|
Teataja |
ET Seeria L |
|
2023/2104 |
4.10.2023 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/2104,
4. juuli 2023,
millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/2402 seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL kohaldamisel kasutatavate elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste läbivaatamisega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ, (1) eriti selle artikli 14 lõike 10 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/2402 (2) kehtestati elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe läbivaadatud ühtlustatud kontrollväärtused maatriksina, mis sisaldab asjakohaste tegurite, sealhulgas ehitusaasta ja kütuseliigi järgi eristatud väärtusi, mida täiendavad keskmiste kliimatingimuste ja ärahoitud jaotusvõrgukadude parandustegurid. |
|
(2) |
Komisjon on elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused läbi vaadanud (edaspidi „läbivaatamine“), võttes arvesse liikmesriikide ja sidusrühmade esitatud andmeid käitamise kohta tegelikes oludes. Võttes arvesse parima võimaliku ja majanduslikult põhjendatud tehnoloogia arengut vaadeldud ajavahemikul 2016–2021, tuleks elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste puhul säilitada delegeeritud määruses (EL) 2015/2402 sätestatud koostootmisüksuse ehitusaasta põhine eristamine. |
|
(3) |
Läbivaatamine näitas, et on vaja lisada uusi kütuseid ja kujunemisjärgus tehnoloogiaid, mida saaks laiemalt kasutada või koostootmisel kasutusele võtta. Seepärast tuleks konkreetsete kontrollväärtustega energiaallikate loetelu laiendada, et hõlmata ka e-gaasid ja kaubeldav vesinik. Kaubeldava vesiniku puhul tuleks kehtestada eraldi kontrollväärtused, et suurendada vesiniku kasutamise tõhusust suurtes koostootmisüksustes. |
|
(4) |
Läbivaatamine toetab elektrienergia eraldi tootmisel kõigi fossiilkütuste puhul ühe ja sama sellise kontrollväärtuse kasutamist, mis põhineb maagaasi kasutusel kombitsükliga gaasiturbiinidega elektrijaamades. Vedelatel või tahketel fossiilkütustel töötavate uute koostootmisüksuste ehitamine ei ole kooskõlas liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega. Seega selleks, et vältida praeguste süsteemide tagasiulatuvat muutmist, tuleks kontrollväärtusi ajakohastada ning kohaldada neid alates 1. jaanuarist 2024 kasutusele võetavate uute ja oluliselt remonditud fossiilkütustel töötavate koostootmisüksuste suhtes. |
|
(5) |
Läbivaatamine näitas, et soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi tuleks muuta ainult fossiilkütuste puhul. Fossiilkütuste uued kontrollväärtused kehtestatakse maagaasil töötavate üksnes soojusenergiat tootvate katelde põhjal ning neid tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2024 valminud uute või oluliselt remonditud soojusenergiat eraldi tootvate üksuste suhtes. |
|
(6) |
On vaja, et elektri- ja soojusenergia koostootmise investeerimistingimused oleksid stabiilsed ja säiliks investorite usaldus, seepärast on asjakohane kehtestada elektri- ja soojusenergia jaoks ühtlustatud kontrollväärtused. |
|
(7) |
Direktiivi 2012/27/EL üks eesmärke on soodustada koostootmist energia säästmiseks, seepärast tuleks stimuleerida vanemate koostootmisüksuste ajakohastamist, et parandada nende energiatõhusust. Sellise stiimuli pakkumiseks ja kooskõlas nõudega, et tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused peavad põhinema direktiivi 2012/27/EL II lisa punktis f sätestatud põhimõtetel, peaksid vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2402 artikli 3 lõikes 2 sätestatud eeskirjadele koostootmisüksuse suhtes kohaldatavad elektrienergia tootmise tõhususe kontrollväärtused suurenema alates üheteistkümnendast aastast pärast selle ehitusaastat. |
|
(8) |
Soojusenergia tootmine muutub energiasüsteemi kindluse, vastupidavuse ja paindlikkuse seisukohast üha olulisemaks. Mõnede koostootmissüsteemide käitamine võib sõltuvalt rakendusest muutuda, et tagada elektrisüsteemi varustuskindlus, paindlikkus või tugiteenused. Delegeeritud määruse (EL) 2015/2402 tulevaste läbivaatamiste käigus uuritakse tõhususe arengut, kuna soojuselektrijaamade käitamist tuleb kohandada paindlikumaks, et reageerida taastuvenergia tootmise kõikumisele ja tarbimise elektrifitseerimisele. |
|
(9) |
Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2015/2402 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Delegeeritud määrust (EL) 2015/2402 muudetakse järgmiselt:
|
|
I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga; |
|
|
IV lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. juuli 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.
(2) Komisjoni 12. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2402, millega vaadatakse läbi elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL kohaldamisel ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2011/877/EL (ELT L 333, 19.12.2015, lk 54).
I LISA
„I LISA
Elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused
(nimetatud artiklis 1)
Järgmises tabelis esitatud elektrienergia eraldi tootmise tõhususe (%) ühtlustatud kontrollväärtused põhinevad alumisel kütteväärtusel ja ISO standardis sätestatud atmosfääritingimustel (ümbritseva õhu temperatuur 15 °C, rõhk 1,013 baari, suhteline niiskus 60 %).
|
|
Kategooria |
Energiaallikas |
Ehitusaasta |
||
|
Enne 2016. aastat |
2016–2023 |
Alates 2024. aastast |
|||
|
Tahkised |
S1 |
Kivisüsi, sh antratsiit, bituumenkivisüsi, subbituminoosne süsi, koks, poolkoks, naftakoks |
44,2 |
44,2 |
53,0 |
|
S2 |
Pruunsüsi, pruunsöebrikett, põlevkivi |
41,8 |
41,8 |
53,0 |
|
|
S3 |
Turvas, turbabrikett |
39,0 |
39,0 |
53,0 |
|
|
S4 |
Kuiv biomass, sh puit ning muu tahke biomass, sh puitpelletid ja -brikett, kuivatatud puiduhake, puhas ja kuiv jäätmepuit, pähklikoored ning oliivi- ja muud kivid |
33,0 |
37,0 |
37,0 |
|
|
S5 |
Muu tahke biomass, sh kõik puit, mis ei kuulu kategooriasse S4, ning must ja pruun leelis. |
25,0 |
30,0 |
30,0 |
|
|
S6 |
Olme- ja tööstusjäätmed (taastumatu energiaallikana käsitatavad jäätmed, mittebioloogilise päritoluga, näiteks plastid, kummi ja muud sünteetilised materjalid) ning taastuva energiaallikana käsitatavad/biolagunevad jäätmed |
25,0 |
25,0 |
25,0 |
|
|
Vedelikud |
L7 |
Raske kütteõli, gaasiõli/diisliõli, muud naftasaadused |
44,2 |
44,2 |
53,0 |
|
L8 |
Vedelad biokütused, sh biometanool, bioetanool, biobutanool, biodiisel, muud biokütused, ja kõik vedelad e-kütused |
44,2 |
44,2 |
44,2 |
|
|
L9 |
Vedelad jäätmed, sh biolagunevad ja taastumatu energiaallikana käsitatavad jäätmed (sh rasvõli, rasv ja õlleraba) |
25,0 |
29,0 |
29,0 |
|
|
Gaasid |
G10 |
Maagaas, veeldatud naftagaas (LPG), veeldatud maagaas (LNG) ja biometaan |
52,5 |
53,0 |
53,0 |
|
G11A |
Kaubeldav vesinik (1) |
44,2 |
44,2 |
53,0 |
|
|
G11B |
Rafineerimisgaasid, sünteesigaas, vesinik (kõrvalsaadusena), e-gaasid (2) |
44,2 |
44,2 |
44,2 |
|
|
G12 |
Biogaas, mis on toodetud anaeroobsel kääritamisel, prügilatest ja reovee käitlemisel |
42,0 |
42,0 |
42,0 |
|
|
G13 |
Koksiahjugaas, kõrgahjugaas, kaevandusgaas ja muud kogutud gaasid (välja arvatud rafineerimistehase küttegaas) |
35,0 |
35,0 |
35,0 |
|
|
Muud |
O14A |
Heitsoojus, sealhulgas protsessi heitgaasid – eksotermiliste keemiliste reaktsioonide saadus (sisendtemperatuuriga > 200 °C) |
|
30,0 |
30,0 |
|
O14B |
Heitsoojus, sealhulgas protsessi heitgaasid – eksotermiliste keemiliste reaktsioonide saadus (sisendtemperatuuriga < 200 °C) |
|
30,0 |
20,0 |
|
|
O15 |
Tuumaenergia |
|
33,0 |
33,0 |
|
|
O16 |
Päikese soojusenergia |
|
30,0 |
30,0 |
|
|
O17 |
Geotermaalenergia |
|
19,5 |
19,5 |
|
|
O18 |
Muud eespool nimetamata kütused |
|
30,0 |
30,0 |
|
II LISA
Soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused
(nimetatud artiklis 1)
Järgmises tabelis esitatud soojusenergia eraldi tootmise tõhususe (%) ühtlustatud kontrollväärtused põhinevad alumisel kütteväärtusel ja ISO standardis sätestatud atmosfääritingimustel (ümbritseva õhu temperatuur 15 °C, rõhk 1,013 baari, suhteline niiskus 60 %).
|
Kategooria |
Energiaallikas |
Ehitusaasta |
|||||||||
|
Enne 2016. aastat |
2016–2023 |
Alates 2024. aastast |
|||||||||
|
Kuum vesi |
Aur (3) |
Heitgaaside otsekasutus (4) |
Kuum vesi |
Aur (3) |
Heitgaaside otsekasutus (4) |
Kuum vesi |
Aur (3) |
Heitgaaside otsekasutus (4) |
|||
|
Tahkised |
S1 |
Kivisüsi, sh antratsiit, bituumenkivisüsi, subbituminoosne süsi, koks, poolkoks, naftakoks |
88 |
83 |
80 |
88 |
83 |
80 |
92 |
87 |
84 |
|
S2 |
Pruunsüsi, pruunsöebrikett, põlevkivi |
86 |
81 |
78 |
86 |
81 |
78 |
92 |
87 |
84 |
|
|
S3 |
Turvas, turbabrikett |
86 |
81 |
78 |
86 |
81 |
78 |
92 |
87 |
84 |
|
|
S4 |
Kuiv biomass, sh puit ning muu tahke biomass, sh puitpelletid ja -brikett, kuivatatud puiduhake, puhas ja kuiv jäätmepuit, pähklikoored ning oliivi- ja muud kivid |
86 |
81 |
78 |
86 |
81 |
78 |
86 |
81 |
78 |
|
|
S5 |
Muu tahke biomass, sh kõik puit, mis ei kuulu kategooriasse S4, ning must ja pruun leelis. |
80 |
75 |
72 |
80 |
75 |
72 |
80 |
75 |
72 |
|
|
S6 |
Olme- ja tööstusjäätmed (taastumatu energiaallikana käsitatavad jäätmed, mittebioloogilise päritoluga, näiteks plastid, kummi ja muud sünteetilised materjalid) ning taastuva energiaallikana käsitatavad/biolagunevad jäätmed |
80 |
75 |
72 |
80 |
75 |
72 |
80 |
75 |
72 |
|
|
Vedelikud |
L7 |
Raske kütteõli, gaasiõli/diisliõli, muud naftasaadused |
89 |
84 |
81 |
85 |
80 |
77 |
92 |
87 |
84 |
|
L8 |
Vedelad biokütused, sh biometanool, bioetanool, biobutanool, biodiisel, muud biokütused, ja kõik vedelad e-kütused |
89 |
84 |
81 |
85 |
80 |
77 |
85 |
80 |
77 |
|
|
L9 |
Vedelad jäätmed, sh biolagunevad ja taastumatu energiaallikana käsitatavad jäätmed (sh rasvõli, rasv ja õlleraba) |
80 |
75 |
72 |
75 |
70 |
67 |
75 |
70 |
67 |
|
|
Gaasid |
G10 |
Maagaas, veeldatud naftagaas (LPG), veeldatud maagaas (LNG) ja biometaan |
90 |
85 |
82 |
92 |
87 |
84 |
92 |
87 |
84 |
|
G11A |
Kaubeldav vesinik |
89 |
84 |
81 |
90 |
85 |
82 |
92 |
87 |
84 |
|
|
G11B |
Rafineerimisgaasid, sünteesigaas, vesinik (kõrvalsaadusena), e-gaasid |
89 |
84 |
81 |
90 |
85 |
82 |
90 |
85 |
82 |
|
|
G12 |
Biogaas, mis on toodetud anaeroobsel kääritamisel, prügilatest ja reovee käitlemisel |
70 |
65 |
62 |
80 |
75 |
72 |
80 |
75 |
72 |
|
|
G13 |
Koksiahjugaas, kõrgahjugaas, kaevandusgaas ja muud kogutud gaasid (välja arvatud rafineerimistehase küttegaas) |
80 |
75 |
72 |
80 |
75 |
72 |
80 |
75 |
72 |
|
|
Muud |
O14A |
Heitsoojus, sealhulgas protsessi heitgaasid – eksotermiliste keemiliste reaktsioonide saadus (sisendtemperatuuriga > 200 °C) |
— |
— |
— |
92 |
87 |
— |
92 |
87 |
— |
|
O14B |
Heitsoojus, sealhulgas protsessi heitgaasid – eksotermiliste keemiliste reaktsioonide saadus (sisendtemperatuuriga < 200 °C) |
— |
— |
— |
92 |
87 |
— |
92 |
87 |
— |
|
|
O15 |
Tuumaenergia |
— |
— |
— |
92 |
87 |
— |
92 |
87 |
— |
|
|
O16 |
Päikese soojusenergia |
— |
— |
— |
92 |
87 |
— |
92 |
87 |
— |
|
|
O17 |
Geotermaalenergia |
— |
— |
— |
92 |
87 |
— |
92 |
87 |
— |
|
|
O18 |
Muud eespool nimetamata kütused |
— |
— |
— |
92 |
87 |
— |
92 |
87 |
— |
|
(1) Tarnijalt koostootmisüksuse käitajale müüdud vesinik.
(2) E-gaaside all mõistetakse sünteetilist gaasilist kütust, mis on pärit taastuvallikatest toodetud vesinikust ning kontsentreeritud allikast, näiteks tööstuskohast pärit suitsugaasist, või õhust kogutud süsinikdioksiidist.
(3) Kui selliste jaamade puhul ei võeta kondensaadi tagasivoolu koostootmisjaama soojustõhususe arvutamisel arvesse, tuleks tabelis esitatud auru tõhusust suurendada 5 protsendi võrra.
(4) Kui temperatuur saavutab 250 °C või rohkem, tuleb kasutada otsese soojuse väärtusi.
II LISA
„IV LISA
Ärahoitud jaotusvõrgukadude parandustegurid elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kohaldamiseks
(nimetatud artikli 2 lõikes 2)
|
Võrguühenduse pinge |
Parandustegur (väljaspool tootmisüksust) |
Parandustegur (tootmisüksuses) |
|
≥ 345 kV |
1 |
0,976 |
|
≥ 200 – < 345 kV |
0,972 |
0,963 |
|
≥ 100 – < 200 kV |
0,963 |
0,951 |
|
≥ 50 – < 100 kV |
0,952 |
0,936 |
|
≥ 12 – < 50 kV |
0,935 |
0,914 |
|
≥ 0,45 – < 12 kV |
0,918 |
0,891 |
|
< 0,45 kV |
0,888 |
0,851 |
Näide:
maagaasil töötav kolbmootoriga 100 kWel koostootmisüksus toodab 380 V elektrit. Sellest 85 % kasutatakse oma tarbeks ja 15 % suunatakse jaotusvõrku. Elektrijaam ehitati 2020. aastal. Aasta keskmine õhutemperatuur on 15 °C (kliimaga seotud parandus ei ole vajalik).
Pärast jaotusvõrgukao arvessevõtmist on kõnealuses koostootmisüksuses elektrienergia eraldi tootmise tõhususe kontrollväärtus käesolevas lisas nimetatud tegurite kaalutud keskmise põhjal järgmine:
Ref Εη = 53 % × (0,851 × 85 % + 0,888 × 15 %) = 45,4 %
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2023/2104/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)