NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/257,

10. jaanuar 2024,

millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning muudetakse määrust (EL) 2023/194

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) artikli 6 kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja samuti nõuandekomisjonide antud nõuandeid.

(2)

Nõukogu peaks võtma vastu püügivõimaluste kindlaksmääramist ja eraldamist käsitlevad meetmed, sealhulgas määrama asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 alusel tuleb püügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 kohaseid ühise kalanduspoliitika eesmärke. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 16 lõikele 1 tuleb püügivõimalused eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(3)

Lubatud kogupüük (TAC) tuleks seega kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 3 kehtestada kättesaadava teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samas kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 15 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 lossimiskohustust kõikide kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, kuid lubatud on ka teatavad erandid. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ning kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse teatava püügitegevuse suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad.

(5)

Selliste kalavarude püügi võimaluste puhul, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust, tuleks arvesse võtta asjaolu, et tagasiheide ei ole enam põhimõtteliselt lubatud. Seepärast peaksid need püügivõimalused põhinema Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) nõuandel põhineval kogupüügi näitajal. Kogused, mida võib erandina lossimiskohustusest endiselt tagasi heita, tuleks maha arvata kõnealusel nõuandel põhinevast kogupüügi näitajast. Veelgi enam, kui ICES annab kalavarude kohta üksnes lossimisalase nõuande, tuleks püügivõimalused kehtestada nimetatud nõuande põhjal.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/973 (2) on kehtestatud Põhjamere mitmeaastane kava (edaspidi „Põhjamere mitmeaastane kava“) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/472 (3) on kehtestatud läänepiirkonna vete mitmeaastane kava (edaspidi „läänepiirkonna vete mitmeaastane kava“). Mitmeaastastes kavades on sätestatud eesmärgid ja meetmed neis kavades käsitletavate kalavarude pikaajaliseks majandamiseks. Kõnealuste määruste artikli 1 lõikes 1 loetletud kalavarude (sihtvarud) püügivõimalused tuleks kehtestada kooskõlas maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava kalastussuremuse väärtuste vahemikega („FMSY-vahemik“) või sellest madalamal tasemel ning kõnealustes määrustes sätestatud kaitsemeetmetega. FMSY-vahemikud määratakse kindlaks vastavates ICESi nõuannetes. Kui piisavad teadusandmed ei ole kättesaadavad, tuleks sihtvarude või kõnealuste määruste artikli 1 lõikes 4 osutatud kaaspüügivarude püügi võimalused kehtestada ettevaatusprintsiibil põhinevast lähenemisviisist lähtuvalt, nagu on sätestatud kõnealustes määrustes. Kõnealuste määruste artikli 5 lõike 3 kohaselt tuleks kaaspüügivarude püügi võimaluste kindlaksmääramisel arvesse võtta ka segapüügiga seotud kaalutlusi.

(7)

Vastavalt Põhjamere mitmeaastast kava käsitleva määruse artiklile 7 ja läänepiirkonna vete mitmeaastast kava käsitleva määruse artiklile 8, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et kõnealuste määruste artikli 1 lõikes 1 osutatud kalavaru kudekarja biomass on väiksem kui biomassi piirangu piirväärtus (Blim), (4) tuleb võtta täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võivad kõnealused parandusmeetmed hõlmata asjaomase kalavaru sihtpüügi peatamist ning püügivõimaluste piisavat vähendamist selliste kalavarude või muude kalavarude puhul.

(8)

On teatavaid kalavarusid, mille puhul ICES soovitab nullpüüki. Ent kui kõnealuste kalavarude lubatud kogupüügid kehtestatakse teaduslikus nõuandes esitatud tasemel, võib kogu saagi, sealhulgas kõnealuste varude kaaspüügi täieliku lossimiskohustuse rakendamine tekitada segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Püüki piiravad liigid on püügikvoodita liigid, mille tõttu peavad üks või mitu kalalaeva lõpetama püügi isegi siis, kui neil on veel teiste liikide kvoot. Selleks, et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise vahel, arvestades võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, kuigi segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks konkreetne kaaspüügi lubatud kogupüük. Kõnealuse kaaspüügi lubatud kogupüügi tase peaks aitama vähendada kõnealuste kalavarude kalastussuremust ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja kõnealuste kalavarude kaaspüügi vältimiseks. Selleks et vähendada nende kalavarude püüki, mille puhul on kehtestatud kaaspüügi lubatud kogupüük, tuleks püügipiirkondades, kus kõnealuseid kalavarusid püütakse, kehtestada püügivõimalused tasemel, mis aitab taastada ohustatud varude biomassi kestlikku taset.

(9)

ICESi teaduslikus nõuandes tursa (Gadus morhua) kohta ICESi 21. alapiirkonnas (Kattegat) soovitab ICES 2024. aastal kõnealuse kalavaru puhul nullpüüki. Lisaks püütakse ICESi teatel selles piirkonnas turska peamiselt norra salehomaari (Nephrops norvegicus) püügil kaaspüügina. Kui tursa lubatud kogupüügi puhul kehtestataks Kattegatis 2024. aastal nullpüük, peaksid selle tulemusena kõnealuses piirkonnas norra salehomaari püüdvad laevad 2024. aastal seal püügi lõpetama, mis võib põhjustada selle püügitegevuse enneaegse peatamise. Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (EUMOFA) andmete (5) põhjal on norra salehomaari võimaliku püügi soovituslik väärtus (6) 3a rajoonis (Skagerrak-Kattegat) 2024. aastaks kavandatud lubatud kogupüügi piires hinnanguliselt 98 561 451 eurot. Seetõttu on asjakohane kehtestada Kattegatis tursa jaoks püüki piiravate liikide kaaspüügi lubatud kogupüük.

(10)	Selleks et tagada võimalikult suures ulatuses püügivõimaluste kasutamine segapüügi korral kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 2, on asjakohane luua kvootide vahetamiseks kvoodireserv nende liikmesriikide jaoks, kellel ei ole kvoote oma vältimatu kaaspüügi katmiseks.

(11)

Nende kalavarude puhul, mis ei ole hõlmatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 2 ja artikli 16 lõike 4 kohaselt Põhjamere mitmeaastase kavaga või läänepiirkonna vete mitmeaastase kavaga, kui on olemas piisav teaduslik teave, tuleks püügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava kalastussuremusega, ning kui selline teave ei ole kättesaadav, tuleks püügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhineva lähenemisviisiga.

(12)

Teatavate kalavarude kohta annab ICES nõuande mitmeks aastaks, seega kehtib kõnealune nõuanne parima kättesaadava teadusliku nõuandena kogu nõuandeperioodi jooksul. Sellistel juhtudel tuleks kehtestada kogu nõuandeperioodi hõlmav aastane lubatud kogupüük (mitmeaastane lubatud kogupüük). Ent kui ICES annab sel ajavahemikul uusi nõuandeid, tuleks tagada, et mitmeaastane lubatud kogupüük oleks kooskõlas uue nõuandega. Lisaks tuleks tagada, et iga-aastased mahaarvamised kogupüügi kohta antud nõuandest võtta arvesse lossimiskohustusest tehtavaid erandeid oleksid kooskõlas olemasolevate andmetega.

(13)

Harilik huntahven (Dicentrarchus labrax) ICESi 8.a ja 8.b rajoonis (Biskaia laht) on läänepiirkonna vete mitmeaastase kava sihtvaru. Vastavalt ICESi nõuandele 2024. aasta kohta vähenes kõnealuse kalavaru biomass 2023. aastal alla maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikku taset (MSY Btrigger) ning prognoositakse, et see väheneb 2024. aastal veelgi ja ületab Blim väärtuse. Seepärast tuleks vastu võtta asjakohased parandusmeetmed, et tagada kõnealuse kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Prantsusmaa ja Hispaania peaksid seega tagama, et kõnealuse kalavaru töönduspüügi ja harrastuspüügi tase, mille nad kehtestavad 2024. aastaks, on allapoole FMSY väärtust, (7) mida vähendatakse proportsionaalselt, et võtta arvesse biomassi vähenemist, ning võtma kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 19 vastu täiendavaid meetmeid.

(14)

Võttes arvesse harrastuskalapüügi meetmete märkimisväärset mõju hariliku huntahvena varu biomassile ja vähenenud biomassi, tuleks nende kohaldamist ICESi 8.a ja 8.b rajoonis tugevdada. Seepärast tuleks kogusepiirangut vähendada selliselt, et lubatud on püüda ja endale jätta üks harilik huntahven kaluri kohta päevas. Võttes arvesse piisava selektiivsuse puudumist ja asjaolu, et tõenäoliselt püütakse kehtestatud piirmäärast rohkem isendeid, tuleks välistada ka seisevvõrkude kasutamine.

(15)

Läänepiirkonna vete mitmeaastast kava käsitleva määruse artikli 5 lõikes 3 on sätestatud mitme liigiga püügipiirkondade majandamine kaaspüügivarude puhul, võttes arvesse raskusi kõigi kalavarude samaaegsel püügil maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, eriti olukordades, kus see toob kaasa püügitegevuse enneaegse peatamise. Biskaia lahes toimuva segapüügiga seotud kaalutlustest, mis avaldati 14. novembril 2023, selgub, et kui stauriidid välja jätta, on Biskaia lahe põhjalähedase püügi puhul 21st kalapüügisegmendist kolmes segmendis kõige piiravam liik pollak (Pollachius pollachius). Kuna ühe asjaomase liikmesriigi esitatud sotsiaal-majanduslike andmete kohaselt viitavad Biskaia lahe ja Pürenee poolsaare vetes (ICESi 8. alapiirkond ja 9.a rajoon) segapüügiga seotud kaalutlused sellele, et pollaki lubatud kogupüüki on keeruline täielikult ära kasutada, on vaja rohkem aega, et hinnata sotsiaal-majanduslikku mõju, mis kaasneb pollaki püügivõimaluste kehtestamisega sealse segapüügiga (harilik merikeel (Solea solea) ja norra salehomaar) tegelevate kalurite jaoks. Seetõttu tuleks kehtestada pollaki ajutine lubatud kogupüük Biskaia lahes (8.a, b., d. ja e. rajoon) 2024. aasta esimeseks pooleks. Tuginedes ICESi 30. juuni 2023. aasta nõuandele pollaki püügi kohta Biskaia lahes ja Pürenee poolsaare vetes ning võttes arvesse kõnealuse püügi hooajalisust, tuleks kõnealuse ajutise kvoodi tasemeks 1. jaanuarist 2024 kuni 30. juunini 2024 kehtestada 500 tonni. Sellise ajutise lubatud kogupüügi eesmärk on tagada, et püügitegevust saaks andmete hindamise ajal jätkata, kuni nõukogu kehtestab lõpliku liidu kogupüügi.

(16)

Teaduslike nõuannete kohaselt toimub ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (Biskaia laht ja Pürenee poolsaare veed) märkimisväärne pollaki harrastuskalapüük ning seetõttu on asjakohane kehtestada piirangud pollaki harrastuskalapüügi suhtes nendes piirkondades. Selleks et kaitsta koelmuid ja piirata noorkalade püüki, ei tohi 1. jaanuarist kuni 30. aprillini harrastuskalapüügi käigus püüda ega pardal hoida mitte ühtegi pollaki isendit, samas kui ülejäänud ajal aastast on lubatud püüda või pardal hoida maksimaalselt kahte isendit.

(17)

2022. aasta mais märkis ICES, et hoolimata liikmesriikide jõupingutustest euroopa angerja (Anguilla Anguilla) varusid taastada, ei ole liidus tervikuna saavutatud üldist edu nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007 (8) artikli 2 lõikes 4 nõutud eesmärgi saavutamisel, mille kohaselt peaks merre kudema jõudma 40 % täiskasvanud angerja biomassist, ja et suremuse osas ei täheldatud konkreetseid suundumusi. 2023. aasta novembris soovitas ICES uuesti, et kui kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi, peaks euroopa angerja (Anguilla anguilla) püük olema null kõigis elupaikades ja eluetappides kogu looduslikus levilas, mis hõlmab Atlandi ookeani kirdeosa ja Vahemerd. See kehtib nii harrastus- kui ka tööndusliku püügi kohta ning hõlmab taasasustamiseks ja vesiviljeluseks ette nähtud klaasangerja püüki.

(18)

Nõukogu määrusega (EL) 2023/194 (9) pikendati Atlandi ookeani kirdeosa ja Vahemere liidu merealadel ja riimvetes toimuva tööndusliku angerjapüügi keeluaega kuuele kuule; kõnealune keeld kehtib ka liidu kalalaevadele Vahemere kõigil merealadel. Samuti keelati sellega angerja harrastuspüük nendes vetes. Leiti, et kuuekuuline keeluaeg kaitseks kalavarusid paremini kui 2022. aastani rakendatud liidu ja riiklikud meetmed. Lisaks leiti, et pikem keeluaeg aitaks taasasustamise meetmetel jätkuda ja angerjavarul taastuda ning saavutada nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007 artikli 2 lõikes 4 kehtestatud eesmärgi, mille kohaselt peaks merre kudema jõudma vähemalt 40 % hõbeangerja biomassist. Võttes arvesse euroopa angerja jätkuvat kriitilist olukorda, on asjakohane need meetmed 2024. aastal säilitada.

(19)

Angerja rändeperioodi mõjutavad mitmesugused keskkonna- ja bioloogilised tegurid, mistõttu võib see varieeruda sõltuvalt angerja eluetapist, elupaigast ja geograafilisest piirkonnast, eelkõige väinadest. Seepärast võib olla asjakohane kehtestada erinevad keeluajad, eelkõige liikmesriigi erinevatele püügipiirkondadele ja erinevatele püügiliikidele nendes püügipiirkondades, et võtta arvesse nii nimetatud elemente kui ka angerja hooajalist ja geograafilist rännet vastavalt klaasangerja ja hõbeangerja eluetapis. Asjaomased liikmesriigid peaksid määrama nimetatud elementide põhjal kindlaks asjakohase keeluaja või keeluajad.

(20)

Atlandi ookeani kirdeosa liidu merealadel ja riimvetes peaksid keeluaeg või -ajad hõlmama vastavalt klaasangerja ja hõbeangerja peamist rändeperioodi, välja arvatud püügitegevuse puhul, mida teostatakse kas kalalaevaga või ilma selleta üksnes teadusuuringute eesmärgil ning täielikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 (10) artiklis 25 sätestatud tingimustega. Võttes arvesse võimalikke raskeid sotsiaal-majanduslikke tagajärgi klaasangerja ja hõbeangerja püügi täieliku peatamise korral nende peamisel rändeperioodil või peamistel rändeperioodidel, võivad liikmesriigid lubada angerjapüüki nendel perioodidel 30 päeva jooksul. Läänemerest Põhjamerre rändava hõbeangerja tõhusa kaitse tagamiseks peaksid ICESi 3. alapiirkonna rannikuäärsed liikmesriigid, nimelt Taani, Saksamaa, EestiLäti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi, kokku leppima hõbeangerja püügi kooskõlastatud keeluajad. Kui asjaomased liikmesriigid ei saavuta 1. märtsiks 2024 kokkulepet, peaks hõbeangerja püügi keeld Läänemerel ning Skagerratis-Kattegatis kehtima 15. septembrist 2024 kuni 15. märtsini 2025.

(21)

Määruse (EÜ) nr 1100/2007 kohaselt on klaasangerja taasasustamine kaitsemeede, mille teatavad liikmesriigid on oma angerjavarude majandamise kavades valinud. Selleks et võimaldada neil liikmesriikidel jätkata kõnealuse meetme rakendamist, võib lubada klaasangerja püüki Kirde-Atlandi liidu merealadel ja riimvetes asjakohasel ajal aastas ning võimalik, et ka nende peamise rändeperioodi või peamiste rändeperioodide jooksul. Seepärast võivad liikmesriigid lubada jätkata klaasangerja püüki veel 50 päeva jooksul klaasangerja peamisel rändeperioodil või peamistel rändeperioodidel üksnes taasasustamise eesmärgil.

(22)

Oma nõuandes soovitab ICES varilõpuseste (haid ja railased) teatavate varude puhul nullpüüki, sest nende kaitsestaatus on halb. Lisaks on sellistel varilõpusestel kõrge ellujäämismäär vette tagasi laskmisel. Sellest tulenevalt tuleks nende varude saak vette tagasi lasta, mitte lossida, kuna ollakse seisukohal, et tagasiheide ei suurenda oluliselt varu kalastussuremust ja pigem toetab kõnealuste varude kaitset. Seepärast peaks selliste liikide püük olema keelatud, kuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt ei kohaldata lossimiskohustust liikide suhtes, mille püük on keelatud. Juhupüügi korral ei tohiks neid liike kahjustada ja nad tuleks viivitamata vette tagasi lasta.

(23)	Teatavate liikide, näiteks mõne hailiigi kaitsmist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalusi kõnealuste liikide püügi üldise keelustamisega täielikult piirata.

(24)

Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste 12. konverentsil, mis toimus 23.–28. oktoobril 2017 Manilas, lisati mitu liiki kõnealuse konventsiooni I ja II lisas nimetatud kaitstud liikide loetellu. Seepärast on asjakohane ette näha kõnealuste liikide kaitse seoses kõigis vetes tegutsevate liidu kalalaevadega ja liidu vetes tegutsevate kolmandate riikide kalalaevadega.

(25)	Püügivõimaluste maksimeerimiseks on asjakohane lubada sama bioloogilise varu puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel.

(26)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (11) artiklitega 3 ja 4 on ette nähtud paindlikkus kvootide ühest aastast teise ülekandmiseks kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse nii ennetuslikku kui ka analüütilist lubatud kogupüüki. Kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kindlaksmääramisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata kõnealuse määruse artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige nende bioloogilise seisundi. Lisaks on määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 nähtud ette paindlik ühest aastast teise ülekandmine kõikide varude jaoks, mille suhtes kehtib lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, ei tohiks määruse (EÜ) nr 847/96 artiklite 3 ja 4 ning määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast kvootide paindlikku ühest aastast teise ülekandmist kohaldada kumulatiivselt. Lisaks tuleks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ühest aastast teise ülekandmise paindlikkust varude bioloogilise seisundi põhjal vajaduse korral mitte kasutada.

(27)

Kui lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda sellele liikmesriigile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 2 lõikega 1 õigus määrata kindlaks selle liikmesriigi lubatud kogupüük. Selline õigus on asjakohane, tingimusel et liikmesriik järgib lubatud kogupüügi taseme kindlaksmääramisel ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju. Selleks et tagada ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjade nõuetekohane kohaldamine nendes liikmesriikides, hindab komisjon liikmesriigi poolt talle esitatud teavet lubatud kogupüügi taseme kindlaksmääramise kohta ja selle kindlaksmääramisel kasutatud andmeid.

(28)	On vaja kehtestada merikeele püügikoormuse piirangud La Manche’i lääneosas (ICESi 7.e rajoon) kooskõlas läänepiirkonna vete mitmeaastast kava käsitleva määruse artikliga 12.

(29)	On vaja kehtestada 2024. aasta püügikoormuse ülemmäärad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2053 (12) artiklitega 6, 11, 13 ja 16.

(30)

Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud püügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (13) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist püügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(31)

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) kinnitas oma 2023. aasta koosolekul Irmingeri mere ja sellega piirnevate vete kahe meriahvenavaru (Sebastes mentella – madalvee pelaagiline liik ja süvamere pelaagiline liik) 2024. aasta kaitsemeetmed, millega keelatakse nende varude sihtpüük, samuti tankimine ja mis tahes abitegevus. Lisaks keelas NEAFC kaaspüügi minimeerimiseks püügitegevuse piirkonnas, kuhu meriahvenad kogunevad. Nimetatud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(32)

NEAFC ei võtnud 2024. aastaks vastu soovitust süvalesta (Reinhardtius hippoglossoides) kohta ICESi 1. ja 2. alapiirkonnas. Süvalesta püügi liidu kvoodiks ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes 2024. aastaks tuleks kehtestada 1 711 tonni. Kõnealuse liidu kvoodi tase vastab 9,25 %-le ICESi viimase parima kättesaadava teadusliku nõuande tasemest süvalesta kohta ICESi 1. ja 2. alapiirkonnas, nimelt ICESi poolt 2021. aastal avaldatud nõuanne kõnealuse varu kohta, mis soovitas nii 2022. kui ka 2023. aastal maksimaalseks püügimahuks 18 494 tonni.

(33)

NEAFC võttis 2024. aastaks vastu meriahvena (Sebastes mentella) püügi piirnormi ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes. Kuni liit on otsustanud, kas kõnealuse NEAFC soovituse suhtes tuleks esitada vastuväiteid, eelkõige seoses liidu ajalooliste püügiõigustega, on asjakohane tähistada hetkel liidu kvoot meriahvena (Sebastes spp.) püügiks ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes märkega „kehtestatakse hiljem“. Samuti on asjakohane, et liit kehtestaks 2024. aasta esimesel poolel aasta jooksul tehtava muudatusega kõnealuse liidu kvoodi, võttes arvesse ka seda, et püük piirdub ajavahemikuga 1. juulist kuni 31. detsembrini 2024.

(34)

Rannikuriikidega peetakse konsultatsioone hariliku makrelli (Scomber scombrus), põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) ja Atlandi-Skandinaavia heeringa (Clupea harengus) varude majandamise üle Atlandi ookeani kirdeosas ning need on ka varud, mida majandab NEAFC. Liit väljendas nendel konsultatsioonidel oma seisukohti, mille nõukogu kiitis heaks 5. oktoobril 2023. Nende konsultatsioonide tulemused on dokumenteeritud kokkulepitud protokollides Atlandi-Skandinaavia heeringa püügivõimaluste kohta Atlandi ookeani kirdeosas 2024. aastal, mis allkirjastati 13. oktoobril 2023, põhjaputassuu püügivõimaluste kohta Atlandi ookeani kirdeosas 2024. aastal, mis allkirjastati 18. oktoobril 2023, ning hariliku makrelli püügivõimaluste kohta Atlandi ookeani kirdeosas 2024. aastal, mis allkirjastati samuti 18. oktoobril 2023. NEAFC võttis 2023. aastal toimunud 42. aastakoosolekul vastu soovitused Atlandi-Skandinaavia heeringa ja hariliku makrelli kaitse- ja majandamismeetmete kohta 2024. aastaks. NEAFC ei võtnud vastu soovitust põhjaputassuu kaitse- ja majandamismeetmete kohta 2024. aastaks. Seepärast on asjakohane kehtestada Atlandi-Skandinaavia heeringa ja hariliku makrelli lubatud kogupüük Atlandi ookeani kirdeosas vastavalt rannikuäärsete riikide kokkulepitud protokollides ja NEAFC soovitustes kokku lepitud püügivõimalustele. Samuti on asjakohane kehtestada põhjaputassuu lubatud kogupüük Atlandi ookeani kirdeosas sellisel tasemel, mis on sätestatud rannikuriikide kokkulepitud protokollis põhjaputassuu püügivõimaluste kohta, ning kooskõlas NEAFCs väljendatud liidu seisukohaga.

(35)

Alates 2021. aastast ei ole liidul juurdepääsu oma hariliku makrelli kvoodi kasutamiseks Põhjamere Norra vetes (MAC/2A4A-N). Selleks et liit saaks seda kvooti kasutada, on asjakohane eraldada suhtelisel stabiilsusel põhineva jaotuse alusel uued kalapüügivõimalused lubatud kogupüügiks (MAC/2A34-N), mis hõlmab Põhjamere (MAC/2A34) ja Norra vete (MAC/2A4A-N) geograafilist ulatust. Taani peaks osa MAC/2A34-N jaoks eraldatud kalapüügivõimalustest üle kandma läänepiirkonna vete lubatud kogupüügi (MAC/2CX14-) kvootide omanikele kõnealuse lubatud kogupüügi suhtelisel stabiilsusel põhineva jaotuse alusel.

(36)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) leppis oma 2023. aasta koosolekul kokku, et 2024. aastal säilitatakse 2023. aastaks kehtestatud hariliku tuuni (Thunnus thynnus), Vahemere pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga), Vahemere ning Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala (Xiphias gladius), sinise marliini (Makaira nigricans), valge piikkoonu (Tetrapturus albidus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja suursilm-tuuni (Thunnus obesus) lubatud kogupüük ning Lõuna-Atlandi lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus) pardal hoidmise kvoot. Samuti kehtestas ICCAT 2024. aastaks Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni lubatud kogupüügiks 47 251 tonni ning Põhja-Atlandi ja Lõuna-Atlandi sinihai (Prionace glauca) lubatud kogupüügiks vastavalt 30 000 tonni ja 27 711 tonni. Nimetatud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(37)	Selleks et vähendada suursilm-tuuni ja kulduim-tuuni noorkalade kalastussuremust, leppis ICCAT samuti kokku säilitada 2024. aastal peibutuspüügivahendite piirmäärana 300 vahendit kalalaeva kohta ja 72 päeva pikkuse peibutuspüügivahendite kasutamise keeluaja.

(38)

Mitme ICCATi soovituse kohaselt võib liit taotluse korral kanda teatava protsendi ICCATi konventsiooni alal kasutamata kalavarude kvootidest üle-eelmisest või eelmisest aastast üle konkreetsesse aastasse vastavalt ICCATi kehtestatud reeglitele iga kalavaru kohta. Selleks, et liikmesriigid saaksid selliseid ülekandmisi kasutada, tuleks nimetatud soovitusi nii kiiresti kui võimalik rakendada liidu õiguses, võttes aluseks komisjoni ettepaneku, et liikmesriigid saaksid kasutada ICCATi kalavarude liidu kvoote täies mahus, nagu ICCAT on 2024. aastaks ette näinud. Kuni nende soovituste rakendamiseni liidu õiguses tuleks kehtestada üksikutele liikmesriikidele teatavate kalavarude kvoodid liidu 2024. aasta kogukvoodi alusel, milles ICCAT on kokku leppinud, enne liikmesriikide ülepüügi või alapüügi tõttu tehtavaid kohandusi.

(39)	Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon (CCAMLR) võttis 2023. aasta koosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid ajavahemikuks 1. detsembrist 2023 kuni 30. novembrini 2024. Nimetatud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(40)

India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) säilitas oma 2023. aasta koosolekul piirangud seoses püügivõimsuse, peibutuspüügivahendite ja varustuslaevadega ning kulduim-tuuni püügi piirnormiga IOTC pädevusalasse kuuluval alal. IOTC võttis vastu ka resolutsiooni 23/04, millega kehtestatakse esimest korda suursilm-tuuni (Thunnus obesus) püügi piirnorm IOTC pädevusalasse kuuluval alal 2024. ja 2025. aastaks. Nimetatud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(41)

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolek peetakse 29. jaanuarist kuni 2. veebruarini 2024. SPRFMO konventsiooni alal praegu kohaldatavad meetmed, mis on funktsionaalselt seotud lubatud kogupüügiga, peaksid seega jääma ajutiselt kehtima kuni aastakoosoleku toimumiseni ja 2024. aasta lubatud kogupüügi kindlaksmääramiseni.

(42)	Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) otsustas oma 2023. aasta koosolekul säilitada praegu IATTC konventsiooni alal kehtivad meetmed. Nimetatud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(43)	Ringhoovuse tuuni kaitse komisjon (CCSBT) võttis oma 2023. aasta koosolekul vastu ringhoovuse tuuni (Thunnus maccoyii) lubatud kogupüügi kolmeks aastaks ajavahemikus 2024–2026. Kõnealust meedet tuleks rakendada liidu õiguses.

(44)	Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) otsustas oma 2023. aasta koosolekul säilitada 2024. aastaks SEAFO konventsiooni alal 2023. aastaks kehtestatud lubatud kogupüügid.

(45)

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) 2023. aasta koosolek toimus 4.–8. detsembril 2023. Selle koosoleku tulemuste selgumiseni tuleks WCPFC konventsiooni alal praegu kohaldatavad meetmed, mis on funktsionaalselt seotud lubatud kogupüügi ja kalalaevade maksimaalse arvuga, ajutiselt säilitada, kuni 2024. aasta meetmed saavad teatavaks.

(46)

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2023. aastal peetud 45. aastakoosolekul vastu teatavate kalavarude 2024. aasta püügivõimalused NAFO konventsiooni alal. Samuti võttis ta 2024. aastaks vastu teatavad meetmed, mis on funktsionaalselt seotud lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) püügivõimalustega NAFO 3. ja 4. alapiirkonnas ning ruske soomuslesta (Limanda ferruginea) püügivõimalustega NAFO rajoonis 3LNO, et minimeerida mittesihtliikide kaaspüüki ja vältida vajadust vähendada nende varude püügivõimalusi mittesihtliikide kaitsmise eesmärgil. Nimetatud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(47)

India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) 10. koosolekul 2023. aastal säilitati kõnealuse kokkuleppega hõlmatud kalavarude puhul varem vastu võetud püügivõimalused. Samuti võeti vastu Portugali ogahai (Centroscymnus coelolepis) kaaspüügi piirnorm ning muudeti Del Cano ja Williams Ridge’i piirkonna kihvkalade (Dissostichus spp.) majandamise piirkondade piire, laiendades samas kihvkalade vaatlemise ja märgistamise nõudeid ülejäänud kokkuleppega hõlmatud piirkonnas. Nimetatud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(48)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (14) (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) artikli 498 lõike 2 kohaselt peavad liit ja Ühendkuningriik iga-aastaseid konsultatsioone, et leppida iga aasta 10. detsembriks kokku kaubandus- ja koostöölepingu 35. lisas loetletud kalavarude järgmise aasta lubatud kogupüük. Kui sellist lubatud kogupüüki ei lepita kokku 10. detsembriks, peavad pooled viivitamata jätkama konsultatsioone eesmärgiga leppida kokku lubatud kogupüük, nagu on nõutud kaubandus- ja koostöölepingu artikli 499 lõikes 1.

(49)

2023. aastal pidasid liit ja Ühendkuningriik kahepoolseid konsultatsioone kaubandus- ja koostöölepingu 35. lisas loetletud kalavarude lubatud kogupüügi kehtestamise üle 2024. aastaks. Kõnealused konsultatsioonid toimusid vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 lõigetele 2, 4 ja 6. Liit osales nendes konsultatsioonides oma seisukoha täpsustuste alusel, mille nõukogu kiitis heaks 12. oktoobril 2023, ning järgnevate täiendavate mitteametlike dokumentide alusel vastavalt nõukogu otsuse (EL) 2021/1875 (15) artiklile 2. Kõnealuste konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti 6. detsembril 2023 allkirjastatud kirjalikus protokollis, mida täiendati 8. detsembril 2023addendumiga. Asjaomased püügivõimalused tuleks seetõttu kindlaks määrata kõnealuses kirjalikus protokollis kokkulepitud tasemel. Püügivõimalustega funktsionaalselt seotud muid meetmeid, mis on samuti kokku lepitud kõnealuses kirjalikus protokollis, tuleks rakendada liidu õiguses.

(50)

Kaubandus- ja koostöölepingu 35. lisas loetletud süvamere kalavarude lubatud kogupüügid 2024. aastaks lisati määrusesse (EL) 2023/194, kuid tähistati märkega „kehtestatakse hiljem“. Määrust (EL) 2023/194 tuleks seetõttu vastavalt muuta ning kõnealuste kalavarude püügivõimalused tuleks kindlaks määrata liidu ja Ühendkuningriigi vaheliste konsultatsioonide raames sõlmitud kirjalikus protokollis 2024. aastaks kokkulepitud tasemel.

(51)

Liit ja Ühendkuningriik leppisid kokku, et hariliku ogahai (Squalus acanthias) püügil tuleks suguküpsete emaskalade kogumite sihtpüügi vältimiseks järgida maksimaalset suurust 100 cm, et kaitsta kõnealuse kalavaru seda osa, mis on kalastussuremuse suhtes eriti haavatav. Selline meede on funktsionaalselt seotud varu lubatud kogupüügiga, sest ilma sellise meetmeta ei tagaks üksnes lubatud kogupüügi tase piisavat kaitset poegivatele emaskaladele, kes moodustavad eriti haavatava osa populatsioonist. Kõnealust meedet, mis on seotud maksimaalse suurusega, tuleks kohaldada ainult seni, kuni hakatakse kohaldama delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse vastavad meetmed.

(52)	Liit ja Ühendkuningriik leppisid 2024. aastaks kokku vastastikuses juurdepääsus, et püüda liikmesriikide ja Ühendkuningriigi majandusvööndites esialgu kokku 280 tonni põhjapoolset pikkuim-tuuni. See ei hõlma juurdepääsu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 5 lõikega 3 hõlmatud piirkondadele.

(53)

Hiljuti delegeeritud õigusaktiga vastu võetud tursklaste kaaspüügi vähendamise meetmed on funktsionaalselt seotud nende liikide lubatud kogupüügiga, mida püütakse koos tursklastega segapüügil, nagu näiteks kilttursk, kenakammeljad, euroopa merikurat ja norra salehomaar, kuna ilma nende meetmete kehtestamiseta tuleks sihtliikide lubatud kogupüügi taset vähendada, et tagada tursklaste varude taastumine.

(54)

Hiljuti delegeeritud õigusaktiga vastu võetud meetmed mustlaik-besuugo kaitsestaatuse parandamiseks, soovimatu püügi vähendamiseks ning koelmute ja noorkalade paremaks kaitsmiseks ICESi 6.–8. alapiirkonnas on funktsionaalselt seotud mustlaik-besuugo lubatud kogupüügiga, kuna ilma nende meetmete kehtestamiseta tuleks lubatud kogupüügi taset veelgi vähendada, et tagada kalavaru taastumine.

(55)	Tursklaste ja mustlaik-besuugo puhul tuleks funktsionaalselt seotud tehnilisi meetmeid kohaldada üksnes seni, kuni hakatakse kohaldama asjaomaseid delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse vastavad meetmed.

(56)	ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas tuleks jätkuvalt hooajaliselt keelustada tobiapüük teatavate veetavate püünistega, et oleks võimalik kaitsta koelmuid ja piirata noorkalade püüki.

(57)

2023. aastal pidasid liit, Ühendkuningriik ja Norra kolmepoolseid konsultatsioone kuue ühise ja ühiselt majandatava kalavaru üle, mida leidub kõigi kolme osapoole jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel, et leppida kokku nende majandamises, sealhulgas 2024. aasta püügivõimalustes. Kõnealused konsultatsioonid toimusid nõukogu poolt 12. oktoobril 2023 heaks kiidetud liidu seisukoha ja hilisemate täiendavate mitteametlike dokumentide alusel 3. novembrist kuni 8. detsembrini 2023. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti kokkulepitud protokollis, millele delegatsioonide juhid kirjutasid alla 8. detsembril 2023. Asjaomased püügivõimalused tuleks kehtestada vastavalt Ühendkuningriigi ja Norraga kokku lepitud tasemele ning muudele kõnealuse kokkulepitud protokolli sätetele.

(58)

Liit pidas Norraga kahepoolseid konsultatsioone ühe ühise ja ühiselt majandatava kalavaru üle Skagerraki piirkonnas (merlang), et leppida kokku selle kalavaru majandamises ja 2024. aasta püügivõimalustes ning kvootide vahetamises ja juurdepääsu korras. Kõnealused konsultatsioonid toimusid nõukogu poolt 12. oktoobril 2023 heaks kiidetud liidu seisukoha alusel 30. oktoobrist kuni 8. detsembrini 2023. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti kokkulepitud protokollides. Asjaomased püügivõimalused tuleks kehtestada vastavalt Norraga kokku lepitud tasemele ning muudele kõnealuste kokkulepitud protokollide sätetele.

(59)	Liit leppis 2023. aastal Ühendkuningriigi ja Norraga ühiselt kokku parandusmeetmete säilitamises põhja mandrilava tursa (Gadus morhua) suhtes, millega toetatakse selle varu pikaajalist säästvat majandamist kooskõlas Põhjamere mitmeaastast kava käsitleva määruse artikliga 13.

(60)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingus ja selle rakendusprotokollis (16) sätestatud korra kohaselt on ühiskomitee kehtestanud liidule 2024. aastaks püügivõimaluste taseme Gröönimaa vetes. Liidu püügivõimaluste tase Gröönimaa vetes 2024. aastal dokumenteeriti ühiskomitee 21.–23. novembril 2023 Brüsselis toimunud koosoleku protokollis. Seepärast tuleks asjaomased kalapüügivõimalused kindlaks määrata nimetatud protokollis esitatud tasemel, võttes arvesse ülekandeid Norrale iga-aastase püügivõimaluste vahetamise raames. Hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) püügivõimaluste tase ICESi 5. ja 14. alapiirkonna Gröönimaa vetes ei hõlma 150-tonnist reservi, mida tuleb arvesse võtta, nagu on sätestatud liidu ja Norra vahel 2024. aasta kalandusalaste konsultatsioonide käigus kokkulepitud protokollis.

(61)

9. veebruari 1920. aasta Teravmägede (Svalbardi) kokkulepe (edaspidi „1920. aasta Pariisi leping“) tagab kõigile selle kokkuleppe osalistele Svalbardi ümbruses võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ressurssidele, sealhulgas seoses püügitegevusega. Liidu seisukoht nimetatud juurdepääsu kohta on esitatud mitmes verbaalnoodis Norrale, viimati 26. veebruaril 2021, 28. juunil 2021 ja 1. augustil 2022. Mis puudutab lumekrabide (Chionoecetes spp.) püügi võimalusi Svalbardi ümbruses, on asjakohane määrata kindlaks selliste kalalaevade arv, kellel on selline püük lubatud, et tagada lumekrabide varude kasutamine Svalbardi ümbruses viisil, mis on kooskõlas mittediskrimineerivate majandamisnormidega, mille võib kehtestada Norra, kellel on selles piirkonnas suveräänsed õigused ja jurisdiktsioon kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja 1920. aasta Pariisi lepingu asjaomaste sätetega. Nimetatud püügivõimaluste eraldamine liikmesriikidele on piiratud 2024. aastaga. Tuletatakse meelde, et liidus lasub esmavastutus kohaldatava õiguse järgimise tagamise eest lipuliikmesriikidel.

(62)

Seoses arktilise Norra tursa püügivõimalustega on asjakohane kehtestada liidu tursakvoot Svalbardi vetes ning ICESi 1. alapiirkonna ja 2.b rajooni rahvusvahelistes vetes, võttes aluseks kõnealuse kalavaru lubatud kogupüügi ja liidu varasemad püügiõigused. Kõnealune liidu kvoot tuleks eraldada liikmesriikidele kooskõlas nõukogu otsusega 87/277/EMÜ, (17) võttes arvesse vajalikke kohandusi, mis on tingitud Ühendkuningriigi väljaastumisest liidust, nagu on sätestatud kaubandus- ja koostöölepingu 36. lisa tabelis E.

(63)

Vastavalt liidu avaldusele, mis käsitleb liidu vetes püügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis ja mis kiideti liidu nimel heaks nõukogu otsusega (EL) 2015/1565, (18) on vaja määrata kindlaks Venezuela kalalaevadele liidu vetes riffahvena püügiks antavate lubade maksimaalne arv.

(64)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et lubada konkreetsel liikmesriigil hallata talle eraldatud püügikoormust kilovatt-päevade süsteemi alusel, anda täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise eest ja teadusliku vaatlemise tõhustamiseks ning kehtestada tabelivormid, mida kasutatakse liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahelise merepäevade ülekandmise kohta teabe kogumiseks ja edastamiseks. Komisjon peaks kõnealuseid volitusi teostama kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (19).

(65)

Arvestades, et teatavaid sätteid tuleks kohaldada järjepidevalt, ning selleks, et vältida õiguskindlusetust ajavahemikul eelmise aasta lõpust kuni kuupäevani, mil jõustub järgmiseks aastaks püügivõimaluste kindlaksmääramist käsitlev määrus, tuleks püügi keelamist ja püügikeeluaegasid käsitlevaid käesoleva määruse sätteid kohaldada jätkuvalt 2025. aasta alguses kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks püügivõimalused 2025. aastaks. Samadel põhjustel tuleks selliseid sätteid, mida kohaldatakse 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025 või 31. detsembrini 2026, jätkuvalt kohaldada 2026. või 2027. aasta alguses kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks vastavalt 2026. või 2027. aasta püügivõimalused.

(66)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2024. Püügikoormuse piiranguid käsitlevaid sätteid tuleks siiski kohaldada alates 1. veebruarist 2024. Lisaks tuleks alates 1. aprillist 2024 kohaldada sätteid, mis käsitlevad euroopa angerja töönduslikku püüki ICESi 3., 4., 6., 7., 8. ja 9. alapiirkonna liidu merealadel ja riimvetes ning sellega piirnevates liidu riimvetes, et vältida samateemaliste sätete kattumist määrusega (EL) 2023/194. Kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval.

(67)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada hariliku makrelli kohta viimati kehtestatud püügivõimaluste suhtes ICESi 3.a rajoonis, 2.a, 3.b ja 3.c rajooni Ühendkuningriigi ja liidu vetes, 3.d rajoonis ja ICESi 4. alapiirkonnas ning 2.a ja 4.a rajooni Norra vetes (MAC/2A34-N) alates 1. jaanuarist 2023, et võimaldada liidule juurdepääsu oma hariliku makrelli kvoodi täielikuks kasutamiseks. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta seetõttu õiguskindluse ega õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid.

(68)

Teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse liidu püügivõimalused või piiratakse neid, võeti asjakohastes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu 2023. aasta lõpus ja neid hakati kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast tuleks käesoleva määruse sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldada tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CAMLRi konventsiooni alal kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad püügivõimalused või -keelud CAMLRi konventsiooni alal kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2023, tuleks käesoleva määruse asjaomaseid sätteid kohaldada alates nimetatud kuupäevast. Lisaks kestab kihvkalade püügi hooaeg SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning kuna selle liigirühma lubatud kogupüük kehtestatakse 1. detsembril 2023 algavaks ajavahemikuks, tuleks lubatud kogupüüki kohaldada alates kõnealusest kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna osalisriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel on keelatud püüda CAMLRi konventsiooni alal ja SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas kala ilma loata.

(69)

Liikmesriigid peaksid kooskõlas ICCATi reeglitega tagama, et nende kalalaevad ei kasuta peibutuspüügivahendeid 15 päeva jooksul enne püügikeeluaja algust, st alates 17. detsembrist 2023. Seepärast tuleks käesoleva määruse sätteid, millega kõnealust meedet rakendatakse liidu õiguses, kohaldada tagasiulatuvalt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu.

2. Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)	2024. aasta püügi piirnormid, ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2025. ja 2026. aasta püügi piirnormid;

b)	2024. aasta püügikoormuse piirangud, välja arvatud II lisas esitatud püügikoormuse piirangud, mida kohaldatakse 1. veebruarist 2024 kuni 31. jaanuarini 2025;

c)	teatavate kalavarude püügi võimalused CAMLRi konventsiooni alal ja teatavate kalavarude püügi võimalused SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas ajavahemikul alates 1. detsembrist 2023 kuni 30. novembrini 2024.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste kalalaevade suhtes:

a)	liidu kalalaevad ning

b)	liidu vetes tegutsevad kolmanda riigi kalalaevad.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)	harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on käesoleva määruse asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud, ning

b)	kaldalt toimuva tööndusliku püügi suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„kolmanda riigi kalalaev“ – kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

b)	„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

c)	„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

„lubatud kogupüük“ (TAC) –

i)	igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand lossimiskohustusest;

ii)	igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

e)	„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, sh kaudsetel näitajatel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

g)	„analüütiline lubatud kogupüük“ – lubatud kogupüük, mille kohta on olemas analüütiline hinnang;

h)	„ennetuslik lubatud kogupüük“ – lubatud kogupüük, mille kohta analüütiline hinnang puudub, kuid mille kohta on olemas ettevaatusprintsiibil põhinev hinnang või hinnang puudub;

i)	„võrgusilma suurus“ – määruse (EL) 2019/1241 artikli 6 punktis 34 määratletud võrgusilma suurus;

j)	„liidu kalalaevade register“ – register, mille on loonud komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3;

k)	„püügipäevik“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik;

l)	„mõõtevahenditega varustatud poi“ – poi, mis on selgelt tähistatud kordumatu viitenumbriga, mis võimaldab tuvastada selle omaniku, ja mis on varustatud satelliitseiresüsteemiga selle asukoha jälgimiseks;

m)	„toimiv poi“ – mis tahes eelnevalt aktiveeritud, sisse lülitatud ja merel triivival peibutuspüügivahendil või triivival alusel kasutatav mõõtevahenditega varustatud poi, mis edastab asukohti ja muud kättesaadavat teavet, näiteks kajaloodi prognoose.

Artikkel 4

Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi kalapüügipiirkondade määratlusi:

a)	„ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 (20) III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

b)	„Skagerrak“ – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)	„Kattegat“ – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

„ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

53°30′N 15°00′W;

53°30′N 11°00′W;

51°30′N 11°00′W;

51°30′N 13°00′W;

51°00′N 13°00′W;

51°00′N 15°00′W;

„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 25“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

43°00′N 9°00′W;

43°00′N 10°00′W;

43°30′N 10°00′W;

43°30′N 9°00′W;

44°00′N 9°00′W;

44°00′N 8°00′W;

43°30′N 8°00′W;

„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 26“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

43°00′N 8°00′W;

43°00′N 10°00′W;

42°00′N 10°00′W;

42°00′N 8°00′W;

„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 27“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

42°00′N 8°00′W;

42°00′N 10°00′W;

38°30′N 10°00′W;

38°30′N 9°00′W;

40°00′N 9°00′W;

40°00′N 8°00′W;

h)	„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 30“ – geograafiline ala, mis asub Cádizi lahes ja sellega piirnevates 9.a rajooni vetes ning kuulub Hispaania jurisdiktsiooni alla;

„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 31“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

43°30′N 6°00′W;

44°00′N 6°00′W;

44°00′N 2°00′W;

43°30′N 2°00′W;

j)	„Cádizi laht“ – ICESi 9.a rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7°23′48′′W ida poole;

k)	„CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni) konventsiooni ala“ – Antarktika vete elusressursside kaitse konventsioonis (CAMLRi konventsioon) (21) määratletud geograafiline ala;

l)	„CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 (22) II lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

m)	„IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala“ – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis (Antigua konventsioon) (23) kindlaks määratud geograafiline ala;

n)	„ICCATi (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni) konventsiooni ala“ – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis (24) kindlaks määratud geograafiline ala;

o)	„IOTC (India Ookeani Tuunikomisjoni) pädevusalasse kuuluv ala“ – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus (25) kindlaks määratud geograafiline ala;

p)	„NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 217/2009 (26) III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

q)	„NAFO konventsiooni ala“ – Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonis (27) kindlaks määratud geograafiline ala;

r)	„NAFO reguleerimispiirkond“ – Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni ala see osa, mis asub väljaspool riikide jurisdiktsiooni;

s)	„SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (28) kindlaks määratud geograafiline ala;

t)	„SIOFA (India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe) kokkuleppega hõlmatud piirkond“ – India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes (29) kindlaks määratud geograafiline ala;

u)	„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (30) kindlaks määratud geograafiline ala;

v)	„WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (31) kindlaks määratud geograafiline ala;

w)	„Beringi mere avameri“ – Beringi mere avamere geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuriikide territoriaalmere laiust;

„IATTC ja WCPFC konventsiooni alade kattuv piirkond“ – järgmiste koordinaatidega määratud geograafiline ala:

150o läänepikkust,

130o läänepikkust,

4o lõunalaiust,

50o lõunalaiust;

y)	„GFCMi geograafilised alapiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (32) I lisas määratletud alad.

II JAOTIS

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1. Liidu kalalaevadele liidu vetes ja teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on sätestatud I lisas.

2. Asjaomane rannikuriik võib anda liidu kalalaevadele loa püüda kala käesoleva määruse I lisas esitatud lubatud kogupüügi ulatuses Fääri saarte, Gröönimaa ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 22 ja V lisa A osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 (33) ja komisjoni poolt kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustele.

3. Ühendkuningriik võib anda liidu kalalaevadele loa püüda kala käesoleva määruse I lisas esitatud lubatud kogupüügi ulatuses Ühendkuningriigi kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes vastavalt käesoleva määruse artiklis 22 ning määruses (EL) 2017/2403 ja komisjoni poolt kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustele.

Artikkel 6

Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1. Käesoleva määruse I lisas sätestatud lubatud kogupüügid määrab kindlaks asjaomane liikmesriik juhul, kui see on nii sätestatud kõnealuses lisas.

2. Liikmesriik määrab lõikes 1 osutatud lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:

a)	see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

selle tulemusena kasutatakse varusid

i)	võimalikult suure tõenäosusega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, kui analüütiline hinnang on olemas, või

ii)	vastavalt kalavarude majandamise suhtes võetavale ettevaatusprintsiibil põhinevale lähenemisviisile, kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik.

3. Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2024 järgmise teabe:

a)	kindlaksmääratud lubatud kogupüügid;

b)	asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel lubatud kogupüügi kindlaksmääramine põhineb;

c)	üksikasjalik teave selle kohta, kuidas kindlaksmääratud lubatud kogupüügid vastavad lõikele 2.

Artikkel 7

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustuseta saaki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui:

a)	selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad, kellel on kvoot, ja see kvoot ei ole ammendatud, või

b)	see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole liikmesriikide vahel ära jaotatud, ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

2. Mittesihtliikide varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides ja mille suhtes saab kohaldada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 8 kehtestatud erandit kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 8

Kvootide vahetamise mehhanism lubatud kogupüügi puhul vältimatu kaaspüügi korral

1. Selleks et võtta arvesse lossimiskohustust ja teha teatava kaaspüügi kvoodid kättesaadavaks liikmesriikide jaoks, kellel neid kvoote ei ole, kohaldatakse IA lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi suhtes lõigetes 2–5 kindlaks määratud kvootide vahetamise mehhanismi.

2. Igale liikmesriigile eraldatud kvootidest tehakse 6 % tursa (Gadus morhua) lubatud kogupüügist Keldi meres (COD/7XAD34) ja Šotimaast läände jäävates vetes (COD/5BE6A), merlangi lubatud kogupüügist Iiri meres (WHG/07A.) ja atlandi merilesta lubatud kogupüügist ICESi 7.h, 7.j ja 7.k rajoonis (PLE/7HJK.) ning 3 % merlangi lubatud kogupüügist Šotimaast läände jäävates vetes (WHG/56-14) kättesaadavaks kvootide vahetamise reservi (edaspidi „reserv“) jaoks, mis avatakse 1. jaanuarist 2024. Ilma kvootideta liikmesriikidel on reservile ainujuurdepääs kuni 31. märtsini 2024.

3. Reservist võetud koguseid ei või vahetada ega järgmisesse aastasse üle kanda. Pärast 31. märtsi 2024 antakse kõik kasutamata kogused tagasi neile liikmesriikidele, kes algselt reservi panustasid.

4. Ilma kvoodita liikmesriik valib vastu antavad kvoodid IA lisa C osas loetletud kalavarudele sätestatud kvootidest, kui ta ei ole reservi panustanud liikmesriigiga kokku leppinud teisiti.

5. Lõikes 4 osutatud kvootidel on samaväärne kaubanduslik väärtus, mis on kindlaks määratud turul kehtiva vahetuskursi või muu vastastikku vastuvõetava vahetuskursi alusel. Alternatiivide puudumise korral määratakse samaväärne kaubanduslik väärtus kindlaks eelmise aasta keskmiste liidu hindade alusel, lähtudes Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse andmetest.

6. Kui lõigetes 2–5 sätestatud kvootide vahetamise mehhanism ei võimalda liikmesriikidel oma vältimatut kaaspüüki sarnases ulatuses katta, püüavad liikmesriigid leppida kokku kvootide vahetamises määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel, tagades et vahetatavad kvoodid oleksid sama kaubandusliku väärtusega.

Artikkel 9

Püügikoormuse piirangud ICESi 7.e rajoonis

1. Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemikul kehtivad hariliku merikeele püügikoormuse piirangud ICESi 7.e rajoonis on sätestatud II lisas.

2. Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, millega ta eraldab II lisa punkti 7.4 kohase taotluse esitanud liikmesriigile II lisa punktis 5 osutatud päevadele lisaks täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib liikmesriik oma lipu all sõitval kalalaeval lubada viibida ICESi 7.e rajoonis, kui laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest. Komisjon võtab kõnealuse rakendusakti vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, millega ta eraldab taotluse esitanud liikmesriigile ajavahemikul 1. veebruarist 2024 kuni 31. jaanuarini 2025 lisaks II lisa punktis 5 osutatud päevadele kuni kolm päeva, mille jooksul võib kalalaev viibida ICESi 7.e rajoonis tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, nagu on osutatud II lisa punktis 8.1. Kõnealune eraldis põhineb nimetatud liikmesriigi poolt II lisa punkti 8.3 kohaselt esitatud kirjeldusel ning selle esitamisele järgneval konsultatsioonil STECFiga. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10

Hariliku huntahvena püüki ICESi 4.b, 4.c ja 6.a rajoonis ning ICESi 7. alapiirkonnas käsitlevad meetmed

1. Keelatud on liidu kalalaevade ja igasugune kaldalt toimuv hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) töönduslik püük ICESi 4.b ja 4.c rajoonis ning 7. alapiirkonnas ning kõnealuses piirkonnas püütud hariliku huntahvena pardal hoidmine, ümber laadimine, ümber paigutamine ja lossimine.

2. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata kaldalt, ilma laevata toimuval töönduslikul püügil kaaspüügina võrku sattunud huntahvena suhtes. Seda erandit kohaldatakse enne 2017. aastat välja antud rannapüügi võrgulubade suhtes. Huntahven ei tohi olla tööndusliku rannapüügi sihtliik ja lossida võib üksnes vältimatu kaaspüügina võrku sattunud huntahvenat.

3. Erandina lõikest 1 võivad liidu kalalaevad 2024. aasta jaanuaris ja alates 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2024 ICESi 4.b, 4.c, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h rajoonis püüda, pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida harilikku huntahvenat, mis on kõnealuses piirkonnas püütud järgmiste püügivahendite abil ja järgmistes kogustes:

a)	põhjatraaliga (34) püügi korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 3,8 tonni kalalaeva ja aasta kohta ning 5 % asjaomase kalalaeva poolt ühe püügireisi ajal püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust;

b)	noodaga (35) püügi korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 3,8 tonni kalalaeva ja aasta kohta ning 5 % asjaomase kalalaeva poolt ühe püügireisi ajal püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust;

c)	õngekonksude ja -nööridega (36) püügi korral mitte rohkem kui 6,2 tonni kalalaeva kohta;

d)	vainakkevõrkudega (37) püügi korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 1,6 tonni kalalaeva kohta.

Esimese lõigu punktis c sätestatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud hariliku huntahvena püük õngekonksude ja -nööridega.

Esimese lõigu punktis d sätestatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud hariliku huntahvena püük vainakkevõrkudega.

Liidu kalalaeva asendamise korral võivad liikmesriigid lubada erandite kohaldamist teise liidu kalalaeva suhtes, tingimusel et nende liidu kalalaevade arv, mille suhtes asjaomast erandit kohaldatakse, ja nende kogupüügivõimsus ei suurene.

4. Lõikes 3 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühelt kalalaevalt teisele.

5. Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt toimuva püügi korral ICESi 4.b, 4.c, 6.a ja 7.a–7.k rajoonis:

on 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2024:

i)	hariliku huntahvena puhul lubatud kasutada ainult „püüa ja vabasta“ kalastamisviisi ritvõnge või ridvata õngega;

ii)	nimetatud piirkonnas püütud harilikku huntahvenat keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida ja lossida;

on jaanuaris ja 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2024:

i)	lubatud püüda ja endale jätta kõige rohkem kaks harilikku huntahvenat kaluri kohta päevas;

ii)	pardal hoitava hariliku huntahvena alammõõt 42 cm;

iii)	keelatud seisevvõrkudega harilikku huntahvenat püüda ja pardal hoida.

6. Lõike 5 kohaldamine ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.

Artikkel 11

Hariliku huntahvena püüki ICESi 8.a ja 8.b rajoonis käsitlevad meetmed

1. Prantsusmaa ja Hispaania tagavad kooskõlas määrusega (EL) 2019/472, et hariliku huntahvena töönduspüük ja harrastuspüük ICESi 8.a ja 8.b rajoonis ei ületa 2 642 tonni, mis vastab FMSY väärtusele, mida on vähendatud proportsionaalselt, et võtta arvesse biomassi vähenemist alla MSY Btrigger taseme.

2. Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt toimuva püügi puhul on ICESi 8.a ja 8.b rajoonis:

a)	lubatud püüda ja endale jätta kõige rohkem üks harilik huntahven kaluri kohta päevas;

b)	keelatud seisevvõrkudega harilikku huntahvenat püüda ja pardal hoida.

3. Lõige 2 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.

Artikkel 12

Meetmed, mis käsitlevad pollaki harrastuskalapüüki ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes

1. Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt toimuva püügi puhul on ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes:

a)	lubatud püüda ja endale jätta kõige rohkem kaks pollaki (Pollachius pollachius) isendit kaluri kohta päevas. Kui see ülemmäär on saavutatud, võib harrastada „püüa ja vabasta“ kalastamisviisi;

b)	1. jaanuarist kuni 30. aprillini ei tohi püüda ega endale jätta mitte ühtegi pollaki isendit. Nimetatud perioodil võib siiski harrastada „püüa ja vabasta“ kalastamisviisi.

2. Lõige 1 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.

Artikkel 13

Meetmed seoses euroopa angerja püügiga ICESi 3., 4., 6., 7., 8. ja 9. alapiirkonna liidu vetes

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ICESi 3., 4., 6., 7., 8. ja 9. alapiirkonna liidu merealade ja riimvete suhtes ning sellega piirnevate liidu riimvete suhtes. Riimvete hulka kuuluvad estuaarid, laguunid ja üleminekuveed.

2. Käesolevat artiklit ei kohaldata tööndusliku kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need uuringud viiakse läbi kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega ning et STECF on komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele kinnitanud, et sellised teadusuuringud on teaduslikel põhjustel õigustatud. Samu tingimusi kohaldatakse analoogia alusel ka tööndusliku kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute eesmärgil ja ilma kalalaevata.

3. Euroopa angerja (Anguilla anguilla) töönduslik püük on keelatud selle liigi kõigis eluetappides vähemalt kuue kuu jooksul ajavahemikul 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025. Lisaks teevad liikmesriigid ja kalurid kõik mõistlikud jõupingutused, et minimeerida euroopa angerja juhuslikku kaaspüüki ja võimaluse korral see lõpetada. Juhupüügi korral ei tohi püütud isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Selleks määravad asjaomased liikmesriigid järgmistel tingimustel kas üksi või ühiselt ühe või mitu keeluaega:

a)	vajaduse korral võivad keeluaeg või -ajad liikmesriikide vahel või liikmesriigi erinevates püügipiirkondades erineda, et võtta arvesse angerja geograafilist ja hooajalist rännet selle erinevates eluetappides;

b)	keeluaeg või -ajad kestavad järjestikuse või mittejärjestikuse ajavahemikuna vähemalt kuus kuud ja neid kohaldatakse kõikide asjaomaste kalurite suhtes vastavas püügipiirkonnas;

c)	keeluaeg või -ajad peavad olema kooskõlas määruses (EÜ) nr 1100/2007 sätestatud kaitse-eesmärkidega ja kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt kehtestatud riiklike majandamiskavadega ning

d)	keeluaeg või -ajad hõlmavad euroopa angerja peamist rändeperioodi või rändeperioode, sealhulgas rände tipp-perioodi nende vastavas eluetapis asjaomases liikmesriigis.

4. Erandina lõike 3 punktist d võivad asjaomased liikmesriigid euroopa angerja isendite puhul, mille kogupikkus on 12 cm või rohkem, lubada peamisel rändeperioodil püügitegevust kokku kuni 30 järjestikusel või mittejärjestikusel päeval, mida kohaldatakse kõikide asjaomase püügipiirkonna kalurite suhtes. Sellisel juhul määravad asjaomased liikmesriigid kindlaks samaväärse ajavahemikuga täiendava keeluaja peamise rändeperioodi jooksul või teise võimalusena vahetult enne või pärast seda. Kui liikmesriik lubab püügitegevust mittejärjestikustel päevadel, tuleb püügivahendid mittejärjestikuste päevade vahelisel perioodil veest eemaldada.

5. ICESi 3. alapiirkonnas püütud kogupikkusega 12 cm või suuremate euroopa angerja isendite puhul lepivad kõik asjaomased liikmesriigid kokku lõikes 3 osutatud keeluaja või keeluaegade ning lõikes 4 osutatud erandi suhtes, et tagada angerja tõhus kaitse tema rände jooksul Läänemerest Põhjamerre. Kui sellist kokkulepet 1. märtsiks 2024 ei saavutata, kehtib Taanis, Saksamaal, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes ja Rootsis 15. septembrist 2024 kuni 15. märtsini 2025 püügikeeld, võimaluseta kasutada lõikes 4 osutatud erandit.

6. Täiendava erandina lõike 3 punktist d võivad asjaomased liikmesriigid euroopa angerja isendite puhul, mille kogupikkus on vähem kui 12 cm, lubada peamisel rändeperioodil püügitegevust kokku kuni 30 järjestikusel või mittejärjestikusel päeval, mida kohaldatakse kõikide asjaomase püügipiirkonna kalurite suhtes. Lisaks võivad asjaomased liikmesriigid lubada peamisel rändeperioodil üksnes taasasustamise eesmärgil toimuvat püüki veel 50 päeva jooksul. Mõlemal juhul määravad asjaomased liikmesriigid kindlaks samaväärse ajavahemikuga täiendava keeluaja peamise rändeperioodi jooksul või teise võimalusena vahetult enne või pärast seda. Kui liikmesriik lubab püügitegevust mittejärjestikustel päevadel, tuleb püügivahendid mittejärjestikuste päevade vahelisel perioodil veest eemaldada.

7. Euroopa angerja harrastuspüük on keelatud kõigis eluetappides.

8. Asjaomane liikmesriik teatab eraldi või koos teiste liikmesriikidega komisjonile:

a)	hiljemalt 1. märtsiks 2024 keeluaja või -ajad, mille ta on lõigete 3–6 kohaselt kindlaks määranud, koos lisateabega, millega põhjendatakse valitud keeluaega või -aegu;

b)	lõigete 3–6 kohaselt kindlaks määratud keeluaja või -aegadega seoses võetud riigisisesed meetmed kahe nädala jooksul pärast nende vastuvõtmist.

Artikkel 14

Püügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel ei piira järgmist:

a)	määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohane püügivõimaluste vahetamine;

b)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohane mahaarvamine ja ümberjaotamine;

c)	määruse (EL) 2017/2403 artiklite 12 ja 47 kohane püügivõimaluste ümberjaotamine;

d)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 alusel lubatud lisakoguste lossimine;

e)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane koguste peatamine;

f)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohane mahaarvamine;

g)	käesoleva määruse artiklite 23 ja 51 kohane kvootide ülekandmine ja omavahel vahetamine.

2. Varud, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

3. Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 15

Tobiapüügi keeluajad

ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on tobiate (Ammodytes spp.) töönduslik püük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püünistega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2024 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2024.

Artikkel 16

Põhjamere tursavarude suhtes kohaldatavad parandusmeetmed

1. Püügikeelualad, välja arvatud pelaagiliste püügivahendite jaoks (seinnoodad ja traalid), ning keeluajad on sätestatud IV lisas.

2. Kalalaevadel, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille väikseim võrgusilma suurus on ICESi 4.a ja 4.b rajooni puhul vähemalt 70 mm ning ICESi 3.a rajooni puhul vähemalt 90 mm, ning õngejadadega, (38) on keelatud püüda kala ICESi 4.a rajooni liidu vetes 58°30′00′′ põhjalaiusest põhja pool ja 61°30′00′′ põhjalaiusest lõuna pool ning ICESi 3.a.20 alarajooni (Skagerrak) ja 4.a ja 4.b rajooni liidu vetes 57°00′00′′ põhjalaiusest põhja pool ja 5°00′00′′ idapikkusest ida pool.

3. Erandina lõikest 2 võivad nimetatud lõikes osutatud kalalaevad püüda kala nimetatud lõikes osutatud piirkondades tingimusel, et nad vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

nende tursapüügi osakaal ei ületa 5 % kogupüügist püügireisi kohta; kalalaevad, mille tursapüügi osakaal ajavahemikul 2017–2019 ei ületanud 5 % kogupüügist, loetakse sellele kriteeriumile vastavaks, kui nad kasutavad ka edaspidi kõnealusel ajavahemikul kasutatud püügivahendit; selle eelduse võib ümber lükata;

kasutatakse reguleeritud ja väga selektiivset põhjatraali või noota, mille tulemusena väheneb tursapüük teadusliku uuringu kohaselt vähemalt 30 % võrreldes laevadega, mis püüavad määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osa punktis 1.1 määratletud standardsuuruses võrgusilmaga veetavate püünistega; STECF võib selliseid uuringuid hinnata ja negatiivse hinnangu korral ei peeta neid püügivahendeid enam kasutuskõlblikeks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud piirkondades;

kalalaevadel, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm (TR1), kasutatakse järgmisi väga selektiivseid püügivahendeid:

i)	traali paun, mille väikseim võrgusilma suurus on 600 mm;

ii)	traali tõstetud põhjatross (0,6 m);

iii)	horisontaalne eralduspaneel suure võrgusilmaga selektiivsusaknaga;

kalalaevade puhul, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille võrgusilma suurus on ICESi 4.a rajoonis vähemalt 70 mm ja ICESi 3.a rajoonis vähemalt 90 mm, kuid alla 100 mm (TR2), kasutatakse järgmisi väga selektiivseid püügivahendeid:

i)	lapikkalu ja ümarkalu eraldav horisontaalne sortimisvõre, mille võresamm on kuni 50 mm ja millel on vaba väljapääsuava ümarkala jaoks;

ii)	selektiivtraali paneel, mille ruudukujulise võrgusilma suurus on 300 mm;

iii)	sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm ja millel on vaba väljapääsuava kaladele;

kalalaevade suhtes kohaldatakse tursapüügi vältimise riiklikku kava, et ruumiliste või tehniliste meetmete või nende kombinatsiooni abil hoida tursapüük jätkuvalt kooskõlas kalastussuremuse määraga, mis vastab kindlaksmääratud püügivõimalustele, mis põhinevad teaduslikus nõuandes esitatud tasemetel; STECF (liikmesriikide puhul) ja asjaomane riiklik teadusasutus (kolmandate riikide puhul) peaksid selliseid kavasid hindama hiljemalt kaks kuud pärast kava rakendamist ning vajaduse korral neid täiendavalt muutma, kui sellistes hinnangutes leitakse, et tursapüügi vältimise riikliku kava eesmärki ei saavutata.

4. Liikmesriigid tõhustavad lõikes 2 osutatud kalalaevade seiret, kontrolli ja järelevalvet, et tagada lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmist.

5. Käesolevat artiklit ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvate püügitoimingute suhtes, tingimusel et kõnealused uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikliga 25.

Artikkel 17

Tehnilised meetmed Keldi mere, Iiri mere ja Šotimaa lääneranniku vete jaoks

1. Kalalaevade suhtes, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega ICESi 7.f ja 7.g rajoonis, 7.h rajooni osas 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ning 7.j rajooni osas 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ja 11° läänepikkusest ida pool, kohaldatakse järgmisi meetmeid:

põhjatraalide või nootadega püüdvad kalalaevad kasutavad järgmise suurusega võrgusilmadega püügivahendeid:

i)	110 mm noodapära, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 120 mm;

ii)	100 mm T90-tüüpi noodapära;

iii)	120 mm noodapära;

iv)	100 mm noodapära, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 160 mm;

lisaks kasutavad sellised põhjatraalidega püüdvad kalalaevad, mille saak mõõdetuna enne tagasiheidet koosneb vähemalt 20 % ulatuses kilttursast, püügivahendit, mille õngeliini ja selisekaitse vahe on vähemalt üks meeter.

Liikmesriigid võivad teha erandi käesoleva punkti kohaldamisest sellistele põhjatraalidega püüdvatele kalalaevadele, mille saak mõõdetuna enne tagasiheidet koosneb vähem kui 1,5 % ulatuses tursast, tingimusel et nende laevade puhul suurendatakse järk-järgult vaatlemist merel vähemalt 20 %-ni kõigist nende püügireisidest;

põhjatraalide või nootadega püüdvad kalalaevad, mille puhul üle 30 % püügist moodustab norra salehomaari püük, kasutavad üht järgmistest püügivahenditest:

i)	300 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusaken; laevadel, mille kogupikkus on alla 12 meetri, võib kasutada 200 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusakent;

ii)	selektiivtraali paneel;

iii)	35 mm võresammuga sortimisvõre või sarnane sortimisresti selektiivne seadeldis;

iv)	100 mm noodapära, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 100 mm;

v)	kahekordne noodapära, kui kõige ülemise noodapära T90 võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm ning see on varustatud eralduspaneeliga, mille võrgusilma suurus on kuni 300 mm;

põhjatraalide või nootadega püüdvad kalalaevad, mille puhul üle 55 % püügist moodustab merlangi püük või euroopa merikuradi, euroopa merluusi ja megrimi püük kokku, kasutavad üht järgmistest püügivahenditest:

i)	100 mm noodapära, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 100 mm;

ii)	100 mm T90-tüüpi noodapära ja pikendus.

2. ICESi 6.a ja 5.b rajoonis liidu vetes ida pool 12° läänepikkust (Šotimaa lääneranniku veed) põhjatraalide või nootadega püüdvate kalalaevade suhtes kohaldatakse norra salehomaari (Nephrops norvegicus) püügil järgnevaid meetmeid:

kalalaevad, mis kasutavad noodapära, mille võrgusilma suurus on alla 100 mm, kasutavad vähemalt 300 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusakent (fikseeritud paigutusega); laevade puhul, mille kogupikkus on alla 12 m ja/või mille mootori võimsus on kuni 200 kW, võib selektiivsusakna kogupikkus olla 2 m ja selle võrgusilma suurus 200 mm;

b)	kalalaevad, mis kasutavad noodapära, mille võrgusilma suurus on 100–119 mm, ja mille püügist moodustab üle 30 % norra salehomaar, kasutavad vähemalt 160 mm ruudukujuliste silmadega selektiivakent (fikseeritud paigutusega).

3. ICESi 7.a rajoonis (Iiri merel) põhjatraalide või nootadega püüdvate kalalaevade suhtes kohaldatakse järgnevaid meetmeid.

kalalaevad, mis püüavad põhjatraalide või nootadega, mille noodapära võrgusilm on 70 mm või suurem, kuid väiksem kui 100 mm ja mille püügist üle 30 % moodustab norra salehomaari püük, kasutavad üht järgmistest püügivahenditest:

i)	300 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusaken; kalalaevad, mille kogupikkus on alla 12 meetri, võivad kasutada 200 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusakent;

ii)	selektiivtraali paneel;

iii)	35 mm võresammuga sortimisvõre;

iv)	CEFAse sortimisrest;

v)	üles-alla veetavate võrgutrossidega traal;

b)	põhjatraalide või nootadega püüdvad kalalaevad, mille kogupikkus on 12 meetrit või üle selle ja mille kogupüügist üle 10 % moodustab kilttursa, tursa ja railaste püük kokku, kasutavad 120 mm noodapära.

4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud püügiprotsendid arvutatakse välja pärast iga püügireisi kõigi lossitud mere bioloogiliste ressursside eluskaalu määrana kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ja määruse (EL) 2019/1241 artikli 27 lõikega 2.

5. Püük põhjatraalide ja nootade abil keelatakse kalalaevadele järgmistes püügipiirkondades:

a)	ICESi 7.f–7.k rajoonides;

b)	ICESi 7.e rajoonis, mis jääb läänepikkusest 5° lääne poole, ja

c)	ICESi 7.b ja 7.c rajoonides.

Käesolevat keeldu ei kohaldata selliste kalalaevade suhtes, mis:

i)	kasutavad noodapära, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm, või

ii)	mille tursa kaaspüük (kui püük toimub väljaspool lõikes 1 märgitud piirkondi) ei ületa STECF hinnangul 1,5 %.

Artikkel 18

Tehnilised meetmed seoses mustlaik-besuugo püügiga ICESi 6.–8. alapiirkonnas

1. ICESi 6.–8. alapiirkonnas kohaldatakse püütud mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) suhtes kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 36 cm.

2. ICESi 6.–7. alapiirkonnas kohaldatakse harrastuskalapüügi käigus püütud mustlaik-besuugo suhtes kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 40 cm.

3. ICESi 6.–8. alapiirkonnas on Prantsusmaa lipu all sõitvatel kalalaevadel 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2024 mustlaik-besuugo püük keelatud.

4. Astuuria ja Galicia vastas asuvas Kantaabria mere lääneosas on 1. veebruarist kuni 30. septembrini 2024 keelatud kalapüük põhjaõngejadadega (LLS) ja põhjatraalidega (OTB).

5. Mustlaik-besuugo harrastuspüük on keelatud järgmistel geograafilistel aladel: piirkond RF 1 (Cariño/Celeiro), piirkond RF 2 (Ribadeo), piirkond RF 3 (Navia), piirkond RF 4 (Ensenada Canero), piirkond RF 5 (Ensenada de Cabrera / Ría San Martín de la Arena), piirkond RF 6 (Ría de Treto), piirkond RF 7 (Bilbao/Plentzia), piirkond RF 8 (Bermeo/Mundaka).

Artikkel 19

Kattegatis tursavarude suhtes kohaldatavad parandusmeetmed

1. Liidu kalalaevad, mis püüavad Kattegatis põhjatraalidega, (39) mille võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm, kasutavad ühte järgmistest selektiivsetest püügivahenditest:

a)	sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm ja millel on vaba väljapääsuava kaladele;

b)	lapikkalu ja ümarkalu eraldav sortimisvõre, mille võresamm on kuni 50 mm ja millel on vaba väljapääsuava ümarkalade jaoks;

c)	selektiivtraali paneel, mille ruudukujulise võrgusilma suurus on 300 mm;

d)	reguleeritud ja väga selektiivne püügivahend, mille tehnilised omadused võimaldavad vastavalt STECFi poolt hinnatud teadusuuringule püüda turska vähem kui 1,5 % saagist, kui see on ainuke püügivahend kalalaeva pardal.

2. Need liikmesriigi projektis osalevad liidu kalalaevad, millel on täielikult dokumenteeritud kalapüügiks vajalik toimiv varustus, võivad püügivahendit kasutada vastavalt määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osale. Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile 31. märtsiks 2024 kõnealuste laevade loetelu.

3. Käesolevat artiklit ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvate püügitoimingute suhtes, tingimusel et kõnealused uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikliga 25.

Artikkel 20

Keelatud liigid

1. Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 4. alapiirkonna ja 7.d rajooni Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes; 3.a rajooni liidu vetes;

b)	harilik limapea (Beryx splendens) NAFO 6. alapiirkonnas;

c)	soomus-astelhai (Centrophorus squamosus) ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes;

d)	portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes;

e)	šokolaadhai (Dalatias licha) ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes;

f)	luits-nokkhai (Deania calceus) ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes;

g)	sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 4. ja 6.–8. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni ja 5. alapiirkonna Ühendkuningriigi vetes ning 3., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

h)	suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes;

õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes; 5. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; 6.–8. alapiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes ning 12. ja 14. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes;

j)	harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes;

k)	ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes;

l)	laineline rai (Raja undulata) ICESi 6. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning ICESi 10. alapiirkonna liidu vetes;

m)	vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes;

n)	harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres.

2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 21

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed lossimise ja püügikoormuse kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas esitatud kalavarukoode.

II peatükk

Load kalapüügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 22

Kalapüügiload

1. Kolmanda riigi vetes viibivatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade (olemasolu korral) maksimaalne arv on sätestatud V lisa A osas.

2. Kui üks liikmesriik kannab pärast komisjoni teavitamist kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse V lisa A osas sätestatud püügipiirkondades, lisatakse ülekandmisele vajaduse korral asjakohane kalapüügilubade üleandmine. Käesoleva määruse V lisa A osas esitatud kalapüügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta ei tohi ületada. Kvooti üle kandev liikmesriik teatab kalapüügilubade üleandmisest komisjonile samal ajal, kui komisjonile teatatakse kvootide ülekandmisest.

III peatükk

Piirkondlike kalandusorganisatsioonide hallatavad püügivõimalused

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 23

Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1. Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni reeglite kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral määrata kindlaks kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile teate selliste piiride kohta.

2. Komisjon võib lõike 1 kohase teate alusel sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid kinnitada. Kui komisjon need piirid kinnitab, väljendab ta põhjendamatu viivituseta oma nõusolekut olla seotud kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamisega. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni reeglitele.

3. Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4. Kalapüügivõimalusi, mida asjaomane liikmesriik on kvootide ülekandmise või vahetamise alusel saanud või mis on talle üle kantud, käsitatakse tema püügivõimalustele lisatud või neist maha arvatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub vastavalt piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega kokku lepitud tingimustele või asjakohasel juhul piirkondliku kalandusorganisatsiooni reeglitele. Kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega ei muuda selline kvootide ülekandmine või vahetamine kalapüügivõimaluste jaotust liikmesriikide vahel.

2. jagu

NEAFC konventsiooni ala

Artikkel 24

Meriahven Irmingeri meres

1. Kogu püügitegevus on keelatud järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega piiratud alal:

Laiuskraad	Pikkuskraad
63°00' N	30°00' W
61°30' N	27°35' W
60°45' N	28°45' W
62°00' N	31°35' W
63°00' N	30°00' W

2. Kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, liidu sadamates ja liidu kalalaevade puhul ka kolmandate riikide sadamates ümber laadida või lossida Irmingeri mere ja sellega külgnevate vete (ICESi 5., 12. ja 14. alapiirkond ning NAFO 1. ja 2. alapiirkond) madalvee pelaagilist ja süvamere pelaagilist nokk-meriahvenat (Sebastes mentella).

3. Liidu kalalaevadel on keelatud osaleda lõikes 2 osutatud kalavarude ümberlaadimises.

4. Liidu laevadel on keelatud tankida või osutada tugiteenuseid kalalaevadele, millel on lõikes 2 osutatud kalavarude saak.

3. jagu

ICCATi konventsiooni ala

Artikkel 25

Püügi-, kasvatamis- ja nuumamisvõimsuse piirangud

1. Selliste liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügilaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni (Thunnus thynnus), mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm, piiratakse VI lisa punkti 1 kohaselt.

2. Selliste rannalähedase väikesemahulise püügiga tegelevate liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm, piiratakse VI lisa punkti 2 kohaselt.

3. Selliste liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm, piiratakse VI lisa punkti 3 kohaselt.

4. Selliste liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse VI lisa punkti 4 kohaselt.

5. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate püüniste arvu piiratakse VI lisa punkti 5 kohaselt.

6. Maksimaalset liidu kalalaevade arvu, millel on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2107 (40) artikliga 17 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga), piiratakse käesoleva määruse VI lisa punkti 7 kohaselt.

7. ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni (Thunnus obesus) püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalset arvu piiratakse VI lisa punkti 8 kohaselt.

Artikkel 26

Harrastuskalapüük

Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid neile eraldatud kvootidest kindla osa harrastuskalapüügiks, nagu on sätestatud ID lisas.

Artikkel 27

Haid

1. Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3. Sugukonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluvate vasarhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimunud püügi korral.

4. Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

5. Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.

6. Atlandi ookeani põhjaosa lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimunud püügi korral.

Artikkel 28

Peibutuspüügivahendid troopikatuunide jaoks

1. Peibutuspüügivahendite kasutamine on ICCATi konventsiooni alal keelatud 1. jaanuarist kuni 12. märtsini 2024.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende kalalaevad ei kasuta peibutuspüügivahendeid alates 17. detsembrist 2023 kuni 31. detsembrini 2023. Ükski kalalaev ei tohi ICCATi konventsiooni alal ühelgi ajal kasutada rohkem kui 300 peibutuspüügivahendit toimivate poidega.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma seinnoodalaevade kohta varasemad peibutuspüügivahendeid käsitlevad andmed 30. juuniks 2024. Kui liikmesriik ei esita nimetatud kuupäevaks kõnealuseid andmeid, ei või tema lipu all sõitvad kalalaevad kasutada peibutuspüügivahendeid seni, kuni komisjon on need andmed nimetatud liikmesriigilt saanud, et edastada need ICCATile.

4. jagu

CAMLRi konventsiooni ala

Artikkel 29

Teavitamine kihvkalade uurimuslikust püügist 2024.–2025. aasta püügihooajal

1. Liikmesriigid võivad osaleda või lubada oma kalalaevadel osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) õngejadaga uurimuslikus püügis 1. detsembrist 2024 kuni 30. novembrini 2025 FAO alapiirkondades 48.6, 88.1 ja 88.2 ning FAO rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3.a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 601/2004 (41) artikli 7 lõigetele 2–7.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tähtaegadest teavitavad sellises püügis osaleda kavatsevad liikmesriigid sellest Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCALMR) sekretariaati hiljemalt 1. juunil 2024.

Artikkel 30

Kihvkalade püük 2023.–2024. aasta püügihooajal

1. Lisaks määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 7a kohastele uurimusliku kalapüügi erinõuetele võivad kihvkala 1. detsembrist 2023 kuni 30. novembrini 2024 püüda ainult need liikmesriigid, kes on märgitud VII lisa tabelis A, ning üksnes samas märgitud alapiirkondades ning mitte suuremal arvul kalalaevadega, kui on nimetatud tabelis märgitud, ning kohaldatakse nimetatud lisa tabelis B sätestatud lubatud kogupüüki ja kaaspüügi piirnorme.

2. Hailiikide sihtpüük muudel eesmärkidel kui teadusuuringud on keelatud. Kihvkalade püügil juhusliku kaaspüügina püütud haid, eriti noorkalad ja marja heitmiseks valmis emaskalad, lastakse elusana vette tagasi.

3. Kui see on kohaldatav, siis kihvkalade püük kõigis väikestes uurimisjaotistes (SSRU) lõpeb niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning igas sellises uurimisjaotises keelatakse püük püügihooaja lõpuni.

4. Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. Kuid FAO alapiirkondades 48.6, 88.1 ja 88.2 on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 31

Tavalise hiilgevähi püük 2024.–2025. aasta püügihooajal

1. Määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 5a kohaldamisel teavitavad liikmesriigid, kes kavatsevad CAMLRi konventsiooni alal püüda 1. detsembrist 2024 kuni 30. novembrini 2025 tavalist hiilgevähki (Euphausia superba), sellest komisjoni hiljemalt 1. mail 2024, kasutades VII lisa liite B osas esitatud vormi.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tähtaegadest ning liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teated CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. maiks 2024.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 lõigete 2 ja 3 kohaselt esitada iga sellise kalalaeva kohta, millele antakse tavalise hiilgevähi püügis osalemiseks luba.

4. CAMLRi konventsiooni alal tavalist hiilgevähki püüda kavatsev liikmesriik teatab oma kavatsusest üksnes nende kalalaevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal

a)	sõidavad tema lipu all või

b)	sõidavad CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid püügi ajal sõidavad eeldatavalt kõnealuse liikmesriigi lipu all.

5. Kui põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu ei ole lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud püügiloaga kalalaeval võimalik tavalise hiilgevähi püügis osaleda, võib asjaomane liikmesriik anda loa seda asendavale kalalaevale. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja saadab komisjonile teavituse koopia, esitades järgmise teabe:

a)	täielikud andmed asenduskalalaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 lõigetega 2 ja 3 ette nähtud teave, ning

b)	põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5. jagu

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

Artikkel 32

IOTC pädevusalasse kuuluval alal kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1. IOTC pädevusalasse kuuluval alal troopikatuune püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus on sätestatud VIII lisa punktis 1.

2. IOTC pädevusalasse kuuluval alal mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus on sätestatud VIII lisa punktis 2.

3. Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes püügipiirkonnas tegutsevad kalalaevad ümber jaotada teise püügipiirkonda, kui nad saavad komisjonile tõendada, et sellise muutuse tulemusel ei suurene asjaomase kalavaru püügi koormus.

4. Kui kavandatakse püügivõimsuse ülekandmist liikmesriigi laevastikule, tagab asjaomane liikmesriik, et ülekantavad kalalaevad on IOTC poolt lubatud laevade registris või mõne muu tuunipüüki majandava piirkondliku kalandusorganisatsiooni laevaregistris. Üle ei tohi kanda selliseid kalalaevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5. Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavades kehtestatud piirides.

Artikkel 33

Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad

1. Triivivad peibutuspüügivahendid peavad olema varustatud mõõtevahenditega varustatud poidega. Muude poide, näiteks raadiopoide kasutamine on keelatud.

2. Seinnoodalaev ei tohi korraga jälgida rohkem kui 300 toimivat poid.

3. Igale seinnoodalaevale aastas hangitavate mõõtevahenditega varustatud poide maksimaalne arv on 500. Ühelgi seinnoodalaeval ei tohi kunagi olla üle 500 mõõtevahenditega varustatud poi (nii varus olev poi kui ka toimiv poi).

4. Varustuslaevade maksimaalne arv on kolm varustuslaeva vähemalt kümne seinnoodalaeva kohta, mis kõik sõidavad ühe liikmesriigi lipu all. Käesolevat lõiku ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kes kasutavad ainult ühte varustuslaeva.

5. Ühte seinnoodalaeva ei toeta ühelgi ajal rohkem kui üks liikmesriigi lipu all sõitev varustuslaev.

6. Liit ei kanna ühtegi uut või täiendavat varustuslaeva IOTC püügiluba omavate laevade registrisse.

6. jagu

SPRFMO konventsiooni ala

Artikkel 34

Pelaagiline kalapüük

1. Üksnes need liikmesriigid, kes tegelesid 2007., 2008. või 2009. aastal SPRFMO konventsiooni alal aktiivselt pelaagilise püügiga, võivad selles piirkonnas püüda pelaagilisi liike kooskõlas IH lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügiga.

2. Lõikes 1 osutatud liikmesriigid võivad IH lisas kindlaks määratud kalapüügivõimalusi kasutada üksnes tingimusel, et nad saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viieteistkümnendaks päevaks järgmise teabe, mille komisjon edastab SPRFMO sekretariaadile:

a)	SPRFMO konventsiooni alal aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekiri;

b)	igakuised püügiaruanded.

7. jagu

IATTC konventsiooni ala

Artikkel 35

Seinnoodapüük

1. Seinnoodalaevad ei tohi püüda kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ega triiptuuni (Katsuwonus pelamis):

29. juulist 2024 (kell 00.00) kuni 8. oktoobrini 2024 (kell 24.00) või 9. novembrist 2024 (kell 00.00) kuni 19. jaanuarini 2025 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

—	Vaikse ookeani Ameerika rannik,

—	150o läänepikkust,

—	40o põhjalaiust,

—	40o lõunalaiust;

9. oktoobrist 2024 (kell 00.00) kuni 8. novembrini 2024 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

—	96o läänepikkust,

—	110o läänepikkust,

—	4o põhjalaiust,

—	3o lõunalaiust.

2. Lipuliikmesriik teatab komisjonile iga lõikes 1 osutatud ja kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva kohta enne 1. aprilli 2024, millise lõike 1 punktis a osutatud keeluaja on kalalaev valinud.

3. IATTC konventsiooni alal tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel laadivad ümber või lossivad kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja triiptuuni saagi.

4. Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu;

b)	reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

Artikkel 36

Triivivad peibutuspüügivahendid

1. Seinnoodalaev ei tohi IATTC konventsiooni alal korraga kasutada rohkem kui 400 aktiivset peibutuspüügivahendit. Peibutuspüügivahend loetakse aktiivseks, kui see on merel kasutusele võetud, hakkab edastama oma asukoha kohta teavet ja seda jälgib laev, selle omanik või käitaja. Peibutuspüügivahendi võib aktiveerida üksnes seinnoodalaeva pardal.

2. 15 päeva jooksul enne artikli 35 lõike 1 punkti a kohaselt valitud keeluaja algust teeb seinnoodalaev IATTC konventsiooni alal järgmist:

a)	hoidub peibutuspüügivahendite kasutamisest;

b)	korjab merest välja sama arvu peibutuspüügivahendeid, kui ta algselt kasutas.

Artikkel 37

Suursilm-tuuni püügi piirnormid õngejadapüügil

Kõigi liikmesriikide suursilm-tuuni aastane kogupüük õngejadalaevadega IATTC konventsiooni alal on sätestatud IL lisas.

Artikkel 38

Pikkuim-hallhaide püügi keeld

1. IATTC konventsiooni alal on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning nimetatud alal püütud pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa.

2. Pikkuim-hallhaide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja kalalaeva käitajad peavad need isendid viivitamata vette tagasi laskma.

3. Kalalaeva käitajad peavad registreerima vette tagasi lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus) ning edastama kõnealuse teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on. Liikmesriigid edastavad 2023. aasta jooksul kogutud teabe komisjonile 31. jaanuariks 2024.

Artikkel 39

Merisarviklaste püügi keeld

IATTC konventsiooni alal on liidu kalalaevadel keelatud merisarviklasi (Mobulidae sugukond, sealhulgas perekonnad Manta ja Mobula) püüda ning pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda ja müüa nimetatud alal püütud merisarviklaste rümpasid ja mis tahes osi. Kohe kui nad märkavad, et nad on püüdnud merisarviklasi, peavad nad need kalad viivitamata vette tagasi laskma, võimaluse korral elusana ja vigastamata.

8. jagu

SEAFO konventsiooni ala

Artikkel 40

Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alal on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

a)	tont-musthai (Apristurus manis),

b)	sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

c)	lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus),

d)	suur tumehai (Etmopterus princeps),

e)	ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus),

f)	railased (Rajidae),

g)	harilik samethai (Scymnodon squamulosus),

h)	Selachimorpha seltsi kuuluvad haid,

i)	harilik ogahai (Squalus acanthias).

9. jagu

WCPFC konventsiooni ala

Artikkel 41

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, triiptuuni ja Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni püügi tingimused

1. Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahelisel alal suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja triiptuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks eraldatud päevade arv ei ületaks 403 päeva.

2. Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool.

3. WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügi luba omavate liidu kalalaevade arv ei või ületada IX lisa tabelis 1 esitatud piirnorme.

4. Avamerel WCPFC konventsiooni 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahelisel alal troopikatuuni püügi luba omavate liidu seinnoodalaevade maksimaalne arv ei või ületada IX lisa tabelis 2 esitatud piirnorme.

Artikkel 42

Peibutuspüügivahenditega püügi korraldamine

1. WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on seinnoodalaevadel keelatud kasutada või üles seada peibutuspüügivahendeid või panna nende lähedusse võrke vahemikus 1. juulist 2024 (kell 00.00) kuni 30. septembrini 2024 (kell 24.00).

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud keelule on 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel asuva WCPFC konventsiooni ala avamerel keelatud peibutuspüügivahendite lähedusse üles panna võrke veel kahe lisakuu jooksul: kas 1. aprillist 2024 (kell 00.00) kuni 31. maini 2024 (kell 24.00) või 1. novembrist 2024 (kell 00.00) kuni 31. detsembrini 2024 (kell 24.00).

3. Iga asjaomane liikmesriik määrab kindlaks, millist lõikes 2 osutatud keeluaega kohaldatakse tema lipu all sõitvate seinnoodalaevade suhtes. Liikmesriigid teavitavad komisjoni valitud keeluajast hiljemalt 15. veebruariks 2024. Komisjon teatab WCPFC sekretariaadile liikmesriikide valitud keeluajad enne 1. märtsi 2024.

4. Liikmesriigid tagavad, et ükski nende seinnoodalaev ei kasutaks ühelgi ajal merel rohkem kui 350 peibutuspüügivahendit, millel on mõõtevahenditega varustatud aktiveeritud poi. Poi aktiveeritakse ainult seinnoodalaeva pardal.

Artikkel 43

Mõõkkala püügi luba omavate liidu kalalaevade maksimaalne arv

WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügi luba omavate liidu kalalaevade maksimaalne arv on sätestatud IX lisas.

Artikkel 44

Mõõkkala püügi piirnormid õngejadapüügil 20° lõunalaiusest lõuna pool

Liikmesriigid tagavad, et mõõkkala (Xiphias gladius) püük õngejadadega 20° lõunalaiusest lõuna pool ei ületa 2024. aastal IG lisa 2. tabelis sätestatud piirmäära. Samuti tagavad liikmesriigid, et selle tulemusel ei kandu mõõkkala püügi koormus 20° lõunalaiusest põhja poole.

10. jagu

Beringi meri

Artikkel 45

Vaikse ookeani mintai püügi keeld Beringi mere avamerel

Beringi mere avamerel on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Gadus chalcogrammus).

11. jagu

SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond

Artikkel 46

Põhjapüügi piirangud

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad kalalaevad, mis püüavad kala SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas:

a)	piiravad oma põhjapüügi koormuse aastase taseme X lisas sätestatud tasemeni;

b)	ei kasuta põhjapüüki, välja arvatud põhjaõngejadasid, ning

c)	ei püüa kala IK lisas kindlaks määratud Atlantis Banki, Corali, Fools Flati, Middle of Whati ja Walter’s Shoali ajutistel kaitsealadel, välja arvatud õngejadadega ning tingimusel, et kõnealustes piirkondades kala püüdes on pardal alati teadusvaatleja.

Artikkel 47

Kihvkalade püügi meetmed

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad kalalaevad, mis püüavad kihvkalasid (Dissostichus spp.) SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas:

a)	ei püüa kala madalamas vees kui 500 meetrit;

b)	nende pardal on alati vähemalt üks teadusvaatleja, kes peab püügivahendite kasutamise ajal iga hiivatud õngejada puhul jälgima 25 % õngekonksudest, ning

c)	märgistavad ja vabastavad vähemalt viis kihvkala isendit püütud eluskaalu tonni kohta. Kui on püütud 30 või enam kihvkala, kohaldatakse märgistamise ja vabastamise suhtes vähemalt 60 % ulatuses minimaalse kattuvuse statistikat.

Artikkel 48

Süvamerehaide sihtpüügi keeld

SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

a)	Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis), välja arvatud IK lisas sätestatud kaaspüügikvoodi raames,

b)	luits-nokkhai (Deania calceus),

c)	kare astelhai (Centrophorus granulosus),

d)	šokolaadhai (Dalatias licha),

e)	Bachi nõlvahai (Bythaelurus bachi),

f)	tumesuu-meritont (Chimaera buccanigella),

g)	falkor-meritont (Chimaera didierae),

h)	jantpea-meritont (Chimaera willwatchi),

i)	pikknina-süvahai (Centroselachus crepidater),

j)	plunketi süvahai (Scymnodon plunketi),

k)	harilik samethai (Zameus squamulosus),

l)	valgejoon-tumehai (Etmopterus alphus),

m)	pisikõht-musthai (Apristurus indicus),

n)	ahaskoon-harriott (Harriotta raleighana),

o)	kitsaspea-nõlvahai (Bythaelurus tenuicephalus),

p)	harilik mantelhai (Chlamydoselachus anguineus),

q)	suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai),

r)	ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus),

s)	lõuna-polaarhai (Somniosus antarcticus),

t)	tonthai (Mitsukurina owstoni),

u)	rändur-tumehai (Etmopterus viator),

v)	sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

w)	soomus-astelhai (Centrophorus squamosus),

x)	väike astelhai (Centrophorus uyato),

y)	Mitsukuri ogahai (Squalus mitsukurii),

z)	koonuk-nokkhai (Deania quadrispinosa),

za)	noolpea-nokkhai (Deania profundorum),

zb)	Mosambiigi süvarai (Bathyraja tunae),

zc)	luits-nokistont (Rhinochimaera africana).

III JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 49

Norra või Fääri saarte lipu all sõitvad kalalaevad

Norra või Fääri saarte lipu all sõitvatele kalalaevadele võib komisjon anda loa püüda liidu vetes kala I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning vastavalt käesolevas määruses, määruse (EL) 2017/2403 III jaotises ja komisjoni poolt nimetatud määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustele.

Artikkel 50

Ühendkuningriigi lipu all sõitvad kalalaevad, mis on registreeritud Ühendkuningriigis, Guernsey sõltkonnas, Jersey sõltkonnas või Mani saarel ja millel on Ühendkuningriigi kalandussektori haldusasutuse antud kalalaevatunnistus

Ühendkuningriigi lipu all sõitvatele kalalaevadele, mis on registreeritud Ühendkuningriigis, Guernsey sõltkonnas, Jersey sõltkonnas või Mani saarel ja millel on Ühendkuningriigi kalandussektori haldusasutuse antud kalalaevatunnistus, võib komisjon anda loa püüda liidu vetes kala I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning vastavalt käesolevas määruses, määruses (EL) 2017/2403 ja komisjoni poolt nimetatud määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustele.

Artikkel 51

Kvootide ülekandmine ja vahetamine Ühendkuningriigiga

1. Kvootide ülekandmine või vahetamine liidu ja Ühendkuningriigi vahel toimub kooskõlas käesoleva artikliga.

2. Liikmesriik, kellel on kavas kvoote Ühendkuningriigile üle kanda või Ühendkuningriigiga vahetada, võib Ühendkuningriigiga kokku leppida kvootide ülekandmise või vahetamise piirid. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile teate selliste piiride kohta.

3. Kui komisjon kinnitab asjaomase liikmesriigi teate alusel lõikes 2 osutatud kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, väljendab ta põhjendamatu viivituseta oma nõusolekut olla seotud kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamisega. Komisjon teavitab liikmesriike ja Ühendkuningriiki kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4. Ühendkuningriigilt saadud või Ühendkuningriigile üle kantud kalapüügivõimalused, mille suhtes on kokku lepitud kvootide ülekandmine või vahetamine, käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud kogusele juurde või eraldatud kogusest maha arvatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmisest või vahetamisest on lõike 3 kohaselt teavitatud. Kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega ei muuda selline kvootide ülekandmine või vahetamine kalapüügivõimaluste jaotust liikmesriikide vahel.

Artikkel 52

Venezuela lipu all sõitvad kalalaevad

Venezuela lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatakse käesolevas määruses, määruse (EL) 2017/2403 III jaotises ja komisjoni poolt nimetatud määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimusi.

Artikkel 53

Kalapüügiload

Liidu vetes kala püüdvatele kolmanda riigi kalalaevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud V lisa B osas.

Artikkel 54

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste kalalaevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 53 osutatud kalapüügilubade alusel.

Artikkel 55

Keelatud liigid

1. Kolmandate riikide kalalaevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 3.a ja 7.d rajooni liidu vetes ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

b)	sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 3., 4. ja 6.–10. alapiirkonna liidu vetes;

c)	õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 4. ja 6.–8. alapiirkonna liidu vetes;

d)	šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calceus), soomus-astelhai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

e)	harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis liidu vetes;

f)	ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes;

g)	laineline rai (Raja undulata) ICESi 6. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

h)	harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres asuvates liidu vetes;

i)	vaalhai (Rhincodon typus) kõigis liidu vetes.

2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 56

Määruse (EL) 2023/194 muutmine

1. Määruse (EL) 2023/194 IA lisa B osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse XI lisa punktile 2.

2. Määruse (EL) 2023/194 IA lisa F osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse XI lisa punktile 1.

Artikkel 57

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 58

Üleminekusätted

Artikleid 9–13, 15–20, 24, 27, 38, 39, 40, 45, 48 ja 55 kohaldatakse mutatis mutandis ka 2025. aastal, kuni jõustub määrus, millega määratakse kindlaks püügivõimalused 2025. aastaks.

Artikkel 59

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024.

Sellest olenemata:

a)	kohaldatakse artikli 13 lõikeid 1 ja 6 alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. märtsini 2025;

b)	kohaldatakse artikli 13 lõikeid 2–5 alates 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025;

c)	lõpetatakse artiklite 17 ja 18 kohaldamine kuupäeval, mil hakatakse kohaldama delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse vastavad meetmed;

d)	kohaldatakse artiklit 23 alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. jaanuarini 2025;

e)	kohaldatakse artiklit 30 ning VII lisa alates 1. detsembrist 2023 kuni 30. novembrini 2024;

f)	kohaldatakse artikli 28 lõiget 2 alates 17. detsembrist 2023 kuni 31. detsembrini 2023;

g)	kohaldatakse artikli 35 lõike 1 punkti a 1. jaanuarist 2024 kuni 19. jaanuarini 2025;

h)	kohaldatakse artikli 56 lõiget 2 alates 1. jaanuarist 2023;

i)	kohaldatakse I lisa ka 2025. ja 2026. aasta suhtes juhul, kui see on nii sätestatud kõnealuses lisas;

j)	kohaldatakse IK lisa alates 1. detsembrist 2023 kuni 30. novembrini 2024 juhul, kui see on nii sätestatud kõnealuses lisas;

k)	kohaldatakse II lisa alates 1. veebruarist 2024 kuni 31. jaanuarini 2025;

l)	lõpetatakse hariliku ogahai varude (DGS/03A-C, DGS/2AC4-C ja DGS/15X14) maksimumsuuruse kohaldamine kuupäeval, mil hakatakse kohaldama delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse vastavad meetmed ja reguleeritakse kõnealuste varude üle 100 cm suuruste isendite püügi käitlemist;

kohaldatakse püüginorme ja püügikoormuse piiranguid, mis on käesoleva määrusega kehtestatud 2024. – ning kui see on käesolevas määruses sätestatud, ka 2025. ja 2026. – aastaks, jätkuvalt 2025. aastal ning asjakohasel juhul 2026. ja 2027. aastal üksnes järgmistel eesmärkidel:

i)	määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohane püügivõimaluste vahetamine;

ii)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohane mahaarvamine ja ümberjaotamine;

iii)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane koguste peatamine ning

iv)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohane mahaarvamine.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. jaanuar 2024

Nõukogu nimel

eesistuja

H. LAHBIB

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1).

(4) Blim on biomassi piirangu piirväärtus, millest allpool võib kalavaru paljunemisvõime väheneda.

(5) EUMOFA andmed esmamüügi hinna ja lossitud koguste kohta väljendatuna aastate 2019–2021 keskmisena konkreetsete liikmesriikide kohta ja teisendatud esmamüügi hinnaks.

Esmamüügi hind on registreeritud ostjatele või tootjaorganisatsioonidele müüdud või enampakkumiskeskuses nende nimele registreeritud lossitud kala hind. Seega esindab sellisel esmamüügi hinnal põhinev hinnanguline väärtus üksnes väärtust väärtusahela esimesel astmel.

(6) Võrreldes turuväärtusega viitab soovituslik väärtus hinnangulisele väärtusele, mille arvutamiseks korrutatakse lubatud kogupüük esmamüügi hindadega, võtmata arvesse muid tegureid, nagu hinda mõjutav paindlikkus või kvootide kasutamine.

(7) „FMSY väärtus“ – hinnanguline kalastussuremus, mis teatavate püügitavade ja praeguste keskmiste keskkonnatingimuste juures tagab pikas perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse.

(8) Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17).

(9) Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 28, 31.1.2023, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).

(11) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627 (ELT L 238, 27.9.2023, lk 1).

(13) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(14) ELT L 149, 30.4.2021, lk 10.

(15) Nõukogu 22. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1875 liidu nimel võetava seisukoha kohta Ühendkuningriigiga peetavatel iga-aastastel konsultatsioonidel, et leppida kokku lubatud kogupüük (ELT L 378, 26.10.2021, lk 6).

(16) ELT L 175, 18.5.2021, lk 3.

(17) Nõukogu 18. mai 1987. aasta otsus 87/277/EMÜ tursa püügivõimaluste jaotamise kohta Lääne-Teravmägede ja Karusaare piirkonnas ja NAFO konventsioonis määratletud 3M rajoonis (EÜT L 135, 23.5.1987, lk 29).

(18) Nõukogu 14. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1565, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (ELT L 244, 19.9.2015, lk 55).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(21) EÜT L 252, 5.9.1981, lk 27. Liit kiitis CAMLRi konventsiooniga ühinemise heaks nõukogu 4. septembri 1981. aasta otsusega 81/691/EÜ Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni vastuvõtmise kohta (EÜT L 252, 5.9.1981, lk 26).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(23) ELT L 224, 16.8.2006, lk 24. Liit kiitis konventsiooniga ühinemise heaks nõukogu 22. mai 2006. aasta otsusega 2006/539/EÜ Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(24) ELT L 162, 18.6.1986, lk 34. Liit ühines ICCATiga nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsusega 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(25) EÜT L 236, 5.10.1995, lk 25. Liit ühines IOTC-ga nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsusega 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

(27) EÜT L 378, 30.12.1978, lk 2. Liit ühines Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooniga nõukogu 28. detsembri 1978. aasta määrusega (EMÜ) nr 3179/78 Euroopa Majandusühenduse sõlmitud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni kohta (EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1).

(28) EÜT L 234, 31.8.2002, lk 40. Liit kiitis SEAFO konventsiooniga ühinemise heaks nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega 2002/738/EÜ Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(29) ELT L 196, 18.7.2006, lk 15. Liit kiitis kokkuleppe sõlmimise heaks nõukogu 29. septembri 2008. aasta otsusega 2008/780/EÜ India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(30) ELT L 67, 6.3.2012, lk 3. Liit kiitis SPRFMO konventsiooni heaks nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta otsusega 2012/130/EL Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (ELT L 67, 6.3.2012, lk 1).

(31) ELT L 32, 4.2.2005, lk 3. Liit ühines WCPFC-ga nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsusega 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

(34) Kõik põhjatraali tüübid (OTB, OTT, PTB, TBB, TBN, TBS ja TB).

(35) Kõik noodatüübid (SSC, SDN, SPR, SV, SB ja SX).

(36) Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük (LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS).

(37) Kõik vainakkevõrgud ja lõkspüünised (GTR, GNS, GNC, FYK, FPN ja FIX).

(38) Püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX, PTB, SDN, SSC, SX, LL, LLS.

(39) Püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX, PTB.

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1).

(41) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

I LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PIIRKONDADES, KUS LUBATUD KOGUPÜÜK ON KEHTESTATUD LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Lisade tabelites esitatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud tingimused.

Kõigi lisades esitatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud norme, eelkõige selle artikleid 33 ja 34.

Lisades toodud viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi teadusliku nimetuse tähestikulises järjekorras. Regulatiivsetel eesmärkidel identifitseeritakse liike ainult teaduslike nimetuste alusel.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse selguse huvides käesoleva määruse lisades loetletud liikide teaduslike nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit. IA–IL lisa kuuluvad I lisa alla.

Käesoleva määruse lisades loetletud liikide teaduslike nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabel

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Ammodytes spp.	SAN	Tobiad
Alphanopus carbo	BSF	Must süsisaba
Argentina silus	ARU	Põhjaatlandi hõbekala
Beryx spp.	ALF	Alfonsinos
Brosme brosme	USK	Meriluts
Caproidae	BOR	Hirvkalalased
Centroscymnus coelolepis	CYO	Portugali süvahai
Chaceon spp.	GER	Kuldkrabid
Chionoecetes spp.	PCR	Lumekrabid
Clupea harengus	HER	Heeringas
Coryphaenoides rupestris	RNG	Kalju-tömppeakala
Dissostichus eleginoides	TOP	Patagoonia kihvkala
Dissostichus mawsoni	TOA	Antarktika kihvkala
Dissostichus spp.	TOT	Kihvkalad
Engraulis encrasicolus	ANE	Euroopa anšoovis
Euphausia superba	KRI	Tavaline hiilgevähk
Gadus morhua	COD	Tursk
Glyptocephalus cynoglossus	WIT	Harilik pikklest
Hippoglossoides platessoides	PLA	Harilik karelest
Hoplostethus atlanticus	ORY	Oranž karekala
Illex illecebrosus	SQI	Lühiuimkalmaar
Lepidorhombus spp.	LEZ	Kenakammeljad
Leucoraja fullonica	RJF	Šagrään-helerai
Leucoraja naevus	RJN	Kägu-helerai
Limanda ferruginea	YEL	Ruske soomuslest
Lophiidae	ANF	Merikuratlased
Macrourus spp.	GRV	Pikksabad
Macrourus berglax	RHG	Põhja-pikksaba
Makaira nigricans	BUM	Sinine marliin
Mallotus villosus	CAP	Moiva
Melanogrammus aeglefinus	HAD	Kilttursk
Merlangius merlangus	WHG	Merlang
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Micromesistius poutassou	WHB	Põhjaputassuu
Microstomus kitt	LEM	Väikesuulest
Molva dypterygia	BLI	Sinine molva
Molva molva	LIN	Harilik molva
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Pagellus bogaraveo	SBR	Mustlaik-besuugo
Pandalus borealis	PRA	Harilik süvameregarneel
Penaeus spp.	PEN	Viburhännakud
Pleuronectes platessa	PLE	Atlandi merilest
Pleuronectiformes	FLX	Lestalised
Pollachius pollachius	POL	Pollak
Pollachius virens	POK	Põhjaatlandi süsikas
Pseudopentaceros spp.	EDW	Kultkalad
Raja brachyura	RJH	Valgetäpp-rai
Leucoraja circularis	RJI	Ümar helerai
Raja clavata	RJC	Ogarai
Raja microocellata	RJE	Peentäpp-rai
Raja montagui	RJM	Täpiline rai
Raja undulata	RJU	Laineline rai
Rajiformes	SRX	Railised
Reinhardtius hippoglossoides	GHL	Süvalest
Rostroraja alba	RJA	Valgerai
Scomber scombrus	MAC	Harilik makrell
Scophthalmus maximus	TUR	Harilik kammeljas
Scophthalmus rhombus	BLL	Sile kammeljas
Sebastes spp.	RED	Meriahvenad
Solea solea	SOL	Harilik merikeel
Solea spp.	SOO	Merikeeled
Sprattus sprattus	SPR	Kilu
Squalus acanthias	DGS	Harilik ogahai
Tetrapturus albidus	WHM	Valge piikkoon
Thunnus alalunga	ALB	Pikkuim-tuun
Thunnus maccoyii	SBF	Ringhoovuse tuun
Thunnus obesus	BET	Suursilm-tuun
Thunnus thynnus	BFT	Harilik tuun
Trachurus murphyi	CJM	Tšiili stauriid
Trachurus spp.	JAX	Stauriidid
Trisopterus esmarkii	NOP	Norra tursik
Urophycis tenuis	HKW	Valge ameerikaluts
Xiphias gladius	SWO	Mõõkkala

IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi 1.–10., 12. JA 14. ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED

A osa

Liidu autonoomsed kalavarud

Tabel 1

Liik:	euroopa anšoovis Engraulis encrasicolus		Püügipiir-kond:	8 (ANE/08.)
Hispaania		29 700	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		3 300
Liit		33 000
TAC		33 000

Tabel 2

Liik:	euroopa anšoovis Engraulis encrasicolus			Püügipiir-kond:	9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANE/9/3411)
Hispaania		0	(1)	Analüütiline TAC
Portugal		0	(1)
Liit		0	(1)
TAC		0	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025.

Tabel 3

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügipiir-kond:	Kattegat (COD/03AS.)
Taani		53,68	(1)(2)	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Saksamaa		1,11	(1)(2)
Rootsi		32,21	(1)(2)
Liit		87	(1)(2)
TAC		87	(1)(2)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.
(2)	Nendele kvootidele lisaks võib liikmesriik anda oma lipu all sõitvatele ja elektroonilise kaugseire katsetustes osalevatele kalalaevadele täiendava püügiosa 30 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist. Iga elektroonilise kaugseire katsetustes osalev kalalaev ei tohi püüda rohkem kui 300 kg. Selle täiendava püügiosa alusel püütud saagist teatatakse eraldi (COD/03AS_REM). See ei mõjuta suhtelist stabiilsust.

Tabel 4

Liik:	kenakammeljad Lepidorhombus spp.		Püügipiir-kond:	8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (LEZ/8C3411)
Hispaania		3 210	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		160
Portugal		107
Liit		3 477
TAC		3 622

Tabel 5

Liik:	merikuratlased Lophiidae		Püügipiir-kond:	8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANF/8C3411)
Hispaania		3 715	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		4
Portugal		739
Liit		4 458
TAC		4 650

Tabel 6

Liik:	merlang Merlangius merlangus		Püügipiir-kond:	8 (WHG/08.)
Aasta		2024 ja 2025	Analüütiline TAC
Hispaania		539
Prantsusmaa		808
Liit		1 347
TAC		1 347

Tabel 7

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius		Püügipiir-kond:	8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HKE/8C3411)
Hispaania		10 921	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		1 048
Portugal		5 096
Liit		17 065
TAC		17 445

Tabel 8

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiir-kond:	3a (NEP/03A.)
Taani		5 763	Analüütiline TAC
Saksamaa		17
Rootsi		2 062
Liit		7 842
TAC		8 410

Tabel 9

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügi-piirkond:	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (NEP/8ABDE.)
Hispaania		239	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		3 738
Liit		3 977
TAC		5 786

Tabel 10

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügi-piirkond:	8.c, funktsionaalne üksus 25 (NEP/8CU25)
Aasta		2024 ja 2025	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Hispaania		0
Prantsusmaa		0
Liit		0
TAC		0

Tabel 11

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügi-piirkond:	8.c, funktsionaalne üksus 31 (NEP/8CU31)
Hispaania		12,40	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		0,00
Liit		12,40
TAC		12,40

Tabel 12

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus			Püügi-piirkond:	9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (NEP/9/3411)
Hispaania		60	(1)	Ennetuslik TAC
Portugal		179	(1)
Liit		239	(1)(2)
TAC		239	(1)(2)
(1)	Ei tohi püüda 9.a rajooni funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27.
(2)	Selle kvoodi raames ei või 9.a rajooni funktsionaalses üksuses (NEP/*9U30) 30 püüda rohkem kui järgmises koguses:
(2)		32

Tabel 13

Liik:	viburhännakud Penaeus spp.			Püügipiirkond:	Prantsuse Guajaana veed (PEN/FGU.)
Prantsusmaa		Kehtestatakse hiljem	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
Liit		Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
TAC		Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
(1)	Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.
(2)	Kinnitatakse Prantsusmaa kvoodiga samaväärses koguses.

Tabel 14

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügi-piirkond:	Kattegat (PLE/03AS.)
Taani		1 116	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		13
Rootsi		126
Liit		1 255
TAC		2 349

Tabel 15

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügi-piirkond:	7b ja 7c (PLE/7BC.)
Aasta		2024, 2025 ja 2026	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		2
Iirimaa		13
Liit		15
TAC		15

Tabel 16

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügi-piirkond:	8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (PLE/8/3411)
Aasta		2024 ja 2025	Ennetuslik TAC
Hispaania		21
Prantsusmaa		82
Portugal		21
Liit		124
TAC		124

Tabel 17

Liik:	pollak Pollachius pollachius			Püügi-piirkond:	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (POL/8ABDE.)
Hispaania		85	(1)	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		415	(1)
Liit		500	(1)
TAC		500	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. jaanuarist 2023 kuni 30. juunini 2024.

Tabel 18

Liik:	pollak Pollachius		Püügipiir-kond:	8c (POL/08C.)
Aasta		2024 ja 2025	Analüütiline TAC
Hispaania		70
Prantsusmaa		8
Liit		78
TAC		78

Tabel 19

Liik:	pollak Pollachius			Püügi-piirkond:	9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POL/9/3411)
Aasta		2024 ja 2025		Analüütiline TAC
Hispaania		93	(1)
Portugal		3	(1)(2)
Liit		96	(1)
TAC		96	(2)
(1)	Eritingimus: sellest kuni 100 % võib püüda 8.c püügipiirkonnas (POL/*08C.).
(2)	Lisaks sellele TACile võib Portugal püüda pollakit kuni 98 tonni (POL/93411P).

Tabel 20

Liik:	harilik merikeel Solea solea			Püügi-piirkond:	3.a; alarajoonide 22–24 liidu veed (SOL/3ABC24)
Taani		275		Analüütiline TAC
Saksamaa		16	(1)
Madalmaad		26	(1)
Rootsi		10
Liit		327
TAC		327
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 3.a püügipiirkonna ja alarajoonide 22–24 liidu vetes.

Tabel 21

Liik:	harilik merikeel Solea		Püügi-piirkond:	7.b ja 7.c (SOL/7BC.)
Aasta		2024, 2025 ja 2026	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		1
Iirimaa		14
Liit		15
TAC		15

Tabel 22

Liik:	harilik merikeel Solea		Püügi-piirkond:	8.a ja 8.b (SOL/8AB.)
Belgia		30	Analüütiline TAC
Hispaania		5
Prantsusmaa		2 231
Madalmaad		167
Liit		2 433
TAC		2 489

Tabel 23

Liik:	merikeeled Solea spp.			Püügi-piirkond:	8.c, 8.d, 8.e, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (SOO/8CDE34)
Aasta		2024 ja 2025		Ennetuslik TAC
Hispaania		204
Portugal		337
Liit		541	(1)
TAC		541	(1)
(1)	Nende kvootide piires ei tohi püüda järgmisest kogusest suuremat hariliku merikeele (Solea solea) kogust (SOL/8CDE34):
		209

Tabel 24

Liik:	stauriidid Trachurus spp.			Püügi-piirkond:	9 (JAX/09.)
Hispaania		43 032	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Portugal		123 295	(1)
Liit		166 327
TAC		173 873
(1)	Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 0 % püüda 8.c püügipiirkonnas (JAX/*08C.).

Tabel 25

Liik:	stauriidid Trachurus spp.			Püügi-piirkond:	10; CECAFi liidu veed(1) (JAX/X34PRT)
Portugal		Kehtestatakse hiljem		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
Liit		Kehtestatakse hiljem	(2)
TAC		Kehtestatakse hiljem	(2)
(1)	Assoori saarte ümbruse veed.
(2)	Kinnitatakse Portugali kvoodiga samaväärses koguses.

Tabel 26

Liik:	stauriidid Trachurus spp.			Püügi-piirkond:	CECAFi liidu veed (1) (JAX/341PRT)
Portugal		Kehtestatakse hiljem		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
Liit		Kehtestatakse hiljem	(2)
TAC		Kehtestatakse hiljem	(2)
(1)	Madeira ümbruse veed.
(2)	Kinnitatakse Portugali kvoodiga samaväärses koguses.

Tabel 27

Liik:	stauriidid Trachurus spp.			Püügi-piirkond:	CECAFi liidu veed (1) (JAX/341SPN)
Hispaania		Kehtestatakse hiljem		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
Liit		Kehtestatakse hiljem	(2)
TAC		Kehtestatakse hiljem	(2)
(1)	Kanaari saarte ümbruse veed.
(2)	Kinnitatakse Hispaania kvoodiga samaväärses koguses.

B OSA

Ühised kalavarud

Tabel 1

Liik:	tobiad ja seotud kaaspüük Ammodytes spp.			Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 3.a püügipiirkonna liidu veed
Taani		0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		0	(1)
Rootsi		0	(1)
Liit		0
Ühendkuningriik		0
TAC		0
(1)	Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4X). Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes III lisas kindlaks määratud tobiavarude majandamise piirkondades:

	Püügipiirkond: tobiavarude majandamise piirkondade Ühendkuningriigi ja liidu veed
	1r	2r	3r	4	5r	6	7r
	(SAN/234_1R) (1)	(SAN/234_2R) (1)	(SAN/234_3R) (1)	(SAN/234_4) (1)	(SAN/234_5R) (1)	(SAN/234_6) (1)	(SAN/234_7R) (1)
Taani	0	0	0	0	0	0	0
Saksamaa	0	0	0	0	0	0	0
Rootsi	0	0	0	0	0	0	0
Liit	0	0	0	0	0	0	0
Ühendkuningriik	0	0	0	0	0	0	0
Kokku	0	0	0	0	0	0	0
(1)	Kuni 10 % sellest kvoodist võib üle kanda ja kasutada järgmisel aastal ainult selles majandamispiirkonnas.

Tabel 2

Liik:	põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügi-piirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (ARU/1/2.)
Saksamaa		14	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		5
Madalmaad		12
Liit		31
Ühendkuningriik		24
TAC		55

Tabel 3

Liik:	põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 3.a püügipiirkonna liidu veed (ARU/3A4-C)
Taani		662	Ennetuslik TAC
Saksamaa		7
Prantsusmaa		5
Iirimaa		5
Madalmaad		31
Rootsi		26
Liit		736
Ühendkuningriik		12
TAC		748

Tabel 4

Liik:	põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügi-piirkond:	6 ja 7; püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (ARU/567.)
Saksamaa		640	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		13
Iirimaa		593
Madalmaad		6 683
Liit		7 929
Ühendkuningriik		469
TAC		8 398

Tabel 5

Liik:	meriluts Brosme brosme			Püügi-piirkond:	1., 2. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (USK/1214EI)
Saksamaa		4,5	(1)	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		4,5	(1)
Muud		2	(1)(2)
Liit		11	(1)
Ühendkuningriik		5	(1)
TAC		16	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(2)	Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/1214EI_AMS).

Tabel 6

Liik:	meriluts Brosme brosme			Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (USK/04-C.)
Taani		56	(1)	Ennetuslik TAC
Saksamaa		17	(1)
Prantsusmaa		39	(1)
Rootsi		6	(1)
Muud		6	(2)
Liit		124	(1)
Ühendkuningriik		84	(1)
TAC		208
(1)	Eritingimus: sellest kuni 25 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30' N (USK/*6AN58).
(2)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/04-C_AMS).

Tabel 7

Liik:	meriluts Brosme brosme			Püügi-piirkond:	6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (USK/567EI.)
Saksamaa		95	(1)	Ennetuslik TAC
Hispaania		334	(1)
Prantsusmaa		3 962	(1)
Iirimaa		382	(1)
Muud		95	(2)
Liit		4 868	(1)
Norra		0	(3)(4)(5)
Ühendkuningriik		2 072	(1)
TAC		6 940
(1)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (USK/*04-C.).
(2)	Üksnes kaaspüük. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/567EI_AMS).
(3)	Eritingimus: selle alusel on lubatud 6. ja 7. püügipiirkonnas ning 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 6. ja 7. püügipiirkonnas ning 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes ei tohi ületada allpool esitatud kogust (OTH/*5B67-). Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6.a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %.
(3)		0
(4)	Kaasa arvatud harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks 6. ja 7. püügipiirkonnas ning 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes:
	Harilik molva (LIN/*5B67-)	0
	Meriluts (USK/*5B67-)	0
(5)	Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra:
(5)		0

Tabel 8

Liik:	meriluts Brosme brosme		Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (USK/04-N.)
Belgia		0	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Taani		50
Saksamaa		0
Prantsusmaa		0
Madalmaad		0
Liit		50
TAC		Ei kohaldata

Tabel 9

Liik:	hirvkalalased Caproidae		Püügi-piirkond:	6, 7 ja 8 (BOR/678-)
Taani		6 711	Ennetuslik TAC
Iirimaa		18 899
Liit		25 610
Ühendkuningriik		1 739
TAC		27 349

Tabel 10

Liik:	heeringas (1 ) Clupea harengus			Püügi-piirkond:	3.a (HER/03A.)
Taani		12 498	(1)(2)(3)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		200	(1)(2)(3)
Rootsi		13 073	(1)(2)(3)
Liit		25 771	(1)(2)(3)
Norra		3 964	(2)
TAC		29 735
(1)	Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
(2)	3.a püügipiirkonnas võib heeringavarusid HER/03A. (HER/03A.) ja HER/03A-BC (HER/03A-BC) püüda ainult järgmistes kogustes:
	Taani	554
	Saksamaa	8
	Rootsi	407
	Liit	969
	Norra	167
(3)	Eritingimus: kuni 50 % sellest kogusest võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (HER/4-UK) ning kuni 50 % võib püüda 4.b püügipiirkonna liidu vetes (HER/4B-EU).

Tabel 11

Liik:	heeringas (1) Clupea harengus			Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna liidu, Ühendkuningriigi ja Norra veed põhja pool 53°30' N (HER/4AB.)
Taani		77 892		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		48 595
Prantsusmaa		21 783
Madalmaad		56 422
Rootsi		4 765
Liit		209 457
Fääri saared		0
Norra		147 994	(2)
Ühendkuningriik		96 736
TAC		510 323
(1)	Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
(2)	Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast. Selle kvoodi piires ei tohi 4.b püügipiirkonna (HER/*04B-C) liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud:
(2)	2 700
Eritingimus:nende kvootide piires ei tohi liit Norra vetes lõuna pool 62° N püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust: Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*4N-S62)
Liit	2 700

Tabel 12

Liik:	heeringas Clupea harengus			Püügi-piirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (HER/4N-S62)
Rootsi		1 128	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.
Liit		1 128
TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Tabel 13

Liik:	heeringas Clupea harengus			Püügi-piirkond:	3.a (HER/03A-BC)
Taani		5 692	(1)(2)(3)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		51	(1)(2)(3)
Rootsi		916	(1)(2)(3)
Liit		6 659	(1)(2)(3)
TAC		6 659	(2)
(1)	Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.
(2)	3.a püügipiirkonnas võib heeringavarusid HER/03A. (HER/03A.) ja HER/03A-BC (HER/03A-BC) püüda ainult järgmistes kogustes:
	Taani	554
	Saksamaa	8
	Rootsi	407
	Liit	969
(3)	Eritingimus: kuni 100 % sellest kvoodist võib püüda 4. püügipiirkonna liidu vetes (HER/*4-EU-BC).

Tabel 14

Liik:	heeringas (1 ) Clupea harengus		Püügi-piirkond:	4 ja 7.d; püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (HER/2A47DX)
Belgia		38	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		7 388
Saksamaa		38
Prantsusmaa		38
Madalmaad		38
Rootsi		36
Liit		7 576
Ühendkuningriik		140
TAC		7 716
(1)	Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.

Tabel 15

Liik:	heeringas (1) Clupea harengus			Püügi-piirkond:	4.c ja 7.d (2) (HER/4CXB7D)
Belgia		9 170	(3)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		1 223	(3)
Saksamaa		763	(3)
Prantsusmaa		13 741	(3)
Madalmaad		24 430	(3)
Liit		49 327	(3)
Ühendkuningriik		6 809	(3)
TAC		510 323
(1)	Üksnes heeringakogused, mis on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
(2)	Välja arvatud Blackwateri kalavaru, nimelt heeringavaru Thamesi suudme merepiirkonnas, mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56' N, 1°19,1' E) laiuskraadini 51°33' N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.
(3)	Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda 4.b püügipiirkonnas (HER/*04B.).

Tabel 16

Liik:	heeringas Clupea harengus			Püügi-piirkond:	6.b ja 6.aN; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (1) (HER/5B6ANB)
Saksamaa		140	(2)	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Prantsusmaa		26	(2)
Iirimaa		189	(2)
Madalmaad		140	(2)
Liit		495	(2)
Ühendkuningriik		959	(2)
TAC		1 454
(1)	Viidatud on heeringavarudele 6.a rajooni selles osas, mis asub ida pool 7° W ja põhja pool 55° N või lääne pool 7° W ja põhja pool 56° N, välja arvatud Clyde’i piirkond.
(2)	Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate rajoonide neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57°30′ N, välja arvatud kuue meremiili laiune vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest.

Tabel 17

Liik:	heeringas Clupea harengus		Püügi-piirkond:	6.aS (1) , 7.b, 7.c (HER/6AS7BC)
Iirimaa		2 064	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Madalmaad		206
Liit		2 270
TAC		2 270
(1)	Viidatud on heeringavarudele 6.a rajoonis, lõuna pool 56°00′ N ja lääne pool 07°00′ W.

Tabel 18

Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügi-piirkond:

7.a (1)

(HER/07A/MM)

Iirimaa

218

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liit

218

Ühendkuningriik

7 061

TAC

7 279

(1)

Seda püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—	põhjas laiuskraad 52o30' N,

—	lõunas laiuskraad 52o00' N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

Tabel 19

Liik:	heeringas Clupea harengus		Püügi-piirkond:	7.e ja 7.f (HER/7EF.)
Prantsusmaa		223	Ennetuslik TAC
Liit		223
Ühendkuningriik		223
TAC		446

Tabel 20

Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügi-piirkond:

7a. püügipiirkond lõuna pool 52°30' N; 7g (1) , 7h (1) , 7j (1) ja 7k (1)

(HER/7G-K.)

Saksamaa

(2)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

(2)

Iirimaa

750

(2)

Madalmaad

(2)

Liit

868

(2)

Ühendkuningriik

(3)

TAC

869

(1)

Seda püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—	põhjas laiuskraad 52o30' N,

—	lõunas laiuskraad 52o00' N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

(2)

Seda kvooti võib eraldada üksnes kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta ICESi hinnangu koostamiseks vajalike kalandusandmete kogumist. Asjaomased liikmesriigid peavad enne püügi lubamist teatama komisjonile laeva(de) nime(d).

(3)

Seda kvooti võib eraldada üksnes kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta ICESi hinnangu koostamiseks vajalike kalandusandmete kogumist. Ühendkuningriigi kalandusasutused peavad enne püügi lubamist teatama meremajandusorganisatsioonile laeva(de) nime(d).

Tabel 21

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügi-piirkond:	Skagerraki veed (COD/03AN.)
Belgia		9	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Taani		2 848
Saksamaa		71
Madalmaad		18
Rootsi		498
Liit		3 444
TAC		3 559

Tabel 22

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügi-piirkond:	4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (COD/2A3AX4)
Belgia		607	(1)(2)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Taani		3 490
Saksamaa		2 212	(2)
Prantsusmaa		750	(1)(2)
Madalmaad		1 972	(1)
Rootsi		23
Liit		9 054
Norra		4 233	(3)
Ühendkuningriik		11 613	(1)(2)
TAC		24 900
(1)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas (COD/*07D.).
(2)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 6.a rajooni Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (HAD/*6AN58).
(3)	Liidu vetes ei tohi püüda järgmisest suuremat kogust (COD/*3AX4-EU). Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast.
(3)	3 522
Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremaid koguseid:
püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-)
Liit	6 551

Tabel 23

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügi-piirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (COD/4N-S62)
Rootsi		382	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit		382

TAC		Ei kohaldata
(1)	Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Tabel 24

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügi-piirkond:	6b; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed lääne pool 12°00' W ning 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (COD/5W6-14)
Belgia		0	(1)	Ennetuslik TAC
Saksamaa		1	(1)
Prantsusmaa		7	(1)
Iirimaa		12	(1)
Liit		20	(1)
Ühendkuningriik		54	(1)
TAC		74	(1)
(1)	Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Tabel 25

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügi-piirkond:	6a; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed ida pool 12°00' W (COD/5BE6A)
Belgia		1	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		9
Prantsusmaa		98
Iirimaa		185
Liit		293
Ühendkuningriik		1 099
TAC		1 392

Tabel 26

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügi-piirkond:	7.a (COD/07A.)
Belgia		2	(1)	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Prantsusmaa		6	(1)
Iirimaa		82	(1)
Madalmaad		1	(1)
Liit		91	(1)
Ühendkuningriik		74	(1)
TAC		165	(1)
(1)	Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Tabel 27

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügi-piirkond:	7.b, 7.c, 7.e–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (COD/7XAD34)
Belgia		14	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		230	(1)
Iirimaa		335	(1)
Madalmaad		0	(1)
Liit		579	(1)
Ühendkuningriik		65	(1)
TAC		644	(1)
(1)	Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Tabel 28

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügi-piirkond:	7.d (COD/07D.)
Belgia		62	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		1 218	(1)
Madalmaad		36	(1)
Liit		1 316	(1)
Ühendkuningriik		134	(2)
TAC		1 450
(1)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 4. püügipiirkonnas, 3.a püügipiirkonna selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (COD/*2A3X4).
(2)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes, 3.a püügipiirkonna selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (COD/*2A3X4X).

Tabel 29

Liik:

harilik pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügi-piirkond:

3.a püügipiirkonna liidu veed

(WIT/03A-C.)

Kehtestatakse hiljem

(1)

Sellest kuni 100 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (WIT/*2AC4-C1)

Tabel 30

Liik:	kenakammeljad Lepidorhombus spp.			Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (LEZ/2AC4-C)
Belgia		9	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		8	(1)
Saksamaa		8	(1)
Prantsusmaa		48	(1)
Madalmaad		39	(1)
Liit		112	(1)
Ühendkuningriik		2 874	(1)
TAC		2 986
(1)	Eritingimus: sellest kuni 20 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30' N (LEZ/*6AN58).

Tabel 31

Liik:	kenakammeljad Lepidorhombus spp.			Püügi-piirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (LEZ/56-14)
Hispaania		566	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		2 207	(1)
Iirimaa		645	(1)
Liit		3 418	(1)
Ühendkuningriik		2 611	(1)
TAC		6 029
(1)	Eritingimus: sellest kuni 25 % võib püüda: 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (LEZ/*2AC4C).

Tabel 32

Liik:	kenakammeljad Lepidorhombus spp.			Püügi-piirkond:	7 (LEZ/07.)
Belgia		548	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Hispaania		6 090	(2)
Prantsusmaa		7 393	(2)
Iirimaa		3 360	(2)
Liit		17 391
Ühendkuningriik		4 604	(2)
TAC		21 995
(1)	10 % sellest kvoodist võib kasutada 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE) kaaspüügiks hariliku merikeele sihtpüügil.
(2)	35 % sellest kvoodist võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE).

Tabel 33

Liik:	kenakammeljad Lepidorhombus spp.		Püügi-piirkond:	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (LEZ/8ABDE.)
Hispaania		1 204	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		971
Liit		2 175
TAC		2 175

Tabel 34

Liik:	merikuratlased Lophiidae			Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (ANF/2AC4-C)
Belgia		152	(1)(2)	Ennetuslik TAC
Taani		337	(1)(2)
Saksamaa		164	(1)(2)
Prantsusmaa		31	(1)(2)
Madalmaad		115	(1)(2)
Rootsi		4	(1)(2)
Liit		803	(1)(2)
Ühendkuningriik		6 408	(1)(2)
TAC		7 211
(1)	Eritingimus: sellest kuni 30 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30' N (ANF/*6AN58).
(2)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes lõuna pool 58°30' N; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).

Tabel 35

Liik:	merikuratlased Lophiidae		Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (ANF/04-N.)
Belgia		33	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Taani		842
Saksamaa		13
Madalmaad		12
Liit		900
TAC		Ei kohaldata

Tabel 36

Liik:	merikuratlased Lophiidae			Püügi-piirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (ANF/56-14)
Belgia		120	(1)	Ennetuslik TAC
Saksamaa		137	(1)
Hispaania		128	(1)
Prantsusmaa		1 475	(1)
Iirimaa		334	(1)
Madalmaad		116	(1)
Liit		2 310	(1)
Ühendkuningriik		1 772	(1)
TAC		4 082
(1)	Eritingimus: sellest kuni 20 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (ANF/*2AC4C).

Tabel 37

Liik:	merikuratlased Lophiidae			Püügi-piirkond:	7 (ANF/07.)
Belgia		4 182	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		466	(1)
Hispaania		1 662	(1)
Prantsusmaa		26 837	(1)
Iirimaa		3 430	(1)
Madalmaad		542	(1)
Liit		37 119	(1)
Ühendkuningriik		11 056	(1)
TAC		48 175
(1)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).

Tabel 38

Liik:	merikuratlased Lophiidae		Püügi-piirkond:	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (ANF/8ABDE.)
Hispaania		1 966	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		10 940
Liit		12 906
TAC		12 906

Tabel 39

Liik:	Kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügi-piirkond:	3a (HAD/03A.)
Belgia		30	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		5 022
Saksamaa		319
Madalmaad		6
Rootsi		594
Liit		5 971
TAC		6 233

Tabel 40

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus			Püügi-piirkond:	4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (HAD/2AC4.)
Belgia		601	(1)(2)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		4 133	(1)(2)
Saksamaa		2 630	(1)(2)
Prantsusmaa		4 585	(1)
Madalmaad		451	(1)(2)
Rootsi		369	(1)(2)
Liit		12 769	(1)
Norra		23 327	(3)
Ühendkuningriik		65 325
TAC		101 421
(1)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30' N (HAD/*6AN58).
(2)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 3.a püügipiirkonnas (HAD/*03A.).
(3)	Sellest 19 410 tonni võib püüda liidu vetes (HAD/*04-EU). Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast.
Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
4. püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-)
Liit	7 907

Tabel 41

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus			Püügi-piirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (HAD/4N-S62)
Rootsi		707	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.
Liit		707
TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Tabel 42

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügi-piirkond:	6.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HAD/6B1214)
Belgia		8	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		8
Prantsusmaa		355
Iirimaa		255
Liit		626
Ühendkuningriik		3 452
TAC		4 078

Tabel 43

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus			Püügi-piirkond:	6a; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (HAD/5BC6A.)
Belgia		18	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		19	(1)
Prantsusmaa		825	(1)
Iirimaa		1 329	(1)
Liit		2 191	(1)
Ühendkuningriik		9 110
TAC		11 301
(1)	Eritingimus: sellest kuni 25 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (HAD/*2AC4).

Tabel 44

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügi-piirkond:	7b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HAD/7X7A34)
Belgia		76	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		4 549
Iirimaa		1 516
Liit		6 141
Ühendkuningriik		1 584
TAC		8 252

Tabel 45

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügi-piirkond:	7.a (HAD/07A.)
Belgia		31	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		140
Iirimaa		839
Liit		1 010
Ühendkuningriik		1 253
TAC		2 263

Tabel 46

Liik:	merlang Merlangius merlangus		Püügi-piirkond:	3.a (WHG/03A.)
Taani		562	Ennetuslik TAC
Madalmaad		2
Rootsi		60
Liit		624
TAC		676

Tabel 47

Liik:	merlang Merlangius merlangus			Püügi-piirkond:	4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (WHG/2AC4.)
Belgia		1 224		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		5 292
Saksamaa		1 377
Prantsusmaa		7 953
Madalmaad		3 059
Rootsi		7
Liit		18 912
Norra		7 670	(1)
Ühendkuningriik		49 610
TAC		76 697
(1)	Sellest 6 382 tonni võib püüda liidu vetes (WHG/*04-EU). Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast.
Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremaid koguseid:
4. püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-)
Liit	10 953

Tabel 48

Liik:	merlang Merlangius merlangus		Püügi-piirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (WHG/56-14)
Saksamaa		8	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.
Prantsusmaa		157
Iirimaa		935
Liit		1 100
Ühendkuningriik		2 063
TAC		3 163

Tabel 49

Liik:	merlang Merlangius merlangus			Püügi-piirkond:	7.a (WHG/07A.)
Belgia		2	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		21	(1)
Iirimaa		262	(1)
Madalmaad		1	(1)
Liit		286	(1)
Ühendkuningriik		435	(1)
TAC		721	(1)
(1)	Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Tabel 50

Liik:	merlang Merlangius merlangus			Püügi-piirkond:	7.b, 7.c, 7.d, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k (WHG/7X7A-C)
Belgia		225		Analüütiline TAC
Prantsusmaa		13 834
Iirimaa		6 411
Madalmaad		113
Liit		20 583	(3)(4)
Ühendkuningriik		2 663	(1)(2)
TAC		23 709
(1)	Sellest kuni 540 tonni võib püüda 7.b, 7.c, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHG/*7XAD). See kogus puudutab üksnes kaaspüüki, merlangi sihtpüük ei ole lubatud.
(2)	Sellest kuni 2 123 tonni võib püüda 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes WHG/*07D.).
(3)	Sellest kuni 4 178 tonni võib püüda 7.b, 7.c, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHG/*7XAD). Üksnes kaaspüük. Merlangi sihtpüük selle märkuse „sellest kuni“ all ei ole lubatud. Nende kvootide alusel ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda kaaspüügina allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: 7.b, 7.c, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k: 7.b, 7.c, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k
	Belgia	46
	Prantsusmaa	2 808
	Iirimaa	1 301
	Madalmaad	23
(4)	Sellest kuni 16 405 tonni võib püüda 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (WHG/*07D.). Nende kvootide alusel ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: 7.d: 7.d
	Belgia	179
	Prantsusmaa	11 026
	Iirimaa	5 110
	Madalmaad	90

Tabel 51

Liik:	merlang ja pollak Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius			Püügi-piirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (W/P/4N-S62)
Rootsi		190	(1)	Ennetuslik TAC
Liit		190
TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Tabel 52

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius			Püügi-piirkond:	3.a (HKE/03A.)
Taani		2 011	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Rootsi		171	(1)
Liit		2 182
TAC		2 182
(1)	Seda kvooti võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile ja Ühendkuningriigile teatada.

Tabel 53

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius			Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (HKE/2AC4-C)
Belgia		22	(1)(2)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		878	(1)(2)
Saksamaa		101	(1)(2)
Prantsusmaa		194	(1)(2)
Madalmaad		50	(1)(2)
Liit		1 245	(1)(2)
Ühendkuningriik		1 281	(1)(2)
TAC		2 526
(1)	3.a püügipiirkonnas võib sellest kvoodist kasutada kaaspüügiks kuni 10 % (HKE/*03A.).
(2)	Eritingimus: sellest kuni 6 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30' N (HKE/*6AN58).

Tabel 54

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius		Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (HKE/04-N.)
Belgia		16	Ennetuslik TAC
Taani		1 496
Saksamaa		169
Prantsusmaa		69
Madalmaad		120
Rootsi		Ei kohaldata
Liit		1 870
TAC		Ei kohaldata

Tabel 55

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius			Püügi-piirkond:	6 ja 7; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed
				(HKE/571214) Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Belgia		361	(1)
Hispaania		11 589	(1)
Prantsusmaa		17 896	(1)
Iirimaa		2 169	(1)
Madalmaad		233	(1)
Liit		32 248	(1)
Ühendkuningriik		8 351	(1)
TAC		40 599
(1)	Seda kvooti võib üle kanda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistesse vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga igal aastal tagasiulatuvalt teatada vastavalt liidule või Ühendkuningriigile. Liikmesriigid teavitavad sellisest ülekandmisest eelnevalt komisjoni.

Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremat kogust:

8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (HKE/*8ABDE)
Belgia	48
Hispaania	1 931
Prantsusmaa	1 931
Iirimaa	241
Madalmaad	24
Liit	4 175
Ühendkuningriik	1 086

Tabel 56

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius			Püügi-piirkond:	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (HKE/8ABDE.)
Belgia		12	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Hispaania		8 471
Prantsusmaa		19 025
Madalmaad		24	(1)
Liit		27 532
TAC		27 532
(1)	Seda kvooti võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile ja Ühendkuningriigile teatada.

Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremat kogust:

6 ja 7; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)

Belgia	2
Hispaania	2 454
Prantsusmaa	4 418
Madalmaad	7
Liit	6 881

Tabel 57

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou		Püügi-piirkond:	2. ja 4. püügipiirkonna Norra veed (WHB/24-N.)
Taani		0	Analüütiline TAC
Liit		0
TAC		1 529 754

Tabel 58

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou			Püügi-piirkond:	1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelised veed (WHB/1X14)
Taani		77 396	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		30 093	(1)
Hispaania		65 615	(1)(2)
Prantsusmaa		53 862	(1)
Iirimaa		59 933	(1)
Madalmaad		94 377	(1)
Portugal		6 095	(1)(2)
Rootsi		19 145	(1)
Liit		406 516	(1)(3)
Norra		48 000	(4)(5)
Fääri saared		Ei kohaldata
Ühendkuningriik		Ei kohaldata
TAC		1 529 754
(1)	Eritingimus: liidu kasutatava hiljem kehtestatava (p.m.) tonni suuruse juurdepääsupiirangu raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri saarte vetes (WHB/*05B-F) püüda järgmise protsendi: % kehtestatakse hiljem
(2)	Selle kvoodi võib üle kanda 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonda ning CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga komisjonile ette teatada.
(3)	Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/NZJM1), 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/NZJM2) võib järgmise koguse püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse piirkonnas:
(3)		10 000
(4)	Võib püüda liidu vetes 4. püügipiirkonnas, 6.a püügipiirkonnas põhja pool 56°30′ N, 6.b püügipiirkonnas ja 7. püügipiirkonnas lääne pool 12°W (WHB/*46AB7-EU).
(5)	Eritingimus: Norra kvoodist võib liidu vetes 4. püügipiirkonnas, 6.a püügipiirkonnas põhja pool 56°30′ N, 6.b püügipiirkonnas ja 7. püügipiirkonnas lääne pool 12°W püüda järgmise koguse:
(5)		150 000

Tabel 59

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou			Püügi-piirkond:	8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (WHB/8C3411)
Hispaania		47 154		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Portugal		11 788
Liit		58 942	(1)
TAC		1 529 754
(1)	Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/NZJM1) ning 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/NZJM2) võib järgmise koguse püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse piirkonnas:
(1)		10 000

Tabel 60

Liik:	väikesuulest ja harilik pikklest Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus			Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (L/W/2AC4-C)
Belgia		125		Ennetuslik TAC
Taani		318
Saksamaa		44
Prantsusmaa		95
Madalmaad		287
Rootsi		4
Liit		873	(3)(4)
Ühendkuningriik		1 666	(1)(2)
TAC		2 539
(1)	Sellest võib kuni 1 125 tonni väikesuulesta püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (LEM/2AC4-C); ning 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (LEM/07D.).
(2)	Sellest võib kuni 541 tonni harilikku pikklesta püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes WIT/2AC4-C); ning 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (WIT/07D.).
(3)	Sellest võib kuni 590 tonni väikesuulesta püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (LEM/2AC4-C); 3.a püügipiirkonna liidu vetes (LEM/03A-C.) ning 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (LEM/*07D.).
	Belgia	82
	Taani	226
	Saksamaa	29
	Prantsusmaa	62
	Madalmaad	188
	Rootsi	3
(4)	Sellest võib kuni 283 tonni harilikku pikklesta püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (WIT/2AC4-C); 3.a püügipiirkonna liidu vetes WIT/03A-C.) ning 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (WIT/*07D.).
	Belgia	39
	Taani	109
	Saksamaa	14
	Prantsusmaa	30
	Madalmaad	90
	Rootsi	1

Tabel 61

Liik:

väikesuulest

Microstomus kitt

Püügi-piirkond:

3.a püügipiirkonna liidu veed

(LEM/03A-C.)

Kehtestatakse hiljem

(1)

Analüütiline TAC

(1)

Sellest kuni 100 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (LEM/*2AC4-C1)

Tabel 62

Liik:	väikesuulest Microstomus kitt		Püügi-piirkond:	7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (LEM/07D.)
Belgia	79	(1)	Analüütiline TAC
Prantsusmaa	39	(1)
Madalmaad	8	(1)
Liit	126	(1)
Ühendkuningriik	29	(1)
TAC	155
(1)	Sellest kuni 100 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (LEM/*2AC4-C2).

Tabel 63

Liik:	sinine molva Molva dypterygia			Püügi-piirkond:	6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (BLI/5B67-)
Saksamaa		108		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Eesti		16
Hispaania		340
Prantsusmaa		7 747
Iirimaa		29
Leedu		7
Poola		3
Muud		29	(1)
Liit		8 279
Norra		0	(2)
Fääri saared		0	(3)
Ühendkuningriik		2 693
TAC		10 972
(1)	Üksnes kaaspüük. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/5B67_AMS).
(2)	Võib püüda 4., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes (BLI//*24X7C).
(3)	Kalju-tömppeakala ja musta süsisaba kaaspüük arvatakse sellest kvoodist maha. Võib püüda 6.a püügipiirkonna liidu vetes põhja pool 56°30′ N ja 6.b püügipiirkonnas. Seda sätet ei kohaldata lossimiskohustusega saagi suhtes.

Tabel 64

Liik:	sinine molva Molva dypterygia			Püügi-piirkond:	12. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (BLI/12INT-)
Eesti		0	(1)	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Hispaania		59	(1)
Prantsusmaa		1	(1)
Leedu		1	(1)
Muud		0	(1)(2)
Liit		61	(1)
Ühendkuningriik		1	(1)
TAC		62	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.
(2)	Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/12INT_AMS).

Tabel 65

Liik:	sinine molva Molva dypterygia			Püügi-piirkond:	2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (BLI/24-)
Taani		2	(1)	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Saksamaa		2	(1)
Iirimaa		2	(1)
Prantsusmaa		8	(1)
Muud		2	(1)(2)
Liit		16	(1)
Ühendkuningriik		6	(1)
TAC		22	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.
(2)	Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/24_AMS).

Tabel 66

Liik:	sinine molva Molva dypterygia		Püügi-piirkond:	3.a püügipiirkonna liidu veed (BLI/03A-)
Taani		1,5	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Saksamaa		1
Rootsi		1,5
Liit		4
TAC		4

Tabel 67

Liik:	harilik molva Molva molva			Püügi--piirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (LIN/1/2.)
Taani		7		Ennetuslik TAC
Saksamaa		7
Prantsusmaa		7
Muud		3	(1)
Liit		24
Ühendkuningriik		7
TAC		31
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (LIN/1/2_AMS).

Tabel 68

Liik:	harilik molva Molva molva		Püügi-piirkond:	3.a püügipiirkonna liidu veed (LIN/03A-C.)
Belgia		11	Ennetuslik TAC
Taani		87
Saksamaa		11
Rootsi		34
Liit		144
Ühendkuningriik		0
TAC		144

Tabel 69

Liik:	harilik molva Molva molva			Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (LIN/04-C.)
Belgia		13	(1)(2)	Ennetuslik TAC
Taani		199	(1)(2)
Saksamaa		123	(1)(2)
Prantsusmaa		111	(1)
Madalmaad		4	(1)
Rootsi		9	(1)(2)
Liit		459	(1)
Ühendkuningriik		1 807	(1)(2)
TAC		2 266
(1)	Eritingimus: sellest kuni 20 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30'N (LIN/*6AN58).
(2)	Eritingimus: sellest kuni 25 %, kuid mitte rohkem kui 75 tonni, võib püüda: 3.a püügipiirkonna liidu vetes (LIN/*03A-C).

Tabel 70

Liik:	harilik molva Molva molva			Püügi-piirkond:	5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (LIN/05EI.)
Belgia		1	(1)	Ennetuslik TAC
Taani		1	(1)
Saksamaa		1	(1)
Prantsusmaa		1	(1)
Liit		4	(1)
Ühendkuningriik		1	(1)
TAC		5	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Hariliku molva sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Tabel 71

Liik:	harilik molva Molva molva			Püügi-piirkond:	6, 7, 8, 9 ja 10; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (LIN/6X14.)
Belgia		38	(1)	Ennetuslik TAC
Taani		7	(1)
Saksamaa		140	(1)
Iirimaa		756	(1)
Hispaania		2 831	(1)
Prantsusmaa		3 019	(1)
Portugal		7	(1)
Liit		6 798	(1)
Norra		0	(2)(3)(4)
Fääri saared		0	(5)(6)
Ühendkuningriik		4 109	(1)
TAC		10 907
(1)	Eritingimus: sellest kuni 40 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (LIN/*04-C.).
(2)	Eritingimus: selle alusel on lubatud 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ei tohi ületada allpool esitatud kogust tonnides (OTH/*6X14.). Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6.a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %.
(2)		0
(3)	Kaasa arvatud meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ning need on järgmised:
	Harilik molva (LIN/*5B67-)	0
	Meriluts (USK/*5B67-)	0
(4)	Hariliku molva ja merilutsu Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides):
(4)		0
(5)	Kaasa arvatud meriluts. Püütakse 6.a püügipiirkonnas põhja pool 56°30' N ja 6.b püügipiirkonnas (LIN/*6BAN.).
(6)	Eritingimus: selle alusel on lubatud 6.a ja 6.b püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 20 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 6.a ja 6.b püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.): 0

Tabel 72

Liik:	harilik molva Molva molva		Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (LIN/04-N.)
Belgia		4	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Taani		477
Saksamaa		13
Prantsusmaa		5
Madalmaad		1
Liit		500
TAC		Ei kohaldata

Tabel 73

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (NEP/2AC4-C)
Belgia		1 107	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		1 107
Saksamaa		16
Prantsusmaa		33
Madalmaad		570
Liit		2 834
Ühendkuningriik		18 350
TAC		21 184

Tabel 74

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (NEP/04-N.)
Taani		250	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		0
Liit		250
TAC		Ei kohaldata

Tabel 75

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügi-piirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (NEP/5BC6.)
Hispaania		27	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		106
Iirimaa		177
Liit		310
Ühendkuningriik		12 831
TAC		13 141

Tabel 76

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus			Püügi-piirkond:	7 (NEP/07.)
Hispaania		991	(1)	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		4 018	(1)
Iirimaa		6 095	(1)
Liit		11 104	(1)
Ühendkuningriik		7 799	(1)
TAC		18 903	(1)
(1)	Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16)
Hispaania		1 375
Prantsusmaa		861
Iirimaa		1 655
Liit		3 891
Ühendkuningriik		669

Tabel 77

Liik:	Harilik süvameregarneel Pandalus borealis			Püügi-piirkond:	3.a (PRA/03A.)
Taani		0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Rootsi		0	(1)
Liit		0	(1)
TAC		0	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025.

Tabel 78

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis			Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (PRA/2AC4-C)
Taani		588	(1)	Ennetuslik TAC
Madalmaad		6	(1)
Rootsi		24	(1)
Liit		618	(1)
Ühendkuningriik		174	(1)
TAC		792	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Hariliku süvameregarneeli sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Tabel 79

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis			Püügi-piirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (PRA/4N-S62)
Taani		50		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Rootsi		123	(1)
Liit		123
TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvootidest maha.

Tabel 80

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügi-piirkond:	Skagerraki veed (PLE/03AN.)
Belgia		87	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		11 339
Saksamaa		58
Madalmaad		2 181
Rootsi		607
Liit		14 272
TAC		18 250

Tabel 81

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa			Püügi-piirkond:	4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (PLE/2A3AX4)
Belgia		5 809		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		18 878
Saksamaa		5 446
Prantsusmaa		1 089
Madalmaad		36 303
Liit		67 525
Norra		9 549	(1)
Ühendkuningriik		36 105
TAC		136 413
(1)	Sellest 7 946 tonni võib püüda liidu vetes (PLE/*3AX4-EU). Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast.
Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-)
Liit	31 003

Tabel 82

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügi-piirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (PLE/56–14)
Prantsusmaa		8	Ennetuslik TAC
Iirimaa		224
Liit		232
Ühendkuningriik		360
TAC		592

Tabel 83

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügi-piirkond:	7.a (PLE/07A.)
Belgia		33	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		14
Iirimaa		570
Madalmaad		10
Liit		627
Ühendkuningriik		972
TAC		1 902

Tabel 84

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa			Püügi-piirkond:	7.d ja 7.e (PLE/7DE.)
Belgia		439		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		1 463
Liit		1 902	(3)(4)
Ühendkuningriik		1 176	(1)(2)
TAC		3 930
(1)	Sellest kuni 346 tonni võib püüda 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (PLE/*07D.).
(2)	Sellest kuni 830 tonni võib püüda 7.e püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (PLE/*07E.).
(3)	Sellest kuni 1 649 tonni võib püüda 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (PLE/*07D.). Nende kvootide alusel ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: 7.d: 7.d
	Belgia	381
	Prantsusmaa	1 268
(4)	Sellest kuni 253 tonni võib püüda 7.e püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (PLE/*07E.). Nende kvootide alusel ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: 7.e: 7e
	Belgia	58
	Prantsusmaa	195

Tabel 85

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügi-piirkond:	7.f ja 7.g (PLE/7FG.)
Belgia		42	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		76
Iirimaa		142
Liit		260
Ühendkuningriik		105
TAC		402

Tabel 86

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa			Püügi-piirkond:	7.h, 7.j ja 7.k (PLE/7HJK.)
Belgia		8	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.
Prantsusmaa		16	(1)
Iirimaa		54	(1)
Madalmaad		31	(1)
Liit		109	(1)
Ühendkuningriik		23	(1)
TAC		132	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Atlandi merilesta sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Tabel 87

Liik:	pollak Pollachius pollachius			Püügi-piirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (POL/56-14)
Hispaania		1	(1)	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		45	(1)
Iirimaa		13	(1)
Liit		59	(1)
Ühendkuningriik		34	(1)
TAC		93	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Pollaki sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Tabel 88

Liik:	pollak Pollachius pollachius			Püügi-piirkond:	7 (POL/07.)
Belgia		24	(1)(2)	Ennetuslik TAC
Hispaania		1	(1)(2)
Prantsusmaa		546	(1)(2)
Iirimaa		58	(1)(2)
Liit		629	(1)(2)
Ühendkuningriik		203	(1)(2)
TAC		832	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Pollaki sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.
(2)	Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (POL/*8ABDE).

Tabel 89

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens			Püügi-piirkond:	3.a ja 4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (POK/2C3A4)
Belgia		20	(1)	Analüütiline TAC
Taani		2 373	(1)
Saksamaa		5 991	(1)
Prantsusmaa		14 100	(1)
Madalmaad		60	(1)
Rootsi		326	(1)
Liit		22 870	(1)
Norra		35 901	(2)
Ühendkuningriik		8 105
TAC		66 876
(1)	Eritingimus: sellest kuni 15 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30'N (POK/*6AN58).
(2)	Sellest võib 28 937 tonni püüda 4. püügipiirkonna liidu vetes ja 3.a püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast.
Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremaid koguseid: püügipiirkonna Norra veed (POK/*04N-)
Liit	19 976

Tabel 90

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens			Püügi-piirkond:	6; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (POK/56-14)
Saksamaa		295	(1)	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		2 925	(1)
Iirimaa		365	(1)
Liit		3 585	(1)
Norra		0
Ühendkuningriik		3 354
TAC		6 939
(1)	Eritingimus: sellest kuni 30 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (POK/*2AC4C)

Tabel 91

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens			Püügi-piirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (POK/4N-S62)
Rootsi		880	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit		880

TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Tabel 92

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügi-piirkond:	7, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POK/7/3411)
Belgia		2	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		431
Iirimaa		863
Liit		1 296
Ühendkuningriik		229
TAC		1 525

Tabel 93

Liik:	harilik kammeljas ja sile kammeljas Scophthalmus maximus ja Scophthalmus rhombus			Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (T/B/2AC4-C)
Belgia		251		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		537
Saksamaa		137
Prantsusmaa		65
Madalmaad		1 904
Rootsi		4
Liit		2 898	(3)(4)
Ühendkuningriik		708	(1)(2)
TAC		3 606
(1)	Sellest võib kuni 400 tonni harilikku kammeljat püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (TUR/*2AC4-C).
(2)	Sellest võib kuni 308 tonni siledat kammeljat püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ja 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (BLL/2AC4-C); ning 7.d ja 7.e püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (BLL/7DE.).
(3)	Sellest võib kuni 1 638 tonni harilikku kammeljat püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (TUR/*2AC4-C).
	Belgia	142
	Taani	303
	Saksamaa	77
	Prantsusmaa	37
	Madalmaad	1 077
	Rootsi	2
(4)	Sellest võib kuni 260 tonni siledat kammeljat püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (BLL/2AC4-C); 3.a püügipiirkonna liidu vetes BLL/03A-C.); ning 7.d ja 7.e püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (BLL/*7DE.).
	Belgia	109
	Taani	233
	Saksamaa	60
	Prantsusmaa	28
	Madalmaad	828
	Rootsi	2

Tabel 94

Liik:

sile kammeljas

Scophthalmus rhombus

Püügi-piirkond:

3.a püügipiirkonna liidu veed

(BLL/03A-C.)

Kehtestatakse hiljem

(1)

Analüütiline TAC

(1)

Sellest kuni 100 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (BLL/*2AC4-C1)

Tabel 95

Liik:	sile kammeljas Scophthalmus rhombus			Püügi-piirkond:	7.d ja 7.e (BLL/07DE.)
Belgia		137	(1)	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		306	(1)
Madalmaad		2	(1)
Liit		446	(1)
Ühendkuningriik		281	(1)
TAC		727
(1)	Sellest kuni 100 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (BLL/*2AC4-C2)

Tabel 96

Liik:	railised Rajiformes			Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (SRX/2AC4-C)
Belgia		478	(1)(2)(3)(4)	Ennetuslik TAC
Taani		19	(1)(2)(3)
Saksamaa		23	(1)(2)(3)
Prantsusmaa		75	(1)(2)(3)(4)
Madalmaad		407	(1)(2)(3)(4)
Liit		1 002	(1)(3)
Ühendkuningriik		2 195	(1)(2)(3)(4)
TAC		3 197	(3)
(1)	Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.
(2)	Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes üle 15 meetri pikkuste kalalaevade suhtes. Seda sätet ei kohaldata Ühendkuningriigi poolt kehtima jäetud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.
(3)	Ei kohaldata valgetäpp-rai (Raja brachyura) puhul 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes ning peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.
(4)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas (SRX/*07D2.), ilma et see piiraks liidu ja Ühendkuningriigi õigusaktides kehtestatud keeldude kohaldamist kõnealustes aktides määratud piirkondades. Valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D2.), kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/07D2.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D2.) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D2.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul.

Tabel 97

Liik:	railised Rajiformes			Püügi-piirkond:	3.a püügipiirkonna liidu veed (SRX/03A-C.)
Taani		69	(1)	Ennetuslik TAC
Rootsi		19	(1)
Liit		88	(1)
TAC		88
(1)	Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C.) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.

Tabel 98

Liik:	railised Rajiformes			Püügi-piirkond:	6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (SRX/67AKXD)
Belgia		824	(1)(2)(3)(4)	Ennetuslik TAC
Eesti		5	(1)(2)(3)(4)
Prantsusmaa		3 702	(1)(2)(3)(4)
Saksamaa		11	(1)(2)(3)(4)
Iirimaa		1 191	(1)(2)(3)(4)
Leedu		19	(1)(2)(3)(4)
Madalmaad		3	(1)(2)(3)(4)
Portugal		20	(1)(2)(3)(4)
Hispaania		996	(1)(2)(3)(4)
Liit		6 771	(1)(2)(3)(4)
Ühendkuningriik		2 985	(1)(2)(3)(4)
TAC		9 756	(3)(4)
(1)	Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), ümara helerai (Leucoraja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagrään-helerai (Leucoraja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.
(2)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas (SRX/07D.), ilma et see piiraks liidu ja Ühendkuningriigi õigusaktides kehtestatud keeldude kohaldamist kõnealustes aktides määratud piirkondades. Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.), ümara helerai (Leucoraja circularis) (RJI/07D.) ja šagrään-helerai (Leucoraja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul.
(3)	Ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul. Selle liigi püük 7.e püügipiirkonnas tuleb maha arvata selle eraldi TACi (RJU/7DE) kogusest. Juhupüügi korral 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.f–k püügipiirkonnas ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.
(4)	Ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul, välja arvatud 7.e, 7.f ja 7.g püügipiirkonnas. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. Nende kvootide piires ei tohi 7.f ja 7.g püügipiirkonna vetes (RJE/7FG.) püüda nendest kogustest suuremaid peentäpp-rai koguseid. Selle kvoodi piires ei tohi Ühendkuningriigis ja liidus püüda rohkem kui vastavalt 5 tonni ja 11 tonni peentäpp-raid (RJE/07E.), et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta ICESi hinnangu koostamiseks vajalike kalandusandmete kogumist. Üksnes peentäpp-rai püügi seireprogrammides osalevad laevad 7.e püügipiirkonnas võivad selle kalavaru kala saaki lossida. Muude laevade püütud isendeid ei tohi kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Iga osaline määrab sõltumatult kindlaks, kuidas oma kvooti seirekavades osalevatele laevadele jagada. Iga osaline tagab, et see seireks lubatud koguse alusel lossitud peentäpp-rai aastane üldkogus ei ületa eespool märgitud koguseid. Osalevatelt laevadelt nõutakse järgmisi näitajaid käsitlevate andmete kogumist ja jagamist: lossimised ja tagasiheited ning eelistatavalt saagi bioloogilised omadused (pikkus, kaal ja sugu).
	Liik:	peentäpp-rai Raja microocellata		Püügi-piirkond:	7.f ja 7.g (RJE/7FG.)
	Belgia		5	Ennetuslik TAC
	Eesti		0
	Prantsusmaa		22
	Saksamaa		0
	Iirimaa		7
	Leedu		0
	Madalmaad		0
	Portugal		0
	Hispaania		6
	Liit		40
	Ühendkuningriik		46
	TAC		86
	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJE/*07D.). See eritingimus ei piira liidu ja Ühendkuningriigi õigusaktides kehtestatud keeldude kohaldamist nendes kindlaks määratud piirkondades.

Tabel 99

Liik:	railised Rajiformes			Püügi-piirkond:	7.d (SRX/07D.)
Belgia		242	(1)(2)(3)(4)	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		2 030	(1)(2)(3)(4)
Madalmaad		13	(1)(2)(3)(4)
Liit		2 285	(1)(2)(3)(4)
Ühendkuningriik		427	(1)(2)(3)(4)
TAC		2 712	(4)
(1)	Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi.
(2)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (SRX/67AKD). Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKD) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul.
(3)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (SRX/2AC4C). Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*2AC4C) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul.
(4)	Ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul. Selle liigi püük tuleb maha arvata selle eraldi TACi (RJU/7DE) kogusest.

Tabel 100

Liik:	laineline rai Raja undulata			Püügi-piirkond:	7.d ja 7.e (RJU/7DE.)
Belgia		314	(1)	Analüütiline TAC
Eesti		2	(1)
Prantsusmaa		1 535	(1)
Saksamaa		4	(1)
Iirimaa		405	(1)
Leedu		7	(1)
Madalmaad		3	(1)
Portugal		7	(1)
Hispaania		339	(1)
Liit		2 616	(1)
Ühendkuningriik		1 358	(1)
TAC		3 974	(1)
(1)	Neid liike võib lossida üksnes tervelt või roogitult. See ei piira liidu laevade suhtes liidu ja Ühendkuningriigi õigusaktides kehtestatud asjakohaste keeldude kohaldamist nendes aktides kindlaks määratud piirkondades.

Tabel 101

Liik:	railised Rajiformes			Püügi-piirkond:	8. ja 9. püügipiirkonna liidu veed (SRX/89-C.)
Belgia		11	(1)(2)	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		2 115	(1)(2)
Portugal		1 714	(1)(2)
Hispaania		1 724	(1)(2)
Liit		5 564	(1)(2)
Ühendkuningriik		12	(1)(2)
TAC		5 576	(2)
(1)	Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.
(2)	Ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul. Nimetatud liiki ei tohi püüda sihtliigina selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib lainelise rai kaaspüüki 8. ja 9. alapiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvootidest. Need sätted ei piira käesoleva liidu õigusaktides sätestatud keeldude kohaldamist nendes aktides kindlaks määratud piirkondades. Lainelise rai kaaspüügist tuleb eraldi teatada allpool asuvates tabelites esitatud kvootidega. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid lainelise rai koguseid:
	Liik:	laineline rai Raja undulata		Püügi-piirkond:	8. püügipiirkonna liidu veed (RJU/8-C.)
	Belgia	0		Ennetuslik TAC
	Prantsusmaa	13	(1)
	Portugal	10
	Hispaania	10	(2)
	Liit	33
	Ühendkuningriik	0
	TAC	33
	(1)	Lisaks võib eraldada 28,5 tonni kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta riikliku teadusinstituudi poolt koostatavate kalandusandmete kogumist. Prantsusmaa teatab enne püügi lubamist komisjonile laeva(de) nime(d) (RJU/8-C.SEN). See ei mõjuta suhtelist stabiilsust.
	(2)	Lisaks võib eraldada 21,5 tonni kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta riikliku teadusinstituudi poolt koostatavate kalandusandmete kogumist. Hispaania teatab enne püügi lubamist komisjonile laeva(de) nime(d) (RJU/8-C.SEN). See ei mõjuta suhtelist stabiilsust.
	Liik:	laineline rai Raja undulata		Püügi-piirkond:	9. püügipiirkonna liidu veed (RJU/9-C.)
	Belgia	0		Ennetuslik TAC
	Prantsusmaa	20
	Portugal	15	(1)
	Hispaania	15
	Liit	50
	Ühendkuningriik	0
	TAC	50
	(1)	Lisaks võib eraldada 50 tonni kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta riikliku teadusinstituudi poolt koostatavate kalandusandmete kogumist. Portugal teatab enne püügi lubamist komisjonile laeva(de) nime(d) (RJU/9-C.SEN). See ei mõjuta suhtelist stabiilsust.

Tabel 102

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügi-piirkond:	6; 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (GHL/2A-C46)
Taani		29	Analüütiline TAC
Saksamaa		51
Eesti		29
Hispaania		29
Prantsusmaa		478
Iirimaa		29
Leedu		29
Poola		29
Liit		703
Norra		0
Ühendkuningriik		1 868
TAC		2 571

Tabel 103

Liik:	harilik makrell Scomber scombrus			Püügi-piirkond:	3.a; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 3.d ja 4; 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/2A34-N.)
Belgia		476	(1)(2)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		27 882	(1)(2)(4)
Saksamaa		496	(1)(2)
Prantsusmaa		1 498	(1)(2)
Madalmaad		1 508	(1)(2)
Rootsi		4 569	(1)(2)(3)
Liit		36 429	(1)(2)
TAC		739 386
(1)	Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid. Kuni 60 % liikmesriikidele MAC/2A34 kohaselt eraldatud kvoodist võib püüda 6, 7, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (MAC/*2AX14).
		3a (MAC/*03A.)	3.a, 4.b ja 4.c püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (MAC/*3A4BC)	4.b (MAC/*04B.)	4.c (MAC/*04C.)	2.a, 5.b, 6., 7., 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (MAC/*2AX14)
	Belgia	0	0	0	0	286
	Taani	0	4 130	0	0	9 775
	Saksamaa	0	0	0	0	298
	Prantsusmaa	0	490	0	0	899
	Madalmaad	0	490	0	0	905
	Rootsi	0	0	390	10	2 741
	Liit	0	5 110	390	10	14 903
(2)	Nende kvootide alusel ja asjaomase rannikuriigi nõusolekul ei tohi ka järgmises kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
		2.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02AN-)	Fääri saarte veed (MAC/*FRO1)
	Belgia	0	Kehtestatakse hiljem
	Taani	0	Kehtestatakse hiljem
	Saksamaa	0	Kehtestatakse hiljem
	Prantsusmaa	0	Kehtestatakse hiljem
	Madalmaad	0	Kehtestatakse hiljem
	Rootsi	0	Kehtestatakse hiljem
	Liit	0	Kehtestatakse hiljem
(3)	Eritingimus: kaasa arvatud järgmine kogus tonnides, mis püütakse 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*2A4AN):
		322
	Selle eritingimuse kohase kalapüügi korral arvatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvoodist maha.
(4)	Selle kvoodi piires teeb Taani järgmised ülekanded, mida võib püüda 6, 7 ja 8.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 8.a, 8.b ja 8.e püügipiirkonna liidu vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; ning 2.a ja 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes (MAC/*2A14):
	Pärast ülekandmist
	Saksamaa	531
	Hispaania	1
	Eesti	4
	Prantsusmaa	354
	Iirimaa	1 769
	Läti	3
	Leedu	3
	Madalmaad	774
	Poola	37

Tabel 104

Liik:	harilik makrell Scomber scombrus			Püügi-piirkond:	6, 7, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (MAC/2CX14-)
Saksamaa		14 268	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Hispaania		15	(1)
Eesti		119	(1)
Prantsusmaa		9 513	(1)
Iirimaa		47 560	(1)
Läti		88	(1)
Leedu		88	(1)
Madalmaad		20 808	(1)
Poola		1 005	(1)
Liit		93 464	(1)
Norra		0	(2)(3)
Fääri saared		Kehtestatakse hiljem	(4)
Ühendkuningriik		Ei kohaldata	(1)
TAC		739 386
(1)	Eritingimus: sellest kuni 25 % võivad Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal vahetada, et püüda 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (MAC/*8C910).
(2)	Võib püüda üksnes 2.a, 6.a (põhja pool 56°30′ N), 4.a, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).
(3)	Norra võib püüda allpool esitatud juurdepääsu piirnormi koguse (MAC/*N5630) tonnides 56°30′ põhjalaiusest põhja pool. Joonealuses märkuses 2 kajastamata kogused arvatakse maha Norra kehtestatud püügi piirnormist.
(3)		0
(4)	See kogus arvatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes 6.a (põhja pool 56°30′ N) püügipiirkonnas (MAC/6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka 2.a ja 4.a püügipiirkonnas põhja pool 59° N (MAC/24N59).

Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ja järgmistel perioodidel püüda allpool esitatud kogustest suuremat kogust:

	püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed Ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 14. veebruarini ja 1. augustist kuni 31. detsembrini	2.a püügipiirkonna Norra veed	Fääri saarte veed
	(MAC/*4A-UK)	(MAC/*2AN-)	(MAC/*FRO2)
Saksamaa	14 268	0	Kehtestatakse hiljem
Hispaania	15	0	Kehtestatakse hiljem
Eesti	119	0	Kehtestatakse hiljem
Prantsusmaa	9 513	0	Kehtestatakse hiljem
Iirimaa	47 560	0	Kehtestatakse hiljem
Läti	88	0	Kehtestatakse hiljem
Leedu	88	0	Kehtestatakse hiljem
Madalmaad	20 808	0	Kehtestatakse hiljem
Poola	1 005	0	Kehtestatakse hiljem
Liit	93 464	0	Kehtestatakse hiljem
Ühendkuningriik	Ei kohaldata	0	Ei kohaldata

Tabel 105

Liik:	harilik makrell Scomber scombrus			Püügi-piirkond:	8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (MAC/8C3411)
Hispaania		27 832	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		185	(1)
Portugal		5 753	(1)
Liit		33 770
TAC		739 386
(1)	Eritingimus:teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda 8.a, 8.b ja 8.d püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ning 8.a, 8.b ja 8.d püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremat kogust:

8b (MAC/*08B.)

Hispaania	2 338
Prantsusmaa	16
Portugal	483

Tabel 106

Liik:	harilik merikeel Solea solea			Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (SOL/24-C.)
Belgia		268		Analüütiline TAC
Taani		123
Saksamaa		215
Prantsusmaa		54
Madalmaad		2 423
Liit		3 083
Norra		5	(1)
Ühendkuningriik		587
TAC		3 675
(1)	Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*4-EU).

Tabel 107

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügi-piirkond:	Püügipiirkond: 6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (SOL/56-14)
Iirimaa		46	Ennetuslik TAC
Liit		46
Ühendkuningriik		11
TAC		57

Tabel 108

Liik:	harilik merikeel Solea solea			Püügi-piirkond:	7.a (SOL/07A.)
Belgia		62	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		1	(1)
Iirimaa		69	(1)
Madalmaad		20	(1)
Liit		152	(1)
Ühendkuningriik		47	(1)
TAC		203	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Merikeele sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Tabel 109

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügi-piirkond:	7.d (SOL/07D.)
Belgia		393	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		787
Liit		1 180
Ühendkuningriik		300
TAC		1 504

Tabel 110

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügi-piirkond:	7.e (SOL/07E.)
Belgia		38	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		409
Liit		447
Ühendkuningriik		737
TAC		1 184

Tabel 111

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügi-piirkond:	7.f ja 7.g (SOL/7FG.)
Belgia		730	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		72
Iirimaa		37
Liit		840
Ühendkuningriik		405
TAC		1 267

Tabel 112

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügi-piirkond:	7.h, 7.j ja 7.k (SOL/7HJK.)
Belgia		14	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		28
Iirimaa		77
Madalmaad		23
Liit		142
Ühendkuningriik		28
TAC		170

Tabel 113

Liik:	kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus			Püügi-piirkond:	3.a (SPR/03 A.)
Taani		0	(1)(2)(3)	Analüütiline TAC
Saksamaa		0	(1)(2)(3)
Rootsi		0	(1)(2)(3)
Liit		0	(1)(2)(3)
TAC		0	(2)
(1)	Merlangi ja kilttursa kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.). Merlangi ja kilttursa kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(2)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025.
(3)	Seda kvooti võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile ja Ühendkuningriigile teatada.

Tabel 114

Liik:	kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus			Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (SPR/2AC4-C)
Belgia		0	(1)(2)	Analüütiline TAC
Taani		0	(1)(2)
Saksamaa		0	(1)(2)
Prantsusmaa		0	(1)(2)
Madalmaad		0	(1)(2)
Rootsi		0	(1)(2)(3)
Liit		0	(1)(2)
Norra		0	(1)
Fääri saared		0	(1)(4)
Ühendkuningriik		0	(1)
TAC		0	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025.
(2)	Merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C). Merlangi kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(3)	Sealhulgas tobiad.
(4)	Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki.

Tabel 115

Liik:	kilu Sprattus sprattus			Püügi-piirkond:	7.d ja 7.e (SPR/7DE.)
Belgia		0	(1)	Analüütiline TAC
Taani		0	(1)
Saksamaa		0	(1)
Prantsusmaa		0	(1)
Madalmaad		0	(1)
Liit		0	(1)
Ühendkuningriik		0	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)		0	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025.

Tabel 116

Liik:	harilik ogahai Squalus acanthias			Püügi-piirkond:	püügipiirkonna liidu veed (DGS/03 A-C.)
Taani		347	(1)	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Rootsi		816	(1)
Liit		1 163	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)		1 163	(1)
(1)	Liidu vetes peetakse kinni maksimaalsest suurusest 100 cm ning juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada seda suurust ületavaid isendeid ning need tuleb viivitamata merre tagasi lasta.

Tabel 117

Liik:	harilik ogahai Squalus acanthias			Püügi-piirkond:	püügipiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi veed; püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (DGS/2AC4-C)
Belgia		59	(1)	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Taani		342	(1)
Saksamaa		62	(1)
Prantsusmaa		109	(1)
Madalmaad		94	(1)
Rootsi		5	(1)
Liit		671	(1)
Ühendkuningriik		2 862	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)		3 533	(1)
(1)	Liidu ja Ühendkuningriigi vetes peetakse kinni maksimaalsest suurusest 100 cm ning juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada seda suurust ületavaid isendeid ning need tuleb viivitamata merre tagasi lasta.

Tabel 118

Liik:	harilik ogahai Squalus acanthias			Püügi-piirkond:	6,7 ja 8; püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 1., 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (DGS/15X14)
Belgia		701	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		150	(1)
Hispaania		363	(1)
Prantsusmaa		2 989	(1)
Iirimaa		1 887	(1)
Madalmaad		10	(1)
Portugal		15	(1)
Liit		6 115	(1)
Ühendkuningriik		5 089	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)		11 204	(1)
(1)	Liidu ja Ühendkuningriigi vetes peetakse kinni maksimaalsest suurusest 100 cm ning juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada seda suurust ületavaid isendeid ning need tuleb viivitamata merre tagasi lasta.

Tabel 119

Liik:	stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp.			Püügi-piirkond:	4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (JAX/4BC7D)
Belgia		7	(1)	Ennetuslik TAC
Taani		3 141	(1)
Saksamaa		277	(1)(2)
Hispaania		58	(1)
Prantsusmaa		261	(1)(2)
Iirimaa		198	(1)
Madalmaad		1 891	(1)(2)
Portugal		8	(1)
Rootsi		75	(1)
Liit		5 916
Norra		0	(3)
Ühendkuningriik		3 669	(1)(2)
Lubatud kogupüük (TAC)		9 730
(1)	Hirvkalalaste, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*4BC7D). Hirvkalalaste, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(2)	Eritingimus: kuni 5 % 7.d püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi alusel: 4.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 6, 7.a–c, e–k; 8.a–b, d–e; püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes; püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*7D-EU).
(3)	Ei tohi püüda 7.d püügipiirkonna liidu vetes.

Tabel 120

Liik:	stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp.			Püügi-piirkond:	ja 4.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 6, 7.a–c, e–k; 8.a–b, d–e; püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/2 A-14)
Taani		1 224	(1)(2)(4)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		955	(1)(2)(3)(4)(5)
Hispaania		1 303	(1)(5)
Prantsusmaa		492	(1)(2)(3)(5)
Iirimaa		3 182	(1)(2)
Madalmaad		3 833	(1)(2)(3)
Portugal		126	(1)(5)
Rootsi		675	(1)(2)
Liit		11 790	(1)
Fääri saared		0	(1)(4)
Ühendkuningriik		1 244	(1)(2)(3)
Lubatud kogupüük (TAC)		13 250	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Stauriidide sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.
(2)	Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest 2.a või 4.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes enne 30. juunit kasutatud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on kasutatud 4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi alusel (JAX/*2A4AC).
(3)	Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda 7.d püügipiirkonnas (JAX/*07D.).
(4)	Üksnes 4.a, 6.a (põhja pool 56°30′ N), 7.e, 7.f ja 7.h püügipiirkond.
(5)	Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 80 % püüda 8.c püügipiirkonnas (JAX/*08C2.).

Tabel 121

Liik:	stauriidid Trachurus spp.			Püügi-piirkond:	8.c püügipiirkond (JAX/08C.)
Hispaania		1 878	(1)(2)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		33	(1)
Portugal		186	(1)(2)
Liit		2 097	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)		2 097	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Stauriidide sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.
(2)	Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 10 % püüda 9 püügipiirkonnas (JAX/*09.).

Tabel 122

Liik:	norra tursik ja seotud kaaspüük Trisopterus esmarkii				Püügi-piirkond:	3.a; püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (NOP/2A3A4.)
Aasta	2024		2025		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Taani	8 226	(1)(3)	0	(1)(6)
Saksamaa	2	(1)(2)(3)	0	(1)(2)(6)
Madalmaad	6	(1)(2)(3)	0	(1)(2)(6)
Liit	8 234	(1)(3)	0	(1)(6)
Norra	2 058	(4)	0	(4)
Fääri saared	0	(5)	0	(5)
Ühendkuningriik	0	(2)(3)	0	(2)(6)
Lubatud kogupüük (TAC)	10 292		0
(1)	Kilttursa ja merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4). Kilttursa ja merlangi kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(2)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi 2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes.
(3)	Püüda võib ainult 1. novembrist 2023 kuni 31. oktoobrini 2024.
(4)	Kasutatakse sortimisvõret.
(5)	Kasutatakse sortimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvatakse sellest kvoodist maha.
(6)	Püüda võib ainult alates 1. novembrist 2024 kuni 31. oktoobrini 2025.

Tabel 123

Liik:	tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala			Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (I/F/04-N.)
Rootsi		800	(1)(2)	Ennetuslik TAC
Liit		800
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata
(1)	Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
(2)	Eritingmus: stauriidide (JAX/*04-N) püük ei tohi ületada järgmisi koguseid:
(2)		Kehtestatakse hiljem

Tabel 124

Liik:	muud liigid			Püügi-piirkond:	6. ja 7. püügipiirkonna liidu veed (OTH/67-EU)
Liit		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC
Norra		pm	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata
(1)	Püütakse ainult õngejadaga.

Tabel 125

Liik:	muud liigid			Püügi-piirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (OTH/04-N.)
Belgia		14		Ennetuslik TAC
Taani		1 320
Saksamaa		149
Prantsusmaa		61
Madalmaad		106
Rootsi		Ei kohaldata	(1)
Liit		1 650	(2)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata
(1)	Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide“ püügiks tavapärastes kogustes.
(2)	Liigid, mis ei ole hõlmatud muu lubatud kogupüügiga.

Tabel 126

Liik:	muud liigid			Püügi-piirkond:	ja 6.a (põhja pool 56°30' N) püügipiirkonna liidu veed (OTH/46AN-EU)
Liit		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC
Norra		500	(1)(2)
Fääri saared		0
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata
(1)	Üksnes 4 . püügipiirkond (OTH/*4 -EU).
(2)	Liigid, mis ei ole hõlmatud muu lubatud kogupüügiga.

C OSA

Kvootide vahetamise mehhanism lubatud kogupüükide puhul vältimatu kaaspüügi korral

Käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 osutatud lubatud kogupüügid on järgmised:

Belgia: harilik merikeel 7.a püügipiirkonnas; harilik merikeel 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; harilik merikeel 7.e püügipiirkonnas; harilik merikeel 8.a ja 8.b püügipiirkonnas; kenakammeljad 7. püügipiirkonnas; kilttursk 7.b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes; norra salehomaar 7. püügipiirkonnas; tursk 7.a püügipiirkonnas; atlandi merilest 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; atlandi merilest 7.h, 7.j ja 7.k püügipiirkonnas; railised 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonnas.

Prantsusmaa: harilik makrell 3.a ja 4. püügipiirkonnas; püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes; 3.b, 3.c püügipiirkonna liidu vetes ning alarajoonides 22–32; heeringas 4., 7.d püügipiirkonnas ja 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes; stauriidid 4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna liidu vetes; merlang 7.b–k püügipiirkonnas; kilttursk 7.b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes; harilik merikeel 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; merlang 8. püügipiirkonnas; mustlaik-besuugo 6., 7. ja 8. püügipiirkonnas; hirvkala 6., 7. ja 8. püügipiirkonnas; harilik makrell 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas; püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; railised 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; railised 7.d püügipiirkonna liidu vetes; railised 8. ja 9. püügipiirkonna liidu vetes; laineline rai 7.d ja 7.e püügipiirkonna liidu vetes.

Iirimaa: euroopa merikurat 6. püügipiirkonnas; püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes, e Euroopa merikurat 7. püügipiirkonnas; norra salehomaar 7. alapiirkonna funktsionaalses üksuses 16.

IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA, ICESi 1., 2., 5., 12. JA 14. ALAPIIRKOND NING NAFO 1. PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED

Tabel 1

Liik:	heeringas heeringas Clupea harengus	Püügipiirkond:	ja 2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed (HER/1/2-)
Belgia	8	Analüütiline TAC
Taani	7 797
Saksamaa	1 365
Hispaania	26
Prantsusmaa	336
Iirimaa	2 019
Madalmaad	2 791
Poola	395
Portugal	26
Soome	121
Rootsi	2 889
Liit	17 773
Ühendkuningriik	Ei kohaldata
Lubatud kogupüük (TAC)	390 010
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide alusel ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN)
	15 107

2, 5.b põhja pool 62° N (Fääri saarte veed) (HER/*25B-F)

Belgia	Kehtestatakse hiljem
Taani	Kehtestatakse hiljem
Saksamaa	Kehtestatakse hiljem
Hispaania	Kehtestatakse hiljem
Prantsusmaa	Kehtestatakse hiljem
Iirimaa	Kehtestatakse hiljem
Madalmaad	Kehtestatakse hiljem
Poola	Kehtestatakse hiljem
Portugal	Kehtestatakse hiljem
Soome	Kehtestatakse hiljem
Rootsi	Kehtestatakse hiljem

Tabel 2

Liik:	tursk Gadus morhua	Püügipiirkond:	ja 2. püügipiirkonna Norra veed (COD/1N2AB.)
Saksamaa	2 269	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Kreeka	282
Hispaania	2 533
Iirimaa	282
Prantsusmaa	2 084
Portugal	2 533
Liit	9 983
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

Tabel 3

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	NAFO 1.F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (COD/N1GL14)
Saksamaa	1 950	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit	1 950	(1)

Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata
(1)	Võib püüda ainult 1. märtsist kuni 31. maini „Kleine Banki majandamispiirkonnas“, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendavate joontega:
	Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	65°00'N	38°00'W
	2	65°00'N	35°15'W
	3	64°00'N	35°15'W
	4	64°00'N	38°00'W

Tabel 4

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	Svalbardi veed; 1. ja 2.b püügipiirkonna rahvusvahelised veed (COD/1/2B.)
Saksamaa	2 455	(1)(2)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Hispaania	6 346	(1)(2)
Prantsusmaa	1 048	(1)(2)
Poola	1 151	(1)(2)
Portugal	1 340	(1)(2)
Muud liikmesriigid	84	(1)(2)(3)
Liit	12 424	(1)(2)
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata
(1)	Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ning kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.
(2)	Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.
(3)	Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola ja Portugal. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (COD/1/2B_AMS).

Tabel 5

Liik:	tursk ja kilttursk Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus	Püügipiirkond:	5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (C/H/05B-F.)
Saksamaa	Kehtestatakse hiljem	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	Kehtestatakse hiljem
Liit	Kehtestatakse hiljem
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

Tabel 6

Liik:	pikksabad Macrourus spp.		Püügipiirkond:	5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (GRV/514GRN)
Liit	60	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata	(2)
(1)	Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei tohi püüda sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(2)	Allpool esitatud kogus tonnides eraldatakse Norrale. Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(2)	40

Tabel 7

Liik:	pikksabad Macrourus spp.		Püügipiirkond:	NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (GRV/N1GRN.)
Liit	45	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata	(2)
(1)	Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN.) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN.) ei tohi püüda sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(2)	Allpool esitatud kogus tonnides eraldatakse Norrale. Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN.) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN.) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(2)	55

Tabel 8

Liik:

moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

2.b

(CAP/02B.)

Liit

Analüütiline TAC

Lubatud kogupüük (TAC)

Tabel 9

Liik:	moiva Mallotus villosus		Püügipiirkond:	5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (CAP/514GRN)
Taani	0		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	0
Rootsi	0
Kõik liikmesriigid	0	(1)
Liit	0	(2)
Norra	0	(2)
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata
(1)	Taani, Saksamaa ja Rootsi võivad kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti ainult pärast oma kvoodi ammendamist. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (CAP/514GRN_AMS).
(2)	Püügiperiood alates 15. oktoobrist 2024 kuni 15. aprillini 2025.

Tabel 10

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus	Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (HAD/1N2AB.)
Saksamaa	312	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	188
Liit	500
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

Tabel 11

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou		Püügipiirkond:	Fääri saarte veed (WHB/2A4AXF)
Taani	Kehtestatakse hiljem		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	Kehtestatakse hiljem
Prantsusmaa	Kehtestatakse hiljem
Madalmaad	Kehtestatakse hiljem
Liit	Kehtestatakse hiljem	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata
(1)	Põhjaatlandi hõbekala vältimatu kaaspüük arvatakse sellest kvoodist maha.

Tabel 12

Liik:	harilik molva ja sinine molva Molva molva ja molva dypterygia		Püügipiirkond:	püügipiirkonna Fääri saarte veed (B/L/05B-F.)
Saksamaa	Kehtestatakse hiljem		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	Kehtestatakse hiljem
Liit	Kehtestatakse hiljem	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	Kehtestatakse hiljem
(1)	Kalju-tömppeakala ja musta süsisaba kaaspüük arvatakse sellest kvoodist maha kuni järgmise piirnormi ulatuses (OTH/*05B-F):
(1)	Kehtestatakse hiljem

Tabel 13

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis	Püügipiirkond:	5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (PRA/514GRN)
Taani	1 650	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	1 650
Liit	3 300
Norra	1 700
Fääri saared	0
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

Tabel 14

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis	Püügipiirkond:	NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (PRA/N1GRN)
Taani	1 250	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	1 250
Liit	2 500
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

Tabel 15

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens	Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (POK/1N2AB.)
Saksamaa	474	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	76
Liit	550
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

Tabel 16

Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POK/1/2INT)

Liit

Analüütiline TAC

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Tabel 17

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens	Püügipiirkond:	5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (POK/05B-F.)
Belgia	Kehtestatakse hiljem	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	Kehtestatakse hiljem
Prantsusmaa	Kehtestatakse hiljem
Madalmaad	Kehtestatakse hiljem
Liit	Kehtestatakse hiljem
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

Tabel 18

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (GHL/1N2AB.)
Saksamaa	175	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit	175	(1)

Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Tabel 19

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (GHL/1/2INT)
Liit	1 711	(1)	Ennetuslik TAC
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata		Ennetuslik TAC
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Tabel 20

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (GHL/N1G-S68)
Saksamaa	1 700	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit	1 700	(1)
Norra	325	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata
(1)	Tohib püüda lõuna pool 68° N.

Tabel 21

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed GHL/5-14GL)
Saksamaa	4 000		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit	4 000	(1)
Norra	650
Fääri saared	0
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata
(1)	Püütakse korraga kuni kuue kalalaevaga.

Tabel 22

Liik:	meriahvenad Sebastes mentella	Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (REB/1N2AB.)
Saksamaa	851	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Hispaania	106
Prantsusmaa	93
Portugal	450
Liit	1 500
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

Tabel 23

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/1/2INT)
Liit	Kehtestatakse hiljem	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata
(1)	Tohib püüda ainult alates 1. juulist kuni 31. detsembrini. Kalalaevad piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvenate kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % pardal hoitavast kogusaagist.

Tabel 24

Liik:	meriahvenad (pelaagilised) Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 1.F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14P)
Saksamaa	0	(1)(2)(3)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	0	(1)(2)(3)
Liit	0	(1)(2)(3)
Norra	0	(1)(2)
Fääri saared	0	(1)(2)(4)
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata
(1)	Tohib püüda ainult 10. maist kuni 31. detsembrini.
(2)	Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvenate kaitsealal, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendavate joontega:
	Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	64°45'N	28°30'W
	2	62°50'N	25°45'W
	3	61°55'N	26°45'W
	4	61°00'N	26°30'W
	5	59°00'N	30°00'W
	6	59°00'N	34°00'W
	7	61°30'N	34°00'W
	8	62°50'N	36°00'W
	9	64°45'N	28°30'W
(3)	Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda ka eespool osutatud meriahvenate kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P).
(4)	Võib püüda ainult 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (RED/*514GN).

Tabel 25

Liik:	meriahvenad (põhjalähedased) Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 1.F piirkonna Gröönimaa veed ning 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14D)
Saksamaa	1 085	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	5	(1)
Liit	1 090	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata
(1)	Võib püüda ainult traaliga ning ainult järgmiste koordinaatidega määratletud joonest põhja ja lääne pool:
	Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	59°15'N	54°26'W
	2	59°15'N	44°00'W
	3	59°30'N	42°45'W
	4	60°00'N	42°00'W
	5	62°00'N	40°30'W
	6	62°00'N	40°00'W
	7	62°40'N	40°15'W
	8	63°09'N	39°40'W
	9	63°30'N	37°15'W
	10	64°20'N	35°00'W
	11	65°15'N	32°30'W
	12	65°15'N	29°50'W

Tabel 26

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.	Püügipiirkond:	5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (RED/05B-F.)
Belgia	Kehtestatakse hiljem	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	Kehtestatakse hiljem
Prantsusmaa	Kehtestatakse hiljem
Liit	Kehtestatakse hiljem
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

Tabel 27

Liik:	muud liigid		Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (OTH/1N2AB.)
Saksamaa	125	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	50	(1)
Liit	175	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Tabel 28

Liik:	muud liigid(1)	Püügipiirkond:	5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (OTH/05B-F.)
Saksamaa	Kehtestatakse hiljem	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	Kehtestatakse hiljem
Liit	Kehtestatakse hiljem
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata
(1)	Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.

Tabel 29

Liik:	lestalised	Püügipiirkond:	5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (FLX/05B-F.)
Saksamaa	Kehtestatakse hiljem	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	Kehtestatakse hiljem
Liit	Kehtestatakse hiljem
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

Tabel 30

Liik:	kaaspüük(1)	Püügipiirkond:	Gröönimaa veed (B-C/GRL)
Liit	600	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata
(1)	Pikksabad 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514GRN) ning pikksabad NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/N1GRN.).

IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA – NAFO KONVENTSIOONI ALA

Tabel 1

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	NAFO 2J3KL (COD/N2J3KL)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Lubatud kogupüük (TAC)	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Tabel 2

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	NAFO 3NO (COD/N3NO.)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Lubatud kogupüük (TAC)	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Tabel 3

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	NAFO 3M (COD/N3M.)
Eesti	130,0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	545,0	(1)
Läti	130,0	(1)
Leedu	130,0	(1)
Poola	444,0	(1)
Hispaania	1 675,0	(1)
Prantsusmaa	234,0	(1)
Portugal	2 297,9	(1)
Liit	5 585,9	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	11 708	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud ajavahemikul 1. jaanuarist kell 00.00 UTC kuni 31. märtsini kell 24.00 UTC. Sellel ajavahemikul püütakse seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Tabel 4

Liik:	harilik pikklest Glyptocephalus cynoglossus		Püügipiirkond:	NAFO 3L (WIT/N3L.)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Lubatud kogupüük (TAC)	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Tabel 5

Liik:	harilik pikklest Glyptocephalus cynoglossus	Püügipiirkond:	NAFO 3NO (WIT/N3NO.)
Eesti	61	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Läti	60
Leedu	60
Liit	181
Lubatud kogupüük (TAC)	1 367

Tabel 6

Liik:	harilik karelest Hippoglossoides platessoides		Püügipiirkond:	NAFO 3M (PLA/N3M.)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Lubatud kogupüük (TAC)	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Tabel 7

Liik:	harilik karelest Hippoglossoides platessoides		Püügipiirkond:	NAFO 3LNO (PLA/N3LNO.)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Lubatud kogupüük (TAC)	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Tabel 8

Liik:	lühiuimkalmaar Illex illecebrosus		Püügipiirkond:	NAFO alapiirkonnad 3 ja 4 (SQI/N34.)
Eesti	128	(1)(2)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Läti	128	(1)(2)
Leedu	128	(1)(2)
Poola	227	(1)(2)
Muud liikmesriigid	29 467	(1)(2)(3)
Liit	30 078	(1)(4)
Lubatud kogupüük (TAC)	34 000
(1)	Ükski laev ei tohi püüda kalmaari ajavahemikul, mis algab 1. jaanuaril kell 00.00 UTC ja lõpeb 30. juunil kell 24.00 UTC.
(2)	Ajavahemikus 1. juulist kuni 31. detsembrini ei käsitata asjaomase kalavaru sihtpüügina maksimaalselt kahenädalase erandi kohaldamise perioodi jooksul kuni kolme loomust, milles moodustab massiprotsentides suurima osa ühe loomusega saadud kogusaagist mõni muu liik, mille kalapüügivõimalused NAFO konventsiooni alal kehtestatakse käesoleva määrusega, ja mis on muu liik kui kalmaar, juhul kui kalalaeva pardal viibib vaatleja, kui võrgusilma suurus on vähemalt 60mm ja see vastab kõnealuse kahenädalase erandi kohaldamise perioodi suhtes kohaldatavatele NAFO teavitamis- ja aruandlusnõuetele. Pärast iga sellise loomuse võtmist peab kalalaev viivitamata liikuma vähemalt 10 meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast ja püsima seal kogu järgmise loomuse aja.
(3)	See kogus antakse kasutada Kanadale ja liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SQI/N34_AMS).
(4)	Vastab Eesti, Läti, Leedu ja Poola kvootide summale ning liidu määratlemata osale, mis on kättesaadav Kanadale ja liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola.

Tabel 9

Liik:

ruske soomuslest

Limanda ferruginea

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(YEL/N3LNO.)

Liit

(1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Lubatud kogupüük (TAC)

15 560

(1)

Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui liidule on määratud „muude“ kvoot, siis kui „muude“ kvoot on ammendatud, on kaaspüügi piirnorm järgmine: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Kui kvootide ülekandmise või vahetamise järgselt või prahtimise tulemusena teostatakse sihtpüüki, kohaldatakse järgmist:

lubatud on hariliku karelesta kaaspüük 15% ulatuses. Kui kalalaeva pardal on vaatleja:

i)	on hariliku karelesta maksimaalne kogus 2 900 kg või 15%, olenevalt sellest, kumb on suurem. ning

ii)

laev võib ületada punktis i) osutatud maksimaalset kogust hariliku karelesta kaaspüügi puhul, kui saaki hoitakse pardal NAFO reguleeritavas piirkonnas veedetud 9 esimese püügipäeva jooksul, tingimusel et hariliku karelesta kaaspüük on selle perioodi lõpus või selle hetke seisuga, kui laev lahkub NAFO reguleeritavast piirkonnast, 15 % või vähem, olenevalt sellest, kumb on varasem.

b)	Esimesel kahel korral, kui hariliku karelesta püük moodustab loomusest massiprotsentides suurima osa, käsitatakse seesugust püüki juhupüügina, kuid laev peab viivitamata liikuma vähemalt 10 meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast ja püsima seal kogu järgmise loomuse aja.

Tabel 10

Liik:	moiva Mallotus villosus		Püügipiirkond:	NAFO 3NO (CAP/N3NO.)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Lubatud kogupüük (TAC)	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Tabel 11

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	NAFO 3LNO(1)(2) (PRA/N3LNOX)
Eesti	0	(3)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Läti	0	(3)
Leedu	0	(3)
Poola	0	(3)
Hispaania	0	(3)
Portugal	0	(3)
Liit	0	(3)
Lubatud kogupüük (TAC)	0	(3)
(1)	Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:
	Punkt nr	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	47°20'00''N	46°40'00''W
	2	47°20'00''N	46°30'00''W
	3	46°00'00''N	46°30'00''W
	4	46°00'00''N	46°40'00''W
(2)	Kalapüük on keelatud vähem kui 200 m sügavusel järgmiste koordinaatidega määratletud joonest lääne poole jäävas piirkonnas:
	Punkt nr	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	46°00'00''N	47°49'00''W
	2	46°25'00''N	47°27'00''W
	3	46°42'00''N	47°25'00''W
	4	46°48'00''N	47°25'50''W
	5	47°16'50''N	47°43'50''W
(3)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Tabel 12

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	NAFO 3M (1) (PRA/*N3M.)
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata	(2)	Analüütiline TAC
(1)	Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:
	Punkt nr	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	47°20'00''N	46°40'00''W
	2	47°20'00''N	46°30'00''W
	3	46°00'00''N	46°30'00''W
	4	46°00'00''N	46°40'00''W
	Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist kuni 31. detsembrini järgmiste koordinaatidega piiratud alal:
	Punkt nr	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	47°55'00''N	45°00'00''W
	2	47°30'00''N	44°15'00''W
	3	46°55'00''N	44°15'00''W
	4	46°35'00''N	44°30'00''W
	5	46°35’'00''N	45°40'00''W
	6	47°30'00''N	45°40'00''W
	7	47°55'00''N	45°00'00''W
(2)	Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil (EFF/*N3M.). Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele püügilube ning teatavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.
	Liikmesriik	Püügipäevade maksimaalne arv
	Taani	0
	Eesti	0
	Hispaania	0
	Läti	0
	Leedu	0
	Poola	0
	Portugal	0

Tabel 13

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides	Püügipiirkond:	NAFO 3LMNO (GHL/N3LMNO)
Eesti	304	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	311
Läti	43
Leedu	22
Hispaania	4 162
Portugal	1 741
Liit	6 583
Lubatud kogupüük (TAC)	11 228

Tabel 14

Liik:	railased Rajidae	Püügipiirkond:	NAFO 3LNO (SKA/N3LNO.)
Eesti	283	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Leedu	62
Hispaania	3 403
Portugal	660
Liit	4 408
Lubatud kogupüük (TAC)	7 000

Tabel 15

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.	Püügipiirkond:	NAFO 3LN (RED/N3LN.)
Eesti	895	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	615
Läti	895
Leedu	895
Liit	3 300
Lubatud kogupüük (TAC)	18 100

Tabel 16

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 3M (RED/N3M.)
Eesti	1 571	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	513	(1)
Läti	1 571	(1)
Leedu	1 571	(1)
Hispaania	233	(1)
Portugal	2 354	(1)
Liit	7 813	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	17 503	(1)
(1)	Selle kvoodi alla kuuluva püügi korral tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO osaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit püüda rohkem, kui on lubatud poolaastaks ette nähtud järgmise piirnormiga:
(1)		8 752

Tabel 17

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.	Püügipiirkond:	NAFO 3O (RED/N3O.)
Hispaania	1 771	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Portugal	5 229
Liit	7 000
Lubatud kogupüük (TAC)	20 000

Tabel 18

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K (RED/N1F3K.)
Läti	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Leedu	0	(1)
Liit	0	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Tabel 19

Liik:	valge ameerikaluts Urophycis tenuis		Püügipiirkond:	NAFO 3NO (HKW/N3NO.)
Hispaania	255		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Portugal	333
Liit	588	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	1 000
(1)	Kui NAFO eeskirjade kohaselt kinnitavad NAFO osalised hääletamise teel, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised:
	Hispaania	509
	Portugal	667
	Liit	1 176

ID LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA

Tabel 1

Liik:	purikala Istiophorus albicans	Püügi-piirkond:	Atlandi ookean, ida pool 45° W (SAI/AE45W)
Lubatud kogupüük (TAC)	1 271,00	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Tabel 2

Liik:	purikala Istiophorus albicans	Püügi-piirkond:	Atlandi ookean, lääne pool 45° W (SAI/AE45W)
Lubatud kogupüük (TAC)	1 030,00	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Tabel 3

Liik:	sinine marliin Makaira nigricans	Püügi-piirkond:	Atlandi ookean (BUM/ATLANT)
Hispaania	22,77	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	332,82
Portugal	46,21
Liit	401,80
Lubatud kogupüük (TAC)	1 670

Tabel 4

Liik:	sinihai Prionace glauca		Püügi-piirkond:	Atlandi ookean, põhja pool 5° N (BSH/AN05N)
Iirimaa	0,72		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Hispaania	20 309,50
Prantsusmaa	113,96
Portugal	4 024,82
Liit	24 449,00	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	30 000
(1)	Pärast 348 tonni ülekandmist Marokole.

Tabel 5

Liik:	sinihai Prionace glauca	Püügi-piirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° N (BSH/AN05N)
Hispaania	12 498,27	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Portugal	4 906,73
Liit	17 405,00
Lubatud kogupüük (TAC)	27 711,00

Tabel 6

Liik:	valge piikkoon Tetrapturus albidus	Püügi-piirkond:	Atlandi ookean (WHM/ATLANT)
Hispaania	30,50	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Portugal	19,50
Liit	50,00
Lubatud kogupüük (TAC)	355

Tabel 7

Liik:	põhjapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga		Püügi-piirkond:	Atlandi ookean, põhja pool 5° N (ALB/AN05N)
Iirimaa	3 967,52		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Hispaania	22 362,40
Prantsusmaa	7 033,33
Portugal	2 452,65
Liit	35 815,90	(1)(2)
Lubatud kogupüük (TAC)	47 251
(1)	Sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv on 1 241 .
(2)	Eritingimus: selle kvoodi piires ei tohi Ühendkuningriigi vetes püüda järgmistest suuremat kogust (ALB/*AN05N-UK): 280,00.

Tabel 8

Liik:	lõunapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga	Püügi-piirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° N (ALB/AS05N)
Hispaania	870,12	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	285,95
Portugal	608,93
Liit	1 765,00
Lubatud kogupüük (TAC)	28 000

Tabel 9

Liik:

Vahemere pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügi-piirkond:

Vahemeri

(ALB/MED)

Kreeka

399,12

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

103,03

Prantsusmaa

14,97

Horvaatia

6,98

Itaalia

1 168,74

Küpros

430,99

Malta

41,10

Liit

2 164,93

(4)

Lubatud kogupüük (TAC)

2 500

(1)(2)(3)

(1)

Mõõkkala noorte isendite kaitseks kohaldatakse 1. oktoobrist kuni 30. novembrini keeluaega ka õngejadalaevadele, mis püüavad sihtliigina Vahemere pikkuim-tuuni. Lisaks ei tohi järgmistel perioodidel Vahemere pikkuim-tuuni ei sihtliigi ega kaaspüügina püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida:

—	Kreeka, Horvaatia, Itaalia ja Küpros: 1. oktoober – 30. november ja 1.–31. märts;

—	Hispaania, Prantsusmaa ja Malta: 1. jaanuar – 31. märts

(2)

Iga liikmesriik piirab oma Vahemere pikkuim-tuuni püügi loaga kalalaevade arvu selle kalalaevade arvuga, millel oli lubatud seda liiki püüda 2017. aastal. Liikmesriigid võivad selle piirangu suhtes kohaldada 10 % hälvet.

(3)

Eritingimus: pikkuim-tuuni kaaspüük arvatakse sellest kvoodist maha, kuid sellest teatatakse eraldi (ALB/MED-BC). Sport- ja harrastuskalapüügi käigus saadud surnud pikkuim-tuunid arvatakse sellest kvoodist maha, kuid neist teatatakse eraldi (ALB/MED-SR).

(4)

Pärast 75 tonni ülekandmist Türgilt.

Tabel 10

Liik:	kulduim-tuun Thunnus albacares		Püügi-piirkond:	Atlandi ookean (YFT/ATLANT)
Lubatud kogupüük (TAC)	110 000	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


(1)	Kulduim-tuuni püügist seinnoodalaevadega (YFT/ATLPS) ja vähemalt 20-meetrise kogupikkusega õngejadalaevadega (YFT/ATLLL) teatatakse eraldi.

Tabel 11

Liik:	suursilm-tuun Thunnus obesus		Püügi-piirkond:	Atlandi ookean (BET/ATLANT)
Hispaania	7 438,09	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	3 159,38	(1)
Portugal	2 823,84	(1)
Liit	13 421,31	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	62 000	(1)
(1)	Suursilm-tuuni püügist seinnoodalaevadega (BET/ATLPS) ja vähemalt 20-meetrise kogupikkusega õngejadalaevadega (BET/ATLLL) teatatakse eraldi. Alates juunist peavad liikmesriigid edastama kõnealuste kalalaevade püütud kogused iga nädal, kui saak moodustab 80 % kvoodist.

Tabel 12

Liik:	harilik tuun Thunnus thynnus			Püügi-piirkond:	Atlandi ookean, ida pool 45° W, ja Vahemeri (BFT/AE45WM)
Küpros	188,09		(4)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Kreeka	349,61
Hispaania	6 783,67		(2)(4)
Prantsusmaa	6 693,70		(2)(3)(4)
Horvaatia	1 057,97		(6)
Itaalia	5 283,00		(4)(5)
Malta	433,43		(4)
Portugal	637,88
Muud liikmesriigid	75,65		(1)
Liit	21 503,00		(2)(3)(4)(5)
Lubatud kogupüük (TAC)	40 570		(1)
(1)	Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BFT/AE45WM_AMS).
(2)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Hispaania	1 027,76
	Prantsusmaa	477,45
	Liit	1 505,21
(3)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal vähemalt 6,4 kg või pikkus vähemalt 70 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Prantsusmaa	100,00
	Liit	100,00
(4)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Hispaania	135,67
	Prantsusmaa	133,87
	Itaalia	105,66
	Küpros	3,76
	Malta	8,67
	Liit	387,63
(5)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Itaalia	105,66
	Liit	105,66
(5)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ettenähtud hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotusi liikmesriikide vahel:
	Horvaatia	952,17
	Liit	52,17

Tabel 13

Liik:	lühiuim-makohai Isurus oxyrinchus		Püügi-piirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° N (SMA/AS05N)
Liit	503,00	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Lubatud kogupüük (TAC)	1 325	(1)(2)
(1)	Kõnealuse varu jaoks liidu lubatud pardal hoidmise rakendamiseks kehtestatud kvoot.
(2)	Üksnes kaaspüük.

Tabel 14

Liik:	mõõkkala Xiphias gladius		Püügi-piirkond:	Atlandi ookean, põhja pool 5° N (SWO/AN05N)
Hispaania	5 525,49	(2)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Portugal	1 004,27	(2)
Muud liikmesriigid	147,57	(1)(2)
Liit	6 677,33
Lubatud kogupüük (TAC)	13 200
(1)	Üksnes kaaspüük. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SWO/AN05N_AMS).
(2)	Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5°N (SWO/AS05N). Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SWO/AS05N_AMS).

Tabel 15

Liik:	mõõkkala Xiphias gladius		Püügi-piirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° N (SWO/AS05N)
Hispaania	4 525,88	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Portugal	298,12	(1)
Liit	4 824,00
Lubatud kogupüük (TAC)	10 000
(1)	Eritingimus: kuni 3,51 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, põhja pool 5°N (SWO/*AN05N)..

Tabel 16

Liik:	mõõkkala Xiphias gladius		Püügi-piirkond:	Vahemeri (SWO/MED)
Horvaatia	13,74	(1)(2)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Küpros	50,67	(1)(2)
Hispaania	1 565,04	(1)(2)
Prantsusmaa	109,08	(1)(2)
Kreeka	1 036,02	(1)(2)
Itaalia	3 208,46	(1)(2)
Malta	380,64	(1)(2)
Liit	6 363,63	(1)(2)
Lubatud kogupüük (TAC)	9 017
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. aprillist kuni 31. detsembrini.
(2)	Eritingimus: Vahemere mõõkkala kaaspüük arvatakse sellest kvoodist maha, kuid sellest teatatakse eraldi (SWO/MED-BC). Sport- ja harrastuskalapüügi käigus saadud surnud Vahemere mõõkkalad arvatakse sellest kvoodist maha, kuid neist teatatakse eraldi (SWO/MED-SR).

IE LISA

ATLANDI OOKEANI KAGUOSA – SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Käesolevas lisas esitatud lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO osalistele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb SEAFO osalistele teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Tabel 1

Liik:

limapead

Beryx spp.

Püügi-piirkond:

SEAFO

(ALF/SEAFO)

Lubatud kogupüük (TAC)

200

(1)

Ennetuslik TAC

(1)

Alarajoonis B1 ei tohi püüda rohkem kui 132 tonni (ALF/*F47NA).

Tabel 2

Liik:

kuldkrabid

Chaceon spp.

Püügi-piirkond:

SEAFO alarajoon B1 (1)

(GER/F47NAM)

Lubatud kogupüük (TAC)

162

(1)

Ennetuslik TAC

(1)

Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—	selle läänepiir on 0° idapikkust,

—	selle põhjapiir on 20° lõunalaiust;

—	selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ja

—	selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndi välispiirini.

Tabel 3

Liik:

kuldkrabid

Chaceon spp.

Püügi-piirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(GER/F47X)

Lubatud kogupüük (TAC)

200

Ennetuslik TAC

Tabel 4

Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügi-piirkond:

SEAFO alapiirkond D

(TOP/F47D)

Lubatud kogupüük (TAC)

261

Ennetuslik TAC

Tabel 5

Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügi-piirkond:

SEAFO, välja arvatud alapiirkond D

(TOP/F47-D)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ennetuslik TAC

Tabel 6

Liik:

oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügi-piirkond:

SEAFO alarajoon B1 (1)

(ORY/F47NAM)

Lubatud kogupüük (TAC)

(2)

Ennetuslik TAC

(1)

Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala kindlaks määratud järgmiselt:

—	selle läänepiir on 0° idapikkust,

—	selle põhjapiir on 20° lõunalaiust;

—	selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ja

—	selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndi välispiirini.

(2)

Välja arvatud lubatud kaaspüük neli tonni (ORY/*F47NA).

Tabel 7

Liik:

oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügi-piirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(ORY/F47X)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ennetuslik TAC

Tabel 8

Liik:

kultkalad

Pseudopentaceros spp.

Püügi-piirkond:

SEAFO

(EDW/SEAFO)

Lubatud kogupüük (TAC)

135

Ennetuslik TAC

IF LISA

RINGHOOVUSE TUUN – LEVIKUALAD

Liik:	ringhoovuse tuun Thunnus maccoyii			Püügi-piirkond:	kõik levikualad (SBF/F41-81)
Liit		13	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Lubatud kogupüük (TAC)		13
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

IG LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Tabel 1

Liik:	suursilm-tuun Thunnus obesus			Püügi-piirkond:	WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° S (BET/F7120S)
Portugal		Kehtestatakse hiljem	(1)	Ennetuslik TAC
Hispaania		Kehtestatakse hiljem	(1)
Liit		Kehtestatakse hiljem	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võivad püüda ainult õngejadasid kasutavad laevad.

Tabel 2

Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügi-piirkond:

WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° S

(SWO/F7120S)

Liit

Kehtestatakse hiljem

Ennetuslik TAC

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

IH LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

Tabel 1

Liik:

kihvkalad

Dissostichus spp.

Püügi-piirkond:

SPRFMO konventsiooni ala

(TOT/SPR-RB)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse hiljem

(1)

Ennetuslik TAC

(1)

Seda aastast TACi kohaldatakse üksnes uurimusliku kalapüügi suhtes. Kala püütakse ühe, maksimaalselt 60 järjestikuse päeva pikkuse püügireisi jooksul, mis võib toimuda mis tahes ajavahemikul alates 1. maist kuni 15. novembrini 2024. Alates 1. novembrist kuni 15. novembrini 2024 seatakse õngejadad vette ainult öisel ajal ja kogu kalapüük lõpetatakse viivitamata, kui hukkub:

a)	üks isend mis tahes järgmisest liigist: rändalbatross (Diomedea exulans), hallpea-albatross (Thalassarche chrysostoma), mustkulm-albatross (Thalassarche melanophris), hall-tormilind (Procellaria cinerea), samet-tormilind (Pterodroma mollis); või

b)	kolm isendit mis tahes järgmisest liigist: tuhkalbatross (Phoebetria palpebrata), hiid-tormilind (Macronectes giganteus), rait-tormilind (Macronectes halli).

Lisaks piiratakse püüki maksimaalselt 120 loomusega, millel on kõige rohkem 5 000 õngekonksu ühe loomuse kohta. Õngejadad seatakse üksteisest vähemalt 3 meremiili kaugusele ning ühe kalendriaasta jooksul mitte samadesse kohtadesse. Püük tuleb lõpetada lubatud kogupüügi ammendumisel või kui püügireisi jooksul on 120 loomust vette lastud ja pardale hiivatud, olenevalt sellest, kumb juhtub varem. Püük on keelatud vähem kui 600 m ja rohkem kui 2 500 m sügavuses ning see toimub ainult järgmises uurimispiirkonnas:

—

50°30'S, 136°E

—

50°30'S, 140°30'E

—	idapoolne sisenurk

52°45'S, 140°30'E

—	idapoolne välisnurk

52°45'S, 145°30'E

—

54°50'S, 145°30'E

—

54°50'S, 136°E

Tabel 2

Liik:	tšiili stauriid Trachurus murphyi	Püügi-piirkond:	SPRFMO konventsiooni ala (CJM/SPRFMO)
Saksamaa	Kehtestatakse hiljem	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Madalmaad	Kehtestatakse hiljem
Leedu	Kehtestatakse hiljem
Poola	Kehtestatakse hiljem
Liit	Kehtestatakse hiljem
Lubatud kogupüük (TAC)	Kehtestatakse hiljem

IJ LISA

IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA

Tabel 1

Liik:	kulduim-tuun Thunnus albacares		Püügi-piirkond:	IOTC pädevusalasse kuuluv ala (YFT/IOTC)
Prantsusmaa	27 710		Analüütiline TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Itaalia	2 365
Hispaania	42 903
Portugal	100	(1)
Liit	73 078
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Tabel 2

Liik:	suursilm-tuun Thunnus obesus			Püügi-piirkond:		IOTC pädevusalasse kuuluv ala (BET/IOTC)
Prantsusmaa		3 700			Analüütiline TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Itaalia		410
Hispaania		12 862
Portugal		38	(1)
Liit		17 010
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

IK LISA

SIOFA KOKKULEPPEGA HÕLMATUD PIIRKOND

Tabel 1

Liik:

Portugali süvahai

Centroscymnus coelolepis

Püügi-piirkond:

SIOFA alapiirkond 2(1)

(CYO/F517S2)

Lubatud kogupüük (TAC)

767,6

(2)(3)

Ennetuslik TAC

(1)

FAO alapiirkonna 51.7 rahvusvahelised veed, mille piirideks on

—	lõunas laiuskraad 36o00' S,

—	idas pikkuskraad 49°00' E,

—	läänes pikkuskraad 40°00' E,

—	põhjas külgnevad majandusvööndid.

(2)

Eespool esitatud lubatud kaaspüüki ei jaotata SIOFA osaliste vahel ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata.

(3)

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle lubatud kaaspüügi alusel ei ole lubatud. Kui lubatud kaaspüük on ammendatud, teavitab SIOFA sekretariaat sellest SIOFA kokkuleppeosalisi. Pärast teate saamist selle kohta, et lubatud kaaspüük on ammendatud, tagavad liikmesriigid, et nende SIOFA 2. alapiirkonnas kalastavad laevad ei hoia pardal Portugali süvahaid ülejäänud aastal. Pardal hoidmise keeldu kohaldatakse kõigi vees olevate õngejadade suhtes pärast seda, kui SIOFA sekretariaat on teatanud, et lubatud kaaspüük on ammendatud. Laevad, millel on teate saamise ajal vees olevad õngejadad, võivad hoida Portugali süvahaid, kes on traalitõmbe ajal surnud, ja vabastavad kõik Portugali elusad süvahaid sellistel õngejadadel.

Tabel 2

Liik:

kihvkalad

Dissostichus spp.

Püügi-piirkond:

Del Cano piirkond(1)

(TOT/F517DC)

Liit

18,33

(2)

Ennetuslik TAC

Lubatud kogupüük (TAC)

(2)

(1)

FAO alapiirkonna 51.7 rahvusvahelised veed, mille piirideks on

—	põhjas laiuskraad 44°00′ S, kui see asub lääne pool 44°09′ E, ja laiuskraad 43°30′ S, kui see asub ida pool 44°09′ E,

—	lõunas laiuskraad 45o00' S,

—	läänes ja idas külgnevad majandusvööndid.

(2)

Püüda võivad üksnes kalalaevad, mille pardal on vaatlejad ja mis kasutavad õngejadasid, püügihooajal alates 1. detsembrist 2023 kuni 30. novembrini 2024. Õngejadadel ei tohi olla rohkem kui 3 000 õngekonksu ühe jada kohta ning õngejadad peavad paiknema üksteisest vähemalt kolme meremiili kaugusel.

Nende laevade puhul, mis ei püüa kihvkalu (Dissostichus spp.) sihtliigina, ei ületa kihvkalasaak püügihooaja jooksul 0,5 tonni. Kui laev saavutab selle piirnormi, ei tohi ta enam püüda Del Cano piirkonnas.

Tabel 3

Liik:	kihvkalad Dissostichus spp.			Püügi-piirkond:	Williams Ridge (1) (TOT/F574WR)
Lubatud kogupüük (TAC)		140	(2)	Ennetuslik TAC
(1)	FAO alapiirkond 57.4, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:
	Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	52°30'00''S	80°00'00''E
	2	55°00'00''S	80°00'00''E
	3	55°00'00''S	85°00'00''E
	4	52°30'00''S	85°00'00''E
(2)	Eespool esitatud TACe ei jaotata SIOFA osaliste vahel ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Seda võivad püüda üksnes kalalaevad, mille pardal on vaatlejad, püügihooajal alates 1. detsembrist 2023 kuni 30. novembrini 2024. SIOFA loodud võrguruudu kohta ei tohi olla rohkem kui kaks õngejada, millel ei ole rohkem kui 6 250 õngekonksu, ning vastavalt SIOFA kehtestatud juurdepääsutingimustele peab püügireiside vahel olema vähemalt 30 päeva. Nende laevade puhul, mis ei püüa kihvkalu (Dissostichus spp.) sihtliigina, ei ületa kihvkalasaak püügihooaja jooksul 0,5 tonni. Kui kalalaev saavutab selle piirnormi, ei tohi ta enam püüda Williams Ridge’is.

Ajutised kaitsealad

Atlantis Bank

Punkt	Lõunalaius (S)	Idapikkus (E)
1	32°00'	57°00'
2	32°50'	57°00'
3	32°50'	58°00'
4	32°00'	58°00'

Coral

Punkt	Lõunalaius (S)	Idapikkus (E)
1	41°00'	42°00'
2	41°40'	42°00'
3	41°40'	44°00'
4	41°00'	44°00'

Idapikkus (E) 1 31°30'

Punkt	Lõunalaius (S)	Idapikkus (E)
1	31°30'	94°40'
2	31°40'	94°40'
3	31°40'	95°00'
4	31°30'	95°00'

Middle of What

Punkt	Lõunalaius (S)	Idapikkus (E)
1	37°54'	50°23'
2	37°56'30''	50°23'
3	37°56'30''	50°27'
4	37°54'	50°27'

Walter’s Shoal

Punkt	Lõunalaius (S)	Idapikkus (E)
1	33°00'	43°10'
2	33°20'	43°10'
3	33°20'	44°10'
4	33°00'	44°10'

IL LISA

IATTC KONVENTSIOONI ALA

Liik:	suursilm-tuun Thunnus obesus			Püügi-piirkond:	IATTC konventsiooni ala (BET/IATTC)
Liit		500	(1)	Ennetuslik TAC
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC
(1)	Selle kvoodi alusel võivad püüda ainult õngejadasid kasutavad laevad.

I LISA:	Liidu kalalaevadele lubatud kogupüük (TAC) piirkondades, kus lubatud kogupüük on kehtestatud liikide ja piirkondade kaupa
IA LISA:	Skagerrak, Kattegat, ICESi 1.–10., 12. ja 14. alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed
IB LISA:	Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi 1., 2., 5., 12. ja 14. alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed
IC LISA:	Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala
ID LISA:	ICCATi konventsiooni ala
IE LISA:	Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala
IF LISA:	Ringhoovuse tuun – levikualad
IG LISA:	WCPFC konventsiooni ala
IH LISA:	SPRFMO konventsiooni ala
IJ LISA:	IOTC pädevusalasse kuuluv ala
IK LISA:	SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond
IL LISA:	IATTC konventsiooni ala
II LISA:	Kalalaevade püügikoormus seoses hariliku merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICESi 7.e rajoonis
III LISA:	Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas
IV LISA:	Kudeva tursa kaitseks kehtestatud hooajalised püügikeelud
V LISA:	Kalapüügiload
VI LISA:	ICCATi konventsiooni ala
VII LISA:	CCAMLRi konventsiooni ala
VIII LISA:	IOTC pädevusalasse kuuluv ala
IX LISA:	WCPFC konventsiooni ala
X LISA:	SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond
XI LISA:	Määruse (EL) 2023/194 muutmine süvamere kalavarude osas

Kindlaksmääratud püügivahend	Päevade maksimaalne arv
Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm	Belgia	176
Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm	Prantsusmaa	188
Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm	Belgia	176
Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm	Prantsusmaa	191

Liikmesriik	Püügivahend	Püügiperiood	Püügikoormuse koonddeklaratsioon
(1)	(2)	(3)	(4)

Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi pikkus	Teatatud püügivahend				Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid)				Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati				Ülekantud päevad
Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi pikkus	nr 1	nr 2	nr 3	…	nr 1	nr 2	nr 3	…	nr 1	nr 2	nr 3	…	Ülekantud päevad
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(5)	(5)	(5)	(6)	(6)	(6)	(6)	(7)	(7)	(7)	(7)	(8)

Tobiavarude majandamise piirkond	ICESi statistilised ruudud
1r	31–33 E9–F4; 33 F5; 34–37 E9–F6; 38–40 F0–F5; 41 F4–F5
2r	35 F7–F8; 36 F7–F9; 37 F7–F8; 38–41 F6–F8; 42 F6–F9; 43 F7–F9; 44 F9–G0; 45 G0–G1; 46 G1
3r	41–46 F1–F3; 42–46 F4–F5; 43–46 F6; 44–46 F7–F8; 45–46 F9; 46–47 G0; 47 G1 ja 48 G0
4	38–40 E7–E9 ja 41–46 E6–F0
5r	47–52 F1–F5
6	41–43 G0–G3; 44 G1
7r	47–52 E6–F0

Tähtajalised püügikeelud
Nr	Piirkonna nimetus	Koordinaadid	Ajavahemik	Lisamärkused
1	Stanhope ground	60o 10' N - 01o 45' E 60o 10' N - 02o 00' E 60o 25' N - 01o 45' E 60o 25' N - 02o 00' E	1. jaanuarist 30. aprillini
2	Long Hole	59o 07,35' N - 0o 31,04' W 59o 03,60' N - 0o 22,25' W 58o59,35' N - 0o17,85' W 58o 56,00' N - 0o 11,01' W 58o 56,60' N - 0o 08,85' W 58o 59,86' N - 0o 15,65' W 59o 03,50' N - 0o 20,00' W 59o 08,15' N - 0o 29,07' W	1. jaanuarist 31. märtsini
3	Coral edge	58o 51,70' N - 03o 26,70' E 58o 40,66' N - 03o 34,60' E 58o 24,00' N - 03o 12,40' E 58o 24,00' N - 02o 55,00' E 58o 35,65' N - 02o 56,30' E	1. jaanuarist 28. veebruarini
4	Papa Bank	59o 56' N - 03o 08' W 59o 56' N - 02o 45' W 59o 35' N - 03o 15' W 59o 35' N - 03o 35' W	1. jaanuarist 15. märtsini
5	Foula Deeps	60o 17,50' N - 01o 45' W 60o 11,00' N - 01o 45' W 60o 11,00' N - 02o 10' W 60o 20,00' N - 02o 00' W 60o 20,00' N - 01o 50' W	1. novembrist 31. detsembrini
6	Egersund Bank	58o 07,40' N - 04o 33,00' E 57o 53,00' N - 05o 12,00' E 57o 40,00' N - 05o 10,90' E 57o 57,90' N - 04o 31,90' E	1. jaanuarist 31. märtsini	(10 × 25 meremiili)
7	Fair Isle’ist idas	59o 40' N - 01o 23' W 59o 40' N - 01o 13' W 59o 30' N - 01o 20' W 59o 10' N - 01o 20' W 59o 30' N - 01o 28' W 59o 10' N - 01o 28' W	1. jaanuarist 15. märtsini
8	West Bank	57o 15' N - 05o 01' E 56o 56' N - 05o 00' E 56o 56' N - 06o 20' E 57o 15' N - 06o 20' E	1. veebruarist 15. märtsini	(18 × 4 meremiili)
9	Revet	57o 28,43' N - 08o 05,66' E 57o 27,44' N - 08o 07,20' E 57o 51,77' N - 09o 26,33' E 57o 52,88' N - 09o 25,00' E	1. veebruarist 15. märtsini	(1,5 × 49 meremiili)
10	Rabarberen	57o 47,00' N - 11o 04,00' E 57o 43,00' N - 11o 04,00' E 57o 43,00' N - 11o 09,00' E 57o 47,00' N - 11o 09,00' E	1. veebruarist 15. märtsini	Skagenist idas (2,7 × 4 meremiili)

Püügipiirkond	Püügiliik	Kalapüügilubade arv	Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel		Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv
Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond	Heeringas, põhja pool 62°00' N	59	DK	25	51
			DE	5
			FR	1
			IE	8
			NL	9
			PL	1
			SE	10
	Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00' N	66	DE	16	41
			IE	1
			ES	20
			FR	18
			PT	9
			Jaotamata	2
	Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00' N	450	DK	450	141
Svalbardi veed; 1. ja 2.b (1) püügipiirkonna rahvusvahelised veed	Atlandi arktikakrabi püük lõkspüünistega	20	EE	1	Ei kohaldata
			ES	1
			LV	11
			LT	4
			PL	3

Lipuriik	Püügiliik	Kalapüügilubade arv	Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv
Venezuela (2) (3)	Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)	45	45

Hispaania	364
Prantsusmaa	140 (2)
Itaalia	30
Küpros	20 (2)
Malta	54 (2)
Liit	684

	Kalalaevade arv (3) (4)
	Kreeka (5)	Hispaania	Prantsusmaa	Horvaatia	Itaalia	Küpros (6)	Malta (7)	Portugal
Seinnoodalaevad (8)	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Õngejadalaevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Söödaga õngelaevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Käsiõngelaevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Traalerid	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Väikesemahulise püügi laevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Muud rannalähedase püügi laevad (9)	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem

Maksimaalne lõkspüüniste arv (10)
Liikmesriik	Lõkspüüniste arv
Hispaania	5
Itaalia	6
Portugal	2

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus (11)
	Kalakasvanduste arv	Tootmisvõimsus (tonnides)
Kreeka	2	2 100
Hispaania	10	11 852
Horvaatia	4	7 880
Itaalia	13	12 600
Küpros	3	3 000
Malta	6	12 300
Portugal	2	500

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides) (12)
Kreeka	785
Hispaania	6 300
Horvaatia	2 947
Itaalia	3 764
Küpros	2 195
Malta	8 786
Portugal	350

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv
Iirimaa	50
Hispaania	730
Prantsusmaa	151
Portugal	310

Liikmesriik	Seinnoodalaevade maksimaalne arv	Õngejadalaevade maksimaalne arv
Hispaania	23	190
Prantsusmaa	11	–
Portugal	–	79
Liit	34	269

Liikmesriik	Alapiirkond	Laevade maksimaalne arv
Hispaania	48.6	1
Hispaania	88.1	1
Hispaania	88.2	1

Alapiirkond	Piirkond	Hooaeg	Väikesed uurimisjaotised (SSRUd) või uurimisjaotised	Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) SSRUde või uurimisjaotiste kohta	Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) kogu alapiirkonna kohta (1)	Kaaspüügi piirnorm (tonnides) SSRUde või uurimisjaotiste kohta
Alapiirkond	Piirkond	Hooaeg	Väikesed uurimisjaotised (SSRUd) või uurimisjaotised			Railised (Rajiformes)	Pikksabad (Macrourus spp.) (2)	Muud liigid
48.6	Kogu alapiirkond	1. detsember 2023 – 30. november 2024	48.6_2	148	518	7	23	23
			48.6_3	42		2	6	6
			48.6_4	126		6	20	20
			48.6_5	202		10	32	32
88.1	Kogu alapiirkond	1. detsember 2023 – 31. august 2024	A, B, C, G (3) („N70“)	665	3 499	33	106	33
			G, H, I, J, K (4) („S70“)	2 309		115	316	115
			Rossi mere piirkonna merekaitseala uurimise eritsoon („SRZ“)	456		22	72	22
88.2	Kogu alapiirkond	1. detsember 2023 – 31. august 2024	A, B (3) (N70)	Sisaldub N70 jaoks kehtestatud püügi piirnormis alapiirkonnas 88,1 .		Sisaldub N70 jaoks kehtestatud kaaspüügi piirnormides alapiirkonnas 88,1 .
			A, B (4) (N70)	Sisaldub S70 jaoks kehtestatud püügi piirnormis alapiirkonnas 88,1 .		Sisaldub S70 jaoks kehtestatud kaaspüügi piirnormides alapiirkonnas 88,1 .
			SSRU_A osa SRZs	Sisaldub SRZ jaoks kehtestatud püügi piirnormis alapiirkonnas 88,1 .		Sisaldub SRZ jaoks kehtestatud kaaspüügi piirnormides alapiirkonnas 88,1 .
			88.2_1	184	970	9	29	29
			88.2_2	322		16	53	53
			88.2_3	242		12	38	38
			88.2_4	222		11	35	35
		14. detsember 2023 – 31. august 2024	88.2_H	146	146	7	23	23

Piirkond	Väike uurimisjaotis (SSRU)	Piirjoon
88.1	A	Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	B	Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	D	Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S.
	E	Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30' S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S.
	F	Punktist 68°30' S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30' S.
	G	Punktist 66°40' S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 70°50' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40' S.
	H	Punktist 70°50' S 170° E otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
	I	Punktist 70° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 70° S.
	J	Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.
	K	Punktist 73° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 73° S.
	L	Punktist 76° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 76° S.
	M	Punktist 73° S rannikul 169°30' E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.
88.2	A	Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	B	Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 70°50' S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
	D	Punktist 70°50' S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
	E	Punktist 70°50' S 130° W otse itta kuni 120° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
	F	Punktist 70°50' S 120° W otse itta kuni 110° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
	G	Punktist 70°50' S 110° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
	H	Punktist 65° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 70°50' S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 65° S.
	I	Punktist 60° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	J	Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	K	Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	L	Punktist 70°50' S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
	M	Punktist 70°50' S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

Alapiirkond/rajoon	Tähistada vastav kastike
48.1	☐
48.2	☐
48.3	☐
48.4	☐
58.4.1	☐
58.4.2	☐

Püügitehnika:	Tähistada vastav kastike
	☐ tavaline traalpüük
	☐ pidevpüügisüsteem
	☐ noodapärasse pumpamine
	☐ muu meetod (täpsustage)

Tooteliik	Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21–03/B lisa) (5)
Tervelt külmutatud
Keedetud
Jahvatatud
Õli
Muu toode (palun täpsustada)

Võrgu mõõdud	Võrk 1		Võrk 2		Muu võrk / muud võrgud
Võrgu ava (suue)
Maksimaalne vertikaalne ava (m)
Maksimaalne horisontaalne ava (m)
Võrgu suudme ümbermõõt (6) (m)
Suupindala (m2)
Paneeli keskmine võrgusilma suurus (8) (mm)	Välimine (7)	Sisemine (7)	Välimine (7)	Sisemine (7)	Välimine (7)	Sisemine (7)
1. paneel
2. paneel
3. paneel
…
Viimane paneel (noodapära)

Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator)
Tootja
Mudel
Muunduri sagedused (kHz)

Meetod	Avaldis (kg)	Parameeter
Meetod	Avaldis (kg)	Kirjeldus	Liik	Hindamismeetod	Ühik
Kogumismahuti maht	W × L × H × ρ × 1 000	W = mahuti laius	Konstant	Mõõta püügi alustamisel	m
		L = mahuti pikkus	Konstant	Mõõta püügi alustamisel	m
		ρ = mahu massiks teisendamise tegur	Muutuja	Mahu teisendamine massiks	kg/liiter
		H = hiilgevähkide sügavus mahutis	Loomusest sõltuv	Otsene vaatlus	m
Voomõõtur (9)	V × Fkrill × ρ	V = hiilgevähkide maht koos veega	Loomusest (9) sõltuv	Otsene vaatlus	liiter
		Fkrill = hiilgevähkide osakaal proovis	Loomusest (9) sõltuv	Voomõõturi mahu parandustegur	–
		ρ = mahu massiks teisendamise tegur	Muutuja	Mahu teisendamine massiks	kg/liiter
Voomõõtur (10)	(V × ρ)–M	V = hiilgevähkide pasta maht	Loomusest (9) sõltuv	Otsene vaatlus	liiter
		M = protsessis lisatud vee kogus, mass	Loomusest (9) sõltuv	Otsene vaatlus	kg
		ρ = hiilgevähkide pasta tihedus	Muutuja	Otsene vaatlus	kg/liiter
Vookaal	M × (1–F)	M = hiilgevähkide mass koos veega	Loomusest (10) sõltuv	Otsene vaatlus	kg
Vookaal	M × (1–F)	F = vee osakaal proovis	Muutuja	Vookaalu massi parandustegur	–
Kogur	(M–Mkogur) × N	Mkogur = tühja koguri mass	Konstant	Otsene vaatlus enne püüki	kg
		M = koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega	Muutuja	Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult	kg
		N = kogurite arv	Loomusest sõltuv	Otsene vaatlus	–
Jahu teisendamine	Mjahu × MCF	Mjahu = toodetud jahu mass	Loomusest sõltuv	Otsene vaatlus	kg
Jahu teisendamine	Mjahu × MCF	MCF = jahu teisendamise tegur	Muutuja	Jahu teisendamine hiilgevähkideks	–
Noodapära maht	W × H × L × ρ × π / 4 × 1 000	W = noodapära laius	Konstant	Mõõta püügi alustamisel	m
		H = noodapära kõrgus	Konstant	Mõõta püügi alustamisel	m
		ρ = mahu massiks teisendamise tegur	Muutuja	Mahu teisendamine massiks	kg/liiter
		L = noodapära pikkus	Loomusest sõltuv	Otsene vaatlus	m
Muud	Täpsustage

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügivõimsus (kogumahutavus)
Hispaania	22	61 364
Prantsusmaa	27	45 383
Portugal	5	1 627
Itaalia	1	2 137
Liit	55	110 511

Prantsusmaa	237 püügipäeva
Hispaania	2 laeva
Muud liikmesriigid	0

Liik:	must süsisaba Alphanopus carbo				Püügipiirkond:	6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (BSF/56712-)
Aasta	2023		2024		Ennetuslik TAC
Saksamaa	21		16
Eesti	10		8
Iirimaa	52		39
Hispaania	103		78
Prantsusmaa	1 450		1 096
Läti	67		51
Leedu	1		0
Poola	1		0
Muud	5	(1)	4	(1)
Liit	1 710		1 292
Ühendkuningriik	103		78

Lubatud kogupüük (TAC)	1 813		1 370
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BSF/56712_AMS).

Liik:	limapead Beryx spp.				Püügipiirkond:	3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelised veed (ALF/3X14-)
Aasta	2023		2024		Ennetuslik TAC
Iirimaa	5	(1)	5	(1)
Hispaania	40	(1)	40	(1)
Prantsusmaa	11	(1)	11	(1)
Portugal	118	(1)	118	(1)
Liit	174	(1)	174	(1)
Ühendkuningriik	5	(1)	5	(1)

Lubatud kogupüük (TAC)	179	(1)	179	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Liik:	kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris				Püügipiirkond:	6 ja 7; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (RNG/5B67-)
Aasta	2023		2024		Ennetuslik TAC
Saksamaa	4	(1)(2)	3	(1)(2)
Eesti	34	(1)(2)	24	(1)(2)
Iirimaa	150	(1)(2)	108	(1)(2)
Hispaania	37	(1)(2)	27	(1)(2)
Prantsusmaa	1 910	(1)(2)	1 367	(1)(2)
Leedu	44	(1)(2)	31	(1)(2)
Poola	22	(1)(2)	16	(1)(2)
Muud	4	(1)(2)(3)	3	(1)(2)(3)
Liit	2 205	(1)(2)	1 579	(1)(2)
Ühendkuningriik	112	(1)(2)	80	(1)(2)

Lubatud kogupüük (TAC)	2 317	(1)(2)	1 659	(1)(2)
(1)	Kuni 10 % igast kvoodist võib püüda 8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (RNG/8X14- kalju-tömppeakala puhul; RHG/8X14- põhja-pikksaba kaaspüügi puhul).
(2)	Põhja-pikksaba sihtpüük ei ole lubatud. Põhja-pikksaba (RHG/5B67-) kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha. See ei tohi ületada 1 % kvoodist.
(3)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (RNG/5B67_AMS kalju-tömppeakala puhul; RHG/5B67_AMS põhja-pikksaba puhul).

Liik:	mustlaik-besuugo Pagellus bogaraveo				Püügipiirkond:	6, 7 ja 8 (SBR/678-)
Aasta	2023		2024		Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Iirimaa	3	(1)	3	(1)
Hispaania	84	(1)	84	(1)
Prantsusmaa	4	(1)	4	(1)
Muud	3	(1)(2)	3	(1)(2)
Liit	94	(1)	94	(1)
Ühendkuningriik	11	(1)	11	(1)

Lubatud kogupüük (TAC)	105	(1)	105	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.
(2)	Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SBR/678_AMS).

“Liik:	harilik makrell Scomber scombrus			Püügipiirkond:	3.a, 3.b, 3.c ja 3.d püügipiirkonna liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 4. püügipiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi veed; 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/2A34-N)
Belgia		501	(1)(2)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Taani		29 446	(1)(2)(4)
Saksamaa		523	(1)(2)
Prantsusmaa		1 579	(1)(2)
Madalmaad		1 589	(1)(2)
Rootsi		4 743	(1)(2)(3)
Liit		38 381	(1)(2)

Lubatud kogupüük (TAC)		782 066
(1)	Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremat kogust: kuni 60 % liikmesriikidele MAC/2A34 kohaselt eraldatud kvoodist võib püüda 2.a, 5.b, 6., 7., 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes (MAC/*2AX14).
		3a	3.a, 4.b ja 4.c püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed	4b	4c	2.a, 5.b, 6., 7., 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed
		(MAC/*03A.)	(MAC/*3A4BC)	(MAC/*04B.)	(MAC/*04C.)	(MAC/*2AX14)
	Belgia	0	0	0	0	301
	Taani	0	4 130	0	0	10 312
	Saksamaa	0	0	0	0	314
	Prantsusmaa	0	490	0	0	947
	Madalmaad	0	490	0	0	953
	Rootsi	0	0	390	10	2 846
	Liit	0	5 110	390	10	15 673
(2)	Nende kvootide alusel ja asjaomase rannikuriigi nõusolekul ei tohi ka järgmises kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
		2.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02AN-)	Fääri saarte veed (MAC/*FRO1)
	Belgia	0	0
	Taani	0	0
	Saksamaa	0	0
	Prantsusmaa	0	0
	Madalmaad	0	0
	Rootsi	0	0
	Liit	0	0
(3)	Eritingimus: kaasa arvatud järgmine kogus tonnides, mis püütakse 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*2A4AN):
		266
	Selle eritingimuse kohase kalapüügi korral arvatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvoodist maha.
(4)	Selle kvoodi piires teeb Taani järgmised ülekanded, mida võib püüda 6, 7 ja 8.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 8.a, 8.b ja 8.e püügipiirkonna liidu vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; ning 2.a ja 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes (MAC/*2A14):
	Pärast ülekandmist
	Saksamaa	749
	Hispaania	1
	Eesti	6
	Prantsusmaa	499
	Iirimaa	2 495
	Läti	5
	Leedu	5
	Madalmaad	1 092
	Poola	53 “