(1)

Maailm on tunnistajaks enneolematule konfliktide ja ebastabiilsuse ajajajärgule: käimas on Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja Hamas on toime pannud terrorirünnaku Iisraelis. Kuna suhtlusmeedia ulatub kõikjale, leiavad vägivald ja sõjategevus üha laiemat kõlapinda ka liidu veebikeskkonnas. Selle tagajärjel on enneolematul määral kasvanud veebis levitatava ebaseadusliku ja kahjuliku sisu hulk, sealhulgas koordineeritud tegevus eesmärgiga levitada liidus nende rahvusvaheliste kriiside kohta väärinfot ja eksiteavet.

(2)

Eriti oluline roll teabe levitamisel liidus on veebiplatvormidel. Ühelt poolt kujutavad veebiplatvormid enesest liidu kodanike jaoks keskset kommunikatsioonikanalit ning võivad anda riigiorganitele ja ametivõimudele olulist teavet. Need soodustavad avalikku mõttevahetust ning teabe, arvamuste ja ideede levitamist üldsusele, samuti mõjutavad seda, kuidas kodanikud teavet veebikeskkonnas saavad ja edastavad. Teisalt saab veebiplatvorme kasutada ebaseadusliku või kahjuliku sisu levitamiseks ja võimendamiseks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2065 (1) on Euroopa Liit kehtestanud epohhiloova eeskirja, mis tagab liidu teabekeskkonna turvalisuse ja kaitseb peamisi teabega seotud vabadusi, eriti konfliktide kontekstis, kuid millega lisaks sellele nõutakse tõhusat reageerimist ebaseadusliku veebisisu levitamisele ning ohtudele, mis ähvardavad ühiskondlikku arutelu, valimisi ja avalikku julgeolekut. Nimetatud määrus aitab kaasa vahendusteenuste siseturu nõuetekohasele toimimisele, kuna sellega kehtestatakse ühtlustatud õigusnormid, et tagada turvaline, prognoositav ja usaldusväärne digikeskkond, mis hõlbustab innovatsiooni ja kus Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigused on tõhusalt kaitstud (2).

(4)

Sel eesmärgil on määrusega ennekõike ette nähtud teatavat kindlat liiki vahendusteenuste osutajate jaoks kohandatud hoolsuskohustused ja loodud juhtimisstruktuur, et tagada liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni vaheline koostöö nende kohustuste täitmise jälgimisel ja täitmise tagamisel, mis hõlmab võimalust koostada artikli 48 kohaselt kriisiprotokolle.

(5)

Ehkki määrust (EL) 2022/2065 hakatakse täies mahus kohaldama alles alates 17. veebruarist 2024, on selle kohaldamist juba alustatud selliste väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate puhul, kelle suhtes komisjon tegi 25. aprillil 2023 nimetatud määruse artikli 33 lõike 4 kohaselt otsuse käsitada neid väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootoritena (3). Ehkki digiteenuste koordinaatorid ja muud määruse (EL) 2022/2065 täitmise jälgimise ja täitmise tagamise eest vastutavad pädevad asutused tuleb liikmesriikidel määrata alles 17. veebruariks 2024, (4) võib komisjon juba praegu kasutada talle nimetatud määruse IV peatüki 4. jao kohaselt antud täitmise tagamise volitusi selliste väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite suhtes, mille ta 25. aprillil 2023 kindlaks määras (5).

(6)

Selleks aga, et komisjoni poolne määruse (EL) 2022/2065 täitmise jälgimine ja täitmise tagamine väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite puhul oleks tulemuslik, on vaja liikmesriikide pädevate asutuste abi ja aktiivset koostööd. Mitmes kohas on kõnealuse määruse IV peatüki 4. jao sätetega sõnaselgelt nõutud, et komisjon teeks koostööd Euroopa digiteenuste nõukojaga (edaspidi „nõukoda“), (6) digiteenuste koordinaatorite ja muude pädevate asutustega, kellele liikmesriikidel on kavas usaldada kõnealuse määruse täitmise jälgimine ja täitmise tagamine oma territooriumil.

(7)

Kõnealuse määruse täitmise jälgimist ja täitmise tagamist komisjoni poolt seoses väga suurtena käsitatavate digiplatvormide ja internetipõhiste otsingumootoritega, mille suhtes määrust (EL) 2022/2065 juba kohaldatakse, (7) komplitseerib asjaolu, et mitmed liikmesriigid ei ole veel ametisse määranud oma digiteenuste koordinaatoreid ja et nõukoda ei ole veel moodustatud. Sellest hoolimata on komisjoni kindel kavatsus tagada selliste teenuste osutajate puhul nimetatud määruse täielik toime.

(8)

Käesoleva soovituse vastuvõtmise kuupäevaks oli oma digiteenuste koordinaatori ametisse määranud vähem kui 10 % liikmesriikidest. Samas on paljudes liikmesriikides tehtud otsus, et digiteenuste koordinaatori rolli täidavad olemasolevad reguleerivad asutused, ning algatatud on riiklikud seadusandlikud protsessid. Sel eesmärgil kutsub komisjon liikmesriike üles määrama seniks, kuni määrusega (EL) 2022/2065 ette nähtud juhtimisstruktuur ei ole veel täielikult paigas, sõltumatu asutuse, mis kuuluks potentsiaalsete digiteenuste koordinaatorite mitteametlikku võrgustikku, kuna viimastel on keskne roll intsidentide tuvastamisel ja käsitlemisel, ennekõike kui need tulenevad ebaseadusliku sisu levitamisest, kujutades enesest selget tervete elanikkonnarühmade hirmutamise ohtu ning viies tasakaalust välja Euroopa Liidu või selle osade poliitilised ja ühiskondlikud struktuurid, sealhulgas juhul, kui need tingivad tõsise ohu avalikule julgeolekule või rahvatervisele liidus või selle märkimisväärse suurusega osades. Neid kutsutakse üles kohtuma regulaarselt mitteametlikus formaadis omavahel ja komisjoniga, et arutada intsidente, mis tulenevad ebaseadusliku sisu levitamisest väga suurtel digiplatvormidel ja väga suurtes internetipõhistes otsingumootorites, mille suhtes nimetatud määrust juba kohaldatakse. Selliste intsidentide hulka võib ennekõike kuuluda ebaseadusliku sisu levitamine rahvusvaheliste konfliktide, terroriaktide, rahvatervise hädaolukordade, valimisprotsesside jne kohta.

(9)

Samuti toetab komisjon erikohtumiste kokkukutsumist intsidentidele reageerimiseks, et saavutada kiire, koordineeritud ja proportsionaalne reageerimine, võttes arvesse määruse (EL) 2022/2065 kohaldamist nii teenuseosutajate kui ka liidu institutsioonide ja liikmesriikide poolt, et lihtsustada teabevahetust kiireloomulistes olukordades ja võimaldada laialdast olukorrateadlikkust.

(10)

Lisaks sellele kutsutakse liikmesriike üles abistama komisjoni tal oleva määruse (EL) 2022/2065 täitmise jälgimise ja täitmise tagamise ülesande täitmisel väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite puhul. Sellega seoses kutsutakse liikmesriike üles koguma tõendeid ebaseadusliku sisu nende territooriumil levitamise kohta väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite kaudu ning jagama neid tõendeid komisjoniga, et viimane saaks sellisele sisule kohaselt ja kiiresti reageerida.

(11)

Määruses (EL) 2022/2065 ei ole kindlaks määratud, milline konkreetne sisu kvalifitseerub ebaseaduslikuks. Sisu ebaseaduslikkuse määrab ära siseriiklik õigus või harmoneerimise korral Euroopa õigusnormid. Mitu liidu õigusakti moodustavad õigusraamistiku, millega reguleeritakse veebis esitatava ja levitatava ebaseadusliku sisu teatavaid konkreetseid liike ning ühtlustatakse seda, mida tuleks pidada ebaseaduslikuks kõikjal liidus. Ennekõike on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/541 (8) ette nähtud miinimumnormid, mis käsitlevad terroriaktide, terrorirühmituste ja terroristliku tegevuse vallas kuritegude määratlemist ja karistusi, ning meetmed terrorismiohvritele kaitse ja toetuse ning abi andmiseks.

(12)

Lisaks sellele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/784 (9) konkreetselt määratletud terroristlik veebisisu: see on materjal, mis õhutab terrorikuriteo toimepanemisele, ülistab terroriakte, õigustab selliste kuritegude sooritamist, ärgitab toime panema terroristliku tegevusega seotud kuritegusid, neile kaasa aitama või neis osalema, annab juhiseid mitmesuguste relvade valmistamiseks terrorismi eesmärgil või kujutab enesest ohtu seoses terrorikuriteo toimepanemisega. Samuti on sellega ette nähtud õigusraamistik, mille alusel liikmesriigid saavad veebimajutusteenuse pakkujatele saata korraldusi nõudega eemaldada sisu ühe tunni jooksul. Ka nõutakse sellega veebimajutusteenuse pakkujatelt erimeetmete võtmist, et vältida terroristliku sisuga kokkupuute korral nende teenuste ärakasutamist.

(13)

Sellega sarnaselt pannakse nõukogu raamotsusega 2008/913/JSK (10) liikmesriikidele kohustus kriminaliseerida mitmed tahtlikud teod, mis on seotud avaliku vägivallale või vihkamisele õhutamisega rassi, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära, rahvuse või etnilise päritolu alusel määratletud rühmade vastu või sellisesse rühma kuuluvate inimeste vastu. Samuti nõutakse sellega liikmesriikidelt, et nad kriminaliseeriksid genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude, sõjakuritegude ja rahuvastaste kuritegude tahtliku õigustamise, eitamise või mitteoluliseks tunnistamise, mis on suunatud rassi, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära, rahvuse või etnilise päritolu alusel määratletud rühmade vastu või sellisesse rühma kuuluvate inimeste vastu, kui teoga võidakse kihutada vägivallale või vihkamisele sellise rühma või sellisesse rühma kuuluvate inimeste vastu.

(14)

Lisaks sellele meenutab komisjon, et riigi ametiasutustel on juba praegu võimalik teha ettekirjutusi vahendusteenuste osutajatele, kelle teenuseid kasutatakse ebaseadusliku sisu levitamiseks. Praeguses kontekstis on eluliselt tähtis, et riigi pädevad asutused tegutseksid kiiresti sellise ebaseadusliku veebisisu identifitseerimisel ja oma riikliku süsteemi kohaste teabe eemaldamise korralduste tegemisel. Määruse (EL) 2022/2065 artiklis 9 on selgelt välja öeldud, et selliseid korraldusi võib teha ka piiriüleselt. Arvestades intsidentide riski on ülimalt oluline, et pädevad asutused koguksid kokku kõik tõendid, mis on vajalikud, et võimaldada tulemuslike meetmete võtmist sageli õõvastavaid kuritegusid puudutava ebaseadusliku veebisisu võimendamise vastu ja kasutada neile liidu mitmesuguste õigusaktidega antud volitusi ebaseadusliku sisuga võitlemiseks.

(15)

Liikmesriikide ja liidu õigusaktide paljusus ning ebaseadusliku sisuga seotud koordineerimise eri vormid suurendavad vajadust tagada liikmesriikidevaheline koordineerimine enne määruse (EL) 2022/2065 täielikku kohaldamist. Kiirete ja koordineeritud meetmete võtmine on ülimalt oluline, et takistada ebaseadusliku sisu, eelkõige terroristliku sisu ja ebaseadusliku vihakõne ringlemist ja plahvatuslikku levikut internetis. Kui riiklikul tasandil ebaseadusliku veebisisu võimendamise vastu võitlemiseks võetavad meetmed on koordineerimata, võib see suurendada õigusliku killustatuse ja ebakindluse ohtu, kasvatada pingeid ja pikendada reageerimisaega. Lisaks sellele on komisjonil paremad võimalused tagada selle määruse täitmine väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate puhul, nagu on tunnistatud ka määruses (EL) 2022/2065. Seda silmas pidades oleks hea, et liikmesriigid tegutseksid koordineeritult, et toetada võimalikke nõuete täitmise tagamise meetmeid, mida komisjon võib võtta, kui ta kasutab tal määruse (EL) 2022/2065 IV peatüki 4. jaos sätestatud volitusi.

(16)

Lisaks tuletab komisjon meelde, et ebaseadusliku veebisisu levitamise vastu võitlemiseks on olemas mitu vabatahtliku koostöö raamistikku.

(17)

Kiirete ja koordineeritud meetmete võtmine kriisiolukordades on oluline, et takistada ebaseadusliku sisu, eelkõige terroristliku sisu ja ebaseadusliku vihakõne plahvatuslikku levikut internetis. 2019. aastal töötati ELi internetifoorumi raames välja ELi kriisiprotokoll, mida ajakohastati 2023. aastal ja millega nähakse ette vabatahtlik mehhanism, mille abil internetipõhiste teenuste osutajad ja õiguskaitseasutused saaksid koordineeritud ja kiirelt piiriüleselt reageerida terrorismist või vägivaldsest äärmuslusest tulenevale võimalikule kriisile veebikeskkonnas. ELi kriisiprotokolliga kehtestatakse peamiste osalejate jaoks menetlused, rollid ja kohustused, eelkõige selleks, et vältida häireid uurimistes ja tagada tõendite kogumine, ning see põhineb ELi internetifoorumi liikmete vabatahtlikul koostööl. Liikmesriigid võivad protokolli aktiveerida, konsulteerides selleks Europoli ELi internetisisust teavitamise üksusega (EU IRU). EU IRU-l on juhtiv roll riiklike õiguskaitseasutuste ja internetipõhiste teenuste osutajate vahelisel koordineerimisel. Eemaldatud sisu säilitamine on oluline ka selleks, et võimaldada põhjendamatult eemaldatud sisu taastamist ja kaitsta põhivabadusi.

(18)

Internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendi kohaselt on peamised sotsiaalmeediaplatvormid, millest mõningaid käsitatakse määruse (EL) 2022/2065 kohaselt väga suurte digiplatvormidena, võtnud kohustuse hinnata ja vajaduse korral eemaldada neile teatatud ja vihakõnet sisaldav sisu enamikul juhtudel 24 tunni jooksul; nende nõuete järgimist hindab usaldusväärsete teavitajate võrgustik. Komisjon ja tegevusjuhendile allakirjutanud vaatavad praegu seda tegevusjuhendit läbi, sealhulgas määruse (EL) 2022/2065 artikli 45 kohaldamise alustamise kontekstis, et kehtestada kohustused, mis võivad aidata leevendada süsteemseid riske ja ennetada ebaseadusliku vaenukõne laineid enne, kui see internetis levida jõuab.

(19)

Määrusega (EL) 2022/2065 on ette nähtud koordinatsioonimehhanismid hädaolukordadele reageerimiseks. Kuid nagu viimased sündmused näitavad, on Euroopa digikeskkonda mõjutavad ettenägematud olukorrad tekkinud juba enne 17. veebruari 2024. Sellised ettenägematud asjaolud, mis on tingitud ebaseadusliku sisu levitamisest tulenevatest konkreetsetest intsidentidest või kriisidest, kujutavad endast selget elanikkonnarühmade hirmutamise ohtu ning võivad viia tasakaalust välja liidu või selle osade poliitilised ja ühiskondlikud struktuurid. See olukord nõuab koordineeritud tegevust liidu tasandil juba enne määruse (EL) 2022/2065 asjakohaste sätete kohaldamise alustamise kuupäeva (st enne 17. veebruari 2024).

(20)

Selliste erakorraliste ohtude puhul võivad meetmed, mis võetakse ebaseadusliku veebisisu võimendamise vastu võitlemiseks riiklikul tasandil, olla koordineerimata, tuues kaasa õigusliku killustatuse ja ebakindluse, kasvatades pingeid ja pikendades reageerimisaega. Lisaks sellele on komisjonil paremad võimalused tagada määruse täitmine seoses eeskirjade süsteemse rakendamisega väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate poolt, nagu on tunnistatud ka määruses (EL) 2022/2065. Seda silmas pidades tuleks liikmesriike suunata tegutsema koordineeritult, et toetada võimalikke täitemeetmeid, mida komisjon võib oma määruses (EL) 2022/2065 sätestatud ülesannete täitmisel võtta.

(21)

Riiklike ebaseadusliku sisuga võitlemise meetmete kavandamisse tuleb kaasata õiguskaitseasutused, et võetud või kavandatud meetmed ei takistaks nende tööd, eriti kui on olemas otsene oht elule.

(22)

Võttes arvesse enneolematut konfliktide ja ebastabiilsuse ajajärku, mille mõju ulatub ka liitu, sätestatakse käesolevas soovituses komisjoni ja liikmesriikide valmisoleku-, koostöö- ja koordineerimismehhanismid enne määruse (EL) 2022/2065 täielikku kohaldamist 17. veebruaril 2024 lojaalse koostöö vaimus, et tagada kiire ülemineku kõnealuse määruse kohaldamisele ja kindlustada algusest peale selle toimivus. Käesoleva soovituse eesmärk ei ole asendada ega täiendada määruses (EL) 2022/2065 sätestatud täitmise tagamise mehhanisme ega kohustuste raamistikku.

(23)

Komisjon annab käesoleva soovituse kohaldamisel saadud kogemustele hinnangu selle aegumisel, st kui määrust (EL) 2022/2065 hakatakse täielikult kohaldama.

(24)

Käesolevat soovitust tuleks kohaldada kuni 17. veebruarini 2024,