LISA

Suunised riigiabi eeskirjade täitmise tagamise kohta riigisiseste kohtute poolt (*1)

SISSEJUHATUS

1.1.

Riigiabi kontrolli süsteem

1.2.

Rakendamiskeeld

RIIGIABI EESKIRJADE TÄITMISE TAGAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

2.1.

Lojaalse koostöö põhimõte

2.2.

Riigisiseste menetluste suhtes kohaldatavad võrdväärsuse ja tõhususe põhimõte

2.2.1.

Kaebeõigus

2.2.2.

Pädevus

2.2.3.

Kohtuotsuse seadusjõu põhimõte

EFTA järelevalveameti ülesanded

3.1.

EFTA järelevalveameti ainupädevus

3.2.

EFTA järelevalveameti volitused riigiabi eeskirjade täitmise tagamisel

RIIGISISESTE KOHTUTE ÜLESANDED

4.1.

Riigisiseste kohtute pädevuse piiritlemine riigiabi eeskirjade kohaldamisel

4.1.1.

Kui EFTA järelevalveamet on otsuse teinud

4.1.1.1.

Kui EFTA järelevalveamet on teinud otsuse, millega kuulutatakse abi EMP lepinguga kokkusobivaks

4.1.1.2.

Kui EFTA järelevalveamet on teinud menetluse algatamise otsuse

4.2.

Riigisiseste kohtute pädevus

4.2.1.

Abi olemasolu hindamine

4.2.2.

Rakendamiskeelu rikkumise olemasolu hindamine

4.2.2.1.

Grupierandi määruste tingimuste kohaldamine

4.2.2.2.

Olemasolev abi

4.2.3.

Rakendamiskeelu rikkumisest mõjutatud üksikisikute õiguste kaitsmine

4.2.3.1

Meetme rakendamise peatamine või lõpetamine

4.2.3.2

Tagasinõudmine

4.2.3.3

Ajutised meetmed

4.2.3.4

Kahju hüvitamise nõuded

EFTA JÄRELEVALVEAMETI JA RIIGISISESTE KOHTUTE KOOSTÖÖ

5.1.

EFTA järelevalveameti abi riigisisestele kohtutele

5.1.1.

Koostöövahendid

5.1.1.1.

Teabe edastamine riigisisestele kohtutele

5.1.1.2.

Arvamuste edastamine riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta

5.1.1.3.

Kirjalike märkuste esitamine

5.2.

Riigisiseste kohtute abi EFTA järelevalveametile

RIIGIABI EESKIRJADE JA OTSUSTE TÄITMATA JÄTMISE TAGAJÄRJED

6.1.

Ebaseaduslikku abi käsitlevate menetluste algatamine EFTA järelevalveametis

6.2.

Rikkumismenetlus

LÕPPSÄTTED

1. SISSEJUHATUS

(1)

Komisjon on riigiabi ajakohastamisega tegelenud alates 2012. aastast (1). Ajakohastamise raames on komisjon vastu võtnud õigusaktide, suuniste ja teatiste paketi riigiabi meetmete hindamiseks. See pakett on võimaldanud EFTA järelevalveametil keskenduda eelkontrolli tegemisel juhtumitele, millel on EMP lepingu toimimisele kõige suurem mõju, ja arendada samal ajal tihedamat koostööd EMP EFTA riikidega riigiabi eeskirjade täitmise tagamisel. Sel eesmärgil on EMP riikidele antud rohkem võimalusi abi andmiseks ilma komisjoni või EFTA järelevalveameti eelneva kontrollita, nähes selleks ette täiendavad erandid kohustusest teatada igast kavandatavast riigiabimeetmest. Selle tulemusena on grupierandite alusel antud abi summa suurenenud (2). Sellega seoses on liikmesriikide kohtute roll riigiabi eeskirjade täitmise tagamisel veelgi suurenenud.

(2)

2019. aastal avaldas komisjon uuringu, mis käsitleb riigiabi eeskirjade ja otsuste täitmist liikmesriikide kohtute poolt 28 liikmesriigis (3) (edaspidi „täitmisuuring“) (4). Täitmisuuringus vaadati läbi üle 750 liikmesriikide kohtute otsuse kohtuasjades, mis jagunevad kahte kategooriasse: 1) kohtuasjad, mille puhul liikmesriikide kohtud on kaasatud abi ebaseadusliku rakendamise kohta järelduste tegemisse („nõuete täitmise tagamine eraõiguse kaudu“), ja 2) kohtuasjad, mille puhul liikmesriikide kohtud on kaasatud komisjoni tagasinõudeotsuste rakendamisse („nõuete täitmise tagamine avaliku õiguse kaudu“).

(3)

Täitmisuuringust selgus, et aastatel 2007–2017 liikmesriikide kohtutele esitatud riigiabiasjade arv suurenes. Hoolimata sellest kasvust on liikmesriikide kohtud määranud õiguskaitsevahendeid vaid harvadel juhtudel ning kahju hüvitamise nõuded moodustavad kohtuasjadest väga väikese osa. Lisaks ei ole eriti kasutatud komisjoni ja liikmesriikide kohtute koostöövahendeid, mis kehtestati 2009. aastal komisjoni teatisega riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt (edaspidi „2009. aasta täitmisteatis“) (5) ja 2015. aastal nõukogu määrusega (EL) 2015/1589 (edaspidi „menetlusmäärus“) (6).

(3a)

2019. aastal avaldas EFTA järelevalveamet uuringu, mis käsitleb riigiabi eeskirjade ja otsuste täitmist EMP EFTA riikide kohtute poolt (edaspidi „EMP EFTA täitmisuuring“) (*). EMP EFTA täitmisuuringus analüüsiti 45 kohtuotsust, mis puudutasid riigiabiküsimusi suuremal või vähemal määral. EMP EFTA täitmisuuringust selgus, et EMP lepingu jõustumisest saadik on igas EMP EFTA riigis olnud üksikuid riigiabi eeskirjade eraõigusliku täitmise tagamise juhtumeid. 45 läbivaadatud kohtuotsusest 6 puudutasid rakendamiskeelu järgimise tagamist eraõiguse kaudu ning 2 käsitlesid ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmist EFTA järelevalveameti negatiivse otsuse ja abi tagasimaksmise korralduse alusel. Ühegi kohtuasja puhul ei algatanud riigisisene kohus koostöömenetlust vastavalt EFTA järelevalveameti suunistele riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt (*).

(4)

Nendes suunistes on esitatud riigisisestele kohtutele ja muudele huvitatud isikutele praktilist teavet riigiabi eeskirjade täitmise tagamise kohta riigi tasandil. Suunistes on võetud arvesse küsimusi, mida need kohtud on tõstatanud EMP EFTA täitmisuuringu käigus või eelotsuse tegemiseks Euroopa Liidu Kohtule (edaspidi „Euroopa Kohus“) või nõuandva arvamuse saamiseks EFTA kohtule edastatud kohtuasjades (**). Näiteks võib tuua komisjoni ja liikmesriikide kohtute menetluste ühtsust puudutavad küsimused või grupierandi määruste ebaõigest kohaldamisest tulenevad küsimused.

(5)

Selle dokumendi eesmärk on anda suuniseid EMP EFTA riikide kohtutele EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingu (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping“) (7) artikli 34 tähenduses ning soodustada tihedamat koostööd EFTA järelevalveameti ja riikide kohtute vahel, kirjeldades kõiki kasutada olevaid koostöövahendeid. Teatis ei ole riigisiseste kohtute jaoks siduv ega mõjuta nende sõltumatust (8). Käesolevas teatises keskendutakse peamiselt nõuete täitmise tagamisele eraõiguse kaudu. Avaliku õiguse kaudu nõuete täitmise tagamise aspekte on käsitletud komisjoni teatises ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmise kohta (9) (edaspidi „tagasinõudmise teatis“).

(6)

Sellest ajast saadik, kui 2009. aastal võeti vastu suunised riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt, on Üldkohtu, Euroopa Kohtu ja EFTA kohtu (edaspidi koos „EMP kohtud“) praktika muutunud (*). Käesolevates suunistes on neid muutusi arvesse võetud ja nendega asendatakse 2009. aasta suunised riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt.

1.1. Riigiabi kontrolli süsteem

(7)

Riigiabi on otseselt EMP lepingus määratletud õigusmõiste ning seda tuleb tõlgendada objektiivsetest teguritest lähtudes (10). EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt „on igasugune [...] liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, [EMP] lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab lepinguosaliste vahelist kaubandust“. EFTA järelevalveamet on andnud suunised selle kohta, kuidas riigiabi mõistet tõlgendada (11).

(8)

Üldine riigiabi andmise keeld tugineb riigiabiga seotud sekkumiste eel- ja järelkontrolli topeltsüsteemile. EMP lepingu artikli 62 kohaselt peab EFTA järelevalveamet pidevalt kontrollima kõiki olemasolevaid abisüsteeme ja hindama EMP EFTA riigi kõiki plaane anda uut abi või muuta olemasolevat abi. Selleks et EFTA järelevalveamet saaks kõnealust kontrolli tulemuslikult teha, peavad EMP EFTA riigid tegema koostööd, esitades kogu asjakohase teabe ja teatades riigiabi meetmetest.

(9)

EMP EFTA riigid on kohustatud esiteks teavitama EFTA järelevalveametit kõikidest meetmetest, mille eesmärk on anda uut abi või muuta olemasolevat abi, ja teiseks mitte rakendama sellist meedet enne, kui järelevalveamet on hinnanud selle kokkusobivust EMP lepingu toimimisega (nn rakendamiskeeld) (12). Rakendamiskeeld, mis tuleneb järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 (edaspidi „protokoll nr 3) I osa artikli 1 lõikest 3, annab üksikisikutele õigusi, millele nad saavad riigisisestes kohtutes tugineda (13).

(9a)

EMP EFTA riikide puhul rakendatakse EMP norme kooskõlas EMP lepingu protokolliga nr 35 (edaspidi „EMP protokoll nr 35“), mille kohaselt peavad EMP EFTA riigid tagama, et juhul kui rakendatavate EMP normide ja muude õigusnormide vahel tekib vastuolu, on rakendatavad EMP normid ülimuslikud. Üksikisikutel ja ettevõtjatel peab olema õigus tugineda riigi tasandil kõigile õigustele, mis tulenevad riigi õiguskorra osaks saanud EMP lepingu sätetest, ja nõuda nende õiguste tunnustamist, kui kõnealused sätted on tingimusteta ja piisavalt täpsed, (*) nagu näiteks riigiabi rakendamise keeld.

(10)

Sellest järeldub, et riigiabi kontrolli süsteemi rakendamine, mille põhialus on protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõige 3, on nii EFTA järelevalveameti kui ka riigisiseste kohtute kohuseks, kuna nende vastavad ülesanded on küll üksteist täiendavad, kuid siiski eraldiseisvad. Kuigi selle hindamine, kas abimeetmed sobivad kokku EMP lepingu toimimisega, on EFTA järelevalveameti ainupädevuses, on riigisiseste kohtute ülesanne kaitsta üksikisikute õigusi protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 võimaliku rikkumise eest (14).

1.2. Rakendamiskeeld

(11)

Asjaolu, et protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 saab otse tugineda, tähendab, et riigisisesed kohtud peavad tagama, et selle sätte rikkumisega kaasnevad nende riigisisese õiguse kohaselt kõik tagajärjed (15).

(12)

Selleks et meetme suhtes kohalduks protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 rakendamiskeeld, peavad olema täidetud kaks tingimust: esiteks kvalifitseerub meede uue abina, sealhulgas olemasoleva abi muudatused, (16) ja teiseks peab meetme suhtes kohalduma protokolli I osa artikli 1 lõike 3 kohane teatamiskohustus.

(13)

Seepärast võivad EMP EFTA riigid juhul, kui meede ei kujuta endast uut abi, seda rakendada ilma EFTA järelevalveasutust eelnevalt teavitamata. Lisaks võivad EMP EFTA riigid rakendada abimeedet, mille puhul on täidetud kõik teatamiskohustusest vabastamise tingimused.

(14)

Vähese tähtsusega abi määrustega (17) on kehtestatud tingimused, mille kohaselt peetakse abi EMP riikide vahelist kaubandust mittekahjustavaks ja konkurentsi mittemoonutavaks või seda mitte moonutada ähvardavaks. (18) Kui abimeede vastab kõigile vähese tähtsusega abi määrustes sätestatud asjakohastele tingimustele, on asjaomane EMP EFTA liikmesriik vabastatud kohustusest EFTA järelevalveasutust abist teavitada.

(15)

Grupierandimäärustega, nagu üldine grupierandi määrus, (19) on kehtestatud tingimused, mille kohaselt tuleb või võib abimeetmeid pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks artikli 61 lõike 2 või 3 alusel (20). Kui abimeede vastab kõigile grupierandimäärustes sätestatud asjakohastele tingimustele, on asjaomane EMP EFTA liikmesriik vabastatud kohustusest EFTA järelevalveasutust abist teavitada.

(16)

Lisaks on komisjoni otsuses 2012/21/EL, (21) mis puudutab üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele antavat riigiabi üldiselt, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007, (22) mis puudutab konkreetselt avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel, kehtestatud tingimused, mille kohaselt peetakse avaliku teenindamise kohustuste hüvitamist siseturuga kokkusobivaks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 106 lõikele 2 (*) ja artiklile 93 (**). Samuti ei kohaldata sellistel juhtudel asjaomaste meetmete suhtes rakendamiskeeldu.

2. RIIGIABI EESKIRJADE TÄITMISE TAGAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

2.1. Lojaalse koostöö põhimõte

(17)

EMP lepingu artikkel 3, mis on sõnastatud Euroopa Liidu lepingu (23) artikli 4 lõike 3 eeskujul, kohustab lepinguosalisi võtma kõiki asjakohaseid meetmeid, et kindlustada EMP lepingust tulenevate kohustuste täitmine, ning aitama kaasa lepingu raames toimuvale koostööle. Selles artiklis sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt abistavad EFTA järelevalveamet ja EMP EFTA riigid, tegutsedes oma pädevuse piires, üksteist nende ülesannete täitmisel. Järelevalve- ja kohtulepingu artikliga 2 on ette nähtud, et EFTA riigid võtavad kõik asjakohased üld- ja erimeetmed, et tagada järelevalve- ja kohtulepingust tulenevate kohustuste täitmine. Lisaks peavad EFTA riigid hoiduma kõigist meetmetest, mis võivad ohustada EMP lepingu ning järelevalve- ja kohtulepingu eesmärkide saavutamist.

(18)

EMP lepingu artiklist 3 ning järelevalve- ja kohtulepingu artiklist 2 tulenev vastastikuse abistamise kohustus kehtib ka riigisisestele kohtutele (24). See tähendab, et EFTA järelevalveamet abistab riigisiseseid kohtuid EMP õiguse kohaldamisel (25) ja riigisisesed kohtud omakorda abistavad järelevalveametit tema ülesannete täitmisel. Riigisisesed kohtud peavad seega võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada EMP lepingust tulenevate kohustuste täitmine, ja hoiduma selliste otsuste tegemisest, mis võivad ohustada EMP lepingu eesmärkide saavutamist (26).

2.2. Riigisiseste menetluste suhtes kohaldatavad võrdväärsuse ja tõhususe põhimõte

(19)

Euroopa Kohus on järjepidevalt tunnustanud menetlusautonoomia põhimõtet riigiabi eeskirjade täitmise tagamisel (27). Selle põhimõtte kohaselt võivad EMP EFTA riigid asjaomast küsimust käsitleva EMP õigusakti puudumisel vabalt valida, kuidas nad täidavad EMP lepingust tulenevaid kohustusi, tingimusel et vahendid, mida nad kasutavad, ei kahjusta EMP õiguse ulatust ega tõhusust.

(20)

EMP kohtute praktika kohaselt ei tohi kohaldatavad riigisisesed õigusnormid protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohaldamisel olla ebasoodsamad kui samalaadseid riigisiseseid olukordi reguleerivad õigusnormid (nn võrdväärsuse põhimõte) ning need ei tohi muuta EMP õiguskorraga antud õiguste kasutamist tegelikult võimatuks või ülemäära keeruliseks (nn tõhususe põhimõte) (28). Punktides 2.2.1, 2.2.2 ja 2.2.3 selgitatakse ühelt poolt menetlusautonoomia põhimõtte ning teiselt poolt võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtte koosmõju seoses kaebeõiguse, riigisiseste kohtute pädevuse ja kohtuotsuse seadusjõu põhimõttega (29).

2.2.1. Kaebeõigus

(21)

Menetlusautonoomia põhimõtte kohaldamisel kohaldavad EMP riigid riigiabi puudutavate riigisiseste kohtuvaidluste suhtes oma riigisiseseid kaebeõigust käsitlevaid norme, tingimusel et need on kooskõlas võrdväärsuse ja tõhususe põhimõttega.

(22)

Tõhususe põhimõtte kohaselt ei tohi riigisisesed õigusnormid, mis käsitlevad kaebeõigust ja põhjendatud huvi, kahjustada isikute õigust tõhusale kohtulikule kaitsele seoses õigustega, mis on neile EMP õiguskorraga antud (30).

(23)

Täitmisuuringust ilmnes, et liikmesriikide kohtud lahendavad peamiselt asju, mille on algatanud abisaaja konkurendid, keda ebaseadusliku abi rakendamisest tulenevad konkurentsimoonutused otseselt mõjutavad (31).

(24)

Riigisisesed kohtud peavad siiski võtma kaebeõigust käsitlevate riigisiseste õigusnormide kohaldamisel arvesse oma kohustust kaitsta menetluse algatamiseks põhjendatud huvi omavate isikute (edaspidi „kolmandad isikud“) huve, sõltumata sellest, kas abimeetme ebaseaduslikust rakendamisest tulenev konkurentsimoonutus on neid otseselt mõjutanud.

(25)

Riigisisesed kohtud peavad võtma maksumeetmete kaudu antud riigiabiga seotud asjades kolmandate isikute kaebeõiguse hindamisel arvesse täiendavaid asjaolusid. Kolmandatest isikutest maksumaksjatel võib olla huvi algatada kohtumenetlus, et saada tagasi summa, mis koguti rakendamiskeeldu rikkudes, üksnes juhul, kui nende suhtes kohaldatav tasu või maks on osa ebaseadusliku riigiabi rahastamisest (32). Nende kaebeõigus ei põhine nende ja abisaaja vahelise konkurentsisuhte olemasolul (33).

(26)

Seevastu kolmandatest isikutest maksumaksjad ei saa tugineda sellise abimeetme ebaseaduslikkusele, millega vabastatakse tasust või maksust teatavad ettevõtjad või sektorid, et vältida selle tasu või maksu tasumist või saada selle hüvitamist, välja arvatud juhul, kui maksutulu kasutatakse üksnes ebaseadusliku riigiabi rahastamiseks, nagu on osutatud punktis 25. See on nii ka juhul, kui nad konkureerivad abisaajatega (34). Selline lahendus suurendaks riigiabi konkurentsivastast toimet, sest see kasvataks nende ettevõtjate arvu, kes saavad kasu maksuvabastusest, mis kujutab endast ebaseaduslikku riigiabi (35).

(27)

Kui riigisiseses kohtumenetluses tekivad küsimused, mis on seotud EMP lepingu, järelevalve- ja kohtulepingu või EFTA järelevalveameti riigiabiotsustega, võivad kohtumenetluse pooled pöörduda riigisisese kohtu poole, et taotleda EFTA kohtult nõuandvat arvamust. Järelevalve- ja kohtulepingu artikli 34 kohaselt on EFTA kohus pädev andma nõuandvaid arvamusi EMP lepingu tõlgendamise kohta, mis hõlmab muu hulgas EMP lepingu artiklit 61. Ent selleks et taotleda EFTA järelevalveameti tehtud riigiabiotsuse tühistamist, tuleb esitada tühistamishagi järelevalve- ja kohtulepingu artikli 36 alusel. […] (36).[…] (37).

2.2.2. Pädevus

(28)

Menetlusautonoomia põhimõtte kohaselt määratakse ebaseadusliku abi andmise menetlustes pädevad kohtud iga EMP riigi enda õigussüsteemi alusel. Ühtlasi tähendab see seda, et EMP riigid kehtestavad selliste kohtuasjade läbivaatamiseks üksikasjalikud menetlusnormid, tingimusel et järgitakse võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtet (38).

(29)

EMP õiguse erinormide puudumise tõttu on EMP riikide kohtusüsteemide ülesehitus väga erinev. Kuigi mõned EMP riigid on loonud riigiabi küsimuste arutamiseks erikohtud, on teised andnud sellealase ainupädevuse olemasolevate kohtute kolleegiumidele või võtnud vastu menetlusnormid, milles selgitatakse kohtute pädevust avaliku õiguse ja eraõiguse kaudu nõuete täitmise tagamise asjades (39). Enamikus EMP riikides on riigiabi eeskirjade kohaldamisel pädevad tsiviil- ja halduskohtud (40).

2.2.3. Kohtuotsuse seadusjõu põhimõte

(30)

Kohtuotsuse seadusjõu põhimõtte kohaselt ei ole jõustunud lahendeid enam võimalik vaidlustada. Nii on see pärast kõigi edasikaebevõimaluste ammendamist või nende kasutamiseks sätestatud tähtaja möödumist. Kohtuotsuse seadusjõu põhimõtte eesmärk on tagada õigusrahu ja õigussuhete stabiilsus ning korrakohane õigusemõistmine, mis on sätestatud nii EMP õiguskorras kui ka EMP riikide õiguskordades (41). Vastavalt kohtupraktikale tuleb seetõttu, et selles valdkonnas EMP õiguse sätted puuduvad, kohtuotsuse seadusjõu põhimõtte rakendamise tingimused menetlusautonoomia põhimõttest tulenevalt sätestada EMP riikide õiguskordades. Need tingimused peavad aga olema võrdväärsuse ja tõhususe põhimõttega kooskõlas (42).

(31)

[…] (43). Riigisisestel kohtutel on kohustus tagada EMP õiguse sätete täielik toime. EMP lepingu protokolli nr 35 kohaselt peavad EMP EFTA riigid tagama, et juhul kui rakendatavate EMP normide ja muude õigusnormide vahel tekib vastuolu, on rakendatavad EMP normid ülimuslikud. (*) See kehtib ka kohtuotsuse seadusjõu põhimõtet käsitlevate riigisiseste õigusnormide kohta (44).

(32)

EMP kohtute praktika on piiranud kohtuotsuse seadusjõu põhimõtte mõju riigiabi valdkonnas. Kohtuotsuse seadusjõu põhimõtte kohaldamine ei tohi piirata EFTA järelevalveametile EMP lepinguga antud ainupädevust hinnata riigiabi kokkusobivust (45). Lisaks ei saa asjaolu, et riigisisene kohus on välistanud mõne meetme puhul riigiabi olemasolu, takistada EFTA järelevalveametil hiljem järeldada, et kõnealune meede kujutab endast ebaseaduslikku ja EMP lepinguga kokkusobimatut riigiabi (46). See peab paika isegi juhul, kui tegemist on viimase astmena asja lahendava riigisisese kohtu lahendiga (47).See kehtib ka olukordades, kus kohtuotsuse seadusjõudu käsitlevad riigisisesed õigusnormid laienevad väidetele, mida oleks võidud kohtumenetluses esitada, kuid mida ei tehtud (48).

3. EFTA järelevalveameti ülesanded

(33)

Protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3 kehtestatud eelneva kontrolli süsteemi eesmärk on, et rakendataks üksnes siseturuga kokkusobivaid abikavasid (49). Selle eesmärgi saavutamiseks lükatakse sellise kavandatud abi, mis ei käi grupierandi alla, rakendamine edasi kuni ajani, mil EFTA järelevalveamet võtab vastu otsuse selle kokkusobivuse kohta EMP lepingu toimimisega (50).

3.1. EFTA järelevalveameti ainupädevus

(34)

EFTA järelevalveamet teostab oma pädevust hinnata abimeetme kokkusobivust siseturuga üldjuhul kahes etapis: esiteks hindab EFTA järelevalveamet, kas meede kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses (51); teiseks uurib järelevalveamet, kas meede on kokkusobiv EMP toimimise lepinguga. Esimene etapp, mis seisneb abi olemasolu hindamises, on nii EFTA järelevalveameti kui ka riigisiseste kohtute pädevuses, kuna viimati nimetatutel võib tekkida vajadus kindlaks teha, kas meetme suhtes kehtib rakendamiskeeld (52) (vt punktid 4.2.1 ja 4.2.2). Teine etapp, mis seisneb abimeetme kokkusobivuse hindamises, on EFTA järelevalveameti ainupädevuses. Abimeetme kokkusobivuse hindamise tulemused tuleb esitada otsuses, (53) mis allub EFTA kohtu kontrollile (54).

(35)

EFTA järelevalveamet saab teha otsuse meetme kokkusobivuse kohta EMP lepingu toimimisega pärast esialgset uurimist (kui tal ei ole kahtlusi meetme kokkusobivuse suhtes EMP lepingu toimimisega) (55) või ametlikku uurimist (kui tal oli pärast esialgset uurimist kahtlusi selles suhtes, kas meede on kokkusobiv EMP lepingu toimimisega) (56). Ametliku uurimismenetluse algatamisel võtab EFTA järelevalveamet vastu otsuse, milles ta esitab oma esialgse hinnangu meetme abi tunnuste kohta ja kahtlused meetme kokkusobivuse suhtes EMP lepingu toimimisega („menetluse algatamise otsus“) (57).

(36)

EFTA järelevalveameti ainupädevus hinnata riigiabi kokkusobivust võib piirata riigisiseste kohtute pädevust protokolli nr 3 I osa artikli 61 lõike 1 ja artikli 1 lõike 3 kohaldamisel (vt punkt 4.1) (58). See kehtib menetluse algatamise otsuste puhul, millel on kuni meetme kokkusobivuse hindamiseni teatavad õiguslikud tagajärjed riigisiseste kohtute menetlustele (vt punkt 4.1.1.2).

(37)

EMP lepingu raames peavad riigisisesed kohtud järgima EFTA järelevalveameti hinnangut abi olemasolu kohta, mis on esitatud EFTA järelevalveameti lõplikus otsuses, kui see otsus on tehtud enne riigisisese kohtu otsust (59). Kui riigisisene kohus teeb aga otsuse enne EFTA järelevalveameti otsust, ei takista see otsus, isegi kui see on seadusjõustunud, järelevalveametit hiljem teostamast talle EMP lepinguga antud ainupädevust (vt punkt 2.2.3) (60).

3.2. EFTA järelevalveameti volitused riigiabi eeskirjade täitmise tagamisel

(38)

Kui EFTA järelevalveamet jõuab järeldusele, et uuritud meede kujutab endast ebaseaduslikku ja EMP lepinguga kokkusobimatut riigiabi, peab ta riigiabi eeskirjade rikkumise heastamiseks üldjuhul vastu võtma lõpliku otsuse, millega lõpetatakse ametlik uurimine ja kohustatakse kõnealune abi tagasi nõudma (edaspidi „tagasinõudeotsus“) (61).

(39)

Riigiabi käsitlevate menetlusnormidega on kodifitseeritud EFTA järelevalveameti nõuete täitmise tagamise volitused (62). Protokolli nr 3 II osa artikli 14 lõike 1 kohaselt peab EFTA järelevalveamet nõudma ebaseadusliku ja EMP lepinguga kokkusobimatu abi tagastamist, võttes vastu otsuse. Kui EFTA järelevalveamet sedastab oma otsuses, et abimeede on ebaseaduslik ja EMP lepinguga kokkusobimatu, ei ole tal kaalutlusõigust ja ta peab nõudma abi tagastamist, (63) välja arvatud juhul, kui see on vastuolus EMP õiguse üldpõhimõttega (64). Lisaks on EFTA järelevalveametil õigus abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul alates päevast, mil abisaajale ebaseaduslikku abi anti (65).

(40)

Mõnel juhul võib EFTA järelevalveamet protokolli nr 3 II osa artikli 11 kohaselt kehtestada oma äranägemisel ajutised meetmed seniks, kuni ta hindab abimeetme kokkusobivust. EFTA järelevalveamet võib eelkõige teha abi maksmise peatamise korralduse või abi tagastamise korralduse, kui on täidetud mitu tingimust (66). Nende meetmete eesmärk on piirata teatamiskohustust mitte täites ja rakendamiskeeldu rikkudes antud abi rakendamisega tekitatavat kahju (67).

4. RIIGISISESTE KOHTUTE ÜLESANDED

(41)

Kui EFTA järelevalveamet peab kontrollima abimeetme kokkusobivust EMP lepingu toimimisega, siis isegi juhul, kui ta on kindlaks teinud, et seda on rakendatud protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 3 rikkudes, on riigisiseste kohtute peamine ülesanne sellest rikkumisest puudutatud üksikisikute õiguste kaitsmine (68).

(42)

Riigisiseste kohtute ülesanne on pakkuda kolmandatele isikutele tõhusat õiguskaitset (69). Nende panus riigiabi kontrolli süsteemi on iseäranis vajalik juhtudel, kui antakse ebaseaduslikku abi, kui EFTA järelevalveamet ei ole teinud sama meetme kohta lõplikku otsust või kuni sellise otsuse vastuvõtmiseni, ning juhtudel, kui abi, mis võib olla EMP lepinguga kokkusobiv, on antud rakendamiskeeldu rikkudes (70).

4.1. Riigisiseste kohtute pädevuse piiritlemine riigiabi eeskirjade kohaldamisel

(43)

Riigisisestel kohtutel on pädevus tõlgendada ja kohaldada EMP lepingu artikli 61 lõiget 1 ja protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 3. Täpsemalt öeldes, kui EFTA järelevalveamet ei ole sama meetme kohta otsust teinud, (71) on riigisisesed kohtud riigiabi olemasolu hindamisel seotud üksnes objektiivse riigiabi mõistega (72).

(44)

Ka EFTA järelevalveamet hindab riigiabi olemasolu, mis on tavaliselt esimene etapp enne selle kokkusobivuse hindamist. Seega võib EFTA järelevalveameti igasugune menetlus, mis eelneb või järgneb riigisiseses kohtus toimuvale menetlusele, mõjutada riigisisese kohtu menetlust, (73) nagu on selgitatud punktis 4.1.1.

4.1.1. Kui EFTA järelevalveamet on otsuse teinud

(45)

Et mitte rikkuda EMP lepingu sätteid, peavad riigisisesed kohtud hoiduma selliste otsuste tegemisest, mis lähevad vastuollu EFTA järelevalveameti otsusega, (74) ning peavad seepärast järgima EFTA järelevalveameti antud hinnangut riigiabi olemasolu kohta. Riigisisestel kohtutel puudub ka pädevus EFTA järelevalveameti otsuseid kehtetuks tunnistada (75). Järelevalve- ja kohtulepingu artikli 36 kohaselt on see pädevus ainult EFTA kohtul (76).

(46)

Kui riigisisesel kohtul on kahtlusi EFTA järelevalveameti otsuse tõlgendamise või kehtivuse suhtes, võib ta paluda järelevalveametilt selgitust (vt punkt 5.1) Kui tekib küsimus EMP lepingu tõlgendamise kohta, võib riigisisene kohus (77) pöörduda järelevalve- ja kohtulepingu artikli 34 kohaselt EFTA kohtu poole, et saada nõuandev arvamus (78).

4.1.1.1. Kui EFTA järelevalveamet on teinud otsuse, millega kuulutatakse abi EMP lepinguga kokkusobivaks

(47)

EFTA järelevalveameti lõplik otsus, millega tunnistatakse ebaseaduslik abi EMP lepinguga kokkusobivaks, ei too kaasa selliste rakendusmeetmete tagantjärele seadustamist, mida anti protokollis nr 3 sätestatud rakendamiskeeldu rikkudes (79).

(48)

Sellega seoses peavad riigisisesed kohtud üksikisikutele tagama, et rakendatakse kõiki rakendamiskeelu rikkumisest tulenevaid tagajärgi, (80) näiteks tehakse riigisisese õiguse alusel korraldus tasuda intresse ajavahemiku eest, mil ebaseaduslikkus kestis (81).

(49)

Sellest järeldub, et kui kolmas isik taotleb riigisiseses kohtus abi enneaegse rakendamisega seotud eeliste kaotamist, peaks kohus tema hagi rahuldama isegi siis, kui EFTA järelevalveamet on kõnealuse abi juba EMP lepinguga kokkusobivaks tunnistanud. Mis tahes muu tõlgendus annaks EMP EFTA riikidele võimaluse eirata protokolli nr 3 sätteid ja kaotaks seega nende kasuliku mõju (82).

4.1.1.2. Kui EFTA järelevalveamet on teinud menetluse algatamise otsuse

(50)

Olukord on teistsugune, kui EFTA järelevalveamet on protokolli nr 3 II osa artikli 4 lõike 4 alusel üksnes algatanud uurimismenetluse seoses riigisisesesse kohtusse esitatud abimeetmega. EFTA järelevalveamet avaldab menetluse algatamise otsuses põhimõtteliselt kahtlust selles suhtes, kas abimeede on EMP lepingu toimimisega kokkusobiv. Kuigi need kahtlused puudutavad üldiselt abi kokkusobivust EMP lepinguga, on hinnang abi olemasolu kohta esialgne ja see tehakse kõnealuse meetme esialgse kontrollimise põhjal (83).

(51)

EMP lepingu artikli 3 ning järelevalve- ja kohtulepingu artikli 2 kohaselt peavad riigisisesed kohtud võtma arvesse õiguslikku olukorda, mis tuleneb EFTA järelevalveametis käimasolevast menetlusest, isegi kui see on esialgne.

(52)

See tähendab, et ajal, mil uurimismenetlus on pooleli, peavad riigisisesed kohtud tegema õiguslikud järeldused menetlemise algatamise otsusest endast. Kui menetluse algatamise otsus on vastu võetud, ei saa riigisisene kohus asuda seisukohale, et kõnealune meede ei kujuta endast abi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, sest vastasel juhul oleks protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kasulik mõju kahjustatud (84).

(53)

Selleks peavad riigisisesed kohtud võtma rakendamiskeelu võimaliku rikkumise kõrvaldamiseks kõik asjakohased meetmed. Riigisisesed kohtud võivad otsustada peatada kõnealuse meetme rakendamise ja nõuda juba tehtud maksete tagastamist. Samuti võivad nad otsustada määrata muid ajutisi meetmeid, et kaitsta nii asjaomaste poolte huve kui ka tagada EFTA järelevalveameti menetluse algatamise otsuse kasulik mõju (85).

(54)

Lisaks ei saa riigisisesed kohtud lihtsalt peatada oma menetlust seniks, kuni EFTA järelevalveamet teeb lõpliku otsuse, (86) sest see tähendaks eelise säilitamist turul rakendamiskeelu võimalikust rikkumisest hoolimata.

(55)

Samad piirangud võivad riigisisestele kohtutele kehtida ka juhul, kui EFTA kohus on EFTA järelevalveameti lõpliku otsuse (87) tühistanud, sest järelevalveamet ei ole kohustatud menetlust uuesti alustama algusest, vaid võib jätkata sellest hetkest, kus õigusvastasus tekkis (88).Seega võib menetluse algatamise otsus kehtida, kuni EFTA järelevalveamet teeb uue lõpliku otsuse. Seepärast on riigisisesed kohtud sellistes olukordades kohustatud tagama ametliku menetluse algatamisest tuleneva rakendamiskeelu järgimise, näiteks takistades tagasinõutud abi tagasimaksmist.

4.2. Riigisiseste kohtute pädevus

(56)

Nagu on märgitud punktides 11–13, peavad riigisisesed kohtud kindlaks tegema, kas riigiabi on antud kooskõlas protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3, piirides, mis on paika pandud EFTA järelevalveameti ainupädevusega hinnata abi kokkusobivust siseturuga ja järelevalveameti varasemate otsustega sama meetme kohta.

(57)

Riigisisesed kohtud teevad oma hindamise kahes etapis: esiteks hindavad nad meetme laadi, et teha kindlaks, kas meede kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses; teiseks, kui riigisisesed kohtud leiavad, et meede kujutab endast riigiabi, peavad nad otsustama, kas meetme suhtes kehtib rakendamiskeeld. Kui riigisisesed kohtud leiavad, et rakendamiskeeldu on rikutud, peavad nad võtma asjakohased meetmed, et kaitsta sellisest rikkumisest mõjutatud üksikisikute õigusi.

4.2.1. Abi olemasolu hindamine

(58)

EMP kohtud on kinnitanud, et nagu EFTA järelevalveametilgi, on ka riigisisestel kohtutel riigiabi mõiste tõlgendamise pädevus (89).

(59)

Riigiabi olemasolu kindlakstegemiseks tuleb sageli hinnata paljusid keerukaid küsimusi (vt punkt 14). Oma teatises riigiabi mõiste kohta EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses (90) esitas EFTA järelevalveamet riigisiseste kohtute abistamiseks üksikasjalikud suunised.

(60)

Juhul kui tekib kahtlusi riigiabi elementide olemasolus, võivad riigisisesed kohtud paluda EFTA järelevalveametil esitada oma arvamus (vt punkt 5.1.1.2). Riigisiseste kohtutel on ka võimalus pöörduda järelevalve- ja kohtulepingu artikli 34 kohaselt EFTA kohtu poole nõuandva arvamuse saamiseks.

4.2.2. Rakendamiskeelu rikkumise olemasolu hindamine

(61)

Selleks et kindlaks teha, kas abimeetme suhtes kehtib rakendamiskeeld, peavad riigisisesed kohtud välja selgitama, kas meetmele laieneb üks teatamiskohustusest tehtavatest eranditest (vt punkt 1.2). Riigisisesed kohtud hindavad eelkõige seda, kas asjaomane meede vastab grupierandi määruses sätestatud kriteeriumidele või kujutab endast olemasolevat abi.

(62)

Kui abimeede vastab kõigile grupierandi määruses sätestatud asjaomastele tingimustele, ei pea EFTA järelevalveametit sellest eelnevalt teavitama ja seda peetakse EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

(63)

Olemasoleva abi suhtes ei kehti protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohane EMP EFTA riikide teatamiskohustus, kuid selle suhtes kohaldatakse teistsugust EFTA järelevalveameti kontrollisüsteemi vastavalt EMP lepingu artikli 62 lõike 1 punktile b. Ent olemasoleva abi mõiste alla ei kuulu olemasoleva abi muudatused protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti c tähenduses.

4.2.2.1. Grupierandi määruste tingimuste kohaldamine

(64)

Kui meede vastab grupierandi määrustes sätestatud üld- ja eritingimustele, võivad EFTA riigid tugineda eeldusele, et meede on teatamiskohustusest vabastatud. Kui aga EMP EFTA riik rakendab abimeedet, mis ei vasta kõigile kohaldatava grupierandi tingimustele, ilma EFTA järelevalveametit sellest eelnevalt teavitamata, on selle abi rakendamine ebaseaduslik.

(65)

Protokollist nr 3 tulenevad teatamiskohustus ja rakendamiskeeld on siduvad nii EMP EFTA riikide kohtutele kui ka kõigile nende riikide haldusorganitele (91).

(66)

Kui riigisisesed kohtud analüüsivad, kas riigiabimeedet on rakendatud õiguspäraselt, peavad nad selleks, et teha kindlaks, kas meede oli teatamiskohustusest vabastatud, kontrollima, kas grupierandi määruse tingimused olid täidetud. Euroopa Kohus on kindlaks määranud liikmesriikide kohtute pädevuse ulatuse juhtudel, kui nad tuvastavad, kas üldise grupierandi määruse tingimusi on õigesti kohaldatud, (92) st need piirid, milles liikmesriikide kohtud saavad määruse sätteid tõlgendada.

(67)

Grupierandi määruste vastuvõtmise eesmärk ei ole anda EMP EFTA riikidele üle selle hindamine, kas riigiabi on kokkusobiv EMP lepingu toimimisega, see jääb EFTA järelevalveameti ainupädevusse (93). Riigisiseste kohtute kohuseks on siiski kontrollida, kas riigi ametiasutused on andnud abi, mis vastab täielikult kohaldatava grupierandi määruse üld- ja eritingimustele, tõlgendades neid kitsalt (94).

(68)

Kui abi on antud grupierandi määruse alusel, ilma et kõik kohaldatavad tingimused oleksid täidetud, ei saa abisaajal sel ajal olla õiguspärast ootust, et abi andmine on seaduslik (95). Seepärast ei ole riigi ametiasutustele antud õigust võtta vastu lõplikke otsuseid, milles järeldatakse, et abist teatamine ei ole kohustuslik (96).

4.2.2.2. Olemasolev abi

(69)

Nagu on märgitud punktis 63, ei kohaldata erinevalt uuest abist teatamiskohustust olemasoleva abi suhtes. Ainult EFTA järelevalveamet saab hinnata, kas olemasolev abi on endiselt kokkusobiv EMP lepingu toimimisega, ja pakkuda välja asjakohased meetmed juhul, kui ta leiab, et kava ei ole enam EMP lepinguga kokkusobiv. Riigiabi eeskirjade rakendamisel piirdub riigisiseste kohtute roll selle hindamisega, kas abimeede kujutab endast olemasolevat abi protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 1 tähenduses. Kui tegemist on olemasoleva abiga, siis küsimust protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 rikkumisest, mida riigisisene kohus peaks lahendama, ei teki.

(70)

EMP lepingus ei ole suuniseid abimeetme olemasolevaks abiks liigitamise kohta. Asjaolud, mille alusel arvatakse riigiabi olemasolevaks abiks, on sätestatud protokolli nr 3 II osa artikli 1 punktis b (97). Protokoll nr 3 ei sisalda siiski ühtki sätet riigisiseste kohtute pädevuse ega kohustuste kohta (98).

4.2.3. Rakendamiskeelu rikkumisest mõjutatud üksikisikute õiguste kaitsmine

(71)

Selleks et kaitsta üksikisikute õigusi riigiabi ebaseadusliku rakendamise korral, võivad riigisisesed kohtud kasutada olenevalt olukorrast erisuguseid õiguskaitsevahendeid. Näiteks võivad nad otsustada meetme rakendamise peatada või lõpetada (punkt 4.2.3.1), nõuda juba väljamakstud summade tagastamist (punkt 4.2.3.2) või võtta mitmesuguseid ajutisi meetmeid, et muul viisil kaitsta asjaomaste isikute huve (punkt 4.2.3.3) (99). Lisaks võidakse riigisisestel kohtutel paluda teha otsus sellise kahju hüvitamise kohta, mis on kolmandatele isikutele tekkinud riigiabi ebaseadusliku rakendamise tõttu (punkt 4.2.3.4). Igal juhul peavad riigisisesed kohtud tagama üksikisikutele, et protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 rikkumisel kaasnevad nende riigisisese õiguse kohaselt kõik tagajärjed (100).

4.2.3.1 Meetme rakendamise peatamine või lõpetamine

(72)

Kui riigi ametiasutus ei ole veel rakendanud riigiabi, mis anti protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 3 rikkudes, peavad riigisisesed kohtud abi rakendamist takistama selle peatamise või lõpetamise kaudu. Selline õiguskaitsevahend võib olla asjakohane ka juhul, kui riigiabimeede on jõustunud, kuid abi ei ole veel (täielikult või osaliselt) välja makstud, hoolimata vajadusest kohaldada täiendavaid õiguskaitsevahendeid juba välja makstud abi osa suhtes.

(73)

EMP õiguses ei ole ette nähtud ühtki konkreetsest tagajärge, mida riigisisesed kohtud peaksid kohustuslikus korras seoses abimeetme rakendamise toimingute kehtivusega kasutama. EMP õiguses nõutakse üksnes seda, et nad võtaksid tõhusaid meetmeid, et takistada ebaseadusliku abi väljamaksmist abisaajale. Riigisisese õiguse kohaselt võib siiski esineda olukordi, kus meetme ebaseadusliku rakendamise võib peatada abi andmise akti tühistamise teel (101).

(74)

Seega võivad EMP EFTA riikide kohtud tunnistada abi andmise lepingu tühiseks, riigi ametiasutuse otsuse abi anda kehtetuks või peatada selle rakendamise (näiteks juhul, kui abi antakse rajatisele või teenusele juurdepääsu vormis).

(75)

Kui abi antakse osamaksetena, peaksid riigisisesed kohtud nõudma tulevaste maksete peatamist.

4.2.3.2 Tagasinõudmine

(76)

Kui ebaseaduslik abi on abisaajale juba välja makstud, peavad riigisisesed kohtud põhimõtteliselt, ja juhul kui puudub EFTA järelevalveameti otsus, millega abi tunnistatakse EMP lepinguga kokkusobivaks, nõudma ebaseaduslikult makstu tagastamist kogusumma ulatuses (102). Ebaseaduslikult antud abi kõrvaldamine selle tagasinõudmise teel on abi ebaseaduslikkuse tuvastamise loogiline järelm (103).

(77)

Abi andmise eelse olukorra ennistamiseks peavad riigisisesed kohtud täielikult tühistama abisaajale ebaseaduslikult antud eelise. Selline eelis seisneb nii abis (edaspidi „abi põhisumma“) kui ka selliste intresside maksmatajätmises, mida ettevõtja oleks pidanud tasuma kõnealuselt abisummalt, kui ta oleks pidanud selle ebaseadusliku olukorra kestmise ajaks turult laenama, ja sellest tulenevas ettevõtja konkurentsiseisundi paranemises selle olukorra kestmise ajal (edaspidi „intress ebaseaduslikult abilt“) (104). Seetõttu peavad riigisisesed kohtud nõudma nii abi põhisumma kui ka intressi tagastamist.

(78)

Kui riigiabiasja menetletakse korraga riigisiseses kohtus ja EFTA järelevalveametis ning järelevalveamet tunnistab abi kokkusobimatuks, peaks riigisisene kohus kohaldama kõiki asjakohaseid tagajärgi kooskõlas tagasinõudeotsuste täitmist reguleerivate riigisiseste õigusnormidega (105).

(79)

Nagu on märgitud punktis 48, kui EFTA järelevalveamet tunnistab abi EMP lepinguga kokkusobivaks, nõutakse EMP õiguses üksnes seda, et EMP EFTA riigid kohustaksid abisaajat maksma intressi ebaseaduslikult abilt ajavahemiku eest, (106) mis algab abi väljamaksmisest ja lõpeb selle EMP lepinguga kokkusobivaks tunnistamisega.

(80)

Kui EFTA järelevalveameti otsus, millega tunnistatakse meede EMP lepinguga kokkusobivaks, tühistatakse, ei saa seda meedet käsitada EFTA järelevalveameti poolt heaks kiidetud meetmena ja selle rakendamist peetakse ebaseaduslikuks (107). Sellisel juhul ei saa abisaaja tugineda õiguspärasele ootusele, et abi on seaduslik, sest positiivse otsuse suhtes oli esitatud tühistamishagi (108).

(81)

Ebaseaduslikult abilt makstava intressi arvutamisel ei kohaldata ebaseadusliku abi EMP EFTA riigi poolse tagasinõudmise suhtes juhul, kui EFTA järelevalveamet ei ole tagasinõudeotsust teinud, protokolli nr 3 II osa artikli 14 lõiget 2 ega otsuse nr 195/04/COL (109) artikleid 9 ja 11. Seetõttu peavad asjaomase EMP EFTA riigi ametiasutused sellistel juhtudel arvutama ebaseaduslikult abilt makstava intressi vastavalt kohaldatavatele riigisisestele õigusnormidele, kui on täidetud kaks tingimust. Esiteks peavad need õigusnormid olema kooskõlas võrdväärsuse ja tõhususe põhimõttega (vt punkt 2.2); teiseks tuleb ebaseaduslikult abilt makstav intress arvutada vähemalt määrana, mis on samaväärne sellega, mida oleks kohaldatud juhul, kui abisaaja oleks pidanud abisumma selleks ajavahemikuks turult laenama (110).

(82)

Mis puudutab aegumistähtaega, mida kohaldatakse riigisisese kohtu volituste suhtes nõuda abi tagastamist, siis EMP kohtud on otsustanud, et menetlusmääruse ja protokolli nr 3 II osaga ette nähtud kümneaastast aegumistähtaega kohaldatakse üksnes komisjoni ja EFTA järelevalveameti suhtes (111). Kui riigisisesed menetlused näevad ette pikema aegumistähtaja, peab riigi kohtunik nõudma tagasi abi, mida anti rakendamiskeeldu rikkudes, isegi kui EFTA järelevalveametile kehtestatud aegumistähtaeg on möödunud. Riigisisesed aegumistähtajad, mis on lühemad kui kümme aastat, on siduvad ka riigisisestele kohtutele, välja arvatud juhul, kui EFTA järelevalveamet on teinud tagasinõudeotsuse (112). Kui EFTA järelevalveamet võtab vastu tagasinõudeotsuse, ei saa EMP EFTA riigid põhjendada selle otsuse rakendamata jätmist riigisisese õiguse nõuetega, näiteks riigisiseste aegumistähtaegadega (113).

4.2.3.3 Ajutised meetmed

(83)

Riigisisesed kohtud peavad ka protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikest 3 tulenevate kohustuste alusel võtma ajutisi meetmeid, kui see on vajalik üksikisikute õiguste kaitsmiseks ja protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 (riigisiseses õiguses rakendatud kujul) kasuliku mõju tagamiseks (114). Riigisisesed kohtud võtavad need meetmed, mille eesmärk on kõrvaldada ajutiselt abi konkurentsivastane mõju (115) kooskõlas riigisisese õigusega, eeldusel et võrdväärsuse ja tõhususe tingimused on täidetud (vt punkt 2.2).

(84)

Riigisisesed kohtud võivad otsustada võtta ajutisi meetmeid, kui eeldatavalt ebaseaduslik abi on juba välja makstud (116) või seda hakatakse välja maksma. Esimesel juhul võivad riigisisesed kohtud nõuda abi tagastamist koos intressiga ebaseaduslikult abilt või abi ajutist kandmist külmutatud kontole, sealhulgas intress ajavahemiku eest, mis jääb abi rakendamise ja selle ülekandmise vahele. Nende võimalustega tagatakse, et abisaaja ei saa enam eeldatavalt ebaseadusliku abiga seotud eelist kasutada. Kui on oht, et abi makstakse kohe välja, võib kohus teha määruse ajutise meetme võtmise kohta, et takistada ebaseaduslikku väljamakset kuni asja sisulise lahendamiseni (117).

(85)

EFTA järelevalveameti pooleliolev uurimine ei vabasta riigi kohut protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohasest kohustusest kaitsta üksikisikute õigusi (118). Riigisisene kohus võib seega võtta rakendamiskeelu võimaliku rikkumise tagajärgede rakendamiseks asjakohaseid ajutisi meetmeid.

(86)

Riigisisesed kohtud on kohustatud võtma ajutisi meetmeid, kui on täidetud järgmised tingimused: a) riigiabi olemasolus ei ole kahtlust, b) abimeede rakendatakse peatselt või on juba rakendatud ning c) ei esine erandlikke asjaolusid, mis muudavad tagasimaksmise kohatuks (119).

4.2.3.4 Kahju hüvitamise nõuded

(87)

Riigisiseste kohtute protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikest 3 tulenevate ülesannete raames võidakse neilt nõuda ka seda, et nad menetleksid õigusvastase riigiabiga kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamise nõudeid. Hageja või kaebaja saab nõude rahuldamise korral otsese rahalise hüvitise tekitatud kahju eest.

(88)

Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et mõjutatud kolmandad isikud võivad esitada kahju hüvitamise nõude liikmesriigi kohtule vastavalt riigisisesele õigusele, (120) mis peaks olema kooskõlas võrdväärsuse ja tõhususe põhimõttega (vt punkt 2.2).

(89)

[…] (121) […] (122). Tuginedes EFTA kohtu praktikale kohtuasjas Sveinbjörnsdóttir, (123) on EMP EFTA riigid kohustatud hüvitama üksikisikutele tekitatud kahju, mis tuleneb EMP õiguse rikkumisest, mille eest vastutab riik (124). Sellise vastutusega on tegemist juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: a) rikutud õigusnormi eesmärk on anda üksikisikutele õigusi, b) rikkumine on piisavalt selge ning c) EMP EFTA riigi kohustuse rikkumise ja kannatanutele tekitatud kahju vahel on otsene põhjuslik seos (125).

(90)

Punktis 89 esitatud kaks esimest tingimust on üldjuhul protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 rikkumise puhul täidetud. Euroopa Kohus on kinnitanud, et see säte annab üksikisikutele õigusi, ja selgitanud, et nende õiguste kaitse on liikmesriikide kohtute ülesanne (126).

(91)

Kuna EMP EFTA riikide ametiasutused on põhimõtteliselt kohustatud teatama riigiabi meetmetest enne nende rakendamist, on protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 rikkumine ka enamasti EMP kohtute praktika alusel selge rikkumise tuvastamiseks piisav. Riigiabi puhul ei saa EMP EFTA riikide ametiasutused tavaliselt väita, et nad ei olnud rakendamiskeelust teadlikud, sest on olemas piisav kohtupraktika ja EFTA järelevalveameti suunised protokolli nr 3 I osa artikli 61 lõike 1 ja artikli 1 lõike 3 kohaldamise kohta. Kahtluse korral ja õiguskindluse huvides võivad EMP EFTA riigid alati meetmest enne selle rakendamist EFTA järelevalveametile teatada (127).

(92)

Punktis 89 esitatud kolmandat nõuet, mille kohaselt peab EMP õiguse rikkumine olema põhjustanud hüvitise nõudjale tegelikku ja kindlat rahalist kahju, saab täita mitmel viisil. Täitmisuuringus juhiti tähelepanu asjaolule, et riigisisesed kohtud on harva kahjutasu välja mõistnud, täpsustades, et kahjuhüvitise nõudja peamiseks takistuseks on kahju suuruse ning kahju ja ebaseadusliku abi vahelise põhjusliku seose tuvastamine (128).EMP EFTA täitmisuuringust selgus, et EMP EFTA riikide kohtud ei ole seni kunagi kahjuhüvitist välja mõistnud.

(93)

Kahjuhüvitise nõudjad väidavad sageli, et abi andmise otseseks tagajärjeks oli saamata jäänud tulu. Selliste nõuete menetlemisel peaksid riigisisesed kohtud võtma arvesse järgmisi asjaolusid:

(a)

EMP õiguses sätestatud võrdväärsuse ja tõhususe nõuete kohaselt ei saa riigisisesed õigusnormid välistada EMP EFTA riigi vastutust saamata jäänud tulu eest (129). Kui riigisisene õigus peaks sisaldama sellist erandit, peaks riigisisene kohus jätma selle sätte protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 alusel esitatud kahju hüvitamise nõuete suhtes kohaldamata;

(b)	saamata jäänud tulu tegeliku suuruse kindlakstegemine on lihtsam juhul, kui ebaseaduslik abi võimaldas abisaajal lüüa kahjuhüvitise nõudjalt üle mõne lepingu või konkreetse ärivõimaluse ja abisaaja on lepingu juba täitnud või võimaluse ära kasutanud;

(c)	kahju suuruse hindamine on keerulisem, kui abi andmine põhjustab lihtsalt turuosa kaotust. Sellisel juhul on üks võimalus võrrelda kahjuhüvitise nõudja tegelikku tulu (kasumiaruande põhjal) hüpoteetilise tuluga, mida ta oleks saanud juhul, kui ebaseaduslikku abi ei oleks antud (130);

(d)	võib esineda olukordi, kus kahjuhüvitise nõudja kantud kahju on saamata jäänud tulust suurem. Nii võib see olla juhul, kui hüvitise nõudja on ebaseadusliku abi tagajärjel sunnitud äritegevuse lõpetama.

(94)

Riigisisesed menetlusnormid lubavad mõnel juhul riigisisesel kohtul välja mõistetava tegeliku kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramiseks küsida nõu ekspertidelt. Kui menetlusnormid seda lubavad ja tingimusel, et toimitakse tõhususe põhimõtte kohaselt, (131) võib selliseid hinnanguid kasutada ka seoses kahjuhüvitisnõuetega, mis tulenevad protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikest 3 (riigisiseses õiguses rakendatud kujul).

(95)

Võimalus nõuda kahju hüvitamist on põhimõtteliselt sõltumatu mis tahes samaaegsest uurimisest, mille EFTA järelevalveamet on seoses sama abimeetmega ette võtnud. EFTA järelevalveameti pooleliolev uurimine ei vabasta riigisiseseid kohtuid kohustusest kaitsta üksikisikute õigusi protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt (132). Kuna kahjuhüvitise nõudjad võivad suuta tõendada, et neile on abi enneaegse rakendamisega ja täpsemalt ebaseadusliku ajalise eelisega, mida sellest abisaaja sai, tekitatud kahju, ei saa kahjunõuete rahuldamist välistada ka juhul, kui sel ajal, kui riigisisene kohus nõude üle otsustab, on EFTA järelevalveamet kõnealuse abi juba EMP lepinguga kokkusobivaks tunnistanud (133).

(96)

Euroopa Kohus meenutas, et riigiabi on oma õigusliku laadi poolest põhimõtteliselt erinev kahjuhüvitisest, mille maksmist isikutele võidakse nõuda riigi ametiasutustelt nende tekitatud kahju hüvitamiseks (Asterise kohtuasi) (134). Liikmesriikide kohtud peavad siiski olema ettevaatlikud, kui nad otsustavad kolmandatele isikutele ebaseaduslikust abist otseselt tulenevate kulude hüvitamise üle, et mitte võtta vastu otsuseid, mille tulemuseks on abi andmine (135) või abisaajate ringi laiendamine (136).

(97)

Kuigi üksikisikud võivad nõuda riigisisestelt kohtutelt sellise kahjuhüvitise väljamõistmist, mille puhul nad leiavad, et neil on sellele õigus, ei tohi selliste kaebuste või hagide tulemuseks olla EMP riigiabi eeskirjade tõhusast kohaldamisest kõrvalehoidmine (137). Eelkõige ei saa üksikisikud, kellel võib riigisisese õiguse alusel olla õigus saada abi, millest ei ole EFTA järelevalveametile teatatud ja mida ta ei ole heaks kiitnud, kuid kes ei ole sellist abi saanud, nõuda kahjuhüvitist, mis võrdub saamata jäänud abi summaga, kuna see kujutaks endast ebaseadusliku abi kaudset andmist (138). Sellest järeldub, et Asterise kohtuotsus ei puuduta juhtumeid, kus kaebaja nõuab, et riigisisene kohus mõistaks talle välja varasema riigiabi, mida kaebaja ei ole mingil põhjusel saanud (139).

(98)

Mõnikord püüavad ebaseadusliku abi saajad nõuda riigilt kahju hüvitamist pärast seda, kui neilt nõuti summa tagasimaksmist. Tavaliselt väidavad sellised abisaajad, et nende õiguspärast ootust on rikutud. Euroopa Kohus on siiski leidnud, et ebaseaduslikult rakendatud meede ei saanud tekitada õiguspärast ootust abisaajale, kes peaks suutma kindlaks teha, kas abi andmisel on järgitud õiget menetlust (140). Seetõttu tuleks need väited tagasi lükata.

(99)

Kuigi kohtupraktikas on tunnustatud EMPs sellise kolmanda isiku õigust nõuda asjaomaselt EMP riigilt kahju hüvitamist, kellele on abi ebaseadusliku rakendamise tõttu kahju tekkinud, on kahju hüvitamise hagid abisaajate vastu küll lubatud, kuid nende esitamist EMP riigiabiõiguses ei nõuta, sest EMP lepingu artiklitega 61 ja protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3 ei panda abisaajatele otseseid kohustusi. SFEI kohtuotsuses jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et kuna ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3 (protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõige 3) ei nähta ette otseseid kohustusi abisaajale, ei ole selle artikli rikkumine piisav alus saaja vastutuse tekkimiseks (141). See ei piira võimalust esitada abisaaja vastu kahju hüvitamise nõuet riigisisese õiguse, näiteks lepinguvälist vastutust reguleerivate riigisiseste õigusnormide alusel (142).

5. EFTA JÄRELEVALVEAMETI JA RIIGISISESTE KOHTUTE KOOSTÖÖ

(100)

EMP lepingu artikli 3 ning järelevalve- ja kohtulepingu artikli 2 kohaselt peab EFTA järelevalveamet toetama riigisiseseid kohtuid nende keskse rolli täitmisel riigiabi eeskirjade järgimise tagamisel. Riigisisesed kohtud võivad omakorda taotleda EFTA järelevalveameti abi nende eeskirjade kohaldamisel poolelioleva kohtuasja kontekstis. Tihe koostöö riigisiseste kohtute ja EFTA järelevalveameti vahel aitab suurendada riigiabi eeskirjade kohaldamise ühtsust (143) ja tõhusust kogu EMPs.

5.1. EFTA järelevalveameti abi riigisisestele kohtutele

(101)

Riigisiseseid kohtuid abistades peab EFTA järelevalveamet arvestama oma ametisaladuse hoidmise kohustust ning kaitsma oma tegevust ja sõltumatust (144). Täites oma EMP lepingu artikli 3 ning järelevalve- ja kohtulepingu artikli 2 järgset kohust riigisiseste kohtute ees, peab EFTA järelevalveamet jääma neutraalseks ja objektiivseks. EFTA järelevalveamet võib paluda riigisisestel kohtutel edastada taotletud abi osutamiseks vajalikku teavet ja dokumente. Riigisisestele kohtutele abi andes ei kaitse EFTA järelevalveamet menetluspoolte erahuve. EFTA järelevalveameti abi on osa tema kohustusest tagada riigiabi eeskirjade nõuetekohane rakendamine ja kaitsta avalikku huvi (145). Seetõttu ei kuula EFTA järelevalveamet ära riigisiseses kohtus menetletava asja pooli.

(102)

EMP lepingu artikli 3 ning järelevalve- ja kohtulepingu artikli 2 alusel riigisisestele kohtutele pakutav abi ei piira riigisiseste kohtute võimalusi (146) pöörduda järelevalve- ja kohtulepingu artikli 34 kohaselt (147) EFTA kohtu poole, et saada nõuandev arvamus (148) EMP õiguse tõlgendamise kohta. […] (149).

5.1.1. Koostöövahendid

(103)

EMP lepingu artikkel 3, mis on sõnastatud Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 3 eeskujul, kohustab lepinguosalisi võtma kõiki asjakohaseid meetmeid, et kindlustada EMP lepingust tulenevate kohustuste täitmine, hoiduma selliste meetmete võtmisest, mis võivad ohustada EMP lepingu eesmärkide saavutamist, ning aitama kaasa lepingu raames toimuvale koostööle. Lisaks kohustab järelevalve- ja kohtulepingu artikkel 2 EMP EFTA riike võtma kõiki asjakohaseid üld- ja erimeetmeid, et kindlustada järelevalve- ja kohtulepingust tulenevate kohustuste täitmine, ning hoiduma selliste meetmete võtmisest, mis võivad ohustada järelevalve- ja kohtulepingu eesmärkide saavutamist. (*) (**) (***) Neid koostöövahendeid on täpsemalt kirjeldatud käesolevate suuniste punktides 5.1.1.1, 5.1.1.2 ja 5.1.1.3.

5.1.1.1. Teabe edastamine riigisisestele kohtutele

(104)

Riigisisesed kohtud võivad paluda EFTA järelevalveametil edastada neile tema valduses olevat teavet (150).

(105)

Riigisisesed kohtud võivad paluda EFTA järelevalveametilt teavet ametis pooleliolevate riigiabimenetluste kohta. See hõlmab näiteks järgmist teavet: a) kas järelevalveamet on algatanud riigiabi käsitleva menetluse, b) kas EMP EFTA riik on kooskõlas protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3 nõuetekohaselt teatanud teatavast abimeetmest, c) kas EFTA järelevalveamet on algatanud ametliku uurimise ning d) kas EFTA järelevalveamet on otsuse juba vastu võtnud (151).

(106)

Peale selle võivad riigisisesed kohtud paluda EFTA järelevalveametil edastada tema valduses olevaid dokumente. Nende dokumentide hulka võivad kuuluda järelevalveameti tehtud otsuste koopiad, kui neid otsuseid ei ole järelevalveameti veebisaidil veel avaldatud, faktilised andmed, statistika, turu-uuringud ja majandusanalüüsid.

(107)

EMP lepingu artiklis 3 ning järelevalve- ja kohtulepingu artiklis 2 sätestatud lojaalse koostöö kohustuse kohaselt peab EFTA järelevalveamet andma riigisisestele kohtutele igasugust teavet, mida nad taotlevad (152). See hõlmab ka ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvat teavet.

(108)

EFTA järelevalveamet peab riigisisestele kohtutele teabe edastamisel kinni pidama füüsilistele ja juriidilistele isikutele EMP lepingu artikliga 122 ning järelevalve- ja kohtulepingu artikliga 14 ette nähtud garantiidest (153). Järelevalve- ja kohtulepingu artikli 14 kohaselt ei tohi EFTA järelevalveameti liikmed, ametnikud ja muud teenistujad avalikustada ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvat teavet. See kohustus võib hõlmata konfidentsiaalset teavet ja ärisaladusi.

(109)

Kui EFTA järelevalveamet kavatseb edastada riigisisesele kohtule ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvat teavet, palub ta riigisiseselt kohtult kinnitust, et kohus garanteerib sellise konfidentsiaalse teabe ja ärisaladuste kaitse. Kui riigisisene kohus annab sellise garantii (nt viidates vastavale riigisisesele õiguslikule alusele), edastab EFTA järelevalveamet taotletud teabe, märkides ära need osad, mis kuuluvad ametisaladuse hoidmise kohustuse alla ja mida seetõttu ei tohiks avalikustada. Kui riigisisene kohus aga sellist garantiid anda ei saa, jätab EFTA järelevalveamet asjaomase teabe edastamata (154).

(110)

Võib ette tulla ka muid olukordi, kus EFTA järelevalveametil ei pruugi olla võimalik riigisisestele kohtutele teavet anda. Eelkõige võib EFTA järelevalveamet keelduda teabe edastamisest EMP EFTA riigi kohtule, kui selline edastamine kahjustaks EFTA järelevalveameti toimimist ja sõltumatust. Nii oleks see juhul, kui teabe andmine seaks ohtu EFTA järelevalveametile usaldatud ülesannete täitmise (155) (näiteks teave järelevalveametisisese otsustusprotsessi kohta).

(111)

Selleks et tagada tõhus koostöö riigisiseste kohtutega, püüab EFTA järelevalveamet esitada riigisisestele kohtutele palutud teabe ühe kuu jooksul teabetaotluse esitamisest. Kui EFTA järelevalveametil on vaja paluda riigisisestelt kohtutelt lisaselgitusi nende esialgsete teabetaotluste kohta või konsulteerida kolmandate isikutega, keda teabe edastamine otseselt mõjutab, algab ühekuuline ajavahemik uuesti alates selgituste saamise või konsulteerimise lõpetamise hetkest (156).

5.1.1.2. Arvamuste edastamine riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta

(112)

EMP lepingu artikli 3 ning järelevalve- ja kohtulepingu artikli 2 alusel on riigisisestel kohtutel võimalus paluda EFTA järelevalveametilt arvamust riigiabi eeskirjade kohaldamisega seotud küsimuste kohta (157).

(113)

Kui riigisiseses kohtus menetletakse kohtuasja, mille suhtes tuleb kohaldada riigiabi eeskirju, peavad riigisisesed kohtud järgima asjakohaseid EMP õigusnorme ja EMP kohtute praktikat. Ilma et see piiraks EMP lepingu lõplikku tõlgendamist EMP kohtute poolt, võivad riigisisesed kohtud leida juhtnööre riigiabi eeskirjade kohaldamiseks EFTA järelevalveameti otsuste tegemise praktikast ning asjaomastest EFTA järelevalveameti teatistest ja suunistest. Riigisisesed kohtud võivad leida juhtnööre ka EFTA järelevalveameti varasematest arvamustest, mis on avaldatud EFTA järelevalveameti veebisaidil, kui käsitletavad küsimused on sarnased teiste riikide kohtute käsitletud küsimustega (158).

(114)

Siiski võib ette tulla olukordi, kus EFTA järelevalveameti varasemad otsused või arvamused ning EFTA järelevalveameti teatised ja suunised ei anna riigisisestele kohtutele piisavalt juhtnööre. Kooskõlas EMP lepingu artiklis 3 ning järelevalve- ja kohtulepingu artiklis 2 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttega ja võttes arvesse riigisiseste kohtute olulist rolli riigiabi eeskirjade täitmise tagamisel, pakub EFTA järelevalveamet riigisisestele kohtutele võimalust taotleda riigiabi eeskirjade kohaldamisega seotud asjakohastes küsimustes EFTA järelevalveameti arvamust (159).

(115)

EFTA järelevalveameti arvamust puudutavad taotlused võivad põhimõtteliselt hõlmata kõiki riigisiseste kohtute menetluste käigus tekkinud riigiabiga seotud majanduslikke, faktilisi või õiguslikke küsimusi. Riigisisesed kohtud võivad küsida EFTA järelevalveametilt muu hulgas järgmist:

(a)

kas teatav meede sisaldab abi elemente EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses ja kui sisaldab, siis kuidas arvutada abi summat. Sellised taotlused võivad käsitleda konkreetset riigiabielementi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses (täpsemalt ettevõtja mõiste, valikulise eelise olemasolu, meetme omistatavus EMP EFTA riigile ja riigi ressursside kaasamine, võimalik konkurentsi moonutamine ja mõju lepinguosalistevahelisele kaubandusele);

(b)	kas teatav abimeede vastab grupierandi määruse nõudele või vähese tähtsusega abi määruse nõudele, mis tähendaks, et EFTA järelevalveameti eelnev teavitamine ei ole vajalik ja protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 sätestatud rakendamiskeeld ei kohaldu;

(c)

kas üksikabi kuulub abikava alla, millest on EFTA järelevalveametile teatatud ja mis on EFTA järelevalveameti otsusega tunnistatud EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks, või saab seda muul viisil käsitada olemasoleva abina ning seega protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 sätestatud rakendamiskeeld ei kohaldu;

(d)	kas esinevad erandlikud asjaolud, (160) mis takistavad riigisisesel kohtul nõuda EMP õiguse alusel abi täielikku tagastamist;

(e)	millised on EMP õigusest tulenevate kahjunõuete õiguslikud eeldused ja kuidas tekkinud kahju suurust määrata;

(f)	kuidas arvutada tagasinõutava abi summat ja tagasinõudmisega seotud intressi.

(116)

Riigisisestel kohtutel ei ole õigust hinnata abimeetme kokkusobivust EMP lepingu artikli 61 lõike 2, artikli 61 lõike 3, artikli 59 lõike 2 ega artikli 49 alusel (161). Seetõttu ei saa nad taotleda EFTA järelevalveametilt arvamust teatava abimeetme kokkusobivuse kohta EMP lepingu toimimisega. Riigisisesed kohtud võivad siiski küsida EFTA järelevalveametilt, kas ta juba hindab teatava abimeetme kokkusobivust EMP lepinguga, nagu on selgitatud punktis 5.1.1.1.

(117)

EFTA järelevalveamet esitab oma arvamuses kooskõlas EMP lepingu artiklis 3 ning järelevalve- ja kohtulepingu artiklis 2 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttega riigisisesele kohtule palutud faktilise teabe või majandusliku või õigusliku selgituse. EFTA järelevalveameti arvamus ei ole riigisisesele kohtule õiguslikult siduv.

(118)

EFTA järelevalveamet esitab oma arvamuse riigisisestele kohtutele kooskõlas nende menetlusnormide ja -tavadega. Selleks et tagada tõhus koostöö riigisiseste kohtutega, püüab EFTA järelevalveamet esitada riigisisesele kohtule taotletud arvamuse nelja kuu jooksul taotluse esitamisest. Kui EFTA järelevalveametil on vaja paluda riigisiseselt kohtult tema taotluse kohta lisaselgitusi, võidakse seda neljakuulist tähtaega pikendada.

(119)

Riigisisesed kohtud peavad kaitsma protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt üksikisikute õigusi ka ajal, mil EFTA järelevalveamet koostab taotletud arvamust. Nagu on märgitud eespool, (162) kehtib riigisisese kohtu kohustus kaitsta protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt üksikisikute õigusi, sealhulgas ajutiste meetmete abil, olenemata EFTA järelevalveameti veel esitamata arvamusest.

5.1.1.3. Kirjalike märkuste esitamine

(120)

EMP õiguses sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte (EMP lepingu artikkel 3 ning järelevalve- ja kohtulepingu artikkel 2) kohaselt võib EFTA järelevalveamet abistada riigiabi eeskirju kohaldavate EMP EFTA riikide kohtuid.

(121)

Kooskõlas EMP EFTA riikide õigusega võib EFTA järelevalveamet esitada kirjalikke märkusi riigis toimuva kohtumenetluse raames, selleks et aidata kaasa EMP lepingu riigiabi eeskirjade ühetaolisele kohaldamisele.

(122)

Otsus esitada kirjalikke märkusi kooskõlas riigisisese õigusega kuulub täielikult EFTA järelevalveameti kaalutluspädevusse (163). Oma panuse vajalikkuse ja asjakohasuse hindamiseks võib EFTA järelevalveamet muu hulgas kaaluda järgmist:

(a)	kas juhtumil on eeldatavasti mõju, mis ulatub konkreetsest juhtumist kaugemale (näiteks kui juhtum hõlmab üldist riigiabi küsimust);

(b)	kas EFTA järelevalveameti märkused võivad aidata tõhustada riigiabi eeskirjade täitmise tagamist asjaomaste riigisiseste kohtute poolt;

(c)	kui juhtum on seotud uue sisulise küsimusega, mida ei ole käsitletud EFTA järelevalveameti otsuste tegemise praktikas või teatistes ja suunistes, või

(d)	kas kohtuasi on arutusel kohtus, mille otsust ei saa edasi kaevata.

(123)

[...].

(124)

Selleks et EFTA järelevalveamet saaks esitada kasulikke märkusi, võib ta paluda asjaomasel riigisisesel kohtul edastada tema käsutuses olevad dokumendid, mis on vajalikud selleks, et EFTA järelevalveamet saaks küsimust hinnata. EFTA järelevalveamet kasutab neid dokumente üksnes oma märkuste koostamiseks.

(125)

EFTA järelevalveamet austab täielikult riigisiseste kohtute sõltumatust ja toimimist. EFTA järelevalveamet esitab oma märkused kooskõlas riigisiseste menetlusnormide ja -tavadega, sealhulgas nendega, mis kaitsevad poolte õigusi.

(126)

[…].

(127)

Riigisisesed kohtud saavad pöörduda kõigi abitaotlustega vastavalt käesolevate suuniste punktidele 5.1.1.1, 5.1.1.2 ja 5.1.1.3 ning kõigi muude riigiabi käsitlevate kirjalike (eelistatavalt e-posti teel) või suuliste küsimustega, mis võivad nende igapäevatöös ette tulla, järgmisel aadressil:

EFTA Surveillance Authority

Competition and State Aid Directorate

Avenue des Arts 19H

1000 Brüssel

Belgia

Telefon: +32 2 286 18 11

E-post: registry@eftasurv.int

(128)

[…] (164).

(129)

[…].

(130)

Arvamuste või kirjalike märkuste esitamisel palub EFTA järelevalveamet riigisisestelt kohtutelt luba nende avaldamiseks. See võimaldab EFTA järelevalveametil avaldada esitatud arvamused ja kirjalikud märkused ning ka asjaomase kohtu tehtud otsused, kui need on kättesaadavad, oma veebisaidil.

5.2. Riigisiseste kohtute abi EFTA järelevalveametile

(131)

[…].

(132)

EMP lepingu artikkel 3, mis on sõnastatud Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 3 eeskujul, kohustab lepinguosalisi võtma kõiki asjakohaseid meetmeid, et kindlustada EMP lepingust tulenevate kohustuste täitmine, ning aitama kaasa lepingu raames toimuvale koostööle. Selles artiklis sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt abistavad EFTA järelevalveamet ja EMP EFTA riigid, kaasa arvatud nende kohtuasutused, tegutsedes oma pädevuse piires, üksteist nende ülesannete täitmisel. Järelevalve- ja kohtulepingu artikkel 2 näeb ette täiendava aluse selle koostöö jaoks.

(133)

Riigiabi eeskirjade tulemusliku täitmise tagamiseks palutakse riigisisestel kohtutel edastada EFTA järelevalveametile viivitamata koopia kirjalikust kohtuotsusest, mille nad on teinud pärast seda, kui EFTA järelevalveamet on esitanud teabe või arvamuse või kirjalikud märkused. See võimaldab EFTA järelevalveametil saada õigel ajal teada kohtuasjadest, mille kohta võib olla asjakohane esitada kirjalikke märkusi, kui üks pooltest kaebab kohtuotsuse edasi. Kohtuotsuse edastamisel teatavad riigisisesed kohtud EFTA järelevalveametile, kas nad annavad loa selle kohtuotsuse avaldamiseks järelevalveameti veebisaidil.

(134)

Selleks et riigiabi eeskirju tulemuslikumalt ja ühtsemalt kohaldada, julgustab EFTA järelevalveamet EMP EFTA riike looma riigiabiasju menetlevate kohtunike jaoks koordineerimispunkte. Need koordineerimispunktid peaksid olema vastavuses EMP EFTA riigi haldusstruktuuriga ja austama kohtuasutuse sõltumatust. EFTA järelevalveamet on ka seisukohal, et teadmiste jagamiseks võib olla eriti oluline luua riigiabiasju menetlevate kohtunike ametlikke või mitteametlikke võrgustikke. Kesksed koordineerimispunktid ja kohtunike võrgustikud võivad anda EMP EFTA riikide kohtunikele võimaluse jagada riigiabi valdkonna parimaid tavasid ning hõlbustada EFTA järelevalveameti poolset teabe edastamist riigiabipoliitika viimase aja suundumuste kohta näiteks koolituskursuste ja uudiskirjade abil.

6. RIIGIABI EESKIRJADE JA OTSUSTE TÄITMATA JÄTMISE TAGAJÄRJED

(135)

Nagu on osutatud käesolevate suuniste punktides 4.2.1 ja 4.2.2, võidakse riigisisestelt kohtutelt nõuda protokolli nr 3 I osa artikli 61 lõike 1 ja artikli 1 lõike 3 (riigisiseses õiguskorras rakendatud kujul) vahetut kohaldamist oma riigisiseses õigussüsteemis. Kui riigisisesed kohtud annavad oma otsustega uut abi, rikkudes rakendamiskeeldu, võib EFTA järelevalveamet algatada protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 2 kohase uurimismenetluse, et hinnata ebaseadusliku riigiabi kokkusobivust EMP lepingu toimimisega. Kui riigisisesed kohtud ei suuda tagada EFTA järelevalveameti tagasinõudeotsusest või EMP lepingust tulenevate kohustuste täitmist, (165) võib EFTA järelevalveamet algatada asjaomase riigi suhtes rikkumismenetluse.

(136)

Riigisiseseid kohtuid kui EMP EFTA riikide asutusi kutsutakse üles võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada tagasinõudeotsuste tulemuslik täitmine. EFTA järelevalveameti tagasinõudeotsuste EMP EFTA riikide poolse täitmata jätmise tagajärgi on kirjeldatud teatises riigiabi tagasinõudmise kohta (166).

(137)

Riigisisesed kohtud peavad kaitsma ka üksikisikute õigusi rakendamiskeelu võimaliku rikkumise eest (167). Nagu on osutatud käesolevate suuniste punktis 6.2, ei täida EMP EFTA riigid, sealhulgas nende riigisisesed kohtud, kes ei suuda neid õigusi kaitsta, oma EMP õigusest tulenevaid kohustusi (168).

6.1. Ebaseaduslikku abi käsitlevate menetluste algatamine EFTA järelevalveametis

(138)

Riigisisesed kohtud võivad oma menetluse raames uut abi andes otse rikkuda protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 3. See võib juhtuda, kui riigisisene kohus teeb otsuse, mis mõjutab riigiabi andmise akti rakendamist. Niisugune olukord tekib näiteks siis, kui lepingu või abi andmise otsuse tõlgenduse tagajärjeks on see, et abimeetme esialgset kestust pikendatakse (169).

(139)

Seepärast peavad riigisisesed kohtud järgima protokolli I osa artikli 1 lõiget 3 ning sellest lähtuvalt tagama, et igast otsusest, mille tulemusena muudetakse või pikendatakse akti, millega antakse riigiabi, nt tõlgendamise teel, (170) teatatakse enne selle rakendamist kooskõlas EMP EFTA riigis kohaldatavate haldusnormidega.

(140)

Kui riigisisene kohus ei taga rakendamiskeelu järgimist ja uuest, EFTA järelevalveameti hindamist eeldatavast abist ei teatata, võib EFTA järelevalveamet algatada ebaseadusliku riigiabi suhtes uurimise omal algatusel või pärast mis tahes huvitatud isikult protokolli nr 3 II osa artiklis 20 osutatud kaebuse saamist.

6.2. Rikkumismenetlus

(141)

Järelevalve- ja kohtulepingu artiklis 31 on sätestatud, et kui EFTA järelevalveamet on arvamusel, et EMP EFTA riik ei ole täitnud EMP lepingust tulenevat kohustust, võib järelevalveamet algatada rikkumismenetluse. Menetluse eesmärk on rikkumine lõpetada. Pärast kohtueelset menetlust, mille raames EFTA järelevalveamet esitab pärast asjaomase EMP EFTA riigiga ametlikku arvamuste vahetust põhjendatud arvamuse, võib ta anda asja EFTA kohtusse (171).

(142)

Kui riigisisesed kohtud ei tee protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 rikkumisest asjakohaseid järeldusi, ei täida nad oma EMP lepingust tulenevaid kohustusi. Sellega võib olla tegemist juhul, kui riigisisesed kohtud ei takista ebaseadusliku abimeetme rakendamist või ei kohusta seda abi tagasi nõudma (172).

(143)

EMP EFTA riigi vastutus võib tuleneda ka riigisiseste kohtute suutmatusest kaitsta üksikisikute õigusi, jättes seeläbi täitmata oma protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikest 3 tulenevad kohustused. Euroopa Kohus on leidnud, et EMP riigid vastutavad kahju eest, mis on tekitatud EMP õiguse rikkumisega, sealhulgas rikkumistega, mis tulenevad viimase astmena asja lahendanud riigisisese kohtu otsusest (173).

7. LÕPPSÄTTED

(144)

Käesolevate suunistega asendatakse EFTA järelevalveameti kehtivad suunised riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta riigisiseste kohtute poolt.

(145)

Käesoleva teatise eesmärk on anda riigisisestele kohtutele suuniseid riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta. Teatis ei ole riigisiseste kohtute jaoks siduv ega mõjuta nende sõltumatust.

(146)

EFTA järelevalveamet võib käesolevad suunised läbi vaadata, kui ta peab seda vajalikuks, muu hulgas juhul, kui kohaldatavaid EMP õigusnorme muudetakse või kui kohtupraktika tulevikus märkimisväärselt muutub.

(*1) Suunised on kooskõlas komisjoni teatisega riigiabi eeskirjade täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt (ELT C 305, 30.7.2021, lk 1). Komisjoni teatisega võrreldes on osa teksti siiski välja jäetud. Muu hulgas on välja jäetud tekst, mis osutab õigusaktidele ja sätetele, mida või millega võrdväärseid õigusakte ja sätteid ei ole EMP lepingusse lisatud, ning tekst, mille puhul ei ole praegu piisavalt selge, millist mõju osutatud õigusakt EMP lepingu kontekstis avaldab. Kui tekst on välja jäetud, siis on selle asemel lisatud [---].

(1) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi riigiabi ajakohastamine“ (COM(2012)0209 final).

(2) […]. 2019. aastal kuulus rohkem kui 86 % aktiivsetest abimeetmetest ELis grupierandi määruse kohaldamisalasse (vt http://ec.europa.eu/competition/state_aid/scoreboard/index_en.html). EMP EFTA riikide puhul oli see arv 67 %. Lisateave on kättesaadav aadressil https://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-scoreboards.

(3) Täitmisuuring tehti enne Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimist (24. jaanuar 2020) ja jõustumist (1. veebruar 2020). Kõik täitmisuuringus esitatud viited liikmesriikidele viitavad ka Ühendkuningriigile.

(4) Vt „Final Study on the enforcement of State aid rules and decisions by national courts (COMP(2018)001)“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2019.

(5) Komisjoni teatis riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt (ELT C 85, 9.4.2009, lk 1).

(6) Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9) (EMPs kohaldatav tekst). Määrust ei ole veel EMP lepingusse inkorporeeritud.

(*) Uuring, mis käsitleb riigiabi eeskirjade tagamist eraõiguse kaudu EMP EFTA riikide kohtute poolt, avaldatud 2019. aasta juulis: https://www.eftasurv.int/state-aid/private-enforcement.

(*) ELT L 115, 5.5.2011, lk 13, ja EMP kaasanne nr 25, 5.5.2011, lk 1.

(**) EFTA kohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus Synnøve Finden AS vs. Staten v/Landbruks- og matdepartmentet, E-1/16, EFTA Court Report 2016, lk 931, punktid 47–48, ja 14. juuli 2000. aasta otsus State Debt Management Agency vs. Íslandsbanki-FBA hf, E-1/00, EFTA Court Report 2000–2001, lk 8, punkt 37.

(7) Selle hindamisel, kas asutus on „kohus“ järelevalve- ja kohtulepingu artikli 34 tähenduses (see artikkel vastab ELi toimimise lepingu artiklile 267), on EFTA kohus korduvalt sedastanud, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 34 kohaldamine ei nõua mõiste „kohus“ ranget tõlgendamist, sest tegemist on EMP õiguse autonoomse mõistega (vt EFTA kohtu 16. juuli 2020. aasta otsus kohtuasjas Scanteam AS vs. Norra valitsus, E-8/19, veel avaldamata, punkt 41 ja viidatud kohtupraktika). [...]

(8) Kuigi suuniste eesmärk ei ole kohustuslike tagajärgede tekitamine, on riigisisesed kohtud kohustatud nende menetluses olevate asjade lahendamisel neid arvesse võtma. Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. september 2014, Baltlanta, C-410/13, ECLI:EU:C:2014:2134, punkt 64, ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. detsember 1989, Grimaldi, C-322/88, ECLI:EU:C:1989:646, punkt 18; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. veebruar 2014, Mediaset, C-69/13, ECLI:EU:C:2014:71, punkt 31.

(9) EFTA järelevalveamet võtab vastu suunised riigiabi eeskirjade tõlgendamise ja kohaldamise kohta kas Euroopa Komisjoni asjaomase õigusakti EMP EFTA versioonina või viitega sellele õigusaktile. Euroopa Komisjon on vastu võtnud „Komisjoni teatise ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmise kohta“ (ELT C 247, 23.7.2019, lk 1), mis asendas 2007. aasta teatise riigiabi tagasinõudmise kohta (ELT C 272, 15.11.2007, lk 4). Teatis ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmise kohta järgib teataval määral nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9) (edaspidi „menetlusmäärus“), mida ei ole veel EMP lepingusse inkorporeeritud. Seetõttu viitab EFTA järelevalveamet praegu kohaldatavale riigiabi tagasinõudmise teatisele 2008. aastast (ELT L 105, 21.4.2011, lk 32).

(*) EFTA kohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus Synnøve Finden AS vs. Staten v/Landbruks- og matdepartmentet, E-1/16, EFTA Court Report 2016, lk 931, punktid 47–48, ja 14. juuli 2000. aasta otsus State Debt Management Agency vs. Íslandsbanki-FBA hf, E-1/00, EFTA Court Report 2000–2001, lk 8, punkt 37.

(10) Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. detsember 2008, British Aggregates vs. komisjon, C-487/06 P, ECLI:EU:C:2008:757, punkt 111; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 16. mai 2000, Prantsusmaa vs. Ladbroke Racing Ltd ja komisjon, C-83/98 P, ECLI:EU:C:2000:248, punkt 25.

(11) Vt näiteks suunised riigiabi mõiste kohta Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses (ELT L 342, 21.12.2017, lk 35–84, ja EMP kaasanne nr 82, 21.12.2017, lk 1); riigiabi eeskirjade kohaldamine üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (ELT L 161, 13.6.2013, lk 12, ja EMP kaasanne nr 34, 13.6.2013, lk 1); suunised riigigarantiide kohta (ELT L 105, 21.4.2011, lk 32, ja EMP kaasanne nr 23, 21.4.2011, lk 1); suunised teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (ELT L 209, 6.8.2015, lk 17, ja EMP kaasanne nr 44, 6.8.2015, lk 1).

(12) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 14. november 2019, Dilly’s Wellnesshotel, C-585/17, ECLI:EU:C:2019:969, punkt 54.

(13) Rakendamiskeelul, mis tuleneb ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikest 3 (millele vastab protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõige 3), on ELi liikmesriikides vahetu õigusmõju. Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punkt 88; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. märts 2020, Vodafone Magyarország, C-75/18, ECLI:EU:C:2020:139, punkt 22; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. november 2013, Deutsche Lufthansa, C-284/12, ECLI:EU:C:2013:755, punkt 29.

(*) EFTA kohtu otsus Restamark, E-1/94, EFTA Court Report 1994–1995, lk 15, punkt 77, EFTA kohtu otsus HOB-vín ehf vs. Áfengis- og tóbaksverslun ríkisins, E-2/12, EFTA Court Report 2012, lk 1092, punkt 122, ja EFTA kohtu otsus Fjarskipti hf. vs. síminn hf., E-6/17, EFTA Court Report 2018, lk 78, punktid 27 ja 28.

(14) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. oktoober 2006, Transalpine Ölleitung in Österreich, C-368/04, ECLI:EU:C:2006:644, punkt 38; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. märts 2010, CELF et ministre de la Culture et de la Communication, C-1/09, ECLI:EU:C:2010:136, punkt 26; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. november 2015, Klausner Holz Niedersachsen, C-505/14, ECLI:EU:C:2015:742, punkt 21; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. märts 2020, Vodafone Magyarország, C-75/18, ECLI:EU:C:2020:139, punkt 21.

(15) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punktid 88–89; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. märts 2020, Vodafone Magyarország, C-75/18, ECLI:EU:C:2020:139, punktid 22–23. EFTA kohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus Synnøve Finden AS vs. Staten v/Landbruks- og matdepartmentet, E-1/16, EFTA Court Report 2016, lk 931, punkt 48.

(16) Protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti c järgi on „uus abi“ „kogu abi, see tähendab abikavad ja individuaalne abi, mis ei ole olemasolev abi, sealhulgas olemasoleva abi muudatused“. Sellise üldisel sõnastusel põhineva sätte kohaldamisalasse võib kuuluda mitte ainult sätte enda muudatus, vaid ka abi, mida selline muudatus puudutab. Lisaks saab vastavalt protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti b alapunktile ii lugeda „olemasolevaks abiks“ muu hulgas „heakskiidetud abi, see tähendab EFTA järelevalveasutuse poolt või EFTA riikide ühisel kokkuleppel, nagu on sätestatud I osa artikli 1 lõike 2 punktis 3, heakskiidetud abikavad või individuaalne abi“. Seega abikava suhtes, mille kohta on olemas loa saamise otsus, kuid mis pärast muutmist rikub tingimust, mis on selles otsuses ette nähtud selleks, et tagada abi kokkusobivus siseturuga, loa andmise otsus enam ei kehti ja see võib endast kujutada uut abi. Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 25. oktoober 2017, komisjon vs. Itaalia, C-467/15 P, EU:C:2017:799, punktid 46 ja 47. Vt ka käesolevate suuniste punkt 4.2.2.2.

(17) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1). Määrus on inkorporeeritud EMP lepingu XV lisa punkti 1ea EMP ühiskomitee 16. mai 2014. aasta otsusega nr 98/2014 (ELT L 310, 30.10.2014, lk 65–66, ja EMP kaasanne nr 63, 30.10.2014, lk 56); komisjoni 25. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8). Määrus on inkorporeeritud EMP lepingu XV lisa punkti 1ha EMP ühiskomitee 7. detsembri 2012. aasta otsusega nr 225/2012 (ELT L 81, 21.3.2013, lk 27, ja EMP kaasanne nr 18, 21.3.2013, lk 32).

(18) Sellised määrused võetakse vastu vastavalt nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrusele (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (ELT L 248, 24.9.2015, lk 1).

(19) Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1). Määrus on inkorporeeritud EMP lepingu XV lisa punkti 1j EMP ühiskomitee 27. juuni 2014. aasta otsusega nr 152/2014 (ELT L 342, 27.11.2014, lk 63, ja EMP kaasanne nr 71, 27.11.2014, lk 61).

(20) ELi toimimise lepingu artikli 109 kohaselt võib Euroopa Liidu Nõukogu võtta vastu määrusi ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamiseks ning määrata abi liigid, mis on teatamiskohustusest vabastatud. Nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 4, võib komisjon seejärel võtta vastu määrusi seoses riigiabi liikidega, mille nõukogu on vastavalt artiklile 109 kindlaks määranud.

(21) Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (teatavaks tehtud numbri K(2011) 9380 all) (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3). Otsus on inkorporeeritud EMP lepingu XV lisa punkti 1h EMP ühiskomitee 30. märtsi 2012. aasta otsusega nr 66/2012 (ELT L 207, 2.8.2012, lk 46, ja EMP kaasanne nr 43, 2.8.2012, lk 56).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1). Määrus on inkorporeeritud EMP lepingu XIII lisa punkti 4a EMP ühiskomitee 4. juuli 2008. aasta otsusega nr 85/2008 (ELT L 280, 23.10.2008, lk 20, ja EMP kaasanne nr 64, 23.10.2008, lk 13).

(*) ELi toimimise lepingu artikli 106 lõige 2 vastab EMP lepingu artikli 59 lõikele 2.

(**) ELi toimimise lepingu artikkel 93 vastab EMP lepingu artiklile 49.

(23) ELT C 202, 7.6.2016, lk 13.

(24) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. oktoober 2002, Roquette Frères, C-94/00, ECLI:EU:C:2002:603, punkt 31, ja EFTA kohtu 28. septembri 2012. aasta otsus Irish Bank Resolution Corporation Ltd vs. Kaupþing hf, E-18/11, EFTA Court Report 2012, lk 592, punktid 58 ja 123.

(25) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. juuli 1996, SFEI jt, C-39/94, ECLI:EU:C:1996:285, punkt 50; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 28. veebruar 1991, Delimitis vs. Henninger Bräu, C-234/89, ECLI:EU:C:1991:91, punkt 53.

(26) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2014, komisjon vs. Saksamaa, C-527/12, ECLI:EU:C:2014:2193, punkt 56; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. november 2013, Deutsche Lufthansa, C-284/12, ECLI:EU:C:2013:755, punkt 41, ja EFTA kohtu 17. oktoobri 2014. aasta otsus LBI hf vs. Merril Lynch Int Ltd, E-28/13, EFTA Court Report 2014, lk 970, punkt 40.

(27) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. september 1983, Deutsche Milchkontor GmbH, C-205/82, ECLI:EU:C:1983:233, punktid 22–23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. juuni 2002, Madalmaad vs. komisjon, C-382/99, ECLI:EU:C:2002:363, punkt 90; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2014, komisjon vs. Saksamaa, C-527/12, ECLI:EU:C:2014:2193, punktid 39–42; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. jaanuar 2019, Fallimento Traghetti del Mediterraneo, C-387/17, ECLI:EU:C:2019:51, punkt 72; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. november 2015, Klausner Holz Niedersachsen, C-505/14, ECLI:EU:C:2015:742, punktid 40–41; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punkt 135.

(28) Tõhususe põhimõtte järgimise käsitlemiseks tuleb analüüsida selle sätte eripära ja selle rolli asjaomases menetluses. Vt selle kohta kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. november 2015, Klausner Holz Niedersachsen, C-505/14, ECLI:EU:C:2015:742, punkt 40; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punktid 138–140. EFTA kohtu 17. septembri 2018. aasta otsus Nye Kystlink AS vs. Color Group AS ja Color Line AS, E-10/17, EFTA Court Report 2018, lk 292, punktid 73–75 ja 110–111 ning seal viidatud kohtupraktika.

(29) Kohaldatavate riigisiseste menetlusnormide vastavus võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtetele võib siiski olla seotud riigisiseste õigusaktide muude aspektidega, sealhulgas näiteks kuludega, mis kaasnevad nõuete täitmise tagamisega eraõiguse kaudu riigisisestes kohtutes.

(30) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. jaanuar 2005, Streekgewest, C-174/02, ECLI:EU:C:2005:10, punkt 18 ja EFTA kohtu 13. juuni 2013. aasta otsus Beatrix Koch, Dipl. Kfm. Lothar Hummel ja Stefan Muller vs. Swiss Life AG, E-11/12, EFTA Court Report 2013, lk 272, punkt 117.

(31) Näiteks Rumeenias on igaühel, keda ebaseaduslik riigiabimeede mõjutab, õigus pöörduda kohtusse. Vt „Final Study on the enforcement of State aid rules and decisions by national courts (COMP(2018)001)“, 3. lisa riigiaruanded, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2019, lk 404. Ka Lätis põhineb kaebeõigus otse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikel 3 ja seega võivad liikmesriigi kohtud tugineda menetlusmääruses sätestatud huvitatud isiku mõiste määratlusele, et teha kindlaks, kas isikul on asjas kaebeõigus. Vt „Final Study on the enforcement of State aid rules and decisions by national courts (COMP(2018)001)“, 3. lisa riigiaruanded, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2019, lk 300.

(32) Viidatakse näiteks juhtudele, kus ebaseaduslikku abi rahastatakse hageja või kaebaja suhtes kohaldatavast maksust. Olukord on aga teistsugune juhul, kui vaidlus ei puuduta mitte vaidlusalusest maksust vabastamise taotlust, vaid selle maksuga seotud õigusnormide õiguspärasust. Vt selle kohta kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. märts 2020, Vodafone Magyarország, C-75/18, ECLI:EU:C:2020:139, punkt 25, ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 26. aprill 2018, ANGED, C-233/16, ECLI:EU:C:2018:280, punkt 26.

(33) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. jaanuar 2005, Streekgewest, C-174/02, ECLI:EU:C:2005:10, punkt 19.

(34) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. november 2016, DTS Distribuidora de Televisión Digital vs. komisjon, C-449/14 P, ECLI:EU:C:2016:848, punktid 81–82; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. detsember 2016, komisjon vs. Aer Lingus, C-164/15 P, ECLI:EU:C:2016:990, punkt 121; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. märts 2020, Vodafone Magyarország, C-75/18, ECLI:EU:C:2020:139, punktid 24–28.

(35) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 15. juuni 2006, Air Liquide Industries Belgium, C-393/04, ECLI:EU:C:2006:403, punkt 45.

(36) […].

(37) […].

(38) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. jaanuar 2019, Fallimento Traghetti del Mediterraneo, C-387/17, ECLI:EU:C:2019:51, punkt 72.

(39) Näiteks Iirimaa on andnud konkurentsiõigusega seotud vaidluste, sealhulgas riigiabiasjade lahendamise ainupädevuse kõrge kohtu konkurentsiasjade kolleegiumile (Competition List). Itaalias on riigi halduskohtutele antud alates 19. jaanuarist 2013 peaaegu ainupädevus menetleda avaliku ja eraõiguse kaudu riigiabi eeskirjade täitmise tagamisega seotud kohtuasju. Tsiviilkohtud on säilitanud pädevuse teatavat liiki menetlustes ja hagides. Vt „Final Study on the enforcement of State aid rules and decisions by national courts (COMP(2018)001)“, 3. lisa riigiaruanded, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2019, lk 253 ja 263–264. Vt ka „Final Study on the enforcement of State aid rules and decisions by national courts (COMP(2018)001)“, lk 103–104.

(40) Enamikus ELi liikmesriikides on halduskohtud pädevad eelkõige juhul, kui kaebaja vaidlustab avaliku võimu akti, näiteks abi tagasinõudmise või abi andmise korralduse, samal ajal kui tsiviilkohtud on pädevad küsimustes, mis on seotud riigiabi tagasinõudmisega maksejõuetusmenetluse raames või kahju hüvitamisega. Vt „Final Study on the enforcement of State aid rules and decisions by national courts (COMP(2018)001)“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2019, lk 64. Norras ja Islandil ei ole erikohtuid, riigi kohtud lahendavad kõiki asju. Liechtensteinis on riigi kohtutel õigus tunnistada kehtetuks leping või õigusakt, mille alusel abi anti, või tühistada see tagasiulatuvalt. Abi andev asutus võib oma otsuse läbi vaadata või nõuda ebaseaduslikult antud riigiabi tagasimaksmist, kui EFTA järelevalveasutus on teinud negatiivse otsuse; järelevalvealased kaebused saab esitada riiklikule asutusele.

(41) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. november 2015, Klausner Holz Niedersachsen, C-505/14, ECLI:EU:C:2015:742, punkt 38.

(42) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. september 2009, Fallimento Olimpiclub, C-2/08, ECLI:EU:C:2009:506, punkt 24; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 2014, Impresa Pizzarotti, C-213/13, ECLI:EU:C:2014:2067, punkt 54; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. mai 2020, Telecom Italia, C-34/19, ECLI:EU:C:2020:148, punkt 58.

(43) […].

(*) EFTA kohtu 22. veebruari 2002. aasta otsus Hörður Einarsson vs. Islandi riik, E-1/01, EFTA Court Report 2002, lk 1, punktid 52–53.

(44) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. juuli 2007, Lucchini, C-119/05, ECLI:EU:C:2007:434, punktid 60 ja 61.

(45) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. juuli 2007, Lucchini, C-119/05, ECLI:EU:C:2007:434, punktid 61–63; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. november 2015, Klausner Holz Niedersachsen, C-505/14, ECLI:EU:C:2015:742, punkt 44; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. märts 2020, Buonotourist vs. komisjon, C-586/18 P, ECLI:EU:C:2020:152, punktid 92–96; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. märts 2020, CSTP Azienda della Mobilità vs. komisjon, C-587/18 P, ECLI:EU:C:2020:150, punktid 92–96; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. september 2009, Fallimento Olimpiclub, C-2/08, ECLI:EU:C:2009:506, punktid 22–25.

(46) „... [T]õhususe põhimõttega tuleb pidada vastuolus olevaks sellist siseriiklikku õigusnormi, mis takistab liikmesriigi kohtul teha ELTL artikli 108 lõike 3 [protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3] kolmanda lause rikkumisest kõiki järeldusi liikmesriigi kohtu seadusjõustunud otsuse tõttu, mis tehti vaidluse suhtes, mille ese ei olnud sama ning mis ei puudutanud vaidlusaluste lepingute riigiabina käsitamise küsimust“. Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. november 2015, Klausner Holz Niedersachsen, C-505/14, ECLI:EU:C:2015:742, punkt 45.

(47) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. märts 2020, Buonotourist vs. komisjon, C-586/18 P, ECLI:EU:C:2020:152, punktid 92–96.

(48) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. november 2015, Klausner Holz Niedersachsen, C-505/14, ECLI:EU:C:2015:742, punktid 30 ja 42–43.

(49) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. märts 2020, Vodafone Magyarország, C-75/18, ECLI:EU:C:2020:139, punkt 19.

(50) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. november 2013, Deutsche Lufthansa, C-284/12, ECLI:EU:C:2013:755, punktid 25–26; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. mai 2017, Fondul Proprietatea, C-150/16, ECLI:EU:C:2017:388, punkt 40; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punkt 84.

(51) [...]. Suunised riigiabi mõiste kohta Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses (ELT L 342, 21.12.2017, lk 35–84, ja EMP kaasanne nr 82, 21.12.2017, lk 1).

(52) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. märts 2020, Buonotourist vs. komisjon, C-586/18 P, ECLI:EU:C:2020:152, punkt 90.

(53) Vt protokolli nr 3 II osa artiklid 4 ja 7.

(54) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. juuli 2016, Kotnik jt, C-526/14, ECLI:EU:C:2016:570, punkt 37.

(55) Vastuväidete esitamata jätmise otsus, protokolli nr 3 II osa artikli 4 lõige 3.

(56) Vt mõisted „positiivne otsus“ ja „negatiivne otsus“ vastavalt protokolli nr 3 II osa artikli 7 lõigetes 3 ja 5.

(57) Vt protokolli nr 3 II osa artikli 4 lõiked 3 ja 4.

(58) Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. märts 2020, Buonotourist vs. komisjon, C-586/18 P, ECLI:EU:C:2020:152, punktid 93–94. „Ent sellise pädevuse teostamine tähendab, et komisjon võib ELTL artikli 108 alusel hinnata, kas meede kujutab endast riigiabi, millest oleks tulnud talle selle artikli lõike 3 kohaselt teatada, olukorras, kus liikmesriigi ametiasutused on leidnud, et see meede ei vasta ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele, ja seda ka juhul, kui need ametiasutused on sealjuures järginud liikmesriigi kohtu hinnangut. Seda järeldust ei lükka ümber asjaolu, et see kohus on teinud jõustunud kohtuotsuse. Tuleb toonitada, et komisjoni ainupädevuse reegel kohaldub riigisiseses õiguskorras liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtte tulemusena“.

(59) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 15. september 2016, PGE, C-574/14, ECLI:EU:C:2016:686, punktid 33 ja 36–37.

(60) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. märts 2020, Buonotourist vs. komisjon, C-586/18 P, ECLI:EU:C:2020:152, punktid 92–96; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. märts 2020, CSTP Azienda della Mobilità vs. komisjon, C-587/18 P, ECLI:EU:C:2020:150, punktid 92–96.

(61) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 14. veebruar 1990, Prantsusmaa vs. komisjon („Boussac“), C-301/87, ECLI:EU:C:1990:67, punktid 9–22. See ei välista EFTA järelevalveameti võimalust anda konkreetsetel, protokolli nr 3 II osa artikli 11 lõikes 1 esitatud juhtudel korraldus abi tagasinõudmiseks enne, kui ta on kokkusobivuse hindamise viinud lõpule.

(62) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. jaanuar 2019, Fallimento Traghetti del Mediterraneo, C-387/17, ECLI:EU:C:2019:51, punkt 66; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punkt 110. Mõlemal juhul viitas Euroopa Kohus (muudetud) menetlusmäärusele, mis niivõrd, kuivõrd see sisaldab õigusnorme, mis on menetluslikku laadi ja on kohaldatavad kõikidele riigiabi käsitlevatele haldusmenetlustele, mida komisjon läbi viib, kodifitseerib ja tugevdab komisjoni praktikat riigiabi uurimise valdkonnas. Muudetud menetlusmäärust (määrus (EL) 2015/1589) ei ole veel EMP lepingusse inkorporeeritud.

(63) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 7. märts 2002, Itaalia vs. komisjon, C-310/99, ECLI:EU:C:2002:143, punkt 99.

(64) Vt protokolli nr 3 II osa artikli 14 lõige 1.

(65) Vt protokolli nr 3 II osa artikli 15 lõige 1.

(66) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 14. veebruar 1990, Prantsusmaa vs. komisjon, C-301/87, ECLI:EU:C:1990:67, punktid 19–20; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. märts 1991, Itaalia vs. komisjon, C-303/88, ECLI:EU:C:1991:136, punkt 46. Kui liikmesriik ei täida abi maksmise peatamise või abi tagastamise korraldust, võib EFTA järelevalveamet vastavalt menetlusmääruse artiklile 12 sel ajal, kui ta asja talle kättesaadava teabe põhjal läbi vaatab, anda selle otse EFTA kohtusse ja taotleda, et korralduse täitmata jätmine tunnistataks EMP lepingu rikkumiseks.

(67) Vt protokolli nr 3 II osa artikli 11 lõiked 1 ja 2.

(68) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. veebruar 2008, CELF et ministre de la Culture et de la Communication, C-199/06, ECLI:EU:C:2008:79, punkt 38; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. november 1991, Fédération nationale du commerce extérieur des produits alimentaires jt vs. Prantsusmaa, C-354/90, ECLI:EU:C:1991:440, punktid 11–12.

(69) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. detsember 1973, Lorenz GmbH vs. Saksamaa Liitvabariik jt, C-120/73, ECLI:EU:C:1973:152, punkt 8; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. november 1991, Fédération nationale du commerce extérieur des produits alimentaires jt vs. Prantsusmaa, C-354/90, ECLI:EU:C:1991:440, punkt 11; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. juuli 1996, SFEI jt, C-39/94, ECLI:EU:C:1996:285, punkt 39.

(70) Riigisiseste kohtute rolli kohta riigiabi eeskirjade täitmise tagamisel avaliku õiguse kaudu vt tagasinõudmise teatis (ELT C 247, 23.7.2019, lk 1). EFTA järelevalveamet võtab vastu suunised riigiabi eeskirjade tõlgendamise ja kohaldamise kohta kas Euroopa Komisjoni asjaomase õigusakti EMP EFTA versioonina või viitega sellele õigusaktile. Euroopa Komisjon on vastu võtnud „Komisjoni teatise ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmise kohta“ (ELT C 247, 23.7.2019, lk 1), mis asendas 2007. aasta teatise riigiabi tagasinõudmise kohta (ELT C 272, 15.11.2007, lk 4). Teatis ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmise kohta järgib teataval määral nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9) (edaspidi „menetlusmäärus“), mida ei ole veel EMP lepingusse inkorporeeritud. Seepärast ei ole EFTA järelevalveamet saanud vastu võtta ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmise teatise EMP EFTA versiooni ning viitab seetõttu oma 2008. aasta teatisele, mis on kättesaadav siin (ELT L 105, 21.4.2011, lk 32).

(71) Vt ka kohtuotsus, Üldkohus, 20. juuni 2019, a&o hostel and hotel Berlin vs. komisjon, T-578/17, ECLI:EU:T:2019:437, punkt 72.

(72) Vt selle kohta kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. märts 1977, Steineke e Weinlig, 78/76, ECLI:EU:C:1977:52, punkt 14.

(73) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. märts 2020, CSTP Azienda della Mobilità vs. komisjon, C-587/18 P, ECLI:EU:C:2020:150, punktid 92–93; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. märts 2020, Buonotourist vs. komisjon, C-586/18 P, ECLI:EU:C:2020:152, punkt 96.

(74) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. november 2013, Deutsche Lufthansa, C-284/12, ECLI:EU:C:2013:755, punkt 41.

(75) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. oktoober 1987, Foto-Frost vs. Hauptzollamt Lübeck-Ost, C-314/85, ECLI:EU:C:1987:452, punkt 20.

(76) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. veebruar 1991, Zuckerfabrik Süderdithmarschen ja Zuckerfabrik Soest vs. Hauptzollamt Itzehoe ja Hauptzollamt Paderborn, liidetud kohtuasjad C-143/88 ja C-92/89, ECLI:EU:C:1991:65, punkt 23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 9. november 1995, Atlanta Fruchthandelsgesellschaft jt (I) vs. Bundesamt für Ernährung und Forstwirtschaft, C-465/93, ECLI:EU:C:1995:369, punkt 51; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. juuli 2007, Lucchini, C-119/05, ECLI:EU:C:2007:434, punkt 53.

(77) Järelevalve- ja kohtulepingu artikli 34 kohaselt on EFTA kohus pädev andma nõuandvaid arvamusi EMP lepingu tõlgendamise kohta. Kui selline küsimus antakse EMP EFTA riigi kohtusse, võib see kohus, kui ta leiab, et see on otsuse tegemiseks vajalik, taotleda sellekohast nõuandvat arvamust EFTA kohtult.

(78) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. juuli 1996, SFEI jt, C-39/94, ECLI:EU:C:1996:285, punktid 50–51; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. november 2013, Deutsche Lufthansa, C-284/12, ECLI:EU:C:2013:755, punkt 44.

(79) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. veebruar 2008, CELF et ministre de la Culture et de la Communication, C-199/06, ECLI:EU:C:2008:79, punkt 40; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. märts 2015, OTP Bank, C-672/13, ECLI:EU:C:2015:185, punkt 76; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. jaanuar 2019, Fallimento Traghetti del Mediterraneo, C-387/17, ECLI:EU:C:2019:51, punkt 59.

(80) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. november 2013, Deutsche Lufthansa, C-284/12, ECLI:EU:C:2013:755, punkt 30; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punkt 89; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. märts 2020, Vodafone Magyarország, C-75/18, ECLI:EU:C:2020:139, punkt 23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. detsember 2018, Rittinger jt, C-492/17, ECLI:EU:C:2018:1019, punkt 42.

(81) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. veebruar 2008, CELF et ministre de la Culture et de la Communication, C-199/06, ECLI:EU:C:2008:79, punktid 52–55. Riigisisese õiguse raames võib riigisisene kohus vajaduse korral teha lisaks korralduse ebaseadusliku abi tagasinõudmiseks, ilma et see piiraks EMP riigi õigust seda abi hiljem uuesti rakendada. Samuti võib juhtuda, et riigisisesel kohtul on tarvis rahuldada abimeetme õigusvastasusest põhjustatud kahju hüvitamise nõuded (Ibid., punkt 53).

(82) Vt selle kohta kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Arriva Italia jt, C-385/18, ECLI:EU:C:2019:1121, punkt 85.

(83) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. november 2013, Deutsche Lufthansa, C-284/12, ECLI:EU:C:2013:755, punktid 37–40.

(84) Ibid., punkt 38.

(85) Ibid., punktid 41–43.

(86) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. märts 2010, CELF et ministre de la Culture et de la Communication, C-1/09, ECLI:EU:C:2010:136, punkt 31 jj; kohtumäärus, Euroopa Kohus, 4. aprill 2014, Flughafen Lübeck, C-27/13, ECLI:EU:C:2014:240, punkt 30.

(87) St protokolli nr 3 II osa artikli 7 kohane otsus ametliku uurimismenetluse lõpetamiseks.

(88) Vt selle kohta kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. november 1998, Hispaania vs. komisjon, C-415/96, EU:C:1998:533, punkt 31; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. oktoober 2000, Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu, C-458/98 P, EU:C:2000:531, punkt 82; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 9. juuli 2008, Alitalia vs. komisjon, T-301/01, EU:T:2008:262, punktid 99 ja 142.

(89) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. märts 1977, Steinike & Weinlig, C-78/76, ECLI:EU:C:1977:52, punkt 14; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. juuli 1996, SFEI jt, C-39/94, ECLI:EU:C:1996:285, punkt 49; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. november 1991, Fédération nationale du commerce extérieur des produits alimentaires jt vs. Prantsusmaa, C-354/90, ECLI:EU:C:1991:440, punkt 10; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. juuli 2007, Lucchini, C-119/05, ECLI:EU:C:2007:434, punkt 50; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. oktoober 2006, Transalpine Ölleitung in Österreich, C-368/04, ECLI:EU:C:2006:644, punkt 39.

(90) ELT C 262, 19.7.2016, lk 1.

(91) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punktid 90–92.

(92) Ibid., punkt 101; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 29. juuli 2019, BMW vs. komisjon, C-654/17 P, ECLI:EU:C:2019:634, punkt 151.

(93) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 29. juuli 2019, BMW vs. komisjon, C-654/17 P, ECLI:EU:C:2019:634, punktid 132 ja 133; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punkt 67.

(94) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punkt 60. Sellega seoses on kohus selgitanud, et erandi kohaldamise kriteeriumid peavad olema selged ja neid peab olema lihtne kohaldada ning et nende kontrollimine liikmesriigi kohtute poolt ei tohiks eeldada juhtumipõhiste keeruliste majanduslike hinnangute andmist (Ibid., punktid 61 ja 68).

(95) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 15. detsember 2005, Unicredito Italiano, C-148/04, ECLI:EU:C:2005:774, punkt 104; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. märts 2015, OTP Bank, C-672/13, ECLI:EU:C:2015:185, punkt 77; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punkt 104.

(96) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punkt 101; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 29. juuli 2019, BMW vs. komisjon, C-654/17 P, ECLI:EU:C:2019:634, punkt 151.

(97) Protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkt b ja artikli 15 lõige 3.

(98) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. jaanuar 2019, Fallimento Traghetti del Mediterraneo, C-387/17, ECLI:EU:C:2019:51, punkt 66; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punkt 110. Näiteks protokolli nr 3 II osa artikli 15 lõige 1, milles on sätestatud, et EFTA järelevalveametil on õigus abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul, ning sama artikli lõige 3, milles on sätestatud, et „[a]bi, mille suhtes aegumistähtaeg on möödunud, loetakse olemasolevaks abiks“, ei sätesta riigisiseste kohtute suhtes kohaldatavat üldpõhimõtet (vt punkt 82 allpool).

(99) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. november 2013, Deutsche Lufthansa, C-284/12, ECLI:EU:C:2013:755, punkt 43; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. detsember 2016, komisjon vs. Hansestadt Lübeck, C-524/14 P, ECLI:EU:C:2016:971, punkt 29.

(100) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. märts 2020, Vodafone Magyarország, C-75/18, ECLI:EU:C:2020:139, punkt 23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Arriva Italia jt, C-385/18, ECLI:EU:C:2019:1121, punkt 84.

(101) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 8. detsember 2011, Residex Capital IV, C-275/10, ECLI:EU:C:2011:814, punktid 44–47.

(102) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. juuli 2005, Xunta de Galicia, C-71/04, ECLI:EU:C:2005:493, punkt 49; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. juuli 1996, SFEI jt, C-39/94, ECLI:EU:C:1996:285, punktid 40 ja 68; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. november 1991, Fédération nationale du commerce extérieur des produits alimentaires jt vs. Prantsusmaa, C-354/90, ECLI:EU:C:1991:440, punkt 12; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 8. detsember 2011, Residex Capital IV, C-275/10, ECLI:EU:C:2011:814, punkt 43.

(103) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. detsember 2016, komisjon vs. Aer Lingus, liidetud kohtuasjad C-164/15 P ja C-165/15 P, ECLI:EU:C:2016:990, punkt 116; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. märts 2015, OTP Bank, C-672/13, ECLI:EU:C:2015:185, punkt 70; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 8. detsember 2011, Residex Capital IV, C-275/10, ECLI:EU:C:2011:814, punkt 33. EFTA kohtu 8. aprilli 2013. aasta otsus Hurtigruten ASA, Norra Kuningriik vs. EFTA järelevalveamet, E-10/11, E-11/11, EFTA Court Report 2012, lk 758, punktid 283 ja 284; EFTA kohtu 21. juuli 2005. aasta otsus Fesil ASA ja Finnfjord Smelteverk AS (kohtuasi E-5/04), Prosessindustriens Landsforening jt (kohtuasi E-6/04), Norra Kuningriik (kohtuasi E-7/04) vs. EFTA järelevalveamet, EFTA Court Report 2005, lk 117, punkt 178. EFTA kohtu 29. juuli 2016. aasta otsus EFTA järelevalveamet vs. Island, E-25/15, EFTA Court Report 2016, lk 631, punkt 43.

(104) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punkt 132; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 8. detsember 2011, Residex Capital IV, C-275/10, ECLI:EU:C:2011:814, punkt 39.

(105) […].

(106) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punkt 134.

(107) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. veebruar 2008, CELF et ministre de la Culture et de la Communication, C-199/06, ECLI:EU:C:2008:79, punkt 63.

(108) Ibid., punkt 68.

(109) Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1). Määrus on inkorporeeritud EMP lepingu II lisa punkti 2 EMP ühiskomitee 30. septembri 2005. aasta otsusega nr 123/2005 (ELT L 339, 22.12.2005, lk 32, ja EMP kaasanne nr 66, 22.12.2005, lk 18).

(110) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punkt 141.

(111) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. jaanuar 2019, Fallimento Traghetti del Mediterraneo, C-387/17, ECLI:EU:C:2019:51, punkt 61.

(112) Ibid., punktid 71–75.

(113) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 20. märts 1997, Land Rheinland-Pfalz vs. Alcan Deutschland, C-24/95, ECLI:EU:C:1997:163, punktid 34–37; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 29. märts 2012, komisjon vs. Itaalia, C-243/10, ECLI:EU:C:2012:182, punkt 35; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 30. aprill 2020, Nelson Antunes da Cunha, C-627/18, ECLI:EU:C:2020:321, punkt 60.

(114) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. november 1991, Fédération nationale du commerce extérieur des produits alimentaires jt vs. Prantsusmaa, C-354/90, ECLI:EU:C:1991:440, punkt 12; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. detsember 2016, komisjon vs. Hansestadt Lübeck, C-524/14 P, ECLI:EU:C:2016:971, punkt 29; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. juuli 1996, SFEI jt, C-39/94, ECLI:EU:C:1996:285, punkt 52; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. oktoober 2006, Transalpine Ölleitung in Österreich, C-368/04, ECLI:EU:C:2006:644, punkt 46.

(115) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. juuli 1996, SFEI jt, C-39/94, ECLI:EU:C:1996:285, punkt 52; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. oktoober 2006, Transalpine Ölleitung in Österreich, C-368/04, ECLI:EU:C:2006:644, punkt 46.

(116) Täitmisuuringus teatati huvitavast määrusest, mille Prantsuse kohus tegi pärast komisjoni negatiivset otsust: selleks et korvata tagasinõudekorralduse peale esitatud kaebuse automaatset peatavat mõju, kohustas liikmesriigi kohus abisaajat kandma maksmisele kuuluvad summad tinghoiukontole. Seda tehes kasutas kohus Prantsuse õiguse normi, mille kohaselt on ajutise makse tegemine võimalik juhul, kui maksekohustust ei saa tõsiselt kahtluse alla seada. Vt „Final Study on the enforcement of State aid rules and decisions by national courts (COMP(2018)001)“, 3. lisa riigiaruanded, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2019, lk 156, kohtuasja kokkuvõte FR8: Cour administrative d’appel de Bordeaux, 10. detsember 2015.

(117) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 26. oktoober 2016, DEI ja komisjon vs. Alouminion tis Ellados, C-590/14 P, EU:C:2016:797, punkt 101. EMP EFTA täitmisuuringust selgus, et EMP EFTA riikides puudub ajutisi meetmeid käsitlev kohtupraktika.

(118) Riigisisesed kohtud võivad otsustada võtta ajutisi meetmeid ka siis, kui nad ootavad EFTA järelevalveameti arvamust või teavet või riigi kõrgema kohtu või EFTA kohtu otsust.

(119) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. märts 2010, CELF et ministre de la Culture et de la Communication, C-1/09, ECLI:EU:C:2010:136, punkt 36; kohtumäärus, Üldkohus, 3. märts 2015, Gemeente Nijmegen vs. komisjon, T-251/13, ECLI:EU:T:2015:142, punkt 45.

(120) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. veebruar 2008, CELF et ministre de la Culture et de la Communication, C-199/06, ECLI:EU:C:2008:79, punkt 55; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. oktoober 2006, Transalpine Ölleitung in Österreich, C-368/04, ECLI:EU:C:2006:644, punkt 56; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. juuli 1996, SFEI jt, C-39/94, ECLI:EU:C:1996:285, punkt 75; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. jaanuar 2019, Fallimento Traghetti del Mediterraneo, C-387/17, ECLI:EU:C:2019:51, punkt 56.

(121) […].

(122) […].

(123) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. juuni 2006, Traghetti del Mediterraneo, C-173/03, ECLI:EU:C:2006:391, punkt 41. […].

(124) […]. EFTA kohtu 10. detsembri 1998. aasta otsus Erla María Sveinbjörnsdóttir, E-9/97, EFTA Court Report 1998, lk 95, punktid 62–63, EFTA kohtu 30. mai 2002. aasta otsus Karl K. Karlsson vs. Islandi riik, E-4/01, EFTA Court Report 2002, lk 240, punkt 25, EFTA kohtu 20. juuni 2008. aasta otsus Celina Ngyen vs. Staten v/Justis-og politidepartementet, E-8/07, EFTA Court Report 2008, lk 224, punkt 31, ning EFTA kohtu 11. detsembri 2012. aasta otsus HOB vín ehf. vs. Áfengis-og tóbaksverslun ríkisins, E-2/12, EFTA Court Report 2012, lk 1092, punkt 119.

(125) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. juuni 2006, Traghetti del Mediterraneo, C-173/03, ECLI:EU:C:2006:391, punkt 45, ja EFTA kohtu 10. detsembri 1998. aasta otsus Erla María Sveinbjörnsdóttir, E-9/97, EFTA Court Report 1998, lk 95, punkt 66.

(126) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. november 1991, Fédération nationale du commerce extérieur des produits alimentaires jt vs. Prantsusmaa, C-354/90, ECLI:EU:C:1991:440, punktid 12–14; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2003, Van Calster ja Cleeren, liidetud kohtuasjad C-261/01 ja C-262/01, ECLI:EU:C:2003:571, punkt 53; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. veebruar 2008, CELF et ministre de la Culture et de la Communication, C-199/06, ECLI:EU:C:2008:79, punkt 38.

(127) Mõnel juhul on EMP kohtud siiski leidnud, et selleks et teha kindlaks, kas EMP õiguse lihtne rikkumine EMP riigi poolt kujutab endast piisavalt selget rikkumist, peavad riigisisesed kohtud võtma arvesse mitut asjaolu, nagu asjaomase rikkumise vabandatavus, või asjaolu, et EMP institutsiooni seisukoht võis sellele rikkumisele kaasa aidata. Vt selle kohta kohtuotsus, Euroopa Kohus, 25. jaanuar 2007, Robins jt, C-278/05, ECLI:EU:C:2007:56, punkt 71; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuli 2000, Haim, C-424/97, ECLI:EU:C:2000:357, punkt 38; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. mai 1996, The Queen vs. Ministry of Agriculture, Fisheries and Food, ex parte: Hedley Lomas (Ireland) Ltd., C-5/94, ECLI:EU:C:1996:205, punkt 28.

(128) Mõnel juhul tunnustasid riigisisesed kohtud siiski riigivastutuse põhimõtet. Vt selle kohta Marseille haldusasjade apellatsioonikohus, CTC vs. Corsica Ferries France, 12. veebruar 2018; Rapport d’expertise, CTC vs. Corsica Ferries France, 28. veebruar 2019, N/REF: 500060, „Final Study on the enforcement of State aid rules and decisions by national courts“ (COMP(2018)001), 3. lisa riigiaruanded, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2019, lk 152.

(129) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 1996, Brasserie du pêcheur vs. Bundesrepublik Deutschland ja The Queen / Secretary of Transport, ex parte: Factortame jt, liidetud kohtuasjad C-46/93 ja C-48/93, ECLI:EU:C:1991:428, punktid 87 ja 90.

(130) Täitmisuuringus teatati huvitavast juhtumist, kus Prantsusmaa halduskohus otsustas pärast komisjoni otsust, millega nõuti siseturuga kokkusobimatu abi tagastamist, määrata abisaaja peamisele konkurendile hüvitise turuosa kaotuse eest. Apellatsioonikohus tühistas osaliselt varasema otsuse hinnangulise kahju suuruse kohta ja andis seega hüvitise täpse summa väljaarvutamise ülesande sõltumatule eksperdile. Ekspert hindas nende klientide arvu, kelle kaebuse esitaja siseturuga kokkusobimatu abi tõttu abisaajale kaotas, ja määras kindlaks hiljem saamata jäänud tulu summa. Selline kahju suuruse kindlakstegemine on sageli keeruline ning oleneb turu omadustest ja konkurentide arvust. Vt „Final Study on the enforcement of State aid rules and decisions by national courts (COMP(2018)001)“, 3. lisa riigiaruanded, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2019, lk 152, kohtuasja kokkuvõte FR6: Tribunal administratif de Bastia, 23. veebruar 2017. Vt ka Marseille apellatsioonikohus, CTC vs. Corsica Ferries France, 12. veebruar 2018; Rapport d’expertise, CTC vs. Corsica Ferries France, 28. veebruar 2019, N/REF: 500060.

(131) Vt punkt 2.2.

(132) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. juuli 1996, SFEI jt, C-39/94, ECLI:EU:C:1996:285, punkt 44; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. jaanuar 2019, Fallimento Traghetti del Mediterraneo, C-387/17, ECLI:EU:C:2019:51, punktid 57–58.

(133) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. veebruar 2008, CELF et ministre de la Culture et de la Communication, C-199/06, ECLI:EU:C:2008:79, punktid 53 ja 55; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. jaanuar 2019, Fallimento Traghetti del Mediterraneo, C-387/17, ECLI:EU:C:2019:51, punkt 60.

(134) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 27. september 1988, Asteris jt vs. Kreeka ja EMÜ, liidetud kohtuasjad C-106/87–120/87, ECLI:EU:C:1988:457, punkt 23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. detsember 2016, komisjon vs. Aer Lingus, liidetud kohtuasjad C-164/15 P ja C-165/15 P, ECLI:EU:C:2016:990, punkt 72.

(135) Vt komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta otsus 2014/201/EL, mis käsitleb ajavahemikul 1987–2003 osutatud avaliku transpordi teenuse hüvitamist äriühingule Simet SpA (riigiabi SA.33037 (2012/C) – Itaalia) (ELT 2014 L 114, lk 67), mida selles küsimuses on kinnitatud kohtuotsus, Üldkohus, 3. märts 2016, Simet vs. komisjon, T-15/14, ECLI:EU:T:2016:124, punktid 102–104. Vt ka komisjoni 30. märtsi 2015. aasta otsus (EL) 2015/1470 Rumeenia antud riigiabi SA.38517 (2014/C) (ex 2014/NN) kohta Vahekohtu 11. detsembri 2013. aasta otsus juhtumis Micula vs. Rumeenia (ELT L 232, 4.9.2015, lk 43), mille Üldkohus tühistas oma 18. juuni 2019. aasta otsusega kohtuasjas European Food jt vs. komisjon, T-624/15, ECLI:EU:T:2019:423, mis on praegu Euroopa Kohtus läbivaatamisel kohtuasjas C-638/19 P: komisjon vs. European Food jt.

(136) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. oktoober 2006, Transalpine Ölleitung in Österreich, C-368/04, ECLI:EU:C:2006:644, punkt 57.

(137) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 29. juuni 2004, komisjon vs. nõukogu, C-110/02, ECLI:EU:C:2004:395, punkt 43; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. juuli 2007, Lucchini, C-119/05, ECLI:EU:C:2007:434, punktid 59–63; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. november 2015, Klausner Holz Niedersachsen, C-505/14, ECLI:EU:C:2015:742, punktid 42–44.

(138) Vt selle kohta ka kohtujurist Ruiz-Jarabo Colomeri ettepanek, 28. aprill 2005, liidetud kohtuasjad C-346/03 ja C-529/03, Atzeni jt, EU:C:2005:256, punkt 198.

(139) Selle asemel hõlmab Asterise kohtuotsus juhtumeid, kus kaebaja nõuab lihtsalt hüvitist (nt riigiasutuste õigusvastaselt tekitatud kahju heastamist), mida on õigus saada teistel sarnases olukorras olevatel isikutel selles EMP riigis. Viimati nimetatud juhul ei muuda ainuüksi asjaolu, et vastustaja on avalik-õiguslik üksus, riigiabi hüvitiseks, mida iga protsessija oleks saanud sarnases olukorras, näiteks kahe eraõigusliku üksuse vahelises sarnases kohtuvaidluses.

(140) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punktid 98–104; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 15. detsember 2005, Unicredito Italiano, C-148/04, ECLI:EU:C:2005:774, punkt 104; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. märts 2015, OTP Bank, C-672/13, ECLI:EU:C:2015:185, punkt 77.

(141) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. juuli 1996, SFEI jt, C-39/94, ECLI:EU:C:1996:285, punktid 72–74.

(142) […].

(143) […].

(144) Kohtumäärus, Euroopa Kohus, 6. detsember 1990, Zwartveld jt, C-2/88-IMM, ECLI:EU:C:1990:440, punktid 10 ja 11; kohtuotsus, Üldkohus, 18. september 1996, Postbank vs. komisjon, T-353/94, ECLI:EU:T:1996:119, punkt 93.

(145) […].

(146) Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. oktoober 1982, CILFIT vs. Ministero della Sanità, C-283/81, ECLI:EU:C:1982:335, punktid 14–20; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2008, Unión General de Trabajadores de la Rioja, liidetud kohtuasjad C-428/06–C-434/06, ECLI:EU:C:2008:488, punktid 42–43; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 28. juuli 2016, Association France Nature Environnement, C-379/15, ECLI:EU:C:2016:603, punktid 47–50; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 15. september 2016, PGE, C-574/14, ECLI:EU:C:2016:686, punkt 40; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. oktoober 2018, komisjon vs. Prantsusmaa (dividendimaks), C-416/17, ECLI:EU:C:2018:811, punktid 108 jj.

(147) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. november 2013, Deutsche Lufthansa, C-284/12, ECLI:EU:C:2013:755, punkt 44; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 15. september 2016, PGE, C-574/14, ECLI:EU:C:2016:686, punkt 40.

(148) Teabenõuete või arvamuse eelis on see, et need ei ole nii formaalsed ja täiendavalt võib alati esitada taotluse nõuandva arvamuse saamiseks – vt selle kohta kohtuotsus, Euroopa Kohus, 28. oktoober 2020, INAIL, C-608/19, ECLI:EU:C:2020:865, kus on kasutatud mõlemat võimalust.

(149) […].

(*) Kolm Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriikide vahelist koostöövahendit on nüüd kodifitseeritud muudetud menetlusmääruse (2015/1589) artikliga 29, mida ei ole veel EMP lepingusse inkorporeeritud.

(**) Kohtuasi C-39/94, SFEI jt, punkt 50; kohtumäärus, 13. juuli 1990, Imm. Zwartveld jt, C-2/88-IMM (EKL 1990, lk I-3365, punktid 16–22), ning kohtuasi C-234/89, Delimitis vs. Henninger Bräu (EKL 1991, lk I-935, punkt 53).

(***) Kohtuasi C-94/00, Roquette Frères (EKL 2002, lk I-9011, punkt 31).

(150) […].

(151) Pärast kõnealuse teabe saamist võib riigisisene kohus paluda esitada regulaarselt ajakohastatud andmed olukorra kohta.

(152) Kohtuotsus, Üldkohus, 18. september 1996, Postbank vs. komisjon, T-353/94, ECLI:EU:T:1996:119, punkt 64; kohtumäärus, Euroopa Kohus, 13. juuli 1990, Zwartveld jt, C-2/88-IMM, ECLI:EU:C:1990:315, punktid 16–22.

(153) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 28. veebruar 1991, Delimitis vs. Henninger Bräu, C-234/89, ECLI:EU:C:1991:91, punkt 53; kohtuotsus, Üldkohus, 18. september 1996, Postbank vs. komisjon, T-353/94, ECLI:EU:T:1996:119, punkt 90.

(154) Kohtuotsus, Üldkohus, 18. september 1996, Postbank vs. komisjon, T-353/94, ECLI:EU:T:1996:119, punkt 93; kohtumäärus, Euroopa Kohus, 6. detsember 1990, Zwartveld jt, C-2/88-IMM, ECLI:EU:C:1990:440, punktid 10 ja 11.

(155) Kohtumäärus, Euroopa Kohus, 6. detsember 1990, Zwartveld jt, C-2/88-IMM, ECLI:EU:C:1990:440, punkt 11; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 26. november 2002, First ja Franex, C-275/00, ECLI:EU:C:2002:711, punkt 49; kohtuotsus, Üldkohus, 18. september 1996, Postbank vs. komisjon, T-353/94, ECLI:EU:T:1996:119, punkt 93.

(156) Selline olukord võib tekkida näiteks seoses teatava eraisikute esitatud teabega või juhul, kui EMP EFTA riigi kohus taotleb teise EMP EFTA riigi esitatud teavet.

(157) […].

(158) Vt punkt 5.1.2.

(159) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. juuli 1996, SFEI jt, C-39/94, ECLI:EU:C:1996:285, punkt 50.

(160) Vt selle kohta kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. juuli 1996, SFEI jt, C-39/94, EU:C:1996:285, punktid 68–71.

(161) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. märts 2020, CSTP Azienda della Mobilità vs. komisjon, C-587/18 P, EU:C:2020:150, punkt 90; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. juuli 2007, Lucchini, C-119/05, ECLI:EU:C:2007:434, punktid 50–52.

(162) Vt eespool punkt 4.2.3.3.

(163) […].

(164) […].

(165) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2014, komisjon vs. Saksamaa, C-527/12, ECLI:EU:C:2014:2193, punkt 56.

(166) EFTA järelevalveamet võtab vastu suunised riigiabi eeskirjade tõlgendamise ja kohaldamise kohta kas Euroopa Komisjoni asjaomase õigusakti EMP EFTA versioonina või viitega sellele õigusaktile. Euroopa Komisjon on vastu võtnud „Komisjoni teatise ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmise kohta“ (ELT C 247, 23.7.2019, lk 1), mis asendas 2007. aasta teatise riigiabi tagasinõudmise kohta (ELT C 272, 15.11.2007, lk 4). Teatis ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmise kohta järgib teataval määral nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9) (edaspidi „menetlusmäärus“), mida ei ole veel EMP lepingusse inkorporeeritud. Seepärast ei ole EFTA järelevalveamet saanud vastu võtta ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmise teatise EMP EFTA versiooni ning viitab seetõttu oma 2008. aasta teatisele, mis on kättesaadav siin (ELT L 105, 21.4.2011, lk 32).

(167) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. oktoober 2006, Transalpine Ölleitung in Österreich, C-368/04, ECLI:EU:C:2006:644, punkt 38; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. november 2013, Deutsche Lufthansa, C-284/12, ECLI:EU:C:2013:755, punkt 28.

(168) kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. jaanuar 2019, Fallimento Traghetti del Mediterraneo, C-387/17, ECLI:EU:C:2019:51, punkt 66; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172, punkt 110.

(169) See, kas riigisisene kohus teeb otsuse ajutiste meetmete kohaldamise menetluses või põhimenetluses, ei ole oluline, sest mõlemal juhul võib see otsus abimeedet mõjutada, isegi kui otsus on vaid ajutine.

(170) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 26. oktoober 2016, DEI ja komisjon vs. Alouminion tis Ellados, C-590/14 P, ECLI:EU:C:2016:797, punktid 107 ja 108.

(171) Kui EFTA järelevalveamet leiab, et EMP EFTA riik ei ole täitnud järelevalve- ja kohtulepingu artikli 31 teise lõigu kohases kohtuotsuses kehtestatud kohustusi, võib järelevalveamet anda asja EFTA kohtusse.

(172) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. november 1991, Fédération nationale du commerce extérieur des produits alimentaires jt vs. Prantsusmaa, C-354/90, ECLI:EU:C:1991:440, punkt 12; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. juuli 1996, SFEI jt, C-39/94, ECLI:EU:C:1996:285, punkt 70.

(173) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 30. september 2003, Köbler, C-224/01, ECLI:EU:C:2003:513, punkt 50.