(1)

Europoli 2021. aasta raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangus (SOCTA) on juhitud tähelepanu üha suurenevale organiseeritud kuritegevuse ja kurjategijate sisseimbumise ohule. Organiseeritud kuritegevusega teenitav suur tulu, mis ulatub vähemalt 139 miljardi euroni aastas ja mida pestakse aina enam paralleelse põrandaaluse finantssüsteemi kaudu, kujutab endast suur ohtu majanduse ja ühiskonna terviklikkusele ning õõnestab õigusriiki ja põhiõigusi. Vastavalt komisjoni 14. aprilli 2021. aasta teatisele ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia (2021–2025) kohta püütakse selle strateegiaga organiseeritud kuritegevusest tulenevaid probleeme lahendada piiriülese koostöö ja teabevahetuse edendamise, kuritegelike võrgustike tegevuse tulemuslike uurimiste toetamise, kuritegelikul teel saadud tulu likvideerimise ning õiguskaitseasutuste ja kohtusüsteemi digiajastuga vastavusse viimise kaudu.

(2)

Piiriülese organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas kõrge riskitasemega kuritegelike võrgustike põhiajend on rahaline kasu. Organiseeritud kuritegevusest tuleneva suure ohu vastu võitlemiseks on seetõttu oluline anda pädevatele asutustele suuremad tegutsemisvõimalused ja vajalikud vahendid, et tulemuslikult jälitada ja teha kindlaks, arestida, konfiskeerida ja hallata kuriteovahendeid ning kriminaaltulu või kuritegelikul teel saadud vara.

(3)

Kuritegelikud ühendused reinvesteerivad tavaliselt osa kuritegelikust tegevusest saadavast tulust, et luua rahalist baasi, mille abil sellist tegevust jätkata. Lisaks kasutavad kuritegelikud ühendused sageli vägivalda, ähvardusi, hirmutamist ning korruptsiooni, et omandada kontroll ettevõtete üle, saada kontsessioone, lube, hankelepinguid, toetusi või saada ebaseaduslikku tulu või eeliseid ning imbuda olulistesse taristutesse, näiteks logistikakeskustesse. Sellised ühendused kahjustavad seetõttu konkurentsivabadust või mõjutavad avaliku sektori asutuste otsuseid, ohustades õigusriiki ja demokraatiat. Kuritegelikest ühendustest on saanud ülemaailmsed tegutsejad, kellel on ettevõtlusalased eesmärgid. Kurjategijad tuleb ebaseaduslikust tulust ilma jätta, et tekitada nende tegevuses tõrkeid ja takistada neil imbuda seaduslikku majandusse.

(4)

Majandus- ja finantskuritegevus, eelkõige organiseeritud kuritegevus on sageli toime pandud juriidiliste isikute kaudu ning käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid kuritegusid võidakse tihti toime panna selliste juriidiliste isikute huvides või kasuks. Seetõttu võib arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid teha ka juriidiliste isikute suhtes kooskõlas riigisisese õigusega.

(5)

Selleks et kriminaaltulu tuvastamise süsteem oleks tulemuslik, on vaja kiiresti jälitada ja kindlaks teha kuriteovahendid ja kriminaaltulu ning vara, mille puhul on kahtlus, et see on saadud kuritegelikul teel. Sellised kuriteovahendid, tulu või vara tuleks arestida, et ära hoida nende kadumine, ning seejärel pärast kriminaalasjades läbiviidava menetluse raames konfiskeerimisotsuse tegemist konfiskeerida. Peale selle on kriminaaltulu tuvastamise süsteemi tulemuslikkuse tagamiseks vaja arestitud ja konfiskeeritud vara tõhusalt hallata, et säilitada selle vara väärtus riigi jaoks või ohvritele tagastamiseks.

(6)

Kehtiv liidu õigusraamistik, mis hõlmab tulu, kuriteovahendite ja vara jälitamist ja kindlakstegemist, arestimist, konfiskeerimist, haldamist ning kriminaaltulu tuvastamise üksusi, koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/42/EL, (3) nõukogu otsusest 2007/845/JSK (4) ja nõukogu raamotsusest 2005/212/JSK (5). Komisjon hindas direktiivi 2014/42/EL ja otsust 2007/845/JSK ning jõudis järeldusele, et kehtiva raamistikuga ei ole täielikult saavutatud poliitilist eesmärki võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu sellest tuleneva tulu tagasivõitmise kaudu.

(7)

Kehtivat õigusraamistikku tuleks ajakohastada, et muuta lihtsamaks ja tagada tulemuslik kriminaaltulu tuvastamine ja konfiskeerimine kogu liidus. Käesoleva direktiiviga tuleks seetõttu kehtestada miinimumnormid vara jälitamiseks ja kindlakstegemiseks, arestimiseks, konfiskeerimiseks ja haldamiseks kriminaalasjades läbiviidavate menetluste raames. „Kriminaalasjades läbiviidavad menetlused“ on liidu õiguse autonoomne mõiste, nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus, olenemata Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. Käesolev direktiiv ei piira menetlusi, mida liikmesriigid võivad asjaomase vara arestimiseks ja konfiskeerimiseks kasutada. Vaja on suurendada pädevate asutuste suutlikkust võtta kurjategijatelt ära kuritegelikul teel saadud tulu. Selleks tuleks kehtestada normid, et suurendada kriminaaltulu jälitamise ja kindlakstegemise, ent samuti arestimise suutlikkust, parandada arestitud ja konfiskeeritud vara haldamist kuni selle võõrandamiseni pärast lõplikku konfiskeerimisotsust, tugevdada kuritegelike ühenduste kuriteovahendite ja kriminaaltulu ning kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimise vahendeid ning suurendada kriminaaltulu tuvastamise süsteemi üldist tõhusust.

(8)

Käesolev direktiiv peaks hõlbustama piiriülest koostööd, kuna sellega antakse pädevatele asutustele vajalikud volitused ja ressursid, et reageerida kiiresti ja tulemuslikult teiste liikmesriikide ametiasutustelt saadud taotlustele. Sätted, millega nähakse ette normid, mis käsitlevad varajast jälitamist ja kindlakstegemist, kiireloomulisi arestimismeetmeid või tõhusat haldamist, aitavad parandada kriminaaltulu piiriülese tuvastamise võimalusi. Võttes arvesse organiseeritud kuritegevuse ülemaailmset olemust ja selle suutlikkust kriminaaltulu kiiresti üle piiri toimetada, tuleks rahvusvahelise õigusraamistiku raames tugevdada ka koostööd kolmandate riikidega.

(9)

Kuna erinevatel turgudel mitmesugusesse ebaseaduslikku tegevusse kaasatud kuritegelikud ühendused tegelevad mitut liiki kuritegevusega ja teevad omavahel tulu teenimisele orienteeritud süstemaatilist koostööd, on tulemuslikuks organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks vaja arestimis- ja konfiskeerimismeetmeid, mis hõlmavad tulu, mis on teenitud kuritegudega, mida kuritegelikud ühendused toime panevad. Selliste kuritegude hulka kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 83 lõikes 1 loetletud kuriteoliigid. Lisaks ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 loetletud kuritegudele peaks käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluma ka kõik kuriteod, mille määratlemine on liidu tasandil ühtlustatud, sealhulgas liidu finantshuve kahjustav pettus, võttes arvesse kuritegelike ühenduste üha suuremat tegutsemist selles kuritegevuses. Peale selle peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluma keskkonnakuriteod, mis on kuritegelike ühenduste üks põhitegevusi ning on sageli seotud rahapesuga või jäätmete ja jääkidega, mis tekivad uimastite tootmisel ja uimastitega kauplemisel. Kuritegelike ühenduste üks põhitegevusi on ka ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis elamisele kaasaaitamine, mis on tavaliselt seotud inimkaubandusega. Kuritegu, mis seisneb ebaseaduslikule piiriületamisele ja riigis elamisele kaasaaitamises, tuleks käsitada nõukogu direktiivi 2002/90/EÜ (6) ja nõukogu raamotsuse 2002/946/JSK (7) tähenduses. Raamotsusega 2002/946/JSK nähakse ette võimalus täiendada kriminaalkaristusi kuriteo toimepanemisel kasutatud transpordivahendite konfiskeerimisega, sätestades selgelt, et otsuse sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks pagulastele ja varjupaigataotlejatele rahvusvahelise õiguse kohase humanitaarabi andmiseks pakutavat kaitset.

(10)

Lisaks kuritegelikku ühendusse kuulumise kuriteole raamotsuse 2008/841/JSK (8) artikli 2 tähenduses peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluma muud kuriteod, millele on osutatud raamotsuse 2008/841/JSK artikli 1 punktis 1 ja mis on määratletud riigisiseses õiguses, kui need on toime pandud raamotsuse 2008/841/JSK artikli 1 punktis 1 määratletud ja liikmesriikide riigisiseses õiguses määratletud kuritegeliku ühenduse raames, et pidada kinni ebaseaduslik tulu, mis saadakse kuritegelikust tegevusest, mida tavaliselt teostavad kuritegelikud ühendused. Liikmesriike julgustatakse eelkõige tagama, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad kuriteod, nagu toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine, ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine, mõrv või raske tervisekahjustuse tekitamine, ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega, inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine või pantvangi võtmine, organiseeritud või relvastatud röövimine, organiseeritud väljapressimine ja väljapressimine, varastatud sõidukitega kauplemine, otseste maksude ja kaudsete maksudega seotud maksukuriteod, süütamine, pettus ja kelmus, ebaseaduslik kauplemine tuumamaterjalide või radioaktiivsete materjalidega ning Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule jurisdiktsiooni kuuluvad kuriteod. Siiski ei kohusta käesolev direktiiv liikmesriike sätestama ühtegi kuritegu oma õiguses ega jätma seda kehtima.

(11)

Selleks et tagada liidu piiravate meetmete tõhus rakendamine, on vaja laiendada käesoleva direktiivi kohaldamisala kuritegudele, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1226 (9).

(12)

Selleks et hõlmata vara, mis võidakse muundada ja üle anda, et varjata vara päritolu, ning et tagada määratluste ühtlustamine ja selgus kogu liidus, tuleks vara, mis võidakse arestida ja konfiskeerida, määratleda laialt. See peaks hõlmama arestitava või konfiskeeritava vara omandiõigust või muid selle varaga seotud õigusi tõendavaid, sealhulgas elektroonilisi ja digitaalseid juriidilisi dokumente ja instrumente, näiteks finantsinstrumente, usalduslepinguid või dokumente, mis võivad olla aluseks võlausaldajate nõuetele ja mis on tavaliselt selle isiku omanduses, keda asjakohane menetlus puudutab. Käesolev direktiiv ei piira vara omandiõigust või muid varaga seotud õigusi tõendavate juriidiliste dokumentide või instrumentide hoidmist käsitlevate kehtivate riigisiseste menetluste kohaldamist, kuna riiklikud pädevad asutused või avalik-õiguslikud organid kohaldavad neid menetlusi vastavalt riigisisesele õigusele. Vara mõiste peaks hõlmama igat liiki vara, sealhulgas krüptovara.

(13)

Selleks et hõlmata vara, mis võidakse muundada ja üle anda, et varjata vara päritolu, ning et tagada määratluste ühtlustamine ja selgus kogu liidus, tuleks kriminaaltulu määratleda laialt, et see hõlmaks kuritegelikul teel saadud otsest tulu ja kogu kaudset kasu, sealhulgas otsese tulu hilisemat reinvesteerimist ja muundamist, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1805 (10) sätestatud määratlustega. Tulu peaks seetõttu hõlmama igasugust vara, sealhulgas vara, mis on osaliselt või täielikult muundatud või teisendatud muuks varaks, ja vara, mis on segunenud seaduslikest allikatest saadud varaga, kuni segunenud tulu hinnatud väärtuses. Samuti peaks see hõlmama sissetulekut või muud kasu, mis on saadud kriminaaltulust või varast, milleks selline tulu on muundatud või teisendatud või millega selline tulu on segunenud.

(14)

Vara jälitamine ja kindlakstegemine kriminaaluurimise varajases etapis on väga oluline, et teha kiiresti kindlaks kuriteovahendid, tulu või vara, mis võidakse hiljem konfiskeerida, sealhulgas kuritegeliku tegevusega seotud vara, mis asub teistes jurisdiktsioonides, misläbi hõlbustatakse piiriülest koostööd. Kandmaks hoolt selle eest, et finantsuurimisi peetakse piisavalt prioriteetseteks kõigis liikmesriikides, et võidelda piiriülest laadi kuritegevusega, tuleb nõuda, et pädevad asutused alustaksid kriminaaltulu jälitamist kohe, kui hakatakse kahtlustama kuritegelikku tegevust, millega saadakse tõenäoliselt märkimisväärset majanduslikku kasu. Selleks et teha kindlaks, kas majanduslik kasu on tõenäoliselt märkimisväärne, peaks liikmesriikidel olema võimalik kehtestada oodatava tulu väärtuse miinimumkünnised või lubada pädevatel asutustel neid igal üksikjuhul eraldi hinnata. Selleks et võimaldada piisavat paindlikkust finantsuurimiste algatamisel, peaks liikmesriikidel olema võimalik piirata kohaldamisala selliste kuritegude uurimisega, mis on tõenäoliselt toime pandud kuritegeliku ühenduse raames. Tulemusliku finantsuurimise tagamiseks peaksid liikmesriigid eraldama vajalikud rahalised, tehnilised ja inimressursid.

(15)

Liidu piiravate meetmete tulemusliku kohaldamise tagamiseks on liit kehtestanud ühised miinimumnormid, et määratleda liidu piiravaid meetmeid rikkuv kuritegelik käitumine. Selleks et hõlbustada liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude avastamist, on oluline anda kriminaaltulu tuvastamise üksustele volitused selliste isikute ja üksuste vara jälitamiseks ja kindlakstegemiseks, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuseid meetmeid, riiklike pädevate asutuste taotlusel, mis põhineb viidetel ja põhjendatud alustel, mis lubavad arvata, et sellised kuriteod on toime pandud. Nimetatud volitused ei tohiks piirata riigisisese õiguse alusel kehtestatud menetlusnõudeid ja kaitsemeetmeid, sealhulgas kriminaalmenetluse algatamist käsitlevaid norme või vajaduse korral kohtu loa saamise nõuet.

(16)

Võttes arvesse, et vara tõhusaks jälitamiseks ja kindlakstegemiseks võib olla vaja võtta selliseid jälitamis- ja kindlakstegemismeetmeid, mille puhul on vajalik teiste asutuste sekkumine, on oluline, et kriminaaltulu tuvastamise üksused saaksid taotleda asjaomastelt asutustelt koostöö tegemist. Selliste taotluste esitamise tingimuste suhtes kohaldataks riigisisest õigust. Liikmesriigid võivad kaasata oma kriminaaltulu tuvastamise üksuste töötajate hulka nii õiguskaitse- kui ka õigusasutuste esindajaid või luua kriminaaltulu tuvastamise üksusi nii õiguskaitseasutustes kui ka kohtusüsteemis.

(17)

Kuna kuritegelike ühenduste kasutatavad rahalised vahendid on laadilt riikidevahelised, peaksid liikmesriigid vahetama kiiresti teavet, mis võib aidata kindlaks teha kuriteovahendid ja kriminaaltulu ning muu vara, mille omanikud on või mida kontrollivad kurjategijad. Selleks on vaja anda kriminaaltulu tuvastamise üksustele volitus jälitada ja teha kindlaks vara, mis võidakse hiljem konfiskeerida, tagada neile selgetel tingimustel juurdepääs vajalikule teabele ning kehtestada normid, mis käsitlevad omal algatusel või taotluse alusel toimuvat kiiret teabevahetust nende vahel. Kiireloomulistel juhtudel, kus on olemas vara kadumise oht, tuleks teabe taotlusele vastata nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui kaheksa tunni jooksul. Kriminaaltulu tuvastamise üksustele kehtestatud nõude jälitada ja kindlaks teha kuriteovahendid, tulu või vara, mille kohta teine liikmesriik on teinud või võib teha arestimis- või konfiskeerimisotsuse, eesmärk on hõlbustada teiste liikmesriikide arestimisotsuste ettevalmistamist või täitmist, kuid see ei tähenda kohustust selliseid otsuseid määruse (EL) 2018/1805 kohaselt tunnustada.

(18)

Selleks et teha tulemuslikke kriminaaltulu jälitamisega seotud uurimisi ja kiiresti vastata piiriülestele taotlustele, peaks kriminaaltulu tuvastamise üksustel olema juurdepääs teabele, mis on vajalik, et teha kindlaks sellise vara olemasolu, omanik või kontrollija, mille kohta on tehtud või võidakse teha arestimis- või konfiskeerimisotsus. Seepärast peaks kriminaaltulu tuvastamise üksustel olema kohene ja otsene juurdepääs asjaomastele andmetele, nagu kinnisvarateave, riiklikud rahvastikuregistrid, äriandmebaasid ja sõidukite andmebaasid, lisaks juurdepääsule pangakontode teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2019/1153 (11) ning tegelikult kasu saavaid omanikke käsitlevale teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/849 (12). Juurdepääsu ja otsinguid tuleks lugeda koheseks ja otseseks muu hulgas siis, kui registreid haldavad riiklikud asutused edastavad teabe pädevatele asutustele kiiresti automaatse mehhanismi abil, tingimusel et ühelgi vahendaval asutusel ei ole võimalik taotletud andmeid või esitatavat teavet mõjutada. Lisaks peaksid liikmesriigid tagama, et kriminaaltulu tuvastamise üksustel on kiire juurdepääs kas koheselt ja otse või taotluse alusel muule teabele, mis võib olla väärtuslik asjaomase vara kindlakstegemiseks, näiteks teave hüpoteekide ja laenude kohta, tolliandmed või teave elektrooniliste ülekannete ja kontode saldode kohta, samuti maksuandmed, sotsiaalkindlustusandmed ja õiguskaitsealane teave. Maksuandmete, riiklike sotsiaalkindlustusandmete ja õiguskaitsealase teabe puhul peaks liikmesriikidel olema võimalik põhjendatud taotluste alusel otsustada anda kriminaaltulu tuvastamise üksustele juurdepääsu sellisele teabele ning lubada sellist teavet valdavatel asutustel teatavatel tingimustel keelduda sellisele teabele juurdepääsu andmisest, et tagada uurimiste terviklikkus, teise liikmesriigi või kolmanda riigi esitatud teabe konfidentsiaalsus ning teabetaotluste proportsionaalsus seoses füüsilise või juriidilise isiku õigustatud huvidega. Teabele juurdepääsu suhtes tuleks kohaldada spetsiaalseid kaitsemeetmeid, et ära hoida juurdepääsuõiguste väärkasutus. Sellised kaitsemeetmed täiendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (13) artikli 25 kohaseid nõudeid pidada logisid andmetega tutvumiseks ja neis otsingute tegemiseks. Juurdepääsu andmine kõnealusele teabele ei takista liikmesriike kohaldamast juurdepääsu suhtes riigisiseses õiguses sätestatud menetluslikke tagatisi, võttes nõuetekohaselt arvesse kriminaaltulu tuvastamise üksuste vajadust vastata kiiresti piiriülestele taotlustele. Menetluslike tagatiste rakendamine ei tohiks mõjutada kriminaaltulu tuvastamise üksuste suutlikkust vastata teistest liikmesriikidest laekunud taotlustele, eriti kui need on kiireloomulised.

(19)

Selleks et tagada kriminaaltulu tuvastamise üksuste vahel jagatava teabe turvalisus, peaks kõigil kriminaaltulu tuvastamise üksustel olema otsene juurdepääs turvalisele teabevahetusvõrgule (SIENA), mida haldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794 (14) kohaselt Europol. Käesoleva direktiivi kohases kriminaaltulu tuvastamise üksuste vahelises teabevahetuses tuleks alati kasutada SIENA-t või, kui see on erandjuhul vajalik, muid turvalisi kanaleid. Muu turvalise kanali kasutamine võib erandjuhul olla vajalik näiteks siis, kui teise sidekanali ajutist kasutamist nõuab teabetaotluse kiireloomulisus või kui teabevahetus tingib kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide kaasamist või kui on objektiivseid põhjuseid arvata, et selline kaasamine on vajalik hilisemas etapis. Viidet SIENA-le tuleks tõlgendada nii, et see kehtib ka selle õigusjärglase kohta, juhul kui SIENA asendatakse.

(20)

Võttes arvesse kiirust, millega kurjategijad liigutavad kriminaaltulu jurisdiktsioonide vahel, peaksid liikmesriigid tagama, et kriminaaltulu tuvastamise üksused vahetavad kiiresti teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks. Erandjuhtudel võib kriminaaltulu tuvastamise üksusel olla objektiivselt põhjendatud keelduda teabe esitamisest teisele teavet taotlevale kriminaaltulu tuvastamise üksusele, kui see kahjustaks taotluse saanud kriminaaltulu tuvastamise üksusele asukohaliikmesriigi julgeolekuhuve, ohustaks pooleliolevaid uurimisi või jälitusmenetlusi, seaks otseselt ohtu isiku elu või kehalise puutumatuse või oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne või ebaoluline seda eesmärki silmas pidades, milleks teavet on taotletud. Vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise hindamisel peaksid kriminaaltulu tuvastamise üksused rakendama hoolsuskohustust, sealhulgas seoses põhiõiguste austamisega.

(21)

Arestimine ja konfiskeerimine on käesolevas direktiivis iseseisvad mõisted, mis ei tohiks takistada liikmesriike kasutamast käesoleva direktiivi rakendamisel vahendeid, mida käsitatakse karistuste või muud liiki meetmetena riigisisese õiguse kohaselt.

(22)

Konfiskeerimine viib vara lõpliku äravõtmiseni. Vara säilitamine võib olla siiski konfiskeerimise eeltingimus ja see on sageli vajalik konfiskeerimisotsuse tulemuslikuks täitmiseks. Vara säilitatakse arestimise teel. Selleks et vara ei saaks kaduda, peaks liikmesriikide pädevatel asutustel, kelle hulka võivad kuuluda kriminaaltulu tuvastamise üksused, olema õigus võtta viivitamatuid meetmeid, sealhulgas näiteks anda korraldusi, vara säilitamiseks kuni arestimisotsuse tegemiseni. Võttes arvesse sellise meetme erandlikku laadi, peaksid liikmesriigid piirama selle ajutist kehtivust.

(23)

Kui pädevad asutused ei suuda viivitamata meetmeid võtta, peaksid liikmesriigid lubama kriminaaltulu tuvastamise üksustel selliseid meetmeid võtta. Sellised meetmed võivad olla vajalikud eelkõige juhul, kui kriminaaltulu tuvastamise üksus on teise liikmesriigi kriminaaltulu tuvastamise üksuse taotlusel jälitanud ja kindlaks teinud kriminaaltulu, mis võib väga kiiresti kaduda, näiteks krüptovara, ning kui taotluse saanud kriminaaltulu tuvastamise üksuse asukohaliikmesriigi pädevad asutused ei saa võtta viivitamata meetmeid, kuna selles liikmesriigis kriminaaluurimist ei toimu. Kriminaaltulu tuvastamise üksustel peaks olema võimalik tagada vara kuni määruse (EL) 2018/1805 kohase Euroopa arestimisotsuse tegemiseni.

(24)

Kuna arestimisotsusega riivatakse omandiõigust, ei tohiks selliseid ajutisi meetmeid kohaldada kauem, kui on vaja vara säilitamiseks selle võimaliku hilisema konfiskeerimise eesmärgil. Selliste ajutiste meetmete kohaldamiseks võib olla vajalik liikmesriigi kohtu kontroll tagamaks, et eesmärk vältida vara kadumist oleks endiselt täidetud.

(25)

Arestimismeetmete rakendamine ei tohiks piirata võimalust käsitada konkreetset vara kogu menetluse jooksul tõendina, tingimusel et menetluse lõpus tehakse see vara konfiskeerimisotsuse täitmise jaoks kättesaadavaks. Vara võib kriminaalmenetluse raames arestida ka selle võimaliku hilisema tagastamise eesmärgil või selleks, et kindlustada kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine.

(26)

Lisaks konfiskeerimismeetmetele, mis võimaldavad ametiasutustel lõpliku süüdimõistva otsuse alusel võtta kurjategijatelt ära kuriteovahendid või kriminaaltulu, on vaja võimaldada konfiskeerida kuriteovahendite või kriminaaltuluga samaväärse väärtusega vara, kui ei ole võimalik konfiskeerida selliseid kuriteovahendeid ja sellist kriminaaltulu. Liikmesriigid võivad ette näha samaväärse väärtusega vara konfiskeerimise kuriteovahendite ja tulu konfiskeerimist täiendava meetmena või selle alternatiivina, nagu on asjakohane vastavalt riigisisesele õigusele.

(27)

Käesoleva direktiivi rakendamisel seoses sellise vara konfiskeerimisega, mille väärtus vastab kuriteovahendite väärtusele, võiksid asjakohased sätted olla kohaldatavad, kui asja konkreetseid asjaolusid silmas pidades on selline meede proportsionaalne, võttes arvesse eelkõige asjaomaste kuriteovahendite väärtust. Liikmesriigid võivad samuti võtta arvesse seda, kas ja millises ulatuses süüdimõistetu on vastutav kuriteovahendite konfiskeerimise võimatuks muutmise eest.

(28)

On laialt levinud praktika, et kahtlustatav või süüdistatav annab vara või tulu konfiskeerimise vältimiseks üle asjast teadlikule kolmandale isikule. Omandamisega kolmanda isiku poolt on tegemist näiteks siis, kui kolmas isik on omandanud kahtlustatavalt või süüdistatavalt vara otseselt või kaudselt näiteks vahendaja kaudu, sealhulgas juhul, kui kuritegu on sooritatud kolmanda isiku nimel või tema kasuks, ning süüdistataval ei ole vara, mida saab konfiskeerida. Selline konfiskeerimine peaks olema võimalik vähemalt sellistel juhtudel, kui on kindlaks tehtud, et asjaomased kolmandad isikud teadsid või oleks pidanud teadma, et üleandmise või omandamise eesmärk oli vältida konfiskeerimist. Seda, kas kolmandal isikul oli või oleks pidanud olema selline teadmine, tuleks hinnata lähtudes konkreetsetest faktilistest asjaoludest, sealhulgas sellest, et üleandmine toimus tasuta või turuhinnaga võrreldes märkimisväärselt ebaproportsionaalse summa eest, et vara anti üle lähedalt seotud isikutele või et see jäi kahtlustatava või süüdistatava tegeliku kontrolli alla. Vara üleandmine kahtlustatava või süüdistatavaga lähedalt seotud isikutele võib hõlmata üleandmist pereliikmetele või füüsilistele isikutele, kellel on kahtlustatava või süüdistatavaga õiguslikud suhted või muud tihedad ärisuhted, või üleandmist juriidilistele isikutele, kus kahtlustatav või süüdistatav isik või pereliige kuulub haldus-, juhtimis- või järelevalveorganisse. Kolmandalt isikult konfiskeerimist käsitlevaid norme tuleks kohaldada nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute suhtes, piiramata kolmandate isikute õigust olla ära kuulatud, seahulgas õigust nõuda asjaomase vara omandiõigust. Igal juhul tuleks riigisisese õiguse kohaselt kaitsta heausksete kolmandate isikute õigusi.

(29)

Kuritegelikud ühendused osalevad mitmesuguses kuritegelikus tegevuses. Selleks et tulemuslikult võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu, on võimalikud olukorrad, mille puhul on asjakohane, et pärast süüdimõistmist kuriteos, mis võib tuua majanduslikku kasu, ei konfiskeerita mitte üksnes konkreetse kuriteoga seotud vara, sealhulgas kriminaaltulu või kuriteovahendid, vaid ka muu vara, mille puhul kohus otsustab, et see on saadud kuritegeliku käitumise tulemusena. Selline laiendatud konfiskeerimine peaks olema võimalik juhul, kui kohus on veendunud, et asjaomane vara on saadud kuritegeliku käitumise tulemusena, ilma et oleks nõutav süüdimõistmine sellise kuritegeliku käitumise eest. Asjaomane kuritegelik käitumine võib seisneda mis tahes kuriteos. Üksikuid kuritegusid ei ole vaja tõendada, kuid kohus peab olema veendunud, et kõnealune vara on saadud sellise kuritegeliku käitumise tulemusena. Sellega seoses peab kohus kaaluma kohtuasja konkreetseid asjaolusid, sealhulgas fakte ja olemasolevaid tõendeid, mille alusel võib teha laiendatud konfiskeerimise otsuse. Asjaolu, et isiku vara ei ole proportsionaalne selle isiku seadusliku sissetulekuga, võib olla üheks asjaoluks, mille alusel kohus võib järeldada, et kõnealune vara on saadud kuritegeliku käitumise tulemusena. Liikmesriigid võiksid samuti sätestada nõude määrata teatav ajavahemik, mille jooksul on võimalik vara pidada kuritegeliku käitumise tulemusena saadud varaks.

(30)

Konfiskeerimine peaks olema võimalik juhul, kui lõplikku süüdimõistvat otsust ei ole võimalik teha kahtlustatava või süüdistatava haiguse, menetlusest kõrvalehoidumise või surma tõttu. Konfiskeerimine peaks olema võimalik ka olukorras, kus riigisiseses õiguses asjaomaste kuritegude puhul ette nähtud aegumistähtajad on lühemad kui 15 aastat ning on pärast kriminaalmenetluse algatamist möödunud. Konfiskeerimine peaks sellistel juhtudel olema lubatud üksnes juhul, kui kriminaalmenetlus oleks võinud viia lõpliku süüdimõistva kohtuotsuseni, kui selliseid asjaolusid ei oleks esinenud, vähemalt kuritegude puhul, mis oleksid otseselt või kaudselt võinud tuua olulist majanduslikku kasu, ning kui kohus on veendunud, et konfiskeeritavad kuriteovahendid, tulu või vara on saadud kuriteo tulemusel või on sellega otseselt või kaudselt seotud. Haiguse või menetlusest kõrvalehoidumise korral peaks sellise konfiskeerimise võimaldamise kohustuse täitmiseks olema piisav, kui liikmesriigis on võimalik tagaseljamenetlus. Oluline on meelde tuletada, et rahvusvahelised organid on osutanud, et võimalus konfiskeerida ilma süüdimõistva kohtuotsuseta võib aidata kõrvaldada puutumatusest ja amnestiast tulenevad takistused ebaseadusliku tulu konfiskeerimisel.

(31)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks käsitada haigust kahtlustatava või süüdistatava võimetusena võtta osa kriminaalmenetlusest pika aja jooksul, mistõttu on oht, et riigisiseses õiguses kriminaalvastutusele sätestatud aegumistähtajad mööduvad ning kõnealused menetlused ei saa jätkuda.

(32)

Olukordades, kus artiklites 12–15 sätestatud konfiskeerimismeetmeid ei kohaldata riigisiseses õiguses kindlaks määratud õiguslikel või faktilistel põhjustel, peaks siiski olema võimalik konfiskeerida vara, mis on kindlaks tehtud või, kui riigisisene õigussüsteem nõuab arestimist, arestitud kuriteo uurimise raames, tuginedes tõenditele, et vara võib olla saadud kuritegelikust käitumisest. Selline vara tuleks konfiskeerida, kui kohus on veendunud, et vara on saadud kuritegeliku ühenduse raames toime pandud kuritegelikust käitumisest ja kui selline käitumine võib otseselt või kaudselt tuua märkimisväärset majanduslikku kasu. Selle kindlakstegemisel, kas kuritegelik käitumine võib tuua märkimisväärset majanduslikku kasu, võivad liikmesriigid võtta arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, sealhulgas kuriteo toimepanemise meetodit, näiteks seda, kas kuritegu pandi toime organiseeritud kuritegevuse raames või kavatsusega saada kuritegevusest regulaarset tulu. Liikmesriigid peaksid võimaldama sellise seletamatu päritoluga vara konfiskeerimist, kui uurimine, mille käigus vara kindlaks tehti, on seotud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva kuriteoga, mille eest määratava karistuse ülemmäär on vähemalt nelja-aastane vabadusekaotus. See tingimus tagab võimaluse konfiskeerida seletamatu päritoluga vara teatavale raskusastmele vastavate kuritegude kriminaaluurimise käigus.

(33)

Käesolevat direktiivi rakendavate riigisiseste normide kohaldamisel võivad riiklikud pädevad asutused otsustada mitte nõuda ega täide viia seletamatu päritoluga vara konfiskeerimist, kui käesolevas direktiivis sätestatud normide kohaldamine oleks konkreetsel juhul ilmselgelt ebamõistlik või ebaproportsionaalne. Liikmesriigid võivad samuti ette näha nõude määrata teatav ajavahemik, mille jooksul võib vara pidada sellise kuritegeliku käitumise tulemusena saadud varaks. Liikmesriigid peaksid tagama puudutatud isiku asjakohaste menetlusõiguste austamise. Heausksete kolmandate isikute õigusi tuleks kaitsta riigisisese õiguse kohaselt.

(34)

Kuigi seletamatu päritoluga vara konfiskeerimise eeltingimuseks ei peaks olema, et konkreetse kuriteo toimepanek on tõendatud, peavad eksisteerima piisavad faktilised asjaolud, et kohus oleks veendunud, et asjaomane vara on saadud kuriteo tulemusena. Asjaomane kuritegelik käitumine võib seisneda mis tahes kuriteos, mis on toime pandud kuritegeliku ühenduse raames ja mis võib tuua märkimisväärset majanduslikku kasu, kujutades seega endast rasket õigusrikkumist. Otsustades selle üle, kas vara tuleks konfiskeerida, peaksid liikmesriikide kohtud arvesse võtma kõiki juhtumi asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas olemasolevaid tõendeid ja konkreetseid fakte, näiteks seda, et vara väärtus on isiku seadusliku sissetulekuga võrreldes silmatorkavalt ebaproportsionaalne. Teine oluline asjaolu, mida võiks arvesse võtta, on vara usutava seadusliku allika puudumine, sest seaduslikult omandatud vara päritolu saab tavaliselt põhjendada. Oluline võib olla ka isiku seos kuritegeliku ühenduse tegevusega ning muud asjaolud nagu vara leidmise olukord või andmed kuritegelikus tegevuses osalemise kohta. Hindamine peaks toimuma igal üksikjuhul eraldi, sõltuvalt juhtumi asjaoludest. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada lubada seletamatu päritoluga vara konfiskeerimist kriminaalmenetluse lõpetamise korral või teha sellise konfiskeerimise kohta otsus kuriteo osas toimuvast kriminaalmenetlusest eraldi.

(35)

Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike võtmast meetmeid, mis võimaldavad konfiskeerida seletamatu päritoluga vara seoses muude kuritegude või asjaoludega. Käesoleva direktiivi reguleerimisese piirdub kriminaalasjades läbiviidavate menetlustega ning käesolev direktiiv ei kohaldu seega tsiviilasjade menetlemise käigus kohaldatavate konfiskeerimismeetmete suhtes, mida liikmesriigid võivad rakendada.

(36)

Arestitava ja konfiskeeritava vara jälitamine ja kindlakstegemine peaks olema võimalik ka pärast kuriteos lõplikku süüdimõistmist või pärast menetlust, mis hõlmab konfiskeerimist ilma süüdimõistva otsuseta. See ei takista liikmesriike kehtestamast pärast menetluses tehtud lõplikku süüdimõistvat otsust või lõplikku otsust konfiskeerimise kohta ilma süüdimõistva otsuseta mõistlikke tähtaegu, mille möödumisel ei ole jälitamine ja kindlakstegemine enam võimalik.

(37)

Arvestades, et kuritegelik tegevus võib ohvritele suurt kahju tekitada, on oluline kaitsta nende õigusi, sealhulgas õigust hüvitisele ja tagastamisele. Seepärast peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et vara jälitamise, arestimise ja konfiskeerimise menetlustes, sealhulgas piiriüleste juhtumite puhul, võetakse arvesse ohvrite nõudeid vara tagastamiseks ja hüvitise saamiseks, mis on esitatud isiku vastu, kelle suhtes kohaldatakse kuriteo tõttu konfiskeerimismeedet. Lisaks on ohvritele hüvitise maksmise ja vara tagastamise hõlbustamiseks vaja lihtsustada sellise vara jälitamist, mis võib muutuda selliste nõuete esemeks, ning teabevahetust kriminaaltulu jälitamise eest vastutavate pädevate asutuste ja ohvrite nõuete üle otsustamiseks või selliste otsuste täitmiseks pädevate asutuste vahel.

(38)

Konfiskeeritud vara ühiskondlik taaskasutamine saadab üldsusele nähtava sõnumi selliste väärtuste tähtsusest nagu õiglus ja seaduslikkus, kinnitab veel kord õigusriigi ülimuslikkust kogukondades, mida organiseeritud kuritegevus otsesemalt puudutab, ning suurendab nende kogukondade vastupanuvõimet kuritegevuse imbumise vastu sotsiaal- ja majandusstruktuuridesse, nagu on täheldatud nendes liikmesriikides, kus ühiskondlikku taaskasutamise meetmeid juba kasutatakse. Seetõttu innustatakse liikmesriike võtma vajalikke meetmeid, mis võimaldavad konfiskeeritud vara kasutada avalikes huvides või sotsiaalsetel eesmärkidel, nii et konfiskeeritud vara saaks säilitada riigivarana õigusemõistmise, õiguskaitse, avalike teenuste, sotsiaalsetel või majanduslikel eesmärkidel või anda sellise konfiskeeritud vara üle selle asukohajärgse omavalitsuse või piirkonna ametiasutustele, et kõnelused asutused saaksid seda sellistel eesmärkidel kasutada, sealhulgas üleandmiseks sotsiaalsetes huvides tööd tegevatele organisatsioonidele. Konfiskeeritud vara kasutamine sellistel eesmärkidel ei piira liikmesriikide eelarveautonoomiat.

(39)

Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalik kasutada konfiskeeritud vara selleks, et toetada mehhanisme, millega toetatakse kolmandaid riike, keda mõjutavad olukorrad, mille suhtes on vastu võetud liidu piiravad meetmed, kui toimepandud kuritegu on otseselt või kaudselt seotud kõnealuse olukorraga. Komisjon peaks hõlbustama koostööd liikmesriikide vahel ja kolmandate riikidega ning võiks anda suuniseid selliste kolmandate riikide toetamiseks kasutada olevate kõige mõjusamate menetluste ja finantsmehhanismide kohta, et edendada konfiskeeritud kuriteovahendite, tulu või vara kasutamist sel eesmärgil.

(40)

Liikmesriike julgustatakse võtma asjakohaseid meetmeid takistamaks seda, et vara võõrandamisel pärast konfiskeerimisotsust omandavad selle otseselt või kaudselt isikud, kes on süüdi mõistetud kriminaalmenetluses, mille käigus vara arestiti. Sellised meetmed võivad piirduda teatavat väärtust ületava varaga ning võivad hõlmata teatavat liiki üksuste väljajätmist vara müügis osalemisest, ostjalt dokumentide nõudmist või ostja ja süüdimõistetu vaheliste seoste hindamist. Liikmesriigid võivad selliseid meetmeid kohaldada ka arestitud vara müügi suhtes.

(41)

Kandmaks hoolt selle eest, et vara, mille kohta on tehtud või mille kohta võidakse teha arestimis- või konfiskeerimisotsus, säilitab oma majandusliku väärtuse, peaksid liikmesriigid kehtestama tulemuslikud haldusmeetmed. Kõnealused meetmed hõlmavad selliste üksuste, nagu ettevõtjad, tõhusat juhtimist, mis peaksid tegevust jätkama, võttes samal ajal vajalikke meetmeid tagamaks, et kahtlustatav või süüdistatav ei saa sellise üksuse käimasolevast tegevusest otsest ega kaudset kasu, või vajaduse korral järelevalvemeetmeid seoses sellise üksuse kontrollimisega.

(42)

Kui see on põhjendatud tulenevalt vara olemusest, sealhulgas selle väärtusest või sellest, et on vajalikud haldamise eritingimused, tuleks hinnata haldamiskulude minimeerimise ja vara väärtuse säilitamise võimalusi, tehes seda arestimisotsuse ettevalmistamisel või hiljemalt põhjendamatu viivituseta pärast arestimisotsuse täitmist. Kõnealuse hindamise eesmärk on esitada pädevatele asutustele asjakohased kaalutlused, mida tuleb arvesse võtta enne arestimisotsuse tegemist või täitmist, selle tegemise või täitmise ajal või pärast selle tegemist või täitmist. Liikmesriigid võivad anda suunised selle kohta, kuidas selline hindamine tuleks läbi viia, võttes arvesse arestitava varaga seotud asjaolusid ja tagades, et kõnealune hindamine ei ohusta arestimisotsuse õigeaegset täitmist.

(43)

Olukorras, kui võib mõistlikult eeldada, et arestitud vara on kiiresti riknev või selle väärtus kahaneb kiiresti, selle säilitamise kulud ei ole proportsionaalsed tema eeldatava väärtusega konfiskeerimise hetkel, seda on liiga keeruline hallata või seda on lihtne asendada, peaksid liikmesriigid võimaldama selle vara enne lõplikku konfiskeerimisotsust müüa. Kooskõlas riigisisese õigusega võib eriomast laadi vara müügi kohta otsuse tegemiseks olla vaja riikliku pädeva asutuse eelnevat heakskiitu. Enne sellise otsuse tegemist peaksid liikmesriigid tagama, et puudutatud isikut teavitatakse, välja arvatud juhtudel, kui puudutatud isik on menetlusest kõrvale hoidunud või teda ei ole võimalik leida, ning et talle antakse võimalus esitada oma seisukohad enne müüki, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel. Liikmesriigid peaksid ette nägema enneaegse müügi otsuse edasikaebamise võimaluse. Liikmesriigid peaksid sätestama võimaluse, et kohus peatab sellise otsuse täitmise, näiteks juhul, kui see on vajalik puudutatud isiku õigustatud huvide kaitsmiseks, eelkõige korvamatu kahju ohu korral. Liikmesriigid võivad ka seadusega sätestada võimaluse, et otsuse edasikaebamisel selle täitmine peatatakse. Liikmesriikidel peaks olema võimalik nõuda arestitud vara haldamise kulud sisse vara omanikult või tegelikult kasu saavalt omanikult, näiteks alternatiivina enneaegsele müügile ja lõpliku süüdimõistva otsuse korral.

(44)

Liikmesriigid peaksid looma või määrama ühe või mitu pädevat asutust, mis toimivad kriminaaltulu haldamise üksustena, eesmärgiga moodustada spetsialiseerunud asutused, kelle ülesanne on hallata arestitud ja konfiskeeritud vara, et tulemuslikult hallata enne konfiskeerimist arestitud vara ning säilitada selle väärtus kuni lõpliku konfiskeerimisotsuse tegemiseni ja vara võõrandamiseni selle otsuse alusel. Ilma et see piiraks liikmesriikide riigisiseste haldusstruktuuride rakendamist, peaksid kriminaaltulu haldamise üksused olema kas ainsad asutused, kes tegelevad arestitud ja konfiskeeritud vara haldamisega, või toetama detsentraliseeritud osalejaid kooskõlas riigisisese halduskorraldusega, samuti peaksid nad pakkuma asjaomastele asutustele tuge planeerimisel. Käesoleva direktiiviga ei määrata kindlaks kriminaaltulu haldamise üksuste õiguslikku või institutsioonilist olemust ning see ei piira liikmesriikide institutsionaalseid süsteeme.

(45)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ning järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, nagu seda on tõlgendatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas. Käesolevat direktiivi tuleks rakendada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega.

(46)

Arestimis- ja konfiskeerimisotsused mõjutavad oluliselt kahtlustatavate ja süüdistatavate õigusi ning teatavatel juhtudel ka selliste kolmandate isikute või muude isikute õigusi, keda ei ole kohtu alla antud. Käesoleva direktiiviga tuleks ette näha spetsiaalsed kaitsemeetmed ja õiguskaitsevahendid, et tagada selliste isikute põhiõiguste kaitse käesoleva direktiivi rakendamisel kooskõlas põhiõiguste harta artiklites 47 ja 48 sätestatud õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele ja tõhusale õiguskaitsevahendile ning süütuse presumptsiooniga.

(47)

Arestimis-, konfiskeerimis- või enneaegse müügi otsusest tuleks puudutatud isikut põhjendamatu viivituseta teavitada. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik anda pädevatele asutustele õigus arestimisotsuste puudutatud isikule teatavakstegemine edasi lükata, kui see on uurimise seisukohast vajalik. Kõnealustest otsustest teavitamise eesmärk on muu hulgas võimaldada puudutatud isikul need vaidlustada. Seepärast tuleks otsusest teavitamisel üldjuhul nimetada asjaomase otsuse tegemise põhjus või põhjused. Kui puudutatud isik või tema asukoht on teadmata või kui iga puudutatud isiku teavitamine tooks kaasa pädeva asutuse ebaproportsionaalselt suure koormuse, peaks teavitamine olema võimalik avaliku teadaande kaudu.

(48)

Puudutatud isikul peaks olema reaalne võimalus arestimis-, konfiskeerimis- või enneaegse müügi otsus vaidlustada. Olukorras, kus kõik kuriteo koosseisu elemendid on olemas, kuid süüdimõistvat otsust ei ole võimalik teha, peaks kahtlustataval või süüdistataval olema võimalus olla ära kuulatud enne konfiskeerimisotsuse tegemist, kui see on võimalik. Laiendatud konfiskeerimist ja seletamatu päritoluga vara konfiskeerimist käsitlevate sätete kohaste konfiskeerimisotsuste puhul peaksid asjaolud, mida puudutatud isik võib konfiskeerimisotsuse kohtus vaidlustamisel vaidlustada, hõlmama ka konkreetseid fakte ja olemasolevaid tõendeid, mille alusel käsitatakse asjaomast vara kuritegeliku käitumise tulemusel saadud varana.

(49)

Käesoleva direktiivi rakendamisel võivad liikmesriigid sätestada, et erandjuhtudel ei tuleks konfiskeerimisotsust teha või täita, kui vastavalt riigisisesele õigusele põhjustaks see puudutatud isikule põhjendamatuid raskusi, tuginedes konkreetse juhtumi asjaoludele.

(50)

Kuigi liikmesriigid on kohustatud tagama, et isikutel, kelle vara käesoleva direktiiviga sätestatud meetmed puudutavad, on õigus kaitsjale kogu arestimis- ja konfiskeerimismenetluse vältel, ei mõjuta käesolev direktiiv tasuta antava õigusabi suhtes kohaldatavaid norme.

(51)

Käesolevat direktiivi tuleks rakendada, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2010/64/EL, (15) 2012/13/EL, (16) 2012/29/EL, (17) 2013/48/EL, (18) 2014/60/EL, (19) (EL) 2016/343, (20) (EL) 2016/800 (21) ning (EL) 2016/1919 (22) kohaldamist.

(52)

Eriti oluline on, et andmete töötlemisel käesoleva direktiivi alusel on tagatud isikuandmete kaitse vastavalt liidu õigusele. Käesolevas direktiivis sätestatud normid peaksid seetõttu olema kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/680. Eelkõige tuleks sätestada, et kriminaaltulu tuvastamise üksused peavad piirduma isikuandmete vahetamisel määruse (EL) 2016/794 II lisa B jao punktis 2 loetletud andmekategooriatega. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kohaldatakse liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige kriminaaltulu tuvastamise üksuste poolse isikuandmete töötlemise suhtes direktiivi (EL) 2016/680.

(53)

On eriti tähtis, et isikuandmete kaitse vastavalt liidu õigusele oleks tagatud kogu käesoleva direktiivi kohase teabevahetuse korral. Kui isikuandmete töötlemine toimub kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil, kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel võetavate meetmete suhtes direktiivis (EL) 2016/680 sätestatud andmekaitsenorme. Direktiiviga (EL) 2016/680 sätestatakse normid, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil, kooskõlas isikuandmete töötlemist käsitlevate põhimõtetega, eelkõige seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse, eesmärgipärasuse, võimalikult väheste andmete kogumise, õigsuse, säilitamise piirangu, usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse ning vastutuse põhimõtetega. Kui see on asjakohane, eelkõige isikuandmete töötlemisel kriminaaltulu haldamise üksustes vara haldamise eesmärgil, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (23) sätestatud andmekaitsenorme.

(54)

Selleks et kriminaaltulu tuvastamise süsteem oleks tulemuslik, peavad tegema kooskõlastatud jõupingutusi mitmesugused ametiasutused, sealhulgas õiguskaitseasutused, mille hulka kuuluvad toll, maksuasutused ja maksude sissenõudmisega tegelevad asutused oma kriminaaltulu tuvastamise pädevuse piires, kriminaaltulu tuvastamise üksused, õigusasutused ja varahaldusasutused, sealhulgas kriminaaltulu haldamise üksused. Kandmaks hoolt selle eest, et kõigi pädevate asutuste tegevus on koordineeritud, tuleb võtta kriminaaltulu tuvastamise puhul kasutusele strateegilisem lähenemisviis ja edendada asjaomaste asutuste vahelist suuremat koostööd ning saada parem ülevaade kriminaaltulu tuvastamise tulemustest. Samuti on vaja tagada tihedam ja tõhusam koostöö kriminaaltulu tuvastamise üksuste ja kriminaaltulu haldamise üksuste ning teistes liikmesriikides asuvate vastavate asutuste vahel. Seda silmas pidades peaksid liikmesriigid vastu võtma ja korrapäraselt läbi vaatama kriminaaltulu tuvastamise riikliku strateegia, millest juhinduda finantsuurimiste ning vara arestimise, konfiskeerimise ja haldamisega seotud meetmete võtmisel, samuti asjaomaste kuriteovahendite, tulu või vara lõplikul võõrandamisel. Liikmesriigid võivad otsustada sellise strateegia asjakohase vormi üle ja võtta arvesse oma põhiseaduslikku raamistikku. Käesoleva direktiiviga tuleks kehtestada sellisesse strateegiasse lisatavad elemendid, näiteks kõigi kriminaaltulu tuvastamisega seotud pädevate asutuste rollide ja kohustuste kirjeldus ning nendevahelise koordineerimise ja koostöö kord, ilma et määratakse kindlaks kõnealuses strateegias esitatava teabe konkreetset liiki. Peale selle peaksid liikmesriigid tagama pädevatele asutustele vajalikud ressursid, et nad saaksid oma ülesandeid täita tulemuslikult. Pädevate asutustena tuleks käsitada asutusi, kellele on vastavalt riigisisesele raamistikule tehtud ülesandeks täita käesolevas direktiivis sätestatud ülesandeid.

(55)

Liikmesriigid peaksid tagama, et kriminaaltulu haldamise üksused ja asjakohasel juhul kriminaaltulu tuvastamise üksused ning muud pädevad asutused, kes täidavad käesoleva direktiivi kohaseid ülesandeid, on võimelised kiiresti saama teavet, mis on vajalik arestitud ja konfiskeeritud vara tõhusaks haldamiseks. Selleks peaksid liikmesriigid looma tõhusad vahendid, näiteks ühe või mitu käesoleva direktiivi kohaselt arestitud ja konfiskeeritud vara registrit.

(56)

Kriminaaltulu tuvastamise, haldamise ja konfiskeerimise raamistiku tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks on vaja koguda ja avaldada asjakohaseid võrreldavaid statistilisi miinimumandmeid vara arestimise, haldamise ja konfiskeerimise kohta.

(57)

Selleks et toetada komisjoni seoses käesoleva direktiivi rakendamisega ning hõlbustada kriminaaltulu tuvastamise üksuste ja kriminaaltulu haldamise üksuste koostööd ning vahetada parimaid tavasid, tuleks luua kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise koostöövõrgustik. Võrgustik peaks koosnema kriminaaltulu tuvastamise üksuste ja kriminaaltulu haldamise üksuste esindajatest ning selle tööd peaks juhtima komisjon ja asjakohasel juhul Europol. Komisjon võiks kutsuda kõnealuse võrgustiku koosolekutele osalema Eurojusti, Euroopa Prokuratuuri ning asjakohasel juhul Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti esindajaid.

(58)

Kuritegelikud ühendused tegutsevad piiriüleselt ning omandavad üha sagedamini vara muudes liikmesriikides kui liikmesriik, kus nad asuvad, ja kolmandates riikides. Võttes arvesse organiseeritud kuritegevuse riikidevahelist mõõdet, on tähtis rahvusvaheline koostöö, et võita tagasi tulu ja konfiskeerida finantsvara, mis võimaldab kurjategijatel tegutseda. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et nii kriminaaltulu tuvastamise üksused kui ka kriminaaltulu haldamise üksused teevad võimalikult suures ulatuses koostööd vastavate asutustega kolmandates riikides, et jälitada, teha kindlaks ja hallata kuriteovahendeid, tulu või vara, mille kohta on tehtud või võidakse teha kriminaalasjades läbiviidavate menetluste raames arestimis- või konfiskeerimisotsus. On oluline, et liikmesriigid kasutaksid olemasolevaid koostööraamistikke ning neid innustatakse arendama või kohandama olemasolevaid kahepoolseid lepinguid või ühinema olemasolevate mitmepoolsete konventsioonidega või kui muud kokkulepet ei ole kehtestatud, sõlmima uusi kahepoolseid lepinguid. Sellega seoses võetud meetmete suhtes kohaldatakse direktiivis (EL) 2016/680 ja, kui see on asjakohane, määruses (EL) 2016/679 sätestatud andmekaitsenorme.

(59)

Kriminaaltulu tuvastamise üksused ja kriminaaltulu haldamise üksused peaksid oma pädevuse piires ja kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga tegema tihedat koostööd ka liidu organite ja asutustega, sealhulgas Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuriga, kui see on vajalik, et jälitada ja kindlaks teha vara piiriüleste uurimiste raames, mida toetavad Europol ja Eurojust, või uurimiste raames, mida toimetab Euroopa Prokuratuur. Liikmesriigid peaksid kooskõlas nõukogu määrusest (EL) 2017/1939 (24) tulenevate kohustustega tagama, et nende kriminaaltulu tuvastamise üksused täidavad määruses (EL) 2017/1939 sätestatud asjakohaseid kohustusi.

(60)

Tagamaks, et kriminaaltulu jälitamise ja kindlakstegemise, arestimise, konfiskeerimise ja haldamise küsimuses ollakse ühisel seisukohal ning on kehtestatud miinimumstandardid, tuleks käesolevas direktiivis sätestada asjaomaste meetmete tarvis miinimumnormid ja seonduvad kaitsemeetmed. Miinimumnormide vastuvõtmine ei takista liikmesriike andmast kriminaaltulu tuvastamise üksustele või kriminaaltulu haldamise üksustele ulatuslikumaid volitusi või kehtestamast ulatuslikumaid norme arestimise ja konfiskeerimise kohta ega nägemast riigisisese õiguse alusel ette täiendavaid kaitsemeetmeid, tingimusel et sellised riigisisesed meetmed ja sätted ei kahjusta käesoleva direktiivi eesmärki.

(61)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt hõlbustada vara konfiskeerimist kriminaalasjades läbiviidavate menetluste raames, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(62)

Kuna käesoleva direktiiviga nähakse ette terviklik kogum õigusnorme, mis kattuvad juba kehtivate õigusaktidega, tuleks sellega asendada nõukogu ühismeede 98/699/JSK, (25) nõukogu raamotsus 2001/500/JSK, (26) raamotsus 2005/212/JSK, otsus 2007/845/JSK ja direktiiv 2014/42/EL liikmesriikide puhul, kelle suhtes käesolev direktiiv on siduv.

(63)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(64)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(65)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (27) artikli 42 lõigetega 1 ja 2 ning ta esitas arvamuse 19. juulil 2022 (28),