(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1631/2005 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „Hiina“) ja Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“) pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes. Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Pärast alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist vähendas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 855/2010 (3) ühe äriühingu suhtes kohaldatavat individuaalset tollimaksu 14,1 %-lt 3,2 %-le.

(3)

Pärast Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe impordiga piirdunud meetmete aegumise läbivaatamist (edaspidi „esimene aegumise läbivaatamine“) taaskehtestas nõukogu oma rakendusmäärusega (EL) nr 1389/2011 (4) kõnealusest riigist pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(4)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas vastavalt 28. augustil 2013 ja 1. juulil 2014 alusmääruse artikli 11 lõike 4 kohaselt kaks uut eksportijat käsitlevat läbivaatamist. Rakendusmäärusega (EL) nr 569/2014 (5) kehtestas komisjon ühe uue Hiina eksportiva tootja (6) toodetud trikloroisotsüanuurhappe suhtes 32,8 % individuaalse tollimaksu. Teine Hiina eksportiv tootja (7) võttis oma taotluse uurimise käigus ametlikult tagasi ja sellest tulenevalt lõpetas komisjon uurimise komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/392 (8).

(5)

Pärast aegumise läbivaatamist taaskehtestas komisjon määrusega (EL) 2017/2230 (9) Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“).

(6)

Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes praegu kehtivad individuaalsed dumpinguvastased tollimaksud jäävad vahemikku 8,1–32,8 %. Kõikide muude eksportivate tootjate suhtes kohaldatavad dumpinguvastased tollimaksud on 42,6 %.

(7)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1209 (10) algatas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 4 kolm uut eksportijat käsitleva läbivaatamise. Taotlused esitasid Hebei Xingfei Chemical Co., Ltd (edaspidi „Hebei Xingfei“), Inner Mongolia Likang Bio-Tech Co., Ltd (edaspidi „Mongolia Likang“) ja Shandong Lantian Disinfection Technology Co., Ltd (edaspidi „Shandong Lantian“) (edaspidi „taotluse esitajad“). 13. aprillil 2022 lõpetati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/619 (11) uurimine kõigi taotlejate suhtes.

(8)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega otsustas komisjon, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 5. detsembril 2022 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe liitu suunatud impordi suhtes aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (12) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(9)

Komisjon algatas ühe Hiina eksportiva tootja tõttu 30. märtsil 2023 komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/712 (13) Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2017/2230 kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete uut eksportijat käsitleva läbivaatamise, tunnistades kõnealuse eksportiva tootja impordi suhtes kohaldatava tollimaksu kehtetuks ja kehtestades kõnealuse impordi registreerimise nõude. Kõnealust uut eksportijat käsitlevat läbivaatamist taotles Hebei Xingfei ja selle käsitlusala piirdus taotluse esitaja dumpingu uurimisega.

(10)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate (14) avaldamist sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse. Läbivaatamistaotluse esitasid 5. septembril 2022 äriühingud ERCROS S.A ja Electroquímica de Hernani S.A. (edaspidi „taotluse esitajad“) liidu trikloroisotsüanuurhappe tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Taotluse esitajad on ainsad trikloroisotsüanuurhappe tootjad liidus. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas nende toodang 100 % liidu trikloroisotsüanuurhappe toodangust.

(11)

Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju jätkumise või kordumise.

(12)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2021 kuni 30. septembrini 2022 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2019 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(13)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Peale selle andis komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi teada taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ja Hiina ametiasutustele ning kutsus neid üles uurimises osalema.

(14)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(15)

Pärast algatamist väitsid Hebei Jiheng Chemical Co., Ltd (edaspidi „Hebei Jiheng“), Heze Huayi Chemical Co., Ltd (edaspidi „Heze Huayi“) ja Puyang Cleanway Chemicals Co., Ltd (edaspidi „Puyang Cleanway“), kes olid end menetluses huvitatud isikutena registreerinud, et läbivaatamistaotluses ei esitatud dumpingu kordumise tõenäosust näitavaid positiivseid tõendeid. Need kolm huvitatud isikut väitsid, et taotluses veo- ja kindlustustasude arvutamiseks kasutatud andmed ei kajastanud Hiina eksportijate ja tootjate kantud tegelikke kulusid ning et taotluse esitaja ei avalikustanud ekspordihinna arvutamiseks kasutatud valitud faktuurarvete kohta piisavalt andmeid, mis mõjutas nende õigust ennast menetluses kaitsta. Seega väitsid Hiina tootjad, et läbivaatamistaotluses ei esitatud ekspordihinna ja dumpingumarginaali mõistlikku arvutust. Samuti esitasid huvitatud isikud üldise väite, et võrdlusriigi andmete kasutamine normaalväärtuse arvutamiseks ei ole põhjendatud, sest asjaomane sektor Hiinas ei ole moonutatud.

(16)

Komisjon leidis, et taotluse esitaja esitatud kolm ekspordihinna arvutamiseks kasutatud meetodit, mis põhinevad Comexti andmebaasil, TARICil ja ELi suunatud ekspordi valitud arvetel, pakuvad mõistlikku alust dumpingu kordumise tõenäosuse hindamisel kasutatava ekspordihinna arvutamiseks. Seoses valitud arvetel põhineva meetodiga sisaldas huvitatud isikutele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud taotluse versioon peale selle kõiki olulisi tõendeid ja mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid konfidentsiaalsena esitatud andmetest, mis võimaldab huvitatud isikutel teostada oma kaitseõigust kogu menetluse vältel. Tuletatakse meelde, et alusmääruse artikkel 19 ning üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu artikli 6 punkt 5 võimaldavad kaitsta konfidentsiaalset teavet olukorras, kus avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse konkurentsieelise või avaldaks olulist kahjustavat mõju teabe andjale või isikule, kellelt ta kõnealuse teabe sai. Konfidentsiaalsena esitatud teave kuulub nendesse kategooriatesse. Igal juhul esitas taotluse esitaja taotluse konfidentsiaalsete osade sisu kokkuvõtted ja asjakohased arvulised vahemikud. Seega järgiti poolte kaitseõigust, tehes huvitatud isikutele tutvumiseks kättesaadavaks taotluse versiooni, mis sisaldas kõiki olulisi tõendeid. Andmete, sealhulgas veokulude andmete kasutamist käsitlevad väited olid üldised ega olnud seotud asjaomaste äriühingute või asjaomase sektori konkreetse olukorraga. Taotluse esitaja tugines Drewry maailma konteineriindeksile, milles on esitatud usaldusväärne võrdlusalus rahvusvaheliste veokulude arvutamiseks, ning selle kohta, et kõnealused veokulud on ebamõistlikud, ei esitatud mingeid tõendeid. Peale selle ei peetud siseriikliku veo konkreetseid kulusid Hiinas puuduseks, mis kahjustaks menetluse algatamiseks piisavate tõendite esitamise normi, võttes arvesse taotluse esitaja arvutatud suurt dumpingumarginaali (üle 110 %). Seepärast lükati huvitatud isikute kõnealused väited tagasi.

(17)

Mis puudutab väiteid, et liidu tootmisharu on väidetavast kahjust taastunud ning et väited kahju jätkumise ja kordumise kohta on põhjendamatud, siis tuletatakse meelde, et olulise kahju kohta järelduse tegemine nõuab muu hulgas alusmääruse artikli 5 lõike 2 punktis d kirjeldatud asjakohaste tegurite uurimist. Alusmääruse artikli 5 lõike 2 sõnastuse kohaselt peab taotlus sisaldama teavet, mis käsitleb väidetavalt dumpinguhinnaga impordi mahu muutusi, sellise impordi mõju samasuguse toote hinnale liidu turul ning sellest tulenevat mõju, mida import avaldab liidu tootmisharule, nagu seda kajastavad liidu tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased (mitte tingimata kõik) tegurid ja näitajad, näiteks need, mis on loetletud artikli 3 lõigetes 3 ja 5. See on mutatis mutandis kohaldatav ka tõenäosuse analüüsile.

(18)

Samuti ei pea olulise kahju (ja seega selle jätkumise või kordumise tõenäosuse) kindlakstegemiseks kõik tegurid halvenema. Lisaks ei tähenda muude liidu tootmisharu olukorda mõjutada võivate tegurite olemasolu tingimata seda, et dumpinguhinnaga impordi mõju kõnealusele tootmisharule ei ole oluline (sama kehtib ka tõenäosuse analüüsi kohta). See kehtib seda enam aegumise läbivaatamise puhul, kus keskendutakse sellele, mis juhtuks meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Peale selle võib dumpinguvastastel meetmetel olla aegumise läbivaatamise korral teatav positiivne mõju (näiteks liidu müügi tehasehinna tasemel ühikuväärtusele, teataval määral varudele ja brutokasumile) isegi siis, kui kahju tekitamine üldiselt jätkub.

(19)

Seoses väitega, et uurimisaluse toote suhtes dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine ei ole liidu huvides, tuletas komisjon meelde, et aegumise läbivaatamise taotluste puhul ei ole õiguslikku kohustust uurida liidu huve. Dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõikes 2 on sätestatud järgmine: „Aegumise läbivaatamine algatatakse, kui taotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine“. Kokkuvõttes on komisjoni talitused seisukohal, et taotluse esitaja esitas kolme ekspordihinna arvutuse näol piisavalt tõendeid, mis osutavad olukorrale, kus Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe impordist tuleneva dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline, ning mille põhjal oli uurimise algatamine seaduse alusel põhjendatud.

(20)

Komisjon andis algatamisteates teada, et kooskõlas alusmääruse artikliga 17 võib ta teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu.

(21)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teabe.

(22)

Endast andsid teada ja küsitud teabe esitasid kolm sõltumatut importijat: Productos QP S.A., Fluidra Comercial Portugal ja Chimigien SRL. Koostööd tegevate importijate väikese arvu tõttu otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(23)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates märgitud teabe.

(24)

Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha teised võimalikud eksportivad tootjad (kui neid on), kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(25)

Endast ei andnud teada ega esitanud küsitud teavet ükski eksportiv tootja.

(26)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Küsimustikule vastuseid ei saadud.

(27)

Komisjon saatis küsimustikud kahele teadaolevale liidu tootjale, kelle toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 100 % liidu trikloroisotsüanuurhappe toodangust. Algatamise päeval tehti samad küsimustikud elektrooniliselt kättesaadavaks kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (15). Küsimustikud tehti kättesaadavaks ka sõltumatutele importijatele ja kasutajatele samal kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil.

(28)

Vastused küsimustikule saadi kahelt liidu tootjalt. Eksportivad tootjad küsimustikule ei vastanud. Küsimustikule vastasid kolm sõltumatut importijat ja üks kasutaja.

(29)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ega Hiina valitsus koostööd ei teinud, tehti järeldused dumpingu ja kahju kohta vastavalt alusmääruse artiklile 18 kättesaadavate faktide põhjal. Sellest anti teada Hiina Rahvavabariigi esindusele Euroopa Liidu juures. Selle kohta märkusi ei esitatud.

(30)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle teabe, mille koostööd teinud isikud dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks kättesaadavaks tegid.

(31)

Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(32)

26. oktoobril 2023 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile asjaomastele isikutele anti võimalus teatava aja jooksul avalikustamise kohta märkusi esitada.

(33)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Kõigile vastava taotluse esitanud isikutele võimaldati ärakuulamine.

(34)

Uurimisalune toode on trikloroisotsüanuurhape ja sellest valmistatud tooted (tuntakse ka rahvusvahelise mittekaubandusliku nimetuse „sümkloseen“ all).

(35)

Aegumise läbivaatamisega seotud uurimises on vaatlusalune toode Hiina RVst pärit uurimisalune toode, mis praegu kuulub CN-koodide ex 2933 69 80 ja ex 3808 94 20 (TARICi koodid 2933698070 ja 3808942020) alla.

(36)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus, kinnitas aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(37)

Komisjon järeldas seetõttu, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(38)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega tõenäoliselt kaasneks Hiina RVst pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(39)

Statistilistest andmetest nähtub, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi trikloroisotsüanuurhapet Hiina RVst liitu ligikaudu 40 000 tonni. Komisjon järeldas, et see kogus on representatiivne, sest see moodustab 60–70 % uurimisaluse toote koguimpordist liitu. Seepärast keskenduti uurimises dumpingu jätkumise tõenäosusele.

(40)

Nagu on märgitud põhjenduses 29, ei teinud ükski Hiina eksportija/tootja aegumise läbivaatamisega seotud uurimises koostööd. Seetõttu teatas komisjon 16. jaanuaril 2023 Hiina ametiasutustele, et kuna Hiina RV eksportivad tootjad ei teinud koostööd, kavatses komisjon kohaldada oma järelduste suhtes alusmääruse artiklit 18. Komisjon kutsus Hiina RVd selle kohta märkusi esitama. Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(41)

Sellest tulenevalt põhinesid dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta tehtud järeldused kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatel faktidel, eeskätt läbivaatamistaotluses esitatud teabel ning statistilistel andmetel, mis pärinesid Eurostatilt, andmebaasist Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“), (16) andmebaasist USITC DataWeb, (17) föderaalselt elektrikomisjonilt (Comisión Federal de Electricidad), (18) energia reguleerimise komisjonilt (Comisión Reguladora de Energía), (19) riiklikult statistika- ja geograafiainstituudilt (Instituto Nacional de Estadística y Geografía) (20) ja äriühingu Rot Química veebisaidilt, (21) ning Mehhiko äriühingu CYDSA (22) ametlikult veebisaidilt avalikult kättesaadaval teabel.

(42)

5. detsembril 2022 saatis komisjon Hiina valitsusele Hiina RV ametiasutustele mõeldud dumpinguvastase küsimustiku. See küsimustik edastati Hiina valitsusele, et ta saaks esitada oma seisukohad taotluses sisalduvate tõendite kohta, mille alusel väideti, et Hiina siseturul esineb uurimisaluse toote puhul olulisi moonutusi, mille tõttu on põhjendatud kohaldada alusmääruse artikli 2 lõiget 6a. Nagu on rõhutatud põhjenduses 26, ei vastanud Hiina valitsus küsimustikule ega esitanud märkusi toimikus sisalduvate taotluse esitaja esitatud tõendite kohta, sealhulgas komisjoni talituste töödokumendi „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses) (edaspidi „aruanne“) kohta.

(43)

16. jaanuaril 2023 teavitas komisjon Hiina RV ametiasutusi oma kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja võtta Hiina RVs esinevate kõnealuste moonutuste kohta järelduste tegemisel aluseks kättesaadavad faktid. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust.

(44)

Seepärast põhinesid allpool oluliste moonutuste olemasolu kohta esitatud järeldused alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt kättesaadavatel faktidel. Komisjon tugines eelkõige läbivaatamistaotluses sisalduvale teabele ja muudele avalikult kättesaadavatele teabeallikatele, nagu andmebaasid ja asjaomased veebisaidid.

(45)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid Hiina RV puhul oluliste moonutuste esinemisele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(46)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada väidetavate oluliste moonutuste uurimiseks vajalikku teavet. Lisaks kutsus komisjon algatamisteates kõiki huvitatud isikuid tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas avaldamist teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta (23). Nagu on märgitud põhjenduses 26, siis Hiina valitsus küsimustikule ei vastanud ja huvitatud isikud ei esitanud tähtaja jooksul ühtegi märkust alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et ta kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(47)

Algatamisteate punktis 5.3.2 täpsustas komisjon ka seda, et komisjonile kättesaadavaid tõendeid arvesse võttes on kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a Hiina RV puhul võimalik sobiv võrdlusriik moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal normaalväärtuse kindlaksmääramiseks käesoleval juhul Mehhiko. Samuti märkis komisjon, et ta uuris alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(48)

10. märtsil 2023 teavitas komisjon huvitatud isikuid teatega asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, et ta valis võrdlusriigiks Mehhiko. Samuti teavitas komisjon huvitatud isikuid sellest, et ta määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks teabe põhjal, mis on kättesaadav Mehhiko tootja CYDSA kohta, kes toodab uurimisaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluvat toodet. Mehhiko ainsa trikloroisotsüanuurhappe tootja ROT Química müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmed ei olnud avalikult kättesaadavad. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. Kolm huvitatud isikut Hiinas esitasid märkusi, mida on käsitletud allpool punktis 3.4.3.

(49)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(50)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(51)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(52)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud järgmine: „Olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

(53)

Kuna alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b esitatud loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki asjaolusid. Lisaks võib loetelu eri asjaolude esinemise tõestamiseks kasutada samu fakte. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb aga teha kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka ekspordiriigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kui ekspordiriigi majandusliku ja halduskorra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(54)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(55)

Selle sätte kohaselt avaldas komisjon Hiina RV kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“), (24) milles on kogutud teavet riigi jõulise sekkumise kohta majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetsete moonutuste kohta seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Aruanne lisati uurimise algatamise etapis uurimistoimikusse ja huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisalduvad tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada.

(56)

Taotluses esitati aruannet täiendavaid lisatõendeid trikloroisotsüanuurhappe sektoris esinevate oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Täpsemalt osutati taotluses, et Hiina trikloroisotsüanuurhappe tootmisharu iseloomustab valitsuse ulatuslik sekkumine ja et trikloroisotsüanuurhappe tootmiskulude kõikide elementide puhul esineb olulisi moonutusi. Eeskätt osutati taotluses moonutustele seoses järgnevaga.

(57)

Hiina valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitajate esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul, samuti ei ole komisjon saanud märkusi Hiina eksportivatelt tootjatelt.

(58)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada Hiina RV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas avalikult kättesaadavatel allikatel põhinevas aruandes sisalduvate tõendite alusel. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist Hiina RV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased Hiina RVs oluliste moonutuste olemasolu kinnitamiseks.

(59)

Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning Hiina RV majandust juhitakse sellest lähtudes. Selle peamine põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, see tähendab need kuuluvad kogu rahvale ja on töörahva ühisomandis“. Riigi omanduses olevat majandust peetakse rahvamajanduse juhtivaks jõuks ning riigil on volitus tagada majanduse tugevdamine ja kasv (25). Hiina majanduse üldine korraldus seega mitte ainult ei võimalda valitsusel oluliselt majandusse sekkuda, vaid talle on antud sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, milles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ja tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, see tähendab, et seadusega lubatakse neid arendada kõrvuti riigi omandiga (26).

(60)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina õiguse kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida on kinnitatud põhiseaduse artikli 1 sõnastuses. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (27). See näitab, et HKP kontroll Hiina majanduse üle on väljaspool kahtlust ning kasvab veelgi. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning see avaldub märksa tugevamini, kui on tavapärane teistes riikides, kus valitsus rakendab üldist makromajanduslikku kontrolli vabaturujõudude toimimise piires.

(61)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitiliste sihtidega, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (28). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(62)

Esiteks on Hiina majandus üldise halduskontrolli tasandil reguleeritud keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Asjaomased kavad hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikud, samas kui riigi tasandi kavades püstitatakse üldisemaid eesmärke. Kavades on kindlaks määratud ka vahendid, mille abil toetada asjakohaseid tootmisharusid/sektoreid, ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad siiani täpseid toodangueesmärke. Kavades on kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja toodud tööstussektorid ja/või projektid ning seatud neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii era- kui ka riigile kuuluvad ettevõtted peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga ette nähtud oludele ja seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused lähtuvad kavade süsteemist ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima kavades kehtestatud prioriteete (vt ka punkt 3.4.1.5 allpool) (29).

(63)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil Hiina RV finantssüsteemis riigi omanduses olevad äri- ja arengupangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.4.1.8 allpool) (30). Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, nagu aktsia-, võlakirja- ja erakapitaliturud jne. Ka need finantssektori osad on institutsioonide ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhusat toimimist, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (31).

(64)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, kahjustades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (32). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning mitmesuguseid investeeringutega seotud stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (33).

(65)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhiaksioomidel, millega võimaldatakse ja soodustatakse mitmesugust riigi sekkumist. Riigi selline oluline sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (34).

(66)

Hiina RVs moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, mis on riigi omanduses või tegutsevad selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all. Uurimisaluse toote sektoris on riigi omandi määr märkimisväärne ning täielikult või osaliselt kuuluvad riigile paljud trikloroisotsüanuurhappe tootjad, näiteks Sinopec Jianghan Salt Chemical Hubei (kuulub lõppkokkuvõttes 100 % SASACile) (35), China Salt Changzhou Chemical (kuulub lõppkokkuvõttes osaliselt Changzhou omavalitsuse investeerimisgrupile ja Jiangsu provintsi finantsbüroole) (36) või Nanning Chemical Industry Co (mille kontrolliv aktsionär on 100 % riigile kuuluv Nanning Chemical Industry Group) (37). Võttes arvesse, et HKP sekkumine tegevuse üle otsustamisse on saanud reegliks ka eraettevõtetes, (38) kusjuures HKP on hakanud juhtima peaaegu kõiki riigi majanduse aspekte, on HKP struktuuride kaudu äriühingutele avaldatava riigi mõju tulemus, et ettevõtjad on valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve all, kuna riigi ja partei struktuurid on Hiina RVs omavahel väga tugevalt seotud.

(67)

Sarnast kontrolli- ja poliitilise järelevalve taset võib täheldada asjaomaste tööstusliitude, nagu Hiina naftakeemia- ja keemiatööstuse liidu (valdkondliku tööstusliidu) tasandil. Naftakeemia- ja keemiatööstuse liidu põhikirja artikli 3 kohaselt aktsepteerib organisatsioon „registreerimis- ja haldusasutuste, parteitööd juhtiva asutuse ning asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“ (39). Ka Hiina keemiaettevõtete ühendus, mis tutvustab end kui „liitu, kuhu kuulub üle 200 liikmesüksuse, kes on keemiatööstuse tuumikettevõtted“, (40) märgib oma põhikirja artiklis 2, et ta „täidab põhiseadust, seadusi, määrusi ja riigi poliitikat, järgib sotsialismi põhiväärtusi, edendab patriootlikku mõtteviisi, on ühiskondlikult moraalne ning tugevdab teadlikult aususe ja enesedistsipliini ülesehitamist“. Peale selle loob keemiaettevõtete ühendus oma põhikirja artikli 3 kohaselt „Hiina Kommunistliku Partei organisatsiooni, viib ellu parteilist tegevust ja tagab parteiorganisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused“ ning nõustub sarnaselt naftakeemia- ja keemiatööstuse liiduga „tegutsema registreerimis- ja haldusasutuste, parteitööd juhtivate asutuste ning asjaomaste tootmisharu juhtasutuste ärisuuniste, järelevalve ja juhtimise all“ (41).

(68)

Seega ei saa turutingimustel tegutseda isegi uurimisaluse toote sektori eraomandis olevad tootjad. Sektoris on nii riigile kuuluvad kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud ka allpool punktis 3.4.1.5.

(69)

Peale majanduse kontrollimise riigile kuuluvate ettevõtete kaudu ja muude vahenditega saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid, tagades ettevõtetes riigi esindatuse. Kuigi Hiina õigusaktidega ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastavat omandiõigust kajastavana, (42) on nii riigile kuuluvates kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. Hiina RV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP rakuke (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) (43) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Ent alates vähemalt 2016. aastast on HKP kindlustanud oma õigust kontrollida äriühingutes tehtavaid äriotsuseid poliitilise põhimõttena, (44) sealhulgas avaldades eraettevõtetele survet, et seada nn patriotism esikohale ja järgida partei põhimõtteid (45). On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest, ning suurenes surve anda HKP organisatsioonidele viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomases äriühingus (46). Need õigusnormid on üldkohaldatavad Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas uurimisaluse toote tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(70)

Lisaks avaldati 15. septembril 2020 dokument „HKP keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul erasektoris ühisrinde töö tõhustamiseks“ (edaspidi „suunised“), (47) millega laiendati parteikomiteede rolli eraettevõtetes veelgi. Suuniste punktis II.4 on sätestatud, et „[m]eil tuleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tegevust ja tõhustada selles valdkonnas tehtavat tööd“, ning punktis III.6 on öeldud, et „[e]raettevõtetes tuleb veelgi enam tõhustada parteitööd, võimaldada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning lasta partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena“. Seega rõhutatakse nende suunistega HKP rolli olulisust äriühingutes ja teistes erasektori üksustes ning püütakse seda suurendada (48).

(71)

Uurimise käigus leidis kinnitust, et trikloroisotsüanuurhappesektoris juhtival kohal olevad töötajad on üldjuhul ka HKP liikmed või täidavad parteiülesandeid. Kui tuua näiteks eespool nimetatud äriühingu Sinopec Jianghan Salt Chemical Hubei, siis on lausa seitse äriühingu juhtkonna liiget samaaegselt tegevad HKPs (49).

(72)

HKP sekkumine äriotsustesse on ilmne ka kontserni tasandil, nagu nähtub äriühingu esitatud kättesaadavatest dokumentidest. Sinopeci kontserni 2022. aasta aruandes on märgitud, et „[ä]riühing parandab pidevalt partei ülesehitamiseks tehtava töö kvaliteeti, hoides ülal töötajate moraali, tugevdades distsipliini kontrolli ja järelevalve vallas, aidates direktorite nõukogul viia tõhusalt ellu mitmesuguseid otsuseid ja korraldusi ning tagades äriühingu kõrgetasemelise arengu“, (50) ning Sinopeci veebisaidil on partei rolli kontsernis kirjeldatud järgmiselt: „Tugevdada partei juhtrolli äriühingu juhtimise parandamises, [---] edendada parteiorganisatsiooni, et võimaldada tal teha otsuseid loetelu kohta, mis käsitleb partei ülesehitamise ja muude aspektidega seotud peamisi küsimusi, ning tagada parteiorganisatsioonile võimalus eelnevalt uurida ja arutada loetelu peamiste äri- ja juhtimisküsimuste kohta, mis puudutavad ühtlasi sisekontrolli juhtimist ja mis lisatakse [---] otsuseid vajavate küsimuste loetellu, töötada peakorteris välja otsuste tegemise süsteem ja infosüsteem, mis soodustab otsustamispädevuste loetelu koostamist, võtta seda loetelu otsustamisprotsessis arvesse ja anda selle protsessi kohta teavet. Käsitada peamiste ärijuhtimisküsimuste eelnevat uurimist ja arutamist parteirühma juhtimisülesannete igakülgse täitmise olulise aspektina [---]“ (51).

(73)

Riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel (vt ka punkt 3.4.1.8 allpool) ning tooraine ja muude sisendite tarnimisel avaldavad turule täiendavat moonutavat mõju (52). Seega võimaldab riigi esindatus äriühingutes reovee käitlemisel kasutatavate kemikaalide ja muudes tootmisharudes (näiteks finants- ja sisendisektoris) Hiina valitsusel hindu ja kulusid mõjutada.

(74)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad kavade rakendamist vastaval madalamal valitsemistasandil. Üldiselt toob Hiina RV planeerimissüsteem kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille valitsus on määratlenud strateegiliste või muul viisil poliitiliselt olulistena, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (53).

(75)

Hiina ametiasutused on kehtestanud mitu poliitikameedet, millega suunatakse uurimisaluse toote sektori toimimist. Tooraineid käsitlevas 14. viisaastakuplaanis (54) on otseselt käsitletud uurimisaluse toote sektorit, märkides, et „[t]ootmisvõimsuse suurenemist karbamiidi, ammooniumfosfaadi, kaltsiumkarbiidi, naatriumhüdroksiidi ja kollase fosfori sektorites reguleeritakse rangelt. Uutes projektides järgitakse olemasoleva tootmisvõimsusega sama koguse asendamise või suurema tootmisvõimsuse asendamise põhimõtet“ (55). Peale selle on naatriumhüdroksiid, üks peamine tooraine uurimisaluse toote tootmisel, kantud tööstuses struktuurimuudatuste elluviimist käsitlevas 2019. aasta suuniskataloogis (56) piirangutega tootmisharude loetellu: „[h]iljuti ehitatud naatriumkarbonaadi (välja arvatud maa all ringlev naatriumkarbonaat ja troonamaagist tootmine), naatriumhüdroksiidi (välja arvatud naatriumhüdroksiidi ioonmembraanilise tootmise rajatis, kus jäätmetes sisalduv sool täielikult ära kasutatakse) ja väävelhappe tootmisvõimsus, mille aastane toodang on alla 300 000 tonni“ (57).

(76)

Provintside tasandil kutsutakse Shandongi 14. viisaastakuplaanis keemiatööstuse arendamise kohta (58) kohalikke omavalitsusi „täiel määral ära kasutama naatriumhüdroksiidi ning kloori ja vesiniku koostootmisega seotud tootmisvõimsuse eeliseid, kiirendama keemiliste soolade tööstuse vertikaalset laiendamist ja ulatuslikumat horisontaalset ühendamist ning parandama kloorleeliste, naatriumkarbonaadi ja broomi süvatöötlemist, [---] juhendama traditsioonilist kloorleeliste järgtööstust laienema peenkemikaalide suunas ning tagama monokloriidi kujul kloori järgneva süvatöötlemise projektide kavandamine“ (59). Plaani punktis III.2.3 keskendutakse keemiliste soolade tööstusele ja nähakse ette valitsuse järgmine tegevus: „Soodustada kloorleeliste tootmisvõimsuse vähendamise asendamist ja rangelt kontrollida tootmisvõimsust. [---] Julgustada soolhappejääkide ulatuslikku kasutamist kloori ja vesiniku tootmiseks“ (60).

(77)

Samamoodi on Jiangsu 14. viisaastakuplaanis keemiatööstuse kõrgetasemelise arendamise kohta (61) märgitud järgmine: „[t]ööstusbaasi ja -eeliste põhjal parandatakse kohandamise ja optimeerimise teel märgatavalt tööstuse kontsentreerumisest saadavat kasu, maakasutusmäära ning tootmistegureid ja väljundeid [---] ning tööstusahela laiendamisega kvaliteetsetele toodetele saavutatakse provintsi kloorleeliste tootmisharu kvaliteetne areng“ (62). Peale selle on valitsusasutustel kavas kujundada tööstusstruktuuri selles sektoris järgmiselt: „[k]ooskõlas riiklikust tööstuspoliitikast tulenevate nõuetega – kontrollida rangelt ülemäärase tootmisvõimsusega tootmisharudes uut tootmisvõimsust ning tagada samaväärse või väiksema asendusvõimsuse kasutuselevõtt kõrgetasemeliseks tehnoloogiliseks ümberkujundamiseks ja ajakohastada poliitikanõuetele vastavaid projekte – kontrollitakse selliste toodete nagu naatriumhüdroksiidi tootmisvõimsust, kusjuures üldine tootmismaht jääb praegusele tasemele. Võtta ühinemiste ja ümberkorralduste, vananenud seadmete kõrvaldamise, tootmisvõimsuse asendamise ja horisontaalsete ühenduste kaudu investeeringute kaasamisel põhinevaid valitsuse juhitud ja äriühingute vabatahtlikke meetmeid, tagada tootmisvõimsuse asendamise indeksist lähtuvate tehingute turule orienteeritus ning suunata tootmisvõimsus, ressursid ja turud jõulistele äriühingutele ja need integreerida. Luua kloorleeliste tootmisharus juhtivad tuumikettevõtted, optimeerida tööstusstruktuuri ja ressursside eraldamist ning suurendada kontsentratsioonitaset“ (63).

(78)

Veel üks näide vabaturujõude mõjutavast valitsuse poliitikast on Jiangxi 14. viisaastakuplaan naftakeemiatööstuse kõrgetasemelise arendamise kohta, (64) milles on kehtestatud konkreetsed eesmärgid seoses sektori väljunditega („[ü]ldeesmärk. Püüda saavutada 2025. aastaks tööstuse mahuks ligikaudu 500 miljardit jüaani, millest 150 miljardit jüaani moodustab naftakeemiatööstus, 100 miljardit jüaani peenkemikaalitööstus, 80 miljardit jüaani uute keemiliste materjalide tööstus ja 80 miljardit jüaani kloorleeliste kemikaalide tööstus“) (65) ning kirjeldatud tööstuspoliitika täiendavaid eesmärke: „Kasutada täielikult ära Jiangxi kivisoolaressursse, parandada Jiangxi kloorleelistoodete kvaliteeti, suurendada kloorleeliste järgtööstuses selliste toodete osakaalu, milles kasutatakse kloori ja vesinikku, optimeerida kloorleeliste tootmisharus toodete struktuuri ning kujundada ressursieelistest konkurentsieelised turul“ (66).

(79)

Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib Hiina valitsus seega peaaegu kõiki nii uurimisaluse toote sektori kui ka eelnevate sisendite arendamise ja toimimise aspekte.

(80)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, et motiveerida ettevõtteid järgima reovee käitlemisel kasutatavate kemikaalide tootmisharuga seotud avaliku poliitika eesmärke. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(81)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb vormiliselt põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui Hiina RV asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikkuses ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (67).

(82)

Peale selle on Hiina RV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandi ja maakasutusõigustega (68). Kogu maa kuulub riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa) ja selle eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Ent sageli neid õigusnorme ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (69). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (70).

(83)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse uurimisaluse toote tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse eeskirju. Selle tulemusel mõjutavad ka neid äriühinguid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmise tagamisest. Olemasolevate tõendite põhjal võib järeldada, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka reovee käitlemisel kasutatavate kemikaalide sektoris. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks.

(84)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse uurimisaluse toote sektoris diskrimineerival viisil või nende täitmise tagamine on ebapiisav.

(85)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa Hiina RVs täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on pärsitud. Hiina RV ei ole ratifitseerinud mitut peamist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad asutamisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (71). Siseriikliku õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Ent see organisatsioon ei ole riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (72). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end elanikuks registreerinud, satub ebasoodsasse tööolukorda ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (73). Need asjaolud põhjustavad Hiina RVs palgakulude moonutusi.

(86)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et reovee käitlemisel kasutatavate kemikaalide tootmisharus ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad sektorit palgakulude moonutused nii otseselt (vaatlusaluse toote või selle tootmiseks vajaliku põhitooraine valmistamisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiina RVs sama tööhõivesüsteemi).

(87)

Hiina RV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud. Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (74) ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (75) ning sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega rakendavad ka pangad korrapäraselt Hiina valitsuse kindlaks määratud avalikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (76). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (77).

(88)

Kuigi tunnistatakse, et mitmesugustes õigusaktides sätestatu kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimise järeldused (78) sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(89)

Näiteks on Hiina valitsus selgitanud, et isegi eraomandis olevate kommertspankade otsused peab HKP üle vaatama, kuna need peavad olema kooskõlas riikliku poliitikaga. Üks riigi kolmest peamisest eesmärgist panganduse juhtimise valdkonnas on tugevdada partei juhtrolli pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas tegevuse ja juhtimisega seotud küsimustes (79). Samuti tuleb nüüd kommertspankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumides võtta arvesse eelkõige seda, kuidas nad „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenivad strateegilisi ja arenevaid tööstusharusid“ (80).

(90)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud mitmesugustel põhjustel sageli moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt väita, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (81).

(91)

Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (82). Seetõttu antakse laene pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja peamistes tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja kapitalikulu ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(92)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väiksed, et soodustada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(93)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris jõuti nominaalse intressimäära liberaliseerimiseni, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Viitintressimääraga või sellest madalama määraga laenude osatähtsus moodustas 2018. aasta lõpus endiselt vähemalt kolmandiku kõigist antud laenudest (83). Hiina RV ametlik meedia on hiljuti teatanud, et HKP kutsus üles „juhtima laenuturu intressimäära allapoole“ (84). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(94)

Üldine laenumahu kasv Hiina RVs viitab kapitalipaigutuse tõhususe halvenemisele, ilma et oleks mingeid märke laenuandmise karmistamisest, nagu oleks ootuspärane moonutusteta turukeskkonnas. Seetõttu on viivislaenude arv kiiresti suurenenud, kusjuures Hiina valitsus on mitu korda otsustanud kas vältida maksejõuetusi, luues nn zombie-ettevõtteid, või kanda võlad üle (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(95)

Hoolimata turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest mõjutavad Hiina RV ärilaenude süsteemi olulised moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(96)

Käesoleva uurimise käigus ei esitatud tõendeid, mis näitaksid, et uurimisaluse toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses. Seetõttu mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(97)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Olemasolevad tõendid näitavad, et punktides 3.4.1.2 kuni 3.4.1.5 ja aruande I osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool punktides 3.4.1.6 kuni 3.4.1.8 ja aruande II osas esitatud tootmistegurite kirjelduse kohta.

(98)

Komisjon tuletab meelde, et uurimisaluse toote tootmiseks on vaja teatavaid sisendeid. Kui trikloroisotsüanuurhappe tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgesti samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks rakendatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(99)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada uurimisaluse toote omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses ning samuti on kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamise, tööjõu jne) kulud ebausaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiina RVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud Hiina RVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendite jne kohta. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(100)

Pärast avalikustamist esitasid Hebei Jiheng, Heze Huayi ja Puyang Cleanway oluliste moonutuste esinemise kohta mitu märkust.

(101)

Esiteks väitsid Hebei Jiheng, Heze Huayi ja Puyang Cleanway, et aruanne ei ole enam ajakohane, võttes eeskätt arvesse alates selle avaldamisest nii ELi kui ka Hiina majanduses toimunud märkimisväärseid muutusi, sealhulgas ELi tootmisharudele subsiidiumide andmist, et soodustada ELi uute tööstuspoliitika eesmärkide järgimist, või sekkumist äriühingute investeeringutesse ja otsuste tegemisse.

(102)

Väitega, mille kohaselt aruanne on väidetavalt aegunud, ei saa nõustuda. Komisjon märkis, et aruanne on ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina ametiasutuste avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud kolmandate isikute esitatud aruannetele, akadeemilistele uuringutele ja teadlaste artiklitele ning muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele tuginev terviklik dokument. Kuigi aruanne tehti avalikult kättesaadavaks 2017. aasta detsembris, on selles esitatud järeldused enamjaolt jätkuvalt asjakohased, ning igal juhul täiendasid neid käesoleva uurimise käigus kogutud lisatõendid, nagu on kirjeldatud eelkõige põhjendustes 66 ja 67, 69 kuni 72 või 75 kuni 78. Lisaks oli kõigil huvitatud isikutel piisavalt võimalusi aruannet ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, täiendada või kommenteerida ning ükski isik ei ole esitanud märkusi ega tõendeid, mis aruandes sisalduvad allikad või andmed ümber lükkaksid. Mis puudutab ELi tööstuspoliitikat ja subsiidiume käsitlevaid argumente, siis märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt analüüsitakse ühte või mitut selles sättes loetletud moonutavat elementi seoses hindade ja kuludega eksportivas riigis. Kulude struktuur ja hinnakujundus teistel turgudel, näiteks ELis, ei oma käesoleva uurimismenetluse puhul mingit tähtsust. Seepärast lükati ka see väide tagasi.

(103)

Teiseks väitsid Hebei Jiheng, Heze Huayi ja Puyang Cleanway, et komisjon tõlgendas valesti Hiina sotsialistliku turumajanduse doktriini olemust ning samuti ei analüüsinud ta põhjalikult Hiina majanduse struktuuri ega suhteid vaba turu ja HKP juhtkonna vahel. Hebei Jiheng, Heze Huayi ja Puyang Cleanway toetasid oma argumenti väitega, et HKP keskkomitee ja riiginõukogu 2020. aasta mai arvamuses uuel ajastul sotsialistliku turumajandussüsteemi parandamise kiirendamise kohta on muu hulgas korratud, et sotsialistliku turumajandussüsteemi reformimisel tuleks igati austada turumajanduse üldreeglit, minimeerida valitsusepoolset otsest tururessursside eraldamist ja otsest sekkumist mikromajanduslikku tegevusse, täielikult ära kasutada turu otsustavat rolli ressursside eraldamisel ning suurendada valitsuse rolli turutõrgete tõhusal kõrvaldamisel.

(104)

See argument tuli tagasi lükata. Sotsialistliku turumajanduse süsteem toimib kogu Hiina RV seadusandlikus ja majanduslikus struktuuris ning sellega antakse HKP-le tegelik juhtroll kõikides olulistes majandusküsimustes, mis hõlmab kontrolli finantssüsteemi ja kapitaliressursside üle, määratledes majandussektoreid vastavalt nende strateegilisele tähtsusele, personaliküsimuste, sealhulgas kõikidele olulistele ametikohtadele töötajate määramise kontrollimist, parteiüksuste/-komiteede ametliku võrgustiku kaudu majanduspoliitika koordineerimist kõikides riigiasutustes ja majanduses jne. Kontekstivälised tsitaadid valitud poliitikadokumentidest ei suuda muuta järeldust, et partei/riik valitseb täielikult riigi majanduse üle, nagu ilmneb mitte üksnes eespool punktides 3.4.1.2–3.4.1.9 esitatud tõenditest, vaid ka nendest samadest poliitikadokumentidest, milles on küll osutatud turujõudude austamisele, kuid allutatud need HKP strateegilistele eesmärkidele (85).

(105)

Kolmandaks vaidlustasid Hebei Jiheng, Heze Huayi ja Puyang Cleanway komisjoni järelduse, mille kohaselt tehakse Hiina majanduse üle tööstuse planeerimise süsteemi kaudu üldist halduskontrolli. Eksportivad tootjad väitsid, et need kavad on üksnes suunised ega avalda Hiina äriühingutele siduvat mõju. Eksportivate tootjate arvamuse kohaselt ei pannud komisjon samuti tähele, et kavade aluseks olevates peamistes põhimõtetes on rõhutatud kavade turule orienteeritust. Peale selle on 14. viisaastakuplaanis eksportivate tootjate väitel rõhutatud, et austada tuleks põhilisi turureegleid, ent samal ajal peaks valitsus täielikult ära kasutama ettevõtete rolli ressursside eraldamise otsuste tegemisel ja tugevdama nende olulist positsiooni otsuste tegemisel. Seepärast peaks komisjon viima seoses 14. viisaastakuplaani ja muude tööstuskavadega läbi põhjaliku analüüsi, selle asemel et viidata üheleainsale isoleeritud avaldusele ja teha selle põhjal erapoolikuid järeldusi.

(106)

Vastusena argumendile Hiina kavandamisdokumentide laadi kohta juhib komisjon tähelepanu asjaolule, et Hiina majandus on tõepoolest hõlmatud viisaastakuplaanide keerulise võrgustikuga, millest lähtuvad kõikide tasandite ametiasutuste otsused. Vastupidiselt eksportivate tootjate väitele peab komisjon viisaastakuplaane siduvateks dokumentideks. See ilmneb nii aruande punktis 4.3 osutatud kohaldatavatest õigusaktidest kui ka kavandamisdokumentidest endist. Näiteks sisaldab 14. viisaastakuplaan konkreetselt kavandamise rakendamise mehhanismi tõhustamist käsitlevat jagu, milles on märgitud järgmine: „Seoses siduvate näitajate, suurte ehitusprojektide ning ülesannetega avalike teenuste, keskkonnakaitse, ohutuse ja muudes käesolevas plaanis sätestatud valdkondades tuleb selgitada vastutavad isikud ja kavandada nõuded, et eraldada avalikke vahendeid, suunata ja kontrollida ühiskondlikke ressursse ning tagada kavandatud lõpuleviimine. Mis puudutab eeldatavaid näitajaid ja ülesandeid käesolevas plaanis sätestatud tööstuse arendamise ja struktuursete kohanduste valdkondades, siis nende täitmisel tuleb peamiselt tugineda turuosaliste rollile. Kõikide tasandite valitsused peavad looma soodsa poliitilise, tööstusliku ja õigusliku keskkonna“ (86).

(107)

Neljandaks väitsid Hebei Jiheng, Heze Huayi ja Puyang Cleanway, et mitte kõik trikloroisotsüanuurhappe tootjad ei ole riigile kuuluvad ettevõtted ja et isegi kui riik omab mõnda ettevõtet või investeerib neisse, siis ei tõesta see valitsuse sekkumist nende äriühingute tegevusse. Eksportivad tootjad lisasid Hiina äriühinguseaduse artiklile 11 osutades, et HKP ja asjaomaste äriühingute vahelised seosed ei näita tingimata valitsuse kontrolli äriühingu tegevuse üle.

(108)

Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt on asjaolu, et asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all, üks element, mille mõju tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel arvesse võtta. Samas isegi kui riigile kuuluvad ettevõtted ei ole asjaomases sektoris valdavad, siis on riigi omand vaid üks olulisi moonutusi näitav tegur. Valitsus võib sekkuda ka muul viisil, vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b loetletud näitajatele, mida on kirjeldatud punktides 3.4.1.2 ja 3.4.1.4 kuni 3.4.1.9. Kuigi viide Hiina äriühinguseaduse artiklile 11 ei ole käesolevas kontekstis täiesti selge, juhtis komisjon tähelepanu sellele, et isegi nimetatud äriühinguseaduse artiklis 1 on osutatud eesmärgile kaitsta ühiskondlikku ja majanduslikku korda ning edendada sotsialistliku turumajanduse arengut. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(109)

Viiendaks väitsid Hebei Jiheng, Heze Huayi ja Puyang Cleanway, et komisjon ei esitanud piisavalt tõendeid, mille kohaselt oleks põhjendatud järeldus Hiina äriühingu-, asja- ja pankrotiõiguse ebapiisava rakendamise kohta. Eelkõige väitsid eksportivad tootjad, et Hiina on teinud regulaarselt järelevalvet pankrotiõiguse rakendamise üle, sealhulgas menetlenud kohtus pankrotijuhtumeid ja esitanud muudatusettepanekuid ning on seega seadust nõuetekohaselt kohaldanud ja taganud selle täitmise. Lisaks väidavad kolm eksportivat tootjat, et nimetatud ei ole ühtegi juhtumit, mis tõestaks erapoolikut juurdepääsu kapitalile ja investeeringutele. Peale selle vaidlustasid Hebei Jiheng, Heze Huayi ja Puyang Cleanway komisjoni järelduse palkadega seotud oluliste moonutuste kohta. Sellega seoses märkisid eksportivad tootjad, et Hiina RV on ratifitseerinud mitu ILO konventsiooni, ja väitsid, et komisjon ei viinud läbi sektoripõhist analüüsi, mis tõendaks, et trikloroisotsüanuurhappe sektori töötajad on ebasoodsas tööolukorras ja nende palk on moonutatud.

(110)

Nende väidetega ei saanud nõustuda. Seoses pankrotiõiguse rakendamisega juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et isegi kui Hiina võib olla teinud maksejõuetusmenetluses teatavaid reforme, siis ilmnevad kättesaadavast teabest riigi jätkuv sekkumine ja muud probleemid, mis osutavad pankrotiõiguse ebapiisavale kohaldamisele. Kui juba maksejõuetusjuhtumite suhteliselt väike arv ise näitab, et turujõududel ei võimaldata turult eemaldada mitteelujõulisi ettevõtjaid, siis eriti hea näide riigi jätkuva sekkumise kohta on kõrgema rahvakohtu mitmesugused tõlgendused, milles on rõhutatud majanduslikku järjepidevust ja ühiskondlikku stabiilsust kui prioriteete, mida madalama astme kohtud peaksid pankrotimenetlustes arvesse võtma. Mis puudutab palgamoonutusi, siis lisaks eespool punktis 3.4.1.7 kirjeldatud muudele teguritele rõhutas komisjon, et käesoleval juhul ei ole oluline asjaolu, et Hiina on ratifitseerinud teatavad ILO põhikonventsioonid. Palgamoonutustele osutab seevastu asjaolu, et Hiina ei ole mitut ILO põhikonventsiooni endiselt ratifitseerinud.

(111)

Kuuendaks väitsid Hebei Jiheng, Heze Huayi ja Puyang Cleanway, et komisjoni uurimismetoodika ja arutluskäik peavad vastama WTOs kehtestatud põhimõtete ja tavadega seatud normidele. Eksportivad tootjad väitsid, et moonutatud turu kohta järelduste tegemisel peab komisjonil olema suurem tõendamiskohustus, eelkõige selle selgitamisel, kuidas valitsuse õigused või volitused kajastuvad tootmiskulude tegelikes ja tõendatavates moonutustes.

(112)

Eksportivate tootjate väidetega ei saanud nõustuda. Komisjon leiab, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohane metoodika on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu WTO raames võetud kohustustega ning eksportivad tootjad ei põhjendanud, milliseid põhimõtteid ja tavasid komisjon väidetavalt ei järginud. Igal juhul on punktides 3.4.1.2 kuni 3.4.1.9 üksikasjalikult selgitatud, kuidas eri liiki moonutused – valdkonnaülesed, mis seega mõjutavad kogu Hiina majandust, või konkreetselt trikloroisotsüanuurhappe sektoris esinevad moonutused – mõjutavad turu toimimist ja seega ka uurimisaluse toote tootmiskulusid.

(113)

Punktides 3.3.2.1 kuni 3.3.2.9 esitatud analüüsist, mis hõlmab kõikide olemasolevate tõendite hindamist Hiina RV sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka uurimisaluse toote sektorisse, nähtub, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, siis järeldas komisjon selle põhjal, et käesoleval juhul ei ole normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiv kasutada omamaiseid hindu ja kulusid.

(114)

Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi Mehhiko vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(115)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(116)

Nagu on selgitatud põhjenduses 48, avaldas komisjon 10. märtsil 2023 teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. (edaspidi „tootmistegureid käsitlev teade“). Selles teates kirjeldati asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning teavitati huvitatud isikuid komisjoni kavatsusest käsitada käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Mehhikot, kui leiab kinnitust oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a.

(117)

Komisjon analüüsis veel kahte võimalikku võrdlusriiki: Lõuna-Aafrikat ja Türgit. Selleks et teha kindlaks trikloroisotsüanuurhappe tootjad nendes riikides, võttis komisjon ühendust Mehhiko, Lõuna-Aafrika ja Türgi delegatsioonidega Euroopa Liidus. Komisjon ei suutnud teha kindlaks ühtegi trikloroisotsüanuurhappe tootjat Lõuna-Aafrikas ega Türgis, samuti ei suutnud ta kindlaks teha, et need riigid on uurimisaluse toote tegelikud tootjad. Ainsa riigina, kus uurimisalust toodet kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toodeti, tehti kindlaks Mehhiko. Ainus kinnitust leidnud trikloroisotsüanuurhappe tootja Mehhikos oli ROT Química. Eespool nimetatud äriühingu finantsteave ei olnud aga avalikult kättesaadav. Seega viis komisjon läbi uuringu ja valis välja äriühingu, kes toodab reovee käitlemisel kasutatavaid kemikaale, mis on uurimisaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluv toode. Komisjon tegi kindlaks, et CYDSA on kasumlik kemikaalitootja, ning tugines müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvutamisel äriühingu avaldatud auditeeritud 2021. aasta raamatupidamisaruannetele.

(118)

Kolm Hiina huvitatud isikut Hebei Jiheng, Heze Huayi ja Puyang Cleanway väitsid, et sobiv võrdlusriik peaks olema Türgi. Esiteks tehti kindlaks üks Türgi trikloroisotsüanuurhappe tootja, kelle andmed on avalikult kättesaadavad. Teiseks väitsid huvitatud isikud, et tooraine impordi andmed on Türgi puhul representatiivsemad kui Mehhiko puhul. Kolmandaks on Türgil Hiinaga sarnane majandusarengu tase ning piisav sotsiaal- ja keskkonnakaitse tase. Hiina huvitatud isikud kordasid pärast avalikustamist seda väidet, lisades, et Mehhiko ei vasta uurimisaluse toote tootmise kriteeriumile ning seega ei olnud komisjonil võimalik arvutada müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, mis oleksid täpselt kajastanud tootmiskulusid päritoluriigis.

(119)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi. Pärast täiendavat uurimist leiti, et kolme huvitatud isiku kindlakstehtud Türgi äriühing ei tootnud trikloroisotsüanuurhapet kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Seepärast lükati väide, et Türgi on sobiv võrdlusriik, tagasi. Mis puudutab väidet müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvutamise kohta, siis nagu on selgitatud põhjenduses 117, kaalus komisjon veel kahte võimalikku võrdlusriiki. Lõpuks tehti ainsa riigina, kus uurimisalust toodet kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toodeti, kindlaks Mehhiko. Kuna trikloroisotsüanuurhapet tootva äriühingu finantsteave ei olnud hõlpsalt kättesaadav, kaalus komisjon, kas Mehhikos toodetakse uurimisaluse tootega samasse üldkategooriasse ja/või -sektorisse kuuluvat toodet. Kindlakstehtud Mehhiko äriühing (CYDSA) tootis reovee käitlemisel kasutatavaid kemikaale ning tehti kindlaks, et tema andmed on müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi asjakohane allikas. Seepärast lükati see väide tagasi.

(120)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikes 6a loetletud kriteeriumidega leidis komisjon, et Mehhiko on riik, mille majandusarengu tase on sarnane Hiina RV omaga. Maailmapank on liigitanud Mehhiko kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks. Peale selle tehti kindlaks, et Mehhiko oli ainus riik, mille puhul leidis kinnitust, et seal toodeti uurimisalust toodet kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul.

(121)

Olles kindlaks teinud, et Mehhiko on sobiv võrdlusriik, ja kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimase lause kohaselt vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(122)

Koostöö puudumise tõttu ja arvestades, et Mehhiko vastab alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, valis komisjon Mehhiko sobivaks võrdlusriigiks.

(123)

Teates normaalväärtuse määramiseks kasutatavate asjakohaste allikate kohta loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida kasutatakse uurimisaluse toote tootmisel, lähtudes taotluse esitaja aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabest. Lisaks märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega (eelkõige toorainega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi ja andmebaasi USITC DataWeb. Peale selle märkis komisjon, et ta kasutab Mehhiko Instituto Nacional de Estadística y Geografía (89) teavet tööstusliku tootmise sektoris moonutamata tööjõukulude kindlakstegemiseks ning Comisión Federal de Electricidadi (90) avalikke elektritariife elektri puhul ja Comisión Reguladora de Energia (91) andmeid maagaasi puhul.

(124)

Samuti märkis komisjon, et Mehhikos tehti kindlaks ainult üks trikloroisotsüanuurhappe tootja – ROT Química. Kuna aga eespool nimetatud äriühingu finantsteave ei olnud avalikult kättesaadav, tegi komisjon mõistlikul tasemel müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks kindlaks uurimisaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluva toote, nimelt reovee käitlemisel kasutatavad kemikaalid. Komisjon tegi kindlaks, et CYDSA on samasse üldkategooriasse kuuluva toote kasumlik tootja, ning tugines müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvutamiseks äriühingu avaldatud auditeeritud 2021. aasta raamatupidamisaruannetele. Huvitatud isikutelt saadi mitme eespool nimetatud tootmistegureid käsitlevas teates sisalduva küsimuse kohta märkusi, mida on kirjeldatud allpool.

(125)

Huvitatud isikud väitsid, et Ameerika Ühendriikidest pärit kloori ja tsüanuurhappe impordi hinnad Mehhikos ei olnud representatiivsed, sest neid mõjutasid sellised tegurid nagu vahemaa, nõudlus ja pakkumine ning kaupade kogus ja kvaliteet. Seega väitsid need isikud, et Ameerika Ühendriikide hindu ei tohiks kasutada näitajana ülejäänud maailma impordihindade ja Hiina puhul. Seda väidet korrati pärast avalikustamist.

(126)

Komisjon leidis, et käesoleval juhul oli Ameerika Ühendriikidest Mehhikosse suunatud kloori ja tsüanuurhappe ekspordi hindade kasutamine asjakohane, sest GTA andmebaasis moonutamata andmed puudusid. Huvitatud isikute väide oli üldine ja põhjendamata. Seepärast lükkas komisjon selle tagasi.

(127)

Kolm Hiina huvitatud isikut väitsid, et normaalväärtuse arvutamine ei olnud õige. Esiteks väitsid nad, et kuuekohalisel tasandil esitatud impordiandmed hõlmavad mitmesuguseid tooteliike, mis võivad olla trikloroisotsüanuurhappe tootmisel kasutatavast tsüanuurhappest ja kloorist üsna erinevad. Teiseks väitsid need isikud, et peamiste tootmistegurite (tsüanuurhape, naatriumhüdroksiid ja kloor) impordihinnast tuleks maha arvata mereveo- ja kindlustuskulud. Naatriumhüdroksiidi puhul kasutas komisjon CIF-hindu, sest tegemist on materjaliga, millega ulatuslikult kaubeldakse. Tsüanuurhappe ja kloori puhul kasutati Ameerika Ühendriikidest pärit ekspordi hindu. Kloori ja tsüanuurhappe puhul tugines komisjon FOB-hindadele. Tavapäraselt tuleks nendele hindadele lisada ka transpordikulud. Arvestades aga koostöö puudumist ja käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise olemust – see tähendab eesmärki uurida, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus või see võib korduda, mitte teha kindlaks dumpingu täpne ulatus –, otsustas komisjon, et transpordikuludega kohandamine ei ole vajalik. Sellise kohandamise tagajärjel normaalväärtus ja seega dumpingumarginaal üksnes suureneksid.

(128)

Komisjon märkis, et väljavõtted UCITCi DataWebi andmebaasist tehti kuuekohalisel tasandil, mis on kõrgeim väljavõtte tegemist võimaldav tasand. Vaatlusaluste toodete hinnavahemiku täpsuse kontrollimiseks võrdles komisjon seda muudest võimalikest võrdlusriikidest (see tähendab Brasiiliast, Lõuna-Aafrikast ja Türgist, mille kogurahvatulu sarnaneb Maailmapanga andmebaasi põhjal Hiina RV omaga) pärit samade toodete impordihindadega. Lisaks leidis kinnitust, et UCITCi DataWebi andmebaasist võetud hinnad jäid GTA andmebaasist saadud vahemike piiresse.

(129)

Võttes arvesse kogu taotlusel põhinevat teavet ja hiljem menetluse käigus kogutud teavet ning olles analüüsinud huvitatud isikute märkusi, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Trikloroisotsüanuurhappe tootmistegurid

(130)

Selleks et teha kindlaks naatriumhüdroksiidi moonutamata hind Mehhikos, kasutas komisjon alusena tollimaksu hõlmavat kaalutud keskmist hinda võrdlusriigis, nagu see oli esitatud GTA andmebaasis. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a Hiina RVst ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 I lisas) pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena (97). Selleks et teha kindlaks kloori ja tsüanuurhappe moonutamata hind Mehhikos, kasutas komisjon alusena nende toodete Ameerika Ühendriikidest Mehhikosse suunatud ekspordi kaalutud keskmist hinda läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(131)

Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas eespool põhjenduses 130, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, sest esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta samamoodi ekspordiks ettenähtud tooteid, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu. Naatriumhüdroksiidi puhul tugines komisjon GTA andmebaasist võetud moonutamata hindadele. Mehhikos pärines läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 98 % tsüanuurhappe impordist Hiinast ja selle hinda peeti moonutatuks. Ülejäänud 1,92 % GTA andmebaasis registreeritud muust maailmast (v.a riigid, mis ei ole WTO liikmed) pärit impordi hinnad olid äärmiselt kõrged. Seepärast tegi komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Mehhikosse imporditud tsüanuurhappe hindade väljavõtte Ameerika Ühendriikide ekspordistatistikast, kasutades andmebaasi USITC DataWeb, kus on esitatud Ameerika Ühendriikide kaupadega kauplemise ja tollimaksude andmed (98). Kloori puhul ei olnud GTA andmebaasis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Mehhikosse suunatud impordi andmeid registreeritud. Seepärast kasutas komisjon teavet, mis põhines läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Ameerika Ühendriikidest Mehhikosse suunatud ekspordi hindadel, tuginedes andmebaasile UCITC DataWeb.

(132)

Tööjõu puhul kasutati Mehhiko palkade kindlaksmääramiseks Instituto Nacional de Estadística y Geografía kulustatistikat. Komisjon kasutas Mehhiko asjaomase tööstusliku tootmise sektori töötajatega seotud keskmist kulu tunnis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle põhjal arvutati tunnitasuks 4,89 eurot tunnis.

(133)

Elektrihinna Mehhikos avaldab Comisión Federal de Electricidad. Komisjon kasutas 2021. ja 2022. aasta andmeid tööstusliku elektri hindade kohta ja määras hinnatasemeks 0,05986 eurot/kWh (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil).

(134)

Gaasikulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon Comisión Reguladora de Energia avaldatud gaasihindu. Kasutatud hind on Mehhiko tööstustarbijate gaasi keskmine ühikuhind, mis määrati kindlaks tasemel 0,020 eurot/kWh (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil).

(135)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(136)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus ja kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon taotluse esitaja esitatud andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osa tootmiskuludes (sealhulgas tööjõukuludes) tervikuna. Seejärel kohaldati seda protsenti tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et saada tootmise üldkulude moonutamata väärtus.

(137)

Selleks et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summa, tugines komisjon äriühingu CYDSA uusimatele kättesaadavatele finantsandmetele (99) (2021. eelarveaasta).

(138)

Eespool kirjeldatu põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

(139)

Kõigepealt määras komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon teabele, mille taotluse esitajad esitasid läbivaatamistaotluses iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta uurimisaluse toote tootmisel.

(140)

Pärast moonutamata tootmiskulude (sealhulgas tööjõukulude) kindlaksmääramist lisas komisjon tootmise üldkulud ja pakendamiskulud. Kõigile tootmise üldkuludele lisati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, nagu on märgitud põhjendustes 136 ja 137. Tootmise üldkulud tehti kindlaks taotluse esitajate esitatud andmete põhjal. Tööjõukulud tehti kindlaks statistika- ja geograafiainstituudi teabe põhjal. Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramisel tugineti CYDSA 2021. aasta finantsaruandes esitatud väärtustele, mis põhinesid äriühingu auditeeritud raamatupidamisaruannetel. Komisjon lisas moonutamata tootmiskuludele järgmised kuluartiklid:

(141)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a ja koostöö puudumist arvesse võttes uurimisaluse toote normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil. Selle põhjal kindlaksmääratud normaalväärtus oli 8 367,76 eurot tonni kohta pakendamata toote puhul ja 9 709,68 eurot tonni kohta tablettide puhul.

(142)

Hiinast pärit ekspordi hinnad määrati kindlaks Comexti andmebaasis esitatud liitu suunatud impordi väärtuste põhjal, mis kohandati tehasehindade tasemele. Selleks arvati maha veokulud, muud kulud ja kindlustuskulud, tuginedes taotluse esitaja taotluses esitatud teabele.

(143)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihindu tehasehindade põhjal.

(144)

Võrdlusest nähtus, et Hiinast pärit trikloroisotsüanuurhappe ekspordi puhul oli nii pakendamata toote kui ka tablettide puhul märkimisväärne üleriigiline dumpingumarginaal vahemikus 240–275 %.

(145)

Lisaks dumpingu esinemise avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiina RVs, kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos ning liidu turu atraktiivsus. Nagu on selgitatud põhjenduses 25, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja uurimise käigus koostööd ja komisjon pidi dumpingu jätkumise tõenäosuse kindlakstegemiseks kasutama kättesaadavat statistilist teavet. Eurostati andmetel oli liitu suunatud Hiina eksport üle 42 000 tonni, mis moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 60 % liitu suunatud koguimpordist. Komisjon leidis, et selline maht oli piisavalt usaldusväärne alus dumpinguanalüüsi jätkamiseks.

(146)

Eelmises aegumise läbivaatamises järeldas komisjon, et tootmisvõimsus Hiina RVs oli 278 000 tonni aastas. Samal ajal oli vaba tootmisvõimsus trikloroisotsüanuurhappe tootmiseks Hiina RVs ligikaudu 130 000 tonni. Miski ei osutanud sellele, et tootmisvõimsus Hiinas oleks vahepeal vähenenud. Läbivaatamistaotluse kohaselt oli Hiina tootmisvõimsus 2022. aastal tegelikult vähemalt 755 000 tonni aastas, tuginedes Ameerika Ühendriikide tootjate 2. novembri 2021. aasta arvutustele, mis esitati Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise kaubanduse komisjonile ja mille taotluse esitaja edastas lisana. Hiina ekspordistatistikast nähtus, et Hiinast pärit kogueksport oli 225 334,50 tonni aastas. Tootmisvõimsuse ja ekspordi vahest, mis moodustab ligikaudu 530 000 tonni aastas, suudab siseturg vastu võtta vaid väikese osa, sest viimases läbivaatamises hinnati Hiina RV omamaiseks tarbimiseks 20 000 tonni aastas (100). Ülejäänu saab eksportida kolmandatesse riikidesse, eelkõige liitu, sest Ameerika Ühendriikide turg on praegu suletud ja hästi varustatud (põhjendus 151).

(147)

Statistikast (101) nähtub, et liidu turg, mis on Ameerika Ühendriikide järel suuruselt teine trikloroisotsüanuurhappe turg, on hinna poolest Hiina eksportijate jaoks atraktiivne. 2023. aastal oli liitu suunatud Hiina ekspordi hinna tase muudesse sihtkohtadesse – Ameerika Ühendriikidesse, Ühendkuningriiki, Saudi Araabiasse jm – suunatud ekspordi keskmistest hindadest märkimisväärselt kõrgem.

(148)

Komisjon uuris, kas on tõenäoline, et meetmete aeguda laskmise korral jätkavad Hiina RV eksportivad tootjad oma dumpinguhinnaga eksportmüüki liidu turul. Selleks analüüsis komisjon Hiina eksportivate tootjate ekspordikäitumist ja hinnakujundust.

(149)

Liidu turu atraktiivsust näitas asjaolu, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest jätkus vaatlusalusel perioodil Hiinast liitu suunatud ekspordi mahu kasv. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportis Hiina RV liidu turule üle 42 000 tonni trikloroisotsüanuurhapet, võrreldes rohkem kui 26 000 tonniga 2018. aastal, s.o viimase aegumise läbivaatamise ajal.

(150)

Peale selle olid Hiina eksportivate tootjate liidu turule suunatud ekspordi hinnad madalamad kui liidu tootmisharu müügihinnad ja teiste eksportivate riikide müügihinnad liidu turul. Selle tulemusel suutsid Hiina eksportivad tootjad suurendada oma turuosa liidu turul. Hiina tootjatel oli jätkuvalt stiimul liidu turg dumpinguhinnaga trikloroisotsüanuurhappega üle ujutada, tõrjudes hinnast tulenevalt sellelt turult välja liidu tootjaid ja teisi eksportijaid, sest kuigi Hiina ekspordi hinnad olid liidu tootmisharu hindadest madalamad, sisenes see liidu turule märkimisväärselt kõrgemate hindadega kui Hiina muudesse sihtkohtadesse suunatud ekspordi keskmised hinnad.

(151)

Kuna Ameerika Ühendriikides avas KIK/BIO LAB (edaspidi „BioLab“) pärast 2020. aasta augusti lõpus toimunud tulekahju uuesti oma tootmisrajatise ja taastas tootmise ning arvestades Ameerika Ühendriikide 22. veebruari 2023. aasta otsust säilitada Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe suhtes kohaldatavad dumpinguvastased tollimaksud, suunatakse osa praegu Ameerika Ühendriikides müüdavast trikloroisotsüanuurhappest ümber liitu (110 000 tonni suurusest Hiina aastasest koguekspordist Ameerika Ühendriikidesse).

(152)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu turg on trikloroisotsüanuurhapet eksportivate Hiina tootjate jaoks nii oma hindade kui ka suuruse (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [60 000 – 70 000 tonni]) poolest atraktiivne turg.

(153)

Uurimisest nähtus, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi suurte koguste (võrreldes turu suurusega) sisenemine liidu turule.

(154)

Peale selle oli vaba tootmisvõimsus Hiina RVs võrreldes liidu tarbimisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärne (põhjendus 146). Lisaks osutas liidu turu atraktiivsus oma suuruse ja hindade poolest tõenäosusele, et meetmete aegumise korral suunataks Hiina eksport liidu turule ning ka vaba tootmisvõimsust kasutataks tootmise ja liitu suunatud ekspordi suurendamiseks.

(155)

Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et dumpinguvastaste meetmete aegumise tulemusel tõenäoliselt suureneks märkimisväärselt uurimisaluse toote dumpinguhinnaga import Hiina RVst liitu, mis on tingitud suurest vabast tootmisvõimsusest Hiina RVs, suhteliselt rohkest pakkumisest Hiina trikloroisotsüanuurhappe suurimal turul Ameerika Ühendriikides ning liidu turu kõrgest hinnatasemest võrreldes ekspordi muude sihtkohtadega.

(156)

Eeltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine.

(157)

Kuna liidus on ainult kaks tootjat, ei ole liidu tarbimist, turuosasid, hindu ja hinna allalöömise marginaali arvutusi käsitlevad andmed konfidentsiaalsuse huvides esitatud täpsete arvudena, et tagada konfidentsiaalsus kooskõlas alusmääruse artikliga 19. Selle asemel esitas komisjon vahemikud ja indekseeritud vahemikud, et siiski tagada huvitatud isikute kaitseõigus saada aru andmetest ja metoodikast, mida komisjon arvutuste alusena kasutas.

(158)

Vaatlusalusel perioodil tootis liidus samasugust toodet kaks tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(159)

Andmete põhjal, mille esitasid kaks ainsat liidu tootjat, kelle toodang moodustas 100 % liidu samasuguse toote kogutoodangust, tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu kogutoodang [30 000–40 000] tonni.

(160)

Komisjon arvutas liidu tarbimise liidu tootmisharu müügimahu alusel liidu turul ja Eurostati impordiandmete põhjal.

(161)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(162)

Vaatlusalusel perioodil kasvas liidu tarbimine [10–20] % ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [60 000–70 000] tonnini. Tarbimine suurenes 2020. aastal [5–10] %, sellele järgnes 2021. aastal täiendav järsk kasv ([15–20] %) ja seejärel [10–15] % langus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(163)

Üksikasjalikumast analüüsist ilmneb, et 2020. ja 2021. aastal tarbimine suurenes, sest ehitati paljud ujulaid. Püsiva nõudluse ja ülemaailmsete logistikaprobleemide (nagu Suessi kanali sulgemine, kasutatavate konteinerite nappus) tulemusel kasvasid 2021. aastal varud ja suurenes kunstlikult tarbimine. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil see suundumus peatus, sest nõudlus trikloroisotsüanuurhappe järele normaliseerus.

(164)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa määrati kindlaks liidu tootmisharu esitatud kontrollitud küsimustikuvastuste ja Eurostati andmete põhjal. Eurostati andmeid kontrolliti eelnevalt olemasoleva teabe põhjal.

(165)

Eksportijate puhul, kelle suhtes praegu tollimaksu kohaldatakse, muutus asjaomasest riigist pärit import liitu järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(166)

Vaatlusalusel perioodil kasvas Hiinast pärit impordi maht kokkuvõttes 76 %. Kõigepealt kasvas see 22 % aastatel 2019–2020, seejärel 61 % aastal 2021 ja lõpuks vähenes 11 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis kajastab liidu tarbimise vähenemist sel aastal, nagu on esitatud eespool tabelis 2.

(167)

Aastatel 2019–2020 kasvas Hiina impordi turuosa [10–30] protsendipunkti võrra. 2021. aastal kasvas see veel [15–35] protsendipunkti võrra. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil püsis Hiina impordi turuosa 2021. aasta tasemel, kuigi tarbimine vähenes. Kokkuvõttes kasvas Hiina eksportijate turuosa vaatlusalusel perioodil ligikaudu [25–45] protsendipunkti, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärse [50–70] %ni.

(168)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(169)

Vaatlusalusel perioodil kasvas Hiinast pärit impordi maht märkimisväärselt – 52 %. Kõigepealt hinnad vähenesid 22 % aastatel 2019–2020 ning seejärel kasvasid, esmalt 15 % võrra 2021. aastal ja seejärel 71 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(170)

Selline hinnatõus on erakordne, sest see on seotud sündmusteahelaga, mis sai alguse tulekahjust Ameerika Ühendriikide suure trikloroisotsüanuurhappe tootja valdustes, kes lõpetas tegevuse 2020. aasta augustis (102) (vt punkt 5.2.2 allpool), ning mille tagajärjel tekkis Ameerika Ühendriikide turul keskpikas perspektiivis tarnenappus. Selles kontekstis ja arvestades, et Ameerika Ühendriikidega võrreldes on hinnad liidu turul palju madalamad, suunas liidu tootmisharu osa oma tootmismahust järk-järgult ümber Ameerika Ühendriikide turule, mis kahjustas tema pakkumist liidu turul ja tekitas seeläbi ka järkjärgulise nappuse liidu turul. Sellises olukorras kasutasid Hiina eksportivad tootjad ära liidus esinevat nappust ja müüsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil trikloroisotsüanuurhapet kõrgemate hindadega kui liidu tootmisharu.

(171)

Need erakorralised asjaolud ei ole püsivad, sest pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi taastas Ameerika Ühendriikide tootja oma tegevuse. Selles normaliseerunud olukorras võib täheldada Hiinast liitu suunatud ekspordi hindade märkimisväärset langust. Alates läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpust (september 2022) kuni 2023. aasta maini vähenes liitu suunatud Hiina ekspordi hind kooskõlas läbivaatamisega seotud uurimisperioodile eelneva perioodi keskmiste impordihindadega 2 559 eurolt tonni eest 1 501 eurole tonni eest (vt punkt 6.4).

(172)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinna allalöömise kindlaksmääramiseks võrdles komisjon

(173)

Selle võrdluse põhjal ei löönud Hiina import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turul hindu alla, olenemata sellest, kas dumpinguvastaseid tollimakse võeti arvesse või mitte.

(174)

Toimikus sisalduvast teabest ilmneb, et liidu tootmisharu müüs olulise osa oma toodangust pikaajaliste lepingute alusel hindade juures, mida sai tõsta üksnes teatavate toorainete (peamiselt naatriumhüdroksiidi ja tsüanuurhappe) ja transpordiga seotud kulude olulise suurenemise kajastamiseks (edaspidi „hinnakujundusmehhanism“). Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sai liidu tootmisharu integreerida hinnakujundusmehhanismi ka elektrienergiakulude olulise suurenemise. Pikaajalised lepingud tulenevad praegusest ja varasemast dumpingust ning impordihindadest, mis löövad alla liidu hindu. Liidu tootjad pidid sõlmima kõnealused lepingud, et tagada täieliku hinnapaindlikkuse arvelt suur müügimaht.

(175)

Sageli põhines Hiina import kohapeal või lühiajalistel alustel tehtud otsustel, millest tulenevalt oli võimalik kajastada selle hinnas ootamatuid turuolukordi, nagu tarnete nappus ja tõusnud hinnad.

(176)

Hindade allalöömise puudumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil on selgitatav kõnealuste erinevustega hinnakujunduses ja lepingutingimustes.

(177)

Muudest kolmandatest riikidest kui Hiina RV pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi turuosa oli 2019. aastal [5–7] % ja peamiselt pärines see import Jaapanist.

(178)

Liitu suunatud impordi kogumaht ning muudest kolmandatest riikidest pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi turuosa ja hinnasuundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest

(179)

Muudest riikidest kui Hiina RVst liitu suunatud impordi kogumaht vaatlusalusel perioodil vähenes ja püsis väga madalal tasemel, mis kajastub ka selle kogu turuosas ([1–3] %). Selle impordi keskmised hinnad olid kõrgemad kui liidu tootmisharu keskmised hinnad.

(180)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 hõlmas liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(181)

Kahju kindlakstegemisel ei eristanud komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid, sest liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses moodustasid ainult kaks tootjat. Komisjon hindas majandusnäitajaid nende kahe liidu tootja kohta käivate andmete alusel.

(182)

Need majandusnäitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, tööjõukulud, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine, ühiku müügihinnad, ühikukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime, eksporditulemused ja liidu tootmisharu üldine kasumlikkus. Neid on analüüsitud järgmiselt.

(183)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(184)

Vaatlusalusel perioodil kasvas trikloroisotsüanuurhappe tootmine [30–35] %. Täpsemalt kasvas see 2020. aastal [10–15] %, seejärel 2021. aastal [5–10] % ja lõpuks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel [5–10] %. Tootmise kasv tulenes suurest nõudlusest liidu turul ja trikloroisotsüanuurhappe nappusest Ameerika Ühendriikide turul.

(185)

2020. aastal suurendasid liidu tootjad oma ülesseatud tootmisvõimsust, et rahuldada kasvanud nõudlust liidus, nagu on näidatud eespool tabelis 2. Kokku kasvas tootmisvõimsus [10–15] %.

(186)

Vaatlusalusel perioodil oli tootmisvõimsuse rakendamise tase kõrge. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil rakendas liidu tootmisharu peaaegu kogu tootmisvõimsust. See tootmisrajatiste optimaalne kasutamine on asjaomase tootmisharu pikaajalise elujõulisuse seisukohast oluline tegur.

(187)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa (tonnides)

(188)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu müügimaht liidu turul [15–20] %. Kõigepealt kasvas see 2019.–2020. aastal [10–15] %, tingituna tarbimise suurenemisest. Seejärel vähenes see 2021. aastal järsult, [15–25] %, ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes see veel [5–15] %.

(189)

Kuigi tarbimine kasvas, on liidu tootmisharu turuosa liidus alates 2019. aastast märkimisväärselt vähenenud ([6–31] protsendipunkti). See näitab, et liidu tootmisharu ei saanud kasu liidu tarbimise kasvust, samas kui Hiina trikloroisotsüanuurhappe importijatele oli see kasulik. Liidu tootmisharu turuosa liidus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [34–44] %, samal ajal kui Hiina RV turuosa kasvas [50–70] %, mille tulemusel suurenes tema turuosa kokku [25–45] protsendipunkti.

(190)

Muude kolmandate riikide turuosad vähenesid ja eraldi võetuna jäid need kõik läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla miinimumtaseme.

(191)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil [10–20] %. Liidu tootmisharu ei suutnud sellest tarbimise kasvust kasu saada ja kaotas märkimisväärse turuosa. Kõnealusest arengust liidu turul said kasu peamiselt Hiina eksportivad tootjad.

(192)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(193)

Töötajate arv kasvas vaatlusalusel perioodil kokku [15–20] %. See kasv kajastab tootmise ja tootmisvõimsuse kasvu liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on selgitatud punktis 4.6.2.1. Peale selle optimeeris liidu tootmisharu samal ajavahemikul oma toodangut, suurendades tootlikkust (mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas) [10–15] %.

(194)

Kindlakstehtud dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest ja meetmete praegusest tasemest oluliselt kõrgemad (vt põhjendus 144).

(195)

2019. ja 2020. aastal näitas liidu tootmisharu varasema dumpingu mõjust taastumise märke. Need taastumismärgid hajusid aga 2021. aastal, mil Hiina impordi kasvanud mahust tingitud hinnasurve ei olnud enam vastuvõetav, kuna imporditav toodang sisenes liidu turule hindadega, mis jäid oluliselt allapoole liidu tootjate trikloroisotsüanuurhappe tootmise kulusid.

(196)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurodes tonni kohta)

(197)

Liidu tootmisharu ühiku keskmine müügihind sõltumatutele klientidele liidus kõigepealt langes 2020. aastal [5–10] % ja kasvas siis 2021. aastal [5–15] %. Seejärel kasvas see läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järsult, üle [25–30] %, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil keskmise hinnani [2 000–2 500 eurot/tonn].

(198)

Liidu tootmisharu ühiku tootmiskulu suurenes vaatlusalusel perioodil [55–60] % võrra. Kõigepealt vähenes see 2019.–2020. aastal [5–10] % ja seejärel algas kasvusuundumus – esmalt kasvas see 2020.–2021. aastal [20–30] % ja siis 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini veel [35–45] %.

(199)

Nagu on osutatud põhjenduses 174, põhineb suur osa liidu tootmisharu müügist pikaajalistel lepingutel, millega tagatakse müügimahud mitmeks aastaks ja määratakse kindlaks hinnakujundusmehhanism. See mehhanism võimaldab liidu tootmisharul kohandada hindu üksnes siis, kui muutuvad teatavate muutujate kulud (teatavate toorainete kulud ja logistikakulud). Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil lisati hinnakujundusmehhanismi veel ühe muutujana elekter.

(200)

Liidu tootmisharu sai tõsta oma hinda liidu turul, integreerides muutuvkulude olulise kasvu sel määral, mil need muutujad olid osa hinnakujundusmehhanismist ja kulude kasv oli piisavalt suur. Müügihinna tõus oli aga ainult osaline ega olnud piisav 2021. aastal toimunud ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkunud tootmiskulude veelgi suurema kasvu korvamiseks. Tootmiskulude kasv oli tingitud kulude üldisest suurenemistest ning eeskätt tooraine- ja elektrihindade tõusust.

(201)

Liidu tootmisharu hinnad püsisid kuludest kõrgemad kuni 2020. aastani. Seejärel langesid liidu tootmisharu hinnad kuludest madalamale.

(202)

Liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(203)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta olid vaatlusalusel perioodil stabiilsed.

(204)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Laovarud

(205)

Liidu tootmisharu lõppvarud vähenesid vaatlusalusel perioodil [65–70] %, mis kajastab mitte üksnes nõudluse kasvu liidu turul, vaid ka Ameerika Ühendriikide äriühingu BioLab tehase ajutise sulgemise tagajärgi, mis avasid liidu tootmisharule uued ekspordivõimalused.

(206)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(207)

Komisjon tegi liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(208)

Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes vaatlusalusel perioodil järsult. 2019. ja 2020. aastal oli liidu tootmisharu kasumlik. Liidu tootmisharu kasumlikkus halvenes järsult 2021. aastal ja veelgi rohkem läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, sest ühiku tootmiskulu kasvas ühiku müügihinnast palju rohkem, mille tulemusel tekkis suur kahjum.

(209)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Vaatlusalusel perioodil kajastas rahavoo suundumus kasumlikkuse muutumist, kusjuures parim oli see 2020. aastal ja halvim läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(210)

Vaatlusalusel perioodil tehti investeeringuid regulaarselt. Liidu tootjad suurendasid 2020. aastal oma ülesseatud tootmisvõimsust. Selleks vajalikud investeeringud registreeriti 2019. ja 2020. aastal. 2021. aastal tehti investeeringuid üksnes hoolduse eesmärgil. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid investeeringud seotud peamiselt keskkonnaga.

(211)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute raamatupidamislikust väärtusest. See suurenes 2019. ja 2020. aastal ning muutus siis 2021. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil negatiivseks, järgides kasumlikkuse muutumist.

(212)

Ekspordimaht ja ühiku keskmised müügihinnad muudel turgudel kui liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Liidu tootmisharu eksport

(213)

Liidu tootmisharu eksporditulemusi mõjutas erakorraline olukord Ameerika Ühendriikides, nagu on selgitatud põhjenduses 170. Nappuse tingimustes suutis liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi jooksul oma eksportmüügi mahtu oluliselt suurendada. Ka ühiku keskmine müügihind muudel turgudel kui liidus järgis positiivset suundumust ja püsis kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel liidus kohaldatavast hinnast kõrgem. See hinnaerinevus on selgitatav asjaoluga, et liidu tootmisharu peamisel eksporditurul Ameerika Ühendriikides kehtivad Hiina RVst pärit impordi suhtes ulatuslikud kaubandusmeetmed (103).

(214)

Uurimisaluse toote üldine kasumlikkus liidu turul ja muudel turgudel muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Liidu tootmisharu üldine kasumlikkus

(215)

Komisjon tegi seoses uurimisaluse tootega kindlaks liidu tootjate üldise kasumlikkuse, esitades liidus ja mujal asuvatele sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(216)

Vaatlusalusel perioodil suutis liidu tootmisharu märgatavalt suurendada oma eksportmüügi mahtu hindadega, mis olid liidus kohaldatavatest hindadest oluliselt kõrgemad. Sellest müügist saadud kasum parandas liidu tootjate üldisi tulemusi.

(217)

Hiina eksportijate turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil ligikaudu [25–45] protsendipunkti, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärse [50–70] %ni. Suurim kasv toimus 2020.–2021. aastal (+[15–35] protsendipunkti).

(218)

Liidu tarbimine küll kasvas vaatlusalusel perioodil [10–20] %, kuid liidu tootmisharu turuosa vähenes samal ajavahemikul [30–40] % ja oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [34–44] %.

(219)

Selles kontekstis langesid Hiina impordi hinnad vaatlusalusel perioodil (2020–2021) liidu tootmisharu keskmistest kuludest ja müügihinnast madalamale tasemele. Samaaegselt selle langusega kasvas järsult Hiina impordi turuosa. Hoolimata märkimisväärsest hinnatõusust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil säilitas Hiina import oma turuosa.

(220)

Kuigi mõned kahjunäitajad muutusid eksporditegevuse tulemusel positiivselt (tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, tööhõive, tootlikkus, laovarud ning ühiku keskmine müügihind liidus ja mujal), halvenes liidu tootmisharu majanduslik olukord liidu turul vaatlusalusel perioodil oluliselt, nagu ilmneb sellistest näitajatest nagu turuosa, müügimaht liidus, ühiku keskmine tootmiskulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus.

(221)

Eelkõige hakkas liidu tootmisharu olukord halvenema 2021. aastal, kui liidu turule sisenes oluliselt suuremas koguses Hiina importi hindadega, mis olid liidu tootjate ühiku keskmisest müügihinnast ja liidu tootmisharu ühiku keskmisest tootmiskulust madalamad. Selles olukorras ei suutnud liidu tootmisharu konkureerida ja muutus liidu turul kahjumlikuks.

(222)

Hoolimata oma peamistes pikaajalistes lepingutes hinnakujundusmehhanismi muutmisest (elektrihinna lisamisest) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suutis liidu tootmisharu kulude püsiva kasvu vaid osaliselt oma klientidele üle kanda. Sellest tulenevalt halvenes olukord läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(223)

Jätkusuutlikkuse tagamiseks otsustas liidu tootmisharu vähendada müüki liidu turul ja suunata osa oma tootmismahust ümber eksporditurgudele, kus tal oli võimalik küsida kõrgemaid hindu.

(224)

Eespool toodut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(225)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import, ei omistatud dumpinguhinnaga impordile.

(226)

Vaatlusalusel perioodil moodustas Hiinast pärit trikloroisotsüanuurhappe import valdava osa liitu suunatud impordist. Hiina eksportivad tootjad said liidu turu kasvust suurt kasu ja suutsid oma impordi mahtu 76 % võrra suurendada, kasvatades oma turuosa liidu tootmisharu ja muude kolmandate riikide tootjate arvelt [25–450] protsendipunkti. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid Hiina eksportivad tootjad turuliidrid, kelle turuosa oli [50–70] %.

(227)

Kombineeritud analüüsist Hiina impordi ning kahjunäitajate muutumise kohta aastatel 2019–2021 ilmneb selge põhjuslik seos ühelt poolt Hiina impordi hindade languse (need muutusid liidu tootmisharu kuludest madalamaks) ja selle mahu ulatusliku kasvu (2021. aastal) ning teiselt poolt liidu tootmisharu olukorra märkimisväärse halvenemise (müügimahu ja turuosa kaotamine ja kahjumisse langemine) vahel.

(228)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus ka Hiina eksportivate tootjate kahju tekitav käitumine. Nagu on selgitatud põhjenduses 174, otsustasid liidu tootjad praegust ja varasemat dumpingut ning liidu hindu alla löövaid varasemaid impordihindu arvesse võttes sõlmida pikaajalisi lepinguid, mis hõlmasid suuri mahte, kuid piirasid hindade paindlikkust. Need lepingud ei võimaldanud liidu tootjatel tõsta oma hindu piisavalt, et tootmiskulude järsk kasv üle kanda, mille tagajärjel nende olukord läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi halvenes. Asjaolu, et hoolimata liidu tootmisharu olukorra halvenemisest ei tuvastatud hinna allalöömist, on selgitatav Hiina eksportivate tootjate käitumisega, kes kasutasid ära oma turuliidri seisundit, et tõsta hinnad kõrgemaks liidu tootmisharu keskmisest müügihinnast, mis oli piiratud pikaajaliste lepingutega.

(229)

Liidu tootmisharu olukorra jätkuv halvenemine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil on tihedalt seotud Hiina importijate pideva hinnasurvega eelmistel aastatel ja Hiina RVst pärit impordi mahu suure kasvuga.

(230)

Eespool toodu põhjal järeldas komisjon, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import oli liidu tootmisharu kantud kahju põhjus.

(231)

Muudest riikidest kui Hiina RVst liitu suunatud impordi kogumaht vähenes vaatlusalusel perioodil oluliselt ja püsis väga madalal tasemel (vt punkt 4.5 eespool). Selle impordi keskmised hinnad olid liidu tootmisharu keskmistest hindadest kõrgemad. Kõnealune import kolmandatest riikidest ei ole seega üks liidu tootmisharu kantud kahju põhjuseid.

(232)

Nagu on märgitud punktis 4.6.2.10, oli liidu tootmisharu eksporditegevus seotud erakorraliste asjaoludega Ameerika Ühendriikides.

(233)

Ameerika Ühendriikide suure trikloroisotsüanuurhappetootja valdustes toimunud tulekahju vähendas Ameerika Ühendriikidest pärit tarneid 30 % võrra ja tekitas sellel turul tarnenappuse, mis pakkus võimalusi muude riikide tootjatele, sealhulgas liidu tootmisharule. Seda nappust, mis oli kõige silmatorkavam 2021. aasta teisel poolel, mõjutas ka kasvanud nõudlus trikloroisotsüanuurhappe järele, mis oli tingitud paigaldatud ujulate arvu kasvust Ameerika Ühendriikides ja ülemaailmsetest logistikaprobleemidest (Suessi kanali sulgemine, kasutatavate konteinerite nappus). Pärast vaatlusaluse perioodi lõppu taastati 2022. aasta novembris tootmine äriühingu BioLab valdustes, mille tagajärjel olukord Ameerika Ühendriikide turul tõenäoliselt normaliseerub.

(234)

Eespool nimetatud erakorralised asjaolud mõjutasid liidu tootmisharu eksporditegevust. Ameerika Ühendriikides valitseva nappuse tingimustes suutis liidu tootmisharu oluliselt suurendada oma eksportmüügi mahtu turul, mis oli vaatlusalusel perioodil kaitstud Hiina suhtes kehtestatud ulatuslike kaubandusmeetmetega.

(235)

Eksportmüügi hinnad olid liidu turu keskmisest müügihinnast märkimisväärselt kõrgemad ja kasumlikud. Seega ei olnud liidu tootmisharu eksporditulemused üks kahju põhjustajatest, vaid, vastupidi, aitasid liidu turul kantud kahju korvata. Kui liidu tootmisharu oleks müünud liidu turul täiendavaid koguseid hetkehinna põhjal, ei oleks ta suutnud saavutada sama hinnataset kui Ameerika Ühendriikide turul, sest ta oleks pidanud konkureerima Hiinaga.

(236)

Nagu on selgitatud põhjendustes 174 ja 228, sõlmisid liidu tootjad oma peamiste klientidega pikaajalisi lepinguid, püüdes säilitada konkurentsivõimet, arvestades Hiina impordi varasemat ja praegust dumpinguhinnaga müüki ja sellest tulenevat hinnasurvet. Hindade üle peeti läbirääkimisi igal aastal müügikampaania alguses (aasta n–1 sügisel) ning neid sai kohandada ainult selleks, et kajastada olulisi kõikumisi tooraine-, transpordi- ja elektrikuludes. Hiinast pärit impordi tekitatud jätkuva hinna- ja mahusurve tingimustes tagasid need lepingud mitte üksnes teatava müügimahu, vaid ka liidu tootmisharu müüdud koguste suurenemise. Nende puudus oli hinnapoliitika väiksem paindlikkus.

(237)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasvasid tootmiskulud 2021. aastaga võrreldes [35–45] %, tingituna ettenägematust sündmusest – elektrihindade enneolematust kasvust. Liidu tootjad tõstsid erakorraliselt oma klientidelt küsitavaid hindu, kuid hinnatõus ei olnud piisav, et korvata jätkuvatest inflatsioonitingimustest tingitud tootmiskulude püsivat kasvu.

(238)

Seepärast järeldas komisjon, et pikaajalised lepingud võisid olla üks liidu tootmisharu poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kantud kahju põhjus. Ükski muu tegur ei nõrgenda põhjuslikku seost Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(239)

Eespool toodu põhjal järeldas komisjon, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju.

(240)

Komisjon järeldas punktis 4.7, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju jätkumise tõenäosust meetmete aegumise korral.

(241)

Sellega seoses uuris komisjon vaba tootmisvõimsust Hiina RVs, kolmandate riikide turgudel võetud meetmeid, liidu turu atraktiivsust, olukorra muutumist pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ja Hiina RVst pärit impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(242)

Nagu on osutatud punktis 3.8.1, on Hiina RV maailma suurim trikloroisotsüanuurhappe tootja, kelle vaba tootmisvõimsus on 550 000 tonni aastas, mis on liidu tarbimisest kaheksa korda suurem. Seepärast oleks Hiina trikloroisotsüanuurhappe tootmisharul, mis on ekspordile orienteeritud ja otsib pidevalt võimalusi oma kaupa välisriikides müüa, dumpinguvastaste tollimaksude aegumise korral lihtne suurendada trikloroisotsüanuurhappe eksporti liitu. See kahjustaks liidu tootmisharu majanduslikku olukorda veelgi ning põhjustaks lühikeses kuni keskpikas perspektiivis liidu tootmisharu täieliku väljatõrjumise.

(243)

Ameerika Ühendriikide turg on liidu ees maailma suurim trikloroisotsüanuurhappe turg. See on kaitstud Hiina suhtes kehtestatud ulatuslike kaubanduse kaitsemeetmetega. Need meetmed vaadati 2023. aasta veebruaris läbi ja neid pikendati veel viieks aastaks (104). Kuna meetmete tase on kõrge, siis tavaliselt Hiina eksportivad tootjad Ameerika Ühendriikide turul suuri koguseid ei müü. Pärast Ameerika Ühendriikide tootja BioLab valdustes toimunud tulekahju riigi turul nappuse tekkimist eksportis aga Hiina Ameerika Ühendriikidesse 2021. aastal ligikaudu 47 600 tonni ja 2022. aastal 39 700 tonni trikloroisotsüanuurhapet (105).

(244)

2022. aasta novembris taastas BioLab tootmise, seega väheneb Ameerika Ühendriikide turul oluliselt nõudlus välisriikidest pärit trikloroisotsüanuurhappe järele. Selles olukorras ei paku Ameerika Ühendriikide turg võimalust kolmandate riikide ja eeskätt Hiina RV trikloroisotsüanuurhappe tootjatele. See muutus Ameerika Ühendriikide turul suurendab Hiina RV vaba tootmisvõimsust ja toob tõenäoliselt kaasa täiendava impordisurve liidu turul, sest on väga tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad suunavad oma dumpinguhinnaga ekspordi ümber liitu.

(245)

Liidu turg on atraktiivne oma suuruse poolest – see on Ameerika Ühendriikide järel suuruselt teine trikloroisotsüanuurhappe turg maailmas.

(246)

Statistikast (106) nähtub, et liidu turg on Hiina ekspordile atraktiivne ka hindade poolest. 2023. aastal sisenes Hiina eksport liitu oluliselt kõrgemate hindadega kui muudesse sihtkohtadesse suunatud Hiina ekspordi keskmised hinnad.

(247)

Liitu suunatud Hiina ekspordi hinnad langesid pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järsult ja olid 2023. aasta teises kvartalis ligikaudu 1 500 eurot/tonn. Samal ajal olid liidu tootjate tootmiskulud, eriti energiakulud kõrged ja tõenäoliselt püsivad need veel mõnda aega kõrged. Seepärast ei suuda liidu tootmisharu hindu alandada, et konkureerida Hiina odava trikloroisotsüanuurhappe impordiga. Samuti ilmnes uurimisest, et osa kliente on juba liidu tootjatele selja pööranud, osutades märkimisväärsele hinnaerinevusele võrreldes Hiina ekspordiga.

(248)

Hiina eksportivate tootjate ekspordi hinnad liidu turul lõid liidu tootmisharu müügihinnad alla kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodile järgnenud ajavahemiku jooksul: 2023. aasta teises kvartalis [30–40] % ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodile järgnenud ajavahemikul keskmiselt [20–25] %. Tõenäolisel halveneb juhul, kui sellise odava hinnaga import jätkuvalt liidu turule siseneb, juba praegu olulist kahju kandva liidu tootmisharu olukord veelgi.

(249)

Kui meetmetel lastaks aeguda, avaldaks kahjustavate dumpinguhindadega Hiina import liidu turul tõenäoliselt veel enam survet müügihindade alandamiseks. Liidu tootmisharu kannaks väga tõenäoliselt täiendavat kahju ning kaotaks suure tõenäosusega kliente ja ta võidaks liidu turult välja tõrjuda.

(250)

Pärast lõplikku avalikustamist väitsid kolm Hiina huvitatud isikut, Hebei Jiheng, Heze Huayi ja Puyang Cleanway, et liidu tootmisharu oli mis tahes väidetavast kahjust taastunud, sest kahjunäitajad järgisid positiivset suundumust (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, tööhõive, tootlikkus, laovarud ning ühiku keskmine müügihind liidus ja mujal). Samuti osutasid kolm Hiina huvitatud isikut, et peamiselt oli nende näitajate paranemine tingitud eksporditegevusest.

(251)

Nagu kolm Hiina huvitatud isikut tunnistasid, tulenes teatavate näitajate positiivne muutumine peamiselt liidu tootmisharu tulemustest eksporditurgudel, kus esinesid erakorralised asjaolud ja kus Hiina RV suhtes kehtivad kaubandusmeetmed (vt punkt 4.6.2.10), seega ei kajasta see liidu turu olukorda. Peale selle, nagu on märgitud punktides 4.7 ja 5 ning nagu ilmneb enamikust liidu turuga seotud näitajatest, halvenes liidu tootmisharu olukord läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärselt, seega kandis liidu tootmisharu Hiina impordi kasvu tagajärjel olulist kahju. Lisaks osutavad muud punktides 6.1–6,47 nimetatud elemendid, et juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, on kahju jätkumine ja kordumine tõenäoline. Selle põhjal lükati see väide tagasi.

(252)

Lisaks leidis komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa täiendava kahju kordumise. Isegi kui liidu tootmisharu kantud jätkuvat kahju ei saaks omistada asjaomasele impordile, siis leidis komisjon, et kahju kordumise tõenäosus on suur, lähtudes vaba tootmisvõimsuse märkimisväärsest tasemest Hiina RVs (vt punkt 6.1), liidu turu atraktiivsusest (vt punkt 6.3) ja pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi toimunud muutuste analüüsist (vt punkt 6.4). Pärast lõplikku avalikustamist ükski huvitatud isik selle järelduse kohta märkusi ei esitanud. Seepärast jäi komisjon seisukohale, et isegi kui liidu tootmisharu oleks kahjustavast olukorrast taastunud, nagu väideti, siis meetmete aegumise korral korduks oluline kahju.

(253)

Meetmete aeguda laskmise korral halveneks liidu tootmisharu olukord veelgi. Kui meetmed puuduksid, siis oleks Hiina eksportivatel tootjatel piisav tootmisvõimsus oma liitu suunatud dumpinguhinnaga ekspordi suurendamiseks. Samuti kinnitab impordihindade hiljutine muutumine pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, et ka need dumpinguhinnad lööksid liidu hindu alla. See import survestaks liidus hindu alandama ning et mitte turuosa kaotada, oleks liidu tootmisharu sunnitud oma müügihindu alandama. Hindade alandamise korral halveneks liidu tootmisharu kasumlikkus veel rohkem. Lühikeses kuni keskpikas perspektiivis ei oleks sellised muutused jätkusuutlikud ja liidu tootmisharu võiks olla sunnitud oma tegevuse lõpetama.

(254)

Eespool toodut arvesse võttes järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa Hiina RVst pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse kasvu ning kahju jätkumise või kordumise. See halvendaks veelgi liidu tootmisharu kahjustavat ja igal juhul ebakindlat olukorda. Selle tagajärjel oleks liidu tootmisharu elujõulisus meetmete aegumise korral tõsises ohus.

(255)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla selgelt vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, sõltumatute importijate, kauplejate ja kasutajate huve.

(256)

Uurimise käigus leiti, et liidu tootmisharu sai kahju ja oli haavatavas olukorras. Nagu on mainitud põhjenduses 253, halveneks liidu tootmisharu olukord dumpinguvastaste meetmete aeguda laskmise korral tõenäoliselt veelgi. Seepärast oleks meetmete kohaldamise jätkamine liidu tootmisharule kasulik.

(257)

Peale selle on liidu tootmisharu integreeritud ja toodab seepärast kohapeal ka tootmisahela eelneva etapi tooraineid, mida kasutatakse trikloroisotsüanuurhappe tootmise protsessis. See kehtib kloori puhul, mis on väga ebastabiilne ning raskesti ladustatav ja transporditav ühend. Seepärast avaldaks trikloroisotsüanuurhappega seotud tegevuse vähenemine otsest negatiivset mõju tootmisahela eelnevas etapis toimuvale tegevusele. Selle toodangut ei oleks võimalik ära kasutada ning seega väheneks selle tootmismaht, mille tulemusel kasvaksid püsikulud ja avalduks üldine negatiivne mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele.

(258)

Selle põhjal järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(259)

Pärast algatamisteate avaldamist esitasid küsimustikule vastuse kolm sõltumatut importijat. Üks neist küll lõpetas koostöö tegemise, kuid teised kaks tegid uurimises täielikult koostööd, esitades küsimustikule tervikliku vastuse ja vastates uurimise käigus tõstatatud puudusi käsitlevatele küsimustele.

(260)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ostsid need importijad (107) trikloroisotsüanuurhapet peamiselt Hiina RVst. Samuti ostsid nad piiratud koguses trikloroisotsüanuurhapet liidu tootjatelt. Trikloroisotsüanuurhape moodustas 20–30 % nende kogukäibest. Lisaks ilmnes uurimisest, et importijad teenisid kehtivatest meetmetest hoolimata kasumit.

(261)

Üks importija pooldas meetmete kohaldamise jätkamist ja teine ei avaldanud selle kohta arvamust.

(262)

Selle põhjal järeldas komisjon, et meetmete kohaldamise jätkamine ei avaldaks importijatele olulist negatiivset mõju.

(263)

Küsimustikule esitas vastuse üks kasutaja. See äriühing tootis trikloroisotsüanuurhapet kuni 2017. aastani, mil ta muutis oma ärimudelit ja hakkas trikloroisotsüanuurhappe tootmise asemel sellest tablette valmistama.

(264)

See kasutaja pooldas meetmete pikendamist, sest see tagaks võrdsed võimalused.

(265)

Ükski teine kasutaja endast pärast algatamisteate avaldamist ega uurimise jooksul teada ei andnud. Seepärast on eelmiste uurimiste käigus tehtud järeldused jätkuvalt kehtivad. Meetmete jätkamine ei avaldaks negatiivset mõju konkurentsile liidu turul.

(266)

Eespool toodu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused Hiinast pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes kehtivaid meetmeid mitte säilitada.

(267)

Pärast lõplikku avalikustamist väitsid kolm Hiina huvitatud isikut, Hebei Jiheng, Heze Huayi ja Puyang Cleanway, et meetmete kehtivuse jätkumine tugevdaks liidu tootmisharu monopoolset seisundit ja võimaldaks tal müüa tooteid erakordselt kõrgete hindadega, mis kahjustaks kasutajaid.

(268)

Liidu turul tegutseb mitu ettevõtet, kes asuvad nii liidus kui ka teistes riikides. Võttes arvesse iga ettevõtte turuosa vaatlusalusel perioodil, leidis komisjon, et konkurentsi tase ELi turul on kõrge ja liidu tootmisharul ei ole monopoolset seisundit. Sellest annavad tunnistust ka pärast vaatlusaluse perioodi lõppu täheldatud erinevused Hiina impordi hindade ja liidu tootmisharu küsitud hindade vahel. Selle põhjal lükati see väide tagasi.

(269)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu ja kahju jätkumise ning liidu huvide kohta, tuleks säilitada Hiinast pärit trikloroisotsüanuurhappe suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(270)

Selleks et vähendada tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kelle suhtes on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(271)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema oma tavapäraseid kontrolle ja võivad, nagu kõigil muudelgi juhtudel, nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on tolliõiguse kohaselt põhjendatud.

(272)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt suureneb, võib sellist mahu suurenemist iseenesest käsitada meetmete kehtestamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul – ja kui asjaomased tingimused on täidetud – võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(273)

Käesolevas määruses sätestatud äriühingute individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes nimetatud juriidiliste isikute toodetud ja Hiinast pärineva uurimisaluse toote impordi suhtes. Imporditud uurimisaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende toodete suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(274)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (108). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(275)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Neile anti pärast kõnealust avalikustamist ka aega oma vastuväidete esitamiseks.

(276)

Komisjon sai liidu tootmisharult esildise, milles põhjendati täiendavalt komisjoni järeldusi, et Hiina eksportivad tootjad suutsid müüa liidu sihthinnast madalama hinnaga. Seetõttu ei peetud vajalikuks käesoleva määruse teksti muuta.

(277)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (109) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav määr, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval.

(278)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,