(1)

Töötav internet ja rahvusvaheline ühenduvus on liidu ja liidu majanduse konkurentsivõimelise digiülemineku seisukohast nii majanduslikult kui ka ühiskondlikult üha olulisemad. Euroopa digisuveräänsuse saavutamise kontekstis on merekaablitaristu seega üldise internetisüsteemi oluline element, kuna lõviosa rahvusvahelisest andmeliiklusest toimub merekaablite kaudu. Paljud liidu saared, sealhulgas kolm ELi kuuluvat saareriiki, samuti liidu äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid sõltuvad oma liidusiseses suhtluses samahästi kui täielikult neist veealustest kaablitest. Praeguses suurenenud ohtude ja pahatahtlike inimtekkeliste julgeolekuprobleemide kontekstis ning arvestades sellega, et selle taristu objektid on omavahel seotud ja piiriülesed, pööravad valitsused igas ilmanurgas suurt tähelepanu nende võimalikule sõltuvusele kesksetest kaabitest, kuna koordineeritud rünnakute puhul võivad veealuste kaablite kaudu käiva side süsteemsel ja ulatuslikul katkemisel olla äärmiselt tõsised tagajärjed.

(2)

Liikmesriigid on kinnitanud vajadust liidu tasandi meetmete järgi. 9. märtsil 2022 Neversis esitatud üleskutses (1) tõdeti, et selline elutähtis taristu nagu telekommunikatsioonivõrgud ja digiteenused on liidu ühiskonna paljude kriitiliste funktsioonide jaoks strateegiliselt tähtis ning et tegu on ühe peamise küberrünnete sihtmärgiga.

(3)

Neversi üleskutse alusel korraldas võrgu- ja infoturbe koostöörühm komisjoni ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (edaspidi „ENISA“) toetusel ning elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ametiga konsulteerides sidetaristu ja -võrkude, sealhulgas merekaablite kõrgetasemelise riskihindamise. Riskihindamise käigus leiti, et peamisteks ohtudeks on merekaablite vastu suunatud füüsilised ründed/sabotaaž ning selliste merekaablite voolukatkestused, mis kasutavad repiitereid. Nende ohtude ja mitme väljaselgitatud nõrkuse põhjal töötasid liikmesriigid välja riskistsenaariumite paketi, millel on ELi seisukohast strateegiline tähtsus. Muu hulgas käsitletakse neis riski, et tarnijat, turbeteenuseosutajat või merekaablit mõjutab kolmas riik, ja digitaristu, sealhulgas merekaablite vastu suunatud koordineeritud füüsilise ründe/sabotaaži riski.

(4)

Nõukogu 2022. aasta detsembrikuises soovituses, mis käsitleb kogu liitu hõlmavat koordineeritud lähenemisviisi elutähtsa taristu toimepidevuse tugevdamisele, (2) (edaspidi „elutähtsa taristu toimepidevuse soovitus“) on esitatud liidu ja riikliku tasandi sihipärased meetmed paremaks valmisolekuks, kiiremaks reageerimiseks ja rahvusvaheliseks koostööks. Eelkõige keskenduvad meetmed märkimisväärse piiriülese tähtsusega elutähtsale taristule konkreetsetes kesksetes sektorites nagu energeetika, transport, kosmos ja digitaristu.

(5)

Soovituses kutsus nõukogu komisjoni üles korraldama merealuste sidekaablite vastupidavuse teemal põhjaliku uuringu ning konsulteerima asjakohaste sidusrühmade ja ekspertidega seoses sobilike meetmetega võimalike merealust taristut puudutavate märkimisväärsete intsidentide puhuks. Komisjon on korraldanud selleteemalised uuringud ja esitab liikmesriikidele oma järeldused sobilikul konfidentsiaalsuse tasemel. Käesoleva soovitusega tahetakse elutähtsa taristu toimepidevuse soovitust täiendada ja toetada.

(6)

2023. aasta juunikuises ühisteatises Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta (3) pandi ette hinnata elutähtsa taristu füüsilist ja küberturvalisust ähvardavaid riske ka edaspidi nõukogu 8. detsembri 2022. aasta soovituse kohaselt ja määratleti merekaablid nende riskide kontekstis elutähtsa taristuna. 2023. aasta aruandes digikümnendi olukorra kohta (4) soovitas komisjon liikmesriikidel suurendada jõupingutusi, sealhulgas vajalike investeeringute kaudu, et tagada Euroopa digitaristute, eelkõige tuumiktaristu ja merekaablite turvalisus ja vastupidavus.

(7)

Euroopa Ülemkogu 27. oktoobri 2023. aasta järeldustes rõhutati vajadust võtta tõhusaid meetmeid elutähtsa taristu vastupidavuse ja turvalisuse suurendamiseks, toonitades samuti tervikliku ja koordineeritud lähenemise tähtsust. Kõige sellega arvestades on oluline, et liit tegeleks nende küsimustega kiiresti.

(8)

Käesoleva soovituse alusel meetmeid võttes peaksid liikmesriigid juhul, kui see on nõutav ja kohane, tegutsema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (edaspidi „Euroopa elektroonilise side seadustik“), (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 (edaspidi „küberturvalisuse 2. direktiiv“) (6) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557 (edaspidi „elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv“) (7) vastavate sätete, kohustuste ja mehhanismidega.

(9)

Küberturvalisuse 2. direktiiviga (millega asendatakse Euroopa elektroonilise side seadustiku sätted võrkude ja teenuste turvalisuse kohta ning nende sätete rakendamise ja jõustamise kohta (Euroopa elektroonilise side seadustiku artiklid 40 ja 41)) antakse liikmesriikidele volitused võtta poliitikameetmeid avatud interneti avaliku tuuma üldise kättesaadavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse, sealhulgas vajaduse korral merealuste sidekaablite küberturvalisuse säilitamiseks. Küberturvalisuse 2. direktiivi artikli 23 kohaselt tuleks merealuseid sidekaableid mõjutavatest intsidentidest teatada pädevale küberturbe intsidentide lahendamise üksusele või pädevale asutusele. Vajaduse korral tuleks merealuste sidekaablite küberturvalisust arvesse võtta liikmesriikide küberturvalisuse strateegias, mis peaks hõlmama võimalike küberturvalisuse riskide kaardistamist ja leevendusmeetmeid, et tagada nende kaitse kõrgeimal tasemel.

(10)

Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi eesmärk on tagada, et eluliselt tähtsate ühiskondlike funktsioonide või majandustegevuse jätkumise seisukohast oluliste teenuste osutamine siseturul toimuks direktiiviga hõlmatud 11 sektoris takistamatult. See tähendab muu hulgas selliseid teenuseid osutavate kriitilise tähtsusega üksuste füüsilise vastupidavuse suurendamist. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivis käsitletakse digitaristu sektorit seoses selle sektori elutähtsa teenuse osutajate määratlemise, riiklike strateegiate vastuvõtmise, liikmesriikide tehtava riskihindamise ja liikmesriikide meetmetega nende poolt kriitilisena määratletud üksuste toetuseks.

(11)

ELi merendusjulgeoleku strateegias (8) rõhutatakse, et suurenenud on elutähtsa meretaristu – sealhulgas merekaablite – vastu suunatud kuritahtlike rünnakute oht, ja pannakse ette meetmed sellise taristu vastupidavuse ja kaitse parandamiseks.

(12)

Nagu rõhutati ELi julgeolekuliidu strateegia rakendamise kuuendas eduaruandes, on EL hakkama saanud epohhiloova seadusandluse kujundamisega igas valdkonnas alates elutähtsa teenuse osutajate kaitsest kuni küberkerksuse suurendamiseni. Samal ajal aga muutub julgeolekuohtude maastik Euroopas ja liidu naabruses pidevalt, mis tähendab, et alati on vaja säilitada valvsus ja olla kõigiti valmis astuma vastu elutähtsat taristut ähvardavatele uutele ohtudele nii virtuaalses kui ka „päris“ maailmas.

(13)

Käesoleva soovituse eesmärk on soodustada ELi tasandi sünergiat, et suurendada merekaablitaristu turvalisust ja vastupidavust. Selles on soovitused nii konkreetsete meetmete kohta, millega hinnata ja parandada liidu ja liikmesriikide vahelist koordineerimist olemasoleva ja uue merekaablitaristu turvalisuse ja vastupidavuse vallas, kui ka toetuse kohta sellise taristu ühiseks kasutuselevõtuks või olulisel määral laiendamiseks üleeuroopalise tähtsusega kaabliprojektide raames.

(14)

Merekaablitaristusse kuulub lisaks kaablitele ka nende paigaldamise, käitamise, hoolduse ja remondiga seotud taristu, nagu merekaabli maabumiskohad ja selle maa peal asuvad osad, mis on nendega ühendatud (nt maismaateed rannikul asuvate sidekaevude juurest maabumiskohtadeni, andmekeskused või ühenduspunktid), remondikeskused, samuti kaablipaigaldus-, -hooldus- ja -remondilaevad.

(15)

Komisjon on ametis sellega, et kutsuda kokku merekaablitaristu mitteametlik eksperdirühm (edaspidi „eksperdirühm“) komisjoni 30. mai 2016. aasta otsuse C(2016) 3301 (9) tähenduses; see koosneb liikmesriikide ametiasutuste esindajatest ning annab komisjonile nõu ja pakub talle oskusteavet käesoleva soovituse järelmeetmete võtmisel, eriti järgmistes küsimustes:

(16)

Eksperdirühm kutsub kokku vajalikud eksperdid, toimib turvalise liikmesriikidevahelise koordineerimisplatvormina ning annab komisjonile nõu ja pakub talle oskusteavet, täiendades rolle ja ülesandeid, mis on küberturvalisuse 2. direktiiviga asutatud võrgu- ja infoturbe koostöörühmal ning elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiviga asutatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse koostöörühmal. Eksperdirühm peaks soodustama liikmesriikide ja komisjoni kiiret ja tõhusat teabevahetust käesoleva soovituse kohaldamisalasse kuuluvatel teemadel. Selleks et merekaablitaristu turvalisust, vastupidavust ja rahastamist puudutavad küsimused oleksid omavahel tihedalt seotud, peaksid eksperdirühma kuuluvad liikmesriigid korrapäraselt ja vajadust mööda nõu pidama, uut teavet vahetama ja tegema tihedat koostööd võrgu- ja infoturbe koostöörühma, elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse koostöörühma, liidu rahastamisprogrammide riiklike komiteede, kolmandate riikide ametiasutuste, avaliku sektori arengupankade ja finantsasutuste, tegevusharu esindajate ja muude sidusrühmadega. Selline koostöö peab toimuma osalevate rühmade, komiteede ja ametiasutuste vastavate volituste piires. Konsultatsioonid liidu rahastamisprogrammide riiklike komiteede ning avaliku sektori arengupankade ja finantsasutustega oleksid ennekõike suunatud sünergia ärakasutamisele ning rahaliste vahendite koondamisele. Teavet tuleks vahetada sobilikul konfidentsiaalsuse tasemel.

(17)

Võttes arvesse, kui oluline on saavutada merekaablitaristu kõrgetasemeline küberturvalisus ja füüsiline julgeolek sõltumata selle omanikust, kutsutakse käesoleva soovitusega liikmesriike üles võtma meetmeid, et tagada merekaablitaristuettevõtjate vastavus kõige rangematele turvanõuetele (sealhulgas vajaduse korral sõjandusvaldkonnas kehtivatele nõuetele).

(18)

Merekaablitaristu kõrgetasemelise küberturvalisuse ja füüsilise julgeoleku tagamiseks tuleks liikmesriike kutsuda koguma vastavat teavet (10) kas ettevõtjate esindusorganisatsioonidelt või vajaduse korralt üksikutelt ettevõtjatelt, kes kuuluvad nende jurisdiktsiooni. Sellist teavet tuleks kasutada kõigi asjaomaste liikmesriikide merekaablitaristu kaardi koostamiseks, täiendamiseks ja ajakohastamiseks. Igasuguse teabevahetuse puhul tuleks säilitada teabe konfidentsiaalsus ning kaitsta asjaomaste üksuste turvalisust ja ärihuve.

(19)

Riigi tasandil tuleks korraldada ja lõpule viia merekaablitaristu riskide, nõrkuste ja sõltuvuste hindamine, kuna tegu on olulise etapiga üleliidulise koondhinnangu koostamisel. Seejuures tuleks lähtuda juba toimunud ja kogu ELi hõlmavatest riskihindamistest, eriti neist, mis on toimunud vastavalt Neversi üleskutsele, ELi kübervaldkonna positsiooni käsitlevatele nõukogu järeldustele ja – mis puudutab 5G-võrkude küberturvalisust – komisjoni soovitusele (EL) 2019/534 (11). Riikliku hindamise raames tuleks kaardistada olemasolevad ja kavandatud taristuobjektid. Liikmesriigid peaksid küberturvalisuse 2. direktiivi rakendades veelgi karmistama taristu tundlike osade tarnijatele ja käitajatele kehtivaid riigisiseseid nõudeid.

(20)

Et suurendada valmisolekut ja esitada teavet tulevasteks liidu tasandi koordineeritud riskihindamisteks, tuleks kutsuda liikmesriike üles korraldama merekaablitaristut käitavate üksuste korrapärast stressitestimist. Selliste stressitestide abil saaks hinnata üksuste vastupidavust eri stsenaariumite korral.

(21)

Merekaablitaristu puhul tuleks pidada vajalikuks selle võimalikult kiiret loomist, uuendamist ja hooldamist, millega kaasneks minimaalne halduskoormus. Sel põhjusel tuleks kutsuda liikmesriike üles menetlema sellise taristu projekteerimise, soetamise, paigaldamise, käitamise, hoolduse ja remondiga seotud taotlusi veebipõhiselt ja võimalikult kiiresti. Liikmesriikidele tuleks selgitada, kui kasulik on määrata loamenetlustega tegelev ja neid koordineeriv asutus. See asutus peaks nimetama ühtse kontaktpunktina toimiva koordinaatori. Lisaks sellele tuleks juhul, kui see on vajalik nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (12) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (13) kohase erandi tegemiseks, käsitada sellise taristu projekteerimist, soetamist, paigaldamist, käitamist, hooldust ja remonti ülekaaluka avaliku huvina nende direktiivide tähenduses, tingimusel et ülejäänud nende sätetes sisalduvad tingimused on täidetud. See ei piira muude liidu keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamist ega rakendamist.

(22)

Liikmesriike tuleks kutsuda tegema koostööd merekaablitaristu hooldus- ja remondisuutlikkuse loomisel.

(23)

Lisaks digiteenuste osutamiseks kasutatava füüsilise ja digitaristu käimasolevatele ja kavandatud riskianalüüsidele tuleks vajalikuks pidada ka spetsiifilisi merekaablitaristuga seotud riskianalüüse ja võimalike leevendusmeetmete väljatöötamist. Eksperdirühmal palutakse aidata komisjonil korraldada tihedas koostöös võrgu- ja infoturbe koostöörühma ning elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse koostöörühmaga ja ENISA toetusel üleliiduline merekaablitaristu riskide, nõrkuste ja sõltuvuste koondhindamine, mis hõlmaks nii merekaablitaristu ja selle tarneahelate küberturvalisust kui ka nende füüsilist julgeolekut. Koondhindamise võiks tugineda juba toimunud riskihindamistel, ennekõike neil, mis on tehtud merekaablitaristu ja selle tarneahelate küberturvalisuse ja füüsilise julgeoleku kohta riikide tasandil, ja neil, mis on toimunud Neversi üleskutse ja ELi kübervaldkonna positsiooni käsitlevate nõukogu järelduste kontekstis ning – seoses 5G-võrkude küberturvalisusega – vastavalt soovitusele (EL) 2019/534. Koondhinnangu tulemusena võidakse esitada riigi ja/või liidu tasandi soovitusi, sealhulgas teha ettepanekuid leevendusmeetmete kohta.

(24)

Esimeses etapis võiks eksperdirühm aidata komisjonil läbi vaadata riiklikud riskihindamised, et selgitada välja teave, mille puudumisel ei saaks koostada üleliidulist riskide, nõrkuste ja sõltuvuste koondhindamist, eriti mis puudutab suure riskiga tarnijaid, ning vaadata läbi liikmesriikide kaardistatud teabe olemasolevate ja kavandatud merekaablitaristuobjektide kohta (sh kaablitaristu asukoht, jõudlus, tehnilised näitajad ja omanikud), samuti füüsiliste ja loogiliste kihtide koosmõju. Eksperdirühm võiks aidata komisjonil koostada olemasoleva merekaablitaristu kohta riiklike kaartide alusel ELi tasandi kaardi ja ajakohastada seda vähemalt kord aastas. Hindamisel tuleks käsitleda seoseid muu elutähtsa taristuga, ennekõike elektrikaablite, gaasijuhtmete ja avamere taastuvenergia rajatistega, samuti muu telekommunikatsioonitaristuga (14). Mittetundlikke kaardistamisandmeid võib jagada vastavate taristu teabepunktidega näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/61/EL (15) (lairibaside võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete direktiiv) ja tulevase gigabititaristu määruse kontekstis.

(25)

Teises etapis kutsutakse eksperdirühma üles tegema ettepanekuid puuduva teabe lisamise meetmete ja sellise metoodika kohta, mille abil ühendada lisateave olemasolevate hindamiste käigus saadud teabega ja luua nii lähtealus üleliiduliseks riskide, nõrkuste ja sõltuvuste hindamiseks.

(26)

Kolmandas etapis kutsutakse eksperdirühmi üles kasutama eelmises etapis määratletud metoodikat selleks, et koostada merekaablitaristu üleliiduline koondkaart ning korraldada merekaablitaristu riskide, nõrkuste ja sõltuvuste koondhindamine, eriti mis puudutab suure riskiga tarnijaid. Hindamise raames tuleks esitada ettepanekud leevendusmeetmete kohta, sealhulgas selle kohta, milliseid riske, nõrkusi ja sõltuvusi oleks vastavalt käesolevale soovitusele võimalik maandada üleeuroopalise tähtsusega kaabliprojektidega, et kõrvaldada strateegilise tähtsusega lüngad ja luua uusi ühendusi, mis suurendaksid vastupidavust ja vähendaksid riske. Muu hulgas kaalutaks selles etapis võimalusi ühtlustada stressiteste, näiteks seoses reageerimis- ja remondiaegadega, aga ka intsidentidele reageerimise ja remonditööde suutlikkuse korraldusega nii tsiviil- kui ka sõjandusvaldkonnas ning üle riigi välis- ja ka sisepiiride.

(27)

Eksperdirühm peaks olema koht, kus liikmesriigid vahetavad omavahel ja komisjoniga teavet ning teevad koostööd, et selgitada välja kehtiva õigusraamistiku võimalikud lüngad ja saavutada sünergia. Muu hulgas võiks vahetada teavet olukorrateadlikkuse, intsidentide ja neile reageerimise kohta, samuti käibelolevate heade tavade kohta. Teavet tuleks vahetada regulaarselt ja korrastatult ning sobilikul konfidentsiaalsuse tasemel, sealhulgas salastatult, kui see on vajalik. Juhtumipõhiselt peaks olema võimalik kaasata kolmandaid riike, näiteks kahepoolsete rahvusvaheliste lepingute kontekstis.

(28)

Käesoleva soovituse eesmärk on soodustada merekaablitaristu kasutuselevõttu või olulisel määral laiendamist üleeuroopalise tähtsusega kaabliprojektide raames ja kooskõlas liidu õiguse, sealhulgas riigiabi eeskirjadega. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline, et liikmesriike kutsutaks üles tegema eksperdirühma vahendusel koostööd komisjoniga, et aidata komisjonil teha ettepanek selliste strateegiliste üleeuroopalise tähtsusega kaabliprojektide loetelu kohta, mis vastavad mitmele käesolevas soovituses nimetatud kriteeriumile.

(29)

Eespool mainitud üleliidulise koondhindamise põhjal kutsutakse eksperdirühma üles tegema ettepaneku üleeuroopalise tähtsusega kaabliprojektide loetelu kohta ja selle kohta, mis viisil aitaksid need projektid kõrvaldada väljaselgitatud lünki, riske, nõrkusi ja sõltuvusi kogu ELi seisukohast. Kui vastavad alussätted seda võimaldavad, võiks loetelu koostamisel lähtuda liidu rahastamisprogrammidest, mille kohaldamisalasse need projektid kuuluvad, ennekõike Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1153 (16) (edaspidi „Euroopa ühendamise rahastu määrus“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1529 (17) (edaspidi „IPA III määrus“) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/241 (18) (edaspidi „taaste- ja vastupidavusrahastu määrus“), ning struktuurifondidest. Vajaduse korral võiks seda loetelu kajastada alusaktides või nende lisades, kasutades delegeeritud õigusakte, nagu seda on näiteks tehtud Euroopa ühendamise rahastu määruse puhul. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/947 (19) (edaspidi „naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ määrus“) kohased kaalutlused ei tohiks tingida viivitusi projektides, mis on strateegia „Global Gateway“ raames juba välja töötatud.

(30)

Üleeuroopalise tähtsusega kaabliprojektide väljaselgitamisel võiks lähtuda järgmistest kriteeriumitest. Kõigepealt peaks olema täidetud eeltingimus, et kaardistamise käigus on tõendust leidnud lüngad merekaablitaristus, sealhulgas vajadus seada sisse uued või alternatiivsed ja turvalised marsruudid või suurendada olemasoleva merekaablitaristu läbilaskevõimet või vastupidavust. Lisaks peaks üleeuroopalise tähtsusega kaabliprojektide mõjul oluliselt suurenema merekaablitaristu tarneahelate turvalisus. Peale selle peaks üleeuroopalise tähtsusega kaabliprojektidel olema liidu ja liidu liikmesriikide huvide seisukohast geostrateegiline tähtsus ning nad peaksid rahuldama ühenduvusvajadusi, mis on seotud liiga suure riskiga selleks, et kasutada selleks pelgalt erainvesteeringuid.

(31)

Strateegiliste projektide puhul potentsiaalselt arvessevõetavate rakenduskriteeriumite hulgas on sellise märkimisväärse uue investeeringu tagamine, millega kaasneb märgatav uus suutlikkus turvalisuse, tulemusnäitajate, vastupidavuse, tarneahelate turvalisus ja kestlikkuse seisukohast. Tulemusnäitajate paranemine puudutaks eriti andmete läbilaskevõimet ja latentsusaega. Turvalisuse ja vastupidavuse suurenemise puhul analüüsitaks projekti füüsilise ja loogilise liiasuse ulatust, kõrgetasemelisi turvanõudeid ja sellist tehnoloogiat nagu anduri- ja kontrollisüsteemid, samuti kaablipaigaldus-, -hooldus- ja -remondilaevade jõudlust.

(32)

Elluviidud strateegilised projektid peaksid suurendama merekaablitaristu kestlikkust, vähendades nende kliima-, energia- ja üldist keskkonnamõju.

(33)

Tuginedes ennekõike kaubandus- ja tehnoloogianõukogude ja digipartnerluste kaudu toimuvale laialdasele koostööle strateegiliste rahvusvaheliste partneritega ning kooskõlas nõukogu 26. juuni 2023. aasta järeldustega ELi digidiplomaatia kohta, tuleks ärgitada liikmesriike tugevdama oma jõupingutusi kaitstud, usaldusväärse ja vastupidava merekaablitaristu väljaarendamisel. Seejuures peaksid liikmesriigid oma tegevust liiduga koordineerima ja järgima käesolevas soovituses esitatud lähenemisviisi. Algatatud üleeuroopalise tähtsusega kaabliprojektid peaksid aitama tagada, et ELil on võimalus luua oma strateegiliste partneritega turvaline ühendus. Eelkõige puudutab see strateegilisi projekte, mis on seotud koostööga arktilise, atlandiülese ja Vaikse ookeani ülese ühenduse sisseseadmisel. Strateegiaga „Global Gateway“ on antud ELile ja selle liikmesriikidele raamistik tiheda koostöö arendamiseks asjaomaste rahvusvaheliste partneritega, et võimaldada usaldusväärset, kaitstud ja vastupidavat digitaalset ühenduvust ELi ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ määrusega ja IPA III määrusega hõlmatud Sahara-taguse Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ja piirkondade pluss kandidaat- ja naaberriikide vahel. Arvestades vajadust säilitada ühtne lähenemisviis kaitstud, usaldusväärsele ja vastupidavale merekaablitaristule ning tagada sise- ja välismeetmete vastastikune täiendavus, tuleks liikmesriike innustada tegutsema eksperdirühma kaudu. See võimaldaks tegevust paremini koordineerida ja hoida üksteist ning komisjoni ja välisteenistust kursis küsimustega, mis kuuluvad käesoleva soovituse kohaldamisalasse – nii kolmandate riikidega toimuva kahepoolse teabevahetuse kui ka mitmepoolse koostöö teemal.

(34)

Liikmesriike tuleks õhutada töötama koordineeritult mitmepoolsete ja mitut sidusrühma kaasavate foorumite, sealhulgas G7 ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raames ning järgima seejuures ELi digidiplomaatia põhimõtteid, täitma selle eesmärke ja kasutama selle vahendeid.

(35)

EL peaks püüdma veelgi süvendada toimepidevuse, sealhulgas elutähtsa merekaablitaristu alast koostööd NATOga kooskõlas ELi ja NATO koostööd käsitleva kolmanda ühisdeklaratsiooniga (20). Tehtavad jõupingutused peaksid üksteist vastastikku täiendama ja vältida tuleks tarbetut dubleerimist. Ühtlasi tuleks täielikult kinni pidada vastastikuse avatuse, läbipaistvuse, vastastikkuse ja kaasatuse ning iga organisatsiooni otsustusprotsessi sõltumatuse põhimõttest. ELi ja NATO rakkerühma lõplikus hindamisaruandes (21) esitatud soovitustele tuginedes peaksid ELi töötajad püüdma toimepidevust käsitleva struktureeritud dialoogi raames muu hulgas veelgi edendada ühist olukorrateadlikkust NATO töötajatega.

(36)

Kuna käesoleva soovituse eesmärk on olla abiks ümberkujundava mõjuga investeeringute kaasamisel, antakse sellega panus Global Gateway üleilmse digitaalse ühenduvuse eesmärgi saavutamisse kooskõlas ELi väärtuste ja standarditega. Käesolevat soovitust ellu viies peaksid liikmesriigid järgima Euroopa tiimi lähenemisviisi ja kasutama olemasolevaid juhtimisstruktuure, mille EL ja selle liikmesriigid on sisse seadnud strateegia „Global Gateway“ ning majandus- ja investeerimiskavade rakendamiseks.

(37)

Arvestades, et merekaablitaristut paigaldavad harilikult erasektori sidusrühmad, ning pidades silmas nii liidu kui ka selle liikmesriikide strateegilisi huve, tuleks algatatud üleeuroopalise tähtsusega kaabliprojekte rahastada erasektori vahenditest, mida võib vajaduse korral täiendada, kombineerides liidu ja liikmesriikide vahendeid vastavalt riigiabi eeskirjadele. Liidu rahastamisprogramme võib kasutada koos rahastusega, mis saadakse Euroopa Investeerimispangalt, riiklikelt tugipankadelt või muudelt arenguabi andvatelt ja avaliku sektori finantsasutustelt, aga ka erasektori finantsasutustelt ja investoritelt, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluse kaudu vastavalt liidu eelarvevahendite kasutamist reguleerivatele asjaomastele sätetele.

(38)

Euroopa ühendamise rahastu määruse alusel rahastatakse merekaableid praegu kui tuumikvõrku, mis ühendab ELi territooriumid ja liidu kolmandate riikidega. Asjaomastel projektikonkurssidel täheldatav osalejate väga suur arv osutab kasvavale nõudlusele kaitstud, vastupidavate ja hästi toimivate merekaablite rahastamise järele. Kuna selle valdkonnaga kaasnevad pidevad kulud ja riskid, on Euroopa ühendamise rahastust saadaval rahalisel toetusel ülisuur tähtsus erainvesteeringute ligimeelitamisel ja nende investeeringutega seotud riskide vähendamisel ning projektide pangakõlblikuks muutmisel.

(39)

Euroopa Komisjon võib kaaluda võimalust kasutada üleeuroopalise tähtsusega kaabliprojektide toetuseks paremini ära rahastamis- ja segarahastamisvahendeid, kasutades selleks Euroopa ühendamise rahastu määrusega ette nähtud eelarvet ja muid asjakohaseid vahendeid, mis aitavad erakapitali ligi meelitada ja turutingimustel tegutseda. Neid rahastamisvahendeid võiksid toetada ka liikmesriigid, näiteks oma tugipankade või finantseerimisasutuste kaudu. Üleeuroopalise tähtsusega kaabliprojektide rahastamise vahendiks võib olla ka programm „InvestEU“.

(40)

Käesolev soovitus ei tohiks piirata liikmesriikide pädevust seoses tegevusega, mis on seotud avaliku julgeoleku, riigikaitse, riigi julgeoleku ja riigi tegevusega kriminaalõiguse valdkonnas, sealhulgas liikmesriikide õigusega jätta pakkujad või tarnijad oma turgudelt riigi julgeoleku huvides välja,