I LISA

Proovivõtumeetodid mükotoksiinide sisalduse kontrolliks toidus (1)

I OSA

ÜLDSÄTTED

A.1.   Üldsätted

A.1.1.   Personal

Proove võtab liikmesriigi pädeva asutuse määratud isik.

A.1.2.   Materjal, millest proovid võetakse

Proovid võetakse eraldi igast uuritavast partiist. Vastavalt eri mükotoksiinide suhtes kohaldatavatele proovivõtu erisätetele jaotatakse suured partiid osapartiideks, millest võetakse proovid eraldi.

A.1.3.   Ettevaatusabinõud

Proovide võtmise ja ettevalmistamise käigus võetakse tarvitusele ettevaatusabinõud, et hoida ära muutusi, mis võivad:

—	mõjutada mükotoksiinide sisaldust või analüüsitulemusi või muuta lähteproovid mitterepresentatiivseks,

—	mõjutada toiduohutust nendes partiides, millest proovid võetakse.

Samuti võetakse kõik vajalikud meetmed proove võtvate isikute ohutuse tagamiseks.

A.1.4.   Valimid

Võimaluse korral võetakse valimid ühtlaselt kogu partii või osapartii eri kohtadest. Kõrvalekaldumine sellest korrast märgitakse käesoleva lisa I osa punktiga A.1.8 ette nähtud protokolli.

A.1.5.   Lähteproovi valmistamine

Lähteproov saadakse valimite kokkusegamise teel.

A.1.6.   Paralleelproovid

Tingimusel, et see on kooskõlas liikmesriikide eeskirjade kohaste toidukäitleja õigustega, võetakse homogeenitud lähteproovist paralleelproovid, mis on ette nähtud eeskirjade täitmise tagamiseks, kaubanduse kaitseks ja võrdlemiseks.

A.1.7.   Proovide pakkimine ja saatmine

Iga proov asetatakse puhtasse inertsest materjalist nõusse, mis pakub veo ajal piisavat kaitset saastumise ja kahjustuste eest. Võetakse tarvitusele kõik vajalikud ettevaatusabinõud veo või ladustamise ajal proovi koostises tekkida võivate muutuste ärahoidmiseks.

A.1.8.   Proovide pitseerimine ja märgistamine

Iga ametlikuks kasutamiseks võetud proov pitseeritakse proovivõtukohas ja märgistatakse vastavalt asjaomase liikmesriigi eeskirjadele.

Iga proovivõtu kohta koostatakse protokoll, mis võimaldab iga partiid üheselt kindlaks teha ja kuhu märgitakse proovivõtu aeg ja koht ning mis tahes lisateave, mis võib analüüsi tegijale abiks olla.

A.2.   Eri tüüpi partiid

Toidukaupa võib turustada pakendamata kujul, konteinerites või üksikpakendites, näiteks kottides, jaemüügipakendites jms. Asjaomast proovivõtumeetodit võib kohaldada kauba suhtes, mida turustatakse pakendamata kujul, konteinerites või üksikpakendites, näiteks kottides, jaemüügipakendites või ükskõik millisel muul kujul.

Ilma et see piiraks käesoleva lisa teiste osade proovivõtu erieeskirjade kohaldamist, juhindutakse üksikpakendites (nt kotid, jaemüügipakendid jms) turustatavatest partiidest proovide võtmise sageduse arvutamisel järgmisest valemist:

proovivõtusagedus n =	partii mass × valimi mass
	lähteproovi mass × üksikpakendi mass

—	mass: kilogrammides

—	proovivõtusagedus: valim võetakse igast n. üksikpakendist (kümnendkohad ümardatakse lähima täisarvuni).

A.3.   Proovide võtmine suure mahu ja massi suhtega kaubast

Kõigi muude kui käesoleva lisa II osa punktide L ja M kohaldamisalasse kuuluvate toidukaupade puhul võib juhul, kui proove võetakse toidukaubast, mille maht võrreldes massiga on suur (st maht (dm3)/mass (kg) > 5), asendada massinõude samaväärse mahunõudega (st asendada väärtuse 1 kg väärtusega 1 dm3).

II OSA

PROOVIVÕTUMEETODID

Selles osas esitatakse proovivõtumeetodid järgmiste toidugruppide jaoks.

A.	Teravili, õliseemned (v.a maapähklid), teravilja- ja õliseemnetooted (v.a maapähklitooted)

B.	Kuivatatud puuviljad ja marjad (v.a kuivatatud viigimarjad) ning nendest saadud töötlemata või töödeldud tooted

C.	Kuivatatud viigimarjad ja nendest saadud töötlemata või töödeldud tooted

D.	Maapähklid, aprikoosituumad, pähklipuude viljad ja suurtest osakestest koosnevad kuivatatud vürtsid ning nendest saadud töötlemata või töödeldud tooted

E.	Kuivatatud vürtsid, v.a suurtest osakestest koosnevad kuivatatud vürtsid ja vürtsipulbrid

F.	Piim ja piimatooted, imiku piimasegud, jätkupiimasegud, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud imiku- ja väikelapsetoit ning väikelapse joogisegud

G.	Kohv, kohvitooted, kakao, kakaotooted, lagritsajuur ja lagritsatooted

H.

Joogid

I.	Tahked töödeldud puu- ja köögiviljatooted

J.	Imikutoit ning teraviljapõhine töödeldud imiku- ja väikelapsetoit

K.

Taimeõlid

L.	Toidulisandid, õietolm ja õietolmutooted

M.	Kuivatatud maitsetaimed, taimeteed (kuivatatud tooted), teed (kuivatatud tooted) ja vürtsipulbrid

N.	Väga suured partiid ja sellised partiid, mida ladustatakse ja veetakse nii, et kogu partii ulatuses ei ole võimalik proove võtta

A.   PROOVIVÕTUMEETOD TERAVILJA, ÕLISEEMNETE (V.A MAAPÄHKLID) NING TERAVILJA- JA ÕLISEEMNETOODETE (V.A MAAPÄHKLITOOTED) JAOKS

A.1.   Valimi mass

Valimi mass on umbes 100 g, kui käesolevas osas ei ole määratletud teisiti ning kui tegemist ei ole õliseemnete või teraviljaga, mille 1 000 seemne/tera mass on alla 10 g (edaspidi „väikeste osakestega teravili või õliseemned“).

Nimetatud väikeste osakestega õliseemnete või teravilja puhul on valimi mass umbes 25 g.

Jaemüügi-/üksikpakendites partiide puhul sõltub valimi mass jaemüügi-/üksikpakendi massist.

Juhul kui jaemüügi-/üksikpakendi mass on suurem kui 100 g (väikeste osakestega õliseemnete või teravilja puhul 25 g), on ka lähteproovide mass suurem kui punkti A.2 tabelis 1 või 2 märgitud nõutav mass. Kui ühe jaemüügipakendi/üksikpakendi mass on palju (st üle kahe korra) suurem kui 100 g (väikeste osakestega õliseemnete või teravilja puhul 25 g), võetakse igast jaemüügi-/üksikpakendist valimina 100 g (väikeste osakestega õliseemnete või teravilja puhul 25 g). Seda võib teha nii proovivõtu ajal kui ka laboris.

Kui aga sellise proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (tulenevalt pakendamisviisist või transpordivahendist või muul põhjusel), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit. Eelkõige võib juhul, kui väärtuslikku toodet turustatakse jaemüügi-/üksikpakendites massiga 500 g või 1 kg, kasutada lähteproovi saamiseks väiksemat arvu valimeid, kui on märgitud tabelis 1 või 2, tingimusel et saadud lähteproovi mass vastab asjaomases tabelis esitatud nõutavale lähteproovi massile.

Kui jaemüügi-/üksikpakendite mass on väiksem kui 100 g (väikeste osakestega õliseemnete või teravilja puhul 25 g) ning kui erinevus ei ole väga suur (st vähemalt pool 100 grammist või 25 grammist), loetakse üks jaemüügi-/üksikpakend üheks valimiks ning sel juhul saadakse lähteproov, mille mass on tabelis 1 või 2 märgitud nõutavast massist väiksem. Kui jaemüügi-/üksikpakendite mass on palju väiksem kui 100 g (väikeste osakestega õliseemnete või teravilja puhul 25 g), koosneb üks valim kahest või enamast jaemüügi-/üksikpakendist ning selle mass on võimalikult lähedal 100 grammile (väikeste osakestega teravilja ja õliseemnete puhul 25 grammile).

A.2.   Teravilja, õliseemnete (v.a maapähklid) ning teravilja- ja õliseemnetoodete (v.a maapähklitooted) jaoks kasutatava proovivõtumeetodi ülevaade

Tabel 1

Partiide jaotamine osapartiideks sõltuvalt tootest ja partii massist

Kaup	Partii mass (tonnides)	Osapartiide mass või arv	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
Teravili, õliseemned (v.a maapähklid), teravilja- ja õliseemnetooted (v.a maapähklitooted)	> 300 ja < 1 500	3 osapartiid	100	10 2,5 väikeste osakestega õliseemnete või teravilja puhul
	≥ 100 ja ≤ 300	100 tonni	100	10 2,5 väikeste osakestega õliseemnete või teravilja puhul
	< 100	–	3 –100  (*1)	1 –10 0,25 –2,5 väikeste osakestega õliseemnete või teravilja puhul

A.3.   Proovivõtumeetod teravilja, õliseemnete (v.a maapähklid) ning teravilja- ja õliseemnetoodete (v.a maapähklitooted) jaoks, kui partii mass on ≥ 50 tonni

—

Kui osapartiid on võimalik füüsiliselt eraldada, jaotatakse iga partii osapartiideks vastavalt tabelile 1. Kuna partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %. Kui partiid ei tohi või ei saa füüsiliselt osapartiideks jaotada, võetakse partiist vähemalt 100 valimit. > 500 tonni kaaluvate partiide jaoks on valimite arv sätestatud punktis N.2.

—	Igast osapartiist võetakse proovid eraldi.

—	Valimite arv: 100. Lähteproovi mass = 10 kg (väikeste osakestega teravilja ja õliseemnete puhul 2,5 kg).

—

Juhul, kui käesolevas punktis kirjeldatud proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (tulenevalt pakendamisviisist, transpordivahendist vms), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega saadakse võimalikult representatiivne tulemus ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud. Teistsugust proovivõtumeetodit võib kohaldada ka juhul, kui eespool kirjeldatud proovivõtumeetodit on praktiliselt võimatu kohaldada. See võib osutuda vajalikuks juhul, kui suuri teraviljapartiisid hoitakse laos või teravilja hoitakse tornhoidlas (2). Sellistest partiidest võetakse proove vastavalt punktis N sätestatud eeskirjadele.

A.4.   Proovivõtumeetod teravilja, õliseemnete (v.a maapähklid) ning teravilja- ja õliseemnetoodete (v.a maapähklitooted) jaoks, kui partii mass on < 50 tonni

Teravilja, õliseemnete (v.a maapähklid) ning teravilja- ja õliseemnetoodete (v.a maapähklitooted) partiide puhul, mis kaaluvad alla 50 tonni, kasutatakse proovivõtukava, mille kohaselt võetakse sõltuvalt partii massist 10–100 valimit, et saada lähteproov massiga 1–10 kg (väikeste osakestega õliseemnete või teravilja puhul 0,25–2,5 kg). Väga väikeste partiide puhul (≤ 0,5 tonni) võib võtta vähem valimeid, kuid kõigist valimitest koosneva lähteproovi mass peab sel juhul olema samuti vähemalt 1 kg (väikeste osakestega teravilja ja õliseemnete puhul vähemalt 0,25 kg) ning tungaltera sklerootsiumide määramiseks vähemalt 1 kg.

Võetavate valimite arvu määramiseks kasutatakse tabelit 2.

Tabel 2

Võetavate valimite arv sõltuvalt teravilja, õliseemnete (v.a maapähklid) ning teravilja- ja õliseemnetoodete (v.a maapähklitooted) partii massist

Partii mass (tonnides)	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg) (*2))	Lähteproovi mass (kg) (*2) väikeste osakestega õliseemnete või teravilja puhul
≤ 0,05	3	1	0,25
> 0,05 – ≤ 0,5	5	1	0,25
> 0,5 – ≤ 1	10	1	0,25
> 1 – ≤ 3	20	2	0,5
> 3 – ≤ 10	40	4	1,0
> 10 – ≤ 20	60	6	1,5
> 20 – ≤ 100	100	10	2,5

A.5.   Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral võtta toiduainetest proove vastavalt käesolevas punktis A esitatud proovivõtusätetele.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega tagatakse lähteproovi piisav representatiivsus kontrollitava partii suhtes ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud. Lähteproovi mass on igal juhul vähemalt 1 kg (3).

A.6.   Partii või osapartii nõuetekohasus

Tungaltera sklerootsiumide esinemise kontrollimine

Lähteproovist võetakse uurimiseks kaks osaproovi massiga vähemalt 0,5 kg. Uuritakse üht osaproovi. Juhul kui osaprooviga saadud tulemus on kuni 50 % piirnormist (analüütiline künnis), vastab proov piirnormist tulenevatele nõuetele. Kui tulemus on üle 50 % piirnormist, tuleb uurida teist osaproovi ning piirnormile vastavuse kontrollimiseks kasutatakse kahe osaprooviga saadud tulemuste keskmist. Tehakse üks järgmistest järeldustest:

—	vastab nõuetele, kui tungaltera sklerootsiumide sisaldus esimeses osaproovis on alla 50 % piirnormist või kui kahe osaprooviga saadud tulemuste keskmine ei ületa piirnormi;

—	ei vasta nõuetele, kui kahe osaprooviga saadud tulemuste keskmine on üle piirnormi.

Mükotoksiinisisalduse kontrollimine

Tehakse üks järgmistest järeldustest:

—	vastab nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist ei ületa mükotoksiinisisaldus laboriproovis piirnormi;

—

ei vasta nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist on mükotoksiinisisaldus laboriproovis mõistliku kahtluseta suurem kui piirnorm. Nii on see juhul, kui analüüsitulemuse (vajaduse korral saagise suhtes korrigeerituna) ja analüüsist tuleneva laiendatud mõõtemääramatuse vahe on piirnormist suurem.

B.   PROOVIVÕTUMEETOD KUIVATATUD PUUVILJADE JA MARJADE (V.A KUIVATATUD VIIGIMARJAD) NING NENDEST SAADUD TÖÖTLEMATA VÕI TÖÖDELDUD TOODETE JAOKS

Seda proovivõtumeetodit kasutatakse mükotoksiinisisalduse ametlikuks kontrolliks kuivatatud puuviljades ja marjades (v.a kuivatatud viigimarjad) ning nendest saadud töötlemata või töödeldud toodetes (käesoleva lisa II osa punkt C).

B.1.   Valimi mass

Kui käesoleva II osa punktis B ei ole määratletud teisiti, on valimi mass ligikaudu 100 g.

Jaemüügi-/üksikpakendites partiide puhul sõltub valimi mass jaemüügi-/üksikpakendi massist.

Juhul kui jaemüügi-/üksikpakendi mass on suurem kui 100 g, on ka lähteproovide mass suurem kui käesoleva B osa tabelis 1 või 2 märgitud nõutav mass. Kui ühe jaemüügi-/üksikpakendi mass on palju (üle kahe korra) suurem kui 100 g, võetakse igast üksikust jaemüügi-/üksikpakendist valimina 100 g. Seda võib teha nii proovivõtu ajal kui ka laboris. Kui aga sellise proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (tulenevalt pakendamisviisist, transpordivahendist vms), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit. Näiteks kui väärtuslikku toodet turustatakse jaemüügi-/üksikpakendites massiga 500 g või 1 kg, võib lähteproovi saamiseks kasutada väiksemat arvu valimeid, kui on märgitud käesoleva punkti B tabelis 1 või 2, tingimusel et saadud lähteproovi mass vastab tabelis 1 või 2 esitatud nõutavale lähteproovi massile.

Kui jaemüügi-/üksikpakendite mass on väiksem kui 100 g ning kui erinevus ei ole väga suur (st vähemalt pool 100 grammist), loetakse üks jaemüügi-/üksikpakend üheks valimiks ning sel juhul saadakse lähteproov, mille mass on käesoleva punkti tabelis 1 või 2 märgitud nõutavast massist väiksem. Kui jaemüügi-/üksikpakendite mass on palju väiksem kui 100 g, koosneb üks valim kahest või enamast jaemüügi-/üksikpakendist ning selle mass on võimalikult lähedal 100 grammile.

B.2.   Kuivatatud puuviljade ja marjade (välja arvatud viigimarjad) ning nendest saadud töötlemata või töödeldud toodete jaoks kasutatava proovivõtumeetodi ülevaade

Tabel 1

Partiide jaotamine osapartiideks sõltuvalt tootest ja partii massist

Kaup	Partii mass (tonnides)	Osapartiide mass või arv	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
Kuivatatud puuviljad ja marjad (v.a kuivatatud viigimarjad)	≥ 15	15 –30 tonni	100	10
	< 15	–	10 –100  (*3)	1 –10

B.3.   Proovivõtumeetod kuivatatud puuviljade ja marjade (v.a kuivatatud viigimarjad) ning nendest saadud töötlemata või töödeldud toodete jaoks, kui partii mass on ≥ 15 tonni

—	Kui osapartiid on võimalik füüsiliselt eraldada, jaotatakse iga partii osapartiideks vastavalt tabelile 1. Kuna partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %.

—	Igast osapartiist võetakse proovid eraldi.

—	Valimite arv: 100. Lähteproovi mass = 10 kg.

—

Juhul kui eespool kirjeldatud proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (tulenevalt pakendamisviisist, transpordivahendist vms), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega saadakse võimalikult representatiivne tulemus ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud.

B.4.   Proovivõtumeetod kuivatatud puuviljade ja marjade (v.a kuivatatud viigimarjad) ning nendest saadud töötlemata või töödeldud toodete jaoks, kui partii mass on < 15 tonni

Kuivatatud puuviljade ja marjade (välja arvatud viigimarjad) partiide puhul, mis kaaluvad alla 15 tonni, kasutatakse proovivõtukava, mille kohaselt võetakse sõltuvalt partii massist 10–100 valimit, et saada lähteproov massiga 1–10 kg.

Valimite arvu määramiseks võib kasutada järgmist tabelit.

Tabel 2

Valimite arv sõltuvalt kuivatatud puuviljade ja marjade (v.a kuivatatud viigimarjad) ning nendest saadud töötlemata või töödeldud toodete partii massist

Partii mass (tonnides)	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
≤ 0,1	10	1
> 0,1 – ≤ 0,2	15	1,5
> 0,2 – ≤ 0,5	20	2
> 0,5 – ≤ 1,0	30	3
> 1,0 – ≤ 2,0	40	4
> 2,0 – ≤ 5,0	60	6
> 5,0 – ≤ 10,0	80	8
> 10,0 – ≤ 15,0	100	10

B.5.   Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral võtta toiduainetest proove vastavalt käesolevas punktis B esitatud proovivõtusätetele.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega tagatakse lähteproovi piisav representatiivsus kontrollitava partii suhtes ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud. Lähteproovi mass on igal juhul vähemalt 1 kg (4).

B.6.   Proovivõtu erieeskirjad vaakumpakendites turustatavate kuivatatud puuviljade ja marjade (v.a kuivatatud viigimarjad) ning nendest saadud töötlemata või töödeldud toodete jaoks

15 tonni või rohkem kaaluvate partiide puhul võetakse vähemalt 25 valimit, et saada lähteproov massiga 10 kg; vähem kui 15 tonni kaaluvate partiide puhul on valimite arv 25 % punkti B.4 tabelis 2 märgitud valimite arvust ning saadava lähteproovi mass vastab kontrollitava partii massile (vt punkti B.4 tabel 2).

B.7.   Partii või osapartii nõuetekohasus

Tehakse üks järgmistest järeldustest:

—	vastab nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist ei ületa mükotoksiinisisaldus laboriproovis piirnormi;

—

ei vasta nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist on mükotoksiinisisaldus laboriproovis mõistliku kahtluseta suurem kui piirnorm. Nii on see juhul, kui analüüsitulemuse (vajaduse korral saagise suhtes korrigeerituna) ja analüüsist tuleneva laiendatud mõõtemääramatuse vahe on piirnormist suurem.

C.   PROOVIVÕTUMEETOD KUIVATATUD VIIGIMARJADE JA NENDEST SAADUD TÖÖTLEMATA VÕI TÖÖDELDUD TOODETE JAOKS

C.1.   Valimi mass

Kui II osa punktis C ei ole määratletud teisiti, on valimi mass ligikaudu 300 g.

Jaemüügi-/üksikpakendites partiide puhul sõltub valimi mass jaemüügi-/üksikpakendi massist.

Juhul kui jaemüügi-/üksikpakendi mass on suurem kui 300 g, on ka lähteproovide mass suurem kui tabelis 1, 2 või 3 märgitud nõutav mass. Kui ühe jaemüügi-/üksikpakendi mass on palju (st üle kahe korra) suurem kui 300 g, võetakse igast üksikust jaemüügi-/üksikpakendist valimina 300 g. Seda võib teha nii proovi võtmise ajal kui ka laboris. Kui aga sellise proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (tulenevalt pakendamisviisist, transpordivahendist vms), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit. Näiteks kui väärtuslikku toodet turustatakse jaemüügi-/üksikpakendites massiga 500 g või 1 kg, võib lähteproovi saamiseks kasutada väiksemat arvu valimeid, kui on märgitud tabelis 1, 2 või 3, tingimusel et saadud lähteproovi mass vastab tabelis 1, 2 või 3 esitatud nõutavale lähteproovi massile.

Kui jaemüügi-/üksikpakendite mass on väiksem kui 300 g ning kui erinevus ei ole väga suur (st vähemalt pool 300 grammist), loetakse üks jaemüügi-/üksikpakend üheks valimiks ning sel juhul saadakse lähteproov, mille mass on tabelis 1, 2 või 3 märgitud nõutavast massist väiksem. Kui jaemüügi-/üksikpakendite mass on palju väiksem kui 300 g, koosneb üks valim kahest või enamast jaemüügi-/üksikpakendist ning selle mass on võimalikult lähedal 300 grammile.

C.2.   Kuivatatud viigimarjade jaoks kasutatava proovivõtumeetodi ülevaade

Tabel 1

Partiide jaotamine osapartiideks sõltuvalt tootest ja partii massist

Kaup	Partii mass (tonnides)	Osapartiide mass või arv	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
Kuivatatud viigimarjad	≥ 15	15 –30 tonni	100	30
	< 15	–	10 –100  (*4)	≤ 30

C.3.   Proovivõtumeetod kuivatatud viigimarjade jaoks, kui partii mass on ≥ 15 tonni

—	Kui osapartiid on võimalik füüsiliselt eraldada, jaotatakse iga partii osapartiideks vastavalt tabelile 1. Kuna partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %.

—	Igast osapartiist võetakse proovid eraldi.

—	Valimite arv: 100

—

Lähteproov massiga 30 kg segatakse läbi ja jaotatakse enne peenestamist kolmeks võrdseks 10 kilogrammiseks laboriprooviks (lähteproovi ei ole vaja jaotada kolmeks laboriprooviks kuivatatud viigimarjade puhul, mida järgnevalt sorteeritakse või töödeldakse muul viisil füüsiliselt, ning kui on olemas seadmed, mis võimaldavad homogeenida 30 kilogrammist proovi).

—	Iga laboriproov massiga 10 kg peenestatakse eraldi ja segatakse täieliku homogeensuse saavutamiseks põhjalikult, nagu on sätestatud II lisas.

—

Juhul kui eespool kirjeldatud proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (tulenevalt pakendamisviisist, transpordivahendist vms), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega saadakse võimalikult representatiivne tulemus ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud.

C.4.   Proovivõtumeetod kuivatatud viigimarjade jaoks, kui partii mass on < 15 tonni

Valimite arv on 10–100 sõltuvalt partii massist.

Valimite arvu määramiseks ja sellele järgnevaks lähteproovi jaotamiseks võib kasutada tabelis 2 esitatud väärtusi.

Tabel 2

Valimite arv sõltuvalt partii massist ja jaotatava lähteproovi osade arvust

Partii mass (tonnides)	Valimite arv (jaemüügi-/üksikpakendite kohta vt ka punkt C.1)	Lähteproovi mass (kg) (jaemüügi-/üksikpakendite puhul võib lähteproovi mass olla teistsugune – vt punkt C.1)	Lähteproovist saadavate laboriproovide arv
≤ 0,1	10	3	1 (ei jaotata)
> 0,1 – ≤ 0,2	15	4,5	1 (ei jaotata)
> 0,2 – ≤ 0,5	20	6	1 (ei jaotata)
> 0,5 – ≤ 1,0	30	9 (– < 12  kg)	1 (ei jaotata)
> 1,0 – ≤ 2,0	40	12	2
> 2,0 – ≤ 5,0	60	18 (– < 24  kg)	2
> 5,0 – ≤ 10,0	80	24	3
> 10,0 – ≤ 15,0	100	30	3

—

Lähteproov massiga ≤ 30 kg segatakse läbi ja jaotatakse enne peenestamist kaheks või kolmeks võrdseks laboriprooviks massiga ≤ 10 kg (lähteproovi ei ole vaja jaotada kaheks või kolmeks laboriprooviks kuivatatud viigimarjade puhul, mida järgnevalt sorteeritakse või töödeldakse muul viisil füüsiliselt, ning kui on olemas seadmed, mis võimaldavad homogeenida kuni 30 kilogrammist proovi). Kui lähteproovi mass on väiksem kui 30 kg, jaotatakse lähteproov laboriproovideks järgmiselt: — < 12 kg: ei jaotata laboriproovideks, — ≥ 12 – < 24 kg: jaotatakse kaheks laboriprooviks, — ≥ 24 kg: jaotatakse kolmeks laboriprooviks.

—	Iga laboriproov peenestatakse eraldi ja segatakse täieliku homogeensuse saavutamiseks põhjalikult, nagu on sätestatud II lisas.

—

Juhul kui eelmises taandes kirjeldatud proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (tulenevalt pakendamisviisist, transpordivahendist vms), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega saadakse võimalikult representatiivne tulemus ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud.

C.5.   Proovivõtumeetod kuivatatud viigimarjadest saadud töötlemata või töödeldud toodete ja liittoidu jaoks

C.5.1.   Kuivatatud viigimarjadest saadud töötlemata või töödeldud tooted, mis koosnevad väga väikestest osakestest (mükotoksiinisaaste jaotus on ühtlane)

—	Viigimarjapastade partiides ei ole mükotoksiinisaaste paljudel juhtudel ühtlaselt jaotunud ja seepärast kohaldatakse viigimarjapastade puhul sama proovivõtumeetodit ja nõuetekohasuse hindamist nagu kuivatatud viigimarjade puhul (punktid C.3 ja C.4).

—

Valimite arv: 100. Vähem kui 50 tonni kaaluvate partiide puhul võetakse sõltuvalt partii massist 10–100 valimit (vt tabel 3). Tabel 3 Võetavate valimite arv sõltuvalt partii massist Partii mass (tonnides) Valimite arv Lähteproovi mass (kg) ≤ 1 10 1 > 1 – ≤ 3 20 2 > 3 – ≤ 10 40 4 > 10 – ≤ 20 60 6 > 20 – ≤ 50 100 10

—	Valimi mass on ligikaudu 100 g. Jaemüügi-/üksikpakendites partiide puhul sõltub valimi mass jaemüügi-/üksikpakendi massist.

—	Lähteproovi mass = 1–10 kg, proov on piisavalt segatud.

C.5.2.   Muud kuivatatud viigimarjadest saadud töötlemata või töödeldud tooted, mis koosnevad suhteliselt suurtest osakestest (mükotoksiinisaaste jaotus ei ole ühtlane)

Kasutatakse sama proovivõtumeetodit ja nõuetekohasuse hindamist kui kuivatatud viigimarjade puhul (punktid C.3 ja C.4).

C.6.   Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral võtta toiduainetest proove vastavalt käesolevas punktis C esitatud proovivõtusätetele.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kohaldada ka teisi tulemuslikke proovivõtumeetodeid, tingimusel et sellise meetodiga tagatakse lähteproovi piisav representatiivsus kontrollitava partii suhtes ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud. Lähteproovi mass on igal juhul vähemalt 1 kg (5).

C.7.   Proovivõtu erimeetod vaakumpakendites turustatavate kuivatatud viigimarjade ja nendest saadud töötlemata või töödeldud toodete jaoks

C.7.1.   Kuivatatud viigimarjad

15 tonni või rohkem kaaluvate partiide puhul võetakse vähemalt 50 valimit, et saada lähteproov massiga 30 kg; vähem kui 15 tonni kaaluvate partiide puhul on võetavate valimite arv 50 % tabelis 2 märgitud valimite arvust ning saadava lähteproovi mass vastab kontrollitava partii massile (vt tabel 2).

C.7.2.   Kuivatatud viigimarjadest saadud töötlemata või töödeldud tooted, mis koosnevad väikestest osakestest

50 tonni või rohkem kaaluvate partiide puhul võetakse vähemalt 25 valimit, et saada lähteproov massiga 10 kg; vähem kui 50 tonni kaaluvate partiide puhul on valimite arv 25 % tabelis 3 märgitud valimite arvust ning saadava lähteproovi mass vastab kontrollitava partii massile (vt tabel 3).

C.8.   Partii või osapartii nõuetekohasus

Tehakse üks järgmistest järeldustest:

Kuivatatud viigimarjad:

—	vastab nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist ei ületa mükotoksiinisisaldus üheski laboriproovis piirnormi;

—

ei vasta nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist on mükotoksiinisisaldus ühes või mitmes laboriproovis mõistliku kahtluseta suurem kui piirnorm. Nii on see juhul, kui analüüsitulemuse (vajaduse korral saagise suhtes korrigeerituna) ja analüüsist tuleneva laiendatud mõõtemääramatuse vahe on piirnormist suurem.

Kui lähteproovi mass on 12 kg või väiksem:

—	vastab nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist ei ületa mükotoksiinisisaldus laboriproovis piirnormi;

—

ei vasta nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist on mükotoksiinisisaldus laboriproovis mõistliku kahtluseta suurem kui piirnorm. Nii on see juhul, kui analüüsitulemuse (vajaduse korral saagise suhtes korrigeerituna) ja analüüsist tuleneva laiendatud mõõtemääramatuse vahe on piirnormist suurem.

D.   PROOVIVÕTUMEETOD MAAPÄHKLITE, APRIKOOSITUUMADE, PÄHKLIPUUDE VILJADE JA SUURTEST OSAKESTEST KOOSNEVATE KUIVATATUD VÜRTSIDE NING NENDEST SAADUD TÖÖTLEMATA VÕI TÖÖDELDUD TOODETE JAOKS

Seda proovivõtumeetodit kasutatakse mükotoksiinisisalduse ametlikuks kontrolliks maapähklites, aprikoosituumades, pähklipuude viljades ja suurtest osakestest koosnevates kuivatatud vürtsides ning nendest saadud töötlemata või töödeldud toodetes. Seda proovivõtumeetodit kasutatakse ka mükotoksiinisisalduse ametlikuks kontrolliks võrdlemisi suurtest osakestest koosnevates vürtsides, st vürtsides, mille osakesed on suuruselt võrreldavad maapähklitega või suuremad, nt muskaatpähklite suurused.

D.1.   Valimi mass

Kui käesolevas punktis D ei ole määratletud teisiti, on valimi mass ligikaudu 200 g.

Jaemüügi-/üksikpakendites partiide puhul sõltub valimi mass jaemüügi-/üksikpakendi massist.

Juhul kui jaemüügi-/üksikpakendi mass on suurem kui 200 g, on ka lähteproovide mass suurem kui tabelis 1, 2 või 3 märgitud nõutav mass. Kui ühe jaemüügi-/üksikpakendi mass on palju suurem kui 200 g, võetakse igast üksikust jaemüügi-/üksikpakendist valimina 200 g. Seda võib teha nii proovi võtmise ajal kui ka laboris. Kui aga sellise proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (tulenevalt pakendamisviisist, transpordivahendist vms), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit. Näiteks kui väärtuslikku toodet turustatakse jaemüügi-/üksikpakendites massiga 500 g või 1 kg, võib lähteproovi saamiseks kasutada väiksemat arvu valimeid, kui on märgitud tabelis 1, 2 või 3, tingimusel et saadud lähteproovi mass vastab tabelis 1, 2 või 3 esitatud nõutavale lähteproovi massile.

Kui jaemüügi-/üksikpakendite mass on väiksem kui 200 g ning kui erinevus ei ole väga suur (st vähemalt pool 200 grammist), loetakse üks jaemüügi-/üksikpakend üheks valimiks ning sel juhul saadakse lähteproov, mille mass on tabelis 1, 2 või 3 märgitud nõutavast massist väiksem. Kui jaemüügi-/üksikpakendite mass on palju väiksem kui 200 g, koosneb üks valim kahest või enamast jaemüügi-/üksikpakendist ning selle mass on võimalikult lähedal 200 grammile.

D.2.   Maapähklite, aprikoosituumade, pähklipuude viljade ja suurtest osakestest koosnevate kuivatatud vürtside ning nendest saadud töötlemata või töödeldud toodete jaoks kasutatava proovivõtumeetodi ülevaade

Tabel 1

Partiide jaotamine osapartiideks sõltuvalt tootest ja partii massist

Kaup	Partii mass (tonnides)	Osapartiide mass või arv	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
Maapähklid, aprikoosituumad, pähklipuude viljad ja suurtest osakestest koosnevad kuivatatud vürtsid	≥ 500	100 tonni	100	20
	> 125 ja < 500	5 osapartiid	100	20
	≥ 15 ja ≤ 125	25 tonni	100	20
	< 15	–	10 –100  (*5)	≤ 20

D.3.   Proovivõtumeetod maapähklite, aprikoosituumade, pähklipuude viljade ja suurtest osakestest koosnevate kuivatatud vürtside jaoks, kui partii mass on ≥ 15 tonni

—	Kui osapartiid on võimalik füüsiliselt eraldada, jaotatakse iga partii osapartiideks vastavalt tabelile 1. Kuna partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %.

—	Igast osapartiist võetakse proovid eraldi.

—	Valimite arv: 100.

—

Lähteproov massiga 20 kg segatakse läbi ja jaotatakse enne peenestamist kaheks võrdseks laboriprooviks massiga 10 kg (lähteproovi ei ole vaja jaotada kaheks laboriprooviks maapähklite, aprikoosituumade, pähklipuude viljade ja suurtest osakestest koosnevate kuivatatud vürtside puhul, mida järgnevalt sorteeritakse või töödeldakse muul viisil füüsiliselt, ning kui on olemas seadmed, mis võimaldavad homogeenida 20 kilogrammist proovi).

—	Iga laboriproov massiga 10 kg peenestatakse eraldi ja segatakse täieliku homogeensuse saavutamiseks põhjalikult, nagu on sätestatud II lisas.

—

Juhul kui eespool kirjeldatud proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (tulenevalt pakendamisviisist, transpordivahendist vms), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega saadakse võimalikult representatiivne tulemus ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud.

D.4.   Proovivõtumeetod maapähklite, aprikoosituumade, pähklipuude viljade ja suurtest osakestest koosnevate kuivatatud vürtside jaoks, kui partii mass on < 15 tonni

Valimite arv on 10–100 sõltuvalt partii massist.

Valimite arvu määramiseks ja sellele järgnevaks lähteproovi jaotamiseks võib kasutada tabelis 2 esitatud väärtusi.

Tabel 2

Valimite arv sõltuvalt partii massist ja jaotatava lähteproovi osade arvust

Partii mass (tonnides)	Valimite arv (jaemüügi-/üksikpakendite kohta vt ka punkt D.1)	Lähteproovi mass (kg) (jaemüügi-/üksikpakendite puhul võib lähteproovi mass olla teistsugune – vt punkt D.1)	Lähteproovist saadavate laboriproovide arv
≤ 0,1	10	2	1 (ei jaotata)
> 0,1 – ≤ 0,2	15	3	1 (ei jaotata)
> 0,2 – ≤ 0,5	20	4	1 (ei jaotata)
> 0,5 – ≤ 1,0	30	6	1 (ei jaotata)
> 1,0 – ≤ 2,0	40	8 (– < 12  kg)	1 (ei jaotata)
> 2,0 – ≤ 5,0	60	12	2
> 5,0 – ≤ 10,0	80	16	2
> 10,0 – ≤ 15,0	100	20	2

—

Lähteproov massiga ≤ 20 kg segatakse läbi ja jaotatakse enne peenestamist vajaduse korral kaheks võrdseks laboriprooviks massiga ≤ 10 kg (lähteproovi ei ole vaja jaotada kaheks laboriprooviks maapähklite, aprikoosituumade, pähklipuude viljade ja suurtest osakestest koosnevate kuivatatud vürtside puhul, mida järgnevalt sorteeritakse või töödeldakse muul viisil füüsiliselt, ning kui on olemas seadmed, mis võimaldavad homogeenida kuni 20 kilogrammist proovi).

—	Kui lähteproovi mass on väiksem kui 20 kg, jaotatakse lähteproov laboriproovideks järgmiselt: — < 12 kg: ei jaotata laboriproovideks, — ≥ 12 kg: jaotatakse kaheks laboriprooviks.

—	Iga laboriproov peenestatakse eraldi ja segatakse täieliku homogeensuse saavutamiseks põhjalikult, nagu on sätestatud II lisas.

—

Juhul kui eespool kirjeldatud proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (tulenevalt pakendamisviisist, transpordivahendist vms), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega saadakse võimalikult representatiivne tulemus ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud.

D.5.   Proovivõtumeetod saadud töötlemata või töödeldud toodete (v.a taimeõli) ja liittoidu jaoks

D.5.1.   Saadud töötlemata võitöödeldud tooted (v.a taimeõli), mis koosnevad väikestest osakestest (mükotoksiinisaaste jaotus on ühtlane) – nt jahu, maapähklivõi –, ning liittoit

—

Valimite arv: 100; vähem kui 50 tonni kaaluvate partiide puhul võetakse sõltuvalt partii massist 10–100 valimit (vt tabel 3). Tabel 3 Võetavate valimite arv sõltuvalt partii massist Partii mass (tonnides) Valimite arv Lähteproovi mass (kg) ≤ 1 10 1 > 1 – ≤ 3 20 2 > 3 – ≤ 10 40 4 > 10 – ≤ 20 60 6 > 20 – ≤ 50 100 10

—	Valimi mass on ligikaudu 100 g. Jaemüügi-/üksikpakendites partiide puhul sõltub valimi mass jaemüügi-/üksikpakendi massist.

—	Lähteproovi mass = 1–10 kg, proov on piisavalt segatud.

D.5.2.   Saadud töötlemata võitöödeldud tooted, mis koosnevad suhteliselt suurtest osakestest (mükotoksiinisaaste jaotus ei ole ühtlane), ja liittoit

Kasutatakse sama proovivõtumeetodit ja nõuetekohasuse hindamist nagu maapähklite, aprikoosituumade, pähklipuude viljade ja suurtest osakestest koosnevate kuivatatud vürtside puhul (punktid D.3 ja D.4).

D.6.   Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral võtta toiduainetest proove vastavalt käesolevas punktis D esitatud proovivõtusätetele.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kohaldada ka teisi tulemuslikke proovivõtumeetodeid, tingimusel et sellise meetodiga tagatakse lähteproovi piisav representatiivsus kontrollitava partii suhtes ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud. Lähteproovi mass on igal juhul vähemalt 1 kg (6).

D.7.   Proovivõtu erimeetod vaakumpakendites turustatavate maapähklite, aprikoosituumade, pähklipuude viljade ja suurtest osakestest koosnevate kuivatatud vürtside ning nendest saadud töötlemata või töödeldud toodete jaoks

D.7.1.   Pistaatsiapähklid, maapähklid, parapähklid

15 tonni või rohkem kaaluvate partiide puhul võetakse vähemalt 50 valimit, et saada lähteproov massiga 20 kg; vähem kui 15 tonni kaaluvate partiide puhul on võetavate valimite arv 50 % tabelis 2 märgitud valimite arvust ning saadava lähteproovi mass vastab kontrollitava partii massile (vt tabel 2).

D.7.2.   Aprikoosituumad, pähklipuude viljad (v.a pistaatsiapähklid ja parapähklid), suurtest osakestest koosnevad kuivatatud vürtsid

15 tonni või rohkem kaaluvate partiide puhul võetakse vähemalt 25 valimit, et saada lähteproov massiga 20 kg; vähem kui 15 tonni kaaluvate partiide puhul on võetavate valimite arv 25 % tabelis 2 märgitud valimite arvust ning saadava lähteproovi mass vastab kontrollitava partii massile (vt tabel 2).

D.7.3.   Maapähklitest, aprikoosituumadest, pähklipuude viljadest ja suurtest osakestest koosnevatest kuivatatud vürtsidest saadud töötlemata või töödeldud tooted

50 tonni või rohkem kaaluvate partiide puhul võetakse vähemalt 25 valimit, et saada saadakse lähteproov massiga 10 kg; vähem kui 50 tonni kaaluvate partiide puhul on võetavate valimite arv 25 % tabelis 3 märgitud valimite arvust ning saadava lähteproovi mass vastab kontrollitava partii massile (vt tabel 3).

D.8.   Partii või osapartii nõuetekohasus

Maapähklid, aprikoosituumad ja pähklipuude viljad, mida järgnevalt sorteeritakse või töödeldakse muul viisil füüsiliselt:

—	vastab nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist ei ületa mükotoksiinisisaldus lähteproovis või laboriproovidega saadud tulemuste keskmisena piirnormi;

—

ei vasta nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist on mükotoksiinisisaldus lähteproovis või laboriproovidega saadud tulemuste keskmisena mõistliku kahtluseta suurem kui piirnorm. Nii on see juhul, kui analüüsitulemuse (vajaduse korral saagise suhtes korrigeerituna) ja analüüsist tuleneva laiendatud mõõtemääramatuse vahe on piirnormist suurem.

Maapähklid, aprikoosituumad, pähklipuude viljad ja suurtest osakestest koosnevad kuivatatud vürtsid, mida lastakse turule lõpptarbija jaoks või toidu koostisosana:

—	vastab nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist ei ületa mükotoksiinisisaldus üheski laboriproovis piirnormi;

—

ei vasta nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist on mükotoksiinisisaldus ühes või mõlemas laboriproovis mõistliku kahtluseta suurem kui piirnorm. Nii on see juhul, kui analüüsitulemuse (vajaduse korral saagise suhtes korrigeerituna) ja analüüsist tuleneva laiendatud mõõtemääramatuse vahe on piirnormist suurem.

Kui lähteproovi mass on 12 kg või väiksem:

—	vastab nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist ei ületa mükotoksiinisisaldus laboriproovis piirnormi;

—

ei vasta nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist on mükotoksiinisisaldus laboriproovis mõistliku kahtluseta suurem kui piirnorm. Nii on see juhul, kui analüüsitulemuse (vajaduse korral saagise suhtes korrigeerituna) ja analüüsist tuleneva laiendatud mõõtemääramatuse vahe on piirnormist suurem.

E.   PROOVIVÕTUMEETOD KUIVATATUD VÜRTSIDE (V.A SUURTEST OSAKESTEST KOOSNEVAD KUIVATATUD VÜRTSID JA VÜRTSIPULBRID) JAOKS

Seda proovivõtumeetodit kasutatakse mükotoksiinisisalduse ametlikuks kontrolliks vürtsides. Võrdlemisi suurtest osakestest koosnevate kuivatatud vürtside puhul, st vürtside puhul, mille osakesed on suuruselt võrreldavad maapähklitega või suuremad, nt muskaatpähklite suurused, ning milles mükotoksiinisaaste jaotus ei ole ühtlane, kasutatakse käesoleva lisa punktis D esitatud proovivõtumeetodit. Vürtsipulbrite puhul kasutatakse käesoleva lisa punktis M esitatud proovivõtumeetodit.

E.1.   Valimi mass

Kui käesolevas punktis E ei ole määratletud teisiti, on valimi mass ligikaudu 100 g.

Jaemüügi-/üksikpakendites partiide puhul sõltub valimi mass jaemüügi-/üksikpakendi massist.

Juhul kui jaemüügi-/üksikpakendi mass on suurem kui 100 g, on ka lähteproovide mass suurem kui tabelis 1 või 2 märgitud nõutav mass. Kui ühe jaemüügi-/üksikpakendi mass on palju suurem kui 100 g, võetakse igast üksikust jaemüügi-/üksikpakendist valimina 100 g. Seda võib teha nii proovi võtmise ajal kui ka laboris. Kui aga sellise proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (tulenevalt pakendamisviisist, transpordivahendist vms), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit. Näiteks kui väärtuslikku toodet turustatakse müügipakendites massiga 500 g või 1 kg, võib lähteproovi saamiseks kasutada väiksemat arvu valimeid, kui on märgitud tabelis 1 või 2, tingimusel et saadud lähteproovi mass vastab tabelis 1 või 2 esitatud nõutavale lähteproovi massile.

Kui jaemüügi-/üksikpakendite mass on väiksem kui 100 g ning kui erinevus ei ole väga suur (st vähemalt pool 100 grammist), loetakse üks jaemüügi-/üksikpakend üheks valimiks ning sel juhul saadakse lähteproov, mille mass on tabelis 1 või 2 märgitud nõutavast massist väiksem. Kui jaemüügi-/üksikpakendite mass on palju väiksem kui 100 g, koosneb üks valim kahest või enamast jaemüügi-/üksikpakendist ning selle mass on võimalikult lähedal 100 grammile.

E.2.   Kuivatatud vürtside (v.a suurtest osakestest koosnevad kuivatatud vürtsid ja vürtsipulbrid) jaoks kasutatava proovivõtumeetodi ülevaade

Tabel 1

Partiide jaotamine osapartiideks sõltuvalt tootest ja partii massist

Kaup	Partii mass (tonnides)	Osapartiide mass või arv	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
Kuivatatud vürtsid	≥ 15	25 tonni	100	10
	< 15	–	5 –100  (*6)	0,5 –10

E.3.   Proovivõtumeetod kuivatatud vürtside (v.a suurtest osakestest koosnevad kuivatatud vürtsid ja vürtsipulbrid) jaoks, kui partii mass on ≥ 15 tonni

—	Kui osapartiid on võimalik füüsiliselt eraldada, jaotatakse iga partii osapartiideks vastavalt tabelile 1. Kuna partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %.

—	Igast osapartiist võetakse proovid eraldi.

—	Valimite arv: 100. Lähteproovi mass = 10 kg.

—

Juhul kui eespool kirjeldatud proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (tulenevalt pakendamisviisist, transpordivahendist vms), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega saadakse võimalikult representatiivne tulemus ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud.

E.4.   Proovivõtumeetod kuivatatud vürtside (v.a suurtest osakestest koosnevad kuivatatud vürtsid ja vürtsipulbrid) jaoks, kui partii mass on < 15 tonni

Vähem kui 15 tonni kaaluvate kuivatatud vürtside partiide puhul kasutatakse proovivõtukava, mille kohaselt võetakse sõltuvalt partii massist 5–100 valimit, et saada lähteproov massiga 0,5–10 kg.

Võetavate valimite arvu määramiseks võib kasutada tabelis 2 esitatud väärtusi.

Tabel 2

Võetavate valimite arv sõltuvalt kuivatatud vürtside partii massist

Partii mass (tonnides)	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
≤ 0,01	5	0,5
> 0,01 – ≤ 0,1	10	1
> 0,1 – ≤ 0,2	15	1,5
> 0,2 – ≤ 0,5	20	2
> 0,5 – ≤ 1,0	30	3
> 1,0 – ≤ 2,0	40	4
> 2,0 – ≤ 5,0	60	6
> 5,0 – ≤ 10,0	80	8
> 10,0 – ≤ 15,0	100	10

E.5.   Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral võtta toiduainetest proove vastavalt käesolevas punktis E esitatud proovivõtusätetele.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega tagatakse lähteproovi piisav representatiivsus kontrollitava partii suhtes ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud. Lähteproovi mass on igal juhul vähemalt 0,5 kg (7).

E.6.   Proovivõtu erimeetod vaakumpakendites turustatavate kuivatatud vürtside (v.a suurtest osakestest koosnevad kuivatatud vürtsid ja vürtsipulbrid) jaoks

15 tonni või rohkem kaaluvate partiide puhul võetakse vähemalt 25 valimit, et saada lähteproov massiga 10 kg; vähem kui 15 tonni kaaluvate partiide puhul on võetavate valimite arv 25 % tabelis 2 märgitud valimite arvust ning saadava lähteproovi mass vastab kontrollitava partii massile (vt tabel 2).

E.7.   Partii või osapartii nõuetekohasus

—	Vastab nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist ei ületa mükotoksiinisisaldus laboriproovis piirnormi;

—

ei vasta nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist on mükotoksiinisisaldus laboriproovis mõistliku kahtluseta suurem kui piirnorm. Nii on see juhul, kui analüüsitulemuse (vajaduse korral saagise suhtes korrigeerituna) ja analüüsist tuleneva laiendatud mõõtemääramatuse vahe on piirnormist suurem.

F.   PROOVIVÕTUMEETOD PIIMA JA PIIMATOODETE, IMIKU PIIMASEGUDE, JÄTKUPIIMASEGUDE, MEDITSIINILISEL NÄIDUSTUSEL KASUTAMISEKS ETTE NÄHTUD IMIKU- JA VÄIKELAPSETOIDU NING VÄIKELAPSE JOOGISEGUDE JAOKS

F.1.   Proovivõtumeetod piima, piimatoodete, imiku piimasegude, jätkupiimasegude, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud imiku- ja väikelapsetoidu ning väikelapse joogisegude jaoks

Lähteproovi mass või maht on vähemalt 1 kg või 1 liiter, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik, nt kui proov koosneb ühest pudelist.

Partiist võetavate valimite miinimumarv on esitatud tabelis 1. Määratud valimite arv sõltub toote tavapärasest turustamisviisist. Pakendamata kujul turustatavate vedelate toodete puhul segatakse partii vahetult enne proovivõtmist kas käsitsi või mehaaniliselt võimalikult põhjalikult läbi nii, et see ei mõjutaks toote kvaliteeti. Sel juhul võib eeldada, et mükotoksiinide jaotus partiis on ühtlane. Seepärast piisab, kui partiist võetakse lähteproovi saamiseks kolm valimit.

Valimid, mis võivad tihti koosneda ühest pudelist või pakendist, peavad olema ühesuguse massiga. Valimi mass on vähemalt 100 g ning saadava lähteproovi vähim mass või maht on umbes 1 kg või 1 liiter. Kõrvalekaldumine sellest meetodist märgitakse käesoleva lisa I osa punktiga A.1.8 ette nähtud protokolli.

Tabel 1

Partiist võetavate valimite miinimumarv

Turustamisviis	Partii maht või mass (liitrites või kg)	Võetavate valimite miinimumarv	Lähteproovi miinimummaht või -mass (liitrites või kg)
Pakendamata	–	3 –5	1
Pudelid/pakendid	≤ 50	3	1
Pudelid/pakendid	50 –500	5	1
Pudelid/pakendid	> 500	10	1

F.2.   Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral võtta toiduainetest proove vastavalt käesolevas punktis F esitatud proovivõtusätetele.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega tagatakse lähteproovi piisav representatiivsus kontrollitava partii suhtes ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud (8).

F.3.   Partii või osapartii nõuetekohasus

—	Vastab nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist ei ületa mükotoksiinisisaldus laboriproovis piirnormi;

—

ei vasta nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist on mükotoksiinisisaldus laboriproovis mõistliku kahtluseta suurem kui piirnorm. Nii on see juhul, kui analüüsitulemuse (vajaduse korral saagise suhtes korrigeerituna) ja analüüsist tuleneva laiendatud mõõtemääramatuse vahe on piirnormist suurem.

G.   PROOVIVÕTUMEETOD KOHVI, KOHVITOODETE, KAKAO, KAKAOTOODETE, LAGRITSAJUURE JA LAGRITSATOODETE JAOKS

Seda proovivõtumeetodit kasutatakse mükotoksiinisisalduse ametlikuks kontrolliks kohvis, kohvitoodetes, kakaos, kakaotoodetes, lagritsajuures ja lagritsatoodetes. Kohvi, kohvitoodete, kakao ja kakaotoodete puhul kasutatakse tahkete (kuivatatud) toodete jaoks käesolevas punktis G esitatud proovivõtumeetodit. Jookide (vedelike) jaoks kasutatakse punktis H esitatud proovivõtumeetodit.

G.1.   Valimi mass

Kui käesolevas punktis G ei ole määratletud teisiti, on valimi mass ligikaudu 100 g.

Jaemüügi-/üksikpakendites partiide puhul sõltub valimi mass jaemüügi-/üksikpakendi massist.

Juhul kui jaemüügi-/üksikpakendi mass on suurem kui 100 g, on ka lähteproovide mass suurem kui tabelis 1 või 2 märgitud nõutav mass. Kui ühe jaemüügi-/üksikpakendi mass on palju suurem kui 100 g, võetakse igast üksikust jaemüügi-/üksikpakendist valimina 100 g. Seda võib teha nii proovi võtmise ajal kui ka laboris. Kui aga sellise proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (tulenevalt pakendamisviisist, transpordivahendist vms), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit. Näiteks kui väärtuslikku toodet turustatakse müügipakendites massiga 500 g või 1 kg, võib lähteproovi saamiseks kasutada väiksemat arvu valimeid, kui on märgitud tabelis 1 või 2, tingimusel et saadud lähteproovi mass vastab tabelis 1 või 2 esitatud nõutavale lähteproovi massile.

Kui jaemüügi-/üksikpakendite mass on väiksem kui 100 g ning kui erinevus ei ole väga suur (st vähemalt pool 100 grammist), loetakse üks jaemüügi-/üksikpakend üheks valimiks ning sel juhul saadakse lähteproov, mille mass on tabelis 1 või 2 märgitud nõutavast massist väiksem. Kui jaemüügi-/üksikpakendite mass on palju väiksem kui 100 g, koosneb üks valim kahest või enamast jaemüügi-/üksikpakendist ning selle mass on võimalikult lähedal 100 grammile.

G.2.   Kohvi, kohvitoodete, kakao, kakaotoodete, lagritsajuure ja lagritsatoodete jaoks kasutatava proovivõtumeetodi ülevaade

Tabel 1

Partiide jaotamine osapartiideks sõltuvalt tootest ja partii massist

Kaup	Partii mass (tonnides)	Osapartiide mass või arv	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
Kohv, kohvitooted, kakao, kakaotooted, lagritsajuur ja lagritsatooted	≥ 15	15 –30 tonni	100	10
	< 15	–	10 –100  (*7)	1 –10

G.3.   Proovivõtumeetod kohvi, kohvitoodete, kakao, kakaotoodete, lagritsajuure ja lagritsatoodete jaoks, kui partii mass on ≥ 15 tonni

—	Kui osapartiid on võimalik füüsiliselt eraldada, jaotatakse iga partii osapartiideks vastavalt tabelile 1. Kuna partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass erineda ettenähtud massist kuni 20 %.

—	Igast osapartiist võetakse proovid eraldi.

—	Valimite arv: 100.

—	Lähteproovi mass = 10 kg.

—

Juhul kui eespool kirjeldatud proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (tulenevalt pakendamisviisist, transpordivahendist vms), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega saadakse võimalikult representatiivne tulemus ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud.

G.4.   Proovivõtumeetod kohvi, kohvitoodete, kakao, kakaotoodete, lagritsajuure ja lagritsatoodete jaoks, kui partii mass on < 15 tonni

Kohvi, kohvitoodete, kakao, kakaotoodete, lagritsajuure ja lagritsatoodete partiide puhul, mille mass on väiksem kui 15 tonni, kasutatakse proovivõtukava, mille kohaselt võetakse sõltuvalt partii massist 10–100 valimit, et saada lähteproov massiga 1–10 kg.

Võetavate valimite arvu määramiseks võib kasutada tabelis 2 esitatud väärtusi.

Tabel 2

Võetavate valimite arv sõltuvalt kohvi, kohvitoodete, kakao, kakaotoodete, lagritsajuure ja lagritsatoodete partii massist

Partii mass (tonnides)	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
≤ 0,1	10	1
> 0,1 – ≤ 0,2	15	1,5
> 0,2 – ≤ 0,5	20	2
> 0,5 – ≤ 1,0	30	3
> 1,0 – ≤ 2,0	40	4
> 2,0 – ≤ 5,0	60	6
> 5,0 – ≤ 10,0	80	8
> 10,0 – ≤ 15,0	100	10

G.5.   Proovivõtumeetod kohvi, kohvitoodete, kakao, kakaotoodete, lagritsajuure ja lagritsatoodete jaoks, mida turustatakse vaakumpakendites

15 tonni või rohkem kaaluvate partiide puhul võetakse vähemalt 25 valimit, et saada lähteproov massiga 10 kg; vähem kui 15 tonni kaaluvate partiide puhul on võetavate valimite arv 25 % tabelis 2 märgitud valimite arvust ning saadava lähteproovi mass vastab kontrollitava partii massile (vt tabel 2).

G.6.   Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral võtta toiduainetest proove vastavalt käesolevas punktis G esitatud proovivõtusätetele.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega tagatakse lähteproovi piisav representatiivsus kontrollitava partii suhtes ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud. Lähteproovi mass on igal juhul vähemalt 1 kg (9).

G.7.   Partii või osapartii nõuetekohasus

—	Vastab nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist ei ületa mükotoksiinisisaldus laboriproovis piirnormi;

—

ei vasta nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist on mükotoksiinisisaldus laboriproovis mõistliku kahtluseta suurem kui piirnorm. Nii on see juhul, kui analüüsitulemuse (vajaduse korral saagise suhtes korrigeerituna) ja analüüsist tuleneva laiendatud mõõtemääramatuse vahe on piirnormist suurem.

H.   PROOVIVÕTUMEETOD JOOKIDE JAOKS

Seda proovivõtumeetodit kasutatakse mükotoksiinisisalduse ametlikuks kontrolliks jookides, välja arvatud piimas.

H.1.   Proovivõtumeetod

Lähteproovi maht on vähemalt 1 liiter, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik, näiteks kui proov koosneb ühest pudelist.

Partiist võetavate valimite miinimumarv on esitatud tabelis 1. Määratud valimite arv sõltub toote tavapärasest turustamisviisist. Pakendamata kujul turustatavate vedelate toodete puhul segatakse partii vahetult enne proovivõtmist kas käsitsi või mehaaniliselt võimalikult põhjalikult läbi nii, et see ei mõjutaks toote kvaliteeti. Sel juhul võib eeldada, et mükotoksiinide jaotus partiis on ühtlane. Seepärast piisab, kui partiist võetakse lähteproovi saamiseks kolm valimit.

Valimid, mis võivad tihti koosneda ühest pudelist või pakendist, peavad olema ühesuguse mahuga. Valimi maht on vähemalt 100 milliliitrit ning saadava lähteproovi maht on vähemalt 1 liiter. Kõrvalekaldumine sellest meetodist märgitakse käesoleva lisa I osa punktiga A.1.8 ette nähtud protokolli.

Tabel 1

Partiist võetavate valimite miinimumarv

Turustamisviis	Partii maht (liitrites)	Võetavate valimite miinimumarv	Lähteproovi miinimummaht (liitrites)
Pakendamata	–	3	1
Pudelid/pakendid (muud joogid kui vein)	≤ 50	3	1
Pudelid/pakendid (muud joogid kui vein)	50 –500	5	1
Pudelid/pakendid (muud joogid kui vein)	> 500	10	1
Pudelid/pakendid (vein)	≤ 50	1	1
Pudelid/pakendid (vein)	50 –500	2	1
Pudelid/pakendid (vein)	> 500	3	1

H.2.   Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral võtta toiduainetest proove vastavalt käesolevas punktis H esitatud proovivõtusätetele (10).

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega tagatakse lähteproovi piisav representatiivsus kontrollitava partii suhtes ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud.

H.3.   Partii või osapartii nõuetekohasus

—	Vastab nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist ei ületa mükotoksiinisisaldus laboriproovis piirnormi;

—

ei vasta nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist on mükotoksiinisisaldus laboriproovis mõistliku kahtluseta suurem kui piirnorm. Nii on see juhul, kui analüüsitulemuse (vajaduse korral saagise suhtes korrigeerituna) ja analüüsist tuleneva laiendatud mõõtemääramatuse vahe on piirnormist suurem.

I.   PROOVIVÕTUMEETOD TAHKETE TÖÖDELDUD PUU- JA KÖÖGIVILJATOODETE JAOKS

Seda proovivõtumeetodit kasutatakse mükotoksiinisisalduse ametlikuks kontrolliks tahketes töödeldud puu- ja köögiviljatoodetes (v.a kuivatatud puuviljadest ja marjadest saadud töödeldud tooted, mis kuuluvad käesoleva lisa punktide B ja C kohaldamisalasse), sh imikutele ja väikelastele ette nähtud tahketes töödeldud puu- ja köögiviljatoodetes.

I.1.   Proovivõtumeetod

Lähteproovi mass on vähemalt 1 kg, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik, näiteks kui proov on võetud üksikpakendist.

Partiist võetavate valimite miinimumarv on esitatud tabelis 1.

Valimid peavad olema ühesuguse massiga. Valimi mass on vähemalt 100 g ning saadava lähteproovi mass on vähemalt 1 kg. Kõrvalekaldumine sellest meetodist märgitakse käesoleva lisa I osa punktiga A.1.8 ette nähtud protokolli.

Tabel 1

Partiist võetavate valimite miinimumarv

Partii mass (kg)	Võetavate valimite miinimumarv	Lähteproovi mass (kg)
< 50	3	1
50 –500	5	1
> 500	10	1

Kui partii koosneb üksikpakenditest, vastab lähteproovi jaoks võetavate pakendite arv tabelis 2 esitatud pakendite arvule.

Tabel 2

Koondproovi saamiseks võetavate pakendite (valimite) arv, kui partii koosneb üksikpakenditest

Pakendite või ühikute arv partiis	Võetavate pakendite või ühikute arv	Lähteproovi mass (kg)
1 –25	1 pakend või ühik	1
26 –100	Umbes 5  %, vähemalt kaks pakendit või ühikut	1
> 100	Umbes 5  %, kuni 10 pakendit või ühikut	1

I.2.   Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral võtta toiduainetest proove vastavalt käesolevas punktis I esitatud proovivõtusätetele.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega tagatakse lähteproovi piisav representatiivsus kontrollitava partii suhtes ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud (11).

I.3.   Partii või osapartii nõuetekohasus

—	Vastab nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist ei ületa mükotoksiinisisaldus laboriproovis piirnormi;

—

ei vasta nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist on mükotoksiinisisaldus laboriproovis mõistliku kahtluseta suurem kui piirnorm. Nii on see juhul, kui analüüsitulemuse (vajaduse korral saagise suhtes korrigeerituna) ja analüüsist tuleneva laiendatud mõõtemääramatuse vahe on piirnormist suurem.

J.   PROOVIVÕTUMEETOD IMIKUTOIDU NING TERAVILJAPÕHISE TÖÖDELDUD IMIKU- JA VÄIKELAPSETOIDU JAOKS

Seda proovivõtumeetodit kasutatakse mükotoksiinisisalduse ametlikuks kontrolliks imikutoidus ning teraviljapõhises töödeldud imiku- ja väikelapsetoidus, välja arvatud käesoleva lisa punktis H osutatud jookides ning punktis I osutatud tahketes töödeldud puu- ja köögiviljatoodetes.

J.1.   Proovivõtumeetod

—

Imiku- ja väikelapsetoidu suhtes kohaldatakse käesoleva lisa II osa punktis A.4 teravilja ja teraviljatoodete jaoks sätestatud proovivõtumeetodit. Seega on võetavate valimite arv vastavalt käesoleva lisa II osa punkti A.4 tabelile 2 partii massist sõltuvalt 10–100. Väga väikeste partiide (≤ 0,5 tonni) puhul võib võtta ka vähem valimeid, kuid neist saadava lähteproovi mass on ka sel juhul vähemalt 1 kg.

—

Valimi mass on ligikaudu 100 g. Jaemüügi-/üksikpakendites partiide puhul sõltub valimi mass jaemüügi-/üksikpakendi massist ning väga väikeste partiide (≤ 0,5 tonni) puhul on valimi mass selline, et saadakse lähteproov massiga vähemalt 1 kg. Kõrvalekaldumine sellest meetodist märgitakse käesoleva lisa I osa punktiga A.1.8 ette nähtud protokolli.

—	Lähteproovi mass = 1–10 kg, proov on piisavalt segatud.

J.2.   Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral võtta toiduainetest proove vastavalt käesolevas punktis J esitatud proovivõtusätetele.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega tagatakse lähteproovi piisav representatiivsus kontrollitava partii suhtes ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud (12).

J.3.   Partii või osapartii nõuetekohasus

—	Vastab nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist ei ületa mükotoksiinisisaldus laboriproovis piirnormi;

—

ei vasta nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist on mükotoksiinisisaldus laboriproovis mõistliku kahtluseta suurem kui piirnorm. Nii on see juhul, kui analüüsitulemuse (vajaduse korral saagise suhtes korrigeerituna) ja analüüsist tuleneva laiendatud mõõtemääramatuse vahe on piirnormist suurem.

K.   PROOVIVÕTUMEETOD TAIMEÕLIDE JAOKS

K.1.   Proovivõtumeetod taimeõlide jaoks

—	Valimi mass või maht on vähemalt 100 g või 100 ml (sõltuvalt partii laadist, nt pakendamata taimeõli puhul võetakse vähemalt kolm valimit mahuga ligikaudu 350 ml) ja saadava lähteproovi mass või maht on vähemalt 1 kg või 1 liiter.

—

Kui osapartiid on võimalik füüsiliselt eraldada, jaotatakse iga partii osapartiideks vastavalt tabelile 1. Kuna partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %. Kui partiid ei tohi või ei saa füüsiliselt osapartiideks jaotada, võetakse partiist vähemalt 3 valimit.

—

Partiist võetavate valimite miinimumarv on esitatud tabelis 2. Partii segatakse vahetult enne proovivõtmist kas käsitsi või mehaaniliselt võimalikult põhjalikult läbi. Sel juhul võib eeldada, et mükotoksiinide jaotus partiis on ühtlane. Seepärast piisab, kui partiist võetakse lähteproovi saamiseks kolm valimit. Tabel 1 Partiide jaotamine osapartiideks sõltuvalt partii massist Kaup Partii mass (tonnides) Osapartiide mass või arv Valimite miinimumarv Lähteproovi miinimummass (kg) Taimeõlid ≥ 1 500 500 tonni 3 1 > 300 ja < 1 500 3 osapartiid 3 1 ≥ 50 ja ≤ 300 100 tonni 3 1 < 50 – 3 1 Tabel 2 Partiist võetavate valimite miinimumarv Turustamisviis Partii mass (kg) Partii maht (liitrites) Võetavate valimite miinimumarv Pakendamata (*8) – 3 Pakendid ≤ 50 3 Pakendid > 50 kuni 500 5 Pakendid > 500 10

K.2.   Taimeõlide jaoks kasutatav proovivõtumeetod jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral võtta toiduainetest proove vastavalt käesolevas punktis K esitatud proovivõtusätetele.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kohaldada ka teisi tulemuslikke proovivõtumeetodeid, tingimusel et sellise meetodiga tagatakse lähteproovi piisav representatiivsus kontrollitava partii suhtes ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud. Lähteproovi mass on igal juhul vähemalt 1 kg.

K.3.   Partii või osapartii nõuetekohasus

—	Vastab nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist ei ületa mükotoksiinisisaldus laboriproovis piirnormi;

—

ei vasta nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist on mükotoksiinisisaldus laboriproovis mõistliku kahtluseta suurem kui piirnorm. Nii on see juhul, kui analüüsitulemuse (vajaduse korral saagise suhtes korrigeerituna) ja analüüsist tuleneva laiendatud mõõtemääramatuse vahe on piirnormist suurem.

L.   PROOVIVÕTUMEETOD TOIDULISANDITE, ÕIETOLMU JA ÕIETOLMUTOODETE JAOKS

L.1.   Valimi mass ja proovivõtumeetod

Kapslite/tablettide kujul toidulisandite, õietolmu ja õietolmutoodete puhul põhineb proovivõtukord jaemüügi-/üksikpakenditel, mis sisaldavad tavaliselt 30–120 kapslit/tabletti jaemüügi-/üksikpakendi kohta.

Partii suurus (jaemüügi-/üksikpakendite arv)	Proovivõtu jaoks valitavate jaemüügi-/üksikpakendite arv	Proovi suurus (lähteproovi miinimumkogus)
1 –50	1	Toidulisandid kapslite/tablettide kujul: kogu jaemüügi-/üksikpakendi sisu
		Toidulisandid muul kujul – valimi suurus umbes 20 g või 20 ml: — taimseid koostisosi (sh ekstraktid) sisaldavate toidulisandite puhul 100 g (vähemalt 5 valimit) — muude toidulisandite puhul 50 g või 50 ml (vähemalt 3 valimit)
51 –250	2	Toidulisandid kapslite/tablettide kujul: kogu kahe jaemüügi-/üksikpakendi sisu
		Toidulisandid muul kujul – valimi suurus umbes 20 g või 20 ml: — taimseid koostisosi (sh ekstraktid) sisaldavate toidulisandite puhul 200 g (vähemalt 10 valimit) — muude toidulisandite puhul 100 g või 100 ml (vähemalt 5 valimit)
251 – 1 000	4	Toidulisandid kapslite/tablettide kujul: igast proovivõtu jaoks valitud jaemüügi-/üksikpakendist pooled kapslid/tabletid
		Toidulisandid muul kujul – valimi suurus umbes 20 g või 20 ml: — taimseid koostisosi (sh ekstraktid) sisaldavate toidulisandite puhul 200 g (vähemalt 10 valimit) — muude toidulisandite puhul 100 g või 100 ml (vähemalt 5 valimit)
> 1 000	4  + 1 jaemüügi-/üksikpakendit iga 1 000 jaemüügi-/üksikpakendi kohta, kuid maksimaalselt 25 jaemüügi-/üksikpakendit	Toidulisandid kapslite/tablettide kujul: ≤ 10 jaemüügi-/üksikpakendit: igast jaemüügi-/üksikpakendist pooled kapslid/tabletid > 10 jaemüügi-/üksikpakendit: igast jaemüügi-/üksikpakendist ühepalju kapsleid/tablette, nii et lähteproovis oleks kokku 5 jaemüügi-/üksikpakendi jagu kapsleid/tablette
		Toidulisandid muul kujul – valimi suurus umbes 20 g või 20 ml: ≤ 10 jaemüügi-/üksikpakendit: — taimseid koostisosi (sh ekstraktid) sisaldavate toidulisandite puhul 200 g (vähemalt 10 valimit) — muude toidulisandite puhul 100 g või 100 ml (vähemalt 5 valimit) > 10 jaemüügi-/üksikpakendit – iga 5 jaemüügi-/üksikpakendi kohta: — taimseid koostisosi (sh ekstraktid) sisaldavate toidulisandite puhul 100 g (vähemalt 5 valimit) — muude toidulisandite puhul 50 g või 50 ml (vähemalt 3 valimit)
Teadmata (kohaldatav ainult e-kaubanduses)	1	Toidulisandid kapslite/tablettide kujul: kogu pakendi sisu

L.2.   Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral võtta toidulisanditest, õietolmust ja õietolmutoodetest proove vastavalt käesolevas punktis L esitatud proovivõtusätetele.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega tagatakse lähteproovi piisav representatiivsus kontrollitava partii suhtes ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud. Lähteproovi mass on igal juhul vähemalt 0,05 kg.

L.3.   Partii nõuetekohasus

—	Vastab nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist ei ületa mükotoksiinisisaldus laboriproovis piirnormi;

—

ei vasta nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist on mükotoksiinisisaldus laboriproovis mõistliku kahtluseta suurem kui piirnorm. Nii on see juhul, kui analüüsitulemuse (vajaduse korral saagise suhtes korrigeerituna) ja analüüsist tuleneva laiendatud mõõtemääramatuse vahe on piirnormist suurem.

M.   PROOVIVÕTUMEETOD KUIVATATUD MAITSETAIMEDE, TAIMETEEDE (KUIVATATUD TOOTED), TEEDE (KUIVATATUD TOOTED) JA VÜRTSIPULBRITE JAOKS

M.1.   Valimi mass

Kui käesolevas punktis M ei ole määratletud teisiti, on valimi mass ligikaudu 40 g.

Jaemüügi-/üksikpakendites partiide puhul sõltub valimi mass jaemüügi-/üksikpakendi massist.

Juhul kui jaemüügi-/üksikpakendi mass on suurem kui 40 g, on ka lähteproovide mass suurem kui tabelis 1 või 2 märgitud nõutav mass. Kui ühe jaemüügi-/üksikpakendi mass on palju suurem kui 40 g, võetakse igast üksikust jaemüügi-/üksikpakendist valimina 40 g. Seda võib teha nii proovi võtmise ajal kui ka laboris. Kui aga sellise proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (tulenevalt pakendamisviisist, transpordivahendist vms), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit. Näiteks kui väärtuslikku toodet turustatakse müügipakendites massiga 500 g või 1 kg, võib lähteproovi saamiseks kasutada väiksemat arvu valimeid, kui on märgitud tabelis 1 või 2, tingimusel et saadud lähteproovi mass vastab tabelis 1 või 2 esitatud nõutavale lähteproovi massile.

Kui jaemüügi-/üksikpakendite mass on väiksem kui 40 g ning kui erinevus ei ole väga suur (st vähemalt pool 40 grammist), loetakse üks jaemüügi-/üksikpakend üheks valimiks ning sel juhul saadakse lähteproov, mille mass on tabelis 1 või 2 märgitud nõutavast massist väiksem. Kui jaemüügi-/üksikpakendite mass on palju väiksem kui 40 g, koosneb üks valim kahest või enamast jaemüügi-/üksikpakendist ning selle mass on võimalikult lähedal 40 grammile.

M.2.   Kuivatatud maitsetaimede, taimeteede (kuivatatud tooted), teede (kuivatatud tooted) ja vürtsipulbrite jaoks kasutatava proovivõtumeetodi ülevaade

Tabel 1

Partiide jaotamine osapartiideks sõltuvalt partii massist

Kaup	Partii mass (tonnides)	Osapartiide mass või arv	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
Kuivatatud maitsetaimed, taimeteed (kuivatatud tooted), teed (kuivatatud tooted) ja vürtsipulbrid	≥ 15	25 tonni	50	2
	< 15	–	3 –50  (*9)	0,1 –2,0

M.3.   Proovivõtumeetod kuivatatud maitsetaimede, taimeteede (kuivatatud tooted), teede (kuivatatud tooted) ja vürtsipulbrite jaoks, kui partii mass on ≥ 15 tonni

Kui osapartiid on võimalik füüsiliselt eraldada, jaotatakse iga partii osapartiideks vastavalt tabelile 1. Kuna partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %.

Igast osapartiist võetakse proovid eraldi.

Valimite arv on 50. Lähteproovi mass on 2,0 kg.

Juhul kui eespool kirjeldatud proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (tulenevalt pakendamisviisist või transpordivahendist või muul põhjusel), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega saadakse võimalikult representatiivne tulemus ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud.

M.4.   Proovivõtumeetod kuivatatud maitsetaimede, taimeteede (kuivatatud tooted), teede (kuivatatud tooted) ja vürtsipulbrite jaoks, kui partii mass on < 15 tonni

Kuivatatud maitsetaimede, taimeteede (kuivatatud tooted), teede (kuivatatud tooted) ja vürtsipulbrite partiide puhul, mille mass on alla 15 tonni, kasutatakse proovivõtukava, mille kohaselt võetakse sõltuvalt partii massist 3–50 valimit, et saada lähteproov, mille mass on 0,1–2,0 kg.

Võetavate valimite arvu määramiseks võib kasutada tabelis 2 esitatud väärtusi.

Tabel 2

Võetavate valimite miinimumarv sõltuvalt kuivatatud maitsetaimede, taimeteede (kuivatatud tooted), teede (kuivatatud tooted) ja vürtsipulbrite partii massist

Partii mass (tonnides)	Vähim valimite arv	Lähteproovi miinimummass (kg)
≤ 0,1	3	0,1
> 0,1 – ≤ 0,5	10	0,4
> 0,5 – ≤ 5,0	25	1,0
> 5,0 – ≤ 10,0	35	1,4
> 10,0 – ≤ 15,0	50	2,0

M.5.   Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral võtta toiduainetest proove vastavalt käesolevas punktis M esitatud proovivõtusätetele.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et sellega tagatakse lähteproovi piisav representatiivsus kontrollitava partii suhtes ning meetod on täielikult kirjeldatud ja dokumenteeritud. Lähteproovi mass on igal juhul vähemalt 0,1 kg.

M.6.   Partii või osapartii nõuetekohasus

Vastab nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist ei ületa mükotoksiinisisaldus laboriproovis piirnormi.

Ei vasta nõuetele, kui pärast saagise suhtes korrigeerimist ja mõõtemääramatuse arvessevõtmist on mükotoksiinisisaldus laboriproovis mõistliku kahtluseta suurem kui piirnorm. Nii on see juhul, kui analüüsitulemuse (vajaduse korral saagise suhtes korrigeerituna) ja analüüsist tuleneva laiendatud mõõtemääramatuse vahe on piirnormist suurem.

N.   PROOVIVÕTUMEETOD VÄGA SUURTE PARTIIDE JAOKS JA SELLISTE PARTIIDE JAOKS, MIDA LADUSTATAKSE VÕI VEETAKSE NII, ET KOGU PARTII ULATUSES EI OLE VÕIMALIK PROOVE VÕTTA

N.1.   Üldpõhimõtted

Kui partii ladustamisest või vedamisest tulenevalt ei ole võimalik võtta valimeid kogu partiist, võetakse sellisest partiist proove eelistatult laadimise ajal (liikuvast tootest).

Suurtesse toidu hoidmiseks ette nähtud ladudesse soovitatakse toidukäitlejatel paigaldada seadmed, millega on võimalik võtta (automaatselt) proove kogu ladustatud partiist.

Käesoleva punktiga N ette nähtud proovivõtukorra kohaldamisel teavitatakse toidukäitlejat või tema esindajat proovide võtmisest. Kui toidukäitleja või tema esindaja seab proovivõtukorra kahtluse alla, peab toidukäitleja või tema esindaja oma kulul lubama pädeval asutusel võtta proove kogu partiist.

Partii osast on lubatud proovivõtt tingimusel, et kõnealune osa moodustab vähemalt 10 % partiist, millest proove võetakse. Kui sama klassi või sama kirjeldusega toidupartii osast võetud proovid ei vasta ELi nõuetele, siis eeldatakse, et kogu partii ei ole nõuetekohane, välja arvatud juhul, kui edasine täpsem hindamine näitab, et ei ole tõendeid selle kohta, et ülejäänud partii ei vasta nõuetele.

Proovivõtuks väga suurtest partiidest ja partiidest, mis on ladustatud nii või mida veetakse nii, et kogu partiist ei ole võimalik proove võtta, tuleb kohaldada käesoleva lisa ülejäänud osas esitatud asjaomaseid proovivõtusätteid, nagu sätteid valimi massi kohta.

N.2.   Valimite arv väga suurte partiide puhul

Proovide võtmisel suurtest partii osadest (massiga üle 500 tonni) tuleb valimite arvuks võtta 100 + √ (partii osa mass tonnides). Kui partii mass on väiksem kui 1 500 tonni ning selle võib jaotada osapartiideks vastavalt punkti A tabelile 1 ja selliseid osapartiisid saab füüsiliselt eraldada, tuleb võtta nii palju valimeid, kui on sätestatud punktis A.

N.3.   Laevaga veetavad suured partiid

N.3.1.   Laevaga veetavast partiist toote liikumise ajal proovide võtmine

Suurtest partiidest, mida veetakse laevaga, võetakse eelistatult proove laadimise ajal (liikuvast tootest).

Proove võetakse igast lastiruumi osast, mida on võimalik füüsiliselt eraldada. Selliseid lastiruumi osi aga tühjendatakse osaliselt üksteise järel nii, et hoidlasse laadimise käigus kaob partii osade algne füüsiline eraldatus. Seepärast võib proovide võtmisel lähtuda kas algsest füüsilisest eraldatusest või hoidlasse ladustamise järel kujunenud eraldatusest.

Laeva lossimine võib kesta mitu päeva. Proove tuleb üldjuhul võtta korrapäraste ajavahemike järel kogu lossimise ajal. Alati ei ole aga mõistlik ega asjakohane, et ametlik inspektor on proovivõtuks kohal kogu lossimise ajal. Seetõttu on lubatud võtta proove partii osast (proovivõtuks kasutatav partii osa). Valimite arv määratakse vastavalt proovivõtuks kasutatava partii osa suurusele.

Inspektori kohalolek on vajalik ka siis, kui ametlikud proovid võetakse automaatselt. Kui proovid võetakse automaatselt vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud näitajatele, mida ei saa proovide võtmise ajal muuta, ning valimid kogutakse võimalike pettuste ärahoidmiseks pitseeritavasse anumasse, peab inspektor olema kohal ainult proovivõtu alguses, iga kord, kui proovianumat vahetatakse, ja proovivõtu lõpus.

N.3.2.   Laevaga veetavast partiist proovide võtmine ajal, mil toode ei liigu

Kui proove võetakse ajal, mil toode ei liigu, tuleb kohaldada sama korda, mis on ette nähtud ülalt ligipääsetavatest hoidlatest (tornhoidlatest) proovide võtmiseks (vt punkt N.5.1).

Proove tuleb võtta partii (lastiruumi) ligipääsetavast osast (ülalt). Valimite arv määratakse vastavalt proovivõtuks kasutatava partii osa suurusele.

N.4.   Proovide võtmine laos hoitavast suurest partiist

Proove tuleb võtta partii ligipääsetavast osast. Valimite arv määratakse vastavalt proovivõtuks kasutatava partii osa suurusele.

N.5.   Proovide võtmine hoidlatest (tornhoidlad)

N.5.1.   Proovide võtmine ülalt (kergesti) ligipääsetavatest tornhoidlatest

Proove tuleb võtta partii ligipääsetavast osast. Valimite arv määratakse vastavalt proovivõtuks kasutatava partii osa suurusele.

N.5.2.   Proovide võtmine tornhoidlatest, millele puudub juurdepääs ülalt (suletud tornhoidlad)

N.5.2.1.   Tornhoidlad, millele puudub juurdepääs ülalt (suletud tornhoidlad) ja mille mahutavus on > 100 tonni

Sellistesse tornhoidlatesse ladustatud toidust ei ole võimalik proove võtta ajal, mil toode ei liigu. Kui on vaja võtta proove tornhoidlas olevast toidust ja partiid ei saa liigutada, tuleb käitlejaga kokku leppida, et ta teatab inspektorile, millal toitu hakatakse kas osaliselt või täielikult tornhoidlast välja laadima, et võimaldada võtta proove liikuvast toidust.

N.5.2.2.   Tornhoidlad, millele puudub juurdepääs ülalt (suletud tornhoidlad) ja mille mahutavus on < 100 tonni

Erinevalt punktis N.1 sätestatust (proovivõtuks kasutatav osa peab moodustama vähemalt 10 % partiist) toimub proovivõtt nii, et anumasse lastakse 50–100 kg toitu ja sellest võetakse proov. Lähteproovi suurus sõltub kogu partii suurusest ning valimite arv sõltub proovivõtuks tornhoidlast anumasse lastud toidu kogusest.

N.6.   Proovide võtmine suures suletud mahutis olevast lahtisest toidust

Sellistest partiidest saab proove võtta sageli alles siis, kui toode on välja laaditud. Teatavatel juhtudel ei ole toote väljalaadimine impordi- või kontrollipunktis võimalik ja seega tuleks proove võtta siis, kui toimub mahuti tühjakslaadimine. Käitleja peab teatama inspektorile mahutist väljalaadimise koha ja aja, et inspektor saaks kohal viibida.

---

(1)  Juhend pädevatele asutustele aflatoksiine käsitlevate ELi õigusaktide järgimise kontrollimiseks on saadaval aadressil https://food.ec.europa.eu/document/download/5e7138d9-26c5-4f38-900c-9933fe605a92_en?filename=cs_contaminants_sampling_analysis-guidance-2010_en.pdf. Juhendis on esitatud täiendav praktiline teave, mille suhtes kehtivad siiski käesoleva määruse sätted.

(*1)  Sõltuvalt partii massist – vt punkti A.4 tabel 2.

(2)  Sellistest partiidest võetakse proove vastavalt punktis N sätestatud eeskirjadele. Suurtest partiidest proovide võtmise suunised on esitatud juhenddokumendis, mis on kättesaadav järgmisel veebisaidil: https://food.ec.europa.eu/system/files/2016-10/cs_contaminants_sampling_guidance-sampling-final_en.pdf.

(*2)  Tungaltera sklerootsiumide esinemise kontrollimisel on lähteproovi mass vähemalt 1 kg.

(3)  Kui kogus, millest proov võetakse, on nii väike, et ei võimalda saada lähteproovi massiga 1 kg, võib lähteproovi mass jääda ka alla 1 kg.

(*3)  Sõltuvalt partii massist – vt käesoleva punkti B tabel 2.

(4)  Kui kogus, millest proov võetakse, on nii väike, et ei võimalda saada lähteproovi massiga 1 kg, võib lähteproovi mass jääda ka alla 1 kg.

(*4)  Sõltuvalt partii massist – vt käesoleva punkti C tabel 2.

(5)  Kui kogus, millest proov võetakse, on nii väike, et ei võimalda saada lähteproovi massiga 1 kg, võib lähteproovi mass jääda ka alla 1 kg.

(*5)  Sõltuvalt partii massist – vt käesoleva punkti D tabel 2.

(6)  Kui kogus, millest proov võetakse, on nii väike, et ei võimalda saada lähteproovi massiga 1 kg, võib lähteproovi mass jääda ka alla 1 kg.

(*6)  Sõltuvalt partii massist – vt käesoleva punkti E tabel 2.

(7)  Kui kogus, millest proov võetakse, on nii väike, et ei võimalda saada lähteproovi massiga 0,5 kg, võib lähteproovi mass jääda ka alla 0,5 kg.

(8)  Kui kogus, millest proov võetakse, on nii väike, et ei võimalda saada lähteproovi massiga 1 kg, võib lähteproovi mass jääda ka alla 1 kg.

(*7)  Sõltuvalt partii massist – vt käesoleva punkti G tabel 2.

(9)  Kui kogus, millest proov võetakse, on nii väike, et ei võimalda saada lähteproovi massiga 1 kg, võib lähteproovi mass jääda ka alla 1 kg.

(10)  Kui kogus, millest proov võetakse, on nii väike, et ei võimalda saada lähteproovi mahuga 1 liiter, võib lähteproovi maht jääda ka alla 1 liitri.

(11)  Kui kogus, millest proov võetakse, on nii väike, et ei võimalda saada lähteproovi massiga 1 kg, võib lähteproovi mass jääda ka alla 1 kg.

(12)  Kui kogus, millest proov võetakse, on nii väike, et ei võimalda saada lähteproovi massiga 1 kg, võib lähteproovi mass jääda ka alla 1 kg.

(*8)  Kui osapartiid on võimalik füüsiliselt eraldada, jaotatakse taimeõli suured pakendamata partiid osapartiideks vastavalt käesoleva punkti K tabelile 2.

(*9)  Sõltuvalt partii massist – vt käesoleva punkti M tabel 2.

II LISA

Proovide ettevalmistamise ja kasutatavate analüüsimeetodite kriteeriumid mükotoksiinide sisalduse kontrolliks toidus

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Ettevaatusabinõud

Kuna üldiselt ei ole mükotoksiinide jaotus proovis ühtlane, tuleb proove ette valmistada ja homogeenida eriti hoolikalt.

Kui homogeenimine viiakse läbi laboris, homogeenitakse kogu laborisse saabunud proov.

Aflatoksiinide analüüsimisel tuleb võimaluse korral vältida päevavalgust, kuna aflatoksiin laguneb järk-järgult ultraviolettkiirguse mõjul.

1.2.   Tervete pähklite/õliseemnete (maapähklid ja muud) kestade ja tuumade suhte arvutamine

Määrusega (EL) 2023/915 kehtestatud piirnorme kohaldatakse söödava osa suhtes. Mükotoksiinisisaldust söödavas osas saab määrata järgmiselt:

—	proovis olevad kestaga pähklid või õliseemned võib ära koorida ja määrata söödava osa mükotoksiinisisalduse;

—

proovide ettevalmistamise protsessis võib kasutada kestaga pähkleid või õliseemneid. Proovivõtu- ja analüüsimeetodiga leitakse hinnanguline tuumade mass lähteproovis. Hinnanguline tuumade mass lähteproovis leitakse pärast seda, kui on kindlaks määratud sobiv tegur kestade ja tuumade suhte kajastamiseks tervetes pähklites või õliseemnetes. Selle suhte alusel tehakse kindlaks tuumade kogus ettevalmistatavas ja analüüsitavas lähteproovis.

Partiist või igast lähteproovist võetakse eraldi juhuslikult umbes 100 tervet pähklit/õliseemet. Kõnealuse suhte leidmiseks iga laboriproovi puhul võib terved pähklid või õliseemned kaaluda, seejärel need koorida ning kestad ja tuumad uuesti kaaluda.

Kestade ja tuumade suhte võib teatava arvu proovide põhjal kindlaks teha ka laboris ning seda võib kasutada hilisemate analüüside puhul. Kui konkreetse laboriproovi puhul ilmneb, et mõni piirnorm on ületatud, määratakse kõnealune suhe selle proovi jaoks proovist võetud umbes 100 pähkli/õliseemne abil.

2.   LABORISSE SAABUNUD PROOVI TÖÖTLEMINE

Iga laboriproov segatakse põhjalikult. Selleks kasutatakse meetodit, mis hõlmab vajaduse korral peenjahvatamist ja mille puhul on tõendatud, et sellega saavutatakse täielik homogeensus, välja arvatud tungaltera sklerootsiumide esinemise kontrollimiseks võetud proovide puhul.

Kui laboriproovi tuleb analüüsida tungaltera sklerootsiumide ja mükotoksiinide esinemise kontrollimiseks, võetakse tungaltera sklerootsiumide määramiseks ette nähtud osa laboriproovist enne laboriproovi jahvatamist.

Kui piirnorme kohaldatakse kuivaine suhtes, tehakse homogeenitud proovi ühe osa põhjal kindlaks toote kuivainesisaldus. Selleks kasutatakse meetodit, mille puhul on tõendatud, et see võimaldab määrata täpse kuivainesisalduse.

3.   PARALLEELPROOVID

Tingimusel, et see on kooskõlas liikmesriikide eeskirjades kajastatud toidukäitlejate õigustega, võetakse homogeenitud lähteproovist paralleelproovid, mis on ette nähtud eeskirjade täitmise tagamiseks, kaubanduse kaitseks ja võrdlemiseks.

4.   LABORIS KASUTATAV ANALÜÜSIMEETOD JA LABORIKONTROLLI NÕUDED

4.1.   Üldnõuded

Toiduainete kontrolliks kasutatavad kinnitamist võimaldavad analüüsimeetodid peavad vastama määruse (EL) 2017/625 III lisa punktidele 1 ja 2.

Võimaluse korral tuleks meetodiga saavutatava tõesuse kontrollimiseks teha korrapäraselt analüüse sertifitseeritud etalonainega ja/või osaleda edukalt pädevuskatsetes.

4.2.   Erinõuded

4.2.1.   Erinõuded kinnitamismeetodite kohta

4.2.1.1.   Tulemuslikkuse näitajad

Kinnitamismeetodite puhul kohaldatakse järgmisi tulemuslikkuse näitajaid.

Saagis: keskmine saagis peaks olema 70–120 %.

Keskmine saagis on paralleelproovidega saadud tulemuste keskväärtus, mis on leitud valideerimise ajal täpsusnäitajate RSDr ja RSDwR määramisel. Seda kriteeriumi kohaldatakse kõigi kontsentratsioonide puhul ja iga üksiku toksiini suhtes, välja arvatud tungalteraalkaloidid.

Tungalteraalkaloidide puhul kohaldatakse seda kriteeriumi iga epimeeripaari summaarse saagise suhtes.

Erandjuhul võib eespool nimetatud vahemikust väljapoole jääv keskmine saagis olla vastuvõetav, kuid üksnes siis, kui see jääb vahemikku 50–130 % ning näitajate RSDr ja RSDwR täpsuskriteeriumid on täidetud.

Täpsus

RSDr	peab olema ≤ 20 %.
RSDwR	peab olema ≤ 20 %.
RSDR	peaks olema ≤ 25 %.

Neid kriteeriume kohaldatakse kõigi kontsentratsioonide puhul.

Kui labor esitab tõendid selle kohta, et RSDwR-i käsitlev kriteerium on täidetud, ei ole vaja esitada tõendeid RSDr-i käsitlevale kriteeriumile vastavuse kohta, sest RSDwR-i käsitlevale kriteeriumile vastavuse korral on ühtlasi tagatud vastavus RSDr-i käsitlevale kriteeriumile.

Kui piirnormi kohaldatakse toksiinide summaarse sisalduse suhtes, kohaldatakse täpsuskriteeriume nii toksiinide summaarse sisalduse kui ka iga üksiku toksiini sisalduse suhtes. Tungalteraalkaloidide puhul kohaldatakse üksikuid toksiine käsitlevaid kriteeriume iga epimeeripaari summaarse sisalduse suhtes.

Määramispiir

Kui tabelis 1 on sätestatud konkreetne nõue mükotoksiini määramispiiri kohta, peab meetodi määramispiir olema selle väärtusega võrdne või sellest väiksem.

Tabel 1

Teatavate mükotoksiinide määramispiiri käsitlevad nõuded

Mükotoksiin	Toit	Nõutav määramispiir (μg/kg)
Aflatoksiinid
Aflatoksiin B1	Imikutoit, teraviljapõhine töödeldud imiku- ja väikelapsetoit ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud imiku- ja väikelapsetoit	≤ 0,1
Aflatoksiinid B1, B2, G1, G2 (iga aflatoksiin eraldi)	Mis tahes muu toit	≤ 1
Ohratoksiin A	Lagritsamaiustused, milles lagritsaekstrakti sisaldus kuivaines on väiksem kui 97 %	≤ 10,0
	Kakaopulber	≤ 3,0
Tungalteraalkaloidid (eraldi iga epimeer summaarse piirnormi määratlusega hõlmatud 12 epimeerist)	Teravili ja teraviljapõhised toiduained	≤ 4
	Teraviljapõhine töödeldud imiku- ja väikelapsetoit	≤ 2

Kõigil muudel juhtudel kohaldatakse järgmist.

Määramispiir on ≤ 0,5 × piirnorm ja peaks eelistatavalt olema väiksem (≤ 0,2 × piirnorm).

Kui piirnormi kohaldatakse toksiinide summaarse sisalduse suhtes, on iga üksiku toksiini puhul määramispiir ≤ 0,5 × piirnorm/n, kus n on piirnormi määratlusega hõlmatud toksiinide arv.

Määramine

Määramisel kohaldatakse kriteeriume, mis on esitatud juhenddokumendis, milles käsitletakse mükotoksiinide ja taimsete toksiinide määramist toidus ja söödas (1).

4.2.1.2.   Meetodi kasutusala laiendamine

4.2.1.2.1.   Kasutusala laiendamine teistele mükotoksiinidele

Kui olemasoleva kinnitamismeetodi kasutusala laiendatakse täiendavatele analüütidele, tuleb meetodi sobivuse tõendamiseks teha täielik valideerimine.

4.2.1.2.2.   Laiendamine teistele kaupadele

Kui on teada või eeldatakse, et kinnitamismeetod sobib kasutamiseks teiste kaupade puhul, tuleb seda tõendada. Kui uus kaup kuulub sellisesse kaubagruppi (vt käesoleva lisa tabel 2), mille puhul on esmane valideerimine juba tehtud, piisab piiratud ulatusega täiendavast valideerimisest.

4.2.2.   Erinõuded poolkvantitatiivsete sõeluuringumeetodite kohta

4.2.2.1.   Kohaldamisala

Käesolevat punkti kohaldatakse selliste bioanalüütiliste meetodite suhtes, mis põhinevad immuuntuvastusel või retseptoriga seondumisel (näiteks ELISA, ribaanalüüs, lateraalvoolu- või immunosensoripõhine analüüs), ja füüsikalis-keemiliste meetodite suhtes, mis põhinevad kromatograafial või otsesel tuvastamisel massispektromeetria abil (nt välise ionisatsiooniga massispektromeetria). Seda võidakse kohaldada ka muude meetodite (nt õhekihikromatograafia) suhtes, kui saadavad signaalid on otseselt seotud uuritavate mükotoksiinidega ja on võimalik järgida allpool kirjeldatud põhimõtet.

Kõnealuseid erinõudeid kohaldatakse selliste meetodite suhtes, millega saadakse numbriline mõõtmistulemus, näiteks analüüsiribaga või vedelikkromatograafia-massispektromeetriaga (LC-MS) saadav tulemus jmt, ning mille puhul kasutatakse tavapärast statistilist analüüsi.

Nimetatud nõudeid ei kohaldata niisuguste meetodite suhtes, mis ei võimalda saada numbrilist tulemust (nt kui tulemuseks on triibu esinemine või puudumine); sellistel juhtudel on vaja teistsugust valideerimist. Erinõuded selliste meetodite kohta on esitatud punktis 4.2.3.

Käesolevas dokumendis kirjeldatakse sõeluuringumeetodi valideerimist laboritevahelise valideerimise teel, selliselt valideeritud meetodi tulemuslikkuse kontrollimist ning sõeluuringumeetodi valideerimist ühes laboris.

4.2.2.2.   Valideerimismenetlus

Valideerimise eesmärk on tõendada sõeluuringumeetodi otstarbekohasust. Selleks tehakse kindlaks künnis ning valenegatiivsete ja valekahtlaste proovide osakaal. Nende kahe näitaja alusel leitakse sellised tulemuslikkuse näitajad nagu tuvastamissuutlikkus, selektiivsus ja kordustäpsus.

Sõeluuringumeetodeid võib valideerida laboritevahelise või ühes laboris toimuva valideerimise teel. Kui mükotoksiini, maatriksi ja sõeluuringu sihtsisalduse teatava kombinatsiooni jaoks on laboritevahelise valideerimise andmed juba olemas, piisab meetodi tulemuslikkuse tõendamises seda meetodit kasutavas laboris.

4.2.2.2.1.   Esmane valideerimine ühes laboris valideerimise teel

Mükotoksiinid

Valideerimine tehakse meetodi kasutusalasse kuuluva iga üksiku mükotoksiiniga. Kui on tegemist bioanalüütilise meetodiga, millega saadakse koondtulemus teatava mükotoksiinide rühma (nt aflatoksiinide B1, B2, G1 ja G2, fumonisiinide B1 ja B2) kohta, tõendatakse meetodi kasutatavust ja märgitakse meetodi kasutusala kirjelduses, millised on analüüsipiirangud. Soovimatut ristreaktiivsust (nt DONi tuvastamiseks kasutatavate immunoloogiliste meetodite puhul ristreaktsiooni DON-3-glükosiidi ning 3- või 15-atsetüül-DONiga) ei peeta uuritavate mükotoksiinide puhul valenegatiivsete tulemuste osakaalu suurendavaks teguriks, ent see võib suurendada valekahtlaste tulemuste osakaalu. Selle soovimatu suurenenud osakaalu vähendamiseks tehakse kinnitav analüüs, et asjaomased mükotoksiinid üheselt kindlaks teha ja määrata üheselt nende sisaldus.

Maatriksid

Esmane valideerimine tehakse iga kauba jaoks või kui meetod on teadaolevalt kohaldatav mitme kauba puhul, siis iga kaubagrupi jaoks. Viimasel juhul valitakse asjaomasest kaubagrupist üks asjakohane representatiivne kaup (vt tabel 2).

Proovide kogum

Valideerimiseks nõutavate proovide väikseim arv on 20 homogeenset negatiivset kontrollproovi ja 20 homogeenset positiivset kontrollproovi, mille mükotoksiinisisaldus on võrdne sõeluuringu sihtsisaldusega ning mida on analüüsitud vahetäpsuse (RSDwR) arvutamiseks vajalikes tingimustes viiel eri päeval. Valideerimisel võib täiendavalt kasutada veel teisigi 20 proovist koosnevaid kogumeid, kus mükotoksiinisisaldus on teistsugune, et saada teada, mil määral selline meetod võimaldab eristada eri mükotoksiinisisaldusega proove.

Kontsentratsioon

Valideerimine tehakse iga regulaarselt kasutatava sõeluuringu sihtsisalduse jaoks.

4.2.2.2.2.   Esmane valideerimine võrdlusuuringute kaudu

Võrdlusuuringute kaudu valideerimine tehakse kooskõlas standardiga ISO 5725:1994 või IUPACi rahvusvahelise ühtlustatud protokolliga või mõne muu võrdlusuuringuid käsitleva rahvusvaheliselt tunnustatud eeskirjaga, mille puhul tuleb kasutada nõuetekohaseid andmeid vähemalt kaheksast laborist. Ainus muu erinevus võrreldes ühes laboris valideerimisega on see, et kõnealused ≥ 20 proovi kauba või kontsentratsiooni kohta võib osalevate laborite vahel sellisel viisil ühtlaselt ära jagada, et iga labori jaoks jääb vähemalt kaks proovi.

4.2.2.3.   Künnise leidmine ja analüüdivabade proovidega saadud valekahtlaste tulemuste osakaalu arvutamine

Nõutavate näitajate arvutamisel kasutatakse negatiivsete ja positiivsete kontrollproovidega saadud (suhtelisi) väärtusi.

Sõeluuringumeetodid, mille puhul tulemus on võrdeline mükotoksiinisisaldusega

Kui sõeluuringumeetodi puhul on tulemus võrdeline mükotoksiinisisaldusega, kasutatakse järgmist arvutusvalemit.

Künnis = RSTC – t-väärtus0,05 × SDSTC

RSTC = positiivsete (sõeluuringu sihtsisaldusele vastava kontsentratsiooniga) kontrollproovidega saadud tulemuste keskmine

t-väärtus= ühepoolsele jaotusele vastav t-väärtus olukorras, kus valenegatiivsete tulemuste tõenäosus on 5 % (vt tabel 3)

SDSTC = standardhälve

Sõeluuringumeetodid, mille puhul tulemus on pöördvõrdeline mükotoksiinisisaldusega

Kui sõeluuringumeetodi puhul on tulemus pöördvõrdeline mükotoksiinisisaldusega, kasutatakse künnise arvutamiseks järgmist valemit.

Künnis = RSTC + t-väärtus0,05 × SDSTC

Kõnealuse konkreetse t-väärtuse kasutamisel künnise arvutamiseks võetakse valenegatiivsete tulemuste tõenäosuseks vaikimisi 5 %.

Ettenähtud otstarbeks sobivuse hindamine

Negatiivsete kontrollproovidega saadud tulemusi kasutatakse vastava valekahtlaste tulemuste osakaalu leidmiseks. T-väärtus arvutatakse sellise olukorra jaoks, kus negatiivse kontrollprooviga saadud tulemus ületab künnist ja loetakse seega ekslikult kahtlaseks.

t-väärtus = (künnis – keskväärtusanalüüdivabad)/SDanalüüdivabad

(sõeluuringumeetodite puhul, kus tulemus on võrdeline mükotoksiinisisaldusega)

või

t-väärtus = (keskväärtusanalüüdivabad – künnis)/SDanalüüdivabad

(sõeluuringumeetodite puhul, kus tulemus on pöördvõrdeline mükotoksiinisisaldusega)

Saadud t-väärtuse abil saab vastavalt katsete arvu järgi leitud vabadusastmete arvule arvutada valekahtlaste tulemuste tõenäosuse ühepoolse jaotuse korral (nt tabelarvutusprogrammis funktsiooni „TDIST“ abil) või võtta selle t-jaotuse tabelist (vt tabel 3).

Vastav saadud väärtus ühepoolse t-jaotuse korral väljendab valekahtlaste tulemuste osakaalu.

Seda põhimõtet koos näitega on kirjeldatud üksikasjalikumalt artiklis, mis on avaldatud ajakirjas Analytical and Bioanalytical Chemistry (DOI 10.1007/s00216-013-6922-1).

4.2.2.4.   Meetodi kasutusala laiendamine

4.2.2.4.1.   Kasutusala laiendamine teistele mükotoksiinidele

Kui olemasoleva sõeluuringumeetodi kasutusala laiendatakse täiendavatele analüütidele, tuleb meetodi sobivuse tõendamiseks teha täielik valideerimine.

4.2.2.4.2.   Laiendamine teistele kaupadele

Kui on teada või eeldatakse, et meetod sobib kasutamiseks teiste kaupade puhul, tuleb seda tõendada. Kui uus kaup kuulub sellisesse kaubagruppi (vt käesoleva lisa tabel 2), mille puhul on esmane valideerimine juba tehtud, piisab piiratud ulatusega täiendavast valideerimisest. Selleks analüüsitakse vähemalt 10 homogeenset negatiivset kontrollproovi ja 10 homogeenset positiivset (sõeluuringu sihtsisaldusele vastava kontsentratsiooniga) kontrollproovi vahetäpsuse arvutamiseks vajalikes tingimustes. Kõik positiivsete kontrollproovidega saadud väärtused peavad olema künnisest suuremad. Juhul kui see tingimus ei ole täidetud, tuleb teha täielik valideerimine.

4.2.2.5.   Võrdlusuuringute kaudu valideeritud meetodite kontrollimine

Kui sõeluuringumeetod on laboritevahelise võrdlusuuringu kaudu juba edukalt valideeritud, tuleb kontrollida meetodi tulemuslikkust. Selleks analüüsitakse vähemalt 6 negatiivset kontrollproovi ja 6 positiivset (sõeluuringu sihtsisaldusele vastava kontsentratsiooniga) kontrollproovi. Kõik positiivsete kontrollproovidega saadud väärtused peavad olema künnisest suuremad. Juhul kui see tingimus ei ole täidetud, tuleb laboril teha algpõhjuste analüüs, et välja selgitada, miks ei suudeta saavutada võrdlusuuringu kohaseid näitajaid. Selles laboris kontrollitakse meetodi tulemuslikkust uuesti alles pärast parandusmeetmete võtmist. Kui labor ei ole võimeline võrdlusuuringu tulemusi kinnitama, peab ta arvutama oma künnise täieliku laborisisese valideerimise teel.

4.2.2.6.   Pidev meetodi kontrollimine/meetodi jooksev valideerimine

Pärast esmast valideerimist lisatakse uute valideerimisandmete saamiseks igasse sõeluuringu proovikogumisse vähemalt kaks positiivset kontrollproovi. Üks positiivne kontrollproov peab olema teadaolev (nt esmasel valideerimisel kasutatud) proov, teine aga samasse kaubagruppi kuuluv teine kaup (kui analüüsitakse ainult ühte kaupa, võetakse samast kaubast täiendav proov). Võib ka lisada negatiivse kontrollproovi. Kahe positiivse kontrollprooviga saadud tulemused lisatakse olemasolevasse valideerimiskogumisse.

Vähemalt üks kord aastas arvutatakse uuesti künnis ja hinnatakse uuesti meetodi nõuetekohasust (eelnenud aastal saadud kvaliteedi tagamise ja kvaliteedikontrolli andmete taashindamise teel). Pidevat kontrollimist kasutatakse mitmel põhjusel, sh selleks, et:

—	kontrollida sõeluuringus analüüsitava proovikogumi kvaliteeti;

—	saada teavet meetodi töökindluse kohta tingimustes, mida kasutatakse meetodit kohaldavas laboris;

—	põhjendada meetodi kohaldatavust eri kaupade puhul;

—	võimaldada kohandada künnist aja jooksul täheldatavate järkjärguliste muutuste korral.

4.2.2.7.   Valideerimisaruanne

Valideerimisaruanne peab sisaldama järgmist:

—	teave sõeluuringu sihtsisalduse kohta;

—	teave arvutatud künnise kohta; Märkus: künnise väärtusel ja sihtsisalduse väärtusel peab olema ühepalju tüvenumbreid. Arvväärtustel, mida kasutatakse künnise arvutamiseks, peab olema vähemalt üks tüvenumber rohkem kui sihtsisalduse väärtusel.

—	teave selle kohta, kui suur on arvutuslik valekahtlaste proovide osakaal;

—

teave selle kohta, kuidas valekahtlaste proovide osakaal on leitud. Märkus: teave arvutusliku valekahtlaste proovide osakaalu kohta võimaldab veenduda meetodi sobivuses, sest selle alusel saab teada kontrollimist vajavate analüüdivabade (või väikese saasteainesisaldusega) proovide arvu. Tabel 2 Kaubagrupid kinnitamismeetodite ja sõeluuringumeetodite valideerimiseks Kaubagrupid Kaubakategooriad Kaubakategooria tüüpiline esindaja Suure veesisaldusega Puuviljamahlad Alkohoolsed joogid Juur- ja mugulköögiviljad Teravilja- või puuviljapõhised püreed Õunamahl, viinamarjamahl Vein, õlu, siider Värske ingver, taimeteed (vedelik) Imikute ja väikelaste püreed Suure õlisisaldusega Pähklipuude viljad Õliseemned ja nende saadused Õlitaimede viljad ja nende saadused Kreeka pähklid, sarapuupähklid, kastanid Rapsi-, päevalille- ja puuvillaseemned, sojaoad, maapähklid, seesamiseemned jne Õlid ja võided (nt maapähklivõie, tahiini) Suure tärklise- ja/või valgusisaldusega ning vähese vee- ja rasvasisaldusega Teravili ja selle saadused Dieettooted Nisu, rukis, oder, mais, riis, kaer Täisteraleib, sai, kreekerid, hommikusöögihelbed, pastatooted Kuivatatud pulbrid imiku- ja väikelapsetoidu valmistamiseks Suure happesusega ja suure veesisaldusega (*1) Tooted tsitruselistest   „Keerukad või ainulaadsed kaubad“ (*2)   Kakaooad ja nende saadused, kopra ja selle saadused, kohv, tee (kuivatatud tooted) Vürtsid, lagritsajuur, taimeteed (kuivatatud tooted), toidulisandid, õietolm ja õietolmutooted Suure suhkrusisaldusega, vähese veesisaldusega Kuivatatud puuviljad ja marjad Viigimarjad, rosinad, korindid, sultanad Piim ja piimatooted Piim Juust Piimatooted (nt piimapulber) Lehma-, kitse- ja pühvlipiim Lehmapiimajuust, kitsejuust Jogurt, koor Liha (kude) Söödav rups Lihaskude, töödeldud lihatooted Neer, maks Sink Tabel 3 Ühepoolsele jaotusele vastav t-väärtus olukorras, kus valenegatiivsete tulemuste tõenäosus on 5 % Vabadusastmed Korduste arv t-väärtus (5 %) 10 11 1,812 11 12 1,796 12 13 1,782 13 14 1,771 14 15 1,761 15 16 1,753 16 17 1,746 17 18 1,74 18 19 1,734 19 20 1,729 20 21 1,725 21 22 1,721 22 23 1,717 23 24 1,714 24 25 1,711 25 26 1,708 26 27 1,706 27 28 1,703 28 29 1,701 29 30 1,699 30 31 1,697 40 41 1,684 60 61 1,671 120 121 1,658 ∞ ∞ 1,645

4.2.3.   Nõuded kvalitatiivsete sõeluuringumeetodite kohta (meetodid, mis ei võimalda saada numbrilist väärtust)

Binaarsete katsemeetodite valideerimise suuniste väljatöötamisega tegeleb praegu mitu standardiorganisatsiooni (nt AOAC, ISO). AOAC on koostanud suunised binaarsete katsemeetodite kohta. Seda dokumenti võib pidada praeguse arengutaseme kajastuseks binaarsete katsemeetodite valideerimise valdkonnas Seepärast tuleks meetodeid, millega saadakse binaarsed tulemused (nt analüüsiribadega saadud vaadeldavad tulemused) valideerida vastavalt AOAC rahvusvahelistele suunistele kvalitatiivsete binaarsete keemiameetodite valideerimise kohta (2).

Siiski võib kasutada ka muid tunnustatud valideerimissuuniseid, näiteks standardis ISO/TS 23758:2021 | IDF/RM 251 „Suunised piimas ja piimatoodetes esinevate veterinaarravimijääkide tuvastamiseks kasutatavate kvalitatiivsete sõeluuringumeetodite valideerimiseks“ esitatud lähenemisviisi.

4.2.4.   Tungaltera sklerootsiumide kvantitatiivne määramine

Tungaltera sklerootsiumide ja nende fragmentide esinemine teraviljas tehakse kindlaks visuaalse (makroskoopilise/mikroskoopilise) tuvastamise teel. Kvantifitseerimiseks kaalutakse kõik tuvastatud tungaltera sklerootsiumid ja nende fragmendid osakeste suurusega üle 0,5 mm.

4.3.   Mõõtemääramatuse hindamine, saagise arvutamine ja tulemuste esitamine (3)

4.3.1.   Kinnitamismeetodid

Analüüsitulemus tuleb esitada järgmiselt:

a)

saagise suhtes korrigeerituna, kui see on vajalik ja asjakohane; paranduse kohaldamise korral tehakse sellekohane märge. Tuleb märkida saagise määr, välja arvatud juhul, kui süstemaatilise hälbe suhtes korrigeerimine on meetodi osa. Saagise suhtes korrigeerimine ei ole vajalik, kui saagis on 90–110 %;

b)	kujul „x ± U“, kus x on analüüsitulemus ja U on laiendatud analüütiline mõõtemääramatus, mille arvutamiseks kasutatakse kattetegurit 2, mis vastab usaldusnivoole umbes 95 %.

Ühe võimalusena võib esitada vaikimisi 50 % suuruse laiendatud mõõtemääramatuse, kui labor vastab kõigile punktis 4.2 esitatud täpsusnõuetele. Asjaomane labor võib seda tõendada korduvuse (RSDr) ja laborisisese korratavuse (RSDwR) kriteeriumide täitmisega ning osaledes edukalt pädevuskatsete programmides (v.a juhul, kui sobiv pädevuskatsete programm puudub), st saavutades keskmise z-väärtuse |z| ≤ 2, mis tähendab, et nõutav korratavus (RSDR) on tagatud (lähtuvalt sihtstandardhälbest 25 %).

Juhul kui piirnorm on kehtestatud toksiinide summaarse sisalduse suhtes (nt aflatoksiinid, T-2-/HT-2-toksiinid, fumonisiinid, tungalteraalkaloidid), esitatakse analüüsitulemused iga üksiku toksiini kohta. Tungalteraalkaloidide puhul on 12 üksiku epimeeri andmete asemel lubatud esitada kuuest epimeeripaarist iga paari summaarne sisaldus.

Vajaduse korral korrigeeritakse iga üksiku toksiiniga saadud tulemust saagise suhtes, enne kui kontsentratsioonid summeeritakse. Tungalteraalkaloidide puhul võib korrigeerimise teha ka iga epimeeripaari saagise põhjal.

Selleks, et kontrollida, ega summaarne sisaldus ei ületa piirnormi, kasutatakse alampiiripõhist lähenemisviisi, mis tähendab, et nende toksiinide puhul, millega saadud väärtused on määramispiirist väiksemad, asendatakse tulemus summaarse sisalduse arvutamisel nulliga.

Kehtivaid analüüsitulemuse tõlgendamise eeskirju partii nõuetekohasuse hindamiseks kohaldatakse selle analüüsitulemuse suhtes, mis on saadud ametliku kontrolli jaoks ette nähtud prooviga. Kaubanduse kaitseks ja võrdlemise eesmärgil tehtud analüüside puhul kohaldatakse siseriiklikke eeskirju. Eelkõige ei saa juhul, kui

ametliku kontrollprooviga saadud analüüsitulemusest nähtub pärast laiendatud mõõtemääramatuse arvessevõtmist mõistliku kahtluseta nõuetele mittevastavus ning

kaubanduse kaitseks ette nähtud prooviga saadud analüüsitulemus osutab nõuetele mittevastavusele, kuid jääb mõistlik kahtlus ning laiendatud mõõtemääramatus on ametliku kontrolli puhul täheldatust suurem,

käsitada kaubanduse kaitseks ette nähtud prooviga saadud analüüsitulemust ametliku kontrollproovi puhul tuvastatud mittevastavuse suhtes ülimuslikuna.

4.3.2.   Sõeluuringumeetodid

Sõeluuringu tulemus esitatakse järgmisel kujul: „nõuetekohane“ või „mittevastavuse kahtlusega“.

„Mittevastavuse kahtlusega“ – proov, milles mükotoksiinisisaldus ületab künnist ja võib olla suurem kui sõeluuringu sihtsisaldus. Iga kahtlase tulemuse korral tuleb teha kinnitav analüüs, et mükotoksiin üheselt kindlaks teha ja määrata üheselt selle sisaldus.

„Nõuetekohane“ – proov, milles mükotoksiinisisaldus on usaldusväärsusega 95 % väiksem kui sõeluuringu sihtsisaldus (st tõenäosus, et proov on ekslikult tunnistatud negatiivseks, on 5 %). Analüüsitulemus esitatakse kujul „väiksem kui sõeluuringu sihtsisaldus“ ning seejuures esitatakse sõeluuringu sihtsisalduse väärtus.

4.4.   Laborite kvaliteedinõuded

Labor peab vastama määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigete 4 ja 5 sätetele.

---

(1)  Kättesaadav aadressil https://food.ec.europa.eu/document/download/f16cac78-9318-4f1f-b2fa-efb25d2f1880_en.

(*1)  Kui ekstraheerimisel kasutatakse pH stabiliseerimiseks puhverlahust, võib selle kaubagrupi liita kaubagrupiga „Suure veesisaldusega“, et moodustuks üks sellenimeline kaubagrupp.

(*2)  Grupi „Keerukad või ainulaadsed kaubad“ jaoks on vaja teha täielik valideerimine ainult sel juhul, kui neid kaupu tuleb sageli analüüsida. Kui neid analüüsitakse üksnes aeg-ajalt, võib valideerimine piirduda sellega, et kontrollitakse vaid analüüdivabu ekstraheeritud proove, mida on rikastatud sihtkontsentratsioonideni.

(2)  Kättesaadav aadressil https://academic.oup.com/jaoac/article-pdf/97/5/1492/32425003/jaoac1492.pdf.

(3)  Lisateavet mõõtemääramatuse hindamise ja saagise arvutamise kohta saab dokumendist „Report on the relationship between analytical results, measurement uncertainty, recovery factors and the provisions of EU food and feed legislation“ (Aruanne analüüsitulemuste, mõõtemääramatuse, saagisetegurite ja ELi toidu- ja söödaalaste õigusaktide sätete vaheliste seoste kohta):

https://food.ec.europa.eu/system/files/2016-10/cs_contaminants_sampling_analysis-report_2004_en.pdf.