Teataja |
ET Seeria L |
2023/2772 |
22.12.2023 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/2772,
31. juuli 2023,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses kestlikkusaruandluse standarditega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (1), eriti selle artikli 29b lõike 1 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiiviga 2013/34/EL, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464, (2) nõutakse, et suurettevõtjad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemisele ELi reguleeritud turgudel, ning suurte kontsernide emaettevõtjad lisaksid oma tegevusaruande või konsolideeritud tegevusaruande spetsiaalsesse ossa teabe, mis on vajalik selleks, et mõista ettevõtja mõju kestlikkusaspektidele, ning teabe, mis on vajalik selleks, et mõista, kuidas kestlikkusküsimused mõjutavad ettevõtja arengut, tulemusi ja seisundit. Ettevõtjad peavad koostama selle teabe kooskõlas kestlikkusaruandluse standarditega alates direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõikes 2 iga ettevõtjate kategooria kohta osutatud majandusaastast. |
(2) |
Komisjon peab 30. juuniks 2023 võtma vastu esimese standardite paketi, milles määratakse kindlaks teave, mille ettevõtjad peavad esitama kõnealuse direktiivi artikli 19a lõigete 1 ja 2 ning artikli 29a lõigete 1 ja 2 kohaselt, sealhulgas vähemalt teave, mida finantsturu osalised vajavad selleks, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 (3) sätestatud avalikustamiskohustusi. |
(3) |
Komisjon on võtnud arvesse EFRAGi esitatud tehnilisi nõuandeid. EFRAGi sõltumatud tehnilised nõuanded vastavad direktiivi 2013/34/EL artikli 49 lõike 3b esimeses, teises ja kolmandas lõigus sätestatud kriteeriumidele. Selleks, et tagada proportsionaalsus ja hõlbustada standardite nõuetekohast kohaldamist ettevõtjate poolt, on komisjon teinud EFRAGi tehnilistes nõuannetes muudatusi, mis käsitlevad olulisusel põhinevat lähenemisviisi, teatavate nõuete järkjärgulist kohaldamist, teatavate nõuete muutmist vabatahtlikeks andmepunktideks, paindlikkuse suurendamist seoses mitme avalikustamisnõudega, tehniliste muudatuste sisseviimist, et tagada sidusus liidu õigusraamistikuga ja suur koostalitlusvõime ülemaailmsete standardeid kehtestavate algatustega, samuti redaktsioonilisi muudatusi. |
(4) |
Need kestlikkusaruandluse standardid vastavad direktiivi 2013/34/EL artiklis 29b sätestatud nõuetele. |
(5) |
Seepärast tuleks ühised kestlikkusaruandluse standardid vastu võtta. |
(6) |
Direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 1 neljanda lõigu kohaselt ei peaks käesolev määrus jõustuma varem kui neli kuud pärast nende vastuvõtmist komisjoni poolt. Võttes arvesse, et direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõike 2 kohaselt peavad teatavat liiki ettevõtjad kohaldama neid kestlikkusaruandluse standardeid majandusaastate suhtes, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või pärast seda, peaks käesolev määrus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
(7) |
Kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 49 lõike 3b neljanda lõiguga on komisjon korraldanud ühiskonsultatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (4) artiklis 24 osutatud liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (5) artiklis 6 osutatud raamatupidamise regulatiivkomiteega. Kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 49 lõike 3b viienda lõiguga on komisjon küsinud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) arvamust, eelkõige mis puudutab käesoleva määruse sidusust määrusega (EL) 2019/2088 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega. Kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 49 lõike 3b kuuenda lõiguga on komisjon konsulteerinud ka Euroopa Keskkonnaameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Keskpanga, Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komitee ja määruse (EL) 2020/852 artikli 20 kohaselt loodud kestliku rahanduse platvormiga, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Kestlikkusaruandluse standardid, mida ettevõtjad peavad kasutama oma kestlikkusaruannete koostamisel kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artiklitega 19a ja 29a, järgides direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõikes 2 sätestatud ajakava, on esitatud käesoleva määruse I ja II lisas.
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 20241. jaanuaril 2024 või hiljem algavate majandusaastate suhtes.
Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 31. juuli 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).
I LISA
EUROOPA KESTLIKKUSARUANDLUSE STANDARDID (ESRS)
ESRS 1 |
Peamised nõuded |
ESRS 2 |
Avalikustamise üldised reeglid |
ESRS E1 |
Kliimamuutus |
ESRS E2 |
Reostus |
ESRS E3 |
Vee- ja mereressursid |
ESRS E4 |
Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid |
ESRS E5 |
Ressursikasutus ja ringmajandus |
ESRS S1 |
Oma töötajaskond |
ESRS S2 |
Töötajad väärtusahelas |
ESRS S3 |
Mõjutatud kogukonnad |
ESRS S4 |
Tarbijad ja lõppkasutajad |
ESRS G1 |
Äriline käitumine |
ESRS 1
PEAMISED NÕUDED
SISUKORD
Eesmärk
1. |
ESRSi standardite kategooriad, aruandlusvaldkonnad ja standardite koostamise tavad |
1.1. |
ESRSi standardite kategooriad |
1.2. |
Aruandlusvaldkonnad ja poliitika, meetmete, eesmärkide ja mõõdikute avalikustamise miinimumnõuded |
1.3. |
Standardite koostamise tavad |
2. |
Teabe kvalitatiivsed omadused |
3. |
Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena |
3.1. |
Sidusrühmad ja nende tähtsus olulisuse hindamise protsessis |
3.2. |
Olulised küsimused ja teabe olulisus |
3.3. |
Topeltolulisus |
3.4. |
Mõjuga seotud olulisus |
3.5. |
Majanduslik olulisus |
3.6. |
Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid |
3.7. |
Jaotamise tasand |
4. |
Hoolsuskohustus |
5. |
Väärtusahel |
5.1. |
Aruandev ettevõtja ja väärtusahel |
5.2. |
Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang |
6. |
Ajaperspektiivid |
6.1. |
Aruandeperiood |
6.2. |
Mineviku, oleviku ja tuleviku sidumine |
6.3. |
Aruandlus võrdlusaastaga võrreldes tehtud edusammude kohta |
6.4. |
Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses |
7. |
Kestlikkusteabe koostamine ja esitamine |
7.1. |
Võrdlusandmete esitamine |
7.2. |
Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus |
7.3. |
Pärast aruandeperioodi lõppu toimunud sündmuste kohta avalikustatava teabe ajakohastamine |
7.4. |
Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel |
7.5. |
Eelnevate perioodide vigadest teatamine |
7.6. |
Konsolideeritud aruandlus ja tütarettevõtjate erand |
7.7. |
Salastatud ja tundlik teave ning teave intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta |
7.8. |
Aruandlus võimaluste kohta |
8. |
Kestlikkusaruande struktuur |
8.1. |
Üldine esitusviis |
8.2. |
Kestlikkusaruande sisu ja struktuur |
9. |
Seosed äriühingu aruandluse muude osadega ja seotud teave |
9.1. |
Andmete esitamine viidetena |
9.2. |
Seotud teave ja ühenduvus finantsaruannetega |
10. |
Üleminekusätted |
10.1. |
Üksusepõhise avalikustatava teabega seotud üleminekusäte |
10.2. |
5. peatükiga „Väärtusahel“ seotud üleminekusäte |
10.3. |
Peatükiga 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ seotud üleminekusäte |
10.4. |
Üleminekusäte: Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu |
A liide. |
Kohaldamisnõuded |
– |
Üksusepõhine avalikustatav teave |
– |
Topeltolulisus |
– |
Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang |
– |
Kestlikkusaruande sisu ja struktuur |
B liide. |
Teabe kvalitatiivsed omadused |
C liide. |
Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu |
D liide. |
ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuur |
E liide. |
Vooskeem avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks |
F liide. |
ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuuri näide |
G liide. |
Näide andmete esitamise kohta viidetena |
Eesmärk
1. |
Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) eesmärk on määrata kindlaks kestlikkusalane teave, mida ettevõtja avalikustab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL, (1) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464 (2). ESRSi-kohane aruandlus ei vabasta ettevõtjaid muudest liidu õiguses sätestatud kohustustest. |
2. |
Täpsemalt on ESRSis esitatud teave, mida ettevõtja avalikustab oma oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemadega seotud kestlikkusaspektidega. ESRSis ei nõuta, et ettevõtjad avalikustaksid ESRSiga hõlmatud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemade kohta teavet, kui ettevõtja on hinnanud kõnealuse teema mitteoluliseks (vt käesoleva standardi E liide „Vooskeem ESRSi-kohaselt avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks“). ESRSi-kohaselt avalikustatav teave võimaldab kestlikkusaruande kasutajatel mõista ettevõtja olulist mõju inimestele ja keskkonnale ning kestlikkusaspektide olulist mõju ettevõtja arengule, tulemustele ja seisundile. |
3. |
Selle standardi (ESRS 1) eesmärk on anda ettekujutus ESRSi ülesehitusest, koostamise tavadest ja kasutatud põhimõistetest ning kestlikkusteabe koostamise ja esitamise üldnõuetest kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2022/2464. |
1. ESRSi standardite kategooriad, aruandlusvaldkonnad ja standardite koostamise tavad
1.1 ESRSi standardite kategooriad
4. |
ESRSi standardid jagunevad kolme kategooriasse:
Valdkonnaülesed ja teemapõhised standardid on sektorist sõltumatud, st neid kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes sõltumata sellest, millises sektoris või sektorites ettevõtja tegutseb. |
5. |
Valdkonnaüleseid standardeid ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohaldatakse teema- ja sektoripõhiste standarditega hõlmatud kestlikkusaspektide suhtes. |
6. |
Selles standardis (ESRS 1) kirjeldatakse ESRSi standardite ülesehitust, selgitatakse nende koostamise tavasid ja põhimõisteid ning sätestatakse kestlikkusteabe koostamise ja esitamise üldnõuded. |
7. |
ESRS 2 sätestab avalikustamisnõuded teabe kohta, mida ettevõtja esitab üldisel tasandil kõigi oluliste kestlikkusaspektide kohta juhtimise, strateegia, mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise ning mõõdikute ja eesmärkide aruandlusvaldkondades. |
8. |
Teemapõhised ESRSid hõlmavad teatavaid kestlikkusteemasid ja alateemasid ja vajadusel alateemade alateemasid. Selle standardi kohaldamisnõude 16 (AR 16) juures esitatud tabel annab ülevaate kestlikkusteemadest, alateemadest ja alateemade alateemadest (edaspidi koos „kestlikkusaspektid“), mida teemapõhised standardid hõlmavad. |
9. |
Teemapõhised ESRSid võivad hõlmata konkreetseid nõudeid, mis täiendavad standardis ESRS 2 esitatud üldiseid avalikustamisnõudeid. Standardi ESRS 2 C liites „Teemapõhiste ESRSide avalikustamis- ja kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ on esitatud loend teemapõhiste ESRSide täiendavatest nõuetest, mida ettevõtja kohaldab koos standardis ESRS 2 esitatud üldiste avalikustamisnõuetega. |
10. |
Sektoripõhiseid standardeid kohaldatakse sektori kõigi ettevõtjate suhtes. Nendes käsitletakse mõjusid, riske ja võimalusi, mis on tõenäoliselt olulised kõigi teatava sektori ettevõtjate jaoks ja mis ei ole hõlmatud või piisavalt hõlmatud teemapõhiste standarditega. Sektoripõhised standardid käsitlevad mitut teemat ja hõlmavad teemasid, mis on asjaomasele sektorile kõige olulisemad. Sektoripõhised standardid võimaldavad kõrget võrreldavuse taset. |
11. |
Lisaks kolme kategooria ESRSides sätestatud avalikustamisnõuetele avalikustab ettevõtja, kui ta jõuab järeldusele, et mõni mõju, risk või võimalus ei ole hõlmatud või ei ole piisavalt üksikasjalikult hõlmatud mõne ESRSiga, kuid on konkreetsetest asjaoludest ja olukorrast tulenevalt siiski oluline, täiendavat üksusepõhist teavet, mis võimaldab kasutajatel mõista ettevõtja kestlikkusalaseid mõjusid, riske või võimalusi. Kohaldamisnõuded AR 1–AR 5 annavad täpsemaid suuniseid üksusepõhiselt avalikustatava teabe kohta. |
1.2. Aruandlusvaldkonnad ja poliitika, meetmete, eesmärkide ja mõõdikute avalikustamise miinimumnõuded
12. |
Avalikustamisnõuded standardis ESRS 2, teemapõhistes standardites ja sektoripõhistes standardites hõlmavad järgmisi aruandlusvaldkondi:
|
13. |
ESRS 2 hõlmab:
Ettevõtja kohaldab avalikustamise miinimumnõudeid seoses poliitika, meetmete, mõõdikute ja eesmärkidega koos vastavate avalikustamisnõuetega teema- ja sektoripõhistes ESRSides. |
1.3 Standardite koostamise tavad
14. |
Kõigis ESRSides
Neid nimetatakse koos „mõjudeks, riskideks ja võimalusteks“ (IRO). Need peegeldavad ESRSi topeltolulisust, mida on kirjeldatud peatükis 3. |
15. |
Kogu ESRSi ulatuses on mõistete sõnastikus (II lisa) sisalduvad terminid esitatud poolpaksus kursiivkirjas, v.a juhul, kui määratletud terminit on kasutatud ühes lõigus mitu korda. |
16. |
ESRSides on avalikustatav teave esitatud struktureeritult avalikustamisnõuete alusel. Iga avalikustamisnõue sisaldab üht või mitut konkreetset andmepunkti. Termin „andmepunkt“ võib viidata ka avalikustamisnõude kirjeldavale alamelemendile. |
17. |
Lisaks avalikustamisnõuetele sisaldab enamik standardeid ka kohaldamisnõudeid. Kohaldamisnõuded toetavad avalikustamisnõuete kohaldamist ja neil on sama tähtsus kui ESRSi teistel osadel. |
18. |
ESRSis kasutatakse järgmist sõnastust, et teha vahet ettevõtja avalikustamiskohustuse erinevate astmete vahel:
Lisaks on ESRSis kasutatud sõnastust „võtab arvesse / kaalub“ (ingl shall consider), kui osutatakse küsimustele, ressurssidele või meetoditele, mida ettevõtja võtab eeldatavasti arvesse või kasutab teatava avalikustamise ettevalmistamisel, kui see on kohaldatav. |
2. Teabe kvalitatiivsed omadused
19. |
Kestlikkusaruande koostamisel kohaldab ettevõtja järgmist:
|
20. |
Need teabe kvalitatiivsed omadused on määratletud ja neid on kirjeldatud käesoleva standardi B liites. |
3. Topeltolulisus kui kestlikkusteabe avalikustamise alus
21. |
Ettevõtja lähtub kestlikkusaspektide kohta aru andes käesolevas peatükis määratletud ja selgitatud topeltolulisusest. |
3.1 Sidusrühmad ja nende tähtsus olulisuse hindamise protsessis
22. |
Sidusrühmad on isikud, kes saavad ettevõtjat mõjutada või keda ettevõtja mõjutab. Sidusrühmade kaks peamist rühma on:
|
23. |
Mõned, kuid mitte kõik sidusrühmad võivad kuuluda mõlemasse andmepunktis 22 nimetatud rühma. |
24. |
Koostöö mõjutatud sidusrühmadega on kesksel kohal ettevõtja käimasolevas hoolsuskohustuse protsessis (vt 4. peatükk „Hoolsuskohustus“) ja kestlikkusalasel olulisuse hindamisel. See hõlmab tegelike ja võimalike negatiivsete mõjude kindlakstegemise ja hindamise protsesse, mille alusel tehakse seejärel kindlaks olulised mõjud kestlikkusaruandluse jaoks (vt selle standardi peatükk 3.4). |
3.2 Olulised küsimused ja teabe olulisus
25. |
Olulisuse hindamine (vt peatükid 3.4 „Mõjuga seotud olulisus“ ja 3.5 „Majanduslik olulisus“) on vajalik selleks, et ettevõtja saaks kindlaks teha aruandes kajastatavad olulised mõjud , riskid ja võimalused. |
26. |
Olulisuse hindamine on ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse lähtepunkt. Standardi ESRS 2 peatüki 4.1 avalikustamisnõudes IRO-1 sisalduvad üldised avalikustamisnõuded seoses protsessiga, mida ettevõtja kasutab mõjude , riskide ja võimaluste kindlaksmääramiseks ja nende olulisuse hindamiseks. Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes SBM-3 on esitatud üldised avalikustamisnõuded ettevõtja olulisuse hinnangust tulenevate oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta. |
27. |
Selle standardi A liites esitatud kohaldamisnõuded sisaldavad loetelu teemapõhistes ESRSides käsitletud kestlikkusaspektidest, mis on liigitatud teemade, alateemade ja alateemade kaupa, et olulisuse hindamist hõlbustada. E liites esitatud vooskeem avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks näitlikustab käesolevas andmepunktis kirjeldatud olulisuse hindamist. |
28. |
Kestlikkusaspekt on ettevõtja jaoks oluline, kui see vastab mõjuga seotud olulisuse (vt selle standardi peatükk 3.4) või majandusliku olulisuse (vt selle standardi peatükk 3.5) või mõlema kriteeriumidele. |
29. |
Olenemata olulisuse hindamise tulemusest avalikustab ettevõtja alati teabe, mida nõutakse järgmiste standarditega: standard ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ (st kõik standardis ESRS 2 sätestatud avalikustamisnõuded ja andmepunktid) ja avalikustamisnõuded (sh nende andmepunktid) teemapõhistes ESRSides, mis on seotud avalikustamisnõudega IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus“, mis on loetletud standardi ESRS 2 C liites „Teemapõhiste ESRSide avalikustamis-/kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid““. |
30. |
Kui ettevõtja jõuab olulisuse hindamise tulemusel järeldusele, et kestlikkusküsimus on oluline ja hõlmatud standardi ESRS 2 avalikustamisnõuetes IRO-1, IRO-2 ja SBM-3 sisalduvate avalikustamisnõuetega, teeb ta järgmist:
|
31. |
Kohaldatav teave, mis on ette nähtud mõnes avalikustamisnõudes, sh selle andmepunktides, või üksusepõhises avalikustatavas teabes, lisatakse siis, kui ettevõtja hindab seda olulise teabe hindamise osana kestlikkusaruandes asjakohaseks, pidades silmas üht või mitut järgmist aspekti:
|
32. |
Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et kliimamuutused ei ole olulised ja jätab seetõttu kohaldamata kõik standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ avalikustamisnõuded, avalikustab ta üksikasjaliku selgituse oma olulisuse hindamise järelduste kohta seoses kliimamuutustega (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“), lisades sh tulevikku suunatud analüüsi tingimustest, mille alusel ettevõtja võiks järeldada, et kliimamuutused on tulevikus olulised. Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et mõni muu teema (v.a kliimamuutused) ei ole oluline ja jätab seetõttu kohaldamata vastava teemapõhise ESRSi kõik avalikustamisnõuded, võib ta lühidalt selgitada oma olulisuse hindamise järeldusi asjaomase teema kohta. |
33. |
Oluliseks hinnatud kestlikkusaspektiga seotud poliitika , meetmete ja eesmärkide kohta aru andes avalikustab ettevõtja teabe, mida on nõutud kõigi avalikustamisnõuetega ja andmepunktidega selle aspektiga seotud asjaomaste teemapõhiste ja sektoripõhiste standardite avalikustamisnõuetega ning standardi ESRS 2 kohaselt nõutud vastavate avalikustamise miinimumnõuetega poliitika, meetmete ja eesmärkide kohta. Kui ettevõtja ei saa avalikustada teavet, mis on ette nähtud kas teema- või sektoripõhise standardi avalikustamisnõuetega ja andmepunktidega või standardi ESRS 2 kohaste avalikustamise miinimumnõuetega poliitika, meetmete ja eesmärkide kohta, sest ta ei ole vastavat poliitikat ning vastavaid meetmeid ja eesmärke kehtestanud, avalikustab ta selle kohta teabe ja võib esitada ajakava, mille jooksul ta kavatseb need kehtestada. |
34. |
Esitades teavet asjakohase teemapõhise standardi mõõdikute ja eesmärkide osa kohaselt olulise kestlikkusaspektiga seotud mõõdikute kohta, ettevõtja:
|
35. |
Kui ettevõtja jätab välja andmepunktiga ettenähtud teabe, mis tuleneb standardi ESRS 2 B liites loetletud muudest ELi õigusaktidest, märgib ta sõnaselgelt, et kõnealune teave ei ole oluline. |
36. |
Ettevõtja otsustab, kuidas ta kohaldab kriteeriume, sealhulgas asjakohaseid künniseid, et määrata kindlaks:
|
3.3 Topeltolulisus
37. |
Topeltolulisusel on kaks mõõdet: Mõjuga seotud olulisus ja majanduslik olulisus. Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse mõisteid „oluline“ ja „olulisus“ kogu ESRSis topeltolulisuse tähenduses. |
38. |
Mõjuga seotud olulisuse ja majandusliku olulisuse hindamine on omavahel seotud ning võetakse arvesse nende kahe mõõtme vastastikust sõltuvust. Üldiselt on lähtepunktiks mõju hindamine, kuigi võib esineda ka olulisi riske ja võimalusi, mis ei ole seotud ettevõtja mõjuga. Kestlikkusele avalduv mõju võib olla algusest peale majanduslikult oluline või muutuda majanduslikult oluliseks, kui võib põhjendatult eeldada, et see mõjutab ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi, rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Mõjuga seotud olulisuse perspektiiv hõlmab mõjusid olenemata sellest, kas need on majanduslikult olulised. |
39. |
Ettevõtja väärtusahela mõju, riskide ja võimaluste kindlakstegemisel ja hindamisel, et teha kindlaks nende olulisus, keskendub ettevõtja valdkondadele, kus mõjud, riskid ja võimalused tõenäoliselt tekivad, võttes arvesse asjaomaste tegevuste laadi, ärisuhteid, geograafilisi asukohti või muid tegureid. |
40. |
Ettevõtja võtab arvesse, kuidas teda mõjutab sõltuvus loodus-, inim- ja sotsiaalsete ressursside kättesaadavusest asjakohase hinna ja kvaliteediga, olenemata tema võimalikust mõjust nendele ressurssidele. |
41. |
Ettevõtja peamised mõjud, riskid ja võimalused on samad kui topeltolulisuse alusel kindlaks tehtud olulised mõjud, riskid ja võimalused ning seetõttu on need esitatud tema kestlikkusaruandes. |
42. |
Ettevõtja kohaldab käesoleva standardi peatükkides 3.4 ja 3.5 sätestatud kriteeriume, kasutades asjakohaseid kvantitatiivseid ja/või kvalitatiivseid künniseid. On vaja asjakohaseid künniseid, et määrata kindlaks, millised mõjud, riskid ja võimalused on ettevõtja määratletud ja mida ettevõtja käsitab olulisena ning millised kestlikkusaspektid on aruandluse seisukohast olulised. Mõnes olemasolevas standardis ja raamistikus kasutatakse mõistet „kõige olulisemad mõjud“, kui viidatakse künnisele, mida kasutatakse ESRSis „oluliste mõjudena“ kirjeldatud mõjude kindlakstegemiseks. |
3.4 Mõjuga seotud olulisus
43. |
Kestlikkusaspekt on mõju seisukohast oluline, kui see on seotud ettevõtja tegeliku või võimaliku olulise positiivse või negatiivse mõjuga inimestele või keskkonnale lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Mõju tähendab ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud mõju, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvaid mõju. Ärisuhted hõlmavad ettevõtja väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe ega piirdu otseste lepinguliste suhetega. |
44. |
Sellega seoses hõlmavad inimestele või keskkonnale avalduvad mõjud mõju keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimustele. |
45. |
Negatiivse mõjuga seotud olulisuse hindamisel lähtutakse hoolsuskohustuse protsessist, mis on määratletud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rahvusvahelistes dokumentides ning OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele. Tegeliku negatiivse mõju puhul põhineb olulisus mõju tõsidusel, samal ajal kui võimaliku negatiivse mõju puhul põhineb see mõju tõsidusel ja tõenäosusel. Tõsidus sõltub järgmistest teguritest:
Võimaliku negatiivse mõju korral inimõigustele on mõju tõsidus selle tõenäosuse suhtes ülimuslik. |
46. |
Positiivse mõju puhul põhineb olulisus järgmisel:
|
3.5 Majanduslik olulisus
47. |
Kestlikkusaruandluses on majandusliku olulisuse ulatuse aluseks selle olulisuse ulatuse laiendamine, mida kasutatakse eesmärgiga määrata kindlaks, millist teavet tuleks esitada ettevõtja finantsaruannetes. |
48. |
Majandusliku olulisuse hindamine hõlmab sellise teabe kindlakstegemist, mida peetakse oluliseks üldotstarbeliste finantsaruannete esmaste kasutajate jaoks üksusele ressursside andmist käsitlevate otsuste tegemisel. Eelkõige peetakse teavet üldotstarbeliste finantsaruannete esmaste kasutajate jaoks oluliseks, kui võib mõistlikult eeldada, et selle teabe väljajätmine, väärkajastamine või varjamine mõjutab otsuseid, mida nad ettevõtja kestlikkusaruande alusel teevad. |
49. |
Kestlikkusaspekt on majanduslikust perspektiivist oluline, kui sellest tuleneb või võib tuleneda oluline finantsmõju ettevõtjale. See on nii juhul, kui kestlikkusküsimus tekitab riske või võimalusi, millel on oluline mõju või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et sellel on oluline mõju ettevõtja arengule, finantsseisundile, finantstulemustele, rahavoogudele, rahastamisvõimalustele või kapitalikuludele lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Riskid ja võimalused võivad tuleneda minevikus toimunud sündmustest või tulevastest sündmustest. Kestlikkusaspekti majanduslik olulisus ei ole piiratud küsimustega, mis on ettevõtja kontrolli all, vaid see hõlmab teavet oluliste riskide ja võimaluste kohta, mis tulenevad ärisuhetest, mis ei kuulu finantsaruannete koostamisel konsolideerimise alla. |
50. |
Sõltuvus loodus-, inim- ja sotsiaalsetest ressurssidest on majanduslike riskide või võimaluste allikas. Sõltuvus võib mõju esile kutsuda kahel võimalikul viisil:
|
51. |
Riskide ja võimaluste olulisust hinnatakse esinemise tõenäosuse ja võimaliku finantsmõju suuruse kombinatsiooni alusel. |
3.6 Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid
52. |
Ettevõtja olulisuse hindamise käigus võivad ilmneda olukorrad, kus ettevõtja meetmed, mille eesmärk on käsitleda teatavaid mõjusid või riske või saada kasu teatavatest kestlikkusaspektidega seotud võimalustest, võivad avaldada olulist negatiivset mõju või põhjustada olulisi riske seoses ühe või mitme muu kestlikkusaspektiga. Näiteks:
|
53. |
Sellistes olukordades peab ettevõtja:
|
3.7 Jaotamise tasand
54. |
Kui see on vajalik oluliste mõjude, riskide ja võimaluste nõuetekohaseks mõistmiseks, jaotab ettevõtja esitatava teabe järgmiselt:
|
55. |
Aruandluse asjakohase jaotustasandi kindlaksmääramisel võtab ettevõtja kindlaksmääratud jaotustasandit olulisuse hindamisel arvesse. Sõltuvalt ettevõtja konkreetsetest asjaoludest ja olukordadest võib olla vaja esitada andmed tütarettevõtjate kaupa. |
56. |
Kui eri tasandite või tasandi eri asukohtade andmed koondatakse, tagab ettevõtja, et selline koondamine ei varja teabe tõlgendamiseks vajalikku spetsiifilisust ja konteksti. Ettevõtja ei koonda oma olemuselt erinevaid olulisi andmeid. |
57. |
Kui ettevõtja esitab teavet sektorite kaupa, võtab ta kasutusele ESRSis esitatud sektorite liigituse, mida täpsustatakse komisjoni poolt direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 1 kolmanda lõigu punkti ii kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis. Kui teema- või sektoripõhise standardiga on nõutud, et konkreetse teabe ettevalmistamisel kasutatakse teatavat jaotustasandit, kohaldatakse teema- või sektoripõhise standardiga ette nähtud nõuet. |
4. Hoolsuskohustus
58. |
Ettevõtja võtab kestlikkusalase hoolsuskohustuse protsessi (mida allpool nimetatud rahvusvahelistes dokumentides on nimetatud „hoolsuskohustuseks“) tulemust arvesse oma olulistele mõjudele, riskidele ja võimalustele hinnangu andmisel. ESRSiga ei kehtestata kestlikkusalase hoolsuskohustusega seoses käitumisnõudeid; samuti ei laienda ega muuda need ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorganite rolli seoses hoolsuskohustuse täitmisega. |
59. |
Hoolsuskohustus on protsess, millega ettevõtjad teevad kindlaks tegeliku ja võimaliku negatiivse mõju keskkonnale ja oma äritegevusega seotud inimestele, väldivad ja leevendavad sellist mõju ning esitavad selle kohta aruandeid. See mõju hõlmab ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud negatiivset mõju, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvat mõju. Hoolsuskohustus on pidev tava, mida rakendatakse, reageerides muutustele ettevõtja strateegias, ärimudelis, tegevuses, ärisuhetes ning tegevus-, hanke- ja müügikontekstis, ja mis võib muutusi esile kutsuda. Seda protsessi on kirjeldatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rahvusvahelistes dokumentides ning OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele. |
60. |
Nendes rahvusvahelistes suunistes määratakse kindlaks hoolsuskohustuse protsessi mitu etappi, sh ettevõtja enda tegevuse ning väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud, sh ettevõtja toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvate negatiivse mõju kindlakstegemine ja hindamine. Kui ettevõtja ei suuda kõiki mõjusid korraga käsitleda, võimaldab hoolsuskohustuse protsess seada meetmed tähtsuse järjekorda, lähtudes mõju tõsidusest ja tõenäosusest. Olulise mõju hindamisel võetakse arvesse hoolsuskohustuse protsessi seda aspekti (vt käesoleva standardi peatükk 3.4). Olulise mõju kindlakstegemine toetab ka oluliste kestlikkusalaste riskide ja võimaluste kindlakstegemist, mis sageli tekivad sellise mõju tagajärjel. |
61. |
Hoolsuskohustuse põhielemendid kajastuvad otseselt standardis ESRS 2 ja teemapõhistes standardites sätestatud avalikustamisnõuetes, nagu on näidatud allpool:
|
5. Väärtusahel
5.1 Aruandev ettevõtja ja väärtusahel
62. |
Kestlikkusaruanne esitatakse sama aruandva ettevõtja kohta kui finantsaruanded. Näiteks kui aruandev ettevõtja on emaettevõtja ja kohustatud koostama konsolideeritud finantsaruanded, esitatakse kestlikkusaruanne kontserni kohta. Seda nõuet ei kohaldata, kui aruandev ettevõtja ei pea finantsaruandeid koostama või kui aruandev ettevõtja koostab konsolideeritud kestlikkusaruandlust vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklile 48i. |
63. |
Kestlikkusaruandes aruandva ettevõtja kohta esitatud teavet laiendatakse nii, et see hõlmaks teavet oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta, mis on ettevõtjaga seotud tema otseste ja kaudsete ärisuhete kaudu väärtusahela eelnevates ja/või järgnevates etappides (edaspidi „väärtusahela teave“). Aruandvat ettevõtjat käsitleva teabe laiendamisel võtab ettevõtja arvesse olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, mis on seotud tema väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega:
|
64. |
Andmepunktis 63 ei nõuta teavet iga väärtusahelas osaleja kohta, vaid üksnes väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitleva olulise teabe lisamist. Ettevõtja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide eri osade puhul võivad olla olulised erinevad kestlikkusaspektid. Teavet laiendatakse nii, et see hõlmaks väärtusahela teavet ainult seoses väärtusahela nende osadega, mille puhul aspekt on oluline. |
65. |
Ettevõtja lisab olulise teabe
väärtusahela
kohta, kui see on vajalik selleks, et
|
66. |
Selleks, et määrata kindlaks, millisel tasandil tema tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides oluline kestlikkusaspekt tekib, kasutab ettevõtja oma mõjude, riskide ja võimaluste hinnangut, järgides topeltolulisuse põhimõtet (vt käesoleva standardi 3. peatükk). |
67. |
Kui sidus- või ühisettevõtted, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil või mis on finantsaruannetes proportsionaalselt konsolideeritud, on osa ettevõtja väärtusahelast, nt tarnijana, lisab ettevõtja andmepunkti 63 kohaselt nende ettevõtjatega seotud teabe, mis on kooskõlas väärtusahela muude ärisuhete puhul kasutatud meetodiga. Sellisel juhul ei piirdu sidus- või ühisettevõtte andmed mõju mõõdikute kindlaksmääramisel omatava osalusega omakapitalis, vaid neid võetakse arvesse mõju alusel, mis on seotud ettevõtja toodete ja teenustega tema ärisuhete kaudu. |
5.2 Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang
68. |
Ettevõtja suutlikkus saada vajalikku teavet väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta võib varieeruda sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu ettevõtja lepingupõhised kokkulepped, see, mil määral tal on kontroll konsolideerimisest välja jäävate tehingute üle, ja tema ostujõud. Kui ettevõtjal ei ole suutlikkust kontrollida oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide tegevust ja ärisuhteid, võib väärtusahelat käsitleva teabe hankimine olla keerulisem. |
69. |
On olukordi, kus ettevõtja ei saa mõistlike jõupingutustega koguda teavet oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta, nagu on nõutud andmepunktis 63. Sellisel juhul hindab ettevõtja oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta esitatavat teavet, kasutades kogu mõistlikku ja toetavat teavet, nagu sektori keskmised andmed ja muud asendusandmed. |
70. |
Väärtusahelat käsitleva teabe hankimine võib olla keeruline ka VKEde ja muude väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide üksuste puhul, mis ei kuulu direktiivi 2013/34/EL artiklitega 19a ja 29a nõutud kestlikkusaruandluse kohaldamisalasse (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“). |
71. |
Seoses poliitika , meetmete ja eesmärkidega hõlmab ettevõtja aruandlus väärtusahelat käsitlevat teavet niivõrd, kuivõrd see poliitika ning need meetmed ja eesmärgid hõlmavad väärtusahelas osalejaid. Mis puudutab mõõdikuid, siis paljudel juhtudel, eelkõige keskkonnaküsimustes, mille kohta on olemas asendusandmed, võib ettevõtja olla võimeline täitma aruandlusnõudeid ilma väärtusahela eelnevates ja järgmistes etappides osalejatelt, eelkõige VKEdelt, andmeid kogumata, nt 3. valdkonna KHG heitkoguste arvutamisel. |
72. |
Sektori keskmisi andmeid või muid asendusandmeid kasutades antud hinnangute arvessevõtmise tulemuseks ei tohi olla teave, mis ei vasta teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi 2. peatükk ja peatükk 7.2 „Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus“). |
6. Ajaperspektiivid
6.1 Aruandeperiood
73. |
Ettevõtja kestlikkusaruande aruandeperiood peab vastama tema finantsaruannete aruandeperioodile. |
6.2 Mineviku, oleviku ja tuleviku sidumine
74. |
Ettevõtja loob oma kestlikkusaruandes asjakohased seosed tagasiulatuva ja tulevikku suunatud teabe vahel, kui see on asjakohane, et edendada selget arusaamist sellest, kuidas ajalooline teave on seotud tulevikku suunatud teabega. |
6.3 Aruandlus võrdlusaastaga võrreldes tehtud edusammude kohta
75. |
Võrdlusaasta on varasem vaatluskuupäev või -periood, mille kohta on teave kättesaadav ja millega saab hilisemat teavet aja jooksul võrrelda. |
76. |
Ettevõtja esitab võrdlusaasta võrdlusandmed jooksval perioodil esitatud summade kohta, kui ta annab aru arengust ja edusammudest eesmärgi saavutamisel, välja arvatud juhul, kui asjakohase avalikustamisnõudega on juba kindlaks määratud, kuidas edusammudest teatada. Ettevõtja võib lisada ka varasema teabe võrdlusaasta ja aruandeperioodi vahel saavutatud vahe-eesmärkide kohta, kui see on asjakohane teave. |
6.4 Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses
77. |
Kestlikkusaruande koostamisel kohaldab ettevõtja alates aruandeperioodi lõpust järgmisi ajavahemikke:
|
78. |
Ettevõtja kasutab pika ajaperspektiivi täiendavat jaotust, kui mõju või meetmed kestavad eeldatavasti kauem kui viis aastat ja kui kestlikkusaruannete kasutajatele on vaja anda asjakohast teavet. |
79. |
Kui mõnes muus ESRSis avalikustatava teabe puhul on vaja teistsuguseid keskmise või pika ajavahemiku määratlusi, on ülimuslikud nende ESRSide määratlused. |
80. |
Võib esineda olukordi, kus andmepunktis 77 osutatud keskmise või pika perspektiivi kasutamise tulemuseks on ebaoluline teave, sest ettevõtja kasutab teistsugust määratlust i) oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja juhtimise protsesside puhul või ii) oma meetmete kindlaksmääramisel ja eesmärkide seadmisel. Need asjaolud võivad olla tingitud valdkonnaspetsiifilistest omadustest, nagu rahavood ja äritsüklid, kapitaliinvesteeringute eeldatav kestus, ajavahemikud, mille jooksul kestlikkusaruannete kasutajad oma hinnangud läbi viivad, või planeerimisperioodid, mida ettevõtja sektoris tavaliselt otsuste tegemisel kasutatakse. Sellises olukorras võib ettevõtja kasutada teistsugust keskmise ja/või pika ajavahemiku määratlust (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2, andmepunkt 9). |
81. |
ESRSi viited lühikesele, keskmisele ja pikale perspektiivile viitavad ajavahemikule, mille ettevõtja on kindlaks määranud vastavalt andmepunktide 77–80 sätetele. |
7. Kestlikkusteabe koostamine ja esitamine
82. |
Selles peatükis esitatakse üldnõuded, mida tuleb kohaldada kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel. |
7.1 Võrdlusandmete esitamine
83. |
Ettevõtja avalikustab eelmise perioodi võrdlusandmed kõigi jooksval perioodil avalikustatud kvantitatiivsete mõõdikute ja rahaliste summade kohta. Kui see on käesoleva perioodi kestlikkusaruande mõistmiseks oluline, avalikustab ettevõtja ka kirjeldava teabe võrdlusteabe. |
84. |
Kui ettevõtja esitab võrdlusandmed, mis erinevad eelmisel perioodil esitatud teabest, avalikustab ta:
|
85. |
Mõnikord on võimatu kohandada ühe või mitme eelneva perioodi võrdlusandmeid, et saavutada võrreldavus käesoleva perioodiga. Näiteks ei pruugi olla andmeid kogutud eelmis(t)e perioodi(de) jooksul viisil, mis võimaldab kas uue mõõdiku või eesmärgi määratluse tagasiulatuvat kohaldamist või korrigeerimist, et parandada varasema perioodi viga, ning teabe taasloomine ei pruugi olla teostatav (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2). Kui ühe või mitme eelneva perioodi võrdlusandmete kohandamine ei ole võimalik, avalikustab ettevõtja selle asjaolu. |
86. |
Kui mõne ESRSi kohaselt peab ettevõtja esitama mõõdiku või andmepunkti kohta rohkem kui ühe võrdlusperioodi andmed, kohaldatakse selle ESRSi nõudeid. |
7.2 Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus
87. |
Kui kvantitatiivseid mõõdikuid ja rahalisi summasid, sh teavet väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta (vt käesoleva standardi 5. peatükk), ei saa otseselt mõõta ja neid saab ainult hinnata, võib tekkida mõõtemääramatus. |
88. |
Ettevõtja avalikustab teabe, mis võimaldab kasutajatel mõista kõige olulisemat ebakindlust, mis mõjutab tema kestlikkusaruandes esitatud kvantitatiivseid mõõdikuid ja rahalisi summasid. |
89. |
Mõistlike eelduste ja hinnangute, sh stsenaariumi- või tundlikkusanalüüsi kasutamine on kestlikkusalase teabe koostamise oluline osa ega vähenda selle teabe kasulikkust, tingimusel et eeldusi ja hinnanguid kirjeldatakse ja selgitatakse täpselt. Isegi suur mõõtemääramatus ei välista alati, et selline eeldus või hinnang võib anda kasulikku teavet või vastab teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi B liide). |
90. |
Kestlikkusaruande koostamisel kasutatud andmed ja eeldused peavad olema võimalikult täpselt kooskõlas ettevõtja finantsaruannetes kasutatud vastavate finantsandmete ja eeldustega. |
91. |
Mõne ESRSi kohaselt tuleb avalikustada teave, näiteks selgitused võimalike tulevikusündmuste kohta, mille tulemused on ebakindlad. Hinnates, kas teave selliste võimalike tulevaste sündmuste kohta on oluline, viitab ettevõtja käesoleva standardi 3. peatükis esitatud kriteeriumidele ja võtab arvesse järgmist:
|
92. |
Võimalike tulemuste hindamisel võtab ettevõtja arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, sh teavet väikese tõenäosuse ja suure mõjuga tulemuste kohta, mis koondatuna võivad muutuda oluliseks. Näiteks võib ettevõtja kokku puutuda mitme mõju või riskiga, millest igaüks võib põhjustada sama liiki häireid, näiteks häireid ettevõtja tarneahelas. Teave üksiku riskiallika kohta ei pruugi olla oluline, kui sellest allikast on häirete esinemine väga ebatõenäoline. Teave tarneahela kõigi allikate häirete koondriski kohta võib siiski olla oluline (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2). |
7.3 Pärast aruandeperioodi lõppu toimunud sündmuste kohta avalikustatava teabe ajakohastamine
93. |
Mõnel juhul võib ettevõtja saada teavet pärast aruandeperioodi, kuid enne, kui tegevusaruanne on avaldamiseks heaks kiidetud. Kui selline teave annab tõendeid või teavet perioodi lõpus valitsevate tingimuste kohta, ajakohastab ettevõtja vajaduse korral hinnanguid ja avalikustatavat kestlikkusteavet, võttes arvesse uut teavet. |
94. |
Kui selline teave annab tõendeid või teavet pärast aruandeperioodi lõppu toimunud oluliste tehingute, muude sündmuste ja esinenud tingimuste kohta, esitab ettevõtja kirjeldava teabe selliste aastalõpujärgsete sündmuste olemasolu, laadi ja võimalike tagajärgede kohta, kui see on asjakohane. |
7.4 Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel
95. |
Mõõdikute, sh eesmärkide seadmisel ja nende saavutamisel tehtavate edusammude jälgimiseks kasutatavate mõõdikute kindlaksmääramine ja arvutamine peab olema aja jooksul järjepidev. Ettevõtja esitab korrigeeritud võrdlusandmed, v.a juhul, kui see on teostamatu (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2), kui ta on:
|
7.5 Eelnevate perioodide vigadest teatamine
96. |
Ettevõtja korrigeerib eelmiste perioodide olulised vead, korrigeerides eelmis(t)e perioodi(de) võrdlussummad, v.a juhul, kui see on võimatu. See nõue ei laiene aruandeperioodidele, mis eelnevad esimesele aastale, mil ettevõtja ESRSi kohaldas. |
97. |
Eelmise perioodi vead on väljajätted ja väärkajastamised ettevõtja ühe või mitme eelmise perioodi kestlikkusaruandes. Sellised vead tulenevad sellest, et ei kasutata või kuritarvitatakse usaldusväärset teavet,
|
98. |
Selliste vigade hulka kuuluvad: matemaatiliste vigade, mõõdikute või eesmärkide määratluste kohaldamisel tehtud vigade, faktide tähelepanuta jätmise või väära tõlgendamise ning pettuse mõju. |
99. |
Sel perioodil avastatud jooksva perioodi võimalikud vead parandatakse enne, kui tegevusaruanne avaldamiseks heaks kiidetakse. Ent mõnikord avastatakse olulisi vigu alles mõnel hilisemal perioodil. |
100. |
Kui ei ole võimalik kindlaks määrata vea mõju kõigile esitatud varasematele perioodidele, korrigeerib ettevõtja võrdlusandmeid, et parandada viga alates varaseimast võimalikust kuupäevast. Varasema perioodi kohta avalikustatud teabe korrigeerimisel ei kasuta ettevõtja tagantjärele saadud teavet ei eeldustes selle kohta, millised oleksid olnud juhtkonna kavatsused varasemal perioodil, ega varasemal perioodil avalikustatud summade hindamisel. Seda nõuet kohaldatakse nii tagasivaatava kui ka tulevikku suunatud teabe korrigeerimise suhtes. |
101. |
Vigade parandusi eristatakse hinnangute muudatustest. Hinnangud tuleb läbi vaadata niipea, kui saadakse lisateavet (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2). |
7.6 Konsolideeritud aruandlus ja tütarettevõtjate erand
102. |
Kui ettevõtja esitab konsolideeritud aruandeid, hindab ta olulisi mõjusid, riske ja võimalusi kogu konsolideerimisgrupi jaoks olenemata konsolideerimisgrupi õiguslikust struktuurist. Ettevõtja tagab, et kõik tütarettevõtjad on hõlmatud viisil, mis võimaldab erapooletult tuvastada olulisi mõjusid, riske ja võimalusi. Kriteeriumid ja künnised mõju, riski või võimaluse olulisuse hindamiseks määratakse kindlaks käesoleva standardi 3. peatüki alusel. |
103. |
Kui ettevõtja tuvastab märkimisväärseid erinevusi konsolideerimisgrupi tasandi oluliste mõjude, riskide või võimaluste ning ühe või mitme tütarettevõtja oluliste mõjude, riskide või võimaluste vahel, esitab ettevõtja vajaduse korral asjaomas(t)e tütarettevõtja(te) mõjude, riskide ja võimaluste piisava kirjelduse. |
104. |
Hinnates, kas erinevused konsolideerimisgrupi tasandi oluliste mõjude, riskide või võimaluste ning ühe või mitme tütarettevõtja oluliste mõjude, riskide või võimaluste vahel on märkimisväärsed, võib ettevõtja võtta arvesse erinevaid asjaolusid, näiteks seda, kas tütarettevõtja tegutseb või tütarettevõtjad tegutsevad muus sektoris kui ülejäänud konsolideerimisgrupp, või peatükis 3.7 „Jaotamise tase“ kirjeldatud asjaolusid. |
7.7 Salastatud ja tundlik teave ning teave intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta
105. |
Ettevõtja ei ole kohustatud avaldama salastatud teavet või tundlikku teavet, isegi kui sellist teavet peetakse oluliseks. |
106. |
Oma strateegiat
,
kavasid ja meetmeid käsitleva teabe avalikustamisel, kui konkreetne intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele vastav teave on avalikustamisnõude eesmärgi täitmiseks asjakohane, võib ettevõtja siiski selle konkreetse teabe esitamata jätta, kui:
|
107. |
Kui ettevõtja jätab välja salastatud teabe või tundliku teabe või konkreetse teabe, mis vastab intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele, sest see vastab eelmises punktis sätestatud kriteeriumidele, täidab ta kõnealust avalikustamisnõuet, avalikustades kogu muu nõutava teabe. |
108. |
Ettevõtja teeb kõik mõistlikud jõupingutused tagamaks, et lisaks salastatud teabe või tundliku teabe või intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele vastava konkreetse teabe väljajätmisele ei kahjustata kõnealuse avalikustatava teabe üldist asjakohasust. |
7.8 Aruandlus võimaluste kohta
109. |
Kui antakse võimalustest aru, peab avalikustatav teave hõlmama kirjeldavat teavet, mis võimaldab lugejal mõista võimalust ettevõtja või kogu sektori jaoks. Võimalustest aru andes võtab ettevõtja arvesse avalikustatava teabe olulisust. Sellega seoses võtab ta muude tegurite hulgas arvesse järgmist:
|
8. Kestlikkusaruande struktuur
110. |
See peatükk on aluseks kestlikkusaspektide kohta teabe esitamisel ettevõtja tegevusaruandes kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artiklitega 19a ja 29a (st kestlikkusaruanne). Selline teave on esitatud tegevusaruande spetsiaalses osas, mida nimetatakse kestlikkusaruandeks. Käesoleva standardi F liites „ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuuri näide“ on esitatud illustreeriv näide kestlikkusaruandest, mis on struktureeritud vastavalt käesoleva peatüki nõuetele. |
8.1. Üldine esitusviis
111. |
Kestlikkusteave esitatakse:
|
8.2. Kestlikkusaruande sisu ja struktuur
112. |
V.a käesoleva standardi peatükiga 9.1 „Andmete esitamine viidetena“ ette nähtud võimalus esitada andmeid viidetena, esitab ettevõtja kogu teabe, mille avalikustamist on ESRSiga vastavalt käesoleva standardi 1. peatükile nõutud, tegevusaruande vastavas osas. |
113. |
Ettevõtja lisab kestlikkusaruandesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (8) artikli 8 ja komisjoni delegeeritud määruste kohase teabe, milles täpsustatakse sellise avalikustamise sisu ja muu vajalik teave. Ettevõtja tagab, et selline avalikustatav teave on kestlikkusaruandes eraldi tuvastatav. Iga taksonoomiamääruses määratletud keskkonnaeesmärgiga seotud avalikustatav teave esitatakse koos kestlikkusaruande keskkonnaosa selgelt eristatavas osas. Sellise avalikustamise suhtes ei kohaldata ESRSi sätteid, v.a käesolev andmepunkt ja käesoleva standardi andmepunkti 115 esimene lause. |
114. |
Kui ettevõtja lisab oma kestlikkusaruandesse täiendava teabe, mis tuleneb i) muudest õigusaktidest, millega nõutakse ettevõtjalt kestlikkusteabe avalikustamist, või ii) üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditest ja raamistikest, sh mittekohustuslikest suunistest ja sektoripõhistest suunistest, mille on avaldanud muud standardeid kehtestavad organid (nt rahvusvahelise kestlikkusstandardite nõukogu või globaalse aruandlusalgatuse välja antud tehniline materjal), siis avalikustatav teave:
|
115. |
Ettevõtja jagab oma kestlikkusaruande nelja ossa järgmises järjestuses: üldteave, keskkonnateave (sh määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohane avalikustamine), sotsiaalne ja juhtimisteave. Järgides käesoleva standardi peatükis 3.6 „Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid“ esitatud sätet, võib ettevõtja juhul, kui ühes osas esitatud teave hõlmab ka teises osas esitatavat teavet, ühes osas osutada teises osas esitatud teabele, vältides dubleerimist. Ettevõtja võib rakendada käesoleva standardi F liites kirjeldatud üksikasjalikku struktuuri. |
116. |
Sektoripõhiste ESRSide kohaselt nõutav avalikustatav teave rühmitatakse aruandlusvaldkondade ja vajaduse korral kestlikkusteemade järgi. See esitatakse koos ESRS 2 ja vastavate teemapõhiste ESRSidega nõutava teabega. |
117. |
Kui ettevõtja töötab välja olulise üksusepõhiselt avalikustatava teabe kooskõlas andmepunktiga 11, avalikustab ta selle teabe koos kõige asjakohasema sektoriülese ja sektoripõhise teabega. |
9. Seosed äriühingu aruandluse muude osadega ja seotud teave
118. |
Ettevõtja esitab teabe, mis võimaldab tema kestlikkusaruande kasutajatel hinnata seoseid aruandes esitatud teabe eri osade vahel ning seoseid kestlikkusaruandes esitatud teabe ja muu teabe vahel äriühingu muus aruandluses. |
9.1. Andmete esitamine viidetena
119. |
Kui andmepunktis 120 sätestatud tingimused on täidetud, võib mõne standardi avalikustamisnõudes ette nähtud teabe, sh avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti, lisada kestlikkusaruandesse sel viisil, et viidatakse järgmisele:
|
120. |
Ettevõtja võib lisada andmeid viidetena andmepunktis 119 loetletud dokumentidele või nende osadele, tingimusel et viitena esitatud teave:
|
121. |
Kui andmepunktis 120 kehtestatud tingimused on täidetud, võib mõne standardi avalikustamisnõudega ette nähtud andmed (sh avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti) lisada kestlikkusaruandesse viitena ettevõtja aruandele, mis on koostatud vastavalt ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) määrusele (EL) nr 1221/2009 (12). Sellisel juhul tagab ettevõtja, et viitena esitatud andmete koostamisel on lähtutud samadest alustest nagu ESRSide puhul, sh seoses konsolideerimise ulatuse ja väärtusahela teabe käsitlemisega. |
122. |
Kui kestlikkusaruande koostamisel kasutatakse andmete esitamist viidetena, võtab ettevõtja arvesse esitatud teabe üldist sidusust ja tagab, et viitena esitamine ei kahjusta kestlikkusaruande loetavust. Käesoleva standardi G liites „Näide andmete esitamise kohta viidetena“ on esitatud illustreeriv näide andmete esitamise kohta viitena (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2). |
9.2. Seotud teave ja ühenduvus finantsaruannetega
123. |
Ettevõtja kirjeldab eri andmete vahelisi seoseid. Selleks võib olla vaja ühendada kirjeldav teave ühingujuhtimise, strateegia ja riskijuhtimise kohta seotud mõõdikute ja eesmärkidega. Näiteks võib ettevõtjal seotud teabe esitamisel olla vaja selgitada oma strateegia mõju või tõenäolist mõju oma finantsaruannetele või finantsplaanidele või selgitada, kuidas ettevõtja strateegia on seotud mõõdikute ja eesmärkidega, mida kasutatakse edusammude mõõtmiseks. Lisaks võib ettevõtjal olla vaja selgitada, kuidas tema loodusvarade kasutamine ja muutused tarneahelas võivad võimendada, muuta või vähendada tema olulisi mõjusid , riske ja võimalusi. Tal võib olla vaja siduda see teave teabega tootmiskuludele avalduva praeguse või prognoositava finantsmõju kohta, strateegilise reageerimisega selliste mõjude või riskide leevendamiseks ja sellega seotud investeeringutega uutesse varadesse. Samuti võib ettevõtjal olla vaja siduda kirjeldav teave asjaomaste mõõdikute ja eesmärkidega ning finantsaruannetes sisalduva teabega. Seoseid kirjeldav teave peab olema selge ja kokkuvõtlik. |
124. |
Kui kestlikkusaruanne sisaldab rahalisi summasid või muid kvantitatiivseid andmepunkte, mis ületavad olulisuse künnise ja esitatakse finantsaruannetes (otsene seos kestlikkusaruandes ja finantsaruannetes avalikustatud teabe vahel), lisab ettevõtja viite oma finantsaruannete asjaomasele punktile, kust leiab vastava teabe. |
125. |
Kestlikkusaruanne võib sisaldada rahalisi summasid või muid kvantitatiivseid andmepunkte, mis ületavad olulisuse piirmäära ja mis on kas ettevõtja finantsaruannetes esitatud rahasummade või kvantitatiivsete andmete koondsumma või osa nendest (kaudne seos kestlikkusaruandes ja finantsaruannetes avalikustatud teabe vahel). Sellisel juhul selgitab ettevõtja, kuidas need summad või andmepunktid on seotud finantsaruandes esitatud kõige asjakohasema(te) summa(de)ga. Avalikustatav teave peab sisaldama viidet finantsaruannete kirjele ja/või asjaomas(t)ele punkti(de)le, kust on võimalik leida vastavat teavet. Vajaduse korral võib esitada kooskõlastava võrdlemise, mille võib esitada tabeli kujul. |
126. |
Kui teave ei ole andmepunktidega 124 ja 125 hõlmatud, selgitab ettevõtja olulisuse künnise alusel oma kestlikkusaruandes esitatud oluliste andmete, eelduste ja kvalitatiivse teabe vastavust finantsaruannete vastavatele andmetele, eeldustele ja kvalitatiivsele teabele. See võib nii olla juhul, kui kestlikkusaruanne sisaldab järgmist:
|
127. |
Andmepunktiga 126 nõutud järjepidevus peab olema ühe andmepunkti tasandil ja sisaldama viidet finantsaruannete asjakohasele kirjele või finantsaruannete lisa punktile. Kui olulised andmed, eeldused ja kvalitatiivne teave ei ole kooskõlas, teatab ettevõtja sellest ja selgitab selle põhjust. |
128. |
Näited punktidest, mille puhul nõutakse andmepunktis 126 mainitud selgitust, on järgmised:
|
129. |
Teema- ja sektoripõhised standardid võivad sisaldada nõudeid, mis hõlmavad võrdlusi või illustreerivad andmete ja eelduste järjepidevust konkreetsete avalikustamisnõuete puhul. Sellisel juhul kohaldatakse kõnealuste ESRSide nõudeid. |
10. Üleminekusätted
10.1. Üksusepõhise avalikustatava teabega seotud üleminekusäte
130. |
See, mil määral kestlikkusaspektid on ESRSiga hõlmatud, peaks selguma edasiste avalikustamisnõuete väljatöötamisel. Seetõttu on tõenäoline, et vajadus majandusüksusepõhise avalikustamise järele väheneb aja jooksul, eelkõige tulevaste sektoripõhiste standardite vastuvõtmise tõttu. |
131. |
Oma üksusepõhise avalikustatava teabe kindlaksmääramisel võib ettevõtja võtta üleminekumeetmeid seoses sellise teabe koostamisega esimeses kolmes iga-aastases kestlikkusaruandes, mille käigus ta võib esmajärjekorras:
|
10.2. Üleminekusäte seoses 5. peatükiga „Väärtusahel“
132. |
ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse esimese kolme aasta jooksul selgitab ettevõtja juhul, kui kogu vajalik teave väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta ei ole kättesaadav, mida ta on teinud, et oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta vajalikku teavet saada, põhjuseid, miks kogu vajalikku teavet ei ole veel saadud, ja seda, kuidas ta kavatseb edaspidi vajaliku teabe saada. |
133. |
ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse esimese kolme aasta jooksul lähtub ettevõtja järgmisest, et võtta arvesse raskusi, millega ettevõtjad võivad kokku puutuda teabe kogumisel osalejatelt kogu oma väärtusahelas, ning selleks, et piirata VKEde koormust väärtusahelas:
|
134. |
Andmepunkte 132 ja 133 kohaldatakse olenemata sellest, kas asjaomane väärtusahelas osaleja on VKE või mitte. |
135. |
Ettevõtja lisab alates ESRSi-kohase aruandluse neljandast aastast väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide teabe vastavalt andmepunktile 63. Sellega seoses ei lähe teave, mille esitamist ettevõtja väärtusahela eelnevatesse ja/või järgnevatesse etappidesse kuuluvatelt VKEdelt standardiga nõutakse, kaugemale börsil noteeritud VKEsid käsitleva tulevase ESRSi standardi sisust. |
10.3. Peatükiga 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ seotud üleminekusäte
136. |
Selleks, et lihtsustada käesoleva standardi esmakordset kohaldamist, ei ole ettevõtja kohustatud avalikustama peatükis 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ nõutud võrdlevat teavet ESRSi-kohase kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal. C liites „Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu“ loetletud avalikustamisnõuete puhul kohaldatakse käesolevat üleminekusätet järkjärgulise avalikustamise nõude kohustusliku kohaldamise esimese aasta suhtes. |
10.4. Üleminekusäte. Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu
137. |
Käesoleva standardi C liitega „Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu“ on kehtestatud sätted selliste järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete või standardite avalikustamisnõuete andmepunktide kohta, mille võib välja jätta või mis ei ole kohaldatavad ESRSi-kohase kestlikkusaruande koostamise esimes(t)el aasta(te)l. |
A liide.
Kohaldamisnõuded
Käesolev lisa on standardi ESRS 1 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel.
Üksusepõhine avalikustatav teave
AR 1. |
Üksusepõhine avalikustatav teave peab võimaldama kasutajatel mõista ettevõtja mõjusid , riske ja võimalusi seoses keskkonna-, sotsiaalsete või juhtimisküsimustega. |
AR 2. |
Üksusepõhise avalikustatava teabe koostamisel tagab ettevõtja, et:
|
AR 3. |
Määratledes mõõdikute kasulikkust oma üksusepõhises avalikustatavas teabes, võtab ettevõtja arvesse,
|
AR 4. |
Üksusepõhise avalikustatava teabe koostamisel võtab ettevõtja hoolikalt arvesse järgmist:
|
AR 5. |
Täiendavaid suuniseid üksusepõhise avalikustatava teabe koostamiseks võib leida, kui võtta arvesse teavet, mida nõutakse teemapõhiste standardite raames, milles käsitletakse sarnaseid kestlikkusaspekte. |
Topeltolulisus
Sidusrühmad ja nende tähtsus olulisuse hindamise protsessis
AR 6. |
Lisaks andmepunktis 22 loetletud sidusrühmadele on tavapärased sidusrühmade kategooriad veel: palgatöötajad jm töötajad, tarnijad, tarbijad, kliendid, lõppkasutajad, kohalikud kogukonnad ja haavatavas olukorras isikud, ametiasutused, sh reguleerivad asutused, järelevalveasutused ja keskpangad. |
AR 7. |
Loodust võib pidada vaikivaks sidusrühmaks. Sellisel juhul võivad ettevõtja olulisuse hindamist toetada ökoloogilised ja liikide kaitset käsitlevad andmed. |
AR 8. |
Olulisuse hindamisel lähtutakse dialoogist mõjutatud sidusrühmadega. Ettevõtja võib teha koostööd mõjutatud sidusrühmade või nende esindajatega (nt palgatöötajad või ametiühingud), kestlikkusaruannete kasutajate ja muude ekspertidega, et anda sisendeid või saada tagasisidet oma järelduste kohta seoses oluliste mõjude, riskide ja võimalustega. |
Mõjuga seotud olulisuse hindamine
AR 9. |
Mõjuga seotud olulisuse hindamisel ja aruandes käsitletavate oluliste aspektide kindlaksmääramisel võtab ettevõtja arvesse kolme järgmist etappi:
|
Tõsiduse näitajad
AR 10. |
Tõsiduse kindlakstegemisel lähtutakse järgmistest teguritest:
|
AR 11. |
Ükskõik milline nendest kolmest näitajast (tase, ulatus ja pöördumatus) võib muuta negatiivse mõju tõsiseks. Võimaliku negatiivse mõju korral inimõigustele on mõju tõsidus selle tõenäosuse suhtes ülimuslik. |
Ettevõtjaga seotud mõjud
AR 12. |
Illustreeriv näide:
|
Majandusliku olulisuse hindamine
AR 13. |
Allpool on esitatud näited selle kohta, kuidas mõjud ja
sõltuvus
on riskide või võimaluste allikaks:
|
AR 14. |
Majandusliku olulisuse hindamise lähtepunktiks on selliste riskide ja võimaluste kindlakstegemine, mis mõjutavad või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need mõjutavad ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi, rahavooge, rahastamisele juurdepääsu või kapitalikulusid lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Sellega seoses võtab ettevõtja arvesse järgmist:
|
AR 15. |
Kui ettevõtja on oma riskid ja võimalused kindlaks teinud, otsustab ta, millised neist on aruandluse seisukohast olulised. See põhineb i) esinemise tõenäosuse ja ii) asjakohaste künniste alusel kindlaks määratud võimaliku finantsmõju suuruse kombinatsioonil. Selles etapis võtab ta arvesse nende riskide ja võimaluste mõju finantsmõjule lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, tuginedes järgmisele:
|
Kestlikkusaspektid, mida tuleb olulisuse hindamisel arvesse võtta
AR 16. |
Olulisuse hindamisel võtab ettevõtja arvesse järgmist teemapõhistes ESRSides käsitletud kestlikkusaspektide loetelu. Kui ettevõtja olulisuse hindamise tulemusena (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1) hinnatakse mõnd selles loetelus esitatud kestlikkusaspekti oluliseks, esitab ettevõtja aruande vastavalt asjaomase teemakohase standardi avalikustamisnõuetele. Selle loetelu kasutamine ei asenda oluliste aspektide kindlaksmääramise protsessi. See loetelu on vahend, mis toetab ettevõtja olulisuse hindamist. Ettevõtja peab oma oluliste asjaolude kindlaksmääramisel siiski arvesse võtma enda konkreetset olukorda. Samuti töötab ettevõtja vajaduse korral välja üksusepõhiselt avalikustatava teabe oluliste mõjude
,
riskide ja võimaluste kohta, mida ESRSid ei hõlma, nagu on kirjeldatud käesoleva standardi andmepunktis 11.
|
Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang
AR 17. |
Kui ettevõtja ei saa mõistlikele jõupingutustele vaatamata koguda väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet, nagu on nõutud andmepunktis 63, hindab ta esitatavat teavet, kasutades kogu mõistlikku ja toetavat teavet, mis on ettevõtjale aruandekuupäeval kättesaadav ilma liigsete kulude või jõupingutusteta. See hõlmab muu hulgas ettevõttesisest ja -välist teavet, nt kaudsetest allikatest pärit andmeid, sektori keskmisi andmeid, valimianalüüse, turu- ja võrdlusrühmade andmeid, muid asendusandmeid või kulupõhiseid andmeid. |
Kestlikkusaruande sisu ja struktuur
AR 18. |
Käesoleva standardi peatüki 8.2 „Kestlikkusaruannete sisu ja struktuur“ andmepunkti 115 näitena võib ettevõtja, kes hõlmab sama poliitikaga keskkonna- ja sotsiaalküsimusi, kasutada ristviiteid. See tähendab, et ettevõtja võib seda poliitikat käsitleda oma avalikustatava keskkonnaalase teabe all ja asjaomase sotsiaalse teabe all sellele viidata või vastupidi. Lubatud on mitut teemat hõlmav poliitika koondtutvustus. |
B liide.
Teabe kvalitatiivsed omadused
Käesolev lisa on standardi ESRS 1 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. Käesolevas lisas on määratletud kvalitatiivsed näitajad, millele ESRSi kohaselt koostatud kestlikkusaruandes esitatud teave peab vastama.
Asjakohasus
QC 1. |
Kestlikkusteave on asjakohane, kui see võib muuta kasutajate otsuseid topeltolulisuse alusel (vt käesoleva standardi 3. peatükk). |
QC 2. |
Teave võib muuta otsust isegi siis, kui mõni kasutaja otsustab seda mitte kasutada või on sellest juba teadlik muudest allikatest. Kestlikkusteave võib mõjutada kasutajate otsuseid, kui sellel on prognoosiv väärtus, kinnitav väärtus või mõlemad. Teabel on prognoosiv väärtus, kui seda saab kasutada sisendina protsessides, mida kasutajad kasutavad tulevaste tulemuste prognoosimiseks. Kestlikkusteave ise ei pea olema prognoos, vaid sellel on prognoosiv väärtus pigem siis, kui kasutajad kasutavad seda oma prognooside tegemisel. |
QC 3. |
Teabel on kinnitav väärtus, kui see annab tagasisidet varasemale hinnangule (kinnitab või muudab seda). |
QC 4. |
Olulisus on üksusepõhine aspekt, mis põhineb teabega seotud andmete laadil või ulatusel või mõlemal, nagu seda on hinnatud ettevõtja kestlikkusaruandluse kontekstis (vt käesoleva standardi 3. peatükk). |
Tõene esitus
QC 5. |
Selleks, et teave oleks kasulik, peab see kajastama mitte ainult asjakohaseid nähtusi, vaid ka tõetruult nende nähtuste sisu, mida sellega soovitakse kujutada. Täpne esitus eeldab, et teave on i) täielik, ii) neutraalne ja iii) täpne. |
QC 6. |
Mõju, riski või võimaluse täielik kirjeldus hõlmab kogu olulist teavet, mida kasutajad vajavad selle mõju, riski või võimaluse mõistmiseks. See hõlmab nii seda, kuidas ettevõtja on kohandanud oma strateegiat, riskijuhtimist ja juhtimist vastavalt sellele mõjule, riskile või võimalusele, samuti eesmärkide seadmiseks ja tulemuslikkuse mõõtmiseks kindlaksmääratud mõõdikuid. |
QC 7. |
Neutraalne kujutamine ei ole teabe valikul või avalikustamisel kallutatud. Teave on neutraalne, kui seda ei ole kallutatud, kaalutud, rõhutatud, varju jäetud või sellega muul viisil manipuleeritud, et suurendada tõenäosust, et kasutajad reageerivad sellele teabele positiivselt või negatiivselt. See peab olema tasakaalustatud, et hõlmata nii soodsaid/positiivseid kui ka ebasoodsaid/negatiivseid aspekte. Võrdset tähelepanu pööratakse nii mõjuga seotud olulisuse seisukohast negatiivsele või positiivsele olulisele mõjule kui ka majandusliku olulisuse seisukohast olulistele riskidele ja võimalustele. Igasugune kestlikkusalane teave, näiteks eesmärgid või kavad, peab hõlmama nii püüdlusi kui ka tegureid, mis võivad takistada ettevõtjat neid püüdlusi saavutamast, et esitatud kirjeldus oleks neutraalne. |
QC 8. |
Neutraalsust toetab hoolsuskohustus, mis tähendab, et ebakindlates tingimustes tuleb otsuste tegemisel olla ettevaatlik. Teavet ei tasakaalustata ega kompenseerita, et see oleks neutraalne. Hoolsuskohustus tähendab, et võimalusi ei ole ülehinnatud ja riske ei ole alahinnatud. Samuti ei võimalda hoolsuskohustuse rakendamine võimalusi alahinnata ega riske ülehinnata. Ettevõtja võib esitada netoandmed, kui nende lisamine brutoväärtustele ei varja asjakohast teavet ning sisaldab selget selgitust tasakaalustamise mõju ja põhjuste kohta. |
QC 9. |
Teave võib olla täpne, ilma et see oleks kõigis aspektides täiesti täpne. Täpne teave tähendab, et ettevõtja on rakendanud asjakohaseid protsesse ja sisekontrolli, et vältida olulisi vigu või olulisi väärkajastamisi. Sellisel kujul esitatakse hinnangud selge rõhuasetusega nende võimalikele piirangutele ja nendega seotud määramatusele (vt käesoleva standardi peatükk 7.2). Vajalik ja saavutatav täpsus ning tegurid, mis muudavad teabe täpseks, sõltuvad teabe laadist ja nende aspektide laadist, mida selles käsitletakse. Näiteks eeldab täpsus, et:
|
Võrreldavus
QC 10. |
Kestlikkusteave on võrreldav, kui seda saab võrrelda teabega, mille ettevõtja on esitanud eelmistel perioodidel, ja seda võib võrrelda teiste ettevõtjate, eelkõige sarnase tegevusega või samas tööstusharus tegutsevate ettevõtjate esitatud teabega. Võrdluse aluseks võib olla eesmärk, lähtetase, tööstusharu võrdlusalus, võrreldav teave teistelt ettevõtjatelt või rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonilt jne. |
QC 11. |
Võrreldavusega on seotud järjepidevus, kuid need ei ole üks ja sama. Järjepidevus tähendab seda, et ettevõtja ja teised ettevõtjad kasutavad sama kestlikkusaspekti puhul perioodist perioodi samu lähenemisviise või meetodeid. Järjepidevus aitab saavutada võrreldavuse eesmärki. |
QC 12. |
Võrreldavus ei ole ühetaoline. Selleks, et teave oleks võrreldav, peavad sarnased osad nägema välja sarnased ja erinevad osad peavad välja nägema erinevad. Kestlikkusteabe võrreldavust ei aita parandada see, kui erinevad asjad esitatakse nii, et need näevad välja sarnased, ega ka see, kui sarnased asjad esitatakse nii, et need näevad välja erinevad. |
Kontrollitavus
QC 13. |
Kontrollitavus loob kasutajatele kindlust, et teave on täielik, neutraalne ja täpne. Kestlikkusteave on kontrollitav, kui sellist teavet ennast või selle koostamiseks kasutatud sisendeid on võimalik kinnitada. |
QC 14. |
Kontrollitavus tähendab, et erinevad asjatundlikud ja sõltumatud vaatlejad võivad jõuda üksmeelele, kuigi mitte tingimata täielikule kokkuleppele, et konkreetne kirjeldus on usaldusväärne. Kestlikkusteave esitatakse viisil, mis suurendab selle kontrollitavust, näiteks:
|
QC 15. |
Osa kestlikkusteabest esitatakse selgituste või tulevikku suunatud teabe kujul. Sellist avalikustamist saab toetada, esitades tõeselt ja faktipõhiselt nt ettevõtja strateegiaid, plaane ja riskianalüüse. Selleks, et aidata kasutajatel otsustada, kas sellist teavet kasutada, kirjeldab ettevõtja teabe koostamise aluseks olevaid eeldusi ja meetodeid ning muid tegureid, mis tõendavad, et see kajastab ettevõtja tegelikke plaane või tehtud otsuseid. |
Arusaadavus
QC 16. |
Kestlikkusteave on arusaadav, kui see on selge ja kokkuvõtlik. Arusaadav teave võimaldab igal mõistlikult asjatundlikul kasutajal edastatavast teabest hõlpsasti aru saada. |
QC 17. |
Et kestlikkuse kohta avaldatav teave oleks kokkuvõtlik, tuleb selles a) vältida üldist standardteavet, mis ei ole seotud konkreetselt asjaomase ettevõtjaga; b) vältida teabe, sealhulgas ka finantsaruannetes esitatud teabe tarbetut dubleerimist ning c) kasutada selget keelt ning hästi struktureeritud lauseid ja lõike. Kokkuvõtlik avalikustamine hõlmab üksnes olulist teavet. Andmepunkti 113 kohaselt esitatud täiendav teave tuleb esitada viisil, millega välditakse olulise teabe varjamist. |
QC 18. |
Selgust saab suurendada, kui eristada aruandeperioodil toimunud arengut käsitlevat teavet n-ö püsiteabest, mis jääb ühest perioodist teise suhteliselt muutumatuks. Seda saab teha näiteks sel viisil, et ettevõtja kestlikkusega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesside omadusi, mis on pärast eelmist aruandeperioodi muutunud, kirjeldatakse eraldi nendest, mis jäävad samaks. |
QC 19. |
Kestlikkust käsitleva teabe täielikkus, selgus ja võrreldavus tuginevad kõik sellele, et teave esitatakse ühtse tervikuna. Selleks, et kestlikkusteabe avalikustamine oleks sidus, esitatakse see viisil, millega selgitatakse tausta ja seotud teabe vahelisi seoseid. Järjepidevuse huvides peab ettevõtja esitama teavet viisil, mis võimaldab kasutajatel seostada teavet tema kestlikkusega seotud mõjude , riskide ja võimaluste kohta ettevõtja finantsaruannetes esitatud teabega. |
QC 20. |
Kui finantsaruannetes käsitletud kestlikkusega seotud riskid ja võimalused mõjutavad kestlikkusaruandlust, lisab ettevõtja kestlikkusaruandesse teabe, mida kasutajad vajavad nende mõjude hindamiseks, ja esitab asjakohased lingid finantsaruannetele (vt käesoleva standardi 9. peatükk). Teabe tase, detailsus ja tehnilisus peavad olema kooskõlas kasutajate vajaduste ja ootustega. Lühendeid tuleb vältida ning mõõtühikud tuleb määratleda ja avalikustada. |
C liide
Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu
Käesolev lisa on standardi ESRS 1 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel.
ESRSid |
Avalikustamisnõue |
Avalikustamisnõude täielik nimetus |
Järkjärguline kasutuselevõtmine või jõustumiskuupäev (sh esimene aasta) |
ESRS 2 |
SBM-1 |
Strateegia, ärimudel ja väärtusahel |
Ettevõtja esitab standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-1 andmepunkti 40 alapunktis b (kogutulu jaotus oluliste ESRSi sektorite lõikes) ja andmepunkti 40 alapunktis c (täiendavate oluliste ESRSi sektorite loetelu) ette nähtud teabe alates kohaldamiskuupäevast, mis on kindlaks määratud direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 1 kolmanda lõigu punkti ii kohaselt vastu võetavas komisjoni delegeeritud õigusaktis. |
ESRS 2 |
SBM-3 |
Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
Ettevõtja võib jätta standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktiga e (prognoositav finantsmõju) ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. Ettevõtja võib täita standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis e esitatud nõuet, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta üksnes kvalitatiivse teabe, kui ei ole võimalik ette valmistada kvantitatiivselt avalikustatavat teavet. |
ESRS E1 |
E1-6 |
1., 2. ja 3. valdkonna heide (bruto) ja kasvuhoonegaaside koguheide |
Ettevõtjad või rühmad, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad jätta välja andmepunktid 3. valdkonna heitkoguste ja kasvuhoonegaaside koguheite kohta oma kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal. |
ESRS E1 |
E1-9 |
Olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev prognoositav finantsmõju |
Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega E1-9 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. Ettevõtja võib täita standardi avalikustamisnõuet E1-9, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta üksnes kvalitatiivse teabe, kui ei ole võimalik ette valmistada kvantitatiivselt avalikustatavat teavet. |
ESRS E2 |
E2-6 |
Saastega seotud mõjude, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega E2-6 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. V.a andmepunkti 40 alapunktiga b ette nähtud teave tõsiste juhtumite ja sadestumisega seoses kantud tegevus- ja kapitalikulude kohta aruandeperioodil, võib ettevõtja täita standardi avalikustamisnõuet E2-6, esitades kestlikkusaruande koostamise esimesel kolmel aastal üksnes kvalitatiivset teavet. |
ESRS E3 |
E3-5 |
Vee- ja mereressurssidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
Ettevõtja võib standardi avalikustamisnõude E3-5 kohase teabe oma kestlikkusaruande koostamise esimese aasta kohta välja jätta. Ettevõtja võib täita standardi avalikustamisnõuet E3-5, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta ainult kvalitatiivse teabe. |
ESRS E4 |
Kõik avalikustamisnõuded |
Kõik avalikustamisnõuded |
Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta standardi ESRS E4 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta. |
ESRS E4 |
E4-6 |
Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega E4-6 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. Ettevõtja võib täita standardi avalikustamisnõuet E4-6, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta ainult kvalitatiivse teabe. |
ESRS E5 |
E5-6 |
Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõjude, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega E5-6 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. Ettevõtja võib täita standardi avalikustamisnõuet E5-6, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta ainult kvalitatiivse teabe. |
ESRS S1 |
Kõik avalikustamisnõuded |
Kõik avalikustamisnõuded |
Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (konsolideeritud alusel, kui see on asjakohane), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese aasta kohta esitamata jätta standardi ESRS S1 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe. |
ESRS S1 |
S1-7 |
Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate omadused |
Ettevõtja võib oma kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta aruandlusest välja kõik selle avalikustamisnõude andmepunktid. |
ESRS S1 |
S1-8 |
Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog |
Ettevõtja võib kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta avalikustamata selle avalikustamisnõude kohase teabe oma palgatöötajate kohta EMP-välistes riikides. |
ESRS S1 |
S1-11 |
Sotsiaalkaitse |
Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-11 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. |
ESRS S1 |
S1-12 |
Puuetega palgatöötajate osakaal |
Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-12 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. |
ESRS S1 |
S1-13 |
Koolitus ja oskuste arendamine |
Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-13 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. |
ESRS S1 |
S1-14 |
Tervishoid ja ohutus |
Ettevõtja võib kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta välja andmepunktid tööga seotud terviseprobleemide ning vigastuste, õnnetuste, surmajuhtumite ja tööga seotud terviseprobleemide tõttu kaotatud päevade arvu kohta. |
ESRS S1 |
S1-14 |
Tervishoid ja ohutus |
Ettevõtja võib oma kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta välja teabe mittepalgatöötajate kohta |
ESRS S1 |
S1-15 |
Töö ja eraelu tasakaal |
Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-15 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. |
ESRS S2 |
Kõik avalikustamisnõuded |
Kõik avalikustamisnõuded |
Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta standardi ESRS S2 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta. |
ESRS S3 |
Kõik avalikustamisnõuded |
Kõik avalikustamisnõuded |
Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta standardi ESRS S3 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta. |
ESRS S4 |
Kõik avalikustamisnõuded |
Kõik avalikustamisnõuded |
Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta standardi ESRS S4 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta. |
D liide
ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuur
See liide on standardi ESRS 1 lahutamatu osa ja sellel on standardi teiste osadega sama tähtsus seoses neljaosalise aruandlusega, nagu on kirjeldatud andmepunktis 115.
Tegevusaruande osa |
ESRSi kodifitseerimine |
Pealkiri |
||
|
ESRS 2 |
„Avalikustamise üldised reeglid“, sh standardi ESRS 2 C liites loetletud teemapõhiste standardite kohaldamisnõuete alusel esitatud teave. |
||
|
Ei kohaldata |
Määruse (EL) 2020/852 (taksonoomiamäärus) artikli 8 kohane avalikustamine |
||
|
ESRS E1 |
Kliimamuutus |
||
|
ESRS E2 |
Reostus |
||
|
ESRS E3 |
Vee- ja mereressursid |
||
|
ESRS E4 |
Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid |
||
|
ESRS E5 |
Ressursikasutus ja ringmajandus |
||
|
ESRS S1 |
Oma töötajaskond |
||
|
ESRS S2 |
Töötajad väärtusahelas |
||
|
ESRS S3 |
Mõjutatud kogukonnad |
||
|
ESRS S4 |
Tarbijad ja lõppkasutajad |
||
|
ESRS G1 |
Äriline käitumine |
E liide
Vooskeem ESRSi-kohaselt avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks
Olulisuse hindamine on ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse lähtepunktiks. Käesolevas liites on esitatud mittesiduv näide 3. peatükis kirjeldatud mõju ja majandusliku olulisuse hindamisest. Standardi ESRS 2 peatüki 4.1 avalikustamisnõudes IRO-1 sisalduvad üldised avalikustamisnõuded seoses protsessiga, mida ettevõtja kasutab mõjude, riskide ja võimaluste kindlaksmääramiseks ja nende olulisuse hindamiseks. Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes SBM-3 on esitatud üldised avalikustamisnõuded oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta, mis tulenevad ettevõtja olulisuse hinnangust. Ettevõtja võib jätta teemapõhisest standardist välja kõik avalikustamisnõuded, kui kõnealune teema ei ole tema hinnangul oluline. Sellisel juhul võib ta avalikustada lühiselgituse selle teema olulisuse hindamise järelduste kohta, aga peab avalikustama üksikasjaliku selgituse kliimamuutuste standardi ESRS E1 puhul (standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-2). ESRSi standarditega kehtestatakse avalikustamise, mitte käitumise nõuded. Tegevuskavade, eesmärkide, poliitika, stsenaariumianalüüsi ja üleminekukavadega seotud avalikustamisnõuded on proportsionaalsed, sest need sõltuvad sellest, kas ettevõtjal on kõnealused dokumendid olemas, mis võib sõltuda ettevõtja suurusest, suutlikkusest, ressurssidest ja oskustest. Märkus. Allpool esitatud vooskeem ei hõlma olukorda, kus ettevõtja hindab kestlikkusaspekti oluliseks, kuid see ei ole hõlmatud teemapõhise standardiga; sellisel juhul avalikustab ettevõtja täiendavad üksusepõhised andmed (standardi ESRS 1 andmepunkti 30 alapunkt b).
F liide
ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuuri näide
See liide täiendab standardit ESRS 1. Selles esitatakse mittesiduvad näited standardi peatükis 8.2 kirjeldatud kestlikkusaruande struktuuri kohta. Selles illustreerivas näites on ettevõtja jõudnud järeldusele, et elurikkus ja ökosüsteemid, saaste ja mõjutatud kogukonnad ei ole olulised.
G liide
Näide andmete esitamise kohta viidetena
See liide täiendab standardit ESRS 1. Selles esitatakse mittesiduvad näited mõne muu tegevusaruande osa viidetena lisamise kohta kestlikkusaruandesse, nagu on kirjeldatud käesoleva standardi peatükis 9.1.
ESRS 2
AVALIKUSTAMISE ÜLDISED REEGLID
SISUKORD
Eesmärk
1) |
Aruande koostamise alus |
– |
Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruannete koostamise üldine alus |
– |
Avalikustamisnõue BP-2 – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega |
2. |
Juhtimine |
– |
Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll |
– |
Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid |
– |
Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse |
– |
Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse kohta |
– |
Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll |
3. |
Strateegia |
– |
Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel |
– |
Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
– |
Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga |
4. |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
4.1 |
Olulisuse protsessi hindamise kohta avalikustatav teave |
– |
Avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
– |
Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega |
4.2 |
Poliitika ja meetmete avalikustamise miinimumnõue |
– |
Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika DC-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika |
– |
Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed DC-A. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid |
5. |
Mõõdikud ja eesmärgid |
– |
Avalikustamise miinimumnõue. Mõõdikud MDR-M. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud mõõdikud |
– |
Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu |
A liide. |
Kohaldamisnõuded |
1. |
Aruande koostamise alus |
– |
Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruande koostamise üldine alus |
2. |
Juhtimine |
– |
Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll |
– |
Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid |
– |
Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse |
– |
Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse kohta |
– |
Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll |
3. |
Strateegia |
– |
Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel |
– |
Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
– |
Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga |
4. |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
– |
Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega |
– |
Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika MDR-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika |
– |
Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed MDR-A. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid |
5. |
Mõõdikud ja eesmärgid |
– |
Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu |
B liide. |
Valdkonnaüleste ja teemapõhiste standardite muudest ELi õigusaktidest tulenevate andmepunktide loetelu |
C liide. |
Teemapõhiste ESRSide avalikustamis- ja kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Eesmärk
1. |
Käesolevas ESRSis sätestatakse avalikustamisnõuded, mida kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes olenemata nende tegevusvaldkonnast (st sektoriülesed) ja mida kohaldatakse kõigi kestlikkusteemade suhtes (st teemaülesed) suhtes. Käesolev standard hõlmab standardi ESRS 1 „Peamised nõuded“ peatükis 1.2 „Valdkonnaülesed standardid ja aruandlusvaldkonnad“ määratletud aruandlusvaldkondi. |
2. |
Standardi alusel avalikustatava teabe ettevalmistamisel kohaldab ettevõtja teemapõhistes ESRSides sätestatud avalikustamisnõudeid (sh nende andmepunkte), mis on loetletud käesoleva standardi C liites „Teemapõhiste ESRSide avalikustamis-/kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. Ettevõtja kohaldab C liites loetletud nõudeid:
|
1. Koostamise alus
Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruande koostamise üldine alus
3. |
Ettevõtja avalikustab oma kestlikkusaruande koostamise üldise aluse. |
4. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas ettevõtja koostab kestlikkusaruande, sh konsolideerimise ulatusest, väärtusahelas eelnevatest ja järgnevatest etappidest ja, kui see on asjakohane, sellest, kas ettevõtja on kasutanud mõnda järgmise andmepunkti alapunktides d ja e osutatud teabe väljajätmise võimalust. |
5. |
Ettevõtja avalikustab järgmise teabe:
|
Avalikustamisnõue BP-2 – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega
6. |
Ettevõtja avalikustab teabe konkreetsete asjaolude kohta. |
7. |
Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade nende konkreetsete asjaolude mõjust kestlikkusaruande koostamisele. |
8. |
Ettevõtja võib esitada selle teabe koos vastava avalikustatava teabega. |
Ajaperspektiivid
9. |
Kui ettevõtja on kaldunud kõrvale standardi ESRS 1 peatükis 6.4 „Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses“ määratletud keskmisest või pikast ajavahemikust, kirjeldab ta järgmist:
|
Väärtusahela hinnang
10. |
Kui mõõdikud hõlmavad väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide andmeid, mille hindamisel kasutatakse kaudseid allikaid, nagu sektori keskmised andmed või muud asendusandmed, teeb ettevõtja järgmist:
|
Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus
11. |
Standardi ESRS 1 peatüki 7.2 „Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus“ kohaselt peab ettevõtja:
|
12. |
Ettevaatavat teavet avaldades võib ettevõtja märkida, et ta peab sellist teavet ebakindlaks. |
Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel
13. |
Kui kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel on tehtud eelmis(t)e aruandeperioodi(de)ga võrreldes muudatusi (vt standardi ESRS 1 peatükk 7.4 „Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel“), teeb ettevõtja järgmist:
|
Eelnevate perioodide vigadest teatamine
14. |
Kui eelnevate perioodide andmetes esineb olulisi vigu (vt standardi ESRS 1 peatükk 7.5 „Eelnevate perioodide vigadest teatamine“), avalikustab ettevõtja:
|
Muudest õigusaktidest või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse suunistest tulenev avalikustatav teave
15. |
Kui ettevõtja lisab peale standardiga ette nähtud teabe oma kestlikkusaruandesse teavet, mis põhineb muudel õigusaktidel, millega ettevõtjatelt nõutakse kestlikkusteabe avalikustamist, või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditel ja raamistikel (vt standardi ESRS 1 peatükk 8.2. „Kestlikkusaruande sisu ja struktuur“), avalikustab ta selle asjaolu. Osaliselt muude aruandlusstandardite ja raamistike kohaldamise korral esitab ettevõtja täpse viite kohaldatud standardi või raamistiku punktidele. |
Andmete esitamine viidetena
16. |
Kui ettevõtja esitab andmeid viidetena (vt standardi ESRS 1 peatükk 9.1 „Andmete esitamine viidetena“), avalikustab ta ESRSi standardite selliste avalikustamisnõuete või avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetsete andmepunktide loetelu, mis on esitatud viidetena. |
Järk-järgult kohaldatavate sätete kasutamine kooskõlas standardi ESRS 1 C liitega
17. |
Kui ettevõtja või kontsern, mille keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat, otsustab standardi ESRS 1 C liite kohaselt välja jätta standarditega ESRS E4, ESRS S1, ESRS S2, ESRS S3 või ESRS S4 nõutava teabe, avalikustab ta siiski teabe selle kohta, kas standardite ESRS E4, ESRS S1, ESRS S2, ESRS S3 ja ESRS S4 alla kuuluvad kestlikkusteemad on ettevõtja olulisuse hindamise tulemusel hinnatud oluliseks. Kui üks või mitu neist teemadest on hinnatud oluliseks, lisab ettevõtja iga olulise teema kohta järgmise teabe:
|
2. Juhtimine
18. |
Peatüki eesmärk on kehtestada avalikustamisnõuded, millega antakse ülevaade kestlikkusaspektide jälgimiseks, haldamiseks ja järelevalveks kehtestatud juhtimisprotsessidest, kontrollidest ja menetlustest. |
Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll
19. |
Ettevõtja avalikustab teabe haldus-, juht- ja järelevalveorganite koosseisu, nende rollide ja vastutuse ning juurdepääsu kohta kestlikkusaspektidega seotud eksperditeadmistele ja oskustele. |
20. |
Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest:
|
21. |
Ettevõtja avalikustab oma haldus-, juht- ja järelevalveorganite koosseisu ja mitmekesisuse kohta järgmise teabe:
|
22. |
Ettevõtja avalikustab haldus-, juht- ja järelevalveorganite rollide ja kohustuste kohta järgmise teabe:
|
23. |
Avalikustatav teave hõlmab kirjeldust selle kohta, kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganid tagavad, et kestlikkusaspektide järelevalveks on olemas või arendatakse välja vajalikud oskused ja eksperditeadmised, sh:
|
Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid
24. |
Ettevõtja avalikustab, kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganeid teavitatakse kestlikkusaspektidest ning kuidas neid aspekte on aruandeperioodil käsitletud. |
25. |
Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganeid kestlikkusaspektidest teavitatakse ning millist teavet ja aspekte need organid on aruandeperioodil käsitlenud. See omakorda võimaldab mõista, kas nende organite liikmeid teavitati piisavalt ja kas nad suutsid oma ülesandeid täita. |
26. |
Ettevõtja avalikustab järgmise teabe:
|
Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse
27. |
Ettevõtja avalikustab teabe kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamise kohta motivatsioonikavadesse. |
28. |
Käesoleva avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele pakutakse kestlikkusaspektidega seotud motivatsioonikavasid. |
29. |
Ettevõtja avalikustab oma haldus-, juht- ja järelevalveorganite (kui on olemas) liikmete kestlikkusaspektidega seotud motivatsioonikavade ja tasustamise poliitika kohta järgmise teabe:
|
Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse täitmise kohta
30. |
Ettevõtja kaardistab oma kestlikkusaruandes hoolsuskohustuse protsessi kohta esitatud teabe ja avalikustab selle. |
31. |
Avalikustamisnõude eesmärk on hõlbustada arusaamist ettevõtja hoolsuskohustuse protsessist seoses kestlikkusaspektidega. |
32. |
Standardi ESRS 1 4. peatükis „Hoolsuskohustus“ osutatud hoolsuskohustuse peamised aspektid ja etapid on seotud ESRSi standardite mitme valdkonnaülese ja teemapõhise avalikustamisnõudega. Ettevõtja kaardistab teabe, milles selgitatakse, kuidas ja kus hoolsuskohustuse protsessi peamiste aspektide ja etappide kohaldamine tema kestlikkusaruandes kajastub, et oleks võimalik kirjeldada ettevõtja tegelikke tavasid seoses hoolsuskohustusega (15). |
33. |
Selle avalikustamisnõudega ei nähta ette konkreetseid käitumisnõudeid seoses hoolsuskohustuse meetmetega ning see ei laiene haldus-, juht- ja järelevalveorganite rollile, mis on ette nähtud muude õigusaktide või määrustega, ega muuda seda. |
Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll
34. |
Ettevõtja avalikustab oma riskijuhtimis- ja sisekontrollisüsteemi põhijooned seoses kestlikkusaruandluse protsessiga. |
35. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja riskijuhtimis- ja sisekontrolliprotsessidest seoses kestlikkusaruandlusega. |
36. |
Ettevõtja avalikustab järgmise teabe:
|
3. Strateegia
37. |
Peatükis sätestatakse avalikustamisnõuded, mis võimaldavad mõista järgmist:
|
Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel
38. |
Ettevõtja avalikustab oma strateegia elemendid, mis on seotud kestlikkusaspektidega, ettevõtja ärimudeli ja väärtusahelaga või mõjutavad neid. |
39. |
Avalikustamisnõude eesmärk on kirjeldada ettevõtja üldstrateegia põhielemente, mis on seotud kestlikkusaspektidega või mõjutavad neid, ning ettevõtja ärimudeli ja väärtusahela põhielemente, et anda ülevaade tema mõjudest, riskidest ja võimalustest ning nende allikatest. |
40. |
Ettevõtja avalikustab järgmise teabe oma üldstrateegia põhielementide kohta, mis on seotud kestlikkusaspektidega või mõjutavad neid:
|
41. |
Kui ettevõtja asub ELi liikmesriigis, mis lubab teha erandi direktiivi 2013/34/EL (22) artikli 18 lõike 1 punktis a osutatud teabe avalikustamisest, ja kui ettevõtja on seda erandit kasutanud, võib ta jätta välja andmepunkti 40 alapunktis b nõutud müügitulu jaotuse oluliste ESRSi sektorite kaupa. Sellisel juhul avalikustab ettevõtja siiski enda jaoks oluliste ESRSi sektorite loetelu. |
42. |
Ettevõtja avalikustab oma ärimudeli ja väärtusahela kirjelduse, sh:
|
Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad
43. |
Ettevõtja avalikustab teavet selle kohta, kuidas võetakse ettevõtja strateegias ja ärimudelis arvesse sidusrühmade huve ja seisukohti. |
44. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas ettevõtja strateegias ja ärimudelis on arvestatud sidusrühmade huvide ja seisukohtadega. |
45. |
Ettevõtja avalikustab järgmiste aspektide kokkuvõtliku kirjelduse:
|
Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga
46. |
Ettevõtja avalikustab oma olulised mõjud, riskid ja võimalused ning selle, kuidas need on seotud tema strateegia ja ärimudeliga. |
47. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja olulisuse hindamise põhjal kindlaks tehtud olulistest mõjudest, riskidest ja võimalustest ning sellest, kuidas need tulenevad ettevõtja strateegiast ja ärimudelist, sh ressursside jaotusest, ning põhjustavad nende kohandamist. Teave, mis tuleb avalikustada ettevõtja oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamise kohta, on ette nähtud teemapõhistes ESRSides ja sektoripõhistes standardites, mida kohaldatakse koos käesolevas standardis sätestatud poliitika, meetmete ja eesmärkide avalikustamise miinimumnõuetega. |
48. |
Ettevõtja avalikustab järgmise teabe:
|
49. |
Ettevõtja võib avalikustada koos vastava teemapõhise ESRSi alusel avalikustatava teabega andmepunktis 46 nõutud kirjeldava teabe; sel juhul esitab ta koos ESRS 2 käesoleva peatüki kohaselt koostatud avalikustamisega siiski aruande oma oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta. |
4. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
4.1. Olulisuse hindamise protsessi kohta avalikustatav teave
50. |
Peatükis sätestatakse avalikustamisnõuded, mis võimaldavad mõista järgmist:
|
Avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus
51. |
Ettevõtja avalikustab protsessi, millega ta teeb kindlaks oma mõjud, riskid ja võimalused ning hindab, millised neist on olulised. |
52. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade protsessist, mille kaudu ettevõtja teeb kindlaks mõjud, riskid ja võimalused ning hindab nende olulisust ja mis on aluseks tema kestlikkusaruandes avalikustatava teabe kindlaksmääramisel (vt standardi ESRS 1 3. peatükk ja sellega seotud kohaldamisnõuded, milles on sätestatud nõuded ja põhimõtted seoses oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessiga, mis põhineb topeltolulisuse põhimõttel). |
53. |
Ettevõtja avalikustab järgmise teabe:
|
Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega
54. |
Ettevõtja esitab aruande oma kestlikkusaruannetes täidetud avalikustamisnõuete kohta. |
55. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja kestlikkusaruandes sisalduvatest avalikustamisnõuetest ja teemadest, mis on olulisuse hindamise tulemusena välja jäetud kui ebaolulised. |
56. |
Ettevõtja lisab pärast olulisuse hindamist (vt standardi ESRS 1 3. peatükk) kestlikkusaruande koostamisel täidetud avalikustamisnõuete loetelu, sh leheküljenumbrid ja/või lõigud, kus asjaomane avalikustatav teave kestlikkusaruandes asub. Selle võib esitada sisuregistrina. Ettevõtja lisab ka tabeli muudest ELi õigusaktidest tulenevatest andmepunktidest, mis on loetletud käesoleva standardi B liites, märkides ära nende asukoha kestlikkusaruandes, lisades ka need, mida ettevõtja on hinnanud mitteoluliseks; sel juhul märgib ettevõtja standardi ESRS 1 andmepunkti 35 kohasesse tabelisse „ei ole oluline“. |
57. |
Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et kliimamuutused ei ole olulised ja jätab seetõttu kohaldamata kõik standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ avalikustamisnõuded, selgitab ta üksikasjalikult oma olulisuse hindamise järeldusi kliimamuutuste kohta (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“), lisades sh tulevikku suunatud analüüsi tingimustest, mille alusel ettevõtja võiks järeldada, et kliimamuutused on tulevikus olulised. |
58. |
Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et mõni muu teema (v.a kliimamuutused) ei ole oluline ja jätab seetõttu kohaldamata vastava teemapõhise ESRSi kõik avalikustamisnõuded, võib ta lühidalt selgitada oma olulisuse hindamise järeldusi asjaomase teema kohta. |
59. |
Ettevõtja esitab selgituse selle kohta, kuidas ta on kindlaks määranud olulise teabe, mis avalikustatakse tema hinnangul oluliste mõjude, riskide ja võimaluste, sh künniste kasutamise kohta ja/või kuidas ta on rakendanud standardi ESRS 1 peatükis 3.2 „Olulised küsimused ja teabe olulisus“ esitatud kriteeriume. |
4.2 Poliitika ja meetmete avalikustamise miinimumnõuded
60. |
Selles peatükis sätestatakse avalikustamise miinimumnõuded, mis tuleb lisada, kui ettevõtja avalikustab teabe oma poliitika ja meetmete kohta, mille eesmärk on vältida, leevendada ja heastada tegelikke ja võimalikke olulisi mõjusid, käsitleda olulisi riske ja/või kasutada olulisi võimalusi (nendele tegevustele ühiselt viidatakse sõnastusega „oluliste kestlikkusaspektide haldamine“). Neid kohaldatakse koos asjaomases teemapõhises ja sektoripõhises ESRSis esitatud avalikustamisnõuetega, sealhulgas kohaldamisnõuetega. Neid kohaldatakse ka siis, kui ettevõtja avalikustab andmeid üksusepõhiselt. |
61. |
Vastav avalikustatav teave peab asuma teemapõhise ESRSiga ette nähtud avalikustatava teabe juures. Kui ühe poliitika või samade meetmetega käsitletakse mitut omavahel seotud kestlikkusaspekti, võib ettevõtja avalikustada nõutud teabe ühe teemapõhise ESRSi kohases aruandluses ja muude teemapõhiste ESRSide kohases aruandluses sellele viidata. |
62. |
Kui ettevõtja ei saa avalikustada teavet asjaomase ESRSiga nõutava poliitika ja meetmete kohta, sest ta ei ole konkreetse kestlikkusaspektiga seoses poliitikat ja/või meetmeid vastu võtnud, avalikustab ta selle asjaolu ning esitab põhjused, miks ta ei ole poliitikat ja/või meetmeid vastu võtnud. Ettevõtja võib avalikustada ajakava, mille jooksul ta kavatseb need vastu võtta. |
Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika MDR-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika
63. |
Ettevõtja kohaldab selle sättega ette nähtud avalikustamise miinimumnõudeid, kui ta avalikustab poliitika, mille on kehtestanud seoses iga olulisena määratletud kestlikkusaspektiga. |
64. |
Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja kehtivast poliitikast tegelike ja võimalike mõjude ennetamiseks, leevendamiseks ja heastamiseks, riskide käsitlemiseks ja võimaluste kasutamiseks. |
65. |
Ettevõtja avalikustab teabe oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika kohta. Avalikustada tuleb järgmine teave:
|
Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed MDR-A. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid
66. |
Ettevõtja kohaldab käesolevas sättes esitatud avalikustatava sisu nõudeid, kui ta kirjeldab meetmeid, millega haldab iga olulist kestlikkusaspekti, sh tegevuskavasid ning eraldatud ja/või kavandatud ressursse. |
67. |
Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on anda ülevaade põhilistest meetmetest, mida on võetud ja/või kavatsetakse võtta tegelike ja potentsiaalsete oluliste mõjude vältimiseks, leevendamiseks ja heastamiseks , riskide ja võimaluste käsitlemiseks ning vajaduse korral seotud poliitika sihtide ja eesmärkide saavutamiseks. |
68. |
Kui poliitika rakendamine nõuab eesmärkide saavutamiseks meetmeid või terviklikku tegevuskava või kui meetmeid rakendatakse ilma konkreetse poliitikata, avalikustab ettevõtja järgmise teabe:
|
69. |
Kui tegevuskava rakendamine nõuab märkimisväärseid tegevus- ja/või kapitalikulusid, siis ettevõtja:
|
5. Mõõdikud ja eesmärgid
70. |
Selles peatükis sätestatakse avalikustamise miinimumnõuded, mis tuleb lisada, kui ettevõtja avalikustab teabe iga olulise kestlikkusaspektiga seotud mõõdikute ja eesmärkide kohta. Neid kohaldatakse koos asjaomases teemapõhises ESRSis esitatud avalikustamisnõuetega, sealhulgas kohaldamisnõuetega. Neid kohaldatakse ka siis, kui ettevõtja avalikustab andmeid üksusepõhiselt. |
71. |
Vastav avalikustatav teave peab asuma teemapõhise ESRSiga ette nähtud avalikustatava teabe juures. |
72. |
Kui ettevõtja ei saa avalikustada asjaomase teemapõhise ESRSiga nõutavat teavet eesmärkide kohta, sest ta ei ole konkreetse kestlikkusaspektiga seoses eesmärke püstitanud, avalikustab ta selle asjaolu ning esitab põhjused, miks ta ei ole eesmärke vastu võtnud. Ettevõtja võib avalikustada ajakava, mille jooksul ta kavatseb need vastu võtta. |
Avalikustamise miinimumnõue. Mõõdikud MDR-M. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud mõõdikud
73. |
Ettevõtja kohaldab selle sättega ette nähtud nõudeid avalikustatava sisu kohta, kui ta avalikustab mõõdikud, mille on kehtestanud seoses iga olulise kestlikkusaspektiga. |
74. |
Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on anda ülevaade mõõdikutest, mida ettevõtja kasutab oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks võetud meetmete tõhususe jälgimiseks. |
75. |
Ettevõtja avalikustab kõik mõõdikud, mida ta kasutab tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks seoses olulise mõju, riski või võimalusega. |
76. |
Mõõdikud hõlmavad ESRSides määratletud mõõdikuid ning üksusepõhiselt kindlaks määratud mõõdikuid, olenemata sellest, kas need on võetud muudest allikatest või on need välja töötanud ettevõtja ise. |
77. |
Ettevõtja teeb iga mõõdiku puhul järgmist:
|
Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu
78. |
Ettevõtja kohaldab selle sättega ette nähtud nõudeid avalikustatava sisu kohta, kui ta avalikustab teavet eesmärkide kohta, mille on kehtestanud seoses iga olulise kestlikkusaspektiga. |
79. |
Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on esitada iga olulise kestlikkusaspekti kohta teavet, mis võimaldab mõista:
|
80. |
Ettevõtja avalikustab mõõdetavad, tulemuspõhised ja ajaliselt piiritletud, oluliste kestlikkusaspektidega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud edusammude hindamiseks. Iga eesmärgi kohta tuleb avalikustada järgmine teave:
|
81. |
Kui ettevõtja ei ole kehtestanud ühtegi mõõdetavat tulemuspõhist eesmärki:
|
A liide
Kohaldamisnõuded
See lisa on standardi ESRS 2 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel.
1. Koostamise alus
Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruannete koostamise üldine alus
AR 1. |
Kirjeldades seda, mil määral hõlmab kestlikkusaruanne ettevõtja väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe (vt standardi ESRS 1 peatükk 5.1. „Aruandev ettevõtja ja väärtusahel“), võib ettevõtja eristada järgmist:
|
Avalikustamisnõue BP-2 – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega
AR 2. |
Ettevõtja võib avalikustada, kas ta tugineb mõnele Euroopa standardisüsteemi poolt heaks kiidetud Euroopa standardile (ISO/IECi või CEN/CENELECi standardid), ning millises ulatuses on kestlikkusaruandluseks kasutatavaid andmeid ja protsesse kontrollinud väline kindlusandja ning leidnud, et need vastavad vastavale ISO/IECi või CEN/CENELECi standardile. |
2. Juhtimine
Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll
AR 3. |
Kirjeldades
haldus-, juht- ja järelevalveorganite
rolle ja kohustusi seoses kestlikkusaspektidega, võib ettevõtja täpsustada järgmist:
|
AR 4. |
Ettevõtja kestlikkusaspektidega seotud juhtimiskorralduse kirjeldamisel võib keeruka juhtimisstruktuuri kirjeldust täiendada diagrammiga. |
AR 5. |
Haldus-, juht- ja järelevalveorganite eksperditeadmiste taseme või kättesaadavuse kirjelduse täiendamiseks võib kirjeldada organite koosseisu, sh liikmeid, kellele need organid kestlikkusaspektide üle järelevalve teostamisel toetuvad, ning seda, kuidas nad neid eksperditeadmisi organina kasutavad. Kirjelduses võtab ettevõtja arvesse, kuidas on eksperditeadmised ja oskused ettevõtja oluliste mõjude, riskide ja võimaluste seisukohast asjakohased ning kas organitel ja/või selle liikmetel on juurdepääs muudele eksperditeadmiste allikatele, nagu erieksperdid, koolitus ja muud haridusalgatused, et ajakohastada ja arendada kestlikkusalaseid eksperditeadmisi kõnealustes organites. |
Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid
AR 6. |
Sõltuvalt ettevõtja struktuurist võivad haldus-, juht- ja järelevalveorganid keskenduda üldistele eesmärkidele, samal ajal kui juhtkond keskendub üksikasjalikumatele eesmärkidele. Sellisel juhul võib ettevõtja avalikustada, kuidas juhtorganid tagavad asjakohase tulemusseire mehhanismi olemasolu. |
Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse
AR 7. |
Börsil noteeritud ettevõtjate puhul peaks käesolev avalikustamisnõue olema kooskõlas direktiivi 2007/36/EÜ (noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta) artiklites 9a ja 9b sätestatud tasustamisaruandega. Vastavalt standardi ESRS 1 andmepunktidele 119, 120 ja 122 võib börsil noteeritud ettevõtja viidata oma tasustamisaruandele. |
Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse kohta
AR 8. |
Andmepunktis 30 nõutud kaardistamise võib esitada tabelina, milles hoolsuskohustuse põhielemendid on inimestele ja keskkonnale avalduva mõju puhul seostatud ettevõtja kestlikkusaruandes avalikustatud asjakohase teabega, nagu on sätestatud allpool. |
AR 9. |
Ettevõtja võib lisada allpool olevasse tabelisse täiendavaid veerge, et selgelt kindlaks määrata need avalikustatavad andmed, mis on seotud mõjuga inimestele ja/või keskkonnale, arvestades, et mõnel juhul võidakse sama hoolsuskohustuse täitmise etapi kohta teavet anda rohkem kui ühes punktis. |
AR 10. |
ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rahvusvaheliste dokumentide ja OECD hargmaiste ettevõtete suuniste peamised viited hoolsuskohustuse menetluse põhielementidele on loetletud standardi ESRS 1 4. peatükis.
|
Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll
AR 11. |
Käesolevas avalikustamisnõudes keskendutakse üksnes kestlikkusaruandluse protsessi sisekontrolliprotsessidele. Ettevõtja võib arvesse võtta selliseid riske nagu andmete täielikkus ja terviklus, hindamistulemuste täpsus, väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide andmete kättesaadavus ja teabe kättesaadavuse ajastus. |
3. Strateegia
Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel
AR 12. |
Selleks, et anda teavet andmepunktis 40 nõutud sektorite kohta, kaardistab ettevõtja oma olulised tegevused vastavalt ESRSi sektoritele. Kui mõnel allsektoril kood puudub, kasutatakse kategooriat „muud“. |
AR 13. |
Andmepunktis 40 nõutud avalikustamise seisukohast on pakutavate toodete ja/või teenuste rühm, teenindatavate turgude ja/või kliendirühmade rühm või ESRSi sektor ettevõtja jaoks oluline, kui see vastab ühele või mõlemale järgmistest kriteeriumidest:
|
AR 14. |
Oma ärimudeli ja väärtusahelaga seotud teabe koostamisel võtab ettevõtja arvesse järgmist:
|
AR 15. |
Ettevõtja kestlikkusaruande kasutajate jaoks võib olla eriti oluline taustteave, mis aitab mõista, mil määral sisaldab avalikustatav teave väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet. Väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide põhiomaduste kirjeldus ja vajaduse korral peamiste väärtusahelate kindlakstegemine peaks aitama mõista, kuidas ettevõtja kohaldab standardi ESRS 1 5. peatüki nõudeid ja ettevõtja poolt ESRS 1 3. peatüki kohaselt tehtud olulisuse hindamist. See kirjeldus võib anda kõrgetasemelise ülevaate väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide üksuste põhiomadustest, näidates ära nende suhtelise panuse ettevõtja majandustulemustesse ja -seisundisse ning selgitades, kuidas need aitavad ettevõtjat väärtuse loomisel. |
Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad
AR 16. |
Sidusrühmade seisukohad ja huvid, mida väljendatakse osana ettevõtja sidusrühmade kaasamisest hoolsuskohustuse protsessi kaudu, võivad olla asjakohased ettevõtja strateegia või ärimudeli ühe või mitme aspekti puhul. Sellisena võivad need mõjutada ettevõtja otsuseid strateegia või ärimudeli tulevase suuna kohta. |
Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga
AR 17. |
Kirjeldades, kuhu tema väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides on koondunud olulised mõjud, riskid ja võimalused, võtab ettevõtja arvesse järgmist: geograafilised piirkonnad, rajatised või varade liigid, sisendid, väljundid ja turustuskanali. |
AR 18. |
Avalikustatav teave võib väljenduda ühe mõju, riski või võimalusena või oluliste mõjude, riskide ja võimaluste koondatud rühmana, kui sel viisil antakse asjakohasemat teavet ega varjata olulist teavet. |
4. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega
AR 19. |
Olenemata standardi ESRS 1 8. peatükis „Kestlikkusaruande struktuur“ sisalduva kestlikkusaspekte käsitleva teabe esitamise alusest võib ettevõtja avalikustada kestlikkusaruande koostamisel täidetud avalikustamisnõuete loetelu (vt andmepunkt 54) üldteabe osas või kestlikkusaruande muudes osades, kui ta peab seda asjakohaseks. Ettevõtja võib kasutada sisuregistrit, st kestlikkusaruandes sisalduvate avalikustamisnõuete loendit tabeli kujul, märkides ära nende asukoha (lehekülg/punktid). |
Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika MDR-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika
AR 20. |
Inimestele ja keskkonnale avalduvate mõjude, riskide ja võimaluste vaheliste sõltuvussuhete tõttu võidakse mitme olulise kestlikkusaspekti suhtes kohaldada ühte poliitikat, sh aspektide suhtes, mida käsitletakse rohkem kui ühes teemapõhises ESRSis. Näiteks kui ühtne poliitika hõlmab nii mõnd keskkonna- kui ka sotsiaalküsimust, võib ettevõtja esitada selle poliitika oma kestlikkusaruande keskkonnaosas. Sellisel juhul peab ta sotsiaalvaldkonna osas ära näitama viite keskkonnaosale, kus poliitikast teatatakse. Samuti võib poliitikast teatada sotsiaalvaldkonna osas, lisades sellele viite keskkonnaosas. |
AR 21. |
Poliitika ulatuse kirjelduses võib selgitada, milliseid tegevusi ja/või ettevõtja enda tegevuse või väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe see puudutab. Kirjelduses võib ulatust ka konkreetse teema või ettevõtja asjaoludega seoses täiendavalt piiritleda, hõlmates geograafiat, elutsüklit jne. Teatavatel juhtudel, näiteks kui põhimõte ei hõlma kogu väärtusahelat, võib ettevõtja anda selget teavet põhimõttega hõlmatud väärtusahela ulatuse kohta. |
Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed MDR-A. Meetmed ja ressursid seoses oluliste kestlikkusaspektidega
AR 22. |
Avalikustamise miinimumnõudega seotud põhilised meetmed on meetmed, mis aitavad oluliselt kaasa ettevõtja eesmärkide saavutamisele oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemisel. Arusaadavuse huvides võib põhimeetmed vajaduse korral koondada. |
AR 23. |
Teabe vahendite jaotuse kohta võib esitada tabelina, jaotatuna investeeringu- ja tegevuskulude vahel asjaomaste ajaperspektiivide lõikes ja jooksval aruandeaastal kasutatud vahendite ja vahendite kavandatud eraldamise vahel konkreetsel ajavahemikul. |
5. Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu
AR 24. |
Keskkonnamõjude ennetamise või leevendamisega seotud eesmärkide avalikustamisel seab ettevõtja mõjude vähendamisega seotud eesmärgid tähtsuse järjekorda pigem absoluutarvudes kui suhtelises arvestuses. Kui eesmärgid on suunatud sotsiaalsete mõjude ennetamisele või leevendamisele, võib nende täpsustamisel lähtuda mõjust mõjutatud sidusrühmade inimõigustele, heaolule või positiivsetele tulemustele. |
AR 25. |
Teabe eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta võib esitada ülevaatlikus tabelis, mis sisaldab teavet lähtetaseme ja sihtväärtuse, vahe-eesmärkide ja varasematel perioodidel saavutatud tulemuste kohta. |
AR 26. |
Kui ettevõtja kirjeldab poliitika elluviimisel tehtud edusamme mõõdetava eesmärgi puudumisel, võib ta määrata kindlaks lähtetaseme, millega võrdluses edusamme kirjeldatakse. Näiteks võib ettevõtja hinnata töötasu tõusu teatava protsendi alusel nende puhul, kelle palk jääb alla õiglase palga, või hinnata oma suhteid kohalike kogukondadega, lähtudes sellest, kui suur osa kogukondade tõstatatud küsimustest on neid rahuldavalt lahendatud. Lähtetase ja edusammude hindamine on seotud poliitikaga käsitletava aspekti olulisuse aluseks olevate mõjude, riskide ja võimalustega. |
B liide
Valdkonnaüleste ja teemapõhiste standardite muudest ELi õigusaktidest tulenevate andmepunktide loetelu
Käesolev liide on standardi ESRS 2 lahutamatu osa. Järgmises tabelis on esitatud ESRS 2 ja teemapõhiste ESRSide andmepunktid, mis tulenevad muudest ELi õigusaktidest.
Avalikustamisnõue ja sellega seotud andmepunkt |
SFDR-määruse (23) viide |
3. samba (24) viide |
Võrdlusaluste määruse (25) viide |
Euroopa kliimamääruse (26) viide |
ESRS 2 GOV-1 Juhtorganite sooline mitmekesisus andmepunkti 21 alapunkt d |
I lisa tabeli 1 näitaja nr 13 |
|
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/1816 (27), II lisa |
|
ESRS 2 GOV-1 Sõltumatute juhatuse liikmete protsent, andmepunkti 21 alapunkt e |
|
|
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
|
ESRS 2 GOV-4 Avaldus hoolsuskohustuse kohta andmepunkt 30 |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 10 |
|
|
|
ESRS 2 SBM-1 Osalemine fossiilkütustega seotud tegevustes andmepunkti 40 alapunkti d alapunkt i |
I lisa tabeli 1 näitaja nr 4 |
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 449a; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 (28) tabel 1: kvalitatiivne teave keskkonnariski kohta ja tabel 2: kvalitatiivne teave sotsiaalsete riskide kohta |
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
|
ESRS 2 SBM-1 Osalemine kemikaalide tootmisega seotud tegevustes andmepunkti 40 alapunkti d alapunkt i |
I lisa tabeli 2 näitaja nr 9 |
|
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
|
ESRS 2 SBM-1 Osalemine vastuoluliste relvadega seotud tegevustes andmepunkti 40 alapunkti d alapunkt iii |
I lisa tabeli 1 näitaja nr 14 |
|
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (29) artikli 12 lõige 1, delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
|
ESRS 2 SBM-1 Osalemine tubaka kasvatamise ja tootmisega seotud tegevustes andmepunkti 40 alapunkti d alapunkt iv |
|
|
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1, delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
|
ESRS E1-1 Üleminekukava kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks andmepunkt 14 |
|
|
|
määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõige 1 |
ESRS E1-1 Ettevõtjad, kes on välja jäetud Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevatest võrdlusalustest andmepunkti 16 alapunkt g |
|
Artikkel 449a määrus (EL) nr 575/2013; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 vorm 1: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: riskipositsioonide krediidikvaliteet sektorite kaupa, heitkogused ja järelejäänud tähtaeg |
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõike 1 punktid d–g ja artikli 12 lõige 2 |
|
ESRS E1-4 KHG heite vähendamise eesmärgid andmepunkt 34 |
I lisa tabeli 2 näitaja nr 4 |
Artikkel 449a määrus (EL) nr 575/2013; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 vorm 3: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: järgimisnäitajad |
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikkel 6 |
|
ESRS E1-5 Fossiilkütustest tulenev energiatarbimine, jaotatuna allikate kaupa (ainult suure kliimamõjuga sektorid) andmepunkt 38 |
I lisa tabeli 1 näitaja nr 5 ja tabeli 2 näitaja nr 5 |
|
|
|
ESRS E1-5 energiatarbimine ja energiaallikate jaotus, andmepunkt 37 |
I lisa tabeli 1 näitaja nr 5 |
|
|
|
ESRS E1-5 Energiamahukus seoses tegevustega suure kliimamõjuga sektorites andmepunktid 40 kuni 43 |
I lisa tabeli 1 näitaja nr 6 |
|
|
|
ESRS E1-6 1., 2. ja 3. valdkonna koguheide ja KHG koguheide andmepunkt 44 |
I lisa tabeli 1 näitajad nr 1 ja 2 |
Artikkel 449a; määrus (EL) nr 575/2013; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 vorm 1: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: riskipositsioonide krediidikvaliteet sektorite kaupa, heitkogused ja järelejäänud tähtaeg |
Delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, artikli 5 lõige 1, artikkel 6 ja artikli 8 lõige 1 |
|
ESRS E1-6 KHG koguheite mahukus andmepunktid 53 kuni 55 |
I lisa tabeli 1 näitaja nr 3 |
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 449a; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 vorm 3: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: järgimisnäitajad |
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 8 lõige 1 |
|
ESRS E1-7 KHG sidumine ja CO2 arvestusühikud andmepunkt 56 |
|
|
|
määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõige 1 |
ESRS E1-9 Võrdlusaluse portfelli riskipositsioon kliimaga seotud füüsiliste riskide suhtes andmepunkt 66 |
|
|
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
|
ESRS E1-9 Rahaliste summade jaotus akuutse ja kroonilise füüsilise riski alusel, andmepunkti 66 alapunkt a ESRS E1-9 Olulisele füüsilisele riskile avatud oluliste varade asukoht andmepunkti 66 alapunkt c |
|
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 449a; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 punktid 46 ja 47; vorm 5: pangaportfell – kliimamuutustega seotud füüsiline risk: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid). |
|
|
ESRS E1-9 Kinnisvara jaotus bilansilise väärtuse ja energiatõhususe klasside alusel andmepunkti 67 alapunkt c |
|
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 449a; Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 punkt 34; vorm 2: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: kinnisvaratagatisega laenud – tagatise energiatõhusus) |
|
|
ESRS E1-9 Portfelli avatus kliimaga seotud võimalustele andmepunkt 69 |
|
|
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 II lisa |
|
ESRS E2-4 Iga Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määruse II lisas loetletud saasteaine kogus, mis on väljutatud õhku, vette ja pinnasesse, andmepunkt 28 |
I lisa tabeli 1 näitaja nr 8; I lisa tabeli 2 näitaja nr 2; I lisa tabeli 2 näitaja nr 1, I lisa tabelis 2 näitaja nr 3 |
|
|
|
ESRS E3-1 Vee- ja mereressursid, andmepunkt 9 |
I lisa tabeli 2 näitaja nr 7 |
|
|
|
ESRS E3-1 Eripoliitika, andmepunkt 13 |
I lisa tabeli 2 näitaja nr 8 |
|
|
|
ESRS E3-1 Kestlikud ookeanid ja mered andmepunkt 14 |
I lisa tabeli 2 näitaja nr 12 |
|
|
|
ESRS E3-4 Ringlussevõetud ja taaskasutatud vee üldkogus, andmepunkti 28 alapunkt c |
I lisa tabeli 2 näitaja nr 6.2 |
|
|
|
ESRS E3-4 Vee kogutarbimine (m3) oma tegevuse puhastulu kohta andmepunkt 29 |
I lisa tabeli 2 näitaja nr 6.1 |
|
|
|
ESRS 2 – IRO 1 – E4 andmepunkti 16 alapunkti a alapunkt i |
I lisa tabeli 1 näitaja nr 7 |
|
|
|
ESRS 2 – IRO 1 – E4 andmepunkti 16 alapunkt b |
I lisa tabeli 2 näitaja nr 10 |
|
|
|
ESRS 2 – IRO 1 – E4 andmepunkti 16 alapunkt c |
I lisa tabeli 2 näitaja nr 14 |
|
|
|
ESRS E4-2 Kestlikud maaga/põllumajandusega seotud tavad või poliitika andmepunkti 24 alapunkt b |
I lisa tabeli 2 näitaja nr 11 |
|
|
|
ESRS E4-2 Kestlikud ookeanide/meredega seotud tavad või poliitika andmepunkti 24 alapunkt c |
I lisa tabeli 2 näitaja nr 12 |
|
|
|
ESRS E4-2 Raadamisega seotud poliitika, andmepunkti 24 alapunkt d |
I lisa tabeli 2 näitaja nr 15 |
|
|
|
ESRS E5-5 Ringlusse võtmata jäätmed, andmepunkti 37 alapunkt d |
I lisa tabeli 2 näitaja nr 13 |
|
|
|
ESRS E5-5 Ohtlikud ja radioaktiivsed jäätmed, andmepunkt 39 |
I lisa tabeli 1 näitaja nr 9 |
|
|
|
ESRS 2- SBM3 - S1 Sunniviisilise töö juhtumite oht, andmepunkti 14 alapunkt f |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 13 |
|
|
|
ESRS 2- SBM3 - S1 Lapstööjõu kasutamise juhtumite oht andmepunkti 14 alapunkt g |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 12 |
|
|
|
ESRS S1-1 Inimõigustealased poliitilised kohustused andmepunkt 20 |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11 |
|
|
|
ESRS S1-1 Hoolsuskohustuse poliitika küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides nr 1–8; andmepunkt 21 |
|
|
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
|
ESRS S1-1 inimkaubanduse tõkestamise protsessid ja meetmed andmepunkt 22 |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 11 |
|
|
|
ESRS S1-1 tööõnnetuste ennetamise poliitika või juhtimissüsteem, andmepunkt 23 |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 1 |
|
|
|
ESRS S1-3 kaebuste käsitlemise mehhanismid, andmepunkti 32 alapunkt c |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 5 |
|
|
|
ESRS S1-14 Surmajuhtumite arv ning tööõnnetuste arv ja määr, andmepunkti 88 alapunktid b ja c |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 2 |
|
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
|
ESRS S1-14 Vigastuste, õnnetuste, surmajuhtumite või haiguste tõttu kaotatud päevade arv andmepunkti 88 alapunkt e |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 3 |
|
|
|
ESRS S1-16 Korrigeerimata sooline palgalõhe andmepunkti 97 alapunkt a |
I lisa tabeli 1 näitaja nr 12 |
|
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
|
ESRS S1-16 Liiga suur tegevjuhi palga suhtarv andmepunkti 97 alapunkt b |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 8 |
|
|
|
ESRS S1-17 Diskrimineerimisjuhtumid, andmepunkti 103 alapunkt a |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 7 |
|
|
|
ESRS S1-17 ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning OECD suuniste mittejärgimine andmepunkti 104 alapunkt a |
I lisa tabeli 1 näitaja nr 10 ja tabeli 3 näitaja nr 14 |
|
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1 |
|
ESRS 2 -–SBM3 – S2 Märkimisväärne oht, et väärtusahelas kasutatakse lapstööjõudu või sunniviisilist tööd, andmepunkti 11 alapunkt b |
I lisa tabeli 3 näitajad nr 12 ja 13 |
|
|
|
ESRS S2-1 Inimõigustealased poliitilised kohustused andmepunkt 17 |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11 |
|
|
|
ESRS S2-1 Väärtusahela töötajatega seotud poliitika andmepunkt 18 |
I lisa tabeli 3 näitajad nr 11 ja 4 |
|
|
|
ESRS S2-1 ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning OECD suuniste mittejärgimine andmepunkt 19 |
I lisa tabeli 1 näitaja nr 10 |
|
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1 |
|
ESRS S2-1 Hoolsuskohustuse poliitika küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides nr 1–8; andmepunkt 19 |
|
|
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
|
ESRS S2-4 Inimõigustega seotud küsimused ja intsidendid, mis on seotud väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega andmepunkt 36 |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 14 |
|
|
|
ESRS S3-1 Inimõigustealased poliitilised kohustused, andmepunkt 16 |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11 |
|
|
|
ESRS S3-1 ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO põhimõtete ja OECD suuniste mittejärgimine andmepunkt 17 |
I lisa tabeli 1 näitaja nr 10 |
|
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1 |
|
ESRS S3-4 Inimõiguste küsimused ja juhtumid, andmepunkt 36 |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 14 |
|
|
|
ESRS S4-1 Tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitika, andmepunkt 16 |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11 |
|
|
|
ESRS S4-1 ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ja OECD suuniste mittejärgimine andmepunkt 17 |
I lisa tabeli 1 näitaja nr 10 |
|
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1 |
|
ESRS S4-4 Inimõiguste küsimused ja juhtumid, andmepunkt 35 |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 14 |
|
|
|
ESRS G1-1 ÜRO korruptsioonivastane konventsioon, andmepunkti 10 alapunkt b |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 15 |
|
|
|
ESRS G1-1 Rikkumisest teatajate kaitse andmepunkti 10 alapunkt d |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 6 |
|
|
|
ESRS G1-4 Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste seaduste rikkumise eest määratavad trahvid, andmepunkti 24 alapunkt a |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 17 |
|
Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
|
ESRS G1-4 Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitluse standardid andmepunkti 24 alapunkt b |
I lisa tabeli 3 näitaja nr 16 |
|
|
|
C liide
Teemapõhiste ESRSide avalikustamis- ja kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
See liide on standardi ESRS 2 lahutamatu osa ja tal on sama õiguslik jõud nagu standardi muudel osadel. Järgmises tabelis on esitatud teemapõhiste ESRSide nõuded, mida tuleb standardis ESRS 2 esitatud avalikustamisnõuete alusel teabe esitamisel arvesse võtta.
ESRS 2 avalikustamisnõue |
Seotud ESRSi andmepunkt |
GOV-1. Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll |
ESRS G1. Äriline käitumine (andmepunkt 5) |
GOV-3. Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse |
ESRS E1. Kliimamuutus (andmepunkt 13) |
SBM-2. Sidusrühmade huvid ja seisukohad |
ESRS S1. Oma töötajaskond (andmepunkt 12) ESRS S2. Töötajad väärtusahelas (andmepunkt 9) ESRS S3. Mõjutatud kogukonnad (andmepunkt 7) ESRS S4. Tarbijad ja lõppkasutajad (andmepunkt 8); |
SBM-3. Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
ESRS E1. Kliimamuutus (andmepunktid 18 ja 19) ESRS E4. Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid (andmepunkt 16) ESRS S1. Oma töötajaskond (andmepunktid 13–16) ESRS S2. Töötajad väärtusahelas (andmepunktid 13–16) ESRS S3. Mõjutatud kogukonnad (andmepunktid 8–11) ESRS S4. Tarbijad ja lõppkasutajad (andmepunktid 9–12); |
IRO-1. Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
ESRS E1. Kliimamuutus (andmepunktid 20 ja 21) ESRS E2. Reostus (andmepunkt 11) ESRS E3. Vee- ja mereressursid (andmepunkt 8) ESRS E4. Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid (andmepunktid 17–19) ESRS E5. Ressursikasutus ja ringmajandus (andmepunkt 11) ESRS G1. Äriline käitumine (andmepunkt 6) |
ESRS E1
KLIIMAMUUTUS
SISUKORD
Eesmärk
Seosed teiste ESRSidega
Avalikustamisnõuded
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Juhtimine
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse |
Strateegia
– |
Avalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks |
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
– |
Avalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika |
– |
Avalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid |
Mõõdikud ja eesmärgid
– |
Avalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid |
– |
Avalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus |
– |
Avalikustamisnõue E1-6 – 1., 2. ja 3. valdkonna koguheide ning KHG koguheide |
– |
Avalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse CO2 arvestusühikutega |
– |
Avalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene CO2 hinnastamine |
– |
Avalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev võimalik finantsmõju |
A liide. |
Kohaldamisnõuded |
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Strateegia
– |
Avalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
– |
Avalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika |
– |
Avalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid |
Mõõdikud ja eesmärgid
– |
Avalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid |
– |
Avalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus |
– |
Avalikustamisnõue E1-6 – 1., 2. ja 3. valdkonna heide ning KHG koguheide |
– |
Avalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse CO2 arvestusühikutega |
– |
Avalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene CO2 hinnastamine |
– |
Avalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev võimalik finantsmõju |
Eesmärk
1. |
Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruannete kasutajatel saada ülevaade järgmisest:
|
2. |
Standardi avalikustamisnõuetes võetakse arvesse asjaomaste ELi õigusaktide ja eeskirjade nõudeid (st ELi kliimaseadus, (30) kliimaülemineku võrdlusaluste standardite määrus, (31) jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus, (32) ELi taksonoomia (33) ja EBA 3. samba avalikustamisnõuded (34)). |
3. |
Standard hõlmab avalikustamisnõudeid, mis on seotud järgmiste kestlikkusaspektidega: kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine. See hõlmab ka energiaga seotud küsimusi niivõrd, kuivõrd need on kliimamuutuste seisukohast olulised. |
4. |
Kliimamuutuste leevendamine on seotud ettevõtja üldiste püüdlustega piirata ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu tasemeni, mis ületab industriaalühiskonna eelset taset 1,5 °C võrra, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes. Standard hõlmab avalikustamisnõudeid, mis on muu hulgas seotud seitsme kasvuhoonegaasiga (KHG): süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiidiga (N2O), fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsinikud (PCF), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). See hõlmab ka avalikustamisnõudeid selle kohta, kuidas ettevõtja käsitleb KHG heidet ja sellega seotud üleminekuriske. |
5. |
Kliimamuutustega kohanemine on seotud ettevõtja kohanemisega tegelike ja eeldatavate kliimamuutustega. |
6. |
Standard hõlmab avalikustamisnõudeid seoses kliimaga seotud ohtudega, mis võivad põhjustada ettevõtja jaoks füüsilisi kliimariske, ja tema kohanemislahendustega nende riskide vähendamiseks. See hõlmab ka üleminekuriske, mis tulenevad vajalikust kohanemisest kliimaga seotud ohtudega. |
7. |
Energeetikaga seotud avalikustamisnõuded hõlmavad kõiki energia tootmise ja tarbimise liike. |
Seosed teiste ESRSidega
8. |
Osoonikihti kahandavad ained (OKA), lämmastikoksiidid (NOX) ja vääveloksiidid (SOX) on seotud kliimamuutustega nagu teisedki õhku eralduvad saasteained, kuid nende suhtes kohaldatakse ESRS E2 aruandlusnõudeid. |
9. |
Kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tuleneda võivat mõju inimestele käsitletakse standardites ESRS S1 „Oma töötajaskond“, ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“, ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ ja ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“. |
10. |
Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine on tihedalt seotud teemadega, mida käsitletakse eelkõige standardis ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“ ning ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“. Mis puudutab vett ja nagu on näidatud AR 11 kliimaga seotud ohtude tabelis, siis käesolevas standardis käsitletakse vee ja ookeaniga seotud ohtudest tulenevaid akuutseid ja kroonilisi füüsilisi riske. Elurikkuse kadumist ja ökosüsteemide degradeerumist, mida võivad põhjustada kliimamuutused, käsitletakse standardis ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“. |
11. |
Käesolevat standardit tuleks lugeda ja kohaldada koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. |
Avalikustamisnõuded
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
12. |
Käesoleva andmepunkti nõudeid tuleks lugeda ja kohaldada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2: 2. peatükis „Ühingujuhtimine“, 3. peatükis „Strateegia “ ja 4. peatükis „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse kestlikkusaruandes koos ESRS 2 kohaselt nõutava avalikustamisega, v.a standardi ESRS 2 avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta ettevõtjal on kooskõlas ESRS 2 andmepunktiga 46 võimalus esitada avalikustatav teave koos selle temaatilise standardi muude avalikustamisega. |
Juhtimine
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse
13. |
Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas võetakse haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete tasustamisel arvesse kliimaga seotud kaalutlusi, sh seda, kas nende tulemusi on hinnatud avalikustamisnõude E1-4 kohaselt esitatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide alusel, ning kliimakaalutlustega seotud tasu osakaalu jooksval perioodil, selgitades, millised need kliimakaalutlused on. |
Strateegia
Avalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks
14. |
Ettevõtja avalikustab oma üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks (35) . |
15. |
Avalikustamisnõude eesmärk on saada ülevaade ettevõtja varasematest, praegustest ja tulevastest leevendamispüüdlustest tagamaks, et tema strateegia ja ärimudel on kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ning globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning ettevõtja kokkupuutest söe, nafta ja gaasiga seotud tegevustega. |
16. |
Andmepunktiga 14 nõutav teave peab sisaldama järgmist:
|
17. |
Kui ettevõtja ei ole üleminekukava kehtestanud, märgib ta, kas ta võtab üleminekukava vastu ja millal. |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
18. |
Ettevõtja selgitab iga kindlaks tehtud kliimaga seotud riski puhul, kas ta peab riski kliimaga seotud füüsiliseks riskiks või kliimaga seotud üleminekuriskiks. |
19. |
Ettevõtja kirjeldab oma strateegia ja ärimudeli vastupanuvõimet kliimamuutustele. Kirjeldus sisaldab järgmist:
|
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
20. |
Ettevõtja kirjeldab kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesse. Kirjeldus sisaldab ettevõtja protsessi seoses järgmisega:
|
21. |
Andmepunkti 20 alapunktide b ja c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kuidas ta on kasutanud kliimaga seotud stsenaariumianalüüsi, sh erinevaid kliimastsenaariume, et teha kindlaks ja hinnata füüsilisi riske ja üleminekuriske ning võimalusi lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. |
Avalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika
22. |
Ettevõtja kirjeldab poliitikat, mille ta on vastu võtnud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks. |
23. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja rakendab poliitikat, mis käsitleb kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. |
24. |
Andmepunktis 22 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks (vt standardiga ESRS 2 seotud poliitika MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“). |
25. |
Ettevõtja märgib, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi valdkondi:
|
Avalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid
26. |
Ettevõtja avalikustab kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid. |
27. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade kliimaga seotud poliitika elluviimiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest ja eesmärkidest. |
28. |
Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud meetmete ja ressursside kirjeldamisel järgitakse põhimõtteid, mis on esitatud standardi ESRS 2 meetmetes MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. |
29. |
Lisaks ESRS 2 meetmetele MDR-A peab ettevõtja:
|
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid
30. |
Ettevõtja avalikustab kliimaga seotud eesmärgid, mille ta on vastu võtnud. |
31. |
Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on seadnud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise põhimõtete toetamiseks ning oluliste kliimaga seotud mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks. |
32. |
Andmepunktis 30 nõutud eesmärkide avalikustamine peab sisaldama standardi ESRS 2 eesmärkidega MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet. |
33. |
Andmepunktis 30 nõutud avalikustamisega seoses avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on seadnud KHG heite vähendamise eesmärgid ja/või muud eesmärgid kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks, näiteks taastuvenergia kasutuselevõtt, energiatõhusus, kliimamuutustega kohanemine ning füüsiliste või üleminekuriskide leevendamine. |
34. |
Kui ettevõtja on seadnud
KHG heite vähendamise eesmärgid, (39) kohaldatakse standardi ESRS 2 eesmärke MDR-T ja järgmisi eesmärke:
|
Avalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus
35. |
Ettevõtja esitab teabe oma energiatarbimise ja energiaallikate jaotuse kohta. |
36. |
Käesoleva avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja energia kogutarbimisest absoluutväärtusena, energiatõhususe parandamisest, kokkupuutest söe, nafta ja gaasiga seotud tegevustega ning taastuvenergia osakaalust tema üldises energiaallikate jaotuses. |
37. |
Andmepunktis 35 nõutav avalikustamine hõlmab kogu ettevõtja enda tegevusega seotud energiatarbimist megavatt-tundides järgmiselt:
|
38. |
Ettevõtja, kes tegutseb suure kliimamõjuga sektorites, (42) jaotab täiendavalt oma fossiilsetest energiaallikatest toodetud energia kogutarbimise järgmiselt:
|
39. |
Lisaks peab ettevõtja vajaduse korral avalikustama eraldi jaotusena oma taastumatu energia ja taastuvenergia tootmise megavatt-tundides (43). |
Energiamahukus netotulu alusel (44)
40. |
Ettevõtja esitab teabe energiamahukuse kohta (energia kogutarbimine netotulu kohta) seoses tegevusega suure kliimamõjuga sektorites. |
41. |
Andmepunktis 40 nõutud energiamahukuse avalikustamine põhineb üksnes energia kogutarbimisel ja puhastulul seoses tegevusega suure kliimamõjuga sektorites. |
42. |
Ettevõtja täpsustab suure kliimamõjuga sektorid, mida kasutatakse andmepunktis 40 nõutud energiamahukuse kindlaksmääramiseks. |
43. |
Ettevõtja avalikustab suure kliimamõjuga sektorites toimuvast tegevusest saadud puhastulu summa võrdluse asjaomase finantsaruannete kirje või lisadega (nimetaja andmepunktis 40 nõutud energiamahukuse arvutamisel). |
Avalikustamisnõue E1-6 – 1., 2. ja 3. valdkonna koguheide ning KHG koguheide
44. |
Ettevõtja avalikustab CO2 ekvivalenttonnides (45)
:
|
45. |
Andmepunktis 44 sätestatud avalikustamisnõude eesmärk seoses järgmisega:
Käesoleva avalikustamisnõudega ette nähtud teavet on vaja ka selleks, et mõista ettevõtja kliimaga seotud üleminekuriske. |
46. |
Kui ettevõtja avalikustab andmepunktiga 44 nõutava teabe KHG heite kohta, viitab ta standardi ESRS 1 andmepunktidele 62–67. Põhimõtteliselt ei piirdu andmed ettevõtja väärtusahela eelnevatesse ja järgnevatesse etappi kuuluvate sidus- või ühisettevõtete kasvuhoonegaaside heite kohta (ESRS 1 andmepunkt 67) omatava osaga omakapitalist. Oma sidusettevõtete, ühisettevõtete, konsolideerimata tütarettevõtjate (investeerimisüksused) ja lepingupõhiste kokkulepete puhul, mis on ühiskokkulepped, mis ei ole struktureeritud üksuse kaudu, (st ühiselt kontrollitavad tegevused ja varad), lisab ettevõtja kasvuhoonegaaside heitkogused vastavalt sellele, kui suur on tema kontroll tegevuse üle. |
47. |
Kui aruandva ettevõtja ja selle väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide määratluses tehakse olulisi muudatusi, avalikustab ettevõtja need muudatused ja selgitab nende mõju enda aruannetes esitatud KHG heite aastatevahelisele võrreldavusele (st mõju jooksva ja eelmise aruandeperioodi KHG heite võrreldavusele). |
48. |
Andmepunkti 44 alapunktis a nõutud 1. valdkonna KHG koguheite avalikustamine hõlmab järgmist:
|
49. |
Andmepunkti 44 alapunktis b nõutud 2. valdkonna KHG koguheite avalikustamine hõlmab järgmist:
|
50. |
1 ja 2. valdkonna heite puhul, mis on avalikustatud vastavalt andmepunkti 44 alapunktidele a ja b, esitab ettevõtja teabe heitkoguste kohta järgmise jaotuse alusel:
|
51. |
Andmepunkti 44 alapunktis c nõutud 3. valdkonna KHG koguheite avalikustamine hõlmab KHG heidet CO2 ekvivalenttonnides igast 3. valdkonna olulisest kategooriast (st iga 3. valdkonna kategooria, mis on ettevõtja jaoks prioriteete). |
52. |
Andmepunkti 44 alapunktis d nõutud KHG koguheite avalikustamine on andmepunkti 44 alapunktides a–c nõutud 1., 2. ja 3. valdkonna KHG heite summa. KHG koguheide avalikustatakse eraldi, eristades järgmist:
|
KHG heitemahukus netotulu alusel (46)
53. |
Ettevõtja avalikustab oma KHG heitemahukuse (KHG koguheide puhastulu kohta). |
54. |
Andmepunktis 53 nõutud KHG heitemahukuse avalikustamisel esitatakse KHG koguheide CO2 ekvivalenttonnides (nagu on nõutud andmepunkti 44 alapunktis d) netotulu kohta. |
55. |
Ettevõtja avalikustab netotulusummade (nimetaja andmepunktis 53 nõutud kasvuhoonegaaside heitemahukuse arvutamisel) võrdluse finantsaruannete asjaomase kirje või lisadega. |
Avalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse CO2 arvestusühikutega
56. |
Ettevõtja avalikustab järgmise teabe:
|
57. |
Avalikustamisnõude eesmärk on:
|
58. |
Teave KHG sidumise ja säilitamise kohta, mille avalikustamist nõutakse andmepunkti 56 alapunktis a, hõlmab vajaduse korral järgmist:
|
59. |
Teave CO2 arvestusühikute kohta, mille avalikustamist nõutakse andmepunkti 56 alapunktis b, hõlmab vajaduse korral järgmist:
|
60. |
Kui ettevõtja avalikustab lisaks KHG koguheite vähendamise eesmärkidele (nagu nõutakse avalikustamisnõude E1-4 andmepunktis 30) KHG nullnetoheite eesmärgi, selgitab ta kohaldamisala, kohaldatud meetodeid ja raamistikke ning seda, kuidas kavatsetakse KHG jääkheide (pärast KHG heite vähendamist ligikaudu 90–95 % võrra koos võimalusega teha põhjendatud sektoripõhiseid erinevusi kooskõlas tunnustatud sektoripõhise CO2 heite vähendamise suundumusega) neutraliseerida nt KHG sidumisega ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides. |
61. |
Kui ettevõtja võib olla avalikustanud väiteid KHG heite neutraalsuse kohta, mis hõlmab CO2 arvestusühikute kasutamist, selgitab ta järgmist:
|
Avalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene CO2 hinnastamine
62. |
Ettevõtja avalikustab, kas ta kohaldab ettevõttesiseseid CO2 heite maksustamise kavasid, ja kui kohaldab, siis kuidas need toetavad tema otsuste tegemist ning kliimaga seotud poliitika ja eesmärkide rakendamist. |
63. |
Andmepunktis 62 nõutav teave peab sisaldama järgmist:
|
Avalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev võimalik finantsmõju
64. |
Ettevõtja avalikustab järgmise teabe:
|
65. |
Andmepunktis 64 nõutav teave täiendab praegust finantsmõju käsitlevat teavet, mida nõutakse standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktiga d. Selle avalikustamisnõude eesmärk seoses järgmisega:
|
66. |
Andmepunkti 64 alapunktis a nõutud olulistest füüsilistest riskidest tuleneva prognoositava finantsmõju avalikustamine hõlmab järgmist (48):
|
67. |
Andmepunkti 64 alapunktis b nõutud teave olulisest üleminekuriskist tuleneva prognoositava finantsmõju kohta hõlmab järgmist:
|
68. |
Ettevõtja avalikustab võrdlused finantsaruannete asjaomaste kirjete või lisadega järgmise puhul:
|
69. |
Kliimaga seotud võimaluste kasutamise potentsiaali avalikustamisel, mida nõutakse andmepunkti 64 alapunktis c, võtab ettevõtja arvesse järgmist (52):
|
70. |
Võimalustest tuleneva finantsmõju kvantifitseerimist ei nõuta, kui selline avalikustamine ei vasta standardi ESRS 1 B liites „Teabe kvalitatiivsed omadused“ esitatud kasuliku teabe kvalitatiivsetele omadustele. |
A liide.
Kohaldamisnõuded
Käesolev liide on standardi ESRS E1 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on standardi teiste osadega sama pädevus.
Strateegia
Avalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks
AR 1. |
Üleminekukava on seotud ettevõtja jõupingutustega kliimamuutuste leevendamisel. Üleminekukava avalikustamisel peaks ettevõtja esitama kõrgetasemelise selgituse selle kohta, kuidas ta kohandab oma strateegiat ja ärimudelit, et tagada kooskõla kestlikule majandusele üleminekuga ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega (või mõne ajakohastatud rahvusvahelise kliimamuutuste kokkuleppega) ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ilma nimetatud temperatuuritõusu taseme ületamiseta või piiratud ületamisega, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimaseadus), ning vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja vähendab oma seotust söe ning nafta ja gaasiga seotud tegevusega. |
AR 2. |
Kõigi sektorite avaliku poliitikaga ei ole veel kindlaks määratud valdkondlikke heitkoguste muutuste suundumusi. Seega tuleks andmepunkti 16 alapunkti a kohast avalikustamist üleminekukava kooskõla kohta eesmärgiga piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ni mõista ettevõtja KHG heite vähendamise eesmärgi avalikustamisena. Andmepunkti 16 alapunkti a kohasel avalikustamisel võrreldakse andmeid 1,5 °C-ni liikumise suundumusega. See võrdlusalus peaks põhinema kas sektoripõhisel CO2 heite vähendamise suundumusel, kui see on ettevõtja sektori puhul kättesaadav, või kogu majandust hõlmaval stsenaariumil, pidades silmas selle piiratust (st see on heite vähendamise sihtide lihtne ülekandmine riigi tasandilt ettevõtja tasandile). Selle kohaldamisnõude puhul tuleks arvesse võtta ka kohaldamisnõudeid AR 26 ja AR 27 ning nendega seotud sektoripõhiseid CO2 heite vähendamise suundumusi. |
AR 3. |
Andmepunkti 16 alapunkti d kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võib ettevõtja arvesse võtta järgmist:
|
AR 4. |
Andmepunkti 16 alapunkti e kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kuidas peaks aja jooksul toimuma tema majandustegevuse vastavusse viimine komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 sätetega eesmärgiga toetada üleminekut kestlikule majandusele. Seejuures võtab ettevõtja arvesse peamisi tulemusnäitajaid, mis tuleb määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohaselt avalikustada (eelkõige taksonoomiaga kooskõlas olevad tulud ja kapitalikulud ning vajaduse korral kapitalikulude kavad). |
AR 5. |
Andmepunkti 16 alapunkti f kohaselt nõutava teabe avalikustamisel märgib ettevõtja, kas ta on Pariisi kokkulepet järgivatest ELi võrdlusalustest välja jäetud või mitte vastavalt väljajätmise kriteeriumidele, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaalaste võrdlusaluste standardite määrus) artikli 12 lõike 1 punktides d–g (53) ja artikli 12 lõikes 2 (54). |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
AR 6. |
Andmepunkti 19 alapunkti a kohaselt nõutava vastupanuvõime analüüsi ulatust käsitleva teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, milline osa tema enda tegevusest ja väärtusahela eelnevatest ja järgnevatest etappidest ning millised olulised füüsilised riskid ja üleminekuriskid võidi analüüsist välja jätta. |
AR 7. |
Andmepunkti 19 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selle kohta, kuidas vastupanuvõime analüüs on tehtud, selgitab ettevõtja järgmist:
|
AR 8. |
Andmepunkti 19 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel vastupanuvõime analüüsi tulemuste kohta selgitab ettevõtja järgmist:
|
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
AR 9. |
Andmepunkti 20 alapunkti a kohaselt nõutava teabe avalikustamisel kliimamõjude kindlakstegemise ja hindamise kohta selgitab ettevõtja, kuidas ta on:
|
AR 10. |
Ettevõtja võib siduda andmepunkti 20 alapunkti a ja kohaldamisnõude AR 9 alusel avalikustatud teabe järgmiste avalikustamisnõuete alusel avalikustatud teabega: avalikustamisnõue E1-1, andmepunkti 16 alapunkt d tulevase KHG heite kohta; avalikustamisnõue E1-4 ja avalikustamisnõue E1-6. |
AR 11. |
Andmepunkti 20 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel füüsiliste riskide kindlakstegemise ja hindamise protsesside kohta selgitab ettevõtja, kas ja kuidas ta on:
|
AR 12. |
Andmepunkti 20 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel üleminekuriskide ja -võimaluste kindlakstegemise kohta selgitab ettevõtja, kas ja kuidas ta on:
|
Kliimaga seotud stsenaariumianalüüs
AR 13. |
Andmepunktide 19, 20, 21, AR 10 ja AR 11 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kuidas ta on kasutanud kliimaga seotud ja oma olukorrast lähtuvat
stsenaariumianalüüsi, et teha kindlaks ja hinnata füüsilisi ja üleminekuriske ning võimalusi lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, sh:
|
AR 14. |
Stsenaariumianalüüsi tegemisel võib ettevõtja võtta arvesse järgmisi suuniseid: TCFD tehniline lisa, mis käsitleb stsenaariumianalüüsi kasutamist kliimaga seotud riskide ja võimaluste avalikustamisel (2017); TCFD stsenaariumianalüüsi suunised mittefinantsettevõtetele (2020); ISO 14091:2021 „Adaptation to climate change — Guidelines on vulnerability, impacts and risk assessment“ (Kliimamuutustega kohanemine – suunised haavatavuse, mõju ja riskihindamise kohta“); muud sektori tunnustatud standardid, näiteks finantssüsteemi keskkonnahoidlikumaks muutmise võrgustik (NGFS), ning ELi, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud eeskirjad. |
AR 15. |
Ettevõtja selgitab lühidalt, kuidas kasutatavad kliimastsenaariumid on kooskõlas finantsaruannetes esitatud oluliste kliimaga seotud eeldustega. |
Avalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika
AR 16. |
Kliimamuutuste leevendamise või nendega kohanemisega seotud poliitika võib avalikustada eraldi, sest nende eesmärgid, kaasatud isikud, nende rakendamiseks vajalikud meetmed ja vahendid on erinevad. |
AR 17. |
Kliimamuutuste leevendamisega seotud poliitika käsitleb ettevõtja KHG heite, KHG sidumise ja üleminekuriskide juhtimist ettevõtja enda tegevuses ja/või väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides eri ajaperspektiivides. Andmepunkti 14 kohane nõue võib olla seotud eraldiseisvate kliimamuutuste leevendamise põhimõtetega, samuti asjakohaste põhimõtetega muudes küsimustes, mis kaudselt toetavad kliimamuutuste leevendamist, sh koolituse, hanke- või tarneahela, investeerimise või tootearenduse põhimõtted. |
AR 18. |
Kliimamuutustega kohanemise poliitikas käsitletakse ettevõtja füüsiliste kliimariskide ja kliimamuutustega kohanemisega seotud üleminekuriskide juhtimist. Andmepunktides 22 ja 25 esitatud nõue võib olla seotud eraldiseisvate kliimamuutustega kohanemise põhimõtetega, samuti asjakohaste põhimõtetega muudes küsimustes, mis kaudselt toetavad kliimamuutustega kohanemist, sh koolituse, hädaolukordade lahendamise, tervishoiu ja ohutuse poliitikat. |
Avalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid
AR 19. |
Teabe avalikustamisel meetmete kohta vastavalt andmepunkti 29 alapunktidele a ja b võib ettevõtja:
|
AR 20. |
Kui ettevõtja avalikustab andmepunkti 29 alapunkti c kohaselt nõutava teabe ressursside kohta, avalikustab ta üksnes olulised tegevus- ja kapitalikulude summad, mida on vaja meetmete rakendamiseks, kuna selle teabe eesmärk on pigem näidata oma tegevuse usaldusväärsust kui võrrelda avalikustatud summasid finantsaruannetega. Avalikustatud kapitali- ja tegevuskulude summad on jooksval majandusaastal nii materiaalsele kui ka immateriaalsele varale lisandunud summad ning meetmete rakendamise tulevasteks perioodideks kavandatud täiendused. Avalikustatud summad on üksnes täiendavad finantsinvesteeringud, mis aitavad otseselt kaasa ettevõtja eesmärkide saavutamisele. |
AR 21. |
Kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-A selgitab ettevõtja, kas ja mil määral sõltub tema võime meetmeid rakendada ressursside kättesaadavusest ja jaotamisest. Pidev juurdepääs taskukohase kapitalihinnaga rahastamisele võib olla otsustava tähtsusega ettevõtja meetmete rakendamisel, mis hõlmab kohandamist pakkumise/nõudluse muutuste või sellega seotud omandamistega ning märkimisväärseid teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid. |
AR 22. |
Andmepunkti 29 alapunkti c kohaselt avalikustatud, meetmete rakendamiseks vajalikud tegevus- ja kapitalikulude summad peavad olema kooskõlas peamiste tulemusnäitajatega (kapitali- ja tegevuskuludega seotud peamised tulemusnäitajad) ja vajaduse korral kapitalikulude kavaga, mida on nimetatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/2178. Ettevõtja selgitab mis tahes võimalikke erinevusi käesoleva standardi kohaselt avalikustatud oluliste tegevus- ja kapitalikulude summade ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 alusel avalikustatud peamiste tulemusnäitajate vahel, mis tulenevad näiteks kõnealuses delegeeritud määruses määratletud „taksonoomias käsitlemata majandustegevuse“ avalikustamisest. Ettevõtja võib oma meetmeid struktureerida majandustegevuste kaupa, et võrrelda oma tegevuskulusid ja kapitalikulusid ning vajaduse korral oma tegevuskulude ja/või kapitalikulude kavasid taksonoomiaga kooskõlas olevate peamiste tulemusnäitajatega. |
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid
AR 23. |
Vastavalt andmepunkti 34 alapunktile a võib ettevõtja avalikustada KHG heite vähendamise eesmärgid heitemahukuse väärtusena. Heitemahukuse sihttasemed on sõnastatud KHG heite suhtena füüsilise tegevuse või majandustoodangu ühikusse. Asjaomastele tegevus- või toodanguühikutele osutatakse ESRSi sektoripõhistes standardites. Kui ettevõtja on kehtestanud üksnes KHG heitemahukuse vähendamise eesmärgi, avalikustab ta siiski sellega seotud absoluutväärtused sihtaasta ja vahe-eesmärgi aasta(te) kohta. Selle tulemuseks võib olla olukord, kus ettevõtja peab avalikustama KHG absoluutse heite suurenemise sihtaasta ja vahe-eesmärgi aasta(te) kohta, näiteks seetõttu, et ta prognoosib oma äritegevuse orgaanilist kasvu. |
AR 24. |
Andmepunkti 34 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel täpsustab ettevõtja iga vastava KHG heite valdkonnaga (1., 2. või 3. valdkond) seotud osa eesmärgist. Ettevõtja märgib, millist meetodit kasutati eesmärgis sisalduva 2. valdkonna KHG heite arvutamiseks (st kas asukoha- või turupõhine meetod). Kui KHG heite vähendamise eesmärgi piir erineb avalikustamisnõude E1-6 kohaselt teatatud KHG heite piirist, avalikustab ettevõtja eesmärgiga hõlmatud 1., 2. ja 3. valdkonna vastava protsendimäära ja KHG koguheite. Tütarettevõtjate KHG heite vähendamise eesmärkide puhul kohaldab ettevõtja neid nõudeid analoogselt tütarettevõtja tasandil. |
AR 25. |
Andmepunkti 34 alapunktis c nõutud teabe avalikustamisel võrdlusaasta ja lähtetaseme väärtuse kohta:
|
AR 26. |
Andmepunkti 34 alapunktide d ja e kohaselt nõutava teabe avalikustamisel esitab ettevõtja teabe sihtperioodi kohta, viidates sektoripõhisele (kui see on olemas) või sektoriülesele heitkoguste muutuse suundumusele, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni. Selleks arvutab ettevõtja 1. ja 2. valdkonna (ja vajaduse korral eraldi 3. valdkonna) sihttaseme, mis on kooskõlas 1,5 °C eesmärgiga ja millega saab võrrelda tema enda KHG heite vähendamise eesmärke või vastavate valdkondade vahe-eesmärke. |
AR 27. |
Sihttaseme arvutamiseks võib korrutada KHG heite võrdlusaastal kas sektoripõhise (sektoripõhine CO2 heite vähendamise meetod) või sektoriülese (vähendamismeetod) heite vähendamise koefitsiendiga. Heite vähendamise koefitsiente saab tuletada eri allikatest. Ettevõtja peaks tagama, et kasutatav allikas põhineb heitkoguste vähendamise trajektooril, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni. |
AR 28. |
Heite vähendamise koefitsiente arendatakse edasi. Sellest tulenevalt soovitatakse ettevõtjatel kasutada üksnes ajakohastatud avalikult kättesaadavat teavet.
|
AR 29. |
Sihttaseme võrdlusväärtus sõltub ettevõtja KHG heite vähendamise eesmärgi võrdlusaastast ja heite lähtetasemest. Selle tulemusena võib võrdlusväärtuse saavutamine ettevõtjate puhul, kellel on hiljutine võrdlusaasta või kõrgem lähtetase, olla lihtsam kui ettevõtjatel, kes on varem juba võtnud ambitsioonikaid meetmeid KHG heite vähendamiseks. Seepärast võivad ettevõtjad, kes on varem saavutanud KHG heite vähendamise kooskõlas 1,5 °C-ga kooskõlas oleva sektoriteülese või sektoripõhise heitkoguste muutuse suundumusega, oma heite lähtetaset vastavalt kohandada, et määrata kindlaks sihttaseme võrdlusväärtus. Seega ei võta ettevõtja, kui ta sihttaseme võrdlusväärtuse kindlaksmääramisel kohandab heite lähtetaset, arvesse KHG heite vähendamist enne 2020. aastat ja esitab asjakohased tõendid oma varasema KHG heite vähendamise kohta. |
AR 30. |
Andmepunkti 34 alapunkti f kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja järgmist:
|
AR 31. |
Ettevõtja võib esitada oma KHG heite vähendamise eesmärgid koos kliimamuutuste leevendamise meetmetega (vt andmepunkt AR 19) tabelina või graafilise kujutisena, mis näitab aja jooksul toimunud arengut. Järgmisel joonisel ja tabelis on esitatud näited eesmärkide ja CO2 heite vähendamise hoobade kombineerimise kohta:
|
Avalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus
Arvutussuunised
AR 32. |
Andmepunktis 35 nõutava teabe avalikustamisel energiatarbimise kohta teeb ettevõtja järgmist:
|
AR 33. |
Andmepunkti 37 alapunktis a nõutud teavet kohaldatakse juhul, kui ettevõtja tegutseb vähemalt ühes suure kliimamõjuga sektoris. Andmepunkti 38 alapunktides a–e nõutav teave hõlmab ka fossiilkütustest toodetud energiat, mida tarbitakse tegevustes, mis ei kuulu suure kliimamõjuga sektoritesse. |
AR 34. |
Suure kliimamõjuga sektorite ja kõigi muude sektorite puhul võib energiatarbimist ja energiaallikate jaotust käsitleva teabe esitamiseks kasutada järgmist tabelivormi, jättes välja read 1–5.
|
AR 35. |
Energia kogutarbimist eristusega fossiil-, tuuma- ja taastuvenergia vahel, võib kestlikkusaruandes kirjeldada graafiliselt, näidates aja jooksul toimunud arengut (nt ring- või tulpdiagrammina). |
Energiamahukus netotulu alusel
AR 36. |
Andmepunktis 40 nõutava energiamahukuse teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist:
|
AR 37. |
Kvantitatiivsed andmed võib esitada järgmises tabelis.
|
AR 38. |
Suure kliimamõjuga sektorite tegevusest saadud netotulu võrdluse asjaomase finantsaruande kirjega või avalikustamisega (nagu on nõutud andmepunktis 43) võib esitada kas:
|
Avalikustamisnõue E1-6 – 1., 2. ja 3. valdkonna heide ning KHG koguheide
Arvutussuunised
AR 39. |
Andmepunktis 44 nõutava KHG heite avalikustamiseks vajaliku teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist:
|
AR 40. |
Oma sidusettevõtete, ühisettevõtete, konsolideerimata tütarettevõtjate (investeerimisüksused) ja lepingupõhiste kokkulepete aruandluseks vajaliku teabe koostamisel, nagu on nõutud andmepunktis 50, konsolideerib ettevõtja 100 % nende üksuste kasvuhoonegaaside heitest, mille tegevust ta kontrollib. Praktikas on see nii juhul, kui ettevõtjatel on nende sidusettevõtete, ühisettevõtete, konsolideerimata tütarettevõtjate (investeerimisüksused) ja lepingupõhiste kokkulepete varade kasutamise luba või litsents. Kui ettevõtjal on lepinguga kindlaks määratud osalise ajaga tegevuskontroll, konsolideerib ta 100 % kasvuhoonegaaside heitest oma tegevuskontrolli kasutamise ajal. |
AR 41. |
Kooskõlas standardi ESRS 1 peatükiga 3.7 esitab ettevõtja vajaduse korral teabe oma kasvuhoonegaaside heite kohta liigitatuna. Näiteks võib ettevõtja jaotada oma 1., 2. ja 3. valdkonna heidet ja KHG koguheidet käsitleva teabe riikide, tegevussegmentide, majandustegevuse, tütarettevõtjate, KHG kategooriate (CO2, CH4, N2O, HFCd, PFCd, SF6, NF3 ja muud ettevõtja poolt arvesse võetud KHGd) või allikatüüpide (paikne põletamine, liikuv põletamine, protsessiheide ja kontrollimatu heide) kaupa. |
AR 42. |
Ettevõtja aruandeperiood võib erineda mõne või kõigi tema väärtusahela üksuste aruandeperioodist. Sellisel juhul on ettevõtjal lubatud mõõta oma KHG heidet vastavalt andmepunktile 44, kasutades teavet aruandeperioodide kohta, mis erinevad tema enda aruandeperioodist, kui see teave on saadud tema väärtusahela üksustelt, mille aruandeperioodid erinevad ettevõtja aruandeperioodist, tingimusel et:
|
AR 43. |
Andmepunkti 48 alapunktis a nõutava 1. valdkonna KHG koguheite teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist:
|
AR 44. |
Valmistades ette teavet selliste 1. valdkonna KHG heitkoguste osakaalu kohta, mis on seotud heitkogustega kauplemise reguleeritud süsteemidega, nagu on nõutud andmepunkti 48 alapunktis b, teeb ettevõtja järgmist:
|
AR 45. |
Andmepunktis 49 nõutava 2. valdkonna KHG koguheite teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist:
|
AR 46. |
Andmepunktis 51 nõutava 3. valdkonna KHG koguheite teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist:
|
AR 47. |
Andmepunktis 52 nõutava KHG koguheite teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist:
|
AR 48. |
Ettevõtja avalikustab oma KHG koguheite, mis on jaotatud 1. ja 2. valdkonna, ning 3. valdkonna oluliste heitkoguste alusel vastavalt allpool esitatud tabelile.
|
AR 49. |
Võimalike üleminekuriskide esiletoomiseks võib ettevõtja avalikustada KHG koguheite jaotatuna peamiste riikide ja vajaduse korral tegevussegmentide kaupa (kasutades samu finantsaruannete segmente, mida on nõutud raamatupidamisstandardites, st standardiga IFRS 8 „Tegevussegmendid“ või riigisiseste üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega). Kui asjaomased andmed ei ole hõlpsasti kättesaadavad, võib 3. valdkonna KHG heitkogused kõnealustest riigipõhistest jaotustest välja jätta. |
AR 50. |
3. valdkonna KHG heitkogused võib esitada ka standardis EN ISO 14064–1:2018 määratletud kaudsete heitekategooriate kaupa. |
AR 51. |
Kui see on ettevõtja 3. valdkonna heitkoguste jaoks oluline, avalikustab ta ostetud pilvandmetöötlusest ja andmekeskusteenustest tuleneva KHG heite 3. valdkonna üldise kategooria„eelnevates etappides ostetud kaubad ja teenused“ alamrühmana. |
AR 52. |
1., 2. ja 3. valdkonna vahel jaotatud KHG koguheide võib olla kestlikkusaruandes graafiliselt esitatud (nt ring- või tulpdiagrammina), näidates kasvuhoonegaaside heite jagunemist väärtusahelas (eelnevad etapid, enda tegevus, transport, järgnevad etapid). |
KHG heitemahukus netotulu alusel
AR 53. |
Andmepunktis 53 nõutava netotulul põhineva KHG heitemahukuse teabe avalikustamisel teeb ettevõtja järgmist:
|
AR 54. |
Kvantitatiivsed andmed võib esitada järgmise tabeli kujul.
|
AR 55. |
KHG heitemahukuse arvutamiseks kasutatud netotulu võrdlemisel finantsaruannete asjaomase kirje või lisadega (nagu on nõutud andmepunktis 55) võib:
|
Avalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse CO2 arvestusühikutega
KHG sidumine ja säilitamine enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides
AR 56. |
Lisaks KHG heite inventuuridele tagavad ettevõtjad läbipaistvuse selle suhtes, kuidas ja millises ulatuses nad kas suurendavad looduslikke CO2 sidujaid või rakendavad tehnilisi lahendusi KHG sidumiseks atmosfäärist enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides. Kuigi KHG sidumise arvestamiseks ei ole üldtunnustatud kontseptsioone ja meetodeid, on käesoleva standardi eesmärk suurendada läbipaistvust seoses ettevõtja tegevusega KHG atmosfäärist sidumisel (andmepunkti 56 alapunkt a ja andmepunkt 58). teave väljaspool väärtusahelat toimuva KHG sidumise kohta, mida ettevõtja toetab CO2 arvestusühikute ostmise kaudu, avalikustatakse eraldi, nagu on nõutud andmepunkti 56 alapunktis b ja andmepunktis 59. |
AR 57. |
Ettevõtja enda tegevusest ja väärtusahela eelnevatest ja järgnevatest etappidest tuleneva KHG sidumise ja säilitamise kohta andmepunkti 56 alapunkti a ja andmepunkti 58 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel kirjeldab ettevõtja iga sidumis- ja säilitamistegevuse kohta järgmist:
|
AR 58. |
Ettevõtja enda tegevusest ja väärtusahelast tuleneva KHG sidumise ja säilitamise kohta teeb ettevõtja andmepunkti 56 alapunkti a ja andmepunkti 58 kohaselt nõutava teabe ettevalmistamisel järgmist:
|
AR 59. |
Ettevõtja eristab kasvuhoonegaaside sidumist enda tegevuses väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides toimuvast sidumisest ning avalikustab need andmed eraldi. Kasvuhoonegaaside sidumistegevused väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides hõlmavad tegevusi, mida ettevõtja aktiivselt toetab, nt tarnijaga tehtava koostööprojekti kaudu. Ettevõtjalt ei eeldata, et ta võtaks arvesse KHG sidumist, mis võib tekkida tema väärtusahela eelnevates või järgnevates etappides, aga millest ta ei ole teadlik. |
AR 60. |
KHG sidumise kvantitatiivsed andmed võib esitada järgmise tabeli kujul.
|
CO2 arvestusühikutega rahastatavad KHG heite vähendamise projektid
AR 61. |
KHG heite vähendamise projektide rahastamine väljaspool ettevõtja väärtusahelat kõrgetele kvaliteedistandarditele vastavate CO2 arvestusühikute ostmisega võib olla kasulik panus kliimamuutuste leevendamisse. Käesoleva standardi kohaselt peab ettevõtja avalikustama, kas ta kasutab CO2 arvestusühikuid eraldi KHG heitest (andmepunkti 56 alapunkt b ja andmepunkt 59) ning KHG heite vähendamise eesmärkidest (avalikustamisnõue E 1-4). Samuti nõutakse ettevõtjalt, et ta näitaks kasutamise ulatust ja kvaliteedikriteeriume, mida ta nende CO2 arvestusühikute puhul kasutab. |
AR 62. |
Andmepunkti 56 alapunktis b ja andmepunktis 59 nõutava CO2 arvestusühikute teabe avalikustamisel lähtub ettevõtja asjakohasuse alusel järgmisest jaotusest:
|
AR 63. |
Andmepunkti 56 alapunktis b ja andmepunktis 59 nõutava CO2 arvestusühikute teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist:
|
AR 64. |
Teabe aruandeaastal tühistatud ja tulevikus tühistada kavatsetavate CO2 arvestusühikute kohta võib esitada järgmise tabeli vormis.
|
Avalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene CO2 hinnastamine
AR 65. |
Andmepunktide 62 ja 63 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel, kui see on asjakohane, selgitab ettevõtja lühidalt, kas ja kuidas on CO2 heite ettevõttesisestes hinnakujunduskavades kasutatavad CO2 hinnad kooskõlas finantsaruannetes kasutatud CO2 hindadega. Seda tehakse seoses CO2 ettevõttesiseste hindadega, mida kasutatakse
|
AR 66. |
Teabe võib esitada järgmises tabelis:
|
Avalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev võimalik finantsmõju
Oluliste füüsiliste ja üleminekuriskide prognoositav finantsmõju
AR 67. |
Olulised kliimaga seotud füüsilised ja üleminekuriskid võivad mõjutada ettevõtja finantsseisundit (nt ettevõtja omandis olevad varad, finantskontrolli all olevad rendivarad ja kohustised), tulemusi (nt netotulu ja -kulude võimalik suurenemine/vähenemine äritegevuse katkemise tõttu, kõrgemad tarnehinnad, mis võivad põhjustada kasumimarginaali vähenemist) ja rahavooge. Mõne kliimaga seotud füüsilise riskipositsiooni väike tõenäosus, suur tõsidus ja pikaajaline ajaperspektiiv ning kestlikule majandusele üleminekust tulenev ebakindlus tähendavad, et sellega kaasneb oluline prognoositav finantsmõju, mis jääb kehtivate raamatupidamisstandardite nõuete kohaldamisalast välja. |
AR 68. |
Praegu puudub üldtunnustatud metoodika, mis võimaldaks hinnata või mõõta, kuidas olulised füüsilised ja üleminekuriskid võivad mõjutada ettevõtja tulevast finantsseisundit, finantstulemusi ning rahavooge. Seetõttu sõltub finantsmõju avalikustamine (nagu nõutud andmepunktides 64, 66 ja 67) ettevõtja sisemisest metoodikast ja sellest, kuidas koostatakse oluline hinnang sisendite kindlaksmääramisel, samuti eeldustest, mis on vajalikud nende prognoositava finantsmõju kvantifitseerimiseks. |
AR 69. |
Andmepunkti 64 alapunkti a ja andmepunkti 66 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kas ja kuidas:
|
AR 70. |
Andmepunkti 66 alapunktis a nõutava, olulisele füüsilisele riskile avatud varasid käsitleva teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist:
|
AR 71. |
Andmepunkti 64 alapunkti a ja andmepunkti 66 alapunkti d kohaselt nõutava teabe ettevalmistamisel võib ettevõtja hinnata ja avalikustada füüsilisele riskile avatud äritegevusest saadud puhastulu osa. See avalikustamine
|
AR 72. |
Andmepunkti 64 alapunkti b ja andmepunkti 67 alapunkti a kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kas ja kuidas:
|
AR 73. |
Andmepunkti 67 alapunktides a ja b nõutava, olulisele üleminekuriskile avatud varasid käsitleva teabe avalikustamisel teeb ettevõtja järgmist:
|
AR 74. |
Andmepunkti 67 alapunkti d kohaselt nõutava teabe avalikustamisel olulistest üleminekuriskidest tulenevate võimalike kohustiste kohta:
|
AR 75. |
Selleks, et hinnata, kuidas üleminekuriskid võivad mõjutada ettevõtja tulevast finantsseisundit, võib kasutada muid lähenemisviise ja meetodeid. Igal juhul peab prognoositava finantsmõju avalikustamine hõlmama ettevõtja kasutatud meetodite ja määratluste kirjeldust. |
AR 76. |
Andmepunkti 67 alapunkti d kohaselt nõutava teabe ettevalmistamisel võib ettevõtja hinnata ja avalikustada üleminekuriskidele avatud äritegevusest saadud puhastulu osa. See avalikustamine
|
AR 77. |
Ettevõtja võib esitada varade, kohustiste ja netotulu (mis on avatud olulistele füüsilistele või üleminekuriskidele) märkimisväärsete summade võrdluse finantsaruannetes asjaomase kirjega või avalikustatava teabega (nt segmendiaruandluses) (nagu on nõutud andmepunktis 68) järgmiselt:
|
AR 78. |
Ettevõtja tagab, et andmed ja eeldused, mida kasutatakse oluliste füüsiliste riskide ja üleminekuriskide prognoositava finantsmõju hindamiseks ja kajastamiseks kestlikkusaruandes, on kooskõlas finantsaruannetes kasutatud vastavate andmete ja eeldustega (nt CO2 hinnad, mida kasutatakse varade väärtuse languse, varade kasuliku eluea, hinnangute ja eraldiste hindamisel). Ettevõtja selgitab vasturääkivuste põhjuseid (nt kui kliimaga seotud riskide täielik finantsmõju on alles hindamisel või kui seda ei peeta finantsaruannetes oluliseks). |
AR 79. |
Kohustistele avalduva võimaliku tulevase mõju puhul (nagu on nõutud andmepunkti 67 alapunktis d) esitab ettevõtja vajaduse korral viited heitkogustega kauplemise süsteemide kirjeldusele finantsaruannetes. |
Kliimaga seotud võimalused
AR 80. |
Andmepunkti 69 alapunkti a kohase teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja kulude kokkuhoiu laadi (nt vähenenud energiatarbimisest), ajaperspektiive ja kasutatud metoodikat, sh hindamise ulatust, kriitilisi eeldusi ja piiranguid ning seda, kas ja kuidas tehti stsenaariumianalüüs. |
AR 81. |
Andmepunkti 69 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kuidas ta on hinnanud turu suurust või mis tahes eeldatavaid muutusi netotulus seoses vähese CO2 heitega toodete ja teenuste või kohanemislahendustega, sh hindamise ulatust, ajaperspektiivi, kriitilisi eeldusi ja piiranguid ning seda, mil määral on see turg ettevõtjale kättesaadav. Turu suurust käsitleva teabe avalikustamisel võib seda kõrvutada taksonoomiaga kooskõlas olevatest tegevustest saadud müügituluga, mis avalikustatakse määruse (EL) 2020/852 sätete alusel. Üksus võib ka selgitada, kuidas ta kasutab kliimaga seotud võimalusi, ning võimaluse korral peaks see olema seotud avalikustamisnõuete E1-2, E 1-3 ja E1-4 kohaste poliitika, eesmärkide ja meetmete avalikustamisega. |
ESRS E2
REOSTUS
SISUKORD
Eesmärk
Seosed teiste ESRSidega
Avalikustamisnõuded
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
— |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
— |
Avalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika |
— |
Avalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid |
Mõõdikud ja eesmärgid
— |
Avalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid |
— |
Avalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste |
— |
Avalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained |
— |
Avalikustamisnõue E2-6 – saastega seotud mõjude, riskide ja võimaluste eeldatav finantsmõju |
A liide. |
Kohaldamisnõuded |
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
— |
Avalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika |
— |
Avalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid |
Mõõdikud ja eesmärgid
— |
Avalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid |
— |
Avalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste |
— |
Avalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained |
— |
Avalikustamisnõue E2-6 – saastega seotud, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
Eesmärk
1. |
Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist:
|
2. |
See standard hõlmab avalikustamisnõudeid, mis on seotud järgmiste kestlikkusaspektidega: õhu, pinnase ja vee saaste ning probleemsed ained, sh väga ohtlikud ained. |
3. |
„Õhusaaste“ hõlmab teavet ettevõtja õhku eralduvate heitkoguste kohta (nii sise- kui ka välitingimustes) ning sellise heite vältimise, kontrolli ja vähendamise kohta. |
4. |
„Veereostus“ hõlmab teavet ettevõtja vette eralduvate heitkoguste ning sellise heite vältimise, kontrolli ja vähendamise kohta. |
5. |
„Pinnasereostus“ hõlmab teavet ettevõtja pinnasesse eralduvate heitkoguste ning sellise heite vältimise, kontrolli ja vähendamise kohta. |
6. |
Seoses probleemsete ainetega hõlmab standard teavet, mis on seotud ettevõtja poolt probleemsete ainete, sh väga ohtlike ainete tootmise, kasutamise ja/või levitamise ja turustamisega. Probleemseid aineid käsitlevate avalikustamisnõuete eesmärk on anda kasutajatele ülevaade selliste ainetega seotud tegelikust või võimalikust mõjust, võttes arvesse ka nende kasutamise ja/või levitamise ja turustamise võimalikke piiranguid. |
Seosed teiste ESRSidega
7. |
Saaste teema on tihedalt seotud muude keskkonnaalaste alateemadega, nagu kliimamuutused, vesi ja mereressursid, elurikkus ja ringmajandus. Et anda põhjalik ülevaade sellest, mis võib olla saaste seisukohast oluline, on asjakohased avalikustamisnõuded seega hõlmatud muude keskkonnastandarditega järgmiselt:
|
8. |
Ettevõtja saastega seotud mõju võib mõjutada inimesi ja kogukondi. Ettevõtja põhjustatud saastega seotud olulist negatiivset mõju mõjutatud kogukondadele käsitletakse standardis ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“. |
9. |
Seda standardit tuleks lugeda koostoimes standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. |
Avalikustamisnõuded
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
10. |
Käesoleva osa nõudeid tuleks lugeda ja nende alusel teavet esitada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2 4. peatükiga „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“. |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
11. |
Ettevõtja kirjeldab oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi ning esitab teabe järgmise kohta:
|
Avalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika
12. |
Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud saaste vältimise ja kontrolliga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks. |
13. |
Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. |
14. |
Andmepunktis 12 nõutav avalikustatav teave sisaldab kokkuvõtlikku teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardiga ESRS 2 seotud poliitikaga MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. |
15. |
Ettevõtja märgib seoses enda tegevuse ja
väärtusahela
eelnevate ja järgnevate etappidega, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi valdkondi, kui need on olulised:
|
Avalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid
16. |
Ettevõtja avalikustab saastega seotud meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid. |
17. |
Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade saastega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest. |
18. |
Saastega seotud tegevuskavade ja ressursside kirjeldus sisaldab teavet, mis on esitatud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. |
19. |
Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A võib ettevõtja täpsustada, millise allpool esitatud leevendusmeetmete hierarhia kihiga saab seostada meedet ja ressursse, mille eesmärk on:
|
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid
20. |
Ettevõtja avalikustab saastega seotud eesmärgid, mille ta on vastu võtnud. |
21. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on vastu võtnud saastega seotud poliitika toetamiseks ning saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks. |
22. |
Eesmärkide kirjeldus peab sisaldama standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet. |
23. |
Andmepunktis 20 nõutud avalikustamisel märgitakse, kas ja kuidas ettevõtja eesmärgid aitavad vältida ja kontrollida järgmist:
|
24. |
Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-T võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärkide seadmisel võeti arvesse
ökoloogilisi künniseid
(nt biosfääri terviklikkus, stratosfääri osoonikihti kahandamine, aerosooliosakeste paiskumine atmosfääri, mullaviljakuse vähenemine, ookeanide hapestumine) ja üksusepõhiseid kvoote. Sellisel juhul võib ettevõtja täpsustada järgmist:
|
25. |
Ettevõtja täpsustab taustteabe osana, kas tema seatud ja esitatud eesmärgid on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud. |
Avalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste
26. |
Ettevõtja avalikustab oma tegevuse käigus tekkivad saastajad ning mikroplasti, mida ta tekitab või kasutab. |
27. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade heitest, mida ettevõtja oma tegevuse käigus õhku, vette ja pinnasesse väljutab, ning mikroplasti tekitamisest ja kasutamisest. |
28. |
Ettevõtja avalikustab järgmiste ainete koguse:
|
29. |
Andmepunktis 28 osutatud summad on konsolideeritud summad, mis sisaldavad heitkoguseid rajatistest, mille üle ettevõtjal on finantskontroll, ja rajatistest, mille tegevust ta kontrollib. Konsolideerimine hõlmab üksnes heitkoguseid, mis pärinevad rajatistest, mille puhul ületatakse määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisas sätestatud künnis. |
30. |
Ettevõtja asetab avalikustatava teabe konteksti ja kirjeldab järgmist:
|
31. |
Kui heite kvantifitseerimiseks valitakse heite otsese mõõtmisega võrreldes vähem usaldusväärne meetod, esitab ettevõtja selle meetodi valimise põhjused. Kui ettevõtja kasutab hinnanguid, avalikustab ta hinnangute aluseks oleva standardi, sektoripõhise uuringu või allikad, samuti võimaliku mõõtemääramatuse taseme ja mõõtemääramatust kajastavate hinnangute vahemiku. |
Avalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained
32. |
Ettevõtja avalikustab teabe eraldi, segudes või toodetes esinevate probleemsete ainete ja väga ohtlike ainete tootmise, kasutamise, jaotamise, turustamise ja impordi/ekspordi kohta. |
33. |
Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja mõjust tervisele ja keskkonnale ainete kaudu, mis on omaette ainetena probleemsed ained või väga ohtlikud ained. Samuti võimaldab see mõista ettevõtja olulisi riske ja võimalusi, sh kokkupuudet nende ainetega ja eeskirjade muudatustest tulenevaid riske. |
34. |
Andmepunktis 32 nõutud avalikustamine hõlmab selliste probleemsete ainete üldkoguseid, mis tekivad või mida kasutatakse tootmise käigus või mida hangitakse, ning selliste probleemsete ainete üldkogused, mis viiakse käitisest välja heitena, toodetena või toodete või teenuste osana ning mis esitatakse jagatuna peamisteks probleemsete ainete ohuklassideks. |
35. |
Ettevõtja esitab eraldi teabe väga ohtlike ainete kohta. |
Avalikustamisnõue E2-6 – olulise saastega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju
36. |
Ettevõtja avalikustab oluliste saastega seotud riskide ja võimaluste prognoositava finantsmõju. |
37. |
Andmepunktis 36 nõutav teave täiendab ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil. |
38. |
Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest:
|
39. |
Avalikustatakse järgmine teave:
|
40. |
Andmepunkti 38 alapunkti a kohaselt esitatav teave peab sisaldama järgmist:
|
41. |
Ettevõtja avalikustab asjakohase taustteabe, sh selliste oluliste juhtumite ja sadestumise kirjelduse, mille puhul saaste avaldas keskkonnale negatiivset mõju ja/või millel on eeldatavasti negatiivne mõju ettevõtja rahavoogudele, finantsseisundile või finantstulemustele lühiajalises, keskmises ja pikas perspektiivis. |
A liide
Kohaldamisnõuded
Käesolev liide on standardi ESRS E2 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on standardi teiste osadega sama tähtsus.
ESRS 2 „AVALIKUSTAMISE ÜLDISED REEGLID“
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
AR 1. |
Keskkonda käsitlevate alateemade olulisuse hindamisel hindab ettevõtja saaste olulisust enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ning võib kaaluda järgmist nelja etappi, mida tuntakse ka LEAP (locate-evaluate-assess-prepare) lähenemisena:
|
AR 2. |
Standardi ESRS E2 puhul vastab olulisuse hindamine LEAP-lähenemise kolmele esimesele etapile. Neljandas etapis käsitletakse protsessi tulemusi. |
AR 3. |
Mõjude, sõltuvuse, riskide ja võimaluste olulisuse hindamise protsessis võetakse arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõude IRO-1 „Saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“ ning IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruannetega“ sätteid. |
AR 4. |
Standardi ESRS E2 kohase olulisuse hindamisega hõlmatud alateemad hõlmavad järgmist:
|
AR 5. |
1. etapis, kus tehakse kindlaks aspektid, kus ettevõtja enda tegevus ja väärtusahela eelnevad ja järgnevad etapid on seotud loodusega, võib ettevõtja arvesse võtta järgmist:
|
AR 6. |
2. etapp on seotud iga olulise tegevuskoha või sektori/äriüksuse mõju ja sõltuvuse hindamisega, sh hinnates keskkonnale ja inimeste tervisele avalduva mõju tõsidust ja tõenäosust. |
AR 7. |
3. etapis võib ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste hindamiseks 1. ja 2. etapi tulemuste põhjal:
|
AR 8. |
Olulisuse hindamisel võib ettevõtja võtta arvesse komisjoni soovitust (EL) 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta. |
AR 9. |
Olulisuse hindamise tulemuste kohta teabe esitamisel avalikustab ettevõtja:
|
Avalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika
AR 10. |
Selles avalikustamisnõudes kirjeldatud poliitika võib integreerida laiemasse keskkonna- või kestlikkuspoliitikasse, mis hõlmab eri alateemasid. |
AR 11. |
Poliitika kirjeldus peab sisaldama teavet hõlmatud saastaja(te) või aine(te) kohta. |
AR 12. |
Andmepunkti 11 kohase teabe avalikustamisel võib ettevõtja lisada taustteavet rakendatud poliitikasuundade vaheliste seoste kohta ning selle kohta, kuidas need võivad aidata kaasa ELi tegevuskavale „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“, kirjeldades näiteks järgmisi elemente:
|
Avalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid
AR 13. |
Kui meetmed hõlmavad väärtusahela eelnevate või järgnevate etappide kohustusi, esitab ettevõtja teabe neid kohustusi kajastavate meetmete liikide kohta. |
AR 14. |
Ressursside käsitlemisel võivad tegevuskulud olla näiteks investeeringud teadus- ja arendustegevusse, et uuendada ja arendada turvalisi ja kestlikke alternatiive probleemsete ainete kasutamisele või vähendada tootmisprotsessis tekkivat heidet. |
AR 15. |
Kui see on asjakohane saastega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks, võib ettevõtja esitada teavet tegevuskoha tasandi tegevuskavade kohta. |
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid
AR 16. |
Kui ettevõtja viitab eesmärkide seadmisel ökoloogilistele künnistele, võib ta tugineda esialgsetele suunistele, mis on esitatud loodust käsitlevas teaduspõhiste eesmärkide algatuses SBTN („Esialgsed suunised ettevõtetele“, 2020. aasta september) või mis tahes muudele suunistele, mis põhinevad teaduslikult tunnustatud metoodikal, mis võimaldab seada teaduspõhiseid eesmärke, määrates kindlaks ökoloogilised künnised ja vajaduse korral üksusepõhised kvoodid. Ökoloogilised künnised võivad olla kohalikud, riiklikud ja/või ülemaailmsed. |
AR 17. |
Ettevõtja võib täpsustada, kas eesmärk käsitleb määruse (EL) 2020/852 artikli 14 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, saaste vältimise ja kontrolli olulise panustamise kriteeriumidega seotud puudusi. Kui määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud saaste vältimise ja kontrolli kriteeriumid, mis lähtuvad põhimõttest „ei kahjusta oluliselt“, ei ole täidetud, võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärk käsitleb nende kriteeriumidega seotud puudusi. |
AR 18. |
Kui see on vastuvõetud poliitika toetamiseks asjakohane, võib ettevõtja esitada teavet tegevuskoha tasandil seatud eesmärkide kohta. |
AR 19. |
Eesmärgid võivad hõlmata ettevõtja enda tegevust ja/või väärtusahelat. |
Avalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste
AR 20. |
Andmepunkti 28 alapunkti b kohaselt esitatav teave mikroplasti kohta hõlmab mikroplaste, mis tekivad või mida kasutatakse tootmisprotsessides või mida hangitakse ning mis väljuvad ettevõtja rajatistest heitena, toodetena või toodete või teenuste osana. Mikroplasti võib toota tahtmatult, suuremate plastitükkide, nagu autorehvid või sünteetilised tekstiilid kulumisega, või neid võib toota sihilikult ja lisada eriotstarbelistele toodetele (nt näo- või kehakoorijates kasutatavad helmed). |
AR 21. |
Saastajate maht esitatakse asjakohaste massiühikutena, tonnides või kilogrammides. |
AR 22. |
Käesoleva avalikustamisnõude kohaselt nõutav teave esitatakse aruandva ettevõtja tasandil. Ettevõtja võib siiski avalikustada täiendavaid jaotusi, sh teavet tegevuskoha tasandil, või oma heitkoguste jaotuse allika liigi, sektori või geograafilise piirkonna alusel. |
AR 23. |
Heitkoguste kohta taustteavet esitades võib ettevõtja arvesse võtta järgmist:
|
AR 24. |
Selle avalikustamisnõude kohaselt esitatud teave võib viidata teabele, mida ettevõtja on juba kohustatud esitama muude kehtivate õigusaktide alusel (nt tööstusheidete direktiiv, E-PRTR jne). |
AR 25. |
Kui ettevõtja tegevuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL (67) ja asjakohaseid parima võimaliku tehnika viitedokumente (PVT-viitedokumendid) võib ettevõtja olenemata sellest, kas tegevus toimub Euroopa Liidus või mitte, avalikustada järgmise lisateabe:
|
Metoodikad
AR 26. |
Saastajate kohta teabe esitamisel kaalub ettevõtja kvantifitseerimise meetodeid järgmises tähtsuse järjekorras:
|
AR 27. |
Seoses andmepunktis 30 nõutud meetodite avalikustamisega võtab ettevõtja arvesse järgmist:
|
Avalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained
Arvesse võetavate ainete loetelu
AR 28. |
Selleks, et teave oleks täielik, tuleb lisada nii ettevõtja enda tegevusega seotud kui ka hangitud ained (nt koostisosades, pooltoodetes või lõpptootes sisalduvad ained). |
AR 29. |
Saastajate maht esitatakse massiühikutes, näiteks tonnides või kilogrammides või muudes massiühikutes, mis on eralduvate saasteainete mahtu ja liiki arvestades asjakohased. |
Taustteave
AR 30. |
Selle avalikustamisnõude kohaselt esitatud teave võib viidata teabele, mida ettevõtja on juba kohustatud esitama muude kehtivate õigusaktide alusel (nt direktiiv 2010/75/EL, määrus (EÜ) nr 166/2006, E-PRTR jne). |
Avalikustamisnõue E2-6 – olulise saastega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju
AR 31. |
Juhtumitega ja sadestumisega seotud tegevus- ja kapitalikulud võivad hõlmata nt järgmist:
|
AR 32. |
Juhtumid võivad hõlmata näiteks saastet põhjustanud tootmiskatkestusi, olenemata sellest, kas need tulenevad tarneahelast ja/või ettevõtja enda tegevusest. |
AR 33. |
Ettevõtja võib lisada lühikese, keskmise ja pika perspektiivi hinnangu oma toodete kohta, mis on riskile avatud, selgitades, kuidas need on määratletud, kuidas rahasummasid on hinnatud ja milliseid kriitilisi eeldusi on tehtud. |
AR 34. |
Prognoositava finantsmõju võib andmepunkti 38 alapunkti a kohaselt kvantifitseerida ühe summa või vahemikuna. |
ESRS E3
VEE- JA MERERESSURSID
SISUKORD
Eesmärk
Seosed teiste ESRSidega
Avalikustamisnõuded
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
— |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
— |
Avalikustamisnõue E3-1. – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika |
— |
Avalikustamisnõue E3-2 – Vee- ja mereressurssidega seotud meetmed ja ressursid |
Mõõdikud ja eesmärgid
— |
Avalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid |
— |
Avalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine |
— |
Avalikustamisnõue E3-5 – vee- ja mereressurssidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
A liide. |
Kohaldamisnõuded |
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
— |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
— |
Avalikustamisnõue E3-1. – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika |
— |
Avalikustamisnõue E3-2 – vee- ja mereressursside poliitikaga seotud meetmed ja ressursid |
Mõõdikud ja eesmärgid
— |
Avalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid |
— |
Avalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine |
— |
Avalikustamisnõue E3-5 – vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
Eesmärk
1. |
Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist:
|
2. |
See standard hõlmab vee- ja mereressurssidega seotud avalikustamisnõudeid. Standard hõlmab „vee“ mõiste all ka pinnavett ja põhjavett. See hõlmab avalikustamisnõudeid veetarbimise kohta ettevõtja tegevuses, toodetes ja teenustes ning sellega seotud teavet veevõtu ja veeheite kohta. |
3. |
Seoses mereressurssidega hõlmab standard selliste ressursside saamist ja kasutamist ning nendega seotud majandustegevust. |
Seosed teiste ESRSidega
4. |
Vee- ja mereressursside teema on tihedalt seotud muude keskkonnaalaste alateemadega, nagu kliimamuutused, saaste, elurikkus ja ringmajandus. Et anda põhjalik ülevaade sellest, mis võib olla vee- ja mereressursside seisukohast oluline, on asjakohased avalikustamisnõuded hõlmatud muude keskkonnastandarditega järgmiselt:
|
5. |
Ettevõtja mõjud vee- ja mereressurssidele mõjutavad inimesi ja kogukondi. Ettevõtjast lähtuvad vee- ja mereressurssidega seotud olulised negatiivsed mõjud mõjutatud kogukondadele on hõlmatud standardiga ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“. |
6. |
Seda standardit tuleks lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. |
Avalikustamisnõuded
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
7. |
Käesoleva osa nõudeid tuleks lugeda ja nende alusel teavet esitada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2 4. peatükiga „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“. |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
8. |
Ettevõtja kirjeldab oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi ning esitab teabe järgmise kohta:
|
Avalikustamisnõue E3-1. – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika
9. |
Ettevõtja kirjeldab poliitikat, mille ta on vastu võtnud vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks (72). |
10. |
Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb oluliste vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. |
11. |
Andmepunktis 9 nõutav avalikustatav teave sisaldab kokkuvõtlikku teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks kooskõlas standardiga ESRS 2 seotud poliitikaga MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. |
12. |
Ettevõtja märgib, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi aspekte, kui need on olulised:
|
Avalikustamisnõue E3-2 – vee- ja mereressurssidega seotud meetmed ja ressursid
15. |
Ettevõtja avalikustab vee- ja mereressurssidega seotud meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid. |
16. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade vee- ja mereressurssidega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest. |
17. |
Meetmete ja ressursside kirjeldamisel järgitakse põhimõtteid, mis on määratletud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Meetmed ja ressursid seoses oluliste kestlikkusaspektidega“. Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A võib ettevõtja täpsustada, millise allpool esitatud leevendusmeetmete hierarhia kihiga saab meedet seostada. |
18. |
Ressursse saab eraldada järgmistel eesmärkidel:
|
19. |
Ettevõtja määrab kindlaks meetmed ja ressursid, mis on seotud veeriskile avatud piirkondadega, sh suure veestressiga piirkondadega. |
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid
20. |
Ettevõtja avalikustab vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud. |
21. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on seadnud vee- ja mereressurssidega seotud poliitika toetamiseks ning oluliste kliimaga seotud mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks. |
22. |
Eesmärkide kirjeldus peab sisaldama standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet. |
23. |
Andmepunktis 20 nõutud avalikustamise käigus märgitakse, kas ja kuidas ettevõtja eesmärgid on seotud järgmisega:
|
24. |
Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-T võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärke püstitades võeti arvesse ökoloogilisi künniseid ja üksusepõhiseid kvoote. Sellisel juhul võib ettevõtja täpsustada järgmist:
|
25. |
Ettevõtja täpsustab taustteabe osana, kas tema seatud ja esitatud eesmärgid on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud. |
Avalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine
26. |
Ettevõtja avalikustab teabe oma veetarbimise tulemuslikkuse kohta seoses oluliste mõjude, riskide ja võimalustega. |
27. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja veetarbimisest ja edusammudest eesmärkide saavutamise suunas. |
28. |
Andmepunktis 26 nõutav avalikustamine on seotud ettevõtja enda tegevusega ja hõlmab järgmist:
|
29. |
Ettevõtja esitab teabe oma veemahukuse kohta: vee kogutarbimine tema enda tegevuses (m3 miljoni euro netotulu kohta) (76). |
Avalikustamisnõue E3-5 – oluliste vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju
30. |
Ettevõtja avalikustab oluliste vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste prognoositava finantsmõju. |
31. |
Andmepunktis 30 nõutav teave täiendab standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil. |
32. |
Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest:
|
33. |
Avalikustatakse järgmine teave:
|
A liide
Kohaldamisnõuded
Käesolev liide on standardi ESRS E3 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel.
ESRS 2 „AVALIKUSTAMISE ÜLDISED REEGLID“
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
AR 1. |
Keskkonnaga seotud alateemade olulisuse hindamisel hindab ettevõtja vee- ja mereressursside olulisust oma tegevuses ja väärtusahelas ning võib arvesse võtta nelja etappi, mida nimetatakse ka LEAP-lähenemiseks:
|
AR 2. |
Standardi ESRS E3 kohane olulisuse hindamine vastab LEAP-lähenemisviisi kolmele esimesele etapile, neljandas etapis käsitletakse protsessi tulemust. |
AR 3. |
Mõjude, riskide ja võimaluste olulisuse hindamise protsessides võetakse arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõude IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“ ning IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“ sätteid. |
AR 4. |
Olulisuse hindamisega hõlmatud vee- ja mereressurssidega seotud alateemad on järgmised:
|
AR 5. |
1. etapis võib ettevõtja selleks, et teha kindlaks, kus asuvad veeriskiga piirkonnad ja piirkonnad, kus on kokkupuude mereressurssidega, mis võib põhjustada tema enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides olulist mõju ja sõltuvust, võtta arvesse järgmist:
|
AR 6. |
Ettevõtja käsitab asukohtade hindamisel asjakohase tasandina vesikondi ja kombineerib selle lähenemisviisi enda rajatiste ning tarnijate olulise mõju ja riskidega rajatiste tegevusriski hindamisega. |
AR 7. |
Ettevõtja võtab veekogude seisundi määramisel arvesse kriteeriume, mis lähtuvad direktiivi 2000/60/EÜ (veepoliitika raamdirektiiv) asjaomastest lisadest ja direktiivi rakendamiseks ettenähtud juhenddokumentidest. Juhenddokumentide loetelu on kättesaadav Euroopa Komisjoni keskkonnateemalisel veebisaidil. |
AR 8. |
2. etapis kaalub ettevõtja iga kohaldamisnõude AR 5 kohaselt kindlaks määratud esmatähtsa asukoha mõju ja sõltuvuse hindamiseks järgmist:
|
AR 9. |
Vee- ja mereressurssidega seotud sõltuvuse kindlakstegemisel võib ettevõtja tugineda rahvusvahelistele klassifikatsioonidele, näiteks ökosüsteemi teenuste ühtsele rahvusvahelisele klassifikatsioonile (CICES). |
AR 10. |
Mereressurssidega seotud sõltuvuse kindlakstegemisel kaalub ettevõtja, kas ta sõltub peamistest mereressurssidega seotud kaupadest, sh kruusadest ja mereandidest. |
AR 11. |
Mereressursid määratakse kindlaks vastavalt nende kasutamisele inimühiskonnas ja neid tuleb arvesse võtta seoses neile avalduva survega. Mõnesid survenäitajaid on käsitletud teistes ESRSides, nt mikroplasti ja vetteheidet standardis ESRS E2 ning plastijäätmeid standardis ESRS E5. |
AR 12. |
Näited mereressurssidega seotud sõltuvusest, mida ettevõtja võib arvesse võtta, on:
|
AR 13. |
3. etapis võib ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste hindamiseks 1. ja 2. etapi tulemuste põhjal:
|
AR 14. |
Ettevõtja võib olulise mõju, sõltuvuse, riskide ja võimaluste hindamisel tugineda esmastele, teisestele või mudeldatud andmete kogumisele või muudele asjakohastele lähenemisviisidele, näiteks teabele, mis on esitatud komisjoni soovituses (EL) 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta (I lisa (toote keskkonnajalajälg), III lisa (organisatsiooni keskkonnajalajälg). |
AR 15. |
Olulisuse hindamise tulemuste kohta teabe esitamisel võtab ettevõtja arvesse järgmist:
|
Avalikustamisnõue E3-1. – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika
AR 16. |
Selles avalikustamisnõudes kirjeldatud poliitika võib integreerida laiemasse keskkonna- või kestlikkuspoliitikasse, mis hõlmab eri alateemasid. |
AR 17. |
Andmepunkti 9 kohase teabe avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada, kas ta on vastu võtnud poliitika, mis:
|
AR 18. |
Ettevõtja võib avalikustada ka teabe poliitika kohta, mis:
|
Avalikustamisnõue E3-2 – vee- ja mereressursside poliitikaga seotud meetmed ja ressursid
AR 19. |
Andmepunkti 15 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse meetmeid või tegevuskavasid, mis aitavad kaasa kindlaks tehtud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemisele. Kasulikke juhiseid annab organisatsioon Alliance for Water Stewardship. |
AR 20. |
Võttes arvesse, et vesi ja mereressursid on jagatud ressursid, mis võivad nõuda ühiseid meetmeid või teisi sidusrühmi kaasavaid tegevuskavasid, võib ettevõtja anda teavet nende konkreetsete ühismeetmete kohta, sh teavet teiste poolte (konkurentide, tarnijate, jaemüüjate, klientide, muude äripartnerite, kohalike kogukondade ja ametiasutuste, valitsusasutuste jne kohta) ning konkreetset teavet projekti, selle konkreetse panuse, sponsorite ja muude osalejate kohta. |
AR 21. |
Kapitalikulude kohta teabe esitamisel võib ettevõtja arvesse võtta näiteks kulutusi, mis on seotud sademevee äravoolu taastamisega, torustiku või masinatega, mida kasutatakse uute vähese veekasutusega toodete tootmiseks. |
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid
AR 22. |
Kui ettevõtja viitab eesmärkide seadmisel ökoloogilistele künnistele, võib ta tugineda esialgsetele suunistele, mis on esitatud loodust käsitlevas teaduspõhiste eesmärkide algatuses SBTN („Esialgsed suunised ettevõtetele“, 2020. aasta september). Ettevõtja võib viidata ka mis tahes muudele suunistele, mis põhinevad teaduslikult tunnustatud metoodikal, mis võimaldab seada teaduspõhiseid eesmärke, määrates kindlaks ökoloogilised künnised ja vajaduse korral organisatsioonikohased eraldised. Ökoloogilised künnised võivad olla kohalikud, riiklikud ja/või ülemaailmsed. |
AR 23. |
Ettevõtja võib esitada eesmärgid, mis on seotud
|
AR 24. |
Kui ettevõtja on kehtestanud veevõtu vähendamise eesmärgid, võib ta lisada teavet veevõtu kohta saastatud pinnasest ja põhjaveekihtidest ning heastamiseks võetud ja käideldud vee kohta. |
AR 25. |
Kui ettevõtja on kehtestanud veeheite eesmärgid, võib ta arvesse võtta veeheidet põhjavette, näiteks põhjaveekihtidesse tagasijuhtimist, või vee tagasisuunamist põhjaveeallikasse äravoolukanali või nõva kaudu. |
AR 26. |
Eesmärgid võivad hõlmata ettevõtja enda tegevust ja/või väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe. |
AR 27. |
Ettevõtja võib täpsustada, kas eesmärk käsitleb määruse (EL) 2020/852 artikli 12 lõike 2 kohaselt vastu võetud komisjoni delegeeritud õigusaktides määratletud, vee- ja mereressurssidega seotud olulise panustamise kriteeriumidega seotud puudusi. Kui määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, vee- ja mereressurssidega seotud kriteeriumid, mis lähtuvad põhimõttest „ei kahjusta oluliselt“, ei ole täidetud, võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärk käsitleb nende kriteeriumidega seotud puudusi. |
Avalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine
AR 28. |
Ettevõtja võib tegutseda erinevates veeriskile avatud piirkondades. Andmepunkti 28 alapunkti b kohase teabe avalikustamisel lisab ettevõtja sellise teabe ainult nende piirkondade kohta, mis on vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõuetele IRO-1 ja SBM-3 määratletud olulistena. |
AR 29. |
Kui ettevõtja avaldab taustteavet veemajanduse tulemuslikkuse kohta, mida nõutakse andmepunktis 26, selgitab ta arvutusmeetodeid ja täpsemalt seda osa mõõtmistulemusest, mis on saadud otsese mõõtmise, proovide võtmise ja ekstrapoleerimise või parimate hinnangute põhjal. |
AR 30. |
Ettevõtja võib esitada teavet muude jaotuste põhjal (st sektorite või segmentide kaupa). |
AR 31. |
Andmepunktis 29 nõutud teabe avalikustamisel võib ettevõtja esitada täiendavaid suhtarve, mis põhinevad muudel nimetajatel. |
AR 32. |
Ettevõtja võib anda teavet ka oma veevõtu ja veeheite kohta. |
Avalikustamisnõue E3-5 – oluliste vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju
AR 33. |
Ettevõtja võib lisada lühikese, keskmise ja pika perspektiivi hinnangu oma toodete kohta, mis on riskile avatud, selgitades, kuidas need on määratletud, kuidas rahasummasid on hinnatud ja milliseid kriitilisi eeldusi on tehtud. |
AR 34. |
Prognoositava finantsmõju võib andmepunkti 39 alapunkti a kohaselt kvantifitseerida ühe summa või vahemikuna. |
ESRS E4
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS JA ÖKOSÜSTEEMID
SISUKORD
Eesmärk
Seosed teiste ESRSidega
Avalikustamisnõuded
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Strateegia
– |
Avalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis |
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
– |
Avalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika |
– |
Avalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid |
Mõõdikud ja eesmärgid
– |
Avalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid |
– |
Avalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad |
– |
Avalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
A liide. |
Kohaldamisnõuded |
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
– |
Avalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis |
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
– |
Avalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika |
– |
Avalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid |
Mõõdikud ja eesmärgid
– |
Avalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid |
– |
Avalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad |
– |
Avalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
Eesmärk
1. |
Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist:
|
2. |
Selles standardis sätestatakse avalikustamisnõuded, mis on seotud ettevõtja seosega maismaa-, magevee- ja mereelupaikade, ökosüsteemide ning nendega seotud looma- ja taimeliikide populatsioonidega, sh liigisisese, liikidevahelise ja ökosüsteemide mitmekesisusega ning nende seotusega põliselanike ja muude mõjutatud kogukondadega. |
3. |
Termin „elurikkus“ (bioloogiline mitmekesisus) hõlmab elusorganismide mitmekesisust maismaa, magevee, mere ja muudes veeökosüsteemides, samuti ökoloogilistes kompleksides, millesse nad kuuluvad. |
Seosed teiste ESRSidega
4. |
Elurikkus ja ökosüsteemid on tihedalt seotud muude keskkonnaaspektidega. Elurikkuse ja ökosüsteemide muutuste peamised otsesed mõjurid on kliimamuutused, saaste, maakasutuse muutus, mageveekasutuse muutus ja merekasutuse muutus, organismide otsene ärakasutamine ja invasiivsed võõrliigid. Need mõjurid on käesoleva standardiga hõlmatud, v.a kliimamuutused (mida hõlmab standard ESRS E1) ja saaste (mida hõlmab standard ESRS E2). |
5. |
Selleks et saada põhjalik ülevaade olulisest mõjust ja sõltuvusest elurikkusele ja ökosüsteemidele, tuleks muude keskkonnaalaste ESRSide avalikustamisnõudeid lugeda ja tõlgendada koos käesoleva standardi konkreetsete avalikustamisnõuetega. Muude keskkonnaalaste ESRSidega hõlmatud asjakohased avalikustamisnõuded on järgmised:
|
6. |
Ettevõtja mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele mõjutab inimesi ja kogukondi. Elurikkusest ja ökosüsteemi muutustest mõjutatud kogukondadele avalduvatest olulistest negatiivsetest mõjudest teatamisel standardi ESRS E4 alusel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ nõudeid. |
7. |
Seda standardit tuleks lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. |
Avalikustamisnõuded
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
8. |
Käesoleva osa nõudeid tuleb lugeda koos avalikustamisnõuetega standardi ESRS 2 2. peatükis „Juhtimine“, 3. peatükis „Strateegia“ ja 4. peatükis „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“. |
9. |
Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos ESRS 2 kohaselt nõutava avalikustamisega, v.a standardi ESRS 2 avalikustamisnõue SBM-3, mille puhul ettevõtjal on võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustamisega. |
10. |
Lisaks standardi ESRS 2 nõuetele sisaldab käesolev standard ka teemapõhist avalikustamisnõuet E4-1 „Üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis“. |
Strateegia
Avalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis
11. |
Ettevõtja avalikustab, kuidas tema strateegia ja ärimudeli kohandamine tuleneb tema mõjudest, sõltuvusest, riskidest ja võimalustest seoses elurikkuse ja ökosüsteemidega. |
12. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja strateegia ja ärimudeli vastupanuvõimest seoses elurikkuse ja ökosüsteemidega ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli kokkusobivusest elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud asjaomaste kohalike, riiklike ja ülemaailmsete avaliku poliitika eesmärkidega. |
13. |
Ettevõtja kirjeldab oma strateegia ja ärimudeli vastupanuvõimet seoses elurikkuse ja ökosüsteemidega. Kirjeldus peab sisaldama järgmist:
|
14. |
Kui ettevõtja avalikustab käesolevas avalikustamisnõudes täpsustatud teabe osana standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 alusel nõutavast teabest, võib ta viidata teabele, mille ta on avaldanud standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 alusel. |
15. |
Ettevõtja võib avalikustada oma üleminekukava, et parandada ja lõpuks saavutada oma ärimudeli ja strateegia kooskõla Kunmingi-Montreali ülemaailmse elurikkuse raamistiku visiooniga ning selle asjakohaste eesmärkide ja sihtidega, ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 ning järgides planeedi taluvuspiire, mis on seotud biosfääri terviklikkuse ja maasüsteemi muutusega. |
Avalikustamisnõue SBM 3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga
16. |
Ettevõtja avalikustab järgmise teabe:
|
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
17. |
Ettevõtja kirjeldab oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste kindlakstegemise protsessi. Protsessi kirjeldus hõlmab seda, kas ja kuidas ettevõtja on:
|
18. |
Ettevõtja võib avalikustada, kas ja kuidas ta on kasutanud elurikkuse ja ökosüsteemide stsenaariumianalüüsi, et teha kindlaks ja hinnata olulisi riske ja võimalusi lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Kui ettevõtja on kasutanud sellist stsenaariumianalüüsi, võib ta avalikustada järgmise teabe:
|
19. |
Ettevõtja avalikustab konkreetselt järgmise teabe:
|
Avalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika
20. |
Ettevõtja avalikustab vastuvõetud poliitika elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste haldamiseks. |
21. |
Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, sõltuvuse, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. |
22. |
Andmepunktis 20 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“). |
23. |
Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-P sätetele kirjeldab ettevõtja, kas ja kuidas tema elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika:
|
24. |
Ettevõtja avalikustab konkreetselt, kas ta on võtnud vastu:
|
Avalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid
25. |
Ettevõtja avalikustab elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid. |
26. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest. |
27. |
Peamiste meetmete ja ressursside kirjeldamisel järgitakse standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Meetmed ja ressursid seoses oluliste kestlikkusaspektidega“ määratletud kohustuslikku sisu. |
28. |
Lisaks:
|
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid
29. |
Ettevõtja avalikustab elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud. |
30. |
Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on vastu võtnud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika toetamiseks ning seotud oluliste mõjude, sõltuvuse, riskide ja võimaluste käsitlemiseks. |
31. |
Eesmärkide kirjeldamisel järgitakse standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ määratletud kohustuslikku sisu. |
32. |
Andmepunkti 29 nõuete kohaselt tuleb avalikustada järgmine teave:
|
Avalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad
33. |
Ettevõtja esitab näitajad, mis on seotud tema olulise mõjuga elurikkusele ja ökosüsteemidele. |
34. |
Käesoleva avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja tulemuslikkusest seoses elurikkusele ja ökosüsteemide muutustele avalduva olulisuse hindamisel olulisena määratletud mõjudega. |
35. |
Kui ettevõtja on kindlaks teinud tegevuskohad, mis asuvad elurikkuse seisukohast tundlikel aladel või nende läheduses ja mida ettevõtja mõjutab negatiivselt (vt andmepunkti 19 alapunkt a), avalikustab ettevõtja selliste omatavate, renditavate või hallatavate tegevuskohtade arvu ja pindala (hektarites), mis asuvad kõnealustel kaitsealadel või võtmetähtsusega elurikastel aladel või nende lähedal. |
36. |
Kui ettevõtja on teinud kindlaks maakasutuse muutusega seotud olulised mõjud või mõjud ökosüsteemide ulatusele ja seisundile, võib ettevõtja avalikustada ka oma maakasutuse olelusringi hindamise alusel. |
37. |
Andmepunktides 38–41 sätestatud andmepunktide puhul võtab ettevõtja arvesse oma tegevust. |
38. |
Kui ettevõtja on jõudnud järeldusele, et ta aitab otseselt kaasa maakasutuse muutuse, mageveekasutuse ja/või merekasutuse muutuse mõjuritele, esitab ta asjakohased mõõdikud. Ettevõtja võib avalikustada mõõdikud, mis mõõdavad:
|
39. |
Kui ettevõtja jõudis järeldusele, et ta aitab otseselt kaasa invasiivsete võõrliikide juhuslikule või vabatahtlikule sissetoomisele, võib ta avalikustada mõõdikud, millega ta haldab invasiivsete võõrliikide sissetoomist ja levimist ning invasiivsetest võõrliikidest tulenevaid riske. |
40. |
Kui ettevõtja on kindlaks teinud liikide seisundiga seotud olulised mõjud, võib ta esitada mõõdikud, mida peab asjakohaseks. Ettevõtja võib:
|
41. |
Kui ettevõtja on kindlaks teinud ökosüsteemidega seotud olulised mõjud, võib ta avalikustada:
|
Avalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste potentsiaalne prognoositav finantsmõju
42. |
Ettevõtja avalikustab elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste prognoositava finantsmõju. |
43. |
Andmepunktis 42 nõutav teave täiendab standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil. |
44. |
Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest:
|
45. |
Avalikustatakse järgmine teave:
|
A liide
Kohaldamisnõuded
Käesolev liide on standardi ESRS E4 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel.
ESRS 2 „AVALIKUSTAMISE ÜLDISED REEGLID“
Strateegia
Avalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis
AR 1. |
Üleminekukava avalikustades võib ettevõtja:
|
AR 2. |
Üleminekukava avalikustamisel võib ettevõtja viidata näiteks järgmistele ELi elurikkuse strateegia 2030 eesmärkidele:
|
AR 3. |
Üleminekukava avalikustamisel võib ettevõtja viidata ka kestliku arengu eesmärkidele, eelkõige järgmistele eesmärkidele:
|
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
AR 4. |
Standardi ESRS E4 kohane olulisuse hindamine nõuab ettevõtjalt järgmist:
|
AR 5. |
Mõjude, sõltuvuse, riskide ja võimaluste olulisuse hindamisel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõuet IRO-1 ja ESRS 1 3. peatükki „Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“ ja kirjeldab oma kaalutlusi. |
AR 6. |
Ettevõtja hindab elurikkuse ja ökosüsteemide olulisust omaenda tegevuses ja väärtusahelas ning võib kaaluda olulisuse hindamist kooskõlas LEAP-lähenemise kolme esimese etapiga: leia (andmepunkt AR 7), hinda üldiselt (andmepunkt AR 8) ja hinda konkreetselt (andmepunkt AR 9). |
AR 7. |
1. etapp on seotud asjaomaste tegevuskohtade asukohtade määramisega, arvestades selle seotust elurikkuse ja ökosüsteemidega. Nende asukohtade kindlakstegemisel võib ettevõtja teha järgmist:
|
AR 8. |
2. etapis võib ettevõtja selleks, et hinnata oma tegelikku või potentsiaalset mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele asjaomastel aladel ja sõltuvust nendest:
|
AR 9. |
3. etapis võib ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste hindamiseks 1. ja 2. etapi tulemuste põhjal kaaluda järgmisi kategooriaid:
Teabeesitus: |
AR 10. |
ettevõtja võib arvesse võtta allpool esitatud tabeleid, et toetada kohaldamisnõude AR 7 kohaselt kindlaks määratud oluliste tegevuskohtade olulisuse hindamist:
Kohaldamisnõude AR 7 alapunkti e puhul võib ettevõtja kaaluda järgmise tabeli kasutamist:
|
Avalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika
AR 11. |
Selles avalikustamisnõudes kirjeldatud poliitikat võib integreerida laiemasse keskkonna- või kestlikkuspoliitikasse, mis hõlmab eri alateemasid. |
AR 12. |
Ettevõtja võib esitada ka teavet selle kohta, kuidas poliitikas viidatakse tooraine tootmisele, hankimisele või tarbimisele, ja eelkõige selle kohta, kuidas ta:
|
AR 13. |
Ettevõtja võib avalikustada seosed ja kooskõla muude ülemaailmsete eesmärkide ja kokkulepetega, nagu kestliku arengu 2., 6., 14. ja 15. eesmärk, või mis tahes muu elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud tunnustatud ülemaailmse konventsiooniga. |
AR 14. |
Avalikustades andmepunkti 23 alapunkti f kohaselt teavet poliitika kohta, mis on seotud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud sõltuvuse ja mõju sotsiaalsete tagajärgedega, võib ettevõtja eelkõige viidata Nagoya protokollile ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile. |
AR 15. |
Avaldades teavet selle kohta, kas ja kuidas tema poliitikas käsitletakse elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõju sotsiaalseid tagajärgi vastavalt andmepunkti 23 alapunktile f, võib ettevõtja esitada teavet järgmise kohta:
|
AR 16. |
Ettevõtja võib selgitada ka seda, kuidas tema poliitika võimaldab tal teha järgmist:
|
AR 17. |
Oma poliitika avalikustamisel, kui ettevõtja viitab kolmandate isikute välja antud tegevusstandarditele, võib ta avalikustada, kas kasutatud standard
|
Avalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid
AR 18. |
Ettevõtja võib siduda võetud või kavandatud meetmete rakendamiseks vajalikud märkimisväärsed kapitali- ja tegevuskulude rahalised summad järgmisega:
|
AR 19. |
Ettevõtja võib avalikustada, kas ta kaalub vältimise tegevuskava, mis hoiab ära kahjustava tegevuse enne selle toimumist. Vältimine hõlmab sageli otsust kalduda kõrvale tavapärasest projektiarenduskavast. Vältimise näide on projekti elurikkuse ja ökosüsteemiga seotud jalajälje muutmine, et vältida loodusliku elupaiga hävimist tegevuskohas, ja/või maa tootmisest kõrvalejätmine, kui on olemas prioriteetsed elurikkusega seotud väärtused, mis vajavad säilitamist. Vältimist tuleks kaaluda vähemalt siis, kui on olemas elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud väärtused, mis kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest: on eriti haavatavad ja asendamatud, sidusrühmadele erilist muret valmistavad, või kui mõju hindamise või majandamismeetmete tõhususe või mõju hindamise ebakindluse tõttu on õigustatud ettevaatlik lähenemine. Vältimise kolm peamist liiki on järgmised:
|
AR 20. |
Peamiste meetmete kohta võib ettevõtja avalikustada:
|
AR 21. |
Selle avalikustamisnõude kontekstis viitab termin „kohalike elanike ja põlisrahvaste teadmised“ arusaamadele, oskustele ja filosoofiale, mille on välja arendanud ühiskonnad, mida iseloomustavad pikaaegsed suhted ümbritseva loodusega. Maaelanikud ja põlisrahvad teevad selliste teadmiste põhjal tähtsaid igapäevaelu mõjutavaid otsuseid. |
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid
AR 22. |
Ettevõtja võib täpsustada, kas eesmärk käsitleb puudusi, mis on seotud määruse (EL) 2020/852 artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud elurikkuse jaoks olulise panuse kriteeriumidega. Kui määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2 ja artikli 14 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, elurikkusega seotud kriteerium „ei kahjusta oluliselt“ ei ole täidetud, võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärk käsitleb nende kriteeriumidega seotud puudusi. |
AR 23. |
Andmepunkti 29 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel eesmärkide seadmiseks peab ettevõtja arvesse võtma kohalike elanike ja põlisrahvaste teadliku ja vabatahtliku nõusoleku vajadust, vajadust asjakohaste konsultatsioonide järele ja vajadust austada nende kogukondade otsuseid. |
AR 24. |
Olulise mõjuga seotud eesmärgid võib esitada tabelis, nagu allpool näidatud:
|
AR 25. |
Käesoleva standardi kohaldamisnõudes AR 4 loetletud potentsiaalselt oluliste keskkonnaaspektidega seotud eesmärgid võib esitada tabelis järgmiselt:
|
AR 26. |
Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõõdetavaid eesmärke võib väljendada järgmiselt:
|
Avalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad
AR 27. |
Selle avalikustamisnõude kohaselt nõutava teabe ettevalmistamisel võtab ettevõtja arvesse ja võib kirjeldada järgmist:
|
AR 28. |
Ettevõtja kaalub selliste mõõdikute valimist, mis on kontrollitavad ja mis on tehniliselt ja teaduslikult usaldusväärsed, võttes arvesse asjakohaseid ajakavasid ja geograafilist ulatus, ning võib avalikustada, kuidas tema valitud mõõdikud vastavad nendele kriteeriumidele. Selleks, et mõõdik oleks asjakohane, peaks olema selge seos näitaja ja mõõtmise eesmärgi vahel. Ebakindlust tuleks vähendada nii palju kui võimalik. Kasutatavaid andmeid või mehhanisme peaksid toetama väljakujunenud organisatsioonid ja neid andmeid või mehhanisme tuleks aja jooksul ajakohastada. Kui esineb andmelünki, võib kasutada usaldusväärseid mudeldatud andmeid ja eksperdiarvamusi. Metoodika peab olema piisavalt üksikasjalik, et võimaldada mõju ja leevendusmeetmete sisulist võrdlemist aja jooksul. Süstemaatiliselt tuleb kohaldada teabe kogumise protsesse ja määratlusi. See võimaldab ettevõtja tulemusi aja jooksul sisuliselt hinnata ning toetab organisatsioonisisest võrdlust ja vastastikust võrdust teiste organisatsioonidega. |
AR 29. |
Kui mõõdik vastab eesmärgile, ühtlustatakse mõlema näitaja lähtetase. Elurikkuse lähtetase on elurikkuse ja ökosüsteemide laiema majandamisprotsessi oluline osa. Lähtetase on vajalik mõju hindamiseks ja majandamise planeerimiseks, samuti seireks ja kohanemisvõimeliseks majandamiseks. |
AR 30. |
Andmete kogumiseks ja ettevõtjate poolt elurikkusele ja ökosüsteemidele avaldatava mõju mõõtmiseks kasutatavad meetodid võib jagada kolme kategooriasse järgmiselt:
|
AR 31. |
Maakasutuse olelusringi hindamisel võib ettevõtja viidata Teadusuuringute Ühiskeskuse koostatud dokumendile „Maakasutusega seotud keskkonnanäitajad olelusringi hindamiseks“. |
AR 32. |
Seoses invasiivsete võõrliikide sissetoomisega võib ettevõtja avalikustada invasiivsete võõrliikide levikutee ja arvu ning invasiivsete võõrliikide hõivatud ala suuruse. |
AR 33. |
Ökosüsteemide ulatuse ja seisundi mõõdikute kohta leiab kasulikke juhiseid ÜRO keskkonnamajandusliku arvepidamise ökosüsteemi arvepidamise süsteemi (UN SEEA EA) materjalidest. |
AR 34. |
Ettevõtja võib avalikustada maakasutuse pindalaühikutes (nt m2 või ha), kasutades keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) (89) juhiseid:
|
AR 35. |
Ettevõtja võib avalikustada näiteks maakatte muutuse, mis on mõjurite „elupaiga muutmine“ ja „tööstus- ja majapidamistegevus“ füüsiline kujutis, s.t maapinna füüsiliste omaduste inimtekkeline või looduslik muutus konkreetses asukohas. |
AR 36. |
Maakate on tüüpiline muutuja, mida saab hinnata Maa seire andmete alusel. |
AR 37. |
Ökosüsteemidega seotud olulise mõju aruandluses võib ettevõtja lisaks ökosüsteemide ulatusele ja seisundile võtta arvesse ka ökosüsteemide toimimist, kasutades selleks:
|
AR 38. |
Ökosüsteemi tasandil saab kasutada andmekihte, mis kajastavad ökosüsteemide ulatuse ja seisundi muutusi, sh elupaikade killustatuse ja ühendatuse taset. |
Avalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste potentsiaalne prognoositav finantsmõju
AR 39. |
Ettevõtja võib lisada lühikese, keskmise ja pika perspektiivi hinnangu oma toodete kohta, mis on riskile avatud, selgitades, kuidas need on määratletud, kuidas rahasummasid on hinnatud ja milliseid kriitilisi eeldusi on tehtud. |
AR 40. |
Prognoositava finantsmõju võib andmepunkti 45 alapunkti a kohaselt kvantifitseerida ühe summa või vahemikuna. |
ESRS E5
RESSURSIKASUTUS JA RINGMAJANDUS
SISUKORD
Eesmärk
Seosed teiste ESRSidega
Avalikustamisnõuded
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
– |
Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika |
– |
Avalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid |
Mõõdikud ja eesmärgid
– |
Avalikustamisnõue E5-3 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid |
– |
Avalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisend |
– |
Avalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljund |
– |
Avalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõju, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
A liide. |
Kohaldamisnõuded |
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
– |
Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika |
– |
Avalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid |
Mõõdikud ja eesmärgid
– |
Avalikustamisnõue E5-3 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid |
– |
Avalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisend |
– |
Avalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljund |
– |
Avalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
Eesmärk
1. |
Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist:
|
2. |
Käesolevas standardis sätestatakse ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud avalikustamisnõuded, eelkõige seoses järgmisega:
|
3. |
Ringmajandus on majandussüsteem, kus toodete, materjalide ja muude ressursside väärtus majanduses säilib võimalikult kaua, suurendades nende tõhusat kasutamist tootmises ja tarbimises, vähendades seeläbi nende kasutamisest tulenevat keskkonnamõju, minimeerides jäätmeid ja ohtlike ainete eraldumist nende elutsükli kõigil etappidel, sealhulgas jäätmehierarhia rakendamise kaudu. Eesmärk on maksimeerida ja säilitada tehniliste ja bioloogiliste ressursside, toodete ja materjalide väärtust, luues süsteemi, mis võimaldab vastupidavust, optimaalset kasutust või korduskasutamist, renoveerimist, taastootmist, ringlussevõttu ja toitainete ringlust. |
4. |
Standard tugineb asjakohastele ELi õigusraamistikele ja poliitikale, sh ELi ringmajanduse tegevuskavale, Euroopa Parlamendi ja nõukogu (90) direktiivile 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv) ja ELi tööstusstrateegiale. |
5. |
Selleks, et hinnata üleminekut tavapäraselt äritegevuselt, st majanduselt, kus ekspluateeritakse piiratud ressursse, et valmistada tooteid, mida kasutatakse ja mis seejärel ära visatakse (nn „võta, tooda ja viska ära“ mudelilt), ringmajandussüsteemile, tugineb käesolev standard ettevõtja kasutatud ja toodetud ressursside, materjalide ja toodete füüsiliste voogude kindlaksmääramisele, lähtudes avalikustamisnõudest E5-4 „Ressursside sisend“ ja avalikustamisnõudest E5-5 „Ressursside väljund“. |
Seosed teiste ESRSidega
6. |
Ressursikasutus on muude keskkonnamõjude, nt kliimamuutuste, saaste, vee- ja mereressursside ning elurikkuse üks suurimaid mõjureid. Ringmajandus on süsteem, mis on suunatud ressursside säästvale kasutamisele kaevandamisel, töötlemisel, tootmisel, tarbimisel ja jäätmete käitlemisel. Selline süsteem toob mitmesugust keskkonnakasu, eelkõige materjali- ja energiatarbimise ning õhkuheite (KHG heide või muu reostus) vähendamise, veevõtu ja veeheite piiramise ning looduse taastamise kujul, piirates mõju elurikkusele. |
7. |
Et anda põhjalik ülevaade sellest, millised muud keskkonnaaspektid on ressursikasutuse ja ringmajanduse seisukohast olulised, on asjakohased avalikustamisnõuded hõlmatud muude ESRSi standarditega järgmiselt:
|
8. |
Ettevõtja mõju, mis on seotud ressursikasutuse ja ringmajandusega, eelkõige jäätmetega seotud mõju, võib avalduda inimestele ja kogukondadele. Ressursikasutusest ja ringmajandusest tulenevat ettevõtjaga seostatavat olulist negatiivset mõju mõjutatud kogukondadele on käsitletud standardis ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“. Ressursside tõhus ja ringluspõhine kasutamine toob kasu ka konkurentsivõimele ja majanduslikule heaolule. |
9. |
Seda standardit tuleks lugeda koostoimes standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. |
Avalikustamisnõuded
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
10. |
Käesoleva osa nõudeid tuleks lugeda koostoimes ja nende alusel teavet esitada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2 4. peatükiga „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“. |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
11. |
Ettevõtja kirjeldab ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi, eelkõige seoses ressursside sisendi, ressursside väljundi ja jäätmetega, ning esitab teabe järgmise kohta:
|
Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika
12. |
Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks. |
13. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. |
14. |
Andmepunktis 12 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõude MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. |
15. |
Kokkuvõttes märgib ettevõtja, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi aspekte, kui need on olulised:
|
16. |
Poliitika käsitleb olulisi mõjusid, riske ja võimalusi ettevõtja enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides. |
Avalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid
17. |
Ettevõtja avalikustab ressursikasutuse ja ringmajanduse meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid. |
18. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest. |
19. |
Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmete ja eraldatud ressursside kirjeldamisel järgitakse põhimõtteid, mis on esitatud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. |
20. |
Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A võib ettevõtja täpsustada, kas ja kuidas meede ja ressursid hõlmavad järgmist:
|
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid
21. |
Ettevõtja avalikustab ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud. |
22. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on seadnud ressursikasutuse ja ringmajanduse poliitika toetamiseks ning selle oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks. |
23. |
Eesmärkide kirjeldus peab sisaldama standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet. |
24. |
Andmepunktis 21 nõutud avalikustamisel märgitakse, kas ja kuidas on ettevõtja eesmärgid seotud ressursside sisendi ja väljundiga, sh jäätmete, toodete ja materjalidega, ning täpsemalt:
|
25. |
Ettevõtja täpsustab, millise jäätmehierarhia kihiga on eesmärk seotud. |
26. |
Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-T võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärke püstitades võeti arvesse ökoloogilisi künniseid ja üksusepõhiseid kvoote. Sellisel juhul võib ettevõtja täpsustada järgmist:
|
27. |
Ettevõtja täpsustab taustteabe osana, kas tema seatud ja esitatud eesmärgid on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud. |
Avalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisend
28. |
Ettevõtja avalikustab teabe oma ressursside sisendi kohta, mis on seotud oluliste mõjude, riskide ja võimalustega. |
29. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ressursikasutusest ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates etappides. |
30. |
Andmepunktis 28 nõutav avalikustamine peab sisaldama olulise ressursside sisendi kirjeldust: tooted (sh pakendid) ja materjalid (sh kriitilised toorained ja haruldased muldmetallid), vesi ja materiaalne põhivara, mida kasutatakse ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates etappides. |
31. |
Kui ettevõtja hinnangul on ressursside sisend oluline kestlikkusaspekt, avalikustab ta oma toodete ja teenuste tootmiseks aruandeperioodil kasutatud materjalide kohta järgmise teabe tonnides või kilogrammides:
|
32. |
Ettevõtja esitab teabe andmete arvutamiseks kasutatud meetodite kohta. Selles täpsustatakse, kas andmed pärinevad otsestest mõõtmistest või hinnangutest ning avalikustatakse peamised kasutatud eeldused. |
Avalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljund
33. |
Ettevõtja avalikustab teabe oma ressursside väljundi, sh jäätmete kohta, mis on seotud oluliste mõjude, riskide ja võimalustega. |
34. |
Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest:
|
Tooted ja materjalid
35. |
Ettevõtja esitab kirjelduse peamistest toodetest ja materjalidest, mis pärinevad ettevõtja tootmisprotsessist ja on kavandatud vastavalt ringmajandust toetavatele põhimõtetele, sh vastupidavus, korduskasutatavus, parandatavus, demonteeritavus, taastamine, uuendamine, ringlussevõtt, elutsüklipõhine ringlusse võtmine või toote või materjali kasutamise optimeerimine muude ringmajandust toetavate ärimudelite abil. |
36. |
Ettevõtjad, kelle puhul on oluline ressursside väljund, avalikustavad järgmise teabe:
|
Jäätmed
37. |
Ettevõtja avalikustab järgmise teabe enda tegevuse käigus tekkinud jäätmete üldkoguse kohta tonnides või kilogrammides:
|
38. |
Jäätmete koostise avalikustamisel täpsustab ettevõtja järgmist:
|
39. |
Ettevõtja avalikustab ka enda tekitatud ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete üldkoguse; radioaktiivsed jäätmed on määratletud nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom (92) artikli 3 punktis 7. |
40. |
Ettevõtja esitab taustteabe andmete arvutamiseks kasutatud meetodite kohta ning eelkõige kriteeriumide ja eelduste kohta, mida kasutatakse andmepunkti 35 kohaste ringmajanduse põhimõtete alusel kavandatud toodete kindlaksmääramiseks ja liigitamiseks. Selles täpsustatakse, kas andmed pärinevad otsestest mõõtmistest või hinnangutest, ning avalikustatakse peamised kasutatud eeldused. |
Avalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju
41. |
Ettevõtja avalikustab ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõjust tulenevate oluliste riskide ja võimaluste prognoositava finantsmõju. |
42. |
Andmepunktis 41 nõutav teave täiendab standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest:
|
43. |
Avalikustatakse järgmine teave:
|
A liide
Kohaldamisnõuded
Käesolev liide on standardi ESRS E5 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on standardi teiste osadega sama tähtsus.
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
AR 1. |
Keskkonnaga seotud alateemade olulisuse hindamisel hindab ettevõtja ressursikasutuse ja ringmajanduse olulisust oma tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ning võib kaaluda nelja etappi, mida nimetatakse ka LEAP-lähenemiseks:
|
AR 2. |
Standardi ESRS E5 puhul tuginevad 1. ja 2. etapp peamiselt ESRS E1 (sh energiatarbimine), ESRS E2 (saaste), ESRS E3 (mereressursid, veetarbimine) ja ESRS E4 (elurikkus, ökosüsteemid, tooraine) raames tehtud olulisuse hindamistele. Ringmajanduse lõppeesmärk on vähendada toodete, materjalide ja muude ressursside kasutamise keskkonnamõju, minimeerida jäätmeid ja ohtlike ainete eraldumist ning seega vähendada mõju loodusele. See kohaldamisnõue keskendub peamiselt LEAP-lähenemise kolmandale etapile; neljandas etapis käsitletakse protsessi tulemusi. |
AR 3. |
Mõju, sõltuvuse, riskide ja võimaluste olulisuse hindamise protsessis võetakse arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõude IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“ ning IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“ sätteid. |
AR 4. |
Olulisuse hindamisega hõlmatud alateemad, mis on seotud ressursikasutuse ja ringmajandusega, on järgmised:
|
AR 5. |
3. etapis võib ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste hindamiseks 1. ja 2. etapi tulemuste põhjal:
|
AR 6. |
Ettevõtja võib kaaluda järgmisi meetodeid, et hinnata oma mõjusid, riske ja võimalusi enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides:
|
AR 7. |
Olulisuse hindamise tulemuste kohta teabe esitamisel võtab ettevõtja arvesse ettevõtja järgmist:
|
Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika
AR 8. |
Selles avalikustamisnõudes kirjeldatud poliitika võib integreerida laiemasse keskkonna- või kestlikkuspoliitikasse, mis hõlmab eri alateemasid. |
AR 9. |
Oma poliitika kohta teavet andes kaalub ettevõtja, kas ja kuidas käsitletakse tema poliitikas järgmist:
|
AR 10. |
Oma poliitika määratlemisel võib ettevõtja võtta arvesse dokumenti „Ringmajanduse liigitussüsteem“, milles kirjeldatakse ringmajandust toetavaid disaini- ja tootmismudeleid, ringkasutuse mudeleid, väärtuse taastamise mudeleid ja ringmajanduse toetamist kooskõlas üheksa ringmajanduse strateegia või põhimõttega: keeldu, mõtle järele, vähenda, korduskasuta, paranda, uuenda, taasta, kasuta uuel otstarbel ja võta ringlusse. |
Avalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid
AR 11. |
Andmepunkti 17 kohase teabe esitamisel ja võttes arvesse, et ressursse jagatakse ja ringmajanduse strateegiad võivad vajada ühistegevust, võib ettevõtja täpsustada meetmeid, mida võetakse selleks, et teha koostööd väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega ja/või kohaliku võrgustikuga eesmärgiga töötada välja toodete ja materjalide ringlust toetavaid koostööprojekte ja algatusi. |
AR 12. |
Eelkõige võib ettevõtja täpsustada järgmist:
|
AR 13. |
Meetmed võivad hõlmata ettevõtja enda tegevust ja/või tema väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe. |
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue E5-3 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid
AR 14. |
Kui ettevõtja viitab eesmärkide seadmisel ökoloogilistele künnistele, võib ta tugineda esialgsetele suunistele, mis on esitatud loodust käsitlevas teaduspõhiste eesmärkide algatuses SBTN („Esialgsed suunised ettevõtetele“, 2020. aasta september), või mis tahes muudele suunistele, mis põhinevad teaduslikult tunnustatud metoodikal, mis võimaldab seada teaduspõhiseid eesmärke, määrates kindlaks ökoloogilised künnised ja vajaduse korral üksusepõhised kvoodid. Ökoloogilised künnised võivad olla kohalikud, riiklikud ja/või ülemaailmsed. |
AR 15. |
Eesmärkide kohta teabe esitamisel seab ettevõtja eesmärgid tähtsuse järjekorda absoluutväärtuses. |
AR 16. |
Eesmärkide kohta andmepunkti 24 kohase teabe esitamisel võtab ettevõtja arvesse toodete ja materjalide tootmisetappi, kasutusetappi ning kasutusaja lõppu. |
AR 17. |
Andmepunkti 24 alapunkti c kohaselt teabe esitamisel taastuva esmastoorainega seotud eesmärkide kohta, kaalub ettevõtja, kuidas need eesmärgid võivad mõjutada elurikkuse kadumist, võttes arvesse ka standardit ESRS E4. |
AR 18. |
Ettevõtja võib andmepunkti 24 alapunkti f kohaselt avalikustada muud eesmärgid, sh seoses säästva sisseostmisega. Sel juhul selgitab ettevõtja säästva sisseostmise määratlust, mille ta on vastu võtnud, ja seda, kuidas see on seotud andmepunktis 22 sätestatud eesmärgiga. |
AR 19. |
Eesmärgid võivad hõlmata ettevõtja enda tegevust ja/või tema väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe. |
AR 20. |
Ettevõtja võib täpsustada, kas eesmärk käsitleb puudusi, mis on seotud määruse (EL) 2020/852 artikli 13 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, ringmajandusega seotud olulise panuse kriteeriumidega. Kui määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, ringmajandusega seotud kriteerium „ei kahjusta oluliselt“ ei ole täidetud, võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärk käsitleb nende kriteeriumidega seotud puudusi. |
Avalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisend
AR 21. |
Ressursside sisend võib hõlmata järgmisi kategooriaid: IT-seadmed, tekstiilid, mööbel, hooned, rasketehnika, keskmise raskusega tehnika, kergtehnika, rasketransport, keskmise raskusega transport, kergtransport ja laoseadmed. Materjalide puhul hõlmavad ressursside sisendi näitajad tooraineid, seotud protsessimaterjale ning pooltoodetest kaupu või osi. |
AR 22. |
Kui ettevõtja suhtes kohaldatakse andmepunkti 31, võib see tagada läbipaistvuse ka kõrvalsaadustest/jäätmete voost hangitud materjalide (nt materjalijäätmed, mida varem pole toodetes kasutatud). |
AR 23. |
Andmepunkti 31 alapunktides b ja c nõutud protsentuaalse näitaja nimetaja on aruandeperioodil kasutatud materjalide kogumass. |
AR 24. |
Esitatud kasutusandmed peavad kajastama materjali selle algses olekus ja andmeid ei tohi täiendavalt manipuleerida, esitades neid näiteks kuivmassina. |
AR 25. |
Kui korduskasutatud ja ringlussevõetud kategooriad kattuvad, täpsustab ettevõtja, kuidas on välditud topeltarvestust, ja tehtud valikuid. |
Avalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljund
AR 26. |
Andmepunkti 35 kohaselt esitatav teave toodete ja materjalide kohta viitab kõikidele materjalidele ja toodetele, mis on ettevõtja tootmisprotsessi väljundiks ja mida äriühing turule viib (sh pakendid). |
AR 27. |
Näitaja koostamisel kasutab ettevõtja nimetajana aruandeperioodi jooksul kasutatud materjalide kogumassi. |
AR 28. |
Ettevõtja võib avalikustada teabe oma osalemise kohta kasutusea lõpu jäätmekäitluses, nt laiendatud tootjavastutuse süsteemide või tagasivõtusüsteemide kaudu. |
AR 29. |
Jäätmete liigi all mõeldakse seda, kas tegemist on ohtlike või tavajäätmetega. Mõned konkreetsed jäätmed, nt radioaktiivsed jäätmed, võidakse samuti esitada eraldi liigina. |
AR 30. |
Oma tegevusvaldkondade või tegevuste seisukohast oluliste jäätmevoogude arvessevõtmisel võib ettevõtja lähtuda Euroopa jäätmeloendis sisalduvatest jäätmete kirjeldustest. |
AR 31. |
Näiteid andmepunkti 37 alapunkti b alapunktis iii osutatud muud tüüpi taaskasutustoimingute kohta võib leida direktiivi 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv) II lisast. |
AR 32. |
Näiteid andmepunkti 37 alapunkti c alapunktis iii osutatud muud tüüpi taaskasutustoimingute kohta võib leida direktiivi 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv) I lisast. |
AR 33. |
Andmepunkti 40 alusel taustteavet esitades võib ettevõtja:
|
Avalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju
AR 34. |
Andmepunkti 42 alapunkti b kohase teabe esitamisel võib ettevõtja kirjeldada, kuidas ta kavatseb suurendada väärtuse säilitamist, ja tuua näiteid. |
AR 35. |
Ettevõtja võib lisada lühikese, keskmise ja pika perspektiivi hinnangu oma toodete kohta, mis on riskile avatud, selgitades, kuidas need on määratletud, kuidas rahasummasid on hinnatud ja milliseid kriitilisi eeldusi on tehtud. |
AR 36. |
Prognoositava finantsmõju võib andmepunkti 43 alapunkti a kohaselt rahaliselt kvantifitseerida vahemikuna. |
ESRS S1
Oma töötajaskond
SISUKORD
Eesmärk
Seosed teiste ESRSidega
Avalikustamisnõuded
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Strateegia
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
Mõju, riskide ja võimaluste juhtimine
– |
Avalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika |
– |
Avalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajate ja töötajate esindajatega suhtlemiseks mõju teemal |
– |
Avalikustamisnõue S1-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada |
– |
Avalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus |
Mõõdikud ja eesmärgid
– |
Avalikustamisnõue S1-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid |
– |
Avalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate omadused |
– |
Avalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajatest töötajate omadused |
– |
Avalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog |
– |
Avalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad |
– |
Avalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu |
– |
Avalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse |
– |
Avalikustamisnõue S1-12 – puuetega isikud |
– |
Avalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud |
– |
Avalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud |
– |
Avalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu mõõdikud |
– |
Avalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutöötasu) |
– |
Avalikustamisnõue S1-17 – juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduv tõsine mõju |
A liide. |
Kohaldamisnõuded |
– |
Eesmärk |
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Strateegia
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
Mõju, riskide ja võimaluste juhtimine
– |
Avalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika |
– |
Avalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajate ja töötajate esindajatega suhtlemiseks mõju teemal |
– |
Avalikustamisnõue S1 3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada |
– |
Avalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus |
Mõõdikud ja eesmärgid
– |
Avalikustamisnõue S1-5 – olulise mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid |
– |
Avalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate omadused |
– |
Avalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajatest töötajate omadused |
– |
Avalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog |
– |
Avalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad |
– |
Avalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu |
– |
Avalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse |
– |
Avalikustamisnõue S1-12 – puuetega inimesed |
– |
Avalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud |
– |
Avalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud |
– |
Avalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu |
– |
Avalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutöötasu) |
– |
Avalikustamisnõue S1-17 – juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduv tõsine mõju |
Liide A.1. |
ESRS 2 kohase avalikustamise kohaldamisnõuded |
Liide A.2. |
ESRS S1-1 „Oma töötajaskonnaga seotud poliitika“ kohaldamisnõuded |
Liide A.3. |
ESRS S1-4 „Meetmete võtmine seoses olulise mõjuga oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus“ kohaldamisnõuded |
Liide A.4. |
ESRS S1-5 „Olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid“ kohaldamisnõuded |
Eesmärk
1. |
Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista ettevõtja olulist mõju oma töötajaskonnale ning sellega seotud olulisi riske ja võimalusi, sh järgmist:
|
2. |
Eesmärgi saavutamiseks nõutakse standardiga ka selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab oma töötajaskonnale avaldatava olulise tegeliku ja võimaliku mõju kindlakstegemiseks ja juhtimiseks seoses järgmiste sotsiaalsete, sh inimõigustega seotud tegurite või küsimustega:
|
3. |
Standardiga nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas selline mõju ja ettevõtja sõltuvus oma töötajaskonnast võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võrdsete võimaluste valdkonnas võib naiste diskrimineerimine töölevõtmisel ja edutamisel vähendada ettevõtja juurdepääsu kvalifitseeritud tööjõule ja kahjustada tema mainet. Seevastu poliitikal, mille eesmärk on suurendada naiste esindatust töötajas- ja juhtkonnas, võib olla positiivne mõju, näiteks võib see suurendada kvalifitseeritud tööjõudu ja parandada ettevõtte mainet. |
4. |
Standard hõlmab ettevõtte oma töötajaskonda, mis hõlmab nii töötajaid, kes on ettevõtjaga töösuhtes (palgatöötajad), kui ka mittepalgatöötajaid, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu („iseenda tööandjad“), kui ka isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78). Näiteid töötajatest, kes kuuluvad ettevõtja oma töötajaskonda, leiab kohaldamisnõudest 3. Teave, mis tuleb avalikustada mittepalgatöötajate kohta, ei mõjuta nende staatust kohaldatava tööõiguse alusel. |
5. |
Standard ei hõlma ettevõtja väärtusahela eelnevate või järgnevate etappide töötajaid; need töötajate kategooriad on hõlmatud standardiga ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“. |
6. |
Standardi kohaselt peavad ettevõtjad kirjeldama oma töötajaskonda, sh selle hulka kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate põhiomadusi. See kirjeldus annab kasutajatele ülevaate ettevõtja oma töötajaskonna struktuurist ja aitab muu avalikustatava teabe kaudu esitatud teavet konteksti asetada. |
7. |
Samuti on standardi eesmärk aidata kasutajatel mõista, mil määral ettevõtja järgib või täidab rahvusvahelisi ja Euroopa inimõigusi käsitlevaid dokumente ja konventsioone, sh rahvusvahelist inimõiguste koodeksit, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ja põhikonventsioone, ÜRO puuetega inimeste konventsiooni, Euroopa inimõiguste konventsiooni, läbivaadatud Euroopa sotsiaalhartat, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, ELi poliitilisi prioriteete, nagu need on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas, ning ELi õigusakte, sh ELi tööõigustikku. |
Seosed teiste ESRSidega
8. |
Seda standardit tuleb lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. |
9. |
Käesolevat standardit tuleb lugeda koos standardiga ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“, standardiga ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ ning standardiga ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“. |
10. |
Standardi kohane aruandlus peab olema järjepidev, sidus ja vajaduse korral selgelt seotud ESRS S2 kohase aruandlusega ettevõtja oma töötajaskonna kohta, et tagada tõhus aruandlus. |
Avalikustamisnõuded
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
11. |
Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos standardi ESRS 2 strateegiat (SBM) käsitlevates andmepunktides nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos ESRS 2 kohaselt nõutava avalikustamisega, v.a standardi ESRS 2 avalikustamisnõue SBM-3, mille puhul ettevõtjal on võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustamisega. |
Strateegia
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad
12. |
ESRS 2 avalikustamisnõuet SBM-2 täites avalikustab ettevõtja, kuidas tema strateegia ja ärimudel lähtuvad oma töötajaskonna huvidest, seisukohtadest ja õigustest, sh nende inimõiguste austamisest. Ettevõtja oma töötajaskond on üks peamine mõjutatud sidusrühm. |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
13. |
Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe:
|
14. |
Andmepunkti 48 nõuete täitmisel avalikustab ettevõtja, kas kõik tema oma töötajaskonna liikmed, keda ettevõtja võib oluliselt mõjutada, on hõlmatud ESRS 2 kohase avalikustamisega. See oluline mõju hõlmab mõju, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh ettevõtja toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe:
|
15. |
Kirjeldades standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO 1 sätestatud olulisuse hindamise alusel, millised peamised töötajate liigid on või võivad olla ettevõtja oma töötajaskonnas negatiivselt mõjutatud, peab ettevõtja avalikustama, kas ja kuidas ta on kujundanud arusaama sellest, kuidas konkreetsete omadustega inimesed, konkreetsetes tingimustes töötavad inimesed või konkreetset tegevust teostavad inimesed võivad olla suuremas ohus. |
16. |
Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjust tema oma töötajaskonna liikmetele ja sõltuvusest neist, on seotud pigem konkreetsete inimrühmadega (nt teatud vanuserühmad või konkreetses tehases või riigis töötavad inimesed) kui kogu töötajaskonnaga (nt üldine palgakärbe või kõigile töötajatele pakutav koolitus). |
Mõju, riskide ja võimaluste juhtimine
Avalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika
17. |
Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud tema oma töötajaskonnale avalduvate oluliste mõjude ning nendega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimiseks. |
18. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, millises ulatuses on ettevõtja kehtestanud poliitika, mis käsitleb eelkõige ettevõtja oma töötajaskonda puudutavate oluliste mõjude tuvastamist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist, ning poliitika, mis hõlmab oma töötajaskonnaga seotud olulisi mõjusid, riske ja võimalusi. |
19. |
Andmepunktis 17 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud ettevõtja oma töötajaskonnaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 andmepunktiga MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab konkreetseid töötajate rühmi või kõiki töötajaid. |
20. |
Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi, (96) mis on seotud tema oma töötajaskonnaga, sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele (97). Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele küsimustele ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega:
|
21. |
Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas tema oma töötajaskonnaga seotud poliitika on kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega (98). |
22. |
Samuti märgib ettevõtja, kas tema oma töötajaskonnaga seotud poliitika käsitleb sõnaselgelt inimkaubandust, (99) sunniviisilist tööd või kohustuslikku tööd ja lapstööjõu kasutamist. |
23. |
Samuti avalikustab ettevõtja teavet selle kohta, kas ta on kehtestanud tööõnnetuste ärahoidmise poliitika või nende haldamise süsteemi (100). |
24. |
Ettevõtja avalikustab järgmise teabe:
|
Avalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajaskonna ja töötajaskonna esindajatega suhtlemiseks mõju teemal
25. |
Ettevõtja avalikustab üldised protsessid oma töötajaskonna ja töötajate esindajatega suhtlemiseks töötajaskonnale avalduva tegeliku ja võimaliku olulise mõju teemal. |
26. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas ettevõtja suhtleb oma töötajaskonna ja töötajate esindajatega käimasoleva hoolsuskohustuse protsessi raames tegeliku ja võimaliku olulise positiivse ja/või negatiivse mõju teemal, mis neid mõjutab või võib mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse töötajaskonna seisukohti. |
27. |
Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas tema oma töötajaskonna väljavaated on aluseks tema otsustele või tegevustele, mille eesmärk on hallata tegelikku ja võimalikku olulist mõju oma töötajaskonnale. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta:
|
28. |
Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta on võtnud eesmärgiga saada ülevaade oma töötajaskonna selliste liikmete seisukohtadest, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud (nt naised, võõrtöötajad, puuetega töötajad). |
29. |
Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele oma üldist protsessi oma töötajaskonnaga suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada. |
Avalikustamisnõue S1-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada
30. |
Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivse mõju heastamine oma töötajatele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd sellise mõju heastamiseks, ning kanaleid, mida tema töötajatel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks. |
31. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil ettevõtte oma töötajaskond saab oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide) kättesaadavust töökohal, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste inimestega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega ja nende kanalite tõhususega. |
32. |
Ettevõtja kirjeldab eesmärgi osa andmepunktis 2 määratletud aspektide käsitlemiseks kehtestatud protsesse, avalikustades järgmise teabe:
|
33. |
Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et tema oma töötajaskonna liikmed on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid kui viisi oma murede või vajaduste tõstatamiseks ning nende käsitleda laskmiseks. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika, mis käsitleb neid struktuure ja protsesse kasutavate isikute, sh töötajate esindajate kaitset kättemaksu eest. Kui selline teave on avaldatud standardi ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata. |
34. |
Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust oma töötajate töökohal, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali luua. |
Avalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus
35. |
Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab olulise negatiivse ja positiivse mõju korral ning oluliste riskide maandamiseks ja oma töötajaskonnaga seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta. |
36. |
Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist:
Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisist, kuidas ettevõtja tegeleb oluliste riskidega ja kasutab oma töötajaskonnaga seotud olulisi võimalusi. |
37. |
Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse oma töötajaskonnale avalduvate oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamise tegevuskavadest ja ressurssidest vastavalt ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. |
38. |
Seoses oma töötajaskonnaga seotud olulise mõjuga kirjeldab ettevõtja järgmist:
|
39. |
Seoses andmepunktiga 36 kirjeldab ettevõtja protsesse, mille abil ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta ja mis on asjakohased selleks, et reageerida oma töötajaskonnale avalduvale teatavale tegelikule või võimalikule negatiivsele mõjule. |
40. |
Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist:
|
41. |
Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta tagab, et tema enda tavad ei põhjusta olulist negatiivset mõju tema oma töötajaskonnale ega aita sellele kaasa, sh, kui see on asjakohane, oma hanke-, müügi- ja andmekasutusega seotud tavad. See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid olulise negatiivse mõju ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel. |
42. |
Andmepunkti 40 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Põhimõtete ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“, kui ta hindab meetme tõhusust eesmärgi seadmise teel. |
43. |
Ettevõtja avalikustab oma olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulist mõju juhitakse. |
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue S1-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid
44. |
Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega:
|
45. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja kasutab tulemustele suunatud eesmärke, et juhtida ja mõõta oma edusamme oma töötajaskonnale avalduva olulise negatiivse mõju käsitlemisel ja/või positiivse mõju suurendamisel ja/või oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel. |
46. |
Oma töötajaskonnaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise eesmärkide kokkuvõtlik kirjeldus sisaldab standardi ESRS 2 avalikustamisnõuetes MDR-T määratletud teabenõudeid. |
47. |
Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse oma töötajaskonna või töötajate esindajatega
|
Avalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate omadused
48. |
Ettevõtja kirjeldab oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate põhiomadusi. |
49. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtte lähenemisviisist tööhõivele, sh selle tööhõivetavadest tuleneva mõju ulatusest ja laadist, anda kontekstuaalset teavet, mis aitab mõista muud avalikustatavat teavet, ning olla aluseks käesoleva standardi muude avalikustamisnõuete kohaselt avalikustatavate kvantitatiivsete mõõdikute arvutamisele. |
50. |
Lisaks standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ andmepunkti 40 alapunkti a alapunktis iii nõutud teabele avalikustab ettevõtja:
|
51. |
Andmepunkti 50 alapunktis b nimetatud teabe puhul võib ettevõtja lisaks avalikustada jaotuse piirkondade kaupa. |
52. |
Ettevõtja võib esitada töötajate arvu või täistööajale taandatud töötajate arvu kohta järgmise teabe:
|
Avalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate omadused
53. |
Ettevõtja kirjeldab oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate põhiomadusi. |
54. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtte lähenemisviisist tööhõivele, sh selle tööhõivetavadest tuleneva mõju ulatusest ja laadist, anda kontekstuaalset teavet, mis aitab mõista muud avalikustatavat teavet, ning olla aluseks käesoleva standardi muude avalikustamisnõuete kohaselt avalikustatavate kvantitatiivsete mõõdikute arvutamisele. Samuti võimaldab see mõista, kui palju sõltub ettevõtja oma töötajaskonnas mittepalgatöötajatest. |
55. |
Andmepunktiga 53 nõutav teave peab sisaldama järgmist:
|
56. |
Andmepunkti 55 alapunktis a nimetatud teabe puhul võib ettevõtja avalikustada kõige levinumad mittepalgatöötajate liigid (nt iseenda tööandjad, isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevus on tööhõivetegevus, ja muud ettevõtja jaoks olulised liigid), nende suhted ettevõtjaga ja nende tehtava töö liigi. |
57. |
Kui andmed ei ole kättesaadavad, esitab ettevõtja hinnangulise arvu ja märgib selle asjaolu ära. Hinnangulisi andmeid esitades kirjeldab ettevõtja hinnangu koostamise aluseid. |
Avalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog
58. |
Ettevõtja avalikustab teabe selle kohta, mil määral tema töötajate töötingimused ja töölepingutingimused on kindlaks määratud kollektiivlepingutega või nendest mõjutatud ning millises ulatuses on tema töötajad esindatud EMPs sotsiaaldialoogis ettevõtte ja Euroopa tasandil. |
59. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade kollektiivlepingute ja sotsiaaldialoogi ulatusest ettevõtja palgatöötajate puhul. |
60. |
Ettevõtja avalikustab järgmise teabe:
|
61. |
Kollektiivlepingutega hõlmamata palgatöötajate puhul võib ettevõtja avalikustada teabe selle kohta, kas ta määrab nende töötingimused ja töölepingutingimused kindlaks oma teisi töötajaid hõlmavate kollektiivlepingute või muude ettevõtjate kollektiivlepingute alusel. |
62. |
Ettevõtja võib avalikustada, mil määral tema oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate töötingimused ja töölepingutingimused on kindlaks määratud kollektiivlepingutega või nendest mõjutatud, sh hinnangulise hõlmatuse määra. |
63. |
Ettevõtja avalikustab sotsiaaldialoogiga seoses järgmise teabe:
|
Avalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad
64. |
Ettevõtja avalikustab soolise jaotuse tippjuhtkonnas ja oma palgatöötajate vanuselise jaotuse. |
65. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade soolisest mitmekesisusest tippjuhtkonna tasandil ja töötajate vanuselisest jaotusest. |
66. |
Ettevõtja avalikustab järgmise teabe:
|
Avalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu
67. |
Ettevõtja avalikustab, kas tema töötajatele makstakse piisavat töötasu, ning kui kõigile piisavat töötasu ei maksta, siis asjaomased riigid ja töötajate osakaalu. |
68. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas kõigile ettevõtja palgatöötajatele makstakse piisavat töötasu kooskõlas kohaldatavate võrdlusalustega. |
69. |
Ettevõtja avalikustab, kas kõigile tema palgatöötajatele makstakse piisavat töötasu kooskõlas kohaldatavate võrdlusalustega. Kui see nii on, siis piisab avalikustamisnõude täitmiseks selle asjaolu teatavaks tegemisest ja lisateavet esitada ei ole vaja. |
70. |
Kui kõigile palgatöötajatele ei maksta piisavat töötasu kooskõlas kohaldatavate võrdlusalustega, avalikustab ettevõtja riigid, kus töötasu jääb alla kohaldatava piisava töötasu võrdlusaluse, ning iga sellise riigi puhul nende töötajate osakaalu, kelle töötasu jääb alla kohaldatava piisava töötasu võrdlusaluse. |
71. |
Ettevõtja võib avalikustada käesolevas avalikustamisnõudes märgitud teabe ka oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate kohta. |
Avalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse
72. |
Ettevõtja avalikustab, kas tema töötajad on kaetud sotsiaalkaitsega pöördelistest elusündmustest tingitud sissetuleku kaotuse puhuks, ning kui see nii ei ole, siis riigid, kus see nii ei ole. |
73. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ettevõtja palgatöötajad on kaetud sotsiaalkaitsega pöördelistest elusündmustest tingitud sissetuleku kaotuse eest, ning kui ei ole, siis riigid, kus see nii ei ole. |
74. |
Ettevõtja avalikustab, kas kõik tema palgatöötajad on riiklike programmide või ettevõtja pakutavate hüvede kaudu kaetud sotsiaalkaitsega sissetuleku kaotuse puhuks, mis on tingitud mõnest järgmisest pöördelisest elusündmusest:
Kui see nii on, siis piisab avalikustamisnõude täitmiseks selle asjaolu teatavaks tegemisest ja lisateavet esitada ei ole vaja. |
75. |
Kui kõik ettevõtja töötajad ei ole kaetud sotsiaalkaitsega vastavalt andmepunktile 72, avalikustab ettevõtja lisaks riigid, kus töötajatel ei ole sotsiaalkaitset seoses ühe või mitme andmepunktis 72 loetletud sündmuse liigiga, ning iga sellise riigi kohta töötajate liigid, kellel puudub sotsiaalkaitse seoses iga pöördelise elusündmusega. |
76. |
Ettevõtja võib avalikustada käesolevas avalikustamisnõudes märgitud teabe ka oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate kohta. |
Avalikustamisnõue S1-12 – puuetega isikud
77. |
Ettevõtja avalikustab puuetega töötajate osakaalu oma töötajate hulgas. |
78. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade puuetega inimeste osakaalust ettevõtja töötajate hulgas. |
79. |
Ettevõtja avalikustab puuetega inimeste osakaalu oma palgatöötajate hulgas, järgides andmete kogumise suhtes kehtivaid õiguslikke piiranguid. |
80. |
Ettevõtja võib avalikustada puuetega töötajate osakaalu soolise jaotuse. |
Avalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud
81. |
Ettevõtja avalikustab oma töötajatele pakutava koolituse ja oskuste arendamise ulatuse. |
82. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade koolituse ja oskuste arendamisega seotud tegevustest, mida on töötajatele pideva kutsealase arengu tagamiseks pakutud, et parandada töötajate oskusi ja toetada nende jätkuvat tööalast konkurentsivõimet. |
83. |
Andmepunktiga 81 nõutav teave peab sisaldama järgmist:
|
84. |
Ettevõtja võib avalikustada korrapäraselt töötulemuste ja karjääriarengu hindamisel osalenud töötajate osakaalu jaotuse töötajate kategooriate alusel ning keskmise koolitustundide arvu töötaja kohta. |
85. |
Ettevõtja võib avalikustada käesolevas avalikustamisnõudes märgitud teabe ka oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate kohta. |
Avalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud
86. |
Ettevõtja avalikustab teabe selle kohta, mil määral tema oma töötajaskond on hõlmatud tema tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, ning oma töötajate tööga seotud vigastuste, tervisehäirete ja surmajuhtumite arvu kohta. Lisaks avalikustab ta ettevõtja tegevuskohtades töötavate muude töötajate tööga seotud vigastustest ja tervisehäiretest põhjustatud surmajuhtumite arvu. |
87. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade tööga seotud vigastuste vältimiseks loodud tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemi ulatusest, kvaliteedist ja tulemuslikkusest. |
88. |
Andmepunktis 86 nõutav avalikustamine hõlmab järgmist teavet, mis vajadusel esitatakse jaotatuna ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate vahel:
Alapunkti b kohane teave esitatakse ka ettevõtja tegevuskohtades töötavate muude töötajate, nt väärtusahela töötajate kohta, kui nad töötavad ettevõtja tegevuskohtades. |
89. |
Ettevõtja võib avalikustada andmepunkti 88 alapunktides d ja e nimetatud teabe ka mittepalgatöötajate kohta. |
90. |
Lisaks võib ettevõtja lisada tervise- ja ohutuskindlustuskatte kohta järgmise lisateabe: oma töötajate osakaal, kes on hõlmatud tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, mis põhineb õiguslikel nõuetel ja/või tunnustatud standarditel või suunistel ning mis on läbinud siseauditi ja/või välise auditeerimise või sertifitseerimise. |
Avalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu mõõdikud
91. |
Ettevõtja avalikustab teabe selle kohta, mil määral on töötajatel õigus saada perepuhkust ja seda kasutada. |
92. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade palgatöötajate õigusest võtta sooliselt õiglasel viisil perepuhkust ja tegelikest perepuhkuse võtmise tavadest, kuna see on üks töö- ja eraelu tasakaalu mõõtmeid. |
93. |
Andmepunktiga 91 nõutav teave peab sisaldama järgmist:
|
94. |
Kui kõigil ettevõtte töötajatel on sotsiaalpoliitika ja/või kollektiivlepingute kaudu õigus perepuhkusele, piisab andmepunkti 93 alapunkti a nõude täitmiseks selle asjaolu teatavaks tegemisest. |
Avalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutasu)
95. |
Ettevõtja avalikustab nais- ja meestöötajate palgaerinevuse protsentides ning oma kõrgeima palgaga isiku töötasu ja oma töötajatele makstava mediaantöötasu suhte. |
96. |
Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki: anda ülevaade ettevõtja mees- ja naistöötajate palga erinevusest ja anda teavet palga ettevõtjasisese ebavõrdsuse taseme kohta ja selle kohta, kas erinevused on suured. |
97. |
Andmepunktiga 95 nõutav teave peab sisaldama järgmist:
|
98. |
Ettevõtja võib avalikustada andmepunkti 97 alapunktis a määratletud soolise palgalõhe töötajate kategooriate ja/või riikide/segmentide kaupa. Ettevõtja võib avalikustada soolise palgalõhe töötajate kategooriate kaupa ka jaotatuna tavalise põhipalga ja täiendavate või muutuvate komponentide vahel. |
99. |
Seoses andmepunkti 97 alapunktiga b võib ettevõtja esitada selle arvu kohandatuna riikide ostujõu erinevustega; sellisel juhul esitab ta arvutuseks kasutatud metoodika. |
Avalikustamisnõue S1-17 – juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduv tõsine mõju
100. |
Ettevõtja avalikustab tööga seotud juhtumite ja/või kaebuste ning inimõiguste rikkumisega seotud tõsiste mõjude arvu oma töötajaskonnas ning kõik nendega seotud olulised trahvid, sanktsioonid või kahjuhüvitised aruandeperioodil. |
101. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral mõjutavad tööga seotud juhtumid ning inimõigustega seotud tõsised juhtumid ettevõtja oma töötajaskonda. |
102. |
Järgides asjaomaseid eraelu puutumatuse eeskirju, hõlmab andmepunktis 100 nõutav avalikustamine aruandeperioodil kõigis tegevusüksustes toimunud tööga seotud juhtumeid seoses diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, rahvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse alusel või muid diskrimineerimise vorme, millesse on kaasatud ettevõtjasisesed ja/või -välised sidusrühmad aruandeperioodil. See hõlmab ahistamisjuhtumeid kui diskrimineerimise erivormi. |
103. |
Ettevõtja avalikustab järgmise teabe:
|
104. |
Ettevõtja avalikustab järgmise teabe tuvastatud tõsiste juhtumite kohta, mis on seotud inimõiguste rikkumisega (nt sunniviisiline töö, inimkaubandus või lapstööjõu kasutamine):
|
A liide
Kohaldamisnõuded
See liide on standardi ESRS S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa. See toetab standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on standardi teiste osadega sama tähtsus.
Eesmärk
AR 1. |
Lisaks andmepunktis 2 loetletud aspektidele võib ettevõtja kaaluda ka teabe avalikustamist muude aspektide kohta, mis on seotud olulise mõjuga lühema aja jooksul, nt algatused seoses oma töötajaskonna tervishoiu ja ohutusega pandeemia ajal. |
AR 2. |
Andmepunktis 2 esitatud ülevaade sotsiaalsetest aspektidest ei tähenda, et käesoleva standardi igas avalikustamisnõudes tuleks kõiki neid aspekte käsitleda. Pigem on need mõeldud äriühingute direktiivis 2013/34/EL sätestatud kestlikkusaruandluse nõuetest tuleneva loeteluna aspektidest, mida ettevõtja peab kaaluma ESRS 2 kohasel olulisuse hindamisel seoses oma töötajaskonnaga ja vajaduse korral avalikustama standardi kohaldamisalas olulise mõju, riski või võimalusena. |
AR 3. |
Mõiste „oma töötajaskond“ alla kuuluvad näiteks järgmised töötajad:
|
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
Strateegia
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad
AR 4. |
Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes SBM-2 on nõutud, et ettevõtja annab teavet selle kohta, kas ja kuidas ta võtab arvesse rolli, mida tema strateegia ja ärimudel võivad mängida ettevõtja oma töötajaskonnale avalduva märkimisväärse olulise mõju tekitamisel, süvendamisel või leevendamisel, ning kas ja kuidas on ärimudelit ja strateegiat kohandatud sellise olulise mõju käsitlemiseks. |
AR 5. |
Kuigi oma töötajaskond ei pruugi ettevõtjaga strateegilisel või ärimudeli tasandil suhelda, võib ettevõtja nende seisukohti oma strateegia ja ärimudeli hindamisel arvesse võtta. Vajaduse korral võtab ettevõtja selle avalikustamisnõude täitmisel arvesse töötajate esindajate seisukohti. |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
AR 6. |
Mõju ettevõtja oma töötajaskonnale võib tuleneda ettevõtja strateegiast või ärimudelist mitmel eri viisil. Näiteks võib mõju olla seotud ettevõtja väärtuspakkumisega (nt madalaima hinnaga toodete või teenuste pakkumine või kiire kohaletoimetamine viisil, mis avaldab ettevõtja tegevuses survet töötajate õigustele) või tema kulustruktuuri ja tulumudeliga (nt laovarudega seotud riski ülekandmine tarnijatele, mis mõjutab nende töötajate õigusi). |
AR 7. |
Strateegiast või ärimudelist tulenev mõju ettevõtja oma töötajaskonnale võib põhjustada olulisi riske ka ettevõtjale. Näiteks tekivad riskid, kui mõne töötaja puhul esineb sunniviisilise töö risk ja ettevõtja impordib tooteid riikidesse, kus seadus lubab konfiskeerida importkaupa, mille puhul kahtlustatakse, et need on toodetud sunniviisilise töö abil. Ettevõtjale võib tekkida ka võimalusi, näiteks töötajaskonnale võimaluste pakkumisest töökohtade loomise ja oskuste täiendamisega õiglase ülemineku kontekstis. Teine näide, mis on seotud pandeemia või muu tõsise tervishoiukriisiga, puudutab ettevõtjat, kes võib toetuda ajutisele tööjõule, kellel puudub piisav juurdepääs haigus- ja tervisehüvitistele; selline ettevõtja võib kokku puutuda tõsiste tegevus- ja talitluspidevuse riskidega, kuna töötajatel ei ole haigena muud valikut kui töötamist jätkata, mis suurendab veelgi haiguse levikut ja põhjustab suuri tarneahela häireid. Suurenevad ka maine ja ärivõimaluste riskid, mis on seotud madala kvalifikatsiooni ja madalapalgaliste töötajate ekspluateerimisega geograafilistes piirkondades, kus nende kaitse on minimaalne: sagenevate meediarünnakute taustal eelistavad tarbijad üha enam eetilisema päritoluga ja kestlikumaid kaupu. |
AR 8. |
Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate inimeste eriomadused, mida ettevõtja võib andmepunkti 15 kohast avalikustamisnõuet täites arvesse võtta, on seotud näiteks noortega, kes võivad olla vastuvõtlikumad oma füüsilisele ja vaimsele arengule avalduvale mõjule, või naistega olukorras, kus töötingimused tavapäraselt naisi diskrimineerivad, või sisserändajatega olukorras, kus tööjõuturg on halvasti reguleeritud ja töötajatelt nõutakse tavapäraselt töölevõtmistasu. Mõne töötaja puhul võib risk seisneda nende töökohustuste olemuses (nt inimesed, kes peavad töötama kemikaalidega või käitama teatavaid seadmeid, või madalapalgalised töötajad, kellel on nn nulltunnilepingud). |
AR 9. |
Seoses andmepunktiga 16 võivad olulised riskid tekkida ka ettevõtja sõltuvuse tõttu oma töötajaskonnast, kui väikese tõenäosusega, kuid suure mõjuga sündmused võivad tekitada finantsmõju: nt kui üleilmne pandeemia põhjustab tõsist mõju ettevõtja töötajate tervisele, mis toob kaasa suured tootmis- ja tarnekatkestused. Muud näited riskist, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega oma töötajatest, on oskustööliste nappus või poliitilised otsused või õigusaktid, mis mõjutavad ettevõtja tegevust ja oma töötajaskonda. |
Mõju, riskide ja võimaluste juhtimine
Avalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika
AR 10. |
Ettevõtja kaalub, kas selgitused aruandeaasta jooksul vastu võetud poliitika oluliste muudatuste kohta (näiteks uued ootused välismaistele tütarettevõtjatele, uued või täiendavad lähenemisviisid hoolsuskohustusele ja heastamisele) annavad kasutajatele taustteavet, ja võib sellised selgitused avalikustada. See hõlmab ettevõtja poliitikat ja kohustusi, mille eesmärk on ära hoida või leevendada oma töötajaskonnale avalduvaid riske ja negatiivset mõju, mis tulenevad CO2 heite vähendamisest ning keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele üleminekust, ning pakkuda töötajaskonnale võimalusi, nagu töökohtade loomine ja oskuste täiendamine, sh võttes sõnaselgeid õiglase ülemineku kohustusi. |
AR 11. |
See poliitika võib eraldiseisva poliitikana käsitleda ettevõtja oma töötajaskonda või sisalduda üldisemas dokumendis, nt eetikakoodeksis või üldises kestlikkuspoliitikas, mille ettevõtja on juba avalikustanud mõne muu ESRSi osana. Sellistel juhtudel esitab ettevõtja täpsed ristviited, et teha kindlaks poliitika aspektid, mis vastavad käesoleva avalikustamisnõude nõuetele. |
AR 12. |
Avalikustades teavet oma poliitika vastavusseviimise kohta ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, võtab ettevõtja arvesse, et juhtpõhimõtetes viidatakse rahvusvahelisele inimõiguste koodeksile, mis koosneb inimõiguste ülddeklaratsioonist ja kahest seda rakendavast paktist, samuti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste põhiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonile ja seda toetavatele põhikonventsioonidele ning võib anda aru nende alusstandarditega vastavusse viimisest. |
AR 13. |
Selgitades, kuidas väljapoole suunatud poliitikameetmed on integreeritud, võib ettevõtja näiteks kaaluda vastutustundliku hankimise sisepoliitikat ja kooskõla muu oma töötajate seisukohast olulise poliitikaga, nt seoses sunniviisilise tööga. Tarnija tegevusjuhendite kohta, mis ettevõtjal võivad olla, märgitakse, kas need sisaldavad sätteid, mis käsitlevad töötajate ohutust, ebakindlat tööd (st töötajate kasutamine lühiajaliste või piiratud töötundidega lepingute alusel, kolmandate isikute kaudu töötavad töötajad, allhanked kolmandatele isikutele või mitteametlike töötajate kasutamine), inimkaubandust, sunniviisilise töö või lapstööjõu kasutamist, ning kas need sätted on täielikult kooskõlas kohaldatavate ILO standarditega. |
AR 14. |
Ettevõtja võib esitada illustreeriva teabe viiside kohta, kuidas ta teavitab oma poliitikast üksikisikuid, üksikisikute rühmi või üksusi, kelle jaoks see on asjakohane kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja töötajad, töövõtjad ja tarnijad), või seetõttu, et nad on nende rakendamisest otseselt huvitatud (näiteks ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvad isikud, investorid). Avalikustada võib kommunikatsioonivahendid ja -kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, töötajate esindajad), mille eesmärk on tagada poliitika kättesaadavus ja selle mõju arusaadavus eri sihtrühmadele. Ettevõtja võib ka selgitada, kuidas ta tuvastab ja kõrvaldab levitamise võimalikud takistused, näiteks tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. |
AR 15. |
Diskrimineerimine tööhõives ja kutsealal toimub siis, kui kedagi koheldakse erinevalt või ebasoodsamalt omaduste tõttu, mis ei ole seotud tema väärtuse või töökoha nõuetega. Need omadused on üldiselt määratletud siseriiklikes õigusaktides. Lisaks selles avalikustamisnõudes nimetatud alustele võtab ettevõtja arvesse muid siseriiklike õigusaktidega keelatud diskrimineerimise aluseid. |
AR 16. |
Diskrimineerimist võib esineda mitmesugustes tööga seotud aspektides. Need hõlmavad töö saamise võimalusi, teatavaid kutsealasid, koolitust ja kutsenõustamist ning sotsiaalkindlustust. Lisaks võib see esineda seoses töö- ja töölepingutingimustega, nagu töölevõtmine, tasustamine, töö- ja puhkeaeg, tasustatud puhkus, emaduse kaitse, töösuhte kindlus, tööülesanded, töötulemuste hindamine ja edasiminek, koolitusvõimalused, edutamisvõimalused, tööohutus ja -tervishoid, töösuhte lõpetamine. Avalikustamisnõuet täites võib ettevõtja konkreetselt käsitleda neid valdkondi poliitika ja selle aluseks olevate menetluste avalikustamisel. |
AR 17. |
Ettevõtja võib avalikustada teavet selle kohta, kas ta:
|
Avalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajaskonna ja töötajaskonna esindajatega suhtlemiseks mõju teemal
AR 18. |
Kirjeldades, milline funktsioon või ametikoht on sellise kaasamise eest tegevustasandil ja/või lõplikult vastutav, võib ettevõtja avalikustada, kas see on eraldi ametikoht või funktsioon või osa üldisemast funktsioonist ning kas töötajatele on pakutud suutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada neid kaasamisel. Kui ettevõtja ei suuda sellist ametikohta või funktsiooni tuvastada, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. Selle avalikustamisnõude täitmisel võib ta viidata ka standardi ESRS 2 avalikustamisnõude GOV-1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“ kohaselt avalikustatud teabele. |
AR 19. |
Andmepunkti 27 alapunktides b ja c kirjeldatud teabe koostamisel võib kaaluda järgmist illustreerivat materjali:
|
AR 20. |
Ülemaailmsete raamlepingute eesmärk on luua püsiv suhe hargmaise ettevõtte ja ülemaailmse ametiühingute liidu vahel, et tagada, et ettevõtja järgib samu standardeid igas riigis, kus ta tegutseb. |
AR 21. |
Ettevõtja võib tuua näiteid käesolevast aruandeperioodist, et näidata, kuidas oma töötajaskonna seisukohad on olnud ettevõtja konkreetsete otsuste või tegevuse aluseks. |
AR 22. |
Kui ettevõtjal on oma töötajaskonna õigustega seotud lepingud riigi, Euroopa või rahvusvaheliste ametiühingute või töönõukogudega, võib selle avalikustada, et näidata, kuidas kokkulepe võimaldab ettevõtjal saada ülevaade nende töötajate vaatenurkadest. |
AR 23. |
Kui see on võimalik, võib ettevõtja avalikustada näiteid aruandlusperioodist, et näidata, kuidas ettevõtja teatavates otsustes või tegevuses on arvesse võetud tema oma töötajaskonna ja töötajate esindajate seisukohti. |
AR 24. |
Selle avalikustamisnõude täitmisel võtab ettevõtja arvesse järgmisi aspekte:
|
AR 25. |
Seoses mitmekesisust käsitleva andmepunktiga 24 võib ettevõtja avalikustada ka järgmise teabe:
|
AR 26. |
Ettevõtja võib esitada ka eelmiste aruandeperioodide teavet oma töötajaskonna kaasamise protsesside tõhususe kohta. See kehtib juhul, kui ettevõtja on hinnanud nende protsesside tulemuslikkust või saadud kogemusi jooksval aruandeperioodil. Tulemuslikkuse jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme, väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. |
Avalikustamisnõue S1-3 –protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada
AR 27. |
Avalikustamisnõude ESRS S1-3 avalikustamiskriteeriumides sätestatud nõuete täitmisel võib ettevõtja juhinduda ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest ning OECD hoolsuskohustuse suunistest vastutustundliku äritegevuse kohta, mis keskenduvad heastamisele ja kaebuste esitamise mehhanismidele. |
AR 28. |
Probleemide või vajaduste tõstatamise kanalid hõlmavad kaebuste esitamise mehhanisme, vihjeliine, ametiühinguid (kui töötajad kuuluvad ametiühingutesse), töönõukogusid, dialoogiprotsesse või muid vahendeid, mille kaudu oma töötajaskond või töötajate esindajad võivad teada anda oma muredest seoses mõjuga või selgitada vajadusi, millele vastamist nad ettevõtjalt soovivad. Need võivad hõlmata nii ettevõtja otse pakutavaid kanaleid kui ka nende üksuste pakutavaid kanaleid, kus töötavad ettevõtte töötajad, lisaks mis tahes muudele mehhanismidele, mida ettevõtja võib kasutada, et saada ülevaade oma töötajaskonnale avalduva mõju juhtimisest, näiteks vastavusauditid. Kui ettevõtja tugineb selle nõude täitmisel üksnes oma ärisuhete kaudu saadud teabele selliste kanalite olemasolu kohta, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. |
AR 29. |
Kolmanda poole mehhanismid võivad hõlmata valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide, tööstusühenduste ja muude koostööalgatuste pakutavaid mehhanisme. Ettevõtja võib avalikustada, kas need on kättesaadavad kõigile töötajatele (või töötajate esindajatele või nende puudumisel üksikisikutele või organisatsioonidele, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsest mõjust teadlik). |
AR 30. |
Ettevõtja kaalub iga olulise mõju puhul, kas ja kuidas tema töötajatel, keda see võib mõjutada, ja nende töötajate esindajatel on juurdepääs kanalitele ettevõtja juures, kus nad töötavad või kellega neil on sõlmitud leping. Asjakohaste kanalite hulka võivad kuuluda vihjeliinid, ametiühingud (kui töötajad kuuluvad ametiühingusse) või töönõukogud või muud kaebuste esitamise mehhanismid, mida haldab asjaomane ettevõtja või kolmas isik. |
AR 31. |
Selgitades, kas ja kuidas ettevõtja teab, et tema töötajad on neist kanalitest teadlikud ja usaldavad neid, võib ettevõtja esitada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid nende kanalite tõhususe kohta asjaomaste isikute seisukohast. Teabeallikate näiteks on uuringud ettevõtja töötajate kohta, kes on selliseid kanaleid kasutanud, ning nende rahulolu selle protsessi ja tulemustega. |
AR 32. |
Oma töötajaskonna ja töötajate esindajate probleemidest teatamise kanalite tõhususe kirjeldamisel võib ettevõtja juhinduda järgmistest küsimustest, mis põhinevad kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide tõhususe kriteeriumidel, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes, eelkõige põhimõttes 31. Allpool esitatud kaalutlusi võib kohaldada üksikute kanalite või mõne kanalite süsteemi suhtes:
|
Avalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus
AR 33. |
Selleks, et mõista negatiivset mõju ja seda, kuidas ettevõte võib sellega oma töötajaskonna kaudu seotud olla, ning ka selleks, et määrata kindlaks asjakohased vastumeetmed ja rakendada neid praktikas, võib kuluda aega. Seetõttu võib ettevõtja avalikustada:
|
AR 34. |
Asjakohased meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kas ettevõtja avaldab olulist mõju või aitab sellele kaasa või on ta kaasatud, sest mõju on otseselt või ärisuhte kaudu seotud tema tegevuse, toodete või teenustega. |
AR 35. |
Võttes arvesse, et aruandeperioodil esinenud oma töötajaskonda mõjutanud oluline negatiivne mõju võib olla ka seotud muude üksuste või tegevustega, mis ei ole ettevõtja otsese kontrolli all, võib ettevõtja avalikustada, kas ja kuidas ta püüab kasutada oma mõjujõudu asjaomastes ärisuhetes nende mõjude juhtimiseks. See võib hõlmata ärilise mõjujõu kasutamist (nt lepinguliste nõuete jõustamine ärisuhetes või stiimulite rakendamine), muid mõjutusvahendeid (nt koolituse või töötajate õiguste alase suutlikkuse suurendamise pakkumine üksustele, millega ettevõtjal on ärisuhe) või ühist mõjujõudu teiste osalejatega (nt vastutustundliku värbamise algatused või töötajatele piisava töötasu tagamine). |
AR 36. |
Kui ettevõtja avalikustab oma osaluse tööstusharu või mitut sidusrühma hõlmavas algatuses osana meetmetest, mille eesmärk on võidelda olulise negatiivse mõjuga, võib ettevõtja avalikustada, kuidas algatuse ja tema enda osalusega kavatsetakse asjaomast mõju vähendada. ESRS S1-5 alusel võib ettevõtja avalikustada algatuses seatud asjakohased eesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud. |
AR 37. |
Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja võtab ärisuhete lõpetamise otsustes arvesse tegelikku ja võimalikku mõju oma töötajaskonnale ning kas ja kuidas ta püüab käsitleda lepingu lõpetamisest tuleneda võivat negatiivset mõju, võib ettevõtja lisada näiteid. |
AR 38. |
Meetmete tulemuslikkuse jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, kohtumenetlusi ja/või seotud kohtuotsuseid, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme, väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. |
AR 39. |
Tõhususe aruandluse eesmärk on anda ülevaade seostest ettevõtja võetud meetmete ja mõju tulemusliku juhtimise vahel. Lisateave, mille ettevõtja võib esitada, sisaldab andmeid, mis näitavad tuvastatud juhtumite arvu vähenemist. |
AR 40. |
Algatuste või protsesside kohta, mille esmane eesmärk on saavutada positiivne mõju ettevõtja oma töötajaskonnale, mis põhineks töötajate vajadustel, ning selliste algatuste või protsesside rakendamisel tehtud edusammude kohta võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe:
|
AR 41. |
Ettevõtja võib selgitada, kas sellised algatused on kavandatud ka ühe või mitme kestliku arengu eesmärgi saavutamise toetamiseks. Näiteks võib ettevõtja, kes kohustub täitma kestliku arengu eesmärki nr 8 – „toetada kestvat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ning täielikku ja tootlikku tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö“– teha aktiivselt tööd sunniviisilise töö või kohustusliku töö kaotamise nimel või toetada arengumaades tootlikkuse suurendamist tehnoloogilise uuendamise ja kohaliku tööjõu koolitamise kaudu, millest võivad kasu saada nii konkreetsed isikud oma töötajaskonnast, kellele meetmed on suunatud, kui ka kohalikud kogukonnad. |
AR 42. |
Avalikustades, millised on meetmete kavandatud või saavutatud positiivsed tulemused ettevõtja oma töötajaskonna jaoks, tuleb eristada tõendeid teatavate tegevuste toimumise kohta (nt et x inimest on läbinud finantskirjaoskuse koolituse ja tõendeid asjaomaste inimeste tegelike tulemuste kohta (näiteks, et x inimest on teatanud, et nad suudavad paremini hallata oma palka ja pere eelarvet). |
AR 43. |
Kui ettevõtja on võtnud meetmeid selleks, et leevendada keskkonnahoidlikumale ja kliimaneutraalsemale majandusele üleminekust tulenevat negatiivset mõju oma töötajaskonnale – näiteks koolitus ja ümberõpe, tööhõivegarantiid ning tootmise vähendamise või töötajate kollektiivse koondamise korral sellised meetmed nagu töönõustamine, juhendamine, ettevõttesisene töölerakendamine ja ennetähtaegse pensionile jäämise kavad –, avalikustab ettevõtja need meetmed. See hõlmab meetmeid kehtivate õigusaktide järgimiseks. Ettevõtja võib esile tõsta praeguseid ja/või eeldatavaid väliseid suundumusi, mis mõjutavad seda, kas sõltuvus muutub riskideks. See hõlmab keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele üleminekust tuleneda võiva mõju arvessevõtmist. |
AR 44. |
Ettevõtja võib oma töötajaskonnaga seotud mõjust või sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste avalikustamisel kaaluda järgmist:
|
AR 45. |
Selgitades, kas sõltuvus muutub riskideks, võtab ettevõtja arvesse väliskeskkonna arengut. |
AR 46. |
Oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud poliitikat, meetmeid, ressursse ja eesmärke avalikustades võib ettevõtja juhul, kui riskid ja võimalused tulenevad olulisest mõjust, viidata selle mõjuga seoses oma avalikustatud poliitikale, meetmetele, ressurssidele ja eesmärkidele. |
AR 47. |
Ettevõtja kaalub, mil määral ja kuidas on tema oma töötajaskonnaga seotud olulise riski juhtimise protsess(id) integreeritud tema olemasoleva(te)sse riskijuhtimisprotsessi(de)sse. |
AR 48. |
Olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursside avalikustamisel võib ettevõtja selgitada, millised ettevõtjasisesed funktsioonid on seotud mõju juhtimisega ning milliseid meetmeid nad võtavad negatiivse ja positiivse mõju käsitlemiseks. |
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue S1-5 – olulise mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid
AR 49. |
Eesmärke käsitleva teabe avalikustamisel vastavalt andmepunktile 46 võib ettevõtja avalikustada:
|
AR 50. |
Riskide ja võimalustega seotud eesmärgid võivad olla mõjuga seotud eesmärkidega samad või neist erineda. Näiteks eesmärk saavutada mittepalgatöötajatele piisav töötasu võib vähendada mõju nendele töötajatele ja sellega seotud äririske seoses nende toodangu kvaliteedi ja usaldusväärsusega. |
AR 51. |
Ettevõtja võib teha vahet ka lühiajalistel, keskmistel ja pikaajalistel eesmärkidel, mis hõlmavad poliitika raames võetud sama kohustust. Näiteks võib ettevõtjal olla pikaajaline eesmärk vähendada oma kullereid mõjutavate tervise- ja ohutusalaste juhtumite arvu 2030. aastaks 80 % võrra ning lühiajaline eesmärk vähendada kullerite ületunnitööd 2024. aastaks x % võrra, säilitades samal ajal nende sissetuleku. |
AR 52. |
Kui ettevõtja muudab aruandeperioodil mõnd eesmärki või asendab selle, võib ta selleks, et anda taustteavet vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“, muudatust selgitada, viidates olulistele muudatustele ärimudelis või üldisematele muudatustele tunnustatud standardis või õigusaktides, millest eesmärk on tuletatud. |
Avalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate omadused
AR 53. |
Avalikustamisnõue hõlmab kõiki palgatöötajaid, kes töötavad selle kestlikkusaruandega hõlmatud ettevõtja mis tahes üksuse heaks. |
AR 54. |
Töötajate jaotus riikide lõikes annab ülevaate tegevuse jaotumisest riikide vahel. Töötajate arv igas riigis on samuti oluline tegur, mis mõjutab paljude töötajate ja töötajate esindajate teavitamise, konsulteerimise ja osalemise õiguste kehtivust, tulenevalt nii liidu tööõigustikust (nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/38/EÜ (108) (Euroopa töönõukogude direktiiv) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14/EÜ (109) (teavitamise ja konsulteerimise direktiiv)) kui ka siseriiklikust õigusest (näiteks õigus moodustada töönõukogu või töötajate esindatus juhtorgani tasandil). Töötajate jaotus soo ja töösuhte liigi alusel annab ülevaate soolisest esindatusest kogu ettevõttes. Lisaks annab töötajate piirkondlik jaotus ülevaate piirkondlikest erinevustest. Piirkonna all võib mõista nii riiki kui ka muud geograafilist asukohta, nt riigis asuvat piirkonda või maailma piirkonda. |
AR 55. |
Ettevõtja avalikustab nõutud teabe järgmistes tabelivormingutes:
Tabel 1. Vorm töötajate arvu esitamiseks soolise jaotuse järgi
Mõnes liikmesriigis on isikutel võimalik end seaduslikult registreerida kolmanda (sageli neutraalse) soo esindajana, mis on eespool esitatud tabelis liigitatud kui „muu“. Kui aga ettevõtja avalikustab andmeid töötajate kohta riigis, kus see ei ole võimalik, võib ta seda selgitada ja märkida, et kategooria „muu“ ei ole kohaldatav. Tabel 2. Vorm töötajate arvu esitamiseks riikides, kus ettevõtjal on vähemalt 50 töötajat, kes esindavad vähemalt 10 % ettevõtja töötajate koguarvust.
Tabel 3. Vorm töötajate andmete esitamiseks lepinguliikide kaupa soolise jaotuse alusel (töötajate arvu või täistööaja ekvivalendi järgi) (täis- ja osalise tööajaga töötajate andmete esitamine on vabatahtlik)
Tabel 4. Vorm töötajate andmete esitamiseks lepinguliikide kaupa piirkondliku jaotuse alusel (töötajate arvu või täistööaja ekvivalendi järgi) (täis- ja osalise tööajaga töötajate andmete esitamine on vabatahtlik)
|
AR 56. |
Alaliste, ajutiste, tagamata tööaja, täis- ja osalise tööajaga töötajate määratlused on riigiti erinevad. Kui ettevõtjal on töötajaid rohkem kui ühes riigis, kasutab ta riigi tasandi andmete arvutamiseks nende riikide õigusaktides sätestatud määratlusi, kus töötajad asuvad. Seejärel liidetakse riigi tasandi andmed, et arvutada koguarvud, võtmata arvesse erinevusi riikide õiguslikes määratlustes. Garanteerimata tööajaga töötajad on võetud tööle ilma minimaalse või kindla töötundide arvu garantiita. Töötajal võib olla vaja olla tööks kättesaadav vastavalt vajadusele, kuid ettevõtja ei ole lepinguliselt kohustatud pakkuma töötajale minimaalset või kindlat töötundide arvu päevas, nädalas või kuus. Sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks juhutöötajad, nulltunnilepingutega töötajad ja valvetöötajad. |
AR 57. |
Töötajate arvu avalikustamine aruandeperioodi lõpu seisuga annab teavet selle ajahetke kohta, võtmata arvesse aruandeperioodi jooksul toimunud kõikumisi. Aruandeperioodi keskmiste näitajate avalikustamisel võetakse arvesse aruandeperioodi jooksul toimunud kõikumisi. |
AR 58. |
Ainult kvantitatiivsed andmed, nagu ajutiste või osalise tööajaga töötajate arv, ei ole tõenäoliselt piisavad. Näiteks võib suur osa ajutistest või osalise tööajaga töötajatest näidata tööhõivekindluse puudumisele, kuid see võib anda märku ka paindlikest töövõimalustest, kui seda pakutakse vabatahtliku valikuna. Seepärast peab ettevõtja avalikustama taustteabe, et aidata kasutajatel andmeid tõlgendada. Ettevõtja saab selgitada ajutise töötamise põhjuseid. Näiteks sellisest põhjusest on töötajate värbamine ajutise või hooajalise projekti või sündmuse jaoks. Teine näide on levinud tava pakkuda uutele töötajatele ajutist (näiteks kuuekuulist) lepingut enne alalise tööpakkumise tegemist. Ettevõtja võib selgitada ka garanteerimata tööaja põhjuseid. |
AR 59. |
Oma töötajate voolavuse arvutamiseks arvutab ettevõtja nende töötajate koguarvu, kes lahkuvad vabatahtlikult või töölt vallandamise, pensionile jäämise või surma tõttu. Ettevõtja kasutab seda arvu tööjõu voolavuse määra lugejana, võib määrata selle arvutamiseks kasutatava nimetaja ja kirjeldada arvutusmetoodikat. |
AR 60. |
Kui üksikasjalikud andmed ei ole kättesaadavad, kasutab ettevõtja töötajate arvu või suhtarvude hinnangut vastavalt standardile ESRS 1 ning näitab selgelt, kus on kasutatud hinnanguid. |
Avalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate omadused
AR 61. |
Avalikustamisnõudega antakse ülevaade ettevõtja lähenemisviisist tööhõivele, samuti ettevõtja tööhõivetavadest tuleneva mõju ulatusest ja laadist. Sellega esitatakse ka taustteavet, mis aitab mõista muus avalikustatavas teabes esitatud teavet. Avalikustamine hõlmab nii üksikettevõtjaid, kes pakuvad ettevõtjale oma tööjõudu („iseenda tööandjad“), kui ka isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevus on „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78). Kui kõik ettevõtja heaks tööd tegevad töötajad on palgatöötajad ja ettevõtte töötajaskonnas ei ole töötajaid, kes ei ole palgatöötajad, ei ole see avalikustamisnõue ettevõtja jaoks oluline; sellele vaatamata võib ettevõtja selle asjaolu avalikustamisnõude S1-6 alusel teavet avalikustades taustteabena ära märkida, sest see võib olla kestlikkusaruande kasutajatele oluline. |
AR 62. |
Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvad näiteks järgmised töövõtjad (iseenda tööandjad): töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud tegema tööd, mida muidu teeks palgatöötaja; töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud tegema tööd avalikus kohas (nt maanteel või tänaval), ja töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud töö tegemiseks / teenuse osutamiseks otse ettevõtja kliendi töökohas. Näiteid isikutest, kes töötavad ettevõtja alluvuses, kuid kelle tööandjaks on tööhõivetegevusega tegelev kolmas pool: inimesed, kes teevad sama tööd mis palgatöötajad, nt (haiguse, puhkuse, vanemapuhkuse jne tõttu) ajutiselt töölt eemal viibivate palgatöötajate asendajad; inimesed, kes teevad regulaarset tööd samas tegevuskohas kus palgatöötajad, ja isikud, kes lähetatakse ajutiselt teisest ELi liikmesriigist ettevõtja heaks töötama (lähetatud töötajad). Näiteid väärtusahela töötajatest (kes ei kuulu ettevõtja oma töötajaskonda ja kellest antakse teada standardi ESRS S2 kohaselt): ettevõtja lepingulise tarnija töötajad, kes töötavad tarnija ruumides tarnija töömeetodeid kasutades; väärtusahela järgneva etapi üksuse – mis ostab ettevõtjalt kaupu või teenuseid – töötajad, ja ettevõtjale seadmete tarnija töötajad, kes ettevõtja ühes või mitmes töökohas hooldavad korrapäraselt tarnija seadmeid (näiteks koopiamasinat) vastavalt seadmete tarnija ja ettevõtja vahelisele lepingule. |
AR 63. |
Kui ettevõtja ei saa esitada täpseid andmeid, kasutab ta standardi ESRS 1 sätetele vastavalt hinnanguid, et avalikustada oma töötajaskonda kuuluvate töötajate arv, kes ei ole palgatöötajad, ümardatuna lähimale kümnelisele või, kui tema töötajaskonna mittepalgatöötajatest töötajate arv on suurem kui 1 000, lähimale sajalisele, ning selgitab seda. Lisaks sellele tuleb selgelt määratleda tegelikel andmetel ja hinnangutel põhinev teave. |
AR 64. |
Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajatest isikute arvu avalikustamine aruandeperioodi lõpu seisuga annab teavet selle ajahetke kohta, võtmata arvesse aruandeperioodi jooksul toimunud kõikumisi. Kui see arv esitatakse kogu aruandeperioodi keskmisena, võetakse arvesse aruandeperioodi jooksul toimunud kõikumisi ning see võib anda kasutajatele sisukamat ja asjakohasemat teavet. |
AR 65. |
Ettevõtja avalikustatud teave annab kasutajatele ülevaate sellest, kuidas mittepalgatöötajate arv ettevõtja oma töötajaskonnas on aruandeperioodil või eelmise aruandeperioodiga võrreldes muutunud (st kas see arv on suurenenud või vähenenud). Ettevõtja võib avalikustada ka kõikumiste põhjused. Näiteks võib mittepalgatöötajate arvu suurenemine aruandeperioodil olla tingitud mõnest hooajalisest sündmusest. Mittepalgatöötajate arvu vähenemine võrreldes eelmise aruandeperioodiga võib aga olla tingitud mõne ajutise projekti lõpuleviimisest. Kui ettevõtja avalikustab kõikumised, selgitab ta ka kriteeriume, mille alusel määratakse kindlaks, millised kõikumised avalikustatakse. Kui mittepalgatöötajate arv ei ole aruandeperioodil või jooksva ja eelmise aruandeperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt kõikunud, võib ettevõtja selle asjaolu avalikustada. |
Avalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog
Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega
AR 66. |
Kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate protsent arvutatakse järgmise valemi abil:
|
AR 67. |
Kollektiivlepingutega hõlmatud töötajad ettevõtja oma töötajaskonnas on isikud, kelle suhtes ettevõtja on kohustatud sellist lepingut kohaldama. See tähendab, et kui ükski tema töötajatest ei ole kollektiivlepinguga hõlmatud, on teatatud protsendimäär null. Oma töötajaskonna hulka kuuluvat töötajat, kes on hõlmatud mitme kollektiivlepinguga, tuleb loendada ainult üks kord. |
AR 68. |
Selle nõude eesmärk ei ole selliste töötajate protsendi leidmine, keda esindab töönõukogu või kes kuuluvad ametiühingutesse, mis võib olla erinev. Kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate protsent võib olla suurem kui ametiühingutesse kuuluvate töötajate protsent, kui kollektiivlepinguid kohaldatakse nii ametiühingu liikmete kui ka muude töötajate suhtes. Samal ajal võib kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate protsent olla ka väiksem kui ametiühingutesse kuuluvate töötajate protsent. Nii võib see olla juhul, kui kollektiivlepingud puuduvad või kui kollektiivlepingud ei hõlma kõiki ametiühingusse kuuluvaid töötajaid. |
Sotsiaaldialoog
AR 69. |
Andmepunkti 63 alapunktis a nõutud teabe arvutamiseks teeb ettevõtja kindlaks, millistes Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides on tal märkimisväärsel arvul töötajaid (st vähemalt 50 töötajat, kes esindavad vähemalt 10 % kõigist töötajatest). Nende riikide puhul teatab ta selle riigi töötajate osakaalu, kes töötavad tegevuskohas, kus töötajaid esindavad töötajate esindajad. Tegevuskoht on mis tahes koht, kus ettevõtja teostab püsivat majandustegevust, mis hõlmab inimressursse ja kaupu. Tegevuskoha näiteks on: tehas, jaemüügiketi filiaal või ettevõtja peakorter. Riikide puhul, kus ettevõtjal on ainult üks tegevuskoht, on teatatud protsent kas 100 % või 0 %.
|
AR 70. |
Selle avalikustamisnõudega nõutav teave esitatakse järgmiselt:
Tabel 1. Kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse ja sotsiaaldialoogi aruandlusvorm
|
Avalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad
AR 71. |
Valmistades ette avalikustatavat teavet tippjuhtkonna soolise mitmekesisuse kohta, kasutab ettevõtja tippjuhtkonna määratlust, mille kohaselt see hõlmab juhtimistasandeid, mis on üks ja kaks tasandit haldus- ja järelevalveorganitest allpool, v.a juhul, kui see mõiste on juba ettevõtja tegevuse jaoks määratletud ja määratlus erineb eespooltoodust. Kui see on nii, võib ettevõtja kasutada tippjuhtkonna puhul omaenda määratlust ning avalikustada selle asjaolu ja oma määratluse. |
Avalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu
AR 72. |
Madalaim palk arvutatakse madalaima töötasukategooria alusel, v.a praktikandid ja õpipoisid. See põhineb põhipalgal ja kindlaksmääratud lisatasudel, mis on tagatud kõigile palgatöötajatele . Madalaimat töötasu vaadeldakse eraldi iga riigi puhul, kus ettevõtja tegutseb, v.a EMP-välised riigid, kui asjakohane piisav või miinimumtöötasu on kindlaks määratud riigi tasandist madalamal tasandil. |
AR 73. |
Piisava töötasu võrdlusalus, mida kasutatakse madalaima töötasuga
|
AR 74. |
Direktiivis (EL) 2022/2041 piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus viidatakse nii rahvusvahelisel tasandil üldiselt kasutatavatele soovituslikele võrdlusväärtustele, nagu 60 % brutomediaanpalgast ja 50 % keskmisest brutopalgast, kui ka riiklikul tasandil kasutatavatele soovituslikele võrdlusväärtustele. Andmed võrdlusväärtuste kohta – 60 % riigi keskmisest brutopalgast või 50 % riigi keskmisest brutopalgast – on kättesaadavad Euroopa tööjõu-uuringust. |
Avalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse
AR 75. |
Sotsiaalkaitse hõlmab kõiki meetmeid, mis tagavad juurdepääsu tervishoiuteenustele ja sissetulekutoetusele keeruliste elusündmuste korral, nagu töökoha kaotamine, haigus ja arstiabi vajadus, lapse sünnitamine ja kasvatamine või pensionile jäämine ja pensioni vajadus. |
Avalikustamisnõue S1-12 – puuetega inimesed
AR 76. |
Andmepunktis 77 nõutava teabe avalikustamisel puuetega inimeste kohta esitab ettevõtja kogu taustteabe, mis on vajalik ülevaate saamiseks andmetest ja nende koostamisest (metoodika). Näiteks teave puuetega inimeste erinevate õiguslike määratluste mõju kohta eri riikides, kus ettevõtja tegutseb. |
Avalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud
AR 77. |
Korraline arenguvestlus on määratletud kui töötajale ja tema ülemusele teadaolevatel kriteeriumidel põhinev hindamine, mis toimub töötaja teadmisel vähemalt kord aastas. Arenguvestlus võib hõlmata hinnangut töötaja otseselt ülemuselt ning lähematelt ja kaugematelt kolleegidelt. Arenguvestlusele võib olla kaasatud ka personaliosakond. Andmepunkti 83 alapunktis a nõutud teabe avalikustamiseks kasutab ettevõtja nimetajas avalikustamisnõudes ESRS S1–6 esitatud töötajate arvu näitajaid, et arvutada:
|
AR 78. |
Andmepunkti 83 alapunkti b kohaselt nõutava keskmise avalikustamiseks teeb ettevõtja järgmise arvutuse: töötajatele pakutud ja nende poolt läbitud koolitustundide koguarv sookategooria kohta jagatuna töötajate koguarvuga sookategooria kohta. Koolituse keskmise kogunäitaja ja soopõhise keskmise näitaja puhul kasutatakse töötajate koguarvu ja soopõhiste koguarvude näitajaid, mis on esitatud avalikustamisnõudes ESRS S1-6. |
AR 79. |
Töötajate kategooriad on töötajate jaotus tasandite (nt kõrgem juhtkond, keskastme juhid) või funktsioonide (nt tehniline, halduslik, tootmine) kaupa. Sellekohane teave pärineb ettevõtja enda personalisüsteemist. Töötajate liigitamisel määrab ettevõtja kindlaks mõistlikud ja sisulised töötajate kategooriad, mis võimaldavad teabe kasutajatel mõista eri kategooriate tulemuslikkusnäitajaid. Ettevõtja võib kohaldada juhtivtöötajate ja tegevjuhtkonda mittekuuluvate töötajate kategooriaid. |
Avalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud
AR 80. |
Seoses andmepunkti 88 alapunktiga a avalikustatakse nende töötajate protsentuaalne osakaal ettevõtja oma töötajaskonnast, kes on hõlmatud ettevõtja tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, pigem töötajate arvu kui täistööaja ekvivalendi alusel. |
AR 81. |
Kui ettevõtja tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemi või selle teatavate osade suhtes on läbi viidud siseaudit või välissertifitseerimine, võib ettevõtja seoses andmepunktiga 90 märkida selle asjaolu või sellise auditi või sertifitseerimise puudumise ning vajaduse korral selliste auditite/sertifitseerimiste aluseks olevad standardid. |
AR 82. |
Surmajuhtumite avalikustamisel võib eristada tööga seotud vigastustest ja tööga seotud tervisehäiretest tingitud surmajuhtumeid. |
Suunised mõiste „tööga seotud“ kohta
AR 83. |
Tööga seotud vigastused ja tööga seotud tervisehäired tulenevad kokkupuutest ohtudega tööl. Sellest olenemata võib esineda muud liiki juhtumeid, mis ei ole seotud töö endaga. Näiteks kui kohaldatavates siseriiklikes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ei loeta üldjuhul tööga seotud juhtumiteks järgmisi juhtumeid:
|
AR 84. |
Mis puutub tööreisidesse, siis on töötaja reisimise ajal tekkinud vigastused ja tervisehäired seotud tööga, kui vigastuse või haigestumise ajal töötaja tegeles tööandja huvides töise tegevusega. Selliste tegevuste hulka kuuluvad näiteks sõitmine kliendi juurde ja sealt tagasi; tööülesannete täitmine ja töölõuna korraldamine või sellel osalemine äri tegemise või äriasjade arutamise eesmärgil (tööandja korraldusel). Kui ettevõtja vastutab töötajate tööle- ja kojusõidu eest, loetakse töölesõidul toimunud juhtumid tööga seotud juhtumiteks. Sellegipoolest võib eraldi teatada juhtumitest, mis tekivad reisimise ajal väljaspool ettevõtja vastutusala (st tavapärane tööle- ja töölt koju sõit), tingimusel, et ettevõtjal on sellised andmed kogu ettevõtja ulatuses kättesaadavad. |
AR 85. |
Kodukontoris töötamisel tekkivad vigastused ja tervisehäired on seotud tööga, kui vigastus või tervisehäired tekivad ajal, kui töötaja teeb kodus tööd ning vigastus või terviseprobleem on otseselt seotud töö tegemisega, mitte üldise kodukeskkonnaga. |
AR 86. |
Psüühikahäire loetakse tööga seotud tervisehäireks, kui asjaomane isik on sellest vabatahtlikult teatanud ja seda toetab asjakohase koolituse ja kogemustega litsentseeritud tervishoiutöötaja arvamus, milles väidetakse, et haigus on tööga seotud. |
AR 87. |
Tervisehäireid, mis tulenevad näiteks suitsetamisest, uimastite ja alkoholi kuritarvitamisest, vähesest kehalisest aktiivsusest, ebatervislikust toitumisest ja tööga mitteseotud psühhosotsiaalsetest teguritest, ei peeta tööga seotuteks. |
AR 88. |
Kutsehaigusi ei käsitata tööga seotud vigastustena, vaid tööga seotud tervisehäirete all. |
Suunised tööga seotud vigastuste määra arvutamiseks
AR 89. |
Tööga seotud vigastuste määra arvutamisel jagab ettevõtja juhtumite arvu oma töötajaskonna töötatud tundide koguarvuga ja korrutab selle arvuga 1 000 000. Seega väljendavad need määrad vastavate juhtumite arvu ühe miljoni töötatud tunni kohta. Määr, mis põhineb 1 000 000 töötunnil, näitab tööga seotud vigastuste arvu 500 täistööajaga töötaja kohta ühe aasta jooksul. Võrreldavuse huvides tuleb 1 000 000 töötunnil põhinevat määra kasutada ka vähem kui 500 töötajaga ettevõtjate puhul. |
AR 90. |
Kui ettevõtja ei saa töötundide arvu otseselt arvutada, võib ta seda hinnata tavapäraste või standardsete töötundide alusel, võttes arvesse õigust tasustatud puhkusele (nt tasustatud puhkus, tasustatud haiguspuhkus, riigipühad), ning selgitada seda oma avalikustatavas teabes |
AR 91. |
Ettevõtja võtab tööga seotud vigastuste arvu ja määra arvutamisel arvesse tööga seotud vigastuste tagajärjel toimunud surmajuhtumeid. |
Suunised registreeritavate tööga seotud tervisehäirete kohta
AR 92. |
Tööga seotud tervisehäired võivad hõlmata akuutseid, korduvaid ja kroonilisi terviseprobleeme, mida põhjustavad või süvendavad töötingimused või -tavad. Nende hulka kuuluvad luu- ja lihaskonna vaevused, naha- ja hingamisteede haigused, pahaloomulised vähkkasvajad, füüsikalistest mõjuritest põhjustatud haigused (nt mürast põhjustatud kuulmislangus, vibratsioonist põhjustatud haigused) ja vaimuhaigused (nt ärevus, traumajärgne stressihäire). Avalikustamisnõude täitmiseks avalikustab ettevõtja vähemalt need juhtumid, mis on loetletud ILO kutsehaiguste loetelus. |
AR 93. |
Standardi kontekstis kuuluvad tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused tööga seotud tervisehäirete (mitte vigastuste) alla. |
AR 94. |
Andmepunkti 88 alapunktis d avalikustatavad juhtumid on seotud tööga seotud tervisehäirete juhtumitega, millest ettevõtjale on teatatud või mille ettevõtja on tuvastanud tervisekontrolli käigus aruandeperioodil. Ettevõtjat võidakse teavitada tööga seotud tervisehäiretest kannatanute, hüvitusasutuste või tervishoiutöötajate teatistega. Avalikustamine võib hõlmata tööga seotud tervisehäireid, mis avastati aruandeperioodil endistel töötajatel. |
Suunised kaotatud päevade arvu kohta
AR 95. |
Ettevõtja arvestab kaotatud päevade arvu hulka äraoleku esimese täispäeva ja viimase päeva. Arvutuses võetakse arvesse kalendripäevi, nii et kaotatud päevade hulka loetakse päevad, mil asjaomane isik ei pidanud töötama (nt nädalavahetused, riigipühad). |
Avalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu
AR 96. |
Perepuhkus hõlmab emapuhkust, isapuhkust, vanemapuhkust ja hooldaja puhkust, mis on ette nähtud siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute alusel. Standardi kohaldamisel on need mõisted määratletud järgmiselt:
|
AR 97. |
Mis puudutab andmepunkti 93 alapunkti a, siis õigust perepuhkust saada on töötajal, kes on hõlmatud määruste, organisatsiooni poliitika, kokkulepete, lepingute või kollektiivlepingutega, mis sisaldavad perekonnaga seotud puhkuseõigusi ja kes on teatanud oma õigusest ettevõttele või ettevõtjale või ettevõtja on nende õigusest teadlik. |
Avalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutasu)
Palgalõhe
AR 98. |
Andmepunkti 97 alapunkti a kohaselt nõutava teabe koostamisel naiste ja meeste palga erinevuse (palgalõhe) kohta kasutab ettevõtja järgmist metoodikat:
|
AR 99. |
Andmepunkti 97 alapunktis a nõutava teabe avalikustamisel esitab ettevõtja kogu taustteabe, mis on vajalik ülevaate saamiseks andmetest ja nende koostamisest (metoodika). Võib esitada teabe selle kohta, kuidas soolist palgalõhet mõjutavad objektiivseid tegureid, nagu töö liik ja töökohariik. |
AR 100. |
Ettevõtja palgalõhe näitaja esitatakse jooksva aruandeperioodi kohta ja, kui seda on kajastatud eelmistes kestlikkusaruannetes, kahe varasema aruandeperioodi kohta. |
Üldine töötasu suhtarv
AR 101. |
Andmepunkti 97 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel ettevõtja:
|
AR 102. |
Ettevõtja võib taustteavet täiendada selgitusega, mis aitab mõista andmeid ja seda, kuidas need on koostatud (metoodika). Kvantitatiivsed andmed, näiteks aastase kogutöötasu määr, ei pruugi üksi olla piisavad, et mõista palgaerinevusi ja selle põhjustajaid, Palgamäärasid võivad mõjutada näiteks ettevõtja suurus (nt tulud, töötajate arv), sektor, personalistrateegia (nt tuginemine allhangetele või osalise tööajaga töötajatele, kõrge automatiseerituse tase) või valuuta volatiilsus. |
Avalikustamisnõue S1-17 –juhtumid, kaebused ning inimõiguste rikkumisega seotud tõsine mõju
AR 103. |
Lisaks andmepunktides 103 ja 104 nõutud teabele võib ettevõtja avalikustada juhtumite ja/või kaebuste ja võetud meetmete seisuga seoses järgmisega teabe:
|
AR 104. |
Kui ettevõtja kogub kohaldamisnõudes AR 105 kirjeldatud teavet, võtab ta arvesse järgmist:
|
AR 105. |
Tõsised inimõigustega seotud juhtumid hõlmavad kohtuasju, ametlikke kaebusi ettevõtja või kolmandate isikute kaebuste esitamise mehhanismide kaudu või tõsiseid süüdistusi avalikes teadetes või meedias, kui need on seotud ettevõtja oma töötajaskonnaga, ning ettevõtja ei ole juhtumite toimumise fakti vaidlustanud, samuti mis tahes muud tõsist mõju, millest ettevõtja on teadlik. |
AR 106. |
Lisaks eespool andmepunktis 104 nõutud teabele võib ettevõtja avalikustada selliste tõsiste inimõigustega seotud juhtumite arvu, mille puhul ettevõtja mängis rolli õiguskaitsevahendite tagamisel isikutele, keda sellised juhtumid on aruandeperioodil mõjutanud. |
Liide A.1
ESRS 2 kohase avalikustamise kohaldamisnõuded
See liide on standardi S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa. See toetab standardis ESRS 2 sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. Selles on esitatud mittetäielik loetelu teguritest, mida ettevõtja peab arvesse võtma standardi ESRS 2 avalikustamisnõuete SBM-2 ja SBM-3 täitmisel. Käesolevas liites ei ole esitatud allpool mainitud terminite määratlusi. Kõik määratletud terminid on esitatud II lisas „Lühendid ja terminite sõnastik“.
Sotsiaalsed ja inimõigustega seotud küsimused |
Mittetäielik loetelu teguritest, mida tuleb olulisuse hindamisel arvesse võtta |
Tööhõivekindlus |
% ajutiste lepingutega töötajatest, mittepalgatöötajate ja palgatöötajate suhtarv, sotsiaalkaitse |
Tööaeg |
Osalise tööajaga või nulltunnilepingutega töötajate protsent, töötajate rahulolu tööajaga |
Piisav töötasu |
Piisava töötasu, õiglase töötasu ja minimaalse töötasu ELi, riiklikud või kohalikud õiguslikud määratlused |
Sotsiaaldialoog, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus |
Töökoha, piiriülese ja juhatuse tasandi esindatuse ulatus ametiühingute ja/või töönõukogude kaudu |
Ühinemisvabadus / kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate määr |
Kollektiivlepingutega hõlmatud oma töötajaskonna protsent, töökatkestused |
Töö ja eraelu tasakaal |
Perepuhkus, paindlik tööaeg, juurdepääs lapsehoiule |
Tervishoid ja ohutus |
Hõlmatus tervishoiu- ja ohutussüsteemiga, surmajuhtumite määr, mittesurmavad õnnetused, tööga seotud tervisehäired, kaotatud tööpäevad |
Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne palk võrdväärse töö eest |
Naiste osakaal tippjuhtkonnas ja töötajaskonnas, meeste ja naiste palgalõhe |
Koolitus ja oskuste arendamine |
Koolituse maht ja jaotus, töötajate protsent, kellega toimuvad regulaarsed arenguvestlused |
Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine |
Puuetega inimeste protsent töötajatest ja ligipääsetavusmeetmed |
Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal |
Vägivalla ja ahistamise esinemine |
Mitmekesisus |
Naiste ja/või etniliste rühmade või vähemuste esindatus ettevõtja oma töötajaskonnas Oma töötajaskonna vanuseline jaotus Puuetega inimeste protsent oma töötajaskonnas. |
Lapstööjõu kasutamine |
Lapstööjõu kasutamise riskiga tegevuste liik ja geograafilised piirkonnad |
Sunniviisiline töö |
Sunniviisilise riskiga tegevuste liik ja geograafilised piirkonnad |
Liide A.2
ESRS S1-1 „Oma töötajaskonnaga seotud poliitika“ kohaldamisnõuded
Käesolev liide on standardi ESRS S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. See toetab avalikustamisnõude ESRS S1–1 kohaldamist sotsiaal- ja inimõigustega seotud küsimustes, tuues näiteid avalikustamise kohta.
Sotsiaalsed ja inimõigustega seotud küsimused |
Poliitika näited: |
Tööhõivekindlus |
Koondamistest hoidumise poliitika, ajutiste lepingute pikendamise piirangud, tööandjapoolne sotsiaalkaitse tagamine juhul, kui riiklikud meetmed on puudulikud |
Tööaeg |
Piirangud ületunnitööle, pikkadele vahetustele ja tööpäeva tükeldamisele ning öö- ja nädalavahetusetööle, mõistlikud töögraafikud |
Piisav töötasu |
Poliitika, millega tagatakse piisav töötasu kogu töötajaskonnale |
Sotsiaaldialoog, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus |
Poliitika, millega ergutatakse sotsiaalse dialoogi institutsioone, edendatakse töötajate esindajate korrapärast teavitamist ja nendega konsulteerimist ning konsulteerimist enne lõplike otsuste vastuvõtmist tööhõivega seotud küsimustes |
Ühinemisvabadus / kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate määr |
Sekkumisest hoidumine ametiühingute moodustamisel ja liikmete värbamisel (sh takistamata ametiühingute juurdepääsu ettevõtetesse), heas usus peetavad läbirääkimised, töötajate esindajatele piisava aja ja tingimuste võimaldamine nende kohustuste täitmiseks, töötajate esindajate kaitse vallandamise eest, ametiühinguliikmete ja töötajate esindajate diskrimineerimise vältimine |
Töö ja eraelu tasakaal |
Perepuhkuse, paindliku tööaja ja päevahoiuvõimaluste võimaldamine kõigile töötajatele |
Tervishoid ja ohutus |
Kogu ettevõtja oma töötajaskonna hõlmatus tervishoiu- ja ohutussüsteemiga |
Sooline võrdõiguslikkus ja võrdväärne töö võrdse töötasu eest |
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse töö eest võrdse palga maksmise poliitika |
Koolitus ja oskuste arendamine |
Töötajate oskuste ja karjäärivõimaluste parandamise poliitika |
Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine |
Puuetega inimestele töökohtade ligipääsetavuse tagamise poliitika |
Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal |
Nulltolerantsi poliitika vägivalla ja ahistamise suhtes töökohal |
Mitmekesisus |
Kaasamispoliitika (st etniline mitmekesisus või vähemusrühmad) ja positiivsed meetmed. |
Lapstööjõu kasutamine |
Poliitika, millega tehakse kindlaks lapstööjõu kasutamise koht, tehakse kindlaks, kus toimub noorte töötajate kokkupuude ohtliku tööga, ning välditakse kokkupuuteohtu |
Sunniviisiline töö |
Poliitika sunniviisilise töö asukoha kindlakstegemiseks ja sunniviisilise töö ohu vähendamiseks |
Liide A.3
ESRS S1-4 „Meetmete võtmine seoses olulise mõjuga oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus“ kohaldamisnõuded
Käesolev liide on standardi ESRS S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. See toetab avalikustamisnõude ESRS S1-4 kohaldamist sotsiaal- ja inimõigustega seotud küsimustes, tuues avalikustamise kohta näiteid:
Sotsiaalsed ja inimõigustega seotud küsimused |
Näited: |
Tööhõivekindlus |
Ajutise töölepinguga töötajatele tähtajatute töölepingute pakkumine, sotsiaalkaitsekavade rakendamine juhul, kui riiklikud meetmed on puudulikud |
Tööaeg |
Vahetustega töö rotatsioon, töögraafiku koostamine etteteatamisega, ülemäärase ületunnitöö vähendamine |
Piisav töötasu |
Läbirääkimised õiglase palga üle kollektiivlepingute sõlmimisel, kontrollimine, kas tööhõiveametid maksavad õiglast töötasu. |
Sotsiaaldialoog, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus |
Sotsiaaldialoogis käsitletavate kestlikkusküsimuste laiendamine, koosolekute arvu suurendamine, töönõukogude ressursside suurendamine |
Ühinemisvabadus / kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate määr |
Kollektiivläbirääkimistel käsitletavate kestlikkusküsimuste laiendamine, töötajate esindajate ressursside suurendamine. |
Töö ja eraelu tasakaal |
Perepuhkuse saamise õiguse ja paindliku tööaja laiendamine, suurendades päevahoiuteenuste pakkumist. |
Tervishoid ja ohutus |
Tervise- ja ohutusalase koolituse suurendamine, investeerimine ohutumatesse seadmetesse |
Sooline võrdõiguslikkus ja võrdväärne töö võrdse töötasu eest |
Naiste sihipärane värbamine ja edutamine, palgalõhe vähendamine kollektiivlepingute läbirääkimiste kaudu |
Koolitus ja oskuste arendamine |
Oskuste auditid, koolitus oskuste nappuse kõrvaldamiseks |
Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine |
Ligipääsetavusmeetmete suurendamine |
Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal |
Kaebuste esitamise mehhanismide parandamine, vägivalla ja ahistamise vastaste sanktsioonide karmistamine, ennetuskoolituse pakkumine juhtkonnale |
Mitmekesisus |
Mitmekesisuse ja kaasamise alane koolitus (sh etnilise kuuluvusega seotud kaalutlused), alaesindatud rühmade sihipärane värbamine |
Lapstööjõu kasutamine |
Vanuse kontrollimise meetmed, partnerlus organisatsioonidega lapstööjõu kasutamise lõpetamiseks, meetmed lapstööjõu kasutamise halvimate vormide vastu võitlemiseks |
Sunniviisiline töö |
Meetmed, millega tagatakse vabatahtlik nõusolek töötamiseks ilma ähvardava karistuseta, arusaadavas keeles lepingud, vabadus lõpetada töösuhe ilma karistuseta, distsiplinaarmeetmed ei tohiks teha tööst kohustust, vabatahtlik nõusolek ületunnitööks, liikumisvabadus (sh vabadus töökohast väljuda), võõrtöötajate õiglane kohtlemine, järelevalve tööhõiveametite üle. |
Liide A.4
ESRS S1-5 „Olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid“ kohaldamisnõuded
Käesolev liide on standardi ESRS S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. See toetab avalikustamisnõude ESRS S1-5 kohaldamist sotsiaal- ja inimõigustega seotud küsimustes, tuues avalikustamise kohta näiteid:
Sotsiaalsed ja inimõigustega seotud küsimused |
Eesmärkide näited: |
Tööhõivekindlus |
Töölepingutega (eelkõige tähtajatute töölepingutega) ja sotsiaalkaitsega töötajate osakaalu suurendamine |
Tööaeg |
Paindliku tööaja korraldusega töötajate osakaalu suurendamine |
Piisav töötasu |
Piisava töötasu tagamine kogu töötajaskonnale |
Sotsiaaldialoog, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus |
Sotsiaaldialoogi laiendamine rohkematele tegevuskohtadele ja/või riikidele |
Ühinemisvabadus / kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate määr |
Kollektiivläbirääkimistega hõlmatud töötajate osakaalu suurendamine töötajaskonnas, läbirääkimiste pidamine kollektiivlepingute üle kestlikkusküsimustes |
Töö ja eraelu tasakaal |
Töö ja eraelu tasakaalu meetmete laiendamine suuremale osakaalule töötajaskonnast |
Tervishoid ja ohutus |
Vigastuste määra ja vigastuste tõttu kaotatud tööaja vähendamine |
Sooline võrdõiguslikkus ja võrdväärne töö võrdse töötasu eest |
Naiste osakaalu suurendamine töötajaskonnas ja tippjuhtkonnas, meeste ja naiste palgalõhe vähendamine |
Koolitus ja oskuste arendamine |
Koolitusi läbinud töötajate osakaalu suurendamine, oskuste arengu korrapärane läbivaatamine |
Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine |
Puuetega inimeste osakaalu suurendamine töötajaskonnas |
Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal |
Meetmete laiendamine kõigile töökohtadele |
Mitmekesisus |
Alaesindatud rühmade osakaalu suurendamine töötajaskonnas ja tippjuhtkonnas |
Lapstööjõu kasutamine |
Meetmete laiendamine, et suuremal protsendil tegevustest vältida noorte kokkupuudet ohtliku tööga |
Sunniviisiline töö |
Sunniviisilise töö vältimise meetmete laiendamine suuremale tegevuste arvule |
ESRS S2
TÖÖTAJAD VÄÄRTUSAHELAS
SISUKORD
Eesmärk
Seosed teiste ESRSidega
Avalikustamisnõuded
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Strateegia
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
– |
Avalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika |
– |
Avalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjuga |
– |
Avalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada |
– |
Avalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga väärtusahela töötajatele, lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus |
Mõõdikud ja eesmärgid
– |
Avalikustamisnõue S2-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid |
A liide. |
Kohaldamisnõuded |
– |
Eesmärk |
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Strateegia
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 –sidusrühmade huvid ja seisukohad |
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
– |
Avalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika |
– |
Avalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjuga |
– |
Avalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada |
– |
Avalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus |
Mõõdikud ja eesmärgid
– |
Avalikustamisnõue S2-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid |
Eesmärk
1. |
Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel saada ülevaade olulisest mõjust väärtusahela töötajatele, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh tema toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu, ning sellega seotud olulisi riske ja võimalusi, sh:
|
2. |
Selle eesmärgi saavutamiseks nõutakse käesolevas standardis selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab selleks, et teha kindlaks ja hallata olulist tegelikku ja võimalikku mõju väärtusahela töötajatele seoses järgmisega:
|
3. |
Standardis nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas selline mõju ja ettevõtja sõltuvus oma väärtusahela töötajatest võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võib negatiivne mõju väärtusahela töötajatele häirida ettevõtja tegevust (kuna kliendid keelduvad tema tooteid ostmast või riigiasutused konfiskeerivad tema kaubad) ja kahjustada tema mainet. Seevastu töötajate õiguste austamine ja aktiivsed toetusprogrammid (näiteks finantskirjaoskuse algatuste kaudu) võivad luua ärivõimalusi, nagu usaldusväärsem pakkumine või tulevase tarbijabaasi laiendamine. |
4. |
Standard hõlmab kõiki ettevõtja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide töötajaid, keda ettevõtja mõjutab või võib oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. See hõlmab kõiki töötajaid, kes ei kuulu ettevõtja oma töötajaskonda (oma töötajaskond hõlmab palgatöötajaid, üksikuid töövõtjaid, st iseenda tööandjaid, ja töötajaid, kelle tööjõudu pakuvad peamiselt tööhõivetegevustega tegelevad kolmandatest isikutest ettevõtjad. Oma töötajaskond on hõlmatud standardiga ESRS S1 „Oma töötajaskond“. Näiteid käesoleva standardi kohaldamisala kohta vt kohaldamisnõudes AR 3. |
Seosed teiste ESRSidega
5. |
Standardit kohaldatakse juhul, kui oluline mõju väärtusahela töötajatele ja/või nendega seotud olulised riskid ja võimalused on kindlaks tehtud standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohase olulisuse hindamise protsessi käigus. |
6. |
Standardit tuleb lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2, samuti standarditega ESRS S1, ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ ja standardiga ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“. |
7. |
Standardikohane aruandlus peab olema järjepidev, sidus ja vajaduse korral selgelt seotud ESRS S1 kohase aruandlusega ettevõtja oma töötajaskonna kohta, et tagada tõhus aruandlus. |
Avalikustamisnõuded
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
8. |
Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos strateegiat standardi ESRS 2 strateegiat käsitlevates andmepunktides (SBM) nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos standardis ESRS 2 nõutud avalikustatava teabega, v.a avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta on ettevõtjal võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustatava teabega. |
Strateegia
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad
9. |
Standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-2 andmepunkti 43 täites avalikustab ettevõtja, kuidas ta võib oluliselt mõjutada oma väärtusahela töötajate huve, seisukohti ja õigusi, sh nende inimõiguste austamist, ja kuidas neid huve, seisukohti ja õiguseid võetakse arvesse ettevõtja strateegias ja ärimudelis. Väärtusahela töötajad on üks peamine mõjutatud sidusrühm. |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
10. |
Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe:
|
11. |
Standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid täites avalikustab ettevõtja, kas ESRS 2 kohases avalikustamises on arvesse võetud kõiki väärtusahela töötajaid, keda ettevõtja võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe:
|
12. |
Kirjeldades standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 sätestatud olulisuse hindamise alusel väärtusahela töötajate peamisi liike, kes on või võivad olla negatiivselt mõjutatud, avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on jõudnud arvamuseni, et konkreetsete omadustega või konkreetsetes tingimustes töötavad või konkreetset tegevust teostavad töötajad võivad olla suuremas ohus. |
13. |
Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused (kui neid on), mis tulenevad mõjust väärtusahela töötajatele ja sõltuvusest nendest, avaldavad mõju pigem väärtusahela töötajate konkreetsetele rühmadele (nt teatavatele vanuserühmadele, teatava tehase või riigi töötajatele) kui kõigile väärtusahela töötajatele. |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Avalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika
14. |
Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud väärtusahela töötajatele avalduvate oluliste mõjude ning nendega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimiseks. |
15. |
Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral on ettevõtjal olemas poliitika, mis käsitleb konkreetselt väärtusahela töötajatele avalduva olulise mõju kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist, samuti poliitika, mis hõlmab väärtusahela töötajatega seotud olulisi riske või võimalusi. |
16. |
Andmepunktis 14 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud ettevõtja väärtusahela töötajatega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab väärtusahela töötajate konkreetseid rühmi või kõiki väärtusahela töötajaid. |
17. |
Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi (112), mis on seotud tema väärtusahela töötajatega, sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele (113). Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele küsimustele ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega:
|
18. |
Samuti märgib ettevõtja, kas tema väärtusahela töötajatega seotud poliitika käsitleb sõnaselgelt inimkaubandust (114), sunniviisilist tööd või kohustuslikku tööd ja lapstööjõu kasutamist. Samuti märgib ta, kas ettevõtjal on tarnija tegevusjuhend (115). |
19. |
Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas on tema väärtusahela töötajatega seotud poliitika kooskõlas nende jaoks oluliste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega (116). Ettevõtja avalikustab ka selle, mil määral on tema väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides teatatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni või OECD hargmaiste ettevõtete suuniste mittejärgimise juhtudest, mis on seotud väärtusahela töötajatega, ning kui see on asjakohane, siis selliste juhtumite laadi (117). |
Avalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjuga
20. |
Ettevõtja avalikustab üldised protsessid väärtusahela töötajate ja nende esindajatega suhtlemiseks neile avalduva tegeliku ja võimaliku olulise mõju teemal. |
21. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ja kuidas ettevõtja suhtleb oma väärtusahela töötajatega ja nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega hoolsuskohustuse protsessi raames tegeliku ja võimaliku olulise positiivse ja/või negatiivse mõju teemal, mis neid mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse väärtusahela töötajate seisukohti. |
22. |
Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas väärtusahela töötajate vaatenurk on aluseks tema otsustele või tegevustele, mille eesmärk on hallata tegelikku ja võimalikku mõju väärtusahela töötajatele. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta:
|
23. |
Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta on võtnud eesmärgiga saada ülevaade selliste töötajate vaatenurgast, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud (nt naised, võõrtöötajad, puuetega töötajad). |
24. |
Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest tal puudub üldine protsess väärtusahela töötajatega suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada. |
Avalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada
25. |
Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivse mõju heastamine väärtusahela töötajatele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd sellise mõju heastamiseks, ning kanaleid, mida väärtusahela töötajatel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks. |
26. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil väärtusahela töötajad saavad oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide) kättesaadavust väärtusahela töötajate töökohal, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste töötajatega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega, ja nende kanalite tõhususest. |
27. |
Ettevõtja kirjeldab järgmist:
|
28. |
Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et väärtusahela töötajad on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid selleks, et tõstatada oma muresid või vajadusi ning neid käsitleda. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika, mis käsitleb neid struktuure ja protsesse kasutavate isikute esindajate kaitset kättemaksu eest. Kui selline teave on avaldatud standardi ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata. |
29. |
Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust väärtusahela töötajate töökohal, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali või sellised protsessid luua. |
Avalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga väärtusahela töötajatele, lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus
30. |
Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab väärtusahela töötajatele avalduva olulise mõju korral ning väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta. |
31. |
Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist:
Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisidest, kuidas ettevõtja tegeleb oluliste riskidega ja kasutab väärtusahela töötajatega seotud olulisi võimalusi. Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse tegevuskavadest ja ressurssidest, mille abil ta haldab oma olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, mis on seotud väärtusahela töötajatega, vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. |
32. |
Seoses olulise mõjuga kirjeldab ettevõtja järgmist:
|
33. |
Seoses andmepunktiga 30 kirjeldab ettevõtja järgmist:
|
34. |
Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist:
|
35. |
Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta tagab, et tema enda tavad, sh, kui see on asjakohane, tema hanke-, müügi- ja andmekasutusega seotud tavad, ei põhjusta olulist negatiivset mõju töötajatele ega aita sellele kaasa. See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid olulise negatiivse mõju ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel. |
36. |
Samuti avalikustab ettevõtja, kas on teatatud tema väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud tõsistest inimõigustega seotud probleemidest ja juhtumitest, ning vajaduse korral avalikustab need (118). |
37. |
Andmepunkti 32 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS 2(Vt ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“, kui ta hindab meetme tõhusust eesmärgi seadmise teel. |
38. |
Ettevõtja avalikustab oma olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulist mõju juhitakse. |
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue S2-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid
39. |
Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega:
|
40. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja kasutab ajaliselt piiritletud ja tulemuspõhiseid eesmärke, et juhtida ja mõõta oma edusamme väärtusahela töötajatele avalduva olulise negatiivse mõju käsitlemisel ja/või positiivse mõju suurendamisel ja/või oma väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel. |
41. |
Väärtusahela töötajatega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise eesmärkide kokkuvõtlik kirjeldus sisaldab standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T määratletud teabenõudeid. |
42. |
Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse väärtusahela töötajate, nende seaduslike või usaldusväärsete esindajatega, kellel on ülevaade nende olukorrast, järgmistel etappidel:
|
A liide
Kohaldamisnõuded
See liide on standardi ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ lahutamatu osa. See toetab standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi ESRS S2 muudel osadel.
Eesmärk
AR 1. |
Lisaks lõikes 2 loetletud aspektidele võib ettevõtja kaaluda ka teabe avalikustamist muude aspektide kohta, mis on seotud olulise mõjuga lühema aja jooksul, nt algatused seoses väärtusahela töötajate tervishoiu ja ohutusega pandeemia ajal. |
AR 2. |
Punktis 2 esitatud ülevaade sotsiaalsetest ja inimõigustega seotud aspektidest ei tähenda, et käesoleva standardi igas avalikustamisnõudes tuleks kõiki neid aspekte käsitleda. Pigem on need mõeldud loeteluna aspektidest, mida ettevõtja peab kaaluma olulisuse hindamisel (standardi ESRS 1 3. peatükk „Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“ ja standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1) seoses väärtusahela töötajatega ja vajaduse korral avalikustama standardi kohaldamisalasse kuuluvad olulised mõjud, riskid või võimalused. |
AR 3. |
Standardi kohaldamisalasse kuuluvad nt järgmised töötajad:
|
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
Strateegia
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad
AR 4. |
Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega SBM-2 on nõutud, et ettevõtja annab teavet selle kohta, kas ja kuidas ta võtab arvesse rolli, mida tema strateegia ja ärimudel võivad mängida väärtusahela töötajatele avalduva märkimisväärse olulise mõju tekitamisel, süvendamisel või leevendamisel, ning kas ja kuidas on ärimudelit ja strateegiat kohandatud sellise olulise mõju käsitlemiseks. |
AR 5. |
Kuigi väärtusahela töötajad ei pruugi ettevõtjaga strateegilisel või ärimudeli tasandil suhelda, võib ettevõtja nende seisukohti oma strateegia ja ärimudeli hindamisel arvesse võtta. Ettevõtja võib avalikustada väärtusahela töötajate ja väärtusahela töötajate esindajate seisukohad. |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
AR 6. |
Mõju ettevõtja väärtusahela töötajatele võib tuleneda ettevõtja strateegiast või ärimudelist mitmel viisil. Näiteks võib mõju olla seotud ettevõtja väärtuspakkumisega (nt madalaima hinnaga toodete või teenuste pakkumine või kiire kohaletoimetamine viisil, mis ohustab väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide töötajate õigusi), tema väärtusahelaga (nt sõltuvus ebaselge päritoluga toodetest, mille mõju töötajatele ei ole selge) või tema kulustruktuuri ja tulumudeliga (nt laovarudega seotud riski ülekandmine tarnijatele, mis mõjutab nende töötajate õigusi). |
AR 7. |
Strateegiast või ärimudelist tulenev mõju väärtusahela töötajatele võib põhjustada olulisi riske ka ettevõtjale. Näiteks pandeemia või muu tõsise tervishoiukriisi ajal võib ettevõtja, kes toetub ajutisele tööjõule, kellel puudub piisav juurdepääs haigus- ja tervisehüvitistele; kokku puutuda tõsiste tegevus- ja talitluspidevuse riskidega, kuna töötajatel ei ole haigena muud valikut kui töötamist jätkata, mis suurendab veelgi haiguse levikut ja põhjustab suuri tarneahela häireid. Teine näide on olukord, kus kaupade müügi lubadus klientidele kõige odavamate hindadega tekitab operatsiooniriske, sest äärmusliku hinnasurve all võivad tarnijad tootmist allhankida, mille tulemuseks on madalam kvaliteet ning pikem, vähem läbipaistev ja vähem kontrollitav tarneahel. Suurenevad ka maine ja ärivõimaluste riskid, mis on seotud madala kvalifikatsiooni ja madalapalgaliste töötajate ekspluateerimisega geograafilistes piirkondades, kus nende kaitse on minimaalne: sagenevate meediarünnakute taustal eelistavad tarbijad üha enam eetilisema päritoluga ja kestlikumaid kaupu. |
AR 8. |
Ettevõtja väärtusahela töötajate eriomadused, mida ettevõtja võib punkti 12 kohast avalikustamisnõuet täites arvesse võtta, on seotud näiteks noortega, kes võivad olla vastuvõtlikumad oma füüsilisele ja vaimsele arengule avalduva mõju suhtes, või naistega olukorras, kus naisi sageli töötingimustega diskrimineeritakse, või sisserändajatega olukorras, kus tööjõuturg on halvasti reguleeritud ja töötajatelt nõutakse tavapäraselt töölevõtmistasu. Mõne töötaja puhul võib risk seisneda nende töökohustuste olemuses (nt inimesed, kes peavad töötama kemikaalidega või käitama teatavaid seadmeid, või madalapalgalised töötajad, kellel on nn nulltunnilepingud). |
AR 9. |
Seoses punktiga 13 võivad olulised riskid tekkida ka ettevõtja sõltuvuse tõttu väärtusahela töötajatest, kui väikese tõenäosusega, kuid suure mõjuga sündmused võivad tekitada finantsmõju: nt kui üleilmne pandeemia põhjustab tõsist mõju väärtusahela kõigi etappide töötajate tervisele, mis toob kaasa suured tootmis- ja tarnekatkestused. Muud näited riskist, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega väärtusahela töötajatest, on oskustööliste nappus või poliitilised otsused või õigusaktid, mis mõjutavad logistikaettevõtjate juures töötavaid väärtusahela töötajaid. Näiteks kui mõne töötaja puhul esineb sunniviisilise töö risk ja ettevõtja impordib tooteid riikidesse, kus seadus lubab konfiskeerida importkaupa, mille puhul kahtlustatakse, et see on toodetud sunniviisilise töö abil. |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Avalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika
AR 10. |
Kui mõnda poliitikat kohaldatakse ainult ettevõtja oma töötajaskonna suhtes ja see ei hõlma ahela eelneva ja järgneva etapi töötajaid ja suhteid, ei avalikustada seda käesoleva nõude, vaid standardi ESRS S1 kohaselt. |
AR 11. |
Kui standardi ESRS S1 alusel avalikustatav teave sisaldab väärtusahela töötajate jaoks olulist teavet, võib sellele viidata siin; ülejäänud elemendid avalikustatakse seejärel käesoleva avalikustamisnõude kohaselt. |
AR 12. |
Ettevõtja võib avalikustada selgitused aruandeaasta jooksul vastu võetud oluliste muudatuste kohta poliitikas (nt uued ootused tarnijatele, uued või täiendavad lähenemisviisid hoolsuskohustusele ja heastamisele). |
AR 13. |
See poliitika võib olla eraldiseisev väärtusahela töötajaid käsitlev poliitika või sisalduda üldisemas dokumendis, nt eetikakoodeksis või üldises kestlikkuspoliitikas, mille ettevõtja on juba avalikustanud mõne muu ESRSi osana. Sellistel juhtudel esitab ettevõtja täpsed ristviited, et teha kindlaks poliitika aspektid, mis vastavad käesoleva avalikustamisnõude nõuetele. |
AR 14. |
Avalikustades teavet oma poliitika vastavusseviimise kohta ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, võtab ettevõtja arvesse, et juhtpõhimõtetes viidatakse rahvusvahelisele inimõiguste koodeksile, mis koosneb inimõiguste ülddeklaratsioonist ja kahest seda rakendavast paktist, samuti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste põhiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonile ja seda toetavatele põhikonventsioonidele, ning võib anda aru oma poliitika vastavusse viimisest nende dokumentidega. |
AR 15. |
Avalikustades, kuidas väljapoole suunatud poliitikameetmed on integreeritud, võib ettevõtja näiteks kaaluda vastutustundliku hankimise sisepoliitikat ja kooskõla muu teabega, mis on väärtusahela töötajate seisukohast oluline, nt seoses sunniviisilise tööga. Tarnija tegevusjuhendite kohta, mis ettevõtjal võivad olla, märgitakse, kas need sisaldavad sätteid, mis käsitlevad töötajate ohutust, ebakindlat tööd (st töötajate kasutamine lühiajaliste või piiratud töötundidega lepingute alusel, kolmandate isikute kaudu töötavad töötajad, allhanked kolmandatele isikutele või mitteametlike töötajate kasutamine), inimkaubandust, sunniviisilise töö või lapstööjõu kasutamist, ning kas need sätted on täielikult kooskõlas kohaldatavate ILO standarditega. |
AR 16. |
Ettevõtja võib esitada illustreeriva teabe viiside kohta, kuidas ta teavitab oma poliitikast üksikisikuid, üksikisikute rühmi või üksusi, kelle jaoks see on asjakohane kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja palgatöötajad, töövõtjad ja tarnijad), või seetõttu, et nad on nende rakendamisest otseselt huvitatud (näiteks oma töötajad, investorid). Avalikustada võib kommunikatsioonivahendid ja -kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, töötajate esindajad), mille eesmärk on tagada poliitika kättesaadavus ja selle mõju arusaadavus eri sihtrühmadele. Ettevõtja võib ka selgitada, kuidas ta tuvastab ja kõrvaldab levitamise võimalikud takistused, näiteks tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. |
Avalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjuga
AR 17. |
Kirjeldades, milline funktsioon või ametikoht on sellise kaasamise eest tegevustasandil ja/või lõplikult vastutav, võib ettevõtja avalikustada, kas see on eraldi ametikoht või funktsioon või osa üldisemast funktsioonist ning kas töötajatele on pakutud suutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada neid kaasamisel. Kui ettevõtja ei suuda sellist ametikohta või funktsiooni tuvastada, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. Selle avalikustamisnõude täitmisel võib ta viidata ka standardi ESRS 2 avalikustamisnõude GOV-1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“ kohaselt avalikustatud teabele. |
AR 18. |
Andmepunkti 22 alapunktides b ja c kirjeldatud teabe koostamisel võib kaaluda järgmist illustreerivat materjali:
|
AR 19. |
Ülemaailmsete raamlepingute eesmärk on luua püsiv suhe hargmaise ettevõtte ja ülemaailmse ametiühingute liidu vahel, et tagada, et ettevõtja järgib samu standardeid igas riigis, kus ta tegutseb. |
AR 20. |
Ettevõtja võib tuua näiteid käesolevast aruandeperioodist, et näidata, kuidas väärtusahela töötajate seisukohad on olnud ettevõtja konkreetsete otsuste või tegevuse aluseks. |
Avalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada
AR 21. |
Avalikustamisnõude ESRS S2-3 täitmisel võib ettevõtja juhinduda ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest ning OECD hargmaiste ettevõtete suunistele, milles keskendutakse heastamisele ja kaebuste esitamise mehhanismidele. |
AR 22. |
Probleemide või vajaduste tõstatamise kanalite hulka kuuluvad kaebuste esitamise mehhanismid, vihjeliinid, ametiühingud (kui töötajad kuuluvad ametiühingutesse), dialoogiprotsessid või muud vahendid, mille kaudu väärtusahela töötajad või nende seaduslikud esindajad võivad teada anda oma muredest seoses mõjuga või selgitada vajadusi, millele vastamist nad ettevõtjalt soovivad. Need võivad hõlmata nii ettevõtja poolt otse pakutavaid kanaleid kui ka nende üksuste pakutavaid kanaleid, kus väärtusahela töötajad töötavad, lisaks mis tahes muudele mehhanismidele, mida ettevõtja võib kasutada, et saada ülevaade töötajatele avalduva mõju juhtimisest, näiteks vastavusauditid. Kui ettevõtja tugineb selle nõude täitmisel üksnes oma äripartneritelt saadud teabele selliste kanalite olemasolu kohta, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. |
AR 23. |
Selleks, et saada parem ülevaade avalikustamisnõudega ESRS S2-3 hõlmatud teabe kohta, võib ettevõtja selgitada, kas ja kuidas väärtusahela töötajatel, kes võivad olla mõjutatud, on seoses iga olulise mõjuga juurdepääs kanalitele ettevõtja tasandil, kus nad töötavad või kellega on sõlminud töövõtulepingu. |
AR 24. |
Kolmanda osapoole mehhanismid võivad hõlmata valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide, tööstusühenduste ja muude koostööalgatuste pakutavaid mehhanisme. Ettevõtja võib avalikustada, kas kanalid on kättesaadavad kõigile töötajatele, keda ettevõtja olulisel määral tegelikult mõjutab või võib mõjutada, või üksikisikutele või organisatsioonidele, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsest mõjust teadlik. |
AR 25. |
Seoses neid mehhanisme kasutavate üksikisikute kaitsega kättemaksu eest võib ettevõtja kirjeldada, kas ta käsitleb kaebusi konfidentsiaalselt ning austades eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigusi ning kas töötajad saavad neid kasutada anonüümselt (näiteks nii, et neid esindab kolmas isik). |
AR 26. |
Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja teab, et väärtusahela töötajad on neist kanalitest teadlikud ja usaldavad neid, võib ettevõtja esitada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid nende kanalite tõhususe kohta väärtusahela töötajate endi seisukohast. Teabeallikate näiteks on uuringud töötajate kohta, kes on selliseid kanaleid kasutanud, ning nende rahulolu selle protsessi ja tulemustega. |
AR 27. |
Väärtusahela töötajate probleemidest teatamise kanalite tõhususe kirjeldamisel võib ettevõtja juhinduda järgmistest küsimustest, mis põhinevad kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide tõhususe kriteeriumidel, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes, eelkõige põhimõttes 31. Allpool esitatud kaalutlusi võib kohaldada üksikute kanalite või kanalite süsteemi suhtes:
|
Avalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga väärtusahela töötajatele, lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus
AR 28. |
Selleks, et mõista negatiivset mõju ja seda, kuidas ettevõte võib sellega oma väärtusahela kaudu seotud olla, ning ka selleks, et määrata kindlaks asjakohased vastumeetmed ja rakendada neid praktikas, võib kuluda aega. Seetõttu võtab ettevõtja arvesse järgmist:
|
AR 29. |
Asjakohased meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kas ettevõtja avaldab olulist mõju või aitab sellele kaasa või on ta kaasatud seeläbi, et mõju on otseselt või ärisuhte kaudu seotud tema tegevuse, toodete või teenustega. |
AR 30. |
Võttes arvesse, et aruandeperioodil väärtusahela töötajatele avaldunud oluline negatiivne mõju võib olla seotud ka muude üksuste või tegevustega, mis ei ole ettevõtja otsese kontrolli all, võib ettevõtja avalikustada, kas ja kuidas ta püüab kasutada oma mõjujõudu oma ärisuhetes selle mõju juhtimiseks. See võib hõlmata ärilise mõjujõu kasutamist (nt lepinguliste nõuete jõustamine ärisuhetes või stiimulite rakendamine), muid mõjutusvahendeid (nt koolituse või töötajate õiguste alase suutlikkuse suurendamise pakkumine üksustele, millega ettevõtjal on ärisuhe) või ühist mõjujõudu teiste osalejatega (nt vastutustundliku värbamise algatused või töötajatele piisava töötasu tagamine). |
AR 31. |
Kui ettevõtja avalikustab oma osaluse tööstusharu või mitut sidusrühma hõlmavas algatuses osana meetmetest, mille eesmärk on võidelda olulise negatiivse mõjuga, võib ettevõtja avalikustada, kuidas algatuse ja tema enda osalusega kavatsetakse asjaomast mõju vähendada. Ettevõtja võib standardi ESRS S2-5 raames avalikustada algatuses seatud asjakohased eesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud. |
AR 32. |
Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja võtab ärisuhete lõpetamise otsustes arvesse tegelikku ja võimalikku mõju väärtusahela töötajatele ning kas ja kuidas ta püüab käsitleda lõpetamisest tuleneda võivat negatiivset mõju, võib ettevõtja lisada näiteid. |
AR 33. |
Avalikustades, kuidas ta jälgib oma meetmete tõhusust olulise mõju juhtimisel aruandeperioodil, võib ettevõtja avalikustada kõik aruandeperioodil ja varasematel aruandeperioodidel saadud õppetunnid. |
AR 34. |
Meetmete tõhususe jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, kohtumenetlusi ja/või seotud kohtuotsuseid, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme, väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. |
AR 35. |
Tõhususe aruandluse eesmärk on anda ülevaade seostest ettevõtja võetud meetmete ja mõju tulemusliku juhtimise vahel. Näiteks selleks, et näidata oma selliste meetmete tõhusust, mille eesmärk on toetada oma tarnijaid töötingimuste parandamisel, võib ettevõtja avalikustada tarnijate töötajatelt saadud küsitluse tagasiside, mis näitab, et töötingimused on paranenud alates ajast, mil ettevõtja hakkas nende tarnijatega koostööd tegema. Lisaks võib ettevõtja esitada näiteks sõltumatutel audititel põhinevaid andmeid, mis näitavad tuvastatud juhtumite arvu vähenemist. |
AR 36. |
Ettevõtja algatuste või protsesside kohta, mis põhinevad mõjutatud töötajate vajadustel, ning selliste algatuste või protsesside rakendamisel tehtud edusammude kohta võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe:
|
AR 37. |
Ettevõtja võib avalikustada, kas mis tahes algatused või protsessid, mille peamine eesmärk on avaldada väärtusahela töötajatele positiivset mõju, on kavandatud ka selleks, et toetada ühe või mitme ÜRO kestliku arengu eesmärgi saavutamist. Näiteks võttes kohustuse edendada ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 8 „edendada jätkusuutlikku, kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärset tööd kõigile“, võib ettevõtja aidata oma tarneahela väiketalunikel suutlikkuse suurendada, mille tulemusel suureneb nende sissetulek; samuti võib ta toetada koolitust, et suurendada nende naiste osakaalu, kes on võimelised töötama kullerina ettevõtja väärtusahela järgnevas etapis. |
AR 38. |
Avalikustades, millised on meetmete kavandatud või saavutatud positiivsed tulemused väärtusahela töötajate jaoks, tuleb eristada tõendeid teatavate tegevuste toimumise kohta (nt et x töötajat on läbinud finantskirjaoskuse koolituse) ja tõendeid töötajate tegelike tulemuste kohta (nt et x töötajat on teatanud, et nad suudavad paremini hallata oma pere-eelarvet ja viia ellu oma säästmisplaane). |
AR 39. |
Avalikustades, kas algatustel või protsessidel on roll ka olulise negatiivse mõju leevendamisel, võib ettevõtja näiteks kaaluda naistöötajate finantskirjaoskuse edendamise programme, mille tulemusena suureneb edutatud naiste arv ning on teatatud seksuaalse ahistamise vähenemisest töökohal. |
AR 40. |
Ettevõtja võib väärtusahela töötajatega seotud mõjust või sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste avalikustamisel kaaluda järgmist:
|
AR 41. |
Avalikustades, kas sõltuvus muutub riskideks, võtab ettevõtja arvesse väliskeskkonna arengut. |
AR 42. |
Oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud poliitikat, meetmeid, ressursse ja eesmärke avalikustades võib ettevõtja juhul, kui riskid ja võimalused tulenevad olulisest mõjust, viidata selle mõjuga seoses oma avalikustatud poliitikale, meetmetele, ressurssidele ja eesmärkidele. |
AR 43. |
Ettevõtja kaalub, kas ja kuidas on väärtusahela töötajatega seotud olulise riski juhtimise protsess(id) integreeritud tema olemasoleva(te)sse riskijuhtimisprotsessi(de)sse. |
AR 44. |
Olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursside avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada, millised ettevõtjasisesed funktsioonid on seotud mõju juhtimisega ning milliseid meetmeid nad võtavad negatiivse ja positiivse mõju käsitlemiseks. |
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue S2-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid
AR 45. |
Eesmärke käsitleva teabe avalikustamisel vastavalt andmepunktile 39 võib ettevõtja avalikustada:
|
AR 46. |
Oluliste riskide ja võimalustega seotud eesmärgid võivad olla samad või erinevad olulise mõjuga seotud eesmärkidest. Näiteks eesmärk saavutada tarneahela töötajatele äraelamist võimaldav piisav töötasu võib vähendada nendele töötajatele avalduvat mõju ja sellest tulenevaid riske seoses nende toodangu kvaliteedi ja usaldusväärsusega. |
AR 47. |
Ettevõtja võib teha vahet ka lühiajalistel, keskmistel ja pikaajalistel eesmärkidel, mis hõlmavad poliitika raames võetud sama kohustust. Näiteks võib ettevõtjal olla pikaajaline eesmärk vähendada teatava tarnija töötajaid mõjutavate tervise- ja ohutusalaste juhtumite arvu 2030. aastaks 80 % võrra ning lühiajaline eesmärk vähendada kullerite ületunnitööd 2024. aastaks x % võrra, säilitades samal ajal nende sissetuleku. |
AR 48. |
Kui ettevõtja muudab aruandeperioodil mõnd eesmärki või asendab selle, võib ta selleks, et anda taustteavet vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“, muudatust selgitada, viidates olulistele muudatustele ärimudelis või üldisematele muudatustele tunnustatud standardis või õigusaktides, millest eesmärk on tuletatud. |
ESRS S3
MÕJUTATUD KOGUKONNAD
SISUKORD
Eesmärk
Seosed teiste ESRSidega
Avalikustamisnõuded
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Strateegia
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
– |
Avalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika |
– |
Avalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõju teemal |
– |
Avalikustamisnõue S3-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada |
– |
Avalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga mõjutatud kogukondadele ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus |
Mõõdikud ja eesmärgid
– |
Avalikustamisnõue S3-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid |
A liide |
Kohaldamisnõuded |
– |
Eesmärk |
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Strateegia
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
– |
Avalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika |
– |
Avalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõju teemal |
– |
Avalikustamisnõue S3-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada |
– |
Avalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus |
Mõõdikud ja eesmärgid
– |
Avalikustamisnõue S3-5 –olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid |
Eesmärk
1. |
Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel saada ülevaate olulisest mõjust, mis avaldub mõjutatud kogukondadele seoses ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh tema toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu, ning sellega seotud olulisi riske ja võimalusi, sh:
|
2. |
Selle eesmärgi saavutamiseks nõutakse käesolevas standardis selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab selleks, et teha kindlaks ja hallata olulist tegelikku ja võimalikku mõju mõjutatud kogukondadele seoses järgmisega:
|
3. |
Standardiga nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas selline mõju ja ettevõtja sõltuvus mõjutatud kogukondadest võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võivad negatiivsed suhted mõjutatud kogukondadega häirida ettevõtja enda tegevust või kahjustada tema mainet, samal ajal kui konstruktiivsed suhted võivad tuua ärikasu, nt stabiilse ja konfliktivaba tegevuse ning hõlpsama kohaliku värbamise kaudu. |
Seosed teiste ESRSidega
4. |
Standardit kohaldatakse juhul, kui standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohase olulisuse hindamise protsessi käigus on kindlaks tehtud oluline mõju mõjutatud kogukondadele ja/või nendega seotud olulised riskid ja võimalused. |
5. |
Standardit tuleb lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2, samuti standarditega ESRS S1, ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ ja ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“. |
Avalikustamisnõuded
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
6. |
Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos strateegiat standardi ESRS 2 strateegiat käsitlevates andmepunktides nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos standardiga ESRS 2 nõutud avalikustatava teabega, v.a avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta on ettevõtjal võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustatava teabega. |
Strateegia
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad
7. |
Täites standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-2 alapunkti 43 nõudeid, avalikustab ettevõtja, kuidas mõjutatud kogukondade seisukohad, huvid ja õigused, sh nende inimõiguste (ja kui on tegemist põlisrahvastega, siis ka nende kui põlisrahvaste õiguste) austamine, on aluseks tema strateegiale ja ärimudelile. Mõjutatud kogukonnad on üks peamine mõjutatud sidusrühm. |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
8. |
Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe:
|
9. |
Alapunkti 48 nõudeid täites avalikustab ettevõtja, kas ESRS 2 kohases avalikustamises on arvesse võetud kõiki mõjutatud kogukondi, keda ettevõtja võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe:
|
10. |
Kirjeldades standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 sätestatud olulisuse hindamise alusel kogukondade peamisi liike, kes on või võivad olla negatiivselt mõjutatud, avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on jõudnud arvamuseni, et konkreetsete omadustega või konkreetsetes tingimustes elavad konkreetset tegevust teostavad mõjutatud kogukonnad võivad olla suuremas ohus. |
11. |
Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjutatud kogukondadele avalduvast mõjust ja sõltuvusest nendest, on seotud pigem mõjutatud kogukondade konkreetsete rühmade kui kõigi mõjutatud kogukondadega. |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Avalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika
12. |
Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud väärtusahela töötajatele avalduvate oluliste mõjude ning nendega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimiseks. |
13. |
Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral on ettevõtjal olemas poliitika, mis käsitleb konkreetselt mõjutatud kogukondade oluliste mõjude kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist, samuti poliitika, mis hõlmab mõjutatud kogukondadega seotud olulisi riske või võimalusi. |
14. |
Andmepunktis 12 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud ettevõtja mõjutatud kogukondadega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab konkreetseid rühmi või kõiki mõjutatud kogukondi. |
15. |
Ettevõtja avalikustab kõik konkreetsed poliitikasätted põlisrahvaste kogukondadele avalduva mõju ärahoidmiseks ja käsitlemiseks. |
16. |
Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi (119), mis on seotud mõjutatud kogukondadega, sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele. Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele küsimustele (120) ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega:
|
17. |
Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas on tema mõjutatud kogukondadega seotud poliitika kooskõlas kogukondade ja konkreetselt põlisrahvaste jaoks oluliste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega. Ettevõtja avalikustab ka selle, mil määral on tema enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides teatatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni või OECD hargmaiste ettevõtete suuniste mittejärgimise juhtudest, mis on seotud mõjutatud kogukondadega, ning kui see on asjakohane, siis selliste juhtumite laadi (121). |
18. |
See poliitika võib olla eraldiseisev kogukondi käsitlev poliitika või sisalduda üldisemas dokumendis, nt eetikakoodeksis või üldises kestlikkuspoliitikas, mille ettevõtja on juba avalikustanud mõne muu ESRSi osana. Sellistel juhtudel esitab ettevõtja täpsed ristviited, et teha kindlaks poliitika aspektid, mis vastavad käesoleva avalikustamisnõude nõuetele. |
Avalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõju teemal
19. |
Ettevõtja avalikustab üldised protsessid mõjutatud kogukondade ja nende esindajatega suhtlemiseks neile avalduva tegeliku ja võimaliku olulise mõju teemal. |
20. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ja kuidas ettevõtja suhtleb oma väärtusahela töötajatega ja nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega hoolsuskohustuse protsessi raames tegeliku ja võimaliku olulise positiivse ja/või negatiivse mõju teemal, mis neid mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse mõjutatud kogukondade seisukohti. |
21. |
Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas võetakse mõjutatud kogukondade seisukohti arvesse tema otsustes või tegevustes, mille eesmärk on hallata tegelikku ja võimalikku mõju väärtusahela töötajatele. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta:
|
22. |
Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta on võtnud eesmärgiga saada ülevaade selliste mõjutatud kogukondade vaatenurgast, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud ja mõjutatud kogukondade konkreetsete rühmade (nt naised ja tüdrukud) vaatepunktist. |
23. |
Kui mõjutatud kogukonnad on põlisrahvad, avalikustab ettevõtja ka selle, kuidas ta võtab sidusrühmade kaasamise lähenemisviisis arvesse nende konkreetseid õigusi ja tagab nende austamise, sh nende eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku õiguse seoses: i) nende kultuurilise, intellektuaalse, religioosse ja vaimse varaga; ii) nende maad ja territooriume mõjutava tegevusega ja iii) neid mõjutavate seadusandlike või haldusmeetmetega. Eelkõige juhul, kui kaasamisel on tegemist põlisrahvastega, peab ettevõtja avalikustama ka selle, kas ja kuidas on põlisrahvastega konsulteeritud kaasamise viisi ja parameetrite osas (nt kaasamise tegevuskava, laadi ja sobiva ajastuse kavandamisel). |
24. |
Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele üldist protsessi mõjutatud kogukondadega suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada. |
Avalikustamisnõue S3-3 –protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada
25. |
Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivse mõju heastamine mõjutatud kogukondadele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd sellise mõju heastamiseks, ning kanaleid, mida mõjutatud kogukondadel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks. |
26. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil mõjutatud kogukonnad saavad oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide) kättesaadavust oma äripartnerite juures, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste kogukondadega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega, ja nende kanalite tõhususest. |
27. |
Ettevõtja kirjeldab järgmist:
|
28. |
Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et mõjutatud kogukonnad on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid selleks, et tõstatada oma muresid või vajadusi ning neid käsitleda. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika, mis käsitleb neid struktuure ja protsesse kasutavate isikute esindajate kaitset kättemaksu eest. Kui selline teave on avaldatud standardi ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata. |
29. |
Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust oma äripartnerite juures, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali või sellised protsessid luua. |
Avalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga mõjutatud kogukondadele ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus
30. |
Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab mõjutatud kogukondadele avalduva olulise mõju korral ning mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oma oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta. |
31. |
Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist:
Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisist, kuidas ettevõtja tegeleb oluliste riskidega ja kasutab mõjutatud kogukondadega seotud olulisi võimalusi. Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse tegevuskavadest ja ressurssidest, mille abil ta haldab oma olulist mõju, riske ja võimalusi, mis on seotud mõjutatud kogukondadega, vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. |
32. |
Seoses olulise mõjuga kirjeldab ettevõtja järgmist:
|
33. |
Seoses andmepunktiga 29 kirjeldab ettevõtja järgmist:
|
34. |
Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist:
|
35. |
Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta võtab meetmeid vältimaks, et tema enda tavad ei põhjusta ega aita kaasa olulisele negatiivsele mõjule mõjutatud kogukondadele, sh, kui see on asjakohane, tavad, mis on seotud planeerimise, maa omandamise ja kasutamise, rahastamise, tooraine kaevandamise või tootmisega, loodusvarade kasutamisega ja keskkonnamõju juhtimisega. See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid olulise negatiivse mõju ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel. |
36. |
Samuti avalikustab ettevõtja, kas seoses mõjutatud kogukondadega on teatatud tõsistest inimõigustega seotud probleemidest ja juhtumitest, ning vajaduse korral avalikustab need (122). |
37. |
Andmepunkti 31 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Põhimõtete ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“, kui ta hindab meetme tõhusust eesmärgi seadmise teel. |
38. |
Ettevõtja avalikustab oma olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulist mõju juhitakse. |
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue S3-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid
39. |
Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega:
|
40. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja kasutab ajaliselt piiritletud ja tulemuspõhiseid eesmärke, et juhtida ja mõõta oma edusamme mõjutatud kogukondadele avalduva olulise negatiivse mõju käsitlemisel ja/või positiivse mõju suurendamisel ja/või mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel. |
41. |
Mõjutatud kogukondadega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise eesmärkide kokkuvõtlik kirjeldus sisaldab standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T määratletud teabenõudeid. |
42. |
Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse mõjutatud kogukondadega, nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega, kellel on ülevaade nende olukorrast, järgmistel etappidel:
|
A liide
Kohaldamisnõuded
See liide on standardi ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel.
Eesmärk
AR 1. |
Andmepunktis 2 esitatud ülevaade sotsiaalsetest ja inimõigustega seotud aspektidest ei tähenda, et käesoleva standardi igas avalikustamisnõudes tuleks kõiki neid aspekte käsitleda. Pigem on need mõeldud loeteluna aspektidest, mida ettevõtja peab kaaluma olulisuse hindamisel (standardi ESRS 1 3. peatükk „Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“ ja standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1) seoses mõjutatud kogukondadega ja vajaduse korral avalikustama standardi kohaldamisalasse kuuluvad olulised mõjud, riskid või võimalused. |
AR 2. |
Lisaks andmepunktis 2 loetletud aspektidele võib ettevõtja kaaluda ka teabe avalikustamist muude aspektide kohta, mis on seotud olulise mõjuga lühema aja jooksul, nt algatused seoses äärmuslikest ja äkilistest ilmastikutingimustest tingitud mõjuga ettevõtja tegevusega seotud kogukondadele. |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
Strateegia
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad
AR 3. |
Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega SBM-2 on nõutud, et ettevõtja annab teavet selle kohta, kas ja kuidas ta võtab arvesse rolli, mida tema strateegia ja ärimudel võivad mängida mõjutatud kogukondadele avalduva märkimisväärse olulise mõju tekitamisel, süvendamisel või leevendamisel, ning kas ja kuidas on ärimudelit ja strateegiat kohandatud sellise olulise mõjuga tegelemiseks. |
AR 4. |
Kuigi mõjutatud kogukonnad ei pruugi ettevõtjaga strateegilisel või ärimudeli tasandil suhelda, võib ettevõtja nende seisukohti oma strateegia ja ärimudeli hindamisel arvesse võtta. Ettevõtja võib avalikustada mõjutatud kogukondade ja mõjutatud kogukondade esindajate seisukohad. |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
AR 5. |
Mõjutatud kogukondadele avalduv mõju võib tuleneda ettevõtja strateegiast või ärimudelist mitmel viisil. Näiteks võib mõju olla seotud ettevõtja väärtuspakkumisega (nt selliste projektide ehitamine või käivitamine, mille ajakava ei jäta piisavalt aega konsulteerimiseks projektidest mõjutatud rühmadega), väärtusahelaga (nt maakasutus riikides, kus omandiõigus on sageli vaidlustatud või kus andmed on ebausaldusväärsed või sellised maakasutajad nagu põlisrahvad ei ole tunnustatud) või ettevõtte kulustruktuurist ja tulumudelist (nt agressiivsed strateegiad maksustamise minimeerimiseks, eelkõige seoses tegevusega arengumaades). |
AR 6. |
Strateegiast või ärimudelist tulenev mõju mõjutatud kogukondadele võib põhjustada olulisi riske ka ettevõtjale. Näiteks kui ettevõtja strateegia hõlmab teatava tooraine otsingul suurema riskiga geograafilistesse piirkondadesse siirdumist ja mõjutatud kogukonnad on tema sealviibimise vastu või tema kohalike tegutsemistavade vastu, võib see põhjustada ulatuslikke ja kulukaid viivitusi ning mõjutada ettevõtja võimet hankida edaspidi maakontsessioone või lube. Teine sarnane näide: kui ettevõtja ärimudel põhineb intensiivsel veevõtul oma tehastes määral, mis mõjutab kogukondade juurdepääsu veele tarbimiseks, hügieeniks ja elatusvahendina, võib see kaasa tuua mainet kahjustavaid boikoteerimisi, kaebusi ja kohtuprotsesse. |
AR 7. |
Näiteks mõjutatud kogukondade konkreetsetest omadustest, mida ettevõtja võib andmepunkti 10 nõuete täitmisel arvesse võtta, võib olla mõjutatud kogukond, mis on füüsiliselt või majanduslikult isoleeritud ning on eriti vastuvõtlik sissetoodud haigustele või kellel on piiratud juurdepääs sotsiaalteenustele ning kes seetõttu sõltub ettevõtja loodud infrastruktuurist. See võib olla tingitud sellest, et kui ettevõtja ostab naiste haritavat maad ja raha selle eest läheb meessoost leibkonnapeadele, kaotavad naised kogukonnas veelgi enam õigusi. Põhjuseks võib olla ka see, et tegemist on põlisrahvaste kogukonnaga, mille liikmed püüavad olukorras, kus riik ei kaitse nende õigusi, teostada kultuurilisi või majanduslikke õigusi maa suhtes, mida omab või kasutab ettevõtja või mõni üksus, kellega tal on ärisuhe. Lisaks kaalub ettevõtja, kas erinevad omadused kattuvad. Näiteks sellised omadused nagu etniline päritolu, sotsiaal-majanduslik staatus, sisserändaja staatus ja sugu võivad tekitada kattuvate kahjuriskide ohu teatavatele mõjutatud kogukondadele või mõjutatud kogukondade mõnele osale, sest mõjutatud kogukonnad on oma olemuselt sageli heterogeensed. |
AR 8. |
Seoses andmepunktiga 11 võivad olulised riskid tekkida ka ettevõtja sõltuvuse tõttu mõjutatud kogukondadest, kui väikese tõenäosusega, kuid suure mõjuga sündmused võivad tekitada finantsmõju: näiteks kui loodusõnnetus põhjustab ettevõtte tegevust mõjutava tööstuskatastroofi, mis põhjustab tõsist kahju mõjutatud kogukondadele. |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Avalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika
AR 9. |
Kirjeldus sisaldab põhiteavet, mis on vajalik selleks, et tagada mõjutatud kogukondadega seotud poliitika usaldusväärsus, ning seetõttu kaalub ettevõtja selgitusi oluliste muudatuste kohta aruandeaasta jooksul vastu võetud poliitikas (nt uued või täiendavad lähenemisviisid kaasamisele, hoolsuskohustusele ja heastamisele). |
AR 10. |
Avaldades oma poliitika kooskõla ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, võtab ettevõtja arvesse, et juhtpõhimõtetes viidatakse rahvusvahelisele inimõiguste deklaratsioonile, mis koosneb inimõiguste ülddeklaratsioonist ja kahest seda rakendavast paktist, samuti ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonile, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsioonile (ILO nr 169) ning seda toetavatele põhikonventsioonidele, ning võib avalikustada oma tegevuse kooskõla nende õigusaktidega. |
AR 11. |
Ettevõtja võib esitada illustreeriva teabe viiside kohta, kuidas ta teavitab oma poliitikast üksikisikuid, üksikisikute rühmi või üksusi, kelle jaoks see on asjakohane kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja palgatöötajad, töövõtjad ja tarnijad), või seetõttu, et nad on nende rakendamisest otseselt huvitatud (näiteks oma töötajad, investorid). Avalikustada võib kommunikatsioonivahendid ja -kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, töötajate esindajad), mille eesmärk on tagada poliitika kättesaadavus ja selle mõju arusaadavus eri sihtrühmadele. Ettevõtja võib ka selgitada, kuidas ta tuvastab ja kõrvaldab levitamise võimalikud takistused, näiteks tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. |
AR 12. |
Tõsiste inimõigustega seotud probleemide ja juhtumite avalikustamisel kaalub ettevõtja kõiki maaõigustega ning põlisrahvaste eelneva vabatahtliku ja teadva nõusolekuga seotud õigusvaidlusi. |
Avalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõju teemal
AR 13. |
Selgitused selle kohta, kuidas ettevõtja võtab arvesse põlisrahvaste kogukondade eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku õigust ja tagab selle austamise, võivad sisaldada teavet protsesside kohta, mille eesmärk on konsulteerida põlisrahvastega sellise nõusoleku saamiseks. Ettevõtja kaalub, kuidas konsulteerimine hõlmab heas usus peetavaid läbirääkimisi mõjutatud põlisrahvastega nende eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku saamiseks, kui ettevõtja mõjutab maad, territooriume või ressursse, mida põlisrahvad tavapäraselt omavad või muul viisil kasutavad, või paigutab nad ümber nende põlismaadelt või tavapäraselt nende kasutuses olnud maalt või territooriumidelt või mõjutab või ekspluateerib nende kultuurilist, intellektuaalset, religioosset ja vaimset vara. |
AR 14. |
Kirjeldades, milline funktsioon või roll on sellise kaasamise ja/või lõpliku vastutuse eest operatiivselt vastutav, võib ettevõtja avalikustada, kas see on eraldi roll või funktsioon või osa üldisemast rollist või funktsioonist ning kas töötajatele on pakutud suutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada neid kaasamisel. Kui ettevõtja ei suuda sellist ametikohta või funktsiooni tuvastada, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. Selle avalikustamisnõude täitmisel võib ta viidata ka standardi ESRS 2 avalikustamisnõude GOV-1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“ kohaselt avalikustatud teabele. |
AR 15. |
Andmepunkti 20 alapunktides b ja c kirjeldatud teabe koostamisel võib kaaluda järgmist illustreerivat materjali:
|
AR 16. |
Ettevõtja võib tuua näiteid käesolevast aruandeperioodist, et näidata, kuidas kogukondade seisukohad on olnud ettevõtja konkreetsete otsuste või tegevuse aluseks. |
Avalikustamisnõue S3-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada
AR 17. |
Avalikustamisnõude ESRS S3-3 täitmisel võib ettevõtja juhinduda ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest ning OECD suunistest hargmaistele ettevõtetele, milles keskendutakse heastamisele ja kaebuste esitamise mehhanismidele. |
AR 18. |
Probleemide või vajaduste tõstatamise kanalid hõlmavad kaebuste esitamise mehhanisme, vihjeliine, dialoogiprotsesse või muid vahendeid, mille kaudu mõjutatud kogukonnad või nende seaduslikud esindajad võivad teada anda oma muredest seoses mõjudega või selgitada vajadusi, millele vastamist nad ettevõtjalt soovivad. See võib hõlmata otse ettevõtja pakutavaid kanaleid lisaks mis tahes muudele mehhanismidele, mida ettevõtja võib kasutada, et saada teavet kogukondadele avalduva mõju juhtimise kohta, näiteks vastavusauditid. Kui ettevõtja tugineb selle nõude täitmisel üksnes oma äripartneritelt saadud teabele selliste kanalite olemasolu kohta, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. |
AR 19. |
Standardis ESRS S3-3 käsitletud teabe arusaadavamaks esitamiseks võib ettevõtja selgitada, kas ja kuidas on kogukondadel, kes võivad olla mõjutatud, iga olulise mõju puhul juurdepääs kanalitele ettevõtja tasandil, kes neid mõjutab. Asjakohane teave hõlmab teavet selle kohta, kas mõjutatud kogukondadel on juurdepääs kanalitele keeles, millest nad aru saavad, ja kas nendega on selliste kanalite kavandamisel konsulteeritud. |
AR 20. |
Kolmanda osapoole mehhanismid võivad hõlmata valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide, tööstusühenduste ja muude koostööalgatuste pakutavaid mehhanisme. Ettevõtja võib avalikustada, kas kanalid on kättesaadavad kõigile mõjutatud kogukondadele, keda ettevõtja olulisel määral tegelikult mõjutab või võib mõjutada, või üksikisikutele või organisatsioonidele, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsest mõjust teadlik. |
AR 21. |
Seoses neid mehhanisme kasutavate üksikisikute kaitsega survemeetmete eest võib ettevõtja kirjeldada, kas ta käsitleb kaebusi konfidentsiaalselt ning austades eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigusi, ning kas neid mehhanisme saab kasutada anonüümselt (näiteks kolmanda isiku poolt esindatuna). |
AR 22. |
Põlisrahvastele õiguskaitse pakkumise ja õiguskaitsevahendite võimaldamisega seotud protsesside avalikustamisel hõlmab asjakohane teave seda, kas ja kuidas ettevõtja on arvestanud nende tavasid, traditsioone, eeskirju ja õigussüsteeme. |
AR 23. |
Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja teab, et mõjutatud kogukonnad on neist kanalitest teadlikud ja usaldavad neid, võib ettevõtja esitada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid nende kanalite tõhususe kohta mõjutatud kogukondade endi seisukohast. Teabeallikate näiteks on uuringud kogukondade liikmete kohta, kes on selliseid kanaleid kasutanud, ning nende rahulolu selle protsessi ja tulemustega. |
AR 24. |
Mõjutatud kogukondade probleemidest teatamise kanalite tõhususe kirjeldamisel võib ettevõtja juhinduda järgmistest küsimustest, mis põhinevad kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide tõhususe kriteeriumidel, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes, eelkõige põhimõttes 31. Allpool esitatud kaalutlusi võib kohaldada üksikute kanalite või kanalite süsteemi suhtes:
|
Avalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga mõjutatud kogukondadele ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus
AR 25. |
Selleks, et mõista negatiivset mõju ja seda, kuidas ettevõte võib sellega oma väärtusahela kaudu seotud olla, ning ka selleks, et määrata kindlaks asjakohased vastumeetmed ja rakendada neid praktikas, võib kuluda aega. Seetõttu võtab ettevõtja arvesse järgmist:
|
AR 26. |
Asjakohased meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kas ettevõtja avaldab olulist mõju või aitab sellele kaasa või on ta kaasatud seeläbi, et mõju on otseselt või ärisuhte kaudu seotud tema tegevuse, toodete või teenustega. |
AR 27. |
Võttes arvesse, et aruandeperioodil esinenud, kogukondi mõjutav oluline negatiivne mõju võib olla ka seotud muude üksuste või tegevustega, mis ei ole ettevõtja otsese kontrolli all, võib ettevõtja avalikustada, kas ja kuidas ta püüab kasutada oma mõjujõudu oma ärisuhetes nende mõjude juhtimiseks. See võib hõlmata ärilise mõjujõu kasutamist (nt lepinguliste nõuete jõustamine ärisuhetes või stiimulite rakendamine), muid mõjutusvahendeid (nt koolituse või põlisrahvaste õiguste alase suutlikkuse suurendamise pakkumine üksustele, millega ettevõtjal on ärisuhe) või ühist mõjujõudu teiste osalejatega (nt algatused, mille eesmärk on minimeerida julgeolekuga seotud mõju kogukondadele, või osalemine ettevõtete ja kogukondade partnerlustes) |
AR 28. |
Mõju kogukondadele võib tuleneda keskkonnaküsimustest, mille ettevõtja avaldab standardite ESRS E1–E5 alusel. Näiteks:
Kui avalikustamisnõuete ESRS E1–E5 kohases avalikustatavas teabes käsitletakse keskkonnamõju ja kohalike kogukondade vahelist seost, võib ettevõtja viidata nendele andmetele ja sellise avalikustamise selgelt esile tuua. |
AR 29. |
Kui ettevõtja avalikustab oma osaluse tööstusharu või mitut sidusrühma hõlmavas algatuses osana meetmetest, mille eesmärk on võidelda olulise negatiivse mõjuga, võib ettevõtja avalikustada, kuidas algatuse ja tema enda osalusega kavatsetakse asjaomast mõju vähendada. Ettevõtja võib standardi ESRS S3-5 raames avalikustada algatuses seatud asjakohased eesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud. |
AR 30. |
Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja võtab ärisuhete lõpetamise otsustes arvesse mõjutatud kogukondadele avalduvat tegelikku ja võimalikku mõju ning kas ja kuidas ta püüab käsitleda lõpetamisest tuleneda võivat negatiivset mõju, võib ettevõtja lisada näiteid. |
AR 31. |
Avalikustades, kuidas ta jälgib meetmete tõhusust olulise mõju juhtimisel aruandeperioodil, võib ettevõtja avalikustada kõik aruandeperioodil ja varasematel aruandeperioodidel saadud õppetunnid. |
AR 32. |
Meetmete tõhususe jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, kohtumenetlusi ja/või seotud kohtuotsuseid, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme, väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. |
AR 33. |
Tõhususe aruandluse eesmärk on anda ülevaade seostest ettevõtja võetud meetmete ja mõju tõhusa juhtimise vahel. |
AR 34. |
Algatuste või protsesside kohta, mille esmane eesmärk on saavutada positiivne mõju mõjutatud kogukondadele, mis põhineks mõjutatud kogukondade vajadustel, ning selliste algatuste või protsesside rakendamisel tehtud edusammude kohta võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe:
|
AR 35. |
Ettevõtja võib avalikustada, kas mis tahes algatused või protsessid, mille peamine eesmärk on avaldada mõjutatud kogukondadele positiivset mõju, on kavandatud ka selleks, et toetada ühe või mitme ÜRO kestliku arengu eesmärgi saavutamist. Näiteks võttes kohustuse edendada ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 5 – „Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võimestada kõiki naisi ja tütarlapsi“, võib ettevõtja võtta kaalutletud meetmeid, et kaasata naised konsultatsiooniprotsessi mõjutatud kogukonnaga, et täita tõhusa sidusrühmade kaasamise standardeid, mis võib aidata suurendada naiste mõjuvõimu nii asjaomase protsessi käigus kui potentsiaalselt ka nende igapäevaelus. |
AR 36. |
Avalikustades teavet oma meetmete kavandatud või saavutatud positiivsete tulemuste kohta mõjutatud kogukondade jaoks tuleb eristada tõendeid teatavate tegevuste toimumise kohta (nt et x arvule kogukonna liikmetest naistele on pakutud koolitust selle kohta, kuidas saada ettevõtja kohalikuks tarnijaks), tõenditest mõjutatud kogukondade tegelike tulemuste kohta (nt et x arvul kogukonna liikmetest naisi on asutanud väikeettevõtted ja nende lepinguid ettevõtjaga on aasta-aastalt uuendatud). |
AR 37. |
Avalikustades, kas algatused või protsessid aitavad kaasa ka olulise negatiivse mõju leevendamisele, võib ettevõtja näiteks kaaluda programme, mille eesmärk on parandada ettevõtja tegevusega seotud kohalikku taristut, nt maanteed, mis on viinud kogukonna liikmetega seotud raskete liiklusõnnetuste arvu vähenemiseni. |
AR 38. |
Ettevõtja võib mõjutatud kogukondadega seotud mõjust või sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste avalikustamisel kaaluda järgmist:
|
AR 39. |
Kohaldamisnõude AR 41 kohase teabe avalikustamisel võib ettevõtja kaaluda selgitusi keskkonnaga seotud mõjust või sõltuvusest tulenevate riskide ja võimaluste kohta (täpsem teave on esitatud avalikustamisnõudes AR 31), sh sellega seotud inimõigustealase (või sotsiaalse) mõju kohta. Näiteks on maineriskid, mis tulenevad kontrollimata saastavate heidete mõjust kogukondade tervisele, või selliste meeleavalduste finantsmõju, mis võivad häirida või katkestada ettevõtja tegevust, nt vastuseks veestressiga piirkondades toimuvale tegevusele, mis võib mõjutada mõjutatud kogukondade elu. |
AR 40. |
Avalikustades, kas sõltuvus muutub riskideks, võtab ettevõtja arvesse väliskeskkonna arengut. |
AR 41. |
Avalikustades teavet oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud poliitika, meetmete, ressursside ja eesmärkide kohta, võib ettevõtja juhul, kui riskid ja võimalused tulenevad olulisest mõjust, viidata selle mõjuga seoses oma poliitika, meetmete, ressursside ja eesmärkide kohta avalikustatud teabele. |
AR 42. |
Ettevõtja kaalub, mil määral ja kuidas on tema mõjutatud kogukondadega seotud olulise riski juhtimise protsessid on integreeritud tema olemasolevatesse riskijuhtimisprotsessidesse. |
AR 43. |
Olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursside avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada, millised ettevõtjasisesed funktsioonid on seotud mõju juhtimisega ning milliseid meetmeid nad võtavad negatiivse ja positiivse mõju käsitlemiseks. |
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue S3-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid
AR 44. |
Eesmärke käsitleva teabe avalikustamisel vastavalt andmepunktile 38 võib ettevõtja avalikustada:
|
AR 45. |
Oluliste riskide ja võimalustega seotud eesmärgid võivad olla samad või erinevad olulise mõjuga seotud eesmärkidest. Näiteks eesmärk taastada pärast ümberasustamist täielikult mõjutatud kogukondade elatusvahendid võib vähendada nii nendele kogukondadele avalduvat mõju kui ka sellega seotud riske, nagu kogukonna protestid. |
AR 46. |
Ettevõtja võib teha vahet ka lühiajalistel, keskmistel ja pikaajalistel eesmärkidel, mis hõlmavad poliitika raames võetud sama kohustust. Näiteks võib ettevõtja peamine eesmärk olla võtta kohalikus kaevanduses tööle kogukonnaliikmeid, seades pikaajaliseks eesmärgiks, et 2025. aastaks on 100 % töötajaid kohaliku kogukonna liikmed ning lühiajalise eesmärgiga lisada igal aastal kuni 2025. aastani kuni x protsenti kohalikke töötajaid. |
AR 47. |
Kui ettevõtja muudab aruandeperioodil mõnd eesmärki või asendab selle, võib ta selleks, et anda taustteavet vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“, muudatust selgitada, sidudes selle oluliste muudatustega ärimudelis või üldisematele muudatustele tunnustatud standardis või õigusaktides, millest eesmärk on tuletatud. |
ESRS S4
TARBIJAD JA LÕPPKASUTAJAD
SISUKORD
Eesmärk
Seosed teiste ESRSidega
Avalikustamisnõuded
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Strateegia
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
– |
Avalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud põhimõtted |
– |
Avalikustamisnõue S4-2 – protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõju teemal |
– |
Avalikustamisnõue S4-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada |
– |
Avalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid oluliste riskide juhtimiseks ja tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus |
Mõõdikud ja eesmärgid
– |
Avalikustamisnõue S4-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid |
A liide. |
Kohaldamisnõuded |
– |
Eesmärk |
– |
ESRS 2 Avalikustamise üldised reeglid |
Strateegia
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
– |
Avalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud põhimõtted |
– |
Avalikustamisnõue S4-2 –protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõju teemal |
– |
Avalikustamisnõue S4-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada |
– |
Avalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus |
Mõõdikud ja eesmärgid
– |
Avalikustamisnõue S4-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid |
Eesmärk
1. |
Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel saada ülevaate tarbijatele ja lõppkasutajatele avalduvast olulisest mõjust, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh tema toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu, ning sellega seotud olulistest riskidest ja võimalustest, sh:
|
2. |
Selle eesmärgi saavutamiseks nõutakse standardis selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab selleks, et teha kindlaks ja hallata olulist tegelikku ja võimalikku mõju oma toodete ja/või teenuste tarbijatele ja/või lõppkasutajatele seoses järgmisega:
|
3. |
Standardis nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas selline mõju ning ettevõtja sõltuvus tarbijatest ja/või lõppkasutajatest võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võib negatiivne mõju ettevõtja toodete ja/või teenuste mainele halvendada tema majandustulemusi, samal ajal kui usaldus toodete ja/või teenuste vastu võib tuua ärikasu, nt suurema müügi või tulevase tarbijabaasi laienemise. |
4. |
Ettevõtja toodete ja teenuste ebaseaduslik kasutamine või väärkasutamine tarbijate ja lõppkasutajate poolt ei kuulu käesoleva standardi kohaldamisalasse. |
Seosed teiste ESRSidega
5. |
Standardit kohaldatakse juhul, kui standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohase olulisuse hindamise protsessi käigus on kindlaks tehtud oluline mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ja/või nendega seotud olulised riskid ja võimalused. |
6. |
Standardit tuleb tõlgendada koostoimes standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2, samuti standarditega ESRS S1 „Oma töötajaskond“, ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ ja ESRS S3 „Tarbijad ja lõppkasutajad“. |
Avalikustamisnõuded
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
7. |
Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos strateegiat standardi ESRS 2 strateegiat käsitlevates andmepunktides nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos standardiga ESRS 2 nõutud avalikustatava teabega, v.a avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta on ettevõtjal võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustatava teabega. |
Strateegia
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad
8. |
Standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-2 andmepunkti 43 täites peab ettevõtja avalikustama, kuidas tema strateegia ja ärimudel lähtuvad tarbijate ja/või lõppkasutajate huvidest, seisukohtadest ja õigustest, sh nende inimõiguste austamisest. Tarbijad ja/või lõppkasutajad on üks peamine mõjutatud sidusrühm. |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
9. |
Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe:
|
10. |
Andmepunkti 48 nõudeid täites avalikustab ettevõtja, kas ESRS 2 kohases avalikustamises on arvesse võetud kõiki tarbijaid ja/või lõppkasutajaid, keda ettevõtja võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe:
|
11. |
Kirjeldades standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 sätestatud olulisuse hindamise alusel tarbijate ja/või lõppkasutajate peamisi liike, kes on või võivad olla negatiivselt mõjutatud, avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on jõudnud arvamuseni, et konkreetsete omadustega või konkreetseid tooteid või teenuseid kasutavad tarbijad ja/või lõppkasutajad võivad olla suuremas ohus. |
12. |
Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjust tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ja sõltuvusest nendest, avaldavad mõju konkreetsetele tarbijate ja/või lõppkasutajate rühmadele (nt konkreetsetele vanuserühmadele), mitte kõigile tarbijatele ja/või lõppkasutajatele. |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Avalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitika
13. |
Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mille ta on vastu võtnud olulise mõju juhtimiseks, mida tema tooted ja/või teenused avaldavad tarbijatele ja lõppkasutajatele, ja sellega seotud oluliste riskide ja võimaluste haldamiseks. |
14. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral on ettevõtjal olemas poliitika, mis käsitleb konkreetselt tarbijate ja/või lõppkasutajate oluliste mõjude kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist, samuti poliitika, mis hõlmab tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud olulisi riske või võimalusi. |
15. |
Andmepunktis 13 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab konkreetseid rühmi või kõiki tarbijaid ja/või lõppkasutajaid. |
16. |
Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi (123), mis on seotud tarbijate ja/või lõppkasutajatega, sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele. Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele küsimustele ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega (124):
|
17. |
Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas on tema tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud poliitika kooskõlas tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks oluliste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega. Ettevõtja avalikustab ka selle, mil määral on tema väärtusahela järgnevates etappides teatatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni või OECD hargmaiste ettevõtete suuniste mittejärgimise juhtudest, mis on seotud tarbijate ja/või lõppkasutajatega, ning kui see on asjakohane, siis selliste juhtumite laadi (125). |
Avalikustamisnõue S4-2 – protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõju teemal
18. |
Ettevõtja avalikustab üldised protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega ja nende esindajatega suhtlemiseks neile avalduva tegeliku ja võimaliku mõju teemal. |
19. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ja kuidas ettevõtja suhtleb oma tarbijate ja/või lõppkasutajatega ja nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega hoolsuskohustuse protsessi raames tegeliku ja võimaliku olulise positiivse ja/või negatiivse mõju teemal, mis neid mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohti. |
20. |
Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas võetakse tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohti arvesse tema otsustes või tegevustes, mille eesmärk on hallata tegelikku ja võimalikku mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta:
|
21. |
Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta võtab eesmärgiga saada ülevaade oma selliste tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohtadest, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud (nt puuetega inimesed, lapsed jne). |
22. |
Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest tal puudub üldine protsess tarbijate ja/või lõppkasutajatega suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada. |
Avalikustamisnõue S4-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada
23. |
Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivse mõju heastamine tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd sellise mõju heastamiseks, ning kanaleid, mida tarbijatel ja lõppkasutajatel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks. |
24. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil tarbijad ja/või lõppkasutajad saavad oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide) kättesaadavust oma ärisuhetes, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste tarbijate ja/või lõppkasutajatega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega, ja nende kanalite tõhususest. |
25. |
Ettevõtja kirjeldab järgmist:
|
26. |
Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et tarbijad ja/või lõppkasutajad on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid selleks, et tõstatada oma muresid või vajadusi ning lasta neid käsitleda. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika üksikisikute kaitsmiseks survemeetmete eest, kui nad selliseid struktuure või protsesse kasutavad. Kui selline teave on avalikustatud standardi ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata. |
27. |
Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust oma ärisuhetes, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali või sellised protsessid luua. |
Avalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid oluliste riskide juhtimiseks ja tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus
28. |
Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab tarbijatele ja lõppkasutajatele avalduva olulise mõju korral ning tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta. |
29. |
Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist:
Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisist, kuidas ettevõtja tegeleb tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimalustega. |
30. |
Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse tegevuskavadest ja ressurssidest, mille abil ta haldab oma olulist mõju, riske ja võimalusi, mis on seotud tarbijate ja lõppkasutajatega, vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. |
31. |
Seoses olulise mõjuga kirjeldab ettevõtja järgmist:
|
32. |
Seoses andmepunktiga 28 kirjeldab ettevõtja järgmist:
|
33. |
Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist:
|
34. |
Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta võtab meetmeid selleks, et vältida oma tavadega, sh, kui see on asjakohane, turundus-, müügi- ja andmekasutustavadega olulise negatiivse mõju põhjustamist tarbijatele ja/või lõppkasutajatele või sellele kaasaaitamist See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid olulise negatiivse mõju ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel. |
35. |
Selle avalikustatava teabe ettevalmistamisel kaalub ettevõtja, kas on teatatud tema tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud tõsistest inimõigustega seotud probleemidest ja juhtumitest, ning vajaduse korral avalikustab need (126). |
36. |
Kui ettevõtja hindab meetme tulemuslikkust eesmärgi seadmisega, arvestab ta andmepunkti 32 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel standardi ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“. |
37. |
Ettevõtja avalikustab oma olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulist mõju juhitakse. |
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue S4-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid
38. |
Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega:
|
39. |
Avalikustamisnõude eesmärk on võimaldada mõista, mil määral ettevõtja kasutab ajaliselt piiritletud ja tulemuspõhiseid eesmärke, et edendada ja mõõta edusamme olulise negatiivse mõju käsitlemisel ja/või tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva positiivse mõju suurendamisel ja/või tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel. |
40. |
Kokkuvõtlik kirjeldus eesmärkidest, millega hallatakse olulist mõju, riske ja võimalusi seoses tarbijate ja/või lõppkasutajatega, sisaldab standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T määratletud teabele esitatavate nõuete kohast teavet. |
41. |
Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse tarbijate ja lõppkasutajatega, nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega, kellel on ülevaade nende olukorrast, järgmistel etappidel:
|
A liide
Kohaldamisnõuded
See liide on standardi ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“ lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud nõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel.
Eesmärk
AR 1. |
Ettevõtja võib juhtida tähelepanu eriküsimustele, mis on olulised seoses olulise mõjuga lühema aja jooksul, nt algatused, mis on seotud tarbijate ja/või lõppkasutajate tervise ja ohutusega seoses toote saastumisega või eraelu puutumatuse tõsise rikkumisega andmete massilise lekkimise tõttu. |
AR 2. |
Andmepunktis 2 esitatud ülevaade sotsiaalsetest ja inimõigustega seotud aspektidest ei tähenda, et käesoleva standardi igas avalikustamisnõudes tuleks kõiki neid aspekte käsitleda. Pigem on need mõeldud loeteluna aspektidest, mida ettevõtja peab kaaluma olulisuse hindamisel (standardi ESRS 1 3. peatükk „Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“ ja standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1) seoses tarbijate ja/või lõppkasutajatega ja seejärel olulisena avalikustama standardi kohaldamisalasse kuuluvad mõjud, riskid või võimalused. |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
Strateegia
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad
AR 3. |
Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega SBM-2 on nõutud, et ettevõtja annab teavet selle kohta, kas ja kuidas ta võtab arvesse rolli, mida tema strateegia ja ärimudel võivad mängida tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva märkimisväärse olulise mõju tekitamisel, süvendamisel või leevendamisel, ning kas ja kuidas on ärimudelit ja strateegiat kohandatud sellise olulise mõju käsitlemiseks. |
AR 4. |
Kuigi tarbijad ja lõppkasutajad ei pruugi ettevõtjaga strateegilisel või ärimudeli tasandil suhelda, võib ettevõtja nende seisukohti oma strateegia ja ärimudeli hindamisel arvesse võtta. Ettevõtja võib avalikustada (tegelike või võimalike) oluliselt mõjutatud tarbijate ja/või lõppkasutajate seaduslike esindajate või nende olukorda mõistvate usaldusväärsete esindajate seisukohad. |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
AR 5. |
Mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele võib tuleneda ettevõtja ärimudelist või strateegiast mitmel erineval viisil. Näiteks võivad mõjud olla seotud ettevõtja väärtuspakkumisega (näiteks võib ta pakkuda veebiplatvorme, mis võivad tekitada kahju internetis ja väljaspool seda), väärtusahelaga (näiteks toodete või teenuste kiire väljatöötamine või projektide elluviimine, millega kaasnevad tervise- ja ohutusriskid) või tema kulustruktuuri ja tulumudeliga (näiteks müügi maksimeerimisele suunatud stiimulid, mis ohustavad tarbijaid). |
AR 6. |
Strateegiast või ärimudelist tulenev mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele võib põhjustada olulisi riske ka ettevõtjale. Näiteks kui ettevõtja ärimudel põhineb tema müügipersonali motiveerimisel müüa kiiresti suurel hulgal toodet või teenust (nt krediitkaardid või valuvaigistid) ja see põhjustab tarbijatele ulatuslikku kahju, võib ettevõtjat ähvardada kohtuasi ja mainekahju, mis mõjutab tema tulevast äritegevust ja usaldusväärsust. |
AR 7. |
Tarbijate ja/või lõppkasutajate konkreetsed omadused, mida ettevõtja võib andmepunkti 11 nõuete täitmisel arvesse võtta, hõlmavad näiteks tarbijate ja/või lõppkasutajate noorust: noored tarbijad võivad olla vastuvõtlikumad füüsilisele ja vaimsele arengule avalduva mõju suhtes, või puudulikku finantskirjaoskust, mis teeb inimese agressiivsetele müügi- või turundustavadele vastuvõtlikumaks. Arvesse võib võtta ka naisi kontekstis, kus naisi sageli diskrimineeritakse teatavatele teenustele juurdepääsu puudumisega või teatavate toodete turundamisel. |
AR 8. |
Seoses andmepunktiga 12 võivad riskid tekkida ka ettevõtja sõltuvusest tarbijatest ja/või lõppkasutajatest, kui väikese tõenäosuse, kuid suure mõjuga sündmused võivad põhjustada finantsmõju, näiteks juhul, kui ülemaailmne pandeemia avaldab tõsist mõju teatavate tarbijate elatusvahenditele, tuues kaasa suured muutused tarbimisharjumustes. |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Avalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitika
AR 9. |
Kirjeldus sisaldab põhiteavet, mis on vajalik selleks, et tagada tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitika usaldusväärsus, ning seetõttu kaalub ettevõtja selgituste lisamist oluliste muudatuste kohta aruandeaasta jooksul vastu võetud poliitikas (nt uued ootused äriklientidele, uued või täiendavad lähenemisviisid hoolsuskohustusele ja heastamisele). |
AR 10. |
See poliitika võib olla eraldiseisev tarbijaid ja/või lõppkasutajaid käsitlev poliitika või sisalduda üldisemas dokumendis, nt eetikakoodeksis või üldises kestlikkuspoliitikas, mille ettevõtja on juba avalikustanud mõne muu ESRSi osana. Sellistel juhtudel esitab ettevõtja täpsed ristviited, et teha kindlaks poliitika aspektid, mis vastavad käesoleva avalikustamisnõude nõuetele. |
AR 11. |
Avalikustades teavet oma poliitika vastavusseviimise kohta ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, võtab ettevõtja arvesse, et juhtpõhimõtetes viidatakse rahvusvahelisele inimõiguste koodeksile, mis koosneb inimõiguste ülddeklaratsioonist ja kahest seda rakendavast paktist, ning võib anda aru oma poliitika vastavusse viimisest nende dokumentidega. |
AR 12. |
Avalikustades teavet väljapoole suunatud poliitikameetmete integreerimise kohta, võib ettevõtja näiteks kaaluda sissepoole suunatud müügi- ja turunduspoliitikat ja kooskõla muu poliitikaga, mis on tarnijate ja/või lõppkasutajate seisukohast oluline. Ettevõtja kaalub ka oma poliitikat, millega tagatakse nii enne kui ka pärast müüki potentsiaalsetele ja tegelikele tarbijatele ja/või lõppkasutajatele esitatud teabe õigsus ja kasulikkus. |
AR 13. |
Ettevõtja võib esitada illustreeriva teabe viiside kohta, kuidas ta teavitab oma poliitikast üksikisikuid, üksikisikute rühmi või üksusi, kelle jaoks see on asjakohane kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja palgatöötajad, töövõtjad ja tarnijad), või seetõttu, et nad on nende rakendamisest otseselt huvitatud (näiteks oma töötajad, investorid). Avalikustada võib kommunikatsioonivahendid ja -kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, töötajate esindajad), mille eesmärk on tagada poliitika kättesaadavus ja selle mõju arusaadavus eri sihtrühmadele. Ettevõtja võib ka selgitada, kuidas ta tuvastab ja kõrvaldab levitamise võimalikud takistused, näiteks tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. |
Avalikustamisnõue S4-2 – protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõju teemal
AR 14. |
Usaldusväärsed esindajad, kes on teadlikud tarbijate ja lõppkasutajate huvidest, kogemustest või seisukohtadest, võivad mõne tarbija puhul hõlmata riiklikke tarbijakaitseasutusi. |
AR 15. |
Kirjeldades, milline funktsioon või ametikoht on sellise kaasamise eest tegevustasandil ja/või lõplikult vastutav, võib ettevõtja avalikustada, kas see on eraldi ametikoht või funktsioon või osa üldisemast funktsioonist ning kas töötajatele on pakutud suutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada neid kaasamisel. Kui ettevõtja ei suuda sellist ametikohta või funktsiooni tuvastada, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. Selle avalikustamisnõude täitmisel võib ta viidata ka standardi ESRS 2 avalikustamisnõude GOV-1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“ kohaselt avalikustatud teabele. |
AR 16. |
Andmepunkti 20 alapunktides b ja c kirjeldatud teabe koostamisel võib kaaluda järgmist illustreerivat materjali:
|
AR 17. |
Ettevõtja võib tuua aruandeperioodist näiteid, et näidata, kuidas tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohad on olnud ettevõtja konkreetsete otsuste või tegevuse aluseks. |
Avalikustamisnõue S4-3 –protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada
AR 18. |
Avalikustamisnõude ESRS S4-3 täitmisel võib ettevõtja juhinduda ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest ning OECD suunistest hargmaistele ettevõtetele, milles keskendutakse heastamisele ja kaebuste esitamise mehhanismidele. |
AR 19. |
Probleemide või vajaduste tõstatamise kanalid hõlmavad kaebuste esitamise mehhanisme, vihjeliine, dialoogiprotsesse või muid vahendeid, mille kaudu tarbijad ja/või lõppkasutajad või nende seaduslikud esindajad võivad teada anda oma muredest seoses mõjudega või selgitada vajadusi, millele vastamist nad ettevõtjalt soovivad. See võib hõlmata otse ettevõtja pakutavaid kanaleid ja avalikustatakse lisaks mis tahes muudele mehhanismidele, mida ettevõtja võib kasutada selleks, et saada teavet tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva mõju juhtimise kohta, näiteks vastavusauditid. Kui ettevõtja tugineb selle nõude täitmisel üksnes oma ärisuhete kaudu saadud teabele selliste kanalite olemasolu kohta, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. |
AR 20. |
Standardis ESRS S4-3 käsitletud teabe arusaadavamaks esitamiseks võib ettevõtja selgitada, kas ja kuidas on tarbijatel ja/või lõppkasutajatel, kes võivad olla mõjutatud, iga olulise mõju puhul juurdepääs kanalitele ettevõtja tasandil, kes neid mõjutab. |
AR 21. |
Kolmanda osapoole mehhanismid võivad hõlmata valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide, tööstusühenduste ja muude koostööalgatuste pakutavaid mehhanisme. Nende mehhanismide ulatuse kohta võib ettevõtja avalikustada, kas need on kättesaadavad kõigile tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, keda ettevõtja oluliselt mõjutab või võib mõjutada, või üksikisikutele või organisatsioonidele, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsest mõjust teadlik, ning kelle kaudu tarbijad ja/või lõppkasutajad (või üksikisikud või organisatsioonid, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsest mõjust teadlik) võivad esitada kaebusi või probleeme seoses ettevõtja enda tegevusega. |
AR 22. |
Seoses neid mehhanisme kasutavate üksikisikute kaitsega survemeetmete eest võib ettevõtja kirjeldada, kas ta käsitleb kaebusi konfidentsiaalselt ning austades eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigusi ning kas tarbijad ja/või lõppkasutajad saavad neid kasutada anonüümselt (näiteks nii, et neid esindab kolmas isik). |
AR 23. |
Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja teab, et tarbijad ja/või lõppkasutajad on neist kanalitest teadlikud ja usaldavad neid, võib ettevõtja esitada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid nende kanalite tõhususe kohta tarbijate ja/või lõppkasutajate endi seisukohast. Teabeallikate näiteks on uuringud tarbijate ja/või lõppkasutajate kohta, kes on selliseid kanaleid kasutanud, ning nende rahulolu selle protsessi ja tulemustega. Selliste kanalite kasutamise taseme näitlikustamiseks võib ettevõtja avalikustada tarbijatelt ja/või lõppkasutajatelt aruandeperioodil saadud kaebuste arvu. |
AR 24. |
Kirjeldades tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks probleemide tõstatamiseks kasutatavate kanalite tõhusust, võib ettevõtja juhinduda järgmistest küsimustest, mis põhinevad kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide tõhususe kriteeriumidel, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes. Allpool esitatud kaalutlusi võib kohaldada üksikute kanalite või kanalite süsteemi suhtes:
Lisateabe saamiseks vt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete 31. põhimõte. |
Avalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste haldamiseks ning nende meetmete tõhusus
AR 25. |
Selleks, et mõista negatiivset mõju ja seda, kuidas ettevõte võib sellega oma väärtusahela järgnevate etappide kaudu seotud olla, ning ka selleks, et määrata kindlaks asjakohased vastumeetmed ja rakendada neid praktikas, võib kuluda aega). Seetõttu võtab ettevõtja arvesse järgmist:
|
AR 26. |
Asjakohased meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kas ettevõtja avaldab olulist mõju või aitab sellele kaasa või on ta kaasatud seeläbi, et mõju on otseselt või ärisuhte kaudu seotud tema tegevuse, toodete või teenustega. |
AR 27. |
Võttes arvesse, et aruandeperioodil tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avaldunud oluline negatiivne mõju võib olla seotud ka muude üksuste või tegevustega, mis ei ole ettevõtja otsese kontrolli all, võib ettevõtja avalikustada, kas ja kuidas ta püüab kasutada oma mõjujõudu oma ärisuhetes selle mõju juhtimiseks. See võib hõlmata ärilise mõjujõu kasutamist (nt lepinguliste nõuete jõustamine ärisuhetes või stiimulite rakendamine), muid mõjutusvahendeid (nt koolituse või suutlikkuse suurendamise pakkumine äripartneritele toodete nõuetekohase kasutamise või müügitavade valdkonnas) või ühist mõjujõudu teiste osalejatega (nt vastutustundliku turunduse või tooteohutuse algatused). |
AR 28. |
Kui ettevõtja avalikustab oma osaluse tööstusharu või mitut sidusrühma hõlmavas algatuses osana meetmetest, mille eesmärk on võidelda olulise negatiivse mõjuga, võib ettevõtja avalikustada, kuidas algatuse ja tema enda osalusega kavatsetakse asjaomast mõju vähendada. Ettevõtja võib standardi ESRS S4-5 raames avalikustada algatuses seatud asjakohased eesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud. |
AR 29. |
Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja võtab ärisuhete lõpetamise otsustes arvesse tegelikku ja võimalikku mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ning kas ja kuidas ta püüab käsitleda lõpetamisest tuleneda võivat negatiivset mõju, võib ettevõtja lisada näiteid. |
AR 30. |
Avalikustades, kuidas ta jälgib meetmete tõhusust olulise mõju juhtimisel aruandeperioodil, võib ettevõtja avalikustada kõik aruandeperioodil ja varasematel aruandeperioodidel saadud õppetunnid. |
AR 31. |
Meetmete tõhususe jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, kohtumenetlusi ja/või seotud kohtuotsuseid, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme, väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. |
AR 32. |
Tõhususe aruandluse eesmärk on anda ülevaade seostest ettevõtja võetud meetmete ja mõju tulemusliku juhtimise vahel. |
AR 33. |
Ettevõtja algatuste või protsesside kohta, mis põhinevad mõjutatud tarbijate ja/või lõppkasutajate vajadustel, ning selliste algatuste või protsesside rakendamisel tehtud edusammude kohta võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe:
|
AR 34. |
Ettevõtja võib avalikustada, kas mis tahes algatused või protsessid, mille peamine eesmärk on avaldada tarbijatele ja/või lõppkasutajatele positiivset mõju, on kavandatud ka selleks, et toetada ühe või mitme ÜRO kestliku arengu eesmärgi saavutamist. Näiteks võttes kohustuse edendada ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 3 – „Tagada hea tervis ja heaolu kogu elukaare jooksul“, võib ettevõtja aktiivselt töötada selle nimel, et muuta oma tooted vähem sõltuvust tekitavaks ning füüsilisele ja psühholoogilisele tervisele vähem kahjulikuks. |
AR 35. |
Avalikustades oma meetmete kavandatud positiivseid tulemusi tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, tuleb eristada tõendeid teatavate tegevuste toimumise kohta (näiteks seda, et x arvul tarbijat on saanud teavet tervislike toitumisharjumuste kohta) tõenditest tarbijate ja/või lõppkasutajate tegelike tulemuste kohta (näiteks, et x arvul tarbijaid arv on muutnud oma toitumisharjumusi tervislikumaks). |
AR 36. |
Avalikustades, kas algatused või protsessid aitavad kaasa ka olulise negatiivse mõju leevendamisele, võib ettevõtja näiteks kaaluda programme, mille eesmärk on toetada suuremat teadlikkust internetipettuste ohust, mille tulemusena väheneb selliste juhtumite arv, kus lõppkasutajad puutuvad kokku andmekaitsenõuete rikkumisega. |
AR 37. |
Ettevõtja võib tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud mõjust või sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste avalikustamisel kaaluda järgmist:
|
AR 38. |
Avalikustades, kas sõltuvus muutub riskideks, võtab ettevõtja arvesse väliskeskkonna arengut. |
AR 39. |
Oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud poliitikat, meetmeid, ressursse ja eesmärke avalikustades võib ettevõtja juhul, kui riskid ja võimalused tulenevad olulisest mõjust, viidata selle mõjuga seoses oma avalikustatud poliitikale, meetmetele, ressurssidele ja eesmärkidele. |
AR 40. |
Ettevõtja kaalub, mil määral ja kuidas on tema tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide juhtimise protsessid integreeritud tema olemasolevatesse riskijuhtimisprotsessidesse. |
AR 41. |
Olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursside avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada, millised ettevõtjasisesed funktsioonid on seotud mõju juhtimisega ning milliseid meetmeid nad võtavad negatiivse ja positiivse mõju käsitlemiseks. |
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue S4-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid
AR 42. |
Tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud eesmärkide avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe:
|
AR 43. |
Oluliste riskide ja võimalustega seotud eesmärgid võivad olla samad või erinevad olulise mõjuga seotud eesmärkidest. Näiteks eesmärk tagada alateenindatud tarbijatele võrdne juurdepääs rahastamisele võib nii vähendada nende tarbijate diskrimineerimist kui ka suurendada ettevõtja kliendibaasi. |
AR 44. |
Ettevõtja võib teha vahet ka lühiajalistel, keskmistel ja pikaajalistel eesmärkidel, mis hõlmavad poliitika raames võetud sama kohustust. Näiteks võib ettevõtja peamine eesmärk olla oma internetiteenuste puuetega inimestele ligipääsetavaks tegemine, seades pikaajaliseks eesmärgiks, et 2025. aastaks on 100 % ettevõtja teenustest kohandatud, ja lühiajaliseks eesmärgiks, et igal aastal kuni 2025. aastani lisandub x arvul ligipääsetavaid funktsioone. |
AR 45. |
Kui ettevõtja muudab aruandeperioodil mõnd eesmärki või asendab selle, võib ta selleks, et anda taustteavet vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“, selgitada muudatust, viidates olulistele muudatustele ärimudelis või üldisematele muudatustele tunnustatud standardis või õigusaktides, millest eesmärk on tuletatud. |
ESRS G1
ÄRILINE KÄITUMINE
SISUKORD
Eesmärk
Seosed teiste ESRSidega
Avalikustamisnõuded
– |
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
Juhtimine
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
– |
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
– |
Avalikustamisnõue G1-1 – ettevõtluskultuur ja ärilise käitumise poliitika |
– |
Avalikustamisnõue G1-2 –suhted tarnijatega |
– |
Avalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine |
Mõõdikud ja eesmärgid
– |
Avalikustamisnõue G1-4 – kinnitatud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumid |
– |
Avalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö |
– |
Avalikustamisnõue G1-6 – maksetavad |
A liide. |
Kohaldamisnõuded |
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
– |
Avalikustamisnõue G1-1 – ettevõtluskultuur ja ärilise käitumise poliitika |
– |
Avalikustamisnõue G1-2 – suhted tarnijatega |
– |
Avalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine |
Mõõdikud ja eesmärgid
– |
Avalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö |
– |
Avalikustamisnõue G1-6 – maksetavad |
Eesmärk
1. |
Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad ettevõtja kestlikkusaruannete kasutajatel mõista ettevõtja strateegiat ja lähenemisviisi, protsesse ja protseduure ning tema ärilist käitumist. |
2. |
Standardis keskendutakse järgmistele küsimustele, millele ühiselt viidatakse kui „äriline käitumine või ärilise käitumise küsimused“:
|
Seosed teiste ESRSidega
3. |
Standardi osi, mis käsitlevad avalikustamise üldreegleid, mõjude, riskide ja võimaluste juhtimist ning mõõdikuid ja eesmärke tuleb tõlgendada koostoimes vastavalt standardiga ESRS 1 „Peamised põhimõtted“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. |
Avalikustamisnõuded
ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
4. |
Käesoleva osa nõudeid tuleks tõlgendada koostoimes ja teavet avalikustada kõrvuti teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2 juhtimist, strateegiat ning mõjude, riskide ja võimaluste juhtimist käsitlevate osadega. |
Juhtimine
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll
5. |
Teabe avalikustamisel haldus-, juht- ja järelevalveorganite rolli kohta käsitleb ettevõtja järgmisi aspekte:
|
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
6. |
Ärilise käitumise küsimustega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi kirjeldamisel avalikustab ettevõtja kõik protsessis kasutatud asjakohased kriteeriumid, sh asukoha, tegevuse, sektori ja tehingu struktuuri. |
Avalikustamisnõue G1-1 – ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur
7. |
Ettevõtja avalikustab oma ärilise käitumise küsimustega seotud poliitika ja teabe ettevõtluskultuuri edendamise kohta |
8. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb ärilise käitumise küsimustega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. Samuti on selle eesmärk anda ülevaade ettevõtja lähenemisviisist ettevõtluskultuurile. |
9. |
Andmepunkti 7 kohaselt nõutav avalikustamine hõlmab seda, kuidas ettevõtja loob, arendab, edendab ja hindab oma ettevõtluskultuuri. |
10. |
Andmepunktis 7 osutatud avalikustatav teave hõlmab järgmisi aspekte, mis on seotud ettevõtja ärilise käitumise küsimustega:
|
11. |
Ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse rikkumisest teatajate kaitse suhtes direktiivi (EL) 2019/1937 ülevõtva liikmesriigi õiguse kohaseid õiguslikke nõudeid või samaväärseid õiguslikke nõudeid, võivad täita andmepunkti 10 alapunktis d sätestatud avalikustamise nõudeid, teatades, et nende suhtes kohaldatakse neid õiguslikke nõudeid. |
Avalikustamisnõue G1-2 – suhted tarnijatega
12. |
Ettevõtja annab teavet tarnijatega suhete haldamise kohta ja oma mõju kohta tarneahelale. |
13. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja hankeprotsessi juhtimisest, sh õiglasest käitumisest tarnijate suhtes. |
14. |
Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mille eesmärk on vältida maksete hilinemist, eelkõige VKEdele tehtavate maksete puhul. |
15. |
Andmepunkti 12 kohaselt tuleb avalikustada järgmine teave:
|
Avalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine
16. |
Ettevõtja annab teavet oma süsteemi kohta, mis võimaldab korruptsiooni ja altkäemaksuga seotud väiteid või juhtumeid vältida ja avastada, uurida ja neile reageerida, sh teavet asjaomase koolituse kohta. |
17. |
Avalikustamisnõude eesmärk on tagada läbipaistvus ettevõtja peamistes menetlustes korruptsiooni ja altkäemaksu juhtumite vältimiseks, avastamiseks ja käsitlemiseks. See hõlmab oma töötajatele pakutavat koolitust ja/või asutusesiseselt või tarnijatele pakutavat teavet. |
18. |
Andmepunkti 16 kohaselt tuleb avalikustada järgmine teave:
|
19. |
Kui ettevõtjal selliseid menetlusi kehtestatud ei ole, avalikustab ta selle asjaolu ja oma plaanid nende vastuvõtmiseks, kui ta kavatseb need vastu võtta. |
20. |
Andmepunktis 16 nõutav avalikustamine hõlmab teavet selle kohta, kuidas ettevõtja teavitab oma poliitikast neid, kelle jaoks see on asjakohane, et tagada, et poliitika on neile kättesaadav ja nad mõistavad selle mõju. |
21. |
Andmepunkti 16 nõuete kohaselt avalikustatakse järgmine teave koolituse kohta:
|
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue G1–4 – korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumid
22. |
Ettevõtja esitab teabe aruandeperioodi jooksul toimunud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite kohta. |
23. |
Avalikustamisnõude eesmärk on tagada aruandeperioodi jooksul toimunud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite ja nendega seotud tulemuste läbipaistvus. |
24. |
Ettevõtja avalikustab järgmise teabe:
|
25. |
Ettevõtja võib avalikustada järgmise teabe:
|
26. |
Nõutav avalikustatav teave peaks hõlmama ettevõtja väärtusahela osalistega seotud juhtumeid üksnes juhul, kui ettevõtja või tema palgatöötajad on otseselt seotud. |
Avalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö
27. |
Ettevõtja annab teavet tegevuse ja kohustuste kohta, mis on seotud tema poliitilise mõjuga, sh tema oluliste mõjude, riskide ja võimalustega seotud lobitööga. |
28. |
Avalikustamisnõude eesmärk on tagada läbipaistvus seoses ettevõtja tegevuse ja kohustustega, mis on seotud tema poliitilise mõjuga, seejuures näidatakse ära lobitöö liigid ja eesmärk. |
29. |
Andmepunktiga 27 nõutav teave peab sisaldama järgmist:
|
30. |
Avalikustamine hõlmab ka teavet haldus-, juht- ja järelevalveorganite selliste liikmete määramise kohta aruandeperioodil, kes töötasid ametisse nimetamisele eelnenud kahe aasta jooksul avalikus halduses (sh reguleerivates asutustes) võrreldaval ametikohal. |
Avalikustamisnõue G1-6 – maksetavad
31. |
Ettevõtja esitab teabe oma maksetavade kohta, eelkõige seoses hilinenud maksetega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd). |
32. |
Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade lepingulistest maksetingimustest ja ettevõtja maksekäitumisest, eelkõige selle kohta, kuidas need mõjutavad VKEsid, ja täpsemalt VKEdele tehtud hilinenud maksetest. |
33. |
Andmepunktiga 31 nõutav teave peab sisaldama järgmist:
|
A liide
Kohaldamisnõuded
See liide on standardi ESRS G1 „Äriline käitumine“ lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel.
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Avalikustamisnõue G1-1 – ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur
AR 1. |
Ettevõtja võib andmepunkti 7 kohase avalikustamise kindlaksmääramisel võtta arvesse järgmisi aspekte:
|
Avalikustamisnõue G1-2 – suhted tarnijatega
AR 2. |
Standardi kohaldamisel võib tarnijatega suhete haldamine hõlmata järgmist:
|
AR 3. |
„Haavatavad tarnijad“ – tarnijad, keda ohustavad märkimisväärsed majanduslikud, keskkonnaalased ja/või sotsiaalsed riskid. |
Avalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine
AR 4. |
„Riskile avatud funktsioonid“ – funktsioonid, mis on oma ülesannete ja kohustuste tõttu seotud korruptsiooni ja altkäemaksu riskiga. |
AR 5. |
Avalikustamine võib hõlmata üksikasju riskihindamiste ja/või kaardistamise ning järelevalveprogrammide ja/või sisekontrollimenetluste kohta, mida ettevõtja rakendab korruptsiooni- ja altkäemaksujuhtumite avastamiseks. |
AR 6. |
Ettevõtja korruptsiooni- ja altkäemaksuvastane poliitika võib olla oluline ka teatavatele rühmadele, kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja töötajad, töövõtjad ja tarnijad), või seetõttu, et neil on otsene huvi selle rakendamise vastu (nt väärtusahela töötajad, investorid). Ettevõtja võib avalikustada selliste rühmade poliitikast teavitamise vahendid ja kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, ametiühingud ja/või töötajate esindajad). See võib hõlmata ka levitamise võimalike takistuste kindlakstegemist ja kõrvaldamist, näiteks poliitika tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. |
AR 7. |
Ettevõtja võib avalikustada oma koolitustegevuse analüüsi nt koolituspiirkondade või oma töötajaskonna kategooriate põhjal, kui tema programmid selliste tegurite tõttu märkimisväärselt varieeruvad ja selline teave oleks kasutajatele kasulik. |
AR 8. |
Ettevõtja võib esitada koolituse kohta nõutava teabe, kasutades järgmist tabelit:
Illustreeriv näide korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase koolituse kohta Majandusaasta 20XY jooksul pakkus ABC oma riskile avatud töötajatele koolitus oma poliitika alal (vt lisa x). Riskile avatud funktsioonide puhul on see koolitus kohustuslik, kuid ABC tegi vabatahtliku koolituse kättesaadavaks ka teistele oma töötajatele. Üksikasjalik teave aasta jooksul pakutud koolituse kohta on esitatud allpool:
|
Mõõdikud ja eesmärgid
Avalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö
AR 9. |
Käesolevas standardis mõistetakse „poliitilise toetuse“ all rahalist või mitterahalist toetust, mida antakse otse erakondadele, nende valitud esindajatele või poliitilist ametikohta taotlevatele isikutele. Rahaline toetus võib hõlmata annetusi, laene, sponsorlust, ettemakseid teenuste eest, piletite ostmist rahakogumisüritustele jms. Mitterahalised toetused võivad hõlmata reklaami, ruumide kasutamist, disaini ja trükkimist, seadmete annetamist, juhtorgani liikmesuse pakkumist, tööd või nõustamist ametisse valitud või ametisse kandideerivate poliitikute heaks. |
AR 10. |
„Kaudne poliitiline toetus“ on vahendusorganisatsiooni, näiteks lobi- või heategevusorganisatsiooni kaudu antud poliitiline panus või toetus, mis on antud organisatsioonile, nt mõttekojale või kutseliidule, mis on seotud konkreetsete erakondade või poliitiliste eesmärkidega või toetab neid. |
AR 11. |
Käesoleva standardi kohaselt „võrreldava ametikoha“ kindlaksmääramisel võtab ettevõtja arvesse erinevaid tegureid, sh vastutuse taset ja tegevuse ulatust. |
AR 12. |
Ettevõtja võib esitada oma lobitööga seotud rahalise või mitterahalise toetuse kohta järgmise teabe:
|
AR 13. |
Kui ettevõtja on õiguslikult kohustatud olema kaubanduskoja või muu tema huve esindava organisatsiooni liige, võib ta sellest teatada. |
AR 14. |
Andmepunkti 29 alapunktis c sätestatud nõude täitmisel kaalub ettevõtja, kas tema olulisi mõjusid, riske ja võimalusi käsitlevate avalike teadaannete ning lobitöö tasakaalu. |
AR 15. |
Sellise avalikustatava teabe näide:
Illustreeriv näide poliitilise kaasatuse (sh lobitöö) kohta Majandusaasta 20XY jooksul osales ABC kavandatud määrusega XXX seotud tegevuses. Praegusel kujul rakendamise korral võib määrusel olla märkimisväärne negatiivne mõju tema ärimudelile . ABC leiab, et kuigi kavandatud määrusega parandatakse teataval määral regulatiivset korda, näiteks xxx, kaaluvad praegusel kujul xxx-i rakendamisega seotud kulud üles sellest saadava kasu. ABC ja sektori teised ettevõtjad jätkavad selle tasakaalu parandamiseks koostööd XXXga (reguleeriv asutus). ABC toetas ka erakonda QRP riigis X ja erakonda EFG riigis Y, kuna mõlemad.... ABC on registreeritud kohalikus läbipaistvusregistris XYZ ja selle registreerimisnumber on 987234. Summad (tuhandetes eurodes)
|
Avalikustamisnõue G1-6 – maksetavad
AR 16. |
Mõnel juhul võivad ettevõtja tüüpilised lepingulised maksetingimused sõltuvalt riigist või tarnija liigist märkimisväärselt erineda. Sellistel juhtudel võib teave tüüptingimuste kohta peamiste tarnijate kategooriate või riikide või geograafiliste piirkondade kaupa olla näide täiendavast taustteabest andmepunkti 33 alapunktis b nimetatud teabe selgitamiseks. |
AR 17. |
Näide selle kohta, milline võiks olla lepingu tüüptingimuste avalikustamise kirjeldus, mida on mainitud andmepunkti 33 alapunktis b:
ABC lepingu tüüptingimuseks on tasumine hulgiarvete alusel, mis moodustavad väärtuse järgi ligikaudu 80 % tema aastastest arvetest. Ettevõtja tasub saadud teenuste eest 30 päeva jooksul pärast arve saamist; sellised arved moodustavad tema aastastest arvetest ligikaudu 5 %. Ülejäänud arved tasutakse 60 päeva jooksul pärast arve saamist, v.a riigis X, kus arved tasutakse vastavalt turutingimustele 90 päeva jooksul pärast arve saamist. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15).
(3) ÜRO juhtpõhimõte 16 ja selle kommentaarid, ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 21 ja 25 ning OECD suuniste II peatükk üldpoliitika kohta (punkt A.10) ja IV peatükk inimõiguste kohta (punkt 4 ja kommentaaride punkt 44), OECD hoolsuskohustuse suuniste II jao punktid 1.1 ja 1.2 ning lisa küsimustes 14 ja 15.
(4) ÜRO juhtpõhimõte 18 ja selle kommentaarid, ÜRO juhtpõhimõte 20, kommentaarid ÜRO juhtpõhimõtete 21 ja 29 kohta ning ÜRO juhtpõhimõtte 31 punkt h ja selle kommentaarid, samuti ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 30, 33, 42 ja 76 ning OECD suuniste II peatükk üldpoliitika kohta (punkt A.14 ja kommentaaride punktis 25) ja OECD hoolsuskohustuse suuniste II jagu (2.1.c, 2.3 2.4.a, 3.1.b ja 3.1.f) ning lisa küsimused 8–11.
(5) ÜRO juhtpõhimõtted 17, 18 ja 24 ning nende kommentaarid ning ÜRO juhtpõhimõtte 29 kommentaarid; ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 9, 12–13, 27–28, 36–42 ja 85–89 ning OECD suuniste II peatükk üldpoliitika kohta (punktid A.10–11 ja kommentaaride punkt 14) ning IV peatükk inimõiguste kohta (kommentaaride punktid 1–2 ja punktid 41–43) ja OECD hoolsuskohustuse suuniste II jao punktid 2.1–2.4 ning lisa küsimustes 3–5 ja 19–31).
(6) ÜRO juhtpõhimõtted 19, 22 ja 23 ning nende kommentaarid ja ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 11, 32, 46–47, 64–68 ja 82–83 ning OECD suuniste II peatükk üldpoliitika kohta (punktid A.12 ja kommentaaride punktid 18–22) ning IV peatükk inimõiguste kohta (kommentaaride punktid 3 ja punktid 42–43) ja OECD hoolsuskohustuse suuniste II jao punktid 3.1 ja 3.2 ning lisa küsimused 32–40.
(7) ÜRO juhtpõhimõte 20 ja juhtpõhimõtte 31 punkt g ning nende kommentaarid, samuti ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 49–53 ja 80 ning OECD hoolsuskohustuse suuniste II jagu (punktid 4.1 ja 5.1) ja lisa küsimused 41–47.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiiv 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.7.2007, lk 17).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).
(13) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni 6. aprilli 2022. aasta delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088) I lisa tabelis 1 näitajana nr 13 („Juhtorganite sooline mitmekesisus“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega, ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011) kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud II lisa 1. ja 2. jao näitajaga „Juhatuse nais- ja meessoost liikmete kaalutud keskmine suhe“.
(14) See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud II lisa 1. jao näitajaga „Sõltumatute juhatuse liikmete kaalutud keskmine protsent“.
(15) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 10 („Hoolsusmeetmete puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.
(16) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 4 („Kokkupuude fossiilkütusesektoris tegutsevate äriühingutega“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
(18) Komisjoni 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (ELT L 443, 10.12.2021, lk 9).
(19) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 9 („Investeeringud kemikaale tootvatesse äriühingutesse“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.
(20) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 14 („Kokkupuude vastuoluliste relvadega (jalaväe vastased miinid, kobarlahingumoon, keemia- ja bioloogilised relvad)“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.
(21) See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1818 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud artikli 12 lõike 1 punktiga b.
(22) Direktiivi 2013/34/EL artikli 18 lõike 1 punkt a: „netokäive, sealhulgas selle jaotumine tegevusvaldkondade ja geograafiliste turgude lõikes, kui need tegevusvaldkonnad ja turud erinevad üksteisest oluliselt, võttes arvesse, kuidas on korraldatud toodete müük ja teenuste osutamine.“
(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).
(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (kapitalinõuete määrus) (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).
(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
(27) Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1816, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses võrdlusaluse kirjelduses esitatava selgitusega selle kohta, kuidas kajastatakse igas esitatud ja avaldatud võrdlusaluses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid (ELT L 406, 3.12.2020, lk 1).
(28) Komisjoni 30. novembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2453, millega muudetakse rakendusmääruses (EL) 2021/637 sätestatud rakenduslikke tehnilisi standardeid seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide avalikustamisega (ELT L 324, 19.12.2022, lk 1).
(29) Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega (ELT L 406, 3.12.2020, lk 17).
(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
(31) Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega (ELT L 406, 3.12.2020, lk 17).
(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).
(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
(34) Komisjoni 30. novembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2453, millega muudetakse rakendusmääruses (EL) 2021/637 sätestatud rakenduslikke tehnilisi standardeid seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide avalikustamisega (ELT L 324, 19.12.2022, lk 1).
(35) See teave on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (ELi kliimaseadus) artikli 2 lõikega 1 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikliga 2.
(36) Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1).
(37) Arvesse võetud kapitalikulude summad on seotud järgmiste NACE koodidega:
(a) |
B.05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine, B.06 Toornafta ja maagaasi tootmine (piiratud toornaftaga), B.09.1 Nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad (ainult toornafta), |
(b) |
C.19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine, |
(c) |
D.35.1 Elektrienergia tootmine, ülekanne ja jaotus, |
(d) |
D.35.3 Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (ainult söe- ja naftaküttel elektri ja/või soojuse tootmine), |
(e) |
G.46.71 Tahke-, vedel- ja gaaskütuste jms toodete (ainult tahke- ja vedelkütuste) hulgimüük. |
Gaasiga seotud tegevusalade puhul hõlmab NACE koodi määratlus tegevusi, mille otsene KHG heide on suurem kui 270 gCO2/KWh.
(38) Avalikustamisnõue on lisatud kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 1: kliimamuutustega seotud üleminekurisk) ja on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikli 12 lõike 1 punktidega d–g ning artikli 12 lõikega 2.
(39) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 4 („Investeeringud äriühingutesse, kes ei ole ellu viinud CO2 heite vähendamise algatusi“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega, ning on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikliga 6.
(40) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 5 („Taastumatu energia tarbimise ja tootmise osakaal“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. Jaotus on aluseks põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavale näitajale, mis on esitatud sama lisa tabelis 2 näitajana nr 5 („Energiatarbimise jaotus taastumatute energiaallikate liikide kaupa“).
(41) Vastab taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikku käsitlevatele nõuetele delegeeritud õigusaktides: komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks, ja komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, kehtestades ringlusse võetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumläveni ja määrates kindlaks metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelatest ja gaasilistest transpordikütustest ja ringlusse võetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise hindamiseks.
(42) Suure kliimamõjuga sektorid on loetletud NACE jagudes A-H ja L (nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1288).
(43) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 5 („Taastumatu energia tarbimise ja tootmise osakaal“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.
(44) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 6 („Investeerimisobjektiks olevate äriühingute kasvuhoonegaaside heitemahukus“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(45) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajatena nr 1 ja 2 („Kasvuhoonegaaside heide“ ja „CO2 jalajälg“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. See teave on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikli 5 lõikega 1, artikliga 6 ja artikli 8 lõikega 1.
(46) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 3 („Investeerimisobjektiks olevate äriühingute kasvuhoonegaaside heitemahukus“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. See teave on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikli 8 lõikega 1.
(47) See teave on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (ELi kliimaseadus) artikli 2 lõikega 1.
(48) See teave on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/1818 (kliima võrdlusaluste määrus).
(49) Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 5: pangaportfell – kliimamuutustega seotud füüsiline risk: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid).
(50) Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 5: pangaportfell – kliimamuutustega seotud füüsiline risk: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid).
(51) Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 2: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: kinnisvaratagatisega laenud – tagatise energiatõhusus).
(52) See teave on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/1818 (kliima võrdlusaluste määrus).
(53) Kliimaalaste võrdlusaluste standardite määruse artikli 12 lõikes 1 on sätestatud: „Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid jätavad kõnealustest võrdlusalustest välja kõik järgmised ettevõtted:
a) |
ettevõtted, kes saavad 1 % või rohkem oma tulust kivi- ja pruunsöe uurimisest, kaevandamisest, jaotamisest või rafineerimisest, või |
b) |
ettevõtted, kes saavad 10 % või rohkem oma tulust vedelkütuste uurimisest, ammutamisest, jaotamisest või rafineerimisest, või |
c) |
ettevõtted, kes saavad 50 % või rohkem oma tulust gaaskütuste uurimisest, ammutamisest, tootmisest või jaotamisest, või |
d) |
ettevõtted, kes saavad 50 % või rohkem oma tulust elektritootmisest, mille puhul kasvuhoonegaaside heitemahukus on üle 100 g CO2 e/kWh.“ |
Artikli 12 lõikes 2 on sätestatud: „Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid jätavad kõnealustest võrdlusalustest kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõike 2 kohaste hinnanguid käsitlevate eeskirjadega välja ettevõtted, kelle puhul nad või välised andmepakkujad leiavad, et need ettevõtted kahjustavad märkimisväärselt üht või mitut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 osutatud keskkonnaeesmärki“.
(54) See avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 1: kliimamuutustega seotud üleminekurisk).
(55) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
(56) Vastab taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikku käsitlevatele nõuetele delegeeritud õigusaktides: komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks, ja komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, kehtestades ringlusse võetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumläveni ja määrates kindlaks metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelatest ja gaasilistest transpordikütustest ja ringlusse võetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise hindamiseks.
(57) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta.
(58) Komisjoni 15. detsembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta (ELT L 471, 30.12.2021, lk 1).
(59) Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 5: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid).
(60) Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 5: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid).
(61) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).
(62) Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 2: kinnisvaratagatisega laenud – tagatise energiatõhusus).
(63) Kulumäär on tegur, mida kasutatakse mitterahaliste mõjude (tonnid, hektarid, m3 jne) konverteerimiseks rahaühikutesse. Kulumäärad peaksid põhinema rahalisel hindamisel, need peavad olema teaduspõhised ja nende saamiseks kasutatavad meetodid peaksid olema läbipaistvad. Juhiseid nende meetodite kohta saab näiteks ELi-LIFE’i rahastatud projektist TRANSPARENT.
(64) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).
(65) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb a) põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 2 („Õhusaasteainete heide“); b) I isa tabelis 1 näitajana nr 8 („Vetteheide“); c) I lisa tabelis 2 näitajana nr 1 („Anorgaaniliste saasteainete heide“) ja d) I lisa tabelis 2 näitajana nr 3 („Osoonikihti kahandavate ainete heide“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(66) Eurostati järgi näitab linnastumise määral (DEGURBA) põhinev liigitus piirkonna olemust. Tuginedes linnaklastrites ja linnakeskustes elavate kohalike elanike osakaalule, liigitatakse kohalikud haldusüksused (kohalikud omavalitsused) kolme liiki piirkondadeks: i) suurlinnad (tihedalt asustatud alad), ii) linnad ja eeslinnad (keskmise asustustihedusega alad) ja iii) maapiirkonnad (hõreda asustusega alad).
(67) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
(68) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (veepoliitika raamdirektiiv) (ELT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(69) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
(70) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik (ELT L 257, 28.8.2014, lk 135).
(71) Allikas: IFC Performance Standard 6, 2012.
(72) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I isa tabelis 2 näitajana nr 7 („Investeeringud äriühingutesse, kus puudub veemajanduspoliitika“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(73) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 8 („Kokkupuude suure veestressiga aladega“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(74) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 12 („Investeeringud äriühingutesse, kus puuduvad kestlikud ookeane/meresid käsitlevad tavad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(75) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 6.2 („Veekasutus ja ringlussevõtt“ 2. Investeerimisobjektiks olevate äriühingute ringlussevõetud ja korduskasutatud vee kaalutud keskmine protsent) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(76) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 6.1 („Veekasutus ja ringlussevõtt“ 1. Investeerimisobjektiks olevate äriühingute tarbitud vee keskmine kogus (kuupmeetrites) investeerimisobjektiks olevate äriühingute tulu miljoni euro kohta) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(77) „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“, COM(2020) 380 final.
(78) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7) ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (ELT L 206, 22.7.1992, lk 7).
(79) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
(80) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 7 („Tegevus, mis mõjutab negatiivselt elurikkuse seisukohast tundlikke alasid“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(81) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 10 („Mulla degradeerumine, kõrbestumine, mulla katmine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(82) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 14 („Looduslikud liigid ja kaitsealad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(83) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
(84) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 11 („Investeeringud äriühingutesse, kus puuduvad kestlikud maakasutus-/põllumajandustavad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(85) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 12 („Investeeringud äriühingutesse, kus puuduvad kestlikud ookeane/meresid käsitlevad tavad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(86) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 15 („Raadamine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(87) Nagu on märgitud IUCNi ohustatud liikide punases raamatus ja Euroopa Komisjoni avaldatud Euroopa punases raamatus.
(88) Kliimamuutuste otsesed mõjurid tuleb esitada standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ ja saaste mõjurid standardi ESRS E2 „Reostus“ alusel.
(89) Kooskõlas komisjoni 19. detsembri 2018. aasta määrusega (EL) 2018/2026, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) IV lisa (ELT L 325, 20.12.2018, lk 18).
(90) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
(91) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 13 („Ringlusse võtmata jäätmete suhtarv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(92) Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48). See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 9 („Ohtlike jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete suhtarv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(93) Nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivis 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).
(94) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavatest näitajatest, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 13 („Tegevused ja tarnijad, mille/kelle puhul esineb märkimisväärne sunniviisilise või kohustusliku töö oht“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(95) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavatest näitajatest, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 12 („Tegevused ja tarnijad, mille/kelle puhul esineb märkimisväärne lapstööjõu kasutamise oht“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(96) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 9 („Inimõigusi käsitleva poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(97) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 11 seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.
(98) See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, kellel puuduvad hoolsuskohustuse põhimõtted küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides 1–8“ II lisa punktides 1 ja 2.
(99) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 11 („Inimkaubandust tõkestavate menetluste ja meetmete puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(100) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 1 („Investeeringud äriühingutesse, kus puudub tööõnnetuste ennetamise poliitika“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(101) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 5 („Töötajate küsimustega seotud kaebuste käsitlemise mehhanismi puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(102) See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Õnnetuste, vigastuste ja surmajuhtumite kaalutud keskmine suhe“ II lisa jaos 1 ja 2. Teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 2 („Õnnetusjuhtumite määr“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega, ja aitab võrdlusaluste halduritel avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Õnnetuste, vigastuste ja surmajuhtumite kaalutud keskmine suhe“ II lisa jaos 1 ja 2.
(103) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 3 („Õnnetusjuhtumite määr“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(104) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 12 („Korrigeerimata sooline palgalõhe“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Kaalutud keskmine sooline palgalõhe“ II lisa jaos 1 ja 2.
(105) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 8 („Liiga suur tegevjuhtide palga suhtarv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(106) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 7 („Diskrimineerimisjuhtumid“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(107) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust ja täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 10 ja tabelis 3 näitajana nr 14 („ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning Majanduskoostöö ja hargmaiseid ettevõtteid käsitlevate Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniste rikkumine“, „Tuvastatud tõsiste inimõigustealaste probleemide ja vahejuhtumite arv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides“ II lisa jaos 1 ja 2.
(108) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28).
(109) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses. Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon töötajate esindamise kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).
(*1) Soo on kindlaks määranud töötajad ise.
(110) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus (ELT L 275, 25.10.2022, lk 33).
(111) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavatest näitajatest, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajatena nr 12 ja 13 („Tegevused ja tarnijad, mille/kelle puhul esineb märkimisväärne lapstööjõu kasutamise oht“ ja „Tegevused ja tarnijad, mille/kelle puhul esineb märkimisväärne sunniviisilise või kohustusliku töö oht“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(112) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 9 („Inimõigusi käsitleva poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(113) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 11 („Puuduvad menetlused ja vastavuskontrollimehhanismid, mis võimaldaksid jälgida vastavust ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtetele ja OECD hargmaiste ettevõtete suunistele“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(114) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 11 („Inimkaubandust tõkestavate menetluste ja meetmete puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(115) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 4 („Tarnija tegevusjuhendi puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(116) See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, kellel puuduvad hoolsuskohustuse põhimõtted küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides 1–8“ II lisa jaos 1 ja 2.
(117) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 10 seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides“ ja „Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, kellel puuduvad hoolsuskohustuse põhimõtted küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides 1–8“ II lisa jaos 1 ja 2.
(118) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 14 („Tuvastatud tõsiste inimõigustealaste probleemide ja vahejuhtumite arv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.
(119) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 9 („Inimõigusi käsitleva poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(120) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 11 („Puuduvad menetlused ja vastavuskontrollimehhanismid, mis võimaldaksid jälgida vastavust ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtetele ja OECD hargmaiste ettevõtete suunistele“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(121) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 10 („ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hargmaiseid ettevõtteid käsitlevate suuniste rikkumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega; ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides“ II lisa jaos 1 ja 2.
(122) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 14 („Tuvastatud tõsiste inimõigustealaste probleemide ja vahejuhtumite arv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.
(123) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 9 („Inimõigusi käsitleva poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(124) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 11 seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.
(125) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 10 („ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hargmaiseid ettevõtteid käsitlevate suuniste rikkumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega, ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides“ II lisa jaos 1 ja 2.
(126) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 14 („Tuvastatud tõsiste inimõigustealaste probleemide ja vahejuhtumite arv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(127) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 15 („Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(128) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).
(129) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 6 („Rikkumisest teatajate ebapiisav kaitse“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(130) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 17 („Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste õigusaktide rikkumise eest tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arv ja määratud trahvide suurus“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega, Ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste õigusaktide rikkumise eest tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arv ja määratud trahvide suurus“ II lisa punktides 1 ja 2.
(131) See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 16 („Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitluse standardite rikkumise kõrvaldamiseks võetud meetmed on ebapiisavad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.
(132) Haldus-, juht- ja järelevalveorganid.
II LISA
LÜHENDID JA TERMINITE SÕNASTIK
Selles lisas on esitatud kõik Euroopa kestlikkusaruandluse standardites (ESRS) esinevad suurtähtlühendid (tabel 1) ning kõik neis määratletud mõisted (tabel 2).
Tabel 1.
Lühendid
AMS |
Automaatsed mõõtmissüsteemid |
AQI |
Õhukvaliteedi näitajad |
AR |
Kohaldamisnõuded |
AWS |
Veemajanduse liit (Alliance for Water Stewardship) |
PVT |
Parim võimalik tehnika |
PVT-SHT |
Heitetase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga |
PVT-SKTT |
Keskkonnatoime tase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga |
PVT-viitedokumendid |
Parima võimaliku tehnika viitedokumendid |
Btu |
Briti soojusühik (British thermal unit) |
CapEx |
Kapitalikulud |
CBD |
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon |
CDDA |
Määratud alade ühine andmebaas |
CEN |
Euroopa Standardikomitee |
CENELEC |
Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee |
CH4 |
Metaan |
CICES |
Ühtne rahvusvaheline ökosüsteemiteenuste klassifikatsioon |
CO2 |
Süsinikdioksiid |
CRR |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr (EL) 757/2013 (1) (kapitalinõuete määrus) |
DEGURBA |
Linnastumise määr |
DR BP-1 |
Avalikustamisnõue – kestlikkusaruannete koostamise üldine alus |
DR BP-2 |
Avalikustamisnõue – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega |
DR GOV-1 |
Avalikustamisnõue – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll |
DR GOV-2 |
Avalikustamisnõue – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid |
DR GOV-3 |
Avalikustamisnõue – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse |
DR GOV-4 |
Avalikustamisnõue – avaldus kestlikkusalase hoolsuskohustuse kohta |
DR GOV-5 |
Avalikustamisnõue – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll |
DR SBM-1 |
Avalikustamisnõue – turupositsioon, strateegia, ärimudel(id) ja väärtusahel |
DR SBM-2 |
Avalikustamisnõue – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
DR SBM-3 |
Avalikustamisnõue – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende koostoime strateegia ja ärimudeli(te)ga |
DR IRO-1 |
Avalikustamisnõue – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
DR IRO-2 |
ESRSi avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruannetega |
DNSH |
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
DR |
Avalikustamisnõuded |
EBA |
Euroopa Pangandusjärelevalve |
EK |
Euroopa Komisjon |
EMP |
Euroopa Majanduspiirkond |
EFRAG |
Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm |
EFRAG SRB |
Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma kestlikkusaruandluse komisjon |
KMH |
Keskkonnamõju hindamine |
EMAS |
Keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem |
EPC |
Energiamärgis |
E-PRTR |
Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister |
ESA |
Euroopa järelevalveasutus |
ESMA |
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve |
ESRS |
Euroopa kestlikkusaruandluse standardid |
ESRS 1 |
Euroopa kestlikkusaruandluse standard 1 – Peamised nõuded |
ESRS 2 |
Euroopa kestlikkusaruandluse standard 2 – Avalikustamise üldised reeglid |
ESRS E1 |
Euroopa kestlikkusaruandluse standard E1 – Kliimamuutus |
ESRS E2 |
Euroopa kestlikkusaruandluse standard E2 – Reostus |
ESRS E3 |
Euroopa kestlikkusaruandluse standard E3 – Vee- ja mereressursid |
ESRS E4 |
Euroopa kestlikkusaruandluse standard E4 – Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid |
ESRS E5 |
Euroopa kestlikkusaruandluse standard E5 – Ressursikasutus ja ringmajandus |
ESRS G1 |
Euroopa kestlikkusaruandluse standard G1 – Äriline käitumine |
ESRS S1 |
Euroopa kestlikkusaruandluse standard S1 – Oma töötajaskond |
ESRS S2 |
Euroopa kestlikkusaruandluse standard S2 – Töötajad väärtusahelas |
ESRS S3 |
Euroopa kestlikkusaruandluse standard S3 – Mõjutatud kogukonnad |
ESRS S4 |
Euroopa kestlikkusaruandluse standard S4 – Tarbijad ja lõppkasutajad |
EL |
Euroopa Liit |
ELi HKS |
Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem |
EWC |
Euroopa töönõukogu |
FPIC |
Eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek |
FTE |
Täistööaja ekvivalent |
GAAP |
Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted |
KHG |
Kasvuhoonegaas |
GJ |
Gigadžaul |
GRI |
Globaalne aruandlusalgatus |
GSP |
Globaalse soojendamise potentsiaal |
HFCd |
Fluorosüsivesinikud |
IED |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75//EL (2) (tööstusheidete direktiiv) |
IFC |
Rahvusvaheline Finantskorporatsioon |
IFRS |
Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid |
ILO |
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon |
IPBES |
Valitsustevaheline elurikkust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum |
IPCC |
Valitsustevaheline kliimamuutuste eksperdirühm |
ISEAL |
Rahvusvaheline Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liit |
ISO |
Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon |
ISSB |
Rahvusvaheline kestlikkusstandardite nõukogu |
ITS |
Rakenduslikud tehnilised standardid |
IUCN |
Rahvusvaheline Looduskaitseliit |
KBA |
Võtmetähtsusega elurikkad alad |
Kg |
Kilogramm |
Lb |
Nael (kaaluühik) |
LEAP |
Leia, hinda üldiselt ja konkreetselt, valmista ette |
LGBTQI |
Lesbid, geid, biseksuaalid, trans- ja intersoolised ning queer-inimesed |
MDR |
Avalikustamise miinimumnõue |
MWh |
Megavatti tunnis |
N2O |
Dilämmastikoksiid |
NACE |
Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator |
NF3 |
Lämmastiktrifluoriid |
NGO |
Valitsusväline organisatsioon |
NH3 |
Ammoniaak |
NOX |
Lämmastikoksiidid |
NUTS |
Ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus |
O3 |
Osoon |
OKA |
Osoonikihti kahandavad ained |
OECD |
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon |
OECM |
Ühe Maa kliimamudel (One Earth Climate Model) |
OpEx |
Tegevuskulud |
PBT |
Püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline aine |
PCAF |
Süsiniku arvepidamise finantspartnerlus |
PCF |
Perfluorosüsinik |
PM |
Peenosakesed |
PMT |
Püsivad, liikuvad ja toksilised ained |
POP |
Püsivad orgaanilised saasteained |
REACH |
Kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine |
SBTi |
Teaduspõhiste eesmärkide algatus |
SBTN |
Teaduspõhiste eesmärkide võrgustik |
SCE |
Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea) |
SDA |
Sektoripõhine lähenemine CO2 heite vähendamisele |
SDGd |
Kestliku arengu eesmärgid |
SDPI |
Kestliku arengu tulemusnäitaja |
SE |
Euroopa äriühing (Societas Europaea) |
SEEA |
Integreeritud keskkonnamajanduslik arvepidamise süsteem |
SEEA EA |
Ökosüsteemide arvepidamine integreeritud keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi raames |
SFDR |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088 (3) (jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus) |
SOX |
Vääveloksiidid |
VOA |
Väga ohtlik aine |
TCFD |
Kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühm |
TNFD |
Loodusega seotud finantsteabe avalikustamise töörühm |
ÜRO |
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon |
UNEP |
ÜRO Keskkonnaprogramm |
UNESCO |
ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon |
vPvBd |
Väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained |
vPvMd |
Väga püsivad ja väga liikuvad ained |
WDPA |
Maailma kaitsealade andmebaas |
WRI |
Maailma Loodusvarade Instituut |
WWF |
Maailma Looduse Fond |
Tabel 2.
ESRSis määratletud terminid
Selles tabelis on määratletud terminid, mida tuleb kasutada juhendmaterjalina kestlikkusaruannete koostamisel kooskõlas ESRSiga.
Määratletud termin |
Määratlus |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Meetmed |
Meetmed hõlmavad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Väärtusahelas osaleja |
Väärtusahela eelnevates või järgnevates etappides osalevad üksikisikud või üksused. Osalejat käsitatakse ettevõtjast järgneva etapi osalejana (nt turustajad, kliendid), kui ta saab ettevõtjalt tooteid või teenuseid; seda käsitatakse ettevõtjale eelneva etapi osalejana (nt tarnijad), kui ta pakub ettevõtjale tooteid või teenuseid, mida kasutatakse ettevõtja toodete või teenuste väljatöötamisel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Piisav töötasu |
Töötasu, mis rahuldab töötaja ja tema perekonna vajadused, võttes arvesse riigi majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganid |
Juhtorganid, millel on ettevõtja üle kõrgeim otsustusõigus, sealhulgas komiteed. Kui ettevõtja juhtimisstruktuuris puudub haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, kuuluvad siia tegevjuht ja sellise ametikoha olemasolu korral tegevjuhi asetäitja. Mõnes riigis koosnevad juhtimissüsteemid kahest tasandist, kus järelevalve ja juhtimine on eraldatud. Sellistel juhtudel kuuluvad mõlemad tasandid haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite määratluse alla. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Mõjutatud kogukonnad |
Samas piirkonnas elavad või töötavad inimesed või rühm(ad), keda/mida aruandev ettevõtja oma tegevuse või väärtusahela eelneva ja järgneva etapi kaudu on mõjutanud või võib mõjutada. Mõjutatud kogukondade hulka võivad kuuluda kogukonnad alates ettevõtja tegevuspaiga kõrval elavatest (kohalikud kogukonnad) kuni kaugemal elavate kogukondadeni. Mõjutatud kogukondade hulka kuuluvad tegelikult ja potentsiaalselt mõjutatud põlisrahvad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Aastane kogutöötasu |
Oma töötajatele makstav aastane kogutöötasu hõlmab palka, preemiaid, aktsiaid, optsioone, mittekapitalipõhiste stiimulite kavasid, pensionivara väärtuse muutust ja aasta jooksul makstavat mittekvalifitseeruvat edasilükkuvat hüvitist. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Prognoositav finantsmõju |
Finantsmõju, mis ei vasta aruandeperioodil finantsaruande kirjetes kajastamise kriteeriumidele ja mida praegused finantsmõjud ei hõlma. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Veeriskile avatud piirkond |
Valgala, kus veega seotud mitme füüsilise aspekti tõttu ühe või mitme veekogu seisund ei ole hea ja/või halveneb (nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ (4)), osutades seega olulistele vee kättesaadavuse, kvaliteedi ja kvantiteediga (sealhulgas suure veestressiga) seotud probleemidele,
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Suure veestressiga ala |
Piirkond, kus Maailma Loodusvarade Instituudi (WRI) veeohu atlase vahendi „Aqueduct“ kohaselt on veevarudest ära kasutatud vee koguosakaal suur (40–80 %) või äärmiselt suur (üle 80 %). Vt ka „veenappus“. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Seotud protsessimaterjalid |
Materjalid, mida on vaja tootmisprotsessi jaoks, kuid mis ei ole lõpptoote osa, näiteks määrdeained masinate valmistamiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Järeldused parima võimaliku tehnika (PVT) kohta |
Dokument, mis sisaldab PVT-viitedokumendi osi, milles esitatakse järeldused parima võimaliku tehnika kohta, selle tehnika kirjeldus, teave selle rakendatavuse hindamiseks, parima võimaliku tehnikaga saavutatud heitetasemed ja keskkonnatoime tasemed, keskkonnajuhtimissüsteemi miinimumsisu, sh parima võimaliku tehnikaga seotud võrdlusalused, sellega seotud seire ja tarbimistasemed ning vajaduse korral asjakohased heastamismeetmed tegevuskohas (5). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Heitetase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga |
Heitetasemete vahemik, mis on saadud tavapärastes tegutsemistingimustes PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutades, väljendatuna teatava aja keskmisena kindlaksmääratud võrdlustingimustes – st PVTga seotud heitetase. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Keskkonnatoime tase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga |
Keskkonnatoime tasemete vahemik (v.a heitetasemed), mis on saadud tavapärastes tegutsemistingimustes, kasutades PVTd või PVTde kombinatsiooni (6). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Parim võimalik tehnika (PVT) (7) |
PVT on tehnilise arendustegevuse ja selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja paremini välja arendatud aste, mis näitab selle praktilist sobivust heite piirnormide ja muude loa tingimuste määramise aluseks võtmiseks, et vältida või, kui see ei ole teostatav, vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Elurikkuse kadumine |
Bioloogilise mitmekesisuse mis tahes aspekti (st mitmekesisus geneetilisel, liigi ja ökosüsteemi tasandil) vähenemine konkreetses piirkonnas surma (sh väljasuremise), hävitamise või käsitsi eemaldamise tõttu; see võib viidata elurikkuse skaala eri osadele alates üleilmsest väljasuremisest kuni populatsiooni väljasuremiseni, mille tulemuseks on kogu elurikkuse vähenemine samas mahus. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus |
Mis tahes päritoluga elusorganismide mitmekesisus, sh maismaa-, mere- ja muudes veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides. See hõlmab geneetiliste, fenotüübiliste, fülogeneetiliste ja funktsionaalsete omaduste arvukuse ja leviku varieeruvust ning muutusi ajas ja ruumis liikide, elukoosluste ja ökosüsteemide sees ja vahel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Elurikkuse seisukohast tundlik ala |
Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad, millele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisa D liites (8). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Biosfääri terviklikkus ehk ökoloogiline terviklikkus |
Ökosüsteemi võime toetada ja säilitada ökoloogilisi protsesse ja mitmekesist organismide kooslust. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Sinine majandus |
Sinine majandus hõlmab kõiki ookeanide, merede ja rannikualadega seotud tööstusharusid ja sektoreid, olenemata sellest, kas need asuvad merekeskkonnas (nt laevandus, kalandus, energia tootmine) või maismaal (nt sadamad, laevatehased, maismaavesiviljelus ja vetikate tootmine, rannikuturism). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
PVT-viitedokument ehk ELi parima võimaliku tehnika viitedokument |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (9) (tööstusheidete kohta) artikli 13 kohaselt korraldatud teabevahetuse tulemusel koostatud dokument, mis on koostatud määratletud tegevusalade jaoks ning milles kirjeldatakse eelkõige rakendatavaid tehnikaid, praeguseid heite- ja tarbimistasemeid, parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel kaalutavaid tehnikaid ning PVT-järeldusi ja kõiki kujunemisjärgus tehnoloogiaid, pöörates erilist tähelepanu direktiivi 2010/75/EL III lisas loetletud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Altkäemaksu andmine |
Kellegi teise ebaaus veenmine enda kasuks tegutsema, pakkudes talle raha või muud meelehead. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ärimudel |
Süsteem, kuidas ettevõtja muudab sisendid oma tegevusega väljunditeks ja tulemusteks, mille eesmärk on täita ettevõtja strateegilisi eesmärke ning luua väärtust lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. ESRSis kasutatakse mõistet „ärimudel“ ainsuses, kuigi tunnistatakse, et ettevõtjatel võib olla rohkem kui üks ärimudel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ärisuhted |
Ettevõtja suhted äripartnerite, oma väärtusahela üksuste ja mis tahes muude mitteriiklike või riiklike üksustega, mis on otseselt seotud tema äritegevuse, toodete või teenustega. Ärisuhted ei piirdu otseste lepinguliste suhetega. Need hõlmavad kaudseid ärisuhteid ettevõtja väärtusahelas väljaspool esimest tasandit ja osalusi ühisettevõtetes ja -investeeringutes. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kõrvalsaadus |
Kõrvalsaaduse, mitte jäätmetena, käsitatakse ainet või eset, mis saadakse sellise tootmisprotsessi tulemusel, mille esmane eesmärk ei ole toota kõnealust ainet ega eset, kui täidetud on järgmised tingimused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
CO2 arvestusühik |
Ülekantav või kaubeldav instrument, mis kujutab endast ühe CO2 ekvivalenttonni heite vähendamist või sidumist ning mis on välja antud ja mida on kontrollitud tunnustatud kvaliteedistandardite kohaselt. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalent |
Universaalne mõõtühik, mis näitab iga kasvuhoonegaasi globaalse soojendamise potentsiaali (GWP), väljendatuna ühe süsinikdioksiidi ühiku globaalse soojendamise potentsiaalina. Seda kasutatakse ühtse alusena selleks, et hinnata erinevate kasvuhoonegaaside vabanemist või nende vabanemise vältimist. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Lapstööjõu kasutamine |
Töö, mis jätab lapsed ilma lapsepõlvest, arengupotentsiaalist ja väärikusest ning kahjustab nende füüsilist ja vaimset arengut. Selle all mõeldakse tööd, mis:
Lapsena määratletakse alla 18-aastane isik. See, kas teatavat töövormi võib nimetada lapstööjõu kasutamiseks, sõltub lapse vanusest, tehtud töö liigist ja tööajast ning töötingimustest. See varieerub sõltuvalt konkreetsest riigist ja majandussektorist. Vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonile nr 138 vanuse alampiiri kohta ei tohiks töötamise vanuse alampiir olla madalam kui vanus koolikohustuse lõppedes ning igal juhul mitte alla 15 aasta. Erandeid võib teha teatavates riikides, kus majandus ja haridusasutused ei ole piisavalt arenenud ning kehtib vanuse alampiir 14 aastat. Need erandlikud riigid määrab kindlaks Rahvusvaheline Tööorganisatsioon vastuseks asjaomase riigi eritaotlusele ning konsulteerides tööandjaid ja töötajaid esindavate organisatsioonidega. Siseriiklikud õigusaktid võivad lubada 13–15aastaste isikute töölevõtmist kerge töö tegemiseks, kui ei ole tõenäoline, et see kahjustab nende tervist või arengut või piirab nende kooliskäimist või osalemist kutse- või koolitusprogrammides. Vanuse alampiir sellisele tööle lubamisel, mis oma laadi või töötamise asjaolude tõttu ohustab tõenäoliselt noorte tervist, turvalisust või kõlblust, ei tohi olla alla 18 aasta. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ringmajandus |
Majandussüsteem, kus toodete, materjalide ja muude ressursside väärtust majanduses säilitatakse nii kaua kui võimalik, tõhustades nende kasutamist tootmises ja tarbimisel ning vähendades seega sellise kasutamise keskkonnamõju, minimeerides jäätmeid ja ohtlike ainete keskkonda sattumist olelusringi kõigis etappides, sh jäätmehierarhia kohaldamise kaudu. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ringmajanduse põhimõtted |
Euroopa ringmajanduse põhimõtted on
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Materjali ringkasutuse määr |
Materjalide, komponentide ja toodete ringlus praktikas pärast esmast kasutamist, kasutades järgmisi strateegiaid (eelistuse järjekorras):
Kasutusmäär on materjalide ringkasutuse ja materjalide üldise kasutamise suhe. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Salastatud teave |
ELi salastatud teave, nagu on määratletud nõukogu otsuses 2013/488/EL (10) ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta, või liikmesriigi salastatud teave, mis on tähistatud kõnealuse nõukogu otsuse B liite kohaselt. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kliimamuutustega kohanemine |
Tegelike ja eeldatavate kliimamuutuste ja nende mõjuga kohanemise protsess. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kliimamuutuste leevendamine |
KHG heite vähendamise protsess ja üleilmse keskmise temperatuuri tõusu hoidmine 1,5 °C juures võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega, kooskõlas Pariisi kokkuleppega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kliimamuutustele vastupanu võime |
Ettevõtja suutlikkus kohaneda kliimamuutustega ja nendega seotud suundumuste ja ebakindlusega. Kliimamuutustele vastupanu võime hõlmab suutlikkust juhtida kliimaga seotud 1. valdkonna KHG heidet ja saada kasu kliimaga seotud võimalustest, sh võimet reageerida üleminekuriskidele ja füüsilistele riskidele ning nendega kohaneda. Ettevõtja kliimamuutustele vastupanu võime hõlmab nii tema strateegilist vastupanuvõimet kui ka tegevuse vastupanuvõimet kliimamuutustega seotud muutustele, suundumustele või ebakindlusele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kliimaga seotud võimalus |
Kliimamuutustega seotud võimalik positiivne mõju ettevõtjale. Jõupingutused kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks võivad pakkuda ettevõtjatele võimalusi. Kliimaga seotud võimalused varieeruvad sõltuvalt piirkonnast, turust ja tööstusest, kus ettevõtja tegutseb. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kliimaga seotud füüsiline risk (kliimamuutustest tulenev füüsiline risk) |
Kliimamuutustest tulenevad riskid, mis võivad olla tingitud sündmusest (akuutsed riskid) või pikemaajalistest (kroonilised riskid) kliimamustrite muutustest. Akuutsed füüsilised riskid tulenevad konkreetsetest ohtudest, eelkõige sellistest ilmastikunähtustest nagu tormid, üleujutused, tulekahjud või kuumalained. Kroonilised füüsilised riskid tulenevad pikemaajalistest kliimamuutustest, nagu temperatuurimuutused ja nende mõju meretaseme tõusule, vee kättesaadavuse vähenemine, elurikkuse kadumine ning maa ja mulla viljakuse muutused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kliimaga seotud üleminekurisk |
Riskid, mis tulenevad üleminekust vähese CO2 heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele. Tavaliselt hõlmavad need poliitilisi riske, õiguslikke riske, tehnoloogiariske, tururiske ja maineriske. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kollektiivläbirääkimised |
Kõik läbirääkimised, mis toimuvad ühelt poolt tööandja, tööandjate rühma või ühe või mitme tööandjate organisatsiooni ja teiselt poolt ühe või mitme ametiühingu või nende puudumisel nende poolt vastavalt siseriiklikele õigusnormidele nõuetekohaselt valitud ja volitatud töötajate esindajate vahel, eesmärgiga:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kinnitatud juhtum (lapstööjõu kasutamine või sunniviisiline töö või inimkaubandus) |
Lapstööjõu kasutamise või sunniviisilise töö või inimkaubanduse juhtum, mis on kinnitust leidnud. Kinnitatud juhtumid ei hõlma lapstööjõu kasutamise, sunniviisilise töö või inimkaubanduse juhtumeid, mida aruandeperioodil veel uuritakse. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kinnitatud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtum |
Korruptsiooni- või altkäemaksujuhtum, mis on kinnitust leidnud. Kinnitatud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumid ei hõlma korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumeid, mida aruandeperioodi lõpu seisuga veel uuritakse. Võimalikke nõuete täitmata jätmise juhtumeid võib kinnitatuks lugeda kas ettevõtja vastavuskontrolli spetsialisti või muu samalaadset funktsiooni täitva isiku või asutuse otsusel. Kohtulik kinnitus ei ole nõutav. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Tarbija |
Üksikisikud, kes soetavad, tarbivad või kasutavad kaupu ja teenuseid isiklikuks tarbeks kas enda või teiste jaoks, kuid mitte edasimüügiks, ettevõtluseks või kaubandus-, äri-, käsitöö- või kutsetegevuseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ettevõtluskultuur |
Ettevõtluskultuur väljendab eesmärke väärtuste ja veendumuste kaudu. See suunab ettevõtja tegevust ühiste eelduste ja kontserni normide kaudu, nagu väärtused, ülesannete kirjeldused või käitumisjuhend. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Korruptsioon |
Isikule usaldatud võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil, mille ajendiks võivad olla nii üksikisikud kui ka organisatsioonid. See hõlmab sellist tegevust nagu meelehea, pettus, väljapressimine, kokkumäng ja rahapesu. See hõlmab ka mis tahes isikule või mis tahes isikult kingituse, laenu, tasu, preemia või muu eelise pakkumist või saamist, kui see on mõeldud stiimulina sellise teo tegemiseks, mis on ebaaus, ebaseaduslik või kujutab endast usalduse kuritarvitamist ettevõtja äritegevuses. See võib hõlmata rahalisi või mitterahalisi hüvitisi, nagu tasuta kaubad, kingitused ja puhkused, või spetsiaalseid isiklikke teenuseid, mida osutatakse põhjendamatu eelise saamiseks või mis võivad põhjustada moraalset survet sellise eelise saamiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Usaldusväärsed esindajad |
Isikud, kellel on piisavalt põhjalikud kogemused suhtlemisel konkreetsest piirkonnast pärinevate või konkreetse taustaga mõjutatud sidusrühmadega (näiteks naistöötajad põllumajandusettevõtetes, põlisrahvad või võõrtöötajad) ja kes saavad aidata nende tõenäolisi muresid tõhusalt edastada. Praktikas võib see hõlmata arengu ja inimõigustega tegelevaid valitsusväliseid organisatsioone, rahvusvahelisi ametiühinguid ja kohalikku kodanikuühiskonda, sealhulgas usupõhiseid organisatsioone. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Praegune finantsmõju |
Jooksva aruandeperioodi finantsmõju, mida kajastatakse raamatupidamise põhiaruannetes. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
CO2 heite vähendamise hoovad |
Leevendusmeetmete koondkategooriad, nagu energiatõhusus, elektrifitseerimine, kütuse vahetamine, taastuvenergia kasutamine, toodete muutmine ja tarneahela CO2 heite vähendamine, mis sobivad kokku ettevõtja konkreetsete meetmetega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Raadamine |
Metsastatud maa ajutine või püsiv muutmine inimtegevuse tulemusel metsastamata maaks (11). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Degradeerumine või degradeerunud ökosüsteem |
Krooniline inimmõju, mis põhjustab elurikkuse kadumist ning ökosüsteemi struktuuri, koostise ja funktsionaalsuse häireid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Sõltuvus |
Olukord, kus ettevõtja sõltub oma äriprotsessides looduslikest, inim- ja/või sotsiaalsetest ressurssidest. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Sadestumine vette ja pinnasesse |
Kas regulaarse tegevuse või juhtumite või ettevõtjate jäätmete kõrvaldamise tagajärjel keskkonda – vette või pinnasesse – kogunenud teatud hulk ainet, olenemata sellest, kas selline kogunemine toimub ettevõtja tootmiskohas või väljaspool seda. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kõrbestumine |
Maa degradeerumine kuivadel ja poolkuivadel aladel ning alaniiskete alade kuivades osades mitmesuguste tegurite, sealhulgas kliimamuutuste ja inimtegevuse tagajärjel. Kõrbestumine ei tähenda olemasolevate kõrbete loomulikku laienemist. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Vettejuhtimine |
Reovee vettejuhtimise all mõistetakse punkt- või ka hajureostusallikast veekogusse lisatud/lastud veehulka (m3) või ainet (kg BHT/päev või samaväärne mõõtühik). Heitvee väljavoolu (või vettejuhtimise) all mõistetakse töödeldud reovett, mis juhitakse vette reoveepuhastist. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Diskrimineerimine |
Diskrimineerimine võib toimuda otseselt või kaudselt. Otsene diskrimineerimine toimub siis, kui isikut koheldakse halvemini võrreldes sellega, kuidas teisi sarnases olukorras olevaid isikuid on koheldud või koheldaks, ning selle põhjus on isiku konkreetne tunnus, mis kuulub mõiste „kaitstav põhjus“ alla. Kaudne diskrimineerimine leiab aset siis, kui näiliselt neutraalne eeskiri seab mõne isiku või teatavate samade tunnustega rühma ebasoodsasse olukorda. Tuleb tõendada, et otsus paneb mõne rühma võrreldes võrdlusrühmaga ebasoodsamasse olukorda. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Topeltolulisus |
Topeltolulisusel on kaks mõõdet: mõjuga seotud olulisus ja majanduslik olulisus. Kestlikkusaspekt vastab topeltolulisuse kriteeriumile, kui see on oluline mõju perspektiivist või majanduslikust perspektiivist või mõlemast. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Toote, komponendi või materjali vastupidavus |
Toote, komponendi või materjali võime säilitada funktsioonid ja otstarve, kui seda kasutatakse ettenähtud viisil. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ökoloogiline künnis |
Künnis, mida ületades välistingimuste suhteliselt väike muutus põhjustab kiire muutuse ökosüsteemis. Kui ökoloogiline künnis on ületatud, ei pruugi ökosüsteemi sisemisest vastupanuvõimest enam piisata selle varasema olukorra taastumiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ökosüsteemi ulatus |
Ökosüsteemi vara suurus: ökosüsteemi vara on konkreetse ökosüsteemitüübiga, mida iseloomustavad eri biootilised ja abiootilised komponendid ning nende vastastikmõjud, külgnev ruum. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ökosüsteemi taastamine |
Mis tahes tahtlik tegevus, millega algatatakse degradeerunud ökosüsteemi taastumine või kiirendatakse seda. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ökosüsteemi teenused |
Ökosüsteemide panus hüvedesse, mida kasutatakse majanduslikus ja muus inimtegevuses, seega kasu, mida inimesed ökosüsteemidest saavad. Millenniumi ökosüsteemi hinnangu järgi saab ökosüsteemi teenused jagada toetavateks, reguleerivateks, varustavateks ja kultuurilisteks. Ökosüsteemi teenuste ühtses rahvusvahelises klassifikatsioonis (CICES) on esitatud ökosüsteemi teenuste liigitus. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ökosüsteem(id) |
Taime-, looma- ja mikroorganismikoosluste dünaamilisest kompleksist ja eluta keskkonnast koosnev ja nende vastastikustel mõjudel põhinev funktsionaalne üksus. Ökosüsteemide tüpoloogia on esitatud IUCNi ülemaailmses ökosüsteemide tüpoloogia 2.0 versioonis. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Heide |
Ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne eraldumine punkt- või hajaallikatest õhku, vette või pinnasesse (12). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Palgatöötaja/töötaja |
Isik, kes on ettevõtjaga töösuhtes vastavalt siseriiklikule õigusele või tavale. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Lõppkasutajad |
Üksikisikud, kes lõppkokkuvõttes kasutavad konkreetset toodet või teenust või kellele konkreetne toode või teenus on mõeldud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Võrdsed võimalused |
Üksikisikute võrdne ja mittediskrimineeriv juurdepääs haridus-, koolitus-, töö- ja karjäärivõimalustele ning õiguste kasutamisele, ilma et nad oleksid ebasoodsamas olukorras selliste kriteeriumide alusel nagu sugu, rassiline või etniline päritolu, rahvus, usutunnistus või veendumused, puue, vanus või seksuaalne sättumus. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Võrdne kohtlemine |
Võrdse kohtlemise põhimõte on Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõte, mis eeldab, et sarnaseid olukordi või sarnases olukorras olevaid isikuid käsitletakse või koheldakse ühtemoodi. ESRS S1 kontekstis tähistab mõiste „võrdne kohtlemine“ ka mittediskrimineerimise põhimõtet, mille kohaselt ei tohi esineda otsest ega kaudset diskrimineerimist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Finantsmõju |
Selliste riskide ja võimaluste mõju, mis mõjutab ettevõtja finantspositsiooni, finantstulemusi ja rahavooge lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Majanduslik olulisus |
Kestlikkusaspekt on majanduslikult oluline, kui see tingib riske ja loob võimalusi, mis mõjutavad (või millest võib põhjendatult eeldada, et need mõjutavad) ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi, rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Sunniviisiline töö |
Igasugune töö või teenistus, mida nõutakse mis tahes isikult ükskõik missuguse karistusega ähvardades ning milleks see isik ei ole ennast vabatahtlikult pakkunud. Terminiga tähistatakse kõiki olukordi, kus inimesi mis tahes meetodiga sunnitakse tööd tegema, sh nii traditsioonilist nn orjatööd kui ka tööalase ärakasutamisega seotud kaasaegseid sunnivorme, mis võivad hõlmata inimkaubandust ja kaasaegset orjandust. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Fossiilkütus |
Süsinikul põhinev taastumatu energiaallikas, näiteks tahke kütus, maagaas ja nafta. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek |
Eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek väljendab põlisrahvaste õigust määrata ise kindlaks oma poliitilised, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised prioriteedid. See kätkeb põlisrahvaste kolme omavahel seotud ja kumulatiivset õigust: õigus olla ära kuulatud, õigus osaleda ning õigus oma maale, territooriumidele ja ressurssidele. Eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek kehtib põlisrahvaste puhul ja seda tunnustatakse rahvusvahelises inimõigustealases õiguses, nimelt põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Magevesi |
Põhjavesi ja pinnavesi, mille keskmine soolsus aastas on < 0,5 ‰ (s.o vee raamdirektiivi II lisas nimetatud piirmäär). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
KHG heite vähendamine |
Ettevõtja KHG 1., 2. ja 3. valdkonna heite või KHG koguheite vähenemine aruandlusperioodi lõpus võrreldes võrdlusaasta heitega. Heite vähendamine võib tuleneda muu hulgas energiatõhususest, elektrifitseerimisest, tarnijate CO2 heite vähendamisest, elektrienergia allikate jaotuse CO2 heite vähendamisest, säästvate toodete arendamisest või aruandluspiiride või tegevuste muutumisest (nt allhange, vähenenud võimsus), tingimusel et see saavutatakse ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevas ja järgnevas etapis. Sidumist ja välditud heidet ei arvestata heite vähendamisena. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
KHG sidumine ja säilitamine |
(Inimtekkeline) sidumine tähendab KHG kõrvaldamist atmosfäärist tahtliku inimtegevuse tulemusena. See hõlmab CO2 inimtekkeliste bioloogiliste sidujate tõhustamist ning keemiatehnoloogia kasutamist, et saavutada pikaajaline sidumine ja säilitamine. Tööstuslikest ja energiaga seotud allikatest pärit süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, mis üksinda ei eemalda atmosfäärist süsinikdioksiidi, võib CO2 atmosfäärist siduda, kui seda kombineeritakse bioenergia tootmisega (bioenergia tootmine koos CO2 kogumise ja säilitamisega). Sidumisel võib toimuda taasvallandumine, mis tähendab säilitatud KHG mis tahes liikumist kavandatud hoidlast välja, nii et see siseneb uuesti atmosfääri. Näiteks kui teatava koguse CO2 eemaldamiseks kasvatatud metsas toimub metsapõleng, vallandub puudesse kogutud heide uuesti. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Globaalse soojendamise potentsiaal (GWP) |
Tegur, mis kirjeldab konkreetse KHG ühe ühiku kiirgusmõju (atmosfäärile tekitatava kahju määr) võrreldes ühe CO2 ühikuga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kasvuhoonegaasid (KHG) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 V lisa 2. osas loetletud gaasid (13). Nende hulka kuuluvad süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), väävelheksafluoriid (SF6), lämmastiktrifluoriid (NF3), fluorosüsivesinikud (HFCd) ja perfluorosüsivesinikud (PFCd). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kaebuste esitamise mehhanism |
Kõik korralised, riiklikud või mitteriiklikud, kohtulikud või kohtuvälised protsessid, mille kaudu sidusrühmad saavad esitada kaebusi ja taotleda õiguskaitset. Riiklike kohtulikke ja kohtuväliseid kaebuste esitamise mehhanisme pakuvad näiteks kohtud, töökohtud, riiklikud inimõiguste institutsioonid, OECD suuniste kohased riiklikud kontaktpunktid hargmaistele ettevõtjatele, ombudsmani büroo, tarbijakaitseasutused, reguleerivad järelevalveasutused ja valitsuse juhitavad kaebuste lahendamise bürood. Mitteriiklikud kaebuste esitamise mehhanismid on need, mida ettevõtja haldab kas üksi või koos sidusrühmadega, näiteks tegevustasandi kaebuste esitamise mehhanismid ja kollektiivläbirääkimised, sealhulgas kollektiivläbirääkimistega loodud mehhanismid. Need hõlmavad ka tööstusliitude, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna organisatsioonide või mitut sidusrühma hõlmavate rühmade hallatavaid mehhanisme. Tegevustasandi kaebuste esitamise mehhanisme haldab organisatsioon kas üksi või koostöös teiste osapooltega ning need on organisatsiooni sidusrühmadele vahetult kättesaadavad. Need võimaldavad kaebusi varakult ja otse tuvastada ja lahendada, vältides seeläbi nii kahju suurenemist kui ka kaebuste tõsisemaks muutumist. Samuti annavad need otseselt mõjutatud isikutelt saadavat olulist tagasisidet organisatsiooni hoolsuskohustuse täitmise tulemuslikkuse kohta. ÜRO 31. juhtpõhimõtte kohaselt on tõhusad kaebuste esitamise mehhanismid õiguspärased, kättesaadavad, prognoositavad, õiglased, läbipaistvad, õigustega kooskõlas ja pideva õppimise allikad. Lisaks nendele kriteeriumidele põhinevad tõhusad tegevustasandi kaebuste esitamise mehhanismid ka kaasamisel ja dialoogil. Organisatsioonil võib olla keerulisem hinnata nende kaebuste esitamise mehhanismide tõhusust, milles ta osaleb, võrreldes nendega, mille ta on loonud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhjavesi |
Kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega (14). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Elupaik |
Organismi või populatsiooni loodusliku esinemise paik või maa-ala liik. Kasutatakse ka konkreetse liigi või selle ökoloogilise niši jaoks vajalike keskkonnatunnuste tähistamiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Elupaikade killustumine |
Üldmõiste, mis kirjeldab protsesse, mille käigus elupaiga kadumine toob kaasa pidevate elupaikade jagunemise suuremaks arvuks väiksemateks, väiksema üldsuurusega paikadeks, mis on üksteisest eraldatud erinevate elupaikade maatriksiga. Elupaikade killustumine võib toimuda looduslike protsesside (nt metsa- ja rohumaapõlengud, üleujutused) ja inimtegevuse (metsandus, põllumajandus, linnastumine) tulemusena. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ahistamine |
Olukord, kui esineb kaitstud diskrimineerimisalusega seotud (nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/54/EÜ (15) alusel sugu või nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ (16) alusel religioon või veendumus, puue, vanus või seksuaalne sättumus) soovimatu käitumine, mille eesmärk või tagajärg on isiku väärikuse alandamine ning ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ohtlikud jäätmed |
Jäätmed, millel on üks või mitu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (17) (mis käsitleb jäätmeid) III lisas loetletud ohtlikku omadust. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Suure kliimamõjuga sektorid |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 (18) I lisa A–H ja L jaos loetletud sektorid (nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1288 (19)). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Mõju |
Mõju, mida ettevõtja avaldab või võib avaldada keskkonnale ja inimestele, sh mõju nende inimõigustele, ja mis on seotud tema enda tegevuse ja väärtusahela eelneva ja järgneva etapiga, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu. Mõju võib olla tegelik või võimalik, negatiivne või positiivne, lühiajaline, keskmine või pikaajaline, kavandatud või tahtmatu ning tagasipööratav või pöördumatu. Mõju võib avalduda lühikeses, keskpikas või pikas perspektiivis. Mõju näitab ettevõtja negatiivset või positiivset panust kestlikusse arengusse. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Mõjurid |
Kõik tegurid, mis põhjustavad muutusi looduses, inimtekkelises varas, looduse panuses inimeste heaks ja heas elukvaliteedis. Muutusi esile kutsuvad otsesed mõjurid võivad olla nii looduslikud kui ka inimtekkelised. Neil on otsene füüsikaline (mehaaniline, keemiline, müra, valgus jne) ja käitumist mõjutav mõju loodusele. Need hõlmavad muu hulgas kliimamuutusi, saastet, eri liiki maakasutuse muutust, invasiivseid võõrliike ja zoonoose ning ekspluateerimist. Kaudsed mõjurid toimivad hajutatult, muutes ja mõjutades nii otseseid mõjureid (nende taset, suunda või kiirust) kui ka muid kaudseid mõjureid. Kaudsete ja otseste mõjurite vastastikmõju loob erinevaid suhete, omistamise ja mõju ahelaid, mis võivad varieeruda sõltuvalt liigist, intensiivsusest, kestusest ja kaugusest. Need suhted võivad kaasa tuua ka eri liiki ülekanduva mõju. Üleilmsed kaudsed mõjurid hõlmavad majanduslikke, demograafilisi, juhtimis-, tehnoloogilisi ja kultuurilisi mõjureid. Kaudsete mõjurite hulgas pööratakse erilist tähelepanu institutsioonide (nii ametlike kui ka mitteametlike) rollile ning tootmis-, tarne- ja tarbimismudelite mõjule, mis avalduvad loodusele, looduse panusele inimeste heaks ja heale elukvaliteedile. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Mõjuga seotud olulisus |
Kestlikkusaspekt on mõju seisukohast oluline, kui see on seotud ettevõtja tegeliku või võimaliku olulise positiivse või negatiivse mõjuga inimestele või keskkonnale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Mõju seisukohast oluline kestlikkusaspekt hõlmab ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelneva ja järgneva etapiga seotud mõju, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvat mõju. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Juhtum |
Ettevõtja või pädevate asutuste poolt ametliku menetluse teel registreeritud õigustoiming või kaebus või ettevõtja kehtestatud korra kohaselt tuvastatud nõuete rikkumine. Nõuete rikkumise juhtumite kindlakstegemiseks kehtestatud menetlused võivad hõlmata juhtimissüsteemi auditeid, ametlikke järelevalveprogramme või kaebuste esitamise mehhanisme. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Põletamine |
Põletamine on jäätmete kontrollitud põletamine kõrgel temperatuuril koos energia taaskasutusega või ilma selleta. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Juhtorgani sõltumatu liige |
Juhtorgani liikmed, kes teevad sõltumatuid otsuseid ilma igasuguse välise mõju või huvide konfliktita. Sõltumatus tähendab üldiselt objektiivset ja takistamatut otsustamist. Kui seda kasutatakse meetmena, mille abil hinnata sõltumatust või liigitada haldus-, juht- ja järelevalveorganite või nende komiteede tegevjuhtkonda mittekuuluv liige sõltumatuks, tähendab see sellise huvi, ametikoha, seotuse või suhte puudumist, mis mõistliku ja teadliku kolmanda isiku seisukohast hinnates võib otsuste tegemist nõuetevastaselt mõjutada või põhjustada erapoolikut otsuste tegemist. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Põlisrahvad |
Rahvusvahelisel tasandil ei ole kokku lepitud põlisrahvaste ühtset määratlust. Tegelikkuses valitseb rahvusvahelistes asutustes üksmeel selle suhtes, milliseid rühmi võib pidada põlisrahvasteks ja tuleks sellisena eriliselt kaitsta. Üks põlisrahvaste määratlemise oluline kriteerium puudutab nende seotust traditsioonilise alaga, nagu on määratletud ILO konventsiooni nr 169 artiklis 1, milles sätestatakse, et konventsiooni kohaldatakse „a) iseseisvate riikide hõimurahvaste suhtes, kelle sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud tingimused eristavad neid teistest rahvusgruppidest ning kelle staatust reguleerivad täielikult või osaliselt nende endi tavad või traditsioonid või eriseadused või -eeskirjad; b) iseseisvate riikide rahvad, keda peetakse põlisrahvasteks, kuna nad pärinevad rahvastest, kes asustasid seda riiki või geograafilist piirkonda, kuhu riik kuulub, vallutuse või koloniseerimise või praeguste riigipiiride kehtestamise ajal, ja kes, olenemata oma õiguslikust staatusest, on säilitanud osaliselt või täielikult oma sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja poliitilised institutsioonid.“ ILO konventsiooni nr 169 artikli 1 lõikes 2 on samuti sätestatud, et „nende rühmade kindlaksmääramisel, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid, käsitatakse põhikriteeriumina põlis- või hõimude enesemääratlemist“. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kaudne KHG heide |
KHG heide, mis tuleneb ettevõtja tegevusest, kuid tekib teise ettevõtte omanduses või kontrolli all olevatest allikatest. Kaudne heide on 2. ja 3. valdkonna KHG heide kokku. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Käitis |
Paikne tehniline üksus, kus viiakse läbi üht või mitut tegevust, mis võib mõjutada heidet ja saastust. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ettevõttesisene CO2 hind |
Hind, mida ettevõtja kasutab, et hinnata investeerimis-, tootmis- ja tarbimisharjumuste muutuste finantsmõju ning võimalikku tehnoloogilist arengut ja tulevase heite vähendamise kulusid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ettevõttesisene CO2 heite maksustamise kava |
Organisatsiooniline korraldus, mis võimaldab ettevõtjal kohaldada CO2 hindu strateegiliste ja operatiivsete otsuste tegemisel. Ettevõtjad kasutavad ettevõttesiseselt tavaliselt kahte liiki CO2 hindu. Esimene liik on varihind, mis on teoreetiline kulu või tinglik summa, mida ettevõtja sisse ei nõua, kuid mida saab kasutada majandusliku mõju või kompromisside hindamiseks selliste asjade puhul nagu riskide mõju, uued investeeringud, projektide nüüdispuhasväärtus ja eri algatuste tasuvus. Teine liik on ettevõttesisene maks või tasu, mis on CO2 hind, mida nõutakse äritegevuselt, tooteliinilt või muult äriüksuselt ja mis põhineb KHG heitel (need ettevõttesisesed maksud või tasud sarnanevad ettevõttesiseste siirdehindadega). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Invasiivsed või võõrliigid |
Liigid, mille sissetoomine ja/või levimine inimtegevuse tõttu väljaspool nende looduslikku levilat ohustab bioloogilist mitmekesisust, toiduga kindlustatust ning inimeste tervist ja heaolu. „Võõrliik“ tähistab liiki, mis on sisse toodud väljaspoole selle looduslikku levilat (võõrliigi sünonüümid on „eksootiline liik“ ja „mittepärismaine liik“). „Invasiivne“ tähistab liiki, mis laieneb ökosüsteemides, kuhu see on sisse viidud, ja muudab selliseid ökosüsteeme. Seega võib liik olla võõrliik, ilma et see oleks invasiivne, või piirkonnas pärismaise liigi puhul võib see kasvada ja muutuda invasiivseks, olemata tegelikult võõrliik. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Võtmetähtsusega elurikas ala |
Alad, mis aitavad märkimisväärselt kaasa elurikkuse säilimisele kogu maailma maismaa-, magevee- ja mereökosüsteemides. Ala kvalifitseerub üleilmse võtmetähtsusega elurikkaks alaks, kui see vastab ühele või mitmele kriteeriumile 11st, mis on jagatud viide kategooriasse: ohustatud elurikkus, geograafiliselt piiratud elurikkus, ökoloogiline terviklikkus, bioloogilised protsessid ja asendamatus. Võtmetähtsusega elurikaste alade üleilmset andmebaasi haldab võtmetähtsusega elurikaste alade partnerluse nimel BirdLife International. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Maa degradeerumine |
Paljud protsessid, millest tulenevalt vähenevad või kaovad elurikkus, ökosüsteemi funktsioonid või nende kasulikkus inimestele; mõiste hõlmab kõigi maismaaökosüsteemide seisundi halvenemist. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Prügila |
Jäätmekäitluskoht jäätmete ladestamiseks maa peale või maa sisse (20). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Maasüsteem (muutus) |
Maasüsteemi maismaakomponent, mis hõlmab kõiki inimeste maakasutusega seotud protsesse ja tegevusi. Nende seas on sotsiaal-majanduslikud, tehnoloogilised ja organisatsioonilised sisendid ja korraldused, samuti maast saadav kasu ning ühiskondliku tegevuse soovimatud sotsiaalsed ja ökoloogilised tagajärjed. Mõiste „maasüsteemid“ hõlmab maakasutust (maakasutusega seotud tegevused, korraldused ja sisendid) ja maakatet (maa füüsiliste omaduste kogum, mida saab jälgida Maa seire abil). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Maakasutus (muutus) |
Konkreetse maa-ala inimkasutus teataval eesmärgil (nt elamiseks, põllumajanduseks, puhkuseks, tööstuslikuks kasutamiseks jne). Maakate mõjutab seda, kuid need ei ole sünonüümid. Maakasutuse muutus tähendab muutust maa kasutamises või majandamises inimeste poolt, mis võib kaasa tuua maakatte muutuse. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Seaduslikud esindajad |
Seaduse kohaselt või praktikas tunnustatud isikud, näiteks töötajate puhul ametiühingu valitud esindajad või muud mõjutatud sidusrühmade sarnaselt vabalt valitud esindajad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Mõjujõud |
Ettevõtja võime muuta sellise teise isiku õigusvastaseid tavasid, kes on seotud kestlikkusega seotud negatiivse mõjuga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Lobitöö |
Tegevus, mille eesmärk on mõjutada poliitika või õigusaktide koostamist või rakendamist või valitsuste, valitsusasutuste, reguleerivate asutuste, Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste või standardite kehtestajate otsustusprotsesse. Selline tegevus hõlmab järgmist (loetelu ei ole täielik):
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Tulevane KHG heide |
Hinnangud tulevase KHG heite kohta, mida tõenäoliselt põhjustavad ettevõtja põhilised varad või müüdud tooted oma kasutusaja jooksul. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Pikk kasutusiga |
Kavandatud hooldust ja vastupidavust silmas pidades viisil, mis soodustab pikemat kasutamist kui tööstusharu tavapraktika ning seda ulatuses ja viisil, mis ei kahjusta ringluspõhist töötlemist funktsionaalse eluea lõpus. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Mereressursid |
Meredes ja ookeanides leiduvad bioloogilised ja mittebioloogilised ressursid. Siia kuuluvad näiteks süvameremineraalid, kruus ja mereannid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Olulised võimalused |
Kestlikkusega seotud võimalused, millel on positiivne majanduslik mõju, mis oluliselt mõjutavad (või millest võib põhjendatult eeldada, et need mõjutavad) rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Olulised riskid |
Kestlikkusega seotud riskid, millel on negatiivne majanduslik mõju, mis oluliselt mõjutavad (või millest võib põhjendatult eeldada, et need mõjutavad) rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Olulisus |
Kestlikkusküsimus on oluline, kui see vastab mõjuga seotud olulisuse, majandusliku olulisuse või mõlema määratlusele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Mõõdikud |
Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, mida ettevõtja kasutab, et mõõta kestlikkusega seotud põhimõtete rakendamise tulemuslikkust aja jooksul, lähtudes seatud eesmärkidest, ja anda selle kohta aru. Mõõdikud aitavad samuti mõõta ettevõtja tulemusi seoses mõjutatud inimeste, keskkonna ja ettevõtjaga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Mikroplast |
Väikesed plastitükid, tavaliselt väiksemad kui 5 mm. Keskkonnas, sh meres, ning toidus ja joogivees leidub üha rohkem mikroplasti. Kui mikroplast satub keskkonda, siis see ei biolagune ja kipub kuhjuma, v.a juhul, kui see on spetsiaalselt kavandatud avatud keskkonnas biolagunevaks. Biolagunevus on keerukas nähtus, eriti merekeskkonnas. Üha enam tuntakse muret mikroplasti esinemise pärast eri keskkonnaosades (nt vesi), nende mõju pärast keskkonnale ja potentsiaalselt inimeste tervisele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Avalikustamise miinimumnõue |
Avalikustamise miinimumnõue määrab kindlaks selle teabe nõutava sisu, mille ettevõtja esitab põhimõtete, meetmete, mõõdikute või eesmärkide kohta aru andmisel kas vastavalt mõne ESRSi avalikustamisnõudele või üksusepõhiselt. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Loodusvarad |
Looduses esinevad loodusvarad (toorained), mida saab kasutada majanduslikuks tootmiseks või tarbimiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Looduspõhised lahendused |
Meetmed, mille abil kaitstakse, säilitatakse, taastatakse, kasutatakse kestlikult ja majandatakse looduslikke või muudetud maismaa-, magevee-, ranniku- ja mereökosüsteeme ning mille eesmärk on tegeleda tulemuslikult ja kohanemisvõimeliselt sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaprobleemidega ja tagada samal ajal inimeste heaolu, ökosüsteemi teenused, vastupanuvõime ja elurikkusega kaasnevad hüved. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Nullnetoeesmärk |
Ühiskondlike kliimaeesmärkide saavutamisega kooskõlas nullnetoeesmärgi kehtestamine ettevõtja tasandil tähendab
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Mittepalgatöötajad |
Ettevõtja oma töötajaskonna hulka kuuluvad mittepalgatöötajad hõlmavad nii üksikettevõtjaid, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu (iseenda tööandjad), kui ka isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Taastumatu energia |
Energia, mida ei saa pidada taastuvatest energiaallikatest pärinevaks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kontroll tegevuse üle |
Kontroll tegevuse (üksuse, tegevuskoha, tegevuse või vara) üle on olukord, kus ettevõtja suudab juhtida üksuse, tegevuskoha, tegevuse või varaga seotud tegevust ja suhteid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Võimalused |
Kestlikkusega seotud võimalused, millel on positiivne majanduslik mõju. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ületunnitöö |
Töötaja tegelikult töötatud tundide arv, mis ületab tema lepingujärgset tööaega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Oma töötajaskond / oma töötajad |
Ettevõtjaga töösuhtes olevad palgatöötajad (töötajad) ja mittepalgatöötajad, kes on kas üksikettevõtjad, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu (iseenda tööandjad), või isikud, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Osoonikihti kahandavad ained |
Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis loetletud ained. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Pakend |
Mis tahes materjalist valmistatud mis tahes laadi toode, mida kasutatakse tootjalt kasutajale või tarbijale ettenähtud kaupade (alates toorainetest kuni töödeldud kaupadeni) pakkimiseks, kaitsmiseks, käitlemiseks, tarnimiseks, ladustamiseks, veoks ja esitlemiseks (21). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Palk |
Harilik põhi- või miinimumtöötasu või mõni muu tasu kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt (täiendavate või muutuvtasudena) saab. Palgatase – aastane brutopalk ja vastav brutotunnipalk. Mediaanpalgatase – sellise palgatöötaja palk, kellest pooled palgatöötajad teenivad rohkem ja pooled vähem. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Puuetega inimesed |
Isikud, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel mitmesuguste takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Füüsilised riskid |
Kõik üleilmsed majandusettevõtted sõltuvad maasüsteemide toimimisest, näiteks stabiilsest kliimast ja ökosüsteemi teenustest, nagu biomassi (tooraine) pakkumine. Loodusega seotud füüsilised riskid tulenevad otseselt organisatsiooni sõltuvusest loodusest. Füüsilised riskid tekivad siis, kui looduslikke süsteeme ohustavad ilmastikutingimused (nt äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu põud), geoloogilised sündmused (nt seismilised sündmused, nagu maavärin), ökosüsteemi tasakaalu muutused, näiteks mulla kvaliteet või mereökoloogia, millest sõltuvad ökosüsteemi teenuste organisatsioonid. Need riskid võivad olla akuutsed, kroonilised või mõlemat. Loodusega seotud füüsilised riskid tulenevad muutustest biootilistes (eluskeskkonnaga seotud) ja abiootilistes (eluta keskkonnaga seotud) tingimustes, mis toetavad terveid ja toimivaid ökosüsteeme. Füüsilised riskid on tavaliselt asukohapõhised. Loodusega seotud füüsilisi riske seostatakse sageli kliimaga seotud füüsiliste riskidega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Planeedi taluvuspiirid |
See mõiste võimaldab hinnata ohutut tegutsemisruumi, mis on inimkonnal Maa toimimise seisukohast. Kvantifitseeritud on iga olulise Maa süsteemi protsessi piirtase, mida ei tohiks ületada, kui soovime vältida vastuvõetamatuid ülemaailmseid keskkonnamuutusi. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Poliitika |
Üldeesmärkide ja juhtimispõhimõtete kogum või raamistik, mida ettevõtja kasutab otsuste tegemisel. Poliitika kaudu rakendatakse ettevõtja strateegiat või juhtimisotsuseid, mis on seotud olulise kestlikkusaspektiga. Iga poliitika eest vastutab/vastutavad kindlaksmääratud isik(ud), selles on kindlaks määratud selle kohaldamisala ja see sisaldab üht või mitut eesmärki (mis on võimaluse korral seotud mõõdetavate eesmärkidega). Poliitika kinnitatakse ja vaadatakse läbi vastavalt ettevõtjate kohaldatavatele juhtimiseeskirjadele. Poliitikat rakendatakse meetmete või tegevuskavade kaudu. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Saastaja |
Õhus, vees või pinnases eksisteeriv aine, vibratsioon, soojus, müra, valgus või muu saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist ja/või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna nautimist või keskkonna muud õiguspärast kasutamist (22). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Saaste |
Inimtegevusest tulenev saastajate otsene või kaudne viimine õhku, vette või pinnasesse, mis võib ohustada inimeste tervist ja/või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist (23). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Pinnase saastamine |
Inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse või müra viimine pinnasesse olenemata sellest, kas see toimub ettevõtja tootmiskohas või väljaspool seda või ettevõtja toodete ja/või teenuste kasutamise kaudu, mis võib ohustada inimeste tervist ja/või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist (24). Pinnase saastajate hulka kuuluvad anorgaanilised saasteained, püsivad orgaanilised saasteained, pestitsiidid, lämmastiku- ja fosforiühendid jne. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kaitseala |
Selgelt määratletud geograafiline ala, mida tunnustatakse, kasutatakse sihtotstarbeliselt ja hallatakse õiguslike või muude tõhusate vahenditega, et saavutada looduse (koos sellega seotud ökosüsteemi teenuste ja kultuuriväärtuste) pikaajaline kaitse. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ostetud või omandatud elektri-, soojus-, auru- või jahutusenergia |
Elektri-, soojus-, auru- või jahutusenergia, mille ettevõtja on saanud kolmandalt isikult. Termin „omandatud“ tähendab olukorda, kus ettevõte ei pruugi osta elektrit otse (nt hoone üürnik), vaid energia tuuakse ettevõtte rajatisse kasutamiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Tooraine |
Toote valmistamiseks kasutatav esmane või teisene materjal. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
CO2 arvestusühikute tunnustatud kvaliteedistandardid |
CO2 arvestusühikute kvaliteedistandardid, mida kontrollivad sõltumatud kolmandad isikud ning millega tehakse nõuded ja projektiaruanded üldsusele kättesaadavaks ja tagatakse vähemalt täiendavus, püsivus ja topeltarvestuse vältimine ning sätestatakse projekti KHG heite ja sidumise arvutamise, seire ja kontrolli eeskirjad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Registreeritav tööga seotud vigastus või tervisehäire |
Tööga seotud vigastus või tervisehäire, mis toob kaasa ükskõik millise järgmistest tagajärgedest:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Taaskasutamine |
Mis tahes toimingud, mille peamiseks tulemuseks on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et need asendavad teisi materjale, mida muidu oleks kasutatud teatava funktsiooni täitmiseks, või jäätmete ettevalmistamine selle funktsiooni täitmiseks kas tootmises või majanduses laiemalt (25). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ringlussevõtt |
Taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete taastöötlemist, kuid ei hõlma jäätmete energiakasutust ega taastöötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ressursside taastamine |
Looduslike süsteemide eneseuuendamisvõime soodustamine eesmärgiga taaskäivitada inimtegevuse tõttu kahjustatud või ülekasutatud ökoloogilised protsessid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Õiguskaitsevahend/Heastamine |
Vahendid negatiivse mõju vastu võitlemiseks või selle heastamiseks. Näited: vabandused, rahaline või mitterahaline hüvitis, kahju ennetamine ettekirjutuste või mittekordumise garantiide kaudu, karistusmeetmed (kriminaal- või halduskaristused, näiteks trahvid), tagastamine, taastamine, rehabiliteerimine. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Taastuvenergia |
Taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia: tuuleenergia, päikeseenergia (soojusenergia ja fotogalvaaniline), geotermiline, ümbritseva keskkonna, loodete ja lainete energia, muu ookeani- ja hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia (26). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Taastuvad materjalid |
Materjalid, mis on saadud ressurssidest, mille ökoloogilised tsüklid või põllumajandusprotsessid kiiresti taastavad, nii et nende ja muude seotud ressursside pakutavad teenused ei satu ohtu ja jäävad kättesaadavaks järgmisele põlvkonnale. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ressursside sisend |
Ettevõtja rajatistesse sisenev ressurss. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ressursside väljund |
Ettevõtja rajatistest väljuv ressurss. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ressursikasutuse optimeerimine |
Materjalide ja toodete kavandamine, tootmine ja turustamine eesmärgiga hoida neid kasutuses kõige suurema kasutusväärtusega. Ökodisain ja pikka kasutusiga, parandamist, korduskasutamist, kasutusotstarbe muutmist, demonteerimist ja taastamist võimaldav disain on näited ressursikasutamise optimeerimise vahenditest. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Korduskasutamine |
Mis tahes toiming, millega tooteid või komponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti samal otstarbel, milleks need on loodud. See võib tähendada puhastamist või väikseid kohandusi, nii et toode/komponent on valmis järgmiseks kasutamiseks ilma oluliste muudatusteta. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Valgla |
Maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede ja mõnikord ka järvede kaudu merre ühe jõesuudme, estuaari või delta kaudu. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Riskid |
Keskkonna-, sotsiaal- või juhtimisaspektidest tulenevad kestlikkusega seotud negatiivse finantsmõjuga riskid, millel võib olla negatiivne mõju ettevõtte finantspositsioonile, finantstulemustele, rahavoogudele, juurdepääsule rahastamisele või kapitalikuludele lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Stsenaarium |
Usutav kirjeldus selle kohta, milliseks tulevik võib kujuneda; see lähtub sidusast ja sisemiselt järjepidevast eelduste kogumist peamiste liikumapanevate tegurite (nt tehnoloogiliste muutuste kiirus, hinnad) ja suhete kohta. NB! Stsenaariumid ei ole prognoosid ega ennustused, vaid neid kasutatakse selleks, et anda ülevaade arengu ja meetmete mõjust. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Stsenaariumianalüüs |
Ebakindlatest tingimustest lähtuv tulevaste sündmuste võimalike tulemuste kindlakstegemise ja hindamise protsess. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
1. valdkonna KHG heide |
Otsene KHG heide ettevõtja omandis või kontrolli all olevatest allikatest. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
2. valdkonna KHG heide |
Ettevõtja tarbitava ostetud või omandatud elektri-, auru-, soojus- või jahutusenergia tootmisel tekkinud kaudne heide. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
3. valdkonna KHG heide |
Kogu kaudne KHG heide (mis ei kuulu 2. valdkonna KHG heite alla), mis tekib aruandva ettevõtja väärtusahelas, sh nii eelnevate kui ka järgnevate etappide heide. 3. valdkonna KHG heite võib jagada 3. valdkonna kategooriatesse. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
3. valdkonna kategooria |
Üks 15st 3. valdkonna KHG heite liigist, mis on kindlaks määratud KHG protokolli ettevõttestandardis ja mida on üksikasjalikult kirjeldatud KHG protokolli ettevõtete väärtusahela (3. valdkond) arvestus- ja aruandlusstandardis (kohandatud KHG protokolli ettevõtete väärtusahela (3. valdkond) arvestus- ja aruandlusstandardi põhjal, sõnastik (2011. aasta versioon)). Ettevõtjad, kes otsustavad arvestada oma 3. valdkonna heite standardi ISO 14064–1:2018 kaudse KHG heite kategooriate alusel, võivad viidata ka ISO 14064-1:2018 punktis 5.2.4 määratletud kategooriale (v.a imporditud energiast tulenev kaudne KHG heide). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Tundlik teave |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/697 (27) (millega luuakse Euroopa Kaitsefond) määratletud tundlik teave. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Tegevuskoht |
Ühe või rohkema füüsilise käitise asukoht. Kui on tegemist rohkema kui ühe käitisega, millel on sama omanik või käitaja või erinevad omanikud või käitajad, ning teatavat taristut ja rajatisi jagatakse, võib kogu ala, millel käitis asub, pidada tegevuskohaks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Sotsiaaldialoog |
Igat liiki läbirääkimised, konsultatsioonid või lihtsalt teabevahetus valitsuste esindajate, tööandjate, nende organisatsioonide ja töötajate esindajate vahel või nende seas majandus- ja sotsiaalpoliitikaga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes. See võib olla kolmepoolne protsess, kus valitsus on dialoogi ametlik pool, või see võib koosneda kahepoolsetest suhetest ainult töötajate esindajate ja juhtkonna (või ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide) vahel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Sotsiaalkaitse |
Meetmed, mille eesmärk on vähendada ja ennetada vaesust ja haavatavust kogu elutsükli jooksul. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Pinnas/muld |
Maakoore pindmine kiht, mis asub aluspõhjakivimi ja maapinna vahel. Pinnasesse kuuluvad mineraalide osakesed, orgaaniline aines, vesi, õhk ja elusorganismid (28). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Mulla degradeerumine |
Mulla vähenev võime pakkuda sidusrühmade soovitud ökosüsteemi kaupu ja teenuseid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Mulla katmine |
Mulla katmine nii, et kaetud ala ei lase vett läbi. Pinnase muutmine vett mitteläbilaskvaks võib mõjutada keskkonda, nagu on kirjeldatud komisjoni määruses (EL) 2018/2026 (29). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Erikoormus |
Eralduva saasteaine mass valmistatud toote massi kohta. Erikoormus võimaldab võrrelda käitiste keskkonnatoimet, olenemata nende erinevast tootmismahust, ja seda ei mõjuta segamine ega lahjendamine (30). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Sidusrühmade kaasamine |
Pidev suhtlus ja dialoog ettevõtja ja tema sidusrühmade vahel, mis võimaldab ettevõtjal kuulda sidusrühmade huvidest ja muredest, neid mõista ja neile reageerida. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Sidusrühmad |
Isikud, kes saavad ettevõtjat mõjutada või keda ettevõtja mõjutab. Sidusrühmi on kaks peamist rühma:
Mõned, kuid mitte kõik sidusrühmad võivad kuuluda mõlemasse rühma. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ained |
Keemilised elemendid ja nende ühendid, v.a järgmised ained:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Probleemne aine |
Aine, mis:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Väga ohtlik aine (VOA) |
Aine, mis vastab määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele ja on kindlaks tehtud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 59 lõikega 1. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Tarnija |
Üksus, mis asub organisatsioonile väärtusahelas eelnevates etappides (st organisatsiooni tarneahelas) ja pakub toodet või teenust, mida kasutatakse organisatsiooni enda toodete või teenuste arendamiseks. Tarnija ärisuhe organisatsiooniga võib olla otsene (sageli nimetatakse teda esimese tasandi tarnijaks) või kaudne. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Tarneahel |
Kõik tegevused või protsessid, mida teostavad ettevõtjale väärtusahela eelnevates etappides asuvad üksused, kes pakuvad tooteid või teenuseid, mida kasutatakse ettevõtja enda toodete või teenuste arendamiseks ja tootmiseks. See hõlmab väärtusahela eelnevates etappides tegutsevaid üksusi, kellega ettevõtjal on otsene seos (neid nimetatakse sageli esimese tasandi tarnijaks), ja üksusi, kellega ettevõtjal on kaudne ärisuhe. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Pinnavesi |
Siseveekogud, v.a põhjavesi; üleminekuvesi ja rannikuvesi, välja arvatud keemilise seisundi osas, mispuhul on hõlmatud ka territoriaalvesi (37). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kestlikkusaspektid |
Keskkonna- ja sotsiaalsed ning inimõigustealased ja juhtimistegurid, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (38) artikli 2 punktis 24 määratletud jätkusuutlikkustegurid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kestlikkusaruanne |
Ettevõtja haldusaruande eraldi osa, kus esitatakse kestlikkusaspekte käsitlev teave, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EÜ (39) ja ESRSiga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kestlikkusega seotud võimalused |
Keskkonna, sotsiaalvaldkonna või juhtimisega seotud ebakindlad sündmused või tingimused, mis realiseerumise korral võivad avaldada olulist positiivset mõju ettevõtja ärimudelile või strateegiale ja eesmärkide saavutamise ja väärtuse loomise võimekusele ning võivad seega mõjutada ettevõtja ja tema äripartnerite otsuseid seoses kestlikkusaspektidega. Nagu mis tahes muid võimalusi, mõõdetakse kestlikkusega seotud võimalusi kombinatsioonina mõju ulatusest ja esinemise tõenäosusest. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kestlikkusega seotud riskid |
Keskkonna, sotsiaalvaldkonna või juhtimisega seotud ebakindlad sündmused või tingimused, mis realiseerumise korral võivad avaldada olulist negatiivset mõju ettevõtja ärimudelile või strateegiale ja eesmärkide saavutamise ja väärtuse loomise võimekusele ning võivad seega mõjutada ettevõtja otsuseid ja ärisuhteid seoses kestlikkusaspektidega. Nagu mis tahes muud riskid, on kestlikkusega seotud riskid kombinatsioon mõju ulatusest ja esinemise tõenäosusest. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kestlikkusega seotud mõju |
Mõju, mida ettevõtja oma tegevuse või ärisuhetega avaldab või võib avaldada keskkonnale ja inimestele, sh inimõigustele. Mõju võib olla tegelik või võimalik, negatiivne või positiivne, lühiajaline, keskmine või pikaajaline, kavandatud või tahtmatu ning tagasipööratav või pöördumatu. Mõju näitab ettevõtja negatiivset või positiivset panust kestlikusse arengusse. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Süsteemsed riskid |
Riskid, mis tulenevad kogu süsteemi kokkuvarisemisest, mitte selle üksikute osade rikkest. Neid iseloomustavad tagasihoidlikud murdepunktid, mis kaudselt kombineerudes tekitavad suuri tõrkeid koos füüsiliste ja üleminekuriskide vastasmõju kuhjumisega (ülekanduv mõju), kuna üks kadu vallandab teiste ahela ja süsteemid ei suuda pärast šokki tasakaalu taastada. Näiteks võib tuua mõne ökosüsteemide koosluste struktuuris kriitilist rolli täitva tugiliigi, näiteks kalaani kadumise. Kui 1900. aastatel olid kalaanid küttimise tõttu peaaegu välja suremas, muutusid ranniku ökosüsteemid järsult ja biomassi tootmine vähenes märkimisväärselt. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Eesmärgid |
Mõõdetavad, tulemustele orienteeritud ja ajaliselt piiritletud sihid, mida ettevõtja soovib saavutada seoses olulise mõju, riskide või võimalustega. Ettevõtja võib need kehtestada vabatahtlikult või need võivad tuleneda ettevõtja suhtes kehtivatest õiguslikest nõuetest. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ohustatud liigid |
Euroopa punasesse raamatusse või IUCNi punasesse raamatusse kantud ohustatud liigid, sealhulgas taimestik ja loomastik, millele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisa 7. jaos. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Koolitus |
Ettevõtja tehtud algatused, mille eesmärk on säilitada ja/või parandada oma töötajate oskusi ja teadmisi. Koolitus võib hõlmata erinevaid meetodeid, näiteks kohapealset koolitust ja veebikoolitust. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Üleminekukava |
Konkreetset liiki tegevuskava, mille ettevõtja võtab vastu seoses strateegilise otsusega ja milles käsitletakse järgmist:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kliimamuutuste leevendamise üleminekukava |
Ettevõtja üldise strateegia osa, milles sätestatakse ettevõtja eesmärgid, meetmed ja ressursid üleminekuks vähese CO2 heitega majandusele, sh sellised meetmed nagu KHG heite vähendamine seoses eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5 °C ja kliimaneutraalsus. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Üleminekuriskid |
Riskid, mis tulenevad vastuolust organisatsiooni või investori strateegias ja juhtimises ning muutuvast regulatiivsest, poliitilisest või ühiskondlikust maastikust, kus organisatsioon tegutseb. Muutused, mille eesmärk on kliimale või loodusele tekitatud kahju peatamine või ümberpööramine, nagu valitsuse meetmed, murranguline tehnoloogia, turumuutused, kohtuvaidlused ja tarbijaeelistuste muutumine, võivad kõik tekitada või muuta üleminekuriske. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kasutajad |
Kestlikkusaruannete kasutajad on üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajad (olemasolevad ja potentsiaalsed investorid, laenuandjad ja muud võlausaldajad, sealhulgas varahaldurid, krediidiasutused, kindlustusandjad), samuti muud kasutajad, sh ettevõtja äripartnerid, ametiühingud ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ja valitsusvälised organisatsioonid, valitsused, analüütikud ja teadlased. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Väärtusahel |
Kõik tegevused, ressursid ja suhted, mis on seotud ettevõtja ärimudeli ja väliskeskkonnaga, milles ta tegutseb. Väärtusahel hõlmab tegevusi, ressursse ja suhteid, mida ettevõtja kasutab ja millele ta tugineb oma toodete või teenuste loomisel alates väljatöötamisest kuni tarnimise, tarbimise ja olelusringi lõppemiseni. Asjakohased tegevused, ressursid ja suhted on muu hulgas:
Väärtusahel hõlmab osalejaid, mis asuvad väärtusahelas ettevõtjast eelnevates ja järgnevates etappides. Väärtusahelas ettevõtjast eelnevates etappides osaleja (nt tarnijad) pakub ettevõtjale tooteid või teenuseid, mida kasutatakse ettevõtja oma toodete ja teenuste väljatöötamisel. Väärtusahela järgnevate etappide üksused (nt turustajad, kliendid), saavad ettevõtjalt tooteid või teenuseid. ESRSis kasutatakse terminit „väärtusahel“ ainsuses, kuigi tunnistatakse, et ettevõtjatel võib olla mitu väärtusahelat. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Väärtusahela töötaja |
Isik, kes teeb tööd ettevõtja väärtusahelas, olenemata ettevõtjaga sõlmitud lepinguline suhte olemasolust või sellise suhte olemusest. ESRSis kuuluvad väärtusahela töötajate hulka kõik ettevõtja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide töötajad, keda ettevõtja oluliselt mõjutab või võib mõjutada. See hõlmab mõju, mis on seotud ettevõtja enda tegevusega, ja väärtusahelat, sh ettevõtja toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu. See hõlmab kõiki töötajaid, kes ei kuulu oma töötajate määratluse alla (oma töötajad on ettevõtjaga töösuhtes olevad palgatöötajad (töötajad) ja mittepalgatöötajad, kes on kas üksikettevõtjad, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu (iseenda tööandjad), või isikud, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“). (NACE kood N78). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Töötasu |
Brutotöötasu, mille hulka ei kuulu muutuvkomponendid, nagu ületunnitöö ja tulemuspalk, ega toetused, välja arvatud juhul, kui need on garanteeritud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Jäätmed |
Kõik ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama (40). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Jäätmehierarhia |
Jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse tähtsuse järjekord (41):
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Jäätmekäitlus |
Jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sh nende toimingute järelevalve ning jäätmekõrvaldamiskohtade järelhooldus, sh vahendaja ja edasimüüja meetmed (42). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Reovesi |
Vesi, mis oma kvaliteedi, kvantiteedi või esinemise aja tõttu ei oma edasist otsest väärtust seoses otstarbega, milleks seda kasutati või milleks seda toodeti. Ühe kasutaja reovesi võib olla mõne teise kasutaja jaoks potentsiaalne sisend. Jahutusvett ei loeta reoveeks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Veetarbimine |
Ettevõtja (või rajatise) piiridesse võetud vee hulk, mida aruandlusperioodi jooksul ei ole suunatud tagasi veekeskkonda või kolmandale isikule. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Veeheide |
Organisatsiooni piiridest väljuvate ja aruandeperioodi jooksul pinnavette, põhjavette või kolmandatele isikutele suunatavate heitvee ja muu vee summa. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Veemahukus |
Parameeter, mis näitab seost vee mahulise aspekti ja loodud tegevusühiku (tooted, müük jne) vahel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Vesi (ringlusse võetud ja korduskasutatud) |
Vesi ja reovesi (puhastatud või puhastamata), mida on enne ettevõtja territooriumilt ärajuhtimist kasutatud rohkem kui üks kord, et vähendada veenõudlust. See võib toimuda sama protsessi käigus (ringlussevõtt) või muu protsessi osana samas (oma või teiste ettevõtjatega jagatavas) rajatises või ettevõtja mõnes teises rajatises (korduvkasutus). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Veenappus |
Mageveeressursi mahuline küllus või selle puudumine. Nappust põhjustab inimtegevus ja see sõltub inimeste veetarbimise mahust võrreldes teatava piirkonna veeressursside mahuga. Olukorda kuivas piirkonnas, kus vett on väga vähe, kuid puudub ka inimeste veetarbimine, ei käsitata seega veenappusena, vaid pigem kuivusena. Veenappus on füüsiline ja objektiivne tegelikkus, mida saab piirkonniti ja aja jooksul järjepidevalt mõõta. Veenappus kajastab pigem magevee füüsilist küllust kui seda, kas see vesi sobib kasutamiseks. Näiteks võib piirkonnas olla rikkalikult veevarusid (ja seega ei peeta seda veenappuses piirkonnaks), kuid seal võib olla nii tõsine reostus, et need varud ei sobi inim- või ökoloogiliseks kasutuseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Veevõtt |
Kõigist allikatest ettevõtja piiridesse võetud vee kogus, mis on ette nähtud kasutamiseks aruandeperioodil. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Töötajate esindajad |
Töötajate esindajad tähendab järgmist:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Töö ja eraelu tasakaal |
Inimese töö- ja eraelu rahuldav tasakaal. Töö- ja eraelu tasakaal laiemas tähenduses ei hõlma mitte ainult perekondlike või hoolduskohustustega seotud töö- ja eraelu tasakaalu, vaid ka aja jaotust tööl oldud aja ja peale perekondlike kohustuste ka muu eraelu vahel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Tööga seotud ohud |
Tööga seotud ohud võivad olla järgmised:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Tööga seotud juhtum |
Töö tagajärjel või töö käigus tekkinud juhtum, mis võib põhjustada või põhjustab vigastusi või tervisehäireid. Juhtumid võivad olla tingitud näiteks elektriprobleemidest, plahvatusest, tulekahjust, ülevoolust, ümberpaiskumisest, lekkest, veevoolust, purunemisest, lõhkemisest, lõhustamisest, kontrolli kaotamisest, libisemisest, komistamisest ja kukkumisest, keha liikumisest pingevabas olukorras, keha liikumisest pingeolukorras, šokist, hirmust, vägivallast töökohal või ahistamisest (nt seksuaalne ahistamine). Vigastust või tervisehäiret põhjustavat juhtumit nimetatakse sageli õnnetuseks. Juhtumit, mis võib põhjustada vigastusi või tervisehäireid, kuid ei tee seda, nimetatakse ohuolukorraks, äärepealseks juhtumiks või riskantseks situatsiooniks. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 757/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(5) Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv).
(6) Komisjoni 10. veebruari 2012. aasta rakendusotsus, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) osutatud andmete kogumist ning PVT-viitedokumentide väljatöötamist ning nende kvaliteedi tagamist käsitlevate suuniste kohta (ELT L 63, 2.3.2012, lk 1).
(7) Direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv)) artikli 3 punkt 10.
(8) Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, p. 1).
(9) Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv).
(10) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).
(11) Komisjoni 6. aprilli 2022. aasta delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ seotud teabe sisu ja esitamise üksikasjad, kestlikkuse näitajate ja kestlikkusele avalduva negatiivse mõjuga seotud teabe sisu, metoodika ja esitusviis ning keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamise ja kestliku investeerimise eesmärkidega seotud teabe sisu ja esitusviis lepingueelsetes dokumentides, veebisaitidel ja perioodilistes aruannetes (ELT L 196, 25.7.2022, lk 1)) I lisa punkt 21.
(12) Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määruse (EL) 2020/852 (millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, ELT L 198, 22.6.2020, lk 13) artiklid 2 punkt 20.
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).
(16) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (ELT L 303, 2.12.2000, lk 16).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(19) Komisjoni 6. aprilli 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1288, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ seotud teabe sisu ja esitamise üksikasjad, kestlikkuse näitajate ja kestlikkusele avalduva negatiivse mõjuga seotud teabe sisu, metoodika ja esitusviis ning keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamise ja kestliku investeerimise eesmärkidega seotud teabe sisu ja esitusviis lepingueelsetes dokumentides, veebisaitidel ja perioodilistes aruannetes (ELT L 196, 25.7.2022, lk 1).
(20) Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ (prügilate kohta, EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1) artikli 2 punkt g.
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiivi (94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10) artikli 3 punkt 1.
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik) artikli 2 punkt 10.
(23) Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv).
(24) Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv).
(25) Direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 3 punkt 15.
(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, ELT L 328, 21.12.2018, lk 82) artikli 2 punkt 1.
(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149).
(28) Direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv)) artikli 3 punkt 21.
(29) Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/2026, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis (EMAS)) IV lisa (ELT L 325, 20.12.2018, lk 18).
(30) Komisjoni 10. veebruari 2012. aasta rakendusotsus, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) osutatud andmete kogumist ning PVT-viitedokumentide väljatöötamist ning nende kvaliteedi tagamist käsitlevate suuniste kohta.
(31) Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1).
(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/41/EÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta (ELT L 125, 21.5.2009, lk 75).
(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1).
(34) Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv).
(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik.
(38) Määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris
(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
(40) Direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 3 punkt 1.
(41) Direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 4 punkt 1.
(42) Direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 3 punkt 9.
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2023/2772/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)