(1)

Dumpinguvastase uurimise (edaspidi „algne uurimine“) tulemusel kohaldatakse Indiast ja Türgist pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/265 (2) (edaspidi „algne määrus“) kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid. Indiast pärit impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks jääb vahemikku 6,7–8,7 % ja Türgist pärit impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane meede jääb vahemikku 4,8–20,9 %.

(2)

Uurimise alguses andsid endast teada Lavish Granito Limited ja temaga seotud äriühingud ning nad kaasati valimisse. Nagu on märgitud algse määruse põhjendustes 202 ja 208, Lavishi kontserni puhul dumpingut ei leitud. Sellest tulenevalt on algse määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud, et Lavishi kontserni kuuluvate äriühingute ekspordi suhtes dumpinguvastaseid tollimakse ei kohaldata.

(3)

16. veebruaril 2023 esitasid Lavishi kontsern ja temaga seotud äriühingud (edaspidi „taotluse esitajad“) taotluse, et äriühingud Silk Ceramics ja Luxgres Ceramica LLP (edaspidi „Silk ja Luxgres“) lisataks Lavishi kontserni kuuluvate eksportivate tootjate loetellu (TARICi lisakood C903).

(4)

Algse uurimise käigus leiti, et kõnealused kaks äriühingut kuuluvad küll Lavishi kontserni, kuid algse määruse artikli 1 lõikes 3 toodud Lavishi kontserni äriühingute nimekirja neid ei kantud, kuna nende valmistatud tooteid algsel uurimisperioodil (1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021) liitu ei eksporditud.

(5)

Komisjon vaatas Silki ja Luxgresi esitatud teabe läbi nii algse uurimise käigus kui ka 16. veebruari 2023. aasta taotluse alusel. Ta küsis ja ka sai asjaomastelt isikutelt lisateavet.

(6)

Eeltoodu põhjal leidis komisjon, et mõlemad äriühingud on seotud äriühingutega Lavish Granito Pvt Ltd., Lavish Ceramics, Lakme Vitrified LLP ja Liva Ceramics ning et kumbki neist ei olnud algse uurimisperioodi jooksul oma toodetud keraamilisi plaate liitu eksportinud. Komisjon selgitas välja, et nad alustasid oma toodetud keraamiliste plaatide eksportimist liitu pärast algset uurimisperioodi. Komisjon kinnitas ka seda, et pärast uurimisperioodi ei vääranud kummagi äriühingu müügimahud ja -hinnad ELis kuidagi uurimise järeldusi Lavishi kontserni hinnastamiskäitumise kohta. Komisjon märkis, et need kaks äriühingut tegid algses uurimises koostööd: üks oli omamaine tootja ja kaupleja ning teine seotud tootja, kes alustas tegevust pärast uurimisperioodi lõppu, ning et mõlemat tuleb pidada Lavishi kontserni osaks.

(7)

Võttes arvesse eelmistes põhjendustes esitatud kaalutlusi ja kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 1, pidas komisjon asjakohaseks muuta algse määruse artikli 1 lõiget 3 ning lisada äriühingud Silk Ceramics ja Luxgres Ceramica LLP Lavishi kontserni (TARICi lisakood C903) kuuluvate üksuste hulka.

(8)

Komisjon tegi oma järeldused taotluse esitajatele ja liidu tootmisharule teatavaks 30. augustil 2023.

(9)

Liidu tootmisharu taotles ärakuulamist. Ta kuulati ära 25. oktoobril ja 1. detsembril 2023 (3). Liidu tootmisharu kordas varem kirjalikult esitatud märkusi, mille kokkuvõte ja kommentaarid esitatakse allpool, ning esitas pärast ärakuulamist kirjalikult veel teavet.

(10)

Teave, mille liidu tootmisharu esitas pärast ärakuulamist, edastati Lavishi kontsernile, ja tal paluti esitada selle kohta märkusi.

(11)

Vastuseks väidetele põhjenduse puudumise kohta (vt allpool põhjendus 14) esitas komisjon 15. detsembril 2023 täiendavad järeldused koos õigusliku alusega, mis oli esimestest järeldustest kogemata välja jäänud. Huvitatud isikutele anti uus võimalus esitada järelduste kohta märkusi.

(12)

Lavishi kontsern esitas märkused 20. detsembril 2023, kuid liidu tootmisharu kõnealuste täiendavate järelduste kohta märkusi ei esitanud.

(13)

Uurimise käigus saadud märkusi käsitletakse järgmises osas.

(14)

Viidates WTO vaekogu juhtumile DS505 „United States – Countervailing Measures on Supercalendered Paper from Canada“, väitis liidu tootmisharu oma 18. septembri 2023. aasta märkustes, et kahel Lavishi kontserniga seotud äriühingu suhtes tuleks kohaldada jääktollimaksu seni, kuni need saab vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 4 nõuetekohaselt läbi vaadata (4). Pidades silmas komisjoni järeldust, et kummagi äriühingu müügimahud ja -hinnad ELis pärast uurimisperioodi ei vääranud mingil viisil uurimise käigus tehtud järeldusi Lavishi kontserni hinnastamiskäitumise kohta, väitis liidu tootmisharu, et hinnastamiskäitumist ei ole alusmääruses määratletud. Liidu tootmisharu väitel oleks komisjon pidanud oma normaalväärtuse analüüsis käsitlema kõiki kuut Lavishi kontserni eksportivat tootjat – nii nelja algse uurimise käigus uuritud tootjat kui ka Silki ja Luxgresi.

(15)

Komisjon ei nõustunud väitega, et tema esitatud põhjendused olid ebapiisavad. Komisjon oli oma otsuse rajanud väga selgetele faktidele: 1) mõlemad äriühingud kuulusid Lavishi kontserni; 2) neil puudus uurimisperioodil eksport; 3) Lavishi kontserni eksport ei kuulu dumpinguvastaste meetmete alla. Lisaks osutas komisjon oma teistes järeldustes, et mõlemad äriühingud tegid algses uurimises koostööd, üks neist omamaise tootja ja kauplejana, teine aga tootjana, kes ei olnud algse uurimisperioodi ajal veel tegevust alustanud. 18. septembri märkustest selgub, et liidu tootmisharule olid komisjoni põhjendused täielikult mõistetavad, kuid ta ei nõustunud tõsiasjaga, et kui kontserni puhul dumpingut ei täheldata, siis võib ta oma äritegevust korraldada oma äranägemise kohaselt. Liidu tootmisharu ei vaidlustanud seda, et kooskõlas WTO vaekogu tehtud järeldustega veiseliha ja riisi käsitlevas juhtumis (5) vabastati Lavishi kontsern meetmetest vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 3.

(16)

Liidu tootmisharu põhjendas oma väidet, et kuni uut eksportijat käsitleva läbivaatamiseni tuleks kummaltki Lavishi kontserni äriühingult nõuda jääktollimaksu, eespool nimetatud WTO otsusega. Kuid kuna juhtumite asjaolud on täiesti erinevad, tuleb seda põhjendust pidada asjakohatuks. Nagu öeldud, ei kohaldata Lavishi kontserni suhtes meetmeid ning nii Silki kui ka Luxgresi suhtes on uurimine läbi viidud.

(17)

Komisjon selgitas oma väidet Lavishi kontserni hinnastamiskäitumise kohta sellega, et avalikustatud järeldustes esitatud seisukohale jõudmiseks (st vabastada Silk ja Luxgres kui Lavishi kontserni üksused sõnaselgelt algse määrusega kehtestatud meetmetest) ei ole hinnaanalüüsi tegemine õiguslikult nõutav (vt põhjendus 15).

(18)

Lisaks leiti, et liidu tootmisharu oli ärakuulamise järgses esildises eksinud, kui väitis, et 30. augustil 2023 avalikustatud üldistes järeldustes ei olnud veiseliha ja riisi juhtumit nimetatudki. Oma teistes järeldustes nimetas komisjon ka algse määruse praeguse muutmise õigusliku aluse – alusmääruse artikli 14 lõige 1. Nagu Euroopa Kohus on leidnud, (6) annab see säte komisjonile õiguse kehtestada dumpinguvastase tollimaksu kogumise kriteeriumeid. Käesoleval juhul on komisjonil vaja oma algset määrust muuta selleks, et teha tollile teatavaks, et kahe kõnealuse äriühingu ekspordilt dumpinguvastast tollimaksu ei nõuta, kuna nad kuuluvad Lavishi kontserni. Lisaks arvutatakse dumpingu suurus kogu kontserni kohta ja meetmeid rakendatakse võrdeliselt kõigi sellega seotud äriühingute suhtes. Liidu tootmisharu väidet, et kahte Lavishi kontserni kuuluvat äriühingut tuleks käsitada uute eksportijatena, peeti mitte lihtsalt ebatäpseks, pidades silmas, et neid äriühinguid tegelikult algse uurimise käigus vaadeldi, vaid ka õiguslikult võimatuks, sest läbivaatamine peab hõlmama kontserni kõiki äriühinguid, kuid kuna Lavishi kontserni suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestatud (vt põhjendus 15), ei saa neid ka läbi vaadata. Liidu tootmisharu kritiseeris komisjoni seisukohta, kuid ei pakkunud muid lahendusi, mis oleks kooskõlas praegu kehtiva õigusraamistikuga.

(19)

Seepärast lükati need väited tagasi.

(20)

Liidu tootmisharu väitis veel, et pärast toimiku avamist ei saanud ta sellele piisavalt kiiresti juurdepääsu.

(21)

Nagu eespool märgitud, jäeti kogu Lavishi kontserni suhtes dumpinguvastased meetmed kehtestamata ja seetõttu puudus komisjonil õiguslik alus kehtestada meetmed sama kontserni kahele äriühingule. Kuid läbipaistvuse huvides teavitas komisjon liidu tootmisharu oma kavatsusest algset määrust muuta enne nende muudatuste avaldamist. Kogu asjakohane teave tehti liidu tootmisharule konfidentsiaalselt kättesaadavaks ning talle jäeti piisavalt aega esitada märkusi nii avalikustatud järelduste kui ka avatud toimiku kohta. Talle anti kahel korral ametlik võimalus esitada järelduste kohta märkusi ja võimaldati kaks ärakuulamist. Kokkuvõttes oli liidu tootmisharul toimikuga tutvumiseks ja lõplike märkuste esitamiseks aega 34 päeva (8. septembrist 2023 kuni 12. oktoobrini 2023), mis on selle juhtumi laadi arvestades enam kui piisav, et tootmisharu saaks oma kaitseõigusi täielikult kasutada. Liidu tootmisharu ei esitanud pärast teiste järelduste avalikustamist ühtegi märkust, mis samuti annab tunnistust sellest, et ta oli kõikidest faktidest teadlik ja sai aru komisjoni otsuste põhjendustest. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(22)

Liidu tootmisharu väitis, et taotluse esitajad olid iga Lavishi kontserni kuuluva seotud äriühingu täpse rolli ja majandustegevuse kohta esitanud eksitavat teavet. Tema väitel oli ekslik ka komisjoni otsus lisada Silk ja Luxgres TARICi koodi alla, mis oli antud neljale varem uuritud eksportivale tootjale, kuna Luxgres Ceramica LLP olevat algses uurimises ilmutanud koostöösoovimatust. Ta kordas seda väidet oma ärakuulamise järgses esildises, mille ta esitas 6. detsembril 2023, kuigi komisjon oli juba 1. detsembril 2023 toimunud ärakuulamisel selgitanud, et mõlemad äriühingud tegid uurimise käigus koostööd. Liidu tootmisharu esitas ka mitu algse uurimisega seotud küsimust ja väidet. Nii näiteks nad ei mõistnud, milliseid äriühinguid algse uurimise käigus kontrolliti ja/või käsitati kontserni osana. Selle kohta väitis Lavishi kontsern, et Silk ja Luxgres tegid kogu algse uurimise jooksul koostööd. Nii näiteks oli Silk TRONi kaudu esitanud eksportijatele mõeldud küsimustikule vastuse, mida komisjon kohapealse kontrollkäigu käigus kontrollis. Lavishi kontsern osutas ka sellele, et komisjon oli teinud kontrollkäigu ka Luxgresi ruumidesse. Ta kinnitas, et nii Silk kui ka Luxgres kuulusid Lavishi kontserni.

(23)

Seega on liidu tootmisharu hinnang avatud toimikule väär. Komisjon selgitas oma teistes järeldustes, et mõlemad äriühingud tegid algse uurimise käigus koostööd Lavishi kontserni koosseisus. Komisjon sai kohapealse kontrolli käigus täpse ülevaate Lavishi kontserni iga äriühingu tegevusest. Komisjon tegi kindlaks, et Silk ja Luxgres olid kontserni teiste üksustega seotud ning nad ei eksportinud algsel uurimisperioodil liitu keraamilisi plaate. Eelkõige aga märkis komisjon, et käesoleva menetluse eesmärk on kehtestada õige tollimaksu määr mitmele Lavishi kontserni äriühingule, mitte vaadata läbi algse uurimise järeldused. Kui liidu tootmisharul oligi küsimusi kontserni koostöö kohta algses uurimises, oleks ta pidanud need tõstatama algse menetluse ajal. Kui kõnealused kaks seotud äriühingut ei oleks koostööd teinud, oleks Lavishi kontserni kui terviku suhtes saanud kohaldada alusmääruse artiklit 18 (järelduste tegemine kättesaadavate faktide põhjal). Seetõttu lükati need väited tagasi.

(24)

Peale selle väitis liidu tootmisharu oma ärakuulamise järgses, 6. detsembri 2023. aasta esildises, et kui muudetud määruses käsitatakse neid kahte äriühingut Lavishi kontserni osana, mõjutaks see märgatavalt ELi dumpinguvastaste meetmete mõjusust ning kontsern saaks võimaluse hakata tegutsema keskusena, millega saab ühineda veel äriühinguid, kelle suhtes samuti hakkab kehtima tollimaksu nullmäär.

(25)

See väide on aga väga spekulatiivne ja praeguses analüüsis kasutatavad faktid seda ei kinnita. Lisaks tuletab komisjon meelde, et kuna Lavishi kontserni puhul dumpingut ei leitud, ei ole tema äritegevus õiguslikult kuidagi piiratud. Liidu tootmisharu väited, et Lavishi kontsern ekspordib liitu kahe uue tootja toodetud tooteid kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest kõrvale hoides, on ekslikud, kuna Lavishi kontserni suhtes ei meetmeid võetud ja seetõttu ei saa neist ka kõrvale hoida. Kui liidu tootmisharul on tõendeid selle kohta, et Lavishi kontsern alustas liidu turul dumpingut pärast algsete meetmete kehtestamist ja tekitab sellega kahju liidu tootmisharule, peab ta esitama alusmääruse artikli 5 kohase kaebuse komisjonile, kes võtab Lavishi kontserni tegevuse (dumpingu, kahju ja põhjusliku seose) uuesti uurimise alla.

(26)

Väär on ka liidu tootmisharu väide, et uued eksportijad, kes kuuluvad kontsernidesse, mille suhtes on kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmed, maksavad üldiselt jääktollimaksu. Algse uurimise käigus valimisse kaasatud kontsernidesse kuuluvate uute eksportijate suhtes kohaldatakse kontsernile kehtestatud tollimaksumäära, välja arvatud juhul, kui alusmääruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud läbivaatamise algatamise tingimused on täidetud. Viimasel juhul arvutatakse kontserni uue ekspordistruktuuri alusel uus tollimaks. Kuid kui komisjon teeb kindlaks, et valimisse kaasamata jäänud, kuid koostööd teinud eksportivaid tootjaid käsitlevas lisas loetletud eksportivate toojatega seotud uued eksportivad tootjad kuuluvad koostööd tegevasse kontserni ja algsel uurimisperioodil puudus neil eksport liitu, siis kehtestatakse neile sama tollimaks kui koostööd teinud äriühingutele. Kuid kumbki võimalus ei kehti Lavishi kontserni suhtes, kelle suhtes kõnealust dumpinguvastast meedet ei kohaldata, nagu eespool selgitatud.

(27)

Seetõttu lükati need liidu tootmisharu väited tagasi.

(28)

Liidu tootmisharu väitis aga veel, et käesoleva menetluse osalistele teatavaks tehtud komisjoni järeldused erinesid vastusest, mille ta oli andnud teisele algses uurimises valimisse kaasatud isikule, kes olevat esitanud täpselt samasuguse taotluse. Liidu tootmisharu märkis Conori kontserni esitatud taotluse kohta, et komisjon oli jätnud kaks eksportivat tootjat – Coral Plus Ceramic Private Limited ja Cyan Granito LLP – algse määrusesse lisamata. Sama väideti ka ärakuulamise järgses, 6. detsembril 2023 esitatud esildises.

(29)

Ka see väide tuli tagasi lükata. Nende kahe kontserni olukord ei ole võrreldav, kuna Conori kontserni eksport kuulub algse määrusega kehtestatud dumpinguvastase meetme alla, kuid Lavishi kontserni oma mitte. Seejuures võeti India eksportivate tootjatele ettenähtud jääktollimaksumäära aluseks Conori kontsernile kehtestatud tollimaksumäär, ja need mõlemad on täpselt võrdsed. Seega ei andnud nimetatud taotlus tulemusi. Kokkuvõttes koheldi neid kahte kontserni erinevalt.

(30)

Liidu tootmisharu esitas ka teise taotluse – vaadata äriühinguid Silk ja Luxgres käsitlev järeldus läbi alusmääruse artikli 11 lõike 4 alusel, kuna olevat kindlaks tehtud, et algse uurimise ajal ei kuulunud need äriühingud Lavishi kontserni. Komisjon märkis, et esiteks ei ole õige, et neid äriühinguid käsitati Lavishi kontserni välistena. Neid lihtsalt ei käsitatud eksportivate tootjatena, sest uurimisperioodi jooksul puudus neil eksport liitu. Kuid neid vaadeldi Lavishi kontserni osana ja lisaks võeti kontserni dumpingumarginaali arvutamisel arvesse neist ühe, uurimisperioodi jooksul keraamiliste plaatide kauplemisega tegelenud äriühingu kasumimarginaali andmeid. Teiseks, vastavalt artikli 11 lõike 4 neljandale lõigule ei saa artikli 11 lõike 4 kohast läbivaatamist teha juhul, kui tollimaks on kehtestatud artikli 9 lõike 6 kohase valikuuringu tulemusel. Seetõttu ei oleks liidu tootmisharu pakutud lahendus alusmäärusega kooskõlas.

(31)

Lõpuks märkis komisjon, et oma ärakuulamisele järgnevas esildises moonutas liidu tootmisharu mitut komisjoni talitustelt saadud selgitust.

(32)

Liidu tootmisharu väitis, et komisjon esitas ärakuulamisel ebaõiget teavet metoodika kohta, mille alusel dumpingut tavaliselt arvutatakse. Lisaks väitis liidu tootmisharu, et komisjoni talitused olid neilt küsinud, miks kaebuse esitajad ei vaidlustanud Lavishi kontserni dumpingumarginaali arvutust kohe, kui see valmis sai. Ta väitis ka seda, et ta ei saanud dumpinguarvutust vaidlustada, kuna ta ei olnud kõnealuse kahe äriühingu olemasolust teadlik.

(33)

Dumpingu arvutamiseks tavaliselt kasutatava metoodika kohta märkis komisjon, et komisjoni talituste esitatud väite vaidlustamisel kasutas liidu tootmisharu ühte väga erandlikku näidet, mille needsamad komisjoni talitused olid ärakuulamisel esitanud. Nagu komisjoni talitused on selgitanud, arvutatakse kontserni dumpingumarginaal põhimõtteliselt iga juriidilise isiku kohta ja lõplik dumpingumarginaal põhineb iga üksuse kaalutud keskmisel marginaalil. Erandjuhtudel, näiteks kui ühed kontserni kuuluvad äriühingud müüvad ainult omamaisel turul ja teised ainult ekspordiks, siis võrreldakse kogu kontserni normaalväärtust kogu kontserni ekspordihindadega. Oma ärakuulamisjärgses esildises nimetas liidu tootmisharu ferrosiliitsiumi (7) juhtumit, mis tegelikult kinnitab ärakuulamisel saadud selgitusi. Tolle juhtumi puhul oli metoodika muutmine põhjendatud, kuna kontserni struktuur oli muutunud ning oli võimalik teha kontserni sees kindlaks üksikute tootjate müügi- ja tootmisandmed, mistõttu ei olnud vaja kasutada koondandmeid. Seega on liidu tootmisharu tõlgendus ärakuulamisel esitatud selgitustest vale ja eksitav ning seetõttu lükati see tagasi.

(34)

Teiseks, komisjoni talitused ei küsinudki, miks liidu tootmisharu jättis dumpingumarginaali vaidlustamata. Komisjoni talitused märkisid oma vastuses ärakuulamisel esitatud väidetele, et algse uurimise ajal dumpingumarginaali arvutamiseks kasutatud metoodikat oleks tulnud vaidlustada tolle uurimise, mitte käesoleva menetluse käigus. Igal juhul on vale väita, et algses juhtumis arvutatud dumpinguarvutust ei olnud võimalik vaidlustada, kuna kahe äriühingu olemasolust ei saadud teada enne käesoleva menetluse järelduste avalikustamist. Vastupidi, juba 14. detsembril 2021, üks päev pärast algse juhtumi algatamist, lisati avatud toimikusse mitu dokumenti, kus on mainitud mõlemat kõnealust Lavishi kontserni äriühingut.

(35)

Lavishi kontsern kordas oma 20. detsembri 2023. aasta märkustes, et Silki ja Luxgresi lisamine Lavishi kontserni koosseisu on kooskõlas alusmäärusega ning et komisjon peakski just seda tegema ja kavandatud muudatuse avaldama. Lavishi kontsern palus komisjonil tegutseda kiiresti, et mitte põhjustada ebamugavust liidu importijatele ja kasutajatele.

(36)

Komisjon nõustus Lavishi kontserni seisukohaga, nagu eelmistes põhjendustes märgitud.

(37)

Võttes arvesse eelmistes põhjendustes esitatud kaalutlusi pidas komisjon asjakohaseks muuta algse määruse artikli 1 lõiget 3 ning lisada äriühingud Silk Ceramics ja Luxgres Ceramica LLP Lavishi kontserni (TARICi lisakood C903) kuuluvate üksuste loetellu.

(38)

Varem äriühingutele Lavish Granito Pvt Ltd., Lavish Ceramics, Lakme Vitrified LLP ja Liva Ceramics kuulunud TARICi lisakood C903 peaks alates 11. veebruarist 2023 kuuluma ka äriühingutele Silk Ceramics ja Luxgres Ceramica LLP.

(39)

Alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komitee käesoleva määrusega ette nähtud meetmete kohta arvamust ei esitanud,