EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2024/190,

15. detsember 2023,

millega muudetakse otsust (EL) 2016/948 ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/2016/16) (EKP/2023/38)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige artikli 12.1 teist lõiku koosmõjus artikli 3.1 esimese taande ja artikliga 18.1,

ning arvestades järgmist:

(1)

9. septembril 2022 võttis EKP nõukogu vastu Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2022/1613 (EKP/2022/29), (1) millega muudeti Euroopa Keskpanga otsust (EL) 2016/948 (EKP/2016/16) (2). Otsusega (EL) 2022/1613 (EKP/2022/29) nähti ette kliimamuutustega seotud kaalutluste lisamine võrdlusalusesse ettevõtlussektori võlakirjade ostmisel ettevõtlussektori varaostukava (CSPP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames, eelkõige eurosüsteemi kliimaga seotud finantsriskide juhtimiseks vastavalt EKP nõukogu heakskiidetud metoodikale.

(2)

Otsuse (EL) 2022/1613 (EKP/2022/29) kohaselt lisati kliimamuutustega seotud kaalutlused võrdlusaluse „kallutamise“ teel parema kliimamõjuga emitentide suunas, st parema kliimamõjuga ettevõtete emiteeritud varade osakaalu eurosüsteemi bilansis suurendati, võrreldes halvema kliimamõjuga ettevõtete emiteeritud varadega. Nagu on sedastatud otsuse (EL) 2022/1613 (EKP/2022/29) põhjenduses 1, tuleks emitentide kliimamõju mõõtmisel arvesse võtta nende kasvuhoonegaaside heitkoguseid, CO2-heite vähendamise eesmärkide ambitsioonikust ja kliimaga seotud teabe avalikustamist.

(3)

19. septembril 2022 avaldas Euroopa Keskpank (EKP) oma veebilehel täiendavat teavet kliimamuutustega seotud kaalutluste arvesse võtmise kohta ettevõtlussektori võlakirjade ostmisel ning selgitas emitentide kliimamõju hindamise põhielemente, sealhulgas emitentide kliimamõju hinde arvutamise metoodikat.

(4)

23. märtsil 2023 avaldas EKP aruande „Climate-related financial disclosures of the Eurosystem’s corporate sector holdings for monetary policy purposes“ (3). Lisaks eurosüsteemi edusammude kirjeldamisele kliimamuutustega seotud finantsriskide juhtimisel ja maandamisel sisaldas aruanne täiendavad üksikasju kliimahinde arvutamise metoodika ja kallutamismeetodi kohta, mida kohaldati pärast otsuse (EL) 2022/1613 (EKP/2022/29) jõustumist.

(5)

Pärast kliimahinde arvutamise metoodika esimest korrapärast läbivaatamist otsustas EKP nõukogu 5. oktoobril 2023, et olemasolev avalik teave kliimahinde arvutamise metoodika kohta tuleks koondada ning avaldada otsuse (EL) 2016/948 (EKP/2016/16) osana. Selle eesmärk on parandada õiguskindlust, selgust ja läbipaistvust seoses kliimahinde arvutamise metoodika ja kallutamismeetodiga.

(6)	Seetõttu tuleb otsust (EL) 2016/948 (EKP/2016/16) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Otsust (EL) 2016/948 (EKP/2016/16) muudetakse järgmiselt:

artikkel 4a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4a

Kliimamuutustega seotud kaalutluste lisamine võrdlusalusesse

1. Artikli 4 lõikes 3 osutatud võrdlusalus peab hõlmama kliimamuutustega seotud kaalutlusi, eelkõige eurosüsteemi kliimaga seotud finantsriskide juhtimiseks vastavalt EKP nõukogu poolt heaks kiidetud metoodikale, sealhulgas otsuse lisas sätestatud elemente.

2. Kui EKP nõukogu peab seda vajalikuks, võib ta lõikes 1 osutatud metoodika läbi vaadata, eelkõige selleks, et võtta arvesse kliimaga seotud finantsriske ja riski hindamise võimekuse arengut.“;

2)	otsuse lisana lisatakse käesoleva otsuse lisas toodud tekst.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 15. detsember 2023

EKP president

Christine LAGARDE

(1) Euroopa Keskpanga 9. septembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/1613, millega muudetakse otsust (EL) 2016/948 ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/2016/16) (EKP/2022/29) (ELT L 241, 19.9.2022, lk 13).

(2) Euroopa Keskpanga 1. juuni 2016. aasta otsus (EL) 2016/948 ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/2016/16) (ELT L 157, 15.6.2016, lk 28).

(3) Avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

LISA

Otsusele (EL) 2016/948 (EKP/2016/16) lisatakse järgmine lisa:

„LISA

KLIIMAHINDE ARVUTAMISE METOODIKA JA KALLUTAMISMEETOD

1. KLIIMAHINDE ARVUTAMISE METOODIKA

Kliimamõju hindamiseks antakse igale emitendile hinne (edaspidi „kliimahinne“), mis arvutatakse kolme näitaja põhjal: avalikustamise näitaja, tagasivaatav näitaja ja tulevikkuvaatav näitaja, vastavalt EKP nõukogu poolt kindlaks määratud valemile. Kliimahinne antakse nullist maksimaalselt viieni ning see peegeldab kliimaga seotud finantsriski hinnangut, mis põhineb a) emitendi avalikustatava teabe kvaliteedil, b) emitendi viimasel heitemahukusel (1) ja c) emitendi kliimaga seotud eesmärkidel. Mida kõrgem on hinne, seda parem on kliimamõju hinnang.

1.1. Avalikustamise näitaja

Avalikustamise näitaja põhjal hinnatakse emitentide avalikustatava teabe kvaliteeti kasvuhoonegaaside protokollis (2) osutatud 1. ja 2. taseme kasvuhoonegaaside heitkoguste osas vastavalt EKP nõukogu poolt kindlaks määratud valemile. Avalikustamise näitaja puhul on soodustatud avalikustatava teabe kõrge kvaliteediga emitendid. Emitent saab selle näitaja alusel parema hinde, kui tema avalikustatavat teavet on kontrollinud kolmas isik. Emitent saab madalaima hinde, kui ta ei avalda andmeid oma heitkoguste kohta.

1.2. Tagasivaatav näitaja

Tagasivaatava näitaja põhjal hinnatakse emitentide varasemate kasvuhoonegaaside heitkoguste taset nii heitemahukuse kui CO2-heite vähendamise määra seisukohast. Selle näitaja puhul võetakse arvesse emitentide 1. ja 2. taseme kasvuhoonegaaside heitemahukust ning sektori keskmist 3. taseme kasvuhoonegaaside heitemahukust. See ühendab „klassi parim“-lähenemisviisi „universumi parim“-lähenemisviisiga, mis on kooskõlas EKP nõukogu poolt kindlaks määratud metoodikaga. „Klassi parim“- lähenemisviis võrdleb ettevõtjat sarnaste ettevõtjatega konkreetses tööstussektoris. „Universumi parim“-lähenemisviis võrdleb ettevõtjaid kogu ettevõtjate universumi ulatuses, nii nende heitemahukuse kui CO2-heite vähendamise määra seisukohast.

1.3. Tulevikkuvaatav näitaja

Tulevikkuvaatava näitaja põhjal hinnatakse emitentide kasvuhoonegaaside heitemahukuse prognoositavat dünaamikat. Selle näitaja põhjal annavad kõrgeima hinde tegurid, mis hõlmavad emitentide seatud kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamise eesmärkide ambitsioonikust ja usaldusväärsust (eelkõige juhul, kui eesmärk on teaduspõhine ja seda on kontrollinud kolmas isik) ning nende enda kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamise eesmärkide järgimist, mida hinnatakse vastavalt EKP nõukogu poolt kindlaksmääratud metoodikale.

2. KALLUTAMISMEETOD

Ettevõtlussektori võlakirjade ostud kallutatakse kõrgema kliimahindega emitentide suunas vastavalt EKP nõukogu poolt kindlaksmääratud valemile. „Kallutamine“ tähendab seda, et turukapitalisatsiooniga kaalutud osa eurosüsteemi ettevõtlussektori ostude võrdlusaluses suurendatakse kõrgema kliimahindega emitentide kasuks madalama kliimahindega emitentide ees. Kallutatud võrdlusalus lisatakse emitendi grupi piirmääradesse, et tagada ostude suunamine vastavalt kallutatud võrdlusalusele.

“

(1) Emitendi heitemahukus on määratletud kui emitendi kasvuhoonegaaside heitkogus (tCO2) jagatuna emitendi müügituluga (miljonites eurodes).

(2) Kasvuhoonegaaside protokollis eristatakse otseseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid ettevõtjate omandis või nende kontrolli all olevatest allikatest (1. tase), kaudseid heitkoguseid elektri-, auru-, kütte- või jahutusenergia ostmisest või soetamisest (2. tase) ning kõiki kaudseid heitkoguseid, sealhulgas eelkõige ettevõtte tootmisahela eelnevas või järgmises etapis (3. tase); vt kasvuhoonegaaside protokolli veebileht ghgprotocol.org.