Miinimumkõrgus (cm)
Kuni 10	Kuni 15	2,4	180
11–20	16–35	4,8	180
21–30	36–60	7,3	180
Iga linnu kohta üle 30	Iga linnu kohta üle 60	0,11

Tabel 8.10

Rasvatihased ja sinitihased

Rühma suurus	Pidamiskoha minimaalne pindala iga linnu kohta (m2)	Miinimumkõrgus (cm)	Sööturite miinimumarv	Õrre miinimumpikkus iga linnu kohta (cm)
1	3	180	1	100
2–10 (*1) (üks sugu)	1	180	2	40
1 emane + 1 isane	2	180	2	100

iii)

punkt 11.1 asendatakse järgmisega:

„11.1.

Veevarustus ja vee kvaliteet

Tagatakse piisavas koguses ja sobiva kvaliteediga vee pidev olemasolu. Veevoolu tugevus akvaariumite ringlussüsteemides või filtrites peab olema piisav, et tagada veekvaliteedi parameetrite püsimine lubatud tasemel, võttes arvesse kasvatussüsteemi omadusi ning liigi ja selle isendite elujärgu vajadusi. Vajaduse korral tuleb vett filtreerida, et kõrvaldada kaladele kahjulikud ained. Vee kvaliteedi parameetrid peavad alati olema lubatud piirides, et tagada konkreetse liigi ja arengustaadiumi tavapärane aktiivsus ja talitlus. Veevool peab olema sobiv, et kalad saaksid õigesti ujuda ja säilitada tavapärase elutegevuse. Kaladele antakse piisavalt aega, et kohaneda vee kvaliteedi muutustega. Veekvaliteeti mõjutavate parameetrite järskude muutuste miinimumini viimiseks peab võtma asjakohaseid meetmeid. Tagatakse asjakohane veevool ja veetase ning nende jälgimine.“;

iv)

punkt 11.2 asendatakse järgmisega:

„11.2.

Hapnik, lämmastikuühendid, süsinikdioksiid, pH ja soolsus

Hapniku kontsentratsioon peab olema liigile ja kalade pidamistingimustele sobiv. Vajaduse korral tuleb sõltuvalt kasvatussüsteemist tagada akvaariumivee täiendav õhustamine. Süsinikdioksiidi ja lämmastikuühendite, nimelt ammoniaagi, nitriti ja nitraadi kontsentratsioon tuleb hoida alla kahjuliku määra. Vee kvaliteedi jälgimisel tuleb lähtuda ettenähtud piisava sagedusega proovivõtugraafikust, et tuvastada muutusi osutatud kriitilistes parameetrites ning võtta meetmeid selliste muutuste leevendamiseks.

Vee pH tase kohandatakse liikidele sobivaks ja selle võimalikult stabiilsena hoidmist jälgitakse. Soolsus kohandatakse kalaliikide ja kalade elujärgu vajadustele. Soolsuse muutmine peab toimuma järk-järgult.“;

punkt 11.3 asendatakse järgmisega:

„11.3.

Temperatuur ja valgustus

Temperatuuri peab hoidma vastavale kalaliigile ja tema arengustaadiumile optimaalses vahemikus ja võimalikult stabiilsena. Temperatuuri muutmine peab toimuma järk-järgult. Kalu peab pidama sobiva valgustusperioodi juures.“;

vi)

punkt 11.5 asendatakse järgmisega:

„11.5.

Söötmine ja kohtlemine

Kaladele tuleb anda sobiva sagedusega sobiv kogus sööta. Erilist tähelepanu peab pöörama kalamaimude söötmisele üleminekul elussöödalt kunstlikule söödale. Kui loomkatsetest mittetulenevatel põhjustel (nt vedude ajal) on vaja söötmine peatada, peab söötmiste vaheline periood olema võimalikult lühike ning arvesse tuleb võtta kalade suurust ja veetemperatuuri.

Võimaluse korral ei võeta kalu käitlemiseks veest välja. Kalade käitlemine nii vees kui ka veest väljas peab toimuma võimalikult lühikese aja jooksul ning kaladega otseselt kokkupuutuvaid seadmeid niisutatakse. Kalu ei tohi käidelda neile talutava veetemperatuuri vahemiku ülem- ja alampiiril.“;

vii)

lisatakse punkt 11.6:

„11.6.

Vöödiline daanio

11.6.1.

Vee kvaliteet

Tabel 11.1

Nõuded vöödiliste daaniote pidamissüsteemi vee parameetritele

Vee parameetrid	Miinimum- ja maksimumnõuded
Temperatuur	24 –29 °C
Elektrijuhtivus	150 – 1700 μS/cm2
Kogukaredus	40–250 mg/L CaCO3
pH	6,5–8
Lämmastikuühendid	NH3/NH4 +< 0,1 (*2) mg/L, NO2 - < 0,3 mg/L, NO3 - < 25 mg/L
Lahustunud hapnik	> 5 mg/L

11.6.2.

Valgustus

Valgel ajal peab valguse tase olema konstantne, välja arvatud lühike koidu- ja videvikuaeg (kui seda kasutatakse). Pimedal ajal peab olema täiesti pime.

11.6.3.

Loomkoormus ja keskkonna mitmekesisus

Täiskasvanud vöödilise daanio puhul ei tohi vee ruumala olla väiksem kui üks liiter. Loomkoormus ei tohi ületada 10 täiskasvanud kala liitri kohta. Mahuti suurus ja kuju peab võimaldama kalale omast loomulikku käitumist ja ujumisaktiivsust.

Vältida tuleb pikaajalist üksikult pidamist.“;

viii)

lisatakse punkt 12:

„12.

Peajalgsed

12.1.

Veevarustus ja vee kvaliteet

Tagatakse piisavas koguses ja sobiva kvaliteediga vee pidev olemasolu.

Mahuti konstruktsioon ja vee vooluhulk peavad vastama looma vajadustele, sealhulgas tuleb tagada hapnikuga varustamine vastavalt looma suurusele, elujärgule ja käitumuslikele vajadustele. Vee temperatuur, soolsus, pH ja lämmastikuühendite tase peab vastama liikide ja eluvormide vajadustele. Võõrkehade väljapääsemist ja tahtmatut sissetoomist takistatakse vajaduse korral kattega.

Peajalgsetele antakse piisavalt aega, et kohaneda vee kvaliteedi muutustega.

12.2.

Valgustus

Valgustugevus ja valgustusperiood peavad vastama liigi nõuetele.

12.3.

Söötmine

Peajalgsetele tagatakse nende liigile, arengustaadiumile ja käitumuslikele vajadustele vastav söötmisrežiim.

12.4.

Keskkonna mitmekesistamine ja loomade kohtlemine

Peajalgsete elukeskkond varustatakse sobivate ja piisavas koguses füüsiliste, kognitiivsete ja organoleptiliste stiimulitega, et võimaldada laia valikut liigile omaseid käitumisviise. Pidamistingimuste puhul võetakse arvesse liigipõhiseid sotsiaalseid vajadusi (st liigi harjumust elada seltsinguliselt või üksikeluliselt). Kui see on liigi puhul asjakohane, tuleb luua varje- ja pesapaiku.

Võimaluse korral ei võeta peajalgseid käitlemiseks veest välja. Peajalgsete käitlemine veest väljas peab toimuma võimalikult lühikese aja jooksul ning loomadega otseselt kokkupuutuvaid seadmeid niisutatakse.

Tabel 12.1

Peajalgsed

Sugukond

Rühm

Kehapikkus (*3) (cm)

Veepinna miinimumpindala (cm2)

Veepinna miinimumpindala iga täiendava rühmas peetava looma kohta (cm2)

Vee miinimumsügavus (cm)

Sepiidae

Seepiad

Kuni 2

> 2 kuni 6

> 6 kuni 12

> 12

100

600

1 200

2 500

200

400

1 000

Sepiolidae

Seepialised (*4)

Kuni 1

> 1 kuni 3

> 3

120

150

100

Loliginidae

Kalmaarid (*5) , (*6)

Kuni 15

> 15 kuni 25

> 25

2 000

4 500

6 000

400

900

1 200

Octopodidae

Kaheksajalad (*6)

Kuni 10

> 10 kuni 20

> 20

2 000

2 600

4 000

600

700

1 200

IV lisa muudetakse järgmiselt:

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Loomade surmamine viiakse lõpule ühel järgneval meetodil:

a)	vereringe lõpliku peatumise kinnitus;

b)	aju hävitamine;

c)	kaela dislokatsioon;

d)	veretustamine või

e)	rigor mortis’e alguse kinnitus.

Surma kindlakstegemise meetodid peavad olema surmatava liigi jaoks sobivad.“;

punkti 3 muudetakse järgmiselt:

i)	tabel asendatakse järgmisega:

ii)

nõuete loetellu lisatakse punkt 17:

„17.

Kasutada ainult vöödilise daanio (Danio rerio) puhul ≥ 16 päeva pärast viljastumist ja isendite puhul, kelle kehapikkus on kuni 5 cm. Hüpotermilise šoki temperatuur peab olema ≤ 4 °C ja temperatuuride erinevus pidamistemperatuurist peab olema ≥ 20 °C. Kaladel ei tohi olla otsest kontakti jääga. Minimaalne mõjuaeg on 5 minutit.“

(*1) Rohkem kui 10 isendiga rühmad on lubatud vaid kindlaksmääratud seirekava olemasolu ja piisava sagedusega seire korral, et avastada ja leevendada agressiooni ilminguid.“;

(*2) või allpool avastamispiiri ammooniumühendite (NH3/NH4 +) kogus kokku: 0,1 mg/L. Sellele vastav NH3 sisaldus on 0,002 mg/L, kui temperatuur on 28 °C ja pH 7,5.

(*3) Mantli selgmine pikkus.

(*4) Rühma kuulub kuni 40 isendit.

(*5) Eelistatavalt kasutada silindrikujulisi mahuteid. Kui kasutatakse mittesilindrilisi mahuteid, tuleb miinimumväärtusi suurendada 5 % võrra.

(*6) Kalmaaride ja kaheksajalgade noorjärkusid ja eelvastseid tuleb pidada silindrilistes mahutites, kusjuures iga liitri kohta võib olla kuni 20 vastkoorunut ning nende omavahelist visuaalset kontakti tuleb piirata.“