(1)

2005. aasta juulis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1174/2005 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“ või „HRV“) pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordile. Meetmed seisnesid 7,6–46,7 % suuruse väärtuselise dumpinguvastase tollimaksu kohaldamises (edaspidi „esialgsed meetmed“).

(2)

2008. aasta juulis, pärast dumpinguvastase alusmääruse (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõike 3 kohast ex officio osalist vahepealset läbivaatamist, täpsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 684/2008 (3) meetmete ulatust ja jättis esialgsete dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalast välja teatavad tooted, nagu tõstukid, virnastajad, käärkahveltõstukid ja kaaluga kahveltõstukid, mis võivad olla iseliikuvad või käsitsi liigutatavad ning mida kasutatakse koormate teisaldamiseks ja tõstmiseks, koormate ladustamise hõlbustamiseks, ühe kaubaaluse paigutamiseks teise peale, koorma tõstmiseks töötasapinnale või koormate tõstmiseks ja kaalumiseks ning mille puhul leiti, et need erinevad käsikahveltõstukitest oma omaduste, erifunktsioonide ning kasutusotstarbe poolest.

(3)

2009. aasta juunis, pärast alusmääruse artikli 13 kohast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist, laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 499/2009 (4)„kõigi ülejäänud äriühingute suhtes“ kohaldatavat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis oli kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1174/2005, Taist lähetatud käsikahveltõstukitele, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Taist pärinevana või mitte.

(4)

2011. aasta oktoobris, pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist, pikendas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1008/2011 (5) Hiinast pärit käsikahveltõstukite impordi suhtes kehtiva dumpinguvastase tollimaksu kohaldamist.

(5)

2013. aasta aprillis, pärast alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist, muutis nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 372/2013 (6) määrust (EL) nr 1008/2011, muutis dumpinguvastaste tollimaksude esialgset määra ja kehtestas kõigi Hiinast pärit käsikahveltõstukite liitu suunatud impordi suhtes 70,8 % suuruse tollimaksumäära.

(6)

2014. aasta septembris, pärast alusmääruse artikli 11 lõike 4 kohast uut eksportijat käsitlevat läbivaatamist, muutis Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) rakendusmäärusega (EL) nr 946/2014 (7) määrust (EL) nr 1008/2011, kehtestades Ningbo Logitrans Handling Equipment Co. käsikahveltõstukite impordi suhtes 54,1 % suuruse individuaalse tollimaksumäära.

(7)

2016. aasta augustis, pärast alusmääruse artikli 13 kohast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist, laiendas komisjon rakendusmäärusega (EL) 2016/1346 (8) HRVst pärit väheste muudatustega (šassiisse (tõstekahvlitesse) sisseehitamata kaalunäidusüsteemiga) käsikahveltõstukite impordile kehtivaid lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse.

(8)

2017. aasta novembris, pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) taaskehtestas komisjon rakendusmäärusega (EL) 2017/2206 (9) Hiinast pärit käsikahveltõstukite impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed.

(9)

Praegu kehtivate väärtuseliste dumpinguvastaste tollimaksude määrad on 70,8 %. Individuaalne tollimaksu määr 54,1 % kehtib äriühingule Ningbo Logitrans Handling Equipment Co., Ltd (10).

(10)

Pärast Euroopa Liidu Teatajas meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (11) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse. Läbivaatamistaotluse esitasid 29. augustil 2022 ettevõtjad Toyota Material Handling Europe ja PR Industrial S.r.l. (edaspidi „taotluse esitajad“) liidu käsikahveltõstukite tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(11)

Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

(12)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega tegi komisjon kindlaks, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 29. novembril 2022 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel Hiina Rahvavabariigist ja Tai Kuningriigist pärit käsikahveltõstukite liitu suunatud impordi suhtes aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (12).

(13)

Dumpingu jätkumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2021 kuni 30. septembrini 2022 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(14)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi taotluse esitajaid, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, Hiina ametiasutusi, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid, kutsudes neid uurimises osalema.

(15)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(16)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(17)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi.

(18)

Komisjon koostas valimi algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, lähtudes käsikahveltõstukite suurimast tüüpilisest tootmis- ja müügimahust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valim koosnes kaks liidu tootjast.

(19)

Valimisse kaasatud kahe liidu tootja toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enam kui 75 % liidu tootmisharu toodangust ja enam kui 70 % tootmisvõimsusest. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(20)

Ühtegi märkust ei esitatud ja seega esialgne valim kinnitati. Valim on liidu tootmisharu suhtes esindav.

(21)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõikidel sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates täpsustatud teave. Endast ei andnud teada ega esitanud küsitud teavet ükski sõltumatu importija.

(22)

Komisjon andis aegumise läbivaatamise algatamisteates teada, et ta võib teha eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2.

(23)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Algatamisteates kindlaks määratud tähtaja jooksul ei esitanud nõutud teavet siiski ükski asjaomase riigi eksportiv tootja.

(24)

Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks teised eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust. Mingit vastust sellele ei esitatud.

(25)

Eespool kirjeldatu näitab, et Hiina tootjad ei teinud koostööd, ja komisjon otsustas, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik, ning andis sellest teada Hiina Rahvavabariigi esindusele Euroopa Liidu juures. Märkusi ei esitatud.

(26)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku, mis puudutas oluliste moonutuste esinemist Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Küsimustikule vastuseid ei saadud.

(27)

Komisjon saatis küsimustikud eksportivatele tootjatele, valimisse kaasatud liidu tootjatele, kasutajatele ja importijatele. Samad küsimustikud tehti menetluse algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (13).

(28)

Mõlemad valimisse kaasatud liidu tootjad vastasid küsimustikele, kuid eksportivatelt tootjatelt, sõltumatutelt importijatelt ja kasutajatelt vastust ei saadud.

(29)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ega valitsus koostööd ei teinud, tehti järeldused dumpingu ja kahju kohta kättesaadavate faktide põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18. Sellest anti teada Hiina Rahvavabariigi esindusele Euroopa Liidu juures. Ühtegi märkust ei saadud.

(30)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kogu teabe, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks.

(31)

Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste liidu tootjate valdustesse:

(32)

Komisjon kontrollis liidu tootmisharu esitatud makromajanduslikke andmeid nende õigusliku esindaja White & Case valdustes Brüsselis.

(33)

Uurimisalune toode on sama kui eelmise aegumise läbivaatamise puhul, nimelt käsikahveltõstukid ja nende olulised osad, st šassiid ja hüdraulikaseadmed, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 8427 90 00 (TARICi koodid 8427900011 ja 8427900019) ja ex 8431 20 00 (TARICi koodid 8431200011 ja 8431200019) alla.

(34)

Komisjon viis 2008. aastal läbi vahepealse läbivaatamisega seotud uurimise ja täpsustas, et kehtivad meetmed ei hõlma teatavaid tootekategooriaid, nagu tõstukid, virnastajad, käärkahveltõstukid ja kaaluga kahveltõstukid, mis võivad olla iseliikuvad või käsitsi liigutatavad ning mida kasutatakse koormate teisaldamiseks ja tõstmiseks, koormate ladustamise hõlbustamiseks, ühe kaubaaluse paigutamiseks teise peale, koorma tõstmiseks töötasapinnale või koormate tõstmiseks ja kaalumiseks.

(35)

Käesolevas uurimises on vaatlusalune toode HRVst pärit uurimisalune toode.

(36)

Nagu tehti kindlaks esialgses uurimises, mille tulemusena kehtestati meetmed, ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus, kinnitas aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning sarnased põhilised kasutusotstarbed:

(37)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguse tootena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(38)

Liitu imporditud käsikahveltõstukite koguse ja hinna kindlaksmääramiseks tugineb komisjon impordistatistikale. Asjaomase impordi ametlikud andmed on registreeritud nii kilogrammides kui ka tükkides.

(39)

Kõik kättesaadavad statistilised allikad (Comext, andmebaas „Surveillance 3“ ja alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas) sisaldasid aga liitu imporditud käsikahveltõstukite koguse kohta vastukäivaid andmeid.

(40)

Kaal ühe imporditud käsikahveltõstuki kohta kõikus seletamatult. See oli vastuolus käesolevas uurimises kogutud tõendite ja esialgses uurimises ja varasemates aegumise läbivaatamistes kasutatud impordistatistikaga, millest nähtus, et kaal ühe käsikahveltõstuki kohta on põhimõtteliselt püsiv ega ole ajas või liikmesriigiti erinev.

(41)

Seepärast võttis komisjon ühendust Eurostatiga, kes andis teada, et kahte liikmesriiki suunatud impordi mahu andmed ei tundu olevat korrektselt esitatud, ning kilogrammide ja tükkide kohta esitatud andmeid ei saa nende esitatud väärtust arvestades pidada usaldusväärseks. Liitu suunatud impordi andmed ilma kahte asjaomasesse liikmesriiki suunatud importi arvestamata leiti olevat liikmesriikide üleselt sidusad ja varasema statistikaga kooskõlas.

(42)

Seetõttu kohandas komisjon vaatlusalust perioodi puudutavat Eurostati impordiandmestikku, kasutades kogu liitu suunatud impordi (v.a põhjenduses 41 mainitud kahte liikmesriiki suunatud import) tükihinda, ja kohaldas vastavat tükihinna määra kahte asjaomasesse liikmesriiki suunatud impordi kohta esitatud väärtusega, et määrata kindlaks asjaomase impordi korrigeeritud kogus tükkides.

(43)

Selle kohandusega saadi seejärel andmestik liitu suunatud impordi kohta, mille puhul imporditud tükkide arv ja nende väärtus tüki kohta oli liikmesriikide lõikes ühtne.

(44)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, on asjaomast kohandatud andmestikku kasutatud dumpingu arvutamiseks ja ka mitmete kahjunäitajate kindlakstegemiseks, mis on esitatud tabelites 2, 3, 4 ja 5 allpool.

(45)

Alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine.

(46)

Nagu põhjenduses 25 osutatud, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja uurimises koostööd. Seega teatas komisjon Hiina valitsusele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(47)

Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 1 lähtuti dumpingu olemasolu ning selle jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta allpool esitatud järelduste tegemisel kättesaadavatest andmetest, mille hulka kuulusid eelkõige:

(48)

Lisaks kasutas komisjon normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a võrdlusriigis kättesaadavaid andmeid, nagu on selgitatud punktis 4.2.4 allpool.

(49)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid Hiina puhul oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(50)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas väidetavate oluliste moonutuste uurimiseks vajalikuks. Lisaks, nagu öeldud algatamisteate punktis 5.3.2, kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(51)

Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(52)

Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et ta kasutab Hiinas oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. Hiina valitsus ei esitanud selle kohta märkusi.

(53)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon ka seda, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes võib olla vaja valida sobiv võrdlusriik kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks märkis komisjon, et Hiina võimalik kolmandast riigist võrdlusriik praegusel juhul on Brasiilia, kuid ta uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(54)

3. aprillil 2023 teavitas komisjon teatega huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks (edaspidi „allikaid käsitlev teade“).

(55)

Komisjon teavitas allikaid käsitlevas teates huvitatud isikuid sellest, et koostöö puudumise korral peab ta vastavalt alusmääruse artiklile 18 tuginema kättesaadavatele faktidele. Seega kavatses komisjon kasutada aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvat teavet koos muude teabeallikatega, mida peetakse asjakohaseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud asjakohastele kriteeriumidele kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 5.

(56)

Allikaid käsitlevas teates teavitas komisjon huvitatud isikuid ka sellest, et ta kavatses kasutada võrdlusriigina Brasiiliat, ja teatas neile asjakohased allikad, mida ta kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, võttes võrdlusriigiks Brasiilia. Komisjon kutsus allikaid käsitlevas teates huvitatud isikuid esitama märkusi allikate ja selle kohta, kas Brasiilia on sobiv võrdlusriik, ning palus neil soovitada muid riike, tingimusel et nad esitavad asjakohaste kriteeriumide kohta piisavalt teavet.

(57)

Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi tootja Paletrans Equipamentos Ltda kohta kättesaadava teabe põhjal. Ühtegi märkust ei saadud.

(58)

Alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt võetakse „normaalväärtuse aluseks […] tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(59)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et „kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(60)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(61)

HRV terasesektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (14) leidis komisjon, et esinevad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused.

(62)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et HRVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (15). Eelkõige järeldas komisjon, et terasesektoris – teras on peamine tooraine, millest uurimisalust toodet toodetakse – ei esine mitte ainult ulatuslikku Hiina valitsuse omanduses olemist alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande (16) tähenduses, vaid Hiina valitsus on riigi ettevõtetes esindatuse näol positsioonil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (17).

(63)

Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on täiendav turgu moonutav mõju. HRV planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (18).

(64)

Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses ning põhjustavad seetõttu HRVs maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ja maakasutusõiguste jaotamisel moonutusi (19).

(65)

Samamoodi leidis komisjon terasesektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (20) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eriti seoses HRV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (21).

(66)

Nagu eelmistes HRV terasesektorit käsitlevates uurimistes, analüüsis komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(67)

Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas taotluses ning komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the PRC the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“) (edaspidi „aruanne“) sisalduvate tõendite põhjal, mis tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti valitsuse olulist sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses käsikahveltõstukitega.

(68)

Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs, nagu ta oli leidnud ka oma varasemates selleteemalistes uuringutes.

(69)

Läbivaatamistaotluses väideti, et Hiina valitsuse või muude ametiasutuste sekkumised mõjutavad ulatuslikult Hiina majandust. Need sekkumised on seotud eri valitsus- ja turutasanditega. Taotluses loetleti aruande järelduste põhjal üldised moonutused, mis käsikahveltõstukite turgu mõjutavad, kuid nimetati ka mitu lisajuhtumit, kus riik terasesektori tegevusse sekkus.

(70)

Esiteks juhiti taotluses tähelepanu subsiidiumidele, mille komisjon tegi kindlaks kuumvaltsitud lehtterase sektoris esinevaid subsiidiume käsitlevas uurimises, (22) rõhutades, et kuumvaltsitud lehtteras on käsikahveltõstukite tootmiseks kasutatav põhitooraine. Taotluses selgitatakse veel, et lisaks äriühingutele antavatele rahalistele otsetoetustele sekkub Hiina riik ka asjaomase sektori kriitilise tähtsusega tooraine (nt rauamaak ja kivisüsi) hinnakujundusse. Taotluses toodi välja, et omamaise terasetööstuse jaoks tooraine tarnekindluse tagamine on üks Hiina 14. viisaastakuplaani prioriteete.

(71)

Tooraine hindade alandamiseks on Hiina riigil mitu vahendit: ekspordikvoodid, ekspordimaksud ja ekspordilitsentsid. Samuti selgitati taotluses, et Hiina riikliku arengu- ja reformikomisjoni hinnakujunduse osakond ning turu reguleerimise riiklik administratsioon algatasid 2021. aasta juunis uurimise rauamaagi hetketurul kauplemise kohta. Samuti viidi ellu kivisöe hindu käsitlev uurimine. Asjaomased kontrollid kujutavad endast Hiina riigi otsest sekkumist käsikahveltõstukite tootmiseks kasutatava tooraine hinnakujundusse.

(72)

Lisaks eespool osutatud Hiina riigi sekkumistele terasetööstusesse kinnitati taotluses lisaks, et veel üks viis, kuidas valitsus on kaudselt terasetööstust toetanud, on see, et keskkonnakaitse alaseid määrusi ei ole rangelt rakendatud, eriti kohalikul tasandil.

(73)

Lõpetuseks mainiti taotluses, et Hiina valitsus kasutab terasetööstuse ettevõtete toetamiseks paigutusi omakapitali ja omakapitaliks konverteerimist. Näiteks kavatses Tianjini linnavalitsus Bohai Steel Groupi 92 miljardi jüaani suuruse võla restruktureerimiseks paigutada selle kõige kasumlikumad varad uude äriühingusse ja konverteerida osa kohustustest võlakirjadeks.

(74)

Hiina valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitajate esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(75)

Terasesektoris – teras on peamine tooraine, millest uurimisalust toodet toodetakse (vt põhjendus 110) – on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses. Kuna uuritava toote Hiina eksportijad koostööd ei teinud, ei olnud võimalik era- ja riigiomandis olevate tootjate täpset suhtarvu välja selgitada. Uurimine kinnitas, et käsikahveltõstukite sektor on väga killustunud, sest turul on palju väiketootjaid.

(76)

Võttes arvesse ka seda, et HKP sekkumine tegevuse üle otsustamisse on saanud reegliks ka eraettevõtetes, kusjuures HKP on hakanud juhtima peaaegu kõiki riigi majanduse aspekte, on HKP struktuuride kaudu äriühingutele avaldatava riigi mõju tulemus see, et ettevõtjad on valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve all, kuna riigi ja partei struktuurid on HRVs omavahel väga tugevalt seotud.

(77)

Hiina käsikahveltõstukite tootjate huve esindav organisatsioon on Hiina tööstusveokite ühing (edaspidi „CITA“), (23) mis on Hiina ehitusmasinate ühingu (CCMA) (24) allorgan. CCMA põhikirja sätetes on selgeid viiteid tugevale partei mõjule. Põhikirja artiklis 2 kirjeldatakse ühingu rolli järgmiselt: „teenida valitsust, tootmisharu, liikmeid ja kasutajaid“, ja veel: „ühing täidab põhiseadust, seadusi, eeskirju ja järgib riigi poliitikat, rakendab sotsialismi põhiväärtusi, edendab patriotismi põhimõtet, järgib ühiskondlikku moraali ning tõhustab teadlikult usaldusväärsuse ja enesedistsipliini arendamist.“

(78)

CCMA põhikirja artiklis 3 rõhutatakse valitsuse/partei rolli organisatsioonis: „Ühing allub Hiina Kommunistliku Partei üldjuhtimisele. Ühing asutab Hiina Kommunistliku Partei põhikirja sätete kohaselt Hiina Kommunistliku Partei organisatsiooni, viib ellu parteiga seotud tegevust ja loob parteiorganisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused. Ühingu registreerimise ja halduse eest vastutav asutus on Hiina Rahvavabariigi tsiviilasjade ministeerium ning parteitööd juhtiv asutus on riiginõukogu riigivarade järelevalve ja halduse komisjoni parteikomitee (SASAC). Organisatsioon aktsepteerib registreerimis- ja haldusasutuste, parteitööd juhtiva asutuse ning asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“ (25).

(79)

See on ilmne ka Hiina raua- ja teraseliidu (CISA) tasandil. Põhikirja artikli 3 kohaselt allub CISA „Hiina Kommunistliku Partei üldjuhtimisele“ ja „aktsepteerib registreerimis- ja haldusasutuse, parteitööd juhtiva asutuse ning asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“.

(80)

Terasesektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Viimased terasesektorit käsitlevad Hiina poliitikadokumendid kinnitavad tähtsust, mida Hiina valitsus jätkuvalt sektorile omistab, sealhulgas kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas valitsuse poliitikaga.

(81)

Seda näitlikustab 2022. aasta tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi terasetööstuse kvaliteetse arendamise edendamist käsitlev suunav arvamus, (26) milles nõutakse tööstusliku vundamendi edasist tugevdamist ja tööstusahela moderniseerimise taseme märkimisväärset parandamist, 14. viisaastakuplaan toorainetööstuse arendamise kohta, (27) mille kohaselt sektor „hoiab ühtaegu turuliidri positsiooni ja edendab valitsuse eesmärke“ ning „arendab ökoloogilise juhtpositsiooni ja põhikonkurentsivõimega juhtivate ettevõtete rühma“, või 14. viisaastakuplaani terasejäätmete tööstuse arendamise kohta, mille põhieesmärk on „pidevalt suurendada terasejäätmete kasutusmäära ning saavutada 14. viisaastakuplaani lõpuks riigi terasetööstuses 30 % suurune üldine vanametalli kasutusmäär“.

(82)

Mis puudutab konkreetselt uurimistalust toodet, siis on Shandong ja Jiangsu välja andnud oma 14. viisaastakuplaani laevaehitus- ja merendusseadmete arendamise kohta, milles edendatakse sõnaselgelt laevaehitussektorit ja sellega seotud terasetootmist, nagu näiteks käsikahveltõstukite tootmist.

(83)

Sarnaseid näiteid Hiina ametiasutuste kavatsusest terasesektori arengut jälgida ja suunata võib kohata ka provintsi tasandil, näiteks Hebeis, mis kavatseb „järjekindlalt rakendada organisatsioonide ühisarendust, kiirendada riigile kuuluvate ettevõtete segaomandi reformi, keskenduda raua- ja terasesektori eraettevõtete piirkonnaülese ühinemise ja ümberkorraldamise edendamisele ning püüda luua 1–2 maailmatasemel suurkontserni ja 3–5 suurkontserni, mis omavad omamaist toetust“ ning „jätkuvalt laiendada terasejäätmete ringlussevõtu ja ringkasutuse kanaleid, tugevdada terasejäätmete sortimist ja liigitamist“.

(84)

Riigi mõju võib leida ka kohalikul tasandil, näiteks Hebei Tangshani omavalitsuse 2022. aasta raua ja terase 1 + 3 tegevuskavas, kus eri munitsipaalüksustele antakse ülesanne „edendada piirkonna sarnaste toodetega ettevõtete“ (nagu kaks suurt terasekontserni Shougang (Jingtang, Qiangang) ja Tangsteel New District) „ühinemist ja ümberkorraldamist“, „otsida ja juhendada finantsasutusi, et need annaksid raua- ja teraseettevõtetele väikese intressiga laene uutele tootmisharudele üleminekuks, ja samal ajal […] anda toetusi intressimäärade vähenduste näol“, samuti „toetada toodete struktuuri optimeerimist“, eraldades „uutele riikliku tasandi juhtivatele tootmisettevõtetele ja juhtivatele toodetele […] vastavalt 1 miljon jüaani ja 500 000 jüaani ning uutele provintsitasandi juhtivatele tootmisettevõtetele ja juhtivatele toodetele vastavalt 300 000 jüaani ja 100 000 jüaani“.

(85)

Samamoodi näeb Henani terasetööstuse ümberkujundamise ja moderniseerimise rakenduskava ette 14. viisaastakuplaani raames „spetsiaalsete terasetootmisbaaside rajamise“, mis tähendab „Anyangis, Jiyuanis, Pingdingshanis, Xinyangis, Shangqius, Zhoukous jm kuue suure spetsiaalse terasetootmisbaasi rajamist ning tootmisharu haarde, tõhususe ja spetsialiseerumise tagamist. Muu hulgas piiratakse 2025. aastaks Anyangi toormalmi tootmisvõimsust, et see jääks 14 miljoni tonni piiresse, ja toorterase tootmisvõimsust, et see jääks 15 miljoni tonni piiresse.“

(86)

Uurimine on samuti kinnitanud, et Hiina valitsus sekkub hindadesse ja kuludesse riigi kohaloleku kaudu ettevõtetes artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses; kindlaks on tehtud isiklikud sidemed käsikahveltõstukite tootjate ja HKP vahel. Uurimise käigus ei õnnestunud leida teavet individuaalsete tootjate kohta, sest need on enamjaolt väga väikesed ettevõtjad. Kuid uurimine näitas, et HKP-l on käsikahveltõstukite tootjaid esindavas ühingus (nimelt CCCMAs) oluline roll, sest asjaomasel ühingul on aktiivne parteikomitee (28). CITA esimees on ühtlasi HKP liige (29).

(87)

Lisaks rakendatakse uuritava toote sektoris poliitikat, mis tagab omamaiste tootjate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. Uurimise käigus tehti kindlaks poliitikadokumendid, mis näitavad, et tootmisharu saab valitsuselt juhiseid ja riik sekkub terasesektori osaks oleva uuritava toote sektorisse.

(88)

Hiina valitsus peab terasetööstust jätkuvalt oluliseks tootmisharuks. Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil avaldatud terasele keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid. Hiina valitsus on 14. viisaastakuplaani raames eraldanud vahendeid terasetööstuse ümberkujundamiseks ja moderniseerimiseks ning selle optimeerimiseks ja struktuuri kohandamiseks. Niisamuti on 14. viisaastakuplaanis toorainetööstuse arendamise kohta, mida rakendatakse ka terasetööstuse suhtes, nimetatud sektorit „reaalmajanduse alustalaks“ ja „Hiina rahvusvahelist konkurentsieelist kujundavaks olulise tähtsusega valdkonnaks“ ning selles on kehtestatud mitmed eesmärgid ja töömeetodid, mis suunavad terasesektori arengut ajavahemikul 2021–2025, näiteks tehnoloogia moderniseerimine, sektori struktuuri parandamine (muu hulgas äriühingute edasise koondumise kaudu) ja digipööre.

(89)

Uuritava toote tootmisel kasutatav oluline tooraine on rauamaak. Rauamaaki mainitakse ka 14. viisaastakuplaanis toorainetööstuse arendamise kohta, kus riik kavatseb „ratsionaalselt arendada omamaiseid maavarasid, tugevdada rauamaagi uurimist […], rakendada maksusoodustusi, soodustada tipptasemel tehnoloogia ja seadmete kasutuselevõttu, et vähendada tahkete kaevandamisjäätmete teket“.

(90)

Sellistes provintsides nagu Hebei näevad ametiasutused sektori jaoks ette järgmist: „uutesse projektidesse tehtavaid investeeringuid subsideeritakse soodustuste teel; uuritakse ja juhendatakse finantsasutusi, et need annaksid raua- ja teraseettevõtetele väikese intressiga laene uutele tootmisharudele üleminekuks, ning samal ajal annab valitsus neile soodustuste näol toetusi“. Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on soodustatud tootmisharude, sealhulgas käsikahveltõstukite tootmiseks kasutatavate põhitoorainete tootmise toetamine. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(91)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohase pankroti- või asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või ebapiisav täitmise tagamine sektoris ei mõjuta uuritava toote tootjaid.

(92)

Käsikahveltõstukite sektorit mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande mõistes. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (käsikahveltõstukite või peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi).

(93)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et uuritava toote sektorit ei mõjuta valitsuse sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses. Seega mõjutab valitsuse märkimisväärne finantssüsteemi sekkumine oluliselt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(94)

Lõpetuseks on käsikahveltõstukite tootmiseks vaja mitut sisendit. Kui käsikahveltõstukite tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgesti samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks rakendatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(95)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada käsikahveltõstukite omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses ning samuti on ebausaldusväärsed kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Valitsuse sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et sisendit, mida toodeti HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(96)

Hiina valitsus ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist. Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust.

(97)

Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et kõnealusel juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st kõnealusel juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(98)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(99)

Nagu on selgitatud põhjenduses 54, avaldas komisjon 3. aprillil 2023 teate normaalväärtuse kindlaksmääramise aluseks olevate allikate kohta. Selles teates kirjeldati asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid kättesaadavaid fakte ja tõendeid ning teavitati huvitatud isikuid komisjoni kavatsusest käsitada käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Brasiiliat, kui leiab kinnitust oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a.

(100)

Komisjon selgitas allikaid käsitlevas teates, et mõtestatud koostöö puudumise tõttu tugineb ta vastavalt alusmääruse artiklile 18 kättesaadavatele faktidele. Võrdlusriigi valimisel lähtuti aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvast teabest koos teiste teabeallikatega, mida peetakse asjakohaseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud asjakohastele kriteeriumidele kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 5, sealhulgas impordistatistika, võrdlusriigi riiklik statistika, turuteabeallikad, kommunaalteenuste tarnijate nõutavad tasud võrdlusriigis ning võrdlusriigi tootjate finantsteave.

(101)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikes 6a loetletud kriteeriumidega leidis komisjon allikaid käsitlevas teates, et Brasiilia on riik, mille majanduse arengutase on sarnane Hiina omaga. Maailmapank on liigitanud Brasiilia kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks. Lisaks tehti kindlaks, et Brasiilia on riik, kus uurimisalust toodet toodetakse olulises koguses nii piirkondlikult kui ka üleilmselt konkureerival turul ja sarnase tootmisprotsessi kaudu. Ühtlasi leiti, et Brasiilia asjakohased andmed on hõlpsasti kättesaadavad.

(102)

Huvitatud isikud ei esitanud allikaid käsitleva teate kohta ühtegi märkust.

(103)

Lõpetuseks, arvestades koostöö puudumist ja kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Brasiilia on sobiv võrdlusriik, ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimase lause kohaselt vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(104)

Koostöö puudumisel ja vastavalt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud ettepanekule ning arvestades, et Brasiilia vastas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, valis komisjon sobivaks võrdlusriigiks Brasiilia.

(105)

Komisjon loetles allikaid käsitlevas teates tootmistegurid, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel.

(106)

Komisjon märkis ka seda, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega, eelkõige toorainetega seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks andmebaasi Global Trade Atlas. Veel väitis komisjon, et ta kasutab moonutamata tööjõu- ja energiakulude kindlakstegemiseks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO), Brasiilia kaevandus- ja energeetikaministeeriumi ning Brasiilia geograafia- ja statistikainstituudi andmeid.

(107)

Lõpetuseks märkis komisjon, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks kasutab ta Orbis Bureau van Dijki ja ühe Brasiilia vaatlusaluse toote tootja finantsandmeid, nagu on mainitud eespool põhjenduses 54.

(108)

Tootmistegureid käsitleva teate abil püüdis komisjon koostada tootmistegurite ja allikate loetelu, mida ta kavatses kasutada eesmärgiga koostada täielik loetelu kõikidest sisenditest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida Hiina tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel. Komisjon ei saanud tootmistegurite loetelu kohta ühtegi märkust.

(109)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon käsikahveltõstukite tootmiseks kasutatavate tootmistegurite kindlakstegemisel taotluse esitajate esitatud teabele.

(110)

Võttes arvesse kogu teavet, mis saadi taotlusest, ning taotluse esitaja hiljem esitatud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Käsikahveltõstukite tootmistegurid

(111)

Selleks, et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest, välja arvatud Hiinast ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (33) I lisas loetletud riikidest, mis ei ole WTO liikmed, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena.

(112)

Komisjon otsustas jätta välja Hiinast pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas punktis 4.2.2, ei ole Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv oluliste moonutuste tõttu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu. Pärast Hiinast võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt tüüpiline.

(113)

Tavapäraselt tuleks võrdlushindadele lisada ka omamaised transpordikulud. Aegumise läbivaatamise eesmärk on aga teha kindlaks, kas dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil või kas see võib korduda, mitte teha kindlaks dumpingu täpne ulatus. Seega otsustas komisjon, et riigisiseste transpordikuludega kohandamine ei ole vajalik, sest selle tulemusel normaalväärtus ja seega dumpingumarginaal ainult suureneksid.

(114)

Komisjon kasutas tööjõukulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks Brasiilia geograafia- ja statistikainstituudi (Instituto Brasileiro de Geografia e Estatística) (34) kulustatistikat, et määrata kindlaks Brasiilia palgad. Instituudi veebisaidil esitatakse üksikasjalikku teavet tööjõukulude kohta eri majandussektorites ja komisjon kasutas andmeid seaduses sätestatud nädala töötundide, tootmissektori töötajate igakuise töötasu ja keskmiste iganädalaste töötundide kohta Brasiilias 2021. aastal. Selle põhjal arvutati tunnitasuks 61,32 jüaani.

(115)

Brasiilias kehtiva elektrienergia hinna äriühingutele (tööstustarbijad) avaldab kaevandus- ja energeetikaministeerium (35). Komisjon kasutas tööstusliku elektri hindade andmeid 2021. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta septembrini kestnud ajavahemiku kohta ja määras hinnaks 0,944 jüaani/kWh (hõlmates läbivaatamisega seotud uurimisperioodi).

(116)

Brasiilia ettevõtete (tööstuslike kasutajate) maagaasihinna avaldab turuandmete pakkuja globalpetrolprices.com (36). Komisjon kasutas tööstuslikele kasutajatele kohaldatava hinnakujunduse andmeid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta.

(117)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuli kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata eespool viidatud kulusid, mida tootmistegurid ei sisalda.

(118)

Komisjon kasutas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks Brasiilia tootja Paletrans Equipamentos Ltda finantsandmeid vastavalt Orbise andmebaasi 2021. aasta andmetele. Kõigepealt tegi komisjon kindlaks äriühingu haldus-, müügi- ja üldkulude ja muude kulude protsendi, mis moodustas 11,37 % müüdud kaupade kulust, ja seejärel arvutas ta Paletrans Equipamentos Ltda teenitud kasumi, mis moodustas müüdud kauba kuludest 14,38 %.

(119)

Eespool kirjeldatu põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

(120)

Kõigepealt määras komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon teabele, mille taotluse esitajad esitasid läbivaatamistaotluses iga teguri (materjalid ja tööjõud) tarbimise kohta uurimisaluse toote tootmisel. Need tarbimismahud korrutati Brasiilia kindlaks tehtud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud punktis 4.2.5. Sama metoodikat järgides tegi komisjon kindlaks jäätmete ja jääkide moonutamata väärtuse ja lahutas selle eespool kindlaks tehtud moonutamata tootmiskuludest.

(121)

Kui toorainekulud olid kindlaks tehtud, lisas komisjon tööjõukulud, nagu on märgitud põhjenduses 114, ja elektri- ja maagaasikulud, nagu on märgitud põhjendustes 115 ja 116. Tööjõukulud sisaldasid ka osa kaudsetest tööjõukuludest, mis taotluse esitaja sõnul tähistas tootmise üldkulusid.

(122)

Seejärel lisas komisjon sinna Brasiilia haldus-, müügi- ja üldkulusummad ning kasumi, mida väljendati protsendina müüdud kauba kuludest ja mis lisati moonutamata tootmiskuludele, ja see moodustas vastavalt 11,37 % ja 14,38 %, nagu on selgitatud põhjenduses 118.

(123)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

(124)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tehti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu suunatud impordi ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 18 kohaselt Eurostati statistika alusel. CIF-hinda käsikahveltõstuki kohta vähendati meretranspordi (31,79 eurot käsikahveltõstuki kohta) ja siseveo (5,86 eurot käsikahveltõstuki kohta) kulude võrra. Sellised kulud põhinesid taotluse esitajate poolt läbivaatamistaotluses esitatud andmetel (37).

(125)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud normaalväärtust eespool kindlaks määratud ekspordihinnaga.

(126)

Selle põhjal on dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 82,5 %. Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(127)

Pärast dumpingu kindlakstegemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, kolmandatesse riikidesse ja liitu suunatud Hiina ekspordi hindade vaheline seos, liidu turu atraktiivsus ja kõrvalehoidmise tavad.

(128)

Nagu on märgitud põhjenduses 25, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja ega Hiina valitsus selles uurimises koostööd. Seepärast teatas komisjon Hiina ametiasutustele, et alusmääruse artikli 18 kohaselt võidakse kasutada kättesaadavaid andmeid, et kindlaks teha, kas dumpingut praegu esineb ja milline on dumpingu jätkumise tõenäosus. Täpsemalt:

(129)

Komisjon ei saanud Hiina ametiasutustelt selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(130)

Hiina tootmise ja tootmisvõimsuse analüüs tehti muude teabeallikate puudumise tõttu teabe alusel, mille esitasid taotluse esitajad uurimise ajal.

(131)

Uurimisel selgus, et Hiinal on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil käsikahveltõstukite üldine liigne tootmisvõimsus.

(132)

Vastavalt taotluse esitajate turuanalüüsile oli Hiina ühingu deklareeritud käsikahveltõstukite tootmisvõimsus 2021. aastal 3 miljonit tükki ja tegelik toodang 1,7 miljonit tükki.

(133)

Sellest tulenevalt oli Hiina vaba tootmisvõimsus umbes 1,3 miljonit tükki või üle 40 % (38). See on siiski tagasihoidlik hinnang, sest taotluse esitajate andmetel ei kuulu paljud Hiina väiksemad käsikahveltõstukite tootjad ühingusse ja seepärast on Hiina kahveltõstukite kogutoodang ühingu esitatud näitajatest vähemalt 10–15 % suurem.

(134)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis moodustab tootmisvõimsusest vähemalt 40 %, mida saaks meetmete aegumise korral kasutada liitu eksportimiseks.

(135)

Seoses Hiina eksporditegevusega muudes kolmandates riikides ei ole uurimisaluse toote ekspordihindade kohta eraldi statistika kättesaadav. Hiina asjakohased kaubakoodid hõlmavad ka teisi tooteid, nimelt elektrimootorita tõste- või teisaldusmehhanismiga varustatud veokeid, millel on käsikahveltõstukitest kõrgem ühikuhind, mis tõstab keskmist ekspordihinda. Lisaks ei esitata läbivaatamistaotluses mingisuguseid andmeid.

(136)

Võrdlusalusena võib kasutada GTA andmebaasi, et saada ligikaudne hinnang ekspordimahtude suundumuste kohta. Selleks et teha kindlaks liitu suunatud impordi võimalik areng meetmete kehtetuks tunnistamisel, analüüsis komisjon Hiina ekspordi hindu liidu turul. Seejärel võrdles komisjon neid andmeid Hiinast pärit üleilmse ekspordi andmetega läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta.

(137)

GTA andmed näitasid, et liidu turg on suuruselt teine Hiinast pärit käsikahveltõstukite impordikoguste sihtkoht. Lisaks näitasid Eurostati andmed, et keskmine müügihind oli liidus 212 eurot tüki kohta, samas kui GTA andmetest ilmnes, et Ameerika Ühendriikide turul oli see kõigest 168 eurot, mis on kõige olulisem eksporditurg, ja 179 eurot ülejäänud kuuel kõige olulisemal eksporditurul (Venemaa, India, Türgi, Lõuna-Korea, Mehhiko ja Austraalia).

(138)

Seega järeldatakse samadel põhjustel, nagu on kirjeldatud põhjenduses 135 eespool, et teistesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hind on isegi madalam.

(139)

Andmed näitavad selgelt, et Hiina ekspordihinnad olid liidu turule suunatud käsikahveltõstukite puhul kõrgemad kui teiste partnerite puhul, sh Ameerika Ühendriikides. See viitab sellele, et kui meetmed aeguvad, suunaksid Hiina tootjad tõenäoliselt oma ekspordi liidu turule.

(140)

Taotluse esitajad olid seisukohal, et Hiina eksportivad tootjad suudavad juba osaliselt dumpinguvastaste tollimaksudega sammu pidada, et säilitada oma turuosa liidus. Seda saab järeldada liitu suunatud Hiina ekspordi hindade (39) võrdlemisest muu liitu suunatud impordi hindadega ja teistesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi hindadega. Vaatamata põhjenduses 135 rõhutatud piirangutele nähtub siit, et ilma meetmeteta ujutaksid Hiina madalate hindadega käsikahveltõstukid liidu turu üle.

(141)

Samuti tehti taotluse põhjal kindlaks, et meetmete kestuse esimese aastakümnendi jooksul kasutasid Hiina importijad erinevaid võimalusi, et dumpinguvastastest meetmetest kõrvale hoida. Esiteks hakkasid nad tollimaksudest kõrvale hoidmiseks tegema ümberlaadimisi ja seadmeid kokku panema Tais (põhjendus 3). Seejärel hakkasid Hiina eksportijad meetmetest kõrvale hoidmiseks kinnitama oma veokitele kaalumisseadiseid ja kasutama võltsitud tollideklaratsioone (põhjendus 7). Meetmetest kõrvalehoidmine näitab Hiina eksportivate tootjate huvi pääseda liidu turule piiranguteta ja seega liidu turu atraktiivsust Hiina ekspordi jaoks.

(142)

Pidades silmas järeldusi dumpingu jätkumise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja ekspordi tõenäolist arengut meetmete aegumise korral, järeldas komisjon, et Hiinast pärit uurimisaluse toote impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumine toob suure tõenäosusega kaasa dumpingu jätkumise.

(143)

Vaatlusalusel perioodil valmistasid liidus samasugust toodet seitse tootjat, kellest kuus toetasid taotlust ja esitasid uurimises koostöö tegemiseks makromajanduslikke andmeid. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(144)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 230 000 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks liidu tootmisharu täidetud küsimustiku põhjal. Valimisse kaasati kaks liidu tootjat, kelle toodang moodustab üle 75 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(145)

Komisjon arvutas liidu tarbimise liidu tootjate müügimahu ja Eurostati käsikahveltõstukite impordiandmete (tükkides) alusel.

(146)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu käsikahveltõstukite tarbimine (tk)

(147)

Tarbimine liidus kasvas alates 2019. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni 24 %, kahanedes veidi 2020. aastal COVID-19 pandeemia ajal. Liidu tarbimine vähenes 2020. aastal, kuid jõudis 2021. aastal tagasi pandeemiaeelse tasemeni ja suurenes kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni.

(148)

Käsikahveltõstukid on vara ja neid ostetakse ainult olemasoleva vara väljavahetamiseks või tegevuse laiendamiseks. 2020. aastal tekkis käsikahveltõstukeid vajavate sektorite laienemisse pandeemia tõttu paus, mis selgitab sel perioodil esinenud ajutist tarbimise vähenemist.

(149)

Komisjon tegi impordimahu ja turuosad kindlaks impordiandmete põhjal eurodes ja tükkides.

(150)

Hiinast pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordimaht (tk) ja turuosa

(151)

Hiinast pärit import jätkus vaatlusalusel perioodil varieeruvates kogustes, jäädes 45 000 ja 70 000 tüki vahele. Üldiselt vähenes Hiinast pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil 31 %.

(152)

Hiina impordi turuosa oli kogu vaatlusalusel perioodil stabiilne ja moodustas 2019.–2021. aastal 11–12 %, kuid vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taas 6 %-ni.

(153)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks impordiandmete põhjal. Impordihinna allalöömine tehti kindlaks asjaomaste impordiandmete ja valimisse kaasatud liidu tootjate hindade võrdlemise põhjal.

(154)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot/tükk)

(155)

Hiinast pärit käsikahveltõstukite impordi hinnad kasvasid 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini, kusjuures kasv oli vaatlusalusel perioodil 38 %. Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, võib hinnatõusu põhjendada 2020. aasta pandeemia järgsete majandustingimuste, tooraine hindade tõusu ja üleilmse inflatsiooniga.

(156)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

(157)

Hiinast pärit käsikahveltõstukite impordi hindade, sh kehtivate tollimaksude võrdlemisel liidu tootmisharu hindadega ilmnes, et impordihinnad ei löönud liidu tootmisharu hindu alla.

(158)

Lisaks Hiinale imporditi käsikahveltõstukid veel niisugustest kolmandatest riikidest nagu Malaisia ja Vietnam.

(159)

Muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud käsikahveltõstukite impordi kogus, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest

(160)

Vaatlusalusel perioodil toimus liitu suunatud import mujalt kui Hiinast peaaegu ainult Malaisiast ja Vietnamist.

(161)

Malaisiast pärit impordi maht oli stabiilne, samas kui selle turuosa vähenes kasvaval turul 8 protsendipunkti.

(162)

Vietnamist pärit import kasvas vaatlusalusel perioodil järsult, ehk läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus suurenesid kogused niivõrd, et ületasid kahekordse 2019. aasta koguse. Vietnamist pärit impordi turuosa suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 15 %-lt 35 %-ni.

(163)

Kogu impordi hind tõusis vaatlusalusel perioodil samuti 30 %.

(164)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(165)

Nagu märgitud põhjendustes 17–20, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks väljavõttelist uuringut.

(166)

Kahju kindlakstegemisel tegi komisjon vahet makro- ja mikromajanduslikel kahjunäitajatel. Makromajanduslikke näitajaid hindas komisjon liidu tootmisharu esitatud andmete alusel. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid.

(167)

Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(168)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(169)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(170)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja kasutusel olev tootmisvõimsus

(171)

2019. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni kasvas liidu toodang 9 % ja tootmisvõimsus suurenes 29 %.

(172)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa (tk)

(173)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu sõltumatutele klientidele kasvas vaatlusalusel perioodil 7 protsendipunkti. Müük vähenes 2020. aastal, kuid taastus pärast pandeemiat.

(174)

Ühtlasi suutis liidu tootmisharu hoida oma turuosa ajavahemikus 2019–2021 suhteliselt stabiilsena, kuid selle turuosa vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Üldiselt vähenes liidu tootmisharu turuosa alates 2019. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 30 %-lt 26 %-ni.

(175)

Nagu eespool märgitud, suurenesid nii tarbimine liidus kui ka liidu tootmisharu müügimaht 2019. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni. Vaatamata sellele kasvusuundumusele kaotas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil oma turuosast 4 %. See näitab, et liidu tootmisharu ei saanud kasvavast turust kasu ega suutnud isegi oma turuosa hoida.

(176)

Komisjon märgib ka, et Vietnamist pärit impordi turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil kõigi teiste liidu turu osaliste arvelt.

(177)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(178)

Liidu tootmisharu töötajate arv suurenes vaatlusalusel perioodil 10 %. Tootlikkus jäi alates 2019. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni suhteliselt stabiilseks

(179)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et dumpingumarginaal oli 82,5 %. Kehtivad dumpinguvastased meetmed võisid tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule leevendada, kuid liidu tootmisharu ei suutnud siiski oma turuosa säilitada ja see vähenes neli protsendipunkti.

(180)

Kuigi liidu tootmisharu hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 9 %, suurenesid vastavad ühiku tootmiskulud 25 %.

(181)

Liidu tootmisharu ei suutnud madalate impordihindade avaldatud surve, terase ja elektrienergia suure hinnatõusu ning muudele kuludele, sh tööjõule, avalduva inflatsioonisurve tõttu hindu rohkem tõsta.

(182)

Eelmises aegumise läbivaatamises nägi komisjon, et liidu tootmisharu oli hakanud varasemast kahjulikust dumpingust taastuma. Nii müügimaht kui turuosad olid märkimisväärselt suurenenud ja tootmisharu finantsolukord oli oluliselt paranenud.

(183)

Kuid praegusel vaatlusalusel perioodil halvenes liidu tootmisharu olukord uuesti kuni selleni, et tootmisharu on jälle kahju kandnud.

(184)

Mikromajanduslikud näitajad on esitatud allpool indeksite ja vahemikena. Selle eesmärk on kaitsta kahe valimisse kaasatud liidu tootja konfidentsiaalsust, sest täpsete andmete avaldamisel saaks üks tootja teada teise tootja andmed.

(185)

Indeksid on esitatud selleks, et osutada näitaja suundumusele ajas, ning 2019. aasta indeksiks on määratud 100. Esitatud on ka vahemikud, et viidata näitaja suurusele.

(186)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurodes tüki kohta)

(187)

Valimisse kaasatud liidu tootjate müügihinnad liidu turul jäid kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suhteliselt stabiilseks. Käsikahveltõstukid on vara, mis jäävad pärast ostmist kasutusse aastateks, kui mitte aastakümneteks. Ka on toode vajadusest tingituna standardne, sest kahveltõstuki disain on püsinud samasugusena, et mahutada tavamõõdus kaubaalust. Seega ei ole ebatavaline, et hinnad on vaatlusalusel perioodil stabiilseks jäänud.

(188)

Kuid valimisse kaasatud liidu tootjate hinnad tõusid siiski 2021. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 10 protsendipunkti.

(189)

Käsikahveltõstuki tootmiskulu sõltub sisuliselt kahest asjast – terasehinnast ja energiahinnast. Mõlemad kulud kasvasid 2021. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kiiresti, ehk alates 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini oli kasv 19 protsendipunkti.

(190)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(191)

Tööjõukulud suurenesid alates 2019. aastast kuni vaatlusaluse perioodi lõpuni 32 %, seda koos palgakasvuga kogu liidu majanduses, mis oli vastuseks inflatsioonisurvele.

(192)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

(193)

Kuigi liidu tootmisharu lõppvarud suurenesid vaatlusaluse perioodi jooksul 38 %, olid need võrreldes toodangu üldkogusega väikesed ning lõppvarud protsendina toodangust jäid vaatlusalusel perioodil stabiilseks.

(194)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(195)

Selleks et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks sõltumatutele klientidele liidus müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(196)

Kuna tootmiskulud suurenesid esmalt aastatel 2019–2020 ja veelgi alates 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni, ei suutnud valimisse kaasatud liidu tootjad oma kogukulu katta ning kasum, mille nad suutsid teenida 2019. aastal, jäi 2020. aastal kättesaamatuks. 2021. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu kahjumis.

(197)

Netorahavoog kajastab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust iseseisvalt rahastada. Suundumused netorahavoos arenesid käsikäes nende suutmatusega vaatlusaluse perioodi lõpus kasumit teenida.

(198)

Investeeringuid ja investeeringutasuvust iseloomustab samasugune suundumus, sest need on seotud äriühingute kasumlikkuse ja nende suutlikkusega kaasata investeeringute rahastamiseks kapitali. Vaatlusaluse perioodi lõpus suurenesid ka inflatsioon ja laenude intressimäärad.

(199)

Eelmises aegumise läbivaatamises tuvastati, et liidu tootmisharu oli varasemast dumpingust napilt taastunud. Käesolevas uurimises on selgunud, et liidu tootmisharu on vaatlusalusel perioodil uuesti kahju kandud, seda eelkõige 2021. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(200)

Asjaomast kahju on näha tootmisharu kantud kahjumis ja vajaduses konkureerida hinna alusel Hiinast, Vietnamist ja Malaisiast pärit impordiga, arvestades toote enda standardset olemust.

(201)

Eespool kirjeldatut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(202)

Komisjon märgib siiski, et asjaomane kahju leidis aset ajal, kui Hiinast pärit käsikahveltõstukite import ei löönud liidu tootmisharu hindu alla.

(203)

Seega järeldas komisjon, et liidu tootmisharule tekkinud oluline kahju ei saanud olla põhjustatud Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordist.

(204)

Komisjon järeldas põhjenduses 201, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Siiski ei saanud komisjon järeldada, et asjaomane kahju oli seotud Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordiga.

(205)

Seetõttu hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas Hiina pärit dumpinguhinnaga impordist põhjustatud kahju tõenäoliselt korduks, kui meetmetel lastaks aeguda.

(206)

Selleks analüüsis komisjon järgmisi elemente:

(207)

Nagu põhjendustes 130–134 osutatud, on Hiinas olulisel määral tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, et juhul, kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, saaks kiiresti suurendada eksporti liidu turule. Nagu on kinnitatud põhjenduses 131, oli vaba tootmisvõimsus hinnanguliselt umbes 1,3 miljonit tükki, mis vastab umbes kahekordsele liidu tarbimisele. Ükski muu isik ei väljendanud asjaomaste andmete kohta kahtlusi ega esitanud muid märkusi.

(208)

Nagu on kindlaks määratud põhjenduses 131, oli tootmisvõimsuse rakendamine umbes 60 %, mis näitab, et Hiina tootmisvõimsus ületas suuresti omamaise vajaduse. Hiina turg ei suuda Hiina vaba tootmisvõimsust vastu võtta, arvestades selle kasvuga seotud mõistlikke ootusi. Seega on Hiina tootjatel tugevad stiimulid eksportimiseks, seda eelkõige liidu turule ning veelgi enam, kui meetmetel lastakse aeguda.

(209)

Läbivaatamistaotluses esitati andmed Hiinast pärit ja teistesse riikidesse, eelkõige Ameerika Ühendriikide suurele eksporditurule suunatud käsikahveltõstukite ekspordihindade kohta. Need andmed näitavad, et jätkub suuremahuline eksport hindadega, mis on madalamad kui liitu suunatud ekspordi omad.

(210)

Asjaomaseid andmeid kinnitas komisjoni enda analüüs, mida kirjeldati põhjendustes 135–139 eespool.

(211)

Komisjon on võtnud arvesse läbivaatamistaotluses sisalduvat teavet ja oma analüüsi, milles mõlemas on näha hinnad, millega Hiina saab eksportida suurte kolmandate riikide, sh Ameerika Ühendriikide turgudele.

(212)

Asjaomastest madalatest hindadest nähtub, et kui meetmed aeguksid, langeksid Hiinast pärit ja ELi suunatud impordi hinnad nendele tasemetele. Nagu on näidatud tabelis 4, oli Hiinast pärit impordi hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 204 eurot/tk, mis on oluliselt madalam kui tabelis 9 näidatud keskmine liidu müügihind [310–330] eurot/tk ja samuti madalam kui liidu tootmiskulu [340–370] eurot/tk.

(213)

Seega on tõenäoline, et ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta lööks Hiinast pärit import liidu hinnad oluliselt alla.

(214)

Komisjon märgib põhjenduses 141, et eelmised uurimised on näidanud, et kehtivatest meetmetest hoitakse kõrvale.

(215)

Esiteks tehti kindlaks, et meetmetest hoitakse kõrvale Tai Kuningriigi kaudu, ja meetmed laienevad jätkuvalt Taist lähetatud impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Taist pärinevana või mitte.

(216)

Teiseks kinnitasid Hiina eksportijad meetmetest kõrvalehoidmiseks oma käsikahveltõstukitele – kuid ei ehitanud šassiisse sisse – nn kaalunäidusüsteemi ja seepärast klassifitseeritakse tooteid viisil, mis võimaldab tollimaksu maksmist vältida.

(217)

Asjaomased tõendid kõrvalehoidmise kohta näitavad, et Hiina tootjad soovisid meetmetest kõrvale hoida, et siseneda liidu turule ilma tollimakse tasumata, mis omakorda näitab liidu turu atraktiivsust asjaomastele Hiina tootjatele.

(218)

Eespool toodut arvesse võttes järeldas komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, kasvaks tõenäoliselt märkimisväärselt kahjustava dumpinguhinnaga import Hiinast, mis suurendaks seega veelgi liidu tootmisharu kantud kahju.

(219)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja lõppkasutajate huvide hindamisel.

(220)

Kõik teadaolevad käsikahveltõstukite tootjad tegid uurimises koostööd. Kaks äriühingut kaasati valimisse ja nende valdusi külastati uurimise käigus ning ülejäänud äriühingud esitasid liidu tootmisharu nimel tegutsevate juristide kaudu teavet makromajanduslike näitajate kohta.

(221)

Komisjon järeldab, et arvestades liidu tootmisharu poolt vaatlusalusel perioodil kantud kahju, jätkuks see meetmete aegumisel ja liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneks veelgi.

(222)

Meetmed on selgelt liidu tootmisharu huvides.

(223)

Ükski importija või kasutaja ei teinud uurimise käigus koostööd.

(224)

Kõigis varasemastes uurimistes jõudis komisjon järeldusele, et meetmetel ei ole olnud olulist mõju käsikahveltõstukite importijatele või kasutajatele.

(225)

Uute tõendite puudumisel järeldab komisjon seetõttu edasi, et meetmete jätkumine ei mõjuta importijaid või kasutajaid olulisel määral.

(226)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada kehtivaid meetmeid Hiinast pärit käsikahveltõstukite impordi suhtes.

(227)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivad meetmed säilitada. Neile anti pärast kõnealust avalikustamist ka aega oma vastuväidete esitamiseks.

(228)

Ühtegi märkust ei saadud.

(229)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kohta, tuleks säilitada Hiinast pärit käsikahveltõstukite suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(230)

Käesolevas määruses sätestatud äriühingute individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja Hiinast pärineva uurimisaluse toote impordi suhtes. Sellise uurimisaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Selliste toodete suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(231)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (40). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust kasutada tema suhtes kohaldatavat tollimaksumäära. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(232)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (41) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav määr, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval.

(233)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,