KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/2537,

15. september 2023,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2019/856, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ innovatsioonifondi toimimise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artikli 10a lõike 8 üheksateistkümnendat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/959 (2) muudeti direktiivi 2003/87/EÜ, laiendades innovatsioonifondist toetatavate projektide valikut, täpsustades innovatsioonifondist toetust taotlevate projektide hindamist ja tugevdades innovatsioonifondi juhtimist. Direktiiviga (EL) 2023/959 võimaldati ka komisjonil anda innovatsioonifondist toetust konkureeriva pakkumismenetluse kaudu.

(2)

Komisjoni 1. veebruari 2023. aasta teatises „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“ (3) on mainitud, et 2023. aasta sügisel algatatakse esimene konkureeriv pakkumismenetlus taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise toetamiseks innovatsioonifondist. Seda eesmärki kinnitati komisjoni 16. märtsi 2023. aasta teatises Euroopa vesinikupanga kohta (4).

(3)	Võttes arvesse direktiivi 2003/87/EÜ muutmist ja kõnealustes teatistes väljendatud eesmärke, on vaja muuta komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2019/856 (5).

(4)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/856 II peatükis on sätestatud innovatsioonifondist toetuste andmise eeskirjad. Need eeskirjad on alates esimese konkursikutse avaldamisest 3. juulil 2020 osutunud üldiselt tõhusaks. Eeskirju tuleks siiski muuta, et viia need kooskõlla direktiivi 2003/87/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2023/959) uute nõuetega ning muuta toetuste andmise menetlus tõhusamaks ja tulemuslikumaks, tuginedes viimastel aastatel saadud kogemustele.

(5)

Väikesemahuliste projektide projektikonkurssidele on esitatud vähe taotlusi, eelkõige seetõttu, et väikesemahuliste projektide puhul on juurdepääs riiklikul tasandil rahastamisele lihtsam, samal ajal kui suuremahuliste projektide projektikonkurssidele on esitatud liiga palju taotlusi. Seepärast on asjakohane muuta väikesemahuliste projektide määratlust nii, et see hõlmaks projekte, mille kapitalimahutuse kogukulud ei ületa 20 000 000 eurot, ja lisada uus, keskmise mahuga projektide kategooria, et lahendada nii liiga väheste kui ka liiga paljude taotluste probleem, võimaldada valida projekte, mis kuuluvad samasse suurusvahemikku, ning toetada seega ELi tasandil igas suuruses parima kvaliteediga projekte.

(6)

Direktiivis 2003/87/EÜ on sätestatud, et toetused, mida ei anta konkureeriva pakkumismenetluse kaudu, ei tohi ületada 60 % projekti asjakohastest kuludest. Asjakohaste kulude arvutamisel tuleb eristada projektide majanduslikku tulu ja tegevustulu, et teha kindlaks asjakohaste kulude õige väärtus, mida saab toetada. Samuti peaks projektikonkursi väljakuulutamise otsuses olema võimalik otsustada, et asjakohaste kulude arvutamisel võrreldakse projekti hinnangulisi kulusid tavapärase tootmise vastupidise stsenaariumiga, sõltuvalt projektikonkursi laadist ja varasematest kogemustest.

(7)

Selleks et vältida selliste väikesemahuliste projektide ülemäärast hüvitamist, mis toovad märkimisväärset majanduslikku tulu, ei tohiks nende asjakohaseid kulusid enam arvutada nende kapitalimahutuse kogukuludena. Kõigi projektide puhul tuleks kasutada sama asjakohaste kulude arvutamise meetodit, millega tagatakse taotlejate õiglane ja võrdne kohtlemine ning võetakse arvesse ka väikesemahuliste projektide kapitalimahutuse kogukulude ülemmäära suurendamist. Samuti tuleks selles arvutusmeetodis paremini arvestada projektidega, mis tuginevad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri suurele tarbimisele, kuna asjakohaste kulude arvutamisel võetakse arvesse selliste projektide tegevuskulusid.

(8)

Mõne uuendusliku projekti positiivne kliimamõju võib olla ulatuslikum kui lihtsalt kasvuhoonegaaside heite vähendamine. Nii on see näiteks projektide puhul, millega vähendatakse merendussektoris musta süsiniku heidet, mis moodustab 75 % laevanduse muust kui CO2 heitest tulenevast kliimamõjust. See kehtib ka selliste lennundussektori projektide puhul, millega vähendatakse muude kui kasvuhoonegaaside kliimamõju, mis on kaks kuni neli korda suurem kui süsinikdioksiidi mõju. Seetõttu tuleks muuta kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaali kriteeriumi, et lisada projektide hindamisel kasutatavate kriteeriumide hulka selline suurem kliimaalane kasu, mis läheb kaugemale kasvuhoonegaaside heite vähendamisest.

(9)

Samuti tuleks laiendada kriteeriumi, et projektil peab olema tehniline potentsiaal ja turupotentsiaal projekti laialdaseks kohaldamiseks või kordamiseks, eesmärgiga võtta arvesse kavandatava projekti potentsiaali vähendada mitut keskkonnamõju ning samuti selle panust ELi nullsaaste- ja ringluseesmärkide saavutamisse.

(10)	Kulutõhususe kriteeriumi tuleks muuta, et näidata, kuidas võetakse arvutamisel arvesse muud avaliku sektori toetust.

(11)

Meretranspordi heitkogused lisatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi „ELi HKS“) alates 2024. aastast, kuid innovatsioonifondist juba toetatakse merendussektori projekte, kui need hõlmavad taastuvate energiaallikate kasutamist või energia salvestamist. 2030. aastaks tuleks ELi HKSist eraldada merendussektori CO2 heite vähendamise toetuseks 20 miljonit lubatud heitkoguse ühikut. Lisaks sellele tuleks innovatsioonifondi raames pöörata erilist tähelepanu projektidele süsiniku piirimeetmega hõlmatud sektorites.

(12)

Kuna innovatsioonifondist võivad toetust saada uued projektiliigid ja sektorid, võib komisjon algatada teatavate sektorite jaoks spetsiaalseid projektikonkursse või näha neis ette eraldi teemasid. Et hinnata kavandatavate projektide võimalikku panust Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide ja prioriteetide saavutamisse, võib nende sektoripõhiste projektikonkursside või teemade puhul kohaldada täiendavaid toetuse andmise kriteeriume või nõudeid. Sellised täiendavad toetuse andmise kriteeriumid või nõuded võivad hõlmata projekti võimalikku panust seoses ELi juurdepääsuga kindlale ja kestlikule nullnetotehnoloogiale, mis on vajalik ELi energiasüsteemi vastupanuvõime tagamiseks ja kvaliteetsete töökohtade loomiseks.

(13)

Innovatsioonifondist toetust taotlevate projektide tehnilist laadi ja mitmekesisust arvesse võttes on asjakohane, et hindamiskomisjon koosneks sõltumatutest välisekspertidest, kellel on vajalikud eriteadmised, et hinnata taotlusi parimal võimalikul viisil. Sõltumatute välisekspertide kaasamine võimaldab kohandada eriteadmisi projektikonkursiga hõlmatud projektiliikidele või sektoritele ning vaadata nõuetekohaselt läbi suure arvu taotlusi. Artikleid 12 ja 12a tuleks muuta täpsustamaks, et taotlusi saab hinnata täielikult või osaliselt sõltumatutest välisekspertidest koosnev hindamiskomisjon.

(14)

Võttes arvesse praegu projekti arendamisabi saamise tingimustele vastavate projektide piiratud arvu ja eesmärgiga laiendada sellise abi ulatust, peaks kõigi innovatsioonifondi alla kuuluvate projektide puhul olema võimalik taotleda projekti arendamisabi, olenemata sellest, kas selliste projektide jaoks on eelnevalt innovatsioonifondist toetust taotletud või mitte. Projekti arendamisabi tõhususe tagamiseks tuleks seda aga anda ainult projektidele, mis on piisavalt uuenduslikud ja millel on märkimisväärne kliimamõju vähendamise ja projekti laialdase rakendamise potentsiaal. Rahastamiskõlblikkuse ja toetuse andmise kriteeriumid peaksid olema kooskõlas muudetud direktiivi 2003/87/EÜ nõuetega. Selleks et säilitada toetuste andmise menetluse ja projekti arendamisabi mehhanismi vaheline koostoime, peaks olema võimalik otsustada, kas taotlejad, kes on osalenud projektikonkursil ning on täitnud heite vähendamise tõhususe ja uuenduslikkuse kriteeriumid, võivad soovi korral lasta oma taotlusi projekti arendamisabi saamiseks automaatselt arvesse võtta. Valikumenetlust käsitlevaid sätteid tuleks muuta, et kajastada projekti arendamisabi lahtisidumist toetuste andmise menetlusest.

(15)

Muudetud direktiivis 2003/87/EÜ on sätestatud, et innovatsioonifondist võib anda konkureeriva pakkumismenetluse kaudu toetust vähese süsinikdioksiidiheitega toodete tootmiseks; see hõlmab tooteid, mida saab kasutada tegevusest tuleneva heite vähendamiseks. Seepärast tuleks sätestada konkureeriva pakkumismenetluse kaudu toetuse andmist reguleerivad põhieeskirjad. Konkureeriv pakkumismenetlus peaks eelkõige aitama saavutada innovatsioonifondi uut eesmärki kiirendada uuenduslike tehnikate, protsesside ja tehnoloogiate kasutuselevõttu, pidades silmas nende laialdast kasutuselevõttu kogu ELis.

(16)

Võttes arvesse rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks ja teatist Euroopa vesinikupanga kohta, peaks esimese konkureeriva pakkumismenetluse kaudu antav toetus olema kindlaksmääratud lisatasu vormis. Fikseeritud tasumääraga lepingute puhul, millega nähakse ette kindlasummaline toetus iga toodanguühiku kohta, tuleks valida välja madalaima pakkumishinna esitanud taotlejad. Kindlaksmääratud lisatasu summa peaks olema võrdne taotlejate esitatud pakkumishinnaga. Kindlaksmääratud lisatasu tuleks käsitada toetusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (6) (edaspidi „finantsmäärus“) tähenduses.

(17)

Komisjon peaks iga konkureeriva pakkumismenetluse kavandama kooskõlas avatuse, selguse, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega ning selliselt, et spekulatiivse pakkumise oht oleks minimaalne. Iga konkureeriva pakkumismenetluse ülesehitus peaks hõlmama peamisi majanduslikke parameetreid, mis otseselt mõjutavad potentsiaalsete projekti esitajate stiimulite struktuuri ja pakkumiskäitumist, ning tõhusa konkurentsi võimaldamiseks tuleks see ülesehitus avaldada piisavalt aegsasti enne konkursikutse avaldamist. Vältida tuleks pakkumismenetluste tulemuste tagantjärele kohandamist, näiteks järgnevaid läbirääkimisi pakkumise tulemuste või jaotamise üle.

(18)

Selleks et tagada taotlejate vahel piisav ja tõhus konkurents, peaks konkureerival pakkumismenetlusel olema siduva piiranguna toimiv maksimaalne eelarve või maht, sest võib eeldada, et kõik taotlejad ei saa toetust. Kui konkureeriva pakkumismenetluse raames esitatakse liiga vähe pakkumusi, tuleks järgnevate konkureerivate pakkumismenetluste ülesehitust kohandada, et tagada tõhus konkurents.

(19)

Iga konkureeriv pakkumismenetlus (sh toetuskõlbliku vähese süsinikdioksiidiheitega toote määratlus ja sellele esitatavad nõuded) tuleks kavandada nii, et valitakse välja ainult need projektid, millel on potentsiaal vähendada heidet mitmes sektoris ning aidata saavutada nii ELi kliima- ja energiaeesmärke kui ka ELi nullsaaste- ja ringluseesmärke. Enampakkumisele pandud toodet peaks olema võimalik laialdaselt rakendada ja see peaks vähendama asjaomastes sektorites kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kulusid. Samuti tuleks eelistada tooteid, millel on potentsiaal vähendada mitut keskkonnamõju.

(20)

Komisjon peaks iga konkureeriva pakkumismenetluse puhul selgelt sätestama kvalifitseerimisnõuded, mis peavad olema pakkumuse järjestamiseks täidetud. Need kvalifitseerimisnõuded peaksid piirduma sellega, mis on vajalik konkureeriva pakkumismenetluse tõhususe ja kavandatava projekti lõpuleviimise tagamiseks vastavalt projektikonkursi eesmärkidele ja kooskõlas ELi õigusega.

(21)

Kvalifitseerimisnõuetele vastavad pakkumused tuleks järjestada madalaimast pakkumishinnast kõrgeimani. Erandjuhtudel peaks olema võimalik kasutada pakkumuste järjestamiseks lisakriteeriume, tingimusel et pakkumishind, mis on otseselt seotud konkureeriva pakkumismenetluse objektiks oleva toote või eesmärgiga, moodustab vähemalt 70 % järjestamiskriteeriumide kaalust.

(22)

Vähese süsinikdioksiidiheitega toodete tootmisega seotud projekte võidakse eri liikmesriikides juba erineval määral toetada. Selleks et tagada taotlejatele võrdsed tingimused ja kõige kulutõhusamate projektide valimine, peaks olema võimalik piirata võimalust, et konkureerivas pakkumismenetluses saavad osaleda projektid, mis juba saavad avaliku sektori toetust vähese süsinikdioksiidiheitega toodete tootmiseks. Selline piirang tuleks selgelt sätestada projektikonkursi väljakuulutamise otsuses.

(23)

Võib nõuda tagatisraha, et vältida spekulatiivset pakkumist ja tagada pakkumuste siirus ja hea kvaliteet ning samuti hõlbustada pakkumuste hindamist projektide valmidusastme leebema kontrolli kaudu. Tagatisraha peaks olema sularahahoiuse, pangatagatise, emaettevõtja tagatise või muu üldkasutatava tagatise kujul.

(24)

Selleks et rakendada „enampakkumisteenust“ (teatises Euroopa vesinikupanga kohta osutatud ELi enampakkumisplatvorm), võidakse nõuda, et pakkumuste järjestamise eest vastutav rakendusamet järjestaks need pakkumused, mille pakkumishind on kõrgem kui enampakkumishind, nii et liikmesriigid saaksid neid projekte enampakkumisteenuse raames toetada.

(25)

Kooskõlas direktiiviga 2003/87/EÜ annab komisjon tehnilist abi liikmesriikidele, kes seda taotlevad ja kus tegelik innovatsioonifondist rahastatavates projektides osalemise määr on madal. See tehniline abi peaks suurendama taotluse esitanud liikmesriigi suutlikkust toetada oma territooriumil projektide esitajate jõupingutusi esitada taotlusi innovatsioonifondist rahastamise saamiseks, et parandada innovatsioonifondis osalemise tegelikku geograafilist ulatust ja esitatud projektide üldist kvaliteeti. Finantsmääruse artikli 110 kohaselt määrab komisjon kindlaks liikmesriikidele tehnilise abi andmiseks kättesaadava summa ja tehnilise abi saamise tingimustele vastavate liikmesriikide loetelu. Tehnilise abi saamise tingimustele vastavad liikmesriigid peaksid olema need, kelle territooriumil elluviidavatele projektidele innovatsioonifondist antud toetuse (nii arvuliselt kui ka rahaliselt) ja ELi HKSi tõendatud heitkoguste osakaalu suhe on aastatel 2013–2020 kõige väiksem. Tingimustele vastavate liikmesriikide loetelu tuleks vähemalt kord kahe aasta jooksul ajakohastada.

(26)

Kooskõlas direktiiviga 2003/87/EÜ peab komisjon taotlema koostoimet innovatsioonifondi ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ vahel ning vajaduse korral ka innovatsioonifondi ja muude ELi programmide vahel. Seepärast on asjakohane nõuda, et rakendusamet edendaks innovatsioonifondi ja tema hallatavate muude ELi rahastamisprogrammide koostoimet.

(27)	Innovatsioonifondist saadava rahastamise nähtavuse tagamiseks peaksid projekti esitajad oma projekte ning nende tulemusi ja mõju tutvustama ning viitama selgelt saadud toetuse päritolule, kasutades selleks rakendusametiga eelnevalt kokkulepitud tutvustuselemente.

(28)	Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2019/856 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) 2019/856 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2019/856 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)	„väikesemahuline projekt“ – projekt, mille kapitalimahutuse kogukulu ei ületa 20 000 000 eurot;“;

lisatakse punktid 4–10:

„4)	„keskmise mahuga projekt“ – projekt, mille kapitalimahutuse kogukulu on üle 20 000 000 euro, kuid ei ületa 100 000 000 eurot;

5)	„projektikonkursi väljakuulutamise otsus“ – rahastamisotsus, millega komisjon võimaldab rahastada projektikonkurssi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“) (*1) artikliga 110;

6)	„konkureeriv pakkumismenetlus“ – menetlus, mille kaudu valitakse innovatsioonifondist toetust taotlenud vähese süsinikdioksiidiheitega toodete tootjad välja kõige konkurentsivõimelisema pakkumuse alusel kooskõlas käesoleva määruse artikliga 13d;

7)	„kvalifitseerimisnõue“ – tingimus, mida pakkuja peab konkureeriva pakkumismenetluse raames täitma, et tema pakkumus järjestataks;

„järjestamiskriteerium“ – kriteerium, mida kasutatakse kvalifitseerimisnõuetele vastavate pakkumuste järjestamiseks konkureerivas pakkumismenetluses. Järjestamiskriteerium on alati pakkumishind, mis on otseselt seotud konkureeriva pakkumismenetluse objektiks oleva toote või eesmärgiga, kuid seda võib erandkorras täiendada muude järjestamiskriteeriumidega;

9)	„konkureeriva pakkumismenetluse ülesehitus“ – kirjeldus konkureeriva pakkumismenetluse peamistest majanduslikest parameetritest, mis otseselt mõjutavad projekti esitajate stiimulite struktuuri ja pakkumiskäitumist;

10)	„enampakkumishind“ – konkureeriva pakkumismenetluse puhul kohaldatavatele kvalifitseerimisnõuetele vastava madalaima pakkumuse hind.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).“ "

Artiklisse 3 lisatakse punkt aa:

„aa)	toetada projekte, mis on piisava valmidusastmega, millel on märkimisväärne potentsiaal vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning mille eesmärk on kiirendada uuenduslike tehnoloogiate, protsesside või toodete kasutuselevõttu, et saavutada nende laialdane kaubanduslik kasutuselevõtt kogu ELis;“.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Innovatsioonifondi toetus võib olla järgmises vormis:“;

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	kui see on direktiivi 2003/87/EÜ eesmärkide saavutamiseks vajalik, siis ükskõik milline muu rahastamisvorm, mis on ette nähtud finantsmääruses, eeskätt auhindade ja hangete puhul.“

II peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„Erisätted, mida kohaldatakse toetuste suhtes, mida ei anta IIa, IIb või IIc peatüki alusel“.

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Asjakohased kulud

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 kuueteistkümnenda lõigu viienda lause kohaldamisel on asjakohased kulud täiendavad netokulud, mida projekti esitaja kannab seoses uuendusliku tehnoloogia rakendamisega kasvuhoonegaaside heite vähendamise või vältimise eesmärgil.

Täiendavad netokulud arvutatakse erinevusena i) majanduslike kulude (mis hõlmavad investeeringuid ja projekti elluviimist) ning majanduslike tulude ja tegevustulu parima prognoosi ning ii) sellise projekti majanduslike kulude ja tulude ja tegevustulu parima prognoosi vahel, milles kasutatakse analoogse lõpptoote tõhusaks tootmiseks sama võimsusega tavatehnoloogiat.

Samuti võib komisjon otsustada, et asjakohased kulud on täiendavad netokulud, mis arvutatakse erinevusena i) majanduslike kulude (mis hõlmavad investeeringuid ja projekti elluviimist) ning ii) majanduslike tulude ja tegevustulu parima prognoosi vahel.“

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Toetused makstakse välja eelnevalt kindlaksmääratud vahe-eesmärkide saavutamisel.“ ;

lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4. Konkreetsele projektile antava toetuse kogusummast makstakse kuni 40 % välja finantsasjade sulgemisel või konkreetse vahe-eesmärgi saavutamisel enne finantsasjade sulgemist, kui selline vahe-eesmärk on kindlaks määratud kooskõlas lõikega 3.

5. Ülejäänud osa toetuse kogusummast makstakse välja pärast finantsasjade sulgemist. Selle võib osaliselt välja maksta enne projekti alustamist ja iga-aastaste osamaksetena pärast projekti alustamist.“

;

c)	lõige 6 jäetakse välja.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Projekti esitajaid kutsutakse taotlema toetusi komisjoni algatatud avatud projektikonkursside kaudu. Enne kui komisjon võtab vastu otsuse algatada projektikonkurss, konsulteerib ta liikmesriikidega otsuse eelnõu üle.“ ;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

1)	punkt b jäetakse välja;

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	taotlusmenetluse kirjeldus, milles täpsustatakse seda, kas kohaldatakse ühe- või kaheetapilist menetlust ning millised andmed ja dokumendid tuleb koos taotlusega esitada;“

punktid g ja h asendatakse järgmisega:

„g)	kui komisjon reserveerib osa projektikonkursi jaoks kättesaadavast innovatsioonifondi toetuse kogusummast väikesemahulistele või keskmise mahuga projektidele, siis selle osa maht;

h)	kas kooskõlas artikli 11 lõigetega 2 ja 3 kohaldatakse täiendavaid toetuse andmise kriteeriume.“

Artikli 10 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Kui kasutatakse kaheetapilist taotlusmenetlust, koosneb see järgmistest järjestikustest etappidest:

a)	osalemise huvist teatamise etapp;

lõpliku taotluse esitamise etapp.

Osalemise huvist teatamise etapis esitab projekti esitaja projekti peamiste tunnuste kirjelduse kooskõlas asjaomases konkursikutses esitatud nõuetega. See kirjeldus hõlmab projekti tõhusust, uuenduslikkust ja valmidusastet, nagu on sätestatud artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c.

Lõpliku taotluse esitamise etapis esitab projekti esitaja projekti üksikasjaliku kirjelduse ja kõik lisadokumendid, sealhulgas teadmiste jagamise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise kavad.

3. Kui kohaldatakse üheetapilist taotlusmenetlust, esitab projekti esitaja lõpliku taotluse, nagu on kirjeldatud lõike 2 kolmandas lõigus.“

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Toetuse andmise kriteeriumid“;

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Toetusi antakse järgmiste kriteeriumide alusel:

a)	kavandatavate projektide tõhusus seoses nende potentsiaaliga hoida ära kasvuhoonegaaside heidet ja vähendada üldist kliimamõju, kasutades vajaduse korral direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 2 osutatud võrdlusaluseid;

b)	kavandatavate projektide uuenduslikkus võrreldes hetkeseisuga;

c)	projektide valmidusaste kavandamise, ärimudeli, finants- ja õigusliku struktuuri seisukohast ning väljavaade saavutada finantsasjade sulgemine eelnevalt kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui neli aastat alates toetuse andmise otsuse tegemisest;

d)	kavandatavate projektide tehniline ja turupotentsiaal laialdaseks rakendamiseks või kordamiseks või kulude vähendamiseks tulevikus ning kavandatavate projektide potentsiaal vähendada mitut keskkonnamõju ja nende panus ELi nullsaaste- ja ringluseesmärkide saavutamisse;

e)	tõhusus, mida väljendatakse innovatsioonifondist taotletava toetussummana, millele on liidetud mis tahes muu avaliku sektori toetus, mis on osa projekti finantsmudelist, ja mis on jagatud esimese kümne tegevusaasta jooksul ära hoitava kasvuhoonegaaside heite kavandatava kogumahuga.

2. Väljavalitud projektidele toetuste andmiseks võib konkursikutsesse lisada ka täiendavad toetuse andmise kriteeriumid, mille eesmärk on saavutada innovatsioonifondi toetuse geograafiliselt tasakaalustatud jaotus.“

;

lisatakse lõige 3:

„3. Kui komisjon kuulutab välja sektoripõhise projektikonkursi või näeb projektikonkursi raames ette sektoripõhise teema, võib konkursikutsesse lisada täiendavaid toetuse andmise kriteeriume või nõudeid, et hinnata kavandatavate projektide võimalikku panust Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide ja prioriteetide saavutamisse. Sellised täiendavad toetuse andmise kriteeriumid või nõuded võivad hõlmata kavandatavate projektide võimalikku panust seoses ELi juurdepääsuga kindlale ja kestlikule nullnetotehnoloogiale, mis on vajalik ELi energiasüsteemi vastupanuvõime tagamiseks ja kvaliteetsete töökohtade loomiseks.“

10)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Kaheetapilise taotlusmenetluse korral kohaldatav valikumenetlus“;

lõiked 1–5 asendatakse järgmisega:

„1. Rakendusamet hindab osalemise huvist teatamise etapis saadud taotluste põhjal iga kavandatava projekti rahastamiskõlblikkust kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 8. Rakendusamet valib seejärel välja rahastamiskõlblikud projektid kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlusega.

2. Rakendusamet koostab osalemise huvist teatamise etapis saadud taotluste põhjal nimekirja projektidest, mis vastavad artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud toetuse andmise kriteeriumidele, ning kutsub nende projektide esitajaid üles esitama lõpliku taotluse.

3. Rakendusamet viib lõike 2 kohaselt saadud lõplike taotluste põhjal läbi projektide hindamise ja järjestamise, tuginedes kõigile artiklis 11 sätestatud toetuse andmise kriteeriumidele. Taotlusi hindab hindamiskomisjon, mis võib täielikult või osaliselt koosneda sõltumatutest välisekspertidest. Hindamise lõpus koostab rakendusamet eelvalitud projektide nimekirja.

4. Lõikes 3 osutatud eelvalitud projektide nimekiri edastatakse komisjonile ja see peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	kinnitus rahastamiskõlblikkuse ja toetuse andmise kriteeriumidele vastavuse kohta;

b)	projekti hindamise ja järjestamise üksikasjad;

c)	projekti kogukulud ja artiklis 5 osutatud asjakohased kulud eurodes;

d)	taotletava toetuse summa eurodes;

e)	ärahoitava kasvuhoonegaaside heite kavandatav maht.

5. Lõike 4 kohaselt edastatud teabe põhjal võtab komisjon pärast liikmesriikidega konsulteerimist kooskõlas artikli 21 lõikega 2 vastu toetuse andmise otsuse, milles täpsustatakse valitud projektidele antav toetus, ja koostab vajaduse korral reservnimekirja.“

;

lisatakse lõige 6:

„6. Rakendusamet esitab komisjonile taotlused, mis vastavad artikli 11 lõike 1 punktides a ja b sätestatud kriteeriumidele, kuid mida ei ole eelnevalt välja valitud. Kui taotlejad sellega nõustuvad, võib komisjon anda need taotlused üle üksusele, kes vastutab projekti arendamisabi andmise eest vastavalt artiklile 13.“

11)

Artiklit 12a muudetakse järgmiselt:

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Üheetapilise taotlusmenetluse korral kohaldatav valikumenetlus“;

lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„2. Rakendusamet koostab saadud taotluste põhjal artiklis 11 sätestatud toetuse andmise kriteeriumidele vastavate projektide nimekirja ning seejärel hindab projekte ja järjestab need kõnealuses artiklis sätestatud toetuse andmise kriteeriumide alusel. Taotlusi hindab hindamiskomisjon, mis võib täielikult või osaliselt koosneda sõltumatutest välisekspertidest. Hindamise lõpus koostab rakendusamet eelvalitud projektide nimekirja.

3. Rakendusamet esitab komisjonile taotlused, mis vastavad artikli 11 lõike 1 punktides a ja b sätestatud kriteeriumidele, kuid mida ei ole eelnevalt välja valitud. Kui taotlejad sellega nõustuvad, võib komisjon anda need taotlused üle üksusele, kes vastutab projekti arendamisabi andmise eest vastavalt artiklile 13.

4. Lõikes 2 osutatud eelvalitud projektide nimekiri edastatakse komisjonile ja see peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	kinnitus rahastamiskõlblikkuse ja toetuse andmise kriteeriumidele vastavuse kohta;

b)	projekti hindamise ja järjestamise üksikasjad;

c)	projekti kogukulud ja artiklis 5 osutatud asjakohased kulud eurodes;

d)	taotletava toetuse summa eurodes;

e)	ärahoitava kasvuhoonegaaside heite kavandatav maht.“

12)	Artikli 12b järele lisatakse peatüki pealkiri: „IIa peatükk Projekti arendamisabi “.

13)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Projekti arendamisabi

1. Komisjon määrab pärast liikmesriikidega konsulteerimist kooskõlas artikli 21 lõike 2 punktiga c kindlaks innovatsioonifondi toetuse maksimaalse summa, mis on projekti arendamisabi jaoks kättesaadav.

2. Komisjon võib anda projekti arendamisabi tehnilise abi vormis igale innovatsioonifondi alla kuuluvale projektile, nagu on sätestatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 esimeses ja kuuendas lõigus.

3. Projekti arendamisabi kaudu võib rahastada järgmist tegevust:

a)	projekti dokumentide või projekti ülesehituse komponentide täiustamine ja arendamine, et tagada projekti piisav valmidusaste;

b)	projekti teostatavuse hindamine, sealhulgas tehnoloogilised ja majanduslikud uuringud;

c)	projekti finants- ja õigusliku struktuuri alane nõustamine;

d)	projekti esitaja suutlikkuse suurendamine.

4. Kui projekti arendamisabi rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames, viib rakendusüksus läbi valikumenetluse ja teeb pärast komisjoniga konsulteerimist otsuse projekti arendamisabi andmise kohta. Toetuse andmise kriteeriumides võetakse arvesse uuenduslikkust võrreldes hetkeseisuga, potentsiaali märkimisväärselt vähendada kliimamõju ja toetada laialdast rakendamist, valmidusastet ning rahastatavate projektide portfelli geograafilist ja valdkondlikku tasakaalu.“

(14)

Lisatakse IIb peatükk:

„IIb peatükk

Konkureeriva pakkumismenetluse suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 13a

Konkureeriva pakkumismenetluse ülesehitus ja põhimõtted

1. Komisjon kehtestab konkureeriva pakkumismenetluse ülesehituse kooskõlas avatuse, selguse, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.

2. Konkureerivad pakkumismenetlused kavandatakse nii, et spekulatiivse pakkumise oht oleks minimaalne.

3. Kõigil konkureerivatel pakkumismenetlustel peab olema siduva piiranguna toimiv maksimaalne eelarve või maht. Kui konkureeriva pakkumismenetluse raames esitatakse liiga vähe pakkumusi, kohandatakse konkureerivat pakkumismenetlust, et taastada järgnevate konkureerivate pakkumismenetluste puhul tõhus konkurents.

4. Konkureeriva pakkumismenetluse ülesehitus avaldatakse piisavalt aegsasti enne konkursikutse avaldamist, et võimaldada tõhusat konkurentsi.

Artikkel 13b

Projektikonkursid

1. Projekti esitajaid kutsutakse üles esitama komisjoni korraldatud avatud projektikonkursside raames taotlusi konkureeriva pakkumismenetluse kaudu.

2. Enne kui komisjon võtab vastu otsuse algatada projektikonkurss, konsulteerib ta liikmesriikidega otsuse eelnõu üle.

3. Komisjoni otsuses projektikonkursi algatamise kohta sätestatakse selgelt järgmine:

a)	projektikonkursi poliitikaeesmärgid;

b)	toetuskõlbliku vähese süsinikdioksiidiheitega toote täpne määratlus ja sellele esitatavad nõuded;

c)	innovatsioonifondist antav eelarve;

d)	kas kohaldatakse maksimaalset pakkumishinda või -mahtu;

e)	kas kohaldatakse konkureeriva pakkumismenetluse alusel antava toetuse ja ELi või riiklike toetusmeetmete kumuleerimise või kombineerimise piiranguid;

f)	kas pakkumuste järjestamiseks kohaldatakse muid kriteeriume peale pakkumishinna;

g)	konkureeriva pakkumismenetluse alusel antava toetuse maksimaalne kestus;

h)	taotlemis- ja valikumenetluste kirjeldus.

Artikkel 13c

Kvalifitseerimisnõuded

1. Artiklis 13d sätestatud järjestamismenetluses võetakse arvesse ainult kvalifitseerimisnõuetele vastavaid pakkumusi.

2. Kvalifitseerimisnõuete eesmärk on tagada, et konkureerivas pakkumismenetluses osalevad projekti esitajad suudavad kavandatava projekti lõpule viia vastavalt konkureeriva pakkumismenetluse ülesehitusele, projektikonkursi tingimustele ja artiklis 3 sätestatud eesmärkidele ning kooskõlas ELi õigusega.

3. Kvalifitseerimisnõuded piirduvad sellega, mis on vajalik konkureeriva pakkumismenetluse eesmärkide saavutamiseks ning esitatud pakkumuste suurima konkurentsi ja parima kvaliteedi tagamiseks.

4. Kvalifitseerimisnõuded võivad olla rahastamiskõlblikkuse, valiku- ja toetuse andmise kriteeriumid finantsmääruse tähenduses.

Artikkel 13d

Järjestamismenetlus

1. Kvalifitseerimisnõuetele vastavad pakkumused järjestatakse madalaimast pakkumishinnast kõrgeimani, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõike 2 kohaseid lisakriteeriume.

2. Komisjon võib erandkorras otsustada kasutada pakkumuste järjestamiseks lisakriteeriume, tingimusel et pakkumishind, mis on otseselt seotud konkureeriva pakkumismenetluse objektiks oleva toote või eesmärgiga, moodustab vähemalt 70 % järjestamiskriteeriumide kaalust. Lisakriteeriumide kasutamine sätestatakse selgelt konkursikutses ning seda põhjendatakse enampakkumisele pandud toote laadi ja projektikonkursi eesmärkidega.

3. Rakendusamet koostab eelvalitud pakkumuste nimekirja ja edastab selle komisjonile. Nimekiri peab sisaldama järgmist:

a)	kinnitus kvalifitseerimisnõuetele vastavuse kohta;

b)	järjestuse üksikasjad;

c)	taotletud toetussumma;

d)	enampakkumisele pandud toote kavandatav maht.

4. Komisjoni taotlusel edastab rakendusamet ka nende pakkumuste järjestuse, mis vastavad kvalifitseerimisnõuetele, kuid mille hind on enampakkumishinnast kõrgem.

5. Lõike 3 kohaselt edastatud teabe põhjal võtab komisjon pärast liikmesriikidega konsulteerimist kooskõlas artikli 21 lõikega 2 vastu toetuse andmise otsuse, milles täpsustatakse valitud projektidele antav toetus, ja koostab vajaduse korral reservnimekirja.

Artikkel 13e

Kumuleerimine

1. Iga konkureeriva pakkumismenetluse puhul võib komisjon otsustada piirata projekti esitaja võimalust kumuleerida konkureeriva pakkumismenetluse alusel antavat toetust ja ELi rahastamist või riiklikku toetust.

2. Lõike 1 kohaselt vastu võetud piirangud piirduvad sellega, mis on vajalik võrdsete tingimuste tagamiseks ja konkureeriva pakkumismenetluse eesmärkide saavutamiseks.

3. Lõikes 1 osutatud piirangute ulatus ja põhjendus sätestatakse selgelt artikli 13b lõike 2 kohaselt liikmesriikidele esitatavas otsuse eelnõus ning artikli 13a lõikes 4 osutatud konkureeriva pakkumismenetluse ülesehituse üksikasjade avaldamisel.

Artikkel 13f

Tagatisraha

1. Komisjon võib kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 8a nõuda tagatisraha finantstagatise vormis, et vähendada spekulatiivse pakkumise ohtu või motiveerida projekti esitajaid kavandatavat projekti õigeaegselt ja vastavalt oma pakkumusele ellu viima.

2. Kinnipeetud tagatisraha kajastatakse innovatsioonifondi sihtotstarbelise välistuluna vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5.“

15)

Lisatakse IIc peatükk:

„IIc peatükk

Madala tegeliku osalemise määraga liikmesriikidele antava tehnilise abi suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 13g

Tehnilise abi andmine madala tegeliku osalemise määraga liikmesriikidele

1. Liikmesriikidel, kelle territooriumil elluviidavatele projektidele antud innovatsioonifondi toetuse ja ELi HKSi tõendatud heitkoguste osakaalu suhe on aastatel 2013–2020 kõige madalam, võib olla õigus saada komisjonilt tehnilist abi kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 neljateistkümnenda lõiguga.

2. Komisjon määrab pärast liikmesriikidega konsulteerimist kooskõlas artikli 21 lõike 2 punktiga d kindlaks innovatsioonifondist tehnilise abi jaoks kättesaadava toetuse maksimaalse summa ja tehnilise abi saamise tingimustele vastavate liikmesriikide loetelu. Tingimustele vastavate liikmesriikide loetelu ajakohastatakse seejärel vähemalt kord kahe aasta jooksul.“

16)	III peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „Innovatsioonifondi muud liiki toetuste suhtes kohaldatavad erisätted“.

17)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

sissejuhatava osa esimene lause asendatakse järgmisega:

„Käesoleva määruse artikli 17 lõike 1 kohaselt innovatsioonifondi rakendamiseks vastavalt artikli 17 lõikele 2 ametisse määratud rakendusametile võib usaldada projektikonkursside üldise juhtimise, innovatsioonifondi toetuste väljamaksmise ja valitud projektide elluviimise järelevalve.“;

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	valikumenetluse korraldamine, sealhulgas pakkumuste hindamine ja järjestamine;“

punkt m asendatakse järgmisega:

„m)	teavitus-, suhtlus- ja tutvustustegevus, sealhulgas tutvustavate materjalide tootmine;“

lisatakse punkt oa:

„oa)	innovatsioonifondi ja muude ELi rahastamisprogrammide (sh programmi „Euroopa horisont“) vahelise koostoime edendamine;“

lisatakse järgmised lõigud:

„Pärast iga artiklite 9 ja 10 kohaselt korraldatud projektikonkursi lõpetamist jagab rakendusamet liikmesriikidega teavet taotlejate, nende projektide, kontaktandmete, taotletud toetussummade, kasvuhoonegaaside heite ärahoidmise potentsiaali ning finantsasjade sulgemise ja kasutuselevõtu kavandatud kuupäevade kohta.

Pärast iga artikli 13b kohaselt korraldatud projektikonkursi lõpetamist jagab rakendusamet liikmesriikidega teavet projekti esitajate, nende projektide, kontaktandmete, innovatsioonifondist taotletud toetuse summade ning vajaduse korral finantsasjade sulgemise ja kasutuselevõtu kavandatud kuupäevade kohta.

Teises ja kolmandas lõigus osutatud teabe jagamine toimub projekti esitajate nõusolekul ja kooskõlas ELi õigusaktidega.“

18)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui väljamakstud summad nõutakse käesoleva määruse artiklite 7 ja 8 alusel tagasi, käsitatakse tagasinõutud summasid sihtotstarbelise välistuluna kooskõlas finantsmääruse artikliga 21 ja neid kasutatakse innovatsioonifondi tegevuse rahastamiseks.“ ;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kõigi rakendusülesannete puhul, mida komisjon täidab, sealhulgas rakendusameti kaudu, käsitatakse innovatsioonifondi tulusid sihtotstarbelise välistuluna finantsmääruse artikli 21 lõigete 1 ja 5 tähenduses. Innovatsioonifondi tulud katavad kõik selle rakendamisega seotud haldus- ja juhtimiskulud. Komisjon võib innovatsioonifondi juhtimiskulude katteks kasutada kuni 5 % innovatsioonifondi rahastamispaketist.“

;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Innovatsioonifondist toetust saanud projekt võib saada toetust ka muust ELi programmist, sealhulgas jagatud eelarve täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid ja et artikli 13e lõike 1 kohaselt ei ole kehtestatud piiranguid. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada projekti rahastamiskõlblikke kogukulusid ja erinevatest ELi programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt.“

19)

Artikli 20 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui direktiivi 2003/87/EÜ sätetest ei tulene teisiti, kasutatakse toetatavate projektide rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuks allesjäänud innovatsioonifondi tulusid selleks, et toetada uusi projekte, mis vastavad kõnealuse direktiivi artikli 10a lõikes 8 sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, kuni kogu tulu on innovatsioonifondi eesmärkide saavutamiseks kulutatud.“

20)

Artikli 21 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punktid a, b ja c asendatakse järgmisega:

„a)	artiklite 12, 12a ja 13d kohaselt koostatud eelvalitud pakkumuste nimekiri, sealhulgas reservnimekiri;

b)	artikli 9 lõikes 1, artiklis 13b, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 1 osutatud komisjoni otsuste eelnõud;

c)	innovatsioonifondi toetuse maksimaalne summa, mis tuleb teha projekti arendamisabi jaoks kättesaadavaks kooskõlas artikliga 13;“

lisatakse punkt d:

„d)	innovatsioonifondi toetuse maksimaalne summa, mis tuleb teha tehnilise abi jaoks kättesaadavaks, ja madala tegeliku osalemise määraga liikmesriikide loetelu kooskõlas artikliga 13g.“

21)	Artikli 23 lõiked 5 ja 6 jäetakse välja.

22)

Artikli 24 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjon hindab innovatsioonifondi toimimist 2025. aastal ja seejärel iga viie aasta järel. Hindamisel keskendutakse muu hulgas innovatsioonifondi ja muude asjakohaste ELi programmide, eelkõige ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (sh programmide „Euroopa horisont“ ja „Horisont 2020“) vahelise koostoime hindamisele ning innovatsioonifondi toetuse väljamaksmise menetlusele.“

23)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Projekti esitajad tutvustavad ennetavalt ja süstemaatiliselt käesoleva määruse alusel toetatavaid projekte ning nende tulemusi ja mõju, tehes asjakohase teabe avalikult kättesaadavaks kõigi olemasolevate teavituskanalite, sealhulgas oma veebisaitide ja sotsiaalmeediakontode kaudu. See teave peab sisaldama sõnaselget viidet innovatsioonifondist saadud toetusele. Projekti esitajad määravad projektist teavitamise kontaktpunkti ja teavitavad rakendusametit aegsasti enne konkreetsest projektist teavitamist või tulemuste levitamisega alustamist, millel võib olla oluline meediamõju.“

;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Märgist „(kaas)rahastatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemist (innovatsioonifond)“, liidu embleemi ja muid nõutavaid tutvustamiselemente kasutatakse kõigis teabevahetuse ja teadmiste jagamise tegevustes ning need esitatakse üldsusele nähtavates strateegilistes kohtades asuvatel teadetetahvlitel kooskõlas innovatsioonifondi toetusega seotud lepinguliste nõuetega.“

;

c)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Projekti esitajad esitavad kooskõlas lõigetega 1 ja 2 kavandatud meetmete kohta üksikasjaliku teabe oma teadmiste jagamise ning teabevahetuse ja tulemuste levitamise kavades. Nad jälgivad korrapäraselt rakendamist ja vaatavad selle vajaduse korral läbi.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. september 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/959, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.5.2023, lk 134).

(3) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“ (COM(2023) 62 final.

(4) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa vesinikupanga kohta (COM(2023) 156.

(5) Komisjoni 26. veebruari 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/856, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ innovatsioonifondi toimimise osas (ELT L 140, 28.5.2019, lk 6).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).