(1)

Varipangandus võib suurendada riske finantsstabiilsusele. Liidu õiguse kohane tegevusloa andmise ja järelevalve kord leevendavad seda riski. Seepärast on asjakohane sätestada, et üksusi, kelle suhtes kohaldatakse sellist tegevusloa andmise ja järelevalve korda, ei käsitata varipanganduse üksustena. Selleks tuleb kõnealune liidu õigus kindlaks määrata.

(2)

Hiljutise COVID-19 kriisi ajal seisid rahaturufondid silmitsi tõsiste likviidsusprobleemidega. See näitas, et liidus kehtivad usaldatavusnõuded ei suuda täielikult maandada rahaturufondidega seotud riske, eriti halvenenud turutingimustes, ning seega võib suureneda risk finantsstabiilsusele. Seepärast tuleks rahaturufondide suhtes olevaid riskipositsioone käsitada varipanganduse üksuste suhtes olevate riskipositsioonidena.

(3)

Alternatiivsete investeerimisfondidega, mis kasutavad finantsvõimendust olulisel määral, kaasnevad täiendavad riskid, mida ei peeta usaldatavusnõuete seisukohast piisavalt maandatuks nõuetega, mis on nende varade valitsejatele kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/61/EL (2). Seepärast tuleb tagada, et finantsinstitutsioonid käsitaksid alternatiivseid investeerimisfonde varipanganduse üksustena, kui need ettevõtjad kasutavad finantsvõimendust olulisel määral, annavad laene oma tavapärase äritegevuse käigus või ostavad oma arvel kolmandate isikute laenunõudeid.

(4)

Finantsinstitutsioonid ei peaks käsitama varipanganduse üksustena neid finantseerimisasutusi, mida käsitatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 119 lõikes 5 sätestatud standardmeetodi kohaselt riskiga kaalutud varade arvutamisel finantsinstitutsioonina, kuna kõnealustele finantseerimisasutustele on andnud tegevusloa ja nende üle teevad järelevalvet pädevad asutused ning nende suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid, mis on usaldusväärsuse seisukohast võrreldavad finantsinstitutsioonide suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega.

(5)

Teatavad üksused on oma avaliku või poolavaliku laadi või ühistu laadi tõttu sõnaselgelt välja jäetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (4) ja määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisalast. Seepärast ei peaks finantsinstitutsioonid käsitama neid üksuseid varipanganduse üksustena.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (5) artikliga 4 jäetakse teatavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad nende suuruse tõttu kõnealuse direktiivi kohaldamisalast välja. Kuna need ettevõtjad on väikesed, ei tekita nad märkimisväärset riski finantsstabiilsusele. Seepärast ei peaks finantsinstitutsioonid käsitama neid ettevõtjaid varipanganduse üksustena.

(7)

Finantssektorivälisesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste krediidivahendustegevus, mida tehakse kõnealusesse finantssektorivälisesse konsolideerimisgruppi kuuluvate muude üksuste nimel, on piiratud ulatusega. Seepärast ei tekita need märkimisväärset riski finantsstabiilsusele ning seega ei tohiks neid käsitada varipanganduse üksustena.

(8)

Üksusi, mis kuuluvad selliste finantsinstitutsioonide konsolideeritud järelevalve alla, kelle suhtes kohaldatakse määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud usaldatavusnõudeid, ei tohiks käsitada varipanganduse üksustena, sest nende üksuste riske on arvesse võetud konsolideeritud tasandil.

(9)

Baseli tõhusa pangandusjärelevalve aluspõhimõtted on rahvusvaheliselt kokku lepitud ja kindel alus riigi pangandussektori reguleerimisele, järelevalvele, juhtimisele ja riskijuhtimisele. Kolmanda riigi finantsinstitutsioon, kellele on andnud tegevusloa ja kelle üle teeb järelevalvet kõnealuseid Baseli aluspõhimõtteid kohaldav järelevalveasutus, ei tohiks seega tekitada märkimisväärset riski finantsstabiilsusele ning teda ei tohiks käsitada varipanganduse üksusena.

(10)

Samal põhjusel ei tohiks varipanganduse üksustena käsitada sellise emaettevõtja tütarettevõtjaid, kellele on antud tegevusluba ja kelle üle tehakse järelevalvet kooskõlas Baseli aluspõhimõtetega, kusjuures need tütarettevõtjad peavad kuuluma selle emaettevõtja usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ja konsolideeritud järelevalve alla.

(11)

Direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 1, 2, 3, 6, 7, 8 ja 10 on teatavad teenused ja tegevused loetletud pangateenuste ja pangandustegevusena. Samas on teatavatel üksustel ka muid teenuseid ja tegevusi, mis on väga sarnased kõnealuste pangateenuste ja pangandustegevustega, kui need hõlmavad tähtaegade ümberkujundamist, likviidsuse ümberkujundamist, finantsvõimendust või krediidiriski ülekandmist. Seepärast tuleks neid teenuseid ja tegevusi käsitada pangateenuste ja pangandustegevustena varipanganduse üksuste tuvastamisel.

(12)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(13)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (6) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,