LISA

Määruse (EL) 2022/869 VII lisa, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 (1) VII lisa.

„„VII LISA

LIIDU ÜHISHUVIPROJEKTIDE JA VASTASTIKUST HUVI PAKKUVATE PROJEKTIDE LOEND (EDASPIDI „LIIDU LOEND“),

millele osutatakse artikli 3 lõikes 4

A. LIIDU LOENDI KEHTESTAMISE PÕHIMÕTTED

1) Ühishuviprojektide ja vastastikust huvi pakkuvate projektide klastrid

Mõned ühishuviprojektid kuuluvad klastrisse omavahelise vastastikuse sõltuvuse või potentsiaalselt või teadaolevalt konkureeriva sisu tõttu. On kindlaks määratud järgmised ühishuviprojektide / vastastikust huvi pakkuvate projektide klastrite liigid:

—

üksteisest sõltuvate ühishuviprojektide / vastastikust huvi pakkuvate projektide klaster on määratletud kui „X klaster, kuhu kuuluvad järgmised ühishuviprojektid / vastastikust huvi pakkuvad projektid:“. Klaster on moodustatud selliste ühishuviprojektide / vastastikust huvi pakkuvate projektide väljaselgitamiseks, mis kõik on vajalikud ühe ja sama riigipiire ületava kitsaskoha kõrvaldamiseks ja mis üheskoos elluviimisel tagavad omavahelise koostoime. Sel juhul tuleb kogu liidus kasu saamiseks rakendada ellu kõik need ühishuviprojektid;

—

potentsiaalselt konkureerivate ühishuviprojektide / vastastikust huvi pakkuvate projektide klaster on määratletud kui „X klaster, kuhu kuulub üks või mitu järgmist ühishuviprojekti / vastastikust huvi pakkuvat projekti:“. Klaster näitab, et riigipiire ületava kitsaskoha ulatus ei pruugi olla selge. Sel juhul ei ole vaja ellu viia kõiki klastrisse kuuluvaid ühishuviprojekte / vastastikust huvi pakkuvaid projekte. See, kas ellu viiakse kõik projektid, mitu projekti või üks projekt, jääb turu otsustada ning sõltub vajalikust kavandamisest, loamenetlustest ja õiguslikust heakskiidust. Vajadust ühishuviprojektide / vastastikust huvi pakkuvate projektide järele, sealhulgas vajadust võimsuse järele, hinnatakse uuesti järgmise projektide väljaselgitamise protsessi käigus; ning

—

konkureerivate ühishuviprojektide / vastastikust huvi pakkuvate projektide klaster on määratletud kui „X klaster, kuhu kuulub üks järgmistest ühishuviprojektidest / vastastikust huvi pakkuvatest projektidest:“. Selles klastris tegeldakse ühe ja sama kitsaskohaga. Kitsaskoha ulatus on aga selgem kui eespool potentsiaalselt konkureerivate ühishuviprojektide / vastastikust huvi pakkuvate projektide klastri puhul, mistõttu on otsustatud ellu rakendada ainult üks ühishuviprojekt / vastastikust huvi pakkuv projekt. See jääb turu otsustada, milline ühishuviprojekt / vastastikust huvi pakkuv projekt ellu rakendatakse ning see sõltub vajalikust projekteerimisest, loamenetlustest ja õiguslikust heakskiidust. Vajaduse korral hinnatakse vajadust ühishuviprojektide / vastastikust huvi pakkuvate projektide järele uuesti järgmise projektide väljaselgitamise protsessi käigus;

—	üldkoridor kajastab teatavaid kindlaksmääratud olulisi taristuvajadusi, mida ei olnud võimalik esitatud projektidega piisavalt rahuldada.

Kõikide ühishuviprojektide / vastastikust huvi pakkuvate projektide suhtes kehtivad määruse (EL) 2022/869 kohased õigused ja kohustused.

2) Alajaamade ja kompressorjaamade staatus

Alajaamu, vastulülitusjaamu ja kompressorjaamu käsitatakse ühishuviprojektide / vastastikust huvi pakkuvate projektide osana juhul, kui nende geograafiline asukoht on vastavalt asjaoludele kas ülekandeliinil või torujuhtme läheduses. Alajaamu, vastulülitusjaamu ja kompressorjaamu käsitatakse eraldiseisvate ühishuviprojektidena ja need loetletakse selgesõnaliselt liidu loendis, kui nende geograafiline asukoht ei ole vastavalt asjaoludele ei ülekandeliinil ega torujuhtme läheduses. Nende suhtes kohaldatakse määruses (EL) 2022/869 sätestatud õigusi ja kohustusi.

3) Ühishuviprojektide / vastastikust huvi pakkuvate projektide rahastamiskõlbmatud osad

Mõni ühishuviprojekt / vastastikust huvi pakkuv projekt sisaldab üht või mitut rahastamiskõlbmatut investeeringut. Need investeeringud on loetletud allpool ja neid ei käsitata liidu loendi osana.

—	Guitirizi – Zamora lõik (ühishuviprojekti nr PCI 9.1.3 osa)

—	Saint Martin de Crau – Cruzy lõik (ühishuviprojekti nr 9.1.5 osa)

—	Freiburgi – Offenbachi lõik (ühishuviprojekti nr 9.2.1 osa)

—	Lõik Limburgi piirkonnas ja selle ühendus Madalmaade idaosa põhja-lõuna suunalise põhikoridoriga (ühishuviprojekti nr 9.6 osa)

—	Laev (ühishuviprojekti nr 9.13.1 osa)

—	Poggio Renatico – Gries Passi lõik (ühishuviprojekti nr 10.1.1 osa)

—	Karperi – Komotimi lõik (ühishuviprojekti nr 10.3.1 osa)

—	Kiruna – Lulea lõik (ühishuviprojekti nr 11.1 osa)

—	Soome Kyröskoski torujuhtme neli siselõiku; Imatra; Loviisa, läbi Kotka ja Porvoo Tolkinneni kaudu (geograafilised viited on ligikaudsed ja esitatud üksnes näitajatena) (ühishuviprojekti nr 11.2 osa)

—	Leedus Klaipedat ühendav torujuhe (ühishuviprojekti nr 11.2 osa)

—	Magdeburgi – Potsdami lõik (geograafilised viited on ligikaudsed ja esitatud üksnes näitajatena) (ühishuviprojekti nr 11.2 osa)

—	Paberivaba töövoo juhtimine, hääl- ja juturobotid, personalijuhtimise automatiseerimine, Slovakkia-Ukraina ühispakkumised ja turismikoopa varad (ühishuviprojekti nr 12.3 osa)

4) Ühishuviprojektid, mille number võrreldes eelmise liidu loendiga on muutunud

Kehtetuks tunnistatud määruse (EL) nr 347/2013 kohasesse eelmisesse liidu loendisse kuuluvate ühishuviprojektide number muutub seoses määruses (EL) 2022/869 esitatud projektide järjestuse muutumisega või sinna hiljuti lisatud esmatähtsate koridoride tõttu. See on seotud järgmistesse kategooriatesse kuuluvate teatavate projektidega: elektrienergia, elektri tarkvõrgud ja CO2-võrgud. Sel juhul on eelmine ühishuviprojekti number märgitud ainult teavituseesmärgil projekti nime juures.

B. LIIDU ÜHISHUVIPROJEKTIDE JA VASTASTIKUST HUVI PAKKUVATE PROJEKTIDE LOEND

1) Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas („NSI West Electricity“)

Piirkonnas välja töötatud ühishuviprojektid:

Nimetus

1.1

Portugali – Hispaania võrgu sidumine: Beariz–Fontefría (ES), Fontefria (ES) – Ponte de Lima (PT) ja Ponte de Lima – Vila Nova de Famalicão (PT), sealhulgas Bearizi (ES), Fontefría (ES) ja Ponte de Lima (PT) alajaamade vahel (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 2.17)

1.2

Gatica (ES) ja Cubnezais’ (FR) võrgu sidumine [praegune nimi „Biscay Gulf“] (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 2.7)

1.3

La Martyre’i (FR) ja Great Islandi ehk Knockraha (IE) võrgu sidumine [praegune nimi „Celtic Interconnector“] (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 1.6)

1.4

Saksamaa siseliinide klaster, kuhu kuuluvad järgmised ühishuviprojektid:

1.4.1

Emdeni idaosa ja Osterathi vaheline siseliin, et suurendada ülekandevõimsust Põhja-Saksamaalt Reinimaale [praegune nimi „A-Nord“] (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 2.31.1)

1.4.2

Heide lääneosa ja Polsumi vaheline siseliin, et suurendada ülekandevõimsust Põhja-Saksamaalt Ruhri piirkonda [praegune nimi „Korridor B“] (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 2.31.2)

1.4.3

Wilhelmshaveni ja Uentropi vaheline siseliin, et suurendada ülekandevõimsust Põhja-Saksamaalt Ruhri piirkonda [praegune nimi „Korridor B“] (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 2.31.3)

1.5

Saksamaa siseliin Brunsbütteli/Wilsteri ja Großgartachi/Grafenrheinfeldi vahel, et suurendada ülekandevõimsust põhja- ja lõunapiiril [praegune nimi „Suedlink“] (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 2.10)

1.6

Saksamaa Osterathi ja Philippsburgi vaheline siseliin ülekandevõimsuse suurendamiseks läänepiiril [praegune nimi „Ultranet“] (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 2.9)

1.7

1.7.1

Navarra (ES) ja Landes’i (FR) võrkude sidumine [praegune nimi „Pyrenean crossing 1“] (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 2.27.2)

1.7.2

Aragóni piirkonna (ES) and Marsilloni (FR) võrkude sidumine [praegune nimi „Pyrenean crossing 2“] (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 2.27.1)

1.8

Lonny (FR) ja Gramme’i (BE) võrkude sidumine (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 2.32)

1.9

Belgia siseliinid põhjapiiril Zandvlieti ja Lillo-Liefkenshoeki (BE) ning Liefkenshoeki ja Mercatori vahel, sealhulgas Lillo (BE) alajaam [praegune nimi „BRABO II + III“] (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 2.23)

1.10

Itaalia maismaaosa ning Korsika (FR) ja Sardiinia (IT) võrkude sidumine [praegune nimi „SACOI 3“] (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 2.4)

1.11

Kaunertali salvestusvõimsuse suurendamine (AT) (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 2.18)

1.12

Veepuhastusega pumphüdroelektrijaam NAVALEO (ES) (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 2.28.2)

1.13

Silverminesi pumphüdroelektrijaam (IE) (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 2.29)

1.14

Pumphüdroelektrijaam RIEDL (DE) (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 2.30)

1.15

Hüdroakumulatsioonijaam LOS GUAJARES (ES)

1.16

Taani suruõhksalvesti „Green Hydrogen Hub“ (DK) (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 1.21)

1.17

Pumphüdroelektrijaam WSK PULS (DE)

1.18

Hüdroakumulatsioonijaam AGUAYO II (ES)

Piirkonnas välja töötatud ühishuviprojektid:

Nr	Nimetus
1.19	Sitsiilia (IT) ja Tuneesia sõlmpunkti (TU) võrkude sidumine [praegune nimi „ELMED“] (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 2.33)
1.20	Zeebrugge piirkonna (BE) ja Kemsley, Kenti (UK) võrkude sidumine [praegune nimi „Cronos“]
1.21	Emdeni piirkondade (DE) ja Corringami, Essexi (UK) võrkude sidumine [praegune nimi „Tarchon“]

2) Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas (NSI East Electricity)

Piirkonnas välja töötatud ühishuviprojektid:

Nimetus

2.1

Austria–Saksamaa klaster, kuhu kuuluvad järgmised ühishuviprojektid:

2.1.1

Isari/Altheimi/Ottenhofeeni (DE) – St.Peteri (AT) võrkude sidumine (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 3.1.1)

2.1.2

St.Peteri – Tauerni (AT) vaheline siseliin (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 3.1.2)

2.1.3

Westtiroli–Zelli/Zilleri(AT) vaheline siseliin (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 3.1.4)

2.1.4

Pleintingi (DE) – St.Peteri (AT) võrkude sidumine

2.2

Saksamaa siseliin Wolmirstedti ja Isari vahel [praegune nimi „SuedOstLink“] (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 3.12)

2.3

Tšehhi siseliinide klaster, kuhu kuuluvad järgmised projektid:

2.3.1

Vernerovi ja Vitkovi vaheline siseliin (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 3.11.1)

2.3.2

Prestice ja Kocini vaheline siseliin (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 3.11.3)

2.3.3

Kocini ja Mirovka vaheline siseliin (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 3.11.4)

2.4

Würmlachi (AT) – Somplago (IT) võrkude sidumine (neljandas ühishuviprojektide loendis nr 3.4)

2.5

Ungari–Rumeenia klaster, kuhu kuuluvad järgmised ühishuviprojektid:

2.5.1

Józsa (HU) ja Oradea (RO) võrkude sidumine

2.5.2

Urechesti (RO) ja Targu Jiu (RO) vaheline siseliin

2.5.3

Targu Jiu (RO) ja Paroseni (RO) vaheline siseliin

2.5.4

Paroseni (RO) ja Baru Mare (RO) vaheline siseliin

2.5.5

Baru Mare (RO) ja Hasdati (RO) vaheline siseliin

2.6

Iisraeli–Küprose–Kreeka klaster [praegune nimi „EuroAsia Interconnector“], kuhu kuuluvad järgmised ühishuviprojektid:

2.6.1

Hadera (IL) and Kofinou (CY) võrkude sidumine (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 3.10.1)

2.6.2

Kofinou (CY) and Korakia, Kreeta (EL) võrkude sidumine (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 3.10.2)

2.7

Otrokovice (CZ) – Ladce (SK) võrkude sidumine

2.8

Lienzi (AT) – Veneto piirkonna (IT) võrkude sidumine (teises ühishuviprojektide loendis nr 3.2.1)

2.9

Pumphüdroelektrijaam Amfilochias (EL) (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 3.24)

2.10

Ptolemaida akupõhine energiasalvestussüsteem (EL)

2.11

Čierny Váhi (SK) pumphüdroelektrijaama moderniseerimine [praegune nimi „SE Integrator“]

Piirkonnas välja töötatud ühishuviprojektid:

Nr	Nimetus
2.12	Subotica (SRB) ja Sándorfalva (HU) võrkude sidumine
2.13	Wadi El Natrooni (EG) ja Mesogeia / St Stefanose (EL) võrkude sidumine [praegune nimi „GREGY Interconnector“]

3) Läänemere energiaturu elektrivõrkude sidumise kava („BEMIP Electricity“)

Piirkonnas välja töötatud ühishuviprojektid:

Nimetus

3.1

Stanisławówi and Ostrołęka (PL) vaheline siseliin (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.5.2)

3.2

Pumphüdroelektrijaam Eestis (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.6)

3.3

Balti riikide elektrivõrkude integreerimine ja sünkroniseerimine Euroopa võrkudega, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.3.1

Tsirguliina (EE) and Valmiera (LV) võrkude sidumine (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.8.3)

3.3.2

Viru and Tsirguliina (EE) vaheline siseliin (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.8.4)

3.3.3

Paide and Sindi (EE) vaheline siseliin (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.8.7)

3.3.4

Vilniuse and Nerise (LT) vaheline siseliin (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.8.8)

3.3.5

Täiendavad taristuaspektid Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimiseks Euroopa võrkudega (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.8.9)

3.3.6

Leedu ja Poola võrkude sidumine [praegune nimi „Harmony Link“] (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.8.10)

3.3.7

Uus 330 kV Mūša alajaam (LT) (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.8.13)

3.3.8

Bitenai and KHAE (LT) vaheline siseliin (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.8.14)

3.3.9

Uus 330 kV Darbėnai alajaam (LT) (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.8.15)

3.3.10

Darbenai and Bitenai (LT) vaheline siseliin (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.8.16)

3.3.11

Dunowo and Żydowo Kierzkowo (PL) vaheline siseliin (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.8.18)

3.3.12

Piła Krzewina and Żydowo Kierzkowo (PL) vaheline siseliin (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.8.19)

3.3.13

Morzyczyn-Dunowo – Słupsk-Żarnowieci (PL) (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.8.21) vaheline siseliin

3.3.14

Żarnowieci–Gdański / Gdańsk Przyjaźńi – Gdańsk Błonia (PL) vaheline siseliin (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.8.22)

3.3.15

Sünkroonkondensaatorid, mis tagavad Leedu, Läti ja Eesti energiasüsteemis inertsi, pinge stabiilsuse, sageduse stabiilsuse ning lühisvõimsuse (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.8.23)

3.4

Soome – Rootsi võrkude sidumine [praegune nimi „Aurora line“], kuhu kuuluvad järgmised ühishuviprojektid:

3.4.1

Soome ja Põhja-Rootsi võrkude sidumine (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.10.1)

3.4.2

Keminmaa and Pyhänselkä (FI) vaheline siseliin (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 4.10.2)

3.5

Neljas Soome– Rootsi võrkude sidumine [praegune nimi

„Aurora line 2“]

3.6

Soome ja Eesti võrkude sidumine [praegune nimi „Estlink 3“]

4) Põhjamere elektrivõrgud (NSOG)

Piirkonnas välja töötatud ühishuviprojektid:

Nr	Nimetus
4.1	Üks või mitu Põhjamerel paiknevat võrguühendussõlme, mis tagaks Põhjamere-äärsete riikide (Taani, Madalmaad ja Saksamaa) võrkude sidumise [praegune nimi „North Sea Wind Power Hub“] (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 1.19)
4.2	Merel paiknev hübriidühendus Belgia ja Taani vahel [praegune nimi „Triton Link“]
4.3	Merel paiknev kõrgpingealajaam ja ühendus Menueliga (FR) [praegune nimi „Offshore Wind connection Centre Manche 1“]
4.4	Merel paiknev kõrgpingealajaam ja ühendus Tourbe’iga (FR) [praegune nimi „Offshore Wind connection Centre Manche 2“]

Piirkonnas välja töötatud ühishuviprojektid:

Nr	Nimetus
4.5	Mitmeotstarbeline võrkudevaheline ühendus Modular Offshore Grid 2 (BE) ja Leisteni (UK) vahel [praegune nimi „Nautilus“] (neljandas ühishuviprojektide loendis nr 1.15)
4.6	Mitmeotstarbeline alaliskõrgepingeühendus Suurbritannia ja Madalmaade vahel [praegune nimi „LionLink“]

5) Läänemere energiaturu merevõrkude ühendamise tegevuskava („BEMIP offshore“)

Piirkonnas välja töötatud ühishuviprojektid:

Nr	Nimetus
5.1	Läti ja Eesti vaheline merel paiknev hübriidühendus [praegune nimi „Elwind“]
5.2	Bornholmi energiasaar (BEI) – Taani ja Saksamaa vaheline merel paiknev hübriidühendus

6) Lõuna- ja lääneosa merevõrgud („SW offshore“)

Piirkonnas välja töötatud ühishuviprojektid:

Nr	Nimetus
6.1	Merel toodetud tuuleenergia võrguühendus „Occitanie“ (FR)
6.2	Merel toodetud tuuleenergia võrguühendus „PACA“ (FR)

7) Lõuna- ja idaosa merevõrgud („SE offshore“)

Selle koridori kohta projekte ei esitatud.

8) Atlandi ookeani merevõrgud

Piirkonnas välja töötatud ühishuviprojektid:

Nr	Nimetus
8.1	Merel toodetud tuuleenergia võrguühendus Lõuna-Bretagne’is (FR)
8.2	Merel toodetud tuuleenergia võrguühendus Atlandi ookeani Euroopa-osa lõunaosas (FR)

9) Lääne-Euroopa ühendatud vesinikuvõrgud („HI West“)

Piirkonnas välja töötatud ühishuviprojektid:

Nimetus

9.1

Portugali – Hispaania – Prantsusmaa – Saksamaa koridor:

9.1.1

Portugali riigisisene vesinikutaristu

9.1.2

Portugali – Hispaania vesinikutoru

9.1.3

Hispaania riigisisene vesinikutaristu

9.1.4

Hispaania – Prantsusmaa vesinikutoru [praegune nimi „BarMar“]

9.1.5

Prantsusmaa riigisisese vesinikutaristu ühendus Saksamaaga [praegune nimi „HyFen“]

9.1.6

Saksamaa riigisisese vesinikutaristu ühendus Prantsusmaaga [praegune nimi „H2Hercules South“]

9.2

Prantsusmaa – Saksamaa piiriülesed vesinikuorud:

9.2.1

Vesinikuorg Saksamaal kuni Prantsusmaa piirini [praegune nimi „RHYn“]

9.2.2

Vesinikuorg Prantsusmaal kuni Saksamaa piirini [praegune nimi „Mosahyc“]

9.3

Prantsusmaa riigisisene vesinikutaristu kuni Belgia piirini [praegune nimi „Franco–Belgian H2 corridor]“)

9.4

Saksamaa riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „H2ercules West“]

9.5

Belgia riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „Belgian Hydrogen Backbone“]

9.6

Madalmaade riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „National Hydrogen Backbone“]

9.7

Hydrogen Backbone’i (NL) – Saksamaa vesinikuvõrkude sidumine:

9.7.1

Vesinikutoru põhja-lõuna suunalisest põhikoridorist idas kuni Oudeni (NL) ja taristuni „H2ercules North“ (DE)

9.7.2

Vesinikutoru põhja-lõuna suunalisest põhikoridorist idas kuni Vlieghuisini (NL) – Vlieghuis–Ochtrup (DE)

9.7.3

Vesinikutoru Madalmaadest Saksamaale [praegune nimi „Delta Rhine Corridor H2“]

9.8

Vesinikutorujuhe meres Saksamaal [praegune nimi „AquaDuctus“]

9.9

Taani – Saksamaa vesinikutoru:

9.9.1

Saksamaa riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „HyperLink III“]

9.9.2

Saksamaa riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „DK Hydrogen Pipeline West“]

9.10

Ammoniaagi vastuvõtu rajatised Belgias:

9.10.1

Ammoniaagi vastuvõtu rajatis „Antwerp“

9.10.2

Ammoniaagi vastuvõtu rajatis „Amplifhy Antwerp“

9.10.3

Ammoniaagi vastuvõtu rajatise arendus „Zeebrugge New Molecules“

9.11

Ammoniaagi vastuvõtu rajatised Saksamaal:

9.11.1

Ammoniaagi vastuvõtu terminal Brunsbüttelis

9.11.2

Ammoniaagi vastuvõtu rajatis Wilhelmshavenis („BP“)

9.11.3

Ammoniaagi vastuvõtu rajatis Wilhelmshavenis („Uniper“)

9.12

Vastuvõturajatised Madalmaades:

9.12.1

Veeldatud vesiniku vastuvõtu rajatis Rotterdamis

9.12.2

Ammoniaagi vastuvõtu rajatis „Amplifhy Rotterdam“

9.12.3

Ammoniaagi vastuvõtu rajatis „ACE Rotterdam“

9.13

Ammoniaagi vastuvõtu rajatis Dunkerque’is (FR)

9.14

Elektrolüüsiseade „H2Sines.RDAM“ (PT)

9.15

Elektrolüüsirajatised Hispaanias:

9.15.1

Tarragona vesinikuvõrgu elektrolüüsiseade

9.15.2

Bilbao suuremahuline elektrolüüsiseade

9.15.3

Cartagena suuremahuline elektrolüüsiseade

9.15.4

Vesinikuoru „Valle andaluz del Hidrógeno verde“ elektrolüüsiseade

9.15.5

Vesinikuoru „Asturias H2“ elektrolüüsiseade

9.16

Elektrolüüsirajatised Prantsusmaal:

9.16.1

Elektrolüüsiseade „CarlHYng“

9.16.2

Elektrolüüsiseade „Emil’Hy“

9.16.3

Elektrolüüsiseade „HyGreen“

9.16.4

Elektrolüüsiseade „H2 V Valenciennes“

9.16.5

Elektrolüüsiseade „H2Thionville“

9.17

Elektrolüüsirajatised Madalmaades:

9.17.1

Elektrolüüsiseade „Enecolyser“

9.17.2

Elektrolüüsiseade „H2-Fifty“

9.17.3

Elektrolüüsiseade „SeaH2Land“

9.18

Elektrolüüsirajatised Saksamaal:

9.18.1

Elektrolüüsiseade „GreenWilhelmshaven“

9.18.2

Elektrolüüsiseade „CHC Wilhelmshaven“

9.19

Elektrolüüsiseade „Jytske Banke“ (DK)

9.20

Taani vesinikuhoidla (DK)

9.21

Vesinikuhoidla „Hystock Opslag H2“ (NL)

9.22

Vesinikuhoidlad Saksamaal:

9.22.1

Vesinikuhoidla „Salthy“ Harsefeldis

9.22.2

„H2 Storage Gronau-Epe“

9.23

Storage GeoH2 (FR)

9.24

Vesinikuhoidlad Hispaanias:

9.24.1

„H2 storage North – 1“

9.24.2

„H2 storage North – 2“

Piirkonnas välja töötatud ühishuviprojektid:

Nr	Nimetus
9.25	Norra – Saksamaa vesinikutorujuhe meres [praegune nimi „CHE Pipeline“]

10) Ida-Euroopa kesk-, ida- ja lõunaosa vesinikutorude ühendamine („HI East“)

Piirkonnas välja töötatud ühishuviprojektid:

Nimetus

10.1

Itaalia – Austria – Saksamaa vesinikukoridor:

10.1.1

Itaalia riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „Italian H2 Backbone“]

10.1.2

Austria riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „H2 Readiness of the TAG pipeline system“]

10.1.3

Austria riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „H2 Backbone WAG and Penta West“]

10.1.4

Saksamaa riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „HyPipe Bavaria – The Hydrogen Hub“]

10.2

Tšehhi ja Saksamaa vaheline vesinikutoru:

10.2.1

Tšehhi vesinikutaristu Saksamaa suunal

10.2.2

Saksamaa riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „FLOW East – Making Hydrogen Happen“]

10.3

Kreeka ja Bulgaaria vaheline vesinikutoru:

10.3.1

Kreeka riigisisene vesinikutaristu Bulgaaria piiri suunas

10.3.2

Bulgaaria riigisisene vesinikutaristu Kreeka piiri suunas

10.4

Üldkoridor, mille eesmärk on transportida vesinikku Ukrainast Slovakkiasse, Tšehhisse, Austriasse ja Saksamaale

11) Läänemere energiaturu vesinikuvõrkude ühendamise tegevuskava („BEMIP Hydrogen“)

Piirkonnas välja töötatud ühishuviprojektid:

Nr	Nimetus
11.1	Vesinikutoru Rootsi ja Soome vahel [praegune nimi „Nordic Hydrogen Route – Bothnian Bay“]
11.2	Vesinikutoru Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa vahel [praegune nimi „Nordic-Baltic Hydrogen Corridor“]
11.3	Vesinikutoru Rootsi, Soome ja Saksamaa vahel [praegune nimi „Baltic Sea Hydrogen Collector“]

12) Esmatähtis teemavaldkond: elektri tarkvõrkude kasutuselevõtt

Teemavaldkonnas välja töötatud ühishuviprojektid:

Nr	Nimetus
12.1	„ACON – Again COnnected Networks“ (CZ, SK) – eesmärk on edendada Tšehhi ja Slovakkia elektriturgude integreerimist, tõhustades jaotusvõrke (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 10.4)
12.2	„Carmen“ (BG, RO) – eesmärk on tugevdada põhivõrguettevõtjate piiriülest koostööd ja andmete jagamist, tõhustada põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate koostööd, investeerida võrkude laiendamisse ja suurendada võimsust uute taastuvate energiaallikate integreerimiseks ning muuta võrgud stabiilsemaks, turvalisemaks ja paindlikumaks (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 10.10).
12.3	„Danube InGrid“ (HU, SK) – eesmärk on tõhusalt integreerida kõigi Ungaris ja Slovakkias elektrivõrku ühendatud turukasutajate käitumine ja tegevus (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 10.7);
12.4	„Gabreta Smart Grids“ (CZ, DE) – eesmärk on suurendada võrkude vastuvõtuvõimsust, võimaldada keskpingevõrkude kaugseiret ja -juhtimist, muuta võrgud jälgitavamaks ja parandada nende kavandamist (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 10.11)
12.5	„GreenSwitch“ (AT, HR, SI) – eesmärk on suurendada hajutatud taastuvate energiaallikate vastuvõtuvõimsust ja tõhusamalt integreerida uusi koormusi, parandada jaotusvõrgu jälgitavust ja suurendada piiriülest võimsust (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 10.12)

13) Esmatähtis teemavaldkond: piiriülene süsinikdioksiidivõrk

Teemavaldkonnas välja töötatud ühishuviprojektid:

Nr	Nimetus
13.1	„CO2 TransPorts“ – taristu Rotterdami, Antwerpeni ja Põhjamere sadamatest pärit CO2 ulatuslikuks kogumiseks, transportimiseks ja säilitamiseks (viienda ühishuviprojektide loendi nr 12.3)
13.2	„ARAMIS“ – piiriülene CO2 transportimise ja säilitamise projekt – kogutakse Rotterdami sadamaalatagustelt sisemaa heitetekitajatelt ja transporditakse torujuhtme kaudu Madalmaade mandrilaval asuvasse säilitamiskohta (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 12.7)
13.3	„ECO2CEE“ – avatud juurdepääsuga piiriülene CO2 transportimise ja säilitamise projekt – säilitamiskohad asuvad Taanis, Norras, Madalmaades ja Ühendkuningriigis (viienda ühishuviprojektide loendi nr 12.9 laiendamine)
13.4	„Bifrost“ – transpordi- ja säilitusprojekt – Taani, Saksamaa ja Poola heitetekitajatelt pärit CO2 säilitamine merehoidlas Taanis
13.5	„Callisto“ – mitmeliigiliste CO2 keskuste arendamine Vahemerel Prantsusmaalt ja Itaaliast pärit CO2-heite säilitamiseks
13.6	„CCS Baltic Consortium“ – piiriülene CO2 transport Läti ja Leedu vahel koos Klaipedas asuva veeldatud CO2 mitmeliigilise terminaliga
13.7	„Delta Rhine Corridor“ – CO2 transport torujuhtmete kaudu Saksamaal Ruhri piirkonnas ja Madalmaades Rotterdami piirkonnas asuvatelt heitetekitajatelt Madalmaade ranniku lähedal asuvasse merehoidlasse
13.8	„EU2NSEA“ – Belgia, Saksamaa ja Norra vaheline piiriülene CO2 võrk, et koguda CO2 ka Taanist, Prantsusmaalt, Lätist, Madalmaadest, Poolast ja Rootsist ning säilitada seda Norra mandrilaval
13.9	„GT CCS Croatia“ – torutransporditaristu ehitamine Horvaatias ja Ungaris ja maa-alune hoidla Horvaatias
13.10	„Norne“ – Taani transporditaristu ning maismaa- ja võib-olla ka merehoidlatega, peamiselt Taanis, Rootsis, Belgias ja Ühendkuningriigis asuvatelt heitetekitajatelt pärit CO2 transportimine laevaga Taani
13.11	„Prinos“ – Bulgaaria, Horvaatia, Küprose, Kreeka, Itaalia ja Sloveenia heitetekitajatelt pärit CO2 transportimine laevaga merehoidlasse Prinose naftaväljal
13.12	„Pycasso“ – Prantsusmaal ja Hispaanias asuvatelt tööstuslikelt heitetekitajatelt pärit CO2 transportimine ja säilitamine maismaahoidlas Edela-Prantsusmaal

Teemavaldkonnas välja töötatud ühishuviprojektid:

Nr	Nimetus
13.13	„Northern Lights“ – CO2 piiriülene vedu Euroopa mitme (muu hulgas Belgias, Saksamaal, Iirimaal, Prantsusmaal, Rootsis asuvast) kogumispunkti vahel ja kokku kogutud CO2 transportimine laevaga Norra mandrilaval asuvasse säilitamiskohta (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 12.4)
13.14	„Nautilus CCS“ – Le Havre’i, Dunkerque’i, Duisburgi ja Rogalandi piirkonnast pärit heitkoguste kogumine ja transportimine laevaga Põhjamerel asuvatesse erinevatesse neeldajatesse (viienda ühishuviprojektide loendi nr 12.8 laiendamine)

14) Esmatähtis teemavaldkond: gaasi tarkvõrgud

Selles kategoorias ei peetud ühtki esitatud projekti rahastamiskõlblikuks.

15) Ühishuviprojekti staatuse säilitavad projektid (artikli 24 kohane erand)

Nr	Nimetus
15.1	Malta ühendamine Euroopa gaasivõrguga – torujuhtmeühendus Itaaliaga Gelas (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 5.19)
15.2	Torujuhe gaasi tarnimiseks Vahemere idaosa gaasivarudest Küprose ja Kreeta kaudu Kreeka maismaale [praegune nimi „EastMed Pipeline“] koos Megalopoli gaasimõõte- ja -reguleerjaamaga (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 7.3.1)

” “

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013, üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).