(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/2019 (2) on esialgse riskihindamise põhjal kehtestatud kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide loetelu.

(2)

Pärast esialgset hindamist esitati rakendusmääruses (EL) 2018/2019 ajutine loetelu 34 perekonna ja ühe liigi taimedest, mis on pärit kolmandatest riikidest ja ette nähtud istutamiseks ning mida käsitatakse kõrge riskiga taimedena. Loetelus on ka perekond Quercus L.

(3)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/1213 (3) on sätestatud fütosanitaarmeetmed teatavate selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomiseks liidu territooriumile, mis on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2019 lisast välja jäetud, kuid millega seotud fütosanitaarriske ei ole veel täielikult hinnatud. Põhjus on selles, et üks või mitu neil taimedel leiduvatest taimekahjustajatest ei ole veel kantud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/2072 (4) esitatud liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu, kuid pärast täielikku riskihindamist võivad need vastata sellesse loetellu kandmise tingimustele.

(4)

Ühendkuningriik (5) esitas 16. juunil 2022 komisjonile kaks taotlust eksportida liitu järgmisi istutamiseks ettenähtud taimi (edaspidi „asjaomased taimed“):

Taotlusele olid lisatud ka vastavad tehnilised toimikud.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) võttis 19. septembril 2023 vastu kaks teaduslikku arvamust Ühendkuningriigist, (6) (7) pärit asjaomaste taimedega seotud riski hindamise kohta. Toiduohutusamet tegi kindlaks, et nende taimede puhul on olulised taimekahjustajad Coniella castaneicola, Cronartium quercuum, Cryphonectria parasitica, Meloidogyne mali, Phytophthora kernoviae, Phytophthora ramorum, Thaumetopoea processionea ja Trinophylum cribratum.

(6)

Toiduohutusamet hindas toimikutes kirjeldatud riskivähendamismeetmeid kindlakstehtud taimekahjustajate puhul. Toiduohutusamet leidis, et suure tõenäosusega asjaomastel taimedel neid taimekahjustajaid ei esine, tingimusel et kohaldatakse asjakohaseid riskivähendamismeetmeid.

(7)

Selle arvamuse põhjal leitakse, et fütosanitaarrisk, mis tuleneb asjaomaste taimede Ühendkuningriigist liidu territooriumile sissetoomisest, on vähendatud vastuvõetavale tasemele, kui nende taimede taimekahjustajatega seotud riski vähendamiseks võetakse asjakohaseid meetmeid.

(8)

Ühendkuningriigi tehnilistes toimikutes kirjeldatud meetmeid peetakse piisavaks, et vähendada asjaomaste taimede liidu territooriumile sissetoomisest tulenevat riski vastuvõetava tasemeni. Seepärast tuleks need meetmed vastu võtta impordi suhtes kohaldatavate fütosanitaarnõuetena, et tagada fütosanitaarkaitse liidu territooriumil asjaomaste taimede liitu sissetoomisest tuleneva riski suhtes.

(9)

Liikide Quercus petraea ja Quercus robur 15aastaste paljasjuursete istutamiseks ettenähtud taimede sissetoomist liidu territooriumile peetakse väiksemaks või samaväärseks fütosanitaarriskiks kui see, mis tuleneb samaealiste Quercus petraea ja Quercus robur kasvusubstraadis istutamiseks ettenähtud taimede sissetoomisest.

(10)

Seega ei tuleks liikide Quercus petraea ja Quercus robur istutamiseks ettenähtud kuni 15aastaseid taimi, mille maksimaalne läbimõõt on 80 mm, enam käsitada kõrge riskiga taimedena.

(11)

Rakendusmäärust (EL) 2018/2019 tuleks seega vastavalt muuta.

(12)

Cronartium quercuum ja Phytophthora ramorum (mitte-ELi isolaadid) on loetletud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisas liidu karantiinsete taimekahjustajatena ning Cryphonectria parasitica ja Thaumetopoea processionea on loetletud kaitstavate piirkondade karantiinsete taimekahjustajatena kõnealuse määruse III lisas.

(13)

Taimekahjustajaid Coniella castaneicola ja Phytophthora kernoviae ei ole veel kantud rakendusmääruses (EL) 2019/2072 esitatud liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu. Tuleb teha taimekahjustajat Coniella castaneicola käsitlev täielik riskihindamine ja taimekahjustajat Phytophthora kernoviae käsitlev ajakohastatud täielik riskihindamine, et teha kindlaks, kas need vastavad tingimustele, et need taimekahjustajad saaks kanda rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisa loetellu, ning kas Ühendkuningriigist pärit asjaomased taimed tuleb kanda sama määruse VII lisa loetellu koos vastavate erinõuetega.

(14)

Rakendusmäärust (EL) 2020/1213 tuleks seega vastavalt muuta.

(15)

Taimekahjustaja Trinophylum cribratum kohta märgitakse toiduohutusameti arvamuses, et puuduvad tõendid selle kohta, et asjaomased taimed kujutaksid endast võimalust taimekahjustaja sissetoomiseks liidu territooriumile. Lisaks ei ole täheldatud taimekahjustaja märkimisväärset mõju istutatud peremeestaimedele. Seega ei ole kõnealuse taimekahjustajaga seotud impordinõuded vajalikud.

(16)

Taimekahjustajat Meloidogyne mali ei ole kantud liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu. Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsioon avaldas 2017. aasta septembris selle taimekahjustajaga seotud riski analüüsi (8). Analüüsis jõuti järeldusele, et seda taimekahjustajat ei tuleks reguleerida liidu karantiinse taimekahjustajana ega liidu reguleeritud mittekarantiinse taimekahjustajana, sest kuigi seda taimekahjustajat on teatavates liikmesriikides ilma ametlikke kontrollimeetmeid rakendamata pikka aega esinenud, peetakse sellest taimekahjustajast tulenevat fütosanitaarriski neis liikmesriikides väikeseks. Seega ei ole kõnealuse taimekahjustajaga seotud impordinõuded vajalikud.

(17)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,