KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/2660,

28. november 2023,

millega pikendatakse toimeaine glüfosaadi heakskiitu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 540/2011

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2324 (2) pikendati toimeaine glüfosaadi heakskiitu kuni 15. detsembrini 2022 ja kanti see toimeaine komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (3) lisa B osas esitatud loetellu.

(2)

Taotleja (Glyphosate Renewal Group) esitas 13. detsembril 2019 glüfosaadi hindamisrühmale, millesse kuuluvad Prantsusmaa, Ungari, Madalmaad ja Rootsi, kes on määratud tegutsema ühiselt referentliikmesriikidena, (4) kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikliga 1 ja selles artiklis sätestatud ajavahemiku jooksul taotluse toimeaine glüfosaadi heakskiidu pikendamiseks.

(3)	Taotleja esitas kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikliga 6 täiendavad toimikud glüfosaadi hindamisrühmale, komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“). Glüfosaadi hindamisrühm leidis, et taotlus on vastuvõetav.

(4)

15. juunil 2021 esitas glüfosaadi hindamisrühm toiduohutusametile ja Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „kemikaaliamet“) toimeaine glüfosaadi kohta oma hinnangud vastavalt pikendamise hindamisaruande kavandina ja aruandena, mis sisaldas ettepanekut ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008 (6). Pikendamise hindamisaruande kavandis tegi glüfosaadi hindamisrühm enda tehtud riskihindamise põhjal ettepaneku pikendada glüfosaadi heakskiitu.

(5)	Toiduohutusamet tegi täiendava koondtoimiku üldsusele kättesaadavaks. Ta edastas pikendamise hindamisaruande kavandi ka taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning algatas selle kohta avaliku konsultatsiooni. Toiduohutusamet edastas saadud märkused komisjonile.

(6)	Glüfosaadi hindamisrühm vaatas koos toiduohutusametiga läbi kõik pikendamise hindamisaruande kavandi kohta saadud märkused ja taotleja vastused neile. Kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 13 lõikega 3 nõudis toiduohutusamet taotlejalt lisateavet.

(7)

Võttes arvesse avaliku konsultatsiooni käigus saadud uue teabe hulka, glüfosaadi hindamisrühmal pärast saadud märkuste hindamist teha tulnud tööd ja vajadust hinnata lisateavet, mida toiduohutusamet taotlejalt nõudis, märkis glüfosaadi hindamisrühm, et pikendamise hindamisaruande ajakohastatud kavandi esitamiseks on vaja rohkem aega. Seetõttu teatasid toiduohutusamet ja kemikaaliamet 10. mail 2022, et toiduohutusameti järelduse esitamine lükatakse edasi 2023. aasta juulini.

(8)

Kemikaaliameti riskihindamise komitee võttis 30. mail 2022 vastu arvamuse glüfosaadi ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kohta, (7) milles ta jõudis järeldusele, et glüfosaadi kehtiv klassifikatsioon, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel, tuleks säilitada. Komitee kinnitas ka seda, et uusima kättesaadava teadusliku ja tehnilise teabe põhjal ning kõnealuses määruses sätestatud kriteeriumide alusel ei vasta glüfosaat kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele.

(9)	Kuna glüfosaadi hindamine viibis taotlejast sõltumatutel põhjustel, oli komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 17 kohustatud pikendama glüfosaadi heakskiidu kehtivusaega ühe aasta võrra kuni 15. detsembrini 2023 (8).

(10)	Toiduohutusamet esitas 6. juulil 2023 komisjonile oma teadusliku riskihindamise järeldused selle kohta, kas võib eeldada, et toimeaine glüfosaat vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 (9) artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele.

(11)	Komisjon palus taotlejal esitada oma märkused toiduohutusameti järelduste kohta ning kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kolmanda lõiguga ka pikendamisaruande kavandi kohta. Taotleja esitas oma märkused ning need on põhjalikult läbi vaadatud ja arvesse võetud.

(12)	Komisjon esitas alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele glüfosaadi heakskiidu pikendamisaruande kavandi 13. juulil 2023 ja käesoleva määruse eelnõu 22. septembril 2023.

(13)	Vähemalt ühe toimeainet glüfosaati sisaldava taimekaitsevahendi puhul on ühe või mitme tüüpilise kasutusviisiga seoses leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seepärast on asjakohane glüfosaadi heakskiitu pikendada.

(14)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 14 lõikega 1 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 6 ning arvestades teaduse ja tehnika arengut ja riskihindamise järeldusi, on siiski vaja ette näha teatavad tingimused ja piirangud, sealhulgas kinnitava teabe esitamine.

(15)	Eelkõige on asjakohane kehtestada piirnormid teatavate toodetud tehnilises materjalis esineda võivate toksikoloogiliselt oluliste lisandite suhtes, tagamaks, et taimekaitsevahendites kasutatav toimeaine glüfosaat ei avalda kahjulikku mõju inimeste tervisele.

(16)	Riskihindamise tulemuste põhjal on lisaks vaja nõuda liikmesriikidelt, et nad pööraksid glüfosaati sisaldavatele taimekaitsevahenditele loa andmiseks tehtaval hindamisel erilist tähelepanu teatavatele tehnilistele aspektidele.

(17)

Tagamaks, et glüfosaati sisaldavad taimekaitsevahendid ei avalda kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega lubamatut mõju keskkonnale, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad pööraksid erilist tähelepanu sellele, et neis taimekaitsevahendites sisalduvate muude koostisainete kohta esitatakse piisavad andmed, võttes seejuures eelkõige arvesse lubamatute muude koostisainete kindlakstegemise kriteeriume, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/574 (10).

(18)

Põllukultuure võidakse kasvatada põldudel, kus eelmisel kasvuperioodil kasutati glüfosaati. Kuna toiduohutusamet ei saanud olemasolevate andmete põhjal lõpuni hinnata sellistes põllukultuurides esineda võivate jääkide riski tarbijatele, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad pööraksid glüfosaati sisaldavatele taimekaitsevahenditele loa andmiseks riskihindamisi tehes erilist tähelepanu järelkultuuride kaudu toimuva tarbijate kokkupuute hindamisele.

(19)

Glüfosaadi ja selle metaboliitide otse põhjavette leostumise ohtu kindlaks ei tehtud. Vastastikuse eksperdihinnangu käigus märgiti siiski, et need võivad sattuda põhjavette kallastest läbi imbumise teel ja/või pinnaveekogude ja põhjaveekihtide vaheliste ühenduste kaudu, mille kohta ei olnud teavet. Lisaks on võimalik, et glüfosaadi teatavad mittepõllumajanduslikud kasutusviisid läbilaskmatutel pindadel ja väga läbilaskva pinnasega aladel võivad kaasa tuua suurema ohu leostumiseks põhja- ja pinnavette. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid pööraksid glüfosaati sisaldavatele taimekaitsevahenditele loa andmiseks tehtaval hindamisel erilist tähelepanu põhjavee kaitsele tundlikel aladel, sealhulgas väga läbilaskva pinnasega aladel, ning üldiselt pinnavee kaitsele ja eelkõige selliste pinnaveekogude kaitsele, kust võetakse joogivett, pidades eriti silmas kasutamist läbilaskmatutel pindadel.

(20)

Teatavate glüfosaadi kasutusviiside puhul, mida pikendamismenetluse käigus hinnati, tehti konservatiivsel hindamisel (1. tasand), mille käigus ei võetud arvesse täpsemaid kokkupuute parameetreid, kuna puudusid selleks sobivad usaldusväärsed kõrgema tasandi andmed, kindlaks suur risk taimtoidulistele väikeimetajatele. Seepärast tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad pööraksid glüfosaati sisaldavatele taimekaitsevahenditele loa andmiseks riskihindamisi tehes erilist tähelepanu taimtoidulisi väikeimetajaid mõjutava riski hindamisele, eelkõige nende kasutusviiside puhul, mille puhul toiduohutusamet on sellise riski kindlaks teinud, ning vajaduse korral kehtestaksid asjakohased leevendusmeetmed, näiteks piiraksid kasutamise aega, kasutuskordade arvu või maksimaalset doosimäära. Riskihindamise tulemuste põhjal peetakse samuti asjakohaseks kehtestada maksimaalsed kasutusmäärad, mida tuleks tavaliselt rakendada, välja arvatud juhul, kui konkreetse taimekaitsevahendi kasutamise kohta tehtud riskihindamise tulemused näitavad, et kõrgem määr ei avalda taimtoidulistele väikeimetajatele lubamatut mõju.

(21)

Pihustamisel toimuvast triivist tingitud võimaliku kokkupuute hindamisel ei teinud toiduohutusamet kindlaks lubamatuid riske sihtrühma mittekuuluvatele maismaataimedele juhul, kui rakendatakse teatavaid leevendusmeetmeid. Selline triiv võib põhjustada kokkupuudet ka sihtrühma mittekuuluvate veetaimede hulgas. Et ära hoida lubamatut mõju sihtrühma mittekuuluvatele maismaa- ja veetaimedele, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad võtaksid glüfosaati sisaldavatele taimekaitsevahenditele loa andmiseks tehtaval hindamisel arvesse võimalikku kokkupuudet pihustamisel tekkiva triivi tõttu ja kehtestaksid asjakohased leevendusmeetmed.

(22)

Kuigi glüfosaadi kohta tehtud pikendamishindamise käigus ei tehtud kindlaks otsest mõju elurikkusele, ei saanud välistada võimalikku kaudset mõju. Glüfosaati sisaldavatele taimekaitsevahenditele loa andmiseks tehtaval hindamisel peaksid liikmesriigid seetõttu pöörama erilist tähelepanu võimalusele, et glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamisest tuleneb kaudne mõju elurikkusele toitumisega seotud vastastikuse toime tõttu. Sealjuures peaksid nad arvesse võtma konkreetseid põllumajanduslikke keskkonnatingimusi ning vajaduse korral kehtestama riskivähendusmeetmed ja/või kasutustingimused ja -piirangud.

(23)

Kuni puuduvad ELi tasandi meetodid ja suunised, mis tuleb veel välja töötada, võivad liikmesriigid kasutada meetodeid, mida nad peavad asjakohaseks, et määrata kindlaks glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite võimalik kaudne mõju, ja mille puhul võetakse arvesse nende konkreetseid põllumajandusega seotud keskkonnatingimusi. Kui liikmesriigid teevad kindlaks sellise võimaliku kaudse mõju elurikkusele ja on olemas muud praktilised tõrje- või ennetusmeetodid, millel on elurikkusele väiksem mõju, peaksid nad kehtestama glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamisele eritingimused või -piirangud, võttes eelkõige arvesse seda, kas on olemas muud praktilised tõrje- või ennetusmeetodid, millel on elurikkusele väiksem mõju.

(24)

Kuna liidu tasandil ei ole praegu kokku lepitud meetodeid ega suuniseid elurikkusele avalduva kaudse mõju hindamiseks, peaks taotleja esitama kinnitava teabe toitumisega seotud vastastikuse toime kaudu elurikkusele avalduda võiva kaudse mõju kohta siis, kui sobivad meetodid ja suunised on kättesaadavad.

(25)

Lisaks võivad olukorras, kus kaalutakse glüfosaadist elurikkusele tuleneva mõju vähendamist, olla asjakohased ka muud liidu sätted, mille eesmärk on kaitsta ja suurendada ökosüsteemide, sealhulgas põllumajanduslike ökosüsteemide elurikkust. Eelkõige on liikmesriigid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/128/EÜ (11) koostoimes määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 55 kohustatud soodustama integreeritud taimekaitse ja alternatiivsete lähenemisviiside või võtete arendamist ning rakendamist, et vähendada oma sõltuvust pestitsiidide kasutamisest.

(26)

Taotleja esitatud tüüpiliste kasutusviiside hulgas ei olnud mittekutseliste kasutajate rakendatavaid kasutusviise ja seetõttu neid ei hinnatud. Seepärast tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad pööraksid loa andmiseks tehtaval hindamisel erilist tähelepanu mittekutseliste kasutajate rakendatavatele kasutusviisidele.

(27)

Glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine enne saagikoristust ei pruugi alati vastata direktiivile 2009/128/EÜ koostoimes määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 55. Seepärast tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad pööraksid loa andmiseks tehtaval hindamisel erilist tähelepanu saagikoristuseelsetele kasutusviisidele. Täpsemalt leitakse, et glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine taimede kuivatamiseks, et kontrollida saagikoristuse aega või optimeerida viljapeksu, ei vasta määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 55 sätetele ja seetõttu ei tohiks seda lubada.

(28)

Kuna glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks otstarbeks, peaksid liikmesriigid kooskõlas direktiiviga 2009/128/EC tagama, et tundlikel aladel, nagu avalikud pargid ja aiad, spordi- ja puhkealad, koolialad ja laste mänguväljakud ning tervishoiuasutuste vahetus läheduses asuvad alad, on glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine viidud miinimumini või keelatud.

(29)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ (12) ning direktiivis 2009/128/EÜ on sätestatud teatavad nõuded vee seisundi ja taimekaitsevahendite kasutamise seire jaoks. Kuna on tähtis ära hoida keskkonna ning eelkõige pinnavee saastumist glüfosaadi ja/või selle metaboliitidega, võivad liikmesriigid glüfosaati sisaldavatele taimekaitsevahenditele loa andmisel kehtestada ka täiendavad seirenõuded.

(30)

Glüfosaadi suhtes on alates 2012. aastast tehtud kaks põhjalikku hindamist ja kummaski ei tehtud kindlaks probleeme, mis näitaksid, et määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid ei ole täidetud. Seega ei saa eeldada, et lähiajal kogutakse piisavalt uut teavet, mille tulemuseks oleks teistsugune järeldus. Samal ajal märgitakse, et viimastel aastatel tehakse üha rohkem glüfosaadi teemalisi teadusuuringuid ja glüfosaadi omaduste kohta võidakse saada uusi teadmisi, mis on inimeste tervise ja keskkonna kaitse seisukohast olulised. Nende kaalutluste tasakaalustatult arvessevõtmiseks on asjakohane pikendada glüfosaadi heakskiidu kehtivusaega kümne aasta võrra. Lisaks võib määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 21 kohaselt toimeaine heakskiidu igal ajal läbi vaadata.

(31)	Rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 tuleks vastavalt muuta.

(32)	Võttes arvesse, et glüfosaadi praeguse heakskiidu kehtivusaeg lõpeb 15. detsembril 2023, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti, et tagada õiguskindlus.

(33)	Alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee ei ole oma eesistuja määratud ajavahemiku jooksul arvamust avaldanud. Peeti vajalikuks rakendusakti olemasolu ning eesistuja esitas apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks rakendusakti eelnõu. Apellatsioonikomitee ei esitanud oma arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiidu pikendamine

Käesoleva määruse I lisas kirjeldatud toimeaine glüfosaadi heakskiitu pikendatakse vastavalt nimetatud lisas esitatud tingimustele ja piirangutele.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 16. detsembrist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. november 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 12. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2324, millega pikendatakse toimeaine glüfosaadi heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (ELT L 333, 15.12.2017, lk 10).

(3) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(4) Komisjoni 10. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/724, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 686/2012 seoses referentliikmesriikide ja kaasreferentliikmesriikide nimetamisega toimeainete glüfosaadi, lambda-tsühalotriini, imasamoksi ja pendimetaliini jaoks ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 844/2012 seoses võimalusega, et liikmesriikide rühm võtab ühiselt referentliikmesriigi rolli (ELT L 124, 13.5.2019, lk 32).

(5) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26); nimetatud rakendusmäärust kohaldatakse jätkuvalt kõnealuse toimeaine heakskiidu pikendamise korra suhtes vastavalt komisjoni 20. novembri 2020. aasta rakendusmääruse (EL) 2020/1740 (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 844/2012 (ELT L 392, 23.11.2020, lk 20)) artiklile 17.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(7) Euroopa Kemikaaliamet (2022). „Opinion of the Committee for Risk Assessment proposing harmonised classification and labelling of glyphosate (ISO); N-(phosphonomethyl)glycine (EC Number: 213-997-4; CAS Number: 1071-83–6)“. https://echa.europa.eu/registry-of-clh-intentions-until-outcome/-/dislist/details/0b0236e185e41a77.

(8) Komisjoni 2. detsembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2364, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine glüfosaadi heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 312, 5.12.2022, lk 99).

(9) Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), 2023. „Peer review of the pesticide risk assessment of the active substance glyphosate“. EFSA Journal, 21(7), 1–52. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2023.8164.

(10) Komisjoni 13. märtsi 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/574, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad lubamatute muude koostisainete kindlakstegemiseks taimekaitsevahendites vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009(ELT L 75, 14.3.2023, lk 7).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

I LISA

Üldnimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

Glüfosaat

CASi nr 1071-83-6

CIPACi nr 284

N-(fosfonometüül)glütsiin

≥ 950 g/kg

Järgmised lisandid on toksikoloogiliselt olulised ja nende sisaldus tehnilises materjalis ei tohi ületada järgmisi väärtusi:

—	N-nitroso-glüfosaat (NNG): < 1 mg/kg

—	formaldehüüd: < 1 g/kg

—	trietüülamiin: ≤ 2 g/kg

—	sipelghape: ≤ 4 g/kg

—	N,N-bis(fosfonometüül)glütsiin (glüfosiin): ≤ 3 g/kg

16. detsember 2023

15. detsember 2033

Lubatud kasutada üksnes herbitsiidina.

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse glüfosaadi kohta koostatud pikendamisaruande järeldusi, eriti selle I ja II liidet.

Üldhindamisel pööravad liikmesriigid erilist tähelepanu:

—	glüfosaati sisaldavates taimekaitsevahendites sisalduvatele muudele koostisainetele, võttes eelkõige arvesse lubamatute muude koostisainete kindlakstegemise kriteeriume, mis on sätestatud rakendusmääruses (EL) 2023/574;

—	hinnangule selle kohta, milline on tarbijate kokkupuude jääkidega, mis võivad esineda külvikorra alusel kasvatatavates järelkultuurides;

—	põhjavee kaitsele tundlikel aladel ja pinnavee kaitsele, eelkõige joogivee võtmiseks kasutatavate pinnaveekogude kaitsele, pidades eriti silmas kasutamist läbilaskmatutel pindadel;

—

taimtoiduliste väikeimetajate kaitsele. Liikmesriigid rakendavad vajaduse korral leevendusmeetmeid, näiteks piiravad kasutamise aega, kasutuskordade arvu või maksimaalset doosimäära. Välja arvatud juhul, kui loataotlusega hõlmatud konkreetsete kasutusviiside kohta tehtud riskihindamise tulemused näitavad, et kõrgem määr ei avalda taimtoidulistele väikeimetajatele lubamatut mõju, ei tohi ületada järgmisi maksimaalseid kasutusmäärasid:

—	põllumajanduses kasutamiseks: 1,44 kg glüfosaati hektari kohta aastas;

—	invasiivsete võõrliikide tõrjeks põllumajanduslikel ja mittepõllumajanduslikel aladel: 1,8 kg glüfosaati hektari kohta aastas;

—	mittepõllumajanduslikel aladel kasutamiseks: 3,6 kg glüfosaati hektari kohta aastas;

—	sihtrühma mittekuuluvate maismaa- ja veetaimede kaitsele pihustatud aine triivi eest;

—

elurikkuse kaudsele mõjutamisele toitumisega seotud vastastikuse toime kaudu, kui liidu tasandil on kokku lepitud asjakohased meetodid ja suunised sellise mõju kindlakstegemiseks. Selliste meetodite ja suuniste puudumisel võivad liikmesriigid kasutada meetodeid, mida nad peavad asjakohaseks, et määrata kindlaks glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite võimalik kaudne mõju, ja mille puhul võetakse arvesse nende konkreetseid põllumajandusega seotud keskkonnatingimusi. Kui liikmesriigid teevad kindlaks sellise võimaliku kaudse mõju elurikkusele, kehtestavad nad glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamisele eritingimused või -piirangud, võttes eelkõige arvesse, kas on olemas muud praktilised tõrje- või ennetusmeetodid, millel on elurikkusele väiksem mõju;

—	mittekutseliste kasutajate rakendatavatele kasutusviisidele;

—	saagikoristuseelsete kasutusviiside vastavusele direktiivi 2009/128/EÜ sätetele koostoimes määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 55. Ei tohi lubada kasutamist taimede kuivatamiseks, et kontrollida saagikoristuse aega või optimeerida viljapeksu.

Kasutustingimustes määratakse kindlaks riskivähendusmeetmed, sealhulgas vajaduse korral meetmete kombinatsioonid. Eelkõige tuleb vähendada kutseliste kasutajate poolt põllumajandusaladele pihustamisel tekkivat triivi. Sihtrühma mittekuuluvate maismaataimede kaitsmiseks on vaikimisi kohustuslikud põllul olev pihustamata puhverriba vähemalt 5–10 meetri kaugusel põllu piirist, olenevalt konkreetsest kasutusviisist, ja triivi vähendavad pihustusotsakud, mis vähendavad pihustatud aine triivi vähemalt 75 % võrra, või muud riskivähendusmeetmed, millega triivi samaväärselt vähendatakse, välja arvatud juhul, kui konkreetse taimekaitsevahendi kasutusviisi kohta tehtud riskihindamise tulemustest nähtub, et selliseid riskivähendusmeetmeid ei ole vaja võtta või neid saab võtta vähem, kuna pihustatud aine triiv ei põhjusta lubamatuid riske.

Lisaks võivad liikmesriigid lubade andmisel kehtestada seirenõuded, et täiendada direktiivide 2000/60/EÜ ja 2009/128/EÜ kohast seiret.

Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2009/128/EÜ artikli 12 punktis a loetletud spetsiifilistel aladel viiakse glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine miinimumini või see keelatakse.

Taotleja esitab komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile kinnitava teabe toitumisega seotud vastastikuse toime võimaliku kaudse mõju kohta elurikkusele kolme aasta jooksul alates alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee heakskiidetud asjakohase juhenddokumendi kohaldamise kuupäevast.

(1) Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud pikendamisaruandes.

II LISA

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa B osas asendatakse glüfosaati käsitlev kanne 118 järgmisega:

Number

Üldnimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

„118

Glüfosaat

CASi nr 1071-83-6

CIPACi nr 284

N-(fosfonometüül)glütsiin

≥ 950 g/kg

Järgmised lisandid on toksikoloogiliselt olulised ja nende sisaldus tehnilises materjalis ei tohi ületada järgmisi väärtusi:

—	N-nitroso-glüfosaat (NNG): < 1 mg/kg

—	formaldehüüd: < 1 g/kg

—	trietüülamiin: ≤ 2 g/kg

—	sipelghape: ≤ 4 g/kg

—	N,N-bis(fosfonometüül)glütsiin (glüfosiin): ≤ 3 g/kg

16. detsember 2023

15. detsember 2033

Lubatud kasutada üksnes herbitsiidina.

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse glüfosaadi kohta koostatud pikendamisaruande järeldusi, eriti selle I ja II liidet.

Üldhindamisel pööravad liikmesriigid erilist tähelepanu:

—	glüfosaati sisaldavates taimekaitsevahendites sisalduvatele muudele koostisainetele, võttes eelkõige arvesse lubamatute muude koostisainete kindlakstegemise kriteeriume, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/574 (*1);

—	hinnangule selle kohta, milline on tarbijate kokkupuude jääkidega, mis võivad esineda külvikorra alusel kasvatatavates järelkultuurides;

—	põhjavee kaitsele tundlikel aladel ja pinnavee kaitsele, eelkõige joogivee võtmiseks kasutatavate pinnaveekogude kaitsele, pidades eriti silmas kasutamist läbilaskmatutel pindadel;

—

—	põllumajanduses kasutamiseks: 1,44 kg glüfosaati hektari kohta aastas;

—	invasiivsete võõrliikide tõrjeks põllumajanduslikel ja mittepõllumajanduslikel aladel: 1,8 kg glüfosaati hektari kohta aastas;

—	mittepõllumajanduslikel aladel kasutamiseks: 3,6 kg glüfosaati hektari kohta aastas;

—	sihtrühma mittekuuluvate maismaa- ja veetaimede kaitsele pihustatud aine triivi eest;

—

elurikkuse kaudsele mõjutamisele toitumisega seotud vastastikuse toime kaudu, kui liidu tasandil on kokku lepitud asjakohased meetodid ja suunised sellise mõju kindlakstegemiseks. Selliste meetodite ja suuniste puudumisel võivad liikmesriigid kasutada meetodeid, mida nad peavad asjakohaseks, et määrata kindlaks glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite võimalik kaudne mõju, ja mille puhul võetakse arvesse nende kohalikke põllumajandusega seotud keskkonnatingimusi. Kui liikmesriigid teevad kindlaks sellise võimaliku kaudse mõju elurikkusele, kehtestavad nad glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamisele eritingimused või -piirangud, võttes eelkõige arvesse, kas on olemas muud praktilised tõrje- või ennetusmeetodid, millel on elurikkusele väiksem mõju;

—	mittekutseliste kasutajate rakendatavatele kasutusviisidele;

—	saagikoristuseelsete kasutusviiside vastavusele direktiivi 2009/128/EÜ sätetele koostoimes määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 55. Ei tohi lubada kasutamist taimede kuivatamiseks, et kontrollida saagikoristuse aega või optimeerida viljapeksu.

Lisaks võivad liikmesriigid lubade andmisel kehtestada seirenõuded, et täiendada direktiivide 2000/60/EÜ (*2) ja 2009/128/EÜ kohast seiret.

(1) Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud pikendamisaruandes.

(*1) Komisjoni 13. märtsi 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/574, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad lubamatute muude koostisainete kindlakstegemiseks taimekaitsevahendites vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 (ELT L 75, 14.3.2023, lk 7).

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).