(1)

Nõukogu määrus (EL) 2022/2576 (1) võeti vastu olukorras, kus Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu põhjustas gaasitarnekriisi ning liidul tuli sellele reageerida ajutiste, liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus võetud meetmetega. Määruse eesmärk on leevendada mõju gaasi hinnale, tegeledes selle nõudluse ja pakkumisega, tagades varustuskindluse kogu liidus ja tugevdades solidaarsust.

(2)

Määrusega (EL) 2022/2576 on ette nähtud ajutine õigusraamistik gaasi ostmise paremaks koordineerimiseks, ülemääraste gaasihindade ja liigse päevasisese hinnavolatiilsuse vältimiseks energia tuletisinstrumentide turgudel ning meetmed gaasiga seotud hädaolukorra puhuks.

(3)

Määruse (EL) 2022/2576 kohaldamisaeg oli algselt piiratud 30. detsembrini 2023.

(4)

Kooskõlas määruse (EL) 2022/2576 artikliga 30 vaatas komisjon kõnealuse määruse läbi ning esitas 28. septembri 2023. aastal aruande, milles tegi kokkuvõtte peamistest tähelepanekutest (edaspidi „aruanne“). Aruandes jõuti järeldusele, et määrusel (EL) 2022/2576 on olnud oluline roll gaasituru olukorra stabiliseerimisel ja liidu jaoks piisavate gaasitarnete tagamisel ning et see on liidu gaasivarustuskindluse tagamise paketi oluline element.

(5)

Määrusega (EL) 2022/2576 sätestatakse sellise teenuse kiirendatud loomine, mis võimaldab koondada nõudlust ja osta ühiselt gaasi, ning nõutakse, et liikmesriigid võtaksid asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad maagaasiettevõtjad ja gaasi tarbivad ettevõtjad osalevad teenuseosutaja korraldatavas nõudluse koondamise protsessis ühe võimaliku vahendina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1938 (2) osutatud täituvuse sihttasemete saavutamiseks. Nii liikmesriigid kui ka maagaasiettevõtjad ja gaasi tarbivad ettevõtjad on tulemuslikult osalenud määruse (EL) 2022/2576 alusel loodud nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismis (edaspidi „AggregateEU“) ning aidanud koondada 2023. aasta oktoobriks gaasinõudlust 44,04 miljardi kuupmeetri ulatuses, mis on üle kolme korra rohkem kui kohustuslik nõudluse koondamise maht. See näitab, et AggregateEU pakkus turuosalistele märkimisväärset huvi.

(6)

Aruandes jõuti järeldusele, et AggregateEU tekitas Euroopa ostjatele lisavõimalusi gaasi hankimiseks usaldusväärsetelt tarnijatelt konkurentsitingimustel ning tagas turu nõudluse ja pakkumise läbipaistvuse, aidates seeläbi vähendada turgude volatiilsust.

(7)

Mis puudutab turujärelevalve eeskirju, siis määruse (EL) 2022/2576 kohaselt peavad kauplemiskohad, kus kaubeldakse energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega, kehtestama iga energiaga seotud kaubatuletisinstrumendi kohta päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi, mis põhineb ülemisel ja alumisel hinnapiiril, millega määratakse kindlaks hinnad, millest kõrgema või madalama hinnaga ei või korraldusi täita (edaspidi „päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanism“). Aruande kohaselt esineb gaasiturgudel endiselt märkimisväärse hinnavolatiilsuse juhtumeid ning päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanism võib aidata vältida ülemäärast hinnatõusu ja stabiliseerida turgu.

(8)

Määruse (EL) 2022/2576 kohaselt peab Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) määrama ja avaldama iga päev veeldatud maagaasi (LNG) hinnangulised hinnad ja LNG võrdlusaluse LNG-turu tehinguid käsitlevate andmete põhjal, mida ACER peab süstemaatiliselt koguma ja töötlema. LNG hinnangulised hinnad ja võrdlusalus on suurendanud turul läbipaistvust ja seeläbi ka turuosaliste suutlikkust kindlustada LNG tarned konkurentsivõimeliste hindadega. Aruandes leiti, et LNG hinnanguline hind ja võrdlusalus on osutunud turu stabiliseerimisel kasulikuks.

(9)

Määrusega (EL) 2022/2576 on ette nähtud mitu varustuskindlust ja solidaarsust käsitlevat sätet gaasiga seotud hädaolukorra puhuks, et paremini koordineerida energiasolidaarsuse meetmete korraldust hädaolukorras. Määruse (EL) 2022/2576 IV peatükiga täiendati ajutiselt määrust (EL) 2017/1938, eelkõige seeläbi, et solidaarsusmehhanism muudeti kahepoolsete kokkulepete puudumise korral vaikimisi kohaldatavaks ning mehhanismi laiendati LNG-le ja elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikogustele. Lisaks nähakse määrusega (EL) 2022/2576 ette ajutised meetmed kaitstud tarbijate vähemolulise tarbimise vähendamiseks ja piiriülese voolu kaitsemeetmed.. Aruandes jõuti järeldusele, et varustuskindlust ja solidaarsust käsitlevad ajutised sätted on osutunud kasulikuks gaasikriisi ennetamisel ja leevendamisel ning need aitavad gaasinõudlust vähendada.

(10)

Aruande järeldus, nimelt et liidu energiavarustuskindluse tagamisel esineb jätkuvalt tõsiseid raskusi, peab endiselt paika. Olukord gaasiturul on kogu maailmas jätkuvalt väga pingeline. Gaasihinnad on ikka märkimisväärselt kõrgemad kui enne kriisi ning see mõjutab vältimatult kogu liidu kodanike ostujõudu ja liidu ettevõtjate konkurentsivõimet. Gaasituru volatiilsus on praeguse olukorra teine aspekt. Hiljuti, s.o 2023. aasta suvel ja sügisel esinenud märkimisväärne hinnavolatiilsus, mille tingisid sellised sündmused nagu streik Austraalia LNG rajatistes ja Balticconnectori katkestus, annavad tunnistust sellest, et turud on ikka ebakindlad ja haavatavad isegi suhteliselt väikeste nõudlust ja pakkumist mõjutavate šokkide suhtes. Lähis-Ida jätkuv kriis kujutab endast täiendavat olulist geopoliitilist riski, mis võib mõjutada hindu ja gaasitarneid. Sellistes tingimustes võib hirm gaasinappuse ees vallandada ulatuslikke reaktsioone, millel on tõsised tagajärjed hindadele.

(11)

Kuna Venemaa torugaasi import vähenes viimase aasta jooksul oluliselt, on gaasitarned liitu võrreldes kriisieelse tasemega märkimisväärselt vähenenud. Arvestades praegust torujuhtmegaasi impordi mahtu, peaks liit saama Venemaalt torujuhtmete kaudu ligikaudu 20 miljardit kuupmeetrit gaasi ja sedagi vaid juhul, kui see ebausaldusväärne import ei katke täielikult. See oleks kokku ligikaudu 110 miljardit kuupmeetrit vähem kui 2021. aastal. Selline vähenemine tähendab ohtu, et liidus võib tekkida gaasinappus.

(12)

Maailma gaasiturud on praegu väga pingelised ja tõenäoliselt mõneks ajaks ka selliseks jäävad. LNG üleilmne tarnimine on kahel viimasel aastal vaid tagasihoidlikult kasvanud, sest veeldamisvõimsuse lisandumine on olnud piiratud, suurtes ekspordirajatistes esines seisakuid ja veeldamistehaste sisendgaasiga varustatus vähenes. Uut veeldamisvõimsust peaks märkimisväärselt kasutusele tulema alles 2025. aasta jooksul. Seega on turu tasakaal lähitulevikus eeldatavasti ebakindel. Sellisel olukorral on ebasoodne mõju gaasihindadele, mis on küll madalamad kui 2022. aasta suve tipptase, kuid kriisieelsest tasemest enam kui kaks korda kõrgemad.

(13)

Praeguseid pingelisi turutingimusi arvesse võttes võivad hinnad taas tõusta ettearvamatute sündmuste ja ootamatute šokkide tõttu, nagu LNG nõudluse taastumine Aasias, mis võib vähendada gaasi kättesaadavust üleilmsel gaasiturul, külm talv, mis võib suurendada gaasinõudlust kuni 30 miljardi kuupmeetri võrra, äärmuslikud ilmastikuolud, mis võivad põhjustada madalat veetaset ja seeläbi mõjutada hüdroenergia salvestamist ja tuumaenergia tootmist ning mis tooksid kaasa suurema nõudluse gaasipõhise elektritootmise järele, põhjustaksid uusi elutähtsa taristu häireid, nagu NordStreami torujuhtmete vastu suunatud sabotaažiaktid 2022. aasta septembris või Balticconnectori torujuhtme katkestus 2023. aasta oktoobris, ning geopoliitilise keskkonna ja ohumaastiku halvenemist tarnepiirkondades, näiteks seoses Lähis-Ida kriisiga.

(14)

Arvestades praegust nappi pakkumise ja nõudluse tasakaalu, võib isegi mõõdukas tarnehäire või pelgalt sellise häire oht avaldada gaasiturule kaugeleulatuvat mõju ning põhjustada majandusele ja liidu kodanikele tõsist ja püsivat kahju.

(15)

Praeguse kriisi tõttu on kogu liidus energiapuuduse oht ja kõrged energiahinnad. Liidu gaasivarustuskindlust endiselt mõjutavad püsivad tõsised ja võimalikud uued raskused ning gaasihindade tase võivad negatiivselt mõjutada majanduslikku olukorda, tööstuse konkurentsivõimet ja kodanike ostujõudu.

(16)

Kuna liit on siseturg, oleks gaasipuudusel ühes liikmesriigis tõsised tagajärjed kõigi teiste liikmesriikide jaoks tulenevalt füüsilistest gaasitarnehäiretest, hindade kõikumisest või häiretest tööstusahelates, mille võivad põhjustada piirangud liikmesriigi asjaomaste tööstusharude toimimises. Lisaks saavad kõik liikmesriigid solidaarsuse vaimus aidata ka edaspidi vähendada energiapuuduse ohtu ja seega piirata gaasihindade kõikumist.

(17)

Määruse (EL) 2022/2576 kohaldamisaja pikendamine kujutab endast erandlikku ja ajaliselt piiratud meedet, mis võimaldab reageerida energiavarustuses tekkinud püsivatele ja uutele tõsistele raskustele, millega kaasneb vahetu kriisi oht. Kohaldamisaja pikendamine vähendab selgelt turgude volatiilsust ja suurendab solidaarsust.

(18)

Vajadus tegutseda on kiireloomuline. Kui jätta 30. detsembril 2023 kehtivuse kaotava määruse (EL) 2022/2576 kohaldamisaeg pikendamata, võib see muuta liidu seni saavutatud stabiilset, kuid habrast olukorda ning halvendada suutlikkust tulla toime tõenäoliste tulevaste sündmustega, näiteks Venemaa impordi täieliku peatamisega. Määruse (EL) 2022/2576 kohaldamisaja pikendamine on samuti kooskõlas komisjoni 18. mai 2022. aasta teatisega välja kuulutatud kavaga „REPowerEU“, mille eesmärk on kaitsta liidu kodanikke ja majandust ülemäära kõrgete hindade ja energiavarustuse nappuse eest.

(19)

Energiavarustusega seotud püsivad pinged õigustavad määruses (EL) 2022/2576 sisalduvate nõudluse koondamist ja ühisoste käsitlevate sätete kohaldamistähtaja pikendamist, kuna need aitavad tagada liikmesriikide ettevõtjatele võrdsema juurdepääsu uutele või täiendavatele gaasiallikatele. Samuti aitavad need sätted tagada paremad tingimused kui need, mis oleksid muidu võinud kehtida ettevõtjate suhtes, kes ostavad gaasi teenuseosutaja kaudu, ja annavad seeläbi panuse varustuskindluse tagamisse.

(20)

Nõudluse koondamist ja ühisoste käsitlevate sätete kohaldamistähtaja pikendamine suurendaks liidu solidaarsust gaasi ostmisel ja jaotamisel. Solidaarsuse põhimõttest lähtuvalt toetatakse nõudluse koondamise ja gaasi ühisostmise võimaluse pikendamisega eelkõige neid ettevõtjaid, kes varem ostsid gaasi ainult või peamiselt Venemaa tarnijatelt, sest nõudluse koondamine ja ühisostud aitavad neil hankida varusid teistelt maagaasitarnijatelt või -pakkujatelt soodustingimustel.

(21)

Selleks et toetada turuosalisi kogu selle talve ja järgmise gaasihoidlate täitmise hooaja jooksul, tuleks tagada AggregateEU toimimise järjepidevus. See hõlmab võimalust pikendada teenuseosutajaga sõlmitud kehtivat lepingut kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (3).

(22)

Kohaldamistähtaja pikendamine on õigustatud ka nende määruse (EL) 2022/2576 sätete puhul, millega kehtestatakse päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanism ning hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse määramine, arvestades nendest tulenevat kasu tarbijatele, hinnastabiilsusele ja energia varustuskindlusele.

(23)

Samuti on asjakohane pikendada ühe aasta võrra gaasiga seotud hädaolukorda käsitlevate sätete kohaldamistähtaega, võttes arvesse eespool kirjeldatud püsivaid riske gaasivarustuse stabiilsusele ning aruande järeldusi nende sätete positiivse mõju kohta. Kriitilise tähtsusega gaasikoguste väärtused, mis on esitatud I lisas, kehtivad määruse (EL) 2022/2576 pikendatud kohaldamisaja jooksul kuni 2024. aasta lõpuni.

(24)

Määruse (EL) 2022/2576 pikendatud kohaldamine peaks olema ajutine ning see peaks jõustuma 31. detsembril 2023, et tagada asjaomaste sätete jätkuv kohaldamine, ning see peaks kestma ühe aasta, st kuni 31. detsembrini 2024. Kehtivuse pikendamine ühe aasta võrra on vajalik ja proportsionaalne energiavarustusega seotud tõsiste raskuste jätkumise ning sellest tulenevate hinnariskide ja varustuskindlusega seotud riskide tõttu, mis püsivad eeldatavasti vähemalt kogu 2024. aasta jooksul. Arvestades, et nõudluse koondamise platvormi kaudu koondatud gaasi maht on vajatava mahu oktoobriks 2023 juba kolmekordselt ületanud, ei peaks määruse (EL) 2022/2576 pikendatud kohaldamistähtaja sisse kuuluma kohustuslik osalemine nõudluse koondamises.

(25)

Määrust (EL) 2022/2576 tuleks seetõttu kohaldada kuni 31. detsembrini 2024.

(26)

Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)

Määrust (EL) 2022/2576 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 5 lõige 5 asendatakse järgmisega:

2)

Artikkel 10 jäetakse välja.

3)

Artikli 31 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2024.“

4)

I lisa muudetakse järgmiselt