I LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisa muudatused

Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisa muudetakse järgmiselt.

Jao 3.3 alateemat „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ muudetakse järgmiselt:

alateemat „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ muudetakse järgmiselt:

punkti l lisatakse järgmine alapunkt v:

„v)

(alates 1. jaanuarist 2026) on taastuvatest energiaallikatest*1 saadud kütuseid või kütuseid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, kasutavate laevade saavutatud energiatõhususe indeks (EEDI) samaväärne EEDI võrdlusväärtuse vähendamisega vähemalt 20 % võrra alla EEDI nõuete, mis kehtisid 1. aprilli 2022. aasta seisuga*2, ja:

a)	neid laevu saab laadida kaikohas;

b)	gaaskütusel töötavate laevade puhul kasutatakse metaani hajusheite vähendamiseks tipptasemel meetmeid ja tehnoloogiat.“;

ii)

punkti m lisatakse järgmine alapunkt iv:

„iv)

(alates 1. jaanuarist 2026) on taastuvatest energiaallikatest*3 saadud kütuseid või kütuseid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, kasutavate laevade saavutatud energiatõhususe indeks (EEDI) samaväärne EEDI võrdlusväärtuse vähendamisega vähemalt 20 % võrra alla EEDI nõuete, mis kehtisid 1. aprilli 2022. aasta seisuga*4, ja:

a)	neid laevu saab laadida kaikohas;

b)	gaaskütusel töötavate laevade puhul kasutatakse metaani hajusheite vähendamiseks tipptasemel meetmeid ja tehnoloogiat.“;

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Kui see on asjakohane, ei sisalda sõidukid pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi ega kaadmiumi.

*1	Kütused, mis vastavad käesoleva lisa jagudes 3.10 ja 4.13 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

EEDI nõuded, mis on kindlaks määratud vähendusprotsendina, mida kohaldatakse EEDI võrdlusväärtuse suhtes, nagu lepiti kokku Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 75. istungjärgul. EEDI vähendusprotsendile lisatakse EEDI tehnilistes sõelumiskriteeriumides kindlaks määratud protsendipunktid.

*3	Kütused, mis vastavad käesoleva lisa jagudes 3.10 ja 4.13 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

EEDI nõuded, mis on määratletud vähendusprotsendina, mida kohaldatakse EEDI võrdlusväärtuse suhtes, nagu on kokku lepitud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 75. istungjärgul. EEDI vähendusprotsendile lisatakse EEDI tehnilistes sõelumiskriteeriumides kindlaks määratud protsendipunktid.“;

Lisatakse järgmised jaod 3.18, 3.19, 3.20 ja 3.21:

„3.18. Autoosade ja liikuvuskomponentide tootmine

Tegevuse kirjeldus

Selliste heiteta isiklike liikumisvahendite liikuvuskomponentide ning autotööstuse ja liikuvussüsteemide, komponentide, eraldi seadmestike, osade ja varuosade tootmine, remont, hooldus, moderniseerimine, kasutusotstarbe muutmine ja uuendamine, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858*1 artikli 3 punktides 18 kuni 21 ja 23 ning on saanud tüübikinnituse, projekteeritud ja valmistatud kasutamiseks üksnes M1-, M2-, M3-, N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukites ja bussides ning mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013*2 artikli 3 punktides 15 kuni 18 ja 21 ning on saanud tüübikinnituse, projekteeritud ja valmistatud kasutamiseks üksnes L-kategooria sõidukites, mis vastavad käesolevas jaos sätestatud kriteeriumidele, ning on olulised, et tagada sõiduki hea keskkonnatoime ja seda parandada.

Käesoleva kategooria majandustegevus ei kuulu käesoleva lisa jagude 3.3 ja 3.6 alla.

Kui kohaldatakse käesoleva lisa jagusid 3.2 ja 3.4, jäetakse käesoleva kategooria majandustegevus käesolevast jaost välja.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C22.2, C26.1, C26.2, 26.3, 26.4, C28.14, C28.15, C29.2, C29.3 ja C33.17 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Selle majandustegevuse käigus toodetakse, remonditakse, hooldatakse, moderniseeritakse ja uuendatakse osi, mis on olulised, et tagada sõidukite hea keskkonnatoime ja seda parandada, ning antakse neile uus kasutusotstarve:

a)	reisijateveoks mõeldud linna-, linnalähi- ja maanteetranspordi seadmed, mille puhul sõidukite otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

b)	M2- ja M3-kategooria*3 sõidukid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

c)	kergsõidukiteks liigitatud M1- ja N1-kategooria4 sõidukid, mille CO2-eriheide, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6315 artikli 3 lõike 1 punktis h, on null;

d)	L-kategooria*6 sõidukid, mille väljalasketoru CO2-heide on 0 g CO2e/km, arvutatuna vastavalt määruses (EL) nr 168/2013 sätestatud heitekatsele;

e)	raskeveokiteks liigitatud N2-, N3- ja N1-kategooria sõidukid, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste veoks ja mille täismass ei ületa 7,5 tonni ning mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242*7 artikli 3 punktis 11 määratletud heiteta raskeveokid.

2.	Selle majandustegevuse käigus toodetakse, remonditakse, hooldatakse, moderniseeritakse ja uuendatakse isiklikke liikumisvahendeid, mis liiguvad edasi kasutaja kehalise tegevuse, heiteta mootori või heiteta mootori ja kehalise tegevuse kombinatsiooni jõul, või antakse neile uus kasutusotstarve.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele

4)	Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

a)	teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

b)	disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

c)	jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

d)	teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele

Kui see on asjakohane, ei sisalda komponendid ja osad pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi ega kaadmiumi.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.19. Veeremi komponentide tootmine

Tegevuse kirjeldus

Selliste toodete, seadmete, süsteemide ja tarkvara tootmine, paigaldamine, nendega seotud tehniline nõustamine, moderniseerimine, täiendamine, remont, hooldus ja kasutusotstarbe muutmine, mis on seotud direktiivi (EL) 2016/797 II lisa punktis 2.7 kirjeldatud raudteekomponentidega.

Need komponendid ja teenused on olulised käesoleva lisa jaole 3.3 vastava raudteeveeremi keskkonnatoime, käitamise ja toimimise seisukohast kogu kasutusaja jooksul.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C30.2, C27.1 ja C27.9 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Käesoleva kategooria majandustegevus ei kuulu käesoleva lisa jagude 3.3 ja 3.6 alla.

Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Selle majandustegevuse käigus toodetakse, paigaldatakse, moderniseeritakse, parandatakse, hooldatakse, täiendatakse selliseid tooteid, seadmeid, süsteeme või tarkvara või antakse neile uus kasutusotstarve, mis on seotud järgmiste direktiivi (EL) 2016/797 II lisa punktis 2.7 kirjeldatud raudteekomponentidega, või osutatakse nendega seotud tehnilise nõustamise teenuseid:

Need komponendid ja teenused on olulised ühe või mitme allpool loetletud tehnoloogia keskkonnatoime, käitamise ja toimimise seisukohast selle tehnoloogia eluaja jooksul:

a)	käesoleva määruse I lisa jaole 3.3 vastavad rongid, reisi- ja kaubavagunid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide on null;

b)	käesoleva määruse I lisa jaole 3.3 vastavad rongid, reisi- ja kaubavagunid, mille otsene väljalasketoru CO2-heide võrdub nulliga, kui neid kasutatakse vajaliku taristuga rööbastel, ning mis töötavad tavapärase mootoriga, kui selline taristu ei ole kättesaadav (bimodaalsed).

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

a)	teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

b)	disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

c)	jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

d)	teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Kui see on asjakohane, ei sisalda sõidukid pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi ega kaadmiumi.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.20. Selliste elektri ülekande ja jaotamise kõrge-, kesk- ja madalpingeseadmete tootmine, paigaldamine ja hooldus, mis võimaldavad kliimamuutusi leevendada või annavad nende leevendamisse olulise panuse

Tegevuse kirjeldus

Selle majandustegevuse käigus arendatakse, toodetakse, paigaldatakse või hooldatakse elektritooteid, seadmeid, süsteeme või tarkvara, mille eesmärk on elektrifitseerimise, energiatõhususe, taastuvenergia integreerimise või tõhusa energia muundamise kaudu oluliselt vähendada kõrge-, kesk- ja madalpinge edastus- ja jaotussüsteemide kasvuhoonegaaside heidet.

Majandustegevus hõlmab süsteeme, mille eesmärk on integreerida taastuvad energiaallikad elektrivõrku, luua ühendusi või suurendada võrgu automatiseerimist, paindlikkust ja stabiilsust, hallata tarbimiskaja, arendada vähese CO2-heitega transporti või soojust või võtta energiatõhususe oluliseks parandamiseks kasutusele arukad arvestitehnoloogiad.

Selle kategooria majandustegevus ei hõlma soojus- ja energiatootmisseadmeid ega elektriseadmeid.

Kui majandustegevus kuulub käesoleva jao ja käesoleva lisa jao 4.9 alla, kohaldatakse käesoleva lisa jagu 4.9.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C26.51, C27.1, C27.3, C27.9, C33.13, C33.14 ja C33.2 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Selle majandustegevuse käigus toodetakse, paigaldatakse või hooldatakse üht või mitut alljärgnevast või osutatakse kogu tööea jooksul hooldus-, remondi- ja tehnilise nõustamise teenuseid ühele või mitmele alljärgnevast:

a)	elektrisõidukite laadimisjaamad ja transpordi elektrifitseerimist toetav elektritaristu, mis on ette nähtud peamiselt elektrisõidukite laadimiseks. Käesolevast punktist jäetakse välja kõik jaos 7.4 nimetatud tegevused.

komisjoni määruse (EL) nr 548/2014*8 I lisas sätestatud suurte jõutrafode 2. etapi nõuetele (1. juuli 2021) vastavate vooluahelate ja trafode ülekande- ja jaotusjuhtmed (nii voolu kandvad kui ka voolu mittekandvad) ning keskmised jõutrafod, mille seadme suurim lubatav kestevpinge on kõige rohkem 36 kV, koos AA0-taseme nõuetega tühijooksukadude kohta, mis on sätestatud standardi EN 50708 seerias, tingimusel et need seadmed ja trafod aitavad suurendada taastuvenergia osakaalu süsteemis või parandada energiatõhusust;

järgmised madalpinge elektritooted, -seadmed ja -süsteemid, mis parandavad elektrisüsteemi kontrollitavust ning aitavad suurendada taastuvenergia osakaalu või parandada energiatõhusust:

madalpingelised voolukatkestid, jaotlad, lülituskilbid, jaotuskilbid või juhtimiskeskused, mis on ühendatavad, automatiseeritud või varustatud toiteseadme või energiaarvestiga ning mis vastavad standardile IEC TR 63196 „Low-Voltage Switchgear and Control gear and their assemblies – Energy efficiency“;

ii)	standardi EN IEC 63044 seerias osutatud kodu- ja hooneelektroonikasüsteemid (HBES), kus tooteid ja süsteeme on vaja, et energiatarbimist mõõta, kontrollida ja vähendada;

iii)

tehnoloogiad, mis võimaldavad suurendada madalpingeseadmete energiatõhusust, mida on tunnustatud standardis HD 60364-8–1: „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 8–1: Energiatõhusus“ ja HD 60364-8–82: „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 8–82: Talitluslikud aspektid. Tootevtarbijate madalpingelised elektripaigaldised“, sealhulgas energia- ja elektriarvestid, välised tarbijaekraanid, võimsuse kompenseerimine, faasi kompenseerimine ja filtreerimine ning tõhusad elektrimootoriga süsteemid;

kõrge- ja keskpingejaotla ning juhtimisaparatuur, mis parandavad elektrisüsteemi kontrollitavust, on integreeritud, et suurendada taastuvenergia osakaalu või parandada energiatõhusust.

Punktis d osutatud seadmed vastavad standardile EN 62271–1: „Kõrgepingeline lülitus- ja juhtimisaparatuur. Osa 1: Vahelduvvoolu lülitus- ja juhtimisaparatuuri üldliigitus“ ning EN 62271–200 „High-voltage switchgear and control gear. Part 200: AC metal-enclosed switchgear and control gear for rated voltages above 1 kV and up to and including 52 kV“ või EN 62271-203 „High-voltage switchgear and control gear. Part 203: Gas-insulated metal-enclosed switchgear for rated voltages above 52 kV“;

tarbimiskaja ja koormuse nihutamise seadmed, süsteemid ja teenused, mis suurendavad elektrisüsteemi paindlikkust ja toetavad võrgu stabiilsust, sealhulgas:

i)	lahendused teabe edastamiseks kasutajatele kaugteel reguleeritava tarne või tarbimise kohta, sealhulgas kliendiandmete keskused;

ii)	automaatsed juhtimiskeskused koormuse reguleerimiseks ja nende põhikomponendid (lülitid, kontaktid, releed, kaitselülitid, automaatsed ümberlülitid). Põhikomponendid on paigaldatud juhtimiskeskuste osana;

iii)

kui ei ole hõlmatud jaoga 8.2, kõrgtasemel tarkvara ja analüütika elektrivõrkude tõhususe ja automatiseerimise maksimeerimiseks või detsentraliseeritud energiaressursside integreerimiseks elektrivõrgu või tööstuse tasandil, mis hõlmab järgmist:

a)	kõrgtehnoloogilised juhtimisruumid, alajaamade automatiseerimine, pinge reguleerimise suutlikkus;

b)	talitlustarkvara, mis võimaldab käitajal simuleerida võrkude toimimist, et tagada võrgu stabiilsus, hallata hajaenergiaressursse või parandada võrgu jõudlust.

Tarkvara toetab taastuvenergiale üleminekuks vajalikke dünaamilisi võrguomadusi. See on võimeline töötlema reaalajalähedasi võrguandmeid, et jälgida, milline on elektrienergia ülekandmine, jaotamine ja tarbimine tegelikult, ning kasutama seda teavet simulatsiooniuuringute ja käitamistegevuse parandamiseks, sealhulgas katkestuste ja jäätmete vältimiseks;

iv)

kui see ei sisaldu jaos 8.2, siis tarkvara, mis toetab uute võrkude või võrgu-uuenduste projekteerimist ja planeerimist.

Tarkvara toetab võrgu dünaamilisi omadusi, mis on vajalikud taastuvenergiale üleminekuks, sealhulgas ebaühtse võimsusega tootmine jaotustasandil („tootvad tarbijad“), elektrivoo suuna muutmine ja võrguga seotud salvestusseadmete kasutamine;

v)	meteoroloogilised andurid taastuvelektri tootmise prognoosimiseks;

vi)	eraldiseisvad või sisseehitatud juhtseadmed ja releed, mis võimaldavad elektriallikaid ja koormust tõhusalt kasutada;

vii)	koormuse vähendamise ja nihutamise seadmed koormuse reguleerimiseks ja ümberlülitusseadmed ühelt allikalt teisele, kusjuures seadmed on kooskõlas standardiga EN IEC 62962:2019 „Particular requirements for load-shedding equipment“;

kui need ei sisaldu jaos 8.2, siis kommunikatsioonisüsteemid, tarkvara- ja juhtimisseadmed, tooted, süsteemid ja teenused energiatõhususe või taastuvenergia integreerimise jaoks:

i)	seadmed, mis võimaldavad just taastuvelektri vahetamist kasutajate vahel;

ii)	akuvahetustehnoloogia või -teenus, mis toetab transpordi elektrifitseerimist;

iii)	mikrovõrgu juhtimise süsteemid;

iv)	energia või võimsuse juhtimise süsteemid, energia- või võimsuse reguleerimise süsteemid ja SCADA-süsteemid võimsuse juhtimiseks;

v)	ühendatavad või automaatsed kontaktorid, mootorikäivitid ja mootori juhtseadised, mis võimaldavad elektritarbimise kaug- või automatiseeritud juhtimist ja koormuse muutmise optimeerimist;

vi)

reguleeritava kiirusega ajamid ja muud reguleeritava kiirusega ajamite lahendused, välja arvatud sujuvkäivitid, mis võimaldavad energiatõhusust elektrimootorites, kusjuures seadmed on kooskõlas standarditega EN 61800-9–1 „Adjustable speed electrical power drive systems – Part 9–1: Ecodesign for power drive systems, motor starters, power electronics and their driven applications – General requirements for setting energy efficiency standards for power driven equipment using the extended product approach (EPA) and semi analytic model (SAM)“ ja EN 61800-9–2 „Adjustable speed electrical power drive systems – Part 9–2: Ecodesign for power drive systems, motor starters, power electronics and their driven applications – Energy efficiency indicators for power drive systems and motor starters“;

vii)

madalpinge-elektrimootorid, mille energiatõhususe klass (vastavalt standardile EN 60034-30–1 „Pöörlevad elektrimasinad. Osa 30–1: Võrgutoiteliste vahelduvvoolumootorite tõhususklassid (IE-kood)“) ületab komisjoni määruses (EL) 2019/1781*9 kindlaks määratud nõudeid, nimelt:

a)	ühefaasilised mootorid, mille nimivõimsus on 0,12 kW või rohkem ja mille energiatõhususe klass on IE3 või kõrgem;

b)	suurendatud ohutusega mootorid Ex eb nimivõimsusega 0,12 kW – 1 000 kW, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mille energiatõhususe klass on IE3 või kõrgem;

c)	kolmefaasilised mootorid nimivõimsusega 0,75–1 000 kW, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mis ei ole suurendatud ohutusega mootorid Ex eb ning mille i) energiatõhususe klass on IE5 2,4- või 6-pooluseliste 75 kW – 200 kW nimivõimsusega mootorite puhul, ii) IE4 või kõrgem kõigi muude mootorite puhul;

d)	3-faasilised mootorid nimivõimsusega 0,12–0,75 kW, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mis ei ole suurendatud ohutusega mootorid Ex eb ja mille energiatõhususe klass on IE3 või kõrgem;

e)	3-faasilised ainult sagedusmuunduriga mootorid nimivõimsusega 0,75–1 000 kW, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust, mis on klassifitseeritud vastavalt standardile EN IEC TS 60034-30–2 ja mille energiatõhususe klass on IE5;

viii)

kesk- ja kõrgepingemootorid nimivõimsusega üle 1 000 kW ja mille energiatõhususe klass on IE 4 või kõrgem vastavalt standardi IEC 60034-30–3 projektile.

Järgmised elemendid ei vasta nõuetele:

taristu, mis on ette nähtud otseühenduse loomiseks või olemasoleva otseühenduse laiendamiseks alajaama või võrguga ja elektrijaamaga, mille olelusringi kasvuhoonegaaside heide on suurem kui 100 g CO2 e/kWh. Seda erandit kohaldatakse üksnes seadmete suhtes, mida kasutatakse otseselt sellise elektrijaama ühendamiseks või sellise elektrijaamaga ühenduse tugevdamiseks, mille olelusringi kasvuhoonegaaside heide on suurem kui 100 g CO2e/kWh;

b)	tooted, seadmed, süsteemid ja tarkvara, mis on paigaldatud fossiilkütuste kaevandamiseks, transportimiseks, jaotamiseks, ladustamiseks, tootmiseks või muundamiseks ette nähtud taristusse.

3.	Jaotlad, mille isoleermaterjali või voolukatkestuskeskkonnana kasutatakse või mille käitamiseks on vaja gaase, mille globaalse soojendamise potentsiaal on 10 või enam, ei vasta nõuetele. Kõigi võimsusvahemike puhul ei vasta SF6-d kasutavad jaotlad nõuetele.

4.	Kõik tooted, seadmed ja süsteemid vastavad kohustuslikele energia- ja materjalitõhususe nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/125/EÜ*10. Tootjad viitavad liidu uusimatele kohaldatavatele tõhususnõuetele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

a)	teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

b)	disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

c)	jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

d)	teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.21. Õhusõidukite tootmine

Tegevuse kirjeldus

Õhusõidukite ja nende osade ning varustuse*11 tootmine, remont, hooldus, kapitaalremont, moderniseerimine, projekteerimine, kasutusotstarbe muutmine ja uuendamine.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada eelkõige NACE koodidega C30.3 ja C33.16 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Kui selle kategooria majandustegevus ei vasta käesoleva jao punktis a sätestatud olulise panuse kriteeriumile, on see tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud muudele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Selle majandustegevuse käigus toodetakse, remonditakse, hooldatakse, moderniseeritakse, projekteeritakse, ajakohastatakse järgmist või tehakse kapitaalremonti või antakse uus kasutusotstarve järgmisele:

a)	õhusõiduk, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

kuni 31. detsembrini 2027 õhusõidukid, mis ei ole toodetud era- või äriotstarbeliseks teenistuslikuks lennunduseks ning vastavad allpool esitatud marginaalidele ja mille asendusmäär on piiratud tagamaks, et tarnega ei suurendata lennukite üleilmset arvu:

i)	mille maksimaalne stardimass on suurem kui 5,7 tonni ja väiksem kui 60 tonni või sellega võrdne ning mille CO2-heite sertifitseeritud kogus on vähemalt 11 % väiksem Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) standardis sätestatud uue tüübi piirnormist*12;

ii)	mille maksimaalne stardimass on suurem kui 60 tonni ja väiksem kui 150 tonni või sellega võrdne ning mille CO2-heite sertifitseeritud kogus on vähemalt 2 % väiksem ICAO standardi uue tüübi piirnormist;

iii)

mille maksimaalne stardimass on suurem kui 150 tonni ja CO2-heite sertifitseeritud kogus on vähemalt 1,5 % väiksem ICAO standardi uue tüübi piirnormist.

Nõuetele vastavate õhusõidukite taksonoomianõuetele vastavuse osakaalu tuleb piirata asendusmääraga. Asendusmäära arvutamisel tuleb võtta aluseks lõplikult kasutusest kõrvaldatud õhusõidukite osakaal üleilmsel tasandil tarnitud õhusõidukitest, mille aluseks on viimase kümne aasta keskmine, mis on arvutatud sõltumatutelt andmeesitajatelt saadud kontrollitud andmete põhjal.

Kui puudub tõend CO2-heite koguse kohta, mis kinnitaks, et see jääb nõutaval määral allapoole ICAO standardi uue tüübi piirnormi, esitab õhusõiduki tootja deklaratsiooni selle kohta, et õhusõiduk vastab nõutavale toimivustasemele ja paranemismäärale tingimusel, et õhusõiduk on sertifitseeritud hiljemalt 11. detsember.2026;

c)	ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2032 käesoleva jao alapunktis b sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele vastav õhusõiduk, mis on sertifitseeritud käitamiseks 100 % ulatuses säästvate lennukikütuste seguga.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

a)	teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

b)	disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

c)	jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

d)	teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

Kasutusel on meetmed jäätmete käitlemiseks ja ringlussevõtuks olelusringi lõpus, sealhulgas ringlussevõtu teenuse osutajatega kasutusest kõrvaldamiseks sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu. Nende meetmetega tagatakse komponentide ja materjalide eraldamine ja töötlemine, et maksimeerida ringlussevõttu ja korduskasutamist kooskõlas jäätmehierarhia, ELi jäätmeid käsitlevate eeskirjade põhimõtete ja kohaldatavate määrustega, eelkõige akude ja elektroonika ning neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu. Need meetmed hõlmavad ka ohtlike materjalide kontrollimist ja käitlemist.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Õhusõiduk vastab määruse (EL) 2018/1139 artikli 9 lõikele 2.

Käesoleva punkti alapunktides b ja c osutatud õhusõiduk vastab järgmistele standarditele:

a)	Chicago konventsiooni 16. lisa I köite (müra) 14. peatüki 13. muudatus, mille kohaselt ei tohi maksimaalse mürataseme ning punktides 14.4.1.1, 14.4.1.2 ja 14.4.1.3 täpsustatud maksimaalse lubatud mürataseme vahede summa kõigis kolmes mõõtepunktis olla väiksem kui 22 EPNdB;

b)	Chicago konventsiooni 16. lisa II köite (mootorite heitkogused) 2. ja 4. peatüki 10. muudatus.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

*2	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).

*3	Nagu osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punktis a.

*4	Nagu määratletud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punktides a ja b.

*5	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (uuesti sõnastatud) (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).

*6	Nagu on määratletud määruse (EL) nr 168/2013 artiklis 4.

*7	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202).

*8	Komisjoni 21. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 548/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ rakendamise kohta seoses väikeste, keskmiste ja suurte jõutrafodega (ELT L 152, 22.5.2014, lk 1).

Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1781, millega kehtestatakse elektrimootorite ja sagedusmuundurite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse määrust (EÜ) nr 641/2009 seoses eraldiseisvate ja toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumpade ökodisaini nõuetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 640/2009 (ELT L 272, 25.10.2019, lk 74).

*10	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (uuesti sõnastatud) (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

*11	Tegevus hõlmab osade ja seadmete tootmist ning sellega seotud teenuste osutamist ning hooldus-, remondi- ja kapitaalremonditeenuseid, kui neid saab siduda rahastamiskõlbliku õhusõidukitüübiga ning need parandavad või säilitavad õhusõiduki tõhususe taset.

*12	Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) keskkonnakaitsestandardi 3. köide (CO2-heide), mis on esitatud Chicago konventsiooni 16. lisas, esimene väljaanne.“;

Jao 4.4 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Kehtestatud on meetmed, et minimeerida kattumisvastaste värvide ja biotsiidide mürgisust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012*1.

*1	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).“;

Jao 4.9 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ punkti 2 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

selliste ülekande- ja jaotustrafode paigaldamine, mis vastavad komisjoni määruse (EL) nr 548/2014 I lisas sätestatud 2. etapi (1. juuli 2021) nõuetele ning keskmiste jõutrafode puhul seadme suurima lubatava kestevpingega mitte üle 36 kV standardis EN 50588-1*1 sätestatud AA0-taseme nõuetele tühijooksukadude kohta.

*1	CEI EN 50588-1 „Keskmised jõutrafod sagedusele 50 Hz seadme suurima lubatava kestevpingega mitte üle 36 kV.“;“

Jao 4.26 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Lisakriteeriumid olulise kahju ärahoidmise kohta““ punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Veekvaliteedi säilitamise ja veestressi vältimisega seotud keskkonnaseisundi halvenemise riskid tehakse kindlaks ja neid käsitletakse kooskõlas veekasutus- ja kaitsekorralduskavaga, mis on välja töötatud koos asjaomaste sidusrühmadega.

Heitsoojuse väljutamisega kaasnevate soojusega seotud kõrvalekallete piiramiseks kontrollivad sisemaa tuumaelektrijaamade käitajad, kes kasutavad vett jõest või järvest võttes ühekordset märgjahutust:

a)	vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)	maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega või liidu õigusega kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni (IFC) standarditele.

Tuumaenergiaga seotud tegevus toimub kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud direktiivis 2000/60/EÜ ja direktiivis 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest.“

Jao 4.27 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Lisakriteeriumid olulise kahju ärahoidmise kohta““ punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

a)	vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)	maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega või liidu õigusega kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni (IFC) standarditele.

Jao 4.28 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Lisakriteeriumid olulise kahju ärahoidmise kohta““ punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

a)	vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)	maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega või liidu õigusega kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni (IFC) standarditele.

Tuumaenergiaga seotud tegevus toimub kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud direktiivis 2000/60/EÜ veekogude osas, mida kasutatakse joogivee võtmiseks, ja direktiiviga 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest.“

Jao 6.3 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)	Saastuse vältimine ja tõrje

M-kategooriasse kuuluvate maanteesõidukite rehvid vastavad kõrgeima hõivatud klassi sõidumüra nõuetele ja kahe kõrgeima hõivatud klassi veeretakistustegurile (mis mõjutab sõiduki energiatõhusust), nagu on sätestatud määruses (EL) 2020/740 ja mida on võimalik kontrollida Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasist EPREL.

Kui see on asjakohane, vastavad sõidukid kõige viimase kohaldatava standardi Euro VI tüübikinnituse nõuetele seoses raskeveokite heitega, nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 595/2009.“

Jao 6.5 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Sõidukid vastavad kõige viimase kohaldatava standardi Euro 6 tüübikinnituse nõuetele seoses kergsõidukite heitega*1, nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 715/2007.

Sõidukid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/33/EÜ*2 lisa tabelis 2 sätestatud keskkonnasõbralike kergsõidukite tekitatud heite piirmääradele.

Sõidukid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 540/2014*3.

Komisjoni 5. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1832, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ, komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) 2017/1151, et parandada kergsõidukite heitkoguste tüübikinnituskatseid ja -menetlusi, sealhulgas kasutusel olevate sõidukite vastavuskatseid ja tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste katseid, ning võtta kasutusele kütuse- ja elektrienergiakulu jälgimise seadmed (ELT L 301, 27.11.2018, lk 1).

*2	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).

*3	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 540/2014 mootorsõidukite ja varusummutisüsteemide mürataseme kohta, millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 70/157/EMÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 131).“;

10)

Jao 6.6 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)	Saastuse vältimine ja tõrje

M- ja N-kategooriasse kuuluvate maanteesõidukite rehvid vastavad kõrgeima hõivatud klassi sõidumüra nõuetele ja kahe kõrgeima hõivatud klassi veeretakistustegurile (mis mõjutab sõiduki energiatõhusust), nagu on sätestatud määruses (EL) 2020/740 ja mida on võimalik kontrollida Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasist EPREL. Sõidukid vastavad kõige viimase kohaldatava standardi Euro VI tüübikinnituse nõuetele seoses raskeveokite heitega*1, nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 595/2009.

Sõidukid vastavad määrusele (EL) nr 540/2014.

Komisjoni 25. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 582/2011, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa (ELT L 167, 25.6.2011, lk 1).“;

11)

Jagu 6.7 muudetakse järgmiselt:

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateemasse „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ lisatakse punkt c:

„c)

alates 1. jaanuarist 2026: kui punkti a ei ole tehniliselt ja majanduslikult võimalik täita, ei ületa laeva pardal kasutatava energia aasta keskmine kasvuhoonegaaside heitemahukus aruandeperioodil*1 järgmisi piirmäärasid:

a)	76,4 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2026 – 31. detsember 2029;

b)	61,1 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2030 – 31. detsember 2034;

c)	45,8 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2035 – 31. detsember 2039;

d)	30,6 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2040 – 31. detsember 2044.;

e)	15,3 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2045 – 31. detsember 2049;

f)	0 g CO2e/MJ alates 1. jaanuarist 2050.“;

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4)	Üleminek ringmajandusele

Kehtestatud on meetmed, et vältida jäätmete teket kasutusetapis (hooldus, transporditeenuse osutamisel tekkinud toidujäätmed) ja käidelda allesjäänud jäätmeid vastavalt jäätmehierarhiale.

Laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukust kontrollib sõltumatu kolmas isik ja see arvutatakse kasvuhoonegaaside heite kogusena energiaühiku kohta vastavalt metoodikale ja vaikeväärtustele, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, milles käsitletakse taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ.“;

12)

Jagu 6.8 muudetakse järgmiselt:

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ punkti 1 lisatakse alapunkt c:

„c)

alates 1. jaanuarist 2026: kui punkti a ei ole tehniliselt ja majanduslikult võimalik täita, ei ületa laeva pardal või ettevõtte laevastiku poolt kasutatava energia aasta keskmine kasvuhoonegaaside heitemahukus aruandeperioodil*1 järgmisi piirmäärasid:

a)	76,4 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2026 – 31. detsember 2029;

b)	61,1 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2030 – 31. detsember 2034;

c)	45,8 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2035 – 31. detsember 2039;

d)	30,6 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2040 – 31. detsember 2044;

e)	15,3 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2045 – 31. detsember 2049;

f)	0 g CO2e/MJ alates 1. jaanuarist 2050.“;

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punktid 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4)	Üleminek ringmajandusele

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Laevade mootorid vastavad määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud heite piirnormidele (sealhulgas laevad, mis vastavad kõnealustele piirnormidele ilma tüübikinnituse saanud lahendusteta, näiteks järeltöötluse tulemusel).

13)

Jagu 6.9 muudetakse järgmiselt:

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Moderniseerimisega saavutatakse üks või mitu järgmistest eesmärkidest:

vähendatakse sisevetel kasutatavate reisilaevade kütusekulu vähemalt 15 %, väljendatuna energiaühikus kogu reisi kohta (kogu ristlusreis), nagu näitab võrdlusarvutus nende representatiivsete sõidupiirkondade kohta (sh representatiivsed koormusprofiilid ja maabumiskohad), kus laeva käitama hakatakse, või nagu näitavad mudelkatsete või simulatsioonide tulemused;

vähendatakse laeva kütusekulu (väljendatuna kütuse liitrites tonnkilomeetri kohta) vähemalt 15 %, nagu näitab võrdlusarvutus nende representatiivsete sõidupiirkondade kohta (sh representatiivsed koormusprofiilid), kus laeva käitama hakatakse, või nagu näitavad mudelkatsete või simulatsioonide tulemused.“;

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punktid 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4)	Üleminek ringmajandusele

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

14)

Jagu 6.10 muudetakse järgmiselt:

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateemasse „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ lisatakse punkti 1 järgmised alapunktid e ja f:

„e)

alates 1. jaanuarist 2026: kui punkti a ei ole tehniliselt ja majanduslikult võimalik täita, on taastuvatest energiaallikatest*1 saadud kütuseid või kütuseid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, kasutavate laevade saavutatud energiatõhususe indeks (EEDI) samaväärne EEDI võrdlusväärtuse vähendamisega vähemalt 20 % võrra alla EEDI nõuete, mis kehtisid 1. aprilli 2022. aasta seisuga*2, ja:

a)	neid laevu saab laadida kaikohas;

b)	gaaskütusel töötavate laevade puhul kasutatakse metaani hajusheite vähendamiseks tipptasemel meetmeid ja tehnoloogiat;

alates 1. jaanuarist 2026: kui punktis a sätestatud kriteeriumi ei ole tehniliselt ja majanduslikult võimalik täita, ei ületa lisaks olemasolevate laevade energiatõhususe indeksi (EEXI) saavutatud väärtusele, mis on samaväärne EEDI võrdlusväärtuse vähendamisega vähemalt 10 % võrra alla EEXI nõuete, mis kehtisid 1. jaanuaril 2023*3, laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukus aruandeperioodil*4 järgmisi piirmäärasid:

a)	76,4 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2026 – 31. detsember 2029;

b)	61,1 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2030 – 31. detsember 2034;

c)	45,8 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2035 – 31. detsember 2039;

d)	30,6 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2040 – 31. detsember 2044;

e)	15,3 g CO2e/MJ alates 1. jaanuarist 2045.“;

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punktid 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4)	Üleminek ringmajandusele

Üle 500-tonnise kogumahutavusega olemasolevate laevade ja neid asendavate uute laevade puhul vastab tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2013*5 nõuetele. Lammutamisele kuuluvad laevad võetakse ringlusse kohtades, mis on kantud komisjoni rakendusotsuses 2016/2323*6 sätestatud laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu.

Tegevus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/883*7, mis käsitleb merekeskkonna kaitset negatiivse mõju eest, mida põhjustab laevade jäätmete merre heitmine.

Laeva käitatakse kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 2. novembri 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (IMO MARPOLi konventsioon) V lisaga, eelkõige selleks, et vähendada tekitatavate jäätmete kogust ja seaduslikku merreheidet, käideldes jäätmeid kestlikult ja keskkonnahoidlikult.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Seoses vääveloksiidide ja tahkete osakeste heite vähendamisega vastavad laevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/802*8 ning IMO MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglile 14*9. Väävlisisaldus kütuses ei ületa 0,5 % massist (ülemaailmne väävli piirnorm) ja 0,1 % massist IMO*10 määratud vääveloksiidide heite kontrolli piirkonnas Põhja- ja Läänemerel ning Vahemerel (alates 2025. aastast).

Seoses lämmastikoksiidide (NOx) heitega vastavad laevad IMO MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglile 13*11. Pärast 2011. aastat ehitatud laevade kohta kehtivad NOx-heite II taseme nõuded. Üksnes IMO eeskirjade kohaselt kehtestatud NOx-heite kontrolli piirkondades käitamise korral vastavad pärast 1. jaanuari 2016 ehitatud laevad rangematele mootorinõuetele (III tase), mille abil vähendatakse NOx-heidet*12.

Käimlareovee ja hallvee ärajuhtimine vastab IMO MARPOLi konventsiooni IV lisale.

Kehtestatud on meetmed, et viia miinimumini kattumisvastaste värvide ja biotsiidide mürgisus, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 528/2012.

*1	Kütused, mis vastavad käesoleva lisa jagudes 3.10 ja 4.13 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

EEDI nõuded, mis on määratletud vähendusprotsendina, mida kohaldatakse EEDI võrdlusväärtuse suhtes, nagu lepiti kokku Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 76. istungjärgul. EEXI vähendusprotsendile tuleb lisada EEXI taksonoomia tehnilistes sõelumiskriteeriumides kindlaks määratud protsendipunktid. Saavutatud olemasolevate laevade energiatõhususe indeks (EEXI), mis on alates 1. jaanuarist 2023 kohustuslik kõigi kauba-/reisijateveolaevade puhul, et mõõta nende energiatõhusust ja koguda andmeid iga-aastase CO2-mahukuse näitaja (Carbon Intensity Indicator, CII) ja reitingu (CII rating) esitamiseks. (27.6.2023 versioon: https://www.imo.org/en/MediaCentre/HotTopics/Pages/EEXI-CII-FAQ.aspx).

*5	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 1).

*6	Komisjoni 19. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2323, millega kehtestatakse laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetelu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta (ELT L 345, 20.12.2016, lk 119).

*7	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 7.6.2019, lk 116).

*8	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/802, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes (ELT L 132, 21.5.2016, lk 58).

*9	(27.6.2023 versioon: http://www.imo.org/en/OurWork/Environment/PollutionPrevention/AirPollution/Pages/Sulphur-oxides-(SOx)-%E2%80%93-Regulation-14.aspx).

*10	Seoses heitekontrolli piirkonnas kohaldatavate nõuete laiendamisega teistele liidu meredele arutavad Vahemere-äärsed riigid asjakohase heitekontrolli piirkonna loomist Barcelona konventsiooni õigusraamistikus.

*11	(27.6.2023 versioon: http://www.imo.org/en/OurWork/Environment/PollutionPrevention/AirPollution/Pages/Nitrogenoxides-(NOx)-–-Regulation-13.aspx).

*12	Liidu meredel kohaldatakse seda nõuet alates 2021. aastast Lääne- ja Põhjamerel.“;

15)

Jagu 6.11 muudetakse järgmiselt:

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateemasse „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ lisatakse järgmised alapunktid d ja e:

„d)

a)	neid laevu saab laadida kaikohas;

b)	gaaskütusel töötavate laevade puhul kasutatakse metaani hajusheite vähendamiseks tipptasemel meetmeid ja tehnoloogiat.

a)	76,4 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2026 – 31. detsember 2029;

b)	61,1 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2030 – 31. detsember 2034;

c)	45,8 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2035 – 31. detsember 2039;

d)	30,6 g CO2e/MJ ajavahemikul 1. jaanuar 2040 – 31. detsember 2044;

e)	15,3 g CO2e/MJ alates 1. jaanuarist 2045.“;

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punktid 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4)	Üleminek ringmajandusele

Kehtestatud on meetmed, et vältida jäätmete teket kasutusetapis (hooldus, transporditeenuse osutamisel tekkinud toidujäätmed) ja käidelda allesjäänud jäätmeid vastavalt jäätmehierarhiale.

Üle 500-tonnise kogumahutavusega olemasolevate laevade ja neid asendavate uute laevade puhul vastab tegevus määruse (EL) nr 1257/2013 nõuetele. Lammutamisele kuuluvad laevad võetakse ringlusse kohtades, mis on kantud komisjoni rakendusotsuses 2016/2323 sätestatud laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu.

Tegevus on kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/883, mis käsitleb merekeskkonna kaitset negatiivse mõju eest, mida põhjustab laevade jäätmete merre heitmine.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Seoses vääveloksiidide ja tahkete osakeste heite vähendamisega vastavad laevad direktiivile (EL) 2016/802 ning IMO MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglile 14. Väävlisisaldus kütuses ei ületa 0,50 % massist (ülemaailmne väävli piirnorm) ja 0,10 % massist IMO*5 määratud vääveloksiidide heite kontrolli piirkonnas Põhja- ja Läänemerel ning Vahemerel (alates 2025. aastast).

Seoses lämmastikoksiidide (NOx) heitega vastavad laevad IMO MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglile 13. Pärast 2011. aastat ehitatud laevade kohta kehtivad NOx-heite II taseme nõuded. Üksnes IMO eeskirjade kohaselt kehtestatud NOx-heite kontrolli piirkondades käitamise korral vastavad pärast 1. jaanuari 2016 ehitatud laevad rangematele mootorinõuetele (III tase), mille abil vähendatakse NOx-heidet*6.

Käimlareovee ja hallvee ärajuhtimine vastab IMO MARPOLi konventsiooni IV lisale.

Kehtestatud on meetmed, et viia miinimumini kattumisvastaste värvide ja biotsiidide mürgisus, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 528/2012.

*1	Kütused, mis vastavad käesoleva lisa jagudes 3.10 ja 4.13 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

*5	Seoses heitekontrolli piirkonnas kohaldatavate nõuete laiendamisega teistele liidu meredele arutavad Vahemere-äärsed riigid asjakohase heitekontrolli piirkonna loomist Barcelona konventsiooni õigusraamistikus.

*6	Liidu meredel kohaldatakse seda nõuet alates 2021. aastast Läänemerel ja Põhjamerel.“;

16)

Jagu 6.12 muudetakse järgmiselt:

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Tegevus vastab ühele või mitmele järgmisele kriteeriumile:

a)	moderniseerimisega vähendatakse laeva kütusekulu vähemalt 15 %, väljendatuna kütuse grammides kandevõimetonn-meremiili kohta kaubalaevade puhul või brutotonnaaž-meremiili kohta reisilaevade puhul, nagu näitavad arvutuslik hüdrodünaamika (CFD), paagikatsed või samalaadsed tehnilised arvutused;

võimaldab laevadel saavutada olemasolevate laevade energiatõhususe indeksi (EEXI) väärtuse, mis on vähemalt 10 % väiksem kui 1. jaanuaril 2023 kehtinud EEXI nõuded, ning kui laevad on võimelised töötama taastuvatest energiaallikatest saadud kütustel või kütustel, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga*1, ning neid saab kaikohas laadida ja nad on varustatud pistikühendusega.“;

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punktid 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4)	Üleminek ringmajandusele

Tegevus on kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/883, mis käsitleb merekeskkonna kaitset negatiivse mõju eest, mida põhjustab laevade jäätmete merre heitmine.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Seoses vääveloksiidide ja tahkete osakeste heite vähendamisega vastavad laevad direktiivile (EL) 2016/802 ning IMO MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglile 14. Väävlisisaldus kütuses ei ületa 0,50 % massist (ülemaailmne väävli piirnorm) ja 0,10 % massist IMO*2 määratud vääveloksiidide heite kontrolli piirkonnas Põhja- ja Läänemerel ning Vahemerel (alates 2025. aastast).

Käimlareovee ja hallvee ärajuhtimine vastab IMO MARPOLi konventsiooni IV lisale.

Kehtestatud on meetmed, et viia miinimumini kattumisvastaste värvide ja biotsiidide mürgisus, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 528/2012.

*1	Kütused, mis vastavad käesoleva lisa jagudes 3.10 ja 4.13 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

*2	Seoses heitekontrolli piirkonnas kohaldatavate nõuete laiendamisega teistele liidu meredele arutavad Vahemere-äärsed riigid asjakohase heitekontrolli piirkonna loomist Barcelona konventsiooni õigusraamistikus.

*3	Liidu meredel kohaldatakse seda nõuet alates 2021. aastast Läänemerel ja Põhjamerel.“;

17)

Jao 6.13 alateema „Tegevuse kirjeldus“ teine lõik asendatakse järgmisega:

„Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42.11, F42.12, F42.13, F43.21, M71.12 ja M71.20 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.“

18)

Jagu 6.14 muudetakse järgmiselt:

alateema „Tegevuse kirjeldus“ teine lõik asendatakse järgmisega:

„Toodete, seadmete, süsteemide ja tarkvara tootmine, paigaldamine, nendega seotud tehniline nõustamine, moderniseerimine, uuendamine, remont, hooldus, kasutusotstarbe muutmine, mis on seotud ühega järgmistest elementidest:

a)	monteeritud raudteematerjal;

b)	direktiivi (EL) 2016/797 II lisa punktides 2.2–2.6 täpsustatud raudteekomponendid.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C25.99, C27.9, C30.20, F42.12, F42.13, M71.12, M71.20, F43.21 ja H52.21 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.“;

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ punkti 1 lisatakse alapunkt d:

„d)	digitaalsed vahendid võimaldavad suurendada tõhusust, võimsust või energiasäästu.“;

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punktid 4, 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„4)	Üleminek ringmajandusele

Käitajad piiravad ehitus- ja lammutusprotsessides jäätmeteket ning võtavad arvesse parimat võimalikku tehnikat. Vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel) (v.a otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslik materjal), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel, tuginedes jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile*1. Käitajad kasutavad valikulist lammutamist, et võimaldada ohtlike ainete kõrvaldamist ja ohutut käitlemist ning hõlbustada korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu.

Komponentide tootmise puhul hinnatakse tegevuse käigus selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

a)	teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

b)	disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

c)	jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

d)	teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Kui see on vajalik mõjutatava piirkonna tundlikkuse tõttu, eelkõige mõjutatava elanikkonna suuruse seisukohast, leevendatakse taristu kasutamisest tulenevat müra ja vibratsiooni lahtiste kraavide, tõkkeseinte või muude meetmetega ning need vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/49/EÜ*2.

Võetakse meetmeid müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal.

Komponentide tootmise puhul vastab tegevus käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Lisaks tuleb tagada järgmine:

a)	liidus seoses Natura 2000 aladega: tegevus ei avalda Natura 2000 aladele olulist mõju, pidades silmas nende kaitse-eesmärke nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ*3 artikli 6 lõike 3 kohaselt tehtud asjakohase hindamise alusel;

liidus mis tahes alal: tegevus ei kahjusta direktiiviga 92/43/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ*4 kaitstud liikide populatsioonide soodsa kaitsestaatuse taastamist või säilitamist. Tegevus ei kahjusta ka asjaomaste ja direktiiviga 92/43/EMÜ kaitstud elupaigatüüpide soodsa kaitsestaatuse taastamist või säilitamist;

c)	väljaspool liitu toimub tegevus kooskõlas elupaikade ja liikide kaitsega seotud kohaldatava õigusega.

*1	ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokoll, september 2016: https://ec.europa.eu/docsroom/documents/20509/.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega – komisjoni poolt lepituskomisjonis heaks kiidetud deklaratsioon direktiivi kohta, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12).

*3	Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

*4	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).“;

19)

Jao 6.15 alateema „Tegevuse kirjeldus“ teine lõik asendatakse järgmisega:

„Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42.11, F42.13, M71.12 ja M71.20 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.“

20)

Jagu 6.16 muudetakse järgmiselt:

alateema „Tegevuse kirjeldus“ asendatakse järgmisega:

„ Tegevuse kirjeldus

Sellise taristu (sealhulgas ümberlaadimiseks mõeldud taristu ning samuti ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku ja teenuste rajatiste ning ohutus- ja liikluskorraldussüsteemide) ehitamine, ajakohastamine, käitamine ja hooldamine, mis on vajalik sadamatoimingute tegemiseks või selliste laevade käitamiseks, mille väljalasketoru CO2-heide võrdub nulliga.

Selle kategooria majandustegevus ei hõlma veeteede süvendamist.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42.91, M71.12 ja M71.20 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile. Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.“;

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ punkti 1 lisatakse alapunkt e:

„e)

olemasoleva taristu ajakohastamine, mis on vajalik selleks, et võimaldada ühelt transpordiliigilt teisele üleminekut ja sobivust kasutada laevadel, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide on null ning mille suhtes on kohaldatud kliimakindluse tagamise kontrollitud hindamist vastavalt komisjoni teatisele „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (2021/C 373/01).“;

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punktid 3, 4, 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab kõigile direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 sätestatud nõuetele.

Kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 4 ja eelkõige selle artikli lõikega 7 tuleb teha projekti mõju hindamine, et hinnata selle kogu võimalikku mõju sama valgala veekogude seisundile ning veest otseselt sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, vabalt voolavaid jõgesid või ökosüsteeme, mille seisund on võimalikult lähedal häirimata olekule.

Hindamine põhineb hiljutistel, põhjalikel ja täpsetel andmetel, sealhulgas seireandmetel bioloogiliste kvaliteedielementide kohta, mis on hüdromorfoloogiliste muutuste suhtes eriti tundlikud, ning veekogu seisundi eeldatava muutumise kohta uute tegevuste tagajärjel. Hinnatakse eelkõige uue projekti kumulatiivset mõju valgala muule olemasolevale või kavandatavale taristule.

Selle mõjuhindamise põhjal on kindlaks tehtud, et projekt on konstruktsiooni, asukoha ja leevendusmeetmete seisukohast kavandatud nii, et see vastab ühele järgmistest tingimustest:

a)	projekt ei halvenda sellega seotud konkreetse veekogu seisundit ega ohusta selle hea seisundi või potentsiaali saavutamist;

kui projekt võib halvendada sellega seotud konkreetse veekogu seisundit või ohustada selle hea seisundi või potentsiaali saavutamist, ei ole see halvenemine märkimisväärne ja see on põhjendatud üksikasjaliku kulude-tulude analüüsiga, mis näitab mõlema järgmise tingimuse täidetust:

i)	ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused või asjaolu, et kavandatud navigatsioonitaristu projektist eeldatavalt kliimamuutuste leevendamise/nendega kohanemise seisukohast saadav kasu kaalub üles vee seisundi halvenemisest tuleneva kulu keskkonnale ja ühiskonnale;

ii)

asjaolu, et tehnilise teostatavuse või ebaproportsionaalsete kulude tõttu ei ole võimalik ülekaalukat avalikku huvi arvestada või tegevusega taotletavaid hüvesid saavutada alternatiivsete vahenditega, mis tooksid kaasa paremad keskkonnaalased tulemused (nagu looduspõhised lahendused, alternatiivne asukoht, olemasolevate taristute taastamine/renoveerimine või selliste tehnoloogiate kasutamine, mis ei tõkesta jõevoolu).

Rakendatakse kõiki tehniliselt teostatavaid ja ökoloogiliselt asjakohaseid leevendusmeetmeid, et vähendada kahjulikku mõju veele ning veest otseselt sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele.

Vajaduse korral ja sõltuvalt mõjutatud veekogudes looduslikult esinevatest ökosüsteemidest hõlmavad leevendusmeetmed järgmist:

a)	meetmed, millega tagatakse tingimused, mis on võimalikult lähedal häirimatule püsimisele (sealhulgas meetmed piki- ja põikisuunalise pidevuse, minimaalse ökoloogilise vooluhulga ja settevoolu tagamiseks);

b)	meetmed veeliikide morfoloogiliste tingimuste ja elupaikade kaitsmiseks või parandamiseks;

c)	meetmed eutrofeerumise kahjuliku mõju vähendamiseks.

Nende meetmete tõhusust jälgitakse seoses volituse või loaga, milles on kehtestatud tingimused, mille eesmärk on saavutada mõjutatud veekogu hea seisund või potentsiaal.

Projekt ei ohusta püsivalt hea seisundi/potentsiaali saavutamist ühegi samas valgalapiirkonnas asuva veekogu puhul.

Lisaks leevendusmeetmetele ja kui see on asjakohane, rakendatakse kompensatsioonimeetmeid tagamaks, et projekt ei halvenda üldiselt sama valgalapiirkonna veekogude seisundit. Selleks taastatakse samas valgalapiirkonnas (piki- või põikisuunaline) pidevus ulatuses, mis kompenseerib pidevuse katkemise, mille kavandatav navigatsioonitaristu projekt võib põhjustada. Kompensatsioonimeetmete võtmisega alustatakse enne projekti elluviimist.

4)	Üleminek ringmajandusele

Käitajad piiravad ehitus- ja lammutusprotsessides jäätmeteket ning võtavad arvesse parimat võimalikku tehnikat. Vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel) (v.a otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslik materjal), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel, tuginedes jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Käitajad kasutavad valikulist lammutamist, et võimaldada ohtlike ainete kõrvaldamist ja ohutut käitlemist ning hõlbustada korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu.

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

a)	teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

b)	disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

c)	jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

d)	teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Võetakse meetmeid müra, vibratsiooni, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Lõpule on viidud keskkonnamõju hindamine või sõelumismenetlus*1 kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL*2. Kui keskkonnamõju hindamine on ellu viidud, rakendatakse keskkonna kaitsmiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Tegevusel ei ole olulist mõju kaitsealadele (UNESCO maailmapärandi objektid, võtmetähtsusega elurikkad alad ja muud kaitsealad peale Natura 2000 alade) ega kaitsealustele liikidele, tuginedes selle mõju hindamisele, milles võetakse arvesse parimaid olemasolevaid teadmisi*3.

Lisaks tuleb tagada järgmine:

a)	liidus seoses Natura 2000 aladega: tegevus ei avalda Natura 2000 aladele olulist mõju, pidades silmas nende kaitse-eesmärke direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 kohaselt tehtud asjakohase hindamise alusel;

liidus mis tahes alal: tegevus ei kahjusta direktiiviga 92/43/EMÜ ja direktiiviga 2009/147/EÜ kaitstud liikide populatsioonide soodsa kaitsestaatuse taastamist või säilitamist. Tegevus ei kahjusta ka asjaomaste ja direktiiviga 92/43/EMÜ kaitstud elupaigatüüpide soodsa kaitsestaatuse taastamist või säilitamist;

c)	invasiivsete võõrliikide sissetoomist ennetatakse või nende levimist ohjatakse liidus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1143/2014*4;

d)	väljaspool liitu toimub tegevus kooskõlas elupaikade ja liikide kaitsega ning invasiivsete võõrliikide ohjamisega seotud kohaldatava õigusega.

*1	Menetlus, mille abil pädev asutus otsustab, kas direktiivi 2011/92/EL II lisas loetletud projektide suhtes tuleks kohaldada keskkonnamõju hindamist (nagu osutatud kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikes 2).

Kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul kooskõlas samaväärsete kohaldatavate siseriiklike õigusnormidega või rahvusvaheliste standarditega, millega nõutakse keskkonnamõju hindamise või sõelumismenetluse lõpuleviimist, näiteks kooskõlas IFC 1. tulemusstandardiga keskkonna- ja sotsiaalsete riskide hindamise ja juhtimise kohta („Assessment and Management of Environmental and Social Risks“).

Kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul kooskõlas samaväärsete kohaldatavate siseriiklike õigusnormide või rahvusvaheliste standarditega, mille eesmärk on looduslike elupaikade ja eluslooduse kaitse ning milles nõutakse 1) sõelumismenetluse elluviimist, et teha kindlaks, kas konkreetse tegevuse puhul on vajalik kaitsealustele elupaikadele ja liikidele avalduva võimaliku mõju asjakohane hindamine; 2) sellise asjakohase hindamise elluviimist, kui sõelumismenetluses on selle vajalikkus kindlaks tehtud, näiteks kooskõlas IFC 6. tulemusstandardiga elurikkuse kaitse ja elusloodusvarade säästva majandamise kohta („Biodiversity Conservation and Sustainable Management of Living Natural Resources“).

*4	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).“;

21)

Jagu 6.17 muudetakse järgmiselt:

alateema „Tegevuse kirjeldus“ esimene lõik asendatakse järgmisega:

„ Tegevuse kirjeldus

Sellise taristu ehitamine, ajakohastamine, hooldamine ja käitamine, mis on vajalik selliseks õhusõidukite käitamiseks või lennujaama selliste toimingute tegemiseks, mille väljalasketoru CO2-heide võrdub nulliga, samuti seisvatele õhusõidukitele kohtkindla maapealse elektritoite ja eelkonditsioneeritud õhu tagamiseks ning raudtee- ja veetranspordile ümberlaadimiseks.“;

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateemasse „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ lisatakse alapunkt d:

„d)	taristu ja rajatised on ette nähtud kauba ümberlaadimiseks raudtee- ja veetranspordiga: terminalitaristu ja pealisehitised kaupade peale-, maha- ja ümberlaadimiseks.“

22)

Lisatakse jaod 6.18, 6.19 ja 6.20:

„6.18. Õhusõidukite rentimine

Tegevuse kirjeldus

Õhusõidukite, nende osade ja varustuse rentimine ja liisimine*1.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada eelkõige NACE koodiga N77.35 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus seisneb järgmise rentimises või liisimises:

a)	õhusõiduk, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

b)	õhusõiduk, mis on tarnitud enne 11. detsember.2023 ja vastab jao 3.21 alateema „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ punktis b või c osutatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele;

õhusõiduk, mis on tarnitud pärast 11. detsember.2023 ja vastab jao 3.21 alateema „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ punktis b või c osutatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele koos kohustusega, et üks õhusõidukipargis nõuetele mittevastav õhusõiduk:

i)	kõrvaldatakse lõplikult kasutuselt kuue kuu jooksul pärast nõuetele vastava õhusõiduki tarnimist ning sel juhul asendusmäära ei kohaldata või

ii)	kõrvaldatakse lõplikult õhusõidukipargi koosseisust kuue kuu jooksul pärast nõuetele vastava õhusõiduki tarnimist ning sel juhul on nõuetele vastavate õhusõidukite taksonoomianõuetele vastavuse osakaal piiratud punktis 3.21 sätestatud asendusmääraga;

kusjuures õhusõiduk, mis on lõplikult kasutuselt või õhusõidukipargi koosseisust kõrvaldatud:

i)	ei vasta jao 3.21 alateema „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ punktis b sätestatud marginaalidele;

ii)	omab vähemalt 80 % nõuetele vastava õhusõiduki maksimaalsest stardimassist;

iii)	on olnud õhusõidukipargi koosseisus vähemalt 12 kuud enne sealt kõrvaldamist;

iv)	omab lennukõlblikkuse tõendit, mis on välja antud vähem kui kuus kuud enne nõuetele vastava õhusõiduki tarnimist.

Rendileandja tagab, et punktis b või c nimetatud õhusõidukit käitatakse säästvate lennukikütustega kooskõlas käesoleva lisa punktis d ja jao 6.19 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidega.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Ei kohaldata

4)	Üleminek ringmajandusele

Kehtestatud on meetmed jäätmete tekke vältimiseks kasutusetapis (hooldus) ja allesjäänud jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale.

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

a)	teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

b)	disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

c)	jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

d)	teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Õhusõiduk vastab määruse (EL) 2018/1139 artikli 9 lõikes 2 osutatud nõuetele.

Alateema „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ punktides b–c nimetatud õhusõiduk vastab järgmistele standarditele:

õhusõiduki, v.a kaubalennuki puhul: Chicago konventsiooni 16. lisa I köite (müra) 14. peatüki 13. muudatus, mille kohaselt ei tohi maksimaalse mürataseme ning punktides 14.4.1.1, 14.4.1.2 ja 14.4.1.3 täpsustatud maksimaalse lubatud mürataseme vahede summa kõigis kolmes mõõtepunktis olla väiksem kui 22 EPNdB; kaubalennuki puhul: Chicago konventsiooni 16. lisa I köite (müra) 14. peatüki 13. muudatus;

b)	Chicago konventsiooni 16. lisa II köite (mootorite heitkogused) 2. ja 4. peatüki 10. muudatus.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Ei kohaldata

6.19. Reisijate- ja kaubavedu

Tegevuse kirjeldus

Õhusõidukite ost, rahastamine ja käitamine, sealhulgas reisijate- ja kaubavedu.

Majandustegevus ei hõlma punktis 6.18 nimetatud õhusõidukite rentimist.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega H51.1 ja H51.21 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)	õhusõiduk, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

b)	kuni 31. detsembrini 2029 õhusõiduk, mis on omandatud enne 11 detsembrini 2023 ja vastab jao 3.21 alateema „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ punktis b või c täpsustatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele;

kuni 31. detsembrini 2029 õhusõiduk, mis on omandatud pärast 11 detsembrini 2023 ja vastab jao 3.21 alateema „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ punktis b või c täpsustatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele koos kohustusega, et üks õhusõidukipargis nõuetele mittevastav õhusõiduk:

i)	kõrvaldatakse lõplikult kasutuselt kuue kuu jooksul pärast nõuetele vastava õhusõiduki tarnimist ning sel juhul asendusmäära ei kohaldata või

ii)

kõrvaldatakse lõplikult õhusõidukipargi koosseisust kuue kuu jooksul pärast nõuetele vastava õhusõiduki tarnimist ning sel juhul on nõuetele vastavate õhusõidukite taksonoomianõuetele vastavuse osakaal piiratud jaos 3.21 sätestatud asendusmääraga;

kusjuures õhusõiduk, mis on lõplikult kasutuselt või õhusõidukipargi koosseisust kõrvaldatud:

i)	ei vasta jao 3.21 alateema „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ punktis b sätestatud marginaalidele;

ii)	omab vähemalt 80 % nõuetele vastava õhusõiduki maksimaalsest stardimassist;

iii)	on olnud õhusõidukipargi koosseisus vähemalt 12 kuud enne sealt kõrvaldamist;

iv)	omab lennukõlblikkuse tõendit, mis on välja antud vähem kui kuus kuud enne nõuetele vastava õhusõiduki tarnimist.

d)	alates 1. jaanuarist 2030 õhusõiduk, mis vastab eespool punktides b või c sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele ja mille käitamisel on säästvate lennukikütuste minimaalne osakaal 2030. aastal 15 %, mida suurendatakse seejärel igal aastal 2 protsendipunkti võrra;

e)	õhusõidukid, mille käitamisel on säästvate lennukikütuste minimaalne osakaal 2022. aastal 5 %, mida suurendatakse seejärel igal aastal 2 protsendipunkti võrra.

Punktides d ja e osutatud säästva lennukikütuse kasutamise nõue arvutatakse nõuetele vastava õhusõiduki kogu kasutatud lennukikütuse ja õhusõidukipargi tasandil kasutatud säästva lennukikütuse põhjal. Käitajad arvutavad nõuetele vastavuse, jagades õhusõidukipargi tasandil ostetud säästvate lennukikütuste koguse (väljendatuna tonnides) nõuetele vastava õhusõiduki kogu kasutatud lennukikütusega ja korrutavad selle 100ga. Säästvad lennukikütused on määratletud määruses, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Ei kohaldata

4)	Üleminek ringmajandusele

Kehtestatud on meetmed jäätmete tekke vältimiseks kasutusetapis (hooldus, transporditeenuse osutamisel tekkinud toidujäätmed) ja allesjäänud jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Õhusõiduk vastab määruse (EL) 2018/1139 artikli 9 lõikes 2 osutatud nõuetele.

Punktides b–e sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele vastav õhusõiduk vastab järgmistele standarditele:

b)	Chicago konventsiooni 16. lisa II köite (mootorite heitkogused) 2. ja 4. peatüki 10. muudatus.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Ei kohaldata

6.20. Lennutranspordi maapealne teenindus

Tegevuse kirjeldus

Lennutranspordiga seotud varustus ja teenuste (sealhulgas maapealne teenindus lennujaamades ja lastikäitlus, sealhulgas kaupade õhusõidukisse laadimine ja sealt mahalaadimine) tootmine, remont, hooldus, kapitaalremont, moderniseerimine, projekteerimine, kasutusotstarbe muutmine ja ajakohastamine, ostmine, rahastamine, rentimine, liisimine ja käitamine.

Majandustegevus hõlmab järgmist:

a)	sõidukid õhusõidukitele märguannete ja muude perrooniteenuste osutamiseks;

b)	reisijate pardalemineku seadmed, sealhulgas bussid, trapid;

c)	pagasi ja kauba käitlemise seadmed, sealhulgas pagasi lintlaadurid, pagasitraktorid, lennuvälja kahveltõstukid, alumise parda laadurid, peaparda laadurid;

d)	toitlustusseadmed, sealhulgas jahutuskonteinerid, välja arvatud sisepõlemismootoriga jahutusseadmed;

e)	hooldusseadmed, sealhulgas hoolduspukid ja -platvormid;

f)	puksiirid;

g)	õhusõidukite jäätõrjeseadmed ja mootori jäätõrjeseadmed;

h)	lumesahad ja muud lumepuhastus- ja jäätõrjeseadmed;

i)	mitteautonoomne ruleerimine.

Majandustegevus ei hõlma lennujaamas reisijate ja meeskonna veoks ning õhusõidukite tankimiseks kasutatavaid sõidukeid, mida käsitletakse käesoleva lisa punktides 3.3, 6.3 ja 6.6.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega H52.23, H52.24, H52.29 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Maapealse teeninduse sõidukite otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga.

Kõik maapealse teeninduse seadmed töötavad heiteta mootoriga.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Jäätõrjega seoses on kehtestatud meetmed, millega tagatakse vajalikud heitekontrollid lennujaamas, et vähendada keskkonnamõju vooluveekogudele, sealhulgas keskkonnasäästlikumate kemikaalide kasutamise, glükooli taaskasutuse ja pinnavee puhastamise kaudu.

4)	Üleminek ringmajandusele

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Ei kohaldata

*1	Tegevus hõlmab osade ja seadmete rentimist niivõrd, kuivõrd neid saab siduda nõuetele vastava õhusõidukitüübiga ning need parandavad õhusõiduki tõhusust või säilitavad tõhusustaseme.“;

23)

Jao 7.1 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Ehituskomponendid ja ehitamisel kasutatavad materjalid vastavad käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Ehituskomponendid ja ehitamisel kasutatavad materjalid, millega hoonete kasutajad*1 võivad kokku puutuda, eritavad vähem kui 0,06 mg formaldehüüdi katsekambri õhu kuupmeetri kohta, kui neid katsetatakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas sätestatud tingimuste kohaselt ning vähem kui 0,001 mg 1A- ja 1B-kategooria kantserogeenseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid katsekambri õhu kuupmeetri kohta, kui neid katsetatakse standardite CEN/TS 16516*2 ja ISO 16000-3:2011*3 kohaselt või muude võrreldavate standardsete katsetingimuste ja määramismeetodite*4 alusel.

Kui uus ehitis asub alal, mis võib olla saastatud (mahajäetud tööstusala), on sellel alal uuritud võimalike saasteainete esinemist, kasutades näiteks standardit ISO 18400*5.

Võetakse meetmeid müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal.

*1	Kehtib värvide ja lakkide, laeplaatide, põrandakatete, sealhulgas nendega seotud liimide ja hermeetikute, siseisolatsiooni ja siseruumide pinnatöötlusvahendite, näiteks niiskuse ja hallituse vastu kasutatavate vahendite kohta.

*2	CEN/TS 16516: 2013 „Ehitustooted. Ohtlike ainete eraldumise hindamine. Ruumide siseõhku toimuva emissiooni määramine“.

*3	ISO 16000-3:2011 „Siseõhk – 3. osa: Formaldehüüdi ja muude karbonüülühendite kindlakstegemine siseõhus ja katsekambri õhus – aktiivne proovivõtumeetod“ (versioon 4.6.2021: https://www.iso.org/standard/51812.html).

*4	Kantserogeensete lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirnormid on seotud 28päevase katseperioodiga.

*5	ISO 18400 seeria mulla kvaliteedi ja proovide võtmise kohta.“;

24)

Jao 7.2 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alateema „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Ehituskomponendid ja ehitamisel kasutatavad materjalid vastavad käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Ehituskomponendid ja renoveerimisel kasutatavad materjalid, millega hoonete kasutajad*1 võivad kokku puutuda, eritavad vähem kui 0,06 mg formaldehüüdi katsekambri õhu kuupmeetri kohta, kui neid katsetatakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas sätestatud tingimuste kohaselt ning vähem kui 0,001 mg muid 1A- ja 1B-kategooria kantserogeenseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid katsekambri õhu kuupmeetri kohta, kui neid katsetatakse standardite CEN/TS 16516 ja ISO 16000-3:2011*2 kohaselt või muude võrreldavate standardsete katsetingimuste ja määramismeetodite*3 alusel.

Võetakse meetmeid müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal.

*1	Kehtib värvide ja lakkide, laeplaatide, põrandakatete, sealhulgas nendega seotud liimide ja hermeetikute, siseisolatsiooni ja siseruumide pinnatöötlusvahendite, näiteks niiskuse ja hallituse vastu kasutatavate vahendite puhul.

*2	ISO 16000-3:2011 „Siseõhk – 3. osa: Formaldehüüdi ja muude karbonüülühendite kindlakstegemine siseõhus ja katsekambri õhus – aktiivne proovivõtumeetod“ (versioon 4.6.2021: https://www.iso.org/standard/51812.html).

*3	Kantserogeensete lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirnormid on seotud 28-päevase katseperioodiga.“;

25)

B liitesse lisatakse järgmine lõik:

„Tegevus ei takista mereala hea keskkonnaseisundi saavutamist ega halvenda sellist mereala keskkonnaseisundit, mis on juba hea Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ*1, *2 artikli 3 punkti 5 tähenduses, võttes arvesse komisjoni otsust (EL) 2017/848*3 seoses nende tunnuste asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega.

*1	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

*2	Direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 5 esitatud määratluses on eelkõige sätestatud, et hea keskkonnaseisund määratakse kindlaks kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud kvalitatiivsete tunnuste alusel.

*3	Komisjoni 17. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/848, millega nähakse ette mereala hea keskkonnaseisundi kriteeriumid ja metoodikastandardid ning seire ja hindamise spetsifikatsioonid ja standardmeetodid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/477/EL (ELT L 125, 18.5.2017, lk 43)“;

26)

C liite punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

ained – kas eraldi, segudes või toodetes –, mille sisaldus on üle 0,1 massiprotsendi ning mis vastavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele ja mis määrati kindlaks vastavalt kõnealuse määruse artikli 59 lõikele 1 vähemalt 18 kuu pikkuse ajavahemiku kohta, välja arvatud juhul, kui käitajad on hinnanud ja dokumentidega tõendanud, et turul ei ole muid sobivaid alternatiivseid aineid ega tehnoloogiaid ning et neid kasutatakse kontrollitud tingimustes*1;

*1	Pärast seda, kui komisjon on avaldanud kemikaalide olulise kasutuse horisontaalsed põhimõtted, vaatab ta läbi punktis f osutatud ainete tootmise, turulelaskmise või kasutamise keelust tehtud erandid.“;

27)	C liite punkt g jäetakse välja;

28)

C liitesse lisatakse punkti f järele järgmine lõik:

„Lisaks ei too tegevus kaasa selliste muude ainete – kas eraldi, segudes või toodetes – tootmist, sisaldust lõpptootes või -toodangus või turulelaskmist, mille sisaldus on üle 0,1 massiprotsendi ning mis vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 kriteeriumidele ühes määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 nimetatud ohuklassis või -kategoorias, välja arvatud juhul, kui käitajad on hinnanud ja dokumentidega tõendanud, et turul ei ole muid sobivaid alternatiivseid aineid ega tehnoloogiaid ning et neid kasutatakse kontrollitud tingimustes*1.

*1	Pärast seda, kui komisjon on avaldanud kemikaalide olulise kasutuse horisontaalsed põhimõtted, vaatab ta läbi selles lõigus osutatud ainete tootmise, lõpptootes või -toodangus oleva sisalduse või turulelaskmisega seotud keelust tehtud erandid.“

II LISA

DELEGEERITUD MÄÄRUSE (EL) 2021/2139 II LISA MUUDATUSED

Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisa muudetakse järgmiselt.

Jao 3.13 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alajao „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 6 asendatakse järgmisega:

„(6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.“

Jaos 4.14 asendatakse alateema „Tegevuse kirjeldus“ kolmas lõik järgmisega:

„Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.22, F42.21 ja H49.50 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.“;

Jao 4.14 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alajao „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 1 asendatakse järgmisega:

„(1)	Kliimamuutuste leevendamine

Ümberehitamine, ümberkorraldamine või uuendamine ei suurenda gaasi ülekande- ja jaotusvõimsust.

Ümberehitamine, ümberkorraldamine või uuendamine ei muuda võrkude kasutusiga pikemaks kui enne nende ümberehitamist, ümberkorraldamist või uuendamist prognoositud kasutusiga, välja arvatud juhul, kui võrk on ette nähtud vesiniku või muude vähese süsinikuheitega gaaside jaoks.“

Jaos 5.6 asendatakse alateema „Tegevuse kirjeldus“ teine lõik järgmisega:

„Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E37.00 ja F42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.“

Lisatakse jagu 5.13:

„5.13. Vee magestamine

Tegevuse kirjeldus

Veemagestamistehaste ehitamine, käitamine, ajakohastamine, laiendamine ja uuendamine joogiveega varustamise süsteemides jaotatava vee tootmiseks.

Majandustegevus hõlmab mere- või riimvee võtmist, eeltöötlemist (nt töötlemine saasteainete, katlakivi või membraanide ummistuste eemaldamiseks), töötlemist (nt pöördosmoos membraanitehnoloogia abil), järeltöötlemist (desinfitseerimine ja konditsioneerimine) ja töödeldud vee ladustamist. Majandustegevus hõlmab ka soolvee (jääkvee) kõrvaldamist lahjendamise teel süvameretorude või -väljavoolude abil või kaugemal sisemaal asuvate tehaste puhul muude soolvee kõrvaldamise meetodite abil (nt riimvee magestamine).

Majandustegevust võib kohaldada erineva soolsusega vee suhtes tingimusel, et seda vett ei saa käsitada mageveena direktiivi 2000/60/EÜ II lisa tähenduses.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E36.00 ja F42.9 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Kui selle kategooria majandustegevus vastab punktis 5 esitatud olulise panuse kriteeriumile, on tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud toetav tegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.	Majandustegevuse käigus on kasutusele võetud füüsilised ja mittefüüsilised lahendused (edaspidi „kohanemislahendused“), mis vähendavad oluliselt selle tegevuse seisukohast kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske.

Tegevuse seisukohast olulised füüsilised kliimariskid on kindlaks tehtud käesoleva lisa A liites loetletud riskide põhjal, hinnates põhjalikult kliimariske ja haavatavust järgmiste meetodite abil:

a)	tegevuse kontroll, et teha kindlaks, millised käesoleva lisa A liites loetletud füüsilised kliimariskid võivad mõjutada majandustegevuse tulemuslikkust selle eeldatava kestuse jooksul;

b)	kui hinnangute kohaselt võib tegevuse suhtes avalduda üks või mitu käesoleva lisa A liites loetletud füüsilist kliimariski, siis kliimariskide ja haavatavuse hindamine, et teha kindlaks majandustegevuse suhtes avalduvate füüsiliste kliimariskide olulisus;

c)	selliste kohanemislahenduste hindamine, mis võivad vähendada kindlaks tehtud füüsilist kliimariski.

Kliimariskide ja haavatavuse hindamine on proportsionaalne tegevuse ulatuse ja eeldatava kestusega, nii et:

a)	tegevuse puhul, mille eeldatav kestus on lühem kui 10 aastat, kasutatakse hindamisel vähemalt kõige väiksema sobiva ulatusega kliimaprojektsioone;

kõigi muude tegevuste puhul kasutatakse hindamisel suurima võimaliku üksikasjalikkusega uusimaid kliimaprojektsioone olemasolevate tulevikustsenaariumide*1 puhul, mis on kooskõlas tegevuse eeldatava kestusega, sealhulgas kasutatakse suurte investeeringute puhul vähemalt 10–30 aasta kliimaprojektsioonide stsenaariume.

Kliimaprojektsioonid ja mõjuhindamine põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete,*2 eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga*3 või tasuliste mudelitega.

Kasutusele võetud kohanemislahendused:

a)	ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	on eelistatult looduspõhised lahendused4 või tuginevad võimalikult suurel määral sinisele või rohelisele taristule5;

c)	on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemiskavade ja -strateegiatega;

d)	neid jälgitakse ja mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel ning kui neid näitajaid ei saavutata, kaalutakse parandusmeetmete võtmist;

e)	kui rakendatav lahendus on füüsiline ja hõlmab tegevust, mille tehnilised sõelumiskriteeriumid on täpsustatud käesolevas lisas, vastab lahendus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mis on sellele tegevusele kehtestatud.

Et tegevust saaks käsitada määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud toetava tegevusena, tõendab ettevõtja praeguste ja tulevaste kliimariskide, sealhulgas ebakindluse hindamise ja usaldusväärsete andmete põhjal, et tegevus tagab sellise tehnoloogia, toote, teenuse, teabe või tava saavutamise või kasutamise edendamise, millel on üks järgmistest põhieesmärkidest:

a)	suurendada teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	aidata kaasa kohanemispingutustele, milles võetakse arvesse teisi inimesi, loodust, kultuuripärandit, varasid ja muud majandustegevust.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

(1)	Kliimamuutuste leevendamine

Veemagestamistehaste kasvuhoonegaaside heide ei ole toodetud magevee puhul suurem kui 1 080 g CO2e/m3 (sealhulgas töötlused, pumpamine ja soolvee kõrvaldamine ning kaasnev energiakasutus).

(3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Veekvaliteedi säilitamise ja veestressi vältimisega seotud keskkonnaseisundi halvenemise riskid tehakse kindlaks ja neid käsitletakse, et saavutada määruse (EL) 2020/852 artikli 2 punktides 22 ja 23 määratletud vee hea seisund ja hea ökoloogiline potentsiaal kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ*6 ning kooskõlas direktiivi kohase vee kasutamise ja kaitse majandamise kavaga, mis töötatakse võimaliku mõjutatava veekogu või selliste veekogude jaoks välja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides.

Projektile on andnud loa pädev asutus veevarude integreeritud majandamise raames, võttes esmajärjekorras arvesse kõiki muid toimivaid veevarustuse võimalusi, veenõudluse juhtimise ja veekasutuse tõhustamise meetmeid, ning olles konsulteerinud veemajandusega tegelevate asutustega.

Vastavalt siseriiklikele õigusaktidele viiakse läbi keskkonnamõju hindamine või sõelumismenetlus, mis hõlmab mageveele ja merealale avalduva mõju hindamist kooskõlas direktiividega 2000/60/EÜ ja 2008/56/EÜ.

Tegevus ei takista mereala hea keskkonnaseisundi saavutamist ega halvenda sellist mereala keskkonnaseisundit, mis on juba hea määruse (EL) 2020/852 artikli 2 punkti 21 tähenduses ja kooskõlas direktiiviga 2008/56/EÜ, millega nõutakse eelkõige asjakohaste meetmete võtmist, et vältida või leevendada kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnustega seotud mõju, võttes arvesse otsust (EL) 2017/848 seoses nende tunnuste asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega.

Tegevus vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/89/EL*7.

Heitsoojuse väljutamisega kaasnevate soojusega seotud kõrvalekallete piiramiseks kontrollib veemagestamisrajatiste käitaja järgmist:

a)	vastuvõtva mereala maksimaalne temperatuur pärast segamist;

b)	maksimaalne temperatuurierinevus väljajuhitava soolvee ja vastuvõtva mereala vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse kooskõlas liidu ja liikmesriikide õiguses sätestatud läviväärtustega.

(4)	Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

(5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Soolvee kõrvaldamine põhineb keskkonnamõju uuringul, sealhulgas soolvee merre laskmisega seotud mõju hindamisel konkreetsel alal, võttes arvesse järgmisi elemente:

a)	kohapealse algse olukorra, näiteks merevee kvaliteedi, topograafia, hüdrodünaamiliste omaduste ja mereökosüsteemide kirjeldus ja mõistmine, mille aluseks on välimõõtmised ja -uuringud;

b)	soolvee merre laskmise mõju analüüs, mis põhineb soolvee heite leviku modelleerimisel ja toksilisuse laborianalüüsil ning mille eesmärk on määrata kindlaks ohutud merre laskmise tingimused, võttes arvesse soola kontsentratsiooni, üldist aluselisust, temperatuuri ja toksilisi metalle.

Hindamisel nõutav detailsuse tase vastab magestamistehase suurusele, tööprotsessile, taaskasutamise määrale ja asukohale.

Keskkonnamõju uuring näitab, et soolvee keskkonda laskmise mõju ei kahjusta ökosüsteemi terviklikkust.

Keskkonnamõju uuringu alusel võetakse tegevuse puhul kasutusele ohutud soolvee merre laskmise kriteeriumid, sealhulgas soolvee lahjendamise miinimumeesmärgid konkreetsel alal, mis põhinevad kohalike veetingimuste, ökosüsteemide, liikide ja elupaikade asjakohasel kirjeldamisel, et leevendada soolvee kõrvaldamise võimalikku kahjulikku mõju.

(6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Keskkonnamõju hindamine või sõelumismenetlus*8 on lõpule viidud vastavalt riiklikele keskkonnamõju hindamise õigusaktidele*9. Keskkonnamõju hindamise järel on rakendaud keskkonnakaitseks vajalikke leevendus-, taastamis- või hüvitusmeetmeid.

*1	Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.

*2	Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

*3	Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.

Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (27.6.2023 versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).

*5	Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM(2013) 249 final).

Kolmandates riikides elluviidava tegevuse puhul kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega või rahvusvaheliste standarditega, millel on samaväärsed vee hea seisundi ja hea ökoloogilise potentsiaali eesmärgid, tuginedes samaväärsetele menetlus- ja materiaalõiguse normidele, st vee kasutamise ja kaitse majandamise kavale, mis töötatakse välja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides ja millega tagatakse, et: 1) hinnatakse tegevuse mõju potentsiaalselt mõjutatud veekogu(de) kindlakstehtud seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile ning 2) hoitakse ära vee hea seisundi/ökoloogilise potentsiaali halvenemine või selle saavutamise takistamine või kui see ei ole võimalik, siis 3) põhjendatakse seda selliste paremate keskkonnaalaste alternatiivide puudumisega, mis pole ebaproportsionaalselt kulukad/tehniliselt võimatud, ning võetakse kõik võimalikud meetmed, leevendamaks kahjulikku mõju veekogu seisundile.

*7	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik (ELT L 257, 28.8.2014, lk 135).

*8	Menetlus, mille abil pädev asutus otsustab, kas direktiivi 2011/92/EL II lisas loetletud projektide suhtes tuleks kohaldada keskkonnamõju hindamist (nagu osutatud kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikes 2).

*10

Kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul kooskõlas samaväärsete kohaldatavate siseriiklike õigusnormide või rahvusvaheliste standarditega, mille eesmärk on looduslike elupaikade ja eluslooduse kaitse ning milles nõutakse 1) sõelumismenetluse elluviimist, et teha kindlaks, kas konkreetse tegevuse puhul on vajalik kaitsealustele elupaikadele ja liikidele avalduva võimaliku mõju asjakohane hindamine, 2) sellise asjakohase hindamise elluviimist, kui sõelumismenetluses on selle vajalikkus kindlaks tehtud, näiteks kooskõlas IFC 6. tulemusstandardiga elurikkuse kaitse ja elusloodusvarade säästva majandamise kohta („Biodiversity Conservation and Sustainable Management of Living Natural Resources“).“

Jao 6.3 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alajao „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 5 asendatakse järgmisega:

„(5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Kui see on asjakohane, vastavad sõidukid kõige viimase kohaldatava standardi Euro VI tüübikinnituse nõuetele seoses raskeveokite heitega, nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 595/2009.“

Jao 6.5 pealkiri asendatakse järgmisega:

„6.5.

Vedu mootorrataste, sõiduautode ja väikeste tarbesõidukitega“.

Jagu 6.5 muudetakse järgmiselt:

a)	alateema „Tegevuse kirjeldus“ esimene lõik asendatakse järgmisega: „Määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaldamisalasse kuuluvate M1-,1 N1-kategooria2 sõidukite või L-kategooria sõidukite (kahe-, kolme- ja neljarattalised sõidukid)*3 ostmine, rahastamine, rentimine, liisimine ja kasutamine“.

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alajao „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ alapunkt 5 asendatakse järgmisega:

„(5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Sõidukid vastavad kõige viimase kohaldatava standardi Euro 6 tüübikinnituse nõuetele seoses kergsõidukite heitega,*4 nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 715/2007.

Sõidukid vastavad direktiivi 2009/33/EÜ lisa tabelis 2 sätestatud keskkonnasõbralike kergsõidukite tekitatud heite piirmääradele.

Sõidukid vastavad määrusele (EL) nr 540/2014.

*1	Nagu osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i.

*2	Nagu osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis i.

*3	Nagu osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõikes 1.

*4	Komisjoni määrus (EL) 2018/1832.“;

Jao 6.6 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alajao „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 5 asendatakse järgmisega:

„(5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Sõidukid vastavad kõige viimase kohaldatava standardi Euro VI tüübikinnituse nõuetele seoses raskeveokite heitega,*1 nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 595/2009.

Sõidukid vastavad määrusele (EL) nr 540/2014.

10)

Jagu 6.12 muudetakse järgmiselt:

a)	alateemas „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ asendatakse pealkiri „Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse“ pealkirjaga „Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse“;

alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alajao „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„(1)	Kliimamuutuste leevendamine

Laevad ei ole ette nähtud fossiilkütuste transportimiseks.“

11)

Jaos 6.13 asendatakse alateema „Tegevuse kirjeldus“ teine lõik järgmisega:

12)

Jaos 6.15 asendatakse alateema „Tegevuse kirjeldus“ teine lõik järgmisega:

„Sellesse kategooriasse kuuluva majandustegevuse saaks määrata mitme NACE koodi alla, eelkõige koodide F42.11, F42.13, M71.12 ja M71.20 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.“

13)

Jaos 6.16 asendatakse alateema „Tegevuse kirjeldus“ kolmas lõik järgmisega:

„Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42.91, M71.12 ja M71.20 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.“

14)

Jao 7.1 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alajao „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 5 asendatakse järgmisega:

„(5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Ehituskomponendid ja ehitamisel kasutatavad materjalid vastavad käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Ehituskomponendid ja ehitamisel kasutatavad materjalid, millega hoonete kasutajad võivad kokku puutuda,*1 eritavad vähem kui 0,06 mg formaldehüüdi katsekambri õhu kuupmeetri kohta, kui neid katsetatakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas sätestatud tingimuste kohaselt ning vähem kui 0,001 mg muid 1A- ja 1B-kategooria kantserogeenseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid katsekambri õhu kuupmeetri kohta, kui neid katsetatakse standardite CEN/TS 16516*2 ja ISO 16000-3*3 kohaselt või muude võrreldavate standardsete katsetingimuste ja määramismeetodite*4 alusel.

Kui uus ehitis asub alal, mis võib olla saastatud (mahajäetud tööstusala), on sellel alal uuritud võimalike saasteainete esinemist, kasutades näiteks standardit ISO 18400*5.

Võetakse meetmeid müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal.

*1	Kehtib värvide ja lakkide, laeplaatide, põrandakatete, sealhulgas nendega seotud liimide ja hermeetikute, siseisolatsiooni ja siseruumide pinnatöötlusvahendite, näiteks niiskuse ja hallituse vastu kasutatavate vahendite puhul.

*2	CEN/TS 16516: 2013 „Ehitustooted. Ohtlike ainete eraldumise hindamine. Ruumide siseõhku toimuva emissiooni määramine“.

*3	ISO 16000-3:2011 „Siseõhk – 3. osa: Formaldehüüdi ja muude karbonüülühendite kindlakstegemine siseõhus ja katsekambri õhus – aktiivne proovivõtumeetod“.

*4	Kantserogeensete lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirnormid on seotud 28-päevase katseperioodiga.

*5	ISO 18400 seeria mulla kvaliteedi ja proovide võtmise kohta.“;

15)

Jao 7.2 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alajao „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 5 asendatakse järgmisega:

„(5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Ehituskomponendid ja ehitamisel kasutatavad materjalid vastavad käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Ehituskomponendid ja hoonete renoveerimisel kasutatavad materjalid, millega hoonete kasutajad võivad kokku puutuda,*1 eritavad vähem kui 0,06 mg formaldehüüdi katsekambri õhu kuupmeetri kohta, kui neid katsetatakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas sätestatud tingimuste kohaselt ning vähem kui 0,001 mg muid 1A- ja 1B-kategooria kantserogeenseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid katsekambri õhu kuupmeetri kohta, kui neid katsetatakse standardite CEN/TS 16516*2 ja ISO 16000-3:2011*3 kohaselt või muude võrreldavate standardsete katsetingimuste ja määramismeetodite alusel*4.

Võetakse meetmeid müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal.

*1	Kehtib värvide ja lakkide, laeplaatide, põrandakatete, sealhulgas nendega seotud liimide ja hermeetikute, siseisolatsiooni ja siseruumide pinnatöötlusvahendite, näiteks niiskuse ja hallituse vastu kasutatavate vahendite puhul.

*2	CEN/TS 16516: 2013 „Ehitustooted. Ohtlike ainete eraldumise hindamine. Ruumide siseõhku toimuva emissiooni määramine“.

*3	ISO 16000-3:2011 „Siseõhk – 3. osa: Formaldehüüdi ja muude karbonüülühendite kindlakstegemine siseõhus ja katsekambri õhus – aktiivne proovivõtumeetod“ (27.6.2023 versioon: https://www.iso.org/standard/51812.html).

*4	Kantserogeensete lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirnormid on seotud 28-päevase katseperioodiga.“;

16)

Jao 7.3 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alajao „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 2 asendatakse järgmisega:

„(1)	Kliimamuutuste leevendamine

Hoone ei ole ette nähtud fossiilkütuste kaevandamiseks, ladustamiseks, transportimiseks ega tootmiseks.“

17)

Jao 7.4 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alajao „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 2 asendatakse järgmisega:

„(1)	Kliimamuutuste leevendamine

Hoone ei ole ette nähtud fossiilkütuste kaevandamiseks, ladustamiseks, transportimiseks ega tootmiseks.“

18)

Jao 7.5 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alajao „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 2 asendatakse järgmisega:

„(1)	Kliimamuutuste leevendamine

Hoone ei ole ette nähtud fossiilkütuste kaevandamiseks, ladustamiseks, transportimiseks ega tootmiseks.“

19)

Jao 7.6 alateema „Tehnilised sõelumiskriteeriumid“ alajao „Põhimõte „ei kahjusta oluliselt““ punkt 2 asendatakse järgmisega:

„(1)	Kliimamuutuste leevendamine

Hoone ei ole ette nähtud fossiilkütuste kaevandamiseks, ladustamiseks, transportimiseks ega tootmiseks.“

20)

Lisatakse jagu 8.4:

„8.4. Füüsiliste kliimariskide juhtimist ja nendega kohanemist võimaldav tarkvara

Tegevuse kirjeldus

Tarkvaraarendus- või programmeerimistegevus, mille eesmärk on tarkvara pakkumine järgmise tarbeks:

a)	kliimariskide prognoosimine ja seire ning kliimaprojektsioonid;

b)	kliimariskidega seotud varajase hoiatamise süsteemid;

c)	kliimariskide juhtimine.

Majandustegevus ei hõlma tarkvaraarendust ja programmeerimist, mis on osa kliimamuutustega kohanemisele suunatud inseneritegevusest ja seonduvast tehnilisest nõustamisest (vt käesoleva lisa jagu 9.1), turulähedasest teadus- ja arendustegevusest ning innovatsioonist (vt käesoleva lisa jagu 9.2) või füüsiliste kliimariskide juhtimist ja nendega kohanemist käsitlevast nõustamisest (vt käesoleva lisa jagu 9.3).

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga J62.01 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktile b, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.	Tegevusega kõrvaldatakse kohanemist takistavad teabe-, tehnoloogilised või suutlikkustõkked.

Tegevuses kasutatakse metoodikat ja andmeid, mis:

põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning milles võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete,*1 eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga*2 või tasuliste mudelitega;

on kooskõlas kliimamuutustega kohanemist, kliimariskide juhtimist ja katastroofiohu vähendamist käsitlevate standardite ja suunistega, sealhulgas standardiga EN ISO 14090* 3, mis käsitleb kliimamuutuste mõju ja sellega seotud ebakindlust ning nende kasutamist otsuste tegemisel, standardiga EN ISO 14091*4, mis käsitleb kliimatundlikkust, kliimamuutuste mõju ja kliimariskide hindamist, tehniliste suunistega põhjalikuks riskihindamiseks ja planeerimiseks kliimamuutuste kontekstis*5 ning Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikuga*6.

Väljatöötatud tarkvara:

a)	on suunatud käesoleva lisa liites A loetletud füüsiliste kliimariskide juhtimise võimaldamisele;

b)	ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

c)	eelistab võimalikult suurel määral looduspõhiseid lahendusi*7;

d)	on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike strateegiate ja kavadega;

e)	jälgitakse ja mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel ning kui neid näitajaid ei saavutata, kaalutakse parandusmeetmete võtmist.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

(1)	Kliimamuutuste leevendamine

Ei kohaldata

(3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Ei kohaldata

(4)	Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

(5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Ei kohaldata

(6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Ei kohaldata

*1	Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

*2	Näiteks Copernicuse teenused ja Galileo varajase hoiatamise teenus, mida haldab Euroopa Komisjon.

*3	ISO standard 14090:2019 „Kliimamuutustega kohanemine. Põhimõtted, nõuded ja suunised“ (27.6.2023 versioon: https://www.iso.org/standard/68507.html).

*4	ISO standard 14091:2021 „Kliimamuutustega kohanemine. Kliimatundlikkust, kliimamuutuste mõju ja kliimariskide hindamist käsitlevad suunised“ (27.6.2023 versioon: https://www.iso.org/standard/68508.html).

*5	Tehnilised suunised põhjalikuks riskihindamiseks ja planeerimiseks kliimamuutuste kontekstis, https://www.undrr.org/publication/technical-guidance-comprehensive-risk-assessment-and-planning-context-climate-change.

*6	Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik 2015–2030, https://www.undrr.org/publication/sendai-framework-disaster-risk-reduction-2015-2030.

21)

Lisatakse jagu 9.3:

„9.3. Füüsiliste kliimariskide juhtimist ja nendega kohanemist käsitlev nõustamine

Tegevuse kirjeldus

Nõustamistegevuse pakkumine või tellimine, mis võimaldab ettevõtetel või organisatsioonidel juhtida füüsilisi kliimariske.

Majandustegevus toimub vähemalt ühel järgmistest eesmärkidest:

a)	kliimamuutuste mõju, kliimatundlikkuse või kliimariskide hindamise pakkumine või selle läbiviimise toetamine;

b)	füüsiliste kliimariskide juhtimise strateegiate, kavade või meetmete väljatöötamine, rakendamine, seire või hindamine.

Majandustegevus ei hõlma kliimamuutustega kohanemisele suunatud inseneritegevusega seotud tehnilist nõustamist (vt käesoleva lisa jagu 9.1), turulähedast teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni (vt käesoleva lisa jagu 9.2) ega nõustamist, mis on osa füüsiliste kliimariskide juhtimist ja nendega kohanemist võimaldava tarkvara arendamisest või programmeerimisest (vt käesoleva lisa jagu 8.4).

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga M74.90 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktile b, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.	Tegevusega kõrvaldatakse kohanemist takistavad teabe-, tehnoloogilised või suutlikkustõkked.

Tegevuses kasutatakse metoodikat ja andmeid, mis:

põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete,*1 eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga*2 või tasuliste mudelitega;

on kooskõlas kliimamuutustega kohanemist, kliimariskide juhtimist ja katastroofiohu vähendamist käsitlevate standardite ja suunistega, sealhulgas standardiga EN ISO 14090:2019*3, mis käsitleb kliimamuutuste mõju ja sellega seotud ebakindlust ning nende kasutamist otsuste tegemisel, standardiga EN ISO 14091:2021*4, mis käsitleb kliimatundlikkust, kliimamuutuste mõju ja kliimariskide hindamist, tehniliste suunistega põhjalikuks riskihindamiseks ja planeerimiseks kliimamuutuste kontekstis*5 ning Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikuga*6.

Väljatöötatud kliimariskide juhtimise strateegiad, kavad ja meetmed:

a)	ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	on eelistatult looduspõhised lahendused7 või tuginevad võimalikult suurel määral sinisele või rohelisele taristule8;

c)	on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike strateegiate ja kavadega;

d)	neid jälgitakse ja mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel ning kui neid näitajaid ei saavutata, kaalutakse parandusmeetmete võtmist.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

(1)	Kliimamuutuste leevendamine

Tegevust ei teostata fossiilkütuste kaevandamise, ladustamise, transpordi ega tootmisega seotud rajatistes.

(3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Ei kohaldata

(4)	Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

(5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Ei kohaldata

(6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Ei kohaldata

*1	Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

*2	Näiteks Copernicuse teenused ja Galileo varajase hoiatamise teenus, mida haldab Euroopa Komisjon.

*3	ISO standard 14090:2019 „Kliimamuutustega kohanemine. Põhimõtted, nõuded ja suunised“ (27.6.2023 versioon: https://www.iso.org/standard/68507.html).

*4	ISO standard 14091:2021 „Kliimamuutustega kohanemine. Kliimatundlikkust, kliimamuutuste mõju ja kliimariskide hindamist käsitlevad suunised“ (27.6.2023 versioon: https://www.iso.org/standard/68508.html).

*5	Tehnilised suunised põhjalikuks riskihindamiseks ja planeerimiseks kliimamuutuste kontekstis, https://www.undrr.org/publication/technical-guidance-comprehensive-risk-assessment-and-planning-context-climate-change.

*6	Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik 2015–2030, https://www.undrr.org/publication/sendai-framework-disaster-risk-reduction-2015-2030.

*8	Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM(2013) 249 final).“

22)

Lisatakse jao 14 pealkiri:

„14.	SUURÕNNETUSTEGA SEOTUD RISKIJUHTIMINE“

23)

Lisatakse jaod 14.1 ja 14.2:

„14.1. Hädaabiteenistused

Tegevuse kirjeldus

Hädaabiteenused, sealhulgas:

katastroofidele reageerimise koordineerimine eesmärgiga luua ja käivitada hindamis-, koordineerimis- või valmisolekurajatised ja -rühmad, näiteks alalised hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskused või kohapealsed operatsioonide koordineerimiskeskused hädaolukorra tekkekohas. Hädaolukordadele reageerimine hõlmab juhtimist, hindamist või analüüsi, planeerimist, suhtlemist või koordineerimist, teabevahetust ja meediakajastust;

erakorralised tervishoiuteenused ehk patsientidele antav erakorraline esmaabi ja ravi kohapeal ajutistes välihaiglates, sealhulgas sõjaväehaiglates või meditsiiniasutustes, mis ravivad selliseid ambulatoorseid või haiglapatsiente ravi, keda hädaolukord mõjutab, võttes arvesse tunnustatud rahvusvahelisi suuniseid välihaiglate kasutamiseks*1. Tegevus hõlmab järgmist:

i)	patsientide vastuvõtt, läbivaatamine ja ravi eesmärgil selekteerimine (triaaž) katastroofi toimumiskohas või tervishoiuasutuses;

ii)	esmaabi andmine;

iii)	patsiendi stabiliseerimine ning raske trauma ja muu hädaolukorra puhul vajaduse korral edasisuunamine, patsiendi ettevalmistamine transpordiks tervishoiuasutusse lõppraviks;

iv)	spetsiaalsed elustamisvõtted;

v)	tervisealaste hädaolukordadega seotud anesteesia, piltdiagnostika, steriliseerimine, labori- ja vereülekandeteenused;

vi)	vältimatu kirurgiline ravi elutähtsate funktsioonide tagamiseks, erakorraline üldkirurgiline ravi;

vii)	pisitraumade ja kerge erakorralise haigestumise lõplik ravi;

viii)

katastroofiohvrite meditsiiniline evakuatsioon, sealhulgas evakueerimine maa-, vee- ja õhutranspordi abil;

katastroofiabi ehk ajutine kohapealne katastroofijärgne abi, näiteks evakuatsioonikeskuste loomine ja haldamine koostöös olemasolevate struktuuride, kohalike omavalitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kuni nende üleandmiseni kohalikele omavalitsustele või humanitaarorganisatsioonidele ning esmavajalike kaupade (nt ravimid, toit, vesi, soojad rõivad, tekid katastroofis kannatanutele) kohaletoimetamine katastroofi ajal ja vahetult pärast seda. Tegevus hõlmab järgmist:

i)	ajutiste katastroofiabikeskuste, nagu kogukonna evakuatsioonikeskuste, vee-, toidu- ja abijagamiskohtade jms eelnev kindlaksmääramine ja nende valmisoleku tagamine;

ii)	katastroofiabitöötajate väljaõpe üleandmise korral;

otsingu- ja päästetööd, näiteks selliste ohvrite otsimine, nende asukoha kindlakstegemine ja nende päästmine, kes on hädas või otseses ohus, kes on jäänud lõksu üleujutuse tõttu, rusude alla, eksinud, kinni jäänud või isoleeritud ilma evakuatsioonivõimaluse või -vahenditeta, kes on maismaal ja vees kadunud või kelle asukoht on teadmata. Tegevus toimub kooskõlas rahvusvaheliste suunistega*2. Tegevus hõlmab järgmist:

i)	otsing maa peal, vees ja õhus, sealhulgas päästekoerte või tehniliste otsinguseadmete abil;

ii)	päästetööd, sealhulgas tõstmine ja teisaldamine;

iii)	elupäästev abi ja esmavajaliku kohaletoimetamine;

iv)	lõhkumine, murdmine ja lõikamine;

v)	päästetööd köiega;

vi)	toestamine;

ohtlike materjalidega seotud päästetööd, näiteks ohtlike materjalide tuvastamine ja isoleerimine, mis piirduvad töödega intsidendi ajal või vahetult selle järel, eesmärgiga riski viivitamata vähendada, ja hõlmavad muu hulgas järgmist: pinnase ja põhjavee saastest puhastamine reostuse kohas kas kohapeal või sellest eemal, kasutades mehaanilisi, keemilisi või bioloogilisi meetodeid; tööstusrajatiste või -objektide, sealhulgas tuumajaamade ja -objektide saastest puhastamine; pinnavee saastest puhastamine pärast juhuslikku reostust, näiteks saasteainete kogumise või kemikaalide kasutamise teel; nafta- ja muu reostuse puhastamine maismaal, pinnavees, ookeanides ja meredes, kaasa arvatud rannikualadel; asbesti, pliivärvi ja muude mürgiste ainete saaste vähendamine. Tegevus hõlmab järgmist:

i)	keemilise ohu tuvastamine ja kiirgusohu avastamine käsiseadmete, teisaldavate seadmete ja laboriseadmete abil;

ii)	bioloogiliste, keemiliste ja radioloogiliste proovide kogumine, käitlemine ja ettevalmistamine mujal tehtava täiendava analüüsi jaoks;

iii)	asjakohase teadusliku mudeli kasutamine ohtude prognoosimiseks;

iv)

riskide kiire vähendamine, sealhulgas ohtude isoleerimine, ohu neutraliseerimine ning inimeste, loomade ja seadmete kohapealne töötlemine või saastest puhastamine, mis võib hõlmata viivitamatuid parandusmeetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/35/EÜ*3 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt;

f)	tuletõrje ja tulekahjude ennetamine, näiteks tavapäraste ja abistavate tuletõrjebrigaadide juhtimine ja nende töö tulekahjude ennetamisel ja kustutamisel ning maapinnal, vee peal ja õhust osutatavad tuletõrjeteenused.

kliimariskiga seotud tehnilised kaitsemeetmed ja tehniline abi, mida rakendatakse hädaolukorra ajal ja vahetult pärast seda. Tegevus hõlmab järgmist:

i)	suure võimsusega pumbad, näiteks vee pumpamiseks üleujutatud piirkondades ja tuletõrje abistamiseks vee pumpamisel;

ii)	vee puhastamine, säilitamine ja kohaletoimetamine mobiilsete veepuhastusseadmete ja veemahutite abil;

iii)	päästetöötajate ja varustuse transport;

iv)	hädaolukorra sidesüsteemide loomine, hooldamine ja käitamine, et tagada side hädaolukorra ajal ja pärast seda;

v)	avariivoolusüsteemide loomine, hooldamine ja käitamine hädaolukorra ajal ja pärast seda;

vi)	üleujutuste ohjamine, et tugevdada olemasolevaid rajatisi ja ehitada uusi tõkkeid tõusva veetasemega jõgede, vesikondade ja veeteede edasiste üleujutuste peatamiseks.

Sellesse kategooriasse kuuluv majandustegevus hõlmab ka otseselt hädaabiteenustega seotud valmisolekumeetmeid*4:

a)	asjakohaste kavade väljatöötamine ja nende ajakohastamine, et tagada valmisolek hädaolukordadele reageerimiseks;

b)	töötajate ja ekspertide ning vajaduse korral vabatahtlike töötajate ja teenistusloomade koolitamine ja nende suutlikkuse suurendamine;

c)	selliste koolituspaikade loomine, mida kasutatakse kliimaohtudele reageerimise õppimiseks;

d)	materiaalsete vahendite (sh moodulite osade)5 soetamine, ladustamine, ajakohastamine ja hooldus osana kodanikukaitseabist,6 mis on vajalik katastroofi otseste tagajärgede leevendamiseks;

e)	tuletõrjesignalisatsiooni ja varajase hoiatamise süsteemide soetamine, paigaldamine, remont, käitamine, hooldus ja kaugseire;

f)	hariduslikud ja teadlikkust suurendavad meetmed katastroofiohtude kohta, mida viivad läbi päästeteenuse osutajad kogukonnas või mis on suunatud konkreetsetele sidus- või sihtrühmadele.

3.	Punktides 1 ja 2 osutatud majandustegevused kaasatakse juhul, kui need aitavad toime tulla kliimaohtudega seotud katastroofide või nende mõjuga.

Tegevusi ja vahendeid, mille peamine eesmärk ei ole elanikkonnakaitseteenuste osutamine hädaolukorras, võib kaasata ainult siis, kui need toetavad elanikkonnakaitseteenuste osutamist katastroofi korral, mida saab pidada kliimaga seotuks.

Selle kategooria majandustegevus ei hõlma tegevuse „Üleujutusriski ennetamise ning üleujutuste vastase kaitse taristu“ kohaseid meetmeid (vt käesoleva lisa jagu 14.2).

Selle kategooria majandustegevus ei hõlma direktiivi 2004/35/EÜ kohaselt keskkonnakahjustuste eest vastutava ettevõtja tegevust.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega A2.40, B9.10, E39.00, H52.23, N80.20, Q84, O84.25, Q86.10, Q86.90 ja Q88.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.	Majandustegevuse käigus on kasutusele võetud füüsilised ja mittefüüsilised lahendused (edaspidi „kohanemislahendused“), mis vähendavad oluliselt selle tegevuse seisukohast kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske.

a)	tegevuse kontroll, et teha kindlaks, millised käesoleva lisa A liites loetletud füüsilised kliimariskid võivad mõjutada majandustegevuse tulemuslikkust selle eeldatava kestuse jooksul;

b)	kui hinnangute kohaselt võib tegevuse suhtes avalduda üks või mitu käesoleva lisa A liites loetletud füüsilist kliimariski, siis kliimariskide ja haavatavuse hindamine, et teha kindlaks majandustegevuse suhtes avalduvate füüsiliste kliimariskide olulisus;

selliste kohanemislahenduste hindamine, mis võivad vähendada kindlaks tehtud füüsilist kliimariski.

Kliimariskide ja haavatavuse hindamine on proportsionaalne tegevuse ulatuse ja

eeldatava kestusega, nii et:

a)	tegevuse puhul, mille eeldatav kestus on lühem kui 10 aastat, kasutatakse hindamisel vähemalt kõige väiksema sobiva ulatusega kliimaprojektsioone;

kõigi muude tegevuste puhul kasutatakse hindamisel suurima võimaliku üksikasjalikkusega uusimaid kliimaprojektsioone olemasolevate tulevikustsenaariumide*7 puhul, mis on kooskõlas tegevuse eeldatava kestusega, sealhulgas kasutatakse suurte investeeringute puhul vähemalt 10–30 aasta kliimaprojektsioonide stsenaariume.

Kliimaprojektsioonid ja mõjuhindamine põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete,*8 eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga*9 või tasuliste mudelitega.

Kasutusele võetud kohanemislahendused:

a)	ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	on eelistatult looduspõhised lahendused10 või tuginevad võimalikult suurel määral sinisele või rohelisele taristule11;

c)	on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemiskavade ja -strateegiatega;

d)	neid jälgitakse ja mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel ning kui neid näitajaid ei saavutata, kaalutakse parandusmeetmete võtmist;

e)	kui rakendatav lahendus on füüsiline ja hõlmab tegevust, mille tehnilised sõelumiskriteeriumid on täpsustatud käesolevas lisas, vastab lahendus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mis on sellele tegevusele kehtestatud.

a)	suurendada teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	aidata kaasa kohanemispingutustele, milles võetakse arvesse teisi inimesi, loodust, kultuuripärandit, varasid ja muud majandustegevust.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

(1)	Kliimamuutuste leevendamine

Selle tegevuse teostaja on välja töötanud ja rakendanud kliimamuutuste leevendamise ja keskkonnakaitse kava, milles:

tehakse kindlaks tema varade ja tegevuse peamised kahjulikud kliimamõjud, mis on olulised kliimamuutuste leevendamise seisukohast, sealhulgas mõju, mis tuleneb järgmisest:

i)	1. valdkonna kasvuhoonegaaside heide*12;

ii)	2. valdkonna kasvuhoonegaaside heide*13;

iii)	3. valdkonna kasvuhoonegaaside heide*14;

b)	määratakse kindlaks meetmed, mis on vajalikud selleks, et minimeerida tegevuse kindlakstehtud kahjulikku mõju kliimale, täites samal ajal hädaabiteenuse peamise eesmärgi;

c)	selgitatakse kavandatud meetmetega saavutatavat paranemise taset ja mis sisaldab nende meetmete rakendamise ajakava;

d)	jälgitakse ja dokumenteeritakse kindlaksmääratud meetmete rakendamist vastavalt ajakavale ja saavutatud paranemise taset.

Kliimamuutuste leevendamise ja keskkonnakaitse kava

a)	põhineb parimatel avalikult kättesaadavatel teaduslikel tõenditel;

b)	on välja töötatud konsulteerides asjaomaste sidusrühmade, kaasa arvatud keskkonnakaitseasutustega;

c)	ajakohastatakse, kui tegevuse tunnused ja selle elluviimine muutuvad märkimisväärselt viisil, mis muudab tegevuse kliima- ja keskkonnamõju laadi või ulatust;

d)	vastab tuletõrjeoperatsioonide osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 517/2014 artiklile 11*15.

(3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Selle tegevuse teostaja on välja töötanud ja rakendanud kliimamuutuste leevendamise ja keskkonnakaitse kava, milles:

tehakse kindlaks tema varade ja toimingute peamised kahjulikud keskkonnamõjud, mis on seotud vee ja mereressursside kaitsega, sealhulgas nende mõju veele ja mereressurssidele aladel, mis on kantud direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 6 sätestatud kaitsealade registritesse või kuuluvad muude samaväärsete riiklike või rahvusvaheliste liigituste või määratluste alla, kaasa arvatud tulekustutusvahtudes, tulekustutusvahendites ja tuleaeglustites sisalduvate kahjulike ainete (nagu per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS)) negatiivne mõju veevarudele;

määratakse kindlaks meetmed, mis on vajalikud selleks, et minimeerida tegevuse kindlakstehtud kahjulikku mõju keskkonnale, täites samal ajal hädaabiteenuse peamise eesmärgi ning integreerides hädaolukordadele reageerimise kavandamisse sihipärase kasutamise (õigeaegsus ja töödeldav ala) ja asjakohasel tasandil töötlemise põhimõtted (eelistades võimaluse korral füüsilisi või muid kemikaalivabasid meetodeid);

c)	selgitatakse kavandatud meetmete rakendamisega saavutatavat paranemise taset ja mis sisaldab nende meetmete rakendamise ajakava;

d)	jälgitakse ja dokumenteeritakse kindlaksmääratud meetmete rakendamist vastavalt ajakavale ja saavutatud paranemise taset.

Kliimamuutuste leevendamise ja keskkonnakaitse kava

a)	põhineb parimatel avalikult kättesaadavatel teaduslikel tõenditel;

b)	on välja töötatud konsulteerides asjaomaste sidusrühmade, kaasa arvatud keskkonnakaitseasutustega;

c)	ajakohastatakse, kui tegevuse tunnused ja selle elluviimine muutuvad märkimisväärselt viisil, mis muudab tegevuse kliima- ja keskkonnamõju laadi või ulatust.

(4)	Üleminek ringmajandusele

Selle tegevuse teostaja on välja töötanud ja rakendanud kliimamuutuste leevendamise ja keskkonnakaitse kava, milles:

tehakse kindlaks tema varade ja toimingute peamised kahjulikud keskkonnamõjud, mis on seotud üleminekuga ringmajandusele, kaasa arvatud jäätmetekke,*16 -käitluse ja -töötlusega seotud mõju, sealhulgas ühekordselt kasutatavate ja ringlussevõetamatute toodete sagedase kasutamise, puuduliku jäätmekäitluse (nii ohtlikud kui ka tavajäätmed) ning keemiliste mõjurite*17 ja meditsiinijäätmete*18 ladustamise ja kõrvaldamise negatiivne mõju;

määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ*19 kindlaks meetmed, mis on vajalikud selleks, et minimeerida tegevuse kindlakstehtud kahjulikku mõju keskkonnale, täites samal ajal hädaabiteenuse peamise eesmärgi, sealhulgas meetmed kasutamata kaubavarude hävitamise vähendamiseks ja tootmisharu hea tava ajutise taristu kõrvaldamiseks, nagu on määratletud ELi ehitus- ja lammutusjäätmete protokollis*20;

c)	selgitatakse kavandatud meetmete rakendamisega saavutatavat paranemise taset ja mis sisaldab nende meetmete rakendamise ajakava;

d)	jälgitakse ja dokumenteeritakse kindlaksmääratud meetmete rakendamist vastavalt ajakavale ja saavutatud paranemise taset.

Kliimamuutuste leevendamise ja keskkonnakaitse kava

a)	põhineb parimatel avalikult kättesaadavatel teaduslikel tõenditel;

b)	on välja töötatud konsulteerides asjaomaste sidusrühmade, kaasa arvatud keskkonnakaitseasutustega;

c)	ajakohastatakse, kui tegevuse tunnused ja selle elluviimine muutuvad märkimisväärselt viisil, mis muudab tegevuse kliima- ja keskkonnamõju laadi või ulatust.

(5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Selle tegevuse teostaja on välja töötanud ja rakendanud kliimamuutuste leevendamise ja keskkonnakaitse kava, milles:

tehakse kindlaks tema varade ja toimingute peamised kahjulikud keskkonnamõjud, mis on seotud saastuse vältimise ja kontrolliga, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL*21 artikli 3 lõikes 2 määratletud õhku, vette või pinnasesse eralduvate saasteainete mõju, sealhulgas tulekustutusvahtudes, tulekustutusainetes ja tuleaeglustites leiduvate kahjulike ainete negatiivne mõju keskkonnasaaste tasemele ning haloonide kasutamise negatiivne mõju osoonikihi kahanemisele;

b)	määratakse kindlaks meetmed, mis on vajalikud selleks, et minimeerida tegevuse kindlakstehtud kahjulikku mõju keskkonnale, täites samal ajal hädaabiteenuse peamise eesmärgi;

c)	selgitatakse kavandatud meetmete rakendamisega saavutatavat paranemise taset ja mis sisaldab nende meetmete rakendamise ajakava;

d)	jälgitakse ja dokumenteeritakse kindlaksmääratud meetmete rakendamist vastavalt ajakavale ja saavutatud paranemise taset.

Kliimamuutuste leevendamise ja keskkonnakaitse kava

a)	põhineb parimatel läbipaistvalt avalikustatud kättesaadavatel teaduslikel tõenditel;

b)	on välja töötatud konsulteerides asjaomaste sidusrühmade, kaasa arvatud keskkonnakaitseasutustega;

c)	ajakohastatakse, kui tegevuse tunnused ja selle elluviimine muutuvad märkimisväärselt viisil, mis võib muuta tegevuse kliima- ja keskkonnamõju laadi või ulatust;

d)	vastab tuletõrjeoperatsioonide osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1005/2009*22 artiklile 13.

(6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Selle tegevuse teostaja on välja töötanud ja rakendanud kliimamuutuste leevendamise ja keskkonnakaitse kava, milles:

tehakse kindlaks tema varade ja toimingute peamised kahjulikud keskkonnamõjud, mis on seotud elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmise ja taastamisega, sealhulgas mõju järgmisele:

i)	elurikkuse seisukohast tundlikud alad (näiteks Natura 2000 alad23) vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artiklile 3, direktiivi 2009/147/EÜ artiklile 4 ja direktiivi 2008/56/EÜ artikli 13 lõikele 4 või muude samaväärsete riiklike või rahvusvaheliste liigituste või määratluste alla kuuluvad alad24;

ii)	maahõive ja maahõivehierarhia kohaldamine, nagu on kirjeldatud ELi mullastrateegias aastani 2030, sealhulgas katastroofiabi laagrite rajamisest ja keskpikast kuni pikaajalisest toimimisest tulenev olukord;

määratakse kindlaks meetmed, mis on vajalikud selleks, et minimeerida tegevuse kindlakstehtud kahjulikku mõju keskkonnale, täites samal ajal hädaabiteenuse peamise eesmärgi, sealhulgas kavandatud meetmed ohtude minimeerimiseks elurikkuse seisukohast tundlikel aladel, näiteks integreerides hädaolukordadele reageerimise kavandamisse ruumiandmed elurikkuse seisukohast tundlike alade kohta ja hoolsuskohustused;

c)	selgitatakse kavandatud meetmete rakendamisega saavutatavat paranemise taset ja mis sisaldab nende meetmete rakendamise ajakava;

d)	jälgitakse ja dokumenteeritakse kindlaksmääratud meetmete rakendamist vastavalt ajakavale ja saavutatud paranemise taset.

Kliimamuutuste leevendamise ja keskkonnakaitse kava

a)	põhineb parimatel avalikult kättesaadavatel teaduslikel tõenditel;

b)	on välja töötatud konsulteerides asjaomaste sidusrühmade, kaasa arvatud keskkonnakaitseasutustega;

c)	ajakohastatakse, kui tegevuse tunnused ja selle elluviimine muutuvad märkimisväärselt viisil, mis võib muuta tegevuse kliima- ja keskkonnamõju laadi või ulatust.

14.2. Üleujutusriski ennetamise ja üleujutuste vastase kaitse taristu

Tegevuse kirjeldus

Tegevus on seotud struktuursete*25 ja mittestruktuursete*26 meetmetega, mille eesmärk on inimeste, ökosüsteemide, kultuuripärandi ja taristu kaitse üleujutuste eest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/60/EÜ*27.

Võetud struktuursed meetmed hõlmavad järgmist:

a)	kaldatammid, jõgede kaldavallid;

b)	meretammid, tormitõusutõkked, kaitsemuulid, rannakaitsetammid ja lainemurdjad;

c)	veekogu piirides ja sellest väljaspool asuvad puhverbasseinid üleujutuste tõkestamiseks ja kontrolliks looduslikes ja tehislikes äravooluvõrkudes;

d)	meetmed üleujutuste ohjamiseks, suurendades valgalade veesäilitusvõimet näiteks hajutatud puhverbasseinide või kanalisatsiooni ülevoolu reguleerivate struktuuride kasutamisega;

e)	hüdraulilised struktuurid veevoolu reguleerimiseks, näiteks pumbajaamad, lüüsid, väravad;

f)	settetõrje rajatised.

Võetud mittestruktuursed meetmed hõlmavad järgmist:

a)	teavituskampaaniad üleujutusriski kohta;

b)	üleujutusriski modelleerimine ja üleujutuste prognoosimine, üleujutusohu ja üleujutusriski kaartide koostamine;

c)	üleujutusohtlike alade ruumiline planeerimine eesmärgiga vähendada üleujutusriski, näiteks piirangute kohaldamine maakasutusele ja kaitsetingimuste jõustamine ehitusnormide abil;

d)	üleujutuste eest varajase hoiatamise süsteemid.

Tegevus hõlmab struktuursete või mittestruktuursete meetmete kavandamist, ehitamist, laiendamist, taastamist, ajakohastamist ja käitamist.

Selle kategooria tegevuste hulka ei kuulu ulatuslike looduspõhiste üleujutuste või põudade ohjamise ja märgalade taastamise meetmete kavandamine, rajamine, laiendamine ja käitamine, mis on hõlmatud tegevusega „Looduspõhised lahendused üleujutus- ja põuaohu ennetamiseks ja kaitseks“ (vt delegeeritud määruse XXXX/XXX I lisa jagu 3.1). Tegevuste hulka ei kuulu ka veetranspordi taristu, näiteks veeteed, sadamad ja jahisadamad (vt käesoleva lisa jagu 6.16), hädaolukorrale reageerimine üleujutuse korral (vt käesoleva lisa jagu 14.1), füüsiliste kliimariskide juhtimist ja nendega kohanemist käsitlev nõustamine (vt jagu 9.3) ning füüsilist kliimariskide juhtimist ja nendega kohanemist võimaldav tarkvara (vt jagu 8.4).

Selle kategooria tegevuste hulka ei kuulu selliste veekogu piirides asuvate veesäilitusstruktuuride ehitamine, muutmine või eemaldamine, mille tulemuseks on vee tõkestamine peamiselt hüdroenergia kasutamiseks või niisutamiseks.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga F42.91 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.	Majandustegevuse käigus on kasutusele võetud füüsilised ja mittefüüsilised lahendused (edaspidi „kohanemislahendused“), mis vähendavad oluliselt selle tegevuse seisukohast kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske.

a)	tegevuse kontroll, et teha kindlaks, millised käesoleva lisa A liites loetletud füüsilised kliimariskid võivad mõjutada majandustegevuse tulemuslikkust selle eeldatava kestuse jooksul;

b)	kui hinnangute kohaselt võib tegevuse suhtes avalduda üks või mitu käesoleva lisa A liites loetletud füüsilist kliimariski, siis kliimariskide ja haavatavuse hindamine, et teha kindlaks majandustegevuse suhtes avalduvate füüsiliste kliimariskide olulisus;

selliste kohanemislahenduste hindamine, mis võivad vähendada kindlaks tehtud füüsilist kliimariski.

Kliimariskide ja haavatavuse hindamine on proportsionaalne tegevuse ulatuse ja

eeldatava kestusega, nii et:

a)	tegevuse puhul, mille eeldatav kestus on lühem kui 10 aastat, kasutatakse hindamisel vähemalt kõige väiksema sobiva ulatusega kliimaprojektsioone;

kõigi muude tegevuste puhul kasutatakse hindamisel suurima võimaliku üksikasjalikkusega uusimaid kliimaprojektsioone olemasolevate tulevikustsenaariumide*28 puhul, mis on kooskõlas tegevuse eeldatava kestusega, sealhulgas kasutatakse suurte investeeringute puhul vähemalt 10–30 aasta kliimaprojektsioonide stsenaariume.

Kliimaprojektsioonid ja mõjuhindamine põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete,*29 eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga*30 või tasuliste mudelitega.

Kasutusele võetud kohanemislahendused:

a)	ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	on eelistatult looduspõhised lahendused31 või tuginevad võimalikult suurel määral sinisele või rohelisele taristule32;

c)	on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemiskavade ja -strateegiatega;

d)	neid jälgitakse ja mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel ning kui neid näitajaid ei saavutata, kaalutakse parandusmeetmete võtmist;

e)	kui rakendatav lahendus on füüsiline ja hõlmab tegevust, mille tehnilised sõelumiskriteeriumid on täpsustatud käesolevas lisas, vastab lahendus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mis on sellele tegevusele kehtestatud.

a)	suurendada teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	aidata kaasa kohanemispingutustele, milles võetakse arvesse teisi inimesi, loodust, kultuuripärandit, varasid ja muud majandustegevust.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

(1)	Kliimamuutuste leevendamine

Ei kohaldata

(3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus ei takista mereala hea keskkonnaseisundi saavutamist ega halvenda sellist mereala keskkonnaseisundit, mis on juba hea määruse (EL) 2020/852 artikli 2 punkti 21 tähenduses ja kooskõlas direktiiviga 2008/56/EÜ, millega nõutakse eelkõige asjakohaste meetmete võtmist, et vältida või leevendada kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnustega seotud mõju, võttes arvesse komisjoni otsust (EL) 2017/848 seoses nende tunnuste asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega.

Tegevus vastab direktiivi 2000/60/EÜ*33 sätetele, eelkõige kõigile selle direktiivi artiklis 4 sätestatud nõuetele.

Kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 4 ja eelkõige selle artikli lõikega 7 korraldatakse projekti mõju hindamine, et hinnata selle kogu võimalikku mõju sama valgala veekogude seisundile ning veest otseselt sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, vabalt voolavaid jõgesid või ökosüsteeme, mille seisund on lähedal häirimata olekule.

Hindamisel võetakse eelkõige arvesse projekti kumulatiivset mõju valgala muule olemasolevale või kavandatavale taristule. Selle mõjuhindamise põhjal on kindlaks tehtud, et projekt on konstruktsiooni, asukoha ja leevendusmeetmete seisukohast kavandatud nii, et see vastab ühele järgmistest tingimustest:

a)	projekt ei halvenda sellega seotud konkreetse veekogu seisundit ega ohusta selle hea seisundi või potentsiaali saavutamist;

kui projekt võib halvendada sellega seotud konkreetse veekogu seisundit või ohustada selle hea seisundi või potentsiaali saavutamist, pole see halvenemine märkimisväärne ja see on põhjendatud üksikasjaliku kulude-tulude analüüsiga, mis näitab mõlema järgmise tingimuse täidetust:

i)	ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused või asjaolu, et kavandatud navigatsioonitaristu projektist eeldatavalt kliimamuutuste leevendamise/nendega kohanemise seisukohast saadav kasu kaalub üles vee seisundi halvenemisest tuleneva kulu keskkonnale ja ühiskonnale;

ii)

asjaolu, et tehnilise teostatavuse või ebaproportsionaalsete kulude tõttu ei ole võimalik ülekaaluka avaliku huviga arvestada või tegevusega taotletavaid hüvesid saavutada alternatiivsete vahenditega, mis tooksid kaasa paremad keskkonnaalased tulemused (nagu looduspõhised lahendused, alternatiivne asukoht, olemasolevate taristute taastamine/renoveerimine või selliste tehnoloogiate kasutamine, mis ei tõkesta jõevoolu).

Vajaduse korral ja sõltuvalt mõjutatud veekogudes looduslikult esinevatest ökosüsteemidest hõlmavad leevendusmeetmed järgmist:

a)	meetmed, millega tagatakse tingimused, mis on võimalikult lähedal häirimatule püsimisele, sealhulgas meetmed piki- ja põikisuunalise pidevuse, minimaalse ökoloogilise vooluhulga ja settevoolu tagamiseks;

b)	meetmed veeliikide morfoloogiliste tingimuste ja elupaikade kaitsmiseks või parandamiseks;

c)	meetmed eutrofeerumise kahjuliku mõju vähendamiseks.

Nende meetmete tõhusust jälgitakse seoses volituse või loaga, milles on kehtestatud tingimused, mille eesmärk on saavutada mõjutatud veekogu hea seisund või potentsiaal.

Projekt ei ohusta püsivalt hea seisundi/potentsiaali saavutamist ühegi samas valgalapiirkonnas asuva veekogu puhul.

Lisaks eespool osutatud leevendusmeetmetele ja kui see on asjakohane, rakendatakse kompensatsioonimeetmeid tagamaks, et projekt ei halvenda üldiselt sama valgalapiirkonna veekogude seisundit. Selleks taastatakse samas valgalapiirkonnas (piki- või põikisuunaline) pidevus ulatuses, mis kompenseerib pidevuse katkemise, mille kavandatav navigatsioonitaristu projekt võib põhjustada. Kompensatsioonimeetmete võtmisega alustatakse enne projekti elluviimist.

(4)	Üleminek ringmajandusele

Käitajad piiravad ehitus- ja lammutusprotsessides jäätmeteket ning võtavad arvesse parimat võimalikku tehnikat. Vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel) (v.a otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 osutatud looduslik materjal), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel, tuginedes jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile*34. Käitajad kasutavad valikulist lammutamist, et võimaldada ohtlike ainete kõrvaldamist ja ohutut käitlemist ning hõlbustada korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu.

(5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Et vältida ja leevendada sademevee ohtlikku ülevoolu kombineeritud reovee kogumise süsteemist, on rakendatud asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata säästvaid äravoolusüsteeme linnapiirkonnas, eraldi sademevee kogumise süsteeme, säilitusmahuteid ja esimese loputusvee puhastamist.

(6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Lisaks tuleb tagada järgmine:

a)	ELis Natura 2000 aladel: tegevus ei avalda Natura 2000 aladele olulist mõju, pidades silmas nende kaitse-eesmärke nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 kohaselt tehtud asjakohase hindamise alusel;

ELis mis tahes alal: tegevus ei kahjusta direktiiviga 92/43/EMÜ ja direktiiviga 2009/147/EÜ kaitstud liikide populatsioonide soodsa kaitsestaatuse taastamist või säilitamist. Tegevus ei kahjusta ka asjaomaste ja direktiiviga 92/43/EMÜ kaitstud elupaigatüüpide soodsa kaitsestaatuse taastamist või säilitamist;

c)	ELis hoitakse ära invasiivsete võõrliikide sissetoomine või ohjatakse nende levikut kooskõlas määrusega (EL) nr 1143/2014;

d)	väljaspool ELi toimub tegevus kooskõlas elupaikade ja liikide kaitsega ning invasiivsete võõrliikide ohjamisega seotud kohaldatava õigusega.

Näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2020. aasta suuniseid kliimamuutustele vastupidavate ja keskkonnasäästlike tervishoiuasutuste kohta, kättesaadav aadressil: https://www.who.int/publications/i/item/9789240012226 ja WHO; 2020. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO) World Health Organization, Smart Hospitals Toolkit, Pan-American Health Organisation, 2017, kättesaadav aadressil: https://cdn.who.int/media/docs/default-source/climate-change/smart-hospital-toolkit-paho.pdf.

*2	Näiteks Rahvusvahelise Otsingu- ja Päästetööde Nõuanderühma (INSARAG) 2020. aasta suunised „Volume II: Preparedness and response“ ja „Volume III: Operational Field Guidance“, ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA), kättesaadav aadressil: www.insarag.org.

*3	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 56).

*4	Valmisolek tähendab seda, et varasema tegevuse tulemusena on saavutatud inimeste ja materiaalsete vahendite, struktuuride, kogukondade ja organisatsioonide valmisolek ja suutlikkus, mis võimaldab katastroofile kiirelt ja tõhusalt reageerida.

Käesolevas lisas kasutatav mooduli mõiste on tuletatud otsuse nr 1313/2013/EL (liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta) artikli 4 lõikes 6 sätestatud määratlusest ja tähendab järgmist: „eelnevalt kindlaksmääratud ülesandest ja vajadustest lähtuv […] iseseisev ja sõltumatu kord või […] liikuv operatiivne reageerimisrühm, millel on vajalikud inim- ja materiaalsed võimekused ning mida saab kirjeldada lähtuvalt selle tegevusvõimest või selle täidetava(te)st ülesandest/ülesannetest“. Materiaalne võimekus sisaldab transporti, mis on vajalik hädaolukorras sekkumise toetamiseks, kui see on asjakohane. Näited eri liiki hädaolukordadele reageerimise moodulite jaoks vajalikest materiaalsetest vahenditest on esitatud rakendusotsustes 2014/762/EL ja (EL) 2019/570 (ELi elanikkonnakaitse mehhanism), näiteks materiaalsed vahendid, mis on seotud tule kustutamisega õhust või maapinnalt, nagu helikopterid, lennukid ja sõidukid, päästepaadid ja meditsiiniliseks evakuatsiooniks vajalikud lennuvahendid.

Kodanikukaitseabi – kodanikukaitse meeskonnad, eksperdid või moodulid koos varustusega ning katastroofiabi vahendid, mis on vajalikud katastroofi otseste tagajärgede leevendamiseks. Komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta rakendusotsuse, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL (liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta) rakenduseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsused 2004/277/EÜ, Euratom ja 2007/606/EÜ, Euratom (teatavaks tehtud numbri C(2014) 7489 all) (2014/762/EL) artikli 2 lõige 2.

*7	Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.

*8	Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

*9	Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.

*10

Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (27.6.2023 versioon: https://research-and-innovation.ec.europa.eu/research-area/environment/nature-based-solutions_en).

*11	Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM(2013) 249 final).

*12	1. valdkonna kasvuhoonegaaside heide on otsene kasvuhoonegaaside heide, mis tekib käitaja omanduses või kontrolli all olevatest allikatest, sealhulgas erakorralisest maismaa-, vee- ja õhutranspordist tulenev kasvuhoonegaaside heide.

*13	2. valdkonna kasvuhoonegaaside heide on kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis tekib käitaja tarbitud elektrienergia tootmisel.

*14	3. valdkonna kasvuhoonegaaside heide hõlmab kogu väljapoole 2. valdkonda jäävat kaudset kasvuhoonegaaside heidet. Humanitaarabiorganisatsioonide CO2 jalajälje arvutamise juhised: Climate Charter, Humanitarian Carbon Calculator, 2023, https://www.climate-charter.org/humanitarian-carbon-calculator/.

*15	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 195).

*16	Nagu on määratletud komisjoni otsuse 2000/532/EÜ kohases jäätmete nimistus.

*17	Näiteks tulekustutusvahtudes, tulekustutusvahendites ja tuleaeglustites kasutatavad ained.

*18	Vt Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, Medical Waste Management, 2011, kättesaadav aadressil: https://www.icrc.org/en/doc/assets/files/publications/icrc-002-4032.pdf.

*19	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

*20	ELi ehitus- ja lammutusjäätmete protokoll ja suunised, Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat, kättesaadav aadressil: https://single-market-economy.ec.europa.eu/content/eu-construction-and-demolition-waste-protocol-0_en.

*21	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

*22	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 286, 31.10.2009, lk 1).

*23	Kantud Natura 2000 Vieweri loetellu, vt Euroopa Keskkonnaamet, Natura 2000 Network Viewer, https://natura2000.eea.europa.eu/.

*24	Kaasa arvatud mõju, mis kaasneb katastroofiabi laagrite loomise ja käitamisega ning mõju, mis tuleneb ohtlike materjalide tahtmatust kasutamisest/lekkest suure elurikkusega aladel või suutmatusest kaitsta neid alasid ohtlike materjalidega seotud päästetööde ajal.

*25	Meetmed hõlmavad tsiviilrajatisi.

*26	Meetmed ei hõlma tsiviilrajatisi.

*27	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288, 6.11.2007, lk 27).

*28	Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.

*29	Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

*30	Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.

*31

Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (27.6.2023 versioon: https://research-and-innovation.ec.europa.eu/research-area/environment/nature-based-solutions_en).

*32	Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM(2013) 249 final).

*33

Kolmandates riikides elluviidava tegevuse puhul kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega või rahvusvaheliste standarditega, millel on samaväärsed vee hea seisundi ja hea ökoloogilise potentsiaali eesmärgid, tuginedes samaväärsetele menetlus- ja materiaalõiguse normidele, st vee kasutamise ja kaitse majandamise kavale, mis töötatakse välja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides ja millega tagatakse, et 1) hinnatakse tegevuse mõju potentsiaalselt mõjutatud veekogu(de) kindlakstehtud seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile ning 2) hoitakse ära vee hea seisundi/ökoloogilise potentsiaali halvenemine või selle saavutamise takistamine või kui see ei ole võimalik, siis 3) põhjendatakse seda selliste paremate keskkonnaalaste alternatiivide puudumisega, mis pole ebaproportsionaalselt kulukad/tehniliselt võimatud, ning võetakse kõik võimalikud meetmed, leevendamaks kahjulikku mõju veekogu seisundile.

*34	ELi ehitus- ja lammutusjäätmete protokoll ja suunised, Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (europa.eu) https://single-market-economy.ec.europa.eu/content/eu-construction-and-demolition-waste-protocol-0_en.“;

24)

B liitesse lisatakse järgmine lõik:

Tegevus ei takista mereala hea keskkonnaseisundi saavutamist ega halvenda sellist mereala keskkonnaseisundit, mis on juba hea direktiivi 2008/56/EÜ*1 artikli 3 punkti 5 tähenduses, võttes arvesse komisjoni otsust (EL) 2017/848 seoses nende tunnuste asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega.

„*1	Direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 5 esitatud määratluses on eelkõige sätestatud, et hea keskkonnaseisund määratakse kindlaks kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud kvalitatiivsete tunnuste alusel.“;

25)

C liite punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

*1	Pärast seda, kui komisjon on avaldanud kemikaalide olulise kasutuse horisontaalsed põhimõtted, vaatab ta läbi punktis f osutatud ainete tootmise, turulelaskmise või kasutamise keelust tehtud erandid.“;

26)	C liite punkt g jäetakse välja.

27)

C liitesse lisatakse punkti f järele järgmine lõik:

„Lisaks ei too tegevus kaasa selliste muude ainete – kas eraldi, segudes või toodetes – tootmist, sisaldust lõpptootes või -toodangus või turulelaskmist, mille sisaldus on üle 0,1 massiprotsendi ning mis vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 kriteeriumidele ühes määruse (EÜ) 1907/2006 artiklis 57 nimetatud ohuklassis või -kategoorias, välja arvatud juhul, kui käitajad on hinnanud ja dokumentidega tõendanud, et turul ei ole muid sobivaid alternatiivseid aineid ega tehnoloogiaid ning et neid kasutatakse kontrollitud tingimustes*1.

*1	Pärast seda, kui komisjon on avaldanud kemikaalide olulise kasutuse horisontaalsed põhimõtted, vaatab ta läbi selles lõigus osutatud ainete tootmise, lõpptootes või -toodangus oleva sisalduse või turulelaskmisega seotud keelust tehtud erandid.“