(1)

Liit kiitis oma pädevuse piires heaks liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni protokolli raudteeveeremile eriomaste küsimuste kohta (edaspidi „Luxembourgi protokoll“), mis võeti vastu 23. veebruaril 2007 Luxembourgis nõukogu otsusega 2014/888/EL, (1) ning sai kõnealuse protokolli alusel piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni staatuse.

(2)

Luksemburgi protokolli XII artikli alusel loodud järelevalveasutus (edaspidi „järelevalveasutus“) võtab eeldatavasti oma 8. märtsil 2024 toimuval esimesel istungil muude päevakorrapunktide hulgas vastu oma põhikirja ja kodukorra, järelevalveasutuse ja Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni (OTIF) vahelise järelevalveasutuse sekretariaadi ülesandeid käsitleva lepingu ning muud aktid, milles käsitletakse raudteeveeremi rahvusvahelise registri (edaspidi „rahvusvaheline register“) loomist ja toimimist vastavalt liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni (edaspidi „Kaplinna konventsioon“) artikli 17 lõike 2 punktile d, eelkõige rahvusvahelist registrit puudutavad õigusnormid ja menetlused ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni siseveetranspordi komitee raames välja töötatud raudteeveeremi alalise identifitseerimise näidiseeskirjad (edaspidi „näidiseeskirjad“).

(3)

Rahvusvahelise registri loomise ettevalmistuskomisjon peaks 7. märtsil 2024 toimuval 12. istungjärgul kaaluma ja heaks kiitma järelevalveasutuse esimesel istungil vastuvõetavate õigusaktide lõpliku eelnõu.

(4)

On asjakohane määrata kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel järelevalveasutuse 12. istungjärgul ja järelevalveasutuse esimesel istungil, kuna liit on Luxembourgi protokolli osaline ning järelevalveasutuse tehtavad otsused võivad kaasa tuua selliste õigusaktide vastuvõtmise, mis on rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad ja võivad otsustavalt mõjutada liidu osalemist kõnealuses organis ja järgmiste liidu õigusaktide sisu: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/797, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/796, (3) komisjoni otsus 2012/757/EL, (4) ning komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1614 (5).

(5)

Järelevalveasutuse põhikirja kavandis määratakse muu hulgas kindlaks tema juriidilise isiku staatus, ülesanded ja haldusraamistik, nagu on nõutud Kaplinna konventsioonis ja Luxembourgi protokollis. Põhikirja kavandi vastuvõtmine on järelevalveasutuse asutamise ja toimimise eeltingimus ning seetõttu tuleks seda toetada. Järelevalveasutuse koosseisu määratlevas sättes tuleks teha väike muudatus, et täpsustada ristviidet Luxembourgi protokolli asjaomastele sätetele, nimelt artikli XII lõikele 1.

(6)

Järelevalveasutuse kodukorra kavandis määratakse muu hulgas kindlaks koosolekute pidamise eeskirjad, esindatuse eeskirjad, ettepanekud ja otsused ning hääletamise kord. Praegune kodukorra kavand ei ole siiski kooskõlas Luxembourgi protokolli sätetega, milles tunnustatakse piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide staatust osalisriigi omaga samaväärsena, kuna kavandis tehakse põhjendamatult vahet ühelt poolt osalisriikide kui selliste vahel, kellel on õigus olla järelevalveasutuses esindatud ja hääletada järelevalveasutuse otsuste üle, ning teiselt poolt piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide vahel, keda ei loeta sõnaselgelt järelevalveasutuse liikmeteks. Seetõttu on vaja teha ettepanek selle kodukorra kavandi muutmiseks, et tagada liidu järelevalveasutuse liikmesuse ja hääleõiguse tõhus sätestamine kooskõlas Luxembourgi protokolli sätetega, sealhulgas hääletamise kord, kui see puudutab liidu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi. Kodukorra kavandi ülejäänud sätteid tuleks siiski toetada.

(7)

Vastavalt Luxembourgi protokolli artikli XII lõikele 6 täidab OTIF pärast protokolli jõustumist järelevalveasutuse sekretariaadi ülesandeid. Kavandatavas järelevalveasutuse ja OTIFi vahelises lepingus on sätestatud järelevalveasutuse sekretariaadi ülesannete täitmise üksikasjalikud tingimused. Käesoleva lepingu vastuvõtmine on vajalik järelevalveasutuse tõhusa töökorralduse tagamiseks ning seetõttu tuleks seda toetada.

(8)

Vastavalt Kaplinna konventsiooni artiklile 17 ja Luxembourgi protokolli artiklile XII tuleb järelevalveasutusel tagada rahvusvahelise registri loomine. Samuti tuleb järelevalveasutusel tagada, et Kaplinna konventsiooni ja Luxembourgi protokolli eesmärkide täitmiseks on olemas tõhus teadetepõhine elektrooniline registreerimissüsteem, ning seepärast tuleb tal vastu võtta, läbi vaadata ja vajaduse korral muuta rahvusvahelist registrit puudutavaid õigusnorme ja menetlusi. Kõnealused õigusnormid ja menetlused tuleb järelevalveasutusel kehtestada vastavalt Kaplinna konventsiooni artikli 17 lõike 2 punktidele d ja e ning Luxembourgi protokolli artiklitele XIV, XV, XVI ja XVII. Neid on vaja selleks, et tagada rahvusvahelise registri toimimiseks vajalik õigusraamistik, eelkõige seoses raudteeveeremi kordumatu identifitseerimissüsteemi (URVIS) identifikaatori taotlemise ja määramisega. Liidus reguleeritakse raudteeveeremi registreerimist ja identifitseerimist ka direktiiviga (EL) 2016/797 ja rakendusotsusega (EL) 2018/1614, milles on muu hulgas sätestatud Euroopa raudteeveeremi numbri (EVN) ja Euroopa raudteeveeremi registri (EVR) kirjeldused. Kuigi liidu õiguse ja Luxembourgi protokolli kohased süsteemid käsitlevad sama asjassepuutuvat raudteeveeremi identifitseerimise ja registreerimise küsimust, on neil erinevad eesmärgid ja otstarve, nimelt esimese puhul käitamist puudutav (tehniline) ja teise puhul rahaline. Seetõttu ei ole normid praegu omavahel vastuolus ning need kaks süsteemi võivad eksisteerida paralleelselt. Seetõttu peaks liidul olema võimalik tagada asjaomaste registrite ja identifitseerimissüsteemide vastastikune täiendavus. Kuna kõnealuste õigusnormide ja menetluste vastuvõtmine on vajalik rahvusvahelise registri toimimise tagamiseks ning kuna need on nõuetele vastavad ja kooskõlas liidu õigusraamistikuga, tuleks toetada nende vastuvõtmist järelevalveasutuse poolt.

(9)

Oma eesmärgi saavutamiseks peab Luxembourgi protokoll tuginema raudteeveeremi selgele identifitseerimis- ja märgistussüsteemile, mis põhineb rahvusvahelistel nõuetel. Näidiseeskirjadega luuakse raamistik raudteeveeremi kordumatu identifitseerimissüsteemi identifikaatori määramiseks ja asjakohase märgistuse kasutamiseks raudteeveeremil. Kõnealuste näidiseeskirjade kohaselt täiendab raudteeveeremi kordumatu identifitseerimissüsteemi identifikaatori märgistus mis tahes muud olemasolevat märgistussüsteemi, näiteks otsuses 2012/757/EL sätestatud süsteemi. Asjaomased näidiseeskirjad ei ole vastuolus liidu asjakohase õigusraamistikuga. Seepärast on asjakohane toetada näidiseeskirjade vastuvõtmist järelevalveasutuse poolt,