(1)

Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 2 on sätestatud, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.

(2)

Demokraatiat tuleks kaitsta ja toetada. Stabiilsus, julgeolek ja heaolu liidus sõltuvad demokraatlike põhimõtete, väärtuste ja institutsioonide kindlast toetamisest, ent kriisid, sealhulgas COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, on teravdanud mõnesid demokraatlikke väärtusi ja institutsioone ohustavaid probleeme, nagu polariseerumine, varjatud mõjutamine ja muu sekkumine, näiteks välisriigist lähtuv infoga manipuleerimine ja sekkumine ning desinformatsioon.

(3)

ELi lepingu artikli 10 lõikes 1 on sätestatud, et liit toimib esindusdemokraatia alusel. ELi lepingu artikli 10 lõikes 2 on sätestatud, et kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud Euroopa Parlamendis. ELi lepingu artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias ning et otsused tehakse võimalikult avalikult ja kodanikulähedaselt.

(4)

Liikmesriikidel on eriline ja suur vastutus ulatusliku ja kaasava demokraatliku osaluse soodustamise ning vabade, õiglaste ja probleemikindlate valimiste edendamise eest liidus.

(5)

Erakondadel on Euroopa demokraatlikes riikides tähtis roll poliitilise teadlikkuse kujundamisel, poliitiliste kandidaatide toetamisel, valimistel osalema kutsumisel ja kodanike tahte väljendamisel. ELi lepingu artikli 10 lõikega 4 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 12 lõikega 2 antakse Euroopa tasandi erakondadele oluline roll. Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamist reguleeritakse Euroopa tasandil.

(6)

Viimastel aastatel on elavnenud liikmesriikide koostöö vabade, õiglaste ja probleemikindlate valimiste edendamiseks liidus. Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimiste eel võetud meetmed viisid muu hulgas selleni, et kooskõlas komisjoni soovitusega C(2018) 5949 (1) loodi liikmesriikide koostööraamistik – Euroopa valimiskoostöö võrgustik. Võrgustik edendab koostööd, vastastikust õppimist ja heade tavade jagamist ametiasutuste, sealhulgas valimisasutuste vahel, kes vastutavad valimiste kontekstis oluliste eeskirjade järelevalve ja täitmise tagamise eest.

(7)

Soovituses C(2018) 5949 kutsus komisjon liikmesriike üles võtma asjakohaseid ja proportsionaalseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, millega juhtida valimiste korraldamiseks kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide turvalisust ohustavaid riske.

(8)

Euroopa demokraatia tegevuskava (2) eesmärk on anda kodanikele rohkem sõnaõigust ja suurendada demokraatlikku vastupanuvõimet kogu liidus, edendades liidus vabu ja õiglasi valimisi, suurendades meediavabadust ja võideldes desinformatsiooni vastu. Komisjon esitas 2021. aasta novembris meetmete paketi, mille eesmärk on muuta valimised ausamaks ja edendada avatud demokraatlikku arutelu ning kuhu kuulusid ettepanek poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta, (3) ettepanek Euroopa tasandi erakondade kohta (4) ja ettepanekud liikuvate liidu kodanike hääleõiguse kohta (5).

(9)

Liidu valimisprotsesside probleemikindlust tuleks suurendada, järgides täielikult põhiõigusi ja demokraatlikke väärtusi, mis on sätestatud liidu ja rahvusvahelistes standardites.

(10)

Valimisi käsitleva õiguse stabiilsus on väga oluline selleks, et tagada valimisprotsessi ausus ja usaldusväärsus. Kui õigusnorme muudetakse sageli või vahetult enne valimisi, võib see segadust tekitada nii valijates kui ka valimisametnikes ning võib juhtuda, et norme moonutatakse või kohaldatakse valesti. Seda võidakse tajuda ka abivahendina, mille eesmärk on mõjutada tulemusi võimulolijate kasuks. Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu“ (edaspidi „Veneetsia komisjon“) välja antud hea valimistava eeskirja (6) suunise II.2.b kohaselt ei tohiks vähem kui aasta enne valimisi siseriikliku valimisõiguse põhielemente muuta. Nende põhielementide hulka kuuluvad eeskätt normid, mis reguleerivad häälte ümberarvutamist saadikukohtadeks, valimiskomisjonide või muude hääletust korraldavate organite liikmesust, valimisringkondade piiride määramist ja saadikukohtade jaotust valimisringkondade vahel. Kuigi valimisi käsitleva õiguse stabiilsuse põhimõttele ei tohiks tugineda rahvusvaheliste valimisstandarditega vastuolus oleva olukorra säilitamisel, ei tohiks käesolevat soovitust mõista nii, et sellega kutsutakse liikmesriike üles võtma valimisküsimustes meetmeid, mis on vastuolus nimetatud hea valimistava eeskirja suunisega II.2.b.

(11)

Selleks et toetada kõrget valimisaktiivsust ja kodanike ulatuslikku osalemist demokraatlikus protsessis, peaksid liikmesriigid pakkuma kandidaatide ja valijate registreerimiseks hõlpsasti kättesaadavaid ja kasutajasõbralikke vahendeid, mis võimaldavad võtta arvesse eri rühmade, sealhulgas välismaal elavate kodanike vajadusi. Tuleks ette näha valimistel kasutatava registreerimiskorra suurem ajaline paindlikkus või paremad võimalused valijate ja kandidaatide elektrooniliseks registreerimiseks, sealhulgas lubada juurdepääs konkreetsele hääletuskorrale, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2102 (7). Samal ajal peaksid liikmesriigid pöörama tähelepanu asjaolule, et teatavatel rühmadel, muu hulgas eakatel, võib olla raskusi internetile ja digitehnoloogiale juurdepääsul või neil võivad puududa oskused nende tulemuslikuks kasutamiseks.

(12)

Selleks et tagada valimisõiguse tulemuslik kasutamine, peaksid liikmesriigid andma liidu kodanikele teavet valimisõiguse kasutamise põhireeglite ja praktilise korra kohta oma riigis. Seda teavet tuleks anda ennetavalt, terviklikul, selgel ja lihtsal viisil. Kasutada tuleks rohkem kui ühte teabekanalit ja kaasata tuleks ka kohalik tasand. Liikmesriigid võiksid kasutada tänapäevaseid, eri vormingutes ja mitmekeelseid kommunikatsioonivahendeid, nagu lühikesed selgitavad videod, mis annavad praktilist teavet selges ja lihtsas keeles. Sellega seoses võiksid liikmesriigid kasutada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 (8) I lisas sätestatud ligipääsetavusnõudeid.

(13)

COVID-19 pandeemia näitas liikmesriikide huvi pakkuda valimisaktiivsuse suurendamiseks täiendavaid hääletamismeetodeid, näiteks eel-, mobiil-, kirja teel ja elektroonilist hääletamist (e-hääletamist). Samas peavad selliste täiendavate hääletamismeetodite kättesaadavaks tegemisega kaasnema vajalikud kaitsemeetmed, millega tagatakse vabad, õiglased ja probleemikindlad valimised, järgides täielikult demokraatiastandardeid ja põhiõigusi. Liikmesriigid peaksid samuti tagama traditsiooniliste hääletusmeetodite jätkuva kättesaadavuse. Kui sellised hääletusmeetodid eeldavad isikuandmete töötlemist, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (9). E-hääletuse ja muude IKT-tavade kogumik, (10) mille komisjon avaldas 2023. aasta kodakondsuspaketi osana, annab olulist teavet kohaldatava õigusraamistiku, tarkvarasüsteemide ja -tehnoloogia, testimismeetodite, funktsionaalsete ja tegevusvoogude, juurdepääsetavuselementide ning nii ohtude ja nõrkade kohtade kui ka leevendusmeetmete kohta.

(14)

Selleks et austada kodanike valimisõigust, peaksid liikmesriigid täiendavate hääletamismeetodite rakendamise korral tagama, et kodanikke teavitatakse nõuetekohaselt ja neile pakutakse selliste meetodite kasutamiseks vajalikku tuge. Samuti on oluline pakkuda valimisametnikele asjakohast koolitust.

(15)

2018. aastal avaldas komisjon suunised liidu andmekaitsenormide kohaldamise kohta valimiste kontekstis, rõhutades valimisprotsessis osalejate, näiteks riiklike valimisasutuste, erakondade, andmemaaklerite ja -analüütikute, sotsiaalmeedia platvormide ja veebireklaami võrgustike andmekaitsekohustusi. Ka Euroopa Andmekaitsenõukogu, Euroopa Andmekaitseinspektor ja riiklikud andmekaitseasutused on tegelenud andmekaitse küsimusega valimiste kontekstis (11). Nii enne kui ka pärast 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi peaksid neid suuniseid asjakohaselt arvesse võtma kõik protsessis osalejad.

(16)

Jälgimisvahendeid ja nuhkvara ei tohiks kasutada demokraatliku arutelu mõjutamiseks, eelkõige poliitikute ja ajakirjanike suunamiseks. Nuhkvara kasutamine võib teatavatel tingimustel olla vajalik riikliku julgeoleku tagamiseks, aga nuhkvara kasutamist poliitilise eelise saamiseks ei saa kunagi õigustada riikliku julgeoleku tagamisega. Riiklikku julgeolekut tuleks tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga, et võimaldada liidu õigust tulemuslikult kohaldada.

(17)

Vaja on toetada kõigi elanikkonnarühmade osalemist valimistel valijate ja kandidaatidena, võttes arvesse neile eriomaseid vajadusi ja nende ees seisvaid võimalikke probleeme. Komisjoni aruandes Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimiste kohta (12) on muu hulgas rõhutatud, et noorte, naiste, liikuvate liidu kodanike ja puuetega inimeste kaasamise ja demokraatliku osalemise valdkonnas on veel arenguruumi. Samuti on seal 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kohta toonitatud, et kuigi konkreetsed rühmad, näiteks puuetega inimesed, moodustavad märkimisväärse osa valijatest, on nad Euroopa Parlamenti valitute seas endiselt alaesindatud.

(18)

Liikmesriigid ja erakonnad saavad toetada valimiste kaasavust ja kõigi elanikkonnarühmade osalemist konkreetsete suuniste ja meetmetega, mis vastavad eri rühmade vajadustele. Selles kontekstis võivad need arvesse võtta demograafilist tausta ja geograafilist asukohta. Põhiõiguste ja andmekaitsenõuetega täielikus kooskõlas olev andmete kogumine konkreetsete rühmade osalemise kohta võiks aidata kindlaks teha probleeme ja kujundada nende lahendamise poliitikat. Liikmesriigid võiksid näiteks käivitada sihtotstarbelisi teavituskampaaniaid, milles võetakse arvesse konkreetsete rühmade vajadusi. Liikmesriigid peaksid kooskõlas oma valimiseeskirjadega toetama ka kolmandates riikides elavate liidu kodanike osalemist valimistel.

(19)

Noori tuleks toetada nende valimisõiguse kasutamisel nii valijate kui ka kandidaatidena. Mitu liikmesriiki on juba alandanud valimisõiguse vanusepiiri 16. või 17. eluaastale ja osa liikmesriike kavatseb seda teha. Noorte, sealhulgas esmakordsete valijate osalemise toetamiseks võib süvendada kodanikuharidust, korraldada koolides valimissimulatsioone, valimisi käsitlevaid teadmiste teste või kunstivõistlusi ja noortesõbralikke teavituskampaaniaid, koostada valimisjuhiseid, mis tutvustavad lastele ja teismelistele registreerimis- ja hääletusprotsessi, julgustada õpilasi hakkama valimisvaatlejaks ning viia ellu vastastikusel tegevusel põhinevaid programme, kus noored valijad saavad üksteisega oma kogemusi jagada. Valimisõigust kasutavate noorte toetamisel tuleks muu hulgas täiustada nende oskusi ja luua keskkond, mis võimaldab neil vabalt ja õiglaselt hääletada. Liikmesriigid peaksid edendama ELi kodakondsuse juhendi kasutamist, et aidata noortel tutvuda ajaloo, väärtuste ja õigustega, millel põhineb nende liidu kodaniku staatus, ning liidu kodanikuks olemise eelistega ja võimalustega, mida see demokraatliku kaasatuse seisukohast pakub. Heade tavade levitamist tuleks toetada.

(20)

Nagu on rõhutatud romasid käsitlevas ELi strateegilises raamistikus, (13) tuleks soodustada romade osalemist poliitilises elus kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja liidu tasandil. See on eriti oluline liikmesriikides, kus on märkimisväärne roma elanikkond. Komisjoni rassismivastases tegevuskavas (14) teatati komisjoni kavatsusest teha koostööd Euroopa tasandi erakondade, Euroopa valimiskoostöö võrgustiku ja kodanikuühiskonnaga, et parandada marginaliseerumisohus elanikkonnarühmade (näiteks rassiliste või etniliste vähemuste) osalemist.

(21)

ELi toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et ELi eesmärk peaks olema meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine kõigis oma tegevustes. Soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2020–2025 (15) võttis komisjon kohustuse tagada naistele võrdsed võimalused ning saavutada sooline tasakaal otsuste tegemisel ja poliitikas. Oma 2023. aasta aruandes soolise võrdõiguslikkuse kohta ELis (16) tuletas komisjon meelde vajadust saavutada naiste ja meeste võrdne osakaal poliitiliste otsuste tegemise ametikohtadel, et kajastada paremini ühiskonna koosseisu ja tugevdada demokraatiat ELis. Samuti peaksid liikmesriigid soodustama soolist tasakaalu valimiskomisjonide juhtorganites ning jälgima, toetama ja korrapäraselt hindama soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud edusamme valimisõiguse kasutamisel. Liikmesriigid võiksid edendada meetmeid, millega toetatakse soolist võrdõiguslikkust seoses juurdepääsuga valimistele ja valimistel osalemisega. Selliste meetmete kavandamisel tuleks tugineda Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi oskusteabele ja andmetele soolise võrdõiguslikkuse kohta. Meetmete hulka võiks kuuluda naiste ja meeste vaheldumine kandidaatide nimekirjades, muud liiki sookvootide kasutamine, erakondadele avaliku sektori vahendite eraldamise sidumine naiste poliitikas osalemise edendamisega või muud samalaadsed meetmed. Selleks et toetada soolist võrdõiguslikkust, peaksid erakonnad kehtestama sise-eeskirjad soolise tasakaalu, suunatud koolituse ja teadlikkuse suurendamise valdkonnas. Erakonnad peaksid soodustama soolist tasakaalu valimisnimekirjades ja oma juhtorganites. Liikmesriigid ja erakonnad peaksid võtma meetmeid, et tulemuslikult ennetada ja tõkestada poliitiliselt aktiivsete naiste vastu suunatud soopõhist vaenukõnet, mille eesmärk on neid diskrediteerida või heidutada poliitikas osalemast.

(22)

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis, millega EL ja kõik liikmesriigid on ühinenud, on nõutud, et osalisriigid tagaksid puuetega inimestele poliitilised õigused ja võimaluse neid teistega võrdsetel alustel kasutada. Selleks et toetada kaasavat osalemist, peaksid liikmesriigid kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, toetama vastavalt komisjoni puuetega inimeste õiguste strateegiale aastateks 2021–2030 (17) puuetega inimeste valimisõiguse kasutamist nii valijate kui ka kandidaatidena ning vältima takistusi, millega nad valimistel osalemisel kokku puutuvad, või need kõrvaldama. Liikmesriigid peaksid kooskõlas asjakohase liidu õiguse ja rahvusvaheliste standarditega vaatama läbi vaimse ja psühhosotsiaalse puudega inimestelt valimisõiguse üldise äravõtmise ilma individuaalse hindamise ja kohtuliku läbivaatamise võimaluseta. Liikmesriigid peaksid parimal viisil kasutama komisjoni teatises „Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ väljakuulutatud „Liikmesriikide hea valimistava juhendit, milles käsitletakse puuetega kodanike osalemist valimistel“, (18) ning jätkama Euroopa valimiskoostöö võrgustiku raames koostööd komisjoniga, et toetada tulemuslikke järelmeetmeid, milles võetakse arvesse puuetega inimesi esindavate organisatsioonide väljendatud seisukohti. Liikmesriigid peaksid kaaluma selliste praktiliste meetmete rakendamist, millega tagatakse valimisjaoskondade juurdepääsetavus, sealhulgas kasutama selliseid vahendeid nagu QR-kood, punktkiri, suured väljatrükid, kuuldegiidid ja kergesti loetavad juhised, puutepliiatsid, suurendusklaasid, lisavalgustus, templid ja hõlpsalt kasutatavad kirjutusvahendid. Erakonnad peaksid võtma oma kampaaniates arvesse puuetega inimeste vajadusi, näiteks korraldama üritusi neile juurdepääsetavates kohtades ning kasutama suhtlusvahendeid, -viise ja -vorminguid, mis on kooskõlas liidu ja liikmesriikide õigusaktidega juurdepääsetavuse kohta. Liikmesriigid ja erakonnad peaksid samuti kaaluma muu toetuse pakkumist, nagu abitelefoni teenused, tõlge viipekeelde, juurdepääsetav transport ja juurdepääsetavad menetlused eluaseme taotlemisel.

(23)

Kuna erakonnad on valimiste usaldusväärsuse eesliinil ja neil on head võimalused toetada tegelikku poliitilist osalust, tuleks erakondi ja valimiskampaaniate korraldajaid kutsuda üles edendama valimiste usaldusväärsust ja õiglast valimiskampaaniat, muu hulgas töötama välja ja järgima tegevusjuhendeid või täitma valimislubadusi, mis toetavad vabu, õiglasi ja probleemikindlaid valimisi. Sellised tegevusjuhendid või lubadused peaksid vastama rangetele demokraatiastandarditele. Need võiksid sisaldada kohustust mitte võtta vastu rahalist toetust eelise eest või hoiduda stereotüüpide reklaamimisest või eelkõige sool, rassilisel või etnilisel päritolul, usutunnistusel või veendumustel, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhinevatest diskrimineerivatest seisukohtadest ja eelarvamustest teatavate rühmade kohta.

(24)

Sellised tegevusjuhendid või lubadused tuleks teha üldsusele kättesaadavaks piisavalt aegsasti enne valimispäeva ning nendega peaksid kaasnema asjaomaste üksuste asjakohased teadlikkuse suurendamise meetmed.

(25)

Euroopa ja riigi tasandi erakonnad peaksid tegema avalikult kättesaadavaks teabe organisatsioonide, sihtasutuste ja muude juriidiliste isikute kohta, kes on seotud nimetatud erakondade või nende nimel tehtavate kampaaniatega, et kodanikud mõistaksid samu poliitilisi eesmärke ja meetmeid propageerivate erinevate poliitiliste osalejate vastastikust sõltuvust (sealhulgas poliitreklaami kontekstis). Selline teave aitaks ka järelevalveasutustel saada ülevaate erakondadega seotud üksuste vahelistest struktuurilistest ja finantssidemetest.

(26)

Lisaks peaksid Euroopa ja riigi tasandi erakonnad võimaldama kodanikel, ametiasutustel ja huvitatud üksustel täita demokraatlikus protsessis oma rolli, sealhulgas teha kindlaks võimalik valimisprotsessidesse sekkumine või nendega manipuleerimine ning avaldada oma veebisaitidel poliitreklaami kasutamise kohta asjakohast teavet, mis sisaldab andmeid reklaamile kulutatud summade ja rahastamisallikate kohta. Poliitiliste kampaaniate suure läbipaistvuse tagamiseks ja selleks, et toetada vastutust poliitreklaami kasutamise eest, peaksid Euroopa tasandi ja riigi tasandi erakonnad ka kaaluma võimalust tagada vabatahtlikult, et nende kasutatav poliitreklaam oleks selgelt identifitseeritav ja eristatav muust reklaamist ja vajaduse korral muust materjalist, näiteks toimetuslikust sisust, ning kajastada seda oma lubadustes ja tegevusjuhendites. Nad peaksid kaaluma oma poliitreklaami kättesaadavaks tegemist koos teabega selle erakonna identiteedi kohta, kes reklaami on tellinud, ning asjakohasel juhul sisulise teabega reklaami suunamise ja kasutatavate tehisintellektisüsteemide kasutamise kohta.

(27)

Valimiste vaatlemine on tõhus viis kaasata kodanikke valimisprotsessi ja suurendada üldsuse usaldust valimiste vastu. Selleks et suurendada valimisprotsessi läbipaistvust, toetakse kaasatust ja osalemist ning edendatakse vaba, õiglast ja probleemikindlat valimisprotsessi. Liikmesriigid peaksid julgustama ja hõlbustama erapooletut ja sõltumatut valimiste vaatlemist, sealhulgas kodanike ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt, valimisprotsessi kõigis etappides, võttes arvesse oma õigusraamistikku ja rahvusvahelisi kohustusi. Vaatlemine peaks hõlmama eelkõige valijate registreerimist, hääletussedelite lugemist, konkreetsete rühmade osalemist, poliitreklaami ja rahastamise jälgimist ning valimiseeskirjade kohaldamist internetis.

(28)

Liikmesriigid peaksid toetama valimiste vaatlemise suutlikkuse ja asjatundlikkuse arendamist (toetades muu hulgas valimisvaatlejate koolitamist), mis tugineb Euroopa valimiskoostöö võrgustiku raames jagatud teadmistele ning rahvusvahelistele standarditele ja parimatele tavadele, nagu ÜROs 2005. aastal vastu võetud rahvusvahelise valimisvaatluse põhimõtteid käsitlev deklaratsioon, (19) Veneetsia komisjoni ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo standardid. Noorematele valimisvaatlejatele võiks pakkuda erikoolitust.

(29)

Valimiste vaatlemise toetamise erimeetmed võiksid sisaldada riiklike valimisvõrgustike ja vaatlejarühmade sihtotstarbeliste kohtumiste ja konsultatsioonide korraldamist, ühisseminare valimiste hindamise kohta ning ühiseid algatusi, mille eesmärk on suurendada teadlikkust ja töötada välja valimiste vaatlemise põhimõtted valimiste aususe, probleemikindluse ja demokraatlikkuse toetamiseks. Valimiste vaatlemise heade tavade vahetamine liikmesriikide vahel Euroopa valimiskoostöö võrgustiku raames peaks hõlmama valimisvaatlejate toetamist ja konkreetseid teadlikkuse suurendamise meetmeid.

(30)

Erakonnad ja valimiskampaaniate korraldajad peaksid samuti hõlbustama valimisvaatlejate tegevust ja tegema nendega koostööd, andes neile vajaliku juurdepääsu teabele oma tegevuse kohta valimistel.

(31)

Demokraatia peamised eeltingimused on tugevad valimissüsteemid ja -protsessid, milles on võimalikult vähe häireid. Valimisprotsesse võivad ohustada inimlikud vead, ettenägematud õnnetused ja mitmesugused intsidendid. Liikmesriigid peaksid tagama valimisprotsessi probleemikindluse, muu hulgas valimistega seotud taristu erilise kaitse kaudu ning võttes vajalikke meetmeid seoses muude sektorite rajatiste, seadmete, võrkude, süsteemide ja taristuga, mida kasutatakse valimistel.

(32)

Nagu on rõhutatud Euroopa demokraatia tegevuskavas, võib valimisprotsesside või nende haldamise aspektide määratlemine elutähtsa taristuna muuta konkreetsete ohtudega tegelemise tulemuslikumaks. See tähendaks valimisperioodide, valimiste vaatlemise, sõltumatu valimisjärelevalve ja tulemuslike õiguskaitsevahenditega seotud probleemide lahendamist ning hõlmaks ka seiret (sealhulgas veebis), ohtude tuvastamist, suutlikkuse suurendamist, riiklike valimisvõrgustike tööshoidmist ja erasektori kaasamist. Valimisi eeldatavasti toetavat taristut käitavate üksuste puhul tuleks vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides (EL) 2022/2555 (20) ja (EL) 2022/2557 (21) sätestatud nõudeid.

(33)

Lisaks direktiivide (EL) 2022/2555 ja (EL) 2022/2557 kohastele kohustustele peaksid liikmesriigid püüdma vajaduse korral tagada valimistega seotud taristut käitavate üksuste sarnase vastupanuvõime, koostades ja ajakohastades riskihinnanguid, tehes teste ning suurendades toetust valimiste läbiviimisel olulist rolli täitvatele üksustele ja nende vastupanuvõimet. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et kõik asjaomased üksused võtaksid asjakohaseid ja proportsionaalseid tehnilisi, operatiiv- ja organisatsioonilisi meetmeid, et juhtida looduslikest, inimtegevusest tingitud ja küberintsidentidest tulenevaid riske. Nad peaksid kehtestama metoodikad ja kavad nii kriiside ohjamiseks kui ka kiire taastumise tagamiseks pärast selliseid intsidente ning vahetama kogemusi ja parimaid tavasid.

(34)

Tuleks võtta erimeetmeid, et veelgi parandada valijate registreerimise andmebaaside, e-hääletamise süsteemide ja nendega seotud infosüsteemide ning valimistoimingute tegemiseks (häälte loendamine, valimistulemuste auditeerimine ja kuvamine ning valimisjärgsed aruanded tulemuste kinnitamiseks ja valideerimiseks) kasutatavate muude infosüsteemide küberturvalisust. Muude meetmete hulka võiks kuuluda valimis- ja loendamiskohtade ning selliste rajatiste, varade ja süsteemide füüsiline julgeolek, mida kasutatakse hääletussedelite ja muude asjakohaste valimismaterjalide trükkimiseks, transportimiseks ja säilitamiseks (näiteks spetsiaalselt turvatud valimiskastid või templid).

(35)

2022. aasta septembris võttis komisjon vastu kübervastupidavusvõime määruse ettepaneku, (22) mille eesmärk on kehtestada digielemente sisaldavate toodete ning riist- ja tarkvara ühised kohustuslikud küberturvalisuse nõuded. Selleks et suurendada valimiste kübervastupanuvõimet, peaksid liikmesriigid tagama, et valimistel kasutatakse turvalisemat riist- ja tarkvara, sealhulgas võttes arvesse kõnealust ettepanekut. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse ka asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, näiteks Euroopa Nõukogu ministrite komitee 2017. aasta soovitust e-hääletamise standardite kohta (23) ja Euroopa Nõukogu 2022. aasta suuniseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise kohta valimisprotsessides (24). Nad peaksid kasutama ka e-hääletuse IKT-tavade kogumikku.

(36)

Liikmesriigid peaksid komisjoni toetusel võtma ka erimeetmeid, sealhulgas ühise valimisprotsessiga seotud probleemidega toimetuleku võime mehhanismi kaudu, millele on osutatud Euroopa demokraatia tegevuskavas, et kaitsta valimistega seotud taristut küberrünnete eest. Liikmesriigid peaksid osalema ka praktilistel õppustel, et hinnata riske ja valmisolekut, tuginedes Euroopa valimiskoostöö võrgustiku ning võrgu- ja infosüsteemide koostöörühma ühistööle, mida toetab komisjon. Samuti peaksid liikmesriigid parimal viisil ära kasutama 21. novembril 2023 valimisprotsessiga seotud probleemidega toimetuleku võime ühise mehhanismi raames korraldatud lauaõppuse käigus saadud kogemusi. Seda tuleks arvesse võtta, et ajakohastada võrgu- ja infoturbe koostöörühma koostatud valimistehnoloogia küberturvalisuse kogumikku. Eelkõige enne Euroopa Parlamendi valimisi peaksid liikmesriikide valimis- ja küberasutused jätkama peamiselt Euroopa valimiskoostöö võrgustiku ning võrgu- ja infoturbe koostöörühma vahelise ühise teabevahetuse kaudu asjakohase teabe vahetamist. Selle põhjal peaksid liikmesriigid korraldama teadlikkuse suurendamise üritusi selliste sammude teemal, mida saavad astuda erakonnad, valimiskampaaniate korraldajad, kandidaadid, valimisametnikud ja muud valimiste läbiviimisega seotud üksused, et parandada oma turvalisust veebis ja leevendada võimalike küberrünnete mõju.

(37)

Valimistega seotud taristu kaitsmiseks on oluline pidev riskijuhtimine, mis põhineb eelnevalt kindlaks määratud riskiaktsepteerimiskriteeriumidel ja metoodikal. Seejuures on väga olulised riskihindamise ja stressitestide käigus kogutud andmed. Liikmesriigid peaksid komisjoni toetusel jagama Euroopa valimiskoostöö võrgustiku kaudu ja tihedas koostöös võrgu- ja infoturbe koostöörühmaga asjakohaseid riskihindamise tegemise ja riskimaandamismeetmete võtmise tavasid, et võimaldada kogemuste ja oskusteabe kiiret levikut (sealhulgas edukate uuenduste kohta). Käsitleda tuleks ühiste meetodite ja kavade väljatöötamist kriisiohjamiseks ning kiire taastumise tagamiseks pärast looduslikke ja inimtegevusest tingitud intsidente, sealhulgas küberintsidente.

(38)

Selleks et olla kõnealuste ohtude eest nõuetekohaselt kaitstud, peaksid erakonnad, poliitilised sihtasutused ja valimiskampaaniate korraldajad võtma meetmeid, millega vähendatakse küberriske oma sisetegevuses ja kampaaniates. Teadlikkuse suurendamise ja vastupanuvõime tagamise meetmed võiksid sisaldada erakondade liikmetele ja kandidaatidele teabe jagamist nende tegevuse ja teiste neile lähedaste üksuste tegevuse küberriskide kohta, küberturvalisuse alasel koolitusel osalemist ning valimiskampaaniates kasutatavate digiplatvormide ja -tööriistade turvalisuse jälgimise parandamist.

(39)

Tagamaks, et valijad saavad usaldusväärset teavet, tuleb kaitsta valimistega seotud inforuumi. Infoga manipuleerimine, sekkumine ja desinformatsiooni levitamine, sealhulgas automatiseeritud vahendite abil sotsiaalmeedias, võib avaldada negatiivset mõju demokraatliku arutelu kvaliteedile, hääleõiguse kasutamisele, valijate arusaamale valimisprotsessist ja nende suhtumisele sellesse ning samuti võib sellel olla pikaajaline mõju tulevastel valimistel osalemisele. Tehisintellekti saab kasutada selleks, et luua pildi-, audio- või videosisu või manipuleerida sellega nii, et see sarnaneb märkimisväärselt tegelike isikute, kohtade või sündmustega ja võib inimesele ekslikult autentsena tunduda (nn süvavõltsingud). Poliitreklaam võib olla desinformatsiooni ja välissekkumise kandja, eelkõige juhul, kui reklaam ei paljasta oma poliitilist olemust, sponsorite ja seda rahastavate üksuste identiteeti ega seda, kuhu ja kuidas see oli suunatud. Komisjon on esitanud poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta ettepaneku, millega luuakse ühistel standarditel põhinev siduv raamistik, mis võimaldab kodanikel poliitreklaami ära tunda ja oma demokraatlikke õigusi teadlikult kasutada. Samuti piirab ja piiritleb see isikuandmete kasutamist poliitreklaami suunamiseks. Desinformatsiooni käsitlev rangem tegevusjuhend, (25) mis võeti vastu 2022. aastal, sisaldab vabatahtlikke kohustusi desinformatsiooni ja infoga manipuleerimise tõkestamiseks. Komisjon on esitanud tehisintellekti kohta ettepaneku, (26) millega tagatakse tehisintellekti loodud sisu märgistamine ja selle päritolu avalikustamine.

(40)

Selleks et toetada pädevaid asutusi ja poliitikakujundajaid, võivad liikmesriigid valimistega seotud peamiste desinformatsioonisõnumite levimuse ja sotsiaaldemograafilise jaotuse jälgimise vahendina kaaluda avaliku arvamuse ja statistiliste uuringute korraldamist. Nende uuringute käigus saadud teave tuleks teha kättesaadavaks teadlastele, ajakirjanikele, valimisvaatlejatele, kodanikuühiskonnale ja muudele asjaomastele sidusrühmadele.

(41)

Erakondadel on lisaks konkreetne kohustus kaitsta valimistega seotud inforuumi ja tagada, et valijad saavad õiget teavet õigel ajal, juurdepääsetaval ja arusaadaval viisil, ning tõkestada valimistega seotud infoga manipuleerimist, sekkumist ja desinformatsiooni koostöös teiste sidusrühmadega, austades samal ajal täielikult põhiõigusi ja demokraatlikke väärtusi.

(42)

Tagamaks, et inimesed on hästi informeeritud ja teadlikud sellest, kuidas kaitsta arvamuse vaba kujunemist, tuleks suurendada probleemikindlust, edendada teadlikkuse suurendamist ja korraldada koolitusi valimistega seotud sekkumise kohta. Kodanikuühiskonnal, meediaorganisatsioonidel, teadusasutustel ja akadeemilistel ringkondadel on üldsuse teadlikkuse, meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise arendamisel keskne roll, et anda kodanikele oskused, mis on vajalikud otsuste tegemiseks keerulises demokraatiat mõjutavas olukorras. Need oskused on eriti olulised tehisintellekti osatähtsuse suurenedes, sealhulgas valimiskampaaniates, näiteks kui kodanikud kasutavad tehisintellektisüsteeme oma valimisvalikute tegemiseks. Liikmesriigid peaksid kasutama parimal viisil ära liidu tasandil kättesaadavaid rahalisi vahendeid tegevuste jaoks, millega tõkestatakse teabega manipuleerimist, sekkumist ja desinformatsiooni ning mõjutatakse vabu, õiglasi ja probleemikindlaid valimisi, sealhulgas edendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/692 (27) loodud kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/817 loodud programmi „Erasmus+“ (28) rahastamisvõimalusi. Selline tegevus peaks toetama teadmisi ja arusaamist sellest, kuidas meediat mõjusalt ja ohutult kasutada ning kuidas luua meediasisu vastutustundlikult. Liikmesriigid võiksid kutsuda koole ja kõrgharidusasutusi üles lisama oma õppekavadesse meediapädevuse, kriitilise mõtlemise, kodanike poliitilised õigused ja kohustused ning arusaamise demokraatlike institutsioonide ja protsesside toimimisest nii oma riigis kui ka ELi tasandil ning demokraatliku osalemise edendamise.

(43)

Valimistega seotud infoga manipuleerimise ja sekkumise tõkestamise ning desinformatsiooni ennetava ümberlükkamise eeldus on usaldusväärse teabe eelnev avaldamine valimiskorra kohta. Valimiskorraga seotud infoga manipuleerimise tõkestamisel ja desinformatsiooni ümberlükkamisel tuleb tegutseda kiiresti ja usaldusväärselt. Praeguses kiiresti muutuvas julgeolekukeskkonnas on eriti oluline pakkuda valimisasutustele ja muudele asjaomastele ametiasutustele koolitust selle kohta, kuidas nii internetis kui ka väljaspool seda valimiskorda puudutavat infoga manipuleerimist ja sekkumist tõkestada ning desinformatsiooni tõhusalt (ennetavalt) ümber lükata. Liikmesriigid peaksid rakendama muid täiendavaid meetmeid, millega võideldakse valimisi häiriva desinformatsiooni ja infoga manipuleerimise vastu. Nad võiksid valimisi puudutava desinformatsiooni ümberlükkamise viiside suhtes tugineda Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskustele kui teabeallikale selliste valimisprotsessis osalevate üksuste jaoks nagu valimisvaatlejad, haridustöötajad ja teised teabelevitajad.

(44)

Komisjoni soovituses (EL) 2018/234 (29) juba kutsutakse riigi pädevaid asutusi üles selgitama liikmesriikide kogemuste põhjal välja head tavad valimisprotsessi ohustavate desinformatsioonist tulenevate riskide kindlakstegemiseks, leevendamiseks ja juhtimiseks. Sellest peale on julgeolekukeskkonnas võrreldes varasemate valimistega toimunud muutused neid riske teravdanud. Seega peaksid riigi pädevad asutused kindlakstehtud häid tavasid lihvima ja ajakohastama, muu hulgas kasutades tehisintellektil põhinevaid tuvastamisvahendeid. Riiklikud valimisvõrgustikud peaksid oma sellealast koostööd tõhustama, muu hulgas vahetades omavahel häid tavasid Euroopa valimiskoostöö võrgustiku raames ja tehes tihedat koostööd kiirhoiatussüsteemiga. Seejuures võiks vahetada eksperditeadmisi niisuguste liikmesriikide vahel, millel on sarnased probleemid, sealhulgas tulenevalt nende geograafilisest asendist.

(45)

Et vähendada infoga manipuleerimise ja desinformatsiooni ohtu valimiste ajal, oleks kasu kindlatest koostöökanalitest riiklike valimisvõrgustike, Euroopa valimiskoostöö võrgustiku ning meediaplatvormide ja poliitreklaami avaldajate vahel, eriti kuna see toetaks usaldusväärse teabe tõhusama levitamise standardite väljatöötamist. Selleks et võidelda infoga manipuleerimise, sekkumise ja desinformatsiooni vastu ning töötada välja valdkonnaülene lähenemine nimetatud ohtudele reageerimiseks valimisprotsessis, teevad liikmesriigid juba praegu koostööd Euroopa valimiskoostöö võrgustiku, Euroopa audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma, (30) kiirhoiatussüsteemi (31) ja muude raamistike kaudu. Nimetatud võrgustikud peaksid jätkama sobilike reageerimisviiside väljatöötamist, muu hulgas toetades liikmesriikide koostööd. Süvendada tuleks Euroopa valimiskoostöö võrgustiku ja muud valmisprotsessidega tegelevate Euroopa võrgustike koostööd, sealhulgas valimisprotsessiga seotud probleemidega toimetuleku võime ühise mehhanismi kontekstis. Soodustada tuleks häid tavasid, sealhulgas eri võrgustike ühiseid kooskolekuid, nagu Euroopa valimiskoostöö võrgustiku ja kiirhoiatussüsteemi ühine kohtumine 6. detsembril 2023. Lisaks sellele peaks Euroopa valimiskoostöö võrgustik osana oma terviklikust lähenemisviisist vabadele, õiglastele ja probleemikindlatele valimistele Euroopas aitama jätkuvalt kaasa koostööle rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo.

(46)

Kolmandate riikide annetused riigi tasandi erakondadele, poliitilistele sihtasutustele, poliitilistele kandidaatidele ja valimiskampaaniate korraldajatele, eriti kui neid mitte kontrollida, võivad kohatult mõjutada liidu demokraatlikke protsesse ja anda kolmandatele riikidele võimaluse neisse sekkuda. Selliste annetuste tõttu ei pruugi poliitiline konkurents olla enam täielikult õiglane ega aus ja valimisprotsess võib kaotada oma sirgjoonelisuse; tulude ja kulude ülemmäärasid käsitlevate eeskirjade rikkumine võib vähendada tingimuste võrdsust, võimalikuks võib saada korruptsioon või ohtu sattuda riigi avalik kord. Kolmandate riikide annetusi erakondadele, poliitilistele sihtasutustele, kandidaatidele ja valimiskampaaniate korraldajatele ning mõnikord ka poliitilistele liikumistele tuleks seega piirata või need keelata, igal juhul aga tuleks nende suhtes kohaldada läbipaistvusnõudeid.

(47)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1141/2014 (32) reguleeritakse Euroopa tasandi erakondade rahastamist, sealhulgas kui rahastus pärineb kolmandatelt riikidelt. Vastavalt nimetatud määrusele ei ole Euroopa tasandi erakondadel ja Euroopa tasandi poliitilistel sihtasutustel lubatud vastu võtta anonüümseid annetusi mis tahes liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutuselt või ettevõtjalt, kelle suhtes kõnealused ametiasutused võivad otseselt või kaudselt omada valitsevat mõju omandiõiguse, finantsosaluse või ettevõtja suhtes kehtivate eeskirjade alusel, või annetusi kolmandas riigis asuvatelt eraõiguslikelt isikutelt või kolmanda riigi üksikisikutelt, kellel ei ole hääleõigust Euroopa Parlamendi valimistel.

(48)

Euroopa Nõukogu soovituses ühiste korruptsioonivastaste eeskirjade kohta erakondade ja valimiskampaaniate rahastamisel (33) on rõhutatud, et riigid peaksid välisrahastajate annetusi erakondadele konkreetselt piirama, need keelama või neid muul viisil reguleerima. Veneetsia komisjoni suunistes erakondade rahastamise kohta (34) on märgitud, et välisriikide või ettevõtete annetused tuleks keelata, kuigi see keeld ei tohiks takistada annetusi välismaal elavatelt kodanikelt. Kooskõlas nimetatud suunistega võib kaaluda ka muid piiranguid, näiteks kehtestada üksikannetuse ülemmäära, keelata võtta vastu makseid tööstus- või kaubandusettevõtetelt või usuorganisatsioonidelt või seada sisse valimisküsimustele spetsialiseerunud avalik-õiguslike organite tehtav eelkontroll selliste erakonnaliikmete annetustele, kes soovivad valimistel kandideerida.

(49)

Välissekkumise ärahoidmiseks peaksid liikmesriigid tegema kindlaks ja kõrvaldama võimalikud lüngad oma õigusaktides ja muudes reguleerivates meetmetes, mis on seotud kolmandate riikide tehtud annetustega erakondadele, poliitilistele sihtasutustele, poliitilistele kandidaatidele ja valimiskampaaniate korraldajatele. Liikmesriigid peaksid reaalselt käsile võtma vastavatest normidest kõrvale hiilimise, muu hulgas kaaludes võimalust keelata teise isiku nimel tehtavad annetused. Annetuste all tuleks mõista sularaha, mitterahalisi hüvesid, turuväärtusest madalama hinnaga kaupu, teenuseid või töid ja/või muid tehinguid, mis annavad asjaomasele üksusele majandusliku eelise (sealhulgas laenud), välja arvatud tavapärane poliitiline tegevus, mida üksikisikud teevad vabatahtlikult. Selles kontekstis on liikmesriikidel võimalik kasutada OECD kõrgemate avaliku sektori eetikaametnike töörühma (35) ja Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) suuniseid (36).

(50)

Komisjon jälgib, kuidas ennetatakse liikmesriikides erakondade rahastamisega seotud korruptsiooni, kajastab seda õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes ja esitab alates 2022. aastast selle kohta soovitusi.

(51)

Selleks et toetada valimisprotsessi usaldusväärsust ning hoida ära tegelik või ettenähtav negatiivne mõju vabadele ja õiglastele valimistele, peaksid erakonnad ja nendega seotud üksused hindama riske, mille tingivad kolmandate riikide annetused ja annetused, mis võivad olla seotud korruptsiooni või muu kuritegevusega. Riske hinnates peaksid erakonnad ja nendega seotud üksused kaaluma meetmete võtmist tuvastatud riskide maandamiseks, sealhulgas identifitseerides täpselt annetajad, et vältida võimalust varjatud rahastamiseks variisikute kaudu.

(52)

Liikmesriigid peaksid süvendama Euroopa valimiskoostöö võrgustiku raames toimuvat koostööd, sealhulgas määrates koos kindlaks ühised nõuded ja suunised kolmandate riikide annetuste ja muu toetuse kohta riigi tasandi erakondadele, poliitilistele sihtasutustele ja valimiskampaaniate korraldajatele.

(53)

Selleks et suurendada veelgi Euroopa Parlamendi valimiste Euroopa mõõdet ja aidata kaasa nende tõhusale läbiviimisele, tuleks jätkata jõupingutusi kõigi kodanike kaasamiseks Euroopa Parlamendi valimistesse ja hõlbustada veelgi vastavate valimisõiguse kasutamist.

(54)

Kui levitada teavet valimisjaoskondade lahtiolekuaegade kohta piisavalt vara ning valimisjaoskonnad valimispäeval (sealhulgas Euroopa Parlamendi valimiste ajal) varakult avada ja hilja sulgeda, oleks hääletamisvõimalus rohkematel kodanikel, sealhulgas neil, kes elavad ääremaadel või kelle tööajad erinevad tavapärasest.

(55)

Nagu on märgitud Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimisi käsitlevas aruandes, 2018. aasta aruandes direktiivi 94/80/EÜ kohaldamise kohta (37) ja 2020. aasta aruandes Euroopa kodakondsuse kohta, (38) peaksid liikmesriigid veelgi rohkem toetama liidu kodanike valimisõiguse kasutamist ning suurendama nende teadlikkust oma õigustest ja kohaldatavatest menetlustest. Samuti peaksid nad käsitlema võimalikke takistusi liikuvate ELi kodanike osalemisele Euroopa Parlamendi valimistel kas valija või kandidaadina. Asjaomaste õiguste ja kohaldatavate menetluste kohta käiva teabe esitamiseks saaks kasutada üldiselt kättesaadavaid digivahendeid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724 (39) loodud ühtset digiväravat, mille kaudu pääseb ELi ja liikmesriikide asjakohastele veebilehtedele, muu hulgas valimisõiguse kohta. Samuti kutsutakse liikmesriike üles kasutama optimaalselt ära ELi tasandi teabevahetus- ja probleemilahendamisteenuseid, nagu Europe Directi kontaktkeskus ja SOLVIT, mille komisjon on käiku lasknud selleks, et võimaldada liidu kodanikel saada täpset ja ajakohast teavet kodakondsusest tulenevate õiguste ja valimismenetluste kohta.

(56)

Täiendavad kommunikatsioonimeetmed rõhutaksid Euroopa Parlamendi valimiste Euroopa mõõdet. Riigi tasandi erakonnad peaksid alustama valimiskampaaniat Euroopa Parlamenti pääsemiseks võimalikult varakult, kuna neil on keskne roll liidu kodanike – sealhulgas liikuvate ELi kodanike – teadlikkuse suurendamisel Euroopa Parlamendi valimistest. Nagu komisjon on oma aruandes Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimiste kohta märkinud, on ELi institutsioonide, liikmesriikide ja kodanikuühiskonna ühised jõupingutused Euroopa Parlamendi valimiste euroopaliku mõõtme rõhutamise pant.

(57)

Selleks et riigi ja Euroopa tasandi erakondade ning fraktsioonide seosed Euroopa Parlamendis oleksid veelgi läbipaistvamad, peaks riigi tasandi erakondadel olema võimalik ja soovitatav enne kampaania algust teada anda, millise Euroopa tasandi erakonna alla nad kuuluvad või kuuluma hakkavad. Valimiste Euroopa mõõtme rõhutamiseks peaksid liikmesriigid soodustama ja lihtsustama avalikkuse selleteemalist teavitamist. Liikmesriigid ja erakonnad võiksid võtta muid meetmeid, et suurendada Euroopa ja riigi tasandi erakondade seoste läbipaistvust, näiteks toetades ühisürituste korraldamist Euroopa ja riigi tasandi erakondade osalusel.

(58)

Euroopa tasandi erakondadel peaks olema võimalik suhelda oma liikmete ja valimisringkondadega kõikjal liidus (sealhulgas korraldada ELis piiriüleseid kampaaniaid), et täita neil ELi lepingu artikli 10 lõikes 4 määratletud rolli Euroopa poliitilise teadlikkuse kujundamisel ja Euroopa kodanike tahte väljendamisel. Euroopa Parlamendi valimiste Euroopa mõõtme rõhutamiseks peaksid liikmesriigid soodustama Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa Parlamendi fraktsioonide tõhusaid piiriüleseid valimiskampaaniaid.

(59)

Selleks et säiliks Euroopa Parlamendi valimiste usaldusväärsus, tuleks kutsuda liikmesriike üles pöörama veelgi suuremat tähelepanu ohule, et üks isik hääletab või kandideerib samadel valimistel mitu korda. Sel eesmärgil tuleks liidu kodanikke teavitada mitmekordse hääletamise puhul kehtivatest normidest ja karistustest. Komisjoni abiga peaksid liikmesriigid vahetama täpselt ja kiiresti teavet valimistel valija või kandidaadina osalevate liikuvate ELi kodanike kohta. Sellega arvestades peaksid liikmesriigid jätkama valimisküsimuste eksperdirühmas (40) alustatud ettevalmistusi, et tagada komisjoni võimaldatud vastava turvalise kanali kaudu selliste andmete krüpteeritud ja tõhus vahetamine, mida on vaja mitmekordse hääletamise vältimiseks. Kui liikuv ELi kodanik on kantud oma elukohaliikmesriigi valijate registrisse, ei tuleks teda sellepärast veel kõigist oma päritoluriigi valimiste nimekirjadest kustutada.

(60)

Vabade, õiglaste ja probleemikindlate valimisprotsesside soodustamiseks tuleks veelgi süvendada koostööd soovituses (EL) C(2018) 5949 osutatud riiklike valimisvõrgustike vahel. Riiklike valimisvõrgustike liikmed peaksid Euroopa Parlamendi valimisi mõjutada võivate küsimuste kohta operatiivselt teavet vahetama, sealhulgas määratlema ühiselt ohud ja lüngad, jagama üksteisega tähelepanekuid ja eksperditeadmisi ning kehtestama vajadust mööda korra ja meetodid koostööks ja teabevahetuseks, et valimisi mõjutavaid vahejuhtumeid ennetada, nende eest kaitsta, neile reageerida, nende tagajärgi leevendada ja neist üle saada. Kui õiguskaitseasutused riiklikesse valimisvõrgustikesse ei kuulu, võiksid liikmesriigid kaaluda võimalust luua alaline kontakt riiklike valimisvõrgustike ja asjaomaste riiklike õiguskaitseasutuste vahel, juhindudes seejuures kõigiti demokraatlikest väärtustest. Riiklikud valimisvõrgustikud võiksid sel eesmärgil teha koostööd ka teiste sidusrühmadega, nagu teadlased, akadeemilised ringkonnad, valimisvaatlejad ja inimõiguste kaitsjad. Samuti peaksid nad suhtlema riikide parlamentidega ja toetama koos nendega teavitustööd sellest, kui oluline on tagada valimisprotsesside usaldusväärsus, sealhulgas kaitsta neid mis tahes sekkumise eest. Selleks et riiklikud valimisvõrgustikud oleksid võimelised nõuetekohaselt oma ülesandeid täitma ja tegutsema, peaksid liikmesriigid andma nende käsutusse vajalikud raamistikud, ressursid ja vahendid.

(61)

Enne Euroopa Parlamendi järgmisi valimisi ja ka pärast neid peaksid liikmesriigid toetama oma riiklike valimisvõrgustike koostööd, eelkõige Euroopa valimiskoostöö võrgustiku raames. Seejuures peaksid nad kasutama mehhanisme, mis võimaldavad kiiret teabevahetust valimisi mõjutavate küsimuste teemal,