1.

Projekti eesmärk on teha kättesaadavaks ajakohane teave üldise soodustuste süsteemi (GSP) riikides asutatud registreeritud eksportijate kohta, kes ekspordivad kaupu liitu. Süsteem on üleeuroopaline ja hõlmab ka andmeid ELi ettevõtjate kohta, et toetada eksporti GSP-riikidesse. Nõutavad andmed sisestati süsteemi järk-järgult kuni 31. detsembrini 2017.

2.

Projekti eesmärk on ajakohastada olemasolevat üleeuroopalist süsteemi EBTI-3, et tagada järgmine:

Projekti rakendati kahes etapis.

Esimene etapp (1. järk) annab funktsionaalsuse, et järk-järgult vastu võtta liidu tolliseadustikuga nõutud deklaratsiooni andmekogumit alates 1. märtsist 2017 kuni punktides 10 ja 14 loetletud projektide rakendamiseni. Projekti täielik rakendamine sõltub punktides 10 ja 14 loetletud projektide rakendamisest. 2. järgus täidetakse kohustus kontrollida STI kasutamist uue nõutava deklaratsiooni andmekogumi alusel ja viiakse tegevus kooskõlla tolliotsuste tegemisega.

3.

Projekti eesmärk on ühtlustada tolliotsuse taotlemise, tegemise ja haldamise protsessid kogu liidus taotluste ja otsuse/loa andmete standardimise ja elektroonilise haldamise kaudu. Projekt on seotud tolliseadustikus määratletud riiklike ja mitut liikmesriiki hõlmavate otsustega ning selle alla kuuluvad liidu tasandil keskselt väljaarendatud süsteemikomponendid, samuti hõlmab see integreerimist riiklike komponentidega, kui liikmesriigid otsustavad neid kasutada. Üleeuroopaline süsteem hõlbustab konsulteerimist otsuse tegemise ajal ja loaandmisprotsessi haldamist.

4.

Projekti eesmärk on pakkuda kauplejate otseseks ja ühtlustatud juurdepääsuks toimivaid lahendusi, milleks on kasutaja ja süsteemi vahelise liidesena elektroonilistesse tollisüsteemidesse integreeritud teenus, mis on määratletud konkreetsetes liidu tolliseadustiku kohastes projektides. Ühtne kasutajahaldus ja digiallkiri integreeritakse asjaomaste süsteemide portaalidesse ning see hõlmab vajalikule turvapoliitikale vastavat isikusamasuse tuvastamise, juurdepääsu ja kasutajahalduse toetamist. Esimest korda võeti see kasutusele koos liidu tolliseadustiku kohase tolliotsuste süsteemiga.

5.

Selle projektiga püütakse parandada volitatud ettevõtja staatuse taotluste ja staatuse andmisega seotud äriprotsesse, võttes arvesse muudatusi liidu tolliseadustiku sätetes.

Esimeses etapis on projekti eesmärk teha tolliotsuste tegemise protseduuri ühtlustamise osana suuri täiustusi volitatud ettevõtja süsteemi.

Teises etapis võetakse projekti raames kasutusele volitatud ettevõtja staatuse taotluste ja staatust käsitlevate otsuste elektroonilised vormid ning tehakse ettevõtjatele kättesaadavaks ühtlustatud liides, mille kaudu on võimalik volitatud ettevõtja staatuse taotlusi elektrooniliselt esitada ja volitatud ettevõtja staatust käsitlevaid otsuseid elektrooniliselt saada. Ajakohastatud süsteem võetakse kasutusele kahe väljalaskena: esimene osa on volitatud ettevõtja staatuse taotluste ja staatust käsitlevate otsuste tegemise protsessi jaoks ning teine osa on muude edasiste protsesside jaoks.

6.

Projekti eesmärk on pisut ajakohastada olemasolevat üleeuroopalist EORI süsteemi, mis võimaldab registreerida ja identifitseerida liidu ja kolmandate riikide ettevõtjaid ning isikuid, kes ei ole ettevõtjad, kuid kes on liidus tolliküsimustega aktiivselt seotud.

7.

Projekti eesmärk on ajakohastada süsteemi „Järelevalve 2+“, et tagada selle kooskõla tolliseadustiku selliste nõuetega nagu standardne teabevahetus elektrooniliste andmetöötlusvahendite kaudu ning liikmesriikidelt järelevalve kohta saadud täieliku andmekogumi töötlemiseks ja analüüsimiseks vajalike funktsioonide loomine.

See hõlmab täiendavaid andmete hankimise võimalusi ja aruandlusfunktsioone, mis tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele ja komisjonile.

Projekti täielik rakendamine sõltub punktides 10 ja 14 loetletud projektidest. Liikmesriigid kehtestavad süsteemi kasutuselevõtmise kuupäeva oma riiklikes kavades.

8.

Projekti eesmärk on luua uus üleeuroopaline süsteem liidu staatust tõendavate dokumentide T2L/F ja (volitamata väljastaja poolt välja antud) tolli kaubamanifesti talletamiseks, haldamiseks ja väljaotsimiseks.

Kuna tolli kaubamanifesti rakendamine tuleb siduda Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktidega, käsitletakse projekti seda osa 2. etapis.

9.

Projekti eesmärk on viia olemasolev üleeuroopaline transiidi andmevahetuse süsteem kooskõlla liidu uue tolliseadustikuga.

1. komponent – NCTSi 5. etapp. Selle etapi eesmärk on viia transiidi andmevahetuse süsteem vastavusse liidu uue tolliseadustiku nõuetega, välja arvatud liidu tolliterritooriumile toodavate kaupade transiidiga seotud tollidokumentide nende andmeelementide osas, mis puudutavad turvalisust ja julgeolekut.

See hõlmab transiidi käigus toimuvate sündmuste registreerimist, teabevahetuse kooskõlla viimist liidu tolliseadustiku andmenõuetega ning seda süsteemi teiste süsteemidega ühendavate liideste ajakohastamist ja arendamist.

Projekti võib rakendada kahes järgus.

1. järk. NCTSi 5. etapi põhifunktsioonid, millega tagatakse süsteemi talitluspidevus, näiteks transiidi tavaprotseduuri deklaratsioon (põhivoog), lihtsustatud protseduur väljumisel/sihtkohal (volitatud kaubasaatja/kaubasaaja), muutmine/kehtetuks tunnistamine, kõrvalesuunamine (transiidi- ja sihttolliasutuses), päringu- ja sissenõudmisprotsessid ning ettevõtlusstatistika andmete saatmine. See järk võib hõlmata ka 2. järgus määratletud mittepõhifunktsioone.

2. järk. See järk hõlmab ülejäänud funktsioone nagu automaatse ekspordisüsteemiga ühtlustatud liidese väljatöötamine, enne kauba esitamist esitatud deklaratsioon, vähendatud andmestikuga deklaratsioon, vahejuhtum teekonnal ning transiidi väljumistolliasutuse formaalsused.

2. komponent – NCTSi 6. etapp. Selle etapi eesmärk on rakendada liidu tolliterritooriumile toodavate kaupade transiidiga seotud tollidokumentide turvalisus- ja julgeolekualaste andmeelementide jaoks ettenähtud konkreetsed uued nõuded, mis tulenevad projektist 17 (liidu tolliseadustiku kohane ICS2). See hõlmab liidese arendamist ICS2ga, et hõlbustada liidu tolliseadustiku artikli 130 lõike 1 kohaldamisel sisenemise ülddeklaratsiooni andmeid sisaldava transiidideklaratsiooni esitamist.

10.

Projekti eesmärk on rakendada liidu tolliseadustiku ekspordi- ja väljaveonõudeid.

1. komponent – üleeuroopaline AES. Projekti eesmärk on edasi arendada olemasolevat üleeuroopalist ekspordikontrollisüsteemi, et rakendada täielikult automaatset ekspordisüsteemi, mis hõlmab ärinõudeid liidu tolliseadustikust lähtuvate protsesside ja andmete kohta. 1. komponenti võib rakendada kolmes järgus.

1. järk. Automaatse ekspordisüsteemi põhifunktsioonid, mis võimaldavad ekspordiprotseduuride ja väljaveoformaalsuste täielikku automatiseerimist. Automaatne ekspordisüsteem hõlmab keskselt ja riiklikul tasandil arendatavaid osi, samuti riiklikke komponente, milles ekspordideklaratsioon esitatakse ja seda töödeldakse ning mis võimaldavad järgnevat teabevahetust väljumistolliasutusega automaatse ekspordisüsteemi ühiste komponentide kaudu. See järk hõlmab ka väljaveoformaalsuste funktsioone, mis on vajalikud kauba vabastamiseks väljumiseks. See järk võib hõlmata ka 2. ja 3. järgus määratletud funktsioone.

2. järk. See järk hõlmab ühtlustatud liidese väljatöötamist aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemiga (EMCS). See järk võib hõlmata ka 3. järgus määratletud funktsioone.

3. järk. See järk hõlmab muid funktsioone nagu lihtsustatud ja lisadeklaratsioonid, ühtlustatud liidese väljatöötamine NCTSiga, keskne tollivormistus, enne kauba esitamist esitatud deklaratsioon.

2. komponent – riiklike ekspordisüsteemide ajakohastamine. Eraldiseisvad riiklikud süsteemid kuuluvad automaatse ekspordisüsteemi ulatusest välja jäävasse protsessi, kuid on sellega tihedalt seotud, mistõttu on neid vaja ajakohastada ekspordi- ja/või väljaveoformaalsustega seotud konkreetsete riiklike elementide osas. Kui need elemendid ei mõjuta automaatse ekspordisüsteemi ühistasandit, võib neid käsitleda selle komponendi all.

11.

Projekti eesmärk on arendada välja uus üleeuroopaline süsteem, et toetada ja ühtlustada INF-andmete haldamise protsesse ja INF-andmete elektroonilist käitlemist eriprotseduuride valdkonnas.

12.

Projekti eesmärk on kiirendada, hõlbustada ja ühtlustada eriprotseduure kogu liidus, luues üldised äriprotsesside mudelid. Riiklike süsteemidega rakendatakse kõik liidu tolliseadustiku muudatused, mida nõutakse tolliladustamise, lõppkasutuse, ajutise impordi ning sees- ja välistöötlemise korral.

Projekti rakendatakse kahes osas.

1. komponent – riiklik SP EXP. Tagatakse vajalikud riigisisesed elektroonilised lahendused ekspordiga seotud eriprotseduuride jaoks.

2. komponent – riiklik SP IMP. Tagatakse vajalikud riigisisesed elektroonilised lahendused impordiga seotud eriprotseduuride jaoks.

Neid projekte rakendatakse punktides 10 ja 14 loetletud projektide kaudu.

13.

Liidu tolliseadustiku kohane saabumisteade, esitamisteade ja ajutine ladustamine

Projekti eesmärk on määrata kindlaks protsessid transpordivahendi saabumise teate, kauba tollile esitamise teate (esitamisteate) ja ajutise ladustamise deklaratsiooni jaoks vastavalt liidu tolliseadustikus kirjeldatule ning toetada sellega seoses liikmesriikidevahelist ühtlustamist kauplejate ja tolli vahelise andmevahetuse osas.

Projekt hõlmab protsesside automatiseerimist riigi tasandil.

14.

Liidu tolliseadustiku kohaste riiklike impordisüsteemide ajakohastamine

Projekti eesmärk on rakendada kõiki liidu tolliseadustikust tulenevaid impordivaldkonnaga seotud protsessi- ja andmenõudeid (mida ükski teine tööprogrammis kindlaks määratud projekt ei hõlma). Peamiselt on tegemist vabasse ringlusse lubamise protseduuri muudatustega (standardprotseduur + lihtsustused), kuid see hõlmab ka muud süsteemide üleminekust tulenevat mõju. Projekt on seotud riigi tasandi impordivaldkonnaga ning hõlmab riiklikke tollideklaratsioonide töötlemise süsteeme ja muid süsteeme, nt riiklikud raamatupidamis- ja maksesüsteemid.

15.

Liidu tolliseadustiku kohane keskne imporditollivormistus (CCI)

Projekti eesmärk on võimaldada kauba suunamist tolliprotseduuridele, kasutades keskset tollivormistust, mis võimaldab ettevõtjatel oma äritegevust tolli osas tsentraliseerida. Asjaomased tolliasutused peaksid tollideklaratsiooni töötlemist ja kauba füüsilist ringlusselubamist kooskõlastama. See puudutab üleeuroopalist süsteemi, mis koosneb keskselt ja riigi tasandil välja arendatud komponentidest.

Projekti rakendatakse kahes etapis.

1. etapp. See etapp hõlmab keskset tollivormistust standardtollideklaratsioonidega ning võib hõlmata keskset tollivormistust lihtsustatud tollideklaratsioonide ja vastavate üldiste või perioodiliste lisadeklaratsioonidega (ühe lihtsustatud tollideklaratsiooni seadustamine). Lisaks hõlmab see kauba suunamist järgmistele tolliprotseduuridele: vabasse ringlusse lubamine, tolliladustamine, seestöötlemine ja lõppkasutus. Kaubaliikide osas hõlmab see etapp igat liiki kaupa, välja arvatud aktsiisikaupa, ELi kaupa erikorraga maksuterritooriumidega kauplemise raames ning ühise põllumajanduspoliitika meetmetega hõlmatud kaupa.

2. etapp. Selle etapi eesmärk on rakendada kõiki keskse imporditollivormistuse kohaldamisalas olevaid funktsioone: lihtsustatud ja lisadeklaratsioonid (kui neid ei rakendata 1. etapi raames), tollideklaratsioonid deklarandi arvestuskandena ja kokkuvõtlikud lisadeklaratsioonid (millega seadustatakse rohkem kui üks lihtsustatud tollideklaratsioon või rohkem kui üks deklarandi arvestuskanne), kauba suunamine ajutise impordi protseduurile, aktsiisikaup, ELi kaup kaubanduses erikorraga maksuterritooriumidega ja kaup, mille suhtes kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika meetmeid.

16.

Projekti eesmärk on tagada eri liiki tagatiste tulemuslik ja tõhus haldamine.

1. komponent – tagatiste haldamine. Üleeuroopalise süsteemi keskne komponent hõlmab selliste üldtagatiste haldamist, mida võib kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis. Seda rakendatakse liidu tolliseadustiku kohases tolliotsuste süsteemis ja liidetakse tollivõla limiidi jälgimiseks riikliku komponendiga (vt 2. komponent). Tollivõla limiit võib olla seotud iga tollideklaratsiooni, lisadeklaratsiooni või muu asjakohase teabega andmete kohta, mida on vaja tollivõla limiitide jälgimiseks ajutise ladustamise üldtagatiste ja kõigi liidu tolliseadustikus sätestatud tolliprotseduuride puhul, välja arvatud transiidi puhul, mida käsitletakse transiidi andmevahetuse süsteemi projekti raames.

2. komponent – siseriiklik tagatiste haldamine. Seda komponenti rakendatakse riikliku elektroonilise süsteemi kaudu, milles registreeritakse ja hallatakse rohkem kui ühes liikmesriigis kehtivaid üldtagatisi ning jälgitakse üldtagatise tollivõla limiiti. Seda kasutatakse ka muude tagatiste puhul.

See komponent ühendatakse riiklike tollideklaratsioonide süsteemidega alati, kui tollideklaratsioonis tuginetakse tagatistele, ning üldtagatise puhul peaks see komponent tooma esile asjakohased äriandmed vastavast üldtagatise esitamise loast.

17.

Selle programmi eesmärk on tugevdada liitu sisenevate kaupade saabumiseelset ohutust ja turvalisust, rakendades liidu tolliseadustiku uusi nõudeid seoses sisenemise ülddeklaratsioonide esitamise ja töötlemisega, nimelt sisenemise ülddeklaratsiooni andmete esitamine rohkem kui ühes märkuses ja/või eri isikute poolt ning nende andmete ja riskianalüüsi tulemuste vahetamine tolliasutuste vahel. ICS2ga saab üleeuroopaline impordi kontrollisüsteem täiesti uue arhitektuuri ning kehtiv üleeuroopaline ICS-süsteem asendatakse sellega järk-järgult.

Programmi rakendatakse kolme väljalaskega.

1. väljalase. See väljalase hõlmab asjaomaste ettevõtjate (postiettevõtjad ja kiirvedajad õhutranspordis) kohustust esitada miinimumandmed, st sisenemise ülddeklaratsiooni laadimiseelsed andmed.

2. väljalase. See väljalase hõlmab kõigi uute sisenemise ülddeklaratsioonist tulenevate kohustuste ning vastavate äri- ja riskijuhtimisprotsesside rakendamist kõigi õhu teel veetavate kaupade puhul.

3. väljalase. See väljalase hõlmab kõigi uute sisenemise ülddeklaratsioonist tulenevate kohustuste ning vastavate äri- ja riskijuhtimisprotsesside rakendamist kõigi mere- ja siseveetranspordi ning maantee- ja raudteetranspordi teel veetavate kaupade puhul (see hõlmab ka neis transpordivahendites transporditavaid postisaadetisi). 3. väljalase toimub järgmiselt: kõigepealt võetakse järk-järgult kasutusele mere- ja sisevete veo-ettevõtjad (1. järk), seejärel mere- ja siseveetranspordi ekspediitorid (2. järk) ning seejärel maanteeveo- ja raudteeveo-ettevõtjad (3. järk).