(1)

Sõidukijuhtide head töötingimused ja autoveoettevõtjate ausad konkurentsitingimused on ülimalt olulised, et luua tõhus, ohutu ja sotsiaalselt vastutustundlik autoveosektor, tagada mittediskrimineerimine ja meelitada ligi kvalifitseeritud töötajaid. Seega on oluline, et liidu sotsiaalõigusnormid autoveo valdkonnas oleksid selged, proportsionaalsed, eesmärgipärased, kergesti kohaldatavad ja jõustatavad, ning et neid rakendataks tulemuslikult ja ühtselt kogu liidus.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 (3) sätestatud norme maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide kohta kohaldatakse autoveoettevõtjate ja nende sõidukijuhtide suhtes, olenemata sellest, kas nad tegelevad reisijate- või kaubaveoga või kas reisijateveo korral on tegemist regulaarse või juhuveoga.

(3)

Reisijate juhuveo sektori eripärad ei puuduta maanteekaubaveo sektorit ega regulaarse reisijateveo sektorit. Maanteel toimuvat reisijate juhuvedu iseloomustab suur hooajalisus ja eri pikkusega sõiduajad ning eri pikkusega vahemaad, mis sõltuvad reisijate turismitegevusest. Juhuveo puhul tuleb võimaluse korral arvesse võtta reisijate vajadusi, näiteks reisijate plaaniväliseid ja etteteatamata nõudmisi, mis on seotud lisapeatuste tegemise ning marsruudi või ajakava muutmisega. Üldjuhul on maanteel toimuva reisijate juhuveo puhul sõiduaeg kaubavedude või liinibussiteenuste omast lühem. Lisaks ööbivad sõidukijuhid tavaliselt hotellides ja öised sõite tuleb ette harva. Samas võib juhtuda, et sõidukijuhid peavad töö ajal täitma lisaülesandeid, mis sageli tulenevad reisijatega suhtlemisest, näiteks nõuannete jagamine.

(4)

Määruse (EÜ) nr 561/2006 järelhindamisel leiti, et mõned minimaalsete vaheaegade ja puhkeperioodidega seotud ühtsed normid ei ole maanteel toimuva reisijate juhuveo eripäradega kooskõlas. Komisjoni sellekohased täiendavad hindamised on näidanud, et mõned määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõuded vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide kohta on reisijate juhuveoga tegelevate sõidukijuhtide ja ettevõtjate jaoks ebasobivad ja ebapraktilised, kuna need vähendavad suutlikkust korraldada tõhusaid ja kvaliteetseid juhuvedusid ning halvendavad sõidukijuhtide töötingimusi ja seega ka liiklusohutust.

(5)

Seepärast on asjakohane kohandada minimaalseid vaheaegu ja puhkeperioode käsitlevaid nõudeid nii, et need vastaksid maanteel toimuva reisijate juhuveo erinõuetele. Samuti on asjakohane ühtlustada reisijate riigisiseste ja rahvusvaheliste maanteejuhuvedude suhtes kohaldatavaid norme.

(6)

Reisijate juhuveoga tegelevate sõidukijuhtide vaheaegade ja puhkeperioodide kavandamist käsitlevate normide paindlikumaks muutmine ei tohiks mitte mingil juhul vähendada sõidukijuhtide ohutust või liiklusohutust ega suurendada juhtide väsimust ja halvendada töötingimusi. Seega ei tohiks seoses paindlikkuse suurendamisega muuta norme, mida praegu kohaldatakse minimaalsete vaheaegade, ööpäevase ja iganädalase maksimaalse sõiduperioodi, kahenädalase maksimaalse sõiduaja ning maksimaalse tööaja suhtes kooskõlas kohaldatava õigusega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/15/EÜ (4).

(7)

Selleks et tagada reisijate juhuvedude ühtne määratlus, on vaja täpsustada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1073/2009 (5) sätestatud määratlus hõlmab nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi vedusid. Samuti on asjakohane ajakohastada regulaarse reisijateveo mõistet, et viidata määrusele (EÜ) nr 1073/2009, millega tunnistati kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 684/92 (6).

(8)

Paindlikkuse suurendamine reisijate juhuveoga tegelevate sõidukijuhtide vaheaegade kavandamisel ei tohiks mingil viisil põhjustada juhtidele suuremat väsimust või stressi. Tuleks tagada, et sõidukijuhid teevad vähemalt nii pikki vaheaegu, mis võimaldavad neil korralikult ja piisavalt välja puhata. Seepärast on asjakohane kehtestada iga vaheaja minimaalne pikkus. Reisijate juhuveoga tegelevatel sõidukijuhtidel peaks olema lubatud jaotada oma kohustuslikud vaheajad kaheks vähemalt 15-minutiseks vaheajaks, järgides samal ajal vaheaja minimaalselt 45-minutise kogupikkuse nõuet. Suurem paindlikkus nende vaheaegade kavandamisel ei tohiks aga takistada juhtidel tegemast pikemaid vaheaegu kui nõutud miinimumkestus ega tegemast täiendavaid vaheaegu.

(9)

Tagamaks, et maanteel toimuva reisijate juhuveoga tegelevate sõidukijuhtide puhkeaegade kavandamisega seotud suuremat paindlikkust ei kuritarvitataks, on oluline selgelt kindlaks määrata selle paindlikkuse ulatus. Seetõttu peaks asjaomastel sõidukijuhtidel olema võimalik lükata oma ööpäevase puhkeaja algus edasi maksimaalselt ühe tunni võrra, kui asjaomane sõiduperiood ei ole sel päeval pikem kui seitse tundi, ning neil peaks olema võimalik lükata oma ööpäevase puhkeaja algus edasi vaid üksikute reisijate juhuvedude korral kuuepäevase või sellest pikema teekonna puhul. Sellist paindlikkust tuleks veelgi piirata, nii et kõnealust erandit puhkeaegu käsitlevatest eeskirjadest saaks kasutada ainult üks kord reisi ajal või kaks korda kaheksa päeva pikkuste või pikemate üksikute reisijate juhuvedude korral. Selle erandi kasutamine ei mõjuta iganädalase puhkeperioodi hiliseimat algusaega. Tulemusliku ja tõhusa täitmise tagamise eesmärgil tuleks kuni digitaalse sõidulehe kättesaadavaks muutumiseni kasutada lisaks sõidumeeriku andmetele sõidulehe paber- või elektroonilist koopiat.

(10)

Vaheaegu ja puhkeperioode käsitlevate käesoleva määruse sätete järgimise kontrollimist riiklike pädevate asutuste poolt toetab asjakohasel juhul Euroopa Tööjõuamet (ELA).

(11)

Asjaolu, et võimalust lükata iganädalane puhkeaeg edasi kuni 12 järjestikuseks 24-tunniseks ajavahemikuks kohaldatakse üksnes reisijate rahvusvaheliste juhuvedude suhtes, kahjustab võrdset kohtlemist ning moonutamata ja ausat konkurentsi ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahel. Reisijate riigisiseste juhuvedude puhul peaks läbitud vahemaa, reisi kestuse või reisijatele osutatavate teenuste osas kohaldama samuti samu tingimusi, mis rahvusvaheliste juhuvedude puhul. Seetõttu peaksid sellist iganädalase puhkeaja edasi lükkamise võimalust saama kasutada ka reisijate riigisiseseid juhuvedusid tegevad sõidukijuhid.

(12)

Selleks et hõlbustada täitmise tagamist, peaks juhtidel kogu reisi vältel sõidukis olema sõiduleht, mis sisaldab põhiteavet reisi kohta. Sellist sõidulehte kasutatakse juba määruse (EÜ) nr 1073/2009 kohase reisijate rahvusvahelise juhuveo puhul. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 (7) sätetele, mis käsitlevad käsikirjaliste kannete tegemist, peaksid juhtidel sõidukis olema ka paber- või elektroonilised koopiad sõidulehtedest, mis sisaldavad teavet eelneva 28 päeva jooksul ja alates 31. detsembrist 2024 eelneva 56 päeva jooksul maanteel toimunud reisijate juhuvedude kohta.

(13)

Selleks, et parandada jõustamise tulemuslikkust ja tõhusust, tuleks kehtestada kontrollimeetmed ja -nõuded, kasutades täiel määral ära digitaalseid vahendeid. Komisjon peaks hindama asjakohaseid meetmeid sõidulehe digitaliseerimiseks.

(14)

Selleks et tagada tõhusad ja kvaliteetsed reisijate juhuveoteenused ning sõidukijuhtide head töö- ja sõidutingimused, peaks komisjon hindama reisijate juhuvedude suhtes kohaldatavate normide täitmise tagamist ning nende mõju sõidukijuhtide töötingimustele ja sektori atraktiivsusele. Komisjon peaks eelkõige jälgima käesoleva määrusega kehtestatud erandite kasutamist, hinnates, kas summaarne sõiduaeg erandiga hõlmatud ajavahemikul ei ole liiga pikk, suurenda juhtide väsimust ja stressi ning mõjuta liiklusohutust.

(15)

Määruse (EÜ) nr 561/2006 kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama karistused, mida tuleb käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 165/2014 rikkumisel kohaldada, ja tagama nimetatud karistuste kohaldamise. Oma 9. septembri 2021. aasta otsuses kohtuasjas C-906/19 (8) selgitas Euroopa Kohus, et liikmesriigid ei või sõidukijuhile või veoettevõtjale määrata karistust määruse (EL) nr 165/2014 sellise tuvastatud rikkumise eest, mis on toime pandud teise liikmesriigi territooriumil, kui nimetatud rikkumise eest ei ole veel karistust määratud. Euroopa Kohus tunnistas, et „kuivõrd liidu kehtivate õigusnormide see aspekt võib mõjutada negatiivselt töötingimusi ja liiklusohutust, peab liidu seadusandja otsustama võimaliku muutmise“. Võttes arvesse, et määruseid (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 rikutakse sageli samaaegselt ja määruse (EL) nr 165/2014 eesmärk on tagada vastavus määrusele (EÜ) nr 561/2006, on asjakohane, et ühe liikmesriigi territooriumil tuvastatud, kuid teise liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil toime pandud rikkumise eest saaks määrata ettevõtjale või juhile karistuse mõlema määruse rikkumise eest.

(16)

Kuna käesoleva määruse eesmärke – tagada aus konkurents ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust, ühtlustades reisijate juhuveoga tegelevate sõidukijuhtide vaheaegu ning puhkeperioode käsitlevaid norme, ning tagada, et liikmesriigid saaksid määrata karistusi nende territooriumil tuvastatud sõidumeerikute alaste õigusnormide rikkumise eest, olenemata nende toimepanemise kohast – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid asjaomaste eesmärkide laadi tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(17)

Komisjon peaks sotsiaalpartnerite ja liikmesriikide täielikul osalusel edendama käesoleva määruse rakendamise, kohaldamise ja jõustamise suhtes ühist lähenemisviisi, sealhulgas töötades välja suunised ja soodustades koostööd kõigi asjaomaste poolte vahel.

(18)

Selleks et käesolevat määrust oleks võimalik nõuetekohaselt jõustada, peaks komisjon komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/799 (9) või seda asendava mis tahes rakendusakti läbivaatamise esimesel võimalusel ja mitte hiljem kui 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist lisama arukate sõidumeerikute tehnilised kirjeldused, mis hõlbustavad kontrolliasutuste poolset nõuetele vastavuse kontrollimist, kusjuures arukas sõidumeerik peaks registreerima ka selle, kas sõidukit kasutatakse regulaarseks reisijateveoks või reisijate juhuveoks.

(19)

Määrust (EÜ) nr 561/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 4 punkt n asendatakse järgmisega:

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88).“ "

2)

Artikli 7 teise lõigu järele lisatakse järgmine lõige:

„Reisijate juhuveo puhul võib juht esimeses lõigus nimetatud vaheaja asendada ka kahe vähemalt 15-minutilise vaheajaga, mis on sobitatud esimeses lõigus osutatud sõiduperioodi suhtes nii, et järgitakse esimese lõigu sätteid.“

3)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklisse 16 lisatakse järgmised lõigud:

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1)."

(*3)  Komisjoni 18. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/799, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 165/2014, millega sätestatakse sõidumeerikute ja nende komponentide konstruktsiooni, katsetamise, paigaldamise, kasutamise ja parandamise nõuded (ELT L 139, 26.5.2016, lk 1).“ "

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

6)

Artikli 19 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: