European flag

Teataja
Euroopa Liidu

ET

Seeria L


2023/2530

24.11.2023

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2023/2530,

28. september 2023,

mis käsitleb riiklike pädevate asutuste või riiklike määratud asutuste kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele vastuväidete mitteesitamise otsustamise pädevuse delegeerimist (EKP/2023/24)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ning artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga määrust (EL) nr 468/2014, 16. aprill 2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17), (2) eelkõige selle artiklit 101,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpank (EKP) vastutab ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest ning talle on usaldatud nii mikro- kui ka makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesanded. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannete andmine tugevdab EKP rolli finantsstabiilsuse tagamisel, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELTL).

(2)

Riiklikud pädevad asutused ja riiklikud määratud asutused vastutavad globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele ja muudele süsteemselt olulistele ettevõtjatele puhvrimäärade kehtestamise eest.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 5 lõikele 1 kohaldavad osalevate liikmesriikide riiklikud pädevad asutused või riiklikud määratud asutused, kui see on asjakohane või seda peetakse vajalikuks, krediidiasutuste suhtes kapitalipuhvri nõudeid asjakohasel tasandil, et käsitleda süsteemseid või makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud riske.

(4)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 5 lõikega 1 ja määruse (EL) nr 468/2014 artikliga 104 teavitavad riiklikud pädevad asutused või riiklikud määratud asutused EKPd oma kavatsusest rakendada makrotasandi usaldatavusmeetmeid kümme tööpäeva enne asjaomase otsuse tegemist („kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetest“ teavitamine). Pärast teate saamist edastab järelevalvenõukogu sekretär kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmed viivitamata EKP nõukogule ja järelevalvenõukogule. Võttes arvesse järelevalvenõukogu ettepanekut kavandatud meetmete kohta ning asjaomase komitee panust ja EKP sisestruktuuri, otsustab EKP nõukogu kolme tööpäeva jooksul, kas esitada vastuväide või mitte. Kui EKP nõukogu esitab kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele vastuväite, esitab ta riiklikele pädevatele asutustele või riiklikele määratud asutustele kirjaliku põhjenduse viie tööpäeva jooksul pärast EKP teavitamist. Riiklikud pädevad asutused või riiklikud määratud asutused hindavad EKP esitatud põhjendusi, enne kui jätkavad otsuse menetlemist kohasel viisil.

(5)

EKP peab hindama suurt hulka kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmeid, mille on esitanud riiklikud pädevad asutused või riiklikud määratud asutused, sealhulgas meetmeid, millega kehtestatakse muu süsteemselt olulise ettevõtja ja globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvrid. Sellised hindamised tuleb sageli läbi viia väga lühikese aja jooksul. Otsustusprotsessi hõlbustamiseks on asjakohane ette näha teatavate otsuste vastuvõtmise delegeerimine EKPs. Eelkõige tuleks EKP tööüksuste juhtidele delegeerida õigus võtta vastu otsuseid riiklike pädevate asutuste või riiklike määratud asutuste esitatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele vastuväidete mitteesitamise kohta. Globaalsed süsteemselt olulised pangad või ettevõtjad on pangad või ettevõtjad, mille kukkumist ei tohiks lubada nende suuruse, omavahelise seotuse, keerukuse, asendatavuse puudumise või ülemaailmse ulatuse tõttu. Võttes arvesse globaalsete süsteemselt oluliste pankade või ettevõtjate probleemi võimalikku jurisdiktsioonidevahelist mõju paljude teiste riikide finantsasutustele ning maailmamajandusele tervikuna, ei ole tegemist probleemiga, mis puudutab üksnes riiklikke pädevaid asutusi või riiklikke määratud asutusi, vaid probleemiga, mis nõuab ühtlustamist ülemaailmsel tasandil ning mis kajastub Baseli pangajärelevalve komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu saavutatud ülemaailmses kokkuleppes, mille tulemused avaldab finantsstabiilsuse nõukogu. Nendele küsimustele lähenetakse mitmekülgselt, globaalsel tasandil.

(6)

Euroopa Liidu Kohus on sedastanud, et pädevuse delegeerimine on vajalik ja kohane viis ülesannete täitmiseks institutsioonis, mis peab vastu võtma märkimisväärse arvu otsuseid. Institutsioonile antud pädevus hõlmab ka õigust teatavaid pädevusi ELTLi sätete kohaselt delegeerida vastavalt institutsiooni poolt ette nähtud tingimustele. Seetõttu võib liidu institutsioon kehtestada organisatsioonilisi meetmeid ja delegeerida otsustuspädevuse oma sisemistele organitele või isikutele, kui need meetmed on põhjendatud ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Õiguskindluse tagamiseks peaks otsustuspädevuse delegeerimine olema nii piiratud kui ka proportsionaalne ning delegeerimise ulatus peaks olema selgelt määratletud ja vastama institutsiooni ette nähtud tingimustele.

(7)

24. juunil 2020 otsustas EKP nõukogu seada sisse tiheda koostöö EKP ja Българска народна банка (Bulgaaria keskpank) vahel (3). Tiheda koostöö tegemiseks võetakse käesoleva otsuse asjakohaste sätete kohaselt vastu ka otsus mitte esitada vastuväidet kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele, mis käsitlevad Bulgaaria Vabariiki.

(8)

Juhul kui kriteeriumid delegeeritud otsuse vastuvõtmiseks ei ole täidetud, tuleb otsused vastu võtta vastuväidete mitteesitamise menetluses vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 5 lõikele 1 ja Euroopa Keskpanga otsuse EKP/2004/2 (4) artiklile 13h.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmed“ – meetmed, mida riiklikud pädevad asutused ja riiklikud määratud asutused kavatsevad kohaldada, et nõuda pankadelt muu süsteemselt olulise ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvrite säilitamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (5) artikliga 131, millest on EKPd ametlikult teavitatud, et EKP saaks otsustada, kas esitada vastuväide või mitte;

2)

„muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver“ – omavahendid, mille hoidmist nõutakse kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõikega 5;

3)

„globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver“ – omavahendid, mille hoidmist nõutakse kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõikega 4;

4)

„EKP tehniline hindamine“ – sõltumatu tehniline hindamine, mille EKP viib läbi asjakohaste puhvrimäärade üle otsustamisel;

5)

„EKP alammäär“ – EKP nõukogu poolt vastu võetud muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvrinõuete alammäära metoodika viimane kohaldatav versioon, mis põhineb pankade süsteemse olulisuse punktisummal, mille kohaselt jaotatakse pangad süsteemse olulisuse kategooriatesse („jaotusvahemikud“) ning iga jaotusvahemik on seotud konkreetse muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvriga, mida tuleks käsitada alammäärana;

6)

„tundlikkus“ või „tundlik“ – omadus või tegur, millel võib olla negatiivne mõju EKP mainele ja/või ühtse järelevalvemehhanismi tõhusale ja järjepidevale toimimisele, sealhulgas, kuid mitte ainult järgmine: a) asjaomases komitees ja asjakohases sisestruktuuris arutelude käigus väljendatud olulised murekohad, mida EKP tehniline hindamine ei hõlma; b) kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmed, mis võivad pälvida negatiivset meedia- või avalikku tähelepanu.

Artikkel 2

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesolevas otsuses sätestatakse kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele vastuväidete mitteesitamise otsustamise pädevuse EKP tööüksuste juhtidele delegeerimise kriteeriumid.

2.   Otsustuspädevuse delegeerimine ei mõjuta EKP tehnilist hindamist, mis viiakse läbi lõikes 1 osutatud kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele vastuväidete mitteesitamise otsuste vastuvõtmiseks.

Artikkel 3

Kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele vastuväidete mitteesitamise otsustamise pädevuse delegeerimine

1.   EKP nõukogu delegeerib kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele vastuväidete mitteesitamise otsustamise pädevuse EKP juhatuse nimetatud tööüksuste juhtidele.

2.   Lõikes 1 osutatud kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele vastuväidete mitteesitamise otsused võetakse vastu delegeeritud otsusega, kui on täidetud artiklites 4 ja 5 sätestatud kriteeriumid delegeeritud otsuse vastuvõtmiseks.

3.   Lõikes 1 osutatud kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele vastuväidete mitteesitamise otsust ei võeta vastu delegeeritud otsusega, kui EKP tehnilise hindamise keerukus või meetmete tundlikkus nõuab otsuse vastuvõtmist kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 5 lõikega 1 ja otsuse EKP/2004/2 artikliga 13h.

4.   Kui mõni asjaomase komitee või EKP sisestruktuuri liige väljendab delegeeritud otsuse eelnõu konsulteerimise käigus muret lõikes 1 osutatud kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmete sisu pärast, loetakse artiklite 4 ja 5 kriteeriumid mittetäidetuks ja/või loetakse meetmed tundlikuks käesoleva otsuse artikli 1 punkti 6 tähenduses.

Artikkel 4

Kriteeriumid, mille alusel võetakse vastu delegeeritud otsused mitte esitada vastuväiteid kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele, millega kehtestatakse muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver

Otsused mitte esitada vastuväiteid kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele, millega kehtestatakse muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver, võetakse vastu kooskõlas artikli 3 lõigetega 1 ja 2, kui on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:

a)

konkreetsete kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmete puhul kohaldatakse EKP alammäära metoodika viimast versiooni;

b)

EKP tehnilise hindamise kohaselt ei ole nende meetmete osas probleeme seoses järgmisega:

i)

riikliku pädeva asutuse või riikliku määratud asutuse kasutatav metoodika;

ii)

muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvrite kehtestamise majanduslikud kaalutlused;

iii)

muude süsteemselt oluliste ettevõtjate tuvastamine;

c)

EKP tehnilise hindamise kohaselt ei peaks EKP kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele vastuväiteid esitama.

Artikkel 5

Kriteeriumid, mille alusel võetakse vastu delegeeritud otsused mitte esitada vastuväiteid kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele, millega kehtestatakse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver

Otsused mitte esitada vastuväiteid kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele, millega kehtestatakse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver, võetakse vastu kooskõlas artikli 3 lõigetega 1 ja 2, kui need riiklike pädevate asutuste või riiklike määratud asutuste kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmed seoses globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvrimääradega on kooskõlas EKP iga-aastase SSM-hinnanguga globaalsete süsteemselt oluliste pankade ja ettevõtjate kohta ning Baseli pangajärelevalve komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu saavutatud ülemaailmse kokkuleppega.

Artikkel 6

Kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele vastuväidete mitteesitamise delegeeritud otsuste registreerimine ja aruandlus

1.   EKP järelevalvenõukogu sekretariaat registreerib kõik käesoleva otsuse kohaselt vastu võetud delegeeritud otsused ning teavitab EKP nõukogu sekretariaati nendest otsustest kord kuus.

2.   EKP nõukogu sekretariaat esitab EKP nõukogule ja EKP järelevalvenõukogule kord kvartalis aruande kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetega seotud delegeeritud otsuste tegemise pädevuse teostamise kohta.

Artikkel 7

Üleminekusäte

Käesolevat otsust ei kohaldata, kui EKPd on kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetest teavitatud enne käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 28. september 2023

EKP president

Christine LAGARDE


(1)   ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)   ELT L 141, 14.5.2014, lk 1.

(3)  Euroopa Keskpanga 24. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/1015 tiheda koostöö alustamise kohta Euroopa Keskpanga ja Българска народна банка (Bulgaaria keskpanga) vahel (EKP/2020/30) (ELT L 224 I, 13.7.2020, lk 1).

(4)  Euroopa Keskpanga 19. veebruari 2004. aasta otsus EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (ELT L 80, 18.3.2004, lk 33).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).


ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2530/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)