KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2024/873,

30. jaanuar 2024,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2019/331 seoses lubatud heitkoguse ühikute ühtlustatud viisil tasuta eraldamist käsitlevate üleliiduliste üleminekueeskirjadega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artikli 10a lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiv 2003/87/EÜ on läbi vaadatud ja seda on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/959, (2) et viia see kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119, (3) milles on seatud eesmärk vähendada 2030. aastaks netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 %. Direktiivi 2003/87/EÜ muudatused on muu hulgas seotud lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜ“) tasuta eraldamisega ja sellest tulenevalt on vaja muuta komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2019/331 (4).

(2)

Direktiiviga (EL) 2023/959 on kehtestatud olmejäätmete põletamise käitiste käitajatele heitkoguste seire ja neist aru andmise kohustused. Kuna nendel käitistel ei ole kõnealuse direktiivi artikli 12 kohaselt kohustust LHÜsid tagastada, on asjakohane mitte lugeda LHÜde tasuta eraldamise eesmärgil Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi „ELi HKS“) kuuluvaks soojust, mille need käitised on tarninud teistele käitistele.

(3)

Selleks et võimaldada stimuleerida tööstusprotsesside elektrifitseerimist kui olulist tehnoloogiat sellistes protsessides tekkivate heitkoguste märkimisväärseks vähendamiseks ja tagada tootepõhiste võrdlusalustega ning soojus- ja kütusepõhiste võrdlusalustega hõlmatud protsesside puhul võrdne kohtlemine, peaks elektrienergiast toodetud mõõdetava ja mõõdetamatu soojuse puhul olema põhimõtteliselt võimalik eraldada tasuta LHÜsid lähtuvalt soojus- ja kütusepõhistest võrdlusalustest.

(4)

Kohtuasjas C-271/20 (5) otsustas Euroopa Kohus, et toorainesse salvestunud ja põletamisprotsessi käigus soojusena vabanevat keemilist energiat tuleb LHÜde tasuta eraldamise eesmärgil käsitada kütusena. Kuna selliste põletamisprotsessidega kaasnev heide ei hõlma kasvuhoonegaase, on asjakohane sõnaselgelt ette näha, et selliste põletamisprotsesside käigus vabaneva soojuse puhul ei eraldata kütusepõhisest võrdlusalusest lähtuvalt tasuta LHÜsid, et tagada keskkonnaalane terviklikkus, eelkõige seoses vääveloksiidide eraldumisega selliste põletamisprotsesside käigus. Seepärast peaks kütusepõhist võrdlusalust kasutama üksnes nende põletamisprotsesside puhul, mille peamine eesmärk on mõõdetamatu soojuse tootmine.

(5)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 10a on komisjonile antud volitus lõimida energiatõhususe parandamise meetmeid käsitleva uue tingimuslikkuse rakendamine käesoleva määrusega kehtestatud viieaastasse tsüklisse, mis kehtib LHÜde tasuta eraldamist taotlevate käitiste puhul, et tagada ühtlustamine olemasoleva korraga ja hoida ära põhjendamatut halduskoormust.

(6)

Pädev asutus peaks seiremetoodikakava heaks kiitma, et tagada selle vastavus seire-eeskirjadele. Ajapiirangute tõttu ei olnud vaja pädeva asutuse heakskiitu võrdlusandmete aruannete esitamiseks 2019. aastal, mil delegeeritud määrusega (EL) 2019/331 kehtestati seiremetoodikakavad. See erand ei ole enam vajalik ja seda ei tohiks enam kohaldada.

(7)

Direktiivis 2003/87/EÜ on sätestatud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/956 (6) kehtestatud süsiniku piirimeetmega hõlmatud toodete tootmiseks ei eraldata tasuta LHÜsid ning üleminekuperioodil LHÜde tasuta eraldamine lõpetatakse järk-järgult. Selle sätte ühtlustatud rakendamise tagamiseks peaksid käitajad esitama toodetud kaupade kohta teavet ja tõendeid, mis põhinevad eelkõige nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (7) kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri koodidel.

(8)

Menetluste lihtsustamiseks – eelkõige seoses aastasest tootmistasemest aru andmisega ja LHÜde tasuta eraldamise hilisemate kohandustega vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/1842 (8) – tuleks esitada andmed kõigi käitiseosade, sealhulgas väikeste käitiseosade kohta, et võimaldada võtta need LHÜde tasuta eraldamise hilisemate kohanduste aluseks.

(9)

Selleks et stimuleerida tööstusprotsesside elektrifitseerimist sellistes protsessides tekkivate heitkoguste märkimisväärseks vähendamiseks, on vaja tühistada kütuse- ja elektrienergia omavahelist asendatavust käsitlevad eeskirjad. Sellest tulenevalt tuleks ELi HKSiga hõlmatud suurel määral või täielikult elektrifitseeritud protsesside suhtes kohaldada LHÜde tasuta eraldamist samamoodi nagu nende protsesside suhtes, kus otseheitest tulenevad heitkogused on suured. Seepärast tuleks käitiste puhul, mille suhtes kohaldatakse sama võrdlusalust, määrata tasuta eraldatavate LHÜde arv kindlaks otseheite ja kaudse heite osakaalust sõltumatult. Kuigi LHÜde tasuta eraldamine hõlmab nende protsesside puhul ka kaudset heidet, ei tähenda see tingimata, et nende protsesside puhul on täielikult arvesse võetud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 6 kohaselt kindlaks tehtud kasvuhoonegaaside heite ülekandumise riske. Elektritarbijatele üle kantavad kaudsed kulud võivad varieeruda sõltuvalt elektrienergia allikate jaotusest asjaomases geograafilises piirkonnas. Elektrifitseeritud protsessidega seotud kaudse heite suhtes kohaldatav LHÜde tasuta eraldamine ei tohiks piirata võimalust saada kaudsete kulude eest hüvitist vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 6. Finantsmeetmeid elektrihindadesse üle kantavate kaudsete kulude hüvitamiseks ei tohiks kasutada selliste kaudsete kulude korvamiseks, mille jaoks eraldatakse tasuta LHÜsid. Elektrienergia võrdlusaluste kindlaksmääramiseks on asjakohane koguda andmeid elektritarbimise kohta asjaomaste tootepõhiste võrdlusaluste puhul.

(10)

Selleks et veelgi stimuleerida kütusepõhise võrdlusalusega käitiseosadest ja protsessiheitega käitiseosadest pärit soojusenergia taaskasutamist, peaks lisaks kütusekulul ja protsessiheitel põhinevale LHÜde eraldamisele olema võimalik eraldada tasuta LHÜsid ka sellise soojusenergia puhul. Topeltarvestuse riski tuleks leevendada kütusepõhise võrdlusaluse väärtuse ja protsessiheite suhtes kohaldatava kordaja ajakohastamisega vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 16 lõike 2 punktile e.

(11)	Käitajate halduskoormuse vähendamiseks tuleks kliimaneutraalsuskavasid käsitlev teave lõimida olemasolevatesse riiklikesse rakendusmeetmetesse, mille alusel arvutatakse tasuta eraldatavate LHÜde koguseid.

(12)

Parimaid tulemusi saavutanud ettevõtjate ja innovatsiooni premeerimiseks jäetakse vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ sektoriülene parandustegur kohaldamata käitistes, kus kasvuhoonegaaside heitkogus on asjaomase võrdlusaluse puhul väiksem kui keskmine heitkogus 10 % kõige tõhusamate käitiste lõikes. Kuna võrdlusalused on kindlaks määratud käitiseosa tasandil, on asjakohane kohaldada seda erandit juhul, kui kasvuhoonegaaside heitkogus jääb vähemalt ühe käitiseosa puhul allapoole künnisväärtust, tingimusel et see käitiseosa annab olulise panuse käitise jaoks tasuta eraldatavate LHÜde üldkogusesse.

(13)	Selleks et oleks hõlpsam ühtlustatult rakendada eraldatavate LHÜde kohandamist ja tegevuse lõpetamist, tuleks asjaomasele käitajale tasuta eraldatavatest LHÜdest maha arvata ülemäärased LHÜd, mida käitaja ei ole nõuetekohaselt tagastanud.

(14)	Tagamaks, et käitajad parandavad võrdlusandmete aruannetes mis tahes mittevastavused või vead, mis mõjutavad varasema tootmistaseme kindlaksmääramist, peaksid pädevad asutused veenduma, et need vead või mittevastavused tõesti parandatakse, mitte ainult nõudma parandusi.

(15)	Selle tagamiseks, et varasem tootmistase oleks tootmistsüklite suhtes võimalikult representatiivne, ja eriolukordade, näiteks majanduskriiside mõju vähendamiseks tuleks see tase arvutada võrdlusperioodi tootmistasemete mediaanväärtuse alusel.

(16)

Tagamaks, et tasuta eraldamise eeskirju kohaldatakse ühtlustatult ja nõuetekohaselt, on asjakohane selgitada, kuidas määratakse varasem tootmistase kindlaks juhul, kui käitiseosas alustati tavapärast tegevust alles võrdlusperioodil. Sellega seoses peaks varasem tootmistase põhinema täiskalendriaasta tegevustel.

(17)

LHÜde tasuta eraldamine tootepõhiste võrdlusalustega hõlmamata protsessiheite puhul põhineb varem kehtinud nõuete kohaldamisel varasemate heitkoguste suhtes. Alates 2013. aastast on LHÜsid tasuta eraldatud 97 % ulatuses varasematest heitkogustest. Selleks et stimuleerida sellise protsessiheite vähendamist ja tagada parem kooskõla tootepõhiste võrdlusalustega hõlmatud protsessiheite puhul kohaldatava LHÜde tasuta eraldamisega, on vaja vähendada tootepõhiste võrdlusalustega hõlmamata protsessiheite puhul LHÜde tasuta eraldamise määra 91 protsendini, mis vastab aastasele vähendamisele 0,3 % võrra ehk tootepõhiste võrdlusaluste suhtes kohaldatavale minimaalsele ajakohastamismäärale vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2. Kõnealust vähendatud korrutustegurit tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2028, et tagada parem kooskõla protsessiheite vähendamise lahenduste, näiteks süsiniku kogumise ja säilitamise lahenduste kasutuselevõtu ajakavaga.

(18)

Tagamaks, et määrusega (EL) 2023/956 hõlmatud kaupade puhul lõpetatakse järk-järgult LHÜde tasuta eraldamine, tuleks asjaomase käitiseosa puhul LHÜde esialgse tasuta eraldamise suhtes kohaldada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 1a teises lõigus sätestatud asjakohast süsiniku piirimeetme tegurit. Määrusega (EL) 2023/956 kehtestatud süsiniku piirimeetme kohaldamisala ja asjakohase süsiniku piirimeetme teguri võimalikud tulevased muudatused peaksid kajastuma vastavas LHÜde tasuta eraldamise järkjärgulises lõpetamises.

(19)	Direktiiviga (EL) 2023/959 kaotatakse elektritootjate mõiste alates 1. jaanuarist 2026 ja lõpetatakse nende erikohtlemine seoses LHÜde tasuta eraldamisega ELi HKSi raames. Seepärast on vaja delegeeritud määruse (EL) 2019/331 asjaomased sätted sellele vastavalt välja jätta.

(20)	Tegevkäitiste ja uute osalejate jaoks võrdsete tingimuste säilitamiseks on vaja kajastada muudatusi uute osalejate suhtes kohaldatavates vastavates varasema tootmistasemega ja LHÜde tasuta eraldamisega seotud eeskirjades.

(21)

Selleks et pakkuda täiendavaid stiimuleid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, lisati direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kolmandasse lõiku säte LHÜde tasuta eraldamise tingimuslikkuse kohta sõltuvalt energiatõhususe parandamise meetmete rakendamisest; seda sätet tuleb täiendada. Kõnealuse direktiivi artikli 10a lõike 1 kolmandas lõigus osutatud energiaauditi aruannetes või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemides sisalduvad soovitused, mis on esitatud ettevõtte tasandil, on vaja üle kanda käitise tasandile. Õiguskindluse tagamiseks peaks pädev asutus lugema need soovitused rakendatuks üksnes siis, kui rakendamine on lõpule viidud ja tõendaja on seda kinnitanud. Tingimuslikkuse kehtestamisest tuleneva stiimuli säilitamiseks tuleks käitisele anda võimalus saada tasuta eraldatavate LHÜde saamata jäänud osa kätte pärast seda, kui tootmistaseme aastaaruandes kajastatud soovitatud meetmed on ellu rakendatud ja nende rakendamine on tõendatud. Tuleks ette näha aastasest tootmistasemest aru andmisele järgnev iga-aastane nõuetele mittevastavate käitiste suhtes kohaldatavate tingimuste läbivaatamise tsükkel. Nõuetele mittevastavate käitiste käitajad, kelle puhul vähendatakse tasuta eraldatavate LHÜde kogust 20 % võrra, peaksid esitama pädevale asutusele kontrollitud tõendid kõigi soovitatud meetmete rakendamise kohta, et tagada tingimuslikkuse tõttu saamata jäänud tasuta LHÜde kättesaamine.

(22)

Pärast LHÜde tasuta eraldamise tingimusi käsitlevate uute eeskirjade kehtestamist kliimaneutraalsuskavades vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 1 ja artikli 10b lõikele 4 tuleb täiendada tingimuslikkusega seotud menetlusetappe. Kõnealuse direktiivi artikli 10a lõike 1 viienda lõigu kohaselt peavad käitajad koostama kliimaneutraalsuskavad 1. maiks 2024. Selleks et viia kõnealune tingimuslikkus kooskõlla LHÜde tasuta eraldamise taotlemise kehtiva korraga, tuleks kliimaneutraalsuskavad esitada 30. maiks 2024 või asjakohasel juhul mõneks alternatiivseks selliste taotluste esitamise tähtpäevaks, mille liikmesriigid on kehtestanud. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 1 kohaselt kohaldatakse seda tingimuslikkust käitiste suhtes, mille kasvuhoonegaaside heitkogus on suurem kui 80. protsentiil asjakohaste tootepõhiste võrdlusalustega seotud heitkoguste väärtustest 2016. ja 2017. aastal. Selleks tuleks kasutada komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 (9) kohast arvutust võrdlusaluste muudetud väärtuste kindlaksmääramiseks. Kõnealune kindlaksmääramine põhineb direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt 2016. ja 2017. aasta kohta esitatud tõendatud teabel käitiste tõhususe kohta seoses kasvuhoonegaaside heitega. Võrdlusalused on määratletud käitiseosa tasandil ja seepärast on asjakohane kehtestada väikeste käitiseosade jaoks künnisväärtus, millest väiksema heite korral tingimuslikkust ei kohaldata, kui käitiseosa arvele ei lange rohkem kui 20 % käitisele tasuta eraldatavate LHÜde esialgsest üldkogusest.

(23)

Selleks et stimuleerida ja kiirendada kaugküttest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamist, on direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikes 4 sätestatud täiendavad normid kliimaneutraalsuskavadega seotud tingimuslikkuse kohta kaugküttekäitiste puhul. Selle tulemusena võivad kaugküttesüsteeme soojusega varustavad HKSi käitised ajavahemikul 2026–2030 taotleda LHÜde täiendavat tasuta eraldamist. Selleks et pakkuda kaugküttega seotud käitiseosade käitajatele, kes taotlevad LHÜde täiendavat tasuta eraldamist, kindlust täiendavate tingimuste kohta, mis on seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste märkimisväärse vähendamise eesmärgi saavutamisega enne 2030. aastat, tuleb vastavalt tehtava investeeringu suurusele määrata kindlaks täiendavate tasuta eraldatavate LHÜde väärtus. Järjepidevuse tagamiseks tuleks kõnealuste tasuta eraldatavate LHÜde rahalise väärtuse kindlaksmääramisel kasutada CO2 hinda samal viisil, nagu on sätestatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõikes 3. Selleks et tagada selgus käitajate tehtavate vajalike investeeringute taseme ja liigi suhtes ning kõigi asjaomaste käitiste võrdne kohtlemine, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 kohaselt kehtestada kasvuhoonegaaside heitkoguste märkimisväärse vähendamise kohustus ja kasutada selleks keskmise lineaarse vähendamise tegurit trajektooril, mis algab aastaid 2019–2023 hõlmava võrdlusperioodi keskpunktist ehk 2021. aastast ja lõpeb 2030. aastal. See metoodika võimaldab näha ette ühesuguse vähendamisnõude kõikidele asjaomastele kaugkütteettevõtjatele ega eelda käitisepõhiste vähendamismäärade kehtestamist.

(24)

Selleks et säilitada topelttingimuslikkuse stiimuleid ja hoida ära ebamõistlikke tagajärgi, ei tohiks LHÜde tasuta eraldamise tingimuslikkust seoses energiatõhususe parandamise meetmete rakendamisega ja LHÜde tasuta eraldamise tingimuslikkust seoses kliimaneutraalsuskavadega kohaldada kumuleeruvalt. See tähendab, et tasuta eraldatavate LHÜde kogust tuleks vähendada 20 % võrra, kui vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 1 kolmandale ja viiendale lõigule on täitmata üks tingimustest või mõlemad tingimused.

(25)

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikele 4 on komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/2441 (10) sätestatud kliimaneutraalsuskavade sisu ja vormi miinimumnõuded. Samuti on asjakohane vaadata kliimaneutraalsuskavad korrapäraste ajavahemike järel läbi, et anda võimalus muuta ja asendada vahesihte ja -eesmärke lähtuvalt uutest tehnoloogialahendustest ja heitkoguste juba saavutatud või saavutamata vähenemise määrast, mis määratakse iga kontrolliperioodi jaoks kindlaks 2025. aastal ja seejärel iga viie aasta järel; muudetud kavad peavad seejuures jätkuvalt vastama määruse (EL) 2021/1119 artiklis 2 määratletud kliimaneutraalsuse eesmärgile.

(26)

Läbipaistvuse huvides peaksid pädevad asutused kliimaneutraalsuskavad avaldama. Kliimaneutraalsuskavade avaldamine suurendab teadlikkust ja arusaamist kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisest käitistes. Tundliku äriteabe kaitsmiseks peaks käitiste käitajatel olema võimalik taotleda teatavate tundliku äriteabe elementide eemaldamist kliimaneutraalsuskava sellest versioonist, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks. Sellised taotlused peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud.

(27)

Selleks et hõlbustada käitiste ühinemist ja jagunemist käsitlevate normide rakendamist ning võtta arvesse asjaomaste käitiste eripära seoses tasuta eraldamise eeskirjadega, on asjakohane võimaldada suuremat paindlikkust põhjendatud juhtudel, kus tasuta eraldatavate LHÜde määrad on enne ja pärast ühinemist või jagunemist erinevad; selleks kaotatakse nõue, et pärast ühinemist või jagunemist peab tasuta eraldatavate LHÜde määr olema sama.

(28)	Hoidmaks ära LHÜde põhjendamatut tasuta eraldamist tegevuse lõpetanud käitiste jaoks, ei tohiks LHÜsid tasuta eraldada tegevuse lõpetamise päevale järgneva kalendriaasta osa eest.

(29)

Selleks et tugevdada stiimuleid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja energiatõhususe parandamiseks ning tagada uute ja olemasolevate tehnoloogialahenduste jaoks võrdsed tingimused, on direktiiviga 2003/87/EÜ ette nähtud kindlaksmääratud eelnevate üleliiduliste võrdlusaluste läbivaatamine, mille tulemusena võidakse muuta olemasolevate tootepõhiste võrdlusaluste määratlusi ja süsteemipiire. Selline läbivaatamine on toimunud ja selle käigus on kindlaks tehtud mitu võrdlusalust, mille puhul tuleks määratlusi ja süsteemipiire muuta, et luua kõnealused täiendavad stiimulid või lisada tehnilised selgitused.

(30)

Selleks et soodustada vähese CO2 heitega tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu esmases terasetootmises lähteainena kasutatavate aglomeeritud rauamaagist toodete tootmiseks ja võtta arvesse keskkonnahoidliku terasetehnoloogia vajadusi, on läbivaatamise tulemusena asjakohane muuta paagutatud maagi puhul võrdlusalust nii, et see hõlmaks ka alternatiivseid tooteid. Nende stiimulite maksimeerimiseks tuleks võrdlusaluse nimetuse ning hõlmatud toodete ja süsteemipiiride määratluste puhul jääda tehnoloogianeutraalseks.

(31)

Selleks et soodustada esmase terase tootmiseks kasutatavate vähese CO2 heitega ja CO2 heiteta tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu ning luua võrdsed tingimused olemasoleva koksipõhise kõrgahjuskeemi ja otseredutseerimise tehnoloogia jaoks, tuleks läbivaatamise tulemusena muuta kuummetalli puhul võrdlusalust, et täiendada toodete määratlusi ja süsteemipiire.

(32)

Selleks et soodustada vähese CO2 heitega tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu alternatiivsete hüdrauliliste sideainete tootmiseks valge ja halli tsemendi klinkri asendajatena, on läbivaatamise tulemusena asjakohane muuta halli tsemendi klinkri ja valge tsemendi klinkri puhul võrdlusalust nii, et see hõlmaks ka alternatiivseid tooteid. LHÜde alusetu eraldamise ärahoidmiseks ei tohiks arvesse võtta muude tootepõhiste võrdlusalustega hõlmatud tooteid ega muudes protsessides tekkivaid kõrvalsaadusi või jäätmeid.

(33)	Selleks et hõlbustada tasuta eraldamise eeskirjade ühtlustatud rakendamist seoses süsinikdioksiidi reaktoritest pärineva heite käitlemisega, tuleks naatriumkarbonaadi puhul lisada võrdlusaluse kohta selgitus, et ka need protsessid jäävad kõnealuse tootepõhise võrdlusaluse süsteemipiiridesse.

(34)

Selleks et hoida ära topeltarvestamist seoses LHÜde tasuta eraldamisega terase tootmisel käsnrauast ning tagada, et kuummetalli, kaarahjus toodetud süsinikterase ja kaarahjus toodetud kõrglegeerterase puhul tootepõhised võrdlusalused ei kattuks, on läbivaatamise tulemusena vaja jätta käsnrauast toodetud teras kaarahjus toodetud süsinikterase ja kaarahjus toodetud kõrglegeerterase puhul võrdlusaluse määratlusest välja.

(35)

Selleks et soodustada vähese CO2 heitega ja CO2 heiteta tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu vesiniku tootmiseks ning luua võrdsed tingimused olemasolevate ja uute tehnoloogialahenduste, näiteks vee elektrolüüsi jaoks, on läbivaatamise tulemusena direktiiviga (EL) 2023/959 laiendatud vesiniku tootmise tegevuste kirjeldust nii, et see hõlmaks vesiniku tootmist taastuvallikast, ning vähendatud tootmiskünnist. Vesinikku käsitlevat võrdlusalust tuleks vastavalt muuta. Elektrolüüsiprotsesside puhul, kus vesinik on kõrvalsaadus, ei tohiks siiski eraldada LHÜsid tasuta lähtuvalt vesinikku või ammoniaaki käsitlevast võrdlusalusest, sest need tehnoloogialahendused ei ole uued ja nende puhul ei ole esmaeesmärk vesiniku tootmine. Tasuta eraldamise eeskirjade täiendavaks selgitamiseks on asjakohane ammoniaagi tootmiseks kasutatav vesinik vesinikku käsitlevast tootepõhisest võrdlusalusest sõnaselgelt välja jätta.

(36)

Selleks et täiendavalt ühtlustada tasuta eraldamise eeskirjade rakendamist lubja ja dololubja tootmisel ning tagada kooskõla iga-aastase heitkoguseid käsitleva aruandlusega, on läbivaatamise tulemusena asjakohane jätta välja viited konservatiivsetele hinnangutele vaba kaltsiumoksiidi ja magneesiumoksiidi sisalduse kohta.

(37)	Selleks et paremini kajastada etüleenoksiidi ja etüleenglükoolide segude ning vesiniku ja vingugaasi segude tootmise energiamahukust, on asjakohane kohandada etüleenoksiidi/etüleenglükooli ja vesinikku käsitlevate tootepõhiste võrdlusaluste puhul varasema tootmistaseme arvutamist.

(38)

Selleks et kajastada LHÜde eraldamise eeskirjade muudatusi, sealhulgas tootepõhiste võrdlusaluste läbivaatamist, LHÜde tasuta eraldamise tingimuslikkuse kehtestamist ja süsiniku piirimeetmest tuleneva LHÜde tasuta eraldamise järkjärgulist lõpetamist, tuleks LHÜde tasuta eraldamise taotluste puhul andmete kogumise ulatust vastavalt kohandada. Sarnased muudatused on vajalikud seiremetoodikakavade sisu miinimumnõuete puhul.

(39)	Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2019/331 vastavalt muuta.

(40)

Käesolevas määruses sätestatud muudatusi tuleks kohaldada LHÜde suhtes, mis on seotud 1. jaanuaril 2024 algava perioodiga. Selleks et vähendada põhjendamatut halduskoormust ja tagada tasuta eraldatavate LHÜde määra prognoositavus, tuleks uute osalejate puhul, kelle taotlused LHÜde tasuta eraldamiseks olid komisjonile esitatud 31. detsembriks 2023, ja tegevkäitiste puhul sätteid, mis käsitlevad võrdlusaluste määratlusi, jäätmepõletustehaseid, süsiniku piirimeedet, väikeseid käitiseosasid, kütuse- ja elektrienergia omavahelist asendatavust, kütusepõhise võrdlusalusega käitiseosadest ja protsessiheitega käitiseosadest pärit soojusenergia taaskasutamist, tegevkäitiste varasemat tootmistaset, LHÜde eraldamist käitise tasandil tegevkäitiste puhul, LHÜde eraldamist tootepõhiste võrdlusalustega hõlmamata protsessiheite puhul, elektritootjate mõiste kaotamist ning LHÜde eraldamist aurkrakkimiseks ja monomeerse vinüülkloriidi tootmiseks, kohaldada siiski vaid nende tasuta eraldatavate LHÜde suhtes, mis on seotud 1. jaanuaril 2026 algava perioodiga. Need muudatused ei tohiks mõjutada LHÜde tasuta eraldamist 31. detsembril 2025 lõppevaks perioodiks. Selleks et tagada võrdne kohtlemine ja võrdsed tingimused uutele osalejatele, kelle taotlused LHÜde tasuta eraldamiseks on esitatud eri kuupäevadel, tuleks kehtestada rakendamise erieeskirjad. Uute osalejate puhul, kelle taotlused LHÜde tasuta eraldamiseks on esitatud 1. jaanuaril 2024 või pärast seda, tuleks määruse muudatusi kohaldada LHÜde suhtes, mis on seotud 1. jaanuaril 2024 algava perioodiga, samal ajal kui LHÜde suhtes, mis on seotud 31. detsembril 2023 lõppenud perioodiga, kohaldatakse määruse 31. detsembril 2023 kehtinud redaktsiooni.

(41)	Kuna tasuta eraldatavad LHÜd arvutatakse täiskalendriaasta põhjal ja enamikku direktiiviga (EL) 2023/959 tehtud muudatusi direktiivis 2003/87/EÜ kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2024.

(42)	Käesolev määrus peaks jõustuma kiiremas korras, sest delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 4 lõike 1 kohaselt peavad käitajad alates 2024. aasta aprillist, maist või juunist hakkama järgima võrdlusandmetest aru andmise eeskirju,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2019/331 muudetakse järgmiselt.

(1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

„soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa“ – tootepõhise võrdlusaluse käitiseosaga hõlmamata sisend, väljund ja vastav heide, mis on seotud sellise mõõdetava soojuse tootmisega ja/või muul põhjusel kui üksnes direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 14 ja 15 kohaldamise eesmärgil ELi HKSi kuuluvast käitisest importimisega, mida

a)	tarbitakse käitise süsteemipiirides toodete tootmiseks, mehaanilise energia tootmiseks (muul otstarbel kui elektrienergia tootmiseks), soojendamiseks või jahutamiseks (muul otstarbel kui elektrienergia tootmiseks) või

b)	eksporditakse teise, ELi HKSi mittekuuluvasse käitisesse või muusse üksusesse muuks otstarbeks kui kaugkütteks või elektrienergia tootmiseks;“;

punkt 6 asendatakse järgmisega:

„6)

„kütusepõhise võrdlusaluse käitiseosa“ – tootepõhise võrdlusaluse käitiseosaga hõlmamata sisend, väljund ja vastav heide, mis on seotud kütuse põletamise teel või elektrienergiast sellise mõõdetamatu soojuse tootmisega, mille tarbimise esmane eesmärk on toodete tootmine, mehaanilise energia tootmine (muul otstarbel kui elektrienergia tootmiseks), soojendamine või jahutamine (muul otstarbel kui elektrienergia tootmiseks); hõlmab ohutus-tõrvikpõletamist;“.

(2)

Artikli 4 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine punkt:

„ba)	asjakohasel juhul direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 1 viienda lõigu ja artikli 10b lõike 4 kohane kliimaneutraalsuskava;“;

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	võrdlusandmete aruande kohta koostatud tõendamisaruanne, mis on välja antud kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 15 kohaselt vastu võetud meetmetega.“

(3)	Artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 Kui käitise käitaja taotleb või talle eraldatakse tasuta LHÜsid vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 10a, kontrollib ta käesoleva määruse IV lisa kohaselt esitatavaid andmeid, tuginedes seiremetoodikakavale, mille on kinnitanud pädev asutus.“

(4)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine lõige:

„2a. Kui see on asjakohane, teeb käitaja tootepõhise võrdlusaluse käitiseosade puhul kombineeritud nomenklatuuri koodide alusel selget vahet, kas asjaomase protsessi käigus toodetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/956 (*1) I lisas loetletud kaupu või mitte, ja esitab pädevale asutusele selle kohta rahuldavad tõendid.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/956, millega kehtestatakse süsiniku piirimeede (ELT L 130, 16.5.2023, lk 52, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/956/oj).“;"

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosade, kütusepõhise võrdlusaluse käitiseosade ja protsessiheite käitiseosade puhul teeb käitaja NACE ja PRODOCOMi koodide alusel selget vahet, kas asjaomane protsess toimub või ei toimu sellises sektoris või allsektoris, mille puhul nähakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise riski, nagu on kindlaks määratud kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikega 5. Peale selle eristab käitaja kaugkütteks eksporditava mõõdetava soojuse kogust mõõdetavast soojusest, mida ei toodeta sellise sektori ega allsektori jaoks, mille puhul nähakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise riski, nagu on kindlaks määratud kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikega 5.

Peale selle teeb käitaja kombineeritud nomenklatuuri koodide alusel selget vahet, kas asjaomase protsessi käigus toodetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupu või mitte, ja esitab pädevale asutusele selle kohta rahuldavad tõendid.“

;

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui ELi HKSi kuuluv käitis on tootnud ja eksportinud mõõdetavat soojust teisele, ELi HKSi mittekuuluvale käitisele või muule üksusele, käsitab käitaja sellise soojusega seotud asjakohast protsessi soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosas protsessina, mida ei kasutata sektoris või allsektoris, mille puhul nähakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise riski, nagu on kindlaks määratud kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikega 5, välja arvatud juhul, kui käitaja tõendab pädevat asutust rahuldaval viisil, et mõõdetava soojuse tarbija kuulub sektorisse või allsektorisse, mille puhul nähakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise riski, nagu on kindlaks määratud kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikega 5.“;

ii)

lisatakse kolmas lõik:

„Peale selle esitab käitaja juhul, kui ELi HKSi kuuluv käitis on tootnud ja eksportinud mõõdetavat soojust teisele, ELi HKSi mittekuuluvale käitisele või muule üksusele, tõendid mõõdetava soojuse koguse kohta, mida on kasutatud määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupade tootmiseks. Kui käitaja ei esita pädevat asutust rahuldaval viisil selliseid tõendeid, käsitatakse seda soojust kõnealuse määruse I lisas loetletud kaupade tootmiseks kasutatud soojusena.“;

lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

käitiseosade toodetud, imporditud või eksporditud kogu mõõdetava soojuse puhul dokumenteeritakse, kas mõõdetav soojus toodeti ELi HKSi kuuluvas käitises või imporditi mõnest muust soojusenergia tootmise protsessist, ELi HKSi mittekuuluvast üksusest või üksnes direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 14 ja 15 kohaldamise eesmärgil ELi HKSi kuuluvast käitisest;“;

ii)	punkt f jäetakse välja;

iii)

punkt j asendatakse järgmisega:

„j)	mis tahes topeltarvestamise ärahoidmiseks arvatakse tootmisprotsessist pärinevad ja samasse protsessi tagasi suunatavad tooted aastasest tootmistasemest maha kooskõlas I lisas sätestatud tootemääratlustega.“;

iv)	punkt k jäetakse välja.

(5)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõike 1 kohase loetelu esitamiseks komisjonile kasutatakse komisjoni ette nähtud elektroonilist vormi ja selles määratakse kindlaks kõik ELi HKSi kuuluvad käitised, sealhulgas üksnes kõnealuse direktiivi artiklite 14 ja 15 kohaldamise eesmärgil ELi HKSi kuuluvad käitised, väikekäitised, kelle võib ELi HKSist välja arvata vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 27 ja 27a, ning kõnealuse direktiivi artikli 24 alusel ELi HKSi lisatavad käitised.“

;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	käitise ja selle süsteemipiiride tunnusandmed, mille puhul kasutatakse käitise tunnuskoodi liidu registris;“;

ii)

lisatakse järgmised punktid:

„da)	vajaduse korral pädeva asutuse hinnang tasuta eraldatavate LHÜde koguse 20 % võrra vähendamise kohta kooskõlas artikliga 22a ja artikli 22b lõikega 1;

db)	vajaduse korral teave selliste tingimuste täitmise kohta, mis on seotud LHÜde täiendava tasuta eraldamisega 30 % ulatuses vastavalt artikli 22b lõikele 3;“;

iii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)	iga käitiseosa puhul teave selle kohta, kas käitiseosa kuulub sektorisse või allsektorisse, mille puhul nähakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise riski, nagu on kindlaks määratud kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikega 5, sealhulgas vajaduse korral toodetud toodete PRODCOMi koodid;“;

iv)

lisatakse järgmine punkt:

„ea)	iga käitiseosa puhul teave selle kohta, kas toodetud kaubad on loetletud määruse (EL) 2023/956 I lisas; asjakohasel juhul kasutatakse nende toodetud kaupade kombineeritud nomenklatuuri koode.“;

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Pärast seda, kui asjaomaseks eraldamisperioodiks tasuta eraldatud esialgsetest aastakogustest on teada antud, määrab komisjon kindlaks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 alusel kehtestatud koefitsiendi, võrreldes käesoleva määruse V lisas kindlaks määratud koefitsientide alusel käitistele asjaomase eraldamisperioodi igal aastal tasuta eraldatud LHÜde esialgsete aastakoguste summat direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõigete 5 ja 5a kohaselt arvutatava käitistele eraldatava LHÜde aastakogusega, võttes arvesse vastavat osakaalu üleliidulises iga-aastases üldkoguses, nagu on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 1 ja artikli 10a lõike 5 alusel, ning käesoleva määruse artikli 16 lõike 8 teise lõigu kohaselt kindlaks määratud erandit seoses 10 % kõige tõhusamate käitiseosadega. Kõnealusel kindlaksmääramisel võetakse vajaduse korral arvesse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 24 kohaseid loetellu lisamisi ning kõnealuse direktiivi artiklite 27 ja 27a kohaseid väljaarvamisi.“

;

d)	lõige 8 asendatakse järgmisega: „8. Komisjoni taotluse korral teevad kõik liikmesriigid artikli 4 lõike 2 alusel saadud aruanded ja kavad talle kättesaadavaks.“ ;

lisatakse järgmine lõige:

„9. Liikmesriigid tagavad, et käitajale eraldatud ülemäärased LHÜd tagastatakse nõuetekohaselt. Kui käitaja ei tagasta ülemääraseid LHÜsid, nõuab pädev asutus, et riikliku registri haldaja arvaks ülemääraste LHÜde koguse käitajale eraldatavast LHÜde kogusest maha. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest sellistest nõuetest.“

(6)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid hindavad artikli 4 lõike 2 kohaselt esitatud võrdlusandmete aruannet ja tõendamisaruannet, et tagada nende vastavus käesoleva määruse nõuetele. Vajaduse korral tagab pädev asutus, et käitajad parandavad mis tahes mittevastavused või vead, mis mõjutavad varasema tootmistaseme kindlaksmääramist. Pädev asutus võib paluda käitajatel esitada lisaks artikli 4 lõike 2 kohaselt esitatavale teabele ja dokumentidele veel andmeid.“

;

lõiked 3–8 asendatakse järgmisega:

„3. Varasema tootepõhise tootmistasemena käsitatakse iga toote puhul, mille jaoks on määratud I lisas osutatud tootepõhine võrdlusalus, selle toote varasema aastatoodangu mediaani asjaomases käitises võrdlusperioodil.

4. Varasema soojuspõhise tootmistasemena käsitatakse toodetud ja/või muul põhjusel kui üksnes direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 14 ja 15 kohaldamise eesmärgil ELi HKSi kuuluvast käitisest imporditud sellise mõõdetava soojuse varasemate aastaste netokoguste mediaani võrdlusperioodil, mida tarbiti käitise süsteemipiirides toodete tootmiseks või mehaanilise energia tootmiseks (muul otstarbel kui elektrienergia tootmiseks), soojendamiseks või jahutamiseks (muul otstarbel kui elektrienergia tootmiseks) või mis eksporditi teise, ELi HKSi mittekuuluvasse käitisesse või muusse üksusesse (välja arvatud eksport elektrienergia tootmiseks); seda tootmistaset väljendatakse teradžaulides aasta kohta.

Varasema kaugküttepõhise tootmistasemena käsitatakse toodetud ja/või muul põhjusel kui üksnes direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 14 ja 15 kohaldamise eesmärgil ELi HKSi kuuluvast käitisest imporditud sellise mõõdetava soojuse varasemate aastakoguste mediaani võrdlusperioodil, mis eksporditi kaugkütteks; seda tootmistaset väljendatakse teradžaulides aasta kohta.

5. Varasema kütusepõhise tootmistasemena käsitatakse sellise energia varasema aastatarbimise mediaani võrdlusperioodil, mille kasutamise esmane eesmärk oli toota mõõdetamatut soojust, mida tarbiti toodete tootmiseks, mehaanilise energia tootmiseks (muul otstarbel kui elektrienergia tootmiseks), soojendamiseks või jahutamiseks (muul otstarbel kui elektrienergia tootmiseks), ning mis hõlmab ka ohutus-tõrvikpõletamist; seda tootmistaset väljendatakse teradžaulides aasta kohta.

6. Protsessiheite puhul, mis toimus seoses toodete tootmisega asjaomases käitises võrdlusperioodi jooksul, käsitatakse varasema protsessiheitepõhise tootmistasemena varasemate aastaste protsessiheitkoguste mediaani, mida väljendatakse CO2 ekvivalenttonnides.

7. Lõigetes 3–6 osutatud aastaste mediaanväärtuste kindlaksmääramisel võetakse arvesse üksnes kalendriaastaid, mille jooksul asjaomane käitis töötas vähemalt ühe päeva.

Kui käitiseosa on asjaomasel võrdlusperioodil töötanud vähem kui kaks kalendriaastat, võetakse selle varasemaks tootmistasemeks kõnealuse käitiseosa tavavõimsusega tegevuse alustamise kalendriaastale järgneva esimese kalendriaasta tootmistase.

Kui käitiseosa on pärast tavavõimsusega tegevuse alustamist töötanud võrdlusperioodil vähem kui ühe aasta, määratakse varasem tootmistase kindlaks pärast seda, kui on esitatud tootmistaseme aruanne tavavõimsusega tegevuse alustamise kalendriaastale järgneva esimese kalendriaasta kohta.

8. Erandina lõikest 3 määravad liikmesriigid toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse III lisas osutatud tootepõhiseid võrdlusaluseid, varasema tootepõhise tootmistaseme kindlaks varasema aastatootmise mediaani alusel vastavalt kõnealuses lisas sätestatud valemitele.“

(7)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui tegevkäitise käitaja on esitanud kehtiva taotluse LHÜde tasuta eraldamise kohta kooskõlas artikliga 4, arvutab asjaomane liikmesriik artikli 14 kohaselt kogutud andmete põhjal tasuta eraldatavate LHÜde arvu esimese eraldamisperioodi puhul iga kalendriaasta kohta alates 2021. aastast ja seejärel iga viieaastase perioodi kohta.“

;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

kütusepõhise võrdlusaluse käitiseosade puhul saadakse konkreetseks aastaks tasuta eraldatavate LHÜde esialgne arv direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 2 kohaselt asjaomase viieaastase perioodi jaoks vastu võetud kütusepõhise võrdlusaluse väärtuse korrutamisel tarbitud energia varasema kütusepõhise tootmistasemega;“;

ii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)	protsessiheite käitiseosade puhul saadakse konkreetseks aastaks tasuta eraldatavate LHÜde esialgne arv 31. detsembril 2027 lõppeval perioodil varasema protsessiheitepõhise tootmistaseme korrutamisel 0,97ga ja alates 2028. aastast selle korrutamisel 0,91ga.“;

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõike 4 kohaldamisel kohaldatakse käesoleva artikli lõike 2 kohaselt iga käitiseosa jaoks asjaomaseks aastaks määratud tasuta eraldatavate LHÜde esialgse arvu suhtes käesoleva määruse V lisas kindlaks määratud koefitsiente, kui nendes käitiseosades toimuvaid protsesse kasutatakse sektorites või allsektorites, mille puhul ei nähta kasvuhoonegaaside heite ülekandumise riski, nagu on kindlaks määratud kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikega 5.“;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui lõikes 2 osutatud käitiseosades toimuvaid protsesse kasutatakse sektorites või allsektorites, mille puhul nähakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise riski, nagu on kindlaks määratud kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikega 5, kohaldatakse koefitsienti 1.“

;

lisatakse järgmine lõige:

„4a) Kui lõikes 2 osutatud käitiseosades toimuvate protsesside käigus toodetakse määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupu, korrutatakse iga käitiseosa jaoks lõike 2 kohaselt asjaomaseks aastaks määratud tasuta eraldatavate LHÜde esialgne arv direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 1a teises lõigus sätestatud asjakohase süsiniku piirimeetme teguriga.“

;

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Igale tegevkäitisele tasuta eraldatavate LHÜde lõpliku aastakoguse leidmiseks korrutatakse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt arvutatud tasuta eraldatavate LHÜde esialgne aastakogus käesoleva määruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kindlaks määratud sektoriülese koefitsiendiga.

Erandina esimesest lõigust on tasuta eraldatavate LHÜde lõplik aastakogus 100 % tasuta eraldatavate LHÜde esialgsest aastakogusest iga käitise puhul, mille selliste käitiseosade jaoks, kus kasvuhoonegaaside heitkogus on direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 2 kolmanda lõigu punktis c osutatud ajavahemikul asjaomase võrdlusaluse puhul väiksem kui keskmine heitkogus 10 % kõige tõhusamate käitiseosade lõikes, on eraldatud üle 60 % asjaomasele käitisele tasuta eraldatud LHÜde esialgsest aastakogusest.“

(8)

Artikli 17 punktid a–f asendatakse järgmisega:

„a)

varasem tootepõhine tootmistase on iga sellise toote puhul, mille jaoks on määratud käesoleva määruse I lisas või direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 24 osutatud tootepõhine võrdlusalus, asjaomase käitiseosa tootmistase asjaomase toote tavavõimsusega tootmise alustamise kalendriaastale järgneval esimesel kalendriaastal;

varasem soojuspõhine tootmistase on tavavõimsusega tegevuse alustamise kalendriaastale järgneva esimese kalendriaasta tootmistase seoses sellise mõõdetava soojuse tootmisega ja/või muul põhjusel kui üksnes direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 14 ja 15 kohaldamise eesmärgil ELi HKSi kuuluvast käitisest importimisega, mida tarbiti käitise süsteemipiirides toodete tootmiseks või mehaanilise energia tootmiseks (muul otstarbel kui elektrienergia tootmiseks), soojendamiseks või jahutamiseks (muul otstarbel kui elektrienergia tootmiseks) või mis eksporditi teise, ELi HKSi mittekuuluvasse käitisesse või muusse üksusesse (välja arvatud eksport elektrienergia tootmiseks);

varasem kaugküttepõhine tootmistase on tavavõimsusega tegevuse alustamise kalendriaastale järgneva esimese kalendriaasta tootmistase seoses sellise mõõdetava soojuse tootmisega ja/või muul põhjusel kui üksnes direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 14 ja 15 kohaldamise eesmärgil ELi HKSi kuuluvast käitisest importimisega, mis eksporditi kaugkütteks;

varasem kütusepõhine tootmistase on asjaomase käitise tavavõimsusega tegevuse alustamise kalendriaastale järgneva esimese kalendriaasta tootmistase seoses sellise energia tarbimisega, mille kasutamise esmane eesmärk oli toota sellist mõõdetamatut soojust, mida tarbiti toodete tootmiseks, mehaanilise energia tootmiseks (muul otstarbel kui elektrienergia tootmiseks), soojendamiseks või jahutamiseks (muul otstarbel kui elektrienergia tootmiseks), ning mis hõlmab ka ohutus-tõrvikpõletamist;

e)	protsessiheitepõhine tootmistase on tavavõimsusega tegevuse alustamise kalendriaastale järgneva esimese kalendriaasta tootmistase seoses protsessiüksuses tekkiva protsessiheitega;

erandina punktist a on III lisas loetletud tootepõhiste võrdlusalustega hõlmatud toodete puhul varasem tootepõhine tootmistase kõnealuses lisas esitatud valemite abil kindlaks määratud asjaomase käitiseosa tootmistase asjaomase toote tavavõimsusega tootmise alustamise kalendriaastale järgneval esimesel kalendriaastal.“

(9)

Artikli 18 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	iga protsessiheite käitiseosa puhul saadakse konkreetseks aastaks tasuta eraldatavate LHÜde esialgne arv 31. detsembril 2027 lõppeval perioodil varasema protsessiheitepõhise tootmistaseme korrutamisel 0,97ga ja alates 2028. aastast selle korrutamisel 0,91ga.“;

b)	teine lõik asendatakse järgmisega: „Uutele osalejatele tasuta eraldatavate LHÜde esialgse aastase arvu arvutamisel kohaldatakse mutatis mutandis artikli 16 lõikeid 3, 4, 4a, 5 ja 7.“

(10)

Artiklid 19, 20 ja 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

LHÜde eraldamine aurkrakkimiseks

Erandina artikli 16 lõike 2 punktist a ja artikli 18 lõike 1 punktist a leitakse väärtuslike kemikaalide tootmise puhul tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa jaoks tasuta eraldatavate LHÜde esialgne aastane arv nii, et aurkrakkimist käsitleva tootepõhise võrdlusaluse väärtus asjaomasel eraldamisperioodil korrutatakse III lisa kohaselt kindlaks määratud varasema tootmistasemega. Selle arvutuse tulemusele liidetakse järgmised arvud: 1,78 tonni süsinikdioksiidi iga vesinikutonni kohta, korrutatuna lisatoitest saadud vesiniku varasema mediaantoodanguga (väljendatuna vesiniku tonnides), 0,24 tonni süsinikdioksiidi iga etüleenitonni kohta, korrutatuna lisatoitest saadud etüleeni varasema mediaantoodanguga (väljendatuna etüleeni tonnides), ja 0,16 tonni süsinikdioksiidi väärtuslike kemikaalide iga tonni kohta, korrutatuna lisatoitest saadud muude väärtuslike kemikaalide kui vesiniku ja etüleeni varasema mediaantoodanguga (väljendatuna väärtuslike kemikaalide tonnides).

Artikkel 20

LHÜde eraldamine monomeerse vinüülkloriidi tootmiseks

Erandina artikli 16 lõike 2 punktist a ja artikli 18 lõike 1 punktist a leitakse monomeerse vinüülkloriidi tootmise puhul käitiseosa jaoks tasuta eraldatud LHÜde esialgne aastane arv nii, et monomeerset vinüülkloriidi käsitleva võrdlusaluse väärtus asjaomasel eraldamisperioodil korrutatakse monomeerse vinüülkloriidi varasema tootmistasemega (tonnides) ja arvuga, mille saamiseks jagatakse artikli 15 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodil või asjakohasel juhul artikli 17 punkti a kohasel tavavõimsusega tegevuse alustamise kalendriaastale järgneval esimesel kalendriaastal tekkinud, CO2 ekvivalenttonnides väljendatud heitkogus, mis iseloomustab monomeerse vinüülkloriidi tootmisega seotud otseheidet, sealhulgas soojuse netoimpordiga seotud heidet (arvutatuna imporditud soojuse varasema netokoguse alusel, mis on väljendatud teradžaulides ja korrutatud soojuspõhise võrdlusaluse väärtusega asjaomasel eraldamisperioodil), summaga, mis saadakse selle otseheidet iseloomustava heitkoguse liitmisel vesinikuga seotud heitkogusele (CO2 ekvivalenttonnides), mis tekkis monomeerse vinüülkloriidi tootmisel artikli 15 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodil või asjakohasel juhul artikli 17 punkti a kohasel tavavõimsusega tegevuse alustamise kalendriaastale järgneval esimesel kalendriaastal ja mis arvutatakse vesiniku põlemisel eralduva soojuse varasema tarbimise põhjal, mis on väljendatud teradžaulides, korrutatuna soojuspõhise võrdlusaluse väärtusega asjaomasel eraldamisperioodil.

Artikkel 21

Käitistevahelised soojusvood

Kui tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa hõlmab ELi HKSi mittekuuluvast või üksnes direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 14 ja 15 kohaldamise eesmärgil ELi HKSi kuuluvast käitisest või muust üksusest imporditud mõõdetavat soojust, siis vähendatakse asjaomase tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa jaoks artikli 16 lõike 2 punkti a või asjakohasel juhul artikli 18 lõike 1 punkti a kohaselt määratud tasuta eraldatavate LHÜde esialgset aastast arvu koguse võrra, mis saadakse ELi HKSi mittekuuluvast või üksnes nimetatud direktiivi artiklite 14 ja 15 kohaldamise eesmärgil ELi HKSi kuuluvast käitisest või muust üksusest asjaomasel aastal imporditud soojuse koguse korrutamisel mõõdetava soojuse jaoks asjaomaseks eraldamisperioodiks kehtestatud soojuspõhise võrdlusaluse väärtusega.“

(11)	Artikkel 22 jäetakse välja.

(12)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 22a

LHÜde tasuta eraldamise tingimuslikkus seoses energiatõhususe parandamise meetmete rakendamisega

1. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 1 kolmandas lõigus osutatud käitise jaoks käesoleva määruse artikli 16 lõike 8 kohaselt kindlaks määratud tasuta eraldatavate LHÜde lõplikku aastakogust vähendatakse 20 % vastavalt nimetatud direktiivi artikli 10a lõikele 1, kui käitaja ei suuda pädevale asutusele rahuldavalt tõendada, et kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (*2) artikli 8 kohased soovitused on ellu rakendatud.

Erandina esimesest lõigust ei kohaldata sellist vähendamist juhul, kui käitaja suudab pädevale asutusele rahuldavalt tõendada, et täidetud on ükskõik milline järgmistest tingimustest:

a)	soovituse kohaste asjaomaste investeeringute tasuvusaeg on pikem kui kolm aastat;

soovituse rakendamise investeerimiskulud ületavad ühte järgmistest künnisväärtustest:

i)	5 % käitise aastakäibest või 25 % käitise kasumist, mis arvutatakse artikli 4 kohaselt LHÜde tasuta eraldamise taotluse esitamise kuupäevale eelnenud kolme kalendriaasta vastavate aasta keskmiste näitajate alusel;

ii)

50 % keskmisest aastasest majanduslikust ekvivalendist, mis vastab artikli 16 lõike 8 kohaselt tasuta eraldatavate LHÜde lõplikust aastakogusest esimese lõigu kohaselt maha arvatud kogusele ja mis arvutatakse artikli 4 lõikes 2 osutatud taotluse esitamisele eelnenud asjaomasel kalendriaastal ühise enampakkumisplatvormi kaudu müüdud LHÜde keskmise hinna alusel;

asjaomasel võrdlusperioodil või pärast seda on rakendatud muid meetmeid, millega vähendatakse käitises kasvuhoonegaaside heidet samal määral, kui seda võimaldaks direktiivi 2012/27/EL artikli 8 kohases energiaauditi aruandes või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemis esitatud soovituste järgimine;

d)	soovituste järgimine ei tooks kaasa energiasäästu käitises toimuva tööstusprotsessi süsteemipiirides;

e)	käitisepõhiseid käitamistingimusi, mis hõlmavad planeeritud või planeerimata hooldusperioode ja mille põhjal tehti kindlaks punktis a osutatud tasuvusaeg, ei ole veel esinenud;

f)	auditiaruandes või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemis esitatud soovitusi ei antud asjaomase võrdlusperioodi esimese nelja aasta jooksul.

2. Käitaja kehtestab ja dokumenteerib soovituste rakendamise ja vajaduse korral lõikes 1 osutatud tingimuste kohaldatavuse tõendamise korra ning rakendab ja haldab seda.

3. Tõendaja kontrollib artikli 4 lõikes 2 osutatud võrdlusandmete aruande tõendamise käigus, kas lõike 1 esimeses lõigus osutatud soovitused on ellu rakendatud ja lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimused on asjakohasel juhul täidetud.

Vajaduse korral kontrollib tõendaja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2067 (*3) artikli 7 kohaselt tootmistaseme aastaaruande tõendamise käigus, kas lõike 1 esimeses lõigus osutatud soovitused on ellu rakendatud ja kas lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimused on asjakohasel juhul täidetud.

4. Pädev asutus loeb lõike 1 esimeses lõigus osutatud soovitused ellu rakendatuks üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	käitaja tõendab nende soovituste täielikku ellurakendamist;

b)	tõendaja on kinnitanud punktis a osutatud täielikku ellurakendamist kooskõlas lõikega 3.

Artikkel 22b

LHÜde tasuta eraldamise tingimuslikkus seoses kliimaneutraalsuskavadega

1. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 1 viienda lõigu kohaldamisel vähendatakse käesoleva määruse artikli 16 lõike 8 kohaselt kindlaks määratud tasuta eraldatavate LHÜde lõplikku aastakogust 20 % käitise puhul, mille tootepõhise võrdlusaluse käitiseosadest vähemalt ühe puhul oli kasvuhoonegaaside heitkogus suurem kui 80. protsentiil asjakohaste tootepõhiste võrdlusalustega seotud heitkoguste väärtustest 2016. ja 2017. aastal.

Erandina esimesest lõigust ei kohaldata sellist vähendamist, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	esimeses lõigus osutatud käitise käitaja on 30. maiks 2024 või vajaduse korral käesoleva määruse artikli 4 kohaselt LHÜde tasuta eraldamise taotluse osana esitanud pädevale asutusele kliimaneutraalsuskava oma tegevuste kohta, mis kuuluvad direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse;

b)	direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõike 4 kolmanda lõigu punktis b osutatud sihtide ja eesmärkide saavutamist on kinnitatud kõnealuse direktiivi artikli 10b lõike 4 neljanda lõigu kohase tõendamise teel;

c)	pädev asutus on lõike 4 kohaselt kontrollinud kliimaneutraalsuskava sisu ja vormi ning tunnistanud need nõuetele vastavaks.

2. Lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata, kui asjaomase tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa arvele ei lange ajavahemikul 2021–2025 rohkem kui 20 % kõikide käitiseosade jaoks tasuta eraldatavate LHÜde esialgsete aastaste arvude summast, mis on arvutatud artikli 16 lõigete 2–5 kohaselt.

3. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõike 4 teise, kolmanda ja neljanda lõigu kohaldamisel suurendatakse kaugkütte käitiseosa jaoks tasuta eraldatavate LHÜde esialgset aastast arvu, mis on arvutatud käesoleva määruse artikli 16 lõigete 2 ja 3 kohaselt, sellise arvu võrra, mis moodustab 30 % artikli 16 lõike 2 kohaselt leitud arvust, kui kaugkütte käitiseosa käitaja on esitanud käesoleva määruse artikli 4 kohase taotluse ja kui 2025. aasta lõpuni kestva ajavahemiku või ajavahemiku 2026–2030 puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	asjaomane käitis või kaugkütteettevõtja asub liikmesriigis, mis vastab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõike 4 teises lõigus sätestatud ja VIII lisas osutatud kriteeriumidele;

asjaomane käitis või kaugkütteettevõtja on investeerinud mahus, mis on vähemalt samaväärne ajavahemikuks 2026–2030 täiendavalt tasuta eraldatavate LHÜde majandusliku väärtusega, ning teinud seda kooskõlas kliimaneutraalsuskavas sätestatud vahesihtide ja -eesmärkidega, mis võimaldavad mõõta 31. detsembriks 2025 ja seejärel iga viienda aasta 31. detsembriks tehtud edusamme kliimaneutraalsuse saavutamisel;

c)	punktis b osutatud investeering toob kaasa heitkoguste märkimisväärse vähenemise enne 2030. aastat;

d)	asjaomane käitis või kaugkütteettevõtja esitab artikli 4 lõike 1 kohaselt 30. maiks 2024 või muuks asjakohaseks tähtpäevaks kliimaneutraalsuskava oma tegevuste kohta, mis kuuluvad direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse;

e)	direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõike 4 kolmanda lõigu punktis b osutatud sihtide ja eesmärkide saavutamist on kinnitatud kõnealuse direktiivi artikli 10b lõike 4 neljanda lõigu kohase tõendamise teel;

f)	pädev asutus on lõike 4 kohaselt kontrollinud kliimaneutraalsuskava sisu ja vormi ning tunnistanud need nõuetele vastavaks.

Punkti b kohaldamisel tehakse täiendava 30 % LHÜde majanduslik väärtus kindlaks nii, et korrutades ajavahemikul 2026–2030 tasuta eraldatavate LHÜde täiendava arvu ühise enampakkumisplatvormi kaudu müüdavate LHÜde keskmise hinnaga artikli 4 lõikes 2 osutatud taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal ning saadud tulemus korrutatakse käitise suhtes kohaldatava, artikli 14 lõike 6 kohaselt kindlaks määratud koefitsiendiga.

Punkti c kohaldamisel on heitkoguste vähenemine märkimisväärne, kui käitis või kaugkütteettevõtja vähendab CO2 eriheidet (süsinikdioksiidi tonnides tarnitud kaugkütte teradžauli kohta) nii palju, et see muutub väiksemaks kui asjaomase võrdlusperioodi keskmine eriheide, kusjuures vähendamise määr on samaväärne määraga, mis saavutatakse direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 9 osutatud lineaarse vähendamise tegurite kohaldamisel alates asjaomase võrdlusperioodi keskpaigast.

4. Pädev asutus kontrollib 30. septembriks 2024, kas käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud kliimaneutraalsuskavade sisu ja vorm on kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2023/2441.

Artikkel 22c

Artiklites 22a ja 22b sätestatud 20 % võrra vähendamise mittekumulatiivsus

Artiklites 22a ja 22b osutatud 20 % võrra vähendamist kohaldatakse käitise suhtes asjaomasel eraldamisperioodil ainult ühel korral.

Artikkel 22d

Kliimaneutraalsuskava ajakohastamine

1. Käitajad hindavad artiklis 22b osutatud kliimaneutraalsuskavas kindlaks määratud ajavahemike järel ja vastavalt vajadusele muul ajal kliimaneutraalsuskava tulemuslikkust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ning rakendavad vajaduse korral parandusmeetmeid, et tagada seatud eesmärkide ja sihtide saavutamine. Iga ajakohastamine mõjutab üksnes tulevasi eesmärke ja sihte.

2. Kui kliimaneutraalsuskava eesmärke ja sihte ajakohastatakse, esitab käitaja ajakohastatud kava põhjendamatu viivituseta pädevale asutusele.

Artikkel 22e

Kliimaneutraalsuskava avaldamine

1. Pädevad asutused avaldavad artikli 22b kohaselt esitatud kliimaneutraalsuskava.

2. Kui käitaja leiab, et kliimaneutraalsuskava sisaldab tundliku äriteabe elemente, mille avalikustamine kahjustaks tema ärihuve, võib ta taotleda, et pädev asutus ei avaldaks neid elemente. Kui taotlus on põhjendatud, avaldab pädev asutus kliimaneutraalsuskava ilma nende elementideta.

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/27/2023-05-04)."

(*3) Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/2067/2021-01-01).“ "

(13)

Artikli 23 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Saadud teate alusel võtab komisjon vastu otsuse, teavitab asjaomast pädevat asutust ning teeb vajaduse korral muudatused direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 kohaselt loodud liidu registris ja kõnealuse direktiivi artiklis 20 osutatud Euroopa Liidu tehingulogis.“

(14)	Artikli 25 lõige 4 jäetakse välja.

(15)

Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	asjaomase kasvuhoonegaaside heite loa kehtivus on lõppenud või see on tunnistatud kehtetuks, sealhulgas juhul, kui käitis ei vasta enam direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusalade jaoks kehtestatud künnisväärtustele;“;

b)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui käitis on tegevuse lõpetanud, ei eralda asjaomane liikmesriik sellele käitisele LHÜsid tegevuse lõpetamise päevale järgnevaks kalendriaasta lõpuni jäänud perioodiks. Sellised kohandused tehakse proportsionaalselt.“

(16)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

(17)	III lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

(18)	IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

(19)	VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale.

(20)	VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale.

(21)	Käesoleva määruse VI lisas esitatud tekst lisatakse VIII lisana.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse LHÜde suhtes, mis on seotud 1. jaanuaril 2024 alanud perioodiga.

Artikli 1 punkti 1, punkti 4 alapunkte a ja b, punkti 4 alapunkti c alapunkti ii, punkti 4 alapunkti d alapunkte i, ii ja iv ning punkte 6, 7, 10, 11, 16 ja 17 kohaldatakse siiski LHÜde suhtes, mis on seotud 1. jaanuaril 2026 algava perioodiga ning eraldatakse uutele osalejatele, kelle taotlused olid esitatud 31. detsembriks 2023, ja tegevkäitistele.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. jaanuar 2024

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/959, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.5.2023, lk 134).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(4) Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8).

(5) Euroopa Kohtu (viies koda) 25. novembri 2021. aasta otsus kohtuasjas C-271/20: Aurubis AG vs. Bundesrepublik Deutschland, ECLI:EU:C:2021:959.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/956, millega kehtestatakse süsiniku piirimeede (ELT L 130, 16.5.2023, lk 52).

(7) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(8) Komisjoni 31. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1842, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ rakenduseeskirjad seoses saastekvootide tasuta eraldamise kohanduste täiendava reguleerimisega vastavalt tootmistaseme muutumisele (ELT L 282, 4.11.2019, lk 20).

(9) Komisjoni 12. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/447, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 (ELT L 87, 15.3.2021, lk 29).

(10) Komisjoni 31. oktoobri 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/2441, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ rakenduseeskirjad seoses lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks vajalike kliimaneutraalsuskavade sisu ja vormiga (ELT L, 2023/2441, 3.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/2441/oj).

I LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2019/331 I lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

1. jaotist muudetakse järgmiselt:

pealkiri asendatakse järgmisega:

„1.	Tootepõhiste võrdlusaluste ja süsteemipiiride määratlus, mis ei hõlma andmete kogumist elektritarbimise kohta“;

paagutatud maaki käsitlev teine rida asendatakse järgmisega:

„Aglomeeritud rauamaak

Rauamaagi peenfraktsioonist, räbustist ja rauda sisaldada võivast ringlussevõetud materjalist koosnev aglomeeritud rauda sisaldav toode, mille sellised keemilised ja füüsikalised omadused nagu aluselisus, mehaaniline tugevus ja läbilaskvus võimaldavad seda kasutada raua ja vajalike räbustite lisamiseks rauamaagi redutseerimise protsessi. Väljendatakse aglomeeritud rauamaaki tootvast ettevõttest väljuva aglomeeritud maagi tonnides. Tootmisprotsessi tagasi suunatud aglomeeritud rauamaaki ei loeta toote osaks.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud aglomeeritud rauamaagi tootmisega.

0,171“;

kuummetalli käsitlev kolmas rida asendatakse järgmisega:

„Kuummetall

Terase esmatootmiseks ette nähtud, rauamaakidest saadud raud, sealhulgas a) täiendavaks töötlemiseks süsinikuga küllastatud vedel raud, mida käsitatakse kõrgahjutootena ja mille kogust väljendatakse vedela raua tonnides kõrgahju väljalaskepunktis (ei hõlma vedelat rauda, mis on toodetud punktis b nimetatud käsnrauast), ning

b) käsnraud raua otseredutseerimisreaktori väljalaskepunktis, väljendatuna käsnraua tonnides raua otseredutseerimisreaktori väljalaskepunktis. See tootepõhine võrdlusalus ei hõlma sarnaseid tooteid, näiteks ferrosulameid. Jääkmaterjali ega kõrvalsaadusi ei loeta toote osaks.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: kõrgahjud, kuummetalli töötlemise seadmed, kõrgahju puhurid, kõrgahju eelsoojendusahjud, raua otseredutseerimisreaktorid, kaarahjud ja sulatusahjud käsnraua jaoks, hapnikkonverterid, metalli ümbertöötlemise seadmed, vaakuumvalukopad, valuseadmed (sealhulgas lõikeseadmed), räbu töötlemise seadmed, täidise ettevalmistamise seadmed, kõrgahjugaasi ja muude gaaside töötlemise seadmed, tolmueemaldusseadmed, vanametalli eelkuumutamise seadmed, seadmed kivisöe kuivatamiseks enne peenestatud kivisöe pihustamist, mahutite eelkuumutamise seadmed, valuplokkide eelkuumutamise seadmed, suruõhu tootmise seadmed, tolmu töötlemise (brikettimise) seadmed, sette töötlemise (brikettimise) seadmed, seadmed auru kõrgahju sissejuhtimiseks, aurutootmisjaamad, hapnikkonverteri gaasi jahutamise seadmed jms.

1,328“;

halli tsemendi klinkrit käsitlev kuues rida asendatakse järgmisega:

„Halli tsemendi klinker

Halli tsemendi klinker ja tsemendi tootmiseks ette nähtud alternatiivsed hüdraulilised sideained toodetud hüdraulilise sideaine üldkogusena.

See võrdlusalus ei hõlma tooteid, mis on toodetud muude tootepõhiste võrdlusaluste süsteemipiirides või saadud muude tootmisprotsesside kõrvalsaaduse või jäätmena, sealhulgas lendtuhka, kõrgahjuräbu, teraseräbu, ränituhka ega paberimuda.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud halli tsemendi klinkri või alternatiivsete hüdrauliliste sideainete tootmisega.

0,766“;

valge tsemendi klinkrit käsitlev seitsmes rida asendatakse järgmisega:

„Valge tsemendi klinker

Valge tsemendi klinker ja alternatiivsed hüdraulilised sideained, mida kasutatakse peamise sideainena selliste materjalide valmistamisel nagu vuugitäiteained, keraamiliste plaatide liimid, isoleerimis- ja kinnitussegud, tööstuslikud põrandasegud, valmis pahtlisegud, parandussegud ja veekindlad katteained ning mis sisaldavad keskmiselt kuni 0,4 massiprotsenti Fe2O3, kuni 0,003 massiprotsenti Cr2O3 ja kuni 0,03 massiprotsenti Mn2O3. Väljendatakse hüdraulilise sideaine tonnides (100 % klinkrit/alternatiivset hüdraulilist sideainet).

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud valge tsemendi klinkri või alternatiivsete hüdrauliliste sideainete tootmisega.

0,987“;

pehmepaberit käsitlev kahekümne kaheksas rida asendatakse järgmisega:

„Pehmepaber

Lai valik kodus, äritegevuses ja tööstuses kasutatavat pehmepaberit, näiteks tualettpaber, kosmeetilised salvrätikud, majapidamispaber, paberkäterätikud, tööstuslik pühkepaber, mähkmete ja hügieenisidemete paber jms (siia rühma ei kuulu õhujoaga kuivatatud pehmepaber). Väljendatakse õhkkuivade (paberi niiskusesisaldus 6 %) masinarullide müügitoodangu netokogusena tonnides.

Kõik paberi tootmise protsessi üksused (eelkõige paberi- või papimasin ja sellega seotud energiamuundamisseadmed (katel/koostootmisüksus) ning otsene kütuse kasutamine). Ei hõlma muid kohapealseid toiminguid, mis ei ole otseselt selle protsessi osa, näiteks saeveski tööd, puidu töötlemist, kemikaalide tootmist müügiks, jäätmekäitlust (kohapeal, mitte väljaspool: kuivatamine, granuleerimine, põletamine, ladestamine prügilasse), sadestatud kaltsiumkarbonaadi tootmist, lehkavate gaaside töötlemist ega kaugkütet. See tootepõhine võrdlusalus ei hõlma masinarullidest lõpptoodete valmistamist.

0,334“;

naatriumkarbonaati käsitlev viimane rida asendatakse järgmisega:

„Naatriumkarbonaat

Dinaatriumkarbonaat, väljendatuna naatriumkarbonaadi kogutoodanguna tonnides; ei hõlma kaprolaktaami tootmisel kõrvalsaadusena tekkinud suure tihedusega naatriumkarbonaati.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmisega: soolalahuse puhastamine, lubjakivi kaltsineerimine ja lubjapiima valmistamine, süsinikdioksiidi reaktorid, ammoniaagi absorbeerimine, NaHCO3 sadestamine, NaHCO3 kristallide filtreerimine või eraldamine emalahusest, NaHCO3 lagundamine Na2CO3-ks, ammoniaagi regenereerimine ning naatriumkarbonaadi tihendamine või suure tihedusega naatriumkarbonaadi tootmine.

0,843“.

(2)

2. jaotis asendatakse järgmisega:

„2.

Tootepõhiste võrdlusaluste ja süsteemipiiride määratlus, mis hõlmab andmete kogumist elektritarbimise kohta

Tootepõhine võrdlusalus

Asjaomaste toodete määratlus

Asjaomaste protsesside ja asjaomase heite (süsteemipiiride) määratlus

Võrdlusaluse ajakohastamiseks kohaldatava iga-aastase vähendamismäära kindlaksmääramise alguspunkt (LHÜ/t)

Rafineerimissaadused

Rafineerimissaaduste segu, mis sisaldab üle 40 % kerge fraktsiooni saaduseid (bensiin, sealhulgas lennukibensiin, bensiini tüüpi reaktiivkütus ja muud kerged naftaõlid ja naftasaadused, petrooleum, sealhulgas petrooleumi tüüpi reaktiivkütus, gaasiõlid), väljendatuna CO2-ga kaalutud tonnides (CWT). See tootepõhine võrdlusalus ei hõlma muu tootevalikuga rafineerimistehaseid.

Kõik CWT-põhisele protsessiüksuse määratlusele vastavad rafineerimistehase protsessid ja protsessivälised kohapealsed abitoimingud, näiteks säilitamine mahutites, segamine, reoveepuhastus jms. Rafineerimistehaseid käsitlevad CWT- ja heitenäitajad hõlmavad ka üldrafineerimistehastes asuvaid määrdeõlide ja bituumeni töötlemise üksusi.

Mõnikord on muude valdkondadega (nt naftakeemiasektoriga) seotud protsessiüksused rafineerimistehastesse füüsiliselt integreeritud. Selliseid protsessiüksusi ja nende heitkoguseid CWT-põhine käsitlus ei hõlma.

Andmete kogumisel võetakse arvesse kogu elektritarbimist süsteemipiirides.

0,0295

Kaarahjus toodetud süsinikteras

Teras, milles on alla 8 % legeerelemente ja sellisel määral juhuslikke lisandeid, et seda saab kasutada üksnes valdkondades, kus ei ole nõutav pinna hea kvaliteet ja hea töödeldavus, ning mille puhul ei ole täidetud ükski kriteerium, mis on seotud legeerelementide sisaldusega kõrglegeerterases ja kõrglegeerterase kvaliteediga. Väljendatakse ümbertöödeldud toorterase tonnides (valukojast väljumisel).

See võrdlusalus ei hõlma käsnrauast toodetud terast, mis on juba hõlmatud kuummetalli võrdlusalusega.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: kaarahjud, metalli ümbertöötlemise seadmed, valu- ja lõikeseadmed, järelpõletusseadmed, tolmueemaldusseadmed, mahutite kuumutamise seadmed, valuplokkide eelkuumutamise seadmed, vanametalli kuivatamise seadmed ja vanametalli eelkuumutamise seadmed.

Ei hõlma valuprotsessidele järgnevaid protsesse.

Andmete kogumisel võetakse arvesse kogu elektritarbimist süsteemipiirides.

0,283

Kaarahjus toodetud kõrglegeerteras

Teras, milles on legeerelemente 8 % või enam või mille puhul on nõutav pinna hea kvaliteet ja hea töödeldavus. Väljendatakse ümbertöödeldud toorterase tonnides (valukojast väljumisel).

See võrdlusalus ei hõlma käsnrauast toodetud terast, mis on juba hõlmatud kuummetalli võrdlusalusega.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: kaarahjud, metalli ümbertöötlemise seadmed, valu- ja lõikeseadmed, järelpõletusseadmed, tolmueemaldusseadmed, mahutite kuumutamise seadmed, valuplokkide eelkuumutamise seadmed, jahutusvannid, vanametalli kuivatamise seadmed ja vanametalli eelkuumutamise seadmed. Kõnealust tootepõhist võrdlusalust ei kasutata ferrokroomi konverteri ja tööstusgaaside krüogeense hoiustamise puhul.

Ei hõlma valuprotsessidele järgnevaid protsesse.

Andmete kogumisel võetakse arvesse kogu elektritarbimist süsteemipiirides.

0,352

Malmivalu

Valumalm, väljendatuna legeeritud, kõrgahjuräbust puhastatud ja valamiseks valmis vedela raua tonnides.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste toimingutega: sulatamine, valamine, kärni valmistamine ja lõpptöötlemine.

Lõpptöötlemine hõlmab selliseid toiminguid nagu järeltöötlemine, kuid ei hõlma üldist kokkusobitamist, kuumtöötlemist ega värvimist, mis jäävad selle tootepõhise võrdlusaluse süsteemipiiridest väljapoole.

Andmete kogumisel võetakse arvesse ainult sulatamisprotsessidega seotud elektritarbimist süsteemipiirides.

0,325

Mineraalvill

Klaasist, kivist või räbust valmistatud mineraalvillast soojus- ja heliisolatsiooni- ning tulekaitsetooted. Väljendatakse mineraalvilla müügitoodangu kogusena tonnides.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste tootmisetappidega: sulatamine, kiustamine, sideaine lisamine, kõvendamine, kuivatamine ja vormimine.

Andmete kogumisel võetakse arvesse kogu elektritarbimist süsteemipiirides.

0,682

Kipsplaat

Võrdlusalus hõlmab kipsil põhineva koostisega või kipsist plaate, tahvleid, paneele ja muid sarnaseid tooteid, mille välispind on (ei ole) tugevdatud ainult paberi või papiga, välja arvatud aglomeeritud kipsist, ornamendiga tooted (põletatud kipsi müügitoodangu kogusena tonnides).

See tootepõhine võrdlusalus ei hõlma suure tihedusega kipskiudplaate.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste tootmisetappidega: jahvatamine, kuivatamine, kaltsineerimine ja tahvlite kuivatamine.

Andmete kogumisel võetakse arvesse ainult kuivatamisetapis kasutatavate soojuspumpade elektritarbimist.

See võrdlusalus ei hõlma kuivatatud teisese kipsi kui vahesaaduse tootmist.

0,131

Tahm

Ahjutahm, väljendatuna müügitoodangu kogusena tonnides, puhtusega üle 96 %. See tootepõhine võrdlusalus ei hõlma gaasitahma ega lambitahma.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud ahjutahma tootmisega, ning lõpptöötlemine, pakkimine ja põletamine.

Andmete kogumisel võetakse arvesse kogu elektritarbimist süsteemipiirides.

Arvesse tuleks võtta ainult selliseid pumpasid, kompressoreid ja muid elektri jõul töötavaid seadmeid, mille nimivõimsus on vähemalt 2 MW.

1,954

Ammoniaak

Ammoniaak (NH3), väljendatuna toodangu kogusena tonnides, puhtusega 100 %.

See võrdlusalus ei hõlma ammoniaaki, mis on toodetud leelismetallide kloriidide elektrolüüsil või kloraadi tootmisel saadud vesinikust.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud ammoniaagi ja vesiniku kui vahesaaduse tootmisega.

Ei hõlma muudest vahesaadustest toodetud ammoniaaki.

Andmete kogumisel võetakse arvesse kogu elektritarbimist süsteemipiirides.

1,619

Aurkrakkimine

Krakkimisseadmest välja juhitud väärtuslike kemikaalide segu, mille kogust väljendatakse atsetüleeni, etüleeni, propüleeni, butadieeni, benseeni ja vesiniku summaarse massina tonnides (ei hõlma lisatoitest pärit vesinikku, etüleeni ega muid väärtuslikke kemikaale) ning milles on vähemalt 30 massiprotsenti etüleeni ja kokku vähemalt 50 massiprotsenti väärtuslikke kemikaale, küttegaasi, buteene ja vedelaid süsivesinikke.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud väärtuslike kemikaalide tootmisega kas puhastatud tootena või vahesaadusena, milles asjaomaste väärtuslike kemikaalide sisaldus vastab sisaldusele ebakvaliteetseima kaubastatava vormi puhul (C4-süsivesinike fraktsioon, hüdrogeenimata pürolüüsibensiin); ei hõlma C4-süsivesinike ekstraheerimist (butadieeni tootmist), C4-süsivesinike hüdrogeenimist, pürolüüsibensiini hüdrogeenimist, aromaatsete ühendite ekstraheerimist ega igapäevase tegevusega seotud logistikat ja ladustamist.

Andmete kogumisel võetakse arvesse kogu elektritarbimist süsteemipiirides.

0,702

Aromaatsed ühendid

Aromaatsete ühendite segu, väljendatuna CO2-ga kaalutud tonnides (CWT).

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste aromaatseid ühendeid hõlmavate toimingutega: pürolüüsibensiini hüdrogeenimine, benseeni, tolueeni ja ksüleeni ekstraheerimine, tolueeni disproportsioonimine, hüdrodesalküülimine, ksüleeni isomeerimine, p-ksüleeni tootmine, kumeeni tootmine ja tsükloheksaani tootmine.

Andmete kogumisel võetakse arvesse kogu elektritarbimist süsteemipiirides.

0,0295

Stüreen

Monomeerne stüreen (vinüülbenseen, CASi number: 100–42-5). Väljendatakse stüreeni müügitoodangu kogusena tonnides.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud stüreeni ja vahesaadusena etüülbenseeni tootmisega (stüreeni tootmiseks lisatud vajalikus koguses).

Käitiste puhul, kus toodetakse nii propüleenoksiidi kui ka monomeerset stüreeni, ei hõlma see võrdlusalus üksusi, mis on seotud üksnes propüleeni ja propüleenoksiidi tootmisega, ning mõlema tegevuse jaoks kasutatavaid üksusi hõlmab see võrdlusalus proportsionaalselt monomeerse stüreeni toodanguga tonnides.

Andmete kogumisel võetakse arvesse kogu elektritarbimist süsteemipiirides.

0,527

Vesinik

Puhas vesinik ning vesiniku ja vingugaasi segud, mille vesinikusisaldus on ≥ 60 mahuprotsenti; hõlmab kõiki asjaomasest käitiseosast väljuvaid vesinikku ja vingugaasi sisaldavaid tootevoogusid, mille mahtu väljendatakse 100 % puhta vesiniku müügitoodangu netokogusena tonnides.

See võrdlusalus ei hõlma ammoniaagi tootmiseks kasutatavat vesinikku, mis on hõlmatud ammoniaagi võrdlusalusega.

Samuti ei hõlma see võrdlusalus vesinikku, mis on saadud leelismetallide kloriidide elektrolüüsil või kloraadi tootmisel või mis vabaneb keemilisel muundamisel vesinikukandjatest, mida kasutatakse vesiniku transportimiseks tootmisrajatistest.

Kõik asjaomased protsessielemendid, mis on otseselt või kaudselt seotud vesiniku tootmisega ning vesiniku ja vingugaasi eraldamisega. Need paiknevad järgmiste punktide vahel:

a)	lähteaine(te) sisenemiskoht (-kohad) ja kütus(t)e sisenemiskoht (-kohad), kui need paiknevad eraldi;

b)	kõikide vesinikku ja/või vingugaasi sisaldavate tootevoogude väljumiskohad;

c)	imporditava või eksporditava soojuse sisenemis- või väljumiskoht (-kohad).

Andmete kogumisel võetakse arvesse kogu elektritarbimist süsteemipiirides.

8,85

Sünteesigaas

Vesiniku ja vingugaasi segud, mis sisaldavad vähem kui 60 mahuprotsenti vesinikku; hõlmab kõiki asjaomasest käitiseosast väljuvaid vesinikku ja vingugaasi sisaldavaid tootevoogusid, mille mahtu väljendatakse 47-mahuprotsendilise vesinikusisaldusega sünteesigaasi müügitoodangu netokogusena tonnides.

Kõik asjaomased protsessielemendid, mis on otseselt või kaudselt seotud sünteesigaasi tootmisega ning vesiniku ja vingugaasi eraldamisega. Need paiknevad järgmiste punktide vahel:

a)	lähteaine(te) sisenemiskoht (-kohad) ja kütus(t)e sisenemiskoht (-kohad), kui need paiknevad eraldi;

b)	kõikide vesinikku ja/või vingugaasi sisaldavate tootevoogude väljumiskohad;

c)	imporditava või eksporditava soojuse sisenemis- või väljumiskoht (-kohad).

Andmete kogumisel võetakse arvesse kogu elektritarbimist süsteemipiirides.

0,242

Etüleenoksiid ja etüleenglükoolid

Etüleenoksiidi ja etüleenglükooli võrdlusalus hõlmab etüleenoksiidi (EO, suure puhtusega) monoetüleenglükooli (MEG, standardse puhtusega ja suure puhtusega (kiu valmistamiseks)), dietüleenglükooli (DEG) ja trietüleenglükooli (TEG).

Toodete üldkogust väljendatakse EO ekvivalenttonnides, mis on määratletud EO massina asjaomase konkreetse glükooli ühes tonnis.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud etüleenoksiidi tootmise ja puhastamise ning glükooli tootmise üksustega.

Andmete kogumisel võetakse arvesse kogu elektritarbimist süsteemipiirides.

0,512

Kui ei ole märgitud teisiti, osutatakse kõikide tootepõhiste võrdlusaluste puhul 1 tonnile toodetud tootele, väljendatuna müügitoodangu (neto)kogusena, ja 100 % puhtale asjaomasele ainele.

Asjaomaste protsesside ja asjaomase heite (süsteemipiiride) kõik määratlused hõlmavad tõrvikpõletamist, kui seda kasutatakse.“

VTTCWT	:	on varasem tootmistase, väljendatuna CWT-des;
LVi,k	:	on läbilaskevõimsus CWT-funktsiooni i puhul võrdlusperioodi aastal k;
CWTi	:	on CWT-funktsiooni i CWT-tegur;
LVAD,k	:	on läbilaskevõimsus CWT-funktsiooni „toornafta destilleerimine atmosfäärirõhul“ puhul võrdlusperioodi aastal k.

VTTlubi,standardne	:	on lubja varasem tootmistase standardse puhta kustutamata lubja tonnides;
mCaO,k	:	on vaba CaO sisaldus toodetud kustutamata lubjas võrdlusperioodi aastal k massiprotsentides;
mMgO,k	:	on vaba MgO sisaldus toodetud kustutamata lubjas võrdlusperioodi aastal k massiprotsentides;
VTTlubi,korrigeerimata,k	:	on lubja varasem korrigeerimata tootmistase võrdlusperioodi aastal k kustutamata lubja tonnides.

VTTdololubi,standardne	:	on dololubja varasem tootmistase standardse puhta kustutamata dololubja tonnides;
mCaO,k	:	on vaba CaO sisaldus toodetud kustutamata dololubjas võrdlusperioodi aastal k massiprotsentides;
mMgO,k	:	on vaba MgO sisaldus toodetud kustutamata dololubjas võrdlusperioodi aastal k massiprotsentides;
VTTdololubi,korrigeerimata,k	:	on dololubja varasem korrigeerimata tootmistase võrdlusperioodi aastal k kustutamata lubja tonnides.

VTTVK,neto	:	on väärtuslike kemikaalide varasem tootmistase väärtuslike kemikaalide tonnides, kusjuures ei võeta arvesse lisatoitest saadud väärtuslikke kemikaale;
VTTVK,summa,k	:	on väärtuslike kemikaalide summaarne varasem tootmistase võrdlusperioodi aastal k väärtuslike kemikaalide tonnides;
VLTH,k	:	on varasem vesiniku lisatoide võrdlusperioodi aastal k vesiniku tonnides;
VLTE,k	:	on varasem etüleeni lisatoide võrdlusperioodi aastal k etüleeni tonnides;
VLTO,k	:	on muude väärtuslike kemikaalide kui vesiniku ja etüleeni varasem lisatoide võrdlusperioodi aastal k väärtuslike kemikaalide tonnides.

VTTCWT	:	on varasem tootmistase, väljendatuna CWT-des;
LVi,k	:	on läbilaskevõimsus CWT-funktsiooni i puhul võrdlusperioodi aastal k;
CWTi	:	on CWT-funktsiooni i CWT-tegur.

VTTH2	:	on vesiniku tootmise varasem tase, väljendatuna 100 % vesinikuna;
VTTH2,teg	:	on vesiniku tegelik toodang;
VTTH2,VGM	:	on teoreetilisel täielikul vee-gaasi muundamisrektsioonil saadud vesiniku lisatoodang, mis arvutatakse vee-gaasi muundamisrektsiooni puhul stöhhiomeetrilise suhte kaudu tehtega VTTCO,teg × 0,071967 t H2/t CO;
VTTCO,teg	:	on süsinikmonooksiidi tegelik toodang;
HKteg	:	on vesiniku tootmisega seotud tegelik heitkogus;
HKVGM	:	on vee-gaasi teoreetilise täieliku muundamisrektsioon teel vesiniku tootmisega seotud täiendav heitkogus.

HKteg	:	on vesiniku tootmisega seotud tegelik heitkogus;
OHteg	:	on tegelik otseheide, v.a soojusega seotud heitkogus, enne süsinikdioksiidi kogumist kasutamiseks või maapõues säilitamiseks. Biomassist tuleneva heitkoguse puhul ei kasutata tegelikku heitkogust, vaid leitakse see biomassi energiasisalduse korrutamisel maagaasi heitekoefitsiendiga;
soojuseksport,teg	:	on tegelik eksporditud soojuse netokogus;
VAsoojus	:	on mõõdetava soojuse soojuspõhine võrdlusalus asjaomasel eraldamisperioodil.

COVGM	:	on toodetud CO kogus enne CO täiendavat teoreetilist muundamist CO2-ks vee-gaasi muundamisrektsioonis;
MCO2	:	on CO2 molekulmass (44,01 g/mol);
MCO	:	on CO molekulmass (28,01 g/mol);
soojuseksport,VGM	:	on teoreetiline täiendav eksporditud soojuse netokogus pärast täielikku vee-gaasi muundamisrektsiooni, eeldusel et soojustagastus on 99,5 %; arvutatakse vee-gaasi muundamisrektsiooni entalpia (–20,439 GJ toodetud H2 tonni kohta) korrutamisel näitaja VTTH2,VGM väärtusega ja soojustagastuse tõhususega 99,5 %;
VAsoojus	:	on mõõdetava soojuse soojuspõhine võrdlusalus asjaomasel eraldamisperioodil.

VTTsüngaas	:	on sünteesigaasi varasem tootmistase, väljendatuna 47-protsendilise vesinikusisaldusega gaasi kogusena;
MOH2,k	:	on varasem puhta vesiniku osakaal mahuprotsentides vesiniku ja vingugaasi kogumahust võrdlusperioodi aastal k;
VTTH2+CO,k	:	on sünteesigaasi varasem tootmistase võrdlusperioodi aastal k, väljendatuna varasema vesinikukogusena kuupmeetrites normaaltingimustes (0 °C ja 101,325 kPa).

VTTEO/EG	:	on etüleenoksiidi või etüleenglükoolide varasem tootmistase etüleenoksiidi ekvivalenttonnides;
VTTi,k	:	on etüleenoksiidi või glükooli i varasem tootmistase võrdlusperioodi aastal k tonnides;
TTEOE,i	:	on teisendustegur etüleenoksiidi või glükooli i koguse ümberarvutamiseks etüleenoksiidi koguseks.