(1)

11. märtsil 2022 Versailles’s kohtunud ELi riigipead ja valitsusjuhid võtsid Venemaa agressioonisõja tõttu Ukraina vastu endile kohustuse suurendada Euroopa kaitsevõimet. Nad leppisid kokku, et suurendatakse märkimisväärselt kaitsekulutusi, töötatakse välja täiendavad stiimulid, et hoogustada liikmesriikide ühisinvesteeringuid kaitsevõime alastesse ühisprojektidesse ja ühishangetesse, investeeritakse rohkem kõigi missioonide ja operatsioonide teostamiseks vajalikesse võimetesse, edendatakse sünergiat ja innovatsiooni ning tugevdatakse ja arendatakse Euroopa kaitsetööstust, sealhulgas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd).

(2)

Venemaa põhjendamatu sissetung Ukrainasse 24. veebruaril 2022 ja jätkuv agressioonisõda on selgelt näidanud, et olemasolevate puudujääkide kõrvaldamiseks on äärmiselt oluline tegutseda viivitamatult. Intensiivse sõjategevuse ja territoriaalsete konfliktide naasmine Euroopasse avaldab negatiivset mõju liidu ja liikmesriikide julgeolekule ning nõuab liikmesriikide suutlikkuse märkimisväärset suurendamist, et kõrvaldada kõige pakilisemad ja kriitilisemad puudujäägid, eelkõige need, mida on süvendanud kaitseotstarbeliste toodete vedu Ukrainasse.

(3)

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on toonud jõuliselt esile vajaduse kohandada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi (EDTIB) struktuurimuutustega, tõhustada liidu sõjalist teadus- ja arendustegevust, ajakohastada sõjalist varustust ning tugevdada liikmesriikidevahelist koostööd kaitsevaldkonna hangete raames.

(4)

Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitasid 18. mail 2022 ühisteatise „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“. Ühisteatises toodi esile juba aastaid ebapiisavate kaitsekulutuste mõju ja juhiti tähelepanu rahastamise, kaitsetööstuse ja kaitsevõimega seotud puudujääkide esinemisele liidu kaitsesektoris. Ühisteatises märgiti, et sõjategevuse taaspuhkemine Euroopas on toonud esile kuhjunud puudujäägid ja lüngad sõjalistes varudes, vähenenud tööstusliku tootmisvõimsuse ning piiratud ühishanked ja koostöö. Samuti toodi ühisteatises esile need puudujäägid, mis mõjutavad vahetult liikmesriikide relvajõudude tegevusvabadust, ja rõhutati, et viivitamata on vaja täiendada teatavaid varusid, et asendada vananenud sõjaline varustus, näiteks endises Nõukogude Liidus välja töötatud või toodetud varustus, ning tugevdada strateegilisi võimeid.

(5)

Ühisteatises pakuti välja ka solidaarsuse vaimus välja töötatud spetsiaalne lühiajaline instrument kui tööriist, mis motiveerib liikmesriike vabatahtlikult korraldama ühishankeid, et kõrvaldada koostöös kõige pakilisemad ja kriitilisemad puudujäägid, mis tulenevad eelkõige reageerimisest Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu.

(6)

Väljapakutud uue spetsiaalse lühiajalise instrumendi eesmärk on aidata tõhustada kaitsevaldkonna ühishankeid ja tugevdada asjaomase liidu rahastamise kaudu liidu kaitsetööstusvõimet, sealhulgas suurendades kaitseotstarbeliste toodete tootmist. Samuti aitab see saavutada Euroopa Kaitseagentuuri juhtnõukogu poolt 2007. aastal kindlaks määratud ühist sihttaset – 35 % Euroopa varustuse ühishangete puhul.

(7)

Seepärast peaks nende jõupingutuste keskmes olema Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamine. Endiselt esineb probleeme ja puudujääke ning killustatust, mille tulemuseks on koostöömeetmete ebapiisavus ja toodete koostalitlusvõime puudumine.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud eristruktuur, rahastamiskõlblikkuse tingimused ja kriteeriumid on seotud kõnealuse spetsiaalse lühiajalise instrumendiga ning nende puhul on määravad konkreetsed asjaolud ja praegune hädaolukord.

(9)

Praeguses kaitseturu olukorras, mida iseloomustab suurenenud julgeolekuoht ja realistlik võimalus suure intensiivsusega konflikti tekkeks, suurendavad liikmesriigid kiiresti oma kaitse-eelarvet ja soovivad osta kaitseotstarbeliste toodete sarnast varustust. Sellega on kaasnenud nõudlus tasemel, mis võib ületada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tootmisvõimsust, mis on praegu kohandatud rahuaja tootmiseks.

(10)

Selle tulemusena võib ette näha tugevat hinnainflatsiooni ja pikemaid viivitusi tarneaegades, mis võib kahjustada liidu ja liikmesriikide julgeolekut. Kaitsetööstusel on vaja tagada tellimuste täitmiseks vajalik tootmisvõimsus ning kriitilise tähtsusega toorainete ja komponentide olemasolu. Sellega seoses võivad tootjad eelistada suuri tellimusi, mis võivad seada ohtu kõige kaitsetumad riigid, mis pole piisavalt suured ega oma rahalisi vahendeid suurte tellimuste tagamiseks.

(11)

Praegune geopoliitiline olukord idanaabruse riikides on näidanud, et kuigi jõupingutuste dubleerimist tuleks vältida, võib mitmekesine kaitseturg aidata kaasa turul kohe kättesaadavate toodete mitmekesisusele ja seega olla kasulik liikmesriikide kiireloomuliste vajaduste piisavaks rahuldamiseks.

(12)

Lisaks tuleks teha jõupingutusi, et suuremate kulutuste tulemuseks oleks oluliselt tugevam Euroopa kaitsesektori tehnoloogiline ja tööstuslik baas kogu liidus. Suuremad kaitseinvesteeringud ilma koordineerimise või koostööta võivad killustatust vaid süvendada.

(13)

Võttes arvesse eespool nimetatud probleeme ja nendega seotud struktuurimuutusi, näib olevat vajalik kiirendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi kohandamist, et suurendada selle konkurentsivõimet ja tõhusust kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 173 ning aidata seeläbi kaasa liikmesriikide kaitsetööstusvõime tugevdamisele ja reformimisele. Tööstuses esinevate puudujääkide kõrvaldamine peaks hõlmama kõige pakilisemate puudujääkide kiiret kõrvaldamist.

(14)

Eelkõige tuleks stimuleerida ühisinvesteeringuid ja kaitsevaldkonna hankeid, kuna sellised koostöömeetmed tagaksid selle, et Euroopa kaitsesektori tehnoloogilises ja tööstuslikus baasis vajalike muudatuste tegemisel tehakse koostööd, vältides nii edasist killustumist ja suurendades koostalitlusvõimet.

(15)

Selleks tuleks luua spetsiaalne lühiajaline instrument liikmesriikide koostöö suurendamiseks kaitsevaldkonna hangete etapis (edaspidi „instrument“). Instrument peaks motiveerima liikmesriike võtma koostöömeetmeid ja eelkõige juhul, kui nad korraldavad nende puudujääkide kõrvaldamiseks hankeid, tegema seda ühiselt, suurendades koostalitlusvõimet ning tugevdades ja reformides oma kaitsetööstusvõimet.

(16)

Ilma et see piiraks eelarvepädeva institutsiooni õigusi, rahastatakse instrumendile eraldatud vahendeid kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku raames, ilma et see mõjutaks vahendeid, mis on konkreetsete liidu meetmete puhul juba kulukohustustega seotud.

(17)

Instrument peaks tasakaalustama ühishangetega kaasnevat keerukust ja nendega seotud riske, võimaldades samal ajal mastaabisäästu meetmete puhul, mida liikmesriigid võtavad, et tugevdada ja ajakohastada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi, pöörates erilist tähelepanu VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, suurendades seeläbi liidu suutlikkust, kerksust ja tarnekindlust. Ühishangete soodustamise tulemusel väheneks ka halduskoormus ja asjakohaste süsteemide olelusringi juhtimisega seotud kulud. Instrumendiga peaksid kaasnema jõupingutused Euroopa kaitse- ja julgeolekuturgude, -teenuste ja -süsteemide tugevdamiseks ning võrdsete võimaluste tagamine kõikide liikmesriikide tarnijatele. Ühisturul ühishangete korraldamine Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi jaoks võimaldab mastaabisäästu ning tagab tootmise ja tehnoloogia innovatsiooni ja tõhususe.

(18)

Instrument tugineb komisjoni, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning kaitseagentuuri juhi loodud kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma tööle ja võtab seda arvesse kooskõlas 18. mai 2022. aasta ühisteatisega, et koordineerida väga lühiajalisi kaitsevaldkonna hankevajadusi ning teha koostööd liikmesriikide ja liidu kaitsetööstuse tootjatega, et toetada ühishankeid varude täiendamiseks, pidades eelkõige silmas Ukrainale antavat toetust.

(19)

Euroopa julgeolekuolukord nõuab kiiret arutelu selle üle, kuidas vähendada liigset killustatust liidu eraldiseisvate algatuste tõttu ning kuidas asjakohaseid instrumente strateegiliselt siduda. Instrument on mõeldud sidususe tagamiseks olemasolevate liidu kaitsevaldkonna koostööalgatustega, nagu võimearendusplaan, kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine, Euroopa Kaitsefond ja alaline struktureeritud koostöö, ning tekitama sünergiat teiste liidu programmidega. Instrument vastab täielikult julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilise kompassi eesmärkidele. Asjakohasel juhul võib arvesse võtta ka piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete, sealhulgas NATO kontekstis kehtestatud prioriteedid, tingimusel et need on kooskõlas liidu prioriteetidega, ei takista ühegi liikmesriigi ega assotsieerunud riigi osalemist ja arvestavad vajadusega vältida tarbetut dubleerimist.

(20)

Kuna instrumendi eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja tõhusust, tuleks sellest kasu saamiseks sõlmida ühishankelepingud töövõtjate ja alltöövõtjatega, kes on asutatud liidus või assotsieerunud riikides ja kes ei ole mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Selles kontekstis peaks kontroll töövõtja või alltöövõtja üle tähendama võimet otsustavalt mõjutada töövõtjat või alltöövõtjat kas otse või kaudselt ühe või mitme vahepealse õigussubjekti kaudu. Lisaks peaksid liidu ja liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvide tagamiseks ühishankega seotud töövõtjate ja alltöövõtjate taristu, rajatised, varad ja ressursid, mida kasutatakse kõnealuse hanke jaoks, paiknema liikmesriigi või assotsieerunud riigi territooriumil.

(21)

Teatavate asjaolude korral peaks olema võimalik teha erand põhimõttest, mille kohaselt ei tohi töövõtjad ega alltöövõtjad, kes on seotud instrumendist toetatava ühishankega, olla mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Sellises kontekstis peaks liidus või assotsieerunud riigis asutatud, kuid mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all oleval töövõtjal või alltöövõtjal olema võimalik osaleda ühishankega seotud töövõtja või alltöövõtjana, tingimusel et on täidetud liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega seotud ranged tingimused, mis on kehtestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) V jaotisele, sealhulgas seoses sellega, mis puudutab Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamist.

(22)

Lisaks peaks ühishankemenetlused ja -lepingud sisaldama nõuet ka selle kohta, et kõnealuse kaitseotstarbelise toote suhtes ei kehtiks mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse piirangut, mis piirab liikmesriikide võimalust kõnealust kaitseotstarbelist toodet kasutada. Kiireloomulistel juhtudel, kui Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi suutlikkus kõrvaldada kõige pakilisemad ja kriitilisemad liikmesriikide varude puudujäägid ei ole piisav või kui see ei suuda vajalikke kaitseotstarbelisi tooteid piisava aja jooksul pakkuda, ei tuleks kõnealust nõuet kohaldada, kui hangitud tooteid kasutati enamiku ühishankes osalevate liikmesriikide relvajõududes enne 24. veebruari 2022. Kõnealuse erandi kohaldamisel peaksid ühishankes osalevad riigid uurima, kas piirangut põhjustavate komponentide asendamine liidust või assotsieerunud riikidest pärit piiranguteta komponentidega on teostatav.

(23)

Vajaliku soodustava mõju saavutamiseks peaksid instrumendi raames antavad toetused olema antud kuludega sidumata rahastamise vormis ning peaksid põhinema ühishankeprotsessi tööpakettidele, vahe- või lõppeesmärkidele vastavate tulemuste saavutamisel.

(24)

Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses mitmeaastase tööprogrammi vastuvõtmisega, et määrata kindlaks rahastamisprioriteedid ja kohaldatavad rahastamistingimused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (3).

(25)

Ergutava mõju saavutamiseks peaks igale meetmele antava liidu toetuse taset olema võimalik diferentseerida selliste tegurite alusel nagu ühishanke keerukus, koostöö omadused või osalevate liikmesriikide või assotsieerunud riikide arv või täiendavate liikmesriikide või assotsieerunud riikide kaasamine olemasolevasse koostöösse, kuid see ei tohiks ületada 15 % rahastamisvahendi kogueelarvest ning selle ülempiir peaks olema 15 % ühishankelepingu hinnangulisest maksumusest liikmesriikide ja assotsieerunud riikide konsortsiumi kohta. Kuna hankemenetluste, sealhulgas suurema arvu töövõtjatega või ostetud seadmete kolmandatesse riikidesse toimetamisega seotud kulud on tavaliselt suuremad, tuleks ülempiiri suurendada 20 %-ni kogueelarvest ja 20 %-ni ühise hankelepingu hinnangulisest maksumusest liikmesriikide ja assotsieerunud riikide konsortsiumi kohta juhul, kui Ukraina või Moldova on üks hankemeetme raames täiendavalt hangitavate kaitseotstarbeliste toodete koguste saajatest või kui vähemalt 15 % ühishankelepingu hinnangulisest maksumusest eraldatakse VKEdele või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele kui töövõtjatele või alltöövõtjatele. Täiendavate kaitseotstarbeliste toodete koguste hankimine Ukrainale ja Moldovale peaks olema võimalik osalevate liikmesriikide nõusolekul, võttes arvesse nende kahe liidu kandidaatriigi erilist julgeolekuolukorda, mis tuleneb Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu.

(26)

Liikmesriigid ja assotsieerunud riigid peaksid määrama nende nimel ühishanke korraldava hankija. See hankija peaks olema liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud avaliku sektori hankija Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (4) artikli 2 lõike 1 punktis 1 ja direktiivi 2014/25/EL (5) artikli 3 lõikes 1 määratletud tähenduses, Euroopa Kaitseagentuur või rahvusvaheline organisatsioon.

(27)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (6) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et avalduse esitaja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allakirjutamist. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on põhjustanud drastilise muutuse kaitseturu tingimustes, millega Euroopa kaitsesektori tehnoloogiline ja tööstuslik baas peab ajaliselt väga piiratud keskkonnas kohanema. Võttes arvesse kõnealuse kohandamise kiireloomulisust ja tõsidust ning siseturu ja asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarneahelate edasise killustumise ohu olemasolu, olid ühishangete alast koostööd alustavate liikmesriikide meetmed viivitamatult vajalikud, et saata oluline signaal turule ja Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile. Seetõttu peaks olema liidul võimalik anda varakult rahalist toetust. Erandina finantsmääruse artiklist 193 peaks rahastamisotsuses seega olema võimalik ette näha rahalise toetuse andmine meetmetele, mis hõlmavad ajavahemikku alates 24. veebruarist 2022, isegi kui nendega alustati enne toetusavalduse esitamist, tingimusel et neid ei lõpetata enne toetuslepingu allkirjastamist.

(28)

Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ (7) sätete kohaldamist. Käesolevas määruses sätestatakse siiski konkreetsemad rahastamiskõlblikkuse nõuded. Direktiivis 2009/81/EÜ on sätestatud, et liikmesriigid võivad lisada oma õigusaktidesse võimaluse kehtestada lepingu dokumentatsioonis tarnekindluse või teabeturbega seotud nõudeid. Käesolev määrus tugineb direktiivi 2009/81/EÜ nendele sätetele ja kehtestab hankijale kohustused seoses rahastamiskõlblikkuse nõuetega, mis tuleb lisada hankelepingu dokumentatsiooni. Sellised kohustused peaksid olema ülimuslikud nendega vastuolus olevate selle liikmesriigi ja assotsieerunud riikide õigusaktide suhtes, kus hankija on asutatud.

(29)

Komisjoni soovituse (EL) 2018/624 (8) eesmärk on lihtsustada kaitsevaldkonna VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest turulepääsu. Eelkõige kutsutakse selles liikmesriike üles kasutama direktiiviga 2009/81/EÜ ette nähtud paindlikkust, näiteks artiklis 21 sätestatud paindlikkust või suuremat riigihankelepingu osade või e-riigihangete kasutamist. Samuti kutsutakse liikmesriike üles leevendama hankemenetlusest tulenevat halduskoormust, tagades eelkõige teabepäringute või valikukriteeriumide proportsionaalsuse. Käesoleva määruse kontekstis peaks liikmesriikide ja assotsieerunud riikide määratud hankija järgima ühishanke läbiviimisel võimalikult palju komisjoni soovitusi, tagamaks, et VKEdel oleks toetatavatele hangetele õiglane juurdepääs.

(30)

Käesoleva määrusega kehtestatakse instrumendi rahastamispakett ajavahemikuks alates 27. oktoobrist 2023 kuni 31. detsembrini 2025 ning see on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (9) punkti 18 tähenduses.

(31)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (10) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (11) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (12) ja (EL) 2017/1939 (13) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis seonduvad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste või pettuste ärahoidmise, avastamise, kõrvaldamise ja uurimisega, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmise ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamisega. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust või pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nii nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (14) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ning nende liikmesriikide puhul, kes osalevad määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös, Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(32)

Nõukogu otsuse (EL) 2021/1764 (15) artikli 85 lõike 1 kohaselt on ülemeremaal või -territooriumil asutatud isikud ja üksused rahastamiskõlblikud vastavalt instrumendi reeglitele ja eesmärkidele ning võimalikule korrale, mida kohaldatakse liikmesriigi suhtes, millega asjaomane ülemeremaa või territoorium seotud on.

(33)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks kaitseotstarbeliste toodete all mõista direktiivi 2009/81/EÜ kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid, nagu on sätestatud nimetatud määruse artiklis 2, eelkõige tooteliikidena, mis on kantud nõukogu 15. aprilli 1958. aasta otsuses 255/58 (16) sätestatud relvade, laskemoona ja sõjavarustuse loetellu. See loetelu hõlmab ainult varustust, mis on välja töötatud, arendatud ja toodetud sõjaliseks eriotstarbeks. Samas on loetelu üldine ja seda tuleb tõlgendada laialt, arvestades tehnoloogia, riigihankepoliitika ja sõjaliste nõuete arengut, mis toob kaasa uut liiki varustuse väljatöötamise, näiteks liidu ühise sõjaliste kaupade nimekirja põhjal. Käesoleva määruse kohaldamisel peaks kaitseotstarbelised tooted hõlmama ka tooteid, mis töötati algselt välja küll tsiviilkasutuseks, kuid mida on hiljem kohandatud sõjaliseks otstarbeks relvadena, laskemoonana või sõjavarustusena kasutamiseks.

(34)

ELi lepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt jääb riiklik julgeolek iga liikmesriigi ainuvastutusse. Liikmesriigid määravad kooskõlas riigisiseste õigusnormidega kindlaks omavahelise korra, mida kohaldatakse ühishangete puhul kasutatava salastatud teabe kaitsmise suhtes.

(35)

Komisjon kaitseb ELi salastatud teavet kooskõlas julgeolekunormidega, mis on sätestatud komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 (17). Kooskõlas nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise 4. mai 2011. aasta kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset, (18) ja nõukogu otsusega 2013/488/EL (19) tagavad liikmesriigid ELi salastatud teabe puhul samaväärse kaitsetaseme, kui on ette nähtud nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on sätestatud otsuses 2013/488/EL.

(36)

Komisjon peaks koostama instrumendi hindamisaruande ning esitama selle hiljemalt 31. detsembril 2026 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Hindamisaruandes tuleks hinnata instrumendi raames võetud meetmete mõju ja tulemuslikkust, mõeldes samal ajal kriitiliselt ette kõigi liidu kaitsevaldkonna tarneahelas vajalike komponentide tagamisele, pidades silmas tarnekindluse olulisust ja Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi toimimist. Lisaks tuleks hindamisaruandes kindlaks teha tooraine, komponentide ja tootmisvõimsusega seotud puudujäägid ja kriitilised sõltuvused mitteassotsieerunud kolmandatest riikidest, tuginedes elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskuse raames tehtud tööle. Hindamisaruanne peaks andma teavet komisjoni tööks tehnoloogia tegevuskavadega, sealhulgas leevendusmeetmetega, et kõrvaldada need puudujäägid ja kriitilised sõltuvused.

(37)

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira liikmesriikide kaalutlusõigust kaitseotstarbeliste toodete ekspordipoliitika osas.

(38)

Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)

Selleks et käesoleva määruse rakendamine saaks alata nii kiiresti kui võimalik, peaks see jõustuma võimalikult kiiresti,

1)

„ühishange“ – hange, mille korraldavad ühiselt vähemalt kolm liikmesriiki;

2)

„kontroll töövõtja või alltöövõtja üle“ – võime otsustavalt mõjutada töövõtjat või alltöövõtjat kas otse või kaudselt ühe või mitme vahepealse õigussubjekti kaudu;

3)

„juhtimisstruktuur“ – õigussubjekti organ, mis on moodustatud vastavalt riigisisesele õigusele ja mis annab asjakohasel juhul aru tegevjuhile ning millel on õigus määrata kindlaks kõnealuse õigussubjekti strateegia, eesmärgid ja üldine suund ning mis teeb järelevalvet ja seiret juhtimisotsuste tegemise üle;

4)

„mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus“ – õigussubjekt, mis on asutatud mitteassotsieerunud kolmandas riigis, või õigussubjekt, mis on asutatud liidus või assotsieerunud riigis, aga mille juhtimisstruktuur paikneb mitteassotsieerunud kolmandas riigis;

5)

„hankija“ – direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 1 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 3 lõikes 1 määratletud avaliku sektori hankija, kes on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis, Euroopa Kaitseagentuur või rahvusvaheline organisatsioon, ning kelle liikmesriigid ja assotsieerunud riigid on määranud oma nimel ühishanget korraldama;

6)

„kaitseotstarbelised tooted“ – direktiivi 2009/81/EÜ artikli 2 reguleerimisalasse kuuluvad tooted, sealhulgas lahingumeditsiinivarustus;

7)

„salastatud teave“ – mis tahes vormis teave või materjal, mille loata avaldamine võib ühel või teisel määral kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve ning millel on ELi salastusmärge või sellele vastav salastusmärge vastavalt nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide kokkuleppele, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset (20);

8)

„tundlik teave“ – salastamata teave ja andmed, mida peab kaitsma loata juurdepääsu või avaldamise eest liidu või asjakohasel juhul liikmesriigi õiguses sätestatud kohustuste tõttu või selleks, et kaitsta füüsilise või juriidilise isiku privaatsust või turvalisust.

a)

liikmesriikide avaliku sektori asutused;

b)

assotsieerunud riikide avaliku sektori asutused;

c)

hankijad.