I PEATÜKK.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

II PEATÜKK.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

III PEATÜKK.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

IV PEATÜKK.

1. JAGU.

39.

40.

41.

42.

2. JAGU.

43.

44.

3. JAGU.

45.

46.

4. JAGU.

47.

48.

49.

5. JAGU.

50.

51.

52.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

6. JAGU

60.

61.

62.

63.

64.

I LISA.

II LISA.

III LISA.

1. OSA.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

2. OSA.

I PEATÜKK.

8.

II PEATÜKK.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

3. OSA.

I PEATÜKK.

18.

II PEATÜKK.

19.

20.

21.

22.

23.

4. OSA.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

5. OSA.

35.

36.

37.

6. OSA.

38.

39.

I LIIDE

II LIIDE

1. LISA.

2. LISA.

III LIIDE

IV LIIDE

V LIIDE

IV LISA.

V LISA.

VI LISA.

VII LISA.

VIII LISA.

IX LISA.

X LISA.

XI LISA.

XII LISA.

XIII LISA.

a)

Riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) põhieesmärk on luua raamistik riiklikult toetatava ekspordikrediidi korrakohasele kasutamisele.

b)

Kokkuleppega püütakse soodustada võrdseid võimalusi riiklikuks toetuseks, nagu on määratletud punkti 5 alapunktis a, et edendada eksportijatevahelist konkurentsi, mis põhineks pigem eksporditavate kaupade ja teenuste kvaliteedil ja hinnal kui soodsaimatel riiklikult toetatavatel finantseerimistingimustel.

a)

Osalised kohustuvad jagama mitteosalistega teavet riiklikku toetust käsitlevate teadete kohta, nagu on sätestatud punkti 5 alapunktis a.

b)

Osaline saadab konkurentsiolukorras oleva mitteosalise taotlusel mitteosalisele vastuse riiklikuks toetuseks pakutavate finantseerimistingimuste kohta vastastikkuse põhimõtte alusel samal moel, nagu ta vastaks osalise taotlusele.

a)

Riiklikku toetust võib anda mitmes vormis:

b)

Kokkulepet kohaldatakse seotud abi suhtes; IV peatükis sätestatud korda kohaldatakse ka kaubandusega liituva sidumata abi suhtes.

c)

Kokkulepet ei kohaldata sõjalise varustuse ega põllumajandustoodete ekspordi suhtes.

d)

Riiklikku toetust ei anta, kui on selgeid tõendeid, et leping on sõlmitud ostjaga, kes ei asu kaupade tegelikus sihtriigis, eelkõige soodsamate tagasimaksetingimuste saamise eesmärgil.

a)

uute söeküttel töötavate elektrijaamade või nende osade ekspordiks, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sealhulgas töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja selliste elektrijaamade ehitamiseks ja kasutuselevõtuks; olemasoleva jaamale uue söeküttel töötava elektritootmisüksuse lisamine loetakse uueks söepõhiseks elektrijaamaks;

b)

seadmete eksportimiseks olemasolevatesse söeküttel töötavatesse elektrijaamadesse, välja arvatud juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

c)

Eespool alapunktides a ja b sätestatud keelud ei kehti söeküttel töötavate elektrijaamade suhtes, mis töötavad koos süsinikdioksiidi tõhusa kogumise, utiliseerimise ja säilitamise seadmega, ega olemasolevate söepõhiste elektrijaamade suhtes, mida moderniseeritakse süsinikdioksiidi kogumise, säilitamise ja kasutamise süsteemi paigaldamiseks, nagu on sätestatud I lisa I liite projektiklassi B 1. liigis.

d)

Osalised lepivad kokku, et vaatavad osalise esitatud taotluse korral läbi muul kui süsinikdioksiidi kogumisel, utiliseerimisel ja säilitamisel põhineva CO2 heite vähendamise tehnoloogiad, mida võidakse tulevikus välja töötada, et teha erandeid eespool olevatest alapunktidest a ja b. Võimalike tulevaste erandite lisamine põhineb osaliste konsensuslikul otsusel.

e)

Eespool olevate alapunktide a–d sätted vaadatakse läbi hiljemalt 31. detsembril 2022, et aidata kaasa kliimamuutustele reageerimise ühise eesmärgi saavutamisele, võttes arvesse järgmist:

a)

Kokkuleppe koosseisu kuuluvad järgmised sektorilepped:

b)

I, II või IV lisas sätestatud sektorileppe osaline võib kohaldada leppe riiklikku toetust käsitlevaid sätteid kõnealuse sektorileppega hõlmatud kaupade ja/või teenuste ekspordi suhtes. I või II lisa puhul kohaldab sektorileppe osaline kokkuleppe sätet, kui sektorilepe ei sisalda kokkuleppe sättele vastavat sätet.

c)

III lisaga hõlmatud kaupade ja/või teenuste ekspordi suhtes kohaldavad osalised, kes on ka sektorileppe osalised, sektorileppe sätteid.

a)

I kategooria riigid on suure sissetulekuga (2) OECD-riigid. Kõik muud riigid kuuluvad II kategooriasse.

b)

Riikide liigitamisel rakendatakse järgmisi kriteeriume ja menetlusi:

c)

Riigi kategooria muutub alles pärast seda, kui talle Maailmapanga määratud liigitus on jäänud kahel järjestikusel aastal samaks.

a)

Osalised kohustavad riiklikult toetatavate kaupade ja teenuste ostjaid tegema sissemakseid vähemalt 15 % ulatuses ekspordilepingu väärtusest XIII lisas määratletud krediiditähtaja alguses või enne seda. Sissemaksete suuruse määramisel võib ekspordilepingu väärtust võrdeliselt vähendada, kui tehing hõlmab kolmanda riigi kaupu ja teenuseid, mida riiklikult ei toetata. Lubatud on finantseerimine/kindlustus kuni 100 % ulatuses garantiipreemiast. Garantiipreemia võib arvata ekspordilepingu väärtuse hulka või mitte. Kõnealusteks sissemakseteks ei peeta pärast krediiditähtaja algust tehtud garantiipreemiaid.

b)

Selliseid sissemakseid võib riiklikult toetada üksnes tavapäraste krediiditähtajaeelsete riskide suhtes võimaldatava kindlustuse või garantii vormis.

c)

Välja arvatud alapunktides b ja d sätestatu, ei anna osalised riiklikku toetust rohkem kui 85 % ekspordilepingu väärtusest, kaasa arvatud kolmandate riikide tarned, kuid välja arvatud kohalikud kulud.

d)

Osalised võivad anda riiklikku toetust kohalike kulude katteks järgmistel tingimustel:

a)

Tagasimaksetähtaeg ei tohi ületada eksporditud kaupade ja teenuste kasutusaega või vajaduse korral selle projekti kasulikku eluiga, kuhu kaupu ja teenuseid eksporditakse.

b)

Olenemata punkti 12 alapunktist a, on pikim tagasimaksetähtaeg 15 aastat.

c)

Olenemata punkti 12 alapunktist b, on elektrijaama (3) puhul, mis ei ole I või II lisa kohaselt toetuskõlblik, pikim tagasimaksetähtaeg 12 aastat.

d)

Osaline teatab punkti 44 kohaselt ette, kui riiklikku toetust antakse mis tahes tehingu puhul, mille tagasimaksetähtaeg on pikem kui kümme aastat ja krediidiväärtus on vähemalt 10 miljonit SDRi.

a)

Tavaliselt makstakse ekspordikrediidi põhisumma tagasi võrdsete ja korrapäraste osamaksetena või asjakohasel juhul (nt kui toetust antakse liisingutehingutele või eraldiseisvate masinate või seadmete ekspordiks) võrdsete tagasimaksetena, mis koosnevad põhiosast ja intressist.

b)

Põhisumma makstakse tagasi vähemalt kord aastas, kusjuures põhisumma esimene osamakse tuleb teha hiljemalt üks aasta pärast krediiditähtaja algust.

c)

Intressi makstakse vähemalt iga kuue kuu järel, kusjuures intressi esimene makse tuleb teha hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust. Kui põhisumma tagasimaksmine toimub kord aastas, makstakse intressi vähemalt iga 12 kuu järel, kusjuures intressi esimene makse tuleb teha hiljemalt 12 kuud pärast krediiditähtaja algust.

d)

Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita.

e)

Kui see on nõuetekohaselt põhjendatud tasakaalu puudumisega võlgnikule kättesaadavate rahaliste vahendite ajastuse ja eespool alapunktides a ja b sätestatud parameetrite kohaselt lubatud võlateeninduse profiili vahel või kui amortisatsioonigraafik ei vasta võlgniku või projekti vabale rahavoole, võib ekspordikrediiti anda järgmiste piirangute raames:

f)

Osaline teatab punkti 44 kohaselt ette, kui punkti 13 alapunkti e kohaselt antakse riiklikku toetust mis tahes tehingu puhul, mille krediidiväärtus on vähemalt 10 miljonit SDRi. Sellistes teadetes esitavad osalised muu hulgas järgmise:

a)

Intressid ei sisalda järgmist:

b)

Kui riiklikku toetust antakse otsekrediidi või -finantseerimise või refinantseerimise vormis, võib garantiipreemia lisada intressimäära nimiväärtusele või võtta seda eraldi tasuna; kumbki tegur tuleb osalistele teatamisel eraldi välja tuua.

a)

Osalised, kes annavad riiklikku toetust fikseeritud intressimääraga laenudeks, kohaldavad miinimumintressimääradena asjakohaseid turuintressi viitemäärasid. Turuintressi viitemäärad on intressimäärad, mis on kindlaks määratud järgmiste põhimõtete alusel:

b)

Riikliku finantseerimistoetuse andmine ei korva ega hüvita osaliselt ega täielikult asjakohast krediidiriski garantiipreemiat, mida võetakse tagasimaksmata jätmise riski katteks vastavalt punkti 20 sätetele.

a)

Kohaldatav garantiipreemia alammäär arvutatakse järgmiste tegurite järgi:

b)

Garantiipreemia alammäärad väljendatakse protsentides krediidi põhisummast nii, nagu nõutaks garantiipreemiad täies ulatuses sisse krediidi esimesel väljavõtukuupäeval. Selgitus garantiipreemia alammäära arvutamise kohta koos matemaatiliste valemitega on esitatud VI lisas.

c)

Olenemata sihtriigist määratakse juhtumipõhiselt kindlaks garantiipreemiate määrad, mida osalised kohaldavad turu võrdlusalusest lähtuvate tehingute puhul, milles osalevad 0 kategooria riikide, suure sissetulekuga OECD-riikide ja suure sissetulekuga euroalariikide (4) lõplikud võlgnikud/garandid (st krediidiriski üksused), või tehingute puhul, mis hõlmavad mitmepoolset või piirkondlikku institutsiooni, mis on osaliste kokkuleppe kohaselt üldiselt vabastatud selle asukohariigi rahanduskontrolli ja ülekandeid käsitlevatest eeskirjadest (5). Tagamaks, et garantiipreemiate määrad, mida kohaldatakse selliste riikide võlgnikega (ja vajaduse korral garantidega) seotud tehingute suhtes, ei lööks alla hindasid eraturgudel, järgivad osalised asjaomaste võrdlushindade garantiipreemiaks ümberarvutamisel kokkulepitud tavadest lähtudes järgmist korda:

d)

7. kategooriasse kuuluvate suurima riskiga riikide puhul nõutakse põhimõtteliselt selle kategooria suhtes kehtestatud garantiipreemiate alammääradele juurdemaksmist; kõnealused garantiipreemiamäärad määrab riiklikku toetust andev osaline.

e)

Tehingu garantiipreemia alammäära arvutamisel kohaldatakse riigi laenuriskide puhul võlgniku riigi liigitust ja ostja riski liigituse puhul võlgniku liigitust, (11) välja arvatud juhul, kui tagatise muutumatu, tingimusteta, nõudmisel põhineva, õiguslikult kehtiva ja jõustatava garantii vormis võla täieliku tagasimakse kohustuse kohta krediidi kogu kehtivusajaks annab kolmas isik, kes on tagatud võla suurust arvestades krediidivõimeline. Kolmanda isiku garantii korral võib osaline kohaldada ka selle riigi laenuriskide liigitust, kus asub garant, ning garandi ostja riskide kategooriat (12).

f)

Kriteeriumid ja tingimused, millega reguleeritakse kolmanda isiku garantii kohaldamist vastavalt olukordadele, mida kirjeldatakse eespool alapunkti e esimeses ja teises taandes, on sätestatud VIII lisas.

g)

Garantiipreemia alammäära arvutamisel kasutatav riskiperioodi pikkus on pool väljamaksetähtajast pluss kogu tagasimaksetähtaeg ning eeldab korrapärast ekspordikrediidi tagasimakseprofiili, st tagasimaksmist kord poolaastas võrdsete põhisumma osamaksetena, millele kuue kuu möödumisel krediiditähtaja algusest lisandub kogunenud intress. Mittestandardse tagasimakseprofiiliga ekspordikrediidi puhul arvutatakse samaväärne tagasimakseperiood (mida väljendatakse kord poolaastas tehtavate võrdsete osamaksetena) järgmise valemi abil: samaväärne tagasimakseperiood = (tagasimakseperioodi kaalutud keskmine pikkus –0,25)/0,5.

h)

Osaline, kes kohaldab garantiipreemia alammäära, mis seondub kolmandast isikust garandiga, kes ei asu võlgnikuga samas riigis, teatab sellest punkti 43 kohaselt ette.

a)

Riigi krediidiriski viis tegurit on järgmised:

b)

Riigid on liigitatud ühte kaheksast riigi laenuriski kategooriast (0–7). Garantiipreemia alammäärad on kehtestatud 1.–7. kategooria kohta, kuid mitte 0 kategooria kohta, kuna riigi laenuriski taset loetakse sellesse kategooriasse kuuluvate riikide puhul tähtsusetuks. 0 kategooria riikide tehingutega seonduv krediidirisk on valdavalt seotud võlgniku/garandi riskiga.

c)

Riike liigitatakse (13) riigi laenuriskide liigitamise korra alusel, mis hõlmab järgmist:

d)

Riigi laenuriskide liigitust jälgitakse pidevalt ja see vaadatakse vähemalt kord aastas läbi ning sekretariaat teatab viivitamata riigi laenuriskide liigitamise korrast tulenevatest muutustest. Kui riik liigitatakse ümber riigi laenuriski madalamasse või kõrgemasse kategooriasse, kohaldavad osalised hiljemalt viis tööpäeva pärast seda, kui sekretariaat on teatanud ümberliigitamisest, garantiipreemia määra, mis vastab riigi laenuriski uue kategooriaga seostatud garantiipreemia alammäärade tasemele või on sellest kõrgem.

e)

Sekretariaat avaldab kohaldatavad riigi laenuriskide liigitused.

a)

Kõikide riikide puhul, mis on liigitatud riigi laenuriskide liigitamise korra kohaselt vastavalt punkti 22 alapunktile d, hinnatakse riigi maksejõuetusriski, et teha erandkorras kindlaks need riigid,

b)

Eespool alapunktis a nimetatud kriteeriumidele vastavad riigid tehakse kindlaks riigi laenuriskide hindamise korra kohaselt, mille osalised on koostanud ja milles kokku leppinud.

c)

Eespool alapunktis a loetletud kriteeriumidele vastavate riikide loendit jälgitakse pidevalt, see vaadatakse vähemalt kord aastas läbi ning sekretariaat teatab viivitamata riigi maksejõuetusriskide liigitamise korrast tulenevatest muutustest.

d)

Alapunkti b kohaselt kindlaks tehtud riikide loendi avaldab sekretariaat.

a)

Ostja riskide liigitus põhineb võlgniku/garandi kõrgema nõudeõiguse järguga tagatiseta laenude reitingul, mille on kindlaks määranud osaline.

b)

Ilma et see piiraks käesoleva punkti alapunkti a kohaldamist, võib tehinguid, mille krediidiväärtus on kuni viis miljonit SDRi, liigitada tehingupõhiselt, st pärast seda, kui on kohaldatud ükskõik millist ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viisi, kuid selliste tehingute suhtes ei saa nende liigitusest olenemata teha ühtegi allahindlust ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viiside kohaldamisel.

c)

Riiklikud võlgnikud ja garandid liigitatakse ostja riskide kategooriasse SOV/CC0.

d)

Järgmistel juhtudel võib mitteriiklikke võlgnikke ja garante erandkorras liigitada ostja riskide kategooriasse „parem kui riik“ (SOV+): (15)

e)

Osaline teatab punkti 44 kohaselt ette tehingutest:

f)

Konkreetse tehingu pärast konkureerimisel, kus konkureerivad osalised on liigitanud võlgniku/garandi eri ostja riskide kategooriatesse, püüavad konkureerivad osalised jõuda kokkuleppele ühises ostja riskide liigituses. Kui ühises liigituses kokkuleppele ei jõuta, ei keelata osalis(t)el, kes liigitas(id) võlgniku/garandi kõrgemasse ostja riskide liigitusse, kohaldada madalamat ostja riskide liigitust.

a)

Ekspordikrediidi toote kvaliteet näitab, kas tegemist on kindlustus-, garantii- või otselaenu/-finantseerimistootega, ning kindlustustoodete puhul seda, kas intresside kate tagatakse nõuete ooteajal (s.o ajavahemik võlgniku suhtes kehtiva maksetähtpäeva ja selle kuupäeva vahel, mil kindlustaja on kohustatud tegema eksportijale/finantseerimisasutusele tagasimakse) ilma lisamakseta.

b)

Kõik osaliste pakutavad ekspordikrediidi tooted liigitatakse ühte järgmisest kolmest tooterühmast:

a)

Osalised võivad kasutada järgmisi riigi laenuriskide maandamise meetmeid, mille täpne kasutus on sätestatud X lisas:

b)

Osaline, kes kohaldab garantiipreemia alammäära, mis näitab riigi laenuriski maandamise kasutamist, teatab sellest punkti 43 kohaselt ette.

c)

Turu võrdlusalusest lähtuvate tehingute puhul riigi laenuriskide maandamist ei kohaldata.

a)

Osalised võivad kasutada järgmisi ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viise, mis võimaldavad kohaldada krediidikvaliteedi parandamise tegurit, mis on suurem kui 0:

b)

Ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viise ja maksimaalse krediidikvaliteedi parandamise teguri väärtusi käsitlevad määratlused nii 1.–7. kategooriasse kuuluvate võlgnike kui ka turu võrdlusalusel põhineva hinnakujunduse eeskirju järgivate võlgnike puhul on esitatud X lisas.

c)

Ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viise võib kasutada kas eraldi või koos järgmiste piirangutega:

d)

Osalised teatavad eelnevalt kooskõlas punktiga 44 tehingutest mitteriikliku võlgniku/garandiga, juhul kui krediidikvaliteedi parandamise viiside kasutamise tulemusel kohaldatakse 0st suuremat krediidikvaliteedi parandamise tegurit või kui krediidikvaliteedi parandamise viise kasutatakse turu võrdlusalusest lähtuvas tehingus, mille tulemusel on hind TCMB-mudeliga saadud vastavast garantiipreemia alammäärast väiksem.

a)

Garantiipreemiate alammäärade piisavuse hindamiseks ja vajaduse korral suurenduste või vähenduste võimaldamiseks kasutatakse rööpselt garantiipreemiaandmete allikaid (PFT, Premium Feedback Tool), et pidevalt jälgida ja kohandada garantiipreemiate alammäärasid.

b)

Garantiipreemiaandmete allikate abil hinnatakse garantiipreemiate alammäärade piisavust nii riiklikku ekspordikrediiti andvate asutuste tegelike kogemuste kui ka krediidiriski hindamisega seotud eraturu teabe mõistes.

a)

Osalised on kokku leppinud, et nende ekspordikrediidi ja seotud abi poliitika peaksid teineteist täiendama. Ekspordikrediidi poliitika peaks lähtuma avatud konkurentsist ja turujõudude vabast toimimisest. Seotud abi poliitikaga tuleks ette näha vajalikud välisvahendid riikidele, valdkondadele või projektidele, mida turu kaudu ei rahastata või mille puhul selline võimalus on väike. Seotud abi poliitika peaks tagama parima kulude ja tulude suhte, vähendama võimalikult palju kaubanduse moonutamist ja aitama neid vahendeid arengu seisukohast tõhusalt kasutada.

b)

Seotud abi käsitlevad kokkuleppe sätted ei kehti mitmepoolsete või piirkondlike organisatsioonide abistamisprogrammide kohta.

c)

Need põhimõtted ei piira OECD arenguabikomitee (DAC) seisukohti seotud ja sidumata abi kvaliteedi kohta.

d)

Osaline võib nõuda lisateavet mis tahes vormis abi seotuse kohta. Kui ei ole kindel, kas teatav finantseerimismeede kuulub XIII lisas sätestatud seotud abi määratluse alla, esitab doonorriik tõendeid selle kohta, et abi on XIII lisa määratluse kohaselt tegelikult „sidumata“.

a)

riiklik arenguabilaen, nagu on määratletud „OECD arenguabikomitee juhtpõhimõtetes sidusfinantseerimise ning seotud ja osaliselt sidumata riikliku arenguabi kohta (1987)“;

b)

riiklik arenguabiannetus, nagu on määratletud „OECD arenguabikomitee juhtpõhimõtetes sidusfinantseerimise ning seotud ja osaliselt sidumata riikliku arenguabi kohta (1987)“, ning

c)

muu avaliku sektori rahaline vahend, mis hõlmab annetusi ja laene, kuid mitte kokkuleppe kohast riiklikult toetatavat ekspordikrediiti, või

d)

mis tahes õiguslik või tegelik ühend, mis koosneb vähemalt kahest eespool nimetatud vahendist ja mis on doonorriigi, laenuandja või laenuvõtja valduses, ja/või järgmised finantseerimisvahendid:

a)

Sidusfinantseerimine võib toimuda mitmesugusel kujul, sh segakrediit, segafinantseerimine, ühisfinantseerimine, paralleelne finantseerimine või omavahel seotud üksiktehingud. Neid kõiki iseloomustavad järgmised põhijooned:

b)

Tegeliku seose ehk ühenduse määravad kindlaks sellised tegurid nagu:

c)

Järgmised tavad ei välista tegeliku seose või ühenduse olemasolu:

a)

Seotud abi ei saa riigid, kelle kogurahvatulu elaniku kohta on Maailmapanga andmete kohaselt suurem madalama keskmise sissetulekuga riikide ülempiirist. Maailmapank arvutab selle künnise igal aastal uuesti (17). Riik liigitatakse ümber alles pärast seda, kui Maailmapanga poolt talle määratud kategooria on jäänud kahel järjestikusel aastal samaks.

b)

Riikide liigitamisel rakendatakse järgmisi kriteeriume ja menetlusi:

a)

Seotud abi ei võimaldata riiklikele ega eraprojektidele, mis üldjuhul oleksid majanduslikult tasuvad turu või kokkuleppe tingimustel finantseerimise korral.

b)

Sellise abi tingimustele vastavus sõltub järgmisest:

c)

Alapunktis b esitatud põhiküsimuste abil püütakse kirjeldada, kuidas peaks projekti hindama, et otsustada, kas projekti tuleks finantseerida sellisest abist või turu või kokkuleppe tingimustele vastavast ekspordikrediidist. Punktides 47–49 kirjeldatud konsulteerimise käigus kujuneb aja jooksul eeldatavalt kogemustepagas, mille abil saab eelnevalt täpsemalt kindlaks teha piiri nende kahe projektiliigi vahel nii ekspordikrediiti kui ka abi andvate asutuste jaoks.

d)

Iga osaline, kes soovib anda abi laevade ekspordikrediite käsitleva sektorileppega hõlmatud kaupadele ja/või teenustele, peab kinnitama, et asjaomane laev ei tööta tagasimaksetähtajani jääva aja jooksul registrisse kandmata, et sellele on tehtud vajalik kindlustus, et lõppomaniku elukoht asub laeva vastuvõtvas riigis, et laeva ei rakendata välismaiste huvide toetamiseks ning ei võeta ette laeva müüki ilma selle riigi valitsuse heakskiiduta.

a)

tehniline abi: seotud abi, milles riikliku arenguabi osa seisneb üksnes tehnilises koostöös, mille väärtus on kas alla 3 % tehingu koguväärtusest või alla ühe miljoni SDRi, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem, ning

b)

väikeprojektid: kapitalimahutuste projektid, mille väärtus on alla ühe miljoni SDRi ja mida finantseeritakse täielikult arenguabiannetustest.

a)

Punktide 32 ja 33 sätted ei kehti seotud abi kohta, mille soodustustase on vähemalt 80 %, välja arvatud seotud abi, mis on osa punktis 31 kirjeldatud sidusfinantseerimisest.

b)

Punkti 33 sätted ei kehti seotud abi kohta, mille väärtus on alla kahe miljoni SDRi, välja arvatud seotud abi, mis on osa punktis 31 kirjeldatud sidusfinantseerimisest.

c)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni määratletud vähim arenenud riikidele seotud abi andmise suhtes ei kohaldata punktide 32 ja 33 sätteid.

d)

Teised osalised suhtuvad pooldavalt seotud abi menetluste kiirendamisse kooskõlas konkreetsete asjaoludega:

e)

Ilma et see piiraks punktide 32 ja 33 kohaldamist, võib osaline erandkorras anda toetust ühel järgmisel viisil:

a)

Asjaomases vääringus oleva laenu soodustustaseme arvutamiseks kasutatav diskontomäär (diferentseeritud diskontomäär) muutub iga aasta 15. jaanuaril ja see muutus arvutatakse järgmiselt: (18)

b)

Soodustustaseme arvutamiseks kasutatav tähtpäev on XIII lisas määratletud krediiditähtaja algus.

c)

Sidusfinantseerimise üldise soodustustaseme arvutamisel lähtutakse sellest, et järgmiste krediitide, rahaliste vahendite ja maksete soodustustase on null:

Soodustustaseme arvutamisel võetakse arvesse krediiditähtaja alguses või enne seda tehtud makseid, mida ei peeta sissemakseteks.

d)

Diskontomäär kohandamisel: tingimuste kohandamisel abi finantseerimisega tähendab täielik kohandamine kohandamist sama soodustustasemega, mis oli esialgsel pakkumisel ja mis on ümber arvutatud kohandamise ajal kehtiva diskontomäära alusel.

e)

Soodustustaseme arvutamisel võetakse kohalikke kulusid ja hankeid kolmandatest riikidest arvesse üksnes siis, kui neid finantseerib doonorriik.

f)

Finantseerimise üldise soodustustaseme leidmiseks korrutatakse finantseerimismeetme iga osa nimiväärtus vastava soodustustasemega, liidetakse tulemused ja jagatakse saadud summa osade nimiväärtuste kogusummaga.

g)

Konkreetse abistamislaenu diskontomääraks on teatamise ajal kehtiv määr. Viivitamatu teatamise korral on diskontomääraks siiski laenutingimuste kinnitamise ajal kehtiv määr. Diskontomäära muutumine laenutähtajal ei muuda laenu soodustustaset.

h)

Kui enne lepingu sõlmimist vahetatakse vääringut, muudetakse teadet. Soodustustaseme arvutamisel kasutatavaks diskontomääraks on muutmise päeval kehtiv määr. Muuta ei ole vaja, kui teine võimalik vääring ja kogu vajalik teave soodustustaseme arvutamiseks on märgitud esialgses teates.

i)

Ilma et see piiraks käesoleva punkti alapunkti g kohaldamist, on abistamiskrediidiliini raames sooritatavate üksiktehingute soodustustaseme arvutamisel kasutatavaks diskontomääraks algselt selle krediidiliini kohta teatatud määr.

a)

Osalised ei kehtesta seotud abi tingimusi kauemaks kui kaheks aastaks, olgu see abi seotud üksiktehingute finantseerimise või abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppega. Abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppe korral algab kehtivusaeg sellele allakirjutamise päeval, millest teatatakse kooskõlas punktiga 46; krediidiliini pikendamisest teatatakse nii, nagu oleks tegemist uue tehinguga, ning teatele lisatakse selgitav märkus selle kohta, et tegemist on pikendamisega ja et krediidiliini pikendatakse tingimustel, mis on lubatud pikendamisest teatamise ajal. Üksiktehingute, sealhulgas abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppe alusel teatatavate üksiktehingute korral algab kehtivusaeg päeval, mil nõusolekust teatatakse sõltuvalt asjaoludest kas punkti 45 või 46 kohaselt.

b)

Kui riik kaotab esimest korda õiguse saada Maailmapangalt 17aastaseid laene, piirdub olemasolevate ja uute seotud abi käsitlevate protokollide ja teatatud krediidiliinide kehtivuse aeg ühe aastaga, mis algab punkti 32 alapunkti b kohase võimaliku ümberliigitamise päevast.

c)

Selliseid protokolle ja krediidiliine on võimalik pikendada üksnes tingimustel, mis on kokkuleppe punktide 32 ja 33 sätetega kooskõlas pärast:

Nendel asjaoludel võib olemasolevaid tingimusi kohaldada punktis 36 sätestatud diskontomäära muutumisest olenemata.

a)

Kui osaline nõustub andma riiklikku toetust, millest ta on teatanud punktides 43–46 sätestatud menetluste kohaselt, teatab ta sellest kõikidele teistele osalistele ja märgib teate viitenumbri asjakohasele järelaruandluse vormile.

b)

Punktide 51–53 kohases teabevahetuses teatab osaline teistele osalistele nendest krediiditingimustest, mille korral ta kavatseb toetada teatavat tehingut, ja ta võib nõuda teistelt osalistelt samalaadset teavet.

c)

Lisaks V lisas sätestatud teabele, mis esitatakse tehingute kohta, millest on eelnevalt teatatud punkti 43 või 44 kohaselt, esitavad osalised asjakohases järelaruandluse vormis:

a)

Enne finantseerimistingimuste kohandamist, mida osaline või mitteosaline eeldatavalt pakub vastavalt punktidele 17 ja 38, teeb osaline kõik mõistlikud pingutused, kasutades vajaduse korral ka punktis 53 kirjeldatud suulisi konsultatsioone, veendumaks, et kõnealuseid tingimusi toetatakse riiklikult, ning täidab järgmised tingimused:

b)

Osaline, kes kavatseb pakkuda identseid finantseerimistingimusi neile, keda on teavitatud vastavalt punktidele 43 ja 44, võib seda teha siis, kui siinkohal sätestatud ooteaeg on läbi saanud. Osaline teatab võimalikult varakult oma kavatsusest.

a)

Osaline, kellel on mõistlik alus arvata, et teise osalise (teatamise algatanud osalise) pakutavad finantseerimistingimused on kokkuleppes ette nähtud tingimustest soodsamad, teatab sellest sekretariaadile; sekretariaat teeb kõnealuse teabe kohe kättesaadavaks.

b)

Teatamise algatanud osaline selgitab oma pakkumise finantseerimistingimusi kahe tööpäeva jooksul pärast teabe väljastamist sekretariaadi poolt.

c)

Pärast teatamise algatanud osalise selgitust võib iga osaline taotleda sekretariaadilt selle küsimuse arutamiseks osaliste spetsiaalse nõupidamiskoosoleku korraldamist viie tööpäeva jooksul.

d)

Riikliku toetusega seotud finantseerimistingimused ei jõustu enne osaliste spetsiaalse nõupidamiskoosoleku tulemuste selgumist.

a)

Osaline teatab kooskõlas V lisaga kõikidele teistele osalistele vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist kohustusele, mille krediidiväärtus on üle 10 miljoni SDRi, kui

b)

Osaline teatab kooskõlas V lisaga kõikidele teistele osalistele vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist kohustusele, mille krediidiväärtus on üle 10 miljoni SDRi, kui toetust laiendatakse I lisa punkti 6 alapunkti a alapunkti 2 kohaselt.

c)

Kui mõni teine osaline teeb kõnealuse ajavahemiku jooksul ettepaneku aruteluks, ootab teatamise algatanud osaline veel kümme kalendripäeva.

d)

Osaline teatab kõigile teistele osalistele oma lõplikust otsusest pärast arutelu, et hõlbustada saadud kogemuste läbivaatamist vastavalt punktile 62. Osalised säilitavad andmeid oma kogemuste kohta seoses garantiipreemiamääradega, millest on teatatud vastavalt eespool esitatud alapunktile a.

a)

Osaline teatab kooskõlas V lisaga kõikidele teistele osalistele vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist kohustusele, mille tagasimaksetähtaeg on pikem kui kümme aastat ja krediidiväärtus on üle 10 miljoni SDRi.

b)

Osaline teatab kooskõlas V lisaga kõikidele teistele osalistele vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist kohustusele, mille krediidiväärtus on üle 10 miljoni SDRi, kui toetust antakse vastavalt:

c)

Osaline teatab kooskõlas V lisaga kõikidele teistele osalistele vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist kohustusele, mille krediidiväärtus on üle 10 miljoni SDRi, kui toetust antakse seoses:

a)

Osaline teatab vastavalt V lisale eelnevalt oma kavatsusest riiklikult toetada:

b)

Eelteade edastatakse vähemalt 30 tööpäeva enne pakkumismenetluse tähtaja lõppu või nõusoleku andmise kuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

c)

Kui teatamise algatanud osaline muudab oma kavatsust anda toetust teatatud tingimustel või loobub sellisest kavatsusest, teatab ta sellest viivitamata kõikidele teistele osalistele.

d)

Käesoleva punkti sätteid kohaldatakse sellise seotud abi suhtes, mis on osa punktis 31 kirjeldatud sidusfinantseerimisest.

a)

Osaline teatab vastavalt V lisale kõikidele teistele osalistele viivitamata, st kahe tööpäeva jooksul, nõusoleku andmisest, kui ta annab riiklikku toetust seotud abi puhul, mille väärtus on kas

b)

Samuti teatab osaline viivitamata kõikidele teistele osalistele abistamisprotokolli, krediidiliini või samasuguse kokkuleppe allkirjastamisest.

c)

Eelnevalt ei ole vaja teatada, kui osaline kavatseb finantseerimistingimusi kohandada tingimustega, millest on viivitamata teatatud.

a)

Osaline, kes soovib selgitust seotud abi võimalike kaubanduslike põhjuste kohta, võib nõuda täieliku abi laadi hinnangu (kirjeldatud XI lisas) esitamist.

b)

Lisaks sellele võib osaline taotleda punkti 48 kohast konsulteerimist teiste osalistega. Selline konsulteerimine hõlmab ka punktis 53 kirjeldatud suulisi konsultatsioone, kus arutatakse:

a)

Konsulteerimise käigus võib osaline nõuda muu hulgas järgmist teavet:

b)

Pärast konsulteerimise lõpule jõudmist teatab sekretariaat mõlema punktis 46 esitatud küsimuse vastustest kõikidele osalistele vähemalt kümme tööpäeva enne pakkumistähtaja lõppu või nõusoleku andmise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb saabub varem. Kui konsulteerivad osalejad on lahkarvamusel, palub sekretariaat teistel osalistel avaldada oma arvamust viie tööpäeva jooksul. Sekretariaat vahendab need arvamused teate saatnud osalisele, kes peaks oma abipakkumist uuesti kaaluma, kui pakkumine ei leia märkimisväärset toetust.

a)

Doonorriik, kes soovib projekti viia ellu märkimisväärse toetuse puudumisest olenemata, teatab oma kavatsusest teistele osalistele eelnevalt, kuid mitte hiljem kui 60 kalendripäeva pärast konsultatsiooni lõppu ehk eesistuja lõppjärelduse vastuvõtmist. Samuti saadab doonorriik OECD peasekretariaadile kirja, milles ta esitab konsultatsiooni tulemused ja selgitab esmajärgulisi kaubandusega mitteseotud riiklikke huve, mis sunnivad teda niiviisi toimima. Osalised eeldavad, et sellised juhtumid on erandlikud ja harvad.

b)

Doonorriik teatab viivitamata osalistele, et ta on saatnud OECD peasekretariaadile kirja, mille ärakirja ta lisab oma teatele. Doonorriik ega ükski teine osaline ei anna nõusolekut seotud abi kohta enne, kui kõnealuse teate saatmisest osalistele on möödunud kümme tööpäeva. Projektide puhul, millel leiti konsultatsioonide käigus olevat konkureerivaid turutingimustel põhinevaid pakkumisi, pikeneb kõnealune tähtaeg kümnelt tööpäevalt viieteistkümnele.

c)

Sekretariaat jälgib konsultatsioonide kulgu ja tulemusi.

a)

Osaline võib küsida mõnelt teiselt osaliselt, kuidas too suhtub mõnda kolmandasse riiki, mõne kolmanda riigi asutusse või teatavasse äritegemisviisi.

b)

Osaline, kellelt taotletakse riiklikku toetust, võib saata mõnele teisele osalisele järelepärimise, mis sisaldab soodsaimaid krediiditingimusi, mille korral järelepäriv osaline oleks valmis toetust andma.

c)

Kui järelepärimine saadetakse rohkem kui ühele osalisele, loetletakse selles saajad.

d)

Igast järelepärimisest saadetakse sekretariaadile ärakiri.

a)

Osaline, kellele saadetakse järelepärimine, vastab seitsme kalendripäeva jooksul ja annab nii palju teavet kui võimalik. Vastuses esitatakse võimalikult täpselt otsus, mille osaline tõenäoliselt langetab. Vajaduse korral järgneb täiemahuline vastus niipea kui võimalik. Igast vastusest saadetakse ärakiri teistele järelepärimise saajatele ja sekretariaadile.

b)

Kui vastus järelepärimisele muutub hiljem asjakohatuks mis tahes põhjusel, näiteks seetõttu, et

a)

Osaline nõustub kümne tööpäeva jooksul suuliste konsultatsioonide taotlustega.

b)

Suuliste konsultatsioonide taotlus esitatakse osalistele ja mitteosalistele. Konsultatsioonid toimuvad pärast kümne tööpäeva pikkuse tähtaja lõppu niipea kui võimalik.

c)

Osaliste eesistuja kooskõlastab sekretariaadiga vajalikud järelmeetmed, nt ühisseisukoha. Sekretariaat teeb konsultatsiooni tulemused viivitamata kättesaadavaks.

a)

Ühisseisukoha ettepanekud suunatakse üksnes sekretariaadile. Sekretariaat saadab ühisseisukoha ettepaneku kõikidele osalistele ja seotud abi puhul ka kõikidele arenguabikomitee kontaktasutustele. Ettepaneku tegijat OECD võrgukeskkonnas sekretariaadi hallataval elektroonilisel teadetetahvlil (Bulletin Board) olevasse ühisseisukohtade registrisse ei märgita. Sekretariaat võib ettepaneku tegija nime nõudmise korral siiski suuliselt avaldada mõnele osalisele või arenguabikomitee liikmele. Sekretariaat peab selliste nõuete kohta arvestust.

b)

Ühisseisukoha ettepanekule märgitakse kuupäev ja ettepanek esitatakse järgmise vormi kohaselt:

c)

Punkti 32 alapunkti b alapunkti 4 kohaselt tehtud ühisseisukoha ettepanek suunatakse sekretariaadile ja selle ärakiri saadetakse kõikidele osalistele. Ühisseisukoha ettepaneku teinud osaline esitab täieliku selgituse selle kohta, miks tema arvates tuleks teatav riik liigitada punkti 32 alapunktis b sätestatust erineval viisil.

d)

Sekretariaat teeb kokkulepitud ühisseisukohad avalikkusele kättesaadavaks.

a)

Vastused antakse 20 kalendripäeva jooksul, kuigi osalisi kutsutakse vastama ühisseisukoha ettepanekule võimalikult kiiresti.

b)

Vastuses võib olla taotlus lisateabe saamiseks, heakskiit, tagasilükkamine, ühisseisukoha muudatusettepanek või alternatiivettepanek.

c)

Osalist, kes teatab, et tal puudub seisukoht, kuna eksportija ega abi saava riigi asutused ei ole projekti toetamise küsimuses tema poole pöördunud, loetakse ühisseisukoha ettepaneku heaks kiitnuks.

a)

20 kalendripäeva pärast teatab sekretariaat kõikidele osalistele, mis on ühisseisukoha ettepanekust saanud. Kui kõik osalised ei ole ühisseisukoha ettepanekut heaks kiitnud, kuid ükski osaline ei ole seda ka tagasi lükanud, jääb ettepanek lahtiseks veel kaheksaks kalendripäevaks.

b)

Pärast seda lisatähtaega loetakse osaline, kes ei ole ühisseisukoha ettepanekut sõnaselgelt tagasi lükanud, ühisseisukoha heaks kiitnuks. Sellest olenemata võib iga osaline, sealhulgas ettepaneku teinud osaline, seada ühisseisukoha ettepanekule oma heakskiidu andmise tingimuseks, et selle kiidab sõnaselgelt heaks veel vähemalt üks osaline.

c)

Kui osaline ei kiida heaks üht või mitut ühisseisukoha osa, kiidab ta vaikimisi heaks kõik muud ühisseisukoha osad. Sellise osalise heakskiitmise tõttu võivad teised osalised muuta oma hoiakut ettepandud ühisseisukoha suhtes. Kõik osalised võivad pakkuda ühisseisukohaga hõlmamata tingimusi või kohandada oma tingimusi selliste tingimustega.

d)

Ühisseisukohta, mida ei ole heaks kiidetud, võib uuesti kaaluda punktides 54 ja 55 sätestatud menetluste kohaselt. Sel juhul ei ole osaliste algsed otsused neile siduvad.

a)

Vastuvõetud ühisseisukoht kehtib kaks aastat alates selle jõustumisest, kui sekretariaadile ei teatata, et ühisseisukoht ei ole enam asjakohane ja et kõik osalised jagavad seda arvamust. Konkreetset tehingut käsitlev ühisseisukoht kehtib veel kaks aastat, kui osaline taotleb pikendamist 14 kalendripäeva jooksul enne algse kehtivustähtaja lõppu. Konkreetset tehingut käsitleva ühisseisukoha kehtivuse edasised pikendamised või sellise ühisseisukoha kehtivuse mis tahes pikendamine, mis ei ole seotud konkreetse tehinguga, võidakse kokku leppida punktides 54–58 sätestatud menetluste teel. Punkti 32 alapunkti b alapunkti 4 kohaselt vastu võetud ühisseisukoht kehtib seni, kuni saadakse Maailmapanga andmed järgmise aasta kohta.

b)

Sekretariaat jälgib ühisseisukohtade seisundi arengut ja hoiab osalisi kursis, pidades sel otstarbel elektroonilisel teadetetahvlil loendit kehtivate ühisseisukohtade seisundi kohta. Muu hulgas teeb sekretariaat järgmist:

Osaline, kes annab riiklikku toetust ühisseisukoha alusel, mis on seotud ekspordikrediite käsitlevate eeskirjadega (st mis ei ole seotud kaubandusega liituvat abi käsitlevate eeskirjadega), teatab eelnevalt igast tehingust, mida toetatakse vastavalt punktile 44.

a)

Osalised vaatavad korrapäraselt läbi kokkuleppe toimimise. Läbivaatamise ajal uurivad osalised muu hulgas teatamismenetlusi, diferentseeritud diskontomäärade süsteemi rakendamist ja toimimist, seotud abi käsitlevaid eeskirju ja menetlusi, tingimuste kohandamist, varasemaid kohustusi ja kokkuleppe osaliste ringi laiendamise võimalusi.

b)

See läbivaatamine põhineb osaliste kogemustel ja nende ettepanekutel parandada kokkuleppe toimimist ja tõhusust. Osalised võtavad arvesse kokkuleppe eesmärke ning valitsevat majandus- ja rahandusolukorda. Teave ja ettepanekud, mida osalised soovivad selleks läbivaatamiseks edastada, peavad jõudma sekretariaati hiljemalt 45 kalendripäeva enne läbivaatamise kuupäeva.

a)

riigi laenuriskide liigitus ja riigi maksejõuetuse riskide hindamismudeli menetlused, et uurida kogemuste alusel mudeli sobivust;

b)

garantiipreemiate alammäärade tase veendumaks, et need on jätkuvalt täpsed krediidiriski näitajad, võttes arvesse nii riiklikku ekspordikrediiti andvate asutuste tegelikke kogemusi kui ka eraturu teavet krediidiriski hindamise kohta;

c)

garantiipreemia alammäärade eristus, milles võetakse arvesse osaliste pakutavate ekspordikrediidi toodete kvaliteedi ja garantiiprotsendi erinevust, ning

d)

kogemused, mis on seotud riigi laenuriskide maandamise ja ostja riski krediidikvaliteedi parandamise kasutamisega, ning nende garantiipreemia alammääradele avaldatava konkreetse mõju jätkuv kehtivus ja asjakohasus.

e)

Kokkuleppe garantiipreemiaid käsitlevate eeskirjade kõik aspektid, eriti turu võrdlusalusel põhineva hinnakujunduse eeskirjad, vaadatakse põhjalikult läbi hiljemalt 31. detsembriks 2024.

a)

Käesolevas sektorileppes sätestatakse finantseerimistingimused, mida kohaldatakse selliste riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suhtes, mis on seotud sektorileppe I liites loetletud toetuskõlblike sektorite lepingutega, tingimusel et nagu kõigi riiklikult toetatavate ekspordikrediitide puhul käsitletakse nende mõju kooskõlas nõukogu 2012. aasta soovitusega keskkonda ja riiklikult toetatavaid ekspordikrediite käsitlevate ühiste lähenemisviiside ning keskkonnaalase ja sotsiaalse hoolsuskohustuse kohta. Sektorite loendit ja asjakohastel juhtudel vastavaid tehnoloogiaga mitteseotud tulemuslikkuse kriteeriume, mida on kasutatud projekti toetuskõlblikkuse kindlakstegemiseks, võib aja möödudes muuta kooskõlas käesoleva sektorileppe punktis 8 esitatud läbivaatamist käsitlevate sätetega.

b)

Sellised lepingud on seotud täielike projektide või nende osade ekspordiga, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sealhulgas töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja kindlakstehtava projekti ehitamiseks ja kasutuselevõtuks, järgmistel tingimusel:

c)

I liites projektiklassis A loetletud sektorite suhtes kehtivad tingimused piirduvad järgmisega:

d)

I liites projektiklassis A loetletud sektorite suhtes kehtivaid tingimusi ei kohaldata selliste väljaspool energiajaama krundi piire asuvate objektide suhtes, mille eest vastutab tavaliselt ostja, eeskätt veevarustus, mis ei ole energiatootmisjaamaga otseselt ühendatud, kulud, mis on seotud maaparanduse, teede, ehituslinnakute, elektriliinide ja jaotlatega, ning kulud, mis tulenevad ametlikust heakskiitmise korrast ostja riigis (nt krundikasutusluba, ehitusluba), välja arvatud järgmiselt:

e)

Osalised võivad teha ettepaneku kehtestada käesolevas sektorileppes sätestatud finantseerimistingimused sellistele kliimamuutuste leevendamise projektidele, mis ei ole praegu I liites loetletud või mis ei vasta I liites sätestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumitele. Neid projekte käsitletakse igal üksikjuhul eraldi vastavalt kokkuleppe punktides 54–59 sätestatud korrale. Ettepanekutesse, mis on kooskõlas ühiste kliimaeesmärkide ja käesoleva sektorileppe eesmärgiga, suhtuvad osalised pooldavalt.

a)

Käesolevas sektorileppes sätestatakse finantseerimistingimused, mida kohaldatakse selliste riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suhtes, mis on seotud käesoleva sektorileppe II liites sätestatud kriteeriumitele vastavate lepingute või projektidega.

b)

Sellised lepingud on seotud täielike projektide või nende osade ekspordiga, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sealhulgas töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja kindlakstehtava projekti teostamiseks ja kasutuselevõtuks, järgmistel tingimusel:

c)

Käesolevat sektorilepet kohaldatakse ka olemasolevate projektide moderniseerimiseks, et võtta arvesse kohandamisvajadusi juhtudel, kui projekti kasutusiga pikeneb tõenäoliselt vähemalt määratava tagasimakseperioodi võrra. Kui see kriteerium on täitmata, kohaldatakse kokkuleppe tingimusi.

a)

taristu omavalitsusüksuste, sh kodumajapidamiste ja väikeettevõtete varustamiseks joogiveega, st vee puhastamine joogivee saamiseks ja jaotusvõrk (sealhulgas lekketõrje);

b)

reovee kogumise ja käitlemise rajatised, st kodumajapidamiste ja tööstuse reovee ja kanalisatsioonijääkide kogumine ja käitlemine, sealhulgas kõnealuse tegevusega seotud protsessid vee korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ning sette käitlemiseks;

c)

selliste rajatiste moderniseerimine, kui jaama kasutusiga pikeneb tõenäoliselt vähemalt määratava tagasimakseperioodi võrra. Kui see kriteerium on täitmata, kohaldatakse kokkuleppe tingimusi.

a)

Käesoleva sektorileppe punkti 1 alusel toetuskõlblike kliimamuutuste leevendamise tehingute pikim tagasimaksetähtaeg on sätestatud I liites.

b)

Käesoleva leppe punkti 2 alusel toetuskõlblike ja II liites esitatud toetuskõlblikkuse kriteeriumitele vastavate kliimamuutustega kohanemise tehingute puhul on pikim tagasimaksetähtaeg 22 aastat.

c)

Käesoleva leppe punkti 3 alusel toetuskõlblike veetehingute pikim tagasimaksetähtaeg on 22 aastat.

a)

Tavaliselt makstakse ekspordikrediidi põhisumma tagasi võrdsete ja korrapäraste osamaksetena või asjakohasel juhul (nt kui toetust antakse liisingutehingutele või eraldiseisvate masinate või seadmete ekspordiks) võrdsete tagasimaksetena, mis koosnevad põhiosast ja intressist.

b)

Põhisummat makstakse vähemalt igal aastal, kusjuures põhisumma esimene makse tuleb teha hiljemalt üks aasta pärast krediiditähtaja algust.

c)

Intressi makstakse vähemalt iga kuue kuu järel, kusjuures intressi esimene makse tuleb teha hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust. Kui põhisumma tagasimaksmine toimub kord aastas, makstakse intressi vähemalt iga 12 kuu järel, kusjuures intressi esimene makse tuleb teha hiljemalt 12 kuud pärast krediiditähtaja algust.

d)

Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita.

e)

Juhul, mis on nõuetekohaselt põhjendatud sellega, et võlgnikule kättesaadavate vahendite ajastus ei ole tasakaalus eespool punktides a ja b esitatud parameetrite alusel saada oleva võlateeninduse profiiliga, võib käesoleva leppe alusel toetatavaid ekspordikrediite anda järgmiste piirangute raames:

a)

Osaline, kes kavatseb anda toetust kooskõlas käesoleva sektorileppe sätetega, teatab sellest vähemalt kümme kalendripäeva enne mis tahes kohustuse võtmist, mille krediidiväärtus on enam kui kümme miljonit SDRi, kooskõlas:

b)

Selline teade sisaldab projekti põhjalikumat kirjeldust näitamaks, kuidas projekt vastab toetuse kriteeriumitele, mis on sätestatud käesoleva sektorileppe punktides 1 või 2.

c)

Käesoleva sektorileppe I liite kohaselt toetatavate projektide puhul sisaldab selline teade teavet kohaldatavate tehniliste või heitenormide kohta ja võimaluse korral eeldatava heitkoguste vähendamise määra kohta.

d)

Käesoleva sektorileppe II liite kohaselt toetatavate projektide puhul sisaldab selline teade asjakohastel juhtudel sõltumatu kolmanda isiku poolse läbivaatamise tulemusi.

e)

Tehingute puhul, mida on toetatud eespool punkti 5 alapunkti e alusel, esitavad osalised muu hulgas:

f)

Osaline teatab kõigile teistele osalistele oma lõplikust otsusest pärast arutelu, et hõlbustada saadud kogemuste läbivaatamist.

a)

hooned, mille energia netotarve võrdub nulliga;

b)

kütuseelementidega seotud projektid;

c)

saastevabad gaas- ja vedelkütused;

d)

tulevaste vähese heitega tootmist käsitlevate rahvusvaheliste standardite läbivaatamine ja leppesse lisamine (nt Rahvusvahelise Energiaagentuuri poolt).

a)

Sekretariaat annab käesoleva sektorileppe rakendamise kohta aru kord aastas. Vastavas aruandes dokumenteeritakse kokkuleppe punkti 43 kohaste arutelude tulemused. Aruanne sisaldab avalikustamiseks mõeldud kokkuvõtet.

b)

Osalised vaatavad korrapäraselt läbi käesoleva sektorileppe kohaldamisala ja muud sätted. Konkreetsemalt toimub läbivaatamine enne 2028. aasta lõppu või siis, kui pärast 15. juulit 2023, kui on tehtud 150 kliimamuutuste sektorileppe tehingut, olenevalt sellest kumb saabub varem. Läbivaatamine põhineb teavitamisprotsessi käigus saadud kogemustel (sealhulgas teave kohaldatud tehniliste või heitenormide ja, kui see on kättesaadav, saavutatud heitkoguste vähendamise määrade kohta), uusimatel kliimateadust käsitlevatel aruannetel ja kliimavaldkonnaga seotud tehnoloogiate turutingimuste hindamisel.

c)

Kui osaline tunneb muret, et käesoleva sektorileppe mõni säte või sätted ei toimi enam kooskõlas kokkuleppe eesmärgiga, mis on sätestatud kokkuleppe punktis 1 („Eesmärk“), võib see osaline paluda, et küsimust arutataks osaliste järgmisel kavandatud kohtumisel, ning ta peaks esitama oma mure kohta tõendid.

d)

Käesoleva sektorileppe I liide vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike järel, sealhulgas osalise esitatud taotluse korral, et hinnata, kas kõnealusesse liitesse tuleks lisada või sellest eemaldada mõni projektiklass ja/või -liik või kas tuleks muuta mõnd künnist. Uusi projektiklasse ja/või -liike käsitlevate ettepanekute toetuseks esitatakse teave selle kohta, kuidas sellisesse klassi/liiki kuuluvad projektid peaksid täitma punktis 1 sätestatud kriteeriumeid.

a)

projekt vähendab kliimamuutustega seotud haavatavuse asukohapõhist konteksti. Seda vähendamist on projektidokumentides sõnaselgelt märgitud ja selgitatud, väljendades selgesõnaliselt kavatsust tegeleda tuvastatud kliimatundlikkusega ning esitades analüüsi, milles väljendatakse selget ja otsest seost kliimatundlikkuse konteksti ja nende konkreetsete, kliimamuutustega kohanemisega seotud projektitegevuste vahel, mis käsitlevad kliimatundlikkust. Nende konkreetsete projektitegevuste alusel määratakse kindlaks, kui suur osa projektist käsitleb otseselt kliimamuutustega seotud haavatavust. Kui kliimamuutustega kohanemine on vaid mõnede konkreetsete projektitegevuste eesmärk, on toetuskõlblikud ainult vastavad tegevused. Kui kliimamuutustega kohanemine on kogu projekti eesmärk või kui kohanemist ja muud kui kohanemist käsitlevate projektitegevuste eristamine ei ole tehniliselt teostatav, loetakse, et kogu projekt on otseselt suunatud kliimamuutustega seotud haavatavuse vähendamisele ja on toetuskõlblik;

b)

projektide puhul, mis on seotud lepingutega, mille maksumus on vähemalt 20 miljonit SDRi, toimub projekti sõltumatu läbivaatamine kolmanda isiku poolt kas eraldi või koos projektidokumentatsiooni ettevalmistamisega. Läbivaatamise tulemused on avalikult kättesaadavad, näiteks avaldatud projekti veebisaidil või asjaomase avalik-õigusliku asutuse veebisaidil. Läbivaatamisel kontrollitakse eespool punktis a sätestatud nõuete täidetust. Projektide puhul, mis on seotud lepingutega, mille puhul ei ole tehniliselt võimalik eristada kliimamuutustega kohanemisega ja muu kui kohanemisega seotud projektitegevusi, kontrollitakse lisaks projekti komponentide eristamise tehnilist mitteteostatavust;

c)

projekti kasulik eluiga ületab tagasimaksetähtaega.

a)

Käesolevas sektorileppes esitatakse sätted, mida kohaldatakse riiklike ekspordikrediitide suhtes, mis on seotud lepingutega:

b)

Käesolevat sektorilepet ei kohaldata:

a)

Käesoleva sektorileppe punkti 1 alapunkti a alapunktiga 1 hõlmatud kaupade ja teenuste puhul on pikim tagasimaksetähtaeg 22 aastat.

b)

Käesoleva sektorileppe punkti 1 alapunkti a alapunktiga 2 hõlmatud kaupade ja teenuste puhul on juhul, kui moderniseerimise üldmaksumus on vähemalt 80 miljonit SDRi ja jaama majanduslik kasutusiga pikeneb tõenäoliselt vähemalt määratava tagasimakseperioodi võrra, pikim tagasimaksetähtaeg 22 aastat. Punkti 1 alapunkti a alapunktiga 2 hõlmatud kõigi muude tehingute puhul on pikim tagasimaksetähtaeg 15 aastat.

c)

Algse kütuselaadungi puhul on pikim tagasimaksetähtaeg neli aastat alates tarnimispäevast. Tuumkütuse hilisema uuestilaadimise puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kaks aastat alates tarnimispäevast.

d)

Kasutatud kütuse kõrvaldamise puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kaks aastat.

e)

Kasutatud kütuse rikastamise ja käitlemise puhul on pikim tagasimaksetähtaeg viis aastat.

a)

Tavaliselt makstakse ekspordikrediidi põhisumma tagasi võrdsete ja korrapäraste osamaksetena või asjakohasel juhul (nt kui toetust antakse liisingutehingutele või eraldiseisvate masinate või seadmete ekspordiks) võrdsete tagasimaksetena, mis koosnevad põhiosast ja intressist.

b)

Põhisumma makstakse tagasi vähemalt kord aastas, kusjuures põhisumma esimene osamakse tuleb teha hiljemalt üks aasta pärast krediiditähtaja algust.

c)

Intressi makstakse vähemalt iga kuue kuu järel, kusjuures intressi esimene makse tuleb teha hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust. Kui põhisumma tagasimaksmine toimub kord aastas, makstakse intressi vähemalt iga 12 kuu järel, kusjuures intressi esimene makse tuleb teha hiljemalt 12 kuud pärast krediiditähtaja algust.

d)

Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita.

e)

Kui see on nõuetekohaselt põhjendatud tasakaalu puudumisega võlgnikule kättesaadavate rahaliste vahendite ajastuse ja eespool alapunktides a ja b sätestatud parameetrite kohaselt lubatud võlateeninduse profiili vahel, võib käesoleva sektorileppe kohaselt toetatavat ekspordikrediiti anda järgmiste piirangute raames:

a)

Osaline teatab kooskõlas kokkuleppe punktiga 44 vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist kohustusele, mille krediidiväärtus on üle 10 miljoni SDRi, kui ta kavatseb anda toetust kooskõlas käesoleva sektorileppe sätetega. Tehingute puhul, mida on toetatud eespool punkti 3 alapunkti e alusel, esitavad osalised muu hulgas:

b)

Osaline teatab kõigile teistele osalistele oma lõplikust otsusest pärast arutelu, et hõlbustada saadud kogemuste läbivaatamist.

a)

Käesoleva sektorileppe eesmärk on sätestada raamistik sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi ennustatavaks, järjepidevaks ja läbipaistvaks kasutamiseks, mis on ette nähtud õhusõidukite ja muude allpool punkti 4 alapunktis a määratletud kaupade ja teenuste müügiks või liisimiseks. Käesoleva sektorileppega püütakse soodustada võrdseid võimalusi sellise ekspordikrediidi puhul, et edendada eksportijatevahelist konkurentsi, mis põhineks pigem eksporditavate kaupade ja teenuste kvaliteedil ja hinnal kui soodsaimatel riiklikult toetatavatel finantseerimistingimustel.

b)

Käesolevas sektorileppes sätestatakse soodsaimad tingimused, mille alusel võib anda riiklikult toetatavat ekspordikrediiti.

c)

Selle saavutamiseks püütakse käesoleva sektorileppega saavutada tasakaal, mis kõikidel turgudel:

d)

Käesoleva sektorileppe osalised (edaspidi „osalised“) on nõus sellega, et käesolevas sektorileppes sisalduvad sätted on välja töötatud ainult selle sektorileppe tarbeks ning need ei piira riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) teiste osade kohaldamist ja muutmist.

a)

Käesolevat sektorilepet kohaldatakse igasuguse riikliku toetuse suhtes, mida annab valitsus või mida antakse valitsuse nimel ning mille tagasimaksetähtaeg on vähemalt kaks aastat, et eksportida:

b)

Riiklikku toetust võib anda mitmes vormis:

c)

Käesolevat sektorilepet ei kohaldata riikliku toetuse suhtes, mis on ette nähtud:

a)

Käesoleva sektorileppe tähenduses on uus õhusõiduk:

b)

Ilma et see piiraks eespool alapunktis a sätestatu kohaldamist, võib osaline anda toetust uute õhusõidukite jaoks asjakohastel tingimustel seoses tehingutega, mille puhul on kõnealuse osalise eelneval teadmisel kehtestatud ajutised kaubanduslikud finantskokkulepped, kuna riikliku toetuse andmine viibis; selline viivitus ei tohi olla pikem kui 18 kuud. Sel juhul on tagasimaksetähtaeg ja lõpliku tagasimaksmise kuupäev samad, nagu need oleksid olnud siis, kui õhusõiduki müügiks või liisinguks oleks saadud riiklikku toetust alates õhusõiduki tegeliku kohaletoimetamise kuupäevast.

a)

Tehingute korral 1. riskikategooriasse (vastavalt II liites esitatud tabelile 1) liigitatud ostjatega/laenuvõtjatega on osalised kohustatud:

b)

Tehingute korral 2.–8. riskikategooriasse (vastavalt II liites esitatud tabelile 1) liigitatud ostjatega/laenuvõtjatega on osalised kohustatud:

c)

Osaline, kes kohaldab punkti 8 alapunkti b, vähendab riikliku toetuse maksimaalset summat osamaksete põhisumma võrra, mis loetakse maksmisele kuuluvaks krediiditähtaja algusest, tagamaks, et väljamakse ajal oleks tasumata summa sama suur kui siis, kui selliste riiklikult toetatavat ekspordikrediidi oleks antud kohaletoimetamise ajal. Sellises olukorras peab osaline olema enne kättetoimetamist saanud riikliku toetuse taotluse.

a)

Riiklikku toetust andvad osalised võtavad riiklikult toetatud krediidisummalt tasu vähemalt garantiipreemia alammäära ulatuses, mis on sätestatud kooskõlas II liitega.

b)

Vajaduse korral kasutavad osalised kokku lepitud garantiipreemia määra teisendamise mudelit, et teha teisendusi riikliku toetuse tasumata summalt arvutatud aastaste hinnavahede ja üksikute makstud garantiipreemiate määrade vahel, mis on arvutatud riikliku toetuse algselt summalt.

a)

Kõikide uute õhusõidukite puhul on pikim tagasimaksetähtaeg 12 aastat.

b)

Erandjuhtudel ja eelneva etteteatamise korral on lubatud kuni 15aastane pikim tagasimaksetähtaeg. Sel juhul kohaldatakse kooskõlas II liitega arvutatud garantiipreemiate alammäärade suhtes 35 % lisamaksu.

c)

Riiklikult toetatava ekspordikrediidi puhul ei tohi tagasimaksetähtaega pikendada tagatise suhtes kehtivate õiguste jagamisega samadel alustel kui äriettevõtjatest laenuandjatega.

a)

Osalised kohaldavad põhisumma tagasimaksmise ja intressi maksmise suhtes allpool alapunktides 1 või 2 sätestatud korda (30).

b)

Ilma et see piiraks eespool esitatud alapunkti a kohaldamist ja eelteatamise korral võib põhisumma tagasimaksmist liigendada selliselt, et see hõlmaks kõikide tasumata summade lõplikku maksmist kindlaksmääratud kuupäeval. Sel juhul liigendatakse põhisumma tagasimaksed enne lõplikku makset selliselt, nagu on sätestatud eespool alapunktis a, põhinedes amortisatsiooniperioodil, mis ei tohi olla pikem kui pikim tagasimaksetähtaeg, mis on lubatud toetatavate kaupade ja teenuste puhul.

c)

Ilma et see piiraks eespool esitatud alapunkti a kohaldamist, võib põhisumma tagasimaksmist liigendada võlgnikule vähem soodsatel tingimustel.

d)

Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita.

a)

Osalised, kes annavad riiklikku finantseerimistoetust, kohaldavad kooskõlas III liite sätetega kas madalaimat ujuvat intressimäära või fikseeritud miinimumintressimäära.

b)

Selliste reaktiivlennukite soetamiseks, mille puhashind on vähemalt 35 miljonit USA dollarit, antakse riiklikku toetust turuintresside viitemäärade alusel vaid erandkorras. Osaline, kes kavatseb sellist toetust anda, teavitab sellest teisi osalisi vähemalt 20 kalendripäeva enne lõpliku kulukohustuse võtmist, näidates ära laenuvõtja isiku.

c)

Intressimäär ei hõlma ühtki makset, mis on tehtud eespool punktis 11 viidatud garantiipreemiana, ega allpool punktis 16 viidatud tasusid.

a)

Vastavalt garantiipreemia hoidmise aja piirangutele võtavad osalised, kes annavad riiklikku toetust täiemahulise garantii kujul, garantiipreemia hoidmisajal riikliku toetuse väljavõtmata osa eest garantiipreemia hoidmistasu järgmiselt:

b)

Osalised, kes annavad riiklikku toetust otsekrediidi või -finantseerimise vormis, võtavad järgmisi tasusid:

a)

Kui alapunktist b ei tulene teisiti, kehtestatakse kasutatud õhusõidukite puhul pikim tagasimaksetähtaeg vastavalt õhusõiduki vanusele järgmise tabeli kohaselt:

b)

Ümberehitatud õhusõidukite puhul kehtestatakse pikim tagasimaksetähtaeg vastavalt ümberehituse kuupäevast möödunud ajale ja õhusõiduki vanusele, tingimusel, et tehing vastab kõigile II liite punktis 19 sätestatud nõuetele ja et sellise ümberehitamise jaoks antud võimalikku riiklikku toetust ei antud kooskõlas punkti 21 alapunktiga a, järgmise tabeli kohaselt: