KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/2122,

12. oktoober 2023,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/2066 seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse ajakohastamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 1 ja artikli 30f lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast direktiivi 2003/87/EÜ muutmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega (EL) 2023/958 (2) ja (EL) 2023/959 (3) tuleb komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2066 (4) muuta, et lisada sellesse olmejäätmete põletamisega tegelevate käitiste suhtes kohaldatavad eeskirjad ning täpsustada biomassi ja biogaasi käsitlevaid eeskirju ning karbonaatidest ja mittekarbonaatsest materjalist tuleneva protsessiheite seiret käsitlevaid eeskirju. Tuleb muuta lennundust käsitlevaid sätteid. Muudatusega kehtestatakse ka eraldi, kuid paralleelne heitkogustega kauplemise süsteem, mida kohaldatakse hoonete ja maanteetranspordi sektorites ning muudes direktiivi 2003/87/EÜ I lisaga hõlmamata tööstustegevusele vastavates sektorites (edaspidi „hooned, maanteetransport ja muud sektorid“) põletamiseks kasutatavate kütuste suhtes. Lisada tuleks uued sätted ja lisad heitkoguste seire ja aruandluse kohta nendes sektorites. Heitkoguste seiret ja aruandlust käsitlevaid kehtivaid eeskirju ja sätteid tuleks vastavalt kohandada.

(2)	Lisada tuleks uued mõisted, et kajastada direktiivi 2003/87/EÜ muudatusi, sealhulgas seire- ja aruandluseeskirjade laiendamist uutele sektoritele.

(3)	Artiklis 18 sätestatud ajakohastatud kindlaksmääratud võrdlushind viib saadava kasu hinnangulise väärtuse paremini kooskõlla valitseva CO2 hinnaga. Kindlaksmääratud hinna säilitamise eesmärk peaks olema luua õiguskindlus ja vähendada seirekava sagedastest muudatustest tulenevat halduskoormust.

(4)

Tuleb kehtestada uued eeskirjad biomassi ja biomassiosa määramise kohta, et näha ette vajalikud kohandused biomassi, sealhulgas biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumide kohaldamiseks ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (ELi HKS). Tehakse täiendavaid kohandusi, et täiustada kehtivaid eeskirju ja viia need kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (5) sätetega, mida on juba ajakohastatud asjakohastes juhenddokumentides.

(5)

Rakendusmäärust (EL) 2018/2066 tuleb veelgi täiustada, esitades üksikasjad biomassi käsitlemise kohta massibilansis. Massibilansisüsteemi siseneva süsiniku biomassiosa ei eraldu mitte ainult CO2-na, vaid osa sellest süsinikust, mis vastab süsiniku biomassiosale, jääb ka lõpptootesse. See võib põhjustada toodangu heitkoguste valesti arvutamist. Sellise olukorra vältimiseks peaks käitaja alati esitama andmed lähtevoogude süsinikusisalduse biomassiosa kohta.

(6)

Väidetavalt biogaasi sisaldavatest maagaasivõrkudest tarnitud biogaasi sisaldava maagaasi biomassiosa arvutatakse ostuaruannetel põhineva seiremeetodiga. Kui käitis kasutab mõõtmispõhist meetodit, on vaja kohaldada erieeskirju, et vältida biomassiosa võimalikku topeltarvestust. Sellisel juhul tuleb „füüsiliselt tarnitud“ biogaas määrata lisaks „ostuaruannete põhisele“ biogaasi kogusele ning käitise heitkoguste aruandluses kasutatakse ainult viimast kogust. Süsteemis biogaasile nullmäära määramiseks on lisaks ostuaruannetele vaja esitada kestlikkustõend kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikliga 30 ja asjakohaste rakendusaktidega. Topeltarvestuse vältimiseks tuleb lisada uued sätted.

(7)	Tuvastatud on väärtõlgendamise oht seoses oma-CO2 biomassiosa määramisega paiksetes käitistes valitud seiremeetodi abil. Seetõttu tuleks artikli 48 lõiget 2 täpsustada, et kõrvaldada arusaamatused.

(8)

Direktiivis (EL) 2023/958 on sätestatud põhimõte, kuidas seostada säästvaid lennukikütuseid lennujaamadest väljuvate lendude põhjustatud heitkogustega, kui säästvat lennukikütust ei saa füüsiliselt seostada konkreetse lennuga. Vastavalt sellele põhimõttele peavad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3c lõike 6 kohaselt eraldatud lubatud heitkoguse ühikud (LHÜd) olema saadaval selles lennujaamas tangitud nõuetele vastava lennukikütuse jaoks proportsionaalselt heitkogustega, mis on põhjustatud õhusõiduki käitaja sellest lennujaamast väljuvatest lendudest, mille puhul tuleb lubatud heitkoguse ühikud tagastada kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 12 lõikega 3. Seepärast on asjakohane kasutada sama põhimõtet seire- ja aruandluseeskirjade puhul.

(9)

Õhusõidukikäitajatele tuleks kehtestada asjakohased aruandluseeskirjad toetussüsteemi nõuetele vastavate eri liiki säästvate lennukikütuste kasutamiseks. Halduskoormuse vähendamiseks peaks see aruandlus olema selliste kütustega seotud aruandluse laiendus, mille heitekoefitsient on null, kehtestamata eraldi aruandlusmehhanismi.

(10)	Direktiiviga (EL) 2023/958 muudeti õhusõiduki käitajatele LHÜde tasuta eraldamise eeskirju. Sellega kaotati seos tonnkilomeetriandmetega. Sellest tulenevalt on tonnkilomeetriandmete esitamise eeskirjad aegunud. Seega on asjakohane rakendusmäärust (EL) 2018/2066 muuta, et seda arvesse võtta.

(11)

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) poolt vastu võetud süsinikdioksiidi kompenseerimise ja vähendamise süsteemi (CORSIA) aruandlussätete kohaselt hõlmatakse süsteemiga teatavat künnist ületavad õhusõiduki käitajad; selle künnise arvutamisel ei võeta arvesse selliste kütuste võimalikku kasutamist, mille heitekoefitsient on null. Selleks et hõlbustada õhusõiduki käitajate heitkogustest teatamist liikmesriikidele ja seejärel ICAO sekretariaadile, on seega asjakohane kehtestada esmane heitekoefitsient üksnes selleks, et teha arvutuste põhjal otsus, kas õhusõiduki käitajad on CORSIAga hõlmatud või mitte.

(12)	Aruandlusnõuetel on oluline roll õigusaktide nõuetekohase järelevalve ja nõuete korrektse täitmise tagamisel. Tagamaks et aruandlusnõuded täidavad oma kavandatud eesmärki ja et vähendada halduskoormust, tuleks aga neid nõudeid ühtlustada.

(13)	Selleks et ratsionaliseerida kehtivaid aruandlusnõudeid ja säilitada samal ajal HKSi seire-eeskirjade usaldusväärsus, on asjakohane pikendada paiksete käitiste ja õhusõiduki käitajate puhul seiremetoodika parandamise aruannete esitamise intervalli.

(14)

Kooskõlas direktiiviga (EL) 2023/959 algab LHÜde tagastamine uue heitkogustega kauplemise süsteemi alusel alles 2028. aastal 2027. aasta heitkoguste kohta. Heitkoguste seire ja aruandlus uue heitkogustega kauplemise süsteemi raames peaks siiski algama 1. jaanuaril 2025. Hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi jaoks tuleks piisavalt varakult kehtestada selged seire- ja aruandluseeskirjad, et hõlbustada nõuetekohast rakendamist liikmesriikides. Eesmärgiga vähendada halduskoormust, tagada seiremeetodite järjepidevus ning kasutada ära paiksete käitiste ja lennunduse heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamisest saadud kogemusi on asjakohane kehtestada uue süsteemi jaoks asjakohased eeskirjad.

(15)

Selleks et vältida võimalikku kõrvalehoidmist hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi kohustustest seetõttu, et energiatoodete aktsiisi tasumise eest vastutavad isikud on reguleeritud üksuse määratlusest põhjendamatult välja jäetud, on vaja selgelt määratleda tingimused, mille alusel isikut käsitatakse kütuse lõpptarbijana.

(16)

Kütuse määratlus uues heitkogustega kauplemise süsteemis peaks olema tugevalt kooskõlas nõukogu direktiivis 2003/96/EÜ (6) sätestatud määratlusega. Ilma et see piiraks tulevasi seadusandlikke muudatusi, ei ole tahke puitkütuse (CN-koodid 4401 ja 4402) ja turba (CN-kood 2703) tarned praegu kõnealuse direktiivi kütuse määratlusega hõlmatud ning seetõttu kehtib nende puhul vabastus käesoleva määruse kohastest seire- ja aruandluskohustustest.

(17)	Selleks et tagada haldustõhusus ning ühtlustamine olemasolevas heitkogustega kauplemise süsteemis toimuva seire ja aruandlusega, tuleks mitmeid käitajate ja õhusõiduki käitajate suhtes kohaldatavaid eeskirju laiendada hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite reguleeritud üksustele.

(18)

Hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi seireandmete täpsusaste tuleks kindlaks määrata määramistasandite hierarhia alusel kooskõlas määramistasanditel põhineva lähenemisviisiga, mis on sätestatud määruses (EL) 2018/2066. Selleks et vältida reguleeritud üksuste puhul ebaproportsionaalselt suuri seirega seotud jõupingutusi, tagades samal ajal vastuvõetava täpsustaseme, tuleks kehtivaid määramistasandi nõuetest tehtavaid erandeid kohaldada teatavate kohandustega ka uues heitkogustega kauplemise süsteemis. Eelkõige peaks põhjendamatute kulude kindlaksmääramine uues heitkogustega kauplemise süsteemis kajastama asjaolu, et tegemist on iseseisva turuga, kus kauplemine peaks algama 2027. aastal. Seepärast on asjakohane kehtestada asjakohased eeskirjad, võttes arvesse direktiivi 2003/87/EÜ sätteid, mille eesmärk on tagada süsteemi sujuv käivitamine, sealhulgas indekseeritud hinnastabiilsusmehhanism esimesteks aastateks.

(19)

Selleks et saavutada tasakaal halduskoormuse vähendamise ja keskkonnaalase terviklikkuse tagamise vahel, peaks seire täpsust tagavate eeskirjade rangus olema proportsionaalne reguleeritud üksuse teatatud aastaheite suurusega. On asjakohane tugineda juba toimiva heitkogustega kauplemise raames loodud reguleeritud üksuste ja kütusevoogude liigitusele, tehes teatavaid kohandusi, mis tulenevad uue süsteemiga hõlmatud tegevuse eripärast.

(20)	Arvutuspõhise meetodi valemit tuleks täpsustada, võttes kasutusele parameetrid, mis kajastavad uue HKSi omadusi.

(21)

Uues heitkogustega kauplemise süsteemis tuleb kindlaks teha, kas tarbimisse lubatud kütuse kogused põletatakse uue süsteemi kohaldamisalasse kuuluvates sektorites. Asjaomased kogused tuleks määrata kohaldamisalakoefitsiendi alusel. Selliste olukordade lahendamiseks, kus tarbimisse lubatud kütuse kogused on väljendatud eri mõõtühikutes, tuleks kasutada ühikuteisendustegurit. Ühikuteisendustegur hõlmab tihedust, alumist kütteväärtust ja ülemise kütteväärtuse teisendamist alumiseks kütteväärtuseks.

(22)

Tarbimisse lubatud kütuse koguste, arvutustegurite ja kohaldamisalakoefitsiendi suhtes tuleks kohaldada eri määramistasandeid sõltuvalt kütuse liigist ja aastaheite suurusest võimalusega kohaldada madalamaid määramistasandeid, lähtudes sellise erandi põhjuste ammendavast loetelust. Kohaldamisalakoefitsiendi puhul on asjakohane kehtestada täiendav erand kõrgeima määramistasandi kasutamisest, kuna mõnd seiremeetodit ei pruugi reguleeritud üksustel olla võimalik kasutada.

(23)

Kuna eesmärk on lähtuda direktiivi 2003/96/EÜ ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 (7) alusel loodud aktsiisialasest õigusraamistikust, peaks hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite heitkogustega kauplemise süsteem tagama koostoime maksutaristuga ja võimaldama lihtsustamist, kui asjakohased andmed või meetodid on maksustamise eesmärgil heaks kiidetud. Eelkõige juhul, kui eeskirjade ülevõtmisega siseriiklikku õigusesse kaasneb maksustamise ja uue heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamine samade üksuste ja energiatoodete suhtes, peaks olema võimalik meetodeid, millega tehakse kindlaks tarbimisse lubatud energiatoodete kogus maksueeskirjade alusel, kohaldada määramistasandiga seotud nõudeid arvesse võtmata. Kuna riiklikud energia maksustamise süsteemid ja nende rakendamine on liikmesriigiti väga erinevad, peaks iga pädev asutus saatma komisjonile aruande maksudega seotud meetodite praktilise kohaldamise ja heitkoguste seire täpsust mõjutada võiva mõõtemääramatuse tasemete kohta.

(24)

Et võimaldada lihtsustamist juhtudel, kui on olemas usaldusväärsed andmed sellise kütuse heitekoefitsientide ja konkreetse kütteväärtuse kohta, mis ei liigitu rakendusmääruse (EL) 2018/2066 kohaselt kaubanduslikuks standardkütuseks, peaks pädevatel asutustel olema võimalik nõuda kõnealuse kütuse puhul standardväärtuste kasutamist, kui need kütused vastavad samasugustele kriteeriumidele, mida nõutakse kaubanduslike standardkütuste puhul, kuid seda riiklikul või piirkondlikul tasandil. Selleks et tagada liidus kasutatavate standardväärtuste ühtlustamine ja aja jooksul tarnitava kütuse päritolu muutuste arvessevõtmine, tuleb need väärtused esitada komisjonile heakskiitmiseks.

(25)

Kohaldamisalakoefitsiendi määramise meetodid tuleks kategoriseerida määramistasanditeks, võttes arvesse mitte ainult seire usaldusväärsuse taset, vaid ka võimalikku pettuste riski ning mõju liidu LHÜde üldkogusele ja kuludele, mis kantakse üle tarbimisse lubatud kütuste tarbijatele. Kooskõlas direktiiviga 2003/87/EÜ tuleks võimalikult suures ulatuses kasutada meetodeid, mis võimaldavad kütuste lõppkasutust eelnevalt kindlaks teha, ilma et oleks vaja hilisemat hüvitamist. Eelneva kindlakstegemise meetoditega tagatakse väiksem mõju reguleeritud üksuste finantslikviidsusele, välditakse kulude ülekandmist tarbijatele väljaspool uut heitkogustega kauplemise süsteemi ning heitkoguste piirmäära ei ole vaja kohandada. Eelneva kindlakstegemise meetodite kasutamisega edendatakse täiendavat koostoimet ja vähendatakse halduskoormust, kuna väljapakutud meetodid kujutavad endast põhjalikku loetelu meetoditest, mida kohaldatakse ka maksustamise eesmärgil.

(26)

Kui ükski muu meetod ei sobi, peaks olema võimalik kasutada tarbimisse lubatud kütuse lõppkasutuse kindlakstegemiseks standardväärtust. Et vältida soovimatuid tagajärgi seoses tarbijatele ülekantavate kulude suurusega, tuleks ühest väiksemate standardväärtuste kasutamise suhtes kohaldada tingimusi, eelkõige pärast uues heitkogustega kauplemise süsteemis kauplemise alustamist 2027. aastal. Standardväärtuse 1 kasutamine, mille puhul eeldatakse, et kogu tarbimisse lubatud kütust on kasutatud uue heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud sektorites, peaks olema lubatud koos rahalise hüvitisega üksustele, mis ei peaks olema süsteemiga hõlmatud. Liikmesriigid ja reguleeritud üksused peaksid püüdma aja jooksul kütuste lõppkasutuse kindlakstegemiseks kasutatavaid meetodeid täiustada, et tagada seire täpsus ja minimeerida võimalikku mõju tarbijatele ülekantavatele kuludele, mis võib olla seotud LHÜdega kauplemise alustamisega 2027. aastal.

(27)

Selleks et vähendada halduskoormust või tagada kohaldamisalakoefitsiendi määramiseks kasutatavate meetodite ühtlustamine, peaks igal liikmesriigil olema võimalik näha ette konkreetse meetodi või standardväärtuse kasutamine teatavat liiki kütusevoo puhul või teatavas piirkonnas oma territooriumil. Otsused, millega nähakse ette standardväärtuste kasutamine, peab siiski heaks kiitma komisjon, et tagada metoodika asjakohane ühtlustamine liikmesriikide vahel ning tasakaal täpsuse ja kuludele avalduva mõju vahel.

(28)

Selleks et tagada prognoositav ja olemasoleva heitkogustega kauplemise süsteemiga järjepidev aruandlus, tuleks biomassi suhtes kohaldatavaid eeskirju laiendada reguleeritud üksustele. Selleks et tagada kooskõla direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud säästlikkuskriteeriume käsitlevate kehtivate õigusnormidega ning vältida biogaasi kasutavate väikeste energiatootjate ja väikeste biogaasitootjate tarbetut halduskoormust, tuleks siiski arvesse võtta kõnealuse direktiivi artikli 29 lõikes 1 sätestatud künniseid ning komisjon võib esitada asjakohased suunised.

(29)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30f lõikega 8 on liikmesriikidele antud võimalus lubada lihtsustatud seire- ja aruandlusmenetlusi selliste reguleeritud üksuste puhul, mille aastane heitkogus on alla 1 000 CO2 ekvivalenttonni. Selleks et vältida sellistel juhtudel tarbetut halduskoormust, tuleks selliste üksuste puhul, keda käsitatakse väikeste heitkogustega reguleeritud üksustena, lubada konkreetseid lihtsustusi.

(30)

Mõnel juhul, näiteks kui aastaheite aruannet ei ole esitatud ja tõendatud kooskõlas käesoleva määrusega, tuleks reguleeritud üksuste heitkogused määrata konservatiivse hinnangu alusel. Kuna tegemist on tarneahela algusosa süsteemiga, tuleks konservatiivsete hinnangute kasutamisel võtta nõuetekohaselt arvesse mõju kuludele, mis kantakse üle kütuste tarbijatele.

(31)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30f lõike 5 kohaselt peavad liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et vähendada hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite heitkogustega kauplemise süsteemiga ning paiksete käitiste ning õhusõidukite ja merendussektori käitajate heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud heitkoguste topeltarvestuse riski. Tagamaks et olemasoleva heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud sektoritesse tarbimiseks lubatud kütuse puhul ei kantaks täiendavaid CO2-ga seotud kulusid, on oluline, et liikmesriigid looksid tõhusa teabevahetuse, mis võimaldab reguleeritud üksustel teha kindlaks oma kütuse lõppkasutuse. Tõendatud andmed olemasolevas heitkogustega kauplemise süsteemis tegutsevate käitajate heitkoguste kohta on usaldusväärne teabeallikas, mida tuleks kasutada reguleeritud üksuste heitkoguste määramiseks nende aastaheite aruandes. Selleks et hõlbustada ja julgustada õigeaegset teabevahetust, peaks liikmesriikidel olema võimalus nõuda, et asjaomane teave oleks reguleeritud üksustele kättesaadav juba enne olemasoleva heitkogustega kauplemise süsteemi seiretähtaega. Reguleeritud üksused peavad seevastu esitama tõendatud teabe tarbimisse lubatud kütuste tarbijate kohta. Kui tarneahelas on palju vahendajaid, peavad reguleeritud üksused esitama teabe pädevatele asutustele, kui see on kättesaadav. See teave võib aidata pädevatel asutustel täiustada heitkoguste seire meetodeid kas järelevalveahelate kehtestamise või riiklike standardväärtuste väljatöötamisega.

(32)

Selleks et parandada heitkoguste seire täpsust ning vältida kütuste ladustamisest ja edasimüügist tulenevaid probleeme, tuleks heitkoguste mahaarvamisel reguleeritud üksuste heitearuannetest võtta eelkõige aluseks tõendatud teave tegelikult seireaastal põletamiseks kasutatud kütuste kohta. Selleks et võimaldada liikmesriikidele konkreetsetel juhtudel paindlikkust, on siiski asjakohane lubada mahaarvamisi tarbimisse lubatud kütuseid, sealhulgas ladustatud kütuseid käsitleva teabe alusel, tingimusel, et ladustatud kütuseid kasutatakse seireaastale järgneval aastal.

(33)

Heitkoguste täpne ja usaldusväärne seire ja aruandlus on väga oluline hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi sujuvaks toimimiseks, seda nii keskkonnaalase terviklikkuse kui ka üldsuse heakskiidu seisukohast. Kuna pettusevastased meetmed kuuluvad peamiselt riiklike pädevate asutuste vastutusalasse, peaksid liikmesriigid tagama, et kõiki valesti kategoriseerimise või pettuse juhtumeid, millesse on kaasatud mõni kütuse tarneahelas osaleja, käsitletakse nõuetekohaselt ning et riiklikud pettusevastased meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Tulenevalt sünergiast olemasoleva ja uue heitkogustega kauplemise süsteemi ning ka energiaaktsiisi jaoks loodud raamistiku vahel on asjakohane seada sisse toimiv koostöö asjaomaste pädevate asutuste vahel, et rikkumisi õigeaegselt avastada ja tagada täiendavate parandusmeetmete võtmine.

(34)

Pärast direktiivi 2003/87/EÜ I lisa muutmist, et lisada sellesse alates 1. jaanuarist 2024 olmejäätmete põletamisega tegelevad käitised kõnealuse direktiivi artiklite 14 ja 15 kohase seire, aruandluse, tõendamise ja tõendajate akrediteerimise eesmärgil, tuleks rakendusmäärusesse (EL) 2018/2066 lisada uued sätted, et täpsustada olmejäätmete põletamisega tegelevate selliste käitiste heitkoguste seire ja aruandluse nõudeid, kus põletatakse kütuseid ja mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW.

(35)

Olmejäätmed on määratletud viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ (8). Seda direktiivi muudeti 2018. aastal, et lisada mõiste „olmejäätmed“ määratlus ja selgitada selle mõiste ulatust. Kuna olmejäätmete põletamisega tegelevad käitised lisatakse ELi HKSi kohaldamisalasse üksnes seire, aruandluse, tõendamise ja akrediteerimise eesmärgil, on nende käitiste puhul vaja erimenetlusi heitkoguste aruandluseks, mis muude käitiste puhul toimub komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1122 (9) kohase liidu registri raames. Seepärast tuleks muuta rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artiklit 68, et näha ette, et liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. aprilliks iga olmejäätmete põletamisega tegeleva käitise tõendatud aastaheite aruande. Kooskõlas selle rakendusmäärusega peavad käitajad esitama pädevale asutusele iga aasta 31. märtsiks heitearuande, mis hõlmab aruandeperioodi aastaheidet ja on tõendatud kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/2067 (10). Seepärast on asjakohane anda pädevatele asutustele üks kuu aega selle aruande läbivaatamiseks ja komisjonile esitamiseks. Komisjon peaks andma pädevatele asutustele aruande esitamise kohta täpsemaid suuniseid asjakohastes juhenddokumentides. Lisaks tuleks olmejäätmete põletamisega tegelevate käitiste jaoks kehtestada tegevusandmete määramistasandid, määramistasandi miinimumnõuded ja kütuse heitekoefitsient. Samuti tuleks kohandada aastaheite aruannete minimaalset sisu, et jätta välja nõue, et olmejäätmete põletamisega tegelevad käitised esitaksid loa numbri, kuna neil käitistel ei pruugi luba olla, ning kehtestada nõue, et need käitised esitaksid asjakohased jäätmekoodid vastavalt komisjoni otsusele 2014/955/EL, (11) kui lähtevoog, nagu see on määratletud rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artiklis 3, on teatavat liiki jäätmed.

(36)

Pärast direktiivi (EL) 2018/2001 uuesti sõnastamist muudeti 2020. aastal rakendusmäärust (EL) 2018/2066. Nende uute eeskirjade kohaldamisel esineb endiselt mõningaid raskusi seoses karbonaatide ja mittekarbonaatse materjali protsessiheite seirega. Klaasi, klaaskiu ja mineraalvilla tootmine isoleermaterjalina vajab selgitamist. Seepärast tuleks ajakohastada ja selgitada toorainete, sealhulgas karbonaatide protsessiheite seire eeskirju, mis on sätestatud IV lisa punktis 11.

(37)

Seire ja aruandlus uue hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi jaoks algab 1. jaanuaril 2025. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30f lõike 4 kohaselt peavad reguleeritud üksused siiski teatama oma varasemad, 2024. aasta heitkogused ning kõnealuse direktiivi artikli 30b kohaselt peavad need üksused esitama oma seirekavad, et taotleda kasvuhoonegaaside heite luba, mis tuleb välja anda 1. jaanuariks 2025. Seepärast on asjakohane, et uue heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud asjakohaseid sätteid tuleks hakata kohaldama alates 1. juulist 2024,

(38)	Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee positiivse arvamusega.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) 2018/2066 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ I ja III lisas loetletud tegevusalade kohta kindlaks määratud kasvuhoonegaaside heitkoguste seire ja aruandluse suhtes, paiksete käitiste tegevusandmete suhtes, lennutegevuste suhtes ning kõnealuse direktiivi III lisas osutatud tegevuste käigus tarbimisse lubatud kütuse koguste suhtes.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021 tekkivate heitkoguste, tegevusandmete ja tarbimisse lubatud kütuse koguste suhtes.“

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)	punkt 3 jäetakse välja;

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)	„arvutustegurid“ – alumine kütteväärtus, heitekoefitsient, esmane heitekoefitsient, oksüdatsioonikoefitsient, teisendustegur, süsinikusisaldus, biomassiosa või ühikuteisendustegur;“;

punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8)	„määramistasand“ – nõue tegevusandmete, arvutustegurite, aastaheite ja aasta keskmise tunniheite, tarbimisse lubatud kütuse koguse ning kohaldamisalakoefitsiendi määramiseks;“;

punkt 9 asendatakse järgmisega:

„9)	„omarisk“ – aastaheite aruandes esitatud parameetri tundlikkus väärkajastamiste suhtes, mis võivad olla olulised üksikult või koos teiste väärkajastamistega, enne asjaomaste kontrollimeetmete mõju arvessevõtmist;“;

punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10)	„kontrollirisk“ – aastaheite aruandes esitatud parameetri tundlikkus väärkajastamiste suhtes, mis võivad olla olulised üksikult või koos teiste väärkajastamistega ning mida kontrollisüsteemi abil ei väldita, avastata ega parandata õigel ajal;“;

punkt 12 asendatakse järgmisega:

„12)	„aruandeperiood“ – kalendriaasta, mille jooksul tuleb teha heite seiret ja koostada selle kohta aruanne;“;

punkt 13 asendatakse järgmisega:

„13)	„heitekoefitsient“ – kasvuhoonegaasi keskmine heitemäär võrreldes lähtevoo või kütusevoo tegevusandmetega, eeldades täielikku oksüdeerumist põlemisel ja täielikku muundumist kõigi teiste keemiliste reaktsioonide puhul;“;

punkt 20 asendatakse järgmisega:

„20)	„konservatiivne“ – kindlaks määratud valik eeldusi, mille eesmärk on vältida aastaheite alahindamist;“;

lisatakse punkt 21ca:

„21ca)

„olmejäätmed“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 2b määratletud olmejäätmed;“;

lisatakse punkt 23a:

„23a)

„nõuetele vastav lennukikütus“ – kütuseliigid, mis vastavad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3c lõike 6 kohase toetuse tingimustele;“;

lisatakse punkt 34a:

„34a)

„lennuki segakütus“ – kütus, mis sisaldab nii nõuetele vastavat lennukikütust kui ka fossiilkütust;“;

lisatakse punkt 38a:

„38a)

„nõuetele vastav osa“ – fossiilkütusesse segatud nõuetele vastava lennukikütuse osakaal;“;

m)	punkt 48 jäetakse välja;

punkt 59 asendatakse järgmisega:

„59)

„asendusandmed“ – aastased väärtused, mis on empiiriliselt põhjendatud või tulenevad heakskiidetud allikatest ja mida direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3 määratletud käitaja või reguleeritud üksus kasutab tegevusandmete, tarbimisse lubatud kütuse koguste või arvutustegurite asemel selleks, et tagada täielik aruandlus juhul, kui ei ole võimalik hankida kõiki kohaldatavas seiremeetodis nõutavaid tegevusandmeid, tarbimisse lubatud kütuse koguseid või arvutustegureid;“;

lisatakse järgmised punktid:

„64)

„kütusevoog“ – direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis af määratletud kütus, mis on lubatud tarbimisse spetsiaalsete füüsiliste vahendite, näiteks torujuhtmete, veoautode, raudtee, laevade või tanklate abil ning mille tarbimine eri tarbijakategooriate poolt direktiivi 2003/87/EÜ III lisaga hõlmatud sektorites põhjustab asjakohaste kasvuhoonegaaside heidet;

65)	„riiklik kütusevoog“ – liikmesriigi territooriumil asuvate kõigi reguleeritud üksuste kütusevoogude koondamine kütuseliikide kaupa;

66)	„kohaldamisalakoefitsient“ – koefitsient vahemikus null kuni üks, mida kasutatakse selleks, et määrata kütusevoo see osa, mida kasutatakse põletamiseks direktiivi 2003/87/EÜ III lisaga hõlmatud sektorites;

67)

„tarbimisse lubatud kütuse kogus“ – andmed direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis af määratletud ja tarbimisse lubatud kütuse koguse kohta, mida väljendatakse energiana teradžaulides, massina tonnides või mahuna normaalkuupmeetrites või ekvivalendina liitrites, kui see on asjakohane, enne kohaldamisalakoefitsiendi kohaldamist;

68)

„ühikuteisendustegur“ – tegur, millega teisendatakse ühik, milles tarbimisse lubatud kütuse koguseid väljendatakse, kogusteks, mida väljendatakse energiana teradžaulides, massina tonnides või mahuna normaalkuupmeetrites või ekvivalendina liitrites, kui see on asjakohane, ning mis hõlmab kõiki asjakohaseid tegureid, nagu tihedus, alumine kütteväärtus või (gaaside puhul) ülemise kütteväärtuse teisendamine alumiseks kütteväärtuseks;

69)	„lõpptarbija“ – käesoleva määruse kohaldamisel füüsiline või juriidiline isik, kes on direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis af määratletud kütuse lõppkasutaja ja kelle aastane kütusekulu ei ületa 1 tonni CO2;

70)

„tarbimisse lubatud“ – käesoleva määruse kohaldamisel hetk, mil direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis af määratletud kütuse aktsiis muutub sissenõutavaks vastavalt nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 (*1) artikli 6 lõigetele 2 ja 3 või vajaduse korral vastavalt nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ (*2) artikli 21 lõikele 5, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on kasutanud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punkti ae alapunktiga iv ette nähtud paindlikkust, millisel juhul see hetk, mille liikmesriik on määranud hetkeks, mil tekivad kõnealuse direktiivi IVa peatüki kohased kohustused.

(*1) Nõukogu 19. detsembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (ELT L 58, 27.2.2020, lk 4)."

(*2) Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).“ "

3)	Artikli 15 lõike 4 punkt b jäetakse välja.

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui käitaja või õhusõiduki käitaja väidab, et konkreetse seiremeetodi kohaldamine tekitaks põhjendamatuid kulusid, siis hindab pädev asutus, kas kulud on põhjendamatud, võttes arvesse käitaja põhjendusi.

Pädev asutus peab kulusid põhjendamatuks, kui prognoositud kulud ületavad saadavat kasu. Selleks arvutatakse kasu, korrutades parandusteguri võrdlushinnaga 80 eurot lubatud heitkoguse ühiku kohta, ning kuludes võetakse arvesse asjakohast amortisatsiooniaega, mis põhineb seadmete majanduslikul elueal.“

;

b)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Käitise seiremeetodite parandamisega seotud meetmeid ei peeta põhjendamatuid kulusid tekitavateks kuni kogusummani 4 000 eurot aruandeperioodi kohta. Väikeste heitkogustega käitiste puhul on läviväärtus 1 000 eurot aruandeperioodi kohta.“

Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

lisatakse lõige 2a:

„2a. Kui käitaja kasutab massibilanssi kooskõlas artikliga 25 ja sisendmaterjalina või kütusena kasutatakse artikli 38 lõike 5 kriteeriumidele vastavat biomassi ning toodang sisaldab süsinikku, esitab käitaja pädevale asutusele andmed toodangu süsinikusisalduse biomassiosa kohta. Käitaja tõendab sellega, et kasutatava seiremeetodiga ei alahinnata süstemaatiliselt käitise koguheidet ning et sellise süsiniku kogumass, mis vastab kogu asjakohases toodangus sisalduva süsiniku biomassiosale, ei ületa sisendmaterjalides ja kütustes sisalduva süsiniku biomassiosade kogumassi.

Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse sisendina kasutatava maagaasi biogaasiosa suhtes käesoleva artikli lõikeid 3 ja 4.“

;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 ning artiklist 30, välja arvatud artikli 43 lõike 4 kohaldamisel, ei kasuta käitaja käesoleva artikli lõike 2 kohaseid analüüse ega hindamismeetodeid sellise gaasivõrgust saadud maagaasi biomassiosa määramiseks, millele on lisatud biogaasi.

Käitaja võib kindlaks määrata, et teatav kogus gaasivõrgust pärit maagaasi on biogaas, kasutades lõikes 4 sätestatud metoodikat.“

Artikli 43 lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:

„Kui käitaja pakutud meetod hõlmab pidevat proovivõtmist suitsugaasivoost ja käitis tarbib maagaasi võrgust, arvab käitaja mõõdetud CO2 koguheitest maha maagaasis sisalduvast biogaasist pärineva CO2 koguse. Maagaasi biomassiosa määratakse kooskõlas artiklitega 32–35.“

Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 2 esimesele lõigule lisatakse järgmine lause: „Oma-CO2 biomassiosa määramiseks kooskõlas artikliga 39 tagab ülekandva käitise käitaja, et valitud seiremeetod ei alahinda süstemaatiliselt ülekandva käitise koguheidet.“;

b)	lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: „3. Käitajad võivad määrata käitisest üle kantavad oma-CO2 kogused nii ülekandva kui ka vastuvõtva käitise juures. Sel juhul on vastavalt ülekantud ja vastuvõetud oma-CO2 kogused ning vastav biomassiosa identsed.“

8)	IV peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „LENNUNDUSE HEITKOGUSTE SEIRE“.

9)	Artikli 51 lõige 2 jäetakse välja.

10)	Artikli 52 lõige 2 jäetakse välja.

11)

Artiklit 53 muudetakse järgmiselt:

lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1603 (*3) artikli 7 kohase aruandluse eesmärgil määrab ja esitab õhusõiduki käitaja memokirjena CO2 heitkoguse, mis saadakse iga kütuse aastase tarbe ja esmase heitekoefitsiendi korrutamisel.

(*3) Komisjoni 18. juuli 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1603, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ meetmete osas, mille Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon on võtnud seoses lennunduse heitkoguste seire, aruandluse ja tõendamisega üleilmse turupõhise meetme rakendamise eesmärgil (ELT L 250, 30.9.2019, lk 10).“;"

b)	lõikes 6 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik: „Õhusõiduki käitajad kasutavad esmase heitekoefitsiendina III lisa tabelis 1 esitatud standardheitekoefitsiente.“

12)

Artiklit 54 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Segakütuste puhul võib õhusõiduki käitaja eeldada biokütuse puudumist ja kohaldada fossiilse osa standardväärtusena 100 % või määrata biokütuse osa vastavalt lõikele 2 või 3. Õhusõiduki käitaja võib teatada ka puhastest biokütustest, mille puhul biomassiosa on 100 %.“

;

lõikesse 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Lisaks esitab õhusõiduki käitaja pädevale asutusele tõendid selle kohta, et biokütus on seostatud lennuga, mis järgneb vahetult lennuki tankimisele asjaomase lennu jaoks.

Kui toimub mitu järjestikust lendu, mille vahel kütust ei tangita, jaotab õhusõiduki käitaja biokütuse koguse ja omistab selle nendele lendudele proportsionaalselt nende lendude heitkogustega, mis on arvutatud esmase heitekoefitsiendiga.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui ostetud biokütusepartiisid ei toimetata füüsiliselt konkreetse õhusõiduki juurde, ei kasuta õhusõiduki käitaja kasutatud kütuste biomassiosa määramiseks analüüse.

Kui biokütust ei saa lennuväljal konkreetse lennuga füüsiliselt seostada, seostab õhusõiduki käitaja biokütused oma lendudega, mille puhul tuleb lubatud heitkoguse ühikud tagastada kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikega 3, proportsionaalselt asjaomaselt lennuväljalt väljuvate lendude heitkogustega, mis on arvutatud esmase heitekoefitsiendiga.

Õhusõiduki käitaja võib biomassiosa määramiseks kasutada samaväärse energiasisaldusega biokütuse ostuaruandeid, tingimusel et ta esitab pädevale asutusele tõendid selle kohta, et biokütus toimetati stardilennuvälja tankimissüsteemi aruandeperioodil või kolm kuud enne aruandeperioodi algust või kolm kuud pärast aruandeperioodi lõppu.“

;

lisatakse lõige 3a:

„3a. Käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamisel esitab õhusõiduki käitaja pädevale asutusele tõendid selle kohta, et:

a)	väidetav biokütuse üldkogus ei ületa kõnealuse õhusõiduki käitaja kütuse kogukasutust lendude jaoks, mille puhul tuleb tagastada lubatud heitkoguse ühikud vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikele 3 ja mis väljuvad lennuväljalt, kus biokütus tarnitakse;

b)	biokütuse kogus lendude jaoks, mille puhul tuleb tagastada lubatud heitkoguse ühikud vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikele 3, ei ületa ostetud biokütuse üldkogust, millest on maha arvatud kolmandatele isikutele müüdud biokütuse üldkogus;

c)	lennuväljapaari kaupa koondatud lendudega seostatud biokütuse biomassiosa ei ületa segamise maksimummäära, mida selle, vastavalt tunnustatud rahvusvahelisele standardile sertifitseeritud biokütuse puhul kohaldatakse;

d)	sama biokütuse kogust ei arvestata topelt, eelkõige et ostetud biokütust ei ole väidetavalt kasutatud varasemas aruandes ega kellegi teise poolt ega muus süsteemis.

Esimese lõigu punktide a–c kohaldamisel eeldatakse, et pärast lendu ja enne tankimist paakidesse jäänud kütus on 100 % fossiilkütus.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis d osutatud nõuete täitmise tõendamiseks võib õhusõiduki käitaja kasutada direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 28 lõike 2 kohaselt loodud liidu andmebaasis salvestatud andmeid.“

;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Biokütuse heitekoefitsient võrdub nulliga.

Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse õhusõiduki käitajate poolt biokütuse põletamise suhtes artikli 38 lõiget 5.

Iga segakütuse heitekoefitsient arvutatakse välja ja esitatakse esmase heitekoefitsiendina, mida on korrutatud kütuse fossiilse osaga.“

13)

Lisatakse järgmine artikkel 54a:

„Artikkel 54a

Erisätted nõuetele vastavate lennukikütuste kohta

1. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3c lõike 6 kuuenda lõigu kohaldamiseks kehtestab ärilisel eesmärgil tegutsev õhusõiduki käitaja kirjaliku menetluse ning dokumenteerib, rakendab ja hoiab seda käigus, et seirata allahelikiirusega lendude jaoks kasutatud nõuetele vastavate lennukikütuste koguseid, ning esitab oma aastaheite aruandes eraldi memokirjena nõuetele vastavate lennukikütuste väidetavad kogused.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel tagab õhusõiduki käitaja, et kõik nõuetele vastava lennukikütuse väidetavad kogused on sertifitseeritud kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikliga 30. Õhusõiduki käitaja võib kasutada direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 28 lõike 2 kohaselt loodud liidu andmebaasis salvestatud andmeid.

3. Lennuki segakütuste puhul võib õhusõiduki käitaja eeldada nõuetele vastava lennukikütuse puudumist ja kohaldada fossiilse osa standardväärtusena 100 % või määrata nõuetele vastava osa vastavalt lõikele 4 või 5. Õhusõiduki käitaja võib teatada ka puhtast nõuetele vastavast lennukikütusest, mille puhul nõuetele vastav osa on 100 %.

4. Kui nõuetele vastavad lennukikütused segatakse füüsiliselt fossiilkütustega ja need toimetatakse õhusõiduki juurde füüsiliselt tuvastatavate partiidena, võib õhusõiduki käitaja võtta nõuetele vastava sisalduse hindamisel aluseks ostetud fossiilkütuste ja nõuetele vastavate lennukikütuste massibilansi.

Lisaks esitab õhusõiduki käitaja pädevale asutusele tõendid selle kohta, et nõuetele vastav lennukikütus on seostatud lennuga, mis järgneb vahetult selle kütuse tankimisele.

Kui toimub mitu järjestikust lendu, mille vahel kütust ei tangita, jaotab õhusõiduki käitaja nõuetele vastava lennukikütuse koguse ja omistab selle nendele lendudele proportsionaalselt nende lendude heitkogustega, mis on arvutatud esmase heitekoefitsiendiga.

5. Kui nõutele vastavat lennukikütust ei saa lennuväljal konkreetse lennuga füüsiliselt seostada, seostab õhusõiduki käitaja nõuetele vastavad lennukikütused oma lendudega, mille puhul tuleb lubatud heitkoguse ühikud tagastada kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikega 3, proportsionaalselt asjaomaselt lennuväljalt väljuvate lendude heitkogustega, mis on arvutatud esmase heitekoefitsiendiga.

Õhusõiduki käitaja võib nõuetele vastava osa määramiseks kasutada samaväärse energiasisaldusega nõuetele vastava lennukikütuse ostuaruandeid, tingimusel et ta esitab pädevale asutusele tõendid selle kohta, et nõuetele vastav lennukikütus toimetati stardilennuvälja tankimissüsteemi aruandeperioodil või kolm kuud enne aruandeperioodi algust või kolm kuud pärast aruandeperioodi lõppu.

6. Käesoleva artikli lõigete 4 ja 5 kohaldamisel esitab õhusõiduki käitaja pädevale asutusele tõendid selle kohta, et:

väidetav nõuetele vastava lennukikütuse üldkogus ei ületa kõnealuse õhusõiduki käitaja kütuse kogukasutust lendude jaoks, mille puhul tuleb tagastada lubatud heitkoguse ühikud vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikele 3 ja mis väljuvad lennuväljalt, kus nõuetele vastav lennukikütus tarnitakse;

nõuetele vastava lennukikütuse kogus lendude jaoks, mille puhul tuleb tagastada lubatud heitkoguse ühikud vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikele 3, ei ületa ostetud nõuetele vastava lennukikütuse üldkogust, millest on maha arvatud kolmandatele isikutele müüdud nõuetele vastava lennukikütuse üldkogus;

c)	lennuväljapaari kaupa koondatud lendudega seostatud nõuetele vastava lennukikütuse nõuetele vastav osa ei ületa segamise maksimummäära, mida selle, vastavalt tunnustatud rahvusvahelisele standardile sertifitseeritud nõuetele vastava lennukikütuse puhul kohaldatakse, kui seda kohaldatakse;

d)	sama nõuetele vastava lennukikütuse kogust ei arvestata topelt, eelkõige et ostetud nõuetele vastavat lennukikütust ei ole väidetavalt kasutatud varasemas aruandes ega kellegi teise poolt ega muus süsteemis.

Esimese lõigu punktide a–c kohaldamisel eeldatakse, et pärast lendu ja enne tankimist paakidesse jäänud kütus on 100 % fossiilkütus.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis d osutatud nõuete täitmise tõendamiseks ja vastavalt vajadusele võib õhusõiduki käitaja kasutada direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 28 lõike 2 kohaselt loodud liidu andmebaasis salvestatud andmeid.

7. Kui nõuetele vastava lennukikütuse heitekoefitsient on null, arvutatakse ja esitatakse kõigi lennuki segakütuste heitekoefitsiendid esmase heitekoefitsiendina, mida on korrutatud kütuse fossiilse osaga.“

14)

Artikli 55 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2. Erandina artiklist 53 võivad väikeheitetekitajad hinnata kütusekulu lennujaamapaari vahemaa alusel, kasutades Eurocontroli või muude asjakohaste organisatsioonide vahendeid, kui nende abil saab töödelda kõiki lennuliikluse jaoks olulisi andmeid ja vältida heitkoguste alahindamist.“

15)	Artikkel 57 jäetakse välja.

16)

Artiklit 58 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 teine lõik jäetakse välja;

lõike 2 punktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)	kõik andmevoo osad alates esmastest andmetest kuni aastaheiteni, mis kajastavad andmekäsitlustegevuste järjestust ja omavahelisi suhteid, sealhulgas asjakohased valemid ja andmete koondamise etapid;

d)	iga konkreetse andmekäsitlustegevusega seotud asjakohased töötlemisetapid, sealhulgas heitkoguste määramiseks kasutatud valemid ja andmed;“.

17)

Artiklit 59 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käitaja või õhusõiduki käitaja kehtestab tõhusa kontrollisüsteemi ning dokumenteerib, rakendab ja hoiab seda käigus tagamaks, et andmekäsitluse tulemusel koostatud aastaheite aruanne ei sisalda väärkajastamisi ning on vastavuses seirekava ja käesoleva määrusega.“

;

b)	lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega: „4. Käitaja või õhusõiduki käitaja jälgib kontrollisüsteemi tõhusust, sealhulgas siserevisjonide kaudu ning võttes arvesse tõendaja leide aastaheite aruannete tõendamisel, mida tehakse vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2018/2067.“

18)

Artikli 64 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	asjakohaste parandusmeetmete võtmine, sealhulgas vajaduse korral vigaste andmete parandamine heitearuandes.“

19)

Artiklit 67 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Dokumenteeritud ja arhiveeritud seireandmed peavad võimaldama aastaheite aruannete tõendamist vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2018/2067. Käitaja või õhusõiduki käitaja esitatud andmed, mida säilitatakse pädeva asutuse loodud elektroonilises aruandlus- ja andmehaldussüsteemis, võib arvata käitaja või õhusõiduki käitaja säilitatud andmeteks, kui tal on neile andmetele juurdepääs.“;

b)	lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Käitaja või õhusõiduki käitaja teeb kõnealused dokumendid nõudmisel kättesaadavaks pädevale asutusele ning tõendajale, kes tõendab heitearuannet kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2018/2067.“

20)

Artiklit 68 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 jäetakse välja;

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Aastaheite aruanded sisaldavad vähemalt X lisas loetletud teavet.“ ;

lisatakse järgmine lõige:

„4. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. aprilliks iga direktiivi 2003/87/EÜ I lisa kohase olmejäätmete põletamisega tegeleva käitise tõendatud aastaheite aruande.

Kui pädev asutus on tõendatud heitkoguseid parandanud pärast iga aasta 30. aprilli, teatavad liikmesriigid sellest parandusest komisjonile põhjendamatu viivituseta.“

21)

Artikli 69 lõike 1 punkte a–c muudetakse järgmiselt:

„a)	A-kategooria käitise puhul 30. juuniks iga viie aasta tagant;

b)	B-kategooria käitise puhul 30. juuniks iga kolme aasta tagant;

c)	C-kategooria käitise puhul 30. juuniks iga kahe aasta tagant.“

22)

Artiklit 72 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 teine lõik jäetakse välja;

b)	lõige 3 jäetakse välja.

23)	Artikli 74 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriik võib nõuda käitajalt või õhusõiduki käitajalt seirekavade ja seirekava muudatuste, aastaheite aruannete, tõendamisaruannete ja parandusaruannete esitamisel elektrooniliste vormide või konkreetsete failivormingute kasutamist.“

24)

Lisatakse VIIa ja VIIb peatükk:

„VIIa PEATÜKK

REGULEERITUD ÜKSUSTE HEITKOGUSTE SEIRE

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 75a

Üldpõhimõtted

Käesoleva määruse artikleid 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 10 kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatükiga hõlmatud heitkoguste, reguleeritud üksuste ja lubatud heitkoguse ühikute suhtes. Selleks

a)	käsitatakse kõiki viiteid käitajale ja õhusõiduki käitajale viidetena reguleeritud üksusele;

b)	ühtegi viidet protsessiheitele ei kohaldata;

c)	käsitatakse kõiki viiteid lähtevoogudele viidetena kütusevoogudele;

d)	ühtegi viidet heiteallikale ei kohaldata;

e)	käsitatakse kõiki viiteid direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladele viidetena kõnealuse direktiivi III lisas osutatud tegevusaladele;

f)	käsitatakse kõiki viiteid direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 24 viidetena kõnealuse direktiivi artiklile 30j;

g)	käsitatakse kõiki viiteid tegevusandmetele viidetena tarbimisse lubatud kütuse kogustele;

h)	käsitatakse kõiki viiteid arvutusteguritele viidetena arvutusteguritele ja kohaldamisalakoefitsiendile.

Artikkel 75b

Seirekavad

1. Kohaldatakse artiklit 11, artikli 12 lõiget 2, artikleid 13 ja 14, artikli 15 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 16. Selleks

a)	käsitatakse kõiki viiteid käitajale või õhusõiduki käitajale viidetena reguleeritud üksusele;

b)	käsitatakse kõiki viiteid lennutegevusele viidetena reguleeritud üksuse tegevusele.

2. Hiljemalt neli kuud enne seda, kui reguleeritud üksus alustab direktiivi 2003/87/EÜ III lisaga hõlmatud tegevust, esitab ta seirekava pädevale asutusele kinnitamiseks, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on selleks määranud muu tähtaja.

Seirekava sisaldab üksikasjalikku, täielikku ja läbipaistvat dokumentatsiooni konkreetse reguleeritud üksuse seiremeetodite kohta ning vähemalt I lisas sätestatud elemente.

Koos seirekavaga esitab reguleeritud üksus riskihindamise tulemused, mis tõendavad, et kavandatud kontrollimeetmed ja kontrollimeetmete menetlused on vastavuses kindlakstehtud omariskide ja kontrolliriskidega.

3. Kooskõlas artikliga 15 on reguleeritud üksuse seirekava olulised muudatused muu hulgas järgmised:

a)	reguleeritud üksuse kategooria muutused, kui need nõuavad seiremeetodite muutmist või toovad kaasa kohaldatava olulisustaseme muutmise vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/2067 artiklile 23;

b)	olenemata artiklist 75n, muutused seoses sellega, kas reguleeritud üksust peetakse väikeste heitkogustega reguleeritud üksuseks;

c)	kohaldatava määramistasandi muutus;

d)	uute kütusevoogude lisamine;

e)	kütusevoogude kategoriseerimise muutus, mis tähendab suurte ja minimaalsete kütusevoogude vahetumist, kui selline muutus nõuab seiremeetodite muutmist;

f)	arvutusteguri standardväärtuse muutus, kui nimetatud väärtus tuleb sätestada seirekavas;

g)	kohaldamisalakoefitsiendi standardväärtuse muutus;

h)	uute proovivõtmise, analüüsimise või kalibreerimisega seotud menetluste kasutuselevõtt või olemasolevate meetodite muutmine, kui see mõjutab otseselt heiteandmete täpsust.

Artikkel 75c

Tehniline teostatavus

Kui reguleeritud üksus väidab, et konkreetse seiremeetodi kohaldamine ei ole tehniliselt teostatav, siis hindab pädev asutus tehnilist teostatavust, võttes arvesse reguleeritud üksuse põhjendust. Kõnealune põhjendus tugineb sellele, kas reguleeritud üksusel on tehnilised ressursid, mis võimaldavad vastata kavandatud süsteemi vajadustele või nõudele, mida on võimalik nõutud aja jooksul käesoleva määruse eesmärgil rakendada. Kõnealused tehnilised ressursid hõlmavad nõutud tehnika ja tehnoloogia kättesaadavust.

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30f lõike 4 kohase varasemate, 2024. aasta heitkoguste seire ja aruandluse puhul võivad liikmesriigid vabastada reguleeritud üksused põhjenduste esitamisest selle kohta, miks konkreetne seiremeetod ei ole tehniliselt teostatav.

Artikkel 75d

Põhjendamatud kulud

1. Kui reguleeritud üksus väidab, et konkreetse seiremeetodi kohaldamine tekitaks põhjendamatuid kulusid, siis hindab pädev asutus, kas kulud on põhjendamatud, võttes arvesse reguleeritud üksuse põhjendusi.

Pädev asutus peab kulusid põhjendamatuks, kui prognoositud kulud ületavad saadavat kasu. Selleks arvutatakse kasu, korrutades parandusteguri võrdlushinnaga 60 eurot lubatud heitkoguse ühiku kohta. Kuludes võetakse arvesse asjakohast amortisatsiooniaega, mis põhineb seadmete majanduslikul elueal.

2. Olenemata lõikest 1 kaalub reguleeritud üksus kulusid, mida põhjustab konkreetse seiremeetodi kohaldamine tarbimisse lubatud kütusevoogude tarbijatele, sealhulgas lõpptarbijatele. Käesoleva lõigu kohaldamisel võib reguleeritud üksus kasutada kulude konservatiivseid hinnanguid.

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30f lõike 4 kohase varasemate, 2024. aasta heitkoguste seire ja aruandluse puhul võivad liikmesriigid vabastada reguleeritud üksused põhjenduste esitamisest selle kohta, et konkreetne seiremeetod tekitaks põhjendamatuid kulusid.

3. Kui pädev asutus hindab kulude põhjendamatust seoses reguleeritud üksuse poolt tarbimisse lubatud kütuse kogustele kohaldatava määramistasandi valikuga, määrab ta lõikes 1 osutatud parandusteguri kindlaks nii, et olemasoleva saavutatud mõõtemääramatuse ja parandamisega saavutatava määramistasandi mõõtemääramatuse läviväärtuse vahe korrutatakse kütusevoo kolme viimase aasta keskmise aastaheitega.

Kui kütusevoo kolme viimase aasta keskmise aastaheite andmed puuduvad, esitab reguleeritud üksus keskmise aastaheite konservatiivse hinnangu, mille hulka ei ole arvestatud biomassist pärinevat CO2. Seadusega ettenähtud riikliku metroloogilise kontrolli all olevate mõõtevahendite puhul võib olemasoleva saavutatud mõõtemääramatuse asendada asjakohastes siseriiklikes õigusaktides kinnitatud kasutamisel lubatud piirveaga.

Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse artikli 38 lõiget 5, tingimusel et reguleeritud üksusele on kättesaadav asjakohane teave põletamiseks kasutatavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide kohta.

4. Kui pädev asutus hindab kulude põhjendamatust seoses määramistasandite valikuga reguleeritud üksuse kohaldamisalakoefitsiendi määramiseks ning seoses meetmetega, mis parandavad teatatud heitkoguste andmete kvaliteeti, kuid millel ei ole otsest mõju tarbimisse lubatud kütuseid käsitlevate andmete täpsusele, kasutab pädev asutus parandustegurina 1 % asjaomaste kütusevoogude kolme viimase aruandeperioodi keskmisest aastaheitest. Meetmed, mis parandavad heitkoguste andmete kvaliteeti, kuid millel ei ole otsest mõju tarbimisse lubatud kütuseid käsitlevate andmete täpsusele, võivad hõlmata järgmist:

a)	arvutustegurite määramisel üleminek standardväärtustelt analüüsidele;

b)	analüüside arvu suurendamine kütusevoo kohta;

kui konkreetne mõõteülesanne ei ole seadusega ettenähtud riikliku metroloogilise kontrolliga hõlmatud, siis mõõtevahendite asendamine vahenditega, mis vastavad liikmesriigi asjakohastele seadusega ettenähtud metroloogilise kontrolli nõuetele samalaadsetes rakendustes, või mõõtevahenditega, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/31/EL (*4) või 2014/32/EL alusel kehtestatud riiklike eeskirjadega;

d)	mõõtevahendite kalibreerimis- ja hooldusvälpade lühendamine;

e)	andmekäsitluse ja kontrollimeetmete parandamine, mis vähendab olulisel määral oma- või kontrolliriski;

f)	reguleeritud üksuste üleminek kohaldamisalakoefitsiendi täpsemale kindlakstegemisele.

5. Reguleeritud üksuse seiremeetodite parandamisega seotud meetmeid ei peeta põhjendamatuid kulusid tekitavateks kuni kogusummani 4 000 eurot aruandeperioodi kohta. Väikeste heitkogustega reguleeritud üksuste puhul on läviväärtus 1 000 eurot aruandeperioodi kohta.

Artikkel 75e

Reguleeritud üksuste ja kütusevoogude kategoriseerimine

1. Heitkoguste seireks ja seotud arvutustegurite määramistasandite miinimumnõuete kindlaksmääramiseks teeb iga reguleeritud üksus lõike 2 kohaselt kindlaks oma kategooria ja kui see on asjakohane, siis lõike 3 kohaselt iga kütusevoo kategooria.

2. Reguleeritud üksus liigitab end ühte järgmistest kategooriatest:

a)	A-kategooria üksus, kui ajavahemikul 2027–2030 on aruandeperioodile eelneva kahe aasta keskmine tõendatud aastaheide biomassist pärinevat CO2 arvestamata kuni 50 000 tonni CO2(e);

b)	B-kategooria üksus, kui ajavahemikul 2027–2030 on aruandeperioodile eelneva kahe aasta keskmine tõendatud aastaheide biomassist pärinevat CO2 arvestamata üle 50 000 tonni CO2(e).

Alates 2031. aastast määratakse esimese lõigu punktides a ja b osutatud A- ja B-kategooria üksused kindlaks käimasolevale kauplemisperioodile vahetult eelneva kauplemisperioodi keskmise tõendatud aastaheite alusel.

Erandina artikli 14 lõikest 2 võib pädev asutus lubada reguleeritud üksusel jätta seirekava muutmata, kui esimeses lõigus osutatud reguleeritud üksuse klassifitseerimise läviväärtus on tõendatud heitkoguste põhjal ületatud, kuid reguleeritud üksus tõendab pädevale asutusele veenvalt, et seda läviväärtust ei ole juba viie eelmise aruandeperioodi jooksul ületatud ega ületata järgmistel aruandeperioodidel.

3. Reguleeritud üksus liigitab iga kütusevoo ühte järgmistest kategooriatest:

a)	minimaalsed kütusevood, kui reguleeritud üksuse valitud kütusevoogude arvele kokku langeb vähem kui 1 000 tonni fossiilset CO2 aastas;

b)	suured kütusevood, mis ei kuulu punktis a viidatud kategooriasse.

Erandina artikli 14 lõikest 2 võib pädev asutus lubada reguleeritud üksusel jätta seirekava muutmata, kui esimeses lõigus osutatud läviväärtus kütusevoo klassifitseerimiseks minimaalseks kütusevooks on tõendatud heitkoguste põhjal ületatud, kuid reguleeritud üksus tõendab pädevale asutusele veenvalt, et seda läviväärtust ei ole juba viie eelmise aruandeperioodi jooksul ületatud ega ületata järgmistel aruandeperioodidel.

4. Kui lõikes 2 osutatud reguleeritud üksuse kategooria kindlaksmääramiseks kasutatav keskmine tõendatud aastaheide ei ole saadaval või ei ole enam lõike 2 kohaldamisel representatiivne, kasutab reguleeritud üksus oma kategooria kindlaksmääramiseks keskmise aastaheite konservatiivset hinnangut võtmata arvesse biomassist pärinevat CO2.

5. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artikli 38 lõiget 5.

Artikkel 75f

Seiremeetod

Iga reguleeritud üksus määrab direktiivi 2003/87/EÜ III lisas osutatud tegevustest tuleneva CO2 aastaheite, korrutades iga kütusevoo puhul tarbimisse lubatud kütuse koguse vastava ühikuteisendusteguriga, vastava kohaldamisalakoefitsiendiga ja vastava heitekoefitsiendiga.

Heitekoefitsienti väljendatakse ühikuga tonni CO2 teradžauli kohta (t CO2/TJ) kooskõlas ühikuteisendusteguri kasutamisega.

Pädev asutus võib lubada kasutada kütuste jaoks heitekoefitsiente, mis on väljendatud kujul t CO2/t või t CO2/Nm3. Sellisel juhul korrutab reguleeritud üksus tarbimisse lubatud kütuse koguse, mis on väljendatud tonnides või normaalkuupmeetrites, vastava kohaldamisalakoefitsiendiga ja vastava heitekoefitsiendiga.

Artikkel 75g

Seiremeetodi ajutised muudatused

1. Kui pädeva asutuse kinnitatud seirekava kohaldamine ei ole tehnilistel põhjustel ajutiselt teostatav, siis kohaldab asjaomane reguleeritud üksus kõrgeimat võimalikku määramistasandit või kui määramistasandi kohaldamine ei ole saavutatav, siis konservatiivset määramistasandita meetodit, välja arvatud kohaldamisalakoefitsiendi puhul, kuni seirekavas heaks kiidetud määramistasandi kohaldamise tingimused on taastatud.

Reguleeritud üksus võtab kõik tarvilikud meetmed pädeva asutuse kinnitatud seirekava kohaldamise kiireks jätkamiseks.

2. Asjaomane reguleeritud üksus teavitab pädevat asutust viivitamata lõikes 1 viidatud ajutistest muudatustest seiremeetodites, esitades

a)	pädeva asutuse kinnitatud seirekavast kõrvalekaldumise põhjused;

b)	üksikasjalikult vahepealse seiremeetodi, mida reguleeritud üksus kasutab heitkoguste määramiseks seni, kuni on taastatud pädeva asutuse kinnitatud seirekava kohaldamiseks sobivad tingimused;

c)	meetmed, mida reguleeritud üksus võtab pädeva asutuse kinnitatud seirekava kohaldamiseks sobivate tingimuste taastamiseks;

d)	eeldatava aja, mil pädeva asutuse kinnitatud seirekava kohaldamine jätkub.

2. JAGU

Arvutuspõhine meetod

1. alajagu

Üldine

Artikkel 75h

Tarbimisse lubatud kütuse koguste ja arvutustegurite suhtes kohaldatavad määramistasandid

1. Kui reguleeritud üksus määrab suurte kütusevoogude jaoks kindlaks asjakohased määramistasandid, et saaks määrata tarbimisse lubatud kütuse kogused ja iga arvutusteguri, kohaldab ta järgmist:

a)	vähemalt V lisas loetletud määramistasandid, kui tegemist on A-kategooria üksusega või kui on tarvis arvutustegurit sellise kütusevoo jaoks, mis on kaubanduslik standardkütus;

b)	IIa lisas kindlaksmääratud kõrgeim määramistasand muudel kui punktis a kirjeldatud juhtudel.

Suurte kütusevoogude tarbimisse lubatud kütuse koguste ja arvutustegurite puhul võib reguleeritud üksus siiski kohaldada kuni kahe taseme võrra madalamat määramistasandit kui esimeses lõigus viidatud tasandid, aga vähemalt 1. määramistasandit, kui ta tõendab pädevale asutusele veenvalt, et esimese lõigu kohaselt nõutav määramistasand või asjakohasel juhul järgmine kõrgeim määramistasand ei ole tehniliselt teostatav või tekitab põhjendamatuid kulusid.

2. Minimaalsete kütusevoogude puhul võib reguleeritud üksus määrata tarbimisse lubatud kütuse kogused ja iga arvutusteguri konservatiivse hinnangu, mitte määramistasandite alusel, kui kindlaksmääratud määramistasand ei ole saavutatav ilma lisapingutuseta.

Esimeses lõigus osutatud kütusevoogude puhul võib reguleeritud üksus määrata tarbimisse lubatud kütuse kogused arvete või ostuaruannete alusel, kui kindlaksmääratud määramistasand ei ole saavutatav ilma lisapingutuseta.

3. Kui pädev asutus on kütuste puhul lubanud kasutada ühikutes t CO2/t või t CO2/Nm3 väljendatud heitekoefitsiente, siis võib ühikuteisendusteguri seiramiseks kasutada määramistasandite asemel konservatiivset hinnangut, kui kindlaksmääratud määramistasand ei ole saavutatav ilma lisapingutuseta.

Artikkel 75i

Kohaldamisalakoefitsiendi suhtes kohaldatavad määramistasandid

1. Kui reguleeritud üksus määrab kütusevoogude jaoks kindlaks asjakohased määramistasandid, et saaks määrata kohaldamisalakoefitsiendi, kohaldab ta IIa lisas kindlaksmääratud kõrgeimat määramistasandit.

Reguleeritud üksus võib siiski kohaldada ühe taseme võrra madalamat määramistasandit kui esimeses lõigus viidatud tasand, kui ta tõendab pädevale asutusele veenvalt, et esimese lõigu kohaselt nõutav määramistasand ei ole tehniliselt teostatav või tekitab põhjendamatuid kulusid või et artikli 75l lõike 2 punktides a–d loetletud meetodid ei ole kättesaadavad.

Kui teine lõik ei ole kohaldatav, võib reguleeritud üksus kohaldada kahe taseme võrra madalamat määramistasandit kui esimeses lõigus viidatud tasand, aga vähemalt 1. määramistasandit, kui ta tõendab pädevale asutusele veenvalt, et esimese lõigu kohaselt nõutav määramistasand ei ole tehniliselt teostatav või tekitab põhjendamatuid kulusid või et mõõtemääramatuse lihtsustatud hindamise põhjal võimaldavad madalamate määramistasandite puhul kehtestatud meetodid täpsemalt kindlaks teha, kas kütust kasutatakse põletamiseks direktiivi 2003/87/EÜ III lisaga hõlmatud sektorites.

Kui reguleeritud üksus kasutab kütusevoo puhul rohkem kui üht artikli 75l lõigetes 2, 3 ja 4 loetletud meetodit, peab ta tõendama, et käesoleva lõike tingimused on täidetud, ainult seoses tarbimisse lubatud kütuse koguse selle osaga, mille puhul taotletakse madalama määramistasandi meetodi kasutamist.

2. Minimaalsete kütusevoogude puhul ei pea reguleeritud üksus tõendama, et lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, kui kindlaksmääratud määramistasand ei ole saavutatav ilma lisapingutuseta.

2. alajagu

Tarbimisse lubatud kütuse kogused

Artikkel 75j

Tarbimisse lubatud kütuse koguste määramine

1. Reguleeritud üksus määrab kütusevoo tarbimisse lubatud kütuse kogused ühel järgmistest viisidest:

juhul kui hõlmatud reguleeritud üksused vastavad üksustele, millel on aruandluskohustus vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, millega võetakse üle direktiivid 2003/96/EÜ ja (EL) 2020/262, ja hõlmatud kütusevood vastavad energiatoodetele, mille suhtes kohaldatakse kõnealuseid siseriiklikke õigusakte, siis selliste mõõtmismeetodite alusel, mida kasutatakse kõnealuste õigusaktide kohaldamisel, kui need meetodid põhinevad riiklikul metroloogilisel kontrollil;

b)	kütusevoogude tarbimisse lubamise punktis mõõdetud koguste summeerimise alusel;

c)	kütusevoogude tarbimisse lubamise punktis tehtava pideva mõõtmise alusel.

Pädevad asutused võivad siiski nõuda, et reguleeritud üksused kasutaksid asjakohasel juhul ainult esimese lõigu punktis a osutatud meetodit.

2. Juhul kui tarbimisse lubatud kütuse koguste määramine kogu kalendriaasta kohta ei ole tehniliselt teostatav või tekitaks põhjendamatuid kulusid, siis võib reguleeritud üksus pädeva asutuse nõusolekul valida järgmise kõige enam sobiva päeva, et üht seireaastat järgmisest aastast eraldada ning seda vastavalt nõutavale kalendriaastale kohandada. Kõrvalekalded ühe või mitme kütusevoo osas dokumenteeritakse seirekavas, need registreeritakse arusaadavalt, need moodustavad kalendriaasta kontrollväärtuse aluse ja neid võetakse järgmise aasta puhul samal viisil arvesse. Komisjon võib esitada asjakohased suunised.

Tarbimisse lubatud kütuse koguste määramisel kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 punktidega b ja c kohaldatakse artikleid 28 ja 29, välja arvatud artikli 28 lõike 2 teise lõigu teist lauset ja kolmandat lõiku. Sel eesmärgil käsitatakse kõiki viiteid käitajale või käitisele viidetena reguleeritud üksusele.

Reguleeritud üksus võib mõõtemääramatuse hindamist lihtsustada, võttes eelduseks, et kasutuses olevale mõõtevahendile kehtestatud lubatud piirvigasid võetakse kui mõõtemääramatust kogu aruandeperioodi vältel, nagu on sätestatud IIa lisas esitatud määramistasandite määratluses.

3. Kui kasutatakse käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud meetodit, võib reguleeritud üksus erandina artiklist 75h määrata tarbimisse lubatud kütuse kogused määramistasandeid kasutamata. Pädevad asutused esitavad komisjonile 30. juuniks 2026 aruande kõnealuses punktis osutatud meetodi praktilise kohaldamise ja mõõtemääramatuse tasemete kohta.

3. alajagu

Arvutustegurid

Artikkel 75k

Arvutustegurite määramine

1. Kohaldatakse artiklit 30, artikli 31 lõikeid 1, 2 ja 3 ning artikleid 32, 33, 34, ja 35. Selleks

a)	käsitatakse kõiki viiteid käitajale viidetena reguleeritud üksusele;

b)	käsitatakse kõiki viiteid tegevusandmetele viidetena tarbimisse lubatud kütuse kogustele;

c)	käsitatakse kõiki viiteid kütustele või materjalidele viidetena direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis af määratletud kütustele;

d)	käsitatakse kõiki viiteid II lisale viidetena IIa lisale.

2. Pädev asutus võib nõuda, et reguleeritud üksus määraks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis af määratletud kütuste ühikuteisendusteguri ja heitekoefitsiendi, kasutades samu määramistasandeid, mida nõutakse kaubanduslike standardkütuste puhul, tingimusel et riiklikul või piirkondlikul tasandil on mis tahes järgmise parameetri 95 % usaldusvahemik:

a)	alla 2 % alumise kütteväärtuse puhul;

b)	alla 2 % heitekoefitsiendi puhul, kui tarbimisse lubatud kütuse kogused on väljendatud energiasisaldusena.

Enne kõnealuse erandi kohaldamist esitab pädev asutus komisjonile heakskiitmiseks kokkuvõtte meetodist ja andmeallikatest, mida kasutati selleks, et teha kindlaks, kas üks neist tingimustest on viimasel kolmel aastal täidetud, ning tagada, et kasutatud väärtused on kooskõlas käitajate poolt vastaval riiklikul või piirkondlikul tasandil kasutatavate keskmiste väärtustega. Pädev asutus võib selliseid tõendeid koguda või nõuda. Vähemalt iga kolme aasta järel vaatab pädev asutus kasutatud väärtused läbi ja teavitab komisjoni olulistest muutustest, võttes arvesse käitajate poolt vastaval riiklikul või piirkondlikul tasandil kasutatavate väärtuste keskmist.

Komisjon võib korrapäraselt hinnata käesoleva sätte asjakohasust ja vaadata läbi käesolevas lõikes sätestatud tingimused, võttes arvesse kütuseturu arengut ja Euroopa standardimisprotsesse.

Artikkel 75l

Kohaldamisalakoefitsiendi määramine

1. Kui kütusevoo tarbimisse lubatud kütuse koguseid kasutatakse üksnes põletamiseks direktiivi 2003/87/EÜ III lisaga hõlmatud sektorites, määratakse kohaldamisalakoefitsiendiks 1.

Kui kütusevoo tarbimisse lubatud kütuse koguseid kasutatakse üksnes põletamiseks direktiivi 2003/87/EÜ II ja III peatükiga hõlmatud sektorites, välja arvatud kõnealuse direktiivi artikli 27a alusel välja arvatud käitised, määratakse kohaldamisalakoefitsiendiks null, tingimusel et reguleeritud üksus tõendab, et välditi direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30f lõikes 5 osutatud topeltarvestust.

Reguleeritud üksus määrab iga kütusevoo jaoks kohaldamisalakoefitsiendi, kasutades kas lõikes 2 osutatud meetodeid, või standardväärtust kooskõlas lõikega 3, olenevalt kohaldatavast määramistasandist.

2. Reguleeritud üksus määrab kohaldamisalakoefitsiendi ühe või mitme järgmise meetodi alusel kooskõlas kohaldatava määramistasandi nõuetega, mis on sätestatud käesoleva määruse IIa lisas:

a)	meetodid, mis põhinevad kütusevoogude füüsilisel eristamisel, sealhulgas meetodid, mis põhinevad geograafilise piirkonna eristamisel või eraldi mõõtevahendite kasutamisel;

b)	kütuste keemilistel omadustel põhinevad meetodid, mis võimaldavad reguleeritud üksustel tõendada, et asjaomast kütust saab õiguslikel, tehnilistel või majanduslikel põhjustel kasutada põletamiseks ainult konkreetsetes sektorites;

c)	erimärgistusaine kasutamine kooskõlas nõukogu direktiiviga 95/60/EÜ (*5);

d)	artikli 68 lõikes 1 osutatud tõendatud aastaheite aruande kasutamine;

e)	jälgitavate lepingupõhiste kokkulepete ja arvete ahel (järelevalveahel), mis esindab kogu tarneahelat reguleeritud üksusest tarbijateni, sealhulgas lõpptarbijateni;

f)	kütuste riiklike märgistus- või värvainete kasutamine vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

kaudsed meetodid, mis võimaldavad täpselt eristada kütuste lõppkasutusi nende tarbimisse lubamise ajal, näiteks sektoripõhised tarbimisprofiilid, tarbijate kütusetarbimise taseme tüüpilised mahuvahemikud ja näiteks gaasiliste kütuste rõhutasemed, tingimusel et pädev asutus on asjaomase meetodi kasutamise heaks kiitnud. Komisjon võib esitada suunised kasutatavate kaudsete meetodite kohta.

3. Kui sõltuvalt nõutud määramistasanditest ei ole lõikes 2 loetletud meetodite kasutamine tehniliselt teostatav või tekitaks põhjendamatuid kulusid, võib reguleeritud üksus kasutada standardväärtust 1.

4. Erandina lõikest 3 võib reguleeritud üksus kasutada 1-st väiksemat standardväärtust, tingimusel et

a)	heitkoguste teatamisel aruandeaastate 2024–2026 kohta tõendab reguleeritud üksus pädevale asutusele veenvalt, et 1-st väiksemate standardväärtuste kasutamine võimaldab heitkoguseid täpsemini määrata, või

heitkoguste teatamisel aruandeaastate kohta alates 1. jaanuarist 2027 tõendab reguleeritud üksus pädevale asutusele veenvalt, et 1-st väiksemate standardväärtuste kasutamine võimaldab heitkoguseid täpsemini määrata ja et vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

i)	kütusevoog on minimaalne kütusevoog;

ii)	kütusevoo standardväärtus ei ole direktiivi 2003/87/EÜ III lisaga hõlmatud sektorite kütusekasutuste puhul väiksem kui 0,95 ega kõnealuse lisaga hõlmamata sektorite kütusekasutuste puhul suurem kui 0,05.

5. Kui reguleeritud üksus kasutab kütusevoo puhul rohkem kui üht lõigetes 2, 3 ja 4 loetletud meetodit, määrab ta kohaldamisalakoefitsiendi iga meetodi kasutamisega saadud kohaldamisalakoefitsientide kaalutud keskmisena. Iga kasutatud meetodi puhul esitab reguleeritud üksus teabe meetodi liigi, sellega seotud kohaldamisalakoefitsiendi, tarbimisse lubatud kütuse koguse ning võimalikult üksikasjalikult koodi kohta, mida kasutatakse riiklike kasvuhoonegaaside inventuurisüsteemide ühtses aruandlusvormis (Common Reporting Format, CRF), mille on heaks kiitnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni asjaomased organid (edaspidi „CRF-kood“).

6. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ja artiklist 75i võib liikmesriik nõuda, et reguleeritud üksused kasutaksid konkreetset käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetodit või teatavat liiki kütuse puhul või oma territooriumi teatavas piirkonnas standardväärtust. Standardväärtuste kasutamise riiklikul tasandil peab komisjon heaks kiitma.

Standardväärtuse heakskiitmisel vastavalt esimesele lõigule võtab komisjon arvesse metoodika asjakohasel tasemel ühtlustamist liikmesriikide vahel, tasakaalu täpsuse, haldustõhususe ja tarbijatele kulude ülekandmise mõju vahel ning võimalikku direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatüki kohastest kohustustest kõrvalehoidmise ohtu.

Riikliku kütusevoo mis tahes standardväärtus, mida kasutatakse käesoleva lõike alusel, ei ole direktiivi 2003/87/EÜ III lisaga hõlmatud sektorite kütusekasutuste puhul väiksem kui 0,95 ega kõnealuse lisaga hõlmamata sektorite kütusekasutuste puhul suurem kui 0,05.

7. Reguleeritud üksus esitab kasutatud meetodid või standardväärtused oma seirekavas.

4. alajagu

Biomassi käsitlemine

Artikkel 75m

Biomasskütuse voogude tarbimisse lubamine

1. Kohaldatakse artiklit 38 ja artiklit 39, välja arvatud lõikeid 2 ja 2a. Selleks

a)	käsitatakse kõiki viiteid käitajale viidetena reguleeritud üksusele;

b)	käsitatakse kõiki viiteid tegevusandmetele viidetena tarbimisse lubatud kütuse kogustele;

c)	käsitatakse kõiki viiteid lähtevoogudele viidetena kütusevoogudele;

d)	käsitatakse kõiki viiteid II lisale viidetena IIa lisale;

e)	käsitatakse kõiki viiteid artikli 39 lõikele 2 viidetena käesoleva artikli lõikele 3.

2. Kui kohaldatakse artikli 38 lõiget 5, võetakse arvesse direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 1 neljanda lõigu kohaseid läviväärtustega seotud erandeid, tingimusel et reguleeritud üksus suudab esitada pädevale asutusele asjakohased tõendid. Komisjon võib anda suuniseid nende läviväärtustega seotud erandite edasiseks kohaldamiseks.

3. Kui nõutava määramistasandi kohaselt peab reguleeritud üksus määrama biomassiosa analüüside abil, teeb ta seda asjakohase standardi ja selles sisalduvate analüütiliste meetodite alusel, tingimusel et pädev asutus on selle standardi ja analüütilise meetodi kasutamise heaks kiitnud.

Kui nõutava määramistasandi kohaselt peab reguleeritud üksus määrama biomassiosa analüüside abil, kuid esimese lõigu kohaldamine ei ole tehniliselt teostatav või tekitaks põhjendamatuid kulusid, esitab reguleeritud üksus pädevale asutusele heakskiitmiseks alternatiivse hindamismeetodi biomassiosa määramiseks.

3. JAGU

Muud sätted

Artikkel 75n

Väikeste heitkogustega reguleeritud üksused

1. Pädev asutus võib pidada reguleeritud üksust väikeste heitkogustega reguleeritud üksuseks, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)	ajavahemikul 2027–2030 oli aruandeperioodile eelneva kahe aasta keskmine tõendatud aastaheide biomassist pärinevat CO2 arvestamata alla 1 000 tonni CO2 aastas;

b)	alates 2031. aastast oli asjaomase reguleeritud üksuse keskmine aastaheide, mis esitati käimasolevale kauplemisperioodile vahetult eelneva kauplemisperioodi tõendatud heitearuannetes, arvestamata biomassist pärinevat CO2 alla 1 000 tonni CO2 aastas;

c)	kui punktis a osutatud keskmine aastaheide ei ole kättesaadav või ei ole enam punkti a kohaldamisel representatiivne, kuid kõnealuse reguleeritud üksuse aastaheide järgmisel viiel aastal on konservatiivse hindamismeetodi alusel ja arvestamata biomassist pärinevat CO2 alla 1 000 tonni CO2(e) aastas.

Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse artikli 38 lõiget 5.

2. Väikeste heitkogustega reguleeritud üksus ei pea esitama artikli 12 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud lisadokumente.

3. Erandina artiklist 75j võib väikeste heitkogustega reguleeritud üksus määrata tarbimisse lubatud kütuse koguse kättesaadavate ja dokumenteeritud ostuaruannete ja laovarude hinnanguliste muutuste alusel.

4. Erandina artiklist 75h võib väikeste heitkogustega reguleeritud üksus kohaldada kõigi kütusevoogude puhul miinimumina 1. määramistasandit tarbimisse lubatud kütuse koguste ja arvutustegurite määramiseks, välja arvatud juhul, kui reguleeritud üksusel on võimalik saavutada suurem täpsus ilma lisapingutusteta.

5. Arvutustegurite määramiseks artikliga 32 kooskõlas tehtud analüüside alusel võib väikeste heitkogustega reguleeritud üksus kasutada ükskõik millist laborit, mis on tehniliselt pädev ja suuteline asjakohaste analüüsiprotseduuride abil andma tehniliselt usaldusväärseid tulemusi ning esitab tõendid artikli 34 lõikes 3 osutatud kvaliteedi tagamise meetmete kohta.

6. Kui väikeste heitkogustega reguleeritud üksus, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud seiret, ületab lõikes 2 osutatud läviväärtust ükskõik millisel kalendriaastal, teavitab see reguleeritud üksus sellest viivitamata pädevat asutust.

Reguleeritud üksus esitab viivitamata pädevale asutusele heakskiitmiseks seirekava olulise muudatuse artikli 15 lõike 3 punkti b tähenduses.

Pädev asutus lubab siiski reguleeritud üksusel jätkata lihtsustatud seiret, kui reguleeritud üksus tõendab pädevale asutusele veenvalt, et lõikes 2 viidatud läviväärtust ei ole viimase viie aruandeperioodi jooksul juba ületatud ning alates järgmisest aruandeperioodist enam ei ületata.

Artikkel 75o

Andmehaldus ja kontroll

Kohaldatakse V peatüki sätteid. Sellega seoses käsitatakse kõiki viiteid käitajale viidetena reguleeritud üksusele.

Artikkel 75p

Aastaheite aruanne

1. Alates 2026. aastast esitab reguleeritud üksus pädevale asutusele iga aasta 30. aprilliks heitearuande, mis hõlmab aruandeperioodi aastaheidet ja on tõendatud kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2018/2067.

2025. aastal esitab reguleeritud üksus pädevale asutusele 30. aprilliks heitearuande, mis hõlmab 2024. aasta aastaheidet. Pädevad asutused tagavad, et aruandes esitatud teave on kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.

Pädevad asutused võivad siiski nõuda, et reguleeritud üksused esitaksid käesolevas lõikes osutatud aastaheite aruande enne 30. aprilli, tingimusel et aruanne esitatakse kõige varem üks kuu pärast artikli 68 lõikes 1 sätestatud tähtaega.

2. Lõikes 1 osutatud aastaheite aruanded sisaldavad vähemalt X lisas loetletud teavet.

Artikkel 75q

Seiremeetodite paranduste kohta aru andmine

1. Iga reguleeritud üksus kontrollib regulaarselt, kas kasutatavat seiremeetodit saab täiustada.

Reguleeritud üksused esitavad vastavalt vajadusele lõikes 2 või 3 nimetatud teavet sisaldava aruande pädevale asutusele kinnitamiseks järgmisteks tähtpäevadeks:

a)	A-kategooria üksuse puhul 31. juuliks iga viie aasta tagant;

b)	B-kategooria üksuse puhul 31. juuliks iga kolme aasta tagant;

c)	iga reguleeritud üksuse puhul, kes kasutab artikli 75l lõigetes 3 ja 4 osutatud kohaldamisalakoefitsiendi standardväärtust, hiljemalt 31. juuliks 2026.

Pädev asutus võib siiski määrata aruande esitamiseks muu kuupäeva, mis ei tohi olla hilisem kui sama aasta 30. september, ning võib koos seirekava või parandusaruandega heaks kiita teise lõigu kohaselt kohaldatava tähtaja pikendamise, kui reguleeritud üksus tõendab pädevale asutusele artikli 75b kohaselt seirekava esitades, kõnealuse artikli kohaselt muudatustest teatades või käesoleva artikli kohaselt parandusaruannet esitades, et põhjendamatute kulude või parandusmeetmete tehnilise teostamatuse põhjused püsivad pikema aja jooksul. Pikendamisel võetakse arvesse nende aastate arvu, mille kohta reguleeritud üksus tõendeid esitab. Parandusaruannete vaheline ajavahemik ei või ületada B-kategooria reguleeritud üksuse puhul nelja aastat ja A-kategooria reguleeritud üksuse puhul viit aastat.

2. Kui reguleeritud üksus ei kohalda suurte kütusevoogude suhtes vähemalt artikli 75h lõike 1 esimese lõigu ja artikli 75i lõike 1 kohaselt nõutavaid määramistasandeid, siis põhjendab reguleeritud üksus, miks nõutavate määramistasandite kohaldamine ei ole tehniliselt teostatav või tekitaks põhjendamatuid kulusid.

Kui siiski leitakse tõendeid, et kõnealuste määramistasanditeni jõudmiseks vajalikud meetmed on muutunud tehniliselt teostatavaks ega tekita enam põhjendamatuid kulusid, siis teatab reguleeritud üksus pädevale asutusele kooskõlas artikliga 75b seirekava asjakohastest muudatustest ning esitab seotud meetmete ja nende võtmise aja ettepanekud.

3. Kui reguleeritud üksus kasutab kohaldamisala standardkoefitsienti, millele on osutatud artikli 75l lõigetes 3 ja 4, esitab reguleeritud üksus põhjenduse selle kohta, miks ühe või mitme suure või minimaalse kütusevoo puhul ei ole tehniliselt teostatav või tekitaks põhjendamatuid kulusid artikli 75l lõikes 2 osutatud mis tahes muu meetodi kasutamine.

Kui siiski leitakse tõendeid, et kõnealuste kütusevoogude puhul on artikli 75l lõikes 2 osutatud mis tahes muu meetodi kasutamine muutunud tehniliselt teostatavaks ega tekita enam põhjendamatuid kulusid, siis teatab reguleeritud üksus pädevale asutusele kooskõlas artikliga 75b seirekava asjakohastest muudatustest ning esitab seotud meetmete ja nende võtmise aja ettepanekud.

4. Kui tõendamisaruandes, mis on koostatud kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2018/2067, mainitakse parandamata mittevastavusi või parandusettepanekuid kooskõlas kõnealuse rakendusmääruse artiklitega 27, 29 ja 30, siis esitab reguleeritud üksus pädevale asutusele heakskiidu saamiseks aruande selle aasta 31. juuliks, mil tõendaja tõendamisaruande esitas. Aruandes kirjeldatakse, kuidas ja millal reguleeritud üksus on tõendaja avastatud mittevastavused parandanud või kavatseb neid parandada ja parandusettepanekuid rakendada.

Pädev asutus võib määrata käesolevas lõikes viidatud aruande esitamiseks muu kuupäeva, mis ei tohi olla hilisem kui sama aasta 30. september. Asjakohasel juhul võidakse kõnealune aruanne kombineerida aruandega, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

Kui parandusettepanekute rakendamine ei täiustaks kasutatavaid seiremeetodeid, siis esitab reguleeritud üksus põhjused, miks see nii on. Kui parandusettepanekute rakendamine tekitaks põhjendamatuid kulusid, esitab reguleeritud üksus tõendid kulude põhjendamatuse kohta.

5. Käesoleva artikli lõiget 4 ei kohaldata, kui reguleeritud üksus on kõik mittevastavused kõrvaldanud ja parandusettepanekud rakendanud ning esitanud enne käesoleva artikli lõike 4 kohaselt määratud tähtaega pädevale asutusele käesoleva määruse artikli 75b kohaselt heakskiitmiseks seirekava asjakohased muudatused.

Artikkel 75r

Heitkoguste määramine pädeva asutuse poolt

1. Pädev asutus annab reguleeritud üksuse heitkogustele konservatiivse hinnangu, võttes arvesse kulude tarbijatele ülekandmise mõju, igas järgmises olukorras:

a)	kui reguleeritud üksus ei ole esitanud tõendatud aastaheite aruannet artiklis 75p sätestatud tähtajaks;

b)	kui artiklis 75p osutatud tõendatud aastaheite aruanne ei ole vastavuses käesoleva määrusega;

c)	kui reguleeritud üksuse aastaheite aruannet ei ole tõendatud kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2018/2067.

2. Kui tõendaja on rakendusmääruse (EL) 2018/2067 kohases tõendamisaruandes maininud väheolulisi väärkajastamisi, mida reguleeritud üksus ei ole enne tõendamisaruande väljaandmist parandanud, siis hindab pädev asutus neid väärkajastamisi ning annab vajaduse korral reguleeritud üksuse heitkogustele konservatiivse hinnangu, võttes arvesse kulude tarbijatele ülekandmise mõju. Pädev asutus teatab reguleeritud üksusele, kas ja milliseid parandusi on aastaheite aruandes vaja teha. Reguleeritud üksus teeb selle teabe tõendajale kättesaadavaks.

3. Liikmesriigid kehtestavad tõhusa teabevahetuse seirekavade kinnitamise eest vastutavate pädevate asutuste ja aastaheite aruannete vastuvõtmise eest vastutavate pädevate asutuste vahel.

Artikkel 75s

Juurdepääs teabele ja andmete ümardamine

Kohaldatakse artiklit 71 ning artikli 72 lõikeid 1 ja 2. Sel eesmärgil käsitatakse kõiki viiteid käitajale ja õhusõiduki käitajale viidetena reguleeritud üksusele.

Artikkel 75t

Järjepidevuse tagamine muude aruannetega

Direktiivi 2003/87/EÜ III lisas loetletud tegevusalade heitkoguste aruandluses

a)	märgistatakse need sektorid, kus direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis af määratletud kütused tarbimisse lubatakse ja põletatakse, CRF-koodidega;

b)	märgistatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis af määratletud kütused CN-koodidega kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, millega võetakse üle direktiivid 2003/96/EÜ ja 2009/30/EÜ, kui see on asjakohane;

kasutab reguleeritud üksus selleks, et tagada kooskõla direktiivide 2003/96/EÜ ja (EL) 2020/262 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide kohase maksualase aruandlusega, oma kontaktandmete esitamisel seirekavas ja heitearuandes asjakohasel juhul ettevõtja registreerimis- ja identifitseerimisnumbrit vastavalt määrusele (EL) nr 952/2013 (*6), aktsiisinumbrit vastavalt määrusele (EL) nr 389/2012 (*7) või riiklikku aktsiisikohustuslase registreerimis- ja identifitseerimisnumbrit, mille on välja andnud asjaomane asutus vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ ülevõtvatele siseriiklikele õigusaktidele.

Artikkel 75u

Infotehnoloogia nõuded

Kohaldatakse VII peatüki sätteid. Sellega seoses käsitatakse kõiki viiteid käitajale ja õhusõiduki käitajale viidetena reguleeritud üksusele.

VIIb PEATÜKK

REGULEERITUD ÜKSUSTE HEITKOGUSTE SEIRET KÄSITLEVAD HORISONTAALSED SÄTTED

Artikkel 75v

Topeltarvestuse vältimine seire ja aruandluse kaudu

1. Liikmesriigid soodustavad tõhusat teabevahetust, mis võimaldab reguleeritud üksustel teha kindlaks tarbimisse lubatud kütuse lõppkasutuse.

2. Iga käitaja esitab koos artikli 68 lõike 1 kohase tõendatud heitearuandega Xa lisa kohase teabe. Liikmesriigid võivad nõuda, et käitajad teeksid Xa lisas loetletud asjakohase teabe asjaomasele reguleeritud üksusele kättesaadavaks enne aruandeaasta 31. märtsi.

3. Iga reguleeritud üksus esitab koos artikli 75p lõike 1 kohase tõendatud heitearuandega Xb lisas loetletud teabe tema poolt tarbimisse lubatud kütuste tarbijate kohta.

4. Iga reguleeritud üksus, kes lubab tarbimisse kütust põletamiseks direktiivi 2003/87/EÜ III peatükiga hõlmatud sektorites, määrab oma heitkogused käesoleva määruse artikli 75p lõikes 1 osutatud aruande jaoks, kasutades kooskõlas käesoleva määruse Xa lisaga esitatud käitajate aruannetest saadud teavet ja arvates maha asjakohased kütusekogused, millele on kõnealustes aruannetes osutatud. Samal aastal soetatud, kuid kasutamata jäänud kütusekogused võib maha arvata üksnes juhul, kui käitaja aruandeaastale järgneva aasta tõendatud heitearuandes kinnitatakse, et neid kütuseid kasutati direktiivi 2003/87/EÜ I lisas osutatud tegevusaladel. Vastasel juhul kajastatakse erinevust reguleeritud üksuse tõendatud heitearuandes kõnealuse aasta kohta.

5. Kui kasutatud kütuste kogused arvatakse maha aruandeaastale järgneval aastal, tehakse mahaarvamine heitkoguste absoluutse vähendamisena, mis saadakse käitaja kasutatud kütuste koguse korrutamisel reguleeritud üksuse seirekavas sisalduva vastava heitekoefitsiendiga.

6. Kui reguleeritud üksus ei suuda kindlaks teha, et tarbimisse lubatud kütuseid kasutatakse põletamiseks sektorites, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ III peatükki, siis lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata.

7. Liikmesriigid võivad nõuda, et käesoleva artikli sätteid, mis puudutavad käitajaid, kohaldaksid ka õhusõiduki käitajad.

Artikkel 75w

Pettuste ärahoidmine ja kohustus teha koostööd

1. Selleks et tagada direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatükiga hõlmatud heitkoguste täpne seire ja aruandlus, kehtestavad liikmesriigid pettustevastased meetmed ja pettuste korral määratavad karistused, mis on vastavuses oma eesmärgiga ja millel on piisavalt hoiatav mõju.

2. Lisaks artikli 10 kohaselt sätestatud kohustustele teevad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 18 kohaselt määratud pädevad asutused käesoleva määruse kohaldamisel vajaduse korral koostööd ja vahetavad teavet pädevate asutustega, kelle ülesanne on teha järelevalvet vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, millega võetakse üle direktiivid 2003/96/EÜ ja (EL) 2020/262, muu hulgas rikkumiste avastamiseks ja lõikes 1 osutatud karistuste määramiseks või muude parandusmeetmete kohaldamiseks kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 16.

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 107)."

(*5) Nõukogu 27. novembri 1995. aasta direktiiv 95/60/EÜ gaasiõlide ja petrooli erimärgistamise kohta (EÜT L 291, 6.12.1995, lk 46)."

(*6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1)."

(*7) Nõukogu 2. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 389/2012, milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2073/2004 (ELT L 121, 8.5.2012, lk 1).“ "

25)

I lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 1 muudetakse järgmiselt:

i)	alapunkti 1 punktis f asendatakse viide harmoneeritud standardile ISO 14001:2004 viitega harmoneeritud standardile ISO 14001:2015;

ii)

alapunkti 7 punktis d asendatakse viide määrusele (EL) nr 1193/2011

„viitega määrusele (EL) 2019/1122 (*8)

(*8) Komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega (ELT L 177, 2.7.2019, lk 3).“;"

iii)

lisatakse alapunkt 10:

„10)	vajaduse korral 31. detsembriks 2026 artikli 75v lõikes 2 kirjeldatud teabe esitamiseks kasutatud menetluse kirjeldus.“;

punkti 2 muudetakse järgmiselt:

i)	pealkiri asendatakse järgmisega: „LENNUNDUSE SEIREKAVADE MINIMAALNE SISU“;

ii)	alapunkti 1 punktis i asendatakse viide harmoneeritud standardile ISO 14001:2004 viitega harmoneeritud standardile ISO 14001:2015;

iii)

alapunkti 1 lisatakse järgmised punktid:

„l)	vajaduse korral sellise menetluse kirjeldus, mille abil hinnatakse, kas biokütus vastab artikli 38 lõikele 5;

m)	vajaduse korral sellise menetluse kirjeldus, mida kasutatakse kooskõlas artikliga 54 biokütuse koguste määramiseks ja selle tagamiseks, et ei toimu topeltarvestust;

n)	vajaduse korral sellise menetluse kirjeldus, mille abil hinnatakse, kas nõuetele vastav lennukikütus vastab artikli 54a lõikele 2;

o)	vajaduse korral sellise menetluse kirjeldus, mida kasutatakse kooskõlas artikliga 54a nõuetele vastava lennukikütuse koguste määramiseks ja selle tagamiseks, et ei toimu topeltarvestust.“;

iv)	alapunktist 2 jäetakse välja punktid f ja g;

c)	punkt 3 jäetakse välja;

lisatakse järgmine punkt:

„4. REGULEERITUD ÜKSUSTE SEIREKAVADE MINIMAALNE SISU

Reguleeritud üksuste seirekava peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

reguleeritud üksuse üldandmed:

reguleeritud üksuse identifitseerimisandmed, kontaktandmed, sealhulgas aadress, ning vajaduse korral direktiivide 2003/96/EÜ ja (EL) 2020/262 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide kohases maksualases aruandluses kasutatav ettevõtja registreerimis- ja identifitseerimisnumber vastavalt määrusele (EL) nr 952/2013, aktsiisinumber vastavalt määrusele (EL) nr 389/2012 või riiklik aktsiisikohustuslase registreerimis- ja identifitseerimisnumber, mille on välja andnud asjaomane asutus vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ ülevõtvatele siseriiklikele õigusaktidele;

reguleeritud üksuse kirjeldus, mis sisaldab seiratavate kütusevoogude loendit, kütusevoogude tarbimisse lubamise vahendeid, tarbimisse lubatud kütusevoo lõppkasutust, sealhulgas CRF-koodi olemasoleval koondatuse tasemel, ning mis vastab järgmistele kriteeriumidele:

i)	sellest kirjeldusest piisab andmelünkade ja heitkoguste topeltarvestuse puudumise tõendamiseks;

ii)

punkti b esimeses lõigus osutatud teabe lihtne diagramm, millel kirjeldatakse reguleeritud üksust, kütusevooge, direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis af määratletud kütuste tarbimisse lubamise vahendeid, mõõtevahendeid ja muid seiremeetodi seisukohast asjakohaseid reguleeritud üksuse osi, sealhulgas andmekäsitlust ja kontrollimeetmeid;

iii)

kui hõlmatud reguleeritud üksused vastavad üksustele, millel on aruandluskohustus vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, millega võetakse üle direktiivid 2003/96/EÜ ja 2009/30/EÜ, ja hõlmatud kütusevood vastavad kütustele, mille suhtes kohaldatakse kõnealuseid siseriiklikke õigusakte, siis kõnealuste õigusaktide kohaldamisel kasutatavate mõõtmismeetodite lihtne diagramm;

iv)	vajaduse korral seireaasta algusest ja lõpust kõrvalekaldumiste kirjeldus kooskõlas artikli 75j lõikega 2;

c)	reguleeritud üksuses seire- ja aruandluskohustuste jagamise ning vastutavate töötajate pädevuste juhtimise menetluse kirjeldus;

seirekava asjakohasuse regulaarse hindamise menetluse kirjeldus, mis hõlmab vähemalt järgmist:

i)	kütusevoogude loendi kontrollimine, täielikkuse ja selle tagamine, et seirekavasse lisatakse kõik asjakohased muudatused reguleeritud üksuse olemuses ja toimimises;

ii)	iga kütusevoo suhtes kohaldatavate määramistasandite puhul tarbimisse lubatud kütuse koguste ja vajaduse korral muude parameetrite mõõtemääramatuse läviväärtustele vastavuse hindamine;

iii)	kasutatavat seiremeetodit, eelkõige kohaldamisalakoefitsiendi määramise meetodit täiustavate võimalike meetmete hindamine;

e)	artikli 58 kohase andmekäsitluse kirjalike menetluste kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral selgitav diagramm;

f)	artikliga 59 ette nähtud kontrollimeetmete kirjalike menetluste kirjeldus;

g)	vajaduse korral teave asjakohaste seoste kohta reguleeritud üksuse teostatava direktiivi 2003/87/EÜ III lisas loetletud tegevuse ning direktiivide 2003/96/EÜ ja (EL) 2020/262 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide kohase maksualase aruandluse vahel;

h)	seirekava versiooni number ja kuupäev, millest alates seirekava seda versiooni kohaldatakse;

i)	reguleeritud üksuse kategooria;

arvutuspõhiste meetodite üksikasjalik kirjeldus, mis koosneb järgmisest:

iga seiratava kütusevoo puhul kasutatud arvutuspõhise meetodi üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas kasutatud sisendandmete ja arvutusvalemite loend, kohaldamisalakoefitsiendi määramise meetodid, tarbimisse lubatud kütuse koguste suhtes kohaldatavate määramistasandite loend, kõik asjakohased arvutustegurid, kohaldamisalakoefitsient ja tarbimisse lubatud kütusevoo lõppkasutus(t)e CRF-koodid teadaoleval koondatuse tasemel;

b)	kui reguleeritud üksus kavatseb minimaalsete kütusevoogude puhul kasutada lihtsustusi, siis kütusevoogude liigitus suurteks ja minimaalseteks kütusevoogudeks;

c)	kasutatavate mõõtesüsteemide kirjeldus, nende mõõtevahemik ning kõigi seiratavate kütusevoogude jaoks kasutatavate mõõtevahendite mõõtemääramatus ja asukoht;

d)	vajaduse korral iga kütusevoo kohta arvutustegurite standardväärtused, märkides ära teguri allika või asjaomase allika, kust standardtegur regulaarselt saadakse;

e)	vajaduse korral iga kütusevoo puhul kõigi asjakohaste arvutustegurite määramiseks kasutatavate analüüsimeetodite loend ning nimetatud analüüside kirjalike menetluste kirjeldus;

f)	vajaduse korral analüüsitavate kütuste proovide võtmiseks kasutatavat proovivõtukava selgitava menetluse ning proovivõtukava sobivuse hindamiseks kasutatava menetluse kirjeldus;

g)	vajaduse korral asjakohaste analüüside tegemises osalevate laborite loend ja kui labor ei ole artikli 34 lõike 1 kohaselt akrediteeritud, siis sellise menetluse kirjeldus, millega tõendatakse vastavust samaväärsetele nõuetele kooskõlas artikli 34 lõigetega 2 ja 3;

3)	vajaduse korral sellise menetluse kirjeldus, mille abil hinnatakse, kas biomasskütuse vood vastavad artikli 38 lõikele 5 ja asjakohasel juhul artikli 75m lõikele 2;

4)	vajaduse korral sellise menetluse kirjeldus, mida kasutatakse biogaasi koguste määramiseks ostuaruannete alusel kooskõlas artikli 39 lõikega 4;

5)	vajaduse korral artikli 75v lõikes 3 kirjeldatud teabe esitamiseks ja artikli 75v lõike 2 kohase teabe saamiseks kasutatava menetluse kirjeldus.“

26)

II lisa punkti 1 tabelit 1 muudetakse järgmiselt:

kolmas rida (mis käsitleb tahkekütuseid) asendatakse järgmisega:

„Tahkekütused, v.a jäätmed

Kütuse kogus [t]

±7,5 %

±5 %

±2,5 %

±1,5 %“;

ii)

kolmanda rea (mis käsitleb tahkekütuseid) järele lisatakse järgmine rida:

„Jäätmed

Kütuse kogus [t]

±7,5 %

±5 %

±2,5 %

±1,5 %“.

27)

Lisatakse järgmine IIa lisa:

„IIa LISA

Reguleeritud üksustega seotud arvutuspõhiste meetodite määramistasandid

1. TARBIMISSE LUBATUD KÜTUSE KOGUSTE MÄÄRAMISTASANDITE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Tabelis 1 esitatud mõõtemääramatuse läviväärtusi kohaldatakse tarbimisse lubatud kütuse koguste nõuetega seotud määramistasandite suhtes kooskõlas artikli 28 lõike 1 punktiga a ja artikli 29 lõike 2 esimese lõiguga. Mõõtemääramatuse läviväärtused on maksimaalsed lubatavad mõõtemääramatused kütusevoogude määramisel aruandeperioodi vältel.

Tabel 1

Tarbimisse lubatud kütuse koguste määramistasandid (iga määramistasandi maksimaalne lubatud mõõtemääramatus)

Kütusevoo liik

Parameeter, millele mõõtemääramatust kohaldatakse

1. määramistasand

2. määramistasand

3. määramistasand

4. määramistasand

Kütuste põletamine

Kaubanduslikud standardkütused	Kütuse kogus [t] või [Nm3] või [TJ]	±7,5 %	±5 %	±2,5 %	±1,5 %
Muud gaas- ja vedelkütused	Kütuse kogus [t] või [Nm3] või [TJ]	±7,5 %	±5 %	±2,5 %	±1,5 %
Tahkekütused	Kütuse kogus [t] või [TJ]	±7,5 %	±5 %	±2,5 %	±1,5 %

2. ARVUTUSTEGURITE JA KOHALDAMISALAKOEFITSIENDI MÄÄRAMISTASANDITE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Reguleeritud üksused seiravad CO2 heidet, mis tuleneb igat liiki kütustest, mis on tarbimisse lubatud direktiivi 2003/87/EÜ III lisas loetletud või kõnealuse direktiivi artikli 30j alusel liidu süsteemi lisatud sektorites, kasutades käesolevas punktis esitatud määramistasandeid.

2.1. Heitekoefitsientide määramistasandid

Kui on määratud segakütuse biomassiosa, siis on kindlaksmääratud määramistasandid seotud esmase heitekoefitsiendiga. Fossiilkütuste puhul on määramistasandid seotud heitekoefitsiendiga.

1. määramistasand: reguleeritud üksus kohaldab üht järgmistest:

a)	VI lisa punktis 1 nimetatud standardkoefitsiendid;

b)	muud püsiväärtused vastavalt artikli 31 lõike 1 punktile e, kui VI lisa punkt 1 ei sisalda kohaldatavat väärtust.

2.a määramistasand: reguleeritud üksus kohaldab asjaomase kütuse riigipõhiseid heitekoefitsiente kooskõlas artikli 31 lõike 1 punktidega b ja c.

2.b määramistasand: reguleeritud üksus tuletab kütuse heitekoefitsiendid konkreetsete söeliikide alumise kütteväärtuse põhjal koos empiirilise korrelatsiooniga, mis määratakse vähemalt kord aastas kooskõlas artiklitega 32–35 ja 75 m.

Reguleeritud üksus tagab, et korrelatsioon vastab hea inseneritava nõuetele ja et seda kohaldatakse ainult asendusandmete väärtuste suhtes, mis jäävad vahemikku, mille jaoks korrelatsioon leiti.

3. määramistasand: reguleeritud üksus kohaldab üht järgmistest:

a)	heitekoefitsiendi määramine kooskõlas artiklite 32–35 asjaomaste sätetega;

2.b määramistasandi puhul kindlaks määratud empiiriline korrelatsioon, mille puhul reguleeritud üksus tõendab pädevale asutusele veenvalt, et empiirilise korrelatsiooni mõõtemääramatus ei ole suurem kui 1/3 mõõtemääramatuse väärtusest, millest reguleeritud üksus peab seoses asjaomase kütuse tarbimisse lubatud koguse määramisega kinni pidama.

2.2. Ühikuteisendusteguri määramistasandid

1. määramistasand: reguleeritud üksus kohaldab üht järgmistest:

a)	VI lisa punktis 1 nimetatud standardkoefitsiendid;

b)	muud püsiväärtused vastavalt artikli 31 lõike 1 punktile e, kui VI lisa punkt 1 ei sisalda kohaldatavat väärtust.

2.a määramistasand: reguleeritud üksus kohaldab asjaomase kütuse riigipõhiseid tegureid kooskõlas artikli 31 lõike 1 punktiga b või c.

2.b määramistasand: kaubanduslike kütuste puhul kasutatakse asjaomase kütuse ostuaruannetest tuletatud ühikuteisendustegurit, kui see on tuletatud heakskiidetud riiklike või rahvusvaheliste standardite alusel.

3. määramistasand: reguleeritud üksus määrab ühikuteisendusteguri kooskõlas artiklitega 32–35.

2.3. Biomassiosa määramistasandid

1. määramistasand: reguleeritud üksus kohaldab pädeva asutuse või komisjoni avaldatud kohaldatavaid väärtusi või väärtusi, mis on kooskõlas artikli 31 lõikega 1.

2. määramistasand: reguleeritud üksus kohaldab hindamismeetodit, mis on heaks kiidetud kooskõlas artikli 75m lõike 3 teise lõiguga.

3.a määramistasand: reguleeritud üksus kasutab analüüse kooskõlas artikli 75m lõike 3 esimese lõiguga ja artiklitega 32–35.

Kui reguleeritud üksus eeldab kooskõlas artikli 39 lõikega 1, et fossiilne osa on 100 %, siis biomassiosale määramistasandit ei määrata.

3.b määramistasand: kindlaksmääratud ja jälgitavate sisendvoogudega tootmisprotsessist pärinevate kütuste puhul võib reguleeritud üksus hinnangu aluseks võtta protsessi siseneva ja protsessist väljuva fossiilse ja biomassisüsiniku massibilansi, näiteks massibilansisüsteemi, mis on kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõikega 1.

2.4. Kohaldamisalakoefitsiendi määramistasandid

1. määramistasand: reguleeritud üksus kasutab standardväärtust kooskõlas artikli 75l lõikega 3 või 4.

2. määramistasand: reguleeritud üksus kasutab meetodeid, mis on kooskõlas artikli 75l lõike 2 punktidega e–g.

3. määramistasand: reguleeritud üksus kasutab meetodeid, mis on kooskõlas artikli 75l lõike 2 punktidega a–d.

28)

III lisa muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „ Lennunduse seiremeetodid (artikkel 53) “;

punkti 2 tabel 1 asendatakse järgmisega:

„Tabel 1

Lennunduse fossiilse CO2 heite koefitsiendid (esmased heitekoefitsiendid)

Kütus	Heitekoefitsient (t CO2/t kütus)
Lennukibensiin (AvGas)	3,10
Reaktiivbensiin (Jet B)	3,10
Lennukipetrool (Jet A1 või Jet A)	3,16 “

29)

IV lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 10 muudetakse järgmiselt:

alapunkt A asendatakse järgmisega:

„A. Kohaldamisala

Käitaja võtab arvesse vähemalt järgmisi võimalikke CO2 heite allikaid: lubjakivi, dolomiidi või magnesiidi kaltsineerimine toorainetes, mittekarbonaatne süsinik tooraines, tavalised fossiilsed põletusahjukütused, alternatiivsed fossiilsed põletusahjukütused ja toorained, biomassil põhinevad põletusahjukütused (biomassijäätmed) ja muud kütused.

Kui lubjakivist tekkiv põletatud lubi ja CO2 kasutatakse ära puhastusprotsessides, nii et ligikaudu sama kogus CO2 uuesti seotakse, siis ei pea karbonaatide lagundamist ega puhastusprotsessi käitise seirekavasse eraldi lisama.“;

ii)

alapunkt B asendatakse järgmisega:

„B. Konkreetsed seire-eeskirjad

Põlemisel eralduva heite seire toimub vastavalt käesoleva lisa punktile 1. Toorainetes sisalduvatest karbonaatidest tuleneva protsessiheite seire toimub vastavalt II lisa punktile 4. Alati tuleb arvesse võtta kaltsium- ja magneesiumkarbonaate. Muid karbonaate ning mittekarbonaatset süsinikku tooraines võetakse arvesse, kui need on olulised heite arvutamise seisukohalt.

Sisendipõhise meetodi puhul kohandatakse karbonaadisisalduse väärtuseid materjali vastava niiskuse- ja aherainesisalduse suhtes. Magneesia tootmisel võetakse asjakohasel juhul arvesse muid magneesiumi sisaldavaid mineraale peale karbonaatide.

Välditakse uuesti kasutatud materjalide ja möödavoolumaterjalide topeltarvestust ja väljajätmist. Meetodi B rakendamisel arvatakse lubjatolm asjakohasel juhul eraldi lähtevooks.“;

punkti 11 alapunkt B asendatakse järgmisega:

„B. Konkreetsed seire-eeskirjad

Põlemisel (sealhulgas suitsugaaside puhastamisest) eralduva heite seire toimub vastavalt käesoleva lisa punktile 1. Mittekarbonaatsetest toorainetest, sealhulgas koksist, grafiidist ja söetolmust, tuleneva protsessiheite seire toimub vastavalt II lisa punktile 4. Karbonaatidest tuleb arvesse võtta vähemalt CaCO3, MgCO3, Na2CO3, NaHCO3, BaCO3, Li2CO3, K2CO3 ja SrCO3. Kasutatakse ainult meetodit A.

Erandina II lisa punktist 4 kohaldatakse karbonaate sisaldavate toorainete heitekoefitsiendi suhtes järgmisi määramistasandeid:

1. määramistasand: kasutatakse VI lisa punktis 2 nimetatud stöhhiomeetrilisi suhteid. Asjakohase sisendmaterjali puhtus määratakse tööstusharu parimate tavade abil;

2. määramistasand: asjakohaste karbonaatide koguse määramine igas asjakohases sisendmaterjalis toimub vastavalt artiklitele 32–35.

Erandina II lisa punktist 4 kohaldatakse karbonaati sisaldavatest ja mittesisaldavatest toorainetest tuleneva protsessiheite puhul teisendusteguri suhtes ainult 1. määramistasandit.“

30)

V lisa muudetakse järgmiselt:

pealkiri asendatakse järgmisega:

„ Määramistasandiga seotud miinimumnõuded, mida kohaldatakse arvutuspõhiste meetodite suhtes artikli 19 lõike 2 punktis a osutatud A-kategooria käitiste ja artikli 75e lõike 2 punktis a osutatud A-kategooria üksuste puhul ning artikli 19 lõike 2 punktides b ja c osutatud B- ja C-kategooria käitiste ning artikli 75e lõike 2 punktis b osutatud B-kategooria üksuste poolt kasutatavate kaubanduslike standardkütuste arvutustegurite puhul “;

tabelit 1 muudetakse järgmiselt.

kolmas rida (mis käsitleb tahkekütuseid) asendatakse järgmisega:

„Tahkekütused, v.a jäätmed

2a/2b

ei kohaldata

ei kohaldata“;

ii)

kolmanda rea (mis käsitleb tahkekütuseid) järele lisatakse järgmine rida:

„Jäätmed

2a/2b

ei kohaldata

ei kohaldata“.

31)

V lisasse lisatakse tabel 2:

„Tabel 2

Madalaimad määramistasandid, mida kohaldatakse arvutuspõhiste meetodite suhtes A-kategooria üksuste puhul ja kõigi artikli 75e lõike 2 punkti a kohaste reguleeritud üksuste poolt kasutatavate kaubanduslike standardkütuste arvutustegurite puhul

Kütusevoo liik	Tarbimisse lubatud kütuse kogus	Ühikuteisendustegur	Heitekoefitsient (*9)
Kaubanduslikud standardkütused	2	2a/2b	2a/2b
Muud gaas- ja vedelkütused	2	2a/2b	2a/2b
Tahkekütused	1	2a/2b	2a/2b

32)

VI lisa punkti 1 tabelisse 1 lisatakse 47. rea (mis käsitleb rehvijäätmeid) järele järgmine rida:

„Olmejäätmed (muu kui biomassiosa)

91,7

ei kohaldata

IPCC 2006 GL“.

33)

IX lisa asendatakse järgmisega:

„IX LISA

Artikli 67 lõikega 1 kooskõlas säilitatavad miinimumandmed ja -teave

Käitajad, õhusõiduki käitajad ja reguleeritud üksused säilitavad vähemalt allpool nimetatu.

1. KÄITISTE, ÕHUSÕIDUKI KÄITAJATE JA REGULEERITUD ÜKSUSTE ÜHISED TEABEELEMENDID

1)	Pädeva asutuse kinnitatud seirekava.

2)	Seiremeetodi valikut põhjendavad dokumendid ning pädeva asutuse heaks kiidetud seiremeetodite ja vajaduse korral määramistasandite ajutisi või alalisi muudatusi põhjendavad dokumendid.

3)	Kõik asjakohased seirekava uuendused, millest teatati pädevale asutusele vastavalt artiklile 15, ning pädeva asutuse vastused.

4)	Kõik seirekavas osutatud kirjalikud menetlused, sealhulgas proovivõtukava, kui see on asjakohane, andmekäsitluse menetlused ja kontrollimeetmete menetlused.

5)	Kõigi kasutuses olnud seirekava versioonide loend koos seotud menetlustega.

6)	Seire- ja aruandluskohustustega seotud dokumentatsioon.

7)	Käitaja, õhusõiduki käitaja või reguleeritud üksuse poolt vajaduse korral tehtud riskihindamine.

8)	Parandusaruanded vastavalt artiklile 69.

9)	Tõendatud aastaheite aruanne.

10)	Tõendamisaruanne.

11)	Kogu muu teave, mida peetakse vajalikuks aastaheite aruande tõendamiseks.

2. PAIKSETE ALLIKATENA TOIMIVATE KÄITISTE ERITEAVE

1)	Kasvuhoonegaaside heite luba ja selle uuendused.

2)	Vajaduse korral mõõtemääramatuse hinnangud.

Käitistes kohaldatavate arvutuspõhiste meetodite puhul:

a)	iga lähtevoo heitkoguste arvutamisel kasutatud tegevusandmed, mis on liigitatud protsessi ja kütuse või materjali liigi järgi;

b)	vajaduse korral arvutusteguritena kasutatud standardväärtuste loend;

c)	täielik proovivõtu- ja analüüsitulemuste kogum arvutustegurite määramiseks;

d)	dokumendid kõigi parandatud ebatõhusate menetluste ning artikli 64 kohaselt võetud parandusmeetmete kohta;

e)	mõõtevahendite kalibreerimise ja hooldamise tulemused.

Käitistes kasutatavate mõõtmispõhiste meetodite puhul järgmised lisaelemendid:

a)	dokumendid, millega põhjendatakse mõõtmispõhise meetodi valikut;

b)	igast heiteallikast pärit heitkoguste mõõtemääramatuse analüüsiks kasutatud andmed, mis on liigitatud protsessi kaupa;

c)	kinnitavateks arvutusteks kasutatud andmed ja arvutuste tulemused;

d)	pidevmõõtesüsteemi üksikasjalik tehniline kirjeldus, sealhulgas pädeva asutuse heakskiitu kinnitavad dokumendid;

e)	pidevmõõtesüsteemi kaudu saadud toor- ja koondandmed, sealhulgas dokumendid aja jooksul tehtud muudatuste, katsepäeviku, seisakute, kalibreerimiste ning hoolduse ja parandamise kohta;

f)	dokumendid pidevmõõtesüsteemi kõigi muudatuste kohta;

g)	mõõtevahendite kalibreerimise ja hooldamise tulemused;

h)	vajaduse korral asendusandmete määramiseks kooskõlas artikli 45 lõikega 4 kasutatud massibilansi või energiabilansi mudel ja selle aluseks võetud eeldused.

Kui kasutatakse artiklis 22 osutatud varumeetodit, siis kõik andmed, mis on vajalikud nendest heiteallikatest ja lähtevoogudest pärinevate heitkoguste määramiseks, mille jaoks meetodit rakendatakse, samuti tegevusandmete asendusandmed, arvutustegurid ja muud parameetrid, mis esitataks määramistasandi meetodi kasutamise korral.

Tooralumiiniumi tootmise puhul järgmised lisaelemendid:

a)	dokumentatsioon CF4 ja C2F6 käitisepõhiste heitekoefitsientide määramiseks tehtud mõõtmiskampaaniate tulemuste kohta;

b)	dokumentatsioon kontrollimatu heite kogumise efektiivsuse määramise tulemuste kohta;

c)	kõik asjakohased andmed tooralumiiniumi tootmise, anoodiefekti sageduse ja kestuse või ülepinge kohta.

Asjakohasel juhul järgmised CO2 kogumise, transportimise ja geoloogilise säilitamisega seotud lisaelemendid:

a)	dokumendid CO2 geoloogilise säilitamisega tegelevate käitiste poolt säilitamiskompleksi juhitud CO2 koguse kohta;

b)	transpordivõrgu representatiivsed koondandmed rõhu ja temperatuuri kohta;

c)	direktiivi 2009/31/EÜ artikli 9 kohase säilitamisloa, sealhulgas heaks kiidetud seirekava koopia;

d)	direktiivi 2009/31/EÜ artikli 14 kohaselt esitatud aruanded;

e)	direktiivi 2009/31/EÜ artikli 15 kohaste kontrollide tulemuste aruanded;

f)	dokumendid direktiivi 2009/31/EÜ artikli 16 kohaselt võetud parandusmeetmete kohta.

3. LENNUTEGEVUSTE ERITEAVE

1)	Nii käitajale kuuluvate, liisitud kui ka välja renditud õhusõidukite loend ja vajalikud tõendid selle kohta, et loend on täielik; iga õhusõiduki kohta kuupäev, mil see lisati õhusõiduki käitaja sõidukiparki või sellest eemaldati.

2)	Igal aruandeperioodil toimunud lendude loend, mis sisaldab muu hulgas iga lennu puhul kahe lennuvälja ICAO tähist, ja vajalikud tõendid selle kohta, et loend on täielik.

3)	Kütusetarbe ja heitkoguste määramiseks kasutatud asjakohased andmed.

Vajaduse korral dokumendid andmelünkade täitmise metoodika kohta, nende lendude arv, mille puhul andmelünki esines, andmelünkade täitmiseks kasutatud andmed ning kui andmelünkadega lennud moodustasid rohkem kui 5 % lendudest, mille kohta aruanne esitati, siis andmelünkade põhjused ja dokumendid võetud parandusmeetmete kohta.

4. REGULEERITUD ÜKSUSTE ERITEAVE

1)	Iga aruandeperioodi kütusevoogude loend ja vajalikud tõendid selle kohta, et loend, sealhulgas kütusevoogude liigitus, on täielik.

2)	Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis af määratletud kütuste tarbimisse lubamise vahendid ja võimaluse korral vahetarbijate liigid, kui selle teabe esitamine ei põhjusta ebaproportsionaalset halduskoormust.

3)	Lõppkasutuse liik, sealhulgas nende lõppsektorite asjakohane CRF-kood, kus direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis af määratletud kütus tarbitakse, olemasoleval koondatuse tasemel.

4)	Asjakohased andmed, mida on kasutatud iga kütusevoo puhul tarbimisse lubatud kütuse koguste määramiseks.

5)	Kasutatud standardväärtuste ja arvutustegurite loend, kui neid kasutatakse.

6)	Iga kütusevoo kohaldamisalakoefitsient, sealhulgas iga lõpptarbimissektori tuvastus ja tuvastamiseks kasutatud asjakohased alusandmed.

7)	Kohaldatavad määramistasandid, sealhulgas nõutavatest määramistasanditest kõrvalekaldumise põhjendused.

8)	Täielik proovivõtu- ja analüüsitulemuste kogum arvutustegurite määramiseks.

9)	Dokumendid kõigi parandatud ebatõhusate menetluste ning artikli 64 kohaselt võetud parandusmeetmete kohta.

10)	Mõõtevahendite kalibreerimise ja hooldamise tulemused.

11)	Nende käitiste loend, kuhu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis af määratletud kütus on tarbimisse lubatud, mis sisaldab nimesid, aadressi, loa numbrit ja kõnealustele käitistele aruandeperioodideks tarnitud tarbimisse lubatud kütuse koguseid.

34)

X lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 1 muudetakse järgmiselt:

alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)	käitise tunnusandmed, mis on nimetatud direktiivi 2003/87/EÜ IV lisas, ja käitise kordumatu loanumber, välja arvatud olmejäätmete põletamisega tegelevate käitiste puhul;“;

ii)

alapunkti 6 lisatakse punkt h:

„h)	kui lähtevoog on mingit liiki jäätmed, siis asjakohased jäätmekoodid vastavalt komisjoni otsusele 2014/955/EL (*10);

(*10) Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta otsus 2014/955/EL, millega muudetakse jäätmenimistut käsitlevat otsust 2000/532/EÜ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ (ELT L 370, 30.12.2014, lk 44).“;"

iii)

alapunkti 9 lisatakse punkt c:

„c)	vajaduse korral fossiilkütuste ja -materjalide ning biomasskütuste ja -materjalide energiasisalduse asendusandmed;“;

punkti 2 muudetakse järgmiselt:

alapunkt 8 asendatakse järgmisega:

„8)

kütuse mass (tonnides) kütuseliigiti riikide paari kohta, sealhulgas teave kõigi järgmiste elementide kohta:

a)	kas biokütused vastavad artikli 38 lõikele 5;

b)	kas kütus on nõuetele vastav lennukikütus;

c)	nõuetele vastavate lennukikütuste puhul direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3c lõikes 6 määratletud kütuseliik;“;

ii)

alapunkt 9 asendatakse järgmisega:

„9)	nii esmase heitekoefitsiendiga kui ka heitekoefitsiendiga saadud CO2 koguheide tonnides, mis on eristatud lähte- ja sihtliikmesriigi põhjal, sealhulgas sellistest biokütustest tulenev CO2 heide, mis ei vasta artikli 38 lõikele 5;“;

iii)

alapunkti 12 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	aruandeaasta jooksul kasutatud biokütuste kogus (tonnides) kütuseliikide kaupa ja teave selle kohta, kas biokütused vastavad artikli 38 lõikele 5;“;

iv)

lisatakse alapunkt 12a:

„12a)

aruandeaasta jooksul kasutatud nõuetele vastavate lennukikütuste üldkogus (tonnides) direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3c lõike 6 kohaste kütuseliikide kaupa;“;

alapunkt 13 asendatakse järgmisega:

„13)	õhusõiduki käitaja lisab aastaheite aruande lisana aastaheite ja aastas tehtud lendude arvu lennuväljapaari kaupa. Asjakohasel juhul märgitakse nõuetele vastava lennukikütuse kogus (tonnides) lennuväljapaari kohta. Käitaja soovil käsitleb pädev asutus neid andmeid konfidentsiaalsena.“;

c)	punkt 3 jäetakse välja;

lisatakse punkt 4:

„4. REGULEERITUD ÜKSUSTE AASTAHEITE ARUANDED

Reguleeritud üksuse aastaheite aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

1)	reguleeritud üksuse tuvastamiseks vajalikud andmed, mis on nimetatud direktiivi 2003/87/EÜ IV lisas, ja üksuse kasvuhoonegaaside heite loa kordumatu number;

2)	aruande tõendaja nimi ja aadress;

3)	aruandeaasta;

4)	viide viimasele kinnitatud seirekavale ja selle versiooni number ja kohaldamise alguse kuupäev ning viide mis tahes muule aruandeaastaga seotud seirekavale ja selle versiooni number;

asjakohased muudatused reguleeritud üksuse tegevuses ning aruandeperioodi jooksul tehtud muudatused pädeva asutuse poolt kinnitatud seirekavas ning ajutised kõrvalekalded sellest seirekavast; sealhulgas ajutised või püsivad muudatused määramistasandites, muudatuste põhjused, muudatuste alguskuupäev ning ajutiste muudatuste algus- ja lõppkuupäev;

teave kõigi kütusevoogude kohta, mis hõlmab vähemalt järgmist:

a)	koguheide väljendatuna ühikutes t CO2, sealhulgas CO2 heide biomasskütuse voogudest, mis ei vasta artikli 38 lõikele 5;

b)	kohaldatud määramistasandid;

c)	tarbimisse lubatud kütuse kogused (väljendatuna tonnides, Nm3 või TJ) ja ühikuteisendustegur, mis on väljendatud asjakohastes ühikutes, esitatakse vajaduse korral eraldi;

d)	heitekoefitsiendid, mis on väljendatud vastavalt artiklis 75f sätestatud nõuetele; biomassiosa, väljendatuna ühikuta suhtarvuna;

e)	kui kütuste heitekoefitsiendid on seotud massi või mahuga, mitte energiaga, siis asjaomase kütusevoo ühikuteisendusteguri jaoks vastavalt artikli 75h lõikele 3 määratud väärtused;

f)	vahendid, mille abil kütus tarbimisse lubatakse;

g)	tarbimisse lubatud kütusevoo lõppkasutus(ed), sealhulgas CRF-kood, võimalikult üksikasjalikult;

kohaldamisalakoefitsient, väljendatuna ühikuta suhtarvuna kuni kolme kümnendkohani. Kui kütusevoo puhul kasutatakse kohaldamisalakoefitsiendi kindlaksmääramiseks rohkem kui üht meetodit, siis teave järgmise kohta: meetodi liik, sellega seotud kohaldamisalakoefitsient, tarbimisse lubatud kütuse kogus ja võimalikult üksikasjalik CRF kood;

kui kohaldamisalakoefitsient on vastavalt artikli 75l lõikele 1 null, siis

i)	kõigi direktiivi 2003/87/EÜ II ja III peatükiga hõlmatud üksuste loend, mis sisaldab nende nime, aadressi ja vajaduse korral kordumatut loanumbrit;

ii)	igale direktiivi 2003/87/EÜ II ja III peatükiga hõlmatud üksusele asjaomaseks aruandeperioodiks tarnitud tarbimisse lubatud kütuse kogused väljendatuna ühikutes t, Nm3 või TJ, samuti vastavad heitkogused;

teave, mis esitatakse memokirjetena ja mis sisaldab vähemalt alljärgnevat:

a)	biomasskütuse voogude alumise kütteväärtuse asendusandmed, kui see on asjakohane;

b)	tarbimisse lubatud biokütuste ja vedelate biokütuste heitkogused, kogused ja energiasisaldus väljendatuna ühikutes t ja TJ ning teave selle kohta, kas sellised biokütused ja vedelad biokütused vastavad artikli 38 lõikele 5;

kui on tekkinud andmelüngad, mis on täidetud asendusandmetega vastavalt artikli 66 lõikele 1:

a)	kütusevoog, millega iga andmelünk on seotud;

b)	kõigi andmelünkade põhjused;

c)	andmelünkade algus- ja lõpukuupäevad ning kellaajad;

d)	asendusandmete alusel arvutatud heitkogused;

e)	kui hindamismeetodit asendusandmete määramiseks ei ole veel seirekavasse lisatud, siis hindamismeetodi üksikasjalik kirjeldus koos tõenditega, et kasutatud meetod ei põhjusta vastava ajavahemiku heitkoguste alahindamist;

9)	kõik muud aruandeperioodi vältel reguleeritud üksuses toimunud muutused, mis mõjutavad üksuse kasvuhoonegaaside heitkoguseid aruandeaastal.“

35)

Lisatakse järgmised lisad:

„Xa LISA

Aruanded paiksete käitiste ning vajaduse korral õhusõiduki käitajate ja laevandusettevõtjate kütusetarnijate ja kütusekasutuse kohta

Käitaja esitab koos käesoleva määruse X lisa kohases aastaheite aruandes sisalduva teabega aruande, mis sisaldab iga ostetud, direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punkti af määratlusele vastava kütuse kohta järgmist teavet:

reguleeritud üksusena registreeritud kütusetarnija nimi, aadress ja kordumatu loanumber. Kui kütusetarnija ei ole reguleeritud üksus, esitavad käitajad võimaluse korral loendi kõigist kütusetarnijatest, alates kütuse otsetarnijatest kuni reguleeritud üksuseni, sealhulgas nende nime, aadressi ja kordumatu loanumbri;

b)	asjaomasel aruandeperioodil igalt punktis a osutatud tarnijalt ostetud kütuste liigid ja kogused;

c)	asjaomasel aruandeperioodil direktiivi 2003/87/EÜ I lisas osutatud tegevusteks kasutatud kütuse kogus iga kütusetarnija kohta.

Xb LISA

Aruanded reguleeritud üksuste poolt tarbimisse lubatud kütuste kohta

Reguleeritud üksus esitab koos käesoleva määruse X lisa kohases aastaheite aruandes sisalduva teabega aruande, mis sisaldab iga ostetud, direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punkti af määratlusele vastava kütuse kohta järgmist teavet:

selle käitaja ning vajaduse korral õhusõiduki käitaja ja laevandusettevõtja, kellele kütus tarbimisse lubati, nimi, aadress ja kordumatu loanumber. Muudel juhtudel, kui kütus on ette nähtud lõppkasutuseks direktiivi 2003/87/EÜ I lisaga hõlmatud sektorites, esitab reguleeritud üksus võimaluse korral loendi kõigist kütusetarbijatest, alates otseostjast kuni käitajani, sealhulgas nende nime, aadressi ja kordumatu loanumbri, kui see ei põhjusta ebaproportsionaalset halduskoormust;

b)	asjaomasel aruandeperioodil igale punktis a osutatud ostjale müüdud kütuste liigid ja kogused;

c)	asjaomasel aruandeperioodil direktiivi 2003/87/EÜ I lisas osutatud tegevusteks kasutatud kütuse kogus iga punktis a osutatud ostja kohta.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.

Artikli 1 punkti 24, punkti 25 alapunkti a alapunkti iii, punkti 25 alapunkti d, punkti 27, punkti 30 alapunkti a, punkte 31 ja 33, punkti 34 alapunkti d ja punkti 35 kohaldatakse siiski alates 1. juulist 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/958, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses lennunduse panusega kogu ELi majandust hõlmavasse heitkoguste vähendamise eesmärki ja üleilmse turupõhise meetme asjakohase rakendamisega (ELT L 130, 16.5.2023, lk 115).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/959, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.5.2023, lk 134).

(4) Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(6) Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

(7) Nõukogu 19. detsembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (ELT L 58, 27.2.2020, lk 4).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(9) Komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega (ELT L 177, 2.7.2019, lk 3).

(10) Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94).

(11) Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta otsus 2014/955/EL, millega muudetakse jäätmenimistut käsitlevat otsust 2000/532/EÜ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ (ELT L 370, 30.12.2014, lk 44).

(*9) Heitekoefitsiendi määramistasandid on seotud esmase heitekoefitsiendiga. Segamaterjali puhul määratakse biomassiosa eraldi. A-kategooria üksuste puhul ja kõigi artikli 75e lõike 2 punkti a kohaste reguleeritud üksuste poolt kasutatavate kaubanduslike standardkütuste puhul on biomassiosa suhtes kohaldatav madalaim määramistasand 1. määramistasand.“