a)

üldjuhtimise aspektid kooskõlas käesoleva määruse 2. peatükiga;

b)

aspektid, mis on seotud sisemise riskimõõtmise mudeliga, mida kasutatakse eeldatava puudujäägi näitaja ja stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamiseks kooskõlas käesoleva määruse 3. peatükiga;

c)

aspektid, mis on seotud makseviivituse riski sisemudeliga, mida kasutatakse makseviivituse riski täiendavate omavahendite nõude arvutamiseks kooskõlas käesoleva määruse 4. peatükiga.

a)

nõuda, et finantsinstitutsioon kõrvaldaks sellest kauplemisüksusest kõnealustele tooteklassidele vastavad positsioonid;

b)

keelduda selle kauplemisüksuse puhul sisemudeli meetodi abil omavahendite nõuete arvutamiseks loa andmisest.

a)

nõuda, et finantsinstitutsioon kõrvaldaks sellest kauplemisüksusest kõnealustele tooteklassidele vastavad positsioonid;

b)

keelduda selle kauplemisüksuse puhul sisemudeli meetodi abil omavahendite nõuete arvutamiseks loa andmisest.

a)

riskikontrolli üksuse ülesannete ja kohustuste täitmiseks ei kasutata alltöövõttu;

b)

kõrgem juhtkond ja juhtorgan osalevad aktiivselt mis tahes ülesannete järelevalves, mida finantsinstitutsioon laseb täita alltöövõtu korras, ja kolmandatelt isikutelt mis tahes riskijuhtimise IT-vahendite lahenduste hankimises;

c)

finantsinstitutsioonil endal on piisavalt teadmisi mis tahes alltöövõtu korras täidetavatest ülesannetest, tegevustest või funktsioonidest ning kolmandalt isikult saadud mis tahes andmete ja metoodikate struktuurist ning ta on suuteline kontrollima selle kolmanda isiku tehtud töö kvaliteeti, kellele ta on oma ülesanded alltöövõtu korras täitmiseks andnud, ning kõnealuse töö tulemusi;

d)

kõnealune alltöövõtt ei piira ega takista siseauditit ega finantsinstitutsiooni poolset alltöövõtu korras täidetavate ülesannete, tegevuste ja funktsioonide järelevalvet;

e)

pädevatele asutustele antakse täielik juurdepääs kogu asjakohasele teabele.

a)

küsitleda mõnda järgmistest isikutest või nõuda neilt kirjaliku avalduse esitamist:

b)

vaadata läbi muud finantsinstitutsiooni või kolmanda isiku asjakohased dokumendid.

a)

kontrollivad, kas finantsinstitutsioon kirjeldab oma riskijuhtimissüsteemi dokumentides:

b)

kontrollivad, kas kõrgem juhtkond koosneb liikmetest, kes esindavad kõrgeimaid juhtorganile järgnevaid hierarhiatasandeid, ning kas selle jaoks on kindlaks määratud kohustus tagada tururiski sisemudeli nõuetekohane toimimine;

c)

kontrollivad, kas mis tahes sisekomitee struktuur, mille juhtorgan on loonud oma otsustusprotsessi toetamiseks, on nõuetekohane, nagu nõutakse lõikes 2;

d)

kontrollivad, kas kõrgema juhtkonna roll on nõuetekohane, nagu nõutakse lõikes 3;

e)

kontrollivad, kas juhtorgani ja punktis c osutatud sisekomitee struktuuri alla kuuluvate komiteede roll on nõuetekohane, nagu nõutakse lõikes 4.

a)

sisekomitee struktuuri iga komitee puhul on juhtorgan selgelt määranud kindlaks selle volitused, hierarhia, aruandlusliinid, alalised liikmed, kohtumiste sageduse ja vastutustasandid;

b)

sisekomitee struktuuril on komitee, mis hindab mis tahes uut toodet, teeb nende toodete kohta heakskiitmiseks ettepanekuid kõrgemale juhtkonnale ning teeb nende toodete järelevalvet, ning seda, kas riskikontrolli üksus ja finantsinstitutsiooni mis tahes muu osa, mida uue toote kasutuselevõtt mõjutab, on kõnealuses komitees esindatud;

c)

sisekomitee struktuuri aluseks olev üldjuhtimine võimaldab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 punktis b osutatud kõigi sisemiste positsioonide piirmäärade tulemuslikku ja õigeaegset kontrolli;

d)

sisekomitee struktuuri aluseks oleva üldjuhtimise abil tagatakse juhtorgani aktiivne osalemine riskikontrolli protsessis, nagu on nõutud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 punktis c;

e)

finantsinstitutsioon on sisedokumentide osana dokumenteerinud kõik punktis a osutatud aspektid.

a)

finantsinstitutsiooni kõrgem juhtkont võtab sobilikke parandusmeetmeid, kui üks järgmistest teeb kindlaks sisemise riskimõõtmise mudeli või makseviivituse riski sisemudeli nõrkused:

b)

finantsinstitutsiooni kõrgemat juhtkonda teavitatakse siseauditi, riskikontrolli üksuse ja valideerimisfunktsiooni soovitustest, mis käsitlevad sisemist riskimõõtmise mudelit või makseviivituse riski sisemudelit;

c)

finantsinstitutsiooni kõrgem juhtkond suudab tagada finantsinstitutsiooni sisemise riskimõõtmise mudeli või makseviivituse riski sisemudeliga hõlmatud positsioonide väärtuse hindamisega seotud juhtimise üldise kvaliteedi.

a)

kiidab riskikontrolli üksuse ettepaneku alusel heaks kõik asjakohased põhimõtted ja protseduurid, mis on seotud sisemudeli rakendamisega, sh asjakohase korraldusliku struktuuri, et tagada sisemudeli terviklik rakendamine;

b)

kiidab riskikontrolli üksuse ettepaneku alusel ning võttes nõuetekohaselt arvesse valideerimisprotsessist tulenevaid järeldusi ja soovitusi heaks sisemudeli puhul kasutatava tururiski hindamise metoodika;

c)

kiidab riskikontrolli üksuse hindamise alusel ning võttes nõuetekohaselt arvesse valideerimisprotsessist tulenevaid järeldusi ja soovitusi heaks mis tahes uued tooted;

d)

kiidab riskikontrolli üksuse ettepaneku alusel heaks sisemiste positsioonide piirmäärad ja ajakohastab neid;

e)

arvestab riskikontrolli üksuse ettepanekut, millega määratakse kindlaks aktsepteeritav riskitase ja hinnatakse seda, ja kiidab selle alusel heaks aktsepteeritava riskitaseme, sisemise kapitali allokeerimise ja eelarve kauplemisüksuste kaupa;

f)

võtab vastu sisemiste positsioonide piirmäärade rikkumise heakskiitmise menetluse;

g)

kiidab heaks parandusmeetmed või nõuab neid sisemiste positsioonide piirmäärade rikkumiste puhul, millest on talle teatanud riskikontrolli üksus kooskõlas artikli 16 lõike 1 punktiga b;

h)

riskikontrolli üksuse ettepaneku alusel:

a)

ta on täiesti eraldiseisev ja sõltumatu kauplemise ärivaldkondade töötajatest ja juhtimisfunktsioonidest;

b)

ta on finantsinstitutsiooni otsustusorganites nõuetekohaselt esindatud ja osaleb otsustusprotsessis, kui käsitletakse mõnda järgmistest küsimustest:

c)

ta on nõuetekohane, proportsionaalne finantsinstitutsiooni suuruse ja äritegevuse riskidega ning tal on ressursid, mida on vaja tema ülesannete tulemuslikuks täitmiseks;

d)

tal on piisavalt kogenud, kvalifitseeritud ja koolitatud töötajad, et viia ellu kõiki asjakohaseid tegevusi sisemudeli tulemuslikuks riskijuhtimiseks ning teiste üksuste, eelkõige kauplemise äriüksuste tegevuse järelevalveks ja vaidlustamiseks;

e)

ta vastutab sisemise riskimõõtmise mudeli ja makseviivituse riski sisemudeli põhjal tehtavate arvutuste tulemuse eest.

a)

riskikontrolli üksus koosneb finantsinstitutsiooni organisatsiooni skeemis ühest või enamast eraldiseisvast organisatsioonilisest struktuurist;

b)

riskikontrolli üksus(t)e juhatajad on finantsorganisatsiooni kõrgema juhtkonna liikmed;

c)

riskikontrolli üksuse eest vastutavad töötajad ja kõrgem juhtkond ei vastuta kauplemise äritegevuse eest;

d)

riskikontrolli üksuse kõrgema juhtkonna liikmetel ja ärivaldkondade eest vastutavatel isikutel on finantsinstitutsiooni juhtorganiga võrreldes erinevad aruandlusliinid;

e)

riskikontrolli üksuse eest vastutavate töötajate ja kõrgema juhtkonna muutuvtasu ei ole seotud nende järelevalve all olevate kauplemise ärivaldkondade ülesannete täitmisega viisil, mis piirab või pärsib nende sõltumatust.

a)

riskikontrolli üksuse dokumenteeritud seisukoht, kui juhtorgan või sisekomitee struktuuri asjaomane komitee arutab mõnda lõike 1 punktis b osutatud küsimust;

b)

finantsinstitutsiooni juhtorgani või sisekomitee struktuuri asjaomase komitee koosoleku protokoll ja selles käsitletud tegevuspunktid;

c)

riskikontrolli üksuse aruanded sisemiste positsioonide piirmäärade kohta ja mis tahes otsused piirmäärade ületamise kohta;

d)

vajaduse korral teave, mille on esitanud finantsinstitutsiooni töötajad ja kõrgem juhtkond.

a)

läbivaataja on sõltumatu;

b)

läbivaatamise jaoks määratud ressursid on asjakohased;

c)

finantsinstitutsioonis läbivaataja soovituste arvesse võtmiseks loodud protsess on nõuetekohane;

d)

läbivaataja vaatab sisemised riskimõõtmise mudelid läbi vähemalt kord aastas ning lisab kõnealuse läbivaatamise järeldused aruandesse, mis esitatakse kõrgemale juhtkonnale ja juhtorganile;

e)

punktis d osutatud aruandes esitatakse finantsinstitutsiooni kõrgemale juhtkonnale ja juhtorganile piisavalt teavet kõigi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõikes 2 ja artikli 325bp lõikes 7 osutatud elementide kohta ning selles määratakse kindlaks iga-aastase töökava valdkonnad, mille puhul on vaja nende elementide järgimist üksikasjalikumalt analüüsida;

f)

läbivaatamine on nõuetekohane, asjaomaste portfellide suuruse ja keerukuse jaoks sobilik ning vajakajäämiste kindlaks tegemisel tulemuslik.

a)

läbivaatamine on proportsionaalne finantsinstitutsiooni äritegevuse ja organisatsiooni struktuuri olemuse, suuruse ja keerukusega ning eelkõige sisemudelite ja nende rakendamise keerukusega;

b)

läbivaatajal on ressursid, mis on kõigi asjakohaste tegevuste elluviimiseks sobivad, ning piisavalt kogenud ja kvalifitseeritud töötajad;

c)

läbivaataja ei osale ega ole osalenud läbivaadatava sisemudeli koostamise ja rakendamise üheski aspektis;

d)

läbivaataja on äriüksuse ja riskikontrolli üksuse eest vastutavatest töötajatest ja juhtimisfunktsioonist sõltumatu;

e)

läbivaatamise eest vastutavate töötajate ja juhtkonna muutuvtasu ei ole seotud finantsinstitutsiooni kauplemise ärivaldkondade ülesannete täitmisega viisil, mis piirab või pärsib nende sõltumatust.

a)

valideerimise protsessi viivad ellu töötajad, kes ei osale ega ole osalenud ühelgi viisil valideeritava sisemudeli väljatöötamises;

b)

valideerimisprotsess viiakse ellu piisavate ressurssidega, sh kogenud ja piisava kvalifikatsiooniga töötajate abil;

c)

valideerimisprotsessi eest vastutavate töötajate ja kõrgema juhtkonna muutuvtasu ei ole seotud finantsinstitutsiooni riskikontrolli või ärivaldkondade ülesannete täitmisega viisil, mis piirab või pärsib nende sõltumatust;

d)

kõik valideerimisprotsessist tulenevad vajalikud parandusmeetmed kajastuvad lõikes 2 osutatud valideerimisaruandes ja need meetmed võetakse õigel ajal;

e)

kasutusel on otsustusprotsess, millega tagatakse, et finantsinstitutsiooni kõrgem juhtkond võtab arvesse valideerimisprotsessi tulemusi ja sellest tulenevaid soovitusi;

f)

artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud läbivaataja hindab korrapäraselt vastavust artikli 10 lõike 1 punktides e ja f osutatud tingimustele.

a)

kontrollivad, kas valideerimisprotsessi soovitused, tulemused ja järeldused on lisatud valideerimisaruandesse, milles määratakse kindlaks järgmine ja kirjeldatakse järgmist:

b)

kontrollivad, kas valideerimisaruande järeldused, tulemused ja soovitused antakse otse teada finantsinstitutsiooni juhtorganile ja ta võtab neid enne omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatava mudeli heakskiitmist ning enne metoodikates edasiste muudatuste tegemist arvesse;

c)

kontrollivad, kas valideerimisfunktsiooni välja pakutud mis tahes parandusmeede on valideerimisaruandes dokumenteeritud ja sellele on lisatud ajakava, mis on tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks sobilik;

d)

kontrollivad, kas finantsinstitutsiooni sisemistes põhimõtetes on olemas eskaleerimisprotsess nende parandusmeetmete jaoks, mida ei ole liiga pikka aega võetud, ja kas seda protsessi varasemate kogemuste alusel järgitakse;

e)

hindavad valideerimisprotsessi tulemuse üldist kvaliteeti, võrreldes käesoleva määruse kohaselt sisemudeli hindamisel kindlaks tehtud puudusi nendega, mille tegi valideerimisprotsessi käigus kindlaks valideerimisüksus.

a)

selle käigus vaadatakse kriitiliselt läbi metoodika kõik aspektid ja hinnastamisfunktsioonid, mida kasutatakse kapitali otstarbel, sh kui neid kohaldatakse uute toodete suhtes, võttes arvesse metoodika tugevaid ja nõrku külgi võrreldes muude metoodikatega;

b)

kontrollitakse järgmist:

c)

kontrollitakse, kas aluseks olevate stohhastiliste protsesside jaotuslikud ja mis tahes muud asjakohased stohhastilised eeldused ja parameetrid, sh volatiilsus ja korrelatsioon, on põhjendatud, sh seoses järgmisega:

d)

hinnatakse mis tahes empiiriliste korrelatsioonide usaldusväärsust, mida kasutatakse laiade riskitegurite kategooriate piires ja üleselt, et arvutada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bh lõikes 2 osutatud piiramata eeldatava puudujäägi näitaja;

e)

hinnatakse makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutuses tehtud korrelatsiooni eeldusi, sh järgmist:

f)

hinnatakse eeldusi, mis on tehtud makseviivituse tõenäosuste ja makseviivituse korral tekkiva kahju prognooside saamiseks, et arvutada makseviivituse riski omavahendite nõuded;

g)

hinnatakse eeldusi, mis on tehtud seoses riskimaandamise modelleerimisega makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutamisel, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bo;

h)

analüüsitakse stressitestimise programmi tulemusi, sh tulemusi, mis on seotud makseviivituse riskiga, ning tehakse asjakohased järeldused metoodiliste puuduste või nõrkuste kohta, mis tulenevad konkreetsetest turustsenaariumitest;

i)

kohaldatakse ja analüüsitakse saadud tulemusi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bj lõike 3 punktis c osutatud hüpoteetiliste portfellide puhul, tagamaks et sisemudel suudab võtta arvesse struktuurseid omadusi, sh vajaduse korral järgmist:

j)

kontrollitakse sisemise riskimõõtmise mudeli IT-süsteemides rakendamise töökindlust ja tagatakse, et kõik äri- ja tugiüksused kasutavad metoodikat järjepidevalt kõigi asjasse puutuvate geograafiliste piirkondade puhul;

k)

kontrollitakse asendajate sobilikkust ja olulisust, hinnates järgmist:

a)

mudeli esialgse väljatöötamise ajal tehtud sisemise valideerimise puhul on finantsinstitutsioon viinud läbi ja dokumenteerinud täieliku valideerimisprotsessi kõigi sisemudelis kasutatud metoodikate puhul;

b)

korrapärase sisemise valideerimise puhul on finantsinstitutsioon viinud läbi täieliku valideerimise või valideerinud valdkondi, mida tuleb valideerida pärast lõikes 3 osutatud muudatusi, seoses järgmisega:

a)

kontrollivad, kas finantsinstitutsiooni sisemiste põhimõtetega tagatakse korrapärane sisemine valideerimine vähemalt kord aastas ja iga kord, kui toimuvad märkimisväärsed struktuursed muutused turul või muutused portfelli koosseisus, mis võivad põhjustada selle, et sisemudel ei ole enam nõuetekohane, sh järgmised muutused:

b)

kontrollivad, kas korrapärane sisemine valideerimine põhineb töökaval, mille on heaks kiitnud juhtorgan, ning kas kõnealuses töökavas on määratud kindlaks:

c)

hindavad, kuidas punktis b osutatud töökava abil tagatakse, et viiakse ellu terviklik ja riskipõhine sisemise valideerimise protsess ning et asjakohaseid aspekte ei jäeta sisemise valideerimise ulatusest välja.

a)

riskikontrolli üksus koordineerib ja dokumenteerib nõuetekohaselt ajakohastamise protsessi;

b)

kauplemislimiitide ajakohastamise ettepanek kajastab mis tahes muudatusi järgmises:

c)

ajavahemiku jooksul, kui kasutati ajakohastamise ajal kohaldatavat kauplemislimiiti, võetakse kauplemislimiitide ajakohastamise ettepanekus arvesse järgmist:

a)

finantsinstitutsioonil on selge ja dokumenteeritud menetlus selleks, et saada juhtorgani heakskiit kauplemislimiitide rikkumiseks;

b)

juhtorgan on määranud kindlaks olulisuse tingimused, mille kohaselt kauplemislimiitide mis tahes rikkumistest tuleb teatada juhtorganile, olenemata tasandist, kus kauplemislimiidid on heaks kiidetud;

c)

riskikontrolli üksus dokumenteerib kauplemislimiitide mis tahes rikkumised ja teatab neist rikkumistest vastutavale komiteele, allkomiteele või individuaalsele juhile;

d)

punktis c osutatud komitee, allkomitee või individuaalne juht kas võtab kauplemislimiidi rikkumise korral meetmeid või teatab kõnealusest rikkumisest punkti b kohaselt juhtorganile;

e)

punktis c osutatud dokumendid sisaldavad kauplemislimiidi rikkumise ulatust ja peamisi põhjuseid, sh:

a)

finantsinstitutsioon vaatab stressitestimise programmi raames kasutatavad stsenaariumid läbi vähemalt kord aastas;

b)

riskikontrolli üksus rakendab stressitestimise programmis kindlaks määratud stressitestimise stsenaariume sagedasti, vähemalt kord kuus ja suurema sagedusega, kui finantsinstitutsiooni kaupleb märkimisväärses ulatuses;

c)

stressitestimise programmi osana rakendatavad stsenaariumid hõlmavad lisaks varem jälgitud või hüpoteetilistele stsenaariumidele vastupidisest stressitestimisest tulenevaid stsenaariume ja sihtotstarbelisi stsenaariume, mis on koostatud asjakohaste konkreetsete riskitegurite arvesse võtmiseks;

d)

punktis c osutatud stsenaariumid vaadatakse vähemalt kord aastas läbi.

a)

sündmustest, sh krediidisündmustest tulenev kahju;

b)

hüpoteetilised reitingu alandamised;

c)

konkreetsete emitentide liikidega seotud turusündmused;

d)

koopulate liikide ja parameetrite muutused, kui need on otseselt modelleeritud.

a)

riskikontrolli üksus kasutab vastupidist stressitesti vahendina, et teha kindlaks tugeva mõjuga sündmuste ja riskikontsentratsioonide võimalikud kombinatsioonid finantsinstitutsioonis, sh tugeva mõjuga sündmused ja riskikontsentratsioonid, mis tulenevad keskkonnariskidest;

b)

vastupidise stressitestiga tehtud analüüs täiendab korrapärast stressitestimist;

c)

riskikontrolli üksus hindab vastupidisest stressitestimisest tuleneva stsenaariumi või tulenevate stsenaariumide kindlaks tegemisel järgmist:

a)

kas riskikontrolli üksus kasutab tulemusi, mis on saadud individuaalselt ja ühiselt käsitletud üksikute riskitegurite tundlikkusanalüüsist, et teha kindlaks stsenaariumid, mis hõlmavad võimalike riskitegurite kombinatsioonist tulenevat stressi;

b)

kas riskikontrolli üksus on võtnud sihtotstarbeliste stresstestimise stsenaariumide koostamisel selgelt arvesse järgmisi elemente:

a)

hinnata potentsiaalset riski, mis tekib asendaja abil hinnatud väärtusega positsioonide riskide maandamise puhul;

b)

kasutada asendaja puhul stressistsenaariumi liikumisi, jättes puuduva likviidsusega positsioonid muutumatuks.

a)

hindavad IT-süsteemide töökindlust viimase 250 tööpäeva jooksul;

b)

kontrollivad, kas:

a)

kontrollivad, kas finantsinstitutsioonil on inventuurid ning kas need inventuurid sisaldavad järgmist:

b)

kontrollivad, kas punktis a osutatud inventuure ajakohastatakse vähemalt kord aastas ja kas finantsinstitutsiooni sisemistes põhimõtetes nähakse ette konkreetne ajakohastamine, kui see oleks vajalik inventuurides esitatud teabe märkimisväärsete muutuste tõttu;

c)

kontrollivad, kas kõiki erinevusi päevalõpuväärtuse arvutamiseks kasutatavate hinnastamisfunktsioonide ja sisemises riskimõõtmise mudelis kasutatavate hinnastamisfunktsioonide vahel valideeritakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bj osutatud sisemise valideerimise osana;

d)

hindavad kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise tulemuste ning järeltestimise tulemuste alusel, kas on hinnastamisfunktsioone, milles võib esineda puudusi;

e)

analüüsivad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bj osutatud finantsinstitutsiooni sisemise valideerimise kõige hiljutisemate aruannete järeldusi, mis käsitlevad sisemise riskimõõtmise mudeli täpsust;

f)

analüüsivad järeldusi, mis on esitatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 punktis h viidatud sisemise riskimõõtmise mudeli täpsust käsitlevates finantsinstitutsiooni sisemise läbivaatamise kõige hiljutisemates aruannetes;

g)

kontrollivad, kas finantsinstitutsioon on dokumenteerinud erinevused sisemise riskimõõtmise mudeli ja nende mudelite vahel, mida finantsinstitutsioon kasutab sisemiseks riskijuhtimiseks sama positsioonide ulatuse puhul, ning kas finantsinstitutsioon suudab neid erinevusi selgitada;

h)

analüüsivad testide tulemusi, mille finantsinstitutsioon on teinud osana oma sisemisest valideerimisest, mille eesmärk on kontrollida, kas sisemise riskimõõtmise mudeli eeldused on sobilikud ning ei ala- ega ülehinda riski, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bj lõike 3 punktis a, eelkõige kauplemisüksuste puhul, millel on suurimad erinevused määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 1a peatüki kohase alternatiivse standardmeetodi põhjal arvutatud omavahendite nõuete ning sisemise riskimõõtmise mudeli põhjal arvutatud omavahendite nõuete vahel.

a)

tegelikud, hüpoteetilised ja riski teoreetilised muutused kauplemisüksuse portfelli väärtuses 60 tööpäeva jooksul, ilma riskimaandamiseta käsitletava grupi üksuse puhul;

b)

määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bf viidatud VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtused kauplemisüksuse tasandil 60 tööpäeva jooksul, ilma riskimaandamiseta käsitletava grupi üksuse puhul;

c)

kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise tulemuste ja järeltestimise tulemuste hindamine, võttes arvesse punktis a osutatud portfelli väärtuste ja punktis b osutatud VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse muutumist.

a)

rakendab lõikes 2 osutatud järeltestimise programmi või muud sisemist järeltestimise programmi, mis võimaldab finantsinstitutsioonil teha kindlaks modelleeritavate ja mittemodelleeritavate riskitegurite panuse järeltestimise tulemustesse;

b)

kasutab oma portfellide puhul otsese eeldatava puudujäägi järeltestimise meetodeid.

a)

ületamist käsitatakse HPL MRF ühepäevase muutusena või

b)

APL MRF ühepäevase muutusena, mis ületab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bf lõike 6 punktis a osutatud VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtust;

c)

HPL MRF ja APL MRF arvutatakse järgmiselt:

kus

d)

finantsinstitutsioon teeb kindlaks oma riskimõõtmise mudeli potentsiaalsed nõrkused, võttes arvesse punkti a kohaselt kindlaks tehtud ületamisi, mis on toimunud viimase 250 tööpäeva jooksul, ning võrreldes kindlaks tehtud ületamiste ulatust määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bf lõike 3 punktides a ja b osutatud künnistega.