„-1.   Artikli 3 lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata selliste rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise suhtes, mis on vajalikud humanitaarabi õigel ajal kohaletoimetamise tagamiseks või inimeste põhivajadusi toetava muu tegevuse tagamiseks, kui sellist abi ja muud tegevust korraldavad:

a)	Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), sealhulgas selle programmid, fondid ning teised üksused ja organid, samuti selle spetsialiseeritud asutused ja seotud organisatsioonid;

b)	rahvusvahelised organisatsioonid;

c)	humanitaarorganisatsioonid, kellel on ÜRO Peaassamblees vaatleja staatus, ja nende humanitaarorganisatsioonide liikmed;

d)	kahe- või mitmepoolselt rahastatavad valitsusvälised organisatsioonid, kes osalevad ÜRO humanitaarabikavades, ÜRO pagulasküsimusega tegelemise kavades, muudes ÜRO üleskutsetes või humanitaarabiklastrites, mida koordineerib ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo;

e)	organisatsioonid ja asutused, millele liit on andnud humanitaarpartnerluse tunnistuse või mille on sertifitseerinud või mida on tunnustanud mõni liikmesriik kooskõlas riigisiseste menetlustega;

f)	liikmesriikide spetsialiseeritud asutused või

g)	punktides a–f osutatud üksuste töötajad, toetusesaajad, tütarettevõtjad ja rakenduspartnerid sel ajal kui ja ulatuses, milles nad neid ülesandeid täidavad.

-1a.   Lõikes -1 sätestatud vabastust ei kohaldata I lisas tärniga tähistatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste suhtes.“

„1.   Ilma et see piiraks lõike -1 kohaldamist ning erandina artikli 3 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigi pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või teatavate rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et need rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud humanitaarabi õigel ajal kohaletoimetamise tagamiseks või muu inimeste põhivajadusi toetava tegevuse toetamiseks.“

„1a.   Kui asjaomane pädev asutus ei ole viie tööpäeva jooksul lõike 1 kohase loa taotluse kättesaamisest teinud negatiivset otsust, nõudnud teavet või teavitanud lisaaja vajadusest, siis loetakse luba antuks.“

„2.   Asjaomane liikmesriik teavitab nelja nädala jooksul pärast sellise loa andmist teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva artikli alusel antud lubadest.“