EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/2131,

4. oktoober 2023,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1727 ning nõukogu otsust 2005/671/JSK terrorismijuhtumeid käsitleva digitaalse teabevahetuse osas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 85,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1727 (2) asutati Eurojust ning määrati kindlaks selle ülesanded, pädevus ja funktsioonid.

(2)

Nõukogu otsuses 2005/671/JSK (3) märgitakse, et terrorismivastaseks võitluseks on asjaomastel asutustel äärmiselt vajalik saada võimalikult täielikku ja ajakohast teavet. Kõnealune otsus kohustab liikmesriikide pädevaid asutusi andma Eurojustile teavet selliste terroriaktide eest süüdistuste esitamise ja süüdimõistmise kohta, mis mõjutavad või võivad mõjutada kahte või enamat liikmesriiki.

(3)	Otsuse 2005/671/JSK ebaühtlase tõlgendamise tõttu ei jagata teavet alati õigeaegselt, teave jäetakse jagamata või ei jagata kogu asjakohast teavet. Eurojustil on aga tarvis piisavat teavet, et teha kindlaks seosed piiriüleste uurimiste vahel.

(4)

Määruse (EL) 2018/1727 kohaselt on üks Eurojusti oluline ülesanne aidata liikmesriikide pädevatel asutustel tagada uurimisteks ja süüdistuste esitamiseks, sealhulgas selliste uurimiste ja süüdistuste esitamise vaheliste seoste kindlakstegemiseks, parim võimalik koordineerimine. Kõnealune määrus võimaldab Eurojustil ettevaatavamalt tegutseda ja liikmesriikidele paremaid teenuseid pakkuda, näiteks andes soovitusi uurimise alustamiseks ning tehes kindlaks koordineerimisvajaduse, topeltkaristamise keelu põhimõtte (ne bis in idem põhimõte) võimaliku rikkumise juhtumid ja puudused süüdistuse esitamisel.

(5)

2019. aasta septembris seadis Eurojust otsusele 2005/671/JSK tuginedes sisse Euroopa terrorismivastase võitluse registri, mille konkreetne eesmärk on aidata kindlaks teha võimalikud seosed terroriaktides kahtlustatavate isikute suhtes algatatud kohtumenetluste vahel ja sellistest seostest tulenev võimalik koordineerimisvajadus.

(6)

Euroopa terrorismivastase võitluse register seati sisse pärast määruse (EL) 2018/1727 vastuvõtmist ning seetõttu ei ole see register Eurojusti tehnilisse taristusse kuigi hästi integreeritud ning kõnealusele registrile ei ole määruses (EL) 2018/1727 osutatud. Seda olukorda on seetõttu tarvis parandada.

(7)	Selleks et terrorismi vastu tulemuslikult võidelda, on ülimalt tähtis, et liikmesriikide pädevad asutused ja liidu asutused vahetaksid tõhusalt terroriaktide uurimiseks või nende eest süüdistuse esitamiseks vajalikku teavet. On väga oluline, et see teave oleks võimalikult täielik ja ajakohane.

(8)

Terroriorganisatsioonid on üha sagedamini seotud muude raskete kuritegudega ja kuuluvad tihti organiseeritud võrgustikesse. Raskete kuritegude hulka, millega nad on seotud, kuuluvad näiteks inimkaubandus, uimastikaubandus, finantskuriteod ja rahapesu. Kohtumenetluse raames on vaja kontrollida seoseid ka selliste raskete kuritegudega.

(9)

Selleks et võimaldada Eurojustil teha kindlaks seoseid terroriaktides kahtlustatavate isikute suhtes algatatud piiriüleste kohtumenetluste vahel ning seoseid terroriaktides kahtlustatavate isikute suhtes algatatud kohtumenetluste ja Eurojustis töödeldava, muid raskeid kuritegusid käsitleva teabe vahel, on ülioluline, et Eurojust saaks kooskõlas käesoleva määruse asjakohaste sätetega liikmesriikide pädevatelt asutustelt võimalikult kiiresti teavet, mis on vajalik selleks, et Eurojustil oleks võimalik need seosed teabe võrdlemise teel kindlaks teha.

(10)

Selleks et Eurojustile teavet anda, peavad liikmesriikide pädevad asutused täpselt teadma, missugust teavet edastada ning millises riigisisese kriminaalmenetluse etapis ja millistel juhtudel seda teha. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid Eurojustile teabe edastama struktureeritud ja organiseeritud viisil, süstemaatiliselt ja poolautomaatselt. Poolautomaatne edastamine tähendab seda, et teabe edastamise viis on osaliselt automatiseeritud ja osaliselt inimeste kontrolli all. Kõnealune edastamise viis peaks märkimisväärselt parandama Eurojustile laekuva teabe kvaliteeti ja asjakohasust.

(11)	Andmete jagamine, säilitamine ja võrdlemine suurendab märkimisväärselt Eurojusti töödeldavate andmete hulka. Nimetatud asjaolusid tuleks arvesse võtta Eurojustile vajalike rahaliste vahendite, inimressursside ja tehniliste vahendite kindlaksmääramisel olemasolevate menetluste ja raamistike piires.

(12)	Liikmesriikide õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/541 (4) on liikmesriikide pädevate asutuste jaoks terroriaktide määratlemise lähtepunkt.

(13)

Usaldusväärsete identifitseerimisandmete vahetamine on ülioluline, et Eurojust saaks teha kindlaks terrorismijuhtumite uurimise ja terroriaktides kahtlustatavate isikute vastu algatatud kohtumenetluste vahelised seosed. Samuti on Eurojustile ülioluline luua ja säilitada andmestikku, mille abil tagatakse, et terrorismijuhtumitega või kohtumenetlustega seotud isikuid on võimalik usaldusväärselt tuvastada. Biomeetriliste andmete kasutamine on seega oluline, võttes arvesse, et tähtnumbrilised andmed, eriti kolmandate riikide kodanike andmed, ei pruugi alati olla täpsed, et kahtlustatavad kasutavad mõnikord võlts- või topeltidentiteeti ning et sellised biomeetrilised andmed on uurimisetapis sageli ainus kahtlustatavani juhatav seos. Seega, kui kriminaalmenetlust või kriminaalmenetluse menetlusõigusi käsitleva riigisisese õiguse kohaselt säilitavad ja koguvad liikmesriikide pädevad asutused biomeetrilisi andmeid ning neil on lubatud neid edastada, peaksid need asutused saama selliseid andmeid nende olemasolu korral Eurojustiga vahetada. Kuna biomeetrilised andmed on tundlikud ja nende töötlemine mõjutab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud era- ja perekonnaelu austamise ning isikuandmete kaitse põhimõtte järgimist, tuleks selliseid andmeid edastada viisil, mis järgib rangelt vajalikkuse, proportsionaalsuse ja eesmärgi piiramise põhimõtet ning üksnes eesmärgiga tuvastada isikuid, kelle suhtes on terrorismikuriteoga seotud süüdistuse alusel algatatud kriminaalmenetlus.

(14)

Teave seoste kohta muude kohtumenetlustega on kõige vajalikum varajases uurimisetapis ning seepärast peaksid liikmesriikide pädevad asutused andma Eurojustile teavet niipea, kui juhtum on riigisisese õiguse kohaselt suunatud õigusasutusele. Juhtumit tuleks käsitada õigusasutusele suunatuna, kui õigusasutust näiteks teavitatakse käimasolevast uurimisest, asutus kiidab heaks uurimismeetme võtmise või annab selle võtmiseks korralduse või otsustab esitada süüdistuse, olenevalt kohaldatavast riigisisesest õigusest. Kui liikmesriigi pädev asutus on oma liikmesriigi ja teise liikmesriigi kriminaalmenetluse seostest juba teadlik, peaks ta sellest Eurojustile teada andma.

(15)

Arvestades asjaolu, et mõne liikmesriigi õigustraditsioonide ja- süsteemide kohaselt ei tee õigusasutus uurimise üle järelevalvet, vaid on üksnes kaasatud hilisematesse menetlusetappidesse, ei tohiks käesolev määrus takistada liikmesriikide pädevatel asutustel terrorismijuhtumite uurimisega seotud teabe esitamist oma liikmesriigi liikmetele varasemas etapis vastavalt nende riigisisesele õigusele.

(16)

Liikmesriikide pädevad asutused peaksid ajakohastama oma esitatud teavet, et tagada Euroopa terrorismivastase võitluse registris sisalduvate andmete täpsus, teha kindlaks seoseid või kahtlustatava isikusamasus võimalikult vara uurimise käigus ja kanda hoolt selle eest, et peetakse kinni tähtaegadest. Ajakohastatud teave peaks sisaldama uusi andmeid uurimisaluse isiku kohta, otsuseid näiteks eelvangistuse, kohtumenetluse algatamise ja õigeksmõistmise kohta ning lõplikke otsuseid süüdistuse esitamata jätmise kohta, samuti õiguskoostöö taotlusi või kindlakstehtud seoseid muude jurisdiktsioonidega.

(17)

Liikmesriikide pädevaid asutusi ei tohiks kohustada jagama terroriakte käsitlevat teavet Eurojustiga kõige varasemas etapis, kui see ohustaks käimasolevat uurimist või üksikisikute turvalisust või kui see oleks vastuolus asjaomase liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvidega. Sellist teabe jagamise kohustusest erandi tegemist tuleks kohaldada üksnes erandlikel asjaoludel ja igal üksikjuhul eraldi. Kohustusest erandi tegemise kaalumisel peaksid liikmesriikide pädevad asutused igakülgselt arvesse võtma asjaolu, et Eurojust käsitleb selliste asutuste esitatud teavet kooskõlas andmekaitset käsitleva liidu õigusega, ning kohtumenetluse konfidentsiaalsust.

(18)

Tundlike andmete vahetamiseks liikmesriikide pädevate asutuste ja Eurojusti vahel ning selliste andmete töötlemiseks tuleks kasutada turvalisi sidekanaleid, näiteks detsentraliseeritud IT-süsteemi või nõukogu otsuses 2008/976/JSK (5) osutatud turvatud sideühendust, et kaitsta neid andmeid loata avalikustamise ja küberrünnete eest. Selline kasutamine ei tohiks piirata tehnoloogia edasist arengut.

(19)

Andmete turvaliseks vahetamiseks ning side ja andmevahetuse terviklikkuse kaitsmiseks peaks kohtuasjade haldamise süsteem olema ühendatud turvaliste sidekanalitega ja vastama rangetele küberturvalisuse standarditele. Selliseid turvalisi sidekanaleid võib kasutada ka kohtuasjade haldamise süsteemi ühendamiseks muude liidu infosüsteemidega niivõrd, kuivõrd nende süsteemide loomist käsitlevates õigusaktides nähakse ette Eurojusti juurdepääs.

(20)

Detsentraliseeritud IT-süsteem peaks võimaldama liikmesriikide pädevatel asutustel ja Eurojustil omavahel turvaliselt andmeid vahetada, ilma et andmete vahetamises osaleks sisuliselt ükski liidu institutsioon, organ või asutus. Detsentraliseeritud IT-süsteem peaks koosnema liikmesriikide ja Eurojusti IT-tagasüsteemidest, mis on koostalitlusvõimeliste pääsupunktide kaudu omavahel ühendatud. Detsentraliseeritud IT-süsteemi pääsupunktid peaks põhinema e-CODEX-il.

(21)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks seoses detsentraliseeritud IT-süsteemi sisseseadmise ja kasutamisega käesoleva määrusega hõlmatud juhtudel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(22)

Struktureerimata andmete edastamine nõuab manuaalset sekkumist, tekitab täiendavat halduskoormust ja halvendab teabe võrdlemise tulemuste kvaliteeti. Seepärast peaksid liikmesriikide pädevad asutused edastama andmed struktureeritud viisil ning täitma seejuures komisjoni 23. märtsi 2017. aasta teatises „Euroopa koostalitlusvõime raamistik – rakendusstrateegia“ osutatud Euroopa koostalitlusvõime raamistikus kindlaks määratud koostalitlusvõime miinimumnõudeid. Lisaks tuleks andmete edastamine suurimal võimalikul määral automatiseerida, et kahandada liikmesriikide pädevate asutuste halduskoormust ning tagada vajalike andmete korrapärane ja kiire esitamine.

(23)

Tundlike isikuandmete turvaliseks töötlemiseks vajab Eurojust ajakohastatud kohtuasjade haldamise süsteemi. Uude süsteemi tuleks integreerida ja selles tuleks aktiveerida Euroopa terrorismivastase võitluse registri funktsioonid ning see peaks suurendama Eurojusti suutlikkust teha kindlaks seoseid, kasutades samal ajal täielikult ära olemasolevaid riiklikke ja liidu biomeetriliste andmete võrdlemise mehhanisme.

(24)

Oluline on säilitada liikmesriigi liikmete kontroll ja vastutus andmete eest, mida nad liikmesriigi pädevatelt asutustelt saavad. Operatiivseid isikuandmeid ei tohiks vaikimisi teise liikmesriigiga jagada. Operatiivseid isikuandmeid peaks saama jagada ainult siis, kui liikmesriigi pädevad asutused andmete vahetamist lubavad. Selleks et digiteerida ja kiirendada võimalike seoste edasist uurimist ning tagada samal ajal täielik kontroll andmete üle, tuleks kasutusele võtta töötlemiskoodid.

(25)

Tänapäeval on terrorism ning raske ja organiseeritud kuritegevus väga dünaamilised ja globaliseerunud nähtused, mis mõjutavad sageli kahte või enamat liikmesriiki. Kuigi terrorismi on ka minevikus iseloomustanud tugev riikidevaheline komponent, on tänu elektroonilise side kasutamisele ja kättesaadavusele terroristist kurjategijate piiriülene koostöö märkimisväärselt tugevnenud. Terroriakti piiriülene olemus ei pruugi hetkel, mil juhtum suunatakse õigusasutusele, veel teada olla, kuid see võib ilmneda Eurojustis andmete kontrollimise käigus. Seetõttu on terroriaktide uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks vaja prokuratuuride vahelist koordineerimist ja koostööd või süüdistuse esitamist ühistel alustel, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 85. Teavet terrorismijuhtumite kohta tuleks vahetada Eurojustiga õigeaegselt, välja arvatud juhul, kui konkreetsed asjaolud näitavad selgelt, et tegemist on puhtalt riigisisese juhtumiga.

(26)

Terrorismijuhtumite uurimist ja nende eest süüdistuse esitamist raskendab sageli asjaolu, et eri liikmesriikide uurimis- ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavad asutused ei vaheta omavahel teavet. Selleks et uusi terrorismiga seotud uurimisi oleks võimalik varasemate uurimistega võrrelda ja nendevahelisi võimalikke seoseid kindlaks teha, on vaja tagada, et varasemate uurimiste ja süüdimõistvate kohtuotsuste andmete säilitamise tähtaeg on operatiivtegevuse jaoks piisav. Seetõttu on vaja Euroopa terrorismivastase võitluse registris andmete säilitamise tähtaegu pikendada.

(27)

Võimalus uusi terrorismiga seotud uurimisi varasemate uurimistega võrrelda võib aidata kindlaks teha võimalikke seoseid ja tuua kaasa vajaduse koostöö järele. Sellisel võrdlemisel võib ilmneda, et ühes liikmesriigis pooleliolevas kohtuasjas kahtlustatavat või süüdistatavat isikut on kahtlustatud või talle on esitatud süüdistus teises liikmesriigis lõpetatud juhtumis. Selline võrdlemine võib samuti aidata kindlaks teha seoseid käimasolevate uurimiste või süüdistuse esitamise menetluste vahel, mis muidu oleksid jäänud varjatuks. Nii on see isegi juhul, kui varasemad uurimised lõppesid õigeksmõistmisega või lõpliku otsusega süüdistust mitte esitada. Seepärast on asjakohasel juhul vaja säilitada andmed varasemate uurimiste ja mitte ainult süüdimõistvate kohtuotsuste kohta.

(28)

On vaja tagada, et andmeid uurimiste kohta, mis lõppesid õigeksmõistmisega või lõpliku otsusega süüdistust mitte esitada, töödeldakse üksnes süüdistuse esitamise eesmärgil. Selliseid andmeid tohib kasutada üksnes selleks, et tuvastada seoseid käimasolevate uurimiste ja süüdistuse esitamise menetlustega ning neid uurimisi ja menetlusi toetada. Kui liikmesriigi pädev asutus ei otsusta igal üksikjuhul eraldi teisiti, peaks Eurojustil olema võimalik selliste operatiivsete andmete töötlemist jätkata. Kui pärast lõplikku otsust õigeksmõistmise või süüdistuse esitamata jätmise kohta otsustab liikmesriigi pädev asutus, et nende isikute andmete töötlemine, kes on õigeks mõistetud või kellele süüdistust ei esitatud, ei ole vajalik, muu hulgas juhtumi eripära või õigeksmõistmise või süüdistuse esitamata jätmise põhjuste tõttu, tuleks need andmed kustutada.

(29)

Eurojust on sõlminud kolmandate riikidega 12 koostöölepingut, mis võimaldavad edastada operatiivseid isikuandmeid ja lähetada kolmandatest riikidest Eurojusti juurde sideprokuröre. Lisaks võimaldab sideprokuröri lähetada ka ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping (7). 2021. aasta märtsis andis nõukogu komisjonile volituse pidada läbirääkimisi koostöölepingute sõlmimiseks Eurojusti ja veel kolmeteistkümne kolmanda riigi – Alžeeria, Argentina, Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Colombia, Egiptuse, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Maroko, Tuneesia ja Türgi – vahel.

(30)

Kuigi määrus (EL) 2018/1727 on kolmandate riikidega toimuva koostöö ja andmevahetuse õiguslik alus, ei sisalda see ühtegi normi kolmandatest riikidest Eurojusti lähetatud sideprokuröridega tehtava koostöö ametlike ega tehniliste aspektide kohta, eelkõige selle kohta, millistel tingimustel nad kohtuasjade haldamise süsteemile juurde pääsevad. Õiguskindluse huvides tuleks määrusega (EL) 2018/1727 luua selge õiguslik alus Eurojusti ja kolmandatest riikidest lähetatud sideprokuröride koostööks ja nende juurdepääsuks kohtuasjade haldamise süsteemile. Eurojust peaks ajakohastatud tehnilise ülesehituse ja rangete sisereeglite kaudu rakendama andmete ja põhiõiguste kaitseks piisavaid kaitse- ja turvameetmeid.

(31)

Operatiivsete isikuandmete töötlemisel kooskõlas käesoleva määrusega peaks Eurojust tagama heal tasemel andmekaitse. Eurojust peab operatiivsete isikuandmete töötlemisel kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (8) artikli 3 ja IX peatüki sätteid, samuti määruses (EL) 2018/1727 (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/838 (9) ja käesoleva määrusega) sätestatud isikuandmete töötlemist käsitlevaid erinorme. Kõnealuseid sätteid kohaldatakse kõigi Eurojusti poolt töödeldavate operatiivsete isikuandmete töötlemise suhtes. Eelkõige kohaldatakse neid sätteid kõigi kohtuasjade haldamise süsteemis töödeldavate operatiivsete isikuandmete töötlemise suhtes, olenemata sellest, kas neid töötlevad liikmesriikide liikmed, riigisisesed kontaktisikud, sideprokurörid või muud volitatud isikud kooskõlas määrusega (EL) 2018/1727.

(32)

Otsused selle kohta, kas ja kuidas peaks Eurojust uurimis- ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd toetama, peaks jääma asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste ainupädevusse ning need tuleks teha vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele, liidu õigusele või rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas asjakohastele konventsioonidele ja muudele rahvusvahelistele kokkulepetele, mis käsitlevad vastastikust abistamist kriminaalasjades.

(33)

Õiguskindluse huvides tuleks selgemaks muuta liikmesriikide pädevate asutuste ja Eurojusti vahel otsuse 2005/671/JSK ja määruse (EL) 2018/1727 alusel toimuva terrorismijuhtumite alase teabevahetuse suhestus. Seepärast tuleks asjaomased sätted otsusest 2005/671/JSK välja jätta ja lisada need määrusesse (EL) 2018/1727.

(34)

Samal ajal kui mõne liikmesriigi pädevad asutused on otsuse 2008/976/JSK artiklis 9 osutatud turvatud sideühendusega juba liitunud, ei ole paljud liikmesriikide pädevad asutused seda veel teinud ega kasuta ka muid turvalisi sidekanaleid. Selleks et liikmesriikidel oleks piisavalt aega oma pädevate asutuste jaoks selline ühendus tagada, tuleks rakendamise jaoks ette näha üleminekuperiood.

(35)

Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(36)	ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(37)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 42 ning ta esitas arvamuse 26. jaanuaril 2022,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2018/1727 muutmine

Määrust (EL) 2018/1727 muudetakse järgmiselt.

Artikli 3 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Eurojust võib abistada ka sellises uurimises ja sellise süüdistuse esitamisel, mis on seotud ainult liikmesriigi ja kolmanda riigi või liikmesriigi ja rahvusvahelise organisatsiooniga, kui kõnealuse kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga on vastavalt artiklile 52 sõlmitud koostööleping või -kokkulepe või kui konkreetsel juhul on olemas oluline huvi sellise abi andmiseks.

Otsus selle kohta, kas ja kuidas liikmesriik osutab kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile õigusabi, jääb asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse ainupädevusse ning see tehakse vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele, liidu õigusele või rahvusvahelisele õigusele.“

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine lõige:

„2a. Iga liikmesriik määrab liikmesriigi pädeva asutuse Eurojusti riigisiseseks kontaktisikuks terrorismiküsimustes. Riigisisene kontaktisik terrorismiküsimustes peab olema õigusasutus või muu pädev asutus. Kui liikmesriigi õigussüsteem seda nõuab, peab liikmesriigil olema võimalik määrata mitu liikmesriigi pädevat asutust Eurojusti riigisiseseks kontaktisikuks terrorismiküsimustes. Riigisisesel kontaktisikul terrorismiküsimustes peab olema juurdepääs kogu asjakohasele teabele kooskõlas artikli 21a lõikega 1. Ta peab olema pädev sellist teavet koguma ja Eurojustile edastama kooskõlas riigisisese ja liidu õigusega, eelkõige riikliku kriminaalmenetlusõigusega ja kohaldatavate andmekaitsenormidega.“

;

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Käesoleva artikli lõikes 7 osutatud eesmärkide täitmiseks tuleb käesoleva artikli lõike 3 punktides a, b ja c osutatud isikud ühendada kohtuasjade haldamise süsteemiga vastavalt käesolevale artiklile ning artiklitele 23, 24, 25 ja 34. Sellist ühendust kohtuasjade haldamise süsteemiga rahastatakse liidu üldeelarvest.“

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 9 asendatakse järgmisega: „9. Käesolev artikkel ei mõjuta muid Eurojustile teabe edastamise kohustusi.“ ;

b)	lõige 10 asendatakse järgmisega: „10. Liikmesriigi pädevad asutused ei ole kohustatud käesolevas artiklis osutatud teavet esitama, kui selline teave on Eurojustile käesoleva määruse muude sätete kohaselt juba edastatud.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 21a

Terrorismijuhtumeid käsitlev teabevahetus

1. Seoses terroriaktidega teavitavad liikmesriikide pädevad asutused oma liikmesriigi liiget kõigist käimasolevatest või lõpetatud kriminaaluurimistest, mille üle teevad järelevalvet õigusasutused, niipea kui juhtum suunatakse vastavalt riigisisesele õigusele, eelkõige riiklikule kriminaalmenetlusõigusele, õigusasutustele; samuti teavitatakse teda kõigist käimasolevatest või lõpetatud süüdistuse esitamise menetlustest, kohtumenetlustest ja terroriaktide kohta tehtud kohtuotsustest. Seda kohustust kohaldatakse kõigi terroriaktidega seotud kriminaaluurimiste suhtes, olenemata sellest, kas on teada seos teise liikmesriigi või kolmanda riigiga, välja arvatud juhul, kui kriminaaluurimine mõjutab oma konkreetsete asjaolude tõttu selgelt ainult ühte liikmesriiki.

2. Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui:

a)	teabe jagamine ohustaks käimasolevat uurimist või üksikisiku turvalisust või

b)	teabe jagamine oleks vastuolus asjaomase liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvidega.

3. Käesoleva artikli tähenduses on terroriaktid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 (*1) osutatud kuriteod.

4. Lõike 1 kohaselt edastatav teave sisaldab III lisas sätestatud operatiivseid isikuandmeid ja isikustamata andmeid. Selline teave võib sisaldada isikuandmeid vastavalt III lisa punktile d, kuid ainult juhul, kui sellised isikuandmed on liikmesriikide pädevate asutuste valduses või neid on võimalik kooskõlas riigisisese õigusega neile asutustele edastada ja kui nende andmete edastamine on vajalik andmesubjekti usaldusväärseks tuvastamiseks artikli 27 lõike 5 alusel.

5. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, teavitavad liikmesriikide pädevad asutused oma liikmesriigi liiget kõigist muudatustest lõike 1 kohaselt edastatud teabes põhjendamatu viivituseta ja võimalusel hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast selliste muudatuste ilmnemist.

6. Liikmesriigi pädev asutus ei ole kohustatud esitama kõnealust teavet, kui selline teave on Eurojustile juba edastatud.

7. Liikmesriikide pädevad asutused võivad igas etapis taotleda Eurojustilt tuge käesoleva artikli kohaselt esitatud teabe põhjal tuvastatud seoste suhtes võetavate järelmeetmete jaoks.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).“ "

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 22a

Turvaline digitaalne side ja andmevahetus liikmesriikide pädevate asutuste ja Eurojusti vahel

1. Käesoleva määruse kohast sidet liikmesriikide pädevate asutuste ja Eurojusti vahel peetakse detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu. Artiklis 23 osutatud kohtuasjade haldamise süsteem ühendatakse IT-süsteemide ja koostalitlusvõimeliste e-CODEXi pääsupunktide võrgustikuga, mille toimimise ja haldamise eest vastutab iga liikmesriik ja Eurojust ning mis võimaldab turvalist ja usaldusväärset piiriülest teabevahetust (edaspidi „detsentraliseeritud IT-süsteem“).

2. Kui lõike 1 kohane teabevahetus ei ole detsentraliseeritud IT-süsteemi kättesaamatuse või erandlike asjaolude tõttu võimalik, vahetatakse teavet kõige kiiremate ja asjakohasemate alternatiivsete vahendite abil. Liikmesriigid ja Eurojust tagavad, et alternatiivsed sidevahendid on usaldusväärsed ning võimaldavad samaväärset turvalisust ja andmekaitse taset.

3. Liikmesriikide pädevad asutused edastavad käesoleva määruse artiklites 21 ja 21a osutatud teabe Eurojustile riiklikest registritest poolautomaatsel ja struktureeritud viisil. Sellise edastamise korra määrab komisjon Eurojustiga konsulteerides kindlaks käesoleva määruse artikli 22b kohaselt vastu võetud rakendusaktiga. Eelkõige määratakse kõnealuse rakendusaktiga kindlaks käesoleva määruse III lisa punkti d kohaselt edastatavate andmete vorm ja selliste andmete edastamiseks vajalikud tehnilised standardid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/850 (*2) artikli 3 punktis 9 määratletud digitaalsed protsessistandardid.

4. Komisjon vastutab sellise etalonteostuse tarkvara loomise, hooldamise ja arendamise eest, mida liikmesriigid ja Eurojust võivad otsustada kasutada oma tagasüsteemina. Kõnealune etalonteostuse tarkvara põhineb modulaarsel ülesehitusel, mis tähendab, et tarkvara on pakitud ja tarnitakse eraldi e-CODEXi komponentidest, mida on vaja selle detsentraliseeritud IT-süsteemiga ühendamiseks. Selline ülesehitus võimaldab liikmesriikidel oma olemasolevaid riiklikke õigusalase teabevahetuse taristuid piiriüleseks kasutuseks täiustada või taaskasutada ning võimaldab Eurojustil oma kohtuasjade haldamise süsteemi detsentraliseeritud IT-süsteemiga ühendada.

5. Komisjon tagab etalonteostuse tarkvara tasuta pakkumise, hoolduse ja toe. Etalonteostuse tarkvara loomist, hooldamist ja arendamist rahastatakse liidu üldeelarvest.

6. Liikmesriigid ja Eurojust kannavad oma vastavad kulud, mis on seotud määruse (EL) 2022/850 artikli 3 punktis 3 määratletud volitatud e-CODEXi pääsupunkti loomise ja toimimisega ning oma vastavate riiklike IT-süsteemide loomise ja nende e-CODEXi pääsupunktidega koostalitusvõimeliseks kohandamisega.

Artikkel 22b

Rakendusaktide vastuvõtmine komisjoni poolt

1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mida on vaja käesoleva määruse alusel toimuva teabevahetuse pidamiseks mõeldud detsentraliseeritud IT-süsteemi loomiseks ja kasutamiseks ning milles nähakse ette järgmine:

a)	tehnilised kirjeldused, millega määratakse kindlaks elektroonilise teabevahetuse meetodid detsentraliseeritud IT-süsteemi jaoks;

b)	teabevahetusprotokollide tehnilised kirjeldused;

c)	infoturbe eesmärgid ja asjakohased tehnilised meetmed, millega tagatakse minimaalsed infoturbestandardid ja ranged küberturvalisuse standardid teabe töötlemiseks ja edastamiseks detsentraliseeritud IT-süsteemis;

d)	detsentraliseeritud IT-süsteemi osutatavate teenuste minimaalsed kättesaadavuse eesmärgid ja võimalikud seonduvad tehnilised nõuded;

e)	liikmesriikide esindajatest koosneva juhtkomitee loomine, et tagada detsentraliseeritud IT-süsteemi toimimine ja hooldamine käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu hiljemalt 1. novembriks 2025 kooskõlas artikli 22c lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 22c

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*3) tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee oma arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/850, milles käsitletakse arvutipõhist süsteemi piiriüleseks elektrooniliseks andmevahetuseks tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas (e-CODEXi süsteem) ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L 150, 1.6.2022, lk 1)."

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“ "

Artiklid 23, 24 ja 25 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 23

Kohtuasjade haldamise süsteem

1. Eurojust loob kohtuasjade haldamise süsteemi II lisas loetletud operatiivsete isikuandmete, III lisas loetletud andmete ja isikustamata andmete töötlemiseks.

2. Kohtuasjade haldamise süsteemi eesmärgid on:

a)	toetada Eurojusti abil toimuvate uurimiste ja süüdistuse esitamise menetluste juhtimist ja koordineerimist;

b)	tagada turvaline juurdepääs teabele käimasolevate uurimiste ja süüdistuse esitamise menetluste kohta ning sellise teabe turvaline vahetamine;

c)	võimaldada võrrelda teavet ja teha kindlaks seoseid;

d)	võimaldada teha operatiiv- ja statistilistel eesmärkidel andmetest väljavõtteid;

e)	hõlbustada seiret, mille eesmärk on tagada, et operatiivseid isikuandmeid töödeldakse õiguspäraselt ning kooskõlas käesoleva määruse ja kohaldatavate andmekaitsenormidega.

3. Kohtuasjade haldamise süsteemi võib ühendada nõukogu otsuse 2008/976/JSK (*4) artiklis 9 osutatud turvatud sideühenduse ja muude turvaliste sidekanalitega kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

4. Kui Eurojustile on antud juurdepääs muude liidu õigusaktide alusel loodud liidu infosüsteemides sisalduvatele või neist saadud andmetele, võib ta kasutada kohtuasjade haldamise süsteemi, et saada juurdepääs sellistes infosüsteemides sisalduvatele andmetele või luua nende süsteemidega ühendus teabe, sealhulgas isikuandmete hankimiseks ja töötlemiseks, tingimusel et see on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja on kooskõlas nende infosüsteemide loomist käsitlevate liidu õigusaktidega.

5. Lõigetega 3 ja 4 ei laiendata juudepääsuõigusi, mis on Eurojustile antud juurdepääsuks muudele liidu infosüsteemidele nende süsteemide loomist käsitlevates liidu õigusaktides.

6. Oma tööülesannete täitmisel võib liikmesriigi liige töödelda isikuandmeid kooskõlas käesoleva määruse või muude kohaldatavate õigusaktidega konkreetsete juhtumite raames, mille kallal ta töötab. Ta võimaldab andmekaitseametnikul pääseda juurde kohtuasjade haldamise süsteemis töödeldud isikuandmetele.

7. Operatiivsete isikuandmete töötlemiseks ei loo Eurojust muid automatiseeritud andmefaile kui kohtuasjade haldamise süsteem.

Liikmesriigi liige tohib ajutiselt säilitada ja analüüsida isikuandmeid, et teha kindlaks, kas need andmed on Eurojusti ülesannete raames asjakohased ja kas neid saab lisada kohtuasjade haldamise süsteemi. Kõnealuseid andmeid võib säilitada kuni kolm kuud.

Artikkel 24

Kohtuasjade haldamise süsteemis sisalduva teabe haldamine

1. Liikmesriigi liige säilitab talle käesoleva määruse või muude kohaldatavate õigusaktide kohaselt edastatud teavet kohtuasjade haldamise süsteemis.

Liikmesriigi liige vastutab enda töödeldud andmete haldamise eest.

2. Liikmesriigi liige otsustab igal üksikjuhul eraldi, kas hoida juurdepääs teabele piiratud või võimaldada sellele või selle osadele juurde pääseda teistel liikmesriikide liikmetel, Eurojusti lähetatud sideprokuröridel, Eurojusti volitatud töötajatel või muudel Eurojusti nimel töötavatel isikutel, kes on saanud haldusdirektorilt vajaliku loa.

3. Artikli 23 lõike 2 punktis c osutatud seose kindlakstegemise korral teatab liikmesriigi liige liikmesriigi pädevate asutustega konsulteerides üldiselt või konkreetselt kõigist teabe edasise käsitlemise, sellele juurdepääsu ja selle edastamise piirangutest.

Artikkel 25

Juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile liikmesriigi tasandil

1. Artikli 20 lõike 3 punktides a, b ja c osutatud isikutel on juurdepääs üksnes järgmistele andmetele:

a)	andmed, mida kontrollib nende liikmesriigi liige;

b)	andmed, mida kontrollivad teiste liikmesriikide liikmed ja millele nende liikmesriigi liikmel on juurdepääs, välja arvatud juhul, kui andmeid kontrolliv liikmesriigi liige on juurdepääsu andmisest keeldunud.

2. Liikmesriigi liige otsustab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud piiranguid järgides, millises ulatuses pääsevad tema liikmesriigis andmetele juurde artikli 20 lõike 3 punktides a, b ja c osutatud isikud.

3. Artikli 21a kohaselt esitatud andmetele võivad riigi tasandil juurde pääseda üksnes artikli 20 lõike 3 punktis c osutatud Eurojusti riigisisesed kontaktisikud terrorismiküsimustes.

4. Iga liikmesriik võib pärast konsulteerimist oma liikmega otsustada, et artikli 20 lõike 3 punktides a, b ja c osutatud isikud võivad käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud piiranguid järgides sisestada kohtuasjade haldamise süsteemi teavet oma liikmesriigi kohta. Sellise sisendi valideerib vastav liikmesriigi liige. Käesoleva lõike rakendamise praktilised üksikasjad määrab kindlaks kolleegium. Liikmesriik teavitab Eurojusti ja komisjoni oma otsusest seoses käesoleva lõike rakendamisega. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

(*4) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (ELT L 348, 24.12.2008, lk 130).“ "

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Eurojust võib töödelda operatiivsete isikuandmete eriliike kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 76. Kui kõnealused muud andmed osutavad tunnistajale või ohvrile käesoleva artikli lõike 2 tähenduses, võtavad otsuse nende töötlemise kohta vastu asjaomased liikmesriikide liikmed.“

;

lisatakse järgmine lõige:

„5. Operatiivsete isikuandmete edastamise korral kooskõlas artikliga 21a võib Eurojust töödelda järgmiste isikute III lisas loetletud operatiivseid isikuandmeid:

a)	isikud, kelle puhul on asjaomase liikmesriigi õiguse alusel mõjuv põhjus arvata, et nad on toime pannud või kavatsevad toime panna Eurojusti pädevusse kuuluva kuriteo;

isikud, kes on sellises kuriteos süüdi mõistetud.

Kui liikmesriigi pädev asutus ei otsusta asjaomase juhtumi puhul teisiti, võib Eurojust jätkata esimese lõigu punktis a osutatud operatiivsete isikuandmete töötlemist ka pärast seda, kui menetlus on asjaomase liikmesriigi õiguse alusel lõpetatud, isegi juhul, kui isik mõisteti õigeks või tehti lõplik otsus süüdistust mitte esitada. Kui menetluse tulemusel süüdimõistvat otsust ei tehtud, töödeldakse operatiivseid isikuandmeid üksnes selleks, et teha artikli 23 lõike 2 punkti c alusel kindlaks seosed käimasolevate, eesseisvate või lõpetatud uurimiste ja süüdistuse esitamise menetluste vahel.“

Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine lõige:

„1a. Eurojust ei säilita kooskõlas artikliga 21a edastatud operatiivseid isikuandmeid kauem kui kõige varasema kuupäevani järgmiste kuupäevade seas:

a)	kuupäev, mil aegumistähtaja alusel aegub süüdistuse esitamine kõikides uurimise või süüdistuse esitamisega seotud liikmesriikides;

b)	viie aasta möödumisel kuupäevast, mil kohtuotsus viimases uurimise või süüdistuse esitamisega seotud liikmesriigis lõplikult jõustus, või kahe aasta möödumisel kuupäevast, kui isik mõisteti õigeks või tehti lõplik otsus süüdistust mitte esitada;

c)	kuupäev, mil Eurojustile teatatakse liikmesriigi pädeva asutuse otsusest vastavalt artikli 27 lõikele 5.“;

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„2. Lõigetes 1 ja 1a osutatud säilitamise tähtaegadest kinnipidamist kontrollitakse pidevalt Eurojusti asjakohase automatiseeritud andmetöötlusega, eelkõige alates hetkest, mil Eurojust oma toetuse lõpetab.

Andmete säilitamise vajadus vaadatakse läbi ka iga kolme aasta tagant pärast andmete sisestamist.

Kui artikli 27 lõikes 4 osutatud operatiivseid isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest Euroopa Andmekaitseinspektorit.

3. Enne mõne lõigetes 1 ja 1a osutatud säilitamise tähtaja möödumist vaatab Eurojust läbi, kas ja kui kaua on tema ülesannete täitmiseks vajalikke operatiivseid isikuandmeid veel vaja säilitada.

Ta võib erandina otsustada säilitada neid andmeid kuni järgmise läbivaatamiseni. Andmete edasist säilitamist tuleb põhjendada ja põhjused dokumenteerida. Kui läbivaatamise ajal ei tehta operatiivsete isikuandmete edasise säilitamise otsust, kustutakse need andmed automaatselt.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 54a

Kolmandatest riikidest lähetatud sideprokurörid

1. Kolmandast riigist võib sideprokuröri Eurojusti lähetada Eurojusti ja asjaomase kolmanda riigi vahel enne 12. detsembrit 2019 sõlmitud koostöölepingu alusel või liidu ja kolmanda riigi vahel ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, kui see võimaldab sideprokuröri lähetamist.

2. Sideprokuröri õigused ja kohustused määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud koostöölepingus või rahvusvahelises lepingus või artikli 47 lõike 3 kohaselt kehtestatud koostöökorras.

3. Eurojusti lähetatud sideprokuröridele antakse andmete turvaliseks vahetamiseks juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile. Kooskõlas artiklitega 45 ja 46 jääb sideprokuröride poolse isikuandmete töötlemise eest kohtuasjade haldamise süsteemis vastutama Eurojust.

Operatiivseid isikuandmeid võib kolmandatest riikidest lähetatud sideprokuröridele kohtuasjade haldamise süsteemi kaudu edastada üksnes käesolevas määruses, asjaomase riigiga sõlmitud lepingus või muudes kohaldatavates õigusaktides sätestatud reeglite ja tingimuste alusel.

Artikli 24 lõike 1 teist lõiku ja artikli 24 lõiget 2 kohaldatakse sideprokuröride suhtes mutatis mutandis.

Üksikasjalikud juurdepääsutingimused määrab kindlaks kolleegium.“

10)

Artiklisse 80 lisatakse järgmised lõiked:

„9. Eurojust võib jätkata ajutistest tööfailidest ja registrist koosneva kohtuasjade haldamise süsteemi kasutamist kuni 1. detsembrini 2025, kui uus kohtuasjade haldamise süsteem veel ei toimi.

10. Liikmesriikide pädevad asutused ja Eurojust võivad jätkata muude kui artikli 22a lõikes 1 osutatud sidekanalite kasutamist kuni … [käesoleva määruse artiklis 22b osutatud rakendusakti jõustumise kuupäevast möödunud kahele aastale järgneva kuu esimene päev], kui artikli 22a lõikes 1 osutatud sidekanalid ei ole nendevaheliseks otseseks teabevahetuseks veel kättesaadavad.

11. Liikmesriikide pädevad asutused võivad jätkata teabe esitamist muul kui artikli 22a lõikes 3 osutatud poolautomaatsel viisil kuni … [käesoleva määruse artiklis 22b osutatud rakendusakti jõustumise kuupäevast möödunud kahele aastale järgneva kuu esimene päev], kui tehnilisi nõudeid ei ole veel kehtestatud.“

11)

Lisatakse järgmine lisa:

„III LISA

Teave, mida on vaja kahtlustatava, süüdistatava või süüdi või õigeks mõistetud isiku tuvastamiseks.

Füüsilise isiku puhul:

—	perekonnanimi;

—	eesnimi (-nimed);

—	varjunimed;

—

sünniaeg;

—	sünnikoht (linn ja riik);

—	kodakondsus(ed);

—	isikut tõendav dokument (dokumendi liik ja number);

—

sugu;

—

elukoht.

Juriidilise isiku puhul:

—

ärinimi;

—	õiguslik vorm;

—	peakontori asukoht.

Füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul:

—	telefoninumbrid;

—	e-posti aadressid;

—	pangakontode või muude finantseerimisasutuste kontode üksikasjad.

Teave terroriakti kohta:

—	teave juriidiliste isikute kohta, kes on seotud terroriakti ettevalmistamise või toimepanemisega;

—	süüteo kvalifikatsioon riigisisese õiguse kohaselt;

—	kohaldatav raske kuriteo liik I lisas esitatud raskete kuritegude loetelust;

—	seostatus terrorirühmitusega;

—	terroristlik suunitlus, näiteks džihadism, separatism, äärmusvasakpoolsus või äärmusparempoolsus;

—	juhtumi lühikokkuvõte.

Teave riigisisese menetluse kohta:

—	sellise menetluse staatus;

—	vastutav prokuratuur;

—	juhtumi number;

—	ametliku kohtumenetluse algatamise kuupäev;

—	seosed muude asjakohaste juhtumitega.

Kahtlustatava tuvastamiseks vajalik lisateave:

—	sõrmejäljeandmed, mis on kogutud kriminaalmenetluse käigus kooskõlas riigisisese õigusega;

—

fotod.

Artikkel 2

Otsuse 2005/671/JSK muutmine

Otsust 2005/671/JSK muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 1 punkt c jäetakse välja.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 jäetakse välja;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada asjaomase asutuse kogutud, vähemalt lõikes 4 osutatud ning kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate või mõjutada võivate terroriaktide kriminaaluurimist käsitleva teabe edastamine Europolile kooskõlas riigisisese õiguse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/794 (*5).

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).“;"

c)	lõige 5 jäetakse välja.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 4. oktoober 2023

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

J. M. ALBARES BUENO

(1) Euroopa Parlamendi 12. juuli 2023. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. septembri 2023. aasta otsus.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138).

(3) Nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsus 2005/671/JSK terroriaktidega seotud teabevahetuse ja koostöö kohta (ELT L 253, 29.9.2005, lk 22).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).

(5) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (ELT L 348. 24.12.2008, lk 130).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7) ELT L 149, 30.4.2021, lk 10.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/838, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1727 seoses tõendite säilitamise, analüüsimise ja hoiustamisega Eurojustis genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja nendega seotud kuritegude kohta (ELT L 148, 31.5.2022, lk 1).