KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2024/204,

18. detsember 2023,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/691 erisätetega, mis käsitlevad õigusnormide rikkumistest teatamist seoses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga (EGF) koondatud töötajate toetuseks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesoleva määruse eesmärk on täiendada määruse (EL) 2021/691 artikli 23 lõike 1 esimese lõigu punkti e ja teise lõigu sätet liikmesriikide kohustuse kohta teatada komisjonile EGFiga seotud õigusnormide rikkumistest. Selleks et komisjon saaks täita oma kohustusi liidu finantshuvide kaitsmisel, eelkõige teha riskianalüüse, töötada välja tulemuslikumad süsteemid riskide kindlakstegemiseks ja koostada selliste ülesannete kohta aruandeid, tuleks kehtestada kriteeriumid, mille abil tehakse kindlaks õigusnormide rikkumise juhtumid, millest liikmesriigid on kohustatud komisjonile teatama, ning täpsustada, millised andmed on vaja esitada.

(2)

Liidu finantshuvid peaksid olema kaitstud samal viisil, sõltumata fondist ja fondi loomise eesmärgist. Selleks on määruse (EL) 2021/691 artikli 23 lõikega 6 antud komisjonile õigus võtta vastu norme, millega täiendatakse sätteid liikmesriikide kohustuse kohta teatada EGFi rahastamisega seotud õigusnormide rikkumistest. Sellised rakendusaktid peaksid olema samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (2) XII lisa 1. osas sätestatud õigusnormide rikkumisest teatamise üksikasjalike reeglitega ning kooskõlas komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2024/205 (3) sätestatud normidega.

(3)

Selleks et tagada teatamisnõuete järjepidev kohaldamine kõigis liikmesriikides, on vaja määratleda mõiste „pettuse- või kelmusekahtlus“, võttes arvesse pettuse või kelmuse ja muude kuritegude määratlust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 (4) artikli 3 lõike 2 punktides a ja b ning artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3, ning liikmesriikide puhul, kelle suhtes see direktiiv ei ole siduv, Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni (5) artikli 1 lõike 1 punktis a.

(4)	Samuti tuleks määratleda mõiste „esmakordne halduslik või kohtulik tuvastamine“, et tagada aruandluskohustuste täitmise tulemuslikkus ja järjepidevus.

(5)

On vaja täpsustada, et mõiste „õigusnormide rikkumine“ kohaldamisel nõukogu määruse (EL) 2021/691 artikli 3 lõike 4 tähenduses peaks mõiste „ettevõtja“ tähendama mis tahes füüsilist või juriidilist isikut või muud üksust, kes osaleb fondist saadava toetuse rakendamisel, välja arvatud riigivõimu teostav liikmesriik, määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 30 tähenduses.

(6)

Määruses (EL) 2021/1060 on määratud kindlaks künnis, millest väiksema summa korral ei ole vaja komisjonile õigusnormide rikkumisest teatada, ja juhtumid, millest ei ole tarvis teatada. Selleks et liikmesriikide halduskoormus oleks tasakaalus ühise huviga esitada analüüsimiseks täpseid andmeid liidu pettustevastase võitluse raames, on asjakohane ühtlustada käesoleva delegeeritud määruse kohase õigusnormide rikkumistest teatamise teatamiskünnised ja erandid määruse (EL) 2021/1060 kohaste künniste ja eranditega.

(7)	Teatamise järjepidevuse tagamiseks on vaja määrata kindlaks kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistest õigusnormide rikkumisest on vaja esialgselt teatada ja milliseid andmeid tuleb sellistes esialgsetes teadetes esitada.

(8)	Komisjonile edastatud andmete täpsuse tagamiseks on tarvis esitada järelteateid. Seetõttu peaksid liikmesriigid esitama komisjonile ajakohastatud teavet iga kord, kui toimub märkimisväärne edasiminek haldus- või kohtumenetluses või esialgse teatega seotud menetluses.

(9)

Kui käesoleva määruse kohaldamisel on vaja töödelda isikuandmeid, siis tuleks seda teha kooskõlas isikuandmete kaitset reguleeriva liidu õigusega. Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725, (7) peaksid komisjon ja liikmesriigid takistama käesoleva määruse alusel esitatud teabega seotud isikuandmete loata avalikustamist ja neile loata juurdepääsu. Lisaks tuleks käesoleva määrusega täpsustada, millisel eesmärgil võivad komisjon ja liikmesriigid selliseid andmeid töödelda. Nende andmete edasine kasutamine ei piira määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 4 kohaldamist.

(10)

Liikmesriikide kohustust teatada komisjonile rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi kaudu vastavalt määrusele (EL) 2021/691 tuleks kohaldada ilma, et see piiraks nende kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL, Euratom) nr 883/2013 (8) ja nõukogu määrusest (EL) 2017/1939 (9).

(11)	Käesoleva määruse kohta küsiti Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1.

(12)	Kuna teatamisele kuuluvaid õigusnormide rikkumisi võib juba olla esinenud ja selliste rikkumistega tegelemine on liidu huvides, tuleks käesolevat määrust kohaldada niipea kui võimalik. Seepärast peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millistest õigusnormide rikkumistest peavad liikmesriigid teatama ja milliseid andmeid peavad nad sellisel juhul esitama.

Artikkel 2

Mõisted

Kohaldatakse määruses (EL) 2021/691 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

„pettuse- või kelmusekahtlus“ – õigusnormide rikkumine, mille alusel algatatakse riigi tasandil haldus- või kohtumenetlus, et teha kindlaks, kas tegemist on tahtliku tegevusega, eelkõige pettus või kelmus või muud kuriteod, nagu on osutatud vastavalt direktiivi (EL) 2017/1371 artikli 3 lõike 2 punktides a ja b ning artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3, ning liikmesriikide puhul, kelle suhtes kõnealune direktiiv ei ole siduv, Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktis a;

„esmakordne halduslik või kohtulik tuvastamine“ – pädeva haldus- või kohtuasutuse esimene kirjalik hinnang, milles konkreetsete faktide põhjal järeldatakse, et õigusnorme võib olla rikutud, ilma et see piiraks võimalust seda järeldust hiljem läbi vaadata või see haldus- või kohtumenetluse käigus tagasi võtta.

Artikkel 3

Teatamine

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile õigusnormide rikkumistest, mis on esmakordselt halduslikult või kohtulikult tuvastatud.

2. Erandina lõikest 1 ei teavita liikmesriigid komisjoni järgmistel juhtudel:

kui õigusnormide rikkumised on seotud fondist saadava toetusega, mis jääb alla 10 000 euro; seda erandit ei kohaldata õigusnormide rikkumiste suhtes, mis on omavahel seotud ja mille puhul fondist saadav kogutoetus on suurem kui 10 000 eurot, isegi kui ükski õigusnormide rikkumine eraldi ei ületa seda ülemmäära;

b)	kui õigusnormide rikkumine seisneb üksnes selles, et EGFi toetatav meede jäetakse täielikult või osaliselt rakendamata EGFi rakendamisega seotud ettevõtja pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettuse või kelmusega;

c)	kui EGFi rakendamise eest vastutav ettevõtja teatab õigusnormide rikkumisest korraldusasutusele või muule pädevale asutusele vabatahtlikult ja enne, kui kumbki asutus on selle avastanud, sõltumata sellest, kas teatamine leiab aset enne või pärast avaliku sektori toetuse väljamaksmist;

d)	kui korraldusasutus või muu pädev asutus avastab ja kõrvaldab õigusnormide rikkumise enne komisjonile rahalise toetuse rakendamist käsitleva lõpparuandega koos esitatud kuluaruande lisamist.

Eelmise lõigu punktides c ja d nimetatud erandeid ei kohaldata artikli 2 punktis a osutatud õigusnormide rikkumise juhtumite suhtes.

3. Esialgses teates õigusnormide rikkumise kohta esitavad liikmesriigid järgmise teabe:

a)	EGFiga seotud juhtumi tunnused (ühine tunnuskood ja juhtumi nimetus), meede ja asjaomane toiming;

b)	juhtumiga seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute või mõlema või muude osalevate subjektide andmed ja nende roll õigusnormide rikkumises, välja arvatud juhul, kui need andmed ei ole rikkumise laadi tõttu õigusnormide rikkumise vastu võitlemisel olulised;

c)	asjaomaste isikute isikukood;

d)	asjaomaste isikute käibemaksukohustuslasena registreerimise number;

e)	toimingu teostamise piirkond või ala, mis märgitakse kasutades asjakohast teavet, nagu NUTS (ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus);

f)	liidu ja liikmesriigi säte või sätted, mida on rikutud;

g)	õigusnormide rikkumise võimalusele viitava esmakordse teabe saamise kuupäev ja allikas;

h)	viis, kuidas õigusnormide rikkumine toime pandi;

i)	vajaduse korral see, kas rikkumine annab alust pettuse- või kelmusekahtluseks;

j)	kuidas õigusnormide rikkumine avastati;

k)	Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juhtumi number, kui see on asjakohane;

l)	vajaduse korral asjaomane liikmesriik,

m)	ajavahemik või kuupäev, millal õigusnormide rikkumine toimus;

n)	õigusnormide rikkumise esmakordse haldusliku või kohtuliku tuvastamise kuupäev;

o)	kulude kogusumma väljendatuna liidu ja riigi, sh erasektori rahalises panuses;

p)	õigusnormide rikkumisest mõjutatud summa väljendatuna liidu ja riigi, sh erasektori rahalises panuses;

q)	pettuse- või kelmusekahtluse korral ja juhul, kui EGFi rakendamises osalenud ettevõtjale ei ole avaliku sektori toetust makstud, summa, mis oleks alusetult makstud, kui õigusnormide rikkumist ei oleks avastatud, väljendatuna liidu ja riigi, sh erasektori rahalises panuses;

r)	põhjendamatu kulutuse laad.

4. Kui riigisisestes õigusnormides on sätestatud uurimise konfidentsiaalsuse nõue, peab teabe edastamiseks olema pädeva kohtu või muu organi luba, mis antakse kooskõlas riigis kehtivate normidega.

5. Juhul kui osa lõikes 3 osutatud teabest, eelkõige teave õigusnormide rikkumise viisi ja selle avastamise viisi kohta, ei ole kättesaadav või kui seda tuleb parandada või täiendada, esitavad liikmesriigid puuduva või parandatud teabe komisjonile õigusnormide rikkumist käsitlevates järelteadetes.

6. Liikmesriigid teatavad komisjonile iga sellise menetluse või protsessi alustamisest, lõpetamisest või sellest loobumisest, mille eesmärk on võtta seoses teatatud õigusnormide rikkumisega haldusmeetmeid või kehtestada haldus- või kriminaalkaristusi, ning selliste menetluste või protsesside tulemustest. Kui õigusnormide rikkumise eest on määratud karistus, peavad liikmesriigid teatama:

a)	kas tegemist on haldus- või kriminaalkaristusega ja karistuse üksikasjad;

b)	kas karistus määrati liidu või riigisisese õiguse rikkumise eest;

c)	kas on kindlaks tehtud pettus või kelmus.

7. Komisjoni kirjalikul nõudmisel peavad liikmesriigid esitama teabe konkreetse õigusnormide rikkumise või mitme omavahel seotud õigusnormide rikkumise kohta.

Artikkel 4

Esitatud teabe kasutamine ja töötlemine

1. Komisjon võib riskianalüüsi tegemiseks kasutada mis tahes teavet, mille liikmesriigid talle kooskõlas käesoleva määrusega edastavad, ja sobivaid infotehnoloogiavahendeid, ning võib saadud teabe põhjal koostada aruandeid ja töötada välja süsteeme riskide tulemuslikumaks väljaselgitamiseks.

2. Käesoleva määruse alusel esitatud teavet käsitatakse ametisaladusena ning seda kaitstakse samal viisil nagu muud samalaadset teavet teabe esitanud liikmesriigi õigusaktidega ja liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate asjakohaste sätetega. Liikmesriigid ja komisjon rakendavad vajalikke ettevaatusabinõusid, et tagada sellise teabe konfidentsiaalsus.

3. Lõikes 2 osutatud teavet võib edastada ainult isikutele, kelle ametiülesanded liikmesriigis või liidu institutsioonides, organites või asutustes nõuavad juurdepääsu nimetatud teabele, välja arvatud juhul, kui teabe esitanud liikmesriik on andnud teabe laiemaks avaldamiseks sõnaselge nõusoleku.

4. Lõikes 2 osutatud teavet ei või kasutada muul eesmärgil kui liidu finantshuvide kaitseks, välja arvatud juhul, kui teavet esitav liikmesriik on andnud selleks oma sõnaselge nõusoleku.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 153, 3.5.2021, lk 48.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(3) Komisjoni 18. detsembri 2023. aasta delegeeritud määrus (EL) 2024/205, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 erisätetega, mis käsitlevad õigusnormide rikkumistest teatamist seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) 2015/1971 (ELT L, 2024/205, 29.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2024/205/oj).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(5) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(9) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).