|
Teataja |
ET Seeria L |
|
2023/2166 |
18.10.2023 |
EUROOPA LIIDU JA ISLANDI VAHELINE LEPING, MIS KÄSITLEB ISLANDI VABARIIGI EUROOPA VARJUPAIGAKÜSIMUSTE TUGIAMETIS OSALEMISE ÜKSIKASJU
EUROOPA LIIT (edaspidi „EL”)
ühelt poolt ning
ISLAND
teiselt poolt,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määruse (EL) nr 439/2010 (millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) (1) (edaspidi „määrus”) artikli 49 lõiget 1
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses on sätestatud, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (edaspidi „tugiamet”) eesmärgi saavutamiseks peaksid saama tema töös osaleda riigid, kes on sõlminud ELiga lepingud, mille alusel nad on vastu võtnud määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivad ELi õigusaktid ning kohaldavad neid, eelkõige Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits (edaspidi „assotsieerunud riigid”). |
|
(2) |
Island on sõlminud ELiga lepingud, mille alusel ta on vastu võtnud määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivad ELi õigusaktid ning kohaldab neid, eelkõige Euroopa Ühenduse ja Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (2), |
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Osalemise ulatus
Island osaleb täielikult tugiameti töös ja tal on õigus saada tugiametilt määruse kohast toetust vastavalt käesolevas lepingus sätestatud tingimustele.
Artikkel 2
Haldusnõukogu
Island osaleb tugiameti haldusnõukogus hääleõiguseta vaatlejana.
Artikkel 3
Rahaline toetus
1. Island toetab tugiametit rahaliselt igal aastal summas, mis arvutatakse vastavalt Islandi sisemajanduse koguprodukti (SKP) osakaalule kõigi osalevate riikide SKPst vastavalt lisas sätestatud meetodile.
2. Lõikes 1 osutatud rahalist toetust arvestatakse alates käesoleva lepingu jõustumisele järgnevast kuupäevast. Esimest rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ajavahemikuga, mis on jäänud aasta lõpuni pärast käesoleva lepingu jõustumist.
Artikkel 4
Isikuandmete kaitse
1. Käesoleva lepingu kohaldamisel töötleb Island isikuandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (3).
2. Käesoleva lepingu puhul kohaldab tugiamet isikuandmete töötlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (4).
3. Island peab tugiameti valduses olevate dokumentide puhul täitma konfidentsiaalsuseeskirju, mis on sätestatud haldusnõukogu kodukorras.
Artikkel 5
Õiguslik staatus
Tugiamet on Islandi õiguse kohaselt juriidiline isik ning tal on Islandil kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis Islandi õiguse kohaselt juriidilistele isikutele antakse. Tugiamet võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.
Artikkel 6
Vastutus
Tugiameti vastutus on ette nähtud määruse artikli 45 lõigetega 1, 3 ja 5.
Artikkel 7
Euroopa Liidu Kohus
Island tunnustab vastavalt määruse artikli 45 lõigetele 2 ja 4 tugiameti kuulumist Euroopa Liidu Kohtu pädevuse alla.
Artikkel 8
Tugiameti personal
1. Vastavalt määruse artikli 38 lõikele 1 ja artikli 49 lõikele 1 kohaldatakse Islandi kodanike suhtes, kes on tööle võetud tugiametisse, Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja liidu muude teenistujate teenistustingimusi, ELi institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võetud eeskirju ning tugiameti poolt määruse artikli 38 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusmeetmeid.
2. Erandina Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a ja artikli 82 lõike 3 punktist a võib tugiameti tegevdirektor võtta Islandi täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel vastavalt tugiameti vastu võetud kehtivatele eeskirjadele, mis käsitlevad töötajate valikut ja töölevõtmist.
3. Määruse artikli 38 lõiget 4 kohaldatakse mutatis mutandis Islandi kodanike suhtes.
4. Islandi kodanikke ei tohi siiski määrata tugiameti tegevdirektori ametikohale.
Artikkel 9
Privileegid ja immuniteedid
Island kohaldab tugiameti ja selle töötajate suhtes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, (5) samuti kõnealuse protokolli kohaselt vastu võetud mis tahes eeskirju, mis on seotud tugiameti personaliküsimustega.
Artikkel 10
Pettuste vastu võitlemine
Kohaldatakse määruse artikliga 44 ette nähtud sätteid ning Euroopa Pettustevastane Amet ja Euroopa Kontrollikoda võivad kasutada neile antud volitusi.
Euroopa Pettustevastane Amet ja Euroopa Kontrollikoda teatavad Ríkisendurskoðunile aegsasti mis tahes kavatsusest teostada kohapealset kontrolli või auditit, mida võib Islandi ametiasutuste soovil teha ühiselt koos Ríkisendurskoðuniga.
Artikkel 11
Komitee
1. Euroopa Komisjoni ja Islandi esindajatest koosnev komitee jälgib käesoleva lepingu nõuetekohast rakendamist ning tagab asjaomase teabe ja seisukohtade pideva vahetuse. Praktilistel kaalutlustel tuleb komitee kokku ühiselt koos vastavate komiteedega, mis on loodud teiste assotsieerunud riikidega, kes osalevad määruse artikli 49 lõike 1 alusel. Komitee tuleb kokku Islandi või Euroopa Komisjoni nõudmisel. Tugiameti haldusnõukogu teavitatakse komitee tööst.
2. Teavet kavandatavate ELi õigusaktide kohta, mis otseselt mõjutavad või muudavad määrust või mis võivad mõjutada käesoleva lepingu artiklis 3 sätestatud rahalist toetust, jagatakse ning arutatakse komitees.
Artikkel 12
Lisa
Käesoleva lepingu lisa on käesoleva lepingu lahutamatu osa.
Artikkel 13
Jõustumine
1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks vastavalt oma sisemenetlustele. Nad teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest.
2. Käesolev leping jõustub lõikes 1 osutatud viimase teatamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.
Artikkel 14
Lõpetamine ja kehtivusaeg
1. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.
2. Iga lepinguosaline võib pärast konsulteerimist komitees käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.
3. Käesolev leping lõpetatakse juhul, kui lõpetatakse Euroopa Ühenduse ja Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud leping liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta.
4. Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, islandi, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.
(1) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.
(2) EÜT L 93, 3.4.2001, lk 40.
LISA
TOETUSE ARVUTAMISE VALEM
1.
Määruse artikli 33 lõike 3 punkti d kohane Islandi rahaline toetus tugiametile arvutatakse järgmiselt.Islandi sisemajanduse koguprodukti (SKP) kõige ajakohasemad iga aasta 31. märtsi seisuga lõplikud andmed jagatakse kõigi tugiametis osalevate riikide sama aasta seisuga SKP andmete summaga. Saadud protsendimäära kohaldatakse asjaomaseks aastaks tugiameti jaoks ette nähtud, määruse artikli 33 lõike 3 punktis a määratletud tulude osa suhtes, et arvutada Islandi antava rahalise toetuse summa.
2.
Rahaline toetus makstakse eurodes.
3.
Island maksab oma rahalise toetuse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast võlateate saamist. Mis tahes viivitusega Islandi makse tegemisel kaasneb kohustus tasuda viivist maksetähtpäevaks maksmata summalt. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel päeval, kuhu tähtpäev langeb, ning mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra.
4.
Islandi antavat rahalist toetust kohandatakse vastavalt käesolevale lisale, kui määruse artikli 33 lõike 3 punkti a kohast Euroopa Liidu üldeelarvesse kantud ELi antavat rahalist toetust suurendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (1) artiklitele 26, 27 või 41. Sel juhul tuleb kohandamise tulemusel tekkinud vahe maksta 45 päeva jooksul pärast võlateate saamist.
5.
Juhul kui aastaga N seotud maksete assigneeringuid, mille tugiamet on saanud ELilt vastavalt määruse artikli 33 lõike 3 punktile a, ei ole ära kasutatud hiljemalt aasta N 31. detsembril, või kui tugiameti aasta N eelarvet on vähendatud vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitele 26, 27 või 41, kantakse kasutamata või vähendatud maksete assigneeringute osa, mis vastab Islandi antava toetuse osakaalule, üle tugiameti aasta N+1 eelarvesse. Islandi antavat rahalist toetust tugiameti aasta N+1 eelarvesse vähendatakse vastavalt.
ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2023/2166/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)