(1)

Määrusega (EÜ) nr 917/2011 (2) kehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes dumpinguvastased tollimaksud (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Pärast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) taaskehtestas Euroopa Komisjon määrusega (EL) 2017/2179 (3) Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed.

(3)

Praegu kehtib valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordi suhtes 13,9–32,0 % suurune dumpinguvastane tollimaks, koostööd teinud, valimisse kaasamata äriühingute impordi suhtes 32,0 % suurune dumpinguvastane tollimaks ja kõigi muude Hiina Rahvavabariigi (edaspidi „asjaomane riik“, „HRV“ või „Hiina“) äriühingute impordi suhtes 69,7 % suurune dumpinguvastane tollimaks.

(4)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate (4) avaldamist sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(5)

Läbivaatamistaotluse esitas 30. juunil 2022 Euroopa keraamiliste plaatide tootjate ühendus (edaspidi „CET“ või „taotluse esitaja“) liidu keraamiliste plaatide tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud nõuandekomiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 22. novembril 2022 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise seoses HRVst pärit keraamiliste plaatide impordiga liitu. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (5).

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. juulist 2021 kuni 30. juunini 2022 (edaspidi „aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine kestis 1. jaanuarist 2019 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(8)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid Hiina tootjaid ja Hiina Rahvavabariigi ametiasutusi, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning kutsus neid selles osalema.

(9)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Hiina metalli-, mineraali- ja kemikaaliimportijate ja -eksportijate kaubanduskoda (edaspidi „CCCMC“), mis esindab muu hulgas vaatlusaluse toote tootjaid, taotles komisjonilt ärakuulamist, mis toimus 6. juulil 2023.

(10)

CCCMC esitas menetluse algatamise kohta märkused.

(11)

CCCMC väitis, et läbivaatamistaotluse punktis 9 viidatakse 1. lisas esitatud äriühingute loetelule, mida läbivaatamistaotlusele ei olnud lisatud. Lisaks väitis ta, et läbivaatamistaotluse punktis 14 viidati anonüümsuse tagamise taotlusi käsitlevale 25. lisale, kuid läbivaatamistaotluse avalikule versioonile ei olnud lisatud 25. lisa avalikku versiooni ning seetõttu ei saanud nad selle kohta märkusi esitada. CCCMC väitis ka, et nende ekslike viidete ja väidetava põhiteabe esitamata jätmise või konfidentsiaalse teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte esitamata jätmise tõttu rikuti otseselt dumpinguvastase seaduse ja menetluse aluspõhimõtteid ning CCCMC kaitseõigusi. Seetõttu väitis ta, et komisjon ei oleks pidanud praegust aegumise läbivaatamist algatama.

(12)

Komisjon märkis, et 1. lisa mittekonfidentsiaalne versioon oli lisatud läbivaatamistaotluse algselt esitatud versioonile. Pärast CCCMC esitatud väiteid lisas komisjon siiski mittekonfidentsiaalsele toimikule (uuesti) 1. ja 25. lisa eraldiseisvad mittekonfidentsiaalsed versioonid (6). Nii osalevate äriühingute loetelu kui ka anonüümsuse tagamise taotluste puhul leidis komisjon pärast teatavate uurimises osalenud äriühingute esitatud teabe läbivaatamist, et selline teave on konfidentsiaalne, kuna selle avalikustamine võib tõsiselt kahjustada asjaomaste äriühingute konkurentsivõimet. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(13)

CCCMC vaidlustas asjaolu, et komisjon tagas valimisse kaasatud liidu tootjatele anonüümsuse. Sellega seoses väitis CCCMC, et kui kõnealuste liidu tootjate nimesid ei avalikustata, ei ole huvitatud isikutel võimalik esitada sisukaid märkusi liidu tootjate valimi esindavuse ega kahju käsitlevate järeldustega seotud mikromajanduslike näitajate kohta. Lisaks soovis CCCMC, et valimisse kaasatud tootjate anonüümsuse tagamise taotlused vaadataks läbi eraldi kooskõlas alusmääruse artikli 19 lõikega 1.

(14)

Komisjon märkis, et nagu on avaldatud uurimise mittekonfidentsiaalses toimikus, tagati anonüümsus ainult neile äriühingutele, kellel oli selleks mõjuv põhjus ja kes tõendasid ja põhjendasid survestamise ohtu. Kuuest valimisse kaasatud liidu tootjast kolmele tagati alusmääruse artiklis 19 sätestatud konfidentsiaalne kohtlemine. Lisaks ei mõjutanud isiku konfidentsiaalsena käsitamise lubamine huvitatud isikute võimalust hinnata liidu tootmisharu olukorda. 5. jaos esitatud kahju hindamine hõlmab kõiki vajalikke kahjunäitajaid ja nende allikate selgitusi, sealhulgas äriühingute arv ja nende päritoluriigid. Lisaks sellele on ärakuulamise eest vastutav ametnik alati valmis uurima huvitatud isiku taotlusel dokumendi konfidentsiaalsust, et kontrollida, kuidas komisjoni talitused on seda teavet kasutanud, ja seeläbi tagama huvitatud isikute menetlusõigused. Seetõttu lükati anonüümsust puudutavad CCCMC väited tagasi.

(15)

CCCMC kritiseeris asjaolu, et läbivaatamistaotluses tugineti komisjoni talituste töödokumendile „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“) (edaspidi „aruanne“). Lisaks väitis CCCMC, et aruanne ei vasta erapooletu ja objektiivse tõendusmaterjali nõuetele ning seadis kahtluse alla aruandes sisalduva teabe täpsuse, arvestades, et aruanne avaldati 2017. aastal, samal ajal kui kõnealuse juhtumi uurimine algatati 2022. aasta novembris. CCCMC väitis, et aruanne ei kajasta väidetavaid moonutusi, mis esinesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(16)

Sellega seoses märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis d on sätestatud, et liidu tootmisharu võib alusmääruse artikli 11 kohase läbivaatamistaotluse esitamisel kasutada normaalväärtuse arvutamise põhjendamiseks tõendeid, mis on esitatud komisjoni talituste töödokumendis, milles käsitleti kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulisi moonutusi HRV majanduses, kui on täidetud alusmääruse artikli 5 lõike 9 kohased tõenditele esitatavad nõuded. Samuti tuginesid taotluse esitajad suures osas mõttekoja THINK!DESK (7) aruandele, mille tellis CET. Komisjon oli seega seisukohal, et taotluse esitajad esitasid läbivaatamistaotluses keraamiliste plaatide sektori kohta piisavalt tõendeid, mis õigustasid käesoleva läbivaatamise algatamist. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(17)

Lisaks väitis CCCMC, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a näib olevat vastuolus Maailma Kaubandusorganisatsiooni dumpinguvastase lepinguga, kuna i) WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõikes 2 ei viidata mõistele „olulised moonutused“; ii) artikli 2 lõige 6a lubab normaalväärtuse arvutamiseks kasutada asjakohase võrdlusriigi andmeid või rahvusvahelisi hindu; iii) artikli 2 lõige 6a näib olevat vastuolus WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõike 2 punkti 1 alapunktiga 1. Sellega seoses viitas CCCMC WTO vaidluste lahendamise praktikale, eelkõige juhtumile „EL – biodiisel“, (8) mille uurimise käigus jõuti järeldusele, et uurimisasutused peavad arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel kasutama tootjate või eksportijate tegelikke tootmiskulusid.

(18)

Komisjon leidis, et artikli 2 lõige 6a on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustuste ja CCCMC viidatud vaidluste lahendamise praktikaga. Komisjon märkis kõigepealt, et WTO aruanne juhtumis „EU – Biodiesel“ („EL – biodiisel“) ei puudutanud mitte alusmääruse artikli 2 lõiget 6a, vaid artikli 2 lõike 5 konkreetset sätet. Igal juhul lubab WTO õigus, mida WTO vaekogu ja apellatsioonikogu on tõlgendanud juhtumis „EL – biodiisel“, kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Eksportiva riigi kulud ja hinnad ei ole oluliste moonutuste olemasolu tõttu normaalväärtuse arvutamiseks sobivad. Neil asjaoludel nähakse artikli 2 lõikega 6a ette tootmis- ja müügikulude kindlakstegemine moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal (sh niisuguse sobiva võrdlusriigi moonutamata andmete põhjal, mille arengutase on ekspordiriigi omaga sarnane).

(19)

CCCMC kritiseeris ka läbivaatamistaotluses sisalduvat viidet 13. viisaastakuplaanile, et tõendada oluliste moonutuste olemasolu. Ta peab viisaastakuplaane suunavateks dokumentideks, mis väljendavad poliitilisi seisukohti tulevikus, mitte aga Hiina õigussüsteemis vastuvõetud seadusteks. Seetõttu pidas CCCMC viisaastakuplaani uurimise seisukohast ebaoluliseks.

(20)

Nagu aruandes ja eelkõige punktis 4.3.1 („Plaanide siduvus“) on põhjalikult analüüsitud, pidas komisjon Hiina viisaastakuplaane täielikult siduvaks, lähtudes nende olemusest ja rakendamiskohustusest, mis on sätestatud otseselt plaanides ning Hiina Rahvavabariigi kohalike rahvakongresside põhikirjades ja kohalike rahvavalitsuste põhimäärustes (9).

(21)

CCCMC analüüsis läbivaatamistaotluses esitatud impordiandmeid ja kahjunäitajaid (st kuni 2021. aasta lõpuni) ning jõudis järeldusele, et liidu tootmisharu ei ole haavatavas või ebakindlas olukorras. Lisaks väitis ta, et kuna dumpinguvastaste meetmete kehtivuse ajal eksport Hiinast liitu vähenes, kusjuures samal ajal vähenesid Hiina tootmisvõimsus, toodang ja eksport, siis oli ekspordi vähenemine püsiva iseloomuga ning seega ei näidanud, et meetmete aegumise korral kahju tõenäoliselt jätkuks või korduks.

(22)

Komisjon leidis, et lähtudes kogu läbivaatamistaotluses esitatud teabe (sealhulgas Hiina vaba tootmisvõimsus, mis ületab neljakordselt liidu tarbimist, teistes riikides HRVst pärit impordi suhtes kehtestatud meetmed, tõenäoline hindade allalöömine Hiina impordi tõttu ja Hiinast kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad, mis olid madalamad kui liidu omamaised hinnad) analüüsist, leidus piisavalt tõendeid, mis õigustasid alusmääruse artikli 5 lõike 3 kohast uurimise algatamist. Põhjenduses 21 osutatud asjaolusid uuriti uurimise käigus põhjalikult. Seepärast lükati see väide tagasi.

(23)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis CCCMC, et taotluse lisad olid organiseeritud eksitaval viisil ja seetõttu oli taotluse kvaliteet halb ja seetõttu poleks komisjon teoreetiliselt pidanud uurimist algatama.

(24)

Nagu on märgitud põhjenduses 12, lisas komisjon pärast CCCMC esitatud konkreetseid väiteid teatavate lisade kohta mittekonfidentsiaalsesse toimikusse 1. ja 25. lisa eraldiseisvad mittekonfidentsiaalsed versioonid, et CCCMC mureküsimusi selgitada. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(25)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(26)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi läbivaatamistaotluses sisalduvate andmete alusel. Valimisse kuulus kuus liidu tootjat. Komisjon moodustas valimi suurima tüüpilise müügi- ja tootmismahu alusel, võttes arvesse geograafilist paiknemist ja ka keraamiliste plaatide tootmisharu suurt killustatust.

(27)

Keraamiliste plaatide dumpinguhinnaga importi käsitlevates varasemates uurimistes (10) järeldas komisjon, et keraamiliste plaatide tootmisharu on märkimisväärselt killustunud. Tagamaks, et kahjuanalüüsis ei domineeriks suurte äriühingute tulemused, vaid et see kajastaks asjakohaselt ka väikeste ja keskmise suurusega tootjate olukorda, kelle toodang moodustab olulise osa liidu toodangust, otsustas komisjon määrata aastase toodangu põhjal kindlaks kolm tootjate kategooriat:

(28)

Käesoleva uurimise käigus leidis kinnitust fakt, et liidu tootmisharu on endiselt väga killustunud, sest väikeste ja keskmise suurusega tootjate arvele langes uurimisperioodil ligikaudu pool liidu toodangust. Seepärast leidis komisjon, et liidu tootmisharu killustatust tuleks arvesse võtta ka käesolevas uurimises. Seega otsustas komisjon kasutada valimi moodustamisel sama metoodikat nagu varasemates uurimistes ja leidis, et valimis peaksid olema esindatud kõik tootjate kategooriad.

(29)

Esialgne valim koosnes kuuest liidu tootjast: kahest suurtootjast, kahest keskmise suurusega tootjast ja kahest väiketootjast. Selleks et kajastada eri olukordi, mis võivad liidu eri liikmesriikides ette tulla, võttis komisjon valimi moodustamisel arvesse ka geograafilist paiknemist. Valimisse kaasatud tootjad asusid Itaalias, Poolas, Hispaanias, Portugalis ja Saksamaal. Seega hõlmas valim liikmesriike, kus paiknes ligikaudu 95 % tootmisest. Seetõttu leidis komisjon, et kasutatud metoodika tagas, et valim oli liidu tootmisharu kui tervikut esindav ja vastas järelikult alusmääruse artikli 17 lõikele 1.

(30)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 kutsus komisjon huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi. Üks Poola tootja ja üks Itaalia tootja, kes olid ka valimisse kaasatud, teatasid komisjonile, et nad ei saa küsimustikule vastata. Seejärel asendas komisjon need äriühingud sama riigi teiste tootjatega, kes olid sarnase suurusega ja kuulusid samasse eelnimetatud kategooriasse. Eespool kirjeldatud metoodika kohaselt olid need äriühingud järgmised suurimad äriühingud. Valimi muutmisest teavitati huvitatud isikuid.

(31)

Pärast neid muudatusi esindas valim ligikaudu 7 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja peaaegu 10 % liidu tootmisharu kogumüügist. Komisjon leidis, et lõplik valim oli liidu kogutoodangut ja -müüki, geograafilist paiknemist ning liidu tootmisharu killustatust arvesse võttes esindav.

(32)

CCCMC esitas märkused liidu tootjate esialgse valimi kohta. CCCMC mõistis, et komisjon pidi valimit muutma, kuid väitis, et komisjon peaks kohaldama alusmääruse artiklis 18 sätestatud menetlust.

(33)

Komisjon märkis, et kui üks valimisse kaasatud üksus ei tee koostööd, mis võib tõenäoliselt uurimise tulemustele olulist mõju avaldada, võib vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 4 moodustada uue valimi. Ainult juhul, kui endiselt ei ole piisavalt koostöövalmidust või kui uue valimi valimiseks ei ole aega, kohaldatakse artikli 18 vastavaid sätteid. Kuna valimi kohandamiseks oli piisavalt aega, lükati väide tagasi.

(34)

CCCMC väitis ka, et valim, mis esindab umbes 7 % liidu toodangust ja umbes 10 % müügist, ei ole piisavalt esindav, sest see võib suurendada võimalust, et võrreldakse erinevaid ELi ja Hiina tooteid. Seda silmas pidades viitas CCCMC WTO apellatsioonikogu aruandele kinnitusdetaile käsitlevas vaidluses (DS397), (11) väites, et praeguse läbivaatamise puhul oli komisjoni metoodika vastuolus WTO eeskirjadega.

(35)

Muudetud valim oli toodangu ja müügi hõlmatuse poolest algse valimiga väga sarnane ning geograafilise hõlmatuse poolest identne. Lisaks kordab komisjon, et valimi moodustamisel võeti arvesse liidu tootmisharu suurt killustatust, mis tähendab, et valimisse kuuluvate äriühingute arvu suurendamine 8 või isegi 10 äriühinguni ei suurendaks märgatavalt toodangu või müügi osakaalu valimis. Lisaks oli Hiinast liidu turule suunatud impordi kogus väga väike ja sellise müügi hindu ei võrreldud liidu tootmisharu müügihindadega. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(36)

Komisjon märkis, et see aruanne oli seotud tootmisharu ühe osa väljajätmisega liidu tootmisharu määratlusest. Käesoleval juhul komisjon äriühinguid liidu tootmisharu määratlusest välja ei jätnud. Seega ei mõjuta kõnealune aruanne käesolevat läbivaatamist. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(37)

Samuti märkis CCCMC seoses teatavaid Hiinast ja Taist pärit kilekotte käsitleva aegumise läbivaatamisega (12) 2012. aastal, et kui valim hõlmab ainult väga väikest osa liidu kogutoodangust ja liidu müügimahust ja valimisse kaasatud liidu tootjad loobuvad koostööst, võib komisjon otsustada, et aegumise läbivaatamine tuleks lõpetada.

(38)

Uurimine lõpetati vähese koostöö tõttu, kuna liidu tootjatest ei olnud võimalik moodustada esindavat valimit. Käesolevas uurimises tegid koostööd 30 äriühingut, kelle toodang moodustab ligikaudu 40 % liidu toodangust, esitades andmed, mida kasutati läbivaatamistaotluse menetluses valimi moodustamiseks. Selle tulemusel moodustati esindav valim, nagu on selgitatud põhjenduses 35. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(39)

6. juulil 2023 toimunud ärakuulamisel kordas CCCMC oma väiteid seoses artikli 18 kohaldamisega koostööst keeldunud liidu tootjate suhtes ja valimisse kaasatud liidu tootjate vähese esindavusega, nagu on kirjeldatud põhjendustes 32 ja 34. Ta viitas ka sellele, et koostööst keeldunud Hiina tootjate ja liidu tootjate kohtlemine artikli 18 kohaldamisel on ebajärjekindel ning sellest tulenevalt ei põhine komisjoni kahjuanalüüs liidu kogutoodangu põhiosal alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(40)

Komisjon käsitles liidu tootjate ja Hiina tootjate võrdset kohtlemist käsitlevat väidet põhjenduses 67. Lisaks sellele järgis komisjon koostööd mittetegevate liidu tootjate suhtes artiklit 18 mitte kohaldades täielikult alusmääruse artikli 17 lõiget 4, nagu on märgitud põhjenduses 33, ning seega oli liidu tootjate muudetud valim sama esindav kui esialgne valim, nagu on märgitud põhjenduses 35. Lisaks tuleb käesoleval juhul mõistet „liidu tootmisharu“ tõlgendada viitena samasuguste toodete liidu tootjatele tervikuna, mitte „tootjatele, kelle toodang kokku moodustab põhiosa nende toodete liidu kogutoodangust“ alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Seetõttu ei olnud viide artikli 4 lõike 1 viimasele osale asjakohane ja väide lükati tagasi.

(41)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis CCCMC, et kaks liidu tootjat, kes loobusid valikuuringust, tegid seda kahju käsitlevate järelduste mõjutamiseks. CCCMC kordas ka põhjendustes 32 ja 34 väidetut, st madalat esindavust, ja seda, et nende olukorra suhtes tuleks kohaldada artiklit 18. Sellega seoses viitas CCCMC taas WTO vaidlusele – „European Communities — Definitive Anti-Dumping Measures on Certain Iron or Steel Fasteners from China“ (Euroopa ühendused: Lõplik dumpinguvastane meede teatavate Hiinast pärit rauast või terasest kinnitusdetailide kohta), DS 397.

(42)

Nagu on selgitatud põhjenduses 33, võib vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 4 moodustada uue valimi ja üksnes juhul, kui oluline koostöösoovimatus püsib või kui uue valimi moodustamiseks ei ole piisavalt aega, „kohaldatakse artikli 18 asjakohaseid sätteid“.

(43)

Käesoleval juhul suutis komisjon moodustada valimi, mis oli tootmise ja müügi ulatuse poolest väga sarnane esialgse valimiga ning geograafilise katvuse poolest identne. Lisaks on CCCMC väited puhtad spekulatsioonid. Liidu tootjad, kes loobusid valikuuringust, esitasid selle kohta usaldusväärsed põhjendused, mis lisati uurimise mittekonfidentsiaalsesse toimikusse. Nagu on märgitud põhjenduses 240, leidis komisjon, et tuvastatud olulist kahju ei põhjustanud Hiina import. Seetõttu näib, et sellel väitel endal ei ole uurimise tulemusele olulist mõju.

(44)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis CCCMC veel, et kuna komisjoni valitud liidu tootjate lõplik valim moodustas vaid 7 % liidu toodangust, oli objektiivne kahjuanalüüs väherepresentatiivne.

(45)

Nagu on selgitatud põhjenduses 35, moodustati valim kooskõlas alusmäärusega ja järgides asjakohast metoodikat. Lisaks oli metoodika eesmärk valida suurim tüüpiline tootmis- ja müügimaht, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Seepärast lükati see väide tagasi.

(46)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teave.

(47)

Ükski sõltumatu importija palutud teavet ei esitanud ega nõustunud enda kaasamisega valimisse. Seda arvesse võttes otsustas komisjon, et valikuuring ei ole asjakohane.

(48)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil HRV teadaolevatel eksportivatel tootjatel või muudel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teave. Lisaks palus komisjon HRV esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad või muud tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(49)

Küsitud teabe esitasid viis asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Neist äriühingutest kolm täitsid tootmistegureid käsitleva vormi. Kuna nende äriühingute import oli väike ja moodustas vähem kui 5 % põhjenduses 63 kirjeldatud keraamiliste plaatide koguimpordist ja 0,6 % Hiina kogutoodangust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ei peetud seda tüüpiliseks.

(50)

Pidades silmas ebapiisavat koostööd, otsustas komisjon mitte piirduda uurimisel mõistliku hulga isikutega, kasutades selleks alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohast valimit.

(51)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(52)

Hoolimata valikuuringu jaoks vastused esitanud Hiina tootjate vähesest esindavusest võttis komisjon nende viie eksportiva tootjaga ühendust, et nad esitaksid lihtsustatud kujul lisateavet omamaise müügi ning kolmandatesse riikidesse ja liitu suunatud ekspordi kohta, samuti ülevaate tootmisteguritest, mida saaks kasutada uurimises. Vastuseid ei saadud.

(53)

Vastused küsimustikule saadi kuuelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja taotluse esitajalt, Euroopa keraamiliste plaatide tootjate ühenduselt (CET).

(54)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kogu teabe, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

Liidu tootjad ja nendega seotud kauplejad ning taotluse esitaja:

(55)

Valimisse kaasatud tootja Steuler Fliesen Produktion GmbH kuulus kontserni, mis korraldati vaatlusalusel perioodil ümber. Selle ümberkorraldamise käigus võttis Steuler Fliesen Produktion GmbH üle kontserni teise üksuse Steuler Fliesen GmbH tootmisvarad. Seetõttu lisati äriühingu Steuler Fliesen GmbH ja temaga seotud kaupleja Team Steuler GmbH andmed Steuler Fliesen Produktion GmbH küsimustiku vastuse hulka, et anda täielik ja põhjendatud vastus kogu vaatlusaluse perioodi kohta. Nende kahe täiendava äriühinguga seotud andmeid kontrolliti ka kohapeal.

(56)

24. novembril 2023 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile asjaomastele isikutele anti võimalus nende avaldatud faktide ja kaalutluste kohta teatava aja jooksul märkusi esitada.

(57)

Komisjon kaalub kõiki huvitatud isikute märkusi ja võtab neid vajaduse korral arvesse.

(58)

Uurimisalune toode on sama, mis esialgses uurimises ja eelmises meetmete aegumise läbivaatamises, nimelt glasuuritud ja glasuurimata, alusel või aluseta keraamilised mosaiikkivid jms, mis praegu kuuluvad CN-koodide 6907 21 00, 6907 22 00, 6907 23 00, 6907 30 00 ja 6907 40 00 alla (edaspidi „uurimisalune toode“).

(59)

Keraamilisi plaate kasutatakse peamiselt ehitustööstuses seinte ja põrandate katmiseks.

(60)

Käesolevas uurimises on vaatlusalune toode Hiina Rahvavabariigist pärit uurimisalune toode.

(61)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus, kinnitas meetmete aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samad põhilised kasutusalad:

(62)

Seepärast käsitatakse neid tooteid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(63)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahanes HRVst pärit keraamiliste plaatide import väga väikeseks. Comexti andmebaasi kohaselt moodustas HRVst pärit keraamiliste plaatide import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,3 % liidu turust, võrreldes 6,5 % suuruse turuosaga esialgse uurimise ajal ja 1,7 % suuruse turuosaga eelmise aegumise läbivaatamise ajal. Absoluutarvudes oli HRVst liitu suunatud impordi maht 2,34 miljonit ruutmeetrit, võrreldes 15,0 miljoni ruutmeetri suuruse impordiga eelmise aegumise läbivaatamise ajal ja 66,0 miljoni ruutmeetri suuruse impordiga esialgse uurimise ajal.

(64)

Nagu põhjenduses 49 on märgitud, moodustas nende viie HRV eksportija/tootja import, kes esitasid valikuuringu kohta vastuse, väikese osa Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordist ja nende toodang veelgi väiksema osa riigi toodangust ning neid ei saa pidada kogu Hiinast pärit importi esindavaks. Seega teatas komisjon HRV ametiasutustele ja huvitatud isikutele, et piisava koostöö puudumise tõttu võib komisjon HRV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18.

(65)

Nagu põhjenduses 52 on märgitud, võttis komisjon ühendust viie eksportiva tootja või muu tootjaga, kes esitasid valikuuringu kohta vastused, et nad esitaksid lisateavet oma omamaise müügi ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi, liitu suunatud ekspordi ja tootmistegurite kohta, kuid ükski äriühing seda teavet ei esitanud.

(66)

CCCMC esitas komisjonile väited, mis käsitlesid artikli 18 kohaldamist. CCCMC väitis, et liidu tootmisharu esindavus oli samuti väga väike, kuna valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas vähem kui 7 % liidu toodangust ning kaks algselt valimisse kaasatud tootjat loobusid koostööst, kuid see ei tinginud artikli 18 kohaldamist liidu tootjate suhtes. Seetõttu leidis CCCMC, et komisjon ei kohelnud kõiki huvitatud isikuid võrdselt.

(67)

Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et liidu tootjad, kelle toodang moodustab 40 % liidu keraamiliste plaatide kogutoodangust, toetasid läbivaatamistaotlust ja esitasid käesoleva uurimise käigus teavet. See oli piisav alus esindava valimi moodustamiseks. Nagu on sätestatud põhjenduses 31, moodustas lõplikku valimisse kaasatud liidu tootjate toodang ligikaudu 7 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja nende müük peaaegu 10 % liidu tootmisharu kogumüügist. See valim moodustati paljude koostööd teinud liidu tootjate hulgast ja seda peeti kõnealuses väga killustunud sektoris liidu tootmisharu esindavaks. Valikuuringu kohta esitas vastuse vaid viis eksportivat tootjat või muud tootjat, kelle eksport moodustab ainult 4,63 % Hiina ekspordist liitu, tootmismaht 0,24 % HRV tootmismahust, müügimaht 1,2 % omamaisest müügimahust ja 0,7 % müügimahust ülejäänud maailmas. Ainult kolm viiest eksportivast tootjast esitasid nõutud teabe oma tootmistegurite kohta ja lõpetasid seejärel koostöö. Võttes arvesse ebapiisavat koostöötaset, uuris komisjon dumpingu kordumise tõenäosust kättesaadavate faktide põhjal. Nagu on sätestatud põhjenduses 30, moodustas komisjon hoopis liidu tootjate ajutise valimi ja asendas valimis kaks tootjat teiste koostööd teinud liidu tootjatega, et tagada lõpliku valimi esindavus kooskõlas alusmääruse artikliga 17. Nende asjaolude põhjal jõuti seega järeldusele, et olukord seoses HRV tootjate ja eksportijate koostööga ei olnud võrreldav ELi tootjate omaga ning seetõttu ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud. Eeltoodut silmas pidades lükkas komisjon selle väite tagasi.

(68)

CCCMC väitis ka, et komisjon kohaldas alusmääruse artiklit 18 ebaõigesti, kuna ta ajas segamini mõisted „koostööst keeldumine“ ja „koostöö ulatus“.

(69)

Komisjon tuletab meelde, et ta kohaldas HRV suhtes artiklit 18, sest valikuuringu kohta vastuse esitanud tootjate impordimaht oli iseäranis väike ega olnud seega HRVst liitu suunatud importi esindav. Nagu on märgitud põhjenduses 67, moodustasid nende viie äriühingu toodang, omamaine müük ja müük mujal maailmas vaid tühise osa Hiina tootmise ja müügi kogumahust. Lisaks palus komisjon viiel Hiina eksportival tootjal esitada täiendavat teavet nende omamaise müügi ning kolmandatesse riikidesse ja liitu suunatud ekspordi kohta, kuid ükski neist nõutud teavet ei esitanud. Kuna ühtegi teist koostööd teinud eksportivat tootjat ei olnud, järeldab komisjon pärast vähest ja mitteesindavat koostööd valikuuringu tegemise etapis, et Hiina tootjad / eksportivad tootjad ei teinud uurimises koostööd.

(70)

Nagu põhjenduses 63 mainitud, siis läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul HRVst pärit keraamiliste plaatide import praktiliselt peatus ja seetõttu ei saa seda tähtsusetut mahtu võtta aluseks dumpingu jätkumise kindlakstegemisel. Seetõttu on komisjoni analüüs dumpingu kordumise tõenäosuse kohta esitatud järgmises punktis.

(71)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt dumpingu kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Analüüsiti järgmisi täiendavaid elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus HRVs, liidu turu atraktiivsus ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad ning teiste riikide kehtestatud meetmed ja kolmandate riikide turgude võimalik vastuvõtmissuutlikkus kehtivate dumpinguvastaste meetmete tõttu.

(72)

Nagu põhjenduses 49 on märgitud, moodustas valikuuringus osalenud viie eksportiva tootja või muu tootja import vähem kui 5 % (nimelt 4,63 %) HRVst pärit keraamiliste plaatide koguimpordist liitu ning seetõttu ei peetud seda esindavaks. Nagu on märgitud põhjenduses 67, moodustasid nende viie äriühingu toodang, omamaine müük ja müük mujal maailmas vaid tühise osa Hiina tootmise ja müügi kogumahust. Seepärast teatas komisjon HRV ametiasutustele, et koostööd peeti ebapiisavaks ja et komisjon võib HRV eksportivate tootjate kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(73)

Seega tugineti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 dumpingu kordumise tõenäosuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele, eelkõige läbivaatamistaotluses esitatud ja vajaduse korral nõuetekohaselt ajakohastatud andmetele ning huvitatud isikutelt (nimelt taotluse esitajalt ja ühelt valimisse kaasatud liidu tootjalt) uurimise käigus saadud teabele ning muudest avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teabele, eelkõige andmebaasist Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) (13) ja dokumendist „Overview of the operation of the ceramic and sanitary industries in 2022 and outlook 2023“ (14) („Ülevaade keraamika- ja sanitaartööstuse tegevusest 2022. aastal ja väljavaated 2023. aastaks“) (edaspidi „Hiina 2022. aasta keraamikaaruanne“) saadud teabele. Viimast allikat mainiti CCCMC taotlusel korraldatud ärakuulamisel ja see on internetis avalikult kättesaadav.

(74)

Taotluse esitaja esitas hinnangud keraamiliste plaatide tootmise ja tootmisvõimsuse kohta HRVs. Need hinnangud põhinesid mõttekoja THINK!DESK aruandel, (15) mille tellis CET.

(75)

Selle aruande põhjal oli HRV maailma suurim keraamiliste plaatide tootja. 2021. aastal oli tema hinnanguline kogutoodang umbes 9 miljardit ruutmeetrit, mis moodustas umbes 50 % ülemaailmsest toodangust.

(76)

Aruandes hinnati HRV kogutootmisvõimsus 2021. aastal 12,3 miljardile ruutmeetrile (mis tähendab vähenemist võrreldes 2018. aasta tootmisvõimsusega 13,6 miljardit ruutmeetrit). Aruande kohaselt jätkus 2022. aasta veebruaris plaaditööstuse koondumine, mille tulemusel koondus Hiina keraamikatööstus järk-järgult väiksema arvu, kuid kulutõhusamate suurtootjate kätte. Aruandes hinnati HRV kogutootmisvõimsus 2021. aastal 9 miljardile ruutmeetrile, mis tähendab et hinnanguline vaba tootmisvõimsus oli 2021. aastal 3,3 miljardit ruutmeetrit. Võttes arvesse, et liidu tarbimine oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 848,4 miljonit ruutmeetrit, oli Hiina vaba tootmisvõimsus ligikaudu 3,9 korda suurem tabelis 2 esitatud liidu tarbimisest.

(77)

Komisjon arvutas ka keraamiliste plaatide vaba tootmisvõimsuse HRVs läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, tuginedes Hiina 2022. aasta keraamikaaruandele. Selle aruande kohaselt suurenes riigi tootmisvõimsus 2020. aasta 12,32 miljardist ruutmeetrist 2022. aastaks 12,56 miljardi ruutmeetrini. Tegelikuks tootmisvõimsuseks peeti siiski ainult 10 miljardit ruutmeetrit, ülejäänud ei vastanud tootmis- ning poliitikanõuetele mittevastavate vananenud seadmete tõttu tootmiskeskkonnale esitatavatele nõuetele. Arvestades käesolevas aruandes avaldatud 7,31 miljardi ruutmeetri suurust 2022. aasta tootmismahtu, tähendab see, et tegelik vaba tootmisvõimsus oli 2,69 miljardit ruutmeetrit. Sellele arvutusele tuginedes oli Hiina vaba tootmisvõimsus ikkagi rohkem kui kolm korda suurem liidu tarbimisest vabaturul.

(78)

CCCMC väitis oma esildises, et Hiina keraamiliste plaatide tootmisharu tootmisvõimsus on ajavahemikul 2015–2020 vähenenud umbes 45 % ja oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil palju väiksem kui 2011. aastal, kui Hiina impordi suhtes kehtestati meetmed. CCCMC leidis, et see vähenemine oli tingitud rangematest keskkonnanormidest ja energiatarbimise standarditest ning suurenenud toorainekuludest. Lisaks väitis ta, et nii suur arv tähendab, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral Hiina eksport liitu põhimõtteliselt ei muutu.

(79)

Komisjon võttis oma hinnangus Hiina tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kohta seda 45 % suurust langust juba arvesse. Kuigi tootmisvõimsus vähenes, nagu on kirjeldatud põhjenduses 76, jäi Hiina suurimaks keraamiliste plaatide tootjaks, kelle tootmisvõimsus on märkimisväärne ja kasutamata tootmisvõimsus palju suurem kui kogu liidu turg.

(80)

Liigne tootmisvõimsus loob stiimuli dumpinguhindadega ekspordiks. Samuti on selge, et Hiina eksportijad peavad ära kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi tootmise suurendamiseks, et oma olemasolevasse tootmisvõimsusesse süsinikuheite ja energiatarbimise vähendamiseks tehtud märkimisväärsetest investeeringutest täit kasu saada. Kõige ilmselgem viis on siseneda mis tahes avatud turule maailmas ja väga tõenäoliselt dumpinguhindadega, nagu seda tehakse jätkuvalt käesoleva uurimise ajal.

(81)

Eespool esitatud faktide ja kaalutluste põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida kasutataks meetmete aegumise korral tõenäoliselt keraamiliste plaatide eksportimiseks liitu dumpinguhinnaga.

(82)

Komisjon uuris, kas on tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad suurendaksid meetmete aeguda laskmise korral oma dumpinguhinnaga eksportmüüki. Võttes arvesse põhjenduses 49 kirjeldatud liitu suunatud Hiina impordi tähtsusetut taset, analüüsis komisjon kolmandate riikide turgudele suunatud Hiina ekspordi mahtu ja hindu ning võrdles hindu arvestusliku normaalväärtusega.

(83)

Liidu keraamiliste plaatide turu suurus on 850 miljonit ruutmeetrit ja see on üks maailma suurimaid turge. Nagu tabelist 2 nähtub, suurenes vaatlusaluse toote tarbimine liidus 2019. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 5 %. See näitab, et liidu tarbimine on endiselt suur ja et liidu turg on tänu oma suurusele jätkuvalt atraktiivne.

(84)

Selleks et anda ülevaade liitu suunatud ekspordi tõenäolistest hindadest meetmete puudumise korral, märkis komisjon, et Hiinast pärit ekspordi koguhind oli Hiina 2022. aasta keraamikaaruande kohaselt 2021. aastal 6,82 USA dollarit ja 2022. aastal 8,54 USA dollarit. 2022. aasta hinnatõusu põhjendati aruandes tooraine- ja energiakulude suurenemisega.

(85)

GTA andmebaasi ja Hiina 2022. aasta keraamikaaruande andmete põhjal oli HRV läbivaatamisega seotud uurimisperioodil maailma suurim keraamiliste plaatide eksportija. Hoolimata liidus ja mitmes teises riigis kehtestatud dumpinguvastastele meetmetele, nagu on kirjeldatud põhjenduses 173, moodustas Hiina eksport rohkem kui 25 % ülemaailmsest ekspordist.

(86)

Enne meetmete kehtestamist aastatel 2007 – 2010 oli Hiinast pärineva impordi maht keskmiselt 65 miljonit m2 aastas. Lisaks käesoleva läbivaatamisega hõlmatud Hiina impordi suhtes kehtestatud meetmetele kehtestasid paljud muud kolmandad riigid dumpinguvastased meetmed Hiina RVst pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes, nagu on selgitatud põhjenduses 173, mis raskendab Hiina eksportivate tootjate eksporti kõnealustele turgudele ning teeb veelgi atraktiivsemaks liidu turu, kuhu see eksport võidakse ümber suunata.

(87)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ja Hiina valitsus piisaval määral koostööd ei teinud, määras komisjon normaalväärtuse kindlaks aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabe ja muu kergesti kättesaadava teabe põhjal, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(88)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid HRV puhul oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(89)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks väidetavate oluliste moonutuste uurimiseks. Lisaks sellele kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(90)

Komisjon märkis algatamisteate punktis 5.3.2 ka, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes võib osutuda vajalikuks valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal, ning soovitas sellega seoses läbivaatamistaotluses esitatud teabele tuginedes Taid. Samuti märkis komisjon, et ta uuris alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(91)

Komisjon teavitas 30. juunil 2023 toimikusse lisatud teates (edaspidi „teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, kasutades võrdlusriigina Taid. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et teeb müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks äriühingu Sosuco Ceramic Co LTD (uurimisaluse toote tootja võrdlusriigis) kohta kättesaadava teabe põhjal. Ühtegi märkust ei esitatud.

(92)

Komisjon esitas teates peamised tootmistegurid. Lisaks asjaomastele tootmisteguritele lisas komisjon ka üldkulud, nagu on selgitatud põhjenduses 158. Peale selle, arvestades, et käesoleva uurimise näol on tegemist alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamisega, mis ei nõua täpse dumpingumarginaali arvutamist, vaid hoopis dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemist, leidis komisjon, et praegusel juhul võib ta normaalväärtuse arvutamisel erandkorras keskenduda peamistele tootmisteguritele. Lisaks, nagu on täpsustatud põhjenduses 63, oli vaatlusaluse toote import HRVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tähtsusetu. Seetõttu kasutatakse arvestuslikku normaalväärtust üksnes võrdluses Hiina kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnaga.

(93)

Kuna Hiina eksportivate tootjate ja Hiina valitsuse koostöö oli ebapiisav, nagu on märgitud põhjenduses 89, määras komisjon normaalväärtuse kindlaks aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabe, ühe valimisse kaasatud liidu tootja tootmistegureid käsitleva teabe ja muu kergesti kättesaadava teabe põhjal, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(94)

Alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt võetakse normaalväärtuse aluseks [...] tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad

(95)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud: „Kui [...] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(96)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(97)

HRV keraamikasektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (16) leidis komisjon, et sektoris esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(98)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et HRVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (17). Komisjon järeldas eelkõige, et lisaks sellele, et oluline osa keraamiliste lauanõude ja köögitarvete sektori äriühingutest on endiselt Hiina valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses, (18) on Hiina valitsusel ka võimalik mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu äriühingutes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (19). Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. HRV planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside koondamise sektoritesse, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (20). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses ning põhjustavad seetõttu HRVs eelkõige just maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ja maakasutusõiguste jaotamisel moonutusi (21). Samamoodi leidis komisjon keraamikasektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (22) ja finantsturgude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eriti seoses HRV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (23).

(99)

Nagu eelmises HRV keraamiliste plaatide sektorit käsitlevas uurimises, analüüsis komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna sektoris esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas läbivaatamistaotluses, samuti avalikult kättesaadavatel allikatel põhinevas aruandes sisalduvate tõendite alusel. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste esinemist HRVs, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes.

(100)

Käesoleva juhtumi läbivaatamistaotluses viidati aruandele, eelkõige selle keraamikat käsitlevale peatükile. Lisaks sellele põhinesid läbivaatamistaotluses esitatud väited moonutuste kohta üldjoontes mõttekoja Think!Deski 11. mai 2022. aasta lõpparuandel (edaspidi „Think!Deski aruanne“) „Market Distortions in the Chinese Architectural Ceramics Industry“ („Turumoonutused Hiina ehituskeraamikatööstuses“), mis sisaldab ajakohastatud teavet, mis täiendab komisjoni aruannet. Läbivaatamistaotluses viidatakse eelkõige Hiina valitsuse sekkumisele ehituskeraamikatööstusesse ning äriühingute ja Hiina valitsuse ja HKP vahelistele seostele, nagu on kirjeldatud Think!Deski aruande 2. ja 4. peatükis, milles analüüsitakse Hiina valitsuse sekkumist. Läbivaatamistaotluses osutatakse ka kaugeleulatuvatele kohalikele nõuetele ja planeerimistegevusele (Think!Deski aruande 3. peatükk), samuti juurdepääsule sooduslaenudele (5. peatükk), soodsale maksupoliitikale (6. peatükk) ja mitmesugustele riiklikele toetustele (7. peatükk). Läbivaatamistaotluses on toodud palju näiteid Hiina sekkumise kohta ehituskeraamika sektorisse kõigil tasanditel, nagu on kirjeldatud Think!Deski aruandes (24).

(101)

Läbivaatamistaotluses esitati näiteid elementidest, mis osutavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimeses kuni kuuendas taandes loetletud moonutustele. Taotluse esitaja väitis eelkõige, et Hiina valitsus juhib keraamiliste plaatide tootmisharu järgmiste meetmete abil.

(102)

Kokkuvõttes leiti läbivaatamistaotluses, et hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, kuna neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Seda arvesse võttes leitakse läbivaatamistaotluses, et normaalväärtuse kindlaksmääramiseks ei ole sobiv kasutada omamaiseid hindu ja kulusid.

(103)

Hiina valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(104)

Konkreetselt uurimisaluse toote sektoris, st keraamikasektoris, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses. Kuna uurimisaluse toote Hiina eksportijate koostöö ei olnud piisav, ei olnud võimalik era- ja riigiomandis olevate tootjate täpset suhtarvu välja selgitada. Hiina keraamiliste plaatide tootmisharu on väga killustunud ja hõlmab suurt hulka VKEsid, mistõttu on raske teha üldisi järeldusi sektori omandisuhete kohta. Uurimise käigus tegi komisjon mitme ettevõtte puhul siiski kindlaks isiklike sidemete olemasolu. Näiteks kontserni Everjoy Health Group põhikiri sisaldab järgmist sätet: „Artikkel 12. Äriühing asutab kommunistliku partei organisatsiooni ja teostab parteilist tegevust vastavalt Hiina Kommunistliku Partei põhikirja sätetele. Ettevõte tagab parteiorganisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused“ (31). Samuti on 2022. aasta aruandes mainitud, et mitu juhatuse liiget, sealhulgas „sõltumatud juhatuse liikmed“ on parteikomitee liikmed (32).

(105)

Lisaks on äriühingu Guangdong Dongpeng Holdings Co. Ltd. põhikirjas sätestatud järgmine: „Artikkel 11. Äriühing asutab kommunistliku partei organisatsiooni ja teostab parteilist tegevust vastavalt Hiina Kommunistliku Partei põhikirja sätetele. Ettevõte tagab parteiorganisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused“ (33). Samuti tehti uurimise käigus kindlaks, et äriühingu juhtkonna ja HKP vahel on isiklikud sidemed (34).

(106)

Ka äriühingu Huida Sanitary Ware Co., Ltd 2021. aasta aruanne kinnitab, et äriühingu juhtkonna ja HKP vahel on isiklikud sidemed (35).

(107)

Kontserni Mona Lisa Group veebisaidil on selgitatud partei kohalolu äriühingus: „Aastate jooksul on kontserni Mona Lisa Group parteiorganisatsioon keskendunud partei integreerimisele ja ühisele ülesehitamisele koos äriühingutega, samuti on ta uurinud äriühingu omadustel põhinevat töömeetodit, et tagada tugeva aluse, põhjaliku ümberkujundamise ja kõrgetasemelise juhtimisega partei ülesehitamine, et ühendada kommunistlik kultuur sügavalt ettevõtluskultuuriga, et tagada arvukate reformiprojektide eestvedamine, et punane võim oleks sügavalt juurdunud kõigis teadus- ja arendustegevuse, tootmise, turustamise ja äriühingu juhtimise aspektides, et pidevalt parandada ettevõtluskultuuri ja tagada äriühingu innovatsiooni ja moderniseerimise terviklik juhtimine“ (36). Lisaks kinnitab kontserni Mona Lisa Group 2022. aasta aruanne, et mitmed juhatuse liikmed on HKP liikmed, kusjuures üks neist on parteikomitee asesekretär (37).

(108)

Peale selle rakendatakse keraamiliste plaatide sektoris poliitikat, mis tagab omamaiste tootjate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. 14. planeerimistsüklis ei ole enam konkreetseid tooteid käsitlevaid plaane, vaid eri liiki tooted on riiklikul tasandil koondatud eri plaanidesse. Keraamiliste plaatide sektor on üldisemalt hõlmatud 14. viisaastakuplaaniga toorainetööstuse kohta, kuna see sektor kuulub laiemasse ehitusmaterjalide kategooriasse. Lisaks sellele andis Hiina Ehitusmaterjalide Föderatsioon 2022. aasta septembris tööstus- ja infotehnoloogia ministeeriumi tellimusel välja suunised ehitusmaterjalide tootmisharu arendamise kohta 14. viisaastakul (38). Toorainetööstust käsitlev 14. viisaastakuplaan ja suunised annavad keskse tasandi juhiseid ehitusmaterjalide sektori arendamiseks mitmest aspektist. Lisaks on kergetööstuse kvaliteetse arengu edendamist käsitleva 2022. aasta suunava arvamuse sätted suunatud ka keraamiliste plaatide tootmisharule.

(109)

Tooraineid käsitlevas 14. viisaastakuplaanis tuuakse välja järgmised probleemid seoses tooraine tarnimisega Hiinas: „[e]ndiselt eksisteerib keskmise ja madala hinnaklassi toodete liigne ülejääk, samal ajal kui kõrge hinnaklassi tooteid napib; peamiste materjalide põhiprotsessi tehnoloogia ja seadmete autonoomne ja kontrollitav tase ei ole kõrge; keskkonnahoidliku ja vähese CO2 heitega arengu elluviimine on endiselt raske ülesanne; […] ja kriitilise tähtsusega strateegiliste ressursside tagamise suutlikkus on endiselt ebapiisav“. (39) Samal ajal on plaanis sätestatud järgmised eesmärgid: „2025. aastaks suurendatakse märkimisväärselt toorainetööstuse suutlikkust tagada töötleva tööstuse kvaliteetne areng ja seda juhtida“ (40). Seetõttu juhib Hiina valitsus 14. planeerimistsükli jooksul toorainetööstuse, sealhulgas keraamiliste plaatide arendamist, et see oleks kooskõlas valitsuse eesmärkidega, selle asemel et lasta tootmisharul areneda vastavalt turujõududele.

(110)

Seoses rakendamist tagava rahastamisega märgitakse plaanis, et „olemasolevaid rahastamiskanaleid kasutatakse täiel määral ära, et toetada plaanis nimetatud suurprojekte“ ning et „[valitsus] süvendab tööstuse ja rahastamisasutuste vahelist koostööd ja suurendab riikliku tööstuse ja rahastamisasutuste koostööplatvormi rolli, et tugevalt toetada plaaniga kooskõlas olevaid projekte finantsteenuste ja omakapitaliinvesteeringute kaudu“ (41). Finantsasutusi julgustatakse pakkuma igakülgseid teenuseid tooraineettevõtjatele, kes on rakendanud ühinemisi ja ümberkorraldusi ning ümberkujundamist ja ajakohastamist (42).

(111)

Suunav arvamus sisaldab tavapärast sõnastust arengueesmärkide seadmise kohta: „[…] 2025. aastaks paraneb märkimisväärselt kergetööstuse üldine tugevus, kergetööstuse osakaal tööstuse kogutoodangus on põhimõtteliselt stabiilne, sisenõudluse laiendamise ja tarbimise edendamise mõju on ilmne ning paraneb suutlikkus teenida uue arengumudeli ülesehitamise eesmärki ja edendada kvaliteetset majanduslikku ja sotsiaalset arengut“ (43). Lisaks peaks kergetööstuse lisaväärtuse kasvutempo 14. viisaastakuplaani perioodil olema kooskõlas riikliku tööstusliku lisaväärtuse keskmise kasvutempoga, põhitööstuste kasumimarginaal ja peamiste toodete rahvusvaheline turuosa peaksid jääma põhimõtteliselt stabiilseks ning kvaliteeti ja tõhusust tuleks märgatavalt parandada.

(112)

Oluline on, et suunavas arvamuses nähakse ette maksu- ja finantstoetuste poliitika parandamine. Konkreetselt oodatakse finantsasutustelt „uuenduslikke finantsteenuseid ja -tooteid, suuremat toetust kergetööstusettevõtete tehnoloogilisele ümberkujundamisele ning nende teaduslikule ja tehnoloogilisele innovatsioonile“ (44). Samal ajal julgustatakse kohalikke omavalitsusi parandama asjakohast toetuspoliitikat kooskõlas vajadusega arendada kohalikku kergetööstust ja suurendada arengupotentsiaali.

(113)

Suunavas arvamuses nõutakse, et tootmisharu eest vastutavad kohalikud osakonnad „tugevdaksid üldist kooskõlastamist, tõhustaksid protsesside juhtimist ja teeksid head tööd rakendamisel“. Lisaks peaks tööstusliit tavapärasel viisil toimima „sillana valitsuse ja ettevõtjate vahel, tugevdama järelevalvet nende [suunavate] arvamuste rakendamise üle [ning] suunama ettevõtteid tugevdama enesedistsipliini ja krediidivõimelisuse süsteemi ülesehitamist“ (45). Kokkuvõttes näitavad suunavad arvamused, et valitsus juhib kergetööstuse, sealhulgas keraamikatööstuse arengut.

(114)

Kui riikliku tasandi kavades on sätestatud üsna üldised eesmärgid ja sihid, siis kohaliku tasandi suunisdokumendid on palju üksikasjalikumad. Näiteks Shandongi provintsi tööstus- ja infotehnoloogia osakonna poolt 17. novembril 2021. aastal avaldatud 14. viisaastakuplaan Shandongi provintsi ehitusmaterjalide tööstuse arendamise kohta (edaspidi „Shandongi plaan“) sisaldab mitut konkreetset eesmärki, mis tuleb saavutada 14. planeerimisperioodi lõpuks. Shandongi plaanis on sätestatud ka üksikasjalikud kvantitatiivsed eesmärgid, mida toorainetööstust käsitlev 14. viisaastakuplaan ei sisalda. Shandongi plaanis nähakse ette, et „2025. aastaks ulatub ehitusmaterjalide tööstustoodangu väärtus 700 miljardi jüaanini, 10 suurima ehitusmaterjaliettevõte toodangu väärtus moodustab 30 % kogu tootmisharu toodangust, luuakse üks 100 miljardi taseme ettevõte, rajatakse viis 10 miljardi taseme tööstusklastrit [...]“.

(115)

Shandongi plaanis on kindlaks määratud ka ehituskeraamikatööstuse arenguprioriteedid. Eesmärk on tugevdada valitud ehituskeraamika tootmisbaase ja toetada mitme innovatsiooni tutvustava pargi rajamist. Lisaks sellele julgustatakse peamisi ehituskeraamikaettevõtjaid looma ettevõtte kaubamärgi kvaliteedijuhtimise süsteemi. Ehituskeraamikatööstuse arenguprioriteetidena on loetletud ka uute tehnoloogiate ja protsesside rakendamise edendamine ning uute keraamiliste ja funktsionaalsete keraamiliste materjalide väljatöötamine.

(116)

Shandongi ehitusmaterjalide tööstuse üks peamisi ülesandeid on tugevdada selle sektori ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle saavutamiseks näeb Shandongi plaan ette „süvendada majandus- ja kaubanduskoostööd „Üks majandusvöönd, üks tee“, [...] aktiivselt laiendada väliskaubandust, keskenduda [...] ehituskeraamika ekspordi edendamisele, [...] julgustada võimsaid ehitusmaterjalide ettevõtjaid looma rahvusvahelisi koostööprojekte ning keskenduda koostöö edendamisele ehitustehnika, ehitusmaterjalide, tööjõuteenuste, tehnoloogia ja kapitali valdkonnas, [...] tõhustada ressursside jaotamist ja suurendada Shandongi ehitusmaterjalitööstuse riiklikku konkurentsivõimet“.

(117)

Lisaks kutsutakse Shandongi kavas üles suurendama tööstuse eelarve- ja maksutoetust, eelkõige riikliku eelarve- ja maksupoliitika rakendamist, näiteks ettevõtte teadus- ja arendustegevuse kulude täiendavat mahaarvamist ning käibemaksu ja tulumaksu vähendamist ressursse täielikult ära kasutavate ehitusmaterjalide puhul. Lisaks parandavad Shandongi ametiasutused „finantstoetuse poliitikat, julgustavad kõiki finantsasutusi andma krediiditoetust kvalifitseeritud ehitusmaterjalide projektidele, suurendama ühinemiste ja ülevõtmiste rahastamist, [...] arendama aktiivselt kapitalirendi ja tarneahela finantsteenuseid ning laiendama kiiresti kasvavate väikeste ja keskmise suurusega ehitusmaterjaliettevõtete rahastamist“. Shandongi plaanis nõutakse ka, et asjaomased asutused „suurendaksid rakendamiseks tehtavaid jõupingutusi, parandaksid kooskõlastus- ja edendamismehhanismi, koostaksid tööplaane [...] ning selgitaksid ülesandeid ja kohustusi“. Sellest tulenevalt julgustatakse riigile kuuluvaid ettevõtteid, eraettevõtteid ja VKEsid süvendama koostööd tööstus- ja tarneahelas.

(118)

Kokkuvõttes kajastab Shandongi plaan paljusid toorainetööstust käsitleva 14. viisaastakuplaani mehhanisme ja eesmärke, kuid seab ka ehituskeraamikatööstusele konkreetsed tootmis- ja arengueesmärgid ning paneb rõhku rahvusvahelisele laienemisele ja ettevõtetevahelise koostöö süvendamisele.

(119)

Lisaks provintsi plaanidele on paljudel omavalitsustel oma tööstuse, sealhulgas keraamikasektori arengukavad. Näiteks 2018. aasta aprillis andis Chaozhou valitsus välja Chaozhou linna keraamikatööstuse kvaliteetse arengu edendamise rakenduskava (edaspidi „rakenduskava“), (46) et kiirendada linna keraamikatööstuse ümberkujundamist ja ajakohastamist ning edendada soodsate traditsiooniliste tööstusharude kvaliteetset arengut.

(120)

Rakenduskava näeb selle eesmärgi saavutamiseks ette mitu meedet: portselanisavi turu mõningane korrastamine ja tooraine pakkumise parandamine; innovatsiooniplatvormi loomine ja innovatsiooniressursside koondamine; tööstusharu, ülikoolide ja teadusasutuste vahelise koostöö tugevdamine ning tehnoloogilise innovatsiooni kiirendamine; tööstusdisaini parandamine ja kultuuriloome arendamine; kaubamärgistrateegia rakendamine ning reklaami ja teavitustegevuse tugevdamine; tööstusturismi arendamine ja portselanipealinna maine kujundamine; hinnaindeksite koostamine ja turudünaamika mõistmine; gaasivõrgu ehitamise kiirendamine ja gaasikulude vähendamine; saastekontrolli tugevdamine ja puhtama tootmise edendamine.

(121)

Rakenduskavas nähakse ette, et linnavalitsus „suunab ressursside jaotamist ratsionaalselt, parandab turu suutlikkust ressursside jaotamisel ja suunab linna keraamikatööstust, et kiirendada ebatõhusate tootmismeetodite kõrvaldamist“ ning „tugevdab koostööd provintsi hinnaliiduga“ (47). Ülemäärase tootmisvõimsuse vähendamiseks palutakse rakenduskavas „edendada keraamikatööstuse pakkumise poole struktuurireformi, [...] kutsuda ettevõtteid üles võtma kasutusele täiustatud tootmistehnoloogia ja -seadmed ning kiirendada rohkelt saastavate ja suure heitega tootmismeetodite kõrvaldamist“ (48).

(122)

Rakendamist kavandab, kooskõlastab ja kontrollib spetsiaalne töörühm, mida juhib abilinnapea. Sellest tulenevalt peaksid „[k]õik maakonna- ja ringkonnavalitsused ning asjaomased omavalitsusüksused koostama konkreetsed tööplaanid vastavalt rakenduskavale ja vastutuse jaotusele, kvantifitseerima ja lahti mõtestama arengueesmärgid ning tegema head tööd konkreetsete ülesannete rakendamisel“ (49). Lisaks tuleb „[t]äielikult rakendada eelarve- ja maksupoliitikat ning rahalisi toetusi ja subsiidiumiprojekte, mis võimaldavad kõigi tasandite valitsustel toetada keraamikatööstuse ümberkujundamist ja ajakohastamist“ (50).

(123)

Lisaks võttis Chaozhou linn (Guangdongi provints) vastu tegevuskava saja miljardi jüaani suuruse keraamikatööstuse klastri (51) loomiseks (edaspidi „tegevuskava“), et veelgi edendada oma keraamikatööstust ja suurendada Chaozhou keraamika piirkondliku kaubamärgi mõju. Tegevuskavas on sätestatud, et 2025. aastaks „laiendatakse veelgi linna keraamikatööstuse ulatust, moodustatakse rahvusvahelise ja omamaise mõjuga juhtivate ettevõtete rühm ning tööstustoodangu koguväärtus ulatub 100 miljardi jüaanini“. Ametiasutused kavatsevad luua rohkem kui 1 000 ettevõtet, millest rohkem kui 300 ettevõtte toodangu väärtus ületab 100 miljonit jüaani, ja rohkem kui 100 riiklikku kõrgtehnoloogiaettevõtet. Lisaks sellele püüab Chaozhou „luua rohkem kui 50 provintsi tasandi inseneritehnoloogia teadus- ja arenduskeskust ning rohkem kui 50 provintsi tasandi tehnilist teeninduskeskust keraamikaettevõtetele“ (52).

(124)

Tegevuskavas on ka sätestatud, et tööstuse koondamise kaudu tuleb tööstuse korraldust veelgi optimeerida. Selleks kavatseb valitsus toetada mitmeid suuremaid konkurentsivõimelisi juhtivaid äriühinguid. Viimaste suhtes, mida nimetatakse ka „aluseäriühinguteks“, kohaldab valitsus põhimõtet „üks äriühing, üks poliitika“, mis tähendab igale sellisele äriühingule kohandatud poliitikat, sealhulgas riiklikku toetust. Samuti tuleb soodustada ettevõtete ühinemisi ja ümberkorraldamist, et tugevdada nende üldist konkurentsivõimet. Lisaks näitas uurimine, et keraamiliste plaatide tootjad saavad valitsuselt märkimisväärseid toetusi. Näiteks sai Shanghai Everjoy Health 2021. aastal 5,3 miljonit jüaani ja 2022. aastal 7,6 miljonit jüaani (53). Guangdong Dongpeng Holdings Co on teine keraamiliste plaatide tootja, kes saab riiklikke toetusi, sealhulgas 105,1 miljonit jüaani 2021. aastal ja 67,3 miljonit jüaani 2022. aastal (54). Lisaks sai Huida Group 2021. aastal 9,6 miljonit jüaani (55) ja Mona Lisa Group 2022. aastal 38,4 miljonit jüaani ning CNY 2021. aastal 32,6 miljonit jüaani (56).

(125)

Nagu eespool toodud näidetest ilmneb, juhib Hiina valitsus keraamiliste plaatide sektori arengut kooskõlas paljude poliitikavahendite ja suunistega igal tasandil (riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil) ning kontrollib peaaegu kõiki sektori arengu ja toimimise aspekte. Seega saab keraamiliste plaatide tootmisharu valitsuselt juhiseid ja riik sekkub sektorisse.

(126)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse keraamikasektori ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärki toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas keraamiliste plaatide tootmist. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(127)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane ja eespool põhjenduses 98 osutatud pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või selle ebapiisav täitmise tagamine keraamiliste plaatide sektoris ei mõjuta uurimisaluse toote tootjaid.

(128)

Keraamiliste plaatide sektorit mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on osutatud ka eespool põhjenduses 98. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või selle põhisisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses kapitali kättesaadavusega või sisenditega, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi) (57).

(129)

Pealegi ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et keraamiliste plaatide sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on osutatud ka eespool põhjenduses 98. Seetõttu mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(130)

Kõigele lisaks tuletab komisjon meelde, et uurimisaluse toote tootmiseks on vaja mitut sisendit. Kui uurimisaluse toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende eest makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused; nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused, ning nende suhtes kohaldatakse planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(131)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada uurimisaluse toote omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses ning samuti on kõigi sisendite (sealhulgas toorainete, energia, maa, rahastamise, tööjõu jms) kulud ebausaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(132)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas CCCMC oma väidet, et komisjon on viieaastaste kavade rolli valesti tõlgendanud (vt põhjendus 19), ning väitis, et need on, eelkõige seetõttu, et puudub rikkumis- või karistusklausel, puhtalt juhenddokumendid, mis ei ole õiguslikult siduvad, ning sarnased algatused on olemas ka ELis. CCCMC kordas ka oma kahtlusi aruande suhtes ning väitis, et aruande sisus ja selle kasutamise viisis esines tõsiseid faktilisi ja õiguslikke vigu, et see ei kujuta endast erapooletut ja objektiivset tõendusmaterjali ning et sellest on tahtlikult välja jäetud faktilised asjaolud, elemendid ja järeldused.

(133)

Esiteks märkis komisjon, et CCCMC ei esitanud uusi sisulisi argumente ega tõendeid Hiina planeerimisdokumentide rolli ja nende siduvuse kohta.

(134)

Teiseks tuletas komisjon meelde, et Hiina planeerimissüsteemis määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ning need hõlmavad peaaegu kõiki majandusharusid ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad, kuidas neid kavasid asjaomasel madalamal valitsemistasandil rakendatakse. Nagu aruandes on üksikasjalikult kirjeldatud, on planeerimisvahenditega seatud eesmärgid tegelikult siduvad, kuna planeerimissüsteemi tulemusel eraldatakse vahendeid sektoritele, mille valitsus on nimetanud strateegiliseks või muul viisil tähtsaks, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega. Seetõttu ei olda CCCMC selle väitega nõus.

(135)

Mis puudutab ELi tööstuspoliitikat käsitlevaid argumente, siis märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt analüüsitakse ühte või mitut selles sättes loetletud moonutavat elementi seoses hindade ja kuludega eksportivas riigis. Kulude struktuur ja hinnakujundus teistel turgudel, näiteks ELis, ei oma käesoleva uurimise puhul mingit tähtsust. Seepärast lükati ka see väide tagasi.

(136)

Kolmandaks, mis puudutab aruandes sisalduva teabe kasutamist, siis ei muuda asjaolu, et dokumendi väljastamisel võeti arvesse selle võimalikku kasutamist kaubanduse kaitsemeetmete uurimistes, selles sisalduvaid objektiivseid tõendeid ebaõigeks ega erapoolikuks. Lisaks põhjenduses 15 esitatud vastusele märkis komisjon, et aruanne on ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina valitsuse avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide aruannetele, akadeemilistele uuringutele ning teadlaste artiklitele ja muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele tuginev terviklik dokument. See tehti avalikkusele kättesaadavaks ja kõigil huvitatud pooltel oli piisavalt võimalust seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, neid täiendada või nende kohta märkusi esitada. CCCMC ei ole sellist vastuväidet esitanud ja on esitanud üksnes põhjendamata üldisi märkusi, nimelt selle kohta, et komisjon jätab välja faktilised asjaolud, elemendid ja järeldused, mis oleksid vastuolus aruande eesmärgiga, ilma et ta oleks märkinud, millised konkreetsed faktilised asjaolud või elemendid seaksid kahtluse alla oluliste moonutuste olemasolu alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses. Seega lükati CCCMC väited selles küsimuses tagasi.

(137)

Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, kuna neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(138)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(139)

Nagu on selgitatud põhjenduses 91, avaldas komisjon toimikusse lisatud teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta (edaspidi „teade“). Selles teates kirjeldati asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid. Teates teavitati huvitatud isikuid ka oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Taid, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(140)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikes 6a loetletud kriteeriumidega leidis komisjon, et HRVga sarnase majandusarengu tasemega riik on Tai, nagu oli soovitanud läbivaatamistaotluse esitaja. Maailmapank on liigitanud Tai kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks. Seega leitakse, et selle majandusarengu tase on HRVga sarnane.

(141)

Komisjon tegi ka kindlaks, et Tai vastas kõigile alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud kriteeriumidele ning et kõik asjakohased avalikud andmed olid kergesti kättesaadavad ja juurdepääsetavad, sealhulgas impordistatistika ning andmed toorainekulude ja selliste tootmistegurite kohta nagu maagaas, elekter ja tööjõud.

(142)

Eelkõige leidis komisjon ühe Tai tootja, Sosuco Ceramic Co Ltd. (edaspidi „Sosuco“) kohta avalikult kättesaadava finantsteabe, mis hõlmab 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaastat, mis langeb läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Sosuco kohta oli saadaval mõistlik müügi-, üld- ja halduskulusumma ning kasum.

(143)

Samuti analüüsis komisjon peamiste tootmistegurite importi Taisse. Impordiandmete analüüs näitas, et peamiste tootmistegurite importi Taisse ei mõjutanud oluliselt import HRVst või mõnest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riigist (60).

(144)

Huvitatud isikutel paluti kommenteerida Tai sobivust võrdlusriigina ja äriühingu Sosuco sobivust võrdlusriigi tootjana.

(145)

Pärast teate avaldamist ei esitanud ükski huvitatud isik märkusi Tai võrdlusriigiks valimise kohta .

(146)

Arvestades ebapiisavat koostööd ja kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Tai on sobiv võrdlusriik, ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimase lause kohaselt vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(147)

Ebapiisava koostöö tõttu ja vastavalt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud ettepanekule ning arvestades, et Tai vastas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, valis komisjon sobivaks võrdlusriigiks Tai.

(148)

Komisjon loetles teates tootmistegurid, nagu tooraine, maagaas, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel. Lisaks märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega (eelkõige toorainetega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“). Lisaks teatas komisjon, et ta kasutab teavet, mis on saadud järgmistest allikatest: riiklik statistikaamet, et teha kindlaks moonutamata tööjõukulud, ning Tai elektrienergia amet ja Tai energeetikaministeeriumi energiapoliitika- ja planeerimisamet, et teha kindlaks Tai elektri- ja gaasitarnijate avalikud tariifid.

(149)

Teates teavitas komisjon huvitatud isikuid ka sellest, et arvutab kulumaterjalide kulude osakaalu tooraine kogukuludes ja kohaldab seda protsendimäära tooraine ümberarvutatud kuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel.

(150)

Võttes arvesse kogu teavet, mis saadi läbivaatamistaotlusest, ning taotluse esitaja ja teiste huvitatud isikute hiljem esitatud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Keraamiliste plaatide tootmistegurid

(151)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Iga tootmisteguri impordihind võrdlusriigis tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud määruse (EL) 2015/755 (61) I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta arvesse võtmata HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas punktis 4.2.2.1, ei saa HRV omamaiseid hindu ja kulusid kasutada, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu. Pärast HRVst võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt tüüpiline.

(152)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid tegelikud kulud suhteliselt väikese osa tooraine kogukuludest. Seetõttu otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla. Selleks et teha kindlaks kõigi muude toorainete moonutamata väärtus ja kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon taotluse esitaja andmetele tuginedes kindlaks kõigi teiste toorainete kulude osakaalu kogu toorainekuludest, milleks oli 13,5 %. Seejärel kohaldati seda protsenti toorainekulude moonutamata väärtuse suhtes, et saada teiste toorainete moonutamata väärtus.

(153)

Tavapäraselt tuleks sellistele impordihindadele lisada ka omamaised transpordihinnad. Võttes arvesse, et tegemist on aegumise läbivaatamisega seotud uurimisega, mis keskendub dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosusele, mitte aga selle täpse ulatuse kindlakstegemisele, otsustas komisjon, et omamaiste transpordikuludega kohandamine ei ole vajalik. Sellise kohandamise tulemusel normaalväärtus ja seega dumping üksnes suureneksid.

(154)

Tai riiklik statistikaamet avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Tai eri majandussektorites. Komisjon kasutas viimaseid kättesaadavaid statistilisi andmeid 2021. ja 2022. aasta keskmiste tööjõukulude kohta tootmissektoris (62). Tai tootmissektori iganädalase tööaja kindlakstegemiseks kasutati ILO andmeid (63).

(155)

Tais avaldab äriühingutele (tööstustarbijatele) kohaldatavate elektrihindade andmeid Tai elektrienergia amet. Komisjon kasutas tööstuslikul eesmärgil tarbitava elektrienergia hindade andmeid vastava tarbimisvahemiku kohta kilovatt-tundides, (64) mis olid avaldatud 2018. aasta novembris (hõlmates läbivaatamisega seotud uurimisperioodi) (65).

(156)

Tais avaldab maagaasihindade andmeid (elaniku kohta) Tai energeetikaministeeriumi energiapoliitika- ja planeerimisamet. Komisjon kasutas vastavaid 2021. ja 2022. aasta kohta avaldatud hindu, mis põhinevad naftaekvivalendi kilotonnidel (ktoe) ja on ümber arvestatud kuupmeetriteks (hõlmavad läbivaatamisega seotud uurimisperioodi) (66).

(157)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulud, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(158)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus ja kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon ühe valimisse kaasatud liidu tootja esitatud andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osakaalu kogu tootmis- ja tööjõukuludes. Seda protsendimäära kohaldati tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et jõuda tootmise üldkulude moonutamata väärtuseni olenevalt toodetud mudelist.

(159)

Selleks et teha kindlaks moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude summa ning kasum, kasutas komisjon Tai äriühingu, mis oli teates esitatud keraamiliste plaatidega sarnase kategooria toodete tegutseva ja kasumliku tootjana, kõige värskemaid kättesaadavaid finantsandmeid. Äriühingu Sosuco Ceramic Co Ltd. finantsandmed 2021. majandusaasta kohta saadi Orbise andmebaasist, mida pakub Bureau van Dijkilt.

(160)

Eelöeldu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

(161)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Nagu põhjenduses 93 on märgitud, tugines komisjon ühe koostööd teinud taotluse esitaja läbivaatamistaotluses esitatud teabele iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta keraamiliste plaatide tootmisel, kuna eksportivad tootjad ei teinud piisavalt koostööd.

(162)

Pärast moonutamata tootmiskulude kindlakstegemist lisas komisjon tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, nagu on märgitud põhjendustes 158 ja 159. Tootmise üldkulud tehti kindlaks ühe valimisse kaasatud äriühingu esitatud andmete põhjal ning müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum tehti kindlaks äriühingu Sosuco Ceramic Co LTD 2021. aasta finantsaruannete põhjal, nagu need on esitatud äriühingu auditeeritud raamatupidamisaruannetes (67) (vt punkt 4.2.2.2.1). Komisjon lisas moonutamata tootmiskuludele järgmised kuluartiklid:

(163)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

(164)

Pärast avalikustamist esitatud märkustes väitis CCCMC, et valitud Tai tootja Sosuco Ceramic Co LTD teenis väga suurt kasumit, hoolimata müügi-, üld- ja halduskuludest, mida väljendati müüdud kaupade kulude protsendina. CCCMC väitis, et keraamiliste plaatide tootmisharu teenib nii suurt kasumit väga harva, võttes arvesse ka COVID-19 pandeemia mõju ja tarneahela häireid 2021. aastal. CCCMC tuletas meelde, et liidu tootmisharu teenis samal perioodil 4,1 % kasumit. Lisaks väitsid nad, et liidu tootmisharu kasum saavutati tavapärases olukorras ja ilma Hiina impordi väidetava mõjuta, võttes arvesse, et Hiinast pärit import oli alla 1 %. Neil põhjustel leidis CCCMC, et Sosuco Ceramic Co LTD kasum ei ole tüüpiline.

(165)

Esiteks märkis komisjon, et nagu on kirjeldatud põhjenduses 91, teavitas komisjon huvitatud isikuid juba 30. juunil 2023 toimikule lisatud teates asjakohastest allikatest, mida ta kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada. Teade sisaldas ka müügi-, üld- ja halduskulude määra ja kasumit Sosuco Ceramic Co LTD kohta kättesaadava teabe alusel. Pärast seda teadet CCCMC rohkem märkusi ei esitanud. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a määrati kindlaks moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summa, mis põhineb valitud võrdlusriigi, milleks on Tai, keraamiliste plaatide tootjate hõlpsasti kättesaadavatel andmetel. Lisaks ei esitanud CCCMC oma väites veenvaid tõendeid selle kohta, et Sosuco müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum olid kas moonutatud või põhjendamatud. Lisaks ei esitanud CCCME müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi jaoks alternatiivseid allikaid.

(166)

Teiseks ei saa ELi turul saavutatud kasumit nõuetekohaselt võrrelda kasumitasemega, mida on võimalik saavutada mõnel teisel, erineva majandusarengu tasemega turul, näiteks Tai turul. Lisaks mõjutas vaatlusalusel perioodil endiselt liidu tootmisharu kasumit Indiast ja Türgist pärit dumpinguhinnaga import, nagu on kindlaks tehtud määrusega (EL) 2023/265.

(167)

Kolmandaks, kui komisjon otsis hõlpsasti kättesaadavat finantsteavet müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta, analüüsis ta mitut keraamiliste plaatide tootjat Tais ja jõudis järeldusele, et võrdlusriigi esimese kümne kasumliku tootja keskmine kasumimarginaal oli sarnane Sosuco Ceramic Co LTD kasumimarginaaliga. Lisaks uuris komisjon võrdlusriigi valimisel ka üht Brasiilia potentsiaalset tootjat, kelle kasumimarginaal oli samuti sarnased Sousco kasumimarginaaliga.

(168)

Seetõttu lükati see väide tagasi.

(169)

Kuna tüüpiline import liidu turule puudus ja koostööst keelduti, tugines komisjon HRVst ülejäänud maailma suunatud ekspordi hindadele, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 82. See hind tehti kindlaks Hiina 2022. aasta keraamikaaruande alusel (FOB). Komisjon tugines sellele allikale, kuna GTA andmebaasis olevad andmed Hiinast kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi kohta ei olnud kättesaadavad ruutmeetrites.

(170)

Komisjon võrdles alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt arvutatud normaalväärtust Hiina poolt ülejäänud maailmalt küsitavate hindadega, mis saadi Hiina 2022. aasta keraamikaaruandest, nagu on kirjeldatud põhjenduses 169.

(171)

Sellest lähtuvalt oli normaalväärtuse ja ülejäänud maailma suunatud ekspordi hindade vahe märkimisväärne (üle 50 %) isegi ilma Hiina ekspordihinna kohandamiseta tehasest hankimise tasandile.

(172)

See viitab asjaolule, et kui meetmed kaotaksid kehtivuse ja hinnad, millega Hiina eksportivad tootjad ekspordiksid vaatlusalust toodet liitu, oleksid kooskõlas läbivaatamise ajal täheldatud ülemaailmse ekspordi hinnaga, oleks dumpingu tase märkimisväärne.

(173)

WTO andmebaasis (68) sisalduva teabe kohaselt leidis komisjon, et 2023. aastal kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse ja tasakaalustavaid tollimakse Hiinast pärit keraamiliste plaatide Argentinasse, Brasiiliasse, Mehhikosse, Indiasse, Pakistani, Ameerika Ühendriikidesse, Pärsia lahe koostöönõukogu riikidesse ja Ühendkuningriiki suunatud impordi suhtes. Need piirangud tunnistati Hiina 2022. aasta keraamikaaruandes ekspordipiiranguteks. GTA andmebaasis ja Hiina 2022. aasta keraamikaaruandes esitatud teabe põhjal on Hiina eksportivad tootjad siiski märkimisväärselt orienteeritud ekspordile, sest HRV oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil maailma suurim keraamiliste plaatide eksportija ja Hiina eksport moodustas kõnealustest meetmetest hoolimata umbes 25 % ülemaailmsest ekspordist.

(174)

Arvestades Hiina eksportijate raskusi müüa kõigile nendele turgudele, muutuks liidu turg juhul, kui kehtivatel meetmetel lastaks aeguda, tõenäoliselt veelgi atraktiivsemaks Hiina eksportijatele, kes soovivad eksportida oma ülemäärast toodangut ja kasutada ära vaba tootmisvõimsust.

(175)

Võttes arvesse põhjendustes 82–174 esitatud hinnangut, eelkõige Hiina eksportijate märkimisväärset vaba tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust ja kolmandate riikide turgude vähest vastuvõtmissuutlikkust kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmete tõttu, järeldas komisjon, et kui kehtivatel meetmetel lastaks aeguda, oleks HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi kordumine tõenäoline.

(176)

Nagu põhjenduses 28 on märgitud, on liidu keraamiliste plaatide tootmisharu äärmiselt killustunud. Vaatlusalusel perioodil tootis liidus samasugust toodet rohkem kui 300 tootjat. Need tootjad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(177)

Nagu on ka märgitud põhjendustes 27 ja 29, jaotati liidu tootmisharu vastavalt tootjate aastasele tootmismahule kolme tootjate kategooriasse: väiketootjad, keskmise suurusega tootjad ja suurtootjad. Suurtootjad moodustasid umbes poole liidu kogutoodangust.

(178)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 1 250 000 000 ruutmeetrit. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kontrollitud makromajanduslike andmete põhjal, mille esitas CET. CET kogus tootmismahtude näitajad oma üksikliikmetelt ja riiklikelt ühendustelt. Kui selline teave ei olnud kättesaadav, kasutas CET tootmise statistika koostamisel PRODCOMi andmeid (69).

(179)

Nagu on märgitud põhjenduses 31, kaasati valimisse kuus liidu tootjat, kelle toodang moodustab ligikaudu 7 % samasuguse toote kogutoodangust liidus ja müük ligikaudu 10 % liidu tootmisharu müügist liidu turul.

(180)

Kuigi oli selge, et tootmisharu oli väga killustunud, toimus vaatlusalusel perioodil teatav koondumine. See ilmnes läbivaatamistaotluses esitatud teabest ja valimisse kaasatud liidu tootjate vastustest küsimustikule.

(181)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks CETi poolt makromajanduslikke näitajaid käsitleva küsimustiku kontrollitud andmete ja andmebaasis Comext kättesaadavate impordiandmete põhjal.

(182)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (m2)

(183)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 5 %. Tarbimine oli aastatel 2019–2020 stabiilne ja suurenes 2021. aastal 7 % võrreldes 2019. aastaga. See oli tingitud COVID-19 pandeemia mõjust, mis oli positiivne, kuna tarbijad suurendasid sel perioodil kulutusi kodu remondile. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hakkas see mõju vähenema, kuid tarbimine oli ikkagi 5 % suurem kui 2019. aastal.

(184)

Komisjon tegi impordi mahu kindlaks Eurostati impordiandmete alusel. Impordi turuosa tehti kindlaks nende andmete alusel protsendina tarbimisest.

(185)

Import asjaomasest riigist liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (m2) ja turuosa

(186)

Asjaomasest riigist pärit impordi maht vähenes 2019. aasta 6,7 miljonilt ruutmeetrilt läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks 2,4 miljoni ruutmeetrini.

(187)

CCCMC märkis, et Hiinast pärit impordi maht ja turuosa on liidu tootmisharu omaga võrreldes väike ning seetõttu ei mõjuta see liidu tootmisharu.

(188)

Komisjon nõustus, et Hiinast pärit impordi maht oli tähtsusetu ja selle turuosa oli alla 1 % ning see ei olnud vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorra põhjuseks.

(189)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmebaasis olevate Comexti andmete põhjal.

(190)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot ruutmeetri kohta)

(191)

Hiinast pärit impordi hinnad liidu turul tõusid vaatlusalusel perioodil 39 %.

(192)

Nagu põhjenduses 188 on selgitatud, oli Hiinast pärit impordi maht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tähtsusetu ja seetõttu ei peetud seda käesoleva analüüsi jaoks sobivaks võrdlusaluseks. Seega hindade allalöömise marginaali ei arvutatud.

(193)

Keraamiliste plaatide import muudest kolmandatest riikidest peale Hiina pärines peamiselt Türgist ja Indiast. Tuleb märkida, et 2023. aasta veebruaris kehtestati Türgist ja Indiast pärit impordi suhtes dumpinguvastased tollimaksud (70).

(194)

Muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud keraamiliste plaatide impordi maht, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest

(195)

Türgist pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil 28 % ja selle turuosa suurenes 2019. aasta 5 %st läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks 6,1 %ni . Hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 20 %.

(196)

Indiast pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil 50 % ja selle turuosa suurenes 2019. aasta 2,5 %st läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks 3,6 %ni. Hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 56 %.

(197)

Muudest kolmandatest riikidest pärit import oli vaatlusalusel perioodil stabiilne ja selle turuosa vähenes 2019. aasta 2,4 %st läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks 2,3 %ni. Hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 21 %.

(198)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit kujundanud majandusnäitajate hindamist.

(199)

Nagu põhjenduses 31 on märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(200)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid CETi poolt makromajanduslike näitajaid käsitleva küsimustiku vastuses esitatud andmete põhjal. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustiku vastustes esitatud andmete alusel. Mõlemaid andmekogumeid peeti liidu tootmisharu majanduslikku olukorda esindavaks.

(201)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(202)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(203)

Arvestades liidu tootmisharu killustatust ja eelmiste uurimiste tava samasuguse toote puhul, kaaluti teatavaid mikromajanduslikke näitajaid igas tootjate kategoorias, kasutades selleks nende toodangu osakaalu liidu kogutoodangust. Asjaomaseid suurtootjate, keskmise suurusega tootjate ja väiketootjate mikromajanduslikke näitajaid kaaluti suhtarvu alusel, mis oli vastavalt 53:19:28. Need suhtarvud põhinevad CETi käsutuses olevatel kontrollitud andmetel vaatlusaluse perioodi kohta. Tulemuste kaalumist kasutati müügihindade, tootmiskulu, kasumlikkuse ja investeeringutasuvuse, st selliste näitajate puhul, mille kindlakstegemiseks ei liideta üksikute valimisse kaasatud liidu tootjate tulemusi lihtsalt kokku, vaid pigem määratakse need protsendi või keskmise ühikuhinnana, ning samuti valimisse kaasatud liidu tootjate sõltumatute klientide keskmise ekspordihinna puhul. Kaalumisega tagati, et suurtootjate tulemused ei olnud kahju järeldustes ülekaalus ning et väiketootjate ja keskmise suurusega tootjate olukorda oli nõuetekohaselt arvesse võetud.

(204)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(205)

Vaatlusalusel perioodil toodang ruutmeetrites kõikus. 2020. aastal vähenes tootmine 8 %, mis oli tingitud COVID-19ga seotud piirangute esialgsest mõjust, mille tõttu mõned tootjad vähendasid tootmist või lõpetasid selle. 2021. aastal suurenes tootmine 2019. aasta andmete põhjal siiski 9 %, sest COVID-19ga seotud piirangud tühistati ja pandeemia avaldas märkimisväärset mõju tarbimisele. Sel ajal suurenesid märkimisväärselt tarbijate kulutused kodu remondile. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes tootmine, kuna tarbijate kulutused remondikaupadele langesid tavapärasemale tasemele, kuid toodang oli siiski 4 % suurem kui 2019. aastal.

(206)

Tootmisvõimsus jäi kogu vaatlusaluse perioodi kestel samaks.

(207)

Tootmisvõimsuse rakendamine kõikus vastavalt toodangule ja suurenes perioodi jooksul 4 %.

(208)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa (m2)

(209)

Uurimisaluse toote olemuse tõttu ei toimunud liidus müüki tootmisharusisesel turul.

(210)

Müügimahud ruutmeetrites kõikusid vaatlusalusel perioodil kooskõlas tarbimise kõikumisega liidu turul. Need suundumused olid sarnased toodangu suundumustega samal ajavahemikul, kuid 2020. aastal ei olnud müügimahud COVID-19 tõttu piiratud, kuna müük toimus laovarudest. 2021. aastal suurenesid müügimahud 2019. aasta andmete põhjal siiski 5 %, et rahuldada suuremat nõudlust. Tarbijate kulutused remondikaupadele langesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tavapärasemale tasemele, kuid müügimahud olid siiski 3 % suuremad kui 2019. aastal.

(211)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes 2020. aastal 3 %, kuid taastus sellest kaotusest läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks.

(212)

Liidu tootmisharu kasv kõikus vastavalt tarbimise ning liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahu muutustele. Liidu tootmisharu turuosa oli vaatlusalusel perioodil stabiilne.

(213)

Tööjõud ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööjõud ja tootlikkus

(214)

Täistööajale taandatud töötajate arv püsis vaatlusalusel perioodil enamjaolt stabiilsena. Töötajate arv püsis stabiilsena hoolimata tabelis 6 näidatud toodangu kõikumisele, kuna liidu tootmisharu äriühinguid toetasid teataval määral liikmesriikide mitmesugused COVID-19ga seotud poliitikameetmed.

(215)

Kuna toodang ruutmeetrites kõikus vaatlusalusel perioodil, kuid töötajate arv püsis stabiilsena, kõikus ka tootlikkus töötaja kohta. 2020. aastal vähenes tootlikkus 7 %. 2021. aastal suurenes tootlikkus 2019. aasta andmete põhjal siiski 10 %, kuid vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 5 %.

(216)

Arvestades, et Hiinast pärit impordi maht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tähtsusetu, ei arvutanud komisjon selle perioodi kohta dumpingut. Nagu põhjenduses 171 on märgitud, oli normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade vahe siiski märkimisväärne. Lisaks sellele olid eelmises aegumise läbivaatamises, mille käigus arvutati dumpingumarginaalid, (71) kaalutud keskmised dumpingumarginaalid märkimisväärsed, ulatudes 66 %st 231 %ni.

(217)

Hoolimata märkimisväärsetest dumpingumarginaalidest eelmises aegumise läbivaatamises seoses Hiinast pärit impordiga, näitab kahjunäitajate analüüs, et kehtinud meetmetel oli positiivne mõju liidu tootmisharule seoses Hiinast pärit impordiga. Sellegipoolest kannatas liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Türgist ja Indiast pärit impordi mõju tõttu kahju.

(218)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

(219)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised müügihinnad tõusid analüüsitaval perioodil 7,79 eurost ruutmeetri kohta 8,94 euroni ruutmeetri kohta, mis tähendab 15 % suurust tõusu. Kuni 2021. aastani toimunud 6 % suurune tõus oli tingitud COVID-19 pandeemiaga kaasnenud soodsamatest turutingimustest. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimus veel üks suur hinnatõus, kuna liidu tootmisharu püüdis kulude kasvu oma klientidele üle kanda.

(220)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine kulu ruutmeetri kohta suurenes analüüsitaval perioodil 7,29 eurost ruutmeetri kohta 9,26 euroni ruutmeetri kohta, mis tähendab 27 % suurust kasvu. Kulud suurenesid 2019. aastast 2021. aastani 7 %. Need kulud kasvasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski veel 20 %.

(221)

Üheks peamiseks hindu mõjutavaks teguriks oli import Türgist ja Indiast, mida on näidatud ja analüüsitud tabelis 5. Kõnealuse impordi maht suurenes analüüsitaval perioodil ja selle turuosa suurenes märkimisväärselt. Kõnealuse impordi keskmine hind oli pidevalt liidu tootmisharu hindadest madalam, nagu on näidatud tabelis 9.

(222)

Lisaks sellele mõjutas liidu tootmisharu hindu COVID-19 pandeemia. Üldiselt oli pandeemial positiivne mõju hindadele, sest see lõi paremad turutingimused, nagu on selgitatud põhjenduses 183 seoses tarbimisega.

(223)

Kulude puhul oli peamine mõju seotud tooraine- ja energiahindade tõusuga, mis põhjustas üldkulude suurenemise 2021. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle põhjuseks oli energiahinna tõus, eriti see, mis järgnes 2022. aasta veebruaris alanud sõjale Ukrainas.

(224)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(225)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta vähenes 2019. aastast 2020. aastani 5 % ja jäi seejärel ülejäänud vaatlusaluse perioodi jooksul enam-vähem samaks. Tööjõukulusid mõjutas vaatlusalusel perioodil eri liikmesriikide COVID-19ga seotud tööhõivepoliitika.

(226)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Laovarud

(227)

Lõppvarud vähenesid vaatlusalusel perioodil 7 %. Nende varude osakaal toodangust vähenes 2019. aasta 42,1 %st läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks 28,5 %ni, mis tähendab 32 % suurust vähenemist. Laovarud on keraamikatööstuse oluline tunnus, sest enamik müügist toimub laovarudest. Gaasi- ja toorainehinnad aga tõusid 2021. aastal ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil muutusid laovarude väärtused rahavoogudele suureks koormaks. Seetõttu otsustasid valimisse kaasatud liidu tootjad vähendada laovarusid kestlikumale tasemele.

(228)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(229)

Komisjon tegi valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus oli aastatel 2019–2021 positiivne. Pärast 4,1 % suurust kasumit 2021. aastal kandis liidu tootmisharu siiski läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,9 % suurust kahjumit.

(230)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog muutus vaatlusalusel perioodil samamoodi nagu valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus. Rahavoog oli aastatel 2019–2021 positiivne. Hoolimata laovarude vähendamisest oli liidu tootmisharu rahavoog läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski negatiivne, sest tooraine- ja energiakulud kasvasid märkimisväärselt ning tootmisharu ei suutnud hindu piisavalt tõsta, et seda hinnatõusu katta.

(231)

Liidu tootmisharu investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil ligikaudu 2019. aasta 33 miljonist eurost läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks rohkem kui 145 miljoni euroni. Need investeeringud olid seotud järgmisega: varem sama kontserni teistele äriühingutele kuulunud varade omandamine; uute tootmisrajatiste lisamine; investeeringute tegemine turule pakutavate keraamiliste plaatide valiku suurendamiseks ja vanade rajatiste asendamine tõhusamate seadmetega.

(232)

Investeeringutasuvus on kasum, väljendatuna protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. See muutus vaatlusalusel perioodil samuti samamoodi nagu valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus. Investeeringutasuvus oli aastatel 2019–2021 positiivne. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu investeeringutasuvus siiski negatiivne, sest tooraine- ja energiakulud kasvasid ning tootmisharu ei suutnud hindu piisavalt tõsta.

(233)

Liidu tootmisharu suurendas vaatlusalusel perioodil oma investeeringuid ja tema kapitali kaasamise võimet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tekkinud kahjum veel ei mõjutanud.

(234)

CCCMC analüüsis juhtumi toimikust kättesaadavaid kahjunäitajaid ja väitis, et liidu tootmisharu ei olnud ebakindlas olukorras.

(235)

Komisjoni analüüs näitas, et liidu tootmisharu olukord (eelkõige kasumlikkuse, rahavoo ja investeeringutasuvuse näitajate poolest) halvenes ja muutus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil negatiivseks. Seetõttu leidis komisjon kogu vaatlusaluse perioodi andmete täieliku analüüsi põhjal, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju. Seetõttu lükkas komisjon uurimise käigus kogutud faktide põhjal CCCMC väite tagasi.

(236)

Vaatlusalusel perioodil domineeris liidu turul pigem Türgist ja Indiast kui Hiinast pärit import. Import Türgist ja Indiast suurenes 2019. aasta ligikaudu 60 miljonist ruutmeetrist läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks ligikaudu 82 miljoni ruutmeetrini, nagu on näidatud tabelis 5. Selle impordi turuosa suurenes 2019. aasta 7,5 %st läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks 9,7 %ni. Leiti, et suurem osa sellest impordist toimus dumpinguhindadega (72). Seevastu import Hiinast oli vähem kui 7 miljonit ruutmeetrit ja moodustas vähem kui 1 % tarbimisest kogu selle perioodi jooksul, nagu on näidatud tabelis 3.

(237)

Liidu tootmisharu makromajanduslikud näitajad püsisid vaatlusalusel perioodil üldjoontes stabiilsena ning paranesid veidi tänu tarbimise 5 % suurusele suurenemisele. Toodang ja tootmisvõimsuse rakendamine suurenesid 4 %, müügimaht liidu turul suurenes 3 %, tööjõud vähenes 1 % ja tootlikkus suurenes 5 %. Turuosa siiski ei suurenenud, mis oleks olnud ootuspärane, arvestades turuolukorda kõnealusel perioodil. Seega ei olnud enamiku makromajanduslike näitajate tagasihoidlik paranemine turu suurusega võrreldes majanduskasvu märk, vaid viitas liidu tootmisharu suutmatusele dumpinguhinnaga impordi tõttu soodsast turuolukorrast kasu saada. See on paremini näha mikronäitajatest, mis näitasid, et liidu tootmisharu kandis vaatlusalusel perioodil kahju. Tootmisharu sai kasu paranenud turutingimuste perioodist, millele aitas kaasa COVID-19 pandeemia mõju. Need paranenud turutingimused olid siiski ajutised ja tõid paratamatult kaasa turutingimuste halvenemise pärast COVID-19 pandeemia lõppu. Lisaks piirasid hinnatõusu turul aastatel 2019–2021 Türgist ja Indiast pärit impordi madalad hinnad. Kui liidu tootmisharu kulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tooraine- ja energiahindade tõusu tõttu suurenesid, ei suutnud liidu tootmisharu tõsta hindu vajaliku tasemeni nendest kahest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu.

(238)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis CCCMC, et liidu tootmisharu ei kandnud vaatlusalusel perioodil olulist kahju. Sellega seoses väitis CCCMC kõigepealt, et makromajanduslikud näitajad näitasid üldiselt positiivseid suundumusi. Lisaks väitis CCCMC, et vead mikromajanduslikes andmetes tekkisid vead põhjenduses 41 kirjeldatud nn enesevalikuprotsessi tõttu, mis viis puuduliku kahjuanalüüsini. Nende arvates oleks valimisse kaasatud liidu tootjate andmete täiendamiseks tulnud kasutada alternatiivseid andmeallikaid, nagu tootmisharu uuringud või tootmisstatistika. CCCMC väitis, et liidu tootmisharu „positiivsed“ makromajanduslikud tulemused olid vastuolus valimisse kaasatud liidu tootjate üldiselt negatiivsete mikromajanduslike näitajatega.

(239)

Kahju hindamise eesmärk on teha kindlaks, kas oluline kahju jätkus, ja kui jah, siis kas selle kahju põhjustas Hiinast pärit import. Nagu on märgitud põhjenduses 237, leidis komisjon, et tuvastatud olulise kahju põhjustas Türgist ja Indiast pärit dumpinguhinnaga import ebasoodsate turutingimuste kontekstis. Selline kahju ilmnes kahjunäitajate üldhinnangust, kuid eriti mikronäitajatest. Asjaolu, et komisjon lükkas tagasi põhjenduses 45 nimetatud representatiivse valimi moodustamise kohta esitatud väited, kehtib ka selle väite suhtes. Nagu eespool märgitud, ei esitanud CCCMC tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et kahjunäitajad tulenesid mitteesindavast valimist. Seetõttu oli komisjon veendunud, et tema järeldus olulise kahju kohta oli usaldusväärne, ning lükkas CCCMC sellekohased väited tagasi.

(240)

Eelöeldu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et liidu tootmisharu kandis vaatlusalusel perioodil olulist kahju, kuid seda olulist kahju ei tekitanud Hiinast pärit import alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(241)

Kuna komisjon leidis, et liidu tootmisharu poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kantud olulist kahju ei tekitanud Hiina import, mis oli alla miinimumtaseme, hindas komisjon, kas meetmete aegumise korral oleks kahju kordumine tõenäoline.

(242)

Selleks et teha kindlaks Hiina impordi tekitatud kahju kordumise tõenäosus, analüüsiti järgmist: Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus, sealhulgas keraamiliste plaatide suhtes rakendatud dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete olemasolu muudes kolmandates riikides, Hiina eksportivate tootjate käitumine kolmandate riikide turgudel ja mõju liidu olukorrale. Analüüsis võeti arvesse ka tarbimise suurenemist liidus ja liidu tootmisharu kasumlikkust vaatlusalusel perioodil.

(243)

HRV on maailma suurim keraamiliste plaatide tootja. Seal toodetakse peaaegu pool kogu maailma toodangust. CETi esitatud andmete ja Hiina 2022. aasta keraamikaaruande põhjal oli hinnanguline kogutootmisvõimsus 2021.–2022. aastal üle 9 miljardi ruutmeetri plaate (vt põhjendused 76 ja 77). Neis põhjendustes selgitatakse ka seda, et HRV vaba tootmisvõimsus oli umbes 2,5–3,5 miljardit ruutmeetrit. Võttes arvesse, et liidu toodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 1,25 miljardit ruutmeetrit ja keraamiliste plaatide tarbimine oli samal perioodil vaid ligikaudu 850 miljonit ruutmeetrit, on selge, et Hiina vaba tootmisvõimsus on üle kolme korra suurem kui liidu tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(244)

Nagu on märgitud põhjendustes 76–79, ei ole Hiina tootmisharu tootmise ja tootmisvõimsuse vähenemine läbivaatamisega seotud uurimisperioodile eelnenud aastatel ja selle vähenemise põhjused tegelikult olulised, arvestades suurt tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, mis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil säilis. Tegelikult kirjeldatakse Hiina 2022. aasta keraamikaaruandes, kuidas tootmisvõimsus jäi suureks tänu seadmete kiirendatud uuendamisele.

(245)

Lisaks eksportisid Hiina tootjad endiselt suuri koguseid keraamilisi plaate. Hoolimata hiljutisest tootmisvõimsuse vähenemisest ja olenemata paljudes suuremates riikides rakendatud kaubanduse kaitsemeetmetest (nagu on selgitatud punktis 4.3), oli Hiina keraamiliste plaatide ekspordi väärtus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4,9 miljardit eurot (73) ja see hõlmas ligikaudu 581 miljonit ruutmeetrit. See tähendas, et Hiina tootjate osakaal ülemaailmses ekspordis oli üle 25 % ja näitas selgelt, et ekspordi tähtsus on Hiina tootmise planeerimisel endiselt suur.

(246)

Liidu keraamiliste plaatide turu suurus on 850 miljonit ruutmeetrit ja see on üks maailma suurimaid turge. Nagu tabelist 2 nähtub, suurenes vaatlusaluse toote tarbimine liidus 2019. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 5 %. See näitab, et liidu tarbimine on endiselt suur ja et liidu turg on tänu oma suurusele jätkuvalt atraktiivne.

(247)

Enne meetmete kehtestamist aastatel 2007 – 2010 oli Hiinast pärineva impordi maht keskmiselt 65 miljonit m2 aastas. Lisaks käesoleva läbivaatamisega hõlmatud Hiina impordi suhtes kehtestatud meetmetele kehtestasid paljud muud kolmandad riigid dumpinguvastased meetmed Hiina RVst pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes, nagu on selgitatud põhjenduses 173, mis raskendab Hiina eksportivate tootjate eksporti kõnealustele turgudele ning teeb veelgi atraktiivsemaks liidu turu, kuhu see eksport võidakse ümber suunata.

(248)

Veel üks oluline tegur, mis näitab liidu turu atraktiivsust, on hind, millega Hiina eksportivad tootjad müüvad vaatlusalust toodet kolmandate riikide turgudel. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiina eksportivate tootjate kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi keskmine hind 2021. aastal 6,82 USA dollarit ruutmeetri kohta ja 2022. aastal 8,54 USA dollarit ruutmeetri kohta, nagu on selgitatud põhjenduses 84. See teeb umbes 7 eurot ruutmeetri kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Liidu tootmisharu keskmine hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 10,04 eurot ruutmeetri kohta (vt tabel 9). Seega on selge, et Hiina eksportivad tootjad peavad hindade põhjal liidu turgu oma müügi jaoks atraktiivseks sihtkohaks, juhul kui meetmetel lastakse aeguda.

(249)

Arvestades HRV suurt vaba tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust on tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis oleksid juba lühikeses perspektiivis liitu müügiks/ümbersuunamiseks valmis suured kogused madala hinnaga keraamilisi plaate.

(250)

Hiina tootjate kasutamata tootmisvõimsus on väga suur ja liidu turg (eriti juhul, kui dumpinguvastaseid tollimakse ei kehtestataks) oleks Hiina tootjate jaoks väga atraktiivne. Tagasihoidliku hinnangu kohaselt on tõenäoline, et taastub olukord, mis valitses aastatel 2007–2010, st enne dumpinguvastaste meetmete algset kehtestamist, mis tähendab, et liidu turule naaseb vähemalt 65 miljonit ruutmeetrit plaate. Selline kogus moodustaks peaaegu 8 % liidu turu suurusest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(251)

Sellel kogusel oleks suur mõju liidu turule, sest selle hinnad oleksid tõenäoliselt palju madalamad kui liidu tootmisharu hinnad (kooskõlas praeguste ekspordihindadega kolmandatele turgudele). Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi eeldatavalt suur maht avaldaks olulist survet (kõigist allikatest) hindade langetamiseks liidu turul.

(252)

Lisaks sellele suurenesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märgatavalt energia- ja toorainekulud, nagu nähtub tabelist 9. 2022. aastal kasvasid need kulud veelgi energiakriisi tõttu, mis järgnes Venemaa agressioonisõja algusele Ukraina vastu 2022. aasta veebruaris.

(253)

Neid kaalutlusi silmas pidades on tõenäoline, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import sunnib liidu keraamiliste plaatide tootjaid hindu alandama, mille tulemuseks on tootmis- ja müügimahtude ning turuosa vähenemine. See tähendaks paratamatult edasist, juba niigi negatiivse kasumlikkuse vähenemist võrreldes läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga. Kuna 2022. ja 2023. aastal seisab tootmisharu silmitsi suurte lisaülesannetega, ohustab selline suundumus suure osa tootmisharu tulevikuväljavaateid.

(254)

CCCMC analüüsis läbivaatamistaotluses ja uurimise käigus esitatud kahjunäitajaid ning Hiina impordi mahtu, turuosa ja hindu. CCCMC jõudis järeldusele, et Hiina import ei põhjusta tõenäoliselt kahju kordumist.

(255)

Nagu eespool märgitud, ei võrreldud selles analüüsis Hiina tootjate tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turu suurusega. CCCMC ei võrrelnud oma analüüsis Hiina kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindu liidu turul kehtivate hindadega ega hinnanud liidu turu atraktiivsust. Seetõttu lükkas komisjon selle analüüsi tagasi.

(256)

CCCMC väitis ka, et WTO vaidluste lahendamise praktika kohaselt peavad uurimisasutused tuginema kahju kordumise tõenäosuse kohta järelduste tegemisel „kindlatele tõenditele“. Lisaks märkis CCCMC, et nõue, mida tuleb järgida, on see, et kahju kordumine peab olema „tõenäoline“, mitte „võimalik“ või „usutav“.

(257)

Komisjoni analüüs põhjendustes 243–253 näitab selgelt kindlate tõendite kasutamist seoses Hiina tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsusega, Hiina impordimahu ja hindadega liidu ja kolmandate riikide turgudel, liidu turu atraktiivsusega ja tõenäolise mõjuga liidu tootmisharule. Lisaks vastab analüüs selgelt nii alusmääruses kui ka WTO dumpinguvastases lepingus sätestatud „tõenäosuse“ nõudele. Seepärast lükati CCCMC väited tagasi.

(258)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis CCCMC, et komisjoni lähenemisviis kahju kordumise tõenäosuse hindamisel võib kaasa tuua meetmete piiramatu pikendamise, rikkudes WTO dumpinguvastase lepingu artiklit 11 ja kohaldatavat WTO kohtupraktikat. CCCMC väitis veel, et komisjon ei esitanud kahju tõenäosuse analüüsis otseseid tõendeid selle kohta, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral põhjustaks Hiina import liidu tootmisharule kahju. Lisaks väitis CCCMC, et liidu turu atraktiivsuse analüüs oli ekslik, sest ta võrdles ebaõiglaselt peamiselt tavalisele massiturule suunatud Hiina keraamilisi plaatide hinda hindadega, mida küsisid mainekad Itaalia või Hispaania kaubamärgid.

(259)

Nagu on selgitatud põhjenduses 257, vastas komisjoni analüüs selgelt nii alusmääruse kui ka dumpinguvastase lepingu alusel kohaldatavale õiguslikule standardile ning põhines otsestel tõenditel. Hindamine hõlmas Hiina vaba tootmisvõimsuse analüüsi ja müügihindu kolmandate riikide turgudele märkimisväärsete liidu müügikoguste puudumisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Sellekohane järeldus põhines uurimise käigus kogutud otsestel tõenditel ja võib aja jooksul muutuda. Seetõttu ei nõustunud komisjon väitega, et kasutatud metoodika toob vältimatult kaasa meetmete pikendamise ja et uurimine ei põhinenud otsestel tõenditel. Lisaks põhines komisjoni võrdlus kolmandate riikide turgudele suunatud Hiina hindade ja ELi tootmisharu hindade vahel uurimise jaoks kättesaadaval teabel. Enamiku Hiina tootjate ja eksportivate tootjate koostööst keeldumine tähendas, et Hiinas toodetud ja liidu turul müügiks mõeldud keraamiliste plaatide liiki oli võimalik kindlaks teha üksnes statistiliste allikate abil. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(260)

Eespool esitatud kaalutluste põhjal jõudis komisjon järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks suure tõenäosusega kaasa liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

(261)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas HRV suhtes kehtestatud meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(262)

Leiti, et liidu tootmisharule tekitati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Leiti siiski, et kahju põhjustas Türgist ja Indiast pärit import. Lisaks leidis komisjon, et kui HRV suhtes kehtestatud meetmed aeguvad, on siiski tõenäoline, et Hiinast pärit impordi tekitatud kahju kordub, sest liidu tootmisharu puutuks kokku HRVst pärit dumpinguhinnaga impordiga, mille maht on tõenäoliselt märkimisväärne ja mis avaldab märkimisväärset hinnasurvet. Selle tulemusena halveneks liidu tootmisharu majanduslik olukord eespool kirjeldatud põhjustel tõenäoliselt märkimisväärselt (vt põhjendused 243–260). Meetmete säilitamine seevastu annaks turule suurema kindluse ja võimaldaks liidu tootmisharul taastada oma positiivse majandusliku olukorra õiglasel ja konkurentsipõhisel turul tegutsedes.

(263)

Nagu on näidatud tabelis 8, oli liidu tootmisharul vaatlusalusel perioodil ligikaudu 55 000 täistööajale taandatud töötajat. Kuigi see arvukas tööjõud oli jaotunud üle kogu liidu, on suured tootjate klastrid Hispaanias Castelloni piirkonnas ja teatavates Itaalia piirkondades. Need klastrid on kohaliku majanduse oluliseks osaks.

(264)

Selle põhjal järeldas komisjon, et meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(265)

Algatamisetapis võeti ühendust rohkem kui tuhande teadaoleva importijaga. Ükski neist äriühingutest ei andnud endast valimi moodustamise protsessi käigus teada ega avaldanud oma arvamust selle kohta, kas meetmetel tuleks lasta aeguda või mitte.

(266)

Esialgses uurimises jõudis komisjon järeldusele, et meetmete kehtestamine ei mõjutaks märkimisväärselt importijate tegevust, sest nad võivad, nagu teisedki, hakata importima muudest allikatest. Komisjon täheldas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui HRV impordi turuosa vähenes alla 1 %, suurenes import muudest riikidest peale Hiina tõepoolest peaaegu 12 %ni turuosast (vt tabel 5), võrreldes 5,3 %ga esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil (74). Tuleb märkida, et enamiku Türgist ja Indiast pärit impordi suhtes kohaldatakse alates 2023. aasta veebruarist dumpinguvastaseid meetmeid, mis võimaldab neist riikidest pärit impordil siseneda edaspidi liidu turule õiglaste hindadega. Lisaks sellele on endiselt olemas muud tarneallikad, nagu Araabia Ühendemiraadid, Ukraina ja Egiptus. Miski muu toimikus sisalduv teave ei viita sellele, et komisjoni varasem järeldus oleks ekslikuks tunnistatud.

(267)

Algatamisetapis võeti ühendust rohkem kui 200 kasutajaga. Ükski kasutaja või kasutajate ühendus endast siiski märku ei andnud ega oma seisukohti esitanud. Esialgses uurimises arvutas komisjon välja meetmete mõju lõpptarbijatele ja jõudis järeldusele, et suurenenud ruutmeetrihinnast tulenev mõju oli väike, kuna hinnatõus oli ainult 0,5 eurot ruutmeetri kohta. Samal ajal oli liidus aasta keskmine tarbimine ligikaudu 2,2 ruutmeetrit inimese kohta. Seega oli liidus keskmine mõju inimese kohta 1,1 eurot/ruutmeeter. Seda peeti ebaoluliseks samadel, rakendusmääruse (EL) nr 917/2011 põhjendustes 182–184 esitatud põhjustel. Lisaks analüüsis komisjon esialgses uurimises ka meetmete mõju importijatele, kasutajatele ja tarnijatele, kes võivad olla sunnitud meetmete kehtestamise tõttu tegema lisakulutusi või kellel võib tekkida puudus tarnitavast kaubast. Komisjon jõudis järeldusele, et meetmete kehtestamine ei avaldanud nende tegevusele märkimisväärset mõju.

(268)

CCCMC väitis, et liidu turg vajab odavat Hiina importi, et aidata liidu tarbijaid. CCCMC väitis, et liidu tarbijad saaksid kasu odavast Hiina impordist, mis aitaks neil toime tulla üha suureneva inflatsiooni ja energiakriisiga.

(269)

Kõrgemate energiahindade ja inflatsiooniga seotud probleeme ei saa siiski lahendada vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete tühistamisega, sest tarbijate kulutused keraamilistele plaatidele moodustasid tähtsusetu osa nende eelarvest. Nagu punktis 7.2 on selgitatud, avaldaks odava Hiina impordi uuesti liidu turule lubamine liidu majandusele märkimisväärset negatiivset mõju.

(270)

Seega lükati CCCMC märkused liidu huvide kohta tagasi.

(271)

Võistlevate huvide kaalumisel ja tasakaalustamisel pööras komisjon erilist tähelepanu vajadusele kõrvaldada kahju tekitava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents. Samal ajal kui meetmete säilitamine kaitseks tähtsat liidu tootmisharu, sealhulgas paljusid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid tõenäolise kahju kordumise eest, lubab importijate ja kasutajate koostööst keeldumine oletada, et meetmete säilitamine ei avaldaks neile ebaproportsionaalset negatiivset mõju.

(272)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks HRVst pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes meetmete säilitamine liidu huvides.

(273)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu ja sellest tuleneva kahju kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kohta, tuleks Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(274)

Selleks et vähendada tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vaja rakendada erimeetmeid. Äriühingud, kelle suhtes on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse kõigile muudele äriühingutele kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(275)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema oma tavapäraseid kontrolle ja võivad, nagu kõigil muudelgi juhtudel, nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on tolliõiguse kohaselt põhjendatud.

(276)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt suureneb, võib sellist mahu suurenemist iseenesest käsitada meetmete kehtestamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul – ja kui asjaomased tingimused on täidetud – võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(277)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavaid individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja Hiina Rahvavabariigist pärit uurimisaluse toote impordi suhtes. Sellise uurimisaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(278)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (75). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(279)

Eksportija või tootja, kes ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks, võib komisjonilt taotleda dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamist, mida kohaldatakse koostööd teinud äriühingute suhtes, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks asjaomase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et i) ta ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks; ii) ta ei ole seotud äriühinguga, kes seda tegi ja kelle suhtes seetõttu kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse; ja iii) ta on eksportinud asjaomast toodet pärast seda või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

(280)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (76) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval avaldatud määr.

(281)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,