Euroopa Liidu L 242/2023

(3) ELT C 279, 20.7.2022, lk 1.

(4) ELT C 391, 12.10.2022, lk 6.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/3

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1814,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100, artikli 104 lõiget 3 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0086/2023),

arvestades, et Euroopa Parlamendi (edaspidi „parlament“) peaarvepidaja märkis lõpliku raamatupidamise aastaaruande kinnitamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab parlamendi finantsolukorda, finantstulemusi ja rahavoogu kõigis olulistes aspektides õiglaselt;

arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti parlamendi administratsioonile 145 küsimust, mille kirjalikud vastused saadeti parlamendi eelarvekontrollikomisjonile, kes arutas neid avalikult 1. detsembril 2022. aastal eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri, Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti (edaspidi „amet“) direktori ja siseaudiitori osavõtul;

C.	arvestades, et avaliku sektori rahaliste vahendite haldamise kvaliteeti, tõhusust ja tulemuslikkust saab alati parandada ning kontrolli on vaja selleks, et tagada poliitilise juhtkonna ja parlamendi administratsiooni vastutus liidu kodanike ees;

D.	arvestades, et usaldus parlamendi usaldusväärsuse ja õigusriigi vastu on Euroopa demokraatia toimimiseks ülimalt tähtis;

E.	arvestades, et parlamendi usaldusväärsus on keskse tähtsusega tagamaks, et era- ja välishuvid ei mõjuta demokraatlikke protsesse ning et kodanike õigusi austatakse täielikult;

F.	arvestades, et parlament märkis oma 16. septembri 2021. aasta resolutsioonis, kui tähtis on liidu institutsioonide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamine sõltumatu liidu eetikaorgani loomise kaudu;

G.	arvestades, et parlament rõhutas oma 15. detsembri 2022. aasta resolutsioonis Katariga seotud korruptsioonikahtlusi ning üldisemat vajadust suurendada liidu institutsioonides läbipaistvust ja vastutust;

Parlamendi eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et parlamendi 2021. aasta lõplike assigneeringute kogusumma oli 2 063 521 135 eurot ehk 19,4 % kõigi liidu institutsioonide 2021. aasta halduskuludeks ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku (1) rubriigist 7 ning lõplikud assigneeringud olid 2020. aasta eelarvest (2 038 745 000 eurot) 1,2 % suuremad;

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli raamatupidamise aastaaruandes esitatud kogutulu 215 332 108 eurot (2020. aastal 203 449 523 eurot), millest 37 150 961 eurot oli sihtotstarbeline tulu (2020. aastal oli see 33 567 305 eurot);

rõhutab, et 75,8 % kulukohustuste kogusummast oli pärit viiest peatükist: peatükk 1 0 (institutsiooni liikmed), peatükk 1 2 (ametnikud ja ajutised töötajad), peatükk 2 0 (hooned ja nendega seotud kulud), peatükk 2 1 (arvutisüsteemid, seadmed ja vallasvara) ning peatükk 4 2 (parlamendiliikmete assistentide kulud), mis näitab, et suur osa parlamendi kuludest on väga jäigad;

võtab teadmiseks summad, millega parlamendi kontod 2021. aastal suleti:

a)	Kasutada olnud assigneeringud (eurodes)

2021. aastaks ette nähtud assigneeringud:

2 063 521 135

2020. aastast mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

74 900 000

2020. aastast automaatselt üle kantud assigneeringud:

356 517 980

2021. aasta sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud:

37 150 961

2020. aastast üle kantud, sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud:

39 313 649

Kokku:

2 571 403 726

b)	Assigneeringute kasutamine 2021. aastal (eurodes)

kulukohustused:

2 435 954 496

tehtud maksed:

2 077 518 430

automaatselt üle kantud assigneeringud, sealhulgas sihtotstarbelisest tulust pärit assigneeringud:

419 702 461

mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

22 007 230

tühistatud assigneeringud:

52 175 603

c)	Tulu (eurodes)

2021. aastal saadud tulu:

215 332 108

d)	Bilansi summa 31. detsembri 2021. aasta seisuga (eurodes)

1 720 527 780

juhib tähelepanu sellele, et kulukohustustega seoti 98,5 % parlamendi eelarvesse kantud assigneeringutest (2 033 160 247 eurot) ja tühistamismäär oli 0,6 %; märgib rahuloluga, et nagu varasematelgi aastatel, saavutati eelarve täitmisel väga kõrge määr; märgib, et maksete kogusumma oli 1 649 796 eurot, mille tulemusel oli maksete assigneeringute täitmise määr 81,1 % (2020. aastal oli maksete kogusumma 1 590 035 012 eurot ja maksete assigneeringute täitmise määr 81,5 %);

märgib, et 2021. aastal kiitis parlamendi eelarvekomisjon kooskõlas finantsmääruse artiklitega 31 ja 49 heaks 18 ümberpaigutust („C-ümberpaigutused“), mille summa oli 106 753 497 eurot ja mis moodustasid 5,2 % lõplikest assigneeringutest; märgib, et president kiitis omakorda heaks kaheksa ümberpaigutust („P-ümberpaigutused“), mille summa oli 26 464 877 eurot ja mis moodustasid 1,3 % 2021. aasta eelarvest;

täheldab, et COVID-19 kriisist tulenenud eelarvekokkuhoiu tõttu oli 2021. aastal ümberpaigutuste määr kõrgem kui pandeemiaeelsetel aastatel: C- ja P-ümberpaigutused kokku moodustasid 2019. aastal 5 %, 2018. aastal 3,2 % ning 2017. aastal 4,0 %; tuletab meelde, et tavapärased ametireisid olid võimalikud vaid teatud osal aastast ja seetõttu ei kasutatud parlamendi asjakohaseid eelarveridu täielikult ära ning vahendid paigutati ümber muudeks otstarveteks;

märgib, et COVID-19 pandeemia tõttu kõige vähem kasutatud eelarveread, millelt tehti 2021. aastal ümberpaigutusi, olid tavalised reisikulud (20 041 000 eurot), töötajate lähetuskulud (18 460 000 eurot), rühmakülastuste organiseerimise ja külalisrühmade vastuvõtu kulud (16 517 980 eurot) ning parlamendiliikmete assistentide kulud (11 418 251 eurot); märgib, et kõige ulatuslikumate ümberpaigutuste allikaks olevatelt eelarvepunktidelt (st mille ümberpaigutuste maht on suurem kui 5 000 000 eurot) tehtud C- ja P-ümberpaigutuste kogusumma oli kokku 79 152 282 eurot;

märgib, et COVID-19 pandeemia tekitatud ülejääk suunati 2021. aastal eelarveliste C- ja P-ümberpaigutuste kaudu peamiselt parlamendi kinnisvarapoliitika rahastamisse, nimelt toetati rendimakseid 33 559 035 euroga, et jätkata investeeringuid Adenauer II hoone ehitusprojekti, samas kui kinnisvara soetamist toetati 22 007 230 euroga, mis võimaldas omandada TREVES II hoone, mis üheskoos moodustasid 2021. aastal 52,1 % C-ümberpaigutustest; märgib, et muud olulised ümberpaigutused olid seotud COVID-19 pandeemiast tulenevate ettenägematute vajadustega, nt tervishoiu- ja ennetusmeetmete, tehniliste seadmete ning suulise tõlke kuludega kaugtöö ja hübriidkoosolekute toetamiseks; märgib, et täiendavad ümberpaigutused olid seotud Euroopa tuleviku konverentsi ja investeeringutega IT-teenuste mitmesugustesse aspektidesse;

Kontrollikoja arvamused 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

tuletab meelde, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) koostab erihinnangu kõikide liidu institutsioonide kui ühtse poliitikavaldkondade rühma halduskulude kohta; rõhutab, et halduskulud hõlmavad personalikulusid (palgad, toetused ja pensionid), mis moodustavad kõigist halduskuludest 68 %, ning muude kategooriate kulusid, näiteks hoonete, seadmete, energia, kommunikatsiooni ja infotehnoloogiaga seotud kulusid;

11.

märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Euroopa avalik haldus“ hõlmas 10,7 miljardit eurot ehk 5,9 % liidu 2021. aasta eelarvest ning parlamendi osa oli sellest 2,1 miljardit eurot ehk 19,4 %; märgib, et kontrollikoda vaatas läbi 60-st selle mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi alla kuuluvast tehingust koosneva valimi ja leidis, et nendest sisaldas vigu 15 (25 %), millest ta kvantifitseeris viis viga, ning ühtlasi hindas kontrollikoda selle põhjal, et liidu halduskulutuste veamäär on 2021. aastal allpool olulisuse piirmäära; kordab kontrollikojale esitatud soovitust suurendada kontrollitavate tehingute valimit, et teha kindlaks vigasid sisaldavate tehingute suure osakaalu põhjus, olgugi et need jäävad allapoole olulisuse piirmäära;

12.

märgib, et kontrollikoja aastaaruanne 2021. aasta eelarve täitmise kohta toob välja konkreetsed parlamendiga seotud leiud, nimelt vead kahes makses: i) väike ülemakse IT-teenuste eest, mis on põhjustatud lepingutingimuste ebaõigest kohaldamisest, ja ii) üks parlamendi makse ühele oma fraktsioonidest; tunneb muret selle pärast, et juhatuse vastu võetud hankealane sise-eeskiri ja parlamendi suunised nende kohaldamise kohta lubavad kasutada suure maksumusega lepingute puhul läbirääkimistega hankemenetlusi, samas kui finantsmääruses nähakse ette avatud või piiratud hankemenetluste kasutamine; võtab lisaks teadmiseks kontrollikoja leiu, mille kohaselt ei järginud kõnealune fraktsioon sise-eeskirja täielikult, kuna kõnealuse fraktsiooni enda sõnul oli tal raskusi niisuguse pakkuja leidmisel, kes oleks suuteline täitma neid väga spetsiifilisi kriteeriume, mida lepingu sõlmimiseks kasutatakse; rõhutab, et kontrollikoda on ka varem teada andnud puudustest fraktsioonide hangetega seotud tehingutes;

13.

märgib, et parlamendi administratsiooni seisukoht on, et läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist suure maksumusega lepingute puhul, s.o hankemenetluste puhul, mis ületavad finantsmääruse artikli 175 lõikes 1 osutatud künniseid, kohaldatakse ainult otsese eelarve täitmise suhtes, samas kui fraktsioonid haldavad neile eraldatud rahalisi vahendeid kooskõlas kaudse eelarve täitmise põhimõttega analoogselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c kohaldamisega; väljendab siiski heameelt selle üle, et parlament nõustus kontrollikoja soovitusega vaadata läbi oma suunised, milles käsitletakse avalike hangete alaste reeglite kohaldamist fraktsioonide poolt, et viia need pareminin kooskõlla finantsmäärusega; soovitab parlamendi administratsioonil võtta arvesse teatavate hankemenetluste tehnilist eripära, mille nõuetele on võimelised vastama vaid piiratud arv suurte eksperditeadmistega pakkujaid; kutsub peasekretäri üles andma eelarvekontrollikomisjonile aru, kui selline läbivaatamine tehakse; võtab teadmiseks parlamendi administratsiooni pühendumise fraktsioonide toetamise jätkamisele, et assigneeringuid kasutataks kohaldatavate reeglite kohaselt;

14.

märgib, et eelkõige uuris kontrollikoda ka 74,9 miljoni euro suurust makset, mis oli seotud Rue Wiertzil asuva Scholli hoone ostmisega, st ostuga, mida rahastati vahenditest, mida COVID-19 kriisi ajal ei kasutatud ja mis kanti üle 2020. aastast; märgib, et parlament kasutas hankemenetluses hindamiskriteeriume, milles omistati nii väljapakutud hoone hinnale kui ka kvaliteedile 50 % punktisummast; märgib, et parlament sai kaks pakkumust ja sõlmis lepingu pakkujaga, kes pakkus välja Scholli hoone, mis on parlamendi peamisele asukohale oluliselt lähemal, kuid ruutmeetri kohta 30 % kallim kui teise pakkuja pakutud hoone; märgib, et kontrollikoda leidis, et „Euroopa Parlamendi pakkumuste hindamise kriteeriumid vähendasid märkimisväärselt hinna tähtsust ostuotsuse tegemisel, muutes mis tahes muu pakkumuse edukaks tunnistamise ebatõenäoliseks“; rõhutab, kui oluline on tagada kõigile pakkujatele võrdsed tingimused, et tagada hangete korrapärasus ja vältida võimalikku maineriski; märgib, et Scholli hoone ostmine võimaldab parlamendil tugevdada oma keskkompleksi turvalisust ning säilitada otseühenduse teiste parlamendi hoonetega ja sellesse hoonesse seni tehtud investeeringud;

15.

võtab teadmiseks parlamendi poolt kontrollikoja tähelepanekule esitatud vastuse, mille kohaselt mängis vahemaa kriteerium kvaliteedikriteeriumides suurt rolli (selle kaaluteguriks oli nimelt 20 punkti 50 kvaliteedipunktist) ning keskhoonetega ühendamise võimalus sai täiendava kaaluteguri (milleks oli 4 punkti 50 kvaliteedipunktist), mille tõttu pidas parlament Rue Wiertzil asuvat Scholli hoonet majanduslikult kõige soodsamaks pakkumuseks olulisele hinnaerinevusele vaatamata; märgib, et juhatus analüüsis Scholli hoone ostmist kasutusvalduse lepingu lõpetamise valguses ning leidis sellega seoses, et seeläbi hoitaks kokku märkimisväärne rahaline summa, nimelt ülejäänud lepingulised maksed (24 000 000 eurot) ja parlamendi poolt juba tehtud investeeringud (15 300 000 eurot);

Siseaudiitori aastaaruanne

16.

märgib, et vastutava komisjoni ja siseaudiitori 1. detsembri 2022. aasta koosolekul tutvustas siseaudiitor oma aastaaruannet ning kirjeldas kinnitavaid auditeid ja nõustamisteenuseid, mis ta oli läbi viinud, ja andis aru praeguse olukorra tulemuste osas, mis hõlmasid 2021. aastal järgmisi teemasid:

—	parlamendiliikmete assisteerimiskulude hüvitise audit (finantsküsimuste peadirektoraat (DG FINS));

—	Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise teise etapi auditi ettevalmistamine (DG FINS);

—	konsulteerimine andmehaldusraamistiku aluste loomise osas (tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat (DG ITEC));

—	töötajate lähetuste audit (personali peadirektoraat (DG PERS));

—	hankeprotsessi audit (infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat (DG INLO));

—	parlamendi riskijuhtimise raamistiku läbivaatamine;

—	siseauditi aruannetes nimetatud pooleliolevate meetmete järelkontroll – 2021. aasta 1. ja 2. etapp;

17.

kiidab ja toetab järgmisi meetmeid, milles siseaudiitor on vastutavate peadirektoraatidega kinnitusauditi tulemusel kokku leppinud:

—

seoses parlamendiliikmete assisteerimiskulude hüvitise auditiga: käsitleda parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmetes kehtestatud ülemmäärade järgimise küsimust seoses makseagendi tasudega; vähendada viivitusi makseagendi poolt konto väljavõtete esitamisel talle parlamendi poolt makstud summade puhul ja finantsküsimuste peadirektoraadis sellega seotud kontrollide lõpuleviimisel ning reguleerida korduvat kuhjumist; selgitada parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete teatavaid sätteid ja nendega seotud sisejuhiseid, mis ei toeta järjekindlalt parlamendiliikmete kohalikele assistentidele kulutatud parlamendiliikmete assisteerimise kuludeks ette nähtud vahendite tõhusat ning tulemuslikku haldamist;

—

seoses Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise auditeerimise teise faasiga: väljendada heameelt selle üle, et parlamendi siseaudiitor ning Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet (edaspidi „amet“) allkirjastasid 2022. aasta jaanuari alguses vastastikuse mõistmise memorandumi, milles sätestatakse niisuguste auditeerimistoimingute kord, mida siseaudiitor võib parlamendi eelarve täitmist hõlmavate auditite raames läbi viia haldus- ja kontrollisüsteemide osas, mida amet kohaldab Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimise, kontrollimise ja vajaduse korral neile sanktsioonide kehtestamise suhtes;

—

seoses andmehaldusraamistiku alase konsulteerimisega, mille eesmärk oli toetada tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraati tema püüdlustes arendada võimekusi, mis võimaldavad parlamendil tagada kvaliteetsete andmete olemasolu andmete kogu olelusringi jooksul: esitati kuus konkreetset soovitust, millega nähti ette andmetega seotud projektide lisamine parlamendi portfelli aastatel 2022–2024, institutsioonilise andmeinventuuri loomine, kohalike andmekorrespondentide loomine, peadirektoraatidevahelise asutuse määramine andmetega seotud otsuste tegemiseks, teatava asutuse tehtav järelevalve ning olemasolevate andmetega seotud poliitikameetmete ja muude vastavusnõuetega võimaliku sünergia uurimine;

18.

võtab teadmiseks äsja lõpuleviidud kinnitusauditid, mis praegu järgivad siseaudiitori ametijuhendis ette nähtud teabevahetusprotsessi:

—

töötajate lähetuste auditeerimisel keskenduti parlamendisiseste haldus- ja kontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse hindamisele kõikide töötajate kategooriate, sealhulgas registreeritud assistentide lähetuste valdkonnas ning nende süsteemide toimimise vastavusele personalieeskirjade, seonduva parlamendisisese õigusraamistiku ja finantsmääruse asjakohastele sätetele;

—

infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi hankeprotsessi auditeerimisel keskenduti hangete valdkonna parlamendisiseste haldus- ja kontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse hindamisele, hankemenetluste kehtivatele õigusaktidele ja asjakohasele parlamendisisesele õigusraamistikule vastavusele ning haldusteabe ja -dokumentide usaldusväärsusele;

—	parlamendi riskijuhtimise raamistiku läbivaatamisel keskenduti selle raamistiku küpsuse läbivaatamisele, mis viis hetkeseisu hindamiseni ning selle tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamise viiside tuvastamiseni;

19.

märgib, et 2021. aasta järelmeetmete tulemusena lõpetati 47 meedet 99st pooleliolevast meetmest, mille rakendamiseks kokkulepitud tähtajad olid möödunud; rõhutab asjaolu, et mõni ülejäänud 52st meetmest soovitati juba mitu aastat tagasi, kuid neid ei ole veel rakendatud, ja rõhutab, et 23 neist on seotud märkimisväärse riskiga; ootab, et eri peadirektoraadid tagaksid, et ülejäänud meetmed viiakse viivitamata lõpule ja et kokkulepitud meetmed rakendatakse siseaudiitori aastaaruandes sätestatud tähtaegade kohaselt; kutsub peasekretäri üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru ülejäänud meetmete seisust kaks korda aastas;

20.

tunnistab, et finantsmääruse artikli 118 lõikes 9 on ette nähtud, et „siseaudiitori aruanded ja järeldused ning asjaomase liidu institutsiooni aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes pärast seda, kui siseaudiitor on kinnitanud nende põhjal võetavad meetmed“; märgib, et tegelikkuses on aruanded ja järeldused kättesaadavad alles siis, kui kõik soovitused on ellu viidud, mis tähendab tegelikku mitmeaastast viivitust nendele juurdepääsul, ning et parlamendiliikmed saavad teadmisvajaduse alusel juurdepääsu ainult kooskõlas juhatuse konfidentsiaalsetele dokumentidele juurdepääsu käsitlevate reeglitega; kutsub juhatust üles tagama, et parlamendiliikmetel oleks siseauditi aruandele kohene ja täielik juurdepääs ja et see antaks vähemalt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust silmas pidades kiiremini; kutsub juhatust ka üles tegema kõik siseauditi aruanded üldsusele kättesaadavaks aasta pärast nende lõplikku vormistamist, kui siseaudiitor on kinnitanud eelmise aasta soovituse elluviimiseks võetud meetmed; tuletab lisaks meelde, et soovituste kinnitamine ei eelda kõigi soovituste täielikku elluviimist; kutsub peasekretäri üles andma eelarvekontrollikomisjonile elluviidud iga-aastasest audititegevusest aru nii tihti kui vajalik;

21.

võtab teadmiseks siseauditi talituse juhi vahetumise alates 1. märtsist 2021; tunneb muret selle pärast, et ligikaudu poolte auditirühma liikmete vahetumine ja kavandatust kokku 16 kuud kauemaks täitmata jäänud ametikohad (kuna parlamendi administratsiooni pidevast toetusest hoolimata esines raskusi sobivate kandidaatide leidmisel) avaldasid negatiivset mõju audititegevusele, eelkõige IT-valdkonnas; väljendab heameelt siseaudiitori võetud meetmete üle, et leida infosüsteemidele spetsialiseerunud audiitori täitmata ametikohale tugeva asjakohase taustaga kandidaat, ning vahepeal suutlikkuse suurendamise ja täiendava erikoolituse valdkonnas võetud meetmete üle; tuletab parlamendi administratsioonile meelde, kui tähtis on kavandada piisav aeg vabade ametikohtade täitmiseks niivõrd oluliste talituste puhul nagu siseauditiüksus;

22.

väljendab heameelt selle üle, et nagu 2016. aastal sertifitseeris välishindaja 2021. aastal siseauditi talituse „üldise vastavuse Siseaudiitorite Instituudi standarditele ja eetikakoodeksile“, mis tähendab vastavust siseauditi kutsetegevuse rahvusvaheliste standardite kõrgeimale tasemele;

Parlamendi administratsiooni ja juhatuse poolt eelmise eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni suhtes võetud järelmeetmed

23.

võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis esitati 26. septembril 2022. aastal parlamendi eelarvekontrollikomisjonile 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta, ja peasekretäri 25. oktoobri 2022. aasta esitluse, milles käsitleti parlamendi resolutsioonis tõstatatud eri küsimusi ja nõudmisi ning millele järgnes parlamendiliikmetega toimunud arvamuste vahetus;

24.

tuletab meelde, et juhatuse koosseisu kuuluvad Euroopa Parlamendi president, 14 asepresidenti ja viis kvestorit (hääleõiguseta liikmed), kelle valib demokraatlikult parlament; tuletab meelde, et kui täiskogu nõuab, et parlament rakendaks erisuguseid reegleid või meetmeid, tuleks selliseid reegleid või meetmeid põhjalikult arutada ja nende üle hääletada juhatuses kooskõlas kodukorra artikliga 25 ja V lisaga ning finantsmääruse artiklitega 6 ja 262; peab kahetsusväärseks, et vägagi arvukad täiskogu istungil eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides vastu võetud konkreetsed nõudmised ei kajastu alati hästi juhatuse koosolekute aruteludes, hoolimata asjaolust, et nii juhatuse liikmed kui ka peasekretär on eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonidest teadlikud ja neil on õigus esitada ettepanekuid eelnimetatud artikli 25 alusel; tuletab meelde, et demokraatlikku kontrolli tehakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kaudu ja selle puhul peaks parlament olema eeskujuks kõigile liidu institutsioonidele ja asutustele; rõhutab, et COVID-19 pandeemia ajal tuli juhatuse aruteludes keskenduda suures osas parlamendiliikmete ja töötajate kaitsmisele, tagades samal ajal talitluspidevuse;

25.

tuletab kodukorra artiklit 25 arvesse võttes meelde, et juhatus vastutab otsuste tegemise eest parlamendi sisemist korraldust ja parlamendiliikmeid puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes; tunneb muret selle pärast, et juhatuse otsustes ei järgita sageli täiskogu tahet, mida on väljendatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides; kordab finantsmääruses ja kodukorras sätestatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tähtsust ning nõuab, et parlamendi toimimist mõjutavaid resolutsioone võetaks põhjalikult arvesse ning nende suhtes võetaks järelmeetmeid seaduslikul ja läbipaistval viisil; märgib, et juhatuse koosolekute päevakorrad ja protokollid ning otsused avaldatakse parlamendi veebisaidil; kutsub peasekretäri taas üles esitama konkreetseid ettepanekuid, mille eesmärk on veelgi suurendada juhatuse otsuste tegemise läbipaistvust; soovitab eelarvekontrollikomisjoni teavitada süstemaatiliselt sellest, kui juhatuses tuleb arutlusele mõni eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonist tulenev ettepanek;

26.

tunneb heameelt peasekretäri ettepaneku üle võimaldada juhatusel arutada otsuste eelnõusid olulistes küsimustes ja teha nende kohta otsuseid oma järgmisel koosolekul; kutsub juhatust ja kvestoreid üles seda tava rakendama;

COVID-19 pandeemiaga seotud meetmed

27.

märgib, et 2021. aastat iseloomustasid COVID-19 pandeemiast tingitud jätkuvad probleemid, mis nõudsid enamiku 2020. aastal kehtestatud enneolematute ja erakordsete meetmete alalhoidmist ning vajaduse korral kohandamist, et oht parlamendiliikmetele ja töötajatele oleks võimalikult väike, tagades samas, et parlament saab jätkata oma põhitegevust; märgib, et COVID-19 pandeemia tingis hinnanguliselt 95 804 765 euro suuruse eelarveülejäägi ja tekitas samal ajal vajaduse teiste eelarveridade mahu suurendamiseks kokku 26 230 480 euro võrra, mis andis tulemuseks 69 574 285 euro suuruse netosäästu;

28.

märgib eelkõige, et kaugtöölahendusi, kaughääletamist ja hübriidkoosolekuid rakendati laialdaselt kogu 2021. aasta jooksul; märgib, et enamiku töötajate, sealhulgas registreeritud assistentide kohustus teha 100 % kaugtööd kaotati järk-järgult alates 2021. aasta juunist ning et 16. juulil 2021. aastal otsustas peasekretär laiendada kehtiva kaugtöö kohaldamisala; märgib, et 2021. aasta septembris kaotati mõned parlamendi tegevuse piirangud, nt seoses delegatsioonide või üksikkülastajate vastuvõtmisega, ning jõustusid uued parlamendi töötajate kaugtööreeglid;

29.

tunneb heameelt ELi institutsioonide ja COVID-19 kohta esitatud kontrollikoja eriaruandes 18/2022 sisalduvate järelduste üle, mille kohaselt auditeeritud institutsioonid, sealhulgas parlament, näitasid COVID-19 pandeemia tingimustes, et nad on vastupanuvõimelised, nad reageerisid kiiresti ja paindlikult ning said kasu varem digiteerimisse tehtud investeeringutest; rõhutab kontrollikoja soovitusi, eelkõige talitluspidevuse kavade läbivaatamist ja uue töökorralduse sobivuse hindamist COVID-19 järgses keskkonnas;

30.

märgib, et 2021. aastal COVID-19 pandeemia jätkumise mõju tõi kaasa olulised ümberpaigutused parlamendi eelarves ning et sellistes valdkondades nagu reisikulud, rühmakülastuste organiseerimine ja külalisrühmade vastuvõtt, parlamendi külastuskeskuste tegevus, kohapeal toimuvad koolitused ja väiksem energiatarbimine tekkis eelarve ülejääk; märgib, et samal ajal tekitas pandeemia eelarvelisi lisavajadusi muudes valdkondades, eelkõige tervishoius ja ennetustöös, samuti seoses tehniliste seadmete ja logistikaga mitmekeelsete hübriidkoosolekute ja hääletuste korraldamiseks; märgib, et märkimisväärne osa viimaste aastate säästudest paigutati ümber kinnisvarapoliitikasse;

31.

rõhutab, et 2021. aastat mõjutas väga suurel määral COVID-19 pandeemia ning enamik 2020. aastal kehtestatud erakorralisi meetmeid tuli säilitada ja neid tuli kohandada; tunneb muret asjaolu pärast, et mõned COVID-19 pandeemia edasise leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmed muutsid teatavatel juhtudel selliste spetsiifiliste teenistuste töötingimusi nagu parlamendi koopiakeskused ja trükiüksused ning see avaldas mõnele sealsele töötajale negatiivset mõju, näiteks olid Brüsseli koopiakeskuse töötajad sunnitud töötama pikka aega isolatsioonis isegi pärast ohutusmeetmete tühistamist; palub parlamendi administratsioonil hinnata ennetavalt uuesti võimalikes sarnastes olukordades töötamise tingimusi;

32.

rõhutab, et 2021. aastal kerkisid parlamendi töös esile arvukad probleemid, millest peamine oli ebakindlus seoses COVID-19 pandeemia arenguga; tunnustab parlamendi arstipunktide keskset rolli COVID-19 pandeemiale reageerimise eesliinil ja võtab teadmiseks sellega kaasnenud väga suure töökoormuse, mis hõlmas töötajate ravi, testimist ja vaktsineerimist, psühholoogilise toe pakkumist ning leevendusmeetmete alast nõustamist; märgib, et erandkorras tuli töötajate iga-aastane ennetav arstlik tervisekontroll tühistada ja töötajaid kutsuti üles laskma iga-aastast ennetavat arstlikku tervisekontrolli teha väljaspool parlamenti samadel tingimustel, mida tavaliselt pakub parlament, kooskõlas personalieeskirjade artikli 59 lõikega 6, ning väljendab heameelt asjaolu üle, et pandeemiaolukorra areng on nüüdseks võimaldanud jätkata töötajate iga-aastase ennetava arstliku tervisekontrolli tegemist; tunneb heameelt selle üle, et 2021. aasta oktoobris loodi Brüsseli ja Luxembourgi arstipunktide töötajatest moodustatud tervishoiukriisiks valmisoleku ja kriisiohje üksus (MPCMU), mille eesmärk on suurendada parlamendi reageerimisvõimet tulevaste kriiside korral;

33.

märgib, et testimiskeskuste kogumaksumus oli Brüsselis 5 415 789 eurot, Luxembourgis 302 288 eurot ja Strasbourgis 39 370 eurot; väljendab heameelt asjaolu üle, et tervishoiuasutused andsid vaktsiinid ja kõik muu vajaliku parlamendi vaktsineerimiskampaania jaoks tasuta; märgib, et Brüsselis asuva vaktsineerimiskeskuse kogukulu 2021.aastal oli 230 502 eurot, mis hõlmas personali täiendamist kuue ajutise õega ja olemasoleva IT-vahendi kohandamist haldusaspektide jaoks (vastavalt 45 655 eurot ja 184 847 eurot); tunnustab meditsiiniteenistuse, lepingulise laboratooriumi töötajate ja vabatahtlike tööd parlamendi testimis- ja vaktsineerimiskeskuses Brüsselis; märgib, et nii Strasbourgis kui ka Luxembourgis korraldasid vaktsineerimiskampaaniad riiklikud ametiasutused ja seega ei kandnud parlament kulusid;

34.

tuletab meelde, et presidendi 1. juuni 2021. aasta otsuse (turvameetmete kohta COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks) artikkel 4 nägi ette kõigi parlamendi hoonetesse sisenevate inimeste kehatemperatuuri kontrolli; märgib, et parlament ostis sel eesmärgil erinevaid kehatemperatuuri andurite mudeleid kogusummas 595 459 eurot (2020. aastal 382 515 eurot ja 2021. aastal 212 944 eurot); märgib, et 2021. aastal varustuse hulgas ostetud ja metallidetektoritesse paigaldatavatest temperatuuri tuvastamise seadmetest ei olnud 14. märtsi 2022. aasta seisuga kasutusel 40 temperatuuri tuvastamise üksust ning neli kaamerat on praegu laos; rõhutab, et suvel keelati sageli inimestele juurdepääs kõrge temperatuuri tõttu õues, millel ei olnud mingit seost kõrge palavikuga; tuletab meelde, et kasutusele ei võetud ühtegi meedet, mis oleks takistanud isikuid, kes ei saanud luba siseneda, lihtsalt mõne hetke pärast uuesti proovimast; märgib, et parlament ei töödelnud ega kogunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (2) artikli 10 alusel tundlikke andmeid; märgib, et kuna ei olnud vaja hoida alles tundlikke andmeid, puudub teave nende isikute arvu kohta, kellel meetme kehtivusaja vältel keelati siseneda parlamendi ruumidesse; kahetseb, et eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik hinnata kehatemperatuuri kontrollimise või seadmete ostmise tulemuslikkust; tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt avaliku sektori raha igasugune kasutamine peaks alati võimaldama kontrollida kulutuste korrektsust ja nende kasutamise tulemuslikkust;

35.

märgib, et Brüsselis ei olnud koristuspersonali vähendamine vajalik, sest hooned jäid avatuks, ning et Strasbourgis ja Luxembourgis tasakaalustas koristusvajaduse suurenemine aktiivsuse vähenemise ja seega ei kandnud koristusteenuse pakkujad aasta jooksul kahjusid; märgib, et 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses korraldasid kaks Brüsseli puhastustöövõtjat oma töötajate seas rahulolu-uuringu, nagu nõuti 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis; märgib, et töötajad täitsid küsimustiku anonüümselt ning vastused saadi ja salvestati turvalisel platvormil; rõhutab, et esimese töövõtja puhul näitab tulemuste analüüs, et üle 90 % töötajatest olid motiveeritud töötama hästi, said juhtkonnalt häid suuniseid ja tundsid end hästi ühtses meeskonnas; märgib, et 9. novembri 2022. aasta seisuga osutavad kõiki puhastusteenuseid Parlamendi ruumides Brüsselis kaks uut teenuseosutajat; väljendab heameelt asjaolu üle, et uuele töövõtjale kehtivad rangemad kohustused, mis tagab õiglased töötingimused; tuletab meelde asjaolu, et uus töövõtja on kohustunud võtma üle kõik töötajad, kes töötasid endise töövõtja juures vähemalt üheksa kuud, ning nõuab, et parlament tagaks selle kohustuse täitmise;

36.

tuletab meelde COVID-19 pandeemia negatiivset mõju parlamendi toitlustustöötajatele; väljendab heameelt 2020. aasta aprillist 2021. aasta detsembrini rakendatud solidaarsusmeetmete üle, nimelt heategevuslikult pakutavate einete ja talitluspidevuse tasu maksmise üle kolmes töökohas, mis aitasid säilitada vähemalt 37 toitlustustöötaja töökoha; peab kiiduväärseks asjaolu, et parlament oli esimene liidu institutsioon, kes käivitas toidu annetamise programmi, ning oli COVID-19 kriisi ajal ainus institutsioon, kes võttis meetmeid töökohtade päästmiseks; väljendab heameelt asjaolu üle, et alates kogu toitlustustegevuse taasalustamisest 2022. aasta märtsis on loodud 20 uut töökohta; märgib, et toitlustus- ja puhastusteenuseid osutavad välised teenuseosutajad ei vasta oma eripära tõttu asutusesiseseks muutmise tingimustele; rõhutab, et oluliste teenuste, nagu toitlustamine ja koristamine, institutsioonisiseseks muutmine nõuaks töötajate massilist värbamist ja tooks kaasa kulude märkimisväärse suurenemise; on seetõttu arvamusel, et juhtorganid ei peaks kaaluma nende teenuste institutsioonisiseseks muutmist;

Tõlgid

37.

tuletab meelde, et parlamendi kodukorra kohaselt on parlamendiliikmetel õigus rääkida enda valitud ametlikus keeles, mis peegeldab Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning muudab liidu institutsioonid kõigile liidu kodanikele juurdepääsetavamaks ja läbipaistvamaks; väljendab heameelt parlamendi ametnike ja vabakutseliste tõlkide pandeemia ajal tehtud töö üle, mis võimaldab selle õiguse kasutamist ja hoiab parlamenti toimimas Euroopa demokraatia koduna; rõhutab, et pakutava tõlke kvaliteet mõjutab otseselt liidu kodanikele edastatavat sõnumit;

38.

märgib, et parlamendi administratsioon võttis kasutusele kaitsemeetmed, näiteks iganädalaste tõlketundide piiramise, kuna kaugkõnelejate tõlkimine nõudis täiendavaid jõupingutusi ning tõlgid jäid pikaks ajaks väljapoole koosolekuruumi (st paarisruumidesse, keskustesse liikmesriikides jne); kiidab heaks asjaolu, et mitmed juhatuse poolt 2020. ja 2021. aastal heakskiidetud meetmed, alates tehnilise taristu tugevdamisest kuni kaugtõlkeni, võimaldasid tõlkevõimekusel järk-järgult suureneda 70 %-ni COVID-19-eelsest võimekusest ajavahemikul 2020. aasta novembrist 2021. aasta aprillini ja 90 %-ni 2022. aasta jaanuaris;

39.

tunneb muret teada antud kuulmisprobleemide pärast, mis tekkisid pikaajalise kaugtõlkimise tõttu halva kvaliteediga helisüsteemi kasutades; peab muret tekitvaks, et 2021. aasta alguses koosseisuliste tõlkide delegatsiooni poolt läbi viidud kaugsünkroontõlke uuringus andis 63,5 % vastanutest (127 200-st) teada kuulmisprobleemidest ja 2022. aasta mais koosseisuliste ja vabakutseliste tõlkide seas läbi viidud uuringus mainis 54 % vastanutest (702 1 602-st), et COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud tingimustes töötamine on avaldanud mõju nende tervisele ja heaolule; rõhutab asjaolu, et tõlkide teatatud terviseprobleemidega tegelevad parlamendi meditsiiniteenistused ning administratsioon on võtnud sihipäraseid meetmeid helikvaliteedi parandamiseks; tuletab meelde liidu institutsioonide hoolsuskohustust oma töötajate suhtes, mida tuleb ennetusmeetmete rakendamisel arvesse võtta;

40.

võtab teadmiseks esimeeste konverentsi 2. juuni 2022. aasta otsuse, millega lubatakse erandeid kaugsõnavõttudele komisjonide koosolekutel, ning märgib, et kaugsõnavõttude tehniline teostus ja nõuetele vastavus on peamised probleemid, mis tuleb lahendada kvaliteetse heli tagamiseks parlamendi hübriidkoosolekutel; kiidab heaks asjaolu, et muude meetmete ja teadlikkuse tõstmise kampaaniate seas jagati parlamendiliikmetele üle 1 700 professionaalse kvaliteetse mikrofoni ja 1 342 kõrvaklapi ning kvestorid andsid välja teatised 50/2020 ning 12/2021 suunistega kaugosalejate jaoks; märgib, et parlamendi administratsioon pakub täiendavalt katseprojektina kvaliteetseid mikrofone välisosalejatele, kes võtavad sõna eemalt, näiteks petitsioonide esitajad; peab kahetsusväärseks, et jõupingutustest ja eraldatud eelarvest pole kasu, kui lubatuks jäävad parlamendiliikmete ja teiste kõnelejate kaugsõnavõtud ilma asjakohase varustuseta; väljendab heameelt kampaania üle, mille eesmärk on tõsta teadlikkust helikvaliteedi olulisusest kaugsõnavõttude puhul, ning nõuab täiendavaid tehnilisi kontrolle enne iga sõnavõttu;

41.

märgib, et Interactio platvormi teenused soetati 2021. aastal olemasoleva raamlepingu alusel, milles praegu ei osutata konverentsitõlke ISO standardile; märgib, et peasekretär teatas oma kirjalikes vastustes parlamendi eelarvekontrollikomisjonile, et Interactio platvorm vastab ISO helikvaliteedi nõuetele;

42.

märgib, et parlamendi tõlgid streikisid 2022. aasta juunist oktoobrini, et saavutada paremaid töötingimusi, eelkõige paremat helikvaliteeti ning kaugsõnavõtjate tõlketundide arvu ja kestuse piiramist, nagu seda tehti COVID-19 pandeemia ajal; peab kahetsusväärseks, et parlamendi administratsioon kasutas tõlkide streigi ajal väliseid tõlketeenuseid kogumaksumusega 47 324 eurot, kuna see otsus seadis ohtu parlamendi suulise tõlke kvaliteedistandardi ja, mis veelgi olulisem, pärssis töötajate streigiõigust; rõhutab, et parlamendi organite põhikoosolekutel ei tohiks üldjuhul osutada väliseid kaugtõlketeenuseid; väljendab heameelt ametiühingu, tõlkide esindajate ja parlamendi administratsiooni vahel 17. oktoobril 2022 kokkulepitud kaugosalusega kohtumiste ajutise töökorralduse üle ning märgib, et tõlkide töötingimuste üle hakatakse pidama läbirääkimisi, et mõtiskleda parlamendi pandeemiajärgsete töömeetodite üle; rõhutab, et konverentsikorralduse ja suulise tõlke peadirektoraat peaks kavandama oma tulevasi suulise tõlke vajadusi ja püüdma õigeaegselt värvata uusi tõlke;

Töötajad, registreeritud assistendid ja kohalikud assistendid, praktikandid

Töötajad

43.

märgib, et 2021. aasta lõpu seisuga olid 6 621 ametikohast vabad 877 (13,2 %); tunnistab üldisi raskusi, millega liidu institutsioonid, sealhulgas parlament, talentide ligimeelitamisel ja hoidmisel kokku puutuvad; ning see avaldab mõju tööjõu mitmekesisusele ja geograafilisele jaotusele; märgib, et 2021. aastal korraldas parlamendi personali peadirektoraat (DG PERS) kaks uuringut, et selgitada välja peamised põhjused, miks parlamenti tööle kandideeritakse, ning tulemused viitasid palkadele, kuid ka töö olulisusele ja paindlikele töötingimustele; võtab teadmiseks parlamendi administratsiooni arvamuse Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) läbiviidavate konkursside aegluse kohta, kuid tuletab meelde praegust ümberkujundamisprotsessi, mille eesmärk on lühendada konkursside kestust, muuta need tõhusamaks ja paremini sihtmärgistada spetsialistide profiile, hoides samas objektiivsust ja võrdset kohtlemist protsessi keskmes; märgib, et parlament alustas 2021. aastal sisekonkursside korraldamist ja väljendab muret kiirendatud värbamismenetluste pärast, mis võivad viia diskrimineerimiseni kutsekategooriate vahel;

44.

kutsub üles põhjalikult järele mõtlema uute tööviiside üle, mis suudaksid ühitada parlamendi administratsiooni vajadused (sealhulgas kollektiivi ühtekuuluvus, sisesuhtlus ja uute tulijate kaasamine), võttes arvesse töötajate ootusi ja rahulolu, mis mõjutaks positiivselt nende töötulemusi ning parlamendi atraktiivsust tööandjana; rõhutab sellega seoses tõelise sotsiaalse dialoogi tähtsust töötajate esindajatega olulistes küsimustes, nagu paindlik töökeskkond, tervishoid ja heaolu ning koolitus- ja karjäärivõimalused; juhib tähelepanu ka vajadusele vaadata läbi nende uute töövormidega seotud ahistamist puudutavad reeglid; märgib, et füüsiline kohalolek on oluline kõigi parlamendiprotsessides osalejate tõhusaks suhtlemiseks; teeb ettepaneku luua ühiskomitee, mis aitaks personali peadirektoraadil teha seiret kaugtööd ja õigust mitte olla kättesaadav käsitlevate selgete suuniste tulemusliku rakendamise ja järgimise üle, mida saab kohandada eri talituste vajadustega; rõhutab, et pidades silmas personalieeskirjadest tulenevaid ühtseid reegleid, peaks parlament viima kaugtööreeglid kooskõlla teiste liidu institutsioonidega, kes on kasutusele võtnud võimaluse teha kaugtööd väljaspool kolme töökohta, mis suurendaks ka parlamendi atraktiivsust tööandjana;

45.

tuletab meelde, et 2020. aasta lõpus oli parlamendi komisjonide sekretariaatide töötajate arv tõsiselt puudulik, mis oli muu hulgas tingitud suurenenud töökoormusest, COVID-19 pandeemia tõttu kohaldatud töömeetoditest ja uute ajutiste komisjonide loomisest; väljendab heameelt selle üle, et 2022. aasta eelarve vastuvõtmise järel loodi ametikohtade loetelus 66 uut organisatsioonide struktuuri kuuluvat ametikohta (12 välispoliitika peadirektoraadis (DG EXPO) ja 54 sisepoliitika peadirektoraadis (DG IPOL)), et suurendada kiiresti toetust parlamendikomisjonidele; tunneb muret selle pärast, et kavandatav personali (sealhulgas organisatsiooni struktuuri kuuluvate ametikohtade ja lepinguliste töötajate) netokasv hõlmab praegu vaid kaheksat täiendavat töötajat, ehkki lepinguliste töötajate arv on 2022. aasta jaanuarist novembrini vähenenud 23 võrra; tuletab peasekretärile meelde kohustust tugevdada tegelikkuses välispoliitika peadirektoraadi ja sisepoliitika peadirektoraadi inimressursside suutlikkust, sealhulgas lepinguliste töötajate piisavat taset; juhib tähelepanu sellele, et kõik komisjonides, poliitikaosakondades, horisontaal- ja tugitalitustes saadaolevad ressursid tuleks eraldada parlamendi seadusandlike, eelarve- ja kontrollivolituste ning -menetluste rakendamiseks; nõuab seetõttu, et saadaolevad ressursid jagataks vastavalt komisjonide tegevuse tasemele nendes valdkondades ja mitte üksnes seadusandlike raportite arvule;

46.

väljendab muret peasekretäri ettepanekul põhineva juhatuse 21. novembri 2022. aasta otsuse pärast üldiste rakendussätete kohta, millega jõustatakse personalieeskirjade artikkel 27; rõhutab, et oluline on saavutada parlamendi töötajate vahel õiglane geograafiline tasakaal, tingimusel et meetmed on asjakohased, nagu nõutakse artiklis 27, ning rõhutab, et konkurssidel tuleb järgida personalieeskirjades ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud aluspõhimõtteid, näiteks võrdsuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid; tuletab lisaks meelde, et artiklis 27 on sätestatud, et „kõnealused meetmed peavad olema põhjendatud ega tohi seisneda muudes töölevõtukriteeriumides peale oskustel põhinevate kriteeriumide“; nõuab üldiste rakendussätete viivitamatut edastamist parlamendi õigusteenistusele vastavuse hindamiseks;

47.

võtab teadmiseks projekti „Lepingulise töötaja strateegia II“, mille eesmärk on toetada peadirektoraate selle hindamisel, kas väliste teenuseosutajate ülesannete üleandmine koosseisulistele töötajatele oleks parlamendile kasulikum; märgib, et personali peadirektoraat pakkus infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadile, tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadile ning turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadile tuge koosseisulistele töötajatele üleandmise menetluste käivitamisel; kordab, et lepinguliste töötajate värbamine on vastuvõetav meede, kui see on põhjendatud, kuid rõhutab, et põhiülesandeid peaksid täitma alalised töötajad;

48.

märgib, et eriti raske on leida kandidaat, kes oleksid valmis töötama parlamendi heaks Luxembourgis, peamiselt kõrge elukalliduse ja kerkiva eluaseme hinna tõttu, teenides sealjuures palka, mis on kohandatud Brüsseli elamistingimustega; palub parlamendi administratsioonil kiiresti edastada komisjonile taotlus lahendada pikaajaline ja tõsine palkade indekseerimise probleem Luxembourgis delegeeritud õigusakti vastuvõtmise teel, mis parandaks asjakohast personalieeskirjade sätet;

49.

märgib teadmushaldussüsteemide tähtsust, et vältida oskusteabe kaotsiminekut parlamendi administratsioonis; tunnistab, et liikuvus võib aidata töötajatel omandada uusi oskusi, uskudes samas, et parlamendi administratsioon peaks motiveerima ja toetama töötajate vabatahtlikku liikuvust eri teenistuste vahel, nii et kohustuslik liikuvuskava oleks viimane abinõu, kuna mõnel juhul võib see kohustus viia töötajate lahkumiseni parlamendi teenistusest; juhib tähelepanu sellele, et kohustuslik liikuvuspoliitika võib kogunenud eriteadmiste tõttu osutuda eriti keeruliseks sisepoliitika peadirektoraadi töötajate jaoks; nõuab liikuvuspoliitika täielikku läbivaatamist, võttes arvesse töötajate esindajate seisukohti ja kogemusi;

50.

tuletab meelde, et juhatus kiitis 13. jaanuaril 2020 heaks uued ja kõrgemad soolise tasakaalu eesmärgid parlamendi administratsiooni tipp- ja keskastmejuhtide seas, mis tuleb saavutada 2024. aastaks, st 50 % osakonnajuhatajate, 50 % direktorite ja 40 % peadirektorite ametikohtadel peaksid töötama naised; tuletab meelde, et seejärel töötati välja ja juhatus kiitis 6. juulil 2020 heaks soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava aastateks 2021–2022, mille eesmärk on hõlbustada nende eesmärkide saavutamist ja võtta soolist aspekti igakülgselt arvesse kogu parlamendi tegevuses; väljendab heameelt asjaolu üle, et 42,7 % üksuste juhatajatest ja 50 % direktoritest on naised, samas kui peadirektori ametikohtadel töötavate naiste osakaal on alates 2021. aastast tõusnud 15,4 %-lt 28 %-le; märgib, et 2021. aastal võttis parlament kõigi personalikategooriate lõikes kokku tööle 536 naist (50,3 %) ja 530 meest (49,7 %); võtab teadmiseks raskused rahuldava soolise tasakaalu saavutamisel mõnes konkreetses teenistuses, nagu DG SAFE (81 % mehi ja 19 % naisi); palub administratsioonil hinnata 2021.–2022. aasta tegevuskava, tuginedes eelseisva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames valitud edusammude jälgimise näitajatele;

51.

väljendab heameelt juhatuse poolt 2021. aasta novembris vastu võetud mitmekesisuse tegevuskava üle, milles seatakse eesmärgid võrdsete võimaluste valdkonnas, nagu juurdepääsu ja kaasamise töörühma roll ning volituste tugevdamine, et tõhustada koordineerimist ja koostööd parlamendi puuetega inimeste poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning konkreetsete ettepanekute esitamisel; väljendab heameelt asjaolu üle, et parlament on esimene institutsioon, mis korraldab puuetega praktikantide ja lepinguliste töötajate valikumenetlusi (positiivseid meetmeid);

52.

tuletab meelde, et personalieeskirjade artikli 9 kohaselt esindab personalikomitee töötajate huve nende institutsiooni ees ja hoiab pidevat kontakti nendega; juhib tähelepanu sellele, et parlamendi juhtorganite tehtud otsustel on sageli töötajatele märkimisväärne mõju, ja kordab seetõttu, et parlamendi personalipoliitikat mõjutavate üldiste küsimuste arutamisel on oluline, et töötajate esindajad kuulatakse ära;

53.

tuletab meelde parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis esitatud soovitust komisjonile vaadata läbi kõrgemate ametnike ametisse nimetamise haldusmenetlus eesmärgiga tagada täielikult parimate kandidaatide valimine maksimaalse läbipaistvuse ja võrdsete võimaluste raamistikus, näidates seeläbi ka eeskuju teistele Euroopa institutsioonidele; tuletab meelde, et peasekretäri ametisse nimetamise menetlus oli läbipaistev protsess, kus kandidaate koheldi õiglaselt ja erapooletult, järgides samas kõiki vajalikke kandideerimistingimusi; rõhutab, et eduka kandidaadi valimise otsus võeti juhatuses vastu suure enamusega;

Registreeritud assistendid

54.

kordab oma arvamust, et konkreetne töösuhe parlamendiliikmete ja registreeritud assistentide vahel võib hõlmata olukorda, kus mõlemad pooled otsustavad lepingu vastastikusel kokkuleppel arvatust varem lõpetada, kuid sellega ei kaasne usalduse kaotus; nõuab tungivalt, et juhatus konsulteeriks parlamendi õigusteenistuse ja personali peadirektoraadiga lepingu enne selle kehtivusaja lõppu vastastikusel kokkuleppel lõpetamise teostatavuse üle ning teavitaks tulemustest eelarvekontrollikomisjoni;

55.

kordab, et Strasbourgi osaistungjärkudel parlamendiliikmeid saatvatele registreeritud assistentidele tuleks väljastada lähetuskorraldus ja neile tuleks hüvitada kulud vastavalt kohaldatavatele reeglitele;

56.

kordab oma nõudmist, et registreeritud assistentidele makstaks Strasbourgi osaistungjärkudel osalemisega seotud lähetuste puhul ametnike ja muude koosseisuliste töötajatega võrdset päevaraha, võttes arvesse, et parlamendiliikmete hüvitiste eelarve jääb samaks; on arvamusel, et praegune olukord, mida raskendab viimaste aastate kumulatiivne hinnatõus, ja paneb registreeritud assistendid raskemasse olukorda, kuna nad peavad sõitma oma töö tegemiseks Strasbourgi täpselt samuti nagu parlamendi ametnikud ja muud koosseisulised töötajad; ei mõista seda ebaõiglast kohtlemist seoses lähetustega Strasbourgi, arvestades, et registreeritud assistentide lähetuskulud väljaspool parlamendi kolme töökohta hüvitatakse mutatis mutandis kooskõlas ametnike lähetuste suhtes kohaldatavate reeglitega; rõhutab, et päevaraha vastavusse viimine koosseisuliste töötajate omaga teeks lõpu ka kolme eri hüvitistaseme põhjendamatule olemasolule; kordab seetõttu oma palvet juhatusele muuta oma 2. oktoobri 2017. aasta otsust, et vastav ühtlustus ellu rakendada;

57.

märgib, et juhatuse ja esimeeste konverentsi poolt vastu võetud kehtivad reeglid ei luba praegu registreeritud assistentidel saata parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja komisjonide lähetustel; juhib tähelepanu sellele, et tehniline tugi, mida registreeritud assistendid lähetuste käigus pakuvad, on osalevate parlamendiliikmete jaoks keskse tähtsusega; väljendab muret asjaolu pärast, et selle olukorra tõttu rahastavad parlamendiliikmed registreeritud assistentide reisi üldkulude hüvitisest ja kohustavad registreeritud assistente kasutama oma põhipuhkust; nõuab tungivalt, et juhatus ja esimeeste konverents muudaksid kehtivaid reegleid, et lubada registreeritud assistentidel teatavatel edaspidi kindlaksmääratavatel tingimustel ja lähetuste logistilisi piiranguid silmas pidades saata parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja lähetustel, nagu on juba nõutud mitmes eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis;

58.

kiidab heaks asjaolu, et juhatuse viimase külalisrühmade eeskirja muutmisega anti parlamendiliikmetele võimalus määrata kutselised töötajad kandma rahalist vastutust, mis on toonud kaasa registreeritud assistentide külalisrühmade juhtidena rakendamise vähenemise 28 %; nõuab seetõttu juhatuselt, et registreeritud assistente ei määrataks rühmade juhtideks, kuna selline finantsvastutuse tase võib ohustada asjakohaseid auditeerimismenetlusi, või nõuab teise võimalusena rühma juhi ja finantsvastutusega isiku ülesannete lahutamist, jättes finantsvastutuse enda kanda ainult spondeeritud rühma liikmele või spetsialistile, näiteks makseagendile või reisibüroole;

59.

tuletab meelde, et parlamendiliikmed võivad pakkuda praktikakohta kolmandate riikide kodanikele, tingimusel, et nad tagavad sihtriigi viisanõuete järgimise praktikantide poolt; märgib, et kolmandatest riikidest pärit töötajad, kes saabuvad Belgiasse enam kui 90 päeva kestvaks praktikaks Brüsselis, peavad taotlema eelnevat luba pädevalt piirkondlikult riigiteenistuselt, st Brüsseli majandus- ja tööhõiveametilt; peab muret tekitavaks tõsiasja, et parlamendi pädev teenistus leppis nimetatud asutusega kokku, et asjaomane parlamendiliikme büroo esitab kandidaadi toimiku, mis praktikas tähendab seda, et parlamendiliikme büroos töötaval registreeritud assistendil tuleb esitada oma isikuandmed riigiasutustele, et tegutseda kolmandast riigist pärit praktikandi viisataotlusega seoses riigiasutuste kontaktpunktina; tuletab meelde, et parlament ei tohi panna registreeritud assistenti olukorda, mis võib kahjustada koosseisulise töötaja õigusi, ning kutsub parlamendi administratsiooni üles leidma muu lahenduse, mis ei ohustaks registreeritud assistentide eraelu puutumatust ja õiguskindlust ega kujutaks ohtu parlamendi julgeolekule;

60.

kutsub parlamendi administratsiooni üles kavandama registreeritud assistentidele koolituskursusi vastavalt nende töökoormusele, mis on otseselt seotud parlamendi ajakavaga ja parlamendiliikmete üldise kohalviibimisega parlamendis, et ühitada nende ülesannete täitmine ametialase koolitusega, millele neil on õigus Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotise rakendusmeetmete artikli 11 alusel;

Praktikandid

61.

võtab teadmiseks Schumani töölevõtmis- ja arenguprogrammi, mille parlamendi administratsioon võttis esimest korda kasutusele 2021. aasta märtsi praktikaperioodil; peab kahetsusväärseks, et parlamendi administratsioon ei pidanud varakult nõu personalikomiteega selle algatuse osas, ja võtab teadmiseks parlamendi 18. oktoobri 2021. aasta resolutsioonis väljendatud negatiivse arvamuse, mis seab kahtluse alla kõnealuse programmi objektiivsuse ja õigluse; on teadlik raskustest, mis seisavad parlamendi administratsioon ees seoses institutsiooni talentide, eelkõige noorte spetsialistide värbamisel ja kinnistamisel; nõuab kindlalt töölevõtmist, mis põhineb liidu avaliku teenistuse läbipaistvuse, objektiivsuse ja õigluse olulistel põhimõtetel; rõhutab, et värbamismenetlused peavad olema oskustepõhised, konkurentsivõimelised, õiglased ja läbipaistvad, ning kutsub peasekretäri üles kaasama nii personalikomiteed kui ka registreeritud assistentide komiteed kõnealuse programmi läbivaatamisse, et jõuda kokkuleppele mudelis, mida tulevikus järgida;

62.

märgib, et praktikantide hinnaalandus parlamendi sööklates, mille suurus on 1 eurot, põhineb varasematel allahindlustel, mis omakorda põhinevad sõlmitud lepingutel ja tolleaegsetel hindadel; usub, et see hinnaalandus on hetkel puhtalt sümboolne ja ebapiisav, ning kutsub seetõttu parlamendi administratsiooni üles arutama, kas võtta kasutusele automaatne ajakohastamine peamiste toiduainete hinnakõikumise põhjal;

Läbipaistvus ja eetika

63.

rõhutab, et läbipaistvus, vastutus ja ausus on olulised eetikapõhimõtted liidu institutsioonides ja eelkõige parlamendis kui Euroopa demokraatia keskmes; tuletab meelde, et nõrgad eetikareeglid ja nende jõustamise puudumine võivad kahjustada institutsiooni usaldusväärsust ning et ebaeetiline käitumine tuleb ära hoida, tuvastada ja hukka mõista, kuna see kahjustab märkimisväärselt parlamendi ja kogu liidu usaldusväärsust ja legitiimsust ning kujutab endast tõsist ohtu demokraatiale ja üldsuse usaldusele; tuletab meelde parlamendi 15. detsembri 2022. aasta resolutsiooni Katariga seotud korruptsioonikahtluste ning vajaduse kohta suurendada ELi institutsioonides läbipaistvust ja vastutust; tuletab meelde kontrollikoja järeldusi ja soovitusi oma eriaruandes 13/2019 liidu institutsioonide eetiliste raamistike kohta, samuti parlamendi 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni liidu institutsioonide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise kohta, milles nõutakse sõltumatu liidu institutsioonidevahelise eetikaorgani loomist, millel on ennetav, täitmise tagamise ja nõuandev roll; nõuab tungivalt, et komisjon viiks lõpule ja esitaks ettepaneku selle rolli loomise kohta; tuletab meelde vajadust luua selline liidu eetikaorgan praeguse ametiaja lõpuks.

64.

rõhutab vajadust suurendada usaldust liidu otsustusprotsessi vastu, tugevdades läbipaistvust, eetikat ja head käitumist parlamendis; nõuab, et vaadataks põhjalikult läbi parlamendi eetikaraamistik, milles võetakse arvesse saadud kogemusi, tagatakse täielik rakendamine ja tugevdatakse kehtivaid kontrollinorme, et tagada tugevamad heidutusmeetmed tõhusamaks tegelemiseks praeguste ja tulevaste ohtude ning sekkumistega, olenemata sellest, kas need mõjutavad parlamendi liikmeid või töötajaid; rõhutab, et tasulise lobitöö kaudu rahastatud ebaseaduslikud tegevused kujutavad endast tõsist rünnakut demokraatia vastu, millele tuleb vastu astuda täisleppimatuse ja kõrgendatud valvsusega; nõuab eelkõige kodukorra ja liikmete käitumisjuhendi läbivaatamist, samuti praeguse parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegeleva nõuandekomitee kiiret uuendamist ja reformimist sõltumatute ekspertide osavõtul, et nõuandekomitee liikmed oleksid valitud pädevuse, kogemuste, sõltumatuse ja ametialaste omaduste alusel, et nõuandekomitee tegevus oleks nähtavam ja märgatavam, komitee roll ja volitused oleksid suuremad eesmärgiga tagada, et parlamendiliikmed tegutseksid huvide esindajate poolse lubamatu mõjutuseta, kehtestades ranged reeglid ametiajal tasustatava tegevuse, kingituste või reisikutsete, tulevikus töö leidmisega seotud ootuste ning teabe või kontaktide sobimatu kasutamise kohta; soovitab korraldada parlamendiliikmetele, registreeritud assistentidele ja töötajatele korruptsioonivastase võitluse ja läbipaistvuse alast koolitust;

65.

rõhutab sellega seoses vajadust rangemate reeglite, suurema läbipaistvuse ja parlamendiliikmete kõrvaltulu jälgimise järele, et vältida huvide konflikte; nõuab käitumisjuhendi läbivaatamist, et seda konkreetset probleemi arvesse võtta;

66.

rõhutab hiljutisi läbipaistvuse reeglite rikkumisi ja korruptsioonijuhtumeid seoses valitsusväliste organisatsioonidega Fight Impunity and No Peace Without Justice ning peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (EPRS) korraldas koos nende organisatsioonidega 2022. aasta juunis kahepäevase konverentsi, kuigi nad ei olnud läbipaistvusregistris registreeritud;

67.

tuletab meelde, et vastavalt juhatuse poolt vastu võetud parlamendi avalike kuulamiste eeskirjale (3) võib huvigruppide esindajaid kutsuda esinejatena parlamendi üritustele, sealhulgas komisjonide koosolekutele, üksnes juhul, kui nad on registreeritud läbipaistvusregistris, ning et kuulamist korraldava parlamendikomisjoni sekretariaat või juhtorgan vastutab selle kohustuse täitmise tagamise eest; nõuab, et administratsioon teostaks kohustuslikku läbipaistvuse kontrolli ja komisjonide sekretariaatide vastavat kontrolli;

68.

nõuab tungivalt, et administratsioon näeks ette huvide konfliktide ennetamise sise-eeskirja ja vahendite tugevdamise võimalused, nagu varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem ja riigihangete foorum, eelkõige seoses parlamendi organite tellitud ürituste ja uuringutega, ning muudaks läbipaistvusregistris registreerimise kohustuslikuks kõigile tegevustes osalevatele parlamendivälistele üksustele;

69.

rõhutab, et eeskiri mis käsitlevad sidusrühmade juurdepääsu parlamendi ruumidele, tuleb läbi vaadata; soovitab kasutada digilahendusi, et integreerida ja jälgida sidusrühmade tunnusnumbrit läbipaistvusregistris kogu parlamendi tegevuses, mis hõlmab parlamendiväliseid üksusi, näiteks registreerimisnumbri taotlemine külastajate akrediteerimiseks ja ürituste korraldamiseks;

70.

märgib, et läbipaistvusregistri kannete kvaliteet on viimastel aastatel paranenud, ning tunnustab ühissekretariaadi rolli olukorra paranemises, vaatamata piiratud ressurssidele; peab siiski kahetsusväärseks, et sissekannete üldine kvaliteet ei ole endiselt rahuldav; nõuab kõigi vajalike vahendite eraldamist, et tagada läbipaistvusregistriga seotud sise-eeskirja tulemuslik jõustamine, sealhulgas asjakohaste sanktsioonide kehtestamist, kui see on asjakohane; nõuab, et läbipaistvusregistrit, mis peaks olema tõepoolest kohustuslik, tugevdataks ja selle läbipaistvusregistri kohaldamisala laiendataks, et see hõlmaks kolmandate riikide esindajaid;

71.

tuletab meelde, et oluline on tagada ja edendada läbipaistvat ja eetilist huvide esindatust liidu tasandil, samuti tõsiasja, et loodud on läbipaistvusregister, mille eesmärk on tagada liidu institutsioonide avatus ja läbipaistvus suhtluses huvide esindajate ja kodanikuühiskonnaga; tuletab meelde kodukorra artiklist 11 tulenevaid läbipaistvuskohustusi ja kutsub parlamenti üles aktiivselt ergutama parlamendiliikmeid ja töötajaid mitte korraldama kohtumisi ega osalema lobitöös organisatsioonidega, mis ei ole registreeritud läbipaistvusregistris; tuletab meelde, et teave ja meeldetuletused huvide esindajatega toimuvate kohtumiste avalikustamise kohustuse kohta tuleks saata regulaarselt kõigile parlamendiliikmetele; kutsub parlamendi põhiseaduskomisjoni üles kodukorda läbi vaatama, et laiendada kohustust avaldada kohtumised huvirühmade esindajatega kõigile parlamendiliikmetele, kes töötavad raportite, arvamuste või resolutsioonidega; väljendab heameelt asjaolu üle, et parlamendi taristut, mis võimaldab parlamendiliikmetel avaldada kavandatud kohtumisi huvirühmade esindajatega, ajakohastati ning see on nüüd seotud nii läbipaistvusregistri kui ka õigusloome vaatluspunktiga; kutsub parlamendi teenistusi üles laiendama parlamendi veebisaidi taristut, et see võimaldaks registreeritud assistentidel ja poliitikanõustajatel vabatahtlikult avalikustada oma kohtumised huvirühmade esindajatega; kutsub parlamendi teenistusi üles looma kasutusmugava elektroonilise andmebaasi, et avaldada teavet lobitöö koosolekute kohta avatud andmevormingus;

72.

kutsub administratsiooni üles võtma arvesse eelarvekontrollikomisjoni nõudmisi seoses läbipaistvuse ja eetikaga kooskõlas tegevuskavaga „Ausameelsuse, sõltumatuse ja vastutuse suurendamine – esimesed sammud“, mille juhatus kiitis heaks 8. veebruaril 2023, ning parlamendi asjaomaste resolutsioonidega; kutsub parlamendi administratsiooni üles võtma arvesse ka ombudsmani tähelepanekuid ja edasisi soovitusi juhtumiga SI/1/2023/MIK seotud reformiprotsessi kohta, et veelgi parandada parlamendi eetika- ja läbipaistvusraamistikku; nõuab tungivalt, et parlament täidaks kiiresti kõik parlamendi resolutsioonides esitatud nõudmised, sealhulgas tugevdaks sisekontrolli- ja järelevalvemehhanisme ning viiks rikkumisest teatamist käsitlevad sisereeglid kooskõlla ELi direktiivi normidega;

73.

tuletab eelkõige meelde vajadust rakendada viivitamata kõiki korruptsiooni vähendamise ning ausameelsuse, vastutuse ja läbipaistvuse suurendamise 15 meedet, mis võeti vastu parlamendi 15. detsembri 2022. aasta resolutsioonis Katariga seotud korruptsioonikahtluste kohta, ning üldisemat vajadust läbipaistvuse ja vastutuse järele Euroopa institutsioonides, samuti selgeid nõudmisi, mis esitati parlamendi 16. veebruari 2023. aasta resolutsioonis järelmeetmete kohta seoses parlamendi nõutud meetmetega Euroopa institutsioonide usaldusväärsuse suurendamiseks;

74.

märgib, et praegused suunised 2021. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta sidusrühmade registreerimiseks ei ole piisavad; rõhutab, et läbipaistvusregistris registreerimisel on vaja põhjalikku eelkontrolli, et avalikustada kõik rahastamisallikad; märgib, et liidu vahenditest rahastamine peab olema vahendite ahelas edasisuunamise korral jälgitav alates otsesest vahendite saajast kuni lõpliku vahendite saajani; nõuab läbipaistvusregistris registreerimise suuniste läbivaatamist, et avalikustada kõik sissetulevad ja väljaminevad vahendid, sealhulgas vahendite ülekandmine ühelt valitsusväliselt organisatsioonilt ja sidusrühmalt teisele;

75.

märgib, et mõnel juhul on valitsusväliste organisatsioonide ja sidusrühmade tööd kasutatudebaseadusliku tegevuse rahastamiseks ja parlamendi otsuste tegemise mõjutamiseks kolmandate isikute nimel; juhib tähelepanu asjaolule, et sellised juhtumid on avastatud tänu kehtivatele kontrolli- ja turvameetmetele, kuigi arenguruumi on märkimisväärselt;

76.

kordab, et huvide esindajate juurdepääsu liidu institutsioonidele ja nende rahastamisprogrammidele tuleb eelnevalt kontrollida ning analüüsida tuleb nende võimalikku kaasamist varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi;

77.

nõuab sõprusrühmade keelustamist kolmandate riikidega, kui parlamendi ametlik delegatsioon on juba olemas; tuletab meelde, et järgida tuleb kodukorra artiklit 35, et vältida segiajamist parlamendi ametliku tegevusega kolmandate riikidega; soovitab parlamendil lubada juhtumipõhiselt sõprusrühmadel korraldada tegevusi teatavate allpiirkondadega või mõnede kohalike tagakiusatud vähemustega, kelle jaoks ametlikku delegatsiooni ei ole;

78.

märgib, et parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee uuris 2021. aastal kaht väidetavat käitumisjuhendi rikkumise juhtumit, millest ühe korral otsustas president määrata asjaomastele parlamendiliikmetele 2021. aasta juulis karistuseks noomituse; märgib, et parlamendi administratsioon kontrollis üht võimalikku huvide konflikti juhtumit parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete alusel seoses 2021. aastal tuvastatud sugulase värbamisega, mis omakorda viis väärkasutatud parlamendiliikme assisteerimiskulude sissenõudmise menetluse algatamiseni 2022. aastal;

79.

täheldab, et vaatamata asjaolule, et viimase 11 aasta jooksul on registreeritud vähemalt 25 korral käitumisjuhendi rikkumist parlamendiliikmete poolt, ei ole parlamendi presidendid ühelegi parlamendiliikmele rahalist karistust määranud; kutsub presidenti üles kaaluma rahaliste karistuste kehtestamist, kui on tõendatud, et parlamendiliikmed on rikkunud käitumisjuhendit, et tagada sanktsioonide tegelik hoiatav mõju;

80.

märgib, et 2021. aastal uuris Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) 18 ja Euroopa Prokuratuur kolme parlamendiga seotud juhtumit, mis puudutasid parlamendiliikmete rahalisi ja sotsiaalseid õigusi ning poliitiliste struktuuride rahastamist; märgib, et 18-st Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusest koostati nelja puhul finantssoovitustega aruanne, ühe puhul distsiplinaarsoovitustega lõpparuanne, viie puhul otsustati asi lõpetada ning kaheksa uurimist on 2022. aastal endiselt pooleli; märgib lisaks, et Euroopa Pettustevastane Amet uuris viite parlamendi töötajatega seotud juhtumit, millest kaks lõpetati 2021. aastal ühegi soovituseta ja kolme juhtumit ei lõpetatud; märgib, et 2021. aastal ei lõpetatud ühtegi Euroopa Prokuratuuri juurdlust; küsib administratsioonilt, kas Euroopa Pettustevastase Ameti soovitused on täielikult ellu viidud ja ohustatud summad (eelkõige 1 837 000 eurot, mis leiti olevat reeglite vastaselt makstud) tagasi saadud, ning palub esitada kokkuvõtte, mis ei sisalda delikaatseid andmeid, uuritud juhtumite tüpoloogia kohta, et saaks teha järeldusi ja viia sisse parandusi;

81.

võtab teadmiseks asjaolu, et Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) ei ole praegu mingit juurdepääsu parlamendiliikmete büroodele, arvutitele ega e-posti kontodele isegi juhul, kui ta uurib parlamendiliikmetega seotud juhtumeid põhjendatud kahtluse alusel; rõhutab vajadust asjakohase menetluse järele, mis võimaldab anda OLAFile juurdepääsu üksikute parlamendiliikmete vastu esitatud põhjendatud kahtluste korral; kutsub juhatust üles sellise menetluse kasutusele võtma, samuti tunnustama OLAFi pädevust uurida käitumisjuhendi võimalikke rikkumisi parlamendiliikmete poolt ja tagama selle pädevuse kasutamise;

82.

kordab, et käitumisjuhendi artiklis 4 on sätestatud, et parlamendiliikmete majanduslike huvide deklaratsioonid peavad olema üksikasjalikud, et oleks võimalik tuvastada mis tahes võimalik huvide konflikt parlamendi tegevusega; peab kahetsusväärseks, et paljud deklaratsioonid sisaldavad siiski vaid ebamääraseid või üldisi tegevuse kirjeldusi, ning kordab seetõttu oma üleskutset juhatusele vaadata deklaratsioonide vorm uuesti läbi, et nõuda üksikasjalikumat teavet; palub presidendil teha teenistustele ülesandeks deklaratsioone süstemaatiliselt ja põhjalikult kontrollida;

83.

märgib, et parlamendi kaheksanda ametiaja koosseisu 459 liikmest, keda 2019. aastal tagasi ei valitud, sai parlament ainult ühelt endiselt liikmelt teate mandaadijärgse töötamise kohta; nendib, et 2021. aastal taotles teenistusest lahkunud 203 ametnikust 54 luba tegutsemiseks pärast teenistusest lahkumist; väljendab heameelt juhatuse otsuse (4) üle kehtestada rangemad reeglid endiste parlamendiliikmete ja ametnike pöördukse efekti reguleerimiseks, kehtestades ooteaja endistele parlamendiliikmetele, kes ei osale parlamendiga tehtavas lobitöös ega esindustegevuses kuue kuu jooksul pärast ametiaja lõppu; väljendab samuti heameelt otsuse üle muuta selgemaks parlamendi ruumidesse sisenemise reeglid, asendades endiste parlamendiliikmete alalised sissepääsuload päevaste sissepääsulubadega ning tagades, et lobitööga tegelevaid endiseid parlamendiliikmeid ja töötajaid on võimalik identifitseerida spetsiifilise sissepääsuloa abil; kutsub parlamenti üles hoolitsema selle eest, et need uued reeglid oleksid tõhusad, nende täitmist jälgitakse tähelepanelikult ja nende täitmine oleks tagatud; on veendunud, et endistele parlamendiliikmetele ei tohiks maksta üldkulude hüvitist, ning nõuab seetõttu parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artikli 42 lõike 4 väljajätmist;

84.

on seisukohal, et nimeline hääletus on peamine vahend läbipaistvuse ja aruandekohustuse täitmiseks liidu kodanike ees; nõuab, et kõikide lõpphääletuste puhul kasutataks automaatselt nimelist hääletust, välja arvatud salajased hääletused, ning et suurendataks nimeliste hääletuste arvu, mida fraktsioonil on võimalik taotleda iga osaistungjärgu kohta vastavalt kodukorra artikli 190 lõikele 2, või et seadusandlike ettepanekute puhul see piirang ei kehtiks;

85.

võtab teadmiseks poolelioleva projekti, mille eesmärk on teha täiskogu hääletustulemused kättesaadavaks spetsiaalses ruumis, kus kasutajatel on juurdepääs selgetele ja lugejasõbralikele dokumentidele, ning on arvamusel, et parlament peaks minema veelgi kaugemale ja looma ühtse veebisaidi, mis ühendaks läbipaistvuse ning avaliku kontrolli huvides rohkearvulisi õigusloometööd puudutavaid omavahel seotud veebisaite, st õigusloome vaatluspunkti, parlamendiliikmete profiilid, täiskogu veebisaidi jne; kutsub parlamendi teenistusi üles ka komisjonide tasandil tegema kättesaadavaks kõik muudatusettepanekud ja nimelise hääletuse tulemused ning lisama need uude skeemi;

86.

märgib, et ombudsman käsitles 2021. aastal 16 parlamenti puudutavat juhtumit, millest kahe korral anti soovitusi ja need viidi vastavalt ellu ameti poolt, millel paluti suurendada oma veebisaidi läbipaistvust, ning parlamendi administratsiooni poolt, millel paluti teavitada praktikale kandideerijaid paremini eriabi taotlemise võimalusest;

87.

kutsub juhatust üles käitumisjuhendi uuesti läbi vaatama ja lisama sellesse piirangud, mille kohaselt ei lubata parlamendiliikmetel võtta tööle mitte ainult otseseid, vaid ka kaudseid pereliikmeid;

Ahistamine ja rikkumisest teatamine

88.

peab kahetsusväärseks, et 2021. aastal algatati parlamendiliikmete vastu kuus ahistamisjuhtumit ja nelja juhtumit menetleti juba 2020. aastast alates; märgib, et 2021. aastal lõpetatud nelja juhtumi puhul ahistamist ei tuvastatud; peab kahetsusväärseks, et 2021. aastal esitas üks töötaja ühe uue kaebuse ahistamise kohta, ning märgib, et üks juhtum oli menetluses ja kolm juhtumit lõpetati; peab kahetsusväärseks, et mõne ahistamisjuhtumi uurimine kestis üle aasta, põhjustades parlamendiliikmetele, töötajatele ja registreeritud assistentidele tarbetut kahju; tuletab parlamendi administratsioonile meelde, et tal on õiguslik kohustus uurida talle teatatud juhtumeid nõuetekohase ranguse, kiiruse ja diskreetsusega; kutsub juhatust üles kehtestama ahistamiskaebuste käsitlemiseks tähtajad;

89.

rõhutab, et Euroopa Parlamendi liikme ülesannete täitmisel sobiliku käitumise juhendis on sätestatud, et oma ülesannete täitmisel käituvad parlamendiliikmed kõigi Euroopa Parlamendis töötavate isikute suhtes väärikalt, viisakalt ja lugupidavalt ning eelarvamuste ja diskrimineerimiseta; kiidab heaks parlamendi täisleppimatuse poliitika ahistamise suhtes ja teadlikkuse tõstmise kampaaniate korraldamise; tunneb siiski muret selle pärast, et 28. oktoobri 2022. aasta seisuga olid ainult 245 praegust parlamendiliiget (36,3 %) läbinud töökohal austuse ja väärikuse küsimusi käsitleva koolituse; tuletab meelde, et parlament on korduvalt nõudnud ahistamisvastaste kohustuslike koolituste läbiviimist kõigile parlamendiliikmetele, ning soovitab laiendada seda ka töötajatele, sealhulgas erinevate peadirektoraatide ja fraktsioonide juhtivatele ametnikele; väljendab heameelt ahistamisvastast poliitikat käsitleva mõttevahetuse üle, mis toimus juhatuse 21. novembri 2022. aasta koosolekul, ja nõuab, et juhatus avaldaks oma sellekohase lõpliku seisukoha; rõhutab varajase sekkumise tähtsust koos koolituse ja teadlikkuse tõstmise meetmetega ning võtab teadmiseks administratsiooni algatuse kasutada parlamendisiseste vahendajate abi, et lahendada konflikt võimalikult varajases staadiumis ja edastada mõlemale konfliktipoolele nende õigusi käsitlev teave;

90.

märgib, et ahistamisjuhtude ja nende ärahoidmisega töökohal tegelev nõuandekomitee koosneb kolmest ametisse nimetava asutuse määratud liikmest (sealhulgas eesistuja), kahest personalikomitee liikmest ja ühest meditsiiniteenistuse ekspertnõunikust; märgib, et parlamendiliikmete vastu esitatud ahistamiskaebusi menetlev nõuandekomitee koosneb kolmest kvestorist (sealhulgas eesistuja), esimese komitee eesistujast, kahest registreeritud assistentide komitee liikmest, ühest personalikomitee liikmest (ainult töötajatega seotud juhtumite puhul) ja kahest ekspertnõunikust kas õigus- või meditsiiniteenistusest; tunneb muret sõltumatute ekspertide puudumise pärast mõlemas ahistamise küsimusi käsitlevas komitees, samuti õigusteenistuse esindajate puudumise pärast esimesel juhul; tuletab meelde, et viimati nimetatud komisjoni esimehel on otsustav hääl, ja väljendab muret selle pärast, et parlamendiliikme staatus võib põhjustada huvide konflikti; palub juhatusel mõlema nõuandekomitee koosseis läbi vaadata ja tagada sõltumatute ekspertide kuulumine nendesse, hoida ära huvide konfliktide tekkimine ja näha mõlema komitee liikmetele ette kohustuslik ahistamise ennetamist ja võrdseid võimalusi käsitlev koolitus; soovitab nõuandekomiteede tegevuse täies ulatuses läbi vaadata, kasutades selleks selliste ahistamise ennetamise spetsialistide abi, kes on valitud nende pädevuse, kogemuse, sõltumatuse ja kutseoskuste alusel, et parlamendi käsutuses oleksid selged, tulemuslikud ja kindlad menetlusreeglid, tagades samal ajal kõigile pooltele vajaduse korral piisava reageerimisaja ja vajalikud menetluslikud tagatised, teavitamise, nõustamise ja kaitsemeetmed;

91.

märgib, et 2021. aastal oli üks rikkumisest teatamise juhtum ja et rikkumisest teataja oli enne kontaktpunkti poole pöördumist võtnud ühendust Euroopa Pettustevastase Ametiga; kutsub peasekretäri üles selgitama vastuolulisi andmeid, mis on esitatud vastavalt 2021. ja 2022. aastal rikkumisest teatamise juhtumite arvu kohta; tuletab administratsioonile meelde tema kohustust teatada OLAFile viivitamata väidetavatest pettusejuhtumitest; märgib, et parlamendi administratsioonile esitati mitmeid anonüümseid süüdistusi pettuse ja väärkäitumise kohta, mida kõiki kontrolliti kas institutsioonisiseselt või Euroopa Pettustevastase Ameti poolt, ning kutsub parlamendi administratsiooni üles koostama kokkuvõtte võimalike algatatud juhtumite olemuse ja administratsiooni võetud meetmete kohta;

92.

tuletab meelde, et parlamendil on peasekretäri kantseleis rikkumisest teatajate kontaktpunkt, kuhu saab teada anda reeglite eiramisest ning kus antakse nõu ja hõlbustatakse personalieeskirjade artikli 22c ja asjakohaste rakendussätete kohaldamist; kutsub administratsiooni üles algatama viivitamata teavituskampaania selle kontaktpunkti tutvustamiseks; kutsub juhatust üles nõudma rikkumisest teatajate kontaktpunktide töötajate asjakohast taustakontrolli ja neile asjakohase koolituse läbiviimist;

93.

kordab, et registreeritud assistendid on oma erilise tööhõiveolukorra tõttu pettusest teatamise ja rikkumisest teatajate kaitse taotlemise juhtumitega seoses eriti kaitsetus olukorras; kutsub seetõttu peasekretäri üles kohandama täies ulatuses 4. detsembril 2015. aastal vastu võetud ja personalieeskirjades sisalduvaid rikkumisest teatamise sise-eeskirju, et viia need kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1937, (5) ning tagama rikkumisest teatavatele registreeritud assistentidele ja töötajatele suurema kaitse, sealhulgas võttes kasutusele sarnased turvalised teatamiskanalid nagu ahistamise ohvrite puhul, pidades eelkõige silmas ajutiselt võetud meetmeid haldusjuurdluse ajal, kõiki muid asjakohaseid kaitsemeetmeid ja abi tekitatud kahju korral kohtumenetluse algatamiseks; nõuab, et parlament suurendaks võimalusel oma töötajate teadlikkust rikkumisest teatajatele ette nähtud kaitsemeetmete kohta; nõuab ühtlasi nii administratsioonis kui ka fraktsioonides kohustusliku rikkumisest teatamise koolituse korraldamist parlamendiliikmetele ja mis tahes ülemusele, kes hakkaks vastu võtma võimalikke rikkumisest teatamise teateid; (6)

Teabevahetus ja institutsioonidevaheline koostöö

Teabevahetus

94.

rõhutab oma teabevahetusstrateegia tähtsust suhtlemisel liidu kodanikega erinevate mitmekanaliliste projektide ja tegevuste kogumite kaudu, vaatamata 2021. aastal ettetulnud probleemidele; märgib, et aastatel 2020–2021 kasvas parlamendi sotsiaalmeediakanalites osalemise määr keskmiselt 69 % ja jälgijate arv 2021. aastal keskmiselt 11 %; märgib, et pärast presidendi 2021. aasta juuni otsust avati külastajate vastuvõturuumid osaliselt uuesti ja aasta lõpuni võeti vastu 337 984 külastajat ning täideti 2021. aasta eelarvelisi kulukohustusi summas 15 982 020 eurot; märgib, et Zweigi külastuskeskuse tööd jätkusid 2021. aastal plaanipäraselt ja see avati 2022. aasta novembris, ning palub sellega seoses välja selgitada, kui palju aega külastajate rühmadel kulub Zweigi hoonest Spaaki hoonesse liikumisel, võttes seejuures arvesse ka turva- ja isikukontrolliks kuluvat aega, kuna seetõttu võib väheneda päevas vastuvõetavate rühmade arv; märgib, et Euroopa Ajaloo Maja, Parlamentaarium ja Euroopa Elamuskeskused olid 2021. aastal suletud või olid avatud vaid osa ettenähtud ajast; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2021. aastal õnnestus lõpuks korraldada hübriidvormis Euroopa noorteüritus ja et see oli edukas, sest sellest võttis osa 10 000 noort, kuid peab siiski kahetsusväärseks osaliselt puudulikku ettevalmistust turvakontrolliks, mis tekitas parlamendi ruumidesse sissepääsul asjatut ajakulu; võtab teadmiseks Euroopa kinopubliku auhinna LUX (6 000 hääletajat) ja Daphne Caruana Galizia ajakirjandusauhinna esmakordse väljaandmise ja asjaolu, et nendele esitati üle 200 taotluse kõikjalt liidust,

95.

märgib, et neli Euroopa Parlamendi bürood Madridis, Roomas, Bratislavas ja Zagrebis said endale 2021. aastal pilootprojekti raames VoxBox-süsteemi ning et kavas on paigaldada 2022. aasta juuni lõpuks 24-st Euroopa Parlamendi büroost 14-sse kerged ja kasutajasõbralikud audiovisuaalsed seadmed; tuletab meelde, et parlament täiustas kaugosalemise teel toimuvaid täiskogu istungjärke silmas pidades ka büroode audiovisuaalsüsteeme; ootab büroode kommunikatsioonistrateegia läbivaatamist, et tehtud investeeringud aitaksid ka tegelikult jõuda liidu kodanikeni, ning kutsub büroosid üles jagama parlamendiliikmetega õigeaegselt oma ürituste kalendrit, et tagada parem kooskõlastamine ja parlamendiliikmete kohalolek;

96.

rõhutab, et Euroopa Parlamendi büroode töökoormus näib olevat oluliselt suurenenud seoses uute regulaarsete tööülesannetega, ning nõuab, et parlament tagaks, et Euroopa Parlamendi büroodel oleks oma ülesannete täitmisel kasutada piisavalt töötajaid ning tehnilisi ja rahalisi vahendeid;

97.

märgib, et 2018. aasta mais kiitis juhatus heaks Brüsseli endise teabepunkti uuendamise ja et uue teabekeskuse eesmärk on meelitada ligi kodanikuühiskonna sidusrühmi, arvamuskujundajaid, partnereid ning erihuvirühmi; märgib, et teabekeskuse üldkulud olid ligikaudu 8 400 000 eurot, mis hõlmavad umbes 6,6 miljoni euro ulatuses remonditöid ja 1,8 miljoni euro ulatuses kommunikatsioonitegevust, ning et pärast avamist 2022. aasta juuli keskel on keskus võtnud vastu 20 000 külastajat; avaldab siiski kahetsust, et parlamendiliikmed ei ole kõnealustest ressurssidest teadlikud, ja nõuab paremat teavitustööd, et tutvustada nende tegevust ning kasutusvõimalusi;

98.

väljendab heameelt ulatusliku Euroopa Elamuskeskuste programmi üle, mille eesmärk on tuua liit oma kodanikele lähemale; väljendab heameelt asjaolu üle, et vaatamata COVID-19 pandeemiast tulenevatele probleemidele kasvas Euroopa Elamuskeskuste üldine külastajate arv 124 352-lt 2020. aastal 135 835-le külastajale 2021. aastal; märgib samuti, et 2020. ja 2021. aasta reisipiirangud põhjustasid viivitusi ehituslepingute sõlmimise menetlustes (nimelt Dublinis, Prahas, Madridis, Bukarestis, Lissabonis, Bratislavas, Riias ja Vilniuses), mis ei avaldanud rendimaksetele negatiivset mõju, sest need jõustuvad pärast sisustustööde lõpuleviimist; märgib, et 2021. aastal tegutses kuus detsentraliseeritud külastuskeskust (Berliinis, Kopenhaagenis, Helsingis, Ljubljanas, Tallinnas ja Simone Veili nimeline Parlamentaarium Strasbourgis) ning et parlamendi teabevahetuse direktoraat alustas viie uue suuremahulise näituse korraldamist (Pariisis, Roomas, Stockholmis, Prahas ja Varssavis) ja viis lõpule veel kolme uue projekti kavandamise (Viinis, Dublinis ja Luxembourgis), samal ajal viis infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat läbi mitmeid teostatavusuuringuid seitsmes muus pealinnas; märgib, et suurem osa Euroopa Elamuskeskustest avatakse üldsusele 2024. aastaks, kuid mõistab selle projekti sõltuvust kiiresti muutuva kinnisvaraturu olukorrast;

99.

märgib, et lõuna ajal toimuvaid klassikalise muusika kontserte hakati Kodanike aias korraldama selleks, et toetada klassikalise muusika interpreete COVID-19 kriisi ajal ja näidata, et parlament väärtustab Euroopa muusikapärandit; märgib, et 2021. aastal toimus 40 kontserti, mille eelarve oli 51 925 eurot ja millest sai osa 4 106 külastajat; toetab seda algatust täielikult 2020. ja 2021. aasta COVID-19 pandeemia ajal valitsenud eriolukorra tõttu, kuid seab kahtluse alla maksumaksja raha kasutamise parlamendi poolt Kodanike aia ja maja renoveerimiseks, kuna need on Belgia riigile kuuluva avaliku ruumi osa;

Mitmekeelsus

100.

tuletab meelde, et liit ja seega ka parlament on juriidiliselt kohustatud pakkuma kergesti kättesaadavat teavet ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni alusel; kutsub seetõttu parlamendi administratsiooni üles töötama välja konkreetseid algatusi, et tagada ulatuslikum ja parem juurdepääs oma dokumentidele ja aruteludele, pöörates erilist tähelepanu liidu olukorda käsitlevale arutelule ja täiskogu arutelule „See on Euroopa“, tuginedes näidetele nagu komisjoni iganädalaste ettekannete tõlked rahvusvahelisse viipekeelde; kordab oma ammust nõudmist peasekretärile analüüsida rahvusvahelise viipekeelse tõlke pakkumise teostatavust kõigil täiskogu aruteludel ja täita see nõue viivitamata; on lisaks veendunud, et täiskogu istungjärkude ülekandmine kõikides liikmesriikides kasutatavates viipekeeltes suurendaks puuetega inimeste osalemist liidu demokraatlikus protsessis; märgib, et kirjaliku tõlke peadirektoraadi eesmärk on töötada välja vahend, mis võimaldab parlamendi mitmekeelseid arutelusid reaalajas automaatselt transkribeerida ja tõlkida, et kõigil kodanikel oleks võrdne juurdepääs teabele oma emakeeles; nõuab projekti ajakohastamist ning selle elluviimise ja kogumaksumuse analüüsi;

Rahvusvaheline koostöö

101.

märgib, et parlamendi ametnike kohaloluga liidu delegatsioonides või muudes organites püütakse tugevdada parlamendi suhteid piirkondlike organisatsioonidega; kordab siiski juba eelmisel aastal juhatuse 11. veebruari 2019. aasta otsuse pärast väljendatud muret seoses parlamentaarse toetusega Euroopa Liidu missioonile ASEANis Jakartas, Euroopa Liidu delegatsioonile Aafrika Liidus Addis Abebas ja Euroopa Liidu delegatsioonile ÜROs New Yorgis; märgib, et 2020. aastal ei lähetatud ühtegi töötajat, samas kui 2022. aastal lähetati kaks ametnikku New Yorki ja üks Addis Abebasse; tuletab parlamendi administratsioonile meelde tema kohustust kehtestada mõõdetavad näitajad nende tegevuse tulemuslikkuse iga-aastaseks hindamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et parlamendi administratsioon on moodustanud üksuse, mis vastutab suhete eest ASEANiga, ja teinud ettepaneku paigutada suurem osa selle töötajatest Jakartasse, samas kui ülejäänud kahe sihtkoha jaoks on administratsioon teinud valiku lihtsalt juhitvtöötajate hulgast; kordab oma nõuet tagada asjaomaste töötajate ametisse nimetamise protsesside läbipaistvuse ja parlamendi eelarvekontrollikomisjoni teavitamise;

102.

väljendab muret selle pärast, et kaheksa parlamendiliiget otsustas omal algatusel minna valimisi vaatlema kolmandates riikides, kuhu parlament oli otsustanud valimisvaatlusdelegatsiooni mitte saata või kuhu parlamenti ei olnud kutsutud; märgib, et kõigil kaheksal juhul rikkusid parlamendiliikmed Euroopa Parlamendi demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma rakendussätteid ning et nad ei saanud osaleda ja neid ei valitud osalema ametlikus valimisvaatlusdelegatsioonis kuni 2021. aasta lõpuni; nõuab, et mitteametlikes valimisvaatlusmissioonides osalevatele parlamendiliikmetele tuleks karistus määrata terveks ametiajaks;

Digiüleminek ja küberturvalisus

103.

kiidab heaks asjaolu, et digiallkirja portaal (DiSP) võimaldab parlamendiliikmetel dokumente digitaalselt allkirjastada, mis suurendab menetluste tõhusust, jälgitavust ja läbipaistvust, ning peab kahetsusväärseks, et erinevalt digiallkirja portaalist on täiskogu muudatusettepanekute käsitsi allkirjastamine ja nende edastamine skaneeritud kujul endiselt aegunud ja koormav menetlus; kutsub juhatust üles tegema vajalikke pingutusi, et võimaldada parlamendiliikmetel tulevikus täiskogu muudatusettepanekuid digitaalselt allkirjastada; nõuab DiSP-rakenduse laiendamist kõigile allkirjastatud dokumentidele;

104.

võtab teadmiseks 10. mai 2021. aasta otsuse peatada dokumendihaldus- ja arhiveerimistarkvara HERMES kasutamine mitmete puuduste tõttu, peamiselt aga põhjusel, et seda ei olnud võimalik kohandada parlamendi töövoogudega, ja muude suurte tehniliste probleemide tõttu; märgib, et süsteemi HERMES taga- ja eeskomponendi väliskulu on seni olnud 7 500 000 eurot ja sisekulu 1 700 000 eurot, kusjuures poolelioleva varana kajastatud kogusumma oli ligikaudu 9 200 000 eurot; märgib, et süsteemi HERMES tagakomponent on endiselt kasutusel dokumentide ja kirjete haldussüsteemina ning ka muul otstarbel;

105.

märgib, et 2021. aastal oli kaughääletamist võimaldavate tehniliste lahenduste kogumaksumus 1 275 500 eurot, sealhulgas täiskogu rakenduste laiendus (120 000 eurot), rakenduse EPvote arendus (233 500 eurot), IT-tugi parlamendiliikmetele (529 200 eurot), e-hääletamise süsteemi kasutuselevõtt (250 000 eurot) ja sihtotstarbelised teenused, et võimaldada parlamendiliikmete osalemist büroodest (142 800 eurot); võtab teadmiseks, kui olulised on kõik IT-süsteemid, mis tagavad parlamendis nõuetekohased kaugtöö võimalused, kuid juhib siiski tähelepanu sellele, et kõik rakendatavad uuendused nõuavad investeeringuid nende hooldamiseks, pidades silmas tulevasi kasutusviise;

106.

märgib, et sageli ei ole parlamendi virtuaalse töölaua taristu (VDI) hommikul sisselogimise tippajal kättesaadav; kutsub teenistusi üles tagama VDI piisava võimsuse, et kiire sisselogimine oleks võimalik ka tipptundidel;

107.

peab asjakohaseks parlamendi investeeringuid oma küberturvalisuse tugevdamisse, mis hõlmab spetsiaalse direktoraadi moodustamist tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadis ning asjakohaste ressursside märkimisväärset suurendamist, mille eesmärk on tugevdada parlamendi infosüsteemide kaitset kasvavate ohtude ja lunavararünnakute vastu; nõuab tungivalt, et parlament jätkaks jõupingutuste tegemist ja suurendaks küberturvalisuse valdkonna investeeringuid; rõhutab vajadust tagada kõrge kvalifikatsiooniga töötajate värbamine ja tööl hoidmine selles väga strateegilises sektoris; teeb ettepaneku pakkuda korrapäraselt küberturvalisusega seotud ajakohastatud koolitusprogramme kõigile parlamendi töötajatele; väljendab heameelt e-portaali kaudu pakutavate digiteenuste valiku laienemise üle, mis on suurendanud tehingute arvu 67 %, mis kujutab endast olulist kasvu 2020. aastaga võrreldes, ning e-portaali kasutusmäära 85 % parlamendiliikmete poolt seoses nende reisi- ja elamiskuludega; tunnustab konkreetseid meetmeid, mis on võetud haldusmenetluste lihtsustamiseks ja bürokraatia vähendamiseks seoses parlamendiliikmetele pakutavate teenustega, sealhulgas e-portaali laialdasemat digiteerimist;

108.

märgib, et turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi ümberkorraldamisega on loodud eeldused uue turvatehnoloogia ja teabe direktoraadi moodustamiseks, mille eesmärk on tagada kõigi parlamendi käsitletava teabe kategooriate kaitse; täheldab, et kuigi on moodustatud konkreetne turvatehnika eest vastutav üksus, ei ole selle juhi ametikoht parlamendi organisatsioonilises struktuuris sellisena märgitud; kutsub peasekretäri üles selle olukorra kiiresti parandama, et anda uue olulise direktoraadi käsutusse tema kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid;

Kinnisvarapoliitika, logistika ja turvalisus

Kinnisvarapoliitika

109.

märgib, et parlamendi 2019. aasta järgne kinnisvarastrateegia on mõeldud tulevaste otsuste tegemise raamistikuna ja aitab parlamendi kinnisvaraportfelli konsolideerida, kohandades samal ajal ruume koosolekutavade arengutele vastavaks, liikudes Euroopa Elamuskeskuste kaudu kohalikule tasandile ja kodanikele lähemale, suurendades parlamendi hoonete turvalisust ning saavutades kesksete hoonete omavahelise ühendamise; märgib, et parlamendi administratsioon töötab praegu välja terviklikku lähenemisviisi, et määrata kindlaks parlamendi pikaajaline kinnisvarapoliitika, võttes arvesse energiakriisi mõju, toormaterjali hinnatõusu, keskkonnakohustusi ja parlamendis kasutusele võetud uusi töömeetodeid; kutsub parlamendi administratsiooni üles kaaluma vajadust soetada või ehitada tulevikus uusi hooneid; võtab teadmiseks, et 8. märtsil 2021 võeti vastu integreeritud hoonehalduse strateegia, mis keskendub parlamendi kinnisvaraportfelli elutsükli haldamisele;

110.

väljendab muret struktuursete probleemide pärast Trèves I hoones; rõhutab pakilist vajadust viia hoone vastavusse uusimate energia- ja keskkonnaalaste normidega; rõhutab vajadust võtta kiireloomulisi meetmeid, et parandada ebastabiilne küttesüsteem, paigutada kliimaseadmed ja ehitada piiratud liikumisvõimega isikutele tualettruumid, suurendada mürakindlust ning lahendada reoveeprobleem;

111.

võtab teadmiseks Trèves II hoone ostu, mille juhatus kiitis heaks 18. oktoobril 2021 ja mis soetati eesmärgiga võimaldada Brüsselis asuvate kesksete parlamendi hoonete ühendamist, ning märgib, et parlament saab hoone enda käsutusse alates 1. jaanuarist 2025; hoiatab, et hoone energiamärgis näitab E-klassile vastavat primaarenergia aastast tarbimist, ning nendib, et hoonet renoveeriti viimati 2000. aastal; kutsub juhatust üles andma heakskiidu vajalikele remonditöödele, et suurendada hoone energiatõhusust kooskõlas kohaldatavate energiatõhususe normidega, kuna hoonet hakkab kasutama parlament;

112.

võtab teadmiseks Spaaki hoone renoveerimise ideekavandi arhitektuurivõistluse, milles osalenud võistlejad esitasid oma ettepanekud 2021. aasta jaanuaris, žürii analüüsis 15 esitatud tööd ja määras kindlaks viiest laureaadist koosneva paremusjärjestuse 2021. aasta veebruaris ning juhatus kinnitas žürii pakutud viis laureaati oma 6. juuli 2022. aasta koosolekul; on seisukohal, et hoone renoveerimiseks tuleb võtta vajalikke meetmeid, arvestades selle halvenevat seisukorda, et tagada töötajate turvalisus ja heaolu, millega ei kaasne ebamõistlikult suur mõju eelarvele; nõuab seetõttu, et asjaomastele parlamendikomisjonidele antaks asjakohast teavet renoveerimiskavades võetavate järgmiste sammude ning uute hoonete ostmise kavade kohta ja nendega konsulteeritaks nendes küsimustes;

113.

võtab teadmiseks juhatuse 23. oktoobri 2019. aasta ühehäälse otsuse kiita heaks ideelabori IDEA Lab loomine, et katsetada kontorite ja hoonete haldamisel uusi innovaatilisi lahendusi; märgib murega, et juhatuse otsus ei põhinenud ühelgi konkreetsel kulukalkulatsioonil, ning kiidab heaks uue peasekretäri teadaande, et igale otsuse ettepanekule tuleb lisada eeldatavate kulude finantskalkulatsioon ning kulude arvestamise protsess peab olema läbipaistev; väljendab heameelt alalise innovatsioonilabori ja selle jaoks eraldi eelarverea loomise üle, kuid on seisukohal, et kulud peavad jääma mõistlikuks ja olema põhjendatud; märgib, et uuendusliku arhitektuurikontseptsiooni elluviimiseks vajalike ehitustööde, sealhulgas tehniliste seadmete ja paigalduskulude tõttu lisandus tavapärastele renoveerimistööde kuludele 2 000 eurot/m2, mis eeldatavasti tasuvad end ära edaspidiste remonditööde käigus, kui neid suuremas ulatuses läbi viiakse; märgib, et praeguseks on arhitektuurikontseptsiooni elluviimiseks vajalikele ehitustöödele kulunud 663 265 eurot, samas kui IT-seadmed on maksnud 108 104 eurot;

114.

juhib tähelepanu sellele, et IDEA Lab peaks olema parlamendiliikmete käsutuses; nõuab, et parlamendiliikmetele antakse sellega seoses teavet uuenduste ja katsetatud lahenduste kohta, mis tuleb tulevikus kasutusele võtta, ning samuti nende kohta, mis ei ole enam aktuaalsed, ja ka põhjuste kohta, miks need enam aktuaalsed ei ole; seab kahtluse alla teenusepakkujate valiku ja mõnede katsetatavate tehniliste uuenduste põhjendatuse ning peab kahetsusväärseks, et vaatamata huvile oleks mõne uuenduse mastaapimine liiga kulukas; on arvamusel, et IDEA Labi üks prioriteete peaks olema uuenduslik arhitektuurilahendus, et paremini ära kasutada kasutamata duširuume parlamendiliikmete kabinettides; kutsub juhatuse kinnisvara töörühma ja parlamendi administratsiooni üles kindlustama IDEA Labi eelarve suurem läbipaistvus ning esitama eelarvekontrollikomisjonile regulaarselt uuenduslike lahenduste loetelu, nende maksumuse ja saadud tagasiside, samuti nende rakendamisest tuleneva potentsiaalse jäägi;

115.

märgib, et 2021. aastal teatati kokku 83 varguse juhtumist parlamendiliikmete ja töötajate büroodest, mis on 58,2 % vähem kui 2020. aastal, kusjuures varastatud esemete koguväärtus oli 190 791 eurot; väljendab heameelt asjaolu üle, et parlamendi vastutavad talitused tuvastasid kahe suure varguse toimepanija, millest üks oli seotud 101 hübriidarvuti ja 26 iPadi vargusega ning teine 15 hübriidarvuti vargusega, ning et juhtumit menetletakse Belgia kohtus;

116.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Belgia riiklik ametiasutus (ONE – Office de la Naissance et de l’Enfance) sertifitseeris Wayenbergi lastesõime 2021. aasta lõpus; peab kahetsusväärseks, et 2021. aastal ilmnesid probleemid seoses teenusepakkujaga, sealhulgas sektsioonide sulgemised ja järjestikused järsud muudatused asutusesisestes COVID-19 meetmetes, ning kiidab heaks uue teenusepakkuja tegutsema hakkamise alates 1. veebruarist 2022 ning uue lepingu täitmise järelevalvemeetmed;

117.

märgib, et Adenaueri hoone idatiib Luxembourgis valmis 2020. aastal ja kontorite ulatuslik ümberkolimine Schumani hoonest lõpetati 2022. aastal; märgib, et läänetiiva ehitustööd algasid 2020. aastal ning et peaaegu kogu büroopind on ette nähtud parlamendi töötajatele; väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et parlamendi viimaste aastate suurim ja kalleim hoonetesse tehtud investeering on hoonete väga madala täituvuse tõttu alakasutatud;

Sööklad

118.

võtab teadmiseks peasekretäri 22. märtsi 2021. aasta otsuse kaotada sööklate, kohvikute ja personalipoe järelevalvekomitee (CORECA), mis põhineb asjaolul, et alates 2020. aasta oktoobrist on kogu sektori tegevus parlamendi ruumides toimunud kontsessioonilepingute alusel, mis toimivad ilma otseste vahenditeta parlamendi eelarvest; on siiski arvamusel, et CORECA oli kasulik parlamendi pädevate teenistuste ja personalikomitee vaheline kontaktpunkt toidu pakkumise ja toitlustusteenuste valdkonnas ning et oleks olnud kasulik näiteks töötajaid kaasata ja saada neilt tagasisidet toidu pakkumise hiljutise kohandamise kohta mitmes söögikohas; kutsub seetõttu peasekretäri üles taastama CORECA või muu sarnase kontaktpunkti töötajate esindajate kaasamiseks;

119.

märgib, et parlamendi söökla Spinelli hoone –1 korrusel on lisaks pakutava toidu kvaliteedi halvenemisele tipptundidel sageli ka ülerahvastatud, mis põhjustab pikki järjekordi ja ooteaegu; peab samuti kahetsusväärseks, et Astrid Lullingi salong on oma menüüd kitsendanud ja iga päev pakutakse vaid ühte sooja toitu; kutsub juhatust üles kaaluma toiduvaliku mitmekesistamise vajadust ja võimalust kehtestada mõningased sissepääsupiirangud parlamendi peamiste hoonete sööklatesse;

120.

tuletab meelde, et kontsessioonilepingute tehnilised tingimused näevad ette kohustuse pakkuda lahendusi toidutalumatuse juhtudel, kui sellest on eelnevalt teada antud; juhib tähelepanu sellele, et valdav enamik klientidest ei tea, et selline tingimus kehtib, ja et parlamendis osutatav teenus on selgelt ebapiisav; nõuab rohkem ja otsest teavet pakutavates toitudes sisalduvate allergeenide kirjelduste kohta; kordab oma nõuet, et parlamendi sööklates ja kohvikutes tuleb pakkuda iga päev vähemalt ühte värskelt valmistatud gluteenivaba toidukorda, mille puhul võetakse arvesse teisi toitumispiiranguid;

Turvalisus

121.

võtab teadmiseks 2021. aasta jooksul tehtud ettevalmistused üldiste turvateenuste institutsioonisiseseks muutmiseks Luxembourgis koos kõigi värbamismenetluste korraldamise ja järelmeetmetega ning sissejuhatava koolitusega 115 töötajale; märgib, et turvateenused on alates 1. jaanuarist 2022 institutsioonisisesed; tunneb muret selle pärast, et I tegevusüksuse alla kuuluvate ametikohtade pakkumine ja sellega seotud palgatase raskendab kõikide liikmesriikide turvavaldkonna spetsialistide huvi äratamist ja töölevõtmist; kordab, et on eriti mures olukorra pärast Luxembourgis, kus see palgatase on madalam kui erialadevaheline alampalk, mis sunnib parlamenti maksma seda erinevust tasakaalustavat hüvitist; kordab seetõttu, et parlament peaks teavitama komisjoni sellest, et Luxembourgi jaoks tuleb viivitamata võtta kasutusele paranduskoefitsient;

122.

juhib tähelepanu integreeritud füüsilise juurdepääsu kontrolli süsteemi (iPACS) projektile, mille eesmärk on anda parlamendi käsutusse kindel, tõhus ja uuenduslik füüsilise juurdepääsu kontrolli süsteem; võtab teadmiseks viivitused projekti rakendamisel 2020. aastal, mis olid tingitud valitud töövõtja võimalikust kõrvalejätmisest finantsmääruse artikli 136 lõike 1 punkti c alusel; võtab rahuloluga teadmiseks infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi ning turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi vahelise koostöö, mis on võimaldanud 2021. aasta juunist alates jätkata täies ulatuses tehnilist tööd ja integreerida kõik parlamendi hooned süsteemi; väljendab heameelt üliturvaliste, jäljendamatute sissepääsulubade väljastamise üle kõigile parlamendiliikmetele, registreeritud assistentidele ja välistele teenusepakkujatele;

123.

peab kahetsusväärseks, et parlamendi hoonete evakuatsioonisüsteem põhineb suures osas julgeolekuvaldkonnas tegutsevatel vabatahtlikel, ning rõhutab raskusi nende leidmisel hoonetesse, kus haldustöötajad on vähem esindatud, ning võttes arvesse, et ka vabatahtlikud võivad teha kaugtööd; rõhutab, et on oluline mitte arvestada ainuüksi väljaõppe saanud vabatahtlikega, kes suudavad evakuatsiooniõppuste ja tegelike hädaolukordade ajal parlamendihoones viibivaid inimesi juhendada ning toetada;

124.

palub parlamendi hoonetesse sissepääsu kontrollivatel turvateenistustel leida mõistlik lahendus parlamendi ruumides iga päev töötavate institutsiooniväliste fotograafide jaoks, kes peavad iga kord turvakontrolli läbides kandma kaasas suurt hulka professionaalset varustust, võimaldades neil näiteks kasutada ajakirjanike erisissepääsu;

125.

juhib tähelepanu sellele, et nädalavahetustel tuleb parlamendi hoonetesse sisenemine registreerida paberkandjal registrisse, ning soovitab selle meetodiga seotud varasemate probleemide tõttu tungivalt luua usaldusväärsem ja tõhusam süsteem;

Parlamendi tegevuse ja liikuvuse keskkonnajalajälg

126.

võtab teadmiseks keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) üksuse poolt 14. detsembril 2021 läbiviidud puuduste analüüsi parlamendi praeguse keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta; kutsub parlamendi administratsiooni üles andma aru meetmetest, mille eesmärk on need puudused kõrvaldada, et saavutada kõik eesmärgid õigeks ajaks, mille on kindlaks määranud juhatuse kinnisvara, transpordi ja keskkonnasõbraliku parlamendi töörühm;

127.

märgib rahuloluga, et 2021. aasta heitkogused on väiksemad kui 2019. aastal, moodustades 2 501 tonni CO2; kiidab heaks asjaolu, et mitu 2020. ja 2021. aastal talitluspidevuse tagamiseks välja töötatud või laiendatud lahendust, mis osutusid parlamendi keskkonnatoime seisukohast kasulikuks, jäävad tõenäoliselt kasutusele ka edaspidi, eelkõige digiülemineku ja kaugtööga seotud meetmed, mis aitasid vähendada paberitarbimist (11,8 kg/täistööaja ekvivalent 2021. aastal võrreldes 28,1 kg/täistööaja ekvivalent 2019. aastal), dokumentide vedu kolme töökoha vahel (49 tonni CO2 võrreldes 72 tonniga 2019. aastal) ning pendelrändest ja reisimisest põhjustatud CO2 heitkoguseid;

128.

tuletab meelde, et inimeste vedu moodustab ligikaudu kaks kolmandikku parlamendi CO2 jalajäljest; märgib, et 2021. aastal oli Strasbourgi igakuiste pendelrännetega, sealhulgas töötajate ja registreeritud assistentide reiside ning dokumentide ja seadmete veoga seoses tekkiv CO2 heitkogus ligikaudu 490 tonni CO2; toob siiski esile parlamendi pingutused vähendada CO2 heidet tellitud rongide kasutamise ja paberivaba algatuse abil, et seeläbi aidata vähendada oma CO2 jalajälge;

129.

märgib, et 2021. aastal toimus 15 täiskogu istungit, millest 14 toimus hübriidvormis (viis Brüsselis, seitse Strasbourgis ja kaks täiendavat osaistungjärku Brüsselis) ning üks täiendav osaistungjärk Brüsselis standardvormis; märgib, et 2021. aastal oli Strasbourgi pendelrändeks tellitud Thalyse rongide maksumus 2 227 207 eurot ja lähetuste maksumus 9 578 266 eurot, võttes arvesse, et välistõlgid tegid kaugtööd, mis vähendas kogumaksumust võrreldes pandeemiaeelsete aastatega; märgib, et tellitud Thalyse rongid ei olnud käigus 2021. aasta jaanuarist maini ja 2021. aasta juunis ja juulis oli kasutusel üksainus rong, mille tulemusena säästeti 2021. aastal kokku 1 659 845 eurot; märgib, et töötajate Strasbourgi lähetuste kulusid vähendati 2021. aastal 2018. aasta kogukuludega võrreldes 18 248 274 euro võrra;

130.

märgib, et Strasbourgi osaistungjärkude peatamine aitas parlamendi peasekretariaadi andmetel hoida kokku 26 260 608 eurot, vähendades samal ajal märkimisväärselt parlamendi CO2 jalajälge; rõhutab, et kontrollikoja hinnangul võib Strasbourgist Brüsselisse käimise ärakaotamine tuua kaasa 114 miljoni euro suuruse kokkuhoiu aastas ja 616 miljoni euro suuruse ühekordse kokkuhoiu, kui Strasbourgi hooned võõrandatakse edukalt, või 40 miljoni euro suuruse ühekordse kulu, kui neid ei võõrandata;

131.

märgib, et energia ja kütte kogukulu 2021. aastal oli 13 157 982 eurot (2 259 496 eurot Luxembourgis, 3 102 010 eurot Strasbourgis ja 7 796 476 eurot Brüsselis), samas kui parlamendi hoonete hinnanguliste energia- ja küttekulude summa 2022. aastal oli 41 020 327 eurot ning 2023. aasta eelarveassigneeringud selleks on 42 150 000 eurot; väljendab muret selle pärast, et praegune energiakriis toob tulevikus kaasa energiahindade edasise tõusu ja see mõjutab tugevalt parlamendi eelarvet, mistõttu on olulised proportsionaalsed ja tulemuslikud energiasäästumeetmed;

132.

väljendab heameelt päikesepaneelide paigaldamise üle Brüsselis Spinelli, Montoyer 70, Brandti ja Antalli hoonetele; väljendab lisaks heameelt otsuse üle algatada uus uuring Strasbourgis kohapeal elektritootmise kohta, et ajakohastada andmeid ja uurida uusi lahendusi; soovitab lisaks juhatusel teha otsus võimalikult paljude päikesepaneelide paigaldamise üle, kui see on uuringu tulemuste põhjal teostatav ja kasulik;

Energiasäästumeetmed

133.

tunnistab, et paljudes liikmesriikides ja teistes liidu institutsioonides võetud meetmete eeskujul kaasneks juhatuse otsusega lülitada küttesüsteem välja neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni ja pühade ajal ning lasta hoone temperatuuril miinimumini langeda märkimisväärne kokkuhoid, mis on hinnanguliselt kokku rohkem kui 2,5 miljonit eurot; kutsub parlamenti siiski üles tagama parlamendi hoonetes piisav temperatuur esmaspäevast reedeni, st tavapärastel tööpäevadel; mõistab vajadust vähendada energiatarbimist ja rõhutab, et küttekulude kokkuhoiu meetmed peavad olema kooskõlas töötajate heaoluga;

134.

tuletab meelde, et energiatõhusad valgustuslahendused on hoonete kestlikkuse seisukohast oluline tegur; kiidab heaks asjaolu, et võimalikkuse ja teostatavuse korral hinnatakse parlamendi hoonetes olemasoleva valgustuse asendamise võimalust väiksema energiatarbega LED-valgustitega; võtab teadmiseks, et need Brüsselis asuvad parlamendi hooned, mida üüritakse või mille tulevane kasutamine on praegu otsustamisel, ei ole varustatud liikumisanduritega ja et on ilmnenud, et Spinelli hoone mitmes büroos ei tööta liikumisandurid nõuetekohaselt; väljendab heameelt asjaolu üle, et Strasbourgis on kõigis büroodes liikumisandurid ning et Luxembourgis on uus Adenaueri hoone varustatud liikumispõhise automaatse väljalülitamise süsteemiga; kutsub parlamenti üles tagama, et energiatarbimise vähendamiseks paigaldatakse Brüsselis võimalikult kiiresti kõikjal, kus see on võimalik, täielikus töökorras liikumisandurid; mõistab vajadust vähendada elektritarbimist, kuid nõuab, et valgustuskulude säästmise meetmed oleksid kooskõlas töötajate heaoluga;

Liikuvus

135.

mõistab, et teenistusautode põhitegevus on parlamendiliikmete vedu, sealhulgas sõidud Brüsseli ja Strasbourgi vahel; juhib tähelepanu asjaolule, et 2021. aastal oli nende sõitude ajal hõivamata keskmiselt 15 % teenistusautodes olevatest kohtadest; kordab oma üleskutset parlamendi administratsioonile laiendada kasutajate ringi, kuid tagada samal ajal kohtade olemasolu parlamendiliikmetele, st võimaldada parlamendi töötajatel reisida ilma parlamendiliikme kohaloluta, teavitades korrapäraselt vabade kohtade arvust, koostada sõitude kinnitamiseks reservnimekiri ja kooskõlastada tähtajad;

136.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Brüsselis on elektrisõidukitele 138 parkimiskohta, igaühel neist laadimisjaam, ja lisaks 12 kohta parlamendi kaubaautode jaoks; märgib, et Spinelli hoone viimase keskkonnaloa kohaselt, mille kohalikud ametiasutused väljastasid 2021. aasta aprillis, on selle suure laadimisjaamadega maa-aluse parkla jaoks vaja sprinklersüsteemi, mis paigaldatakse 2022. aastal, ja seejärel on võimalik paigaldada veel 20 laadimisjaama; kutsub infrastruktuuri ja logistika peadirektoraati üles kavandama ja rakendama laadimisjaamade kasutamise ajakava, et sõidukid ei takistaks teistel sõidukitel pikka aega konkreetse laadimisjaama kasutamist; soovitab parlamendil jätkata elektrisõidukite laadimistaristu ulatuslikku laiendamist igat liiki sõidukite jaoks;

137.

võtab teadmiseks uute jalgrattaparklate loomise 2021. aastal Scholli ja Adenaueri hoonetes; kutsub administratsiooni üles hindama, millised on töötajate praegused vajadused seoses jalgrattaparklatega parlamendi hoonetes ja väljaspool, ning suurendama vajadusel kättesaadavate kohtade arvu;

138.

väljendab heameelt selle üle, et töötajatel on võimalus rentida Strasbourgi osaistungjärkude ajal tavapäraseid ja elektrijalgrattaid; peab kahetsusväärseks, et tegelikkuses on kõik jalgrattad broneeritud rohkem kui nädal ette; kutsub parlamenti üles uurima võimalust pakkuda Strasbourgis rohkem rendijalgrattaid, et rahuldada parlamendiliikmete ja töötajate vajadusi ning aidata kaasa säästva liikuvuse edendamisele;

Rahandus ja haldus

139.

juhib tähelepanu sellele, et parlamendi juhtorganite eelarve-, haldus- ja personaliotsustel on haldusele valdkondadevaheline mõju, mis mõjutab rakendusetappi, näiteks muid teenuseid peale algselt kavandatute; kutsub seetõttu peasekretäri üles lisama oma tulevastele ettepanekutele enne parlamendi juhtorganites toimuvat arutelu realistliku mõjuhinnangu parlamendi eelarve, halduse ja personali kohta;

140.

nõuab selliste välisettevõtjate kasutamise lõpetamist, kes jätkavad Yale’i ülikooli loendi (7) kohaselt Venemaal tegevust;

141.

märgib, et külastusrühmade vastuvõtmise eeskirja viimane 18. jaanuari 2021. aasta muudatus ei kajastata külastuse tühistamisega seotud võimalikke vääramatu jõu asjaolusid; kutsub juhatust üles kaaluma korraldatud rühmakülastuse tühistamise korral üleriigilise streigi aktsepteerimist vääramatu jõuna, kuna sageli kuulutatakse üleriigilise streigi päevad välja palju hilisemas etapis ja pärast piletite ostmist ning rühmakülastuse tühistamine viimasel minutil ja kõigi külastuse korraldamisega seotud finantskulude tagasisaamine on äärmiselt koormav;

Ühine ravikindlustusskeem

142.

kutsub juhatust üles tagama, et ühises ravikindlustusskeemis esitatakse hüvitamistaotluse tagasilükkamise kohta arusaadav ja individuaalne selgitus; märgib, et tava lükata hüvitamistaotlus tagasi PDF-vormingus dokumendiga, ilma et oleks võimalik otsust isiklikult vaidlustada, tekitab kulude hüvitamise taotlejatele teatavaid raskusi; palub juhatusel kaaluda võimalust anda taotlejat ravivatele kohalikele arstidele võimalus rääkida ühise ravikindlustusskeemi vastutava üksuse või eksperdirühmaga, et selgitada ravi ja meditsiinilist kasu; väljendab lisaks soovi parandada rakenduse kasutajasõbralikkust, võimaldades individuaalsete taotluste kiiremat ja otsesemat jälgimist; nõuab, et ühise ravikindlustusskeemi asjaomased organid võtaksid hüvitamiskõlblike raviviiside ja ravimite loetelu ajakohastamisel nõuetekohaselt ja korrapäraselt arvesse hiljutist meditsiini arengut ja meditsiiniteadmiste kasvu;

Parlamendiliikmete reisid ja kulud

143.

tuletab meelde, et kontrollikoda soovitas parlamendil teha vajalikud muudatused, et päevaraha makstaks ainult nendele parlamendiliikmetele, kellel on selleks õigus, millega parlament nõustus; tuletab meelde, et kohalolijate kesknimekirja ja täiskogu kohalolijate nimekirja biomeetrilise tehnoloogia abil automatiseerimise projekti otsustas juhatus 2019. aasta juunis ja et parlamendi administratsioon rakendas projektis Euroopa Andmekaitseinspektori 2021. aasta märtsis esitatud esimesi soovitusi ja ootab nüüd tema lõplikke soovitusi; on arvamusel, et uue tehnoloogia kasutamine on oluline samm finantsprotsesside digitaliseerimise suunas, mille eesmärk on vältida kelmust ja näosarnasuspettust, suurendada haldustõhusust ja kiirendada õigustega seotud hüvitiste maksmist, ning nõuab seetõttu, et kohalolijate nimekirja automatiseerimine viidaks läbi tulemuslike ja ohutute lahenduste abil koos kõigi nõutavate andmekaitse tagatistega;

144.

tuletab meelde, et parlament algatas 2019. aastal projekti, mille eesmärk on automatiseerida kohaloleku registreerimine biomeetrilise tehnoloogia abil kohalolijate kesknimekirjas, ning allkirjastas projekti lepingu 2020. aasta lõpus; rõhutab, et biomeetriliste andmete ulatuslikku töötlemist tuleks vältida; palub veel kord juhatusel töötada välja alternatiivne lahendus, mis biomeetriliste andmete töötlemist ei hõlma ja millega tagatakse, et päevaraha saavad üksnes need parlamendiliikmed, kellel on sellele õigus; peab kahetsusväärseks, et kuigi Euroopa Andmekaitseinspektor esitas 2021. aasta märtsi lõpus negatiivse arvamuse, mida ta kordas oma 2021. aasta aruandes, milles märgiti, et parlament peaks andmekaitsevaldkonnas kaaluma vähem sekkuvaid võimalusi, projekti siiski jätkatakse;

145.

väljendab heameelt presidendi 21. novembri 2022. aasta teadaande üle juhatuse ajutise töörühma loomise kohta parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete põhjalikuks läbivaatamiseks, et kohandada sätteid vastavalt hiljutistele seadusandlikele muudatustele, parlamendiliikmete uutele tavadele ja siseaudiitori soovitustele, tagades samal ajal järjepidevuse ja õiguskindluse; soovitab tungivalt, et enne praeguse koosseisu volituste lõppemist korraldataks parlamendiliikmete ja administratsiooni asjaomaste teenistustega põhjalik konsultatsioon, et kogenud parlamendiliikmed ja ametnikud annaksid töörühmale vahetut teavet parlamendi tegevust reguleerivate eeskirjade praktilise kohaldamise kohta ja õpetaksid tuvastama ebakõlasid, näiteks seoses eeskirjadega, mis käsitlevad parlamendiliikmete täiskogu istungite, lähetuste ja muu tegevusega seotud osalemise registri avamise ajakava ja linnu;

146.

taunib asjaolu, et puudub süsteem, millega tagatakse, et parlamendiliikmed saaksid jätkuvalt täita oma põhiülesandeid, peamiselt võtta aruteludel sõna ja osaleda hääletusel, kui nad viibivad ajutiselt eemal põhjendatud alusel, nagu lapsehoolduspuhkus, pikaajaline haiguspuhkus või hooldaja puhkus; peab seda problemaatiliseks, sest see võib negatiivselt mõjutada kodanike esindatust parlamendis ja eriti nooremaid, eelkõige naisparlamendiliikmeid; võtab teadmiseks parlamendi kodukorras 20. detsembril 2020 tehtud muudatused, mis võimaldavad kaughääletamist, kuid ainult tingimusel, et president teeb kindlaks erakorralised asjaolud; kordab nõudmist, mis on täiskogu tasandil mitmel korral vastu võetud, et juhatus algataks kodukorra läbivaatamise, et võimaldada parlamendiliikmetel põhjendatud puudumise korral täita oma ülesandeid, kasutades sel viisil ära suuri pingutusi ja rahalisi investeeringuid, mida parlament on teinud tehnilistesse lahendustesse kaughääletamise võimaldamiseks;

147.

tuletab meelde, et eelmistes eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides soovis parlament üldkulude hüvitise reformimist, et muuta selle kindlasummalise makse kulud läbipaistvamaks ja hoomatavamaks; võtab teadmiseks juhatuse 7. märtsi 2022. aasta koosolekul esitatud teadaande, et moodustatakse juhatuse üldkulude hüvitise ajutine töörühm, mille ülesanne on hinnata, kuidas rakendatakse juhatuse 2. juuli 2018. aasta otsust, millega kehtestatakse üldkulude hüvitisest kaetavate kulude loetelu, võttes aluseks parlamendi üheksandal ametiajal saadud kogemused; märgib, et juhatus võttis 17. oktoobri 2022. aasta koosolekul vastu mitu parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete muudatust, millega täpsustatakse üldkulude hüvitise õiguse ja kasutamise suhtes kohaldatavaid reegleid ning läbipaistvuse suurendamise meetmeid ning nähakse ette suurem õiguskindlus seoses õigusega hüvitisele; rõhutab, et ajutisel töörühmal paluti võtta nõuetekohaselt arvesse läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise aspekte seoses parlamendiliikmete käsutusse antud rahaliste vahenditega, pidades silmas parlamendi mandaadi vabaduse ja sõltumatuse põhimõtet ning eesmärki vältida tarbetu halduskoormuse tekitamist parlamendiliikmetele, nende büroodele ja parlamendi teenistustele;; rõhutab, et parlamendiliikmed võivad vastavalt Parlamendi kodukorra artikli 11 lõigetele 4 ja 5 üldkulude hüvitise vahendite kasutamist üksikasjalikult või kululiigi kaupa dokumenteerida kas ise või välisaudiitori toetusel ning lasta selle teabe täielikult või osaliselt avaldada oma veebilehel parlamendi veebisaidil; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmetesse on lisatud kulude liikide lihtsustatud loetelu ning et vastu on võetud ka muudatusettepanek, milles selgitatakse parlamendiliikmete võimalust kasutada üldkulude hüvitist muude hüvitiste ammendumise korral;

148.

tuletab meelde, et vastavalt kodukorra artikli 11 lõikele 4 annab parlament juba praegu parlamendiliikmetele võimaluse avaldada vabatahtlik audit või kinnitus kulude kohta, ning peab kahetsusväärseks, et 2021. aastal esitati ainult 18 vabatahtlikku deklaratsiooni üldkulude hüvitise kasutamise kohta; palub parlamendi teenistustel saata parlamendiliikmetele selle võimaluse kohta igal aastal meeldetuletus;

149.

tuletab meelde, et Euroopa Ombudsman (edaspidi „ombudsman“)soovitas juhtumis 1651/2018/THH anda üldsusele juurdepääs juhatuse ajutise töörühma ettepanekule vaadata läbi loetelu kuludest, mida võib katta üldkulude hüvitisest; peab kahetsusväärseks, et parlament lükkas ombudsmani soovituse tagasi, ja nõuab tungivalt, et parlamendi administratsioon kaaluks uuesti üldsusele juurdepääsu andmist kõnealustele dokumentidele;

150.

märgib, et 2021. aastal olid tavalised reisikulud 40 338 767 eurot; soovitab vaadata läbi reisibüroo kohaldatav hinnapoliitika, et tasakaalustada parlamendile vajalikku paindlikkust ja odavamaid valikuid; juhib tähelepanu sellele, et mõnikord ei ole reisibüroo reisipakkumised parlamendiliikmetele kuigi lugejasõbralikud ja nende saabumisele kulub liiga palju aega, viimane aga mõjutab pakutavate valikute hinda või isegi reisivõimaluste kättesaadavust; nõuab, et parlamendi administratsioon korraldaks pakutavate teenuste kohta rahulolu-uuringu, mis on suunatud kõigile parlamendiliikmetele, mitte ainult sagedastele klientidele, et selgitada välja, millised probleemid võisid takistada mõnel neist reisibüroos broneeringut tegemast; juhib tähelepanu asjaolule, et töötajate lähetuskorraldused saabuvad sageli reisikuupäevale liiga lähedal, isegi kui lähetuses lepitakse kokku palju varem, mis avaldab samuti olemasolevatele pakkumistele negatiivset mõju, ning palub administratsioonil võtta meetmeid selle olukorra parandamiseks;

151.

märgib, et 2021. aastal, kui parlamendi Kesk-Ameerika riikidega suhtlemiseks loodud delegatsiooni (DCAM) lähetuse raames reisibürooga ühendust võeti, ei saanud see esitada pakkumist Kuubasse suunduvate ja sealt väljuvate lendude kohta, sest USA äriühinguna peab ta järgima USA embargot Kuuba suhtes; märgib, et reisibüroo pidi eespool nimetatud lendude otsimise tellima teiselt büroolt, mis põhjustas viivitusi protsessis; tuletab meelde, et parlamendi organid on lähetuste finantskalkulatsiooni koostamiseks kohustatud kasutama oma reisibüroo tehtud pakkumist, mida võivad negatiivselt mõjutada piirangud Kuuba ja teiste riikide suhtes, millele USA on kehtestanud sanktsioonid; nõuab, et seda küsimust võetaks nõuetekohaselt arvesse järgmises uue reisibüroo valimise hankemenetluses;

152.

palub finantsküsimuste peadirektoraadil kehtestada parlamendiliikmete, makseagentide, assistentide ja teenuseosutajate vaheline selge vastutuse metoodika, mis on kooskõlas õigusriigi standarditega ja millega tagatakse maksete või muude finantstehingute vigade või väärkasutuse korral, et vastutab ainult vea teinud või väärkasutuse toime pannud osaline; rõhutab, et sanktsioonid tuleks määrata ainult vea teinud ja rahaliste vahendite väärkasutamise eest vastutavale osalisele;

153.

on sügavalt mures finantsküsimuste peadirektoraadi vastutavate töötajate kaalutlusõiguse ulatuse pärast liikmete taotluste hindamisel, sealhulgas töö- või teenuseosutajate lepingute valimisel edasiseks järelkontrolliks; märgib, et finantsküsimuste peadirektoraadi menetluste nõuetekohasuse tagamiseks puuduvad ametlikud aruandlusmehhanismid ja -menetlused, mis suurendab diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise ohtu; tuletab finantsküsimuste peadirektoraadile meelde, et ta kohaldaks läbipaistvaid, selgeid ja mittediskrimineerivaid standardeid, sealhulgas kohalike assistentide ülesannete täitmise kontrollimisel;

Vabatahtlik pensionifond

154.

väljendab muret selle pärast, et vabatahtliku pensionifondi kindlustusmatemaatiline puudujääk oli 31. detsembri 2021. aasta seisuga 379 miljonit eurot (31. detsembri 2020. aasta seisuga 371,3 miljoni eurot); väljendab muret selle pärast, et täielikku ammendumist oodatakse 2024. või hiljemalt 2025. aasta lõpuks ja et vahepeal jätkab vabatahtlik pensionifond varade müüki oma pensionikohustuste täitmiseks, mis tõenäoliselt tähendab ülejäänud kapitali vähendamist; tuletab meelde juhatuse 10. detsembri 2018. aasta otsust, millega tõsteti pensioniiga 63 eluaastalt 65 aastale ja kehtestati tulevaste pensionäride pensionimaksetele 5 % maks, et parandada vabatahtliku pensionifondi kestlikkust; märgib, et Üldkohus jõudis oma 15. septembri 2021. aasta otsuses liidetud kohtuasjades T-720/19–T-725/19 Ashworth jt vs. Euroopa Parlament (8) järeldusele, et juhatuse 10. detsembri 2018. aasta vaidlustatud otsus ei mõjuta juba omandatud õigusi, ning kinnitas juhatuse pädevust võtta vastu otsuseid fondi kestlikkuse parandamiseks, tingimusel et need on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega; märgib, et Euroopa Kohtule esitati apellatsioonkaebus tema 15. septembri 2021. aasta otsuse peale ja et parlamendi juhatus uurib vahepeal mõju tulevastele ettepanekutele fondi kestlikkuse parandamise võimaluste kohta, vähendades samal ajal parlamendi vastutust; nõuab seetõttu tungivalt, et peasekretär esitaks juhatusele täiendavad teostatavad meetmed fondi rahastamise üksikasjade kohandamiseks;

155.

kutsub juhatust üles aitama selgitada nende parlamendiliikmete ja endiste parlamendiliikmete pensioniõigusi, kes saavad liidu institutsioonides töötamise eest mitut pensioni; juhib tähelepanu endiste volinike juhtumile ja palub teavet selle kohta, kas lisaks volinike pensioniõigustest tulenevatele õigustele on võimalik teha vabatahtliku pensionifondi makseid ja kas volinikukandidaadid olid kohustatud selle teabe avalikustama; palub parlamendil täpsustada, kas pensionide vastastikune ja osaline mahaarvamine on võimalik;

156.

palub juhatusel esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile fondi järgmiste aastate kulude üksikasjalik prognoos; samuti palub võtta järelmeetmeid teostatava, õiguspärase ja õiglase lahenduse leidmiseks, arvestades küsimuse kiireloomulisust; palub administratsioonil ja juhatusel tagada, et maksumaksjate raha ei kasutataks ühelgi juhul tulevase päästeabi andmiseks;

157.

tunnistab, et selle valdkonna juhtimine ei kuulu parlamendi vastutusalasse, kuid väljendab muret ajakirjanduses avaldatud artiklite pärast vabatahtlikku pensionifondi tehtud investeeringute ja institutsiooni võimaliku maineriski pärast; rõhutab, et investeeringud peaksid olema kooskõlas ja sidusad liidu poliitikas seatud sihtide ja eesmärkidega; kutsub fondi nõuandekogu üles vaatama läbi kõik pooleliolevad investeeringud, mis ei ole kooskõlas liidu väärtuste ja eesmärkidega;

Sõlmitud lepingute aastaaruanne

158.

tuletab meelde, et finantsmääruses on sätestatud, millise teabe peab institutsioon lepingute sõlmimise kohta eelarvepädevatele institutsioonidele ja üldsusele esitama; märgib, et finantsmääruse kohaselt tuleb avalikustada lepingud, mille maksumus on suurem kui 15 000 eurot, mis on piirmäär, mille ületamisel muutub hankemenetlus kohustuslikuks; märgib, et 2021. aastal sõlmitud 221 lepingust põhinesid 80 avatud või piiratud menetlustel ja nende maksumus oli 761,1 miljonit eurot ning 135 lepingut läbirääkimistega menetlusel ja nende maksumus oli 253,5 miljonit eurot; märgib, et läbirääkimistega menetluse teel sõlmitud lepingute koguarv vähenes sõlmitud lepingute maksumuse aspektist 31 %-lt 2020. aastal 2 %-le 2021. aastal, kuid suurenes mahu aspektist 179,1 miljonilt eurolt 2020. aastal 253,5 miljoni euroni 2021. aastal;

159.

võtab teadmiseks 2020. ja 2021. aastal sõlmitud lepingute, sealhulgas kinnisvaralepingute jaotuse liikide kaupa:

Lepingu liik	2021		2020
Lepingu liik	Arv	Protsent (%)	Arv	Protsent (%)
Teenused Tarned Tööd Hoonestus	176 27 10 8	79,6 12 4,5 3,6	161 21 13 3	81,3 10,6 6,6 1,5
Kokku	221	100	225	100

Lepingu liik	2021		2020
Lepingu liik	Maksumus (eurodes)	Protsent (%)	Maksumus (eurodes)	Protsent (%)
Teenused Tarned Tööd Hoonestus	634 689 038 136 777 513 76 247 759 168 302 638	62 13 8 17	457 940 293 14 143 825 28 291 234 86 812 000	77 3 5 15
Kokku	1 016 016 948	100	587 187 352	100
(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi poolt 2021. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 7)

160.

võtab teadmiseks 2021. ja 2020. aastal sõlmitud lepingute arvu ja maksumuse järgmise jaotuse kasutatud menetluse liikide kaupa:

Menetluse liik	2021		2020
Menetluse liik	Arv	Protsent (%)	Arv	Protsent (%)
Avatud Piiratud Läbiräägitud Osalemiskutsete loetelu Erandlik Innovatsioonipartnerlus Dünaamiline hankesüsteem Kiirendatud menetlus	78 2 135 2 2 0 1 0	35 1 61 1 1 0 0 0	57 3 135 1 1 1 0 0	29 2 68 0 0 1 0 0
Kokku	221	100	198	100

161.

väljendab heameelt asjaolu üle, et 1. juunil 2021 moodustas parlament sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete töörühma, kuhu on kaasatud kõik peadirektoraadid ja mille ülesanne on töötada välja põhimõtted ja praktilised juhised sotsiaalsete elementide laialdasemaks rakendamiseks parlamendi hangetes; märgib, et töörühm leppis 2021. aasta lõpus kokku esimeses esialgses lähenemisviisis sotsiaalsetele hangetele ja seda lähenemisviisi rakendatakse katseetapi vältel 2022. aastal; peab tervitatavaks asjaolu, et parlament on oma töötajatele välja töötanud kestliku/sotsiaalselt vastutustundliku riigihangete koolituse ning et parlamendi teenistustel on juurdepääs kasutajatoe teenusele;

Fraktsioonid (eelarvepunkt 4 0 0)

162.

märgib, et 2021. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 0 kantud assigneeringuid fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele järgmiselt: (9)

Fraktsioon	2021					2020
Fraktsioon	Iga-aastased assigneeringud	Oma-vahendid ja ülekantud assigneerin-gud	Kulud	Iga-aastaste assigneeringute kasutusmäär (%)	Järgmis-se perioodi üle kantud summad	Iga-aastased assigneeringud	Omavahendid ja ülekantud assigneeringud	Kulud	Iga-aastaste assigneeringute kasutusmäär (%)	Järgmis-se perioodi üle kantud summad
Euroopa Rahvapartei fraktsioon (PPE)	16 750	10 229	13 646	81,47	12 562	17 239	4 448	11 489	66,65	10 198
Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis (S&D)	13 584	9 829	12 295	90,51	10 188	13 609	5 734	9 533	70,05	9 809
Renew Europe (endine Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ALDE))	9 192	6 948	6 997	76,12	6 894	9 230	3 847	4 063	44,02	6 922
Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon (Verts/ALE)	6 927	4 891	6 126	88,43	5 196	6 381	2 376	4 054	63,53	4 703
Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon (ID)	6 874	4 762	5 940	86,42	5 155	7 121	1 616	3 976	55,84	4 761
Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon (ECR)	6 005	3 982	6 269	104,39	3 718	5 851	2 272	4 145	70,85	3 978
The Left – Euroopa Parlamendi Vasakpoolsete fraktsioon (GUE/NGL)	3 806	2 266	4 036	106,05	2 036	3 790	1 536	3 060	80,72	2 266
Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed	1 862	1 041	595	31,94	861	1 726	738	429	24,82	1 041
Kokku	65 000	43 948	55 904	86,01	46 611	64 947	22 568	40 749	62,74	43 678

163.

väljendab heameelt asjaolu üle, et fraktsioonide sõltumatud välisaudiitorid esitasid 2021. aasta kohta ainult märkusteta arvamused;

164.

tuletab meelde, et need assigneeringud on ette nähtud liidu poliitilise tegevusega seotud tegevuste katmiseks ja et fraktsioonid vastutavad nende kasutamise eest parlamendi ees; on sügavalt mures selle pärast, et neid assigneeringuid võidakse kasutada põhiõiguste ja -vabadustega või liidu väärtustega vastuolus olevate sõnumite edastamiseks; tuletab iseäranis meelde, et parlament taunib ajaloolist revisionismi ja nõuab ühist mäletamiskultuuri, mis mõistab hukka mineviku totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide kuriteod; kutsub parlamendi administratsiooni üles hoolikalt kontrollima, isegi tagasiulatuvalt, kõiki fraktsioonide rahastatavaid väljaandeid, mis ei järgi neid väärtusi;

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused

165.

võtab teadmiseks ameti uue direktori ametisse nimetamise ajavahemikuks 1. septembrist 2021 kuni 31. augustini 2026;

166.

tuletab meelde elujõulise ja vastupanuvõimelise Euroopa demokraatia keskset rolli, mida toetab erakondade mitmekesisus liidu tasandil; rõhutab seetõttu, et tagada tuleb võrdsed võimalused ja kontrollida nõuete täitmist, austades täielikult menetlusõigusi; väljendab sellega seoses heameelt ameti olulise töö üle, sest ta kontrollib sõltumatult ja tihedas koostöös parlamendiga Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste vastavust õigusraamistikule, tagab kodanikele läbipaistvuse ning aitab suurendada parlamendivalimiste usaldusväärsust; nõuab tungivalt, et eelarvepädev institutsioon tagaks ametile vajalikud ressursid, eelkõige inim- ja IT-ressursid, sealhulgas küberturvalisuse eksperdid, et amet saaks jätkata oma volituste täitmist, sealhulgas välissekkumise muutuvaid ohte silmas pidades, eelkõige selleks, et kaitsta liidu väärtusi, võidelda valimiste eesmärgil isikuandmete kuritarvitamise vastu ja teha kindlaks annetuste päritolu, aga ka täita ükskõik milliseid seadusandja määratud uusi ülesandeid; rõhutab sellega seoses, et 2024. aasta, mil toimuvad Euroopa Parlamendi valimised, on Euroopa demokraatia rahalise ja talitlusliku usaldusväärsuse seisukohalt otsustava tähtsusega ning toob ametile oluliselt tööd juurde;

167.

märgib sellega seoses, et Euroopa Liit peab tervikuna investeerima demokraatliku terviklikkuse tagamiseks lisavahendeid; tuletab meelde, et amet on liidu sõltumatu asutus ning seetõttu tuleks eristada selle assigneeringuid ja ametikohti läbipaistval viisil parlamendi omadest; kordab seetõttu oma soovitust luua Euroopa Liidu üldeelarves ametile eraldi jagu, mida on väljendatud parlamendi 19. oktoobri 2022. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu 2023. aasta üldeelarve projekti kohta;

168.

väljendab heameelt meetmete üle, mida amet võttis ombudsmani 2021. aasta jaanuaris seoses juhtumiga 1094/2020/DL esitatud parandusettepanekute põhjal, nimelt veebisaidi parandamine, mis võimaldab suurendada vaatajatele pakutava teabe hulka, link parlamendi veebisaidile ning teabe avaldamine Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registri kohta;

169.

märgib, et 2021. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 2 kantud assigneeringuid järgmiselt (10):

Erakond (2021)	Lühend	Oma-vahendid	Euroopa Parlamendi lõplik panus (1)	Kogutulu	Euroopa Parlamendi toetus protsendina hüvitatavatest kuludest (maksimaalselt 90 %)	Tulude ülejääk (ümberpai-gutamine reservi või kahjumisse)
Euroopa Rahvapartei	PPE	1 283 598	7 737 916	9 021 514	90	788 064
Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei	PES	977 280	6 217 037	7 194 317	90	645 859
Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit	ALDE	734 661	4 504 780	5 239 441	90	857 838
Euroopa Roheliste Partei	EGP	560 006	3 597 971	4 157 977	90	854 803
Euroopa Vasakpartei	EL	245 367	1 557 308	1 802 675	90	87 074
Euroopa Demokraatide Partei	EDP	112 014	652 921	764 935	90	120 482
Euroopa Vabaliit	ALE	119 583	812 993	932 576	90	103 910
Euroopa Konservatiivide ja Reformistide erakond	ECR	483 292	1 432 428	1 915 720	78	–
Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine	ECPM	98 679	708 660	807 339	90	3 178
Erakond Identiteet ja Demokraatia	ID erakond	119 545	573 595	693 140	90	–
Kokku		4 734 025	27 795 609	32 529 634		3 461 208

170.

märgib, et 2021. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 3 kantud assigneeringuid järgmiselt (11):

Sihtasutus (2021)	Lühend	Seotud erakonnaga	Oma-vahendid	Euroopa Parlamendi lõplik toetus	Kogutulu	Euroopa Parlamendi toetus protsendina abikõlblikest kuludest (maksimaal-selt 95 %)	Tulude ülejääk (ümberpai-gutamine reservi või kahjumis-se)
Wilfried Martens Centre for European Studies (Wilfried Martensi nimeline Euroopa Uuringute Keskus)	WMCES	PPE	480 822	4 450 779	4 931 601	95,00	161 217
Foundation for European Progressive Studies (Euroopa edumeelsete uuringute sihtasutus)	FEPS	PES	354 391	4 897 963	5 252 354	95,00	48 172
European Liberal Forum (Euroopa liberaalne foorum)	ELF	ALDE	369 813	2 651 252	3 021 065	95,00	221 975
Green European Foundation (Rohelise Euroopa sihtasutus)	GEF	EGP	146 351	2 156 106	2 302 456	95,00	20 419
Transform Europe (Euroopa muutmine)	TE	EL	77 546	1 218 962	1 296 508	94,83	10 340
Euroopa Demokraatide Instituut	IED	EDP	27 763	504 172	531 935	95,00	854
Sihtasutus Coppieters	Coppieters	ALE	86 417	520 773	607 190	95,00	45 208
New Direction – Foundation for European Reform (Uus suund – Euroopa reformimise sihtasutus)	ND	ECR	258 096	1 519 566	1 777 662	95,00	–
Sallux	SALLUX	ECPM	23 013	366 409	389 422	95,00	3 728
Sihtasutus Association pour l’Identite et Democratie	ID sihtasutus	ID erakond	12 778	660 075	672 853	95,00	–
Kokku			1 836 990	18 946 056	20 783 046		511 913

(1) Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(3) Avalike kuulamiste eeskiri, juhatuse 18. juuni 2003. aasta otsus.

(4) Juhatuse 13. märtsi 2023. aasta koosolek (PE-9/BUR/PV/2023–03) ja juhatuse otsus 17.4.2023 PE 422.534/(BUR).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(6) See põhineb organisatsiooni Transparency International EU soovitusel.

(7) https://som.yale.edu/story/2022/over-1000-companies-have-curtailed-operations-russia-some-remain

(8) Kohtuotsus, Üldkohus, 15. september 2021, Richard Ashworth jt vs. Euroopa Parlament, T-720/19–T-725/19, ECLI:EU:T:2021:580.

(9) Kõik summad tuhandetes eurodes.

(10) Kõik summad tuhandetes eurodes.

(11) Kõik summad tuhandetes eurodes.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/36

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1815,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2022) 323 – C9-0229/2022) (2),

—	võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aastal tehtud siseauditite kohta,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2021 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012) (5), eriti selle artikleid 59, 118, 260, 261 ja 262,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0085/2023),

1.	lükkab edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(1) ELT C 445, 29.10.2021, lk 150.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/37

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1816,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0085/2023),

A.	arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 319 kohaselt on Euroopa Parlamendil ainuvastutus liidu üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise eest, ning arvestades, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarve on liidu eelarve osa;

B.	arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 15 lõike 1 kohaselt ei toimi Euroopa Ülemkogu seadusandjana;

arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt täidab komisjon liidu eelarvet omal vastutusel, võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning arvestades, et kehtiva raamistiku kohaselt annab komisjon teistele liidu institutsioonidele vajalikud volitused nendega seotud eelarvejagude täitmiseks;

D.	arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 235 lõike 4 ja artikli 240 lõike 2 kohaselt abistab nõukogu peasekretariaat Euroopa Ülemkogu ja nõukogu, ning arvestades, et nõukogu peasekretär vastutab täielikult liidu eelarve II jakku kantud assigneeringute usaldusväärse haldamise eest;

arvestades, et Euroopa Parlament on peaaegu kahekümne aasta jooksul järginud väljakujunenud ja tunnustatud tava anda heakskiit kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste eelarve täitmisele, ning arvestades, et komisjon toetab iga liidu institutsiooni, organi ja asutuse halduskuludele heakskiidu andmise tava jätkamist;

F.	arvestades, et finantsmääruse artikli 59 lõike 1 kohaselt annab komisjon teistele liidu institutsioonidele vajalikud volitused oma eelarvejagude täitmiseks;

G.	arvestades, et kuna nõukogu ei ole teinud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses koostööd, on parlament alates 2009. aastast olnud sunnitud keelduma andmast nõukogu peasekretärile heakskiitu eelarve täitmisel;

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

I.	arvestades, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kui liidu institutsioonid ja liidu üldeelarvest rahastuse saajad peaksid olema läbipaistvad ja liidu kodanike ees demokraatlikult vastutavad ning nende suhtes tuleks kohaldada avaliku sektori vahendite kasutamist käsitlevat demokraatlikku kontrolli;

J.	arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktikas kinnitatakse maksumaksjate ja üldsuse õigust saada avaliku sektori tulude kasutamise kohta teavet;

arvestades, et Euroopa Ombudsmani (edaspidi „ombudsman“) soovituses strateegilises uurimises OI/2/2017/TE nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta märgiti, et nõukogu tavad seoses õigusloomeprotsessi läbipaistvusega kujutavad endast haldusomavoli ja nendega tuleks tegeleda, et võimaldada kodanikel jälgida liidu õigusloomeprotsessi;

märgib, et nõukogu eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille kogusumma oli 2021. aastal 10,7 miljardit eurot; märgib, et nõukogu eelarve moodustab ligikaudu 5,6 % mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 7 halduseelarvest;

märgib, et kontrollikoda suurendas oma 2021. aasta aruandes halduskulude 2021. aasta valimit 60-le (2020. aastal oli see 48);

märgib, et kontrollikoda toob välja, et tema paljude aastate jooksul tehtud töö näitab, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 käsitleb üldiselt madala riskiga kulutusi;

märgib rahuloluga, et kontrollikoda märgib ka oma 2021. aasta aruandes, et ei tuvastanud nõukoguga seoses ühtegi konkreetset probleemi;

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise seis

peab äärmiselt kahetsusväärseks, et parlament pidi ka 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keelduma, sest nõukogu keeldub tegemast parlamendiga koostööd, tagamaks et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on põhjalik, korrakohane ja hästi informeeritud;

toonitab Euroopa Parlamendi eesõigust anda vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 319 ning finantsmääruse ja Euroopa Parlamendi kodukorra kohaldatavatele sätetele ning kooskõlas praeguse tõlgenduse ja praktikaga eelarve täitmisele heakskiit, nimelt õigust anda eelarve täitmisele heakskiit, et säilitada läbipaistvus ja tagada demokraatlik vastutus liidu maksumaksjate ees;

rõhutab, et finantsmääruse artikli 59 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon annab teistele liidu institutsioonidele vajalikud volitused neid käsitlevate eelarvejagude täitmiseks, ning peab seetõttu arusaamatuks, et nõukogu arvates on asjakohane, et heakskiit antaks komisjoni tegevusele nõukogu eelarve täitmisel;

rõhutab väljakujunenud ja austatud tava, mida parlament on peaaegu kahekümne aasta jooksul kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste eelarve täitmisele heakskiidu andmisel järginud; tuletab meelde, et komisjon on teatanud oma suutmatusest teostada järelevalvet teiste liidu institutsioonide eelarvete täitmise üle; rõhutab komisjoni veel kord kinnitatud seisukohta, et iga liidu institutsiooni halduskulude haldamisele vahetult Euroopa Parlamendi poolt heakskiidu andmise tava tuleb jätkata ka tulevikus;

rõhutab, et praegune olukord, kus parlament saab kontrollida ainult kontrollikoja ja ombudsmani aruandeid ning nõukogu veebisaidil olevat teavet, kuid ei saa nõukogult iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus kirjalikke ega suulisi vastuseid, st nõukogu keeldub tegemast Euroopa Parlamendiga iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames koostööd, ei võimalda parlamendil täita oma ülesandeid nõuetekohaselt ega teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta teadlikku otsust;

10.

taunib asjaolu, et nõukogu on juba üle kümne aasta näidanud, et tal puudub igasugune poliitiline tahe teha parlamendiga iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames koostööd; rõhutab, et sellel suhtumisel on olnud püsiv negatiivne mõju mõlemale institutsioonile, ohustades liidu mainet tervikuna, kahjustades liidu eelarve haldamist ja demokraatlikku kontrolli ning vähendades kodanike usaldust liidu kui läbipaistva üksuse vastu; peab väga kahetsusväärseks, et nõukogu keeldub eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames endiselt lojaalset koostööd tegemast;

11.

rõhutab, et kuigi praegust olukorda tuleb parandada parema institutsioonidevahelise koostööga aluslepingute raames, võiks aluslepingute läbivaatamine muuta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse selgemaks ja läbipaistvamaks, andes Euroopa Parlamendile selge pädevuse anda heakskiit kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste eelarve täitmisele eraldi;

12.

tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohtu praktika toetab maksumaksjate ja üldsuse õigust saada teavet avaliku sektori tulude kasutamise kohta; nõuab seetõttu parlamendi kui demokraatliku vastutuse põhimõtte tagaja eesõiguse ja rolli täielikku austamist; kutsub nõukogu üles järgima eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus parlamendi heakskiidetud soovitusi;

13.

kutsub nõukogu üles, kui ta on huvitatud näitama liidu kodanikele, et nõukogu võtab nõuetekohast eelarvekontrolli ja läbipaistvust tõsiselt, alustama võimalikult kiiresti parlamendiga läbirääkimisi, et leida praeguses eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raamistikus lahendus, austades samal ajal Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavaid rolle eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

14.

märgib, et kuigi nõukogu ei soovi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse osas koostööd teha, rõhutab parlament siiski mõningaid poliitilisi prioriteete ning esitab käesolevas raportis mõne tähelepaneku nõukogu eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta ning ka muid eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse seisukohast olulisi tähelepanekuid;

15.

märgib, et käesoleva raporti koostamise käigus on parlament pidanud töötama teabega, mille nõukogu esitas oma veebisaidi kaudu, kuna nõukogu on, nagu ka varasematel aastatel, otsustanud mitte vastata nõukogu peasekretariaadile saadetud küsimustikule ja mitte vastu võtta kutset tulla liidu kodanike demokraatlikult valitud esindajate küsimustele vastama, nagu seda teevad eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames kõik teised institutsioonid;

Poliitilised prioriteedid

16.

tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 286 lõike 2 kohaselt nimetab nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ametisse kontrollikoja liikmed; peab kahetsusväärseks, et nõukogu on korduvalt eiranud soovitusi, mida Euroopa Parlament on nõuandvat rolli täites kontrollikoja liikmete ametisse nimetamise kohta andnud, ning jätkab hoopis selliste kontrollikoja liikmete ametisse nimetamist, kelle parlament on tagasi lükanud;

17.

peab üldiselt kahetsusväärseks, et nõukogu kasutab paljude liidu institutsioonide, organite ja asutuste juhtkonna liikmete kandidaatide ülesseadmise ja ametisse nimetamise menetlustes oma eesõigust, võtmata arvesse huvitatud poolte seisukohti või Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) soovitusi; rõhutab, et nõukogu eesõigus tuleb läbi vaadata, et tagada asjaomaste institutsioonide, organite ja asutuste osalemine ja seda tugevdada ning suurendada ametisse nimetatud isikute legitiimsust;

18.

juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoja koosseis ei ole soolises tasakaalus, sest 2021. aasta lõpus oli seal 18 meessoost ja vaid 8 naissoost liiget; märgib, kui raske on praeguse ametisse nimetamise menetluse tõttu saavutada kontrollikojas soolist tasakaalu; kordab, et kutsub nõukogu üles ametisse nimetamise menetlust läbi vaatama, et lahendada see probleem konkreetsete meetmetega, näiteks tehes liikmesriikidele kohustuslikuks esitada mõlemast soost vähemalt kaks kandidaati;

19.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioonile vajaduse kohta luua soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelev nõukogu erikoosseis (1) ei ole nõukogu seni tähelepanu pööranud, ning nõuab, et spetsiaalne institutsiooniline foorum kindlustaks soolise võrdõiguslikkuse tihedama integreerimise liidu meetmetesse ja strateegiatesse ning tagaks soolise võrdõiguslikkusega seotud peamiste dokumentide puhul põhilise koordineerimise ja edusammud;

20.

tuletab meelde ja toetab ombudsmani soovitusi, mille ta on oma strateegilises uurimises OI/2/2017/TE nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta; peab kahetsusväärseks, et nõukogu otsustusprotsess ei ole veel kaugeltki täiesti läbipaistev, mis vähendab kodanike usku sellesse, et liit tegutseb läbipaistvalt, ja seab seega kogu liidu maine ohtu; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks kõik vajalikud meetmed, et viia ombudsmani soovitused ja Euroopa Liidu Kohtu asjakohased otsused põhjendamatu viivituseta ellu; rõhutab sellega seoses, kui oluline on Üldkohtu hiljutine otsus kohtuasjas T-163/21 De Capitani vs. nõukogu (2) liidu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta, milles märgitakse, et nõukogu töörühmades koostatud dokumendid ei ole tehnilist laadi, vaid seadusandlikud ning seetõttu tuleb nendele juurdepääsuks esitada taotlusi; rõhutab, et kohus selgitab, et sellistele dokumentidele juurdepääsu keelamisel peaks nõukogu andma konkreetseid ja täpseid selgitusi, ning lükkab täielikult tagasi nõukogu viited ebamäärastele ohtudele kui piisavale põhjendusele; toetab kindlalt kohtu seisukohta, et juurdepääs seadusandlikele dokumentidele ei kahjustaks mingil viisil otsustusprotsessi, hoolimata nõukogu sellistest väidetest, ning vastaks lihtsalt kaasseadusandjate ja liikmesriikide avalikule aruandekohustusele, mis on sätestatud igas demokraatlikul legitiimsusel põhinevas süsteemis;

21.

on veendunud, et ühehäälsuse nõude kasutamine nõukogus teatavates poliitikavaldkondades pärsib liidu otsustusprotsessi, muutes selle kaitsetuks väljapressimise suhtes, mida võivad kasutada liikmesriigid oma sisepoliitika huvides, eelkõige need, kes ei järgi õigusriiki; kutsub nõukogu üles alati kohaldama kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise korda, kui see on aluslepingutega lubatud, ja kaaluma aluslepingutes sätestatud hääletamiskorra läbivaatamist; on veendunud, et üldine üleminek kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele nõukogus on oluline samm tõhusama poliitikakujundamise suunas;

22.

väljendab sügavat muret selle pärast, et Euroopa Ülemkogul on seadusandlike ettepanekute menetlemisel üha tähtsam osa, kuigi sellel institutsioonil ei ole seadusandlikku ega täidesaatvat pädevust ning ta ei kohalda samu läbipaistvusstandardeid nagu nõukogu, mis tähendab, et ta ei ole kohustatud aru andma;

23.

peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide alaliste esindajate osalemine läbipaistvusregistris on täiesti vabatahtlik, ning nõuab, et kõik alalised esindused osaleksid enne oma liikmesriigi eesistumist, selle ajal ja pärast seda aktiivselt läbipaistvusregistrisse andmete sisestamisel; on veendunud, et huvide konfliktide, pöördukse efekti ja lobitöö läbipaistvuse kohta kehtivaid norme tuleks tugevdada ja ühtlustada; julgustab nõukogu kasutama ära kõiki läbipaistvusregistri võimalusi ning minema selle praegustest piirangutest kaugemale, ning kutsub nõukogu üles registreerimata lobistidega mitte kohtuma;

24.

peab kahetsusväärseks läbipaistvusregistrit puudutavat nõukogu seisukohta, milles ta keeldub kaalumast meetmete tugevdamist ja lükkab tagasi kõik parandusettepanekud;

25.

väljendab taas suurt muret selle pärast, et on leidnud kinnitust, et poliitikas ja eelarve otsustusprotsessis osalevate liikmesriikide esindajatel on olnud huvide konflikte; on seisukohal, et liikmesriikide esindajatel, kes saavad oma ettevõtete kaudu liidu toetustest otsest kasu, ei tohiks lubada osaleda toetustega seotud poliitika- ja eelarvealastes aruteludes ega hääletustel;

26.

kordab, et kutsub nõukogu roteeruvaid eesistujariike üles mitte võtma vastu mis tahes toetust, mida ettevõtjad eesistujariigi nende kulude katmise toetamiseks pakuvad; mõistab, et riigieelarves kasutada olev summa on liikmesriigiti väga erinev ning et igal liikmesriigil peaks olenemata oma suurusest ja eelarvest olema võrdsed võimalused korraldada nõukogu edukas eesistumine, kuid usub, et ettevõtetelt toetuse vastu võtmine kahjustab mainet, sest see võib tekitada huvide konflikte; kordab oma üleskutset nõukogule kanda eesistumiskulud oma eelarvesse, et tagada nõukogu töös üldiselt tööprotsessi tõhusus ja tulemuslikkus; väljendab pettumust nõukogu poolt ettevõtete sponsorluse kohta välja antud mittesiduvate suuniste üle ning on arvamusel, et need tuleks läbi vaadata;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

27.

märgib, et nõukogu 2021. aasta eelarve oli 594 386 954 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes väikest kasvu (0,6 %), mis on väiksem kui 2020. aastal, mil eelarve suurenes 2019. aastaga võrreldes 1,5 %;

28.

väljendab veelkord kahetsust, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarvet ei ole jagatud kaheks selgesti eraldatud eelarveks, kuigi parlament on seda oma eelmistes eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides läbipaistvuse ja aruandekohustuse parandamiseks soovitanud, eelkõige seoses Euroopa Ülemkoguga, kuna praegu ei ole võimalik saada tema kulude kohta usaldusväärset teavet;

29.

märgib, et nõukogu peasekretariaat avaldab peasekretariaadi eri osade iga-aastased tegevusaruanded, kuid nõukogu peasekretariaadi tegevusest on raske saada põhjalikku ülevaadet, kuna puudub ühtne aruanne, milles esitatakse kokkuvõte ja ühtne ülevaade nõukogu tegevusest;

30.

märgib rahuloluga, et iga-aastased tegevusaruanded sisaldavad nõukogu volitatud eelarvevahendite käsutajate kinnitavaid avaldusi, milles teatatakse, et vahendeid on kasutatud sihtotstarbeliselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning et kehtestatud kontrollimenetlused annavad vajaliku kindluse raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

31.

märgib, et nõukogu tegi 2021. aastal finantsmääruse artikli 29 alusel eelarves 43 ümberpaigutust, millest kaks olid seotud eelarvepädevate institutsioonide teavitamisega;

Sisehaldus ja -kontroll ning tulemuslikkus

32.

väljendab heameelt selle üle, et nõukogu peasekretariaat suutis tagada, et hoolimata COVID-19 pandeemia põhjustatud jätkuvast erakorralisest olukorrast sai otsuste tegemine Euroopa Ülemkogus ja nõukogus jätkuda;

33.

märgib, et 2021. aastal korraldas nõukogu kokku 4 581 koosolekut, mis on 30 % rohkem kui 2020. aastal, mil korraldati 3 520 kohtumist; märgib, et suurem osa sellest kasvust tuleneb oluliselt suuremast töörühmade koosolekute arvust, mis kasvas 48 % (2 790-lt 4 135-le);

34.

märgib rahuloluga, et nõukogu esitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kokkuvõtte nõukogu peasekretariaadis tehtud siseauditite arvust ja liikidest, tehtud soovituste kokkuvõttest ja nende soovituste põhjal võetud meetmetest; märgib, et 2021. aastal tehti kaheksa siseauditit;

35.

märgib, et siseauditid hõlmavad volitatud eelarvevahendite käsutajate iga-aastast kavandamistegevust ja aruandlust; märgib, et siseauditi peamised soovitused sisaldavad soovitust, et nõukogu rahanduse direktoraat annaks volitatud eelarvevahendite käsutajatele suuniseid selle kohta, kuidas dokumenteerida oma sisekontrollisüsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse hindamist, et tagada täielik kooskõla finantsmääruse artikli 74 lõikega 9; väljendab heameelt asjaolu üle, et nõukogu finantsküsimuste tugikeskuse auditi tulemuse põhjal ei pidanud nõukogu siseaudiitor esitama ühtegi väga olulist soovitust;

36.

märgib, et andmekaitsealane siseaudit näitab, et üldiselt annab kehtiv sisekontrollisüsteem piisava kindluse protsesside kohta, mille eesmärk on võimaldada nõukogu peasekretariaadi talitustel töödelda andmeid nõutaval kõrgel kaitsetasemel; märgib, et nõukogu siseaudiitor esitas siiski soovitused, milles keskenduti rollide ja kohustuste selgitamisele, andmekaitse kontaktisikute rolli suurendamisele ja edasiste rakendusotsuste vastuvõtmisele nõukogu peasekretariaadis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (3) (edaspidi „ELi isikuandmete kaitse määrus“) rakendamiseks; lahenduse leidmisele varasema määruse alusel esitatud teadete kuhjumisele, mis tuleb muuta ELi isikuandmete kaitse määruse kohasteks registriteks, selgele teavitamisele, milliseid tegevusi on vaja andmekaitseregistrisse kanda, ning kava koostamisele kuhjunud varasemate teadete probleemi lahendamiseks; ning pilvandmetöötluse poliitika läbivaatamisele;

37.

märgib, et nõukogu siseaudiitor andis värbamise auditi põhjal nõukogu peasekretariaadile soovitusi kehtestada näitaja(d) värbamispoliitika peamise eesmärgi saavutamise jälgimiseks („tagada nõukogu peasekretariaadile tema vajaduste rahuldamiseks parimad töötajad“); peab tervitatavaks asjaolu, et siseaudiitor ei pidanud seadusandliku tavamenetluse auditi tulemuste põhjal esitama ühtegi väga olulist soovitust;

38.

märgib, et nõukogu siseaudiitor tegi talitluskindluse auditi põhjal järelduse, et kehtiv sisekontrollisüsteem annab talitluskindluse kohta seatud eesmärkide saavutamise kohta piisava kindluse; märgib siiski, et siseaudiitor esitas soovitused kvaliteedikontrolli ja läbistustestimise järelmeetmete dokumenteerimise kohta, füüsilise turvalisuse suurendamise kohta, turvatöötajate juhiste ajakohastamise kohta ja IT-turbevõrgu uue riskihindamise läbiviimise kohta;

39.

märgib, et nõukogu siseaudiitor andis nõukogu peasekretariaadi kontorite automatiseerimisvõrgustiku auditi põhjal soovitusi volituste täpsustamise, võrguseadmete nõrkade kohtade hindamise tegevuste jaotamise ja tundlike süsteemide võrgu rohkem kaitstud asukohtadesse üleviimise kohta;

40.

märgib, et nõukogu siseaudiitor esitas nõukogu peasekretariaadi hoonehaldussüsteeme toetava võrgustiku auditi tulemusel soovitused määrata kindlaks strateegia hoonehaldussüsteemide tuleviku ja digiteenuste seonduvas operatiivtegevuses osalemise taseme kohta; leppida kokku minimaalsetes infoturbenõuetes, mis lisatakse kolmandate isikutega sõlmitavatesse lepingutesse, et juhtida riske, mis tulenevad väliste teenuseosutajate juurdepääsust nõukogu peasekretariaadi süsteemidele; ning hinnata hoonete haldamise IT-süsteemide üleminekut digiteenuste andmekeskustesse, et leevendada füüsilisi ja keskkonnaohte praegustele andmetöötlusrajatistele;

41.

märgib rahuloluga, et e-arvete suhteline osakaal on nõukogu peadirektoraadi teenuste digitaliseerimise raames pidevalt kasvanud – 1 %-lt 2014. aastal 74 %-le 2020. aastal ja 89 %-le 2021. aastal;

Inimressursid, võrdsus ja töötajate heaolu

42.

märgib, et nõukogu ametikohtade loetelus määrati 2021. aastal ametikohtade arvuks 3 029; taunib siiski asjaolu, et nõukogu avaldab oma töötajate koosseisu kohta väga piiratud andmeid; märgib, et nõukogu veebisaidil esitatud teabe kohaselt töötas nõukogu peasekretariaadis 16. jaanuaril 2022 kokku 3 119 töötajat, kellest 1 791 (57 %) olid naised ja 1 328 (43 %) mehed; märgib, et kõrgema juhtkonna liikmeteks liigitati 50 töötajat, kellest 19 (38 %) olid naised ja 31 (62 %) mehed; märgib, et keskastme juhtideks liigitati 82 töötajat, kellest 36 (44 %) olid naised ja 46 (56 %) mehed; märgib, et administraatoriteks liigitati 1 459 töötajat, kellest 806 (55 %) olid naised ja 653 (45 %) mehed; märgib ka, et 1 412 töötajat liigitati assistentideks ja sekretärideks, kellest 889 (63 %) olid naised ja 523 (37 %) mehed;

43.

peab kahetsusväärseks soolist tasakaalustamatust nõukogu peasekretariaadi kõrgema juhtkonna ametikohtadel; kutsub nõukogu üles võtma viivitamata konkreetseid meetmeid soolise tasakaalu saavutamiseks kõigil hierarhia tasanditel;

44.

peab kahetsusväärseks, et ei ole teavet selle kohta, kuidas nõukogu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava rakendatakse ja milliseid meetmeid on nõukogus töötavatele puuetega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks võetud; kutsub nõukogu üles andma eelarvepädevale institutsioonile teavet oma personali soolise tasakaalu, geograafilise jaotuse ja puuete ning sellega seotud sisepoliitika kohta; märgib, et töötajate hulgas on esindatud kõik 27 liikmesriiki, kuid geograafiline tasakaal ei ole optimaalne (mõned liikmesriigid on üleesindatud);

Eetikaraamistik ja läbipaistvus

45.

peab kahetsusväärseks, et kuigi Euroopa Parlament on seda mitu korda nõudnud, ei ole Euroopa Ülemkogu eesistuja käitumisjuhendit Euroopa Parlamendi ja komisjoni käitumisjuhendiga kooskõlla viidud ja eelkõige puudutab see tegevusi, mis tuleb heaks kiita pärast eesistuja ametist lahkumist;

46.

peab kahetsusväärseks, et ta ei ole saanud teavet kõigi nõukogu töötajate suhtes kohaldatava käitumisjuhendi kohta; kordab, et eetiline käitumine aitab kaasa usaldusväärsele finantsjuhtimisele ja üldsuse usalduse suurendamisele, ning et nagu kontrollikoda rõhutas oma eriaruandes 13/2019, on institutsioonide eetikaraamistikel veel arenemisruumi ja see on äärmiselt oluline, kuna nende töötajate ja liikmete mistahes ebaeetiline käitumine äratab üldsuses suurt tähelepanu ja vähendab liidu usaldusväärsust;

47.

tuletab meelde kontrollikoja eespool nimetatud eriaruandes nr 13/2019 esitatud soovitust nõukogu eetikaraamistiku parandamise kohta; väljendab muret kontrollikoja tuvastatud ühise liidu eetikaraamistiku puudumise pärast, mis reguleeriks liikmesriikide esindajate tööd nõukogus;

48.

märgib, et nõukogu peasekretariaat avaldab aastaaruande teabega nõukogu peasekretariaadi endiste kõrgemate ametnike ametialase tegevuse kohta pärast teenistusest lahkumist (personalieeskirjade artikli 16 kolmas ja neljas lõik); märgib, et 2022. aasta aruande kohaselt teatasid kaks kõrgemat ametnikku kokku seitsme taotlusega oma kavatsusest tegeleda ametialase tegevusega; märgib, et ükski taotlus ei kuulunud artikli 16 kohaldamisalasse;

Digitaliseerimine, küberturvalisus, andmekaitse

49.

märgib, et nõukogu arvutisüsteemide ja telekommunikatsiooni eelarve oli 2021. aastal 47 116 000 eurot, mis on 5,9 % rohkem kui 2020. aastal;

50.

väljendab heameelt selle üle, et videokonverentside ja hübriidkoosolekute arv suurenes 107 % – 1 380-lt 2020. aastal 2 859-le 2021. aastal;

51.

kutsub nõukogu üles uurima võimalusi avatud lähtekoodiga tehnoloogiate võimalikult laialdaseks kasutamiseks ja andma aru nende süsteemide kasutamisel tehtud edusammudest;

Kinnisvara

52.

märgib, et nõukogu 2021. aasta hoonete eelarve oli 57 151 000 eurot, mis on 0,9 % rohkem kui 2020. aastal;

53.

märgib, et nõukogu teatel on tema kinnisvarapoliitika stabiilne ning et 2004. aastal seatud eesmärk paigutada kogu nõukogu tegevus ja Euroopa Ülemkogu tegevus Brüsselis nõukogu omandis olevatesse hoonetesse viidi 2016. aastal Europa hoone lisamisega lõpule;

Keskkond ja kestlikkus

54.

märgib, et nõukogult on raske saada ajakohastatud teavet keskkonna ja kestlikkusega seotud algatuste kohta; soovitab nõukogul anda oma iga-aastases aruandluses oma töö keskkonna ja kestlikkusega seotud elementide kohta süstemaatiliselt aru;

55.

kutsub nõukogu üle selliste süsteemide puudumise korral neid looma, et julgustada töötajaid kasutama ühistransporti või muid vähese heitega transpordiliike, nagu jalgrattad, et vähendada nõukogu süsinikujalajälge;

56.

märgib, et nõukogu finantsselgituses märgitakse, et 2021. aasta lõpus oli nõukogul hoonete katustele paigaldatud päikesepaneelide toodetud energia põhjal 2 589,2 rohelise energia sertifikaati; palub nõukogul anda aru nende sertifikaatide müügi kohta avatud turul ja sellest, kuidas saadud tulu kavatsetakse kasutada;

Institutsioonidevaheline koostöö

57.

kutsub nõukogu üles võtma järelmeetmeid seoses Euroopa Parlamendi 9. juuni 2022. aasta resolutsiooni ettepanekuga konvendi kokkukutsumise kohta aluslepingute läbivaatamiseks; (4)

58.

kutsub nõukogu üles täielikult täitma kohustusi, mis tulenevad 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelisest kokkuleppest Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava; (5)

Teavitustegevus

59.

märgib, et 2021. aasta oli rekordiline, kuna nõukogu veebisaiti külastati üle 20 miljoni korra, mis on 23 % rohkem kui 2020. aastal, ning et jälgijate arv Facebookis suurenes 3 %, samas kui jälgijate arv Twitteris ja Instagramis suurenes vastavalt 11 % ja 29 %;

60.

julgustab nõukogu tegema koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga, et asuda kasutama kahte avatud lähtekoodiga sotsiaalmeedia platvormi, EU-Voice ja EU-Video, mis käivitati avaliku katseprojektina, et edendada tasuta ja avatud lähtekoodiga sotsiaalvõrgustike kasutamist; julgustab nõukogu alternatiivina väga suurtele veebiplatvormidele kasutama detsentraliseeritud sotsiaalvõrgustikke, nagu Mastodon.

(2) Kohtuotsus, Üldkohus, 25. jaanuar 2023, De Capitani vs. nõukogu, T-163/21, ECLI:EU:T:2023:15.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(4) ELT C 493, 27.12.2022, lk 130.

(5) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/45

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, Euratom) 2023/1817,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2022) 323 – C9-0227/2022) (2),

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2022) 331) ning Euroopa Parlamendi nõudmiste kohta esitatud üksikasjalikke vastuseid,

—	võttes arvesse komisjoni koostatud ELi 2021. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruannet (COM(2022) 401),

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2022) 292) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2022) 160),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2021 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3), kontrollikoja aruannet ELi eelarve tulemuslikkuse kohta – olukord 2021. aasta lõpus – koos institutsioonide vastustega (4) ja kontrollikoja eriaruandeid,

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06247/2023 – C9-0063/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

võttes arvesse väliskomisjoni, arengukomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonnakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kirja,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0101/2023),

1.	annab komisjonile heakskiidu Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning liikmesriikide riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT C 429, 11.11.2022, lk 8.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/47

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, Euratom) 2023/1818,

10. mai 2023,

Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (Chafea) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2022) 323 – C9-0227/2022) (2),

—	võttes arvesse Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet (3),

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2022) 331) ning Euroopa Parlamendi nõudmiste kohta esitatud üksikasjalikke vastuseid,

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2022) 292) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2022) 160),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet liidu asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (4),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06250/2023 – C9-0055/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

—	võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/770/EL, millega asutatakse Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/858/EÜ (9),

—	võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusotsust 2014/927/EL, millega muudetakse rakendusotsust 2013/770/EL, et muuta nimi Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet nimeks Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (10),

—

võttes arvesse komisjoni 12. veebruari 2021. aasta rakendusotsust (EL) 2021/173 (millega asutatakse Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet, Euroopa Tervisehoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusamet, Euroopa Teadusuuringute Rakendusamet, Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet ning Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks rakendusotsused 2013/801/EL, 2013/771/EL, 2013/778/EL, 2013/779/EL, 2013/776/EL ja 2013/770/EL) (11),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kirja,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0101/2023),

1.	annab heakskiidu Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti direktori kohusetäitja tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti direktori kohusetäitjale, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(3) ELT C 478, 16.12.2022, lk 21.

(9) ELT L 341, 18.12.2013, lk 69.

(10) ELT L 363, 18.12.2014, lk 183.

(11) ELT L 50, 15.2.2021, lk 9.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/49

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, Euratom) 2023/1819,

10. mai 2023,

Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti – CINEA (enne 1. aprilli 2021 Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2022) 323 – C9-0227/2022) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet (3),

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2022)0331) ning Euroopa Parlamendi nõudmiste kohta esitatud üksikasjalikke vastuseid,

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2022) 292) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2022) 160),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (4),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06250/2023 – C9-0055/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

—	võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/801/EL, millega asutatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsusega 2008/593/EÜ muudetud otsus 2007/60/EÜ (9),

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kirja,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0101/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(3) ELT C 427, 9.11.2022, lk 10.

(9) ELT L 352, 24.12.2013, lk 65.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/51

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, Euratom) 2023/1820,

10. mai 2023,

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti – EACEA (enne 1. aprilli 2021 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2022) 323 – C9-0227/2022) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet (3),

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2022) 331) ning Euroopa Parlamendi nõudmiste kohta esitatud üksikasjalikke vastuseid,

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2022) 292) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2022) 160),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (4),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06250/2023 – C9-0055/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

—	võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/776/EL, millega asutatakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ (9),

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kirja,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0101/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(3) ELT C 427, 9.11.2022, lk 11.

(9) ELT L 343, 19.12.2013, lk 46.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/53

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, Euratom) 2023/1821,

10. mai 2023,

Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusameti – Eismea (enne 1. aprilli 2021 Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

euroopa parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2022) 323 – C9-0227/2022) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet (3),

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2022) 331) ning Euroopa Parlamendi nõudmiste kohta esitatud üksikasjalikke vastuseid,

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2022) 292) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2022) 160),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (4),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06250/2023 – C9-0055/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

—	võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/771/EL, millega asutatakse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2004/20/EÜ ja 2007/372/EÜ (9),

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kirja,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0101/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(3) ELT C 427, 9.11.2022, lk 23.

(9) ELT L 341, 18.12.2013, lk 73.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/55

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, Euratom) 2023/1822,

10. mai 2023,

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti (ERCEA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2022) 323 – C9-0227/2022) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet (3),

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2022) 331) ning Euroopa Parlamendi nõudmiste kohta esitatud üksikasjalikke vastuseid,

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2022) 292) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2022) 160),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (4),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06250/2023 – C9-0055/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

—	võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/779/EL, millega asutatakse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/37/EÜ (9),

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kirja,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0101/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktori kohusetäitja tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktori kohusetäitjale, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(3) ELT C 427, 9.11.2022, lk 32.

(9) ELT L 346, 20.12.2013, lk 58.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/57

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, Euratom) 2023/1823,

10. mai 2023,

Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusameti (HADEA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet, (1)

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2022) 323 – C9-0227/2022), (2)

—	võttes arvesse Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet, (3)

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2022) 331) ning Euroopa Parlamendi nõudmiste kohta esitatud üksikasjalikke vastuseid,

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2022) 292) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2022) 160),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega, (4)

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06250/2023 – C9-0055/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded), (7) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded), (8) eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kirja,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0101/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(3) ELT C 427, 9.11.2022, lk 47.

(9) ELT L 50, 15.2.2021, lk 9.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/59

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, Euratom) 2023/1824,

10. mai 2023,

Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti (REA; enne 1. aprilli 2021 Teadusuuringute Rakendusamet) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet, (1)

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2022) 323 – C9-0227/2022), (2)

—	võttes arvesse Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet, (3)

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2022) 331) ning Euroopa Parlamendi nõudmiste kohta esitatud üksikasjalikke vastuseid,

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2022) 292) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2022) 160),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega, (4)

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06250/2023 – C9-0055/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded), (7) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded), (8) eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

—	võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/778/EL, millega asutatakse Teadusuuringute Rakendusamet ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/46/EÜ, (9)

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kirja,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0101/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(3) ELT C 427, 9.11.2022, lk 50.

(9) ELT L 346, 20.12.2013, lk 54.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/61

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1825,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – komisjon ja rakendusametid

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – komisjon,

—	võttes arvesse oma otsuseid rakendusametite 2021. aasta eelarvete täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

võttes arvesse väliskomisjoni, arengukomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonnakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0101/2023),

A.	arvestades, et liidu eelarve on ühiste poliitikaeesmärkide saavutamiseks väga vajalik ning moodustab liidu kogurahvatulust keskmiselt 1,3 % ja liikmesriikide valitsemissektori kulutustest ja kogu liidu avaliku sektori kulutustest keskmiselt 2,4 %;

B.	arvestades, et kui parlament annab komisjoni tegevusele eelarve täitmisel heakskiitu, kontrollib ja hindab ta pärast sise- ja välisauditeid, kas vahendeid on kasutatud korrektselt ja kas poliitikaeesmärgid on saavutatud, ning kinnitab seega komisjoni kulutuste korrektsust ja kulutõhusust;

Poliitilised prioriteedid

tuletab meelde, et ta peab väga tähtsaks Euroopa Liidu lepingus (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud aluspõhimõtteid ja väärtusi, sealhulgas artiklis 317 sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise ning artiklis 325 sätestatud pettustevastase võitluse ja liidu finantshuvide kaitsmise põhimõtet;

rõhutab, et läbipaistvus, vastutus ja usaldusväärsus on liidu institutsioonides olulised eetikapõhimõtted; tuletab meelde Euroopa Kontrollikoja (edaspidi „kontrollikoda“) järeldusi ja soovitusi, mille ta esitas oma eriaruandes nr 13/2019 ELi institutsioonide eetikaraamistike kohta, ning Euroopa Parlamendi 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni ELi institutsioonide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise kohta sõltumatu ELi eetikaorgani loomise kaudu, millel on ühelt poolt ennetav roll teadlikkuse suurendamise ja eetiliste suuniste kaudu ning teiselt poolt reeglite järgimisega seotud ja nõuandev roll koos suutlikkusega anda soovitusi eetikaküsimustes, sealhulgas huvide konfliktide valdkonnas;

rõhutab Euroopa Prokuratuuri, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust), Europoli ja OLAFi rolli korruptsioonivastases võitluses; nõuab Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi suutlikkuse ning nendevahelise koostöö edasist tugevdamist; nõuab ühiseid korruptsioonivastaseid reegleid, mida kohaldataks liidu organite kõikide töötajate suhtes;

rõhutab, et liidu eelarve on vajalik liidu poliitiliste prioriteetide saavutamiseks ning selle abil saab liikmesriike abistada ettenägematutes olukordades, nagu COVID-19 pandeemia ja selle tagajärjed; rõhutab, et kui eelarvet täidetakse usaldusväärselt ja ettenähtud ajal, aitab see tõhusamalt ja tulemuslikumalt eri poliitikavaldkondade vajadusi täita ja probleeme lahendada; hoiatab, et kui eelarve täitmine toimub ajalise surve all, võivad vead ja õigusnormide rikkumine sageneda;

tuletab meelde seda, kui tähtis on järelhindamine, sealhulgas kriisile reageerimiseks loodud rahastamisprogrammide puhul, ning seda, et programmi tulemuste hindamine tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, sidususe ja liidu lisaväärtuse seisukohast peaks olema kooskõlas finantsmääruse, institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe ja parema õigusloome suunistega;

rõhutab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses tuleb tingimata anda aru liidu eelarveprogrammide tulemuslikkuse kohta; juhib tähelepanu sellele, et investeeritud vahendite lisaväärtus on tihedalt seotud saavutatud tulemustega ning panusega liidu kodanike igapäevaelu ja liidus avalduva majandusliku mõju parandamisse;

kordab, et on väga mures õigusriigi olukorra pärast mitmes liikmesriigis, sest see on juba ise väga suur probleem, aga tekitab ka liidu eelarvele suurt kahju; rõhutab, et liidu rahasummasid ei tohi kasutada demokraatiavastaseks tegevuseks ega autoritaarse valitsemiskorra tugevdamiseks; tuletab meelde, et liit kehtestas õigusliku tingimuslikkuse mehhanismi, et keelduda rahastamisest liikmesriikides, kus õõnestatakse õigusriiki, ning tunneb heameelt selle mehhanismi esmakordse kohaldamise üle Ungari puhul: see menetlus algatati 2021. aasta novembris ja lõpetati 2022. aasta detsembris, kui külmutati 55 % kolmest ühtekuuluvuspoliitika programmist (ligikaudu 6,35 miljardit eurot); märgib, et kuigi asjaolud oleksid põhjendanud vahendite külmutamist 100 % ulatuses, kiideti Ungari ja Poola taaste- ja vastupidavuskavad siiski heaks; rõhutab, et mõlemad kavad sisaldavad mitut nn õigusriigiga seotud üliolulist vahe-eesmärki; nõuab, et komisjon jälgiks pidevalt olukorda ja keelduks rahastamisest juhul, kui õigusriigi rikkumised ohustavad liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist; kordab sellega seoses oma kindlat veendumust, et liikmesriigid peavad liidu rahaliste vahendite saamiseks austama demokraatiat ja õigusriiki, ning juhib komisjoni tähelepanu sellele, et õigusriigi olukord on halvenenud ka teistes liikmesriikides; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon algataks viivitamata tingimuslikkuse mehhanismi kohaldamise, kui avastatakse õigusriigi põhimõtete rikkumisi, mis piisavalt otsesel viisil mõjutavad või millel on tõsine oht mõjutada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset; rõhutab lisaks, et parlament, nõukogu ja komisjon peavad tegema tihedat koostööd, tugevdades samal ajal institutsioonilist kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi; rõhutab, et on komisjoni ja rakendusameteid kutsunud kindlalt ja korduvalt üles tagama liidu eelarve kaitse sellega, et aruandluseks, seireks ja auditeerimiseks kasutatakse üldiselt ja süsteemselt digi- ja automatiseeritud süsteeme, ning koostatakse ühised korruptsioonivastased reeglid ja tehakse institutsioonidevaheline läbipaistvusregister (1) kohustuslikuks kõigile liidu institutsioonidele, ka ametitele;

tuletab meelde, et Ungari majanduslik areng on olnud suures osas seotud väliskapitali investeeringutega; mõistab seetõttu hukka Ungari valitsuse hargmaisusevastase retoorika ja taunib asjaolu, et korruptsiooni institutsionaliseerimine ja läbipaistmatu riigihangete süsteem, millega tuleks tegeleda tingimuslikkuse mehhanismi kohaldamise kontekstis nõutud reformide raames, võimaldasid valitsusel möödunud aastatel suurendada oma osalust energia-, pangandus-, telekommunikatsiooni- ja meediavaldkonnas; taunib valikulist ja erapoolikut lubade andmisest keeldumist ning meelevaldselt jäikade tingimuste ja piirangute kehtestamist eesmärgiga majanduslikult nõrgestada ja suretada välja teatavaid välismaiseid äriühinguid seni, kuni nad on sunnitud nõustuma täielikult või osaliselt Ungari valitsuse või valitsuse lähiringi kuuluvate oligarhide poolse vaenuliku ülevõtmisega hinnaga, mis on äriühingu tegelikust väärtusest tunduvalt madalam; kritiseerib komisjoni selle eest, et ta ei täida oma kohustust kaitsta siseturgu ja ausat konkurentsi, kuna ta ei sekku nendesse õigusriigi ja siseturureeglite ulatuslikesse rikkumistesse;

võtab murega teadmiseks kontrollikoja leiud, mis puudutavad liidu eelarve kaitsmist; võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 11/2022 „ELi eelarve kaitsmine“, milles kontrollikoda jõudis järeldusele, et kuigi komisjoni menetlusest kõrvalejätmise süsteemil on mõned plussid, on süsteem puudulik ja seetõttu ei ole see tõhus; võtab murega teadmiseks, et varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi tööle rakendamine on kestnud kavandatust kauem; on mures selle pärast, et kuna menetlusest kõrvalejätmiseks kasutatakse eri käsitlusi, on selle üldine kasutegur väiksem; kutsub komisjoni üles tegema Euroopa Parlamendiga koostööd finantsmääruse uuesti sõnastamiseks, et veelgi parandada varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi ning muuta see tõhusaks ja tulemuslikuks vahendiks;

10.

rõhutab, et varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi tuleks hakata kasutama ka väljaspool otsese eelarve täitmise valdkonda, ning nõuab, et komisjon kasutaks seda kõigi liidu vahendite, sealhulgas jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate vahendite puhul; märgib, et varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi tuleb kasutada kõikidel juhtudel, tagamaks, et ettevõtjad ja tegelikud tulusaajad, kes on seoses pettuse, korruptsiooni või muu raske majanduskuriteoga süüdi mõistetud, ei saaks liidult raha; rõhutab, et Arachne näitajaid tuleb ühtlustada varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi välistamiskriteeriumidega, et kõrvalejäetud ettevõtjad oleksid näha ka Arachnes; nõuab, et Arachne, varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem ning muud IT-vahendid talitleksid võimalikult palju koos, et teabeelemente ei oleks eri IT-süsteemidesse vaja nii sageli mitu korda sisestada ja halduskoormus oleks võimalikult väike; on veendunud, et kontrollisüsteeme ei ole mitte juurde vaja, vaid need peavad olema otstarbekamad, mis hõlmab muu hulgas uute tehnoloogiate kasutamist, et võidelda pettuse, korruptsiooni ja muude raskete majanduskuritegude vastu, mis ei tohiks saada liidult rahalisi vahendeid;

11.

kordab, et komisjon peab tingimata looma võimaluse kasutada ühtset kohustuslikku integreeritud ja koostalitlusvõimelist teabe- ja seiresüsteemi, millesse saab elektrooniliselt sisestada ja milles säilitatakse liidu rahaliste vahendite saajate, sealhulgas nende tegelike tulusaajate andmed ning millest on võimalik andmekaeve ja riskihindamiste eesmärgil sellist teavet saada; rõhutab, et liidu rahasummade jaotamisest ja välja makstud summade võimalikust koondumisest peab olema selge ja läbipaistev ülevaade ning muu hulgas peab selleks olema võimalik summasid liita; rõhutab, et see vähendaks finantsjuhtimises osalejate, vastutavate töötlejate ja audiitorite ning liidu vahendite saajate bürokraatlikku koormust, hõlbustaks toetusesaajate väljavalimise, toetuste andmise, finantsjuhtimise, järelevalve, uurimistoimingute, kontrolli ja auditeerimise eesmärgil tehtavat riskihindamist ning aitaks vältida ja avastada pettuseid, korruptsiooni, huvide konflikte, topeltrahastamist ja muid õigusnormide rikkumisi, võtta nende heastamiseks parandusmeetmeid ja järelmeetmeid, arvestades, et niisuguste tegude vastu tuleb tõsiselt võidelda nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil tulemuslike ja tõhusate ennetus- ja heidutavate meetmete, sealhulgas selgete karistuste abil; märgib, et see digitaliseerimine oleks tulnud ära teha juba ammu ja praegu on see hädavajalik, sest rahaliste vahendite väärkasutamine, pettused, omastamine, huvide konfliktid, topeltrahastamine ja muud süsteemsed probleemid puudutavad sageli korraga mitut riiki; rõhutab, et see ühtne andmekaevevahend peaks võimaldama teha selles hõlpsasti otsinguid ning olema OLAFi, Euroopa Prokuratuuri ja komisjoni jaoks kättesaadav, et liidu eelarve ja taasterahastu „Next Generation EU“ oleks õigusnormide rikkumise, pettuste ja huvide konfliktide eest paremini kaitstud;

12.

peab kahetsusväärseks, et kõik liikmesriigid ei kasuta komisjoni andmekaeve- ja riskihindamisvahendit, et taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise raames tuvastada projekte, kasusaajaid ja töövõtjaid, mille või kelle puhul esineb pettuse, huvide konflikti või õigusnormide rikkumiste risk; märgib, et viis kontrollikoja auditivalimisse kuuluvat liikmesriiki (Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia ja Itaalia) kasutavad komisjoni andmekaeve- ja riskihindamisvahendit; tuletab meelde, et ühtse andmekaeve- ja riskihindamisvahendi kasutamine on oluline element liidu finantshuvide kaitsmisel, täpsemalt pettuse, huvide konflikti ja topeltrahastamise vältimisel, samuti läbipaistvuse ja vastutavuse suurendamisel;

13.

peab kiiduväärseks komisjoni loodud Kohesio veebisaidi ja avatud andmete platvormi kasulikkust programmitöö perioodide 2014–2020 ja 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja jagatud eelarve täitmisega seotud investeeringute läbipaistvuse ja aruandekohustuse tagamise vahenditena, millesse on koondatud liidu toetatavate projektide riiklikud loetelud ja mis võimaldavad tegevuste kaardistamist (Kohesio) ning milles esitatakse ajakohaseid andmeid vastuvõetud programmide, rahaliste vahendite korrapärase järelevalve ning liidu kulukohustuste ja maksete kohta (avatud andmete platvorm); võtab teadmiseks käimasolevad kohandused, mida tehakse programmitöö perioodi 2021–2027 asjakohaseks kajastamiseks, kuid rõhutab tungivat vajadust tagada koordineerimine ja koostalitlusvõime riskihindamisvahendiga Arachne; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama eri vahendite tõhusa koostalitlusvõime;

14.

kordab, et reeglite ja menetluste edasine lihtsustamine ning nende valdkondade parem kontrollimine, kus reeglivastaselt tehtud kulutusi esineb kõige sagedamini, tuleb paremini tasakaalu viia ning taotlejatele, eelkõige uutele taotlejatele, tuleb välja töötada kohustuslikud koolitused ja anda praktilist teavet ning VKEsid, võrsefirmasid, idufirmasid, haldus- ja makseasutusi ning kõiki teisi sidusrühmi tuleb sisukamalt aidata ja juhendada;

15.

rõhutab tulemusnäitajate sagedasemat kasutamist ja suuremat tähtsust, sealhulgas näitajate valimist, sihtide ja vahe-eesmärkide kindlaksmääramist ning seiret ja aruandlust, pidades silmas taaste- ja vastupidavusrahastu ning reformitud ühise põllumajanduspoliitika uusi rakendamismudeleid; kutsub komisjoni sellega üles veel rohkem parandama liidu eelarve tulemuslikkuse järelevalvet ja aruandlust ühtlustatumate ja kvalitatiivsemate näitajate abil, nagu kliimaga seotud kulutuste, soolõime ja elurikkuse näitajad, nagu on ette nähtud 2021.–2027. aasta kuluprogrammide kohta vastu võetud alusaktides; märgib, et vahe-eesmärgid ja sihid ning väljundnäitajad on sisu poolest erinevad; märgib, et taaste- ja vastupidavusrahastu puhul tehakse peale selle vahet ka investeeringute ja reformide vahel; kordab, et palub komisjonilt ülevaadet selle kohta, milline on nii liikmesriikide kui ka komisjoni terviklik audititsükkel ning millist koostööd tehakse asjaomaste auditeerimisasutustega, sealhulgas kontrollikojaga ning OLAFi ja Euroopa Prokuratuuriga;

16.

tunneb muret selle pärast, et poolõiguslikke vahendeid, mida komisjon kasutab (näiteks arvamused, soovitused, teatised, muud kui seadusandlikud resolutsioonid, teatised, suunisdokumendid ja haldusvaldkonna prioriteetide kohta tehtud avaldused), on üha rohkem ja need on järjest keerukamad; palub komisjonil neid vahendeid lihtsustada ja ühtlustada ning kasutada neid selleks, et veelgi lihtsustada menetlusi ja vähendada bürokraatlikku koormust; tuletab meelde õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT), mille eesmärk on lihtsustada liidu õigusnorme ja vähendada tarbetut koormust, saavutades samal ajal õigusaktide eelised ja kehtestades põhimõtte „üks sisse, üks välja“; nõuab, et komisjon kohaldaks süstemaatiliselt kõnealust põhimõtet, mis tähendab, et hiljuti kehtestatud koormust tasakaalustatakse samaväärse koormuse kõrvaldamisega samas poliitikavaldkonnas;

17.

kordab, et pettusevastases võitluses tuleb nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil teha tihedas koostöös Euroopa Prokuratuuri ja OLAFiga suuremaid pingutusi; tunnustab Euroopa Prokuratuuri selle eest, ta on liidu finantshuve kahjustavate pettuste ja muude kuritegude uurimisel ja nende eest süüdistuse esitamisel teinud väga palju tööd ja täitnud olulist osa; rõhutab, et Euroopa Prokuratuur peab ülesannete tõhusaks täitmiseks olema täiesti sõltumatu ja erapooletu; rõhutab asjaolu, et Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi sõltumatus, erapooletus ja tulemuslikkus nõuavad piisavaid rahalisi ja inimressursse, eriti arvestades taasterahastuga „NextGenerationEU“ (NGEU) seotud uusi ülesandeid; kutsub komisjoni üles võtma kiiresti meetmeid seoses Euroopa Prokuratuuri poolt tema eelarve täitmise kohta esitatud taotlustega, nii et Euroopa Prokuratuurist saaks täielikult tõhus prokuratuur;

18.

märgib, et komisjon esitab oma aastaaruande liidu finantshuvide kaitse kohta (edaspidi „finantshuvide kaitse aruanne“) järgmise aasta sügisel, mistõttu ei ole parlamendil võimalik oma raportit vastu võtta varem kui kaks aastat pärast aruandes käsitletavat asjaomast perioodi (n + 2); rõhutab, et selleks, et saavutada liidu poliitika ja aruandes esitatud pettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja muude finantsrikkumiste suhtes võetavate vastumeetmete kehtestamise suurem tõhusus, peaks Euroopa Parlamendil olema võimalik finantshuvide kaitse aruannet menetleda ja võtta vastu seda käsitlev raport hiljemalt järgmisel aastal (n + 1); kutsub OLAFit ja komisjoni üles võtma finantshuvide kaitse kohta koostatavad aruanded vastu sellele vastavalt;

19.

rõhutab, kui tähtis on valitsusväliste organisatsioonide ja vahendajate tegevuse läbipaistvus nende rahastamise ja omandiõiguste osas, sest neil on liidu eelarve täitmisel eri täitmisviiside raames ja eriti välistegevuse valdkonnas oluline roll; on sügavalt mures niisuguste projektide rahastamise pärast, mida viivad ellu või millesse on kaasataud radikaalsete usu- ja poliitiliste organisatsioonidega seotud valitsusvälised organisatsioonid; kutsub komisjoni üles tagama, et liidu vahenditest rahastataks ainult organisatsioone, mis austavad rangelt kõiki liidu väärtusi; nõuab tungivalt, et komisjon looks eelmehhanismid, et teha selgelt kindlaks liidu territooriumil ja sellest väljaspool tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid, kes on teadaolevalt seotud usuliste fundamentalistlike võrgustikega ja toetavad tegevuskava, mis kahjustab liidu väärtusi; nõuab sellega seoses avaliku musta nimekirja koostamist valitsusvälistest organisatsioonidest, kes on osalenud sellises tegevuses nagu vaenukõne, terrorismile õhutamine ja vägivalda toetav või ülistav usuäärmuslus või kes on liidu rahalisi vahendeid väärkasutanud või omastanud ning kes on kantud varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi (EDES) andmebaasi, et oleks tagatud, et nad ei saa juurdepääsu liidu institutsioonidele ja liidu rahastamisprogrammidele; kordab, et rahalisi vahendeid ei tohi eraldada terrorismi ja/või usulise ja poliitilise radikaliseerumise mis tahes eesmärgile või vormile ega neid vahendeid nendega seostada; rõhutab, et läbipaistvusregistris registreerimisel on vaja põhjalikku eelkontrolli, et avalikustada kõik rahastamisallikad; märgib, et liidu vahenditest rahastamine peab olema vahendite ahelas edasisuunamise korral jälgitav alates otsesest vahendite saajast kuni lõpliku vahendite saajani; tuletab meelde, et avaliku sektori rahaeraldiste puhul reguleeritakse liidu alusaktidega, kuidas tuleb läbipaistvust ja nähtavust selles osas käsitleda, ning tuletab seetõttu komisjonile meelde, et tal on kohustus kontrollida reeglite ja menetluste, eelkõige valitsusvälistele organisatsioonidele ja finantseerimisasutuste vahendajatele alltoetuste andmise reeglite ja menetluste järgimist; nõuab ühtlasi, et komisjon annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile ülevaate selle kohta, kui suur on valitsusväliste organisatsioonidega seotud liidu kulude kogusumma;

20.

palub komisjonil selguse, õiguskindluse ja õigusriigi huvides esitada ettepaneku valitsusväliste organisatsioonide määruse kohta, mis sisaldaks valitsusväliste organisatsioonide tegevusvaldkondade ja suuruse selget määratlust ja liigitust; õigusaktides tuleks tagada selge ülevaade sellest, millistel tingimustel võivad valitsusvälised organisatsioonid saada liidult rahalisi vahendeid, ja need peaksid hõlmama järgmisi kohustusi:

a)	teatada saadud rahaliste vahendite summad ja allikad ning registreerida kõik välisjuhtide nimel tehtud toimingud;

b)	märgistada vajaliku teabega levitatav materjal;

c)	avalikustada oma rahalised ja mitterahalised sisse- ja väljavoolud, sealhulgas maksed või mitterahalised annetused, mis kantakse katusorganisatsiooni raames ühelt selle liikmelt olevalt valitsusväliselt organisatsioonilt teisele üle;

d)	avalikustada poliitiliste reklaamide või poliitiliste kampaaniate rahastamine valitsusväliste organisatsioonide poolt;

e)	järgida demokraatlikku aruandekohustust ja austada liidu väärtusi;

väga suurte valitsusväliste organisatsioonide puhul, kelle struktuur sarnaneb erafirmade omadega, tagada aruandluskohustused seoses ettevõtja sotsiaalse vastutusega, järgida töötajate kaitset käsitlevaid sätteid, tagada soolise võrdõiguslikkuse edendamine, kestlikkusaruandluse kohustused ning taksonoomia investeeringute ja ostutehingute tarneahela eri lülide osas;

21.

rõhutab, et ettepanek peaks hõlmama ka komisjoni suhtes kehtivaid läbipaistvuskohustusi, sealhulgas seoses valitsusväliste organisatsioonidega sõlmitud finants-, haldus- ja koostöölepingute avalikustamisega;

22.

tuletab komisjonile meelde, et iga seadusandliku ettepaneku kohta, millel on suur majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju, tuleb teha sisukas ja põhjalik mõjuhinnang; rõhutab, et see on osa komisjoni parema õigusloome tegevuskavast, ning rõhutab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon jälgib tähelepanelikult, et mõjuhinnangud koostataks täiesti neutraalselt ja erapooletult ning et neis analüüsitaks süstemaatiliselt kaalumisel olevate valikuvõimaluste mõju ning eelistatud lahenduse kulusid ja plusse, võttes avalike konsultatsioonide kaudu muu hulgas arvesse sidusrühmade seisukohti;

23.

juhib tähelepanu kontrollikoja eriaruandele nr 17/2022 „Väliskonsultantide kasutamine Euroopa Komisjonis“, milles rõhutatakse, et Euroopa Komisjon kulutab igal aastal umbes miljard eurot, et sõlmida lepinguid, mille kohaselt kasutatakse väliskonsultantide teenuseid mitmesuguste konsultatsiooni-, uuringu-, hindamis- ja uurimistegevuste toetamiseks, ning jõuti järeldusele, et viis, kuidas komisjon väliskonsultantide teenuseid haldab, ei taga võimalikult suurt kulutõhusust ega komisjoni huvide täielikku kaitset; rõhutab lisaks, et niisuguste teenuste kasutamist reguleerivas raamistikus esineb märkimisväärseid lünki, millega võib kaasneda teenuseosutajate koondumise, liigse sõltuvuse ja huvide konfliktide risk, mida ei jälgita piisavalt; nõuab sellega seoses, et komisjon arendaks edasi oma väliskonsultantide kasutamist reguleerivat raamistikku, kasutaks paremini ära väliskonsultantide teenuste tulemusi, tõhustaks järelevalvet, et leevendada väliskonsultantide teenuste kasutamisest tulenevaid riske, ning parandaks oma aruandlust väliskonsultantide teenuste kasutamise kohta, esitades täpseid ja täielikke andmeid saadud teenuste mahu ja liikide kohta; rõhutab peale selle, et liidu ametitel, kelle volitustega on see lubatud, on kasutamata potentsiaali pakkuda spetsiaalset vajalikku teavet ning osutada sama kvaliteetseid teenuseid nagu väliskonsultandid; kutsub komisjoni üles uurima, kas edaspidi saab seda võimalust teatavates kindlates valdkondades konsultatsioonide ja teadusuuringute eesmärgil kasutada;

24.

väljendab heameelt taaste- ja vastupidavusrahastu esialgse panuse üle COVID-19 pandeemia järgsel ajal suure majanduslanguse ärahoidmisse ja ka sellealase edasise potentsiaali üle; märgib, et taaste- ja vastupidavusrahastul on peaaegu kõigis liikmesriikides olnud Euroopa poolaastast tulenevate riigipõhiste soovituste rakendamisel oluline osa; märgib aga, et mitmed riigipõhised soovitused on endiselt täitmata, ning võtab lisaks teadmiseks taaste- ja vastupidavusrahastu panuse tegevusse, mille eesmärk on muuta liidu riikide majandus ja ühiskond kestlikumaks ja vastupidavamaks ning suurendada nende valmisolekut rohe- ja digipöörde probleemide lahendamiseks ja võimaluste kasutamiseks;

25.

võtab teadmiseks kontrollikoja poolt tehtud taaste- ja vastupidavusrahastu esimese iga-aastase hindamise leiud ja järeldused; mõistab, et kuigi taaste- ja vastupidavusrahastut rakendatakse ajalise surve all, et anda COVID-19 kriisist taastumiseks õigeaegset toetust, on selle rakendamismudel eriti ühtekuuluvus- või põllumajanduspoliitika rahastamis-, aruandlus- ja kontrollistruktuuriga võrreldes palju selgem, sellega seatakse nii komisjonile kui ka liikmesriikidele palju leebemad nõuded ning vähendatakse komisjoni kontrollikoormust ja kantakse see üle liikmesriikidele; rõhutab, et iga kiire rakendamismudeliga peab kaasnema tugev kontrollisüsteem, mille eest peab vastutama komisjon; kutsub komisjoni üles tagama, et niisuguste uute liidu programmide ja poliitikameetmete kavandamisel, millel on taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel kasutatava mudeli sarnane tulemuspõhine rakendamismudel, võetakse täielikult arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel saadud kogemusi ning kontrollikoja auditite ja hinnangute järeldusi ja soovitusi taaste- ja vastupidavusrahastu kohta; tuletab meelde, kui oluline on teada, kas vahendite kasutamine on kursil, kuna 2023. aasta on taaste- ja vastupidavusrahastu keskpunkt; peab kiiduväärseks edusamme, mida komisjon on teinud eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni väljendatud läbipaistvuse ja vastutusega seotud mureküsimuste käsitlemisel, luues ühtekuuluvuspoliitika Kohesio platvormiga sarnase platvormi;

26.

tunneb heameelt selle üle, et kava „REPowerEU“ üle peetavatel institutsioonidevahelistel läbirääkimistel saavutati kokkulepe avaldada taaste- ja vastupidavusrahastu tulemustabelis iga kahe aasta tagant iga liikmesriigi 100 suurimat lõplikku vahendite saajat; kordab oma nõudmist, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames tehtaks asjaomastele liidu institutsioonidele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kättesaadavaks kõikide liidu poliitikameetmete ja projektidega seotud kõigi lõplike vahendite saajate nimekiri;

27.

võtab teadmiseks, et komisjon on taaste- ja vastupidavusrahastule finantsturgudelt edukalt rahalisi vahendeid hankinud, kuna tegemist on tõsise kriisi ajal olulise vahendiga; on siiski mures asjaolu pärast, et intressimäärad tõusevad ja seepärast ei ole kindlust, et laenud suudetakse tagasi maksta, ning see seab kokkulepitud liidu eelarve ja liidu poliitika ohtu; kutsub komisjoni üles riske maandama ja hoidma Euroopa Parlamenti täielikult kursis nende laenude iga-aastase seisuga;

28.

tunneb muret taaste- ja vastupidavusrahastu piiriüleste projektide piiratud arvu pärast; tunnistab samal ajal, et üks taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärk on toetada liidu liikmesriikide majanduse taastumist pärast COVID-19 pandeemiat; rõhutab, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade vastavusse viimine liidu poliitikaeesmärkidega, hõlmates ka piiriüleseid projekte, loob liidu lisaväärtust;

29.

on mures selle pärast, et kuna paljud liidu eri poliitikavaldkondi reguleerivad õigusaktid võeti vastu hilja, nagu oli see ka 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi alguses, lükkus 2021.–2027. aasta programmitöö perioodi projektide elluviimise algus pikalt edasi; nõuab tungivalt, et komisjon teeks kõik vajaliku, et poliitikameetmete kohapealset rakendamist kiirendada, kuid pööraks samal ajal endiselt suurt tähelepanu kvaliteedile ja sellele, et tuleb tõhustada pettusevastast võitlust ja kaitsta liidu finantshuve; juhib tähelepanu sellele, et suur osa 2021. aasta eelarveeraldisest tuleb eelkõige eelarve jagatud täitmise korras elluviidavate projektide puhul kanda üle järgmiste aastate eelarvesse; rõhutab sellega seoses ohtu, mida täitmata kulukohustused liidu eelarves tekitavad, sest selle tagajärjel võidakse suured summad kulukohustustest vabastada, mis omakorda vähendab liidu eelarve mõju; nõuab, et komisjon annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada meetmetest, mida ta kavatseb selle olukorra vältimiseks võtta, ning teeks sellest vajalikud järeldused ja võtaks arvesse sellest saadud kogemusi, et tagada samalaadse olukorra ärahoidmine 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusaja alguses;

30.

innustab komisjoni, kontrollikoda ja nõukogu tegema tööd selle nimel, et kiirendada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust nii, et heakskiidu saaks anda aastal n + 1;

31.

märgib, et Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolliga nr 7 (Euroopa Liidu privileegid ja immuniteedid) on ette nähtud, et liidu institutsioonide liikmetele ja eelkõige Euroopa Parlamendi liikmetele võib reisidokumendina kasutamiseks väljastada reisiloa; tunneb muret selle pärast, et kesktalitus, kes komisjonis reisilubadega tegeleb, ei ole nõus kandma dokumendile Euroopa Parlamendi liikme ametiseisundit, mille tõttu ei saa parlamendiliikmed erinevalt näiteks Euroopa välisteenistuse diplomaatilistest töötajatest reisimisel oma staatust tõendada; kutsub komisjoni üles võtma selle vastuolu kõrvaldamiseks kiiresti meetmeid, et institutsioonide liikmed saaksid reisimisel oma ametiseisundit korrektselt tõendada;

32.

peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda esitas kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta taas vastupidise arvamuse ning leidis, et komisjoni ja liikmesriikide kontrollimehhanismid ei ole lihtsalt piisavalt usaldusväärsed; rõhutab, kui oluline on tugevdada komisjoni ja liikmesriikide kontrollimehhanisme, mida kontrollikoda ei pea usaldusväärseteks ning mis seavad seega ohtu iga-aastase haldus- ja tulemusaruande usaldusväärsuse;

33.

tuletab meelde, et komisjon peaks võtma üksikasjalikke järelmeetmeid kõikide parlamendi tähelepanekute suhtes, hõlmates kõiki poliitilisi prioriteete;

I PEATÜKK

Mitmeaastane finantsraamistik

Kontrollikoja kinnitav avaldus ning eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

34.

tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoja hinnangul on Euroopa Liidu 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne kooskõlas finantsmäärusega usaldusväärne ja eelarve tulupool ei sisalda olulisi vigu;

35.

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga moodustasid kohustused kokku 496,4 miljardit eurot ning varade kogumaht oli 414,1 miljardit eurot; rõhutab, et 82,3 miljardi euro suurune erinevus vastas (negatiivsele) netovarale, mis koosnes reservidest, ja sellele osale kuludest, mille liit oli kuni 31. detsembriks juba kandnud, kuid mida tuli rahastada tulevastest eelarvetest;

36.

võtab teadmiseks, et 2021. aasta lõpu seisuga oli summa, mis toetusesaajatele tuli kantud rahastamiskõlblike kulude katmiseks välja maksta, kuid mille kohta ei olnud veel maksetaotlusi esitatud, hinnanguliselt 129,9 miljardit eurot (2020. aastal 107,8 miljardit eurot), mis raamatupidamisse oli kirjendatud viitvõlgadena; võtab teadmiseks, et hinnangulise summa suurenemine on peamiselt seotud taaste- ja vastupidavusrahastuga, mis on COVID-19 pandeemia põhjustatud vahetu majandusliku ja sotsiaalse kahju korvamiseks mõeldud programmi NGEU keskse tähtsusega element; rõhutab, et sellest rahastust tehakse liikmesriikidele kuni 2026. aastani kindlaks määratud makseprofiili alusel makseid;

37.

märgib, et kui Ühendkuningriigi väljaastumisele järgnenud üleminekuperiood lõppes, oli komisjoni hinnangul liidu raamatupidamises bilansipäeval Ühendkuningriigi vastu 41,8 miljardi euro suurune nõue (2020. aastal 47,5 miljardit eurot), millest hinnanguliselt 10,9 miljardit eurot pidi ära makstama aruandekuupäevale järgneva 12 kuu jooksul;

38.

märgib, et kontrollikoda hindas, milline on Venemaa provotseerimata ja õigustamatu Ukraina-vastase sõjalise agressiooni mõju raamatupidamise aastaaruandele; väljendab heameelt, et kontrollikoja hinnangul on õige käsitada Venemaa kallaletungi Ukrainale bilansipäevajärgse mittekorrigeeriva sündmusena ning et selle mõju on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud korrektselt ja esitatud tõeselt;

39.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda auditeeris tavapäraste auditiprotseduuride käigus varasid, kohustusi, tulusid ja kulusid, sealhulgas neid, mis olid seotud meetmetega, mida komisjon võttis seoses COVID-19ga; tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda jõudis järeldusele, et need on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud tõeselt;

Liidu tulude ja kulude seaduslikkus ja korrektsus

40.

peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda esitas liidu eelarve kulupoole seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vastupidise arvamuse;

41.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda arvutas üldiseks veamääraks 3,0 %, mis on olulisuse lävest 1,0 % võrra kõrgem; märgib, et seega on olukord halvem kui 2020. aastal, mil veamäär oli 2,7 %, mis on samuti olulisuse lävest palju kõrgem; võtab teadmiseks, et komisjon vastas, et ta ei sea kontrollikoja kindlaks tehtud veamäära kahtluse alla, kuid samal ajal kaitseb omaenda tööd, mille tulemusel arvutati maksete hinnanguline veamäär, mis põhineb teistsugusel metoodikal; märgib, et komisjoni arvutuste kohaselt on maksete vearisk 2021. aastal 1,9 %; on mures selle pärast, et vastupidiselt kontrollikoja arvamusele on komisjoni poolt hinnatud veamäär olulisuse lävest madalam ja see jääb isegi kontrollikoja arvutatud veamäära alumisest piirist (2,2 %) allapoole;

42.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et leitud vead näitavad, et korraldusasutuste deklareeritud kulude seaduslikkuses esineb püsivaid puudusi, ja et kontrollikoda leidis puudusi järelevalveasutuste valimi moodustamise meetodites;

43.

märgib murega, et kontrollikoda leiab, et komisjoni riskihinnangus on riski suurust tõenäoliselt mitmes valdkonnas alahinnatud; rõhutab, et muu hulgas tuvastas kontrollikoda, et rubriigis 1 „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ olid komisjoni järelauditid puudulikud, rubriigis 2 „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ hinnati veamäärad tegelikust madalamaks ning rubriigis 6 „Naabrus ja maailm“ alahinnati riski ja tehti palju vigu; rõhutab, et rubriigis „Loodusvarad ja keskkond“ on komisjoni ja kontrollikoja arvutustulemused ühesugused, kuid näiteks rubriigis „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ on veamäär kontrollikoja hinnangul 4,4 %, aga komisjon hindab maksete veariskiks 1,3 %;

44.

märgib, et komisjon kontrollib liidu eelarvet nii enne kui ka pärast maksete tegemist ning teeb vajaduse korral parandusi; märgib, et see kontrollisüsteem kajastub nii „veariskis maksete tegemisel“, mis näitab niisuguste kulude hinnangulist määra, mis ei vasta maksete tegemise hetkel kohaldatavatele reeglitele ja normidele, kui ka „veariskis programmi lõpetamisel“, mis näitab selliste kulude hinnangulist määra, mis ei ole nõuetele vastavad pärast kõikide kontrollide ja asjakohaste paranduste lõpuleviimist, mil õiguslikult enam mingeid meetmeid võtta ei saa; märgib lisaks, et komisjoni hinnanguline vearisk programmi lõpetamisel on 0,8 %, mis on tunduvalt madalam kui olulisuse lävi, milleks on 2 %;

45.

väljendab taas kontrollikoja auditipõhimõtetele ja metoodikale toetust; võtab teadmiseks, et see metoodika põhineb rahvusvahelistel auditistandarditel, mis eeldavad tehingute juhuvalimi testimist, ning et esindav valim ei saa olla täielikult riskipõhine; võtab murega teadmiseks, et kontrollikoda ja komisjon on veamäärade ja maksete veariski arvutamisel jõudnud erineva tulemuseni; rõhutab, et erinevused ei puuduta kõiki kuluvaldkondi; märgib asjaolu, et kõik komisjoni hinnangud maksete veariski kohta on kontrollikoja statistilistest hinnangutest madalamad või ulatuvad nende alumisse vahemikku, ning tunneb muret selle pärast, et see tähendab, et komisjon hindab veamäära tegelikust kogu aeg madalamaks; kutsub komisjoni üles oma metoodikat uuesti läbi vaatama ja tegema kontrollikojaga koostööd, et suurendada ühtlustamist, et tagada võrreldavamad näitajad; rõhutab siiski, et kontrollikoja kinnitavas avalduses esitatud üldine hinnang veamäära kohta ei näita pettuse esinemist;

46.

on mures selle pärast, et kui komisjon tegutseb sellise riski kohaselt, mis võib olla alahinnatud, ei suuda ta liidu finantshuve tegelikult kaitsta; tunneb muret ka segaduse pärast, mida see tekitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile ja liidu kodanikele, sest valdkondades, milles kontrollikoja arvutatud veamäär on olulisuse lävest madalam (loodusvarad), kasutab komisjon kontrollikoja määra, kuid valdkondades, kus kontrollikoja veamäär on sellest lävest kõrgem, esitab komisjon iseenda arvutatud maksete veamäära, tekitades küsimusi tema enda finantsaruandluse usaldusväärsuse suhtes;

47.

palub kontrollikojal täpsustada parandusmeetmete mõju üldisele veamäärale;

48.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda analüüsis, kuidas on arvesse võetud 2020. aasta aruandes esitatud tähelepanekuid viisi kohta, kuidas antakse komisjoni iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes aru tagasi nõutud summade kohta, mis kontrollikoja arvates on keerukas ja vahel ebaselge; väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoja hinnangul on olukord paranenud, sest komisjon vaatas aruandlusmeetodi läbi; on aga mures selle pärast, et kontrollikoda on seisukohal, et varasemate maksete korrektsioonid (5,6 miljardit eurot) ja nendega seotud kulude osakaal (3,3 %) on esitatud vääralt ja eksitavalt; märgib eelkõige, et kontrollikoda on seisukohal, et esitatud summad sisaldavad summasid, mis tulenevad ennetusmeetmetest, mis ei ole seotud varasemate maksete ega heakskiidetud kuludega, ning liikmesriikide ennetusmeetmetest, millega komisjon ei ole otseselt seotud;

49.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda tegi kindlaks, et väikse riskiga kuludes olulisi vigu ei olnud, kuid suure riskiga kuludes on endiselt olulisi vigu; rõhutab, et 3,0 % veamäära tekkimises oli suurim osa rubriigil „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ (1,2 protsendipunkti), rubriik „Loodusvarad ja keskkond“ (0,7 protsendipunkti), rubriik „Naabrus ja maailm“ (0,4 protsendipunkti) ning rubriik „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ (0,4 protsendipunkti);

50.

märgib, et kontrollikoda jagab auditeeritavad maksed suure riskiga (peamiselt kulude hüvitamiseks tehtavad maksed) ja väikese riskiga (peamiselt toetusõigustel põhinevad maksed) kuludeks; märgib aga murega, et komisjon liigitab oma iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes kulud suurema, keskmise ja väiksema riskiga kuludeks, lähtudes riikide ametiasutuste, muude partnerite ja komisjoni enda poolt igal aastal tehtud kontrollidest; rõhutab, et kuna kontrollikoda ja komisjon kasutavad eri riskikategooriaid, on eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil keeruline kummagi institutsiooni aruandeid võrdlevalt analüüsida; märgib murega, et see on toonud kaasa suure erinevuse kontrollikoja arvutatud suure riskiga kulude osakaalu (63,2 %) ja komisjoni arvutatud suure riskiga kulude osakaalu (22 %) vahel; kordab, et sellised kontrollikoja ja komisjoni vahelised erinevused kahjustavad eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni jaoks vajalike sisendandmete usaldusväärsust;

51.

märgib murega, et suuri probleeme avastati kulude hüvitamisel põhinevates kuludes, mis moodustavad kontrollikoja auditi andmekogumist 63,2 % ja mille hinnanguline veamäär on 4,7 %; võtab teadmiseks, et kontrollikoja leitud vigade mõju on vaatlusaluse aasta kohta heakskiidetud kuludele suur ja puudutab peaaegu kõiki kulusid;

52.

märgib, et kuigi kontrollikoda peab taaste- ja vastupidavusrahastu kulusid, mis 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruandes heaks kiideti, kõigis olulistes aspektides seaduslikeks ja korrektseteks, oli ta seisukohal, et üks Hispaaniale tehtud maksega seotud vahe-eesmärk ei olnud rahuldavalt täidetud, mistõttu esineb endiselt kahtlusi hinnangus, mille komisjon on andnud taaste- ja vastupidavusrahastu kuludega seotud vahe-eesmärkidele ja sihtidele; võtab teadmiseks kontrollikoja hinnangu, milles leiti, et viga ei ole oluline; tuletab meelde, et kontrollikoja tehtud taaste- ja vastupidavusrahastu auditi eesmärk oli aidata kaasa kinnitava avalduse koostamisele ja anda alus selle arvamusele taaste- ja vastupidavusrahastu 2021. aasta kulude korrektsuse kohta; märgib, et auditi andmekogum koosnes 2021. aasta ainsast väljamaksest (Hispaaniale tehtud makse) ja sellega seotud eelmaksete tasaarvestamisest; tuletab meelde, et ainus põhjus, miks tuvastatud viga ei kvantifitseeritud, oli see, et komisjonil ei ole osamaksete analüüsimiseks metoodikat; võtab teadmiseks, et komisjon avaldas sellise metoodika 21. veebruaril 2023;

Eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

53.

märgib murega, et 2021. aastal oli kulukohustuste täitmise määr väga madal (68 % kogu olemasolevast summast) ning et valdkondlike määruste hilinenud vastuvõtmise tõttu 2021. aastal lükkus uute programmide alustamine edasi; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide üldine kasutusmäär oli 2021. aastal kõrgem, sest maksed olid suuremad kui 2020. aastal; rõhutab, et 2021. aasta lõpu seisuga jäi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide lõpetamistähtajaks 2025. aastal ära kasutada veel ligikaudu 161 miljardit eurot; kordab oma muret selle pärast, et liikmesriikide kasutusmäärades on suured erinevused ja mõnel liikmesriigil on kulukohustustega seotud summadest endiselt veel 40 % kasutamata; rõhutab veel kord, et suured erinevused liikmesriikide kasutussuutlikkuses on üks tõsisemaid takistusi vähem arenenud piirkondade tõhusamal arendamisel;

54.

võtab teadmiseks, et ikka veel kasutamata 2014.–2020. aastaks ette nähtud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid moodustavad märkimisväärse osa liidu eelarve täitmata kulukohustustest; kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima vahendite kasutamise edenemist liikmesriikides ja analüüsima erinevusi, keskendudes eelkõige alakasutamise juhtumitele ja madalatele kasutusmääradele; ootab, et komisjon esitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile riigipõhised hinnangud, milles tehakse kindlaks korduvad probleemid, ning võtaks kõik asjakohased meetmed olukorra optimeerimiseks, sealhulgas tehnilise abi ja parimate tavade vahetamise kaudu;

55.

tunneb taas muret selle pärast, et 2021. aasta lõpus oli täitmata kulukohustuste kogusumma enneolematult suur – 341,6 miljardit eurot (liidu eelarve ja NGEU täitmata kulukohustused kokku); rõhutab, et täitmata kulukohustuste summa kujuneb 2023. aastal tõenäoliselt suuremaks kui 460 miljardit eurot, kuid pärast seda peaks see tavapäraselt vähenema, sest NGEU kasutusaeg hakkab lõppema; rõhutab, et täitmata kulukohustuste teatav tase on kulukohustuste assigneeringutes ja maksete assigneeringutes seisneva liidu eelarvesüsteemi loomulik tagajärg, kuid tunneb muret selle pärast, et täitmata kulukohustuste märkimisväärne summa võib ohustada liidu eelarve tõrgeteta ja tavapärast toimimist tulevikus;

56.

võtab teadmiseks, et liidu eelarve täitmata kulukohustused on 2020. aasta lõpu enneolematult kõrge tasemega võrreldes vähenenud ning et komisjoni prognoosi kohaselt on 2027. aastal oodata väikeses summas kasvu, mis on peamiselt tingitud väiksemast erinevusest kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahel; märgib, et kontrollikoda on mitmel korral juhtinud tähelepanu sellele, et täitmata kulukohustusi on võimalik vähendada üksnes siis, kui eelarvestatud maksete assigneeringud ületavad kulukohustuste assigneeringuid ja kui neid ka kasutatakse; kutsub komisjoni üles seda soovitust järjepidevalt järgima, kuna see on kooskõlas nõudega säilitada kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute sobiv suhe;

57.

rõhutab, et ajavahemik, mille jooksul tuleb 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kohaselt jagatud eelarve täitmise korras hallatavad rahasummad ära kasutada, on lühem kui eelmiste mitmeaastaste finantsraamistike puhul; on teadlik probleemidest, mis on seotud nende summade haldamise ja kontrollimisega, et tagada nõuete täitmine ja usaldusväärne finantsjuhtimine; tunneb muret liikmesriikide suurema halduskoormuse pärast, mis on tingitud NGEU programmi rakendamisest, ja liikmesriikide suundumuse pärast pidada NGEU rakendamist traditsioonilistest jagatud eelarve täitmise alla kuuluvatest fondidest tähtsamaks, nagu arutati eelarvekontrollikomisjonis 23. jaanuaril 2023. aastal toimunud avalikul kuulamisel;

58.

on veendunud, et komisjoni suunisega, mis käsitlevad finantsmääruse kohast huvide konfliktide vältimist ja haldamist, tekitatakse eelkõige VKEdele, mittetulundusühendustele ja kohaliku tasandi osalusstruktuuridele suur põhjendamatu bürokraatia; on arvamusel, et suunistes tuleks põhitähelepanu pöörata majanduslikule ja rahalisele kasule, mitte püüda hakata eriti just kohalikul ja piirkondlikul tasandil isiklikku elu ja ühiskondlikke suhteid jälgima; palub komisjonil täielikult järgida proportsionaalsuse ja eraelu puutumatuse põhimõtet ning mitte seada kõiki osalejaid ühtmoodi kahtluse alla; kutsub komisjoni üles oma kehtivaid suuniseid selgitama, et tagada taotlejatele ja otsuseid tegevatele organitele selgus;

59.

on mures riskide pärast, mille kontrollikoda selgitas välja oma 2020. aasta aruandes ja mida ta kordas 2021. eelarveaasta puhul, nimelt selle pärast, et erinevate eelarvevahendite samaaegseks haldamiseks vajalike haldusressursside tase ei pruugi olla kättesaadav ning süsteemi paindlikuks tegemine COVIDi mõjuga toime tulekuks võib kaasa tuua kehtestatud kontrollisüsteemide nõrgenemise;

60.

märgib murega, et liidu eelarvet mõjutav tingimuslike kohustustega seotud risk kokku suurenes 2020. aasta 131,9 miljardilt eurolt 2021. aastal 277,9 miljardi euroni; märgib, et nii suure kasvu kaks peamist põhjust olid NGEU kasutuselevõtt ja TERA raames antud laenude summa suurenemine; mõistab, et tingimuslikest kohustustest tulenevat riski liidu eelarvele leevendavad omavahendite ülemmäära tõstmine ja edasigarantiid, mille liikmesriigid on TERA laenudele andnud;

Soovitused

61.

toetab igati kontrollikoja aastaaruandes ja sellega seotud eriaruannetes esitatud soovitusi; kutsub komisjoni üles neid viivitamata rakendama ja teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni rakendamise edenemisest;

62.

palub komisjonil teha eelkõige järgmist:

tagada liidu eelarve kaitse sellega, et aruandluseks, seireks ja auditeerimiseks kasutatakse üldjuhul alati digitaalseid ja automatiseeritud süsteeme (Arachne, varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem jne), ning luua kiiresti finantsmääruse edasistel läbivaatamistel kohustuslik integreeritud ja koostalitlusvõimeline süsteem, mis põhineb olemasolevatel vahenditel ja andmebaasidel, kuid mis võib hõlmata ka muid vahendeid ja andmebaase; töötada välja taaste ja vastupidavuse tulemustabel, mille abil tagada vahe-eesmärkide ja sihtide kirjelduse ning audititulemuste läbipaistvus; tagada see, et kõik liikmesriigid kasutaksid tegelike tulusaajate ja lõplike vahendite saajate kohta aru andmiseks süsteeme ja keskregistreid;

märkimisväärselt lihtsustada reegleid ja menetlusi, töötada taotlejatele, eelkõige uutele taotlejatele, välja kohustuslikud koolitused ja anda neile praktilist teavet ning aidata ja juhendada VKEsid ja vabaühendusi, võrsefirmasid, idufirmasid, haldus- ja makseasutusi ning kõiki teisi sidusrühmi sisukamalt, ilma et kontrollitoimingute kvaliteet halveneks;

c)	pidevalt suurendada komisjoni ja liikmesriikide haldussuutlikkust ning näha kontrollikojale, Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile tulemuslikkuse tagamiseks ette piisavalt suurte summadega eelarveread, millelt katta NGEUga seotud uute, liidu eelarve kaitsmist hõlmavate ülesannete täitmise kulud;

teha kokkuvõte eri kuluvaldkondade ja sissenõutavate summade erinevuste põhjuste ning selle kohta, miks kontrollikoja arvutatud hinnanguline veamäär ja komisjoni iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes arvutatud maksete vearisk on erinevad, ja anda selle kohta aru eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile ja kontrollikojale ning pidada kontrollikojaga mõttevahetust nii juhtimis- kui ka tehnilisel tasandil, et võtta kasutusele liidu kulude veamäära ühtne metoodika;

e)	teha kontrollikojaga koostööd, et riskide liigitamise metoodikad ja auditeerimismetoodikad ühtlustada;

võrrelda REACT-EU vahendi rakendamise määrasid liikmesriikides, kes pidid taaste- ja vastupidavusrahastust rahalist toetust saama, ja liikmesriikides, kus riiklik taastekava kiideti tingimuslikult heaks alles hiljem (Ungari ja Poola), ning teha kindlaks tuvastatud erinevuste põhjused, mis on eelkõige suunatud haldussuutlikkuse kättesaadavusele;

g)	jätkata liikmesriikide toetamist kontrolli kvaliteedi parandamisel ja sageduse suurendamisel ning pettustevastase võitluse parimate tavade jagamisel;

h)	näha ette menetluse, sh rahastamise saamiseks nõutavate dokumentide lihtsustamine auditi- ja järelevalvepõhimõtteid eiramata;

i)	avaldada mõistliku aja jooksul auditiaruanded, sealhulgas need, mis käsitlevad huvide konflikte, mis aitab tagada selle, et auditeeritav rakendab soovitatud parandus- ja järelmeetmeid;

j)	jälgida rangelt võimalikku korruptsiooni- ja pettuseohtu;

k)	hõlbustada institutsioonidevahelist koostööd, töötades selle nimel, et kiirendada eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessi n+ 1ni, seadmata ohtu protsessi kvaliteeti;

l)	rohkem pingutada, et suurendada läbipaistvust rahaliste vahendite kasutamisel, sealhulgas seoses teabega lõplike vahendite saajate kohta, ja kitsendada rahaliste vahendite väljamaksmist maksuparadiisides asuvatele ettevõtetele;

m)	pöörata rohkem tähelepanu ja anda suuremat tehnilist abi liikmesriikidele, kelle juhtimis- ja kontrollisüsteemid on ainult osaliselt usaldusväärsed või üldse mitte usaldusväärsed, kui liidu rahaliste vahenditega seotud kelmuse ja pettuse ning korruptsiooni oht on suurenenud;

hinnata uuesti üksuste määratlemist valitsusvälise organisatsioonina ja esitada nende selge määratlus ning täiustada veelgi liidu lobitöö registrit, millega tagatakse see, et liidu institutsioonidega ühendust võtvad valitsusvälised organisatsioonid on registreeritud lobistina; palub komisjonil ühtlasi luua mõjusa mehhanismi, et tagada valitsusväliste organisatsioonide tegevuse kooskõla liidu väärtustega ja nõuda nende rahastamise täielikku läbipaistvust, andes põhjalikuma ülevaate kõigi registreeritud üksuste rahastamisest, mis peaks olema tingimus kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutustega ühenduse võtmiseks;

o)	kohustub eraldama läbipaistvusregistri sekretariaadile piisavad vahendid tagamaks, et huvirühmade, lobiüksuste ja valitsusväliste organisatsioonide lobitööd käsitlevate kannete täpsust oleks võimalik kontrollida ning lobitöö muutuks läbipaistvamaks;

p)	koostada valitsusvälistele organisatsioonidele liidu vahendite saamise tingimusi käsitlev tüüpleping; rõhutada, et see leping peab olema kõigile liidu institutsioonidele ja ametitele võrdselt siduv;

Liidu eelarve tulemuslikkus

63.

väljendab heameelt, et kontrollikoda koostas aruande ELi eelarve tulemuslikkuse kohta 2021. aasta lõpu seisuga ja et selles keskendutakse viie horisontaalse poliitikaprioriteedi, s.o kliimamuutustevastase võitluse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, soolise võrdõiguslikkuse, ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja digiülemineku integreerimisele liidu eelarvesse;

64.

peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda on seisukohal, et nimetatud tulemusaruande koostamine avaldab kontrollikoja audititegevusele ja kujunevatele liidu prioriteetidele ebasoodsat mõju; võtab teadmiseks, et kontrollikoda otsustas hakata tulemuslikkuse kohta jälle aru andma varasemal viisil, st aastaaruande 3. peatükis; märgib, et kehtestatud siduvate tähtaegade tõttu võib kontrollikojal olla raske lisada iga-aastasele haldus- ja tulemusaruandele antud hinnangu tulemused oma aastaaruandesse; nõuab, et kontrollikoda analüüsiks haldus- ja tulemusaruandeid kas iga-aastastes aruannetes või vajaduse korral eraldi dokumendis, et võtta arvesse iga-aastast eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust; tuletab meelde, et kontrollikoja töötajate arvu 2023. aastal juba suurendati, et võtta arvesse NGEU tõttu suurenenud töökoormust;

65.

väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda leidis, et 2021.–2027. aasta finantsraamistikus on enamiku horisontaalsete prioriteetide elluviimiseks raamistik olemas, et kontrollikoja valitud horisontaalsed poliitikaprioriteedid kuuluvad valitud liidu rahastamisprogrammide alla ning et komisjon on teatavate horisontaalsete prioriteetide kulutuste jälgimiseks välja töötanud meetodid;

66.

on mures selle pärast, et iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes on sihtide integreerimisel tehtud edusammude kohta tehtud liiga positiivseid järeldusi, et on vähe teavet selle kohta, kas kulutused aitavad korraga kaasa mitme prioriteedi saavutamisele, et komisjoni tulemusraamistikus pööratakse põhitähelepanu väljunditele ning tulemusi sellega veel ei mõõdeta ning et viisis, kuidas komisjon esitatud teavet läbi vaatab, esineb probleeme;

67.

võtab teadmiseks, et komisjoni hinnanguil on tulemusraamistikku integreeritud ka kliima- ja bioloogilise mitmekesisusega seotud prioriteedid, kuid võtab suure murega teadmiseks kontrollikoja eriaruandes nr 9/2022 „ELi 2014.–2020. aasta eelarve kliimakulutused“ esitatud lisajäreldused; on mures selle pärast, et on kulutusi, mis ei ole kliimameetmete seisukohast alati otstarbekad, ning et liidu eelarve panus kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse meetmetesse on ülehinnatud; võtab ühtlasi murega teadmiseks, et kontrollikoda tegi kindlaks, et üldine kliimakulutuste aruandlus ei olnud usaldusväärne, sest andmed olid väga umbkaudsed ja jälgiti üksnes võimalikku positiivset mõju kliimale, hindamata seda, kuidas liidu kliimaeesmärke tegelikult saavutada aidatakse; märgib murega, et kuna on oht, et eelarvesse kantud või kulukohustustega seotud summasid ei kasutata ära, võidakse kliimakulutused deklareerida veel suuremana; on mures selle pärast, et kontrollikoda leidis, et 2021.–2027. aasta kliimakulutuste aruandluses ei ole erilist paranemist oodata; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole oma uues metoodikas veel midagi ette võtnud, et esitatud arvandmetes esinevad puudused kõrvaldada; väljendab sügavat pettumust selle üle, mida komisjon etteheidetele vastas, mis annab tunnistust vastutustunde puudumisest ja suutmatusest oma metoodika puudusi täielikult tunnistada; ei saa nõustuda komisjoni avaldusega selle kohta, et ta jääb eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni liikmetega eriarvamusele, sest kontrollikoja andmetel deklareeriti 2014.–2020. aastal kliimameetmetele kulutatud summa tegelikust summast vähemalt 72 miljardi euro võrra suuremana;

68.

on mures selle pärast, et varasemaid kulutusi, sealhulgas õiglase ülemineku fondi kulusid, ei pruugita põhjalikult analüüsida; on arvamusel, et põhjalikke mõjuhinnanguid on vaja liidu eelarve tulemuslikkuse tagamiseks; on seisukohal, et väga tähtis osa on õiguskontrollikomiteel; julgustab komisjoni töötama välja vahendeid ja menetlusi, mille abil saaks õiguskontrollikomitee eksperditeadmisi ära kasutada; palub komisjonil juhtumeid, kus ta kaldub soovitustest kõrvale, sõnaselgelt põhjendada;

69.

võtab teadmiseks, et soolise võrdõiguslikkuse lisamine tulemusraamistikku on edenenud; märgib suure murega, et lisaks arvukatele aruteludele Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis on kontrollikoda tuvastanud puudusi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamises; peab kahetsusväärseks, et esimeses hinnangus, mille komisjon ELi eelarve üldise panuse kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisse koostas, oli puudusi; märgib murega, et komisjon jätkab liidu programmide elluviimist ilma kulueesmärkideta ja ainult väheste soolise võrdõiguslikkuse näitajatega; kutsub komisjoni üles jätkama rahaliste vahendite eraldamisel soolise tasakaalu ja sootundliku eelarvestamise lähenemisviisi edendamist; kutsub komisjoni töötama üles kiiresti välja soolõime metoodika, et integreerida soolise võrdõiguslikkuse perspektiiv kõikidesse poliitikavaldkondadesse;

70.

peab kahetsusväärseks, et on vähe teavet selle kohta, kui hästi on liidu programmidega liigutud kestliku arengu eesmärkide täitmise poole; märgib murega, et kontrollikoja varasem töö näitab, et komisjon ei anna aru selle kohta, kuidas eelarve kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaasa aitab; tunneb heameelt selle üle, et komisjon on hakanud andma aru liidu kuluprogrammide ja kestliku arengu eesmärkide vaheliste seoste kohta;

71.

väljendab heameelt selle üle, et üks uus prioriteet on digiüleminek; mõistab, et komisjon on andnud teavet konkreetsete programmide digiüleminekusse antava panuse kohta, ning ootab kontrollikoja viimast hinnangut selle prioriteedi rakendamist käsitleva komisjoni aruandluse usaldusväärsuse kohta;

Soovitused

72.

73.

palub komisjonil ühtlasi teha järgmist:

tõhustada tulemusaruandlust eespool nimetatud valdkondades, sealhulgas kliima, soolise aspekti ja geograafilise tasakaalustatuse arvestamise valdkonnas;

hakata rakendama kontrollikoja soovitusi, mille kohaselt tuleb liidu kulutused liidu kliima-, bioloogilise mitmekesisuse, soolõime ja energiaeesmärkidega paremini siduda;

anda iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes selge ja põhjalik hinnang programmide tulemuslikkusele;

74.

rõhutab asjaolu, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon peab väga tähtsaks nende soovituste täielikku ja õigeaegset rakendamist kontrollikoja poolt ning hindab olukorda põhjalikult järgmises eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis;

Tulud

75.

märgib, et liidu eelarve tulud koosnevad omavahenditest, sihtotstarbelisest välistulust, millest rahastatakse peamiselt taaste- ja vastupidavusrahastu kulusid, ja muudest tuludest; märgib, et kogurahvatulul põhinevate omavahendite summa on 115,8 miljardit eurot (48,2 %), NGEUga seotud laenutehingute eelarvelised tagatised moodustavad 55,5 miljardit eurot (23,2 %), liidu lepingute ja programmidega seotud osamaksud ja tagasimaksed moodustavad 19,8 miljardit eurot (8,3 %), traditsioonilised omavahendid 19,0 miljardit eurot (7,9 %), käibemaksupõhised omavahendid 17,9 miljardit eurot (7,5 %), plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid 5,9 miljardit eurot (2,5 %) ja muud tulud 5,7 miljardit eurot (2,4 %);

76.

märgib, et kontrollikoda kontrollis 55 komisjoni sissenõudekorraldusest koosnevat valimit, mis oli koostatud nii, et see oleks esinduslik, arvestades kõiki tuluallikaid, komisjonis eri omavahendite tagamiseks ja haldamiseks kasutatavaid süsteeme ning kolmes liikmesriigis traditsiooniliste omavahendite arvestamiseks ja haldamiseks kasutatavaid süsteeme, ning analüüsis, kas eelarve peadirektoraadi ja Eurostati iga-aastases tegevusaruandes esitatud korrektsust käsitlev teave on usaldusväärne;

77.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda jõudis järeldusele, et tuludes olulisel määral vigu ei olnud; märgib, et kontrollitud tulusüsteemid olid üldiselt mõjusad, kuid teatavates liikmesriikides traditsiooniliste omavahendite kontrollimiseks kasutatavad peamised sisetoimingud ning komisjonis käibemaksureservatsioonide ja traditsiooniliste omavahenditega seotud lahendamata küsimuste haldamiseks kasutatavad süsteemid osutusid püsivate puuduste tõttu vaid osaliselt mõjusaks;

78.

võtab murega teadmiseks, et tollimaksude puhul on oht, et importijad ei deklareeri neid või deklareerivad need liikmesriikide tolliasutustele valesti; rõhutab, et laekumata jäänud tollimaksusummad ei kuulu liikmesriikide traditsiooniliste omavahendite arvestussüsteemi alla ja tulude kohta esitatud kontrollikoja auditiarvamuses neid ei analüüsita; märgib murega, et laekumata jäänud tollimaks võib mõjutada liikmesriikide kindlaks tehtud tollimaksusummasid; on mures selle pärast, et kontrollikoja andmetel on kolm aastat järjest võetud liidu meetmeid, et alalaekumist vähendada ja leevendada riski, et traditsioonilised omavahendid ei ole täielikud; on mures selle pärast, et selles, kuidas traditsioonilisi omavahendeid liikmesriikides arvestatakse ja hallatakse, on endiselt suuri puudusi; märgib murega, et paljude meetmete võtmisel, mis komisjoni tollialases tegevuskavas ette on nähtud, ei ole tehtud piisavalt edusamme;

79.

väljendab heameelt selle üle, et traditsiooniliste omavahenditega seotud ja kaua aega lahendamata püsinud küsimuste arv vähenes 2019.–2021. aastal järsult ning komisjon ajakohastas traditsiooniliste omavahendite kontrollitoimingute tulemuste töötlemise menetlust; innustab komisjoni looma süsteemi, milles liikmesriikide puudused seatakse tähtsuse järjekorda, ja kehtestama liikmesriikide vastuste põhjal järelmeetmete võtmiseks tähtajad;

80.

märgib, et eelarve peadirektoraat säilitas kuuendat aastat järjest reservatsiooni, mille kohaselt on liidu eelarvesse kantud traditsiooniliste omavahendite summad ebatäpsed, sest aastatel 2011–2017 Hiinast imporditud tekstiilitoodete ja jalatsite väärtus oli hinnatud tegelikust väiksemaks; märgib, et 8. märtsil 2022 avaldas Euroopa Liidu Kohus lõpliku otsuse, mis puudutas Ühendkuningriigi vastu algatatud komisjoni rikkumismenetlust ja milles jõuti järeldusele, et Ühendkuningriik on jätnud liidu õigusest tulenevad omavahenditega seotud kohustused täitmata;

Soovitused

81.

toetab kontrollikoja aastaaruandes ja sellega seotud eriaruannetes esitatud soovitusi; kutsub komisjoni üles neid viivitamata rakendama ja teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni rakendamise edenemisest;

82.

palub komisjonil ühtlasi teha järgmist:

a)	parandada traditsiooniliste omavahenditega seotud finantsriskide hindamist ning viia selleks tollialase tegevuskava asjakohased meetmed aegsasti ellu;

tagada liidu eelarve kaitse sellega, et aruandluseks, seireks ja auditeerimiseks kasutatakse üldjuhul alati digitaalseid ja automatiseeritud süsteeme, ning tingimata luua integreeritud ja koostalitlusvõimeline süsteem, mis põhineb olemasolevatel vahenditel ja andmebaasidel, kuid mis võib hõlmata ka muid vahendeid ja andmebaase;

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

83.

märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 1 „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ moodustab liidu eelarvest 10,2 % ehk 18,5 miljardit eurot, millest 10,8 miljardit eurot (58,7 %) kulutatakse teadusuuringutele, 2,6 miljardit eurot (13,9 %) kosmosele, 2,2 miljardit eurot (11,8 %) transpordile, energeetikale ja digitaalvaldkonnale, 1,5 miljardit eurot programmile „InvestEU“ ja 1,4 miljardit eurot (7,4 %) muudele valdkondadele;

84.

märgib, et kontrollikoda kontrollis 130 tehingust koosnevat statistilist esinduslikku valimit, mis hõlmas mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse rubriigi kõiki kulutusi, majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ning Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti iga-aastastes tegevusaruannetes sisalduvat korrektsusteavet, mis on lisatud komisjoni iga-aastasesse haldus- ja tulemusaruandesse, ning valitud komisjoni IT-süsteeme;

85.

märgib murega, et kontrollikoda tegi kindlaks, et rubriigi „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ kulutuste hinnanguline veamäär oli 4,4 %, st oluline (eelmisel aastal 3,9 %); on mures selle pärast, et komisjoni arvutatud maksete hinnanguline vearisk on 1,3 %, mis jääb allapoole nii olulisuse taset kui ka kontrollikoja hinnangulise veamäära alumist piiri; võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku selle kohta, et vaatamata komisjoni poolt võetud meetmetele on see määr endiselt alahinnatud;

86.

märgib, et enamik kontrollikoja valimist moodustavad endiselt programmi „Horisont 2020“ projektid; märgib, et auditeerimiseks ei ole veel valitud ühtegi programmi „Euroopa horisont“ projekti; märgib, et programmi „Horisont 2020“ ja seitsmenda raamprogrammi kulutused on endiselt suure riskiga ning on leitud vigade peamine allikas;

87.

märgib murega, et kuigi programmi „Horisont 2020“ personalikulude deklareerimise reegleid on püütud lihtsustada, on need endiselt keerulised ning väljamaksetaotlustes on peamine veaallikas endiselt personalikulude kohta tehtud arvutused; peab kahetsusväärseks, et üks kõige sagedasemaid veapõhjuseid on personalikulude arvutamise metoodika ebakorrektne kohaldamine; väljendab heameelt selle üle, et selle jätkuprogrammi „Euroopa horisont“ raames nähakse personalikuludeks ette ühekordsete maksete ja ühikukulude ulatuslikum kasutamine; usub seetõttu, et komisjon peaks veelgi edendama ja lihtsustama personalikulude deklareerimise ühtlustamist ja soodustama lihtsustatud kuluvõimaluste laialdasemat kasutamist, mis on eeltingimus veamäärade stabiliseerimiseks allapoole olulisuse piirmäära; juhib tähelepanu kontrollikoja tähelepanekule, et erasektori üksuste, eelkõige VKEde ja uute turuletulijate puhul esineb sageli vigu;

88.

märgib, et 2021. aastal andis ühtse turu programmi raames antud eritoetus tulemusi seoses heade tavade ja edulugude vahetamisega sotsiaalmajanduse algatuste toetamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning Euroopa sotsiaalmajanduslike piirkondade võrgustiku toetamisel; märgib, et komisjon korraldas 2021. aastal kampaania, et edendada veebisaiti „Access to Finance“ (A2F) („Juurdepääs rahastamisele“), mitut veebiseminari ELi toetusvahendite kohta VKEdele ja kampaaniat, mis oli pühendatud sotsiaalse kommunikatsiooni platvormidele (Outreach to Businesses and Citizens (suunatus ettevõtjatele ja kodanikele)), tuues esile piiriülese ettevõtluse toetamise ja VKEde võimalused;

89.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda leidis oma eriaruandes nr 15/2022 „Programmis „Horisont 2020“ osalemise laiendamise meetmed olid hästi kavandatud, kuid kestlike muutuste saavutamine sõltub ennekõike liikmesriikide ametiasutuste jõupingutustest“, et kuigi laiendamismeetmete ülesehitus oli üldiselt asjakohane, saavad need edusammudele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas vaid tõuke anda; tunneb heameelt selle üle, et laiendamismeetmete rakendamisel oli küll probleeme, kuid esimesed tulemused on käes; võtab murega teadmiseks, et komisjon ei ole laiendamismeetmete mõju jälgimist piisavalt hästi korraldanud; rõhutab, et kontrollikoda jõudis järeldusele, et vältimaks olukordi, kus suur osa laiendamismeetmete projektidest antakse vaid üksikutele riikidele, peaks komisjon tähelepanelikult jälgima programmi „Euroopa horisont“ raames võetavates laiendamismeetmetes osalemise määra ning juhul, kui ilmneb pidev suur tasakaalustamatus, võtma meetmeid laiema osalemise saavutamiseks;

90.

märgib murega, et kontrollikoda märkis oma eriaruandes 07/2022 „VKEde rahvusvahelistumise vahendid“, et komisjon rakendas VKEde rahvusvahelistumise strateegiat puudulikult; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa ettevõtlusvõrgustik (EEN) on peamised eesmärgid täitnud, kuid peab kahetsusväärseks, et kolmandates riikides ei ole nähtavus ja katvus optimaalne; märgib, et programmi „Startup Europe“ raames täideti olulisi vajadusi, kuid kontrollikoda tegi kindlaks, et keslikkus, järelevalve ja koordineerimine varieerusid;

Soovitused

91.

92.

palub komisjonil teha ühtlasi järgmist:

lihtsustada reegleid ja menetlusi, töötada taotlejatele, eelkõige uutele taotlejatele, välja kohustuslikud koolitused ja anda neile praktilist teavet ning aidata ja juhendada VKEsid, võrsefirmasid, idufirmasid, haldus- ja makseasutusi ning kõiki teisi sidusrühmi sisukamalt, ilma et kontrollitoimingute kvaliteet halveneks;

b)	anda toetusesaajatele erinevuste kohta suuniseid, mille puhul võrreldakse programmi „Euroopa horisont“ rahastamiskõlblikkuse aspekte programmi „Horisont 2020“ ja sarnaste programmide omadega;

d)	seada laiendamismeetmete kontekstis eesmärgiks osaluse laiendamise riikide tasakaalustatum osalemine;

pakkuda tuge, edendada projektide toetusesaajate ja võimalike ettevõtlussektorist pärit partnerite vahel kontakte, eelkõige selliste liidu algatuste kaudu, mille eesmärk on luua sidemeid teadlaste ja ettevõtjate vahel, ning soodustada veel rohkem projektide nähtavust, innustades toetusesaajaid esitama projektitulemuste kohta korrapäraselt ajakohast teavet ja tegema teabe selleks loodud liidu platvormidel üldsusele kättesaadavaks;

suurendada VKEde rahvusvahelistumise toetamise alast teadlikkust, sidusust ja kestlikkust; kordab vajadust lihtsustada reegleid ja menetlusi, töötada välja kohustuslikud koolitused ja praktiline teave taotlejatele, eelkõige uutele taotlejatele, ning parandada abi ja suuniseid VKEde, võrsefirmade, idufirmade, haldus- ja makseasutuste ning kõigi teiste asjaomaste sidusrühmade jaoks;

Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused

93.

märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 2 „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ moodustab liidu eelarvest 44,1 % ehk 80,1 miljardit eurot, millest 45,5 miljardit eurot (56,9 %) kulutatakse Euroopa Regionaalarengu Fondile (ERF) ja muudele piirkondlikele meetmetele, 19,4 miljardit eurot (24,2 %) Euroopa Sotsiaalfondile (ESF), 9,7 miljardit eurot (12,1 %) Ühtekuuluvusfondile, 2,4 miljardit eurot (3,0 %) programmile „Erasmus+“, 1,0 miljard eurot (1,2 %) Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammile, 0,6 miljardit eurot (0,7 %) erakorralise toetuse rahastamisvahendile ja 1,5 miljardit eurot (1,9 %) muudele valdkondadele;

94.

väljendab heameelt vahendite kasutamise suurenemise üle 2021. aastal, kui liidu eelarvest maksti välja 56 miljardit eurot ERFi/Ühtekuuluvusfondi vahendeid, võrreldes eelmiste aastate keskmise 40,6 miljardi euroga, mille tulemusel oli kasutusmäär 2022. aasta novembri lõpus ligikaudu 75 % (võrreldes 67 %ga 2021. aasta lõpus); märgib rahuloluga, et 2022. aasta juuni lõpuks oli kohapeal välja valitud peaaegu miljon projekti (988 000);

95.

juhib tähelepanu sellele, et ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ELSFi rahastamisel on olnud keskne roll COVID-19 pandeemia tagajärgede ohjamisel, kuna sellega soodustati ühtlustamist ja tagati see, et kedagi ei jäeta kõrvale; võtab teadmiseks CRII+ raames pakutava erandliku paindlikkuse ja sellest tuleneva ligikaudu 23 miljardi euro suuruse eelnevalt eraldamata väljamakse 2014.–2020. aasta eelarveassigneeringutest; märgib, et REACT-EU lisavahendid summas 50,6 miljardit eurot on ette nähtud ka kriisi tagajärgede kõrvaldamiseks ja taastemeetmeteks kuni 2023. aastani, et ületada lõhe esialgse kriisile reageerimise ja pikaajalise taastumise vahel;

96.

märgib rahuloluga, et REACT-EU oli esimene NGEU vahend, mille kaudu kohapeal mõjusalt toetada Euroopa majandust, ettevõtteid ja töötajaid, ning selle raames anti muu hulgas üle 4,6 miljardi euro käibekapitalitoetustena enam kui 754 000 VKE-le, kusjuures 4,4 miljardit eurot eraldati konkreetselt tervishoiumeetmeteks COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks ja 2 miljardit eurot sellest summast läks haiglatele meditsiiniseadmete ostmiseks; märgib, et selle olulise rahastusega soetati intensiivraviüksustele 13 200 hingamisaparaati ja 12 500 haiglavoodit ning 372 miljonit eurot ühtekuuluvuspoliitika vahenditest läks kõigi vaktsineerimiskulude katmiseks, sealhulgas 133 miljonit COVID-19 vaktsiinidele ja vajalikule külmutustaristule;

97.

märgib rahuloluga, et Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi rahastamisvahenditega (mis hõlmavad Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse tagatist, suutlikkust suurendavat investeerimisvahendit ja rahastamisvahendit) jätkati 2021. aastal mikro- ja sotsiaalsete ettevõtete toetamist ning et alates selle käivitamisest kuni 30. septembrini 2021 sõlmiti 401 miljoni euro väärtuses tagatislepinguid ja selle tulemusel anti mikro- ja sotsiaalsetele ettevõtetele kokku 154 137 laenu kokku summas 2,5 miljardit eurot; peab siiski kahetsusväärseks, et Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi algus oli 2021. aastal COVID-19 pandeemia ja muude probleemide tõttu hiline;

98.

märgib, et liidus on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ikka veel keskmiselt rohkem kui iga viies inimene ja iga neljas laps; tuletab meelde liidu võetud kohustust toetada FEADi ja ESF+ kaudu enim puudust kannatavaid inimesi, leevendades liidus vaesuse kõige raskemaid vorme, nagu toidupuudus, kodutus ja laste vaesus; märgib, et FEAD toetab igal aastal ligikaudu 13 miljonit inimest, sealhulgas umbes 4 miljonit alla 15-aastast last;

99.

väljendab heameelt komisjoni tiheda koostöö üle liikmesriikide ametiasutustega, et kiirendada kohapealset rakendamist, eriti raskustes olevateks peetavate programmide puhul, ning aidata neil lahendada sellega seotud suuri probleeme; märgib, et komisjon andis liikmesriikidele varakult suuniseid tagamaks, et neil oleks piisavalt aega programmitöö perioodi lõpetamiseks valmistumiseks, ning võttis 2021. aasta oktoobris vastu asjakohased suunised, mis edastati liikmesriikidele veebiseminaride ja koolituskursuste vormis;

100.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda analüüsis 243 tehingust koosnenud statistiliselt esinduslikku valimit, mis hõlmas kõiki mitmeaastase finantsraamistiku selle rubriigi kulutusi; märgib, et kontrollikoda auditeeris tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes esitatud ja komisjoni iga-aastasesse haldus- ja tulemusaruandesse lisatud korrektsust käsitlevat teavet ning riiklike auditeerimisasutuste tehtud tööd;

101.

märgib murega, et kontrollikoda leidis, et rubriigi „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ kulutuste veamäär oli oluline ning mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 2 hinnanguline üldine veamäär oli 3,6 % (eelnenud aastal 3,5 %); märgib, et alamrubriigi 2a kulutuste hinnanguline veamäär oli 4,1 %; märgib, et komisjon teatas, et kogu rubriigi 2 maksete koondriski määr oli 1,7–2,3 %, kuid alamrubriigi 2a puhul oli maksete vearisk komisjoni hinnangul 1,8–2,5 %; juhib tähelepanu, et komisjoni ja kontrollikoja arvnäitajad on erinevad;

102.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon on maksimaalse riski hindamise metoodikat parandanud, kuid märgib murega, et tema kindluse tagamise mudelis on riskid endiselt olemas; on mures selle pärast, et komisjon esitab veamäära kohta minimaalse hinnangu, mis ei ole lõplik; märgib murega, et kontrollikoda on seisukohal, et kuna komisjon ei pruugi dokumendipõhisel ülevaatusel põhjendamatuid kulutusi avastada ega parandada, on sellisest kontrollist vähe kasu, et auditeerimisasutuste poolt kindlaks tehtud allesjäänud koondveamäärade õigsust kinnitada; on mures, et auditeerimisasutuste riskiastmest alati ei sõltu, kas neile antakse teha vastavusauditeid;

103.

rõhutab, et levinuimad kontrollikoja leitud vigade allikad olid rahastamiskõlbmatud kulud, rahastamiskõlbmatud projektid ja siseturureeglite rikkumine, sealhulgas riigihanke-ja riigiabireeglite rikkumine;

104.

märgib murega, et kontrollikoja viimase viie aasta audititulemustest nähtub, et praegu tehtavate kontrollitoimingutega ei ole veel võimalik selle valdkonna veariski piisavalt hästi leevendada ning et see kehtib eelkõige korraldusasutuste kohta, kelle kontrollitoimingud on toetusesaajate deklareeritud kuludega seotud reeglite rikkumise vältimisel ja avastamisel endiselt osaliselt ebatõhusad; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja arvutatud hinnangulises veamääras on suurim osa korraldusasutuste puudulikel otsustel, millega kiidetakse näiteks heaks rahastamiskõlbmatuid projekte või ebaseaduslikku riigiabi;

105.

võtab murega teadmiseks, et auditeerimisasutuste töös ja selle dokumenteerimises esineb endiselt puudusi; on mures, et kontrollikoda leidis riiklike auditeerimisasutuste auditite kontrollimisel paljudel juhtudel kvantifitseeritavaid vigu, mida need asutused ise ei olnud leidnud;

106.

märgib murega, et kontrollikoda leidis oma eriaruandes 08/2022 „ERFi toetus VKEde konkurentsivõime parandamiseks“, et liikmesriigid ei kasutanud ERFi vahendeid VKEde konkurentsivõime parandamiseks piisavalt sihipäraselt; on mures selle pärast, et ERFi toetuse tulemusel toetust saanud VKEde konkurentsivõime eriti ei suurenenud, ning võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, et eraldiseisvate projektide toetamise tõttu on ERFi võimalik mõju väike; märgib murega, et ERFi valikumenetlustel ei võrrelda projekte omavahel piisavalt palju ja enamik toetussummadest makstakse välja toetuste, mitte tagasimakstava abina;

107.

kutsub komisjoni üles islamismi ja islamismiga seotud organisatsioonide ning hidžaabi ülistavate või legitimeerivate kampaaniate rahastamise täielikult lõpetama;

Soovitused

108.

109.

palub komisjonil ühtlasi teha järgmist:

a)	jätkata kontrollikojaga koostööd, et andmestandardeid veel rohkem ühtlustada ja õigusaktide tõlgendamist kooskõlastada;

muuta IT-vahendite, nagu varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi ja ARACHNE kasutamine kõigi liidu rahasummade (sealhulgas jagatud eelarve täitmise korras eraldatud rahasummade) puhul kohustuslikuks ja tavapäraseks ning tagada uue tehnoloogia parem kasutamine, et suurendada kontrolli ja kaitsta liidu eelarvet kelmuste ja pettuse ja vahendite väärkasutamise eest;

d)	anda aru programmiperioodi alguses tehtud varajaste ennetavate süsteemiauditite (EPSA) kohta, mille eesmärk on kinnitada liikmesriikide kontrollisüsteemide, sealhulgas reeglite rikkumise vältimiseks kehtestatud süsteemi mõjusust;

teha liikmesriikide auditeerimisasutustega koostööd, et tagada riigisisestes auditites topeltrahastamise riski, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rahasummadega seotud topeltrahastamise riski põhjalik analüüs; nõuab, et komisjon teeks temaatilisi või vastavusauditeid, mis on mõeldud suure riskiga valdkondadele ja/või liikmesriikidele;

Loodusvarad ja keskkond

110.

märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 3 „Loodusvarad ja keskkond“ moodustab liidu eelarvest 31,3 % ehk 56,8 miljardit eurot, millest 38,3 miljardit eurot (67,3 %) kulutatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kaudu antavatele otsetoetustele, 14,6 miljardit eurot (25,7 %) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile, 2,5 miljardit eurot (4,5 %) EAGFi turuga seotud kuludele, 0,9 miljardit eurot (1,6 %) merendusele ja kalandusele, 0,4 miljardit eurot (0,7 %) keskkonnale ja kliimale (programm LIFE) ning 0,1 miljardit eurot (0,2 %) muudele valdkondadele;

111.

märgib, et 2021. aasta oli ÜPP kaheaastase üleminekuperioodi esimene aasta, mil mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alla kuuluvaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) pakette kasutati ÜPP rakendamiseks üleminekueeskirjade alusel, samas kui perioodi 2014–2020 maaelu arengu programme pikendati; märgib samuti, et EAGFi vahendid summas 40,7 miljardit eurot, mis on 2021. aastaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames eelarves ette nähtud, seoti kulukohustustega ja maksti välja aasta jooksul; märgib, et EAFRD ja NGEU 2021. aasta kulukohustuste assigneeringutest (17,7 miljardit eurot) maksti 2021. aastal välja 624 miljonit eurot ning enne 2021. aastat võetud kulukohustustega seoses maksti välja 14 miljardit eurot;

112.

peab Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ebapiisavat kasutamist kahetsusväärseks; rõhutab, et EMKFi 5,69 miljardi euro suurusest rahastamispaketist, mis oli aastatel 2014–2020 kättesaadav eelarve jagatud täitmise raames, seoti 2021. aasta lõpuks kulukohustustega ainult 4,1 miljardit eurot; märgib, et EMKFi kasutamata jätmine võimalike toetusesaajate poolt on tõenäoliselt tingitud raskustest fonditaotluste esitamisel ja nende menetlemisel; palub komisjonil selle põhjuseid analüüsida;

113.

märgib, et liikmesriigid on võtnud kasutusele juhtimis- ja kontrollisüsteemid, et teha kindlaks topeltrahastamise juhtumid, ning on kehtestatud menetlused selliste olukordade lahendamiseks, kui need peaksid tekkima; märgib samuti, et kui kontrollides ja menetlustes tuvastatakse puudusi, võib komisjon soovitada liikmesriikidele parandusi ja vajaduse korral teha liidu eelarve kaitsmiseks finantskohandusi;

114.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda analüüsis 212 tehingust koosnenud statistiliselt esinduslikku valimit, mis hõlmas kõiki mitmeaastase finantsraamistiku selle rubriigi kulutusi; märgib, et kontrollikoda uuris ka põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ning kliimameetmete peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes esitatud korrektsust käsitlevat teavet, mis oli lisatud komisjoni iga-aastasesse haldus- ja tulemusaruandesse, ning liikmesriikide valitud süsteeme;

115.

märgib rahuloluga, et kontrollikoda tegi kindlaks, et rubriigi „Loodusvarad“ veamäär oli hinnanguliselt 1,8 % (eelnenud aastal 2,0 %), s.o olulisuse läve lähedal, ning enamik leitud vigadest leiti maaelu arengu ja turumeetmega seotud tehingutes; rõhutab, et see määr on kooskõlas komisjoni enda hinnangutega; märgib, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi hinnangul oli maksete vearisk (korrigeeritud veamäär) otsetoetuste puhul ligikaudu 1,4%, maaelu arengu puhul 2,9% ja turumeetmete puhul 2,1%, mis on kontrollikoja arvutatud määradega kooskõlas; märgib, et muudes kuluvaldkondades kontrollikoja ja komisjoni hinnangulised veamäärad kooskõlas ei ole;

116.

rõhutab, et levinuimad kontrollikoja leitud vigade allikad oli rahastamiskõlbmatud toetusesaajad või kulud, haldusvead ja põllumajandusega seotud keskkonnakohustuste täitmata jätmine; märgib murega, et kontrollikoda leidis mitmel juhul, et liikmesriikide ametiasutustel ja komisjonil oli enne kulude heakskiitmist vigade vältimiseks või avastamiseks ja parandamiseks piisavalt teavet; rõhutab, et kontrollikoda on seisukohal, et selle peatüki hinnanguline veamäär oleks olnud 1,2 % võrra madalam, kui liikmesriikide ametiasutused ja komisjon oleksid (otsese eelarve täitmise puhul) kogu nende käsutuses olevat teavet kasutanud otstarbekalt; võtab teadmiseks, et kontrollikoda peab seda olemasoleva teabe kasutamata jätmise tõttu tekkinud haldusveaks;

117.

märgib, et otsetoetuste puhul, mis moodustavad kuludest 67 %, on vearisk väiksem; võtab teadmiseks, et nende haldamiseks kasutatakse ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS), mis hõlmab põldude identifitseerimise süsteemi (LPIS); võtab teadmiseks, et kontrollikoda on seisukohal, et IACS ja eelkõige LPIS moodustavad tõhusa juhtimis- ja kontrollisüsteemi, millega tagatakse, et otsetoetustes tervikuna olulisi vigu ei ole; märgib murega, et kontrollikoda tegi kindlaks, et maaelu arengu, turumeetmete ja muude maksete puhul, mis moodustavad kulutustest 33 %, on vearisk suurem;

118.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda jõudis oma eriaruandes nr 14/2022 „Komisjoni meetmed ühise põllumajanduspoliitika valdkonna pettuste vastu“ järeldusele, et pettuserisk on ühise põllumajanduspoliitika maksekavades erinev; väljendab heameelt selle üle, et komisjon on võtnud meetmeid pettuse eesmärgil tehtud kulutuste vastu võitlemiseks; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangul ei olnud komisjoni võetud meetmed piisavalt ennetava toimega teatava pettuste riski, näiteks ebaseadusliku maa hõivamise ennetamiseks; rõhutab, et petturid võivad liikmesriikide kontrollide puudusi ära kasutada ning komisjon peaks paremini jälgima riiklikke pettusevastaseid meetmeid, andma konkreetsemaid suuniseid ning edendama uute tehnoloogiate kasutamist pettuste ennetamiseks ja avastamiseks; märgib murega, et mõned makseasutused on märkinud, et komisjon peab neile rohkem praktilisi nõu andma;

119.

peab kahetsusväärseks, et komisjoni meetmed ÜPP maksetega seotud pettuste avastamiseks ja nende vastu võitlemiseks ei vii riskide ja kuritarvituste olulise kõrvaldamiseni; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks süstemaatiliselt ÜPP maksete kasutamist, esitades iga liikmesriigi suurimate toetusesaajate nimekirja ja avaldades selle;

120.

märgib murega, et kontrollikoda märkis oma eriaruandes nr 16/2022 „Ühise põllumajanduspoliitika andmed“, et praegused andmed ja vahendid annavad ainult osaliselt teavet, mis on vaja liidu tasandil korrektsel teabel põhineva poliitika kujundamiseks; võtab teadmiseks, et kontrollikoda tegi kindlaks, et komisjon on teinud olemasolevate andmete paremaks kasutamiseks mitu algatust; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda leidis, et selles valdkonnas on endiselt takistusi;

121.

märgib murega, et kontrollikoda jõudis oma eriaruandes nr 10/2022 „LEADER ja kogukonna juhitud kohaliku arengu vahendid edendasid kohalikku tegevust, kuid nendest saadava täiendava kasu kohta on vähe tõendeid“ järeldusele, et kohalikud tegevusrühmad hõlbustavad kohalikul tasandil kaasatust, kuid sellega kaasnevad lisakulud ja sellega seotud heakskiitmisprotsess on aeglane; on mures, et LEADERi ja kogukonna juhitud kohaliku arengu täiendava kasu kohta ei ole endiselt tõendeid;

122.

tuletab meelde, kui oluline on ÜPP vahendite õiglane eraldamine, millega tuleks ühelt poolt hoida ära rahaliste vahendite väärkasutamine eelkõige poliitiliselt silmapaistvate jõukate üksikisikute, eliidi ja suurte konglomeraatide poolt ning teisalt keskenduda aktiivsetele põllumajandustootjatele;

Soovitused

123.

124.

palub komisjonil ühtlasi teha järgmist:

oluliselt lihtsustada reegleid ja menetlusi, töötada taotlejatele, eelkõige uutele taotlejatele, välja kohustuslikud koolitused ja anda neile praktilist teavet ning aidata ja juhendada VKEsid, võrsefirmasid, idufirmasid, haldus- ja makseasutusi ning kõiki teisi sidusrühmi sisukamalt, ilma et kontrollitoimingute kvaliteet halveneks;

b)	kasutada paremini ära ja innustada tavapäraselt kasutama tehisintellekti ja uute tehnoloogiate, näiteks liidule kuuluvate Copernicuse Sentineli satelliitide kaudu kogutud andmeid, et jälgida ja kontrollida, kas ühise põllumajanduspoliitika rahasummasid kasutatakse korrektselt;

c)	muuta IT-vahendite, Aracgne ja varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi kasutamine makseasutuste jaoks kohustuslikuks ja tavapäraseks, sest need on vajalikud vahendid, mille abil saab teha kindlaks projektid, toetusesaajad ja töövõtjad, mille/kelle puhul esineb pettusoht;

e)	esitada ÜPP reeglite muudatus eesmärgiga hoida ära liidu rahaliste vahendite väljamaksmine juhul, kui maa on saadud jõuga või kui omandiõigus on valesti deklareeritud;

f)	koguda ja avaldada andmeid ÜPP suurimate toetusesaajate kohta kõigis liikmesriikides, sealhulgas koondandmeid muudest liidu fondidest;

Ränne ja piirihaldus, julgeolek ja kaitse

125.

väljendab heameelt selle üle, et 2021.–2027. aasta programmitöö perioodiks loodi mitmeaastases finantsraamistikus rubriik 4 „Ränne ja piirihaldus“, sest see näitab, et need küsimused on kogu liidu ja eelkõige liidu eelarve jaoks tähtsad; märgib, et see rubriik hõlmas 2021. aastal 2,5 miljardi euro eest makseid, mis tehti Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (1,2 miljardit eurot), välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi (0,4 miljardit eurot) ning Euroopa Liidu Varjupaigaameti, Frontexi ja eu-LISA (0,9 miljardit eurot) kaudu; märgib, et need kulud olid peamiselt seotud 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi seni lõpetamata projektide ja kavade lõpuleviimisega;

126.

märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 5 „Julgeolek ja kaitse“ hõlmas 0,7 miljardi euro eest makseid, mis tehti Euroopa Kaitsefondi (0,2 miljardit eurot), politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi (0,2 miljardit eurot) ja detsentraliseeritud asutuste (0,2 miljardit eurot) kaudu ning tuumaohutuse ja tuumarajatiste dekomisjoneerimise (0,1 miljardit eurot) valdkonnas;

127.

tunneb muret, et kontrollikoja kontrollitud 28 tehingust oli vigu üheksas (32 %), et kontrollikoda kvantifitseeris kuus viga, mis mõjutasid liidu eelarvest eraldatavaid summasid, ning et kontrollikoda tuvastas ka kuus õigus- ja finantssätete rikkumise juhtumit, mis liidu eelarvet ei mõjutanud;

128.

märgib, et kontrollikoda vaatas läbi ka töö, mille olid teinud kolme liikmesriigi auditeerimisasutused, kes auditeerisid oma liikmesriigi raamatupidamise aastaaruandeid, mis puudutasid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi; märgib kahetsusega, et kontrollikoda tuvastas aruannetes puudusi, mis olid seotud audititööga, mis puudutas projektide valikut ja hankemenetlusi, ning kulude rahastamiskõlblikkuse ebapiisava kontrollimise ja ebapiisava kontrolljälje või puuduliku dokumentatsiooniga, mille tagajärjel jäid rahastamiskõlbmatud kulud avastamata, tehti ebausaldusväärseid auditijäreldusi ja auditeerimisasutuste töö tulemusel saadav kindlus vähenes; märgib, et kontrollikoda andis probleemide lahendamiseks soovitusi;

129.

võtab kirjalikele küsimustele antud voliniku vastuste põhjal teadmiseks, et Euroopa Arengufondi projektikonkurssidel osalevad VKEd, kelle osakaal valitud ettepanekutega seotud üksuste hulgas oli 43 %; märgib, et komisjon pakub Euroopa Kaitsefondi võimalikele toetusesaajatele rahastamis- ja hankeportaali kaudu üldist tehnilist tuge; märgib ühtlasi, et komisjon on teada andnud, et VKEde osalemist Euroopa Arengufondi projektikonkurssidel toetatakse lihtsustatud kuluvõimalustega, mida saavad kasutada kõik osalejad, ja teabepäevade korraldamisega; on seisukohal, et VKEde jaoks ei pruugi see olla piisav, sest enamasti tekitab neile probleeme teadmiste puudumine liidu rahastamise ja haldussuutlikkuse kohta;

130.

märgib rahuloluga, et EAFi projektikonkursside esimesel aastal (2021) kaasati lõppmenetlusse, mille tulemusel valiti välja 61 ettepanekut, 692 ühtset üksust kõigist liikmesriikidest (v.a Malta) ja Norrast, mis näitab nii osalemise kõrget taset kui ka piiriülese koostöö taset; märgib samuti, et keskmiselt osalesid rahastamiseks valitud projektiettepanekus üksused ligikaudu kaheksast liikmesriigist;

Soovitused

131.

132.

kutsub komisjoni ühtlasi üles kaaluma teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ühise rakendamise keskuse tegevust programmi „Euroopa horisont“ rahaliste vahendite kasutamisel VKEde toetamiseks (nagu veebiseminarid ja koordinaatorite päevad) ning kasutama teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ühise rakendamise keskuse tegevuse edukaid elemente Euroopa Arengufondi puhul, eelkõige selleks, et anda VKEdele konkreetsemaid teadmisi liidupoolse rahastamise kohta ja vähendada nende halduskoormust;

133.

kutsub kontrollikoda üles kaaluma oma aastaaruandes mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide analüüsi, koostades iga rubriigi kohta eraldi peatüki;

Naabrus ja maailm

134.

väljendab heameelt selle üle, et 2021. aastal võeti mitmeaastase finantsraamistiku selle rubriigi peamise rahastamisvahendina vastu naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, mille eesmärk on kaitsta ja edendada kogu maailmas liidu väärtusi, põhimõtteid ja põhihuve ning aidata edendada mitmepoolsust ja tugevamaid partnerlusi kolmandate riikidega; märgib, et instrument „Globaalne Euroopa“ tähendab võrreldes 2014.–2020. aasta finantsraamistikuga suurt muutust, sest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna partnerriikidega tehtav koostöö, mida varem rahastati Euroopa Arengufondidest, integreeriti nüüd liidu üldeelarvesse; peab kahetsusväärseks, et ülemaailmsetes arenguprojektide osas ei ole integreeritumat lähenemisviisi;

135.

tuletab meelde, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat korraldati 16. jaanuaril 2021 ümber ja sellest sai rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat; väljendab heameelt selle üle, et rahvusvahelise partnerluse valdkonna ressursse on instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja ka Euroopa tiimi meetodi kasutuselevõtuga konsolideeritud;

136.

märgib, et 2021. aastal oli rubriigi „Naabrus ja maailm“ maksete summa 10,9 miljardit eurot; märgib, et maksete tegemiseks kasutati mitmesuguseid rahastamisvahendeid ja makseviise; märgib murega, et kontrollikoda peab selle mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi veariski suureks, sest 67 auditeeritud tehingust 32 (48 %) oli vigu;

137.

märgib, et kontrollikoda tuvastas 12 õigus- ja finantssätete rikkumist, mis liidu eelarvet küll ei mõjutanud, kuid kahjustasid siiski usaldusväärset finantsjuhtimist ja nende tõttu võivad kulud muutuda rahastamiskõlbmatuks; märgib, et sätete rikkumise juhtumid on seotud projektide valimise, hankereeglite kohaldamise ja väljamaksetaotluste jaoks tõendavate dokumentide esitamisega;

138.

võtab teadmiseks tulemused, milleni jõuti naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi poolt 2021. aastal allesjäänud veamäära kohta tehtud seitsmendas uuringus, ja eelkõige üldise allesjäänud veamäära 1,05 %, mis jääb allapoole 2 % olulisuse läve; võtab teadmiseks piiravad tegurid, mille kontrollikoda allesjäänud veamäära kindlaksmääramise metoodikas tuvastas, eelkõige asjaolu, et suurt osa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi kuludest ei võeta allesjäänud veamäära kindlaks tegemiseks valimi moodustamisel arvesse, millega kaasneb kontrollikoja hinnangul oht, et osa vigu jääb avastamata; on eriti mures selle pärast, et naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat oma 2021. aasta tegevusaruandes neid tegureid ei nimetanud;

139.

võtab teadmiseks rahvusvahelise partnerluse peadirektoraadi poolt 2021. aasta allesjäänud veamäära kohta tehtud uuringu tulemused, milles eristatakse liidu eelarvest (1,45 %) ja Euroopa Arengufondidest (0,91 %) eraldatud summadega seotud allesjäänud veamäära; väljendab heameelt selle üle, et rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat viib allesjäänud veamäära auditis antud kontrollikoja soovitusi ellu; võtab teadmiseks selgitused, mille rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat on allesjäänud veamäära metoodika kohta ning allesjäänud veamäärade eristamise ja tehtud audititöö kohta andnud, ning järeldused, mille kontrollikoda on selle töö põhjal teinud; on aga mures selle pärast, et kontrollikoda on selle metoodika ning eelkõige sellega seoses tehtud reservatsiooniotsuste suhtes endiselt väga kriitiline;

140.

taunib Palestiina kooliõpikutes ja õppekaartides leiduvat probleemset ja vaenulikku materjali, mida ei ole ikka veel eemaldatud; rõhutab, et haridus ja õpilaste juurdepääs rahumeelsetele ja erapooletutele õpikutele on väga olulised, eriti arvestades teismeliste üha suurenevat seotust terrorirünnakutega; rõhutab, et liit annab Palestiina omavalitsusele hariduse valdkonnas rahalist toetust tingimusel, et õpikute sisu on kooskõlas UNESCO standarditega, nagu liidu haridusministrid otsustasid 17. märtsil 2015 Pariisis, et kõik antisemiitlikud viited jäetakse välja ning vihkamisele ja vägivallale õhutamise näited kõrvaldatakse, nagu on korduvalt nõutud resolutsioonides, mis on lisatud Euroopa Liidu 2016., 2018., 2019. ja 2020. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustele; palub seetõttu komisjonil hoolikalt jälgida, et Palestiina omavalitsus muudaks kiiresti kogu õppekava;

141.

on mures, et Jordani Läänekaldal toimub liidu rahastatud projektide hävitamine ja konfiskeerimine; tuletab meelde, et nõukogu väljendas oma seisukohas kavatsust tagada, et kõigis Iisraeli ja ELi vahelistes kokkulepetes oleks ühemõtteliselt ja sõnaselgelt sätestatud, et Iisraeli poolt 1967. aastast okupeeritud territooriumide suhtes neid ei kohaldata, ning jätkata asundustes valmistatud toodete suhtes kohaldatava liidu õiguse ja kahepoolsete kokkulepete rakendamist;

142.

juhib tähelepanu Jordan Industry 4.0 & Digitalization Innovation Centre (InJo4.0) konsortsiumi juhitava projekti rakendamisega seotud raskustele; rõhutab, et projektil puudub selge juhtimine ja haldus ning juhtiv konsortsiumipartner on projekti ressursse domineerinud nii, et partneritel oli ainult väga piiratud või olematu juurdepääs projekti ressurssidele, kusjuures kaks partnerit on juba otsustanud projektist lahkuda; lisaks seavad projekti koordinaatorina tegutseva projektijuhi selge huvide konflikt ja kartus, et koordinaatori äriühingul on kogu intellektuaalomandi omandamise kaudu monopol, kahtluse alla komisjoni suutlikkuse projekti juhtida; kutsub komisjoni üles tegema sõltumatu auditi, et saada selge ülevaade kohapealsetest probleemidest, tagada projekti õiguspärane ja läbipaistev elluviimine ning töötada välja kaitsemeetmed tulevaste projektide jaoks, et hoida ära projekti omandamine ühe äriühingu poolt ning tagada läbipaistvad teabevahetuskanalid projektide jaoks kolmandates riikides;

143.

märgib, kui oluline on siduda omavahel õigusriigi tingimused ning kooskõla liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga; kordab, et IPA III rahastamine peab olema rangelt seotud nende kriteeriumidega ning rahalisi vahendeid ei maksta välja Lääne-Balkani riikidele, välja arvatud juhul, kui need kriteeriumid on selgelt täidetud, nagu on rõhutatud kontrollikoja eriaruandes nr 01/2022 „ELi toetus õigusriigi toimimisele Lääne-Balkani riikides“;

144.

tuletab meelde, et arengu- ja koostööpoliitika eesmärk on kaotada vaesus ja vähendada ebavõrdsust ning et rahalised vahendid peaksid jõudma ainult kavandatud toetusesaajateni;

Soovitused

145.

146.

palub komisjonil ühtlasi teha järgmist:

a)	vaadata uuesti läbi kulukategooriate väljajätmine, mille kontrollikoda tuvastas, ja avaldada allesjäänud veamäära kindlakstegemise metoodikat piiravate tegurite kohta selge teave;

anda rohkem teavet veamäärade kohta, mille ta esitab samade kulude kohta, mille kohta on veamäära esitanud ka kontrollikoda, selgitada erinevusi paremini ja märkida selgelt, et komisjon toetab kontrollikoja veamäära, ning esitab oma arvutused üksikasjalikuma analüüsina, milles vaadeldakse vigade algpõhjuseid;

tagada see, et tulevased partnerluslepingud põhineksid läbipaistvuse, solidaarsuse, jagatud vastutuse, inimõiguste austamise, õigusriigil ja rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtetel, tehes enne kolmandates riikides elluviidavates projektides osalemist inimõiguste mõju eelhindamist, tehes kogu rakendusetapi jooksul seiret ja tehes tulemused eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kättesaadavaks;

järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/947, (2) tagades, et rändega seotud kulutused moodustavad instrumendi „Globaalne Euroopa“ summadest ligikaudu 10 %; tagada täielik läbipaistvus, andes selge ülevaate kõigist liidu eelarve vahenditest, mida kasutatakse rände haldamise valdkonnas kolmandate riikidega tehtava koostöö rahastamiseks, kaasa arvatud teave rahaeraldise suuruse, eesmärgi ja allika kohta, ning esitades üksikasjaliku teabe muude võimalike toetusmeetmete kohta, mida pakuvad sellised liidu ametid nagu Frontex, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon saaks tulemuslikult täita oma institutsioonilist rolli liidu eelarve täitmise kontrollimisel;

teha audiitoritele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kättesaadavaks kõigi lõplike toetusesaajate ja projektide loetelu ning tõhustada komisjoni pingutusi teabe kogumiseks liidu rahaliste vahendite lõplike saajate kohta komisjoni tasandil; palub komisjonil tagada, et liidu rahastamisest jäetakse välja isikud või rühmad, kes on seotud terroriorganisatsioonidega või toetavad neid;

f)	suurendada naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ rahastamise sidusust ja kestlikkust;

g)	anda põhjalik ülevaade uue Global Gateway strateegia kulutustest ja lihtsustada olemasolevaid vahendeid, et integreerida liidu prioriteedid Global Gateway raames;

Euroopa avalik haldus

147.

märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Euroopa avalik haldus“ moodustab liidu eelarvest 5,9 % ehk 10,7 miljardit eurot, mis hõlmab personali- ja pensionikulusid, mis moodustasid 2021. aastal ligikaudu 68 % kogusummast, ning hoonete, seadmete, energia, kommunikatsiooni ja infotehnoloogiaga seotud kulusid; sellest kogusummast 6,3 miljardit eurot (58,5 %) kulutab komisjon ning ülejäänu kulutavad teised liidu institutsioonid ja organid; märgib, et liidu asutuste, muude üksuste ja Euroopa koolide kohta esitab kontrollikoda eraldi aruanded; rõhutab, et kontrollikoja volitused ei hõlma Euroopa Keskpanga finantsauditit;

148.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda analüüsis 60 tehingust koosnenud statistiliselt esinduslikku valimit, mis hõlmas kõiki mitmeaastase finantsraamistiku selle rubriigi kulutusi; märgib, et ühtlasi analüüsis kontrollikoda muu hulgas kõigi institutsioonide ja organite (teiste seas ka eelkõige halduskulude haldamise eest vastutavate Euroopa Komisjoni peadirektoraatide ja ametite) iga-aastastes tegevusaruannetes kulutuste korrektsuse kohta esitatud teavet, mis on lisatud ka komisjoni iga-aastasesse haldus- ja tulemusaruandesse;

149.

märgib rahuloluga, et kontrollikoda jõudis järeldusele, et rubriigi „Euroopa avalik haldus“ kulutuste veamäär ei olnud oluline; märgib, et komisjonile uusi soovitusi ei esitatud;

150.

väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda leidis oma eriaruandes nr 18/2022 „ELi institutsioonid ja COVID-19“, et institutsioonide talitluspidevuse kavades järgiti enamasti tunnustatud standardeid ja need olid kriisileevendusmeetmete aluseks; peab kiiduväärseks, et institutsioonid suutsid oma põhitöös häireid võimalikult palju vähendada; võtab teadmiseks, et on hakatud hindama, kui tõhus uus töökorraldus kriisijärgses keskkonnas on;

151.

märgib murega, et kontrollikoda jõudis oma eriaruandes nr 17/2022 „Väliskonsultantide kasutamine Euroopa Komisjonis“ järeldusele, et väliskonsultantide kasutamist reguleerivas ja õigustavas raamistikus on suuri lünki; võtab teadmiseks, et hankemenetlustel järgiti reegleid, kuid endiselt on riske, mida ei ohjata hästi; on mures, et väliskonsultantide pakutavate teenuste haldamises ja kasutamises tuvastati puudusi; on mures, et komisjoni juhtimisteave on vaid osaliselt täpne ja korrapärane aruandlus on nõrk;

Euroopa koolid

152.

võtab rahuloluga teadmiseks, et kontrollikoda Euroopa koolide 2021. aasta lõplikus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes olulisi vigu ei leidnud; väljendab heameelt paranduste üle, millele kontrollikoda juhtis tähelepanu eraldi koostatud raamatupidamise aastaaruannetes ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes;

153.

võtab murega teadmiseks keskasutuse ja kontrollikoja valitud kahe kooli sisekontrollisüsteemis avastatud puudused, mis puudutasid eelkõige nende töölevõtmis-, hanke- ja maksemenetlusi; märgib murega, et kontrollikojal ei olnud võimalik kinnitada, et koolide 2021. aasta finantsjuhtimine oli finantsmääruse ja personalieeskirjadega täielikult kooskõlas;

Soovitused

154.

toetab kontrollikoja aastaaruandes ja sellega seotud eriaruannetes esitatud soovitusi; kutsub komisjoni ja Euroopa koolide keskasutust üles neid oma pädevusalas viivitamata rakendama ja teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni rakendamise edenemisest; nõuab Euroopa koolide süsteemi üle täielikku parlamentaarset kontrolli, et suurendada vastutust ja parandada juhtimist;

155.

palub komisjonil peale selle:

a)	jätkata tööd, et tagada praeguse komisjoni mandaadi lõpuks kõigil juhtimistasanditel sooline võrdõiguslikkus ning esitada sooliselt eristatud andmed;

jätkata tööd, et tagada oma töötajate seas kõigil tasanditel, eriti kõrgema juhtkonna tasandil, kus valitseb suur tasakaalustamatus, õiglane geograafiline tasakaal, täites samal ajal personalieeskirjades kandidaatide pädevuse ja teenete kohta sätestatud nõudeid; rõhutab, et ametnike personalieeskirjade artikli 27 kohaselt peab komisjon nagu ka kõik teised liidu institutsioonid tagama, et kõik liikmesriigid oleksid proportsionaalselt esindatud;

c)	võtta kõik vajalikud meetmed, et jätkata mitmekesisema ja kaasavama töökeskkonna ja -kultuuri kujundamist, võttes meetmeid puuetega inimeste aitamiseks, sealhulgas parandades hoonetesse pääsu;

d)	esitada analüüs selle kohta, millist mõju avaldab üha suurema arvu lepinguliste töötajate töölevõtmine, mille pärast parlament on pidevalt muret väljendanud;

e)	kehtestada pöördukse efekti kohta selged reeglid, eelkõige volinike ja endiste kõrgemate ametnike jaoks, kes lähevad pärast teenistusest lahkumist uuele tööle, sealhulgas ametites;

f)	olla rikkumisest teatajate kaitsmisel esirinnas, pannes aluse kõigis institutsioonides ühtsemale reguleerimisele, tuginedes parimatele tavadele ja kõrgematele standarditele;

COVID-19ga seotud toetus

156.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole liidu eelarvest COVID-19 tõttu tehtud kulutuste kohta ikka veel põhjalikku aruannet koostanud;

157.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda jõudis oma eriaruandes nr 28/2022 „Tööhõive toetamise erakorraline rahastu (TERA)“ järeldusele, et tänu TERA-le võeti COVID-19 pandeemia ajal töötuseriski leevendamiseks aegsasti meetmeid ja liidu eelarve jaoks oli sellega seotud finantsrisk väike; tunneb heameelt selle üle, et TERA laenudega aidati rahastada riiklikke töökohtade säilitamise kavasid, mille eesmärk oli töötuse suurenemist COVID-19 kriisi ajal piirata; peab kahetsusväärseks, et TERA mõju ei ole väheste seireandmete ja järelhinnangute puudumise tõttu võimalik täielikult hinnata; kutsub komisjoni üles andmete seiret märkimisväärselt parandama ja eraldama väga vajalikke vahendeid, et komisjoni programmide ja meetmete tulemusi ja väljundeid saaks usaldusväärselt hinnata; rõhutab, et kuna järelhindamine jäetakse pidevalt tegemata, ei ole järgmist liidu eelarvet võimalik faktipõhiselt koostada;

158.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda märkis oma eriaruandes nr 19/2022 „ELi COVID-19 vaktsiinide hanked“, et liit on loonud COVID-19 vaktsiinide hankimiseks spetsiaalse süsteemi; märgib, et läbirääkimistega tagati liikmesriikidele mitmekesine vaktsiiniportfell; märgib, et komisjon toetas lepingute rakendamist, kuid tarneprobleemide lahendamiseks oli tema mõjuvõim piiratud; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole kontrollikojale nende lepingute sisu kohta lisateavet esitanud; rõhutab, et kõik liidu institutsioonid, liikmesriigid ning avaliku ja erasektori vahendisaajad on kohustatud avaldama kontrollikoja ametliku nõudmise korral käimasoleva auditi raames kõik asjakohased dokumendid, sealhulgas teabe komisjoni poolt peetud eelläbirääkimiste kohta; tuletab meelde Euroopa Parlamendi 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud soovitust juurdepääsu kohta ravimifirmaga COVID-19 vaktsiini ostmise teemal vahetatud tekstisõnumitele;

159.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole vaktsiinitootjatega peetud läbirääkimiste kohta ikka veel läbipaistval viisil teavet esitanud, mis tekitab kahtlusi; väljendab veel kord heameelt selle üle, et Euroopa Ombudsman otsustas paluda komisjoni presidendilt vaktsiinitootjatega peetud läbirääkimiste kohta selget ja konkreetset teavet ning nõuda sõlmitud lepingute osas suuremat läbipaistvust;

160.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjoni president ei ilmunud Euroopa Parlamendi asjaomastes komisjonides toimunud kuulamisele, et anda Euroopa kodanike poolt otse valitud parlamendiliikmetele konkreetseid vastuseid, mis tähendab, et kodanikud ei saa piisavat teavet;

Soovitused

161.

162.

palub komisjonil peale selle:

a)	koostada COVID-19ga seotud kulude kohta põhjalik aruanne ja esitada see (sealhulgas vaktsiinihankelepingud) eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

veenduda, et COVID-19 vaktsiinide tootjad täidavad täielikult eelostulepingute tingimusi, eelkõige seoses tootmiskulude prognooside, eelmaksete kasutamise ja kasumi taotlemist keelavate klauslitega, kui need on kohaldatavad, ning võtta vajaduse korral parandusmeetmeid ja hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni täielikult kursis;

c)	osaleda Euroopa Parlamendis toimuvatel kuulamistel, mis on seotud vaktsiinitootjatega peetavate läbirääkimiste ja nendega sõlmitud lepingutega;

II PEATÜKK

Taaste- ja vastupidavusrahastu

Üldised märkused

163.

rõhutab, et COVID-19 pandeemia puhkemine muutis järsult liidu majanduslikke ja sotsiaalseid väljavaateid, nõudes ühiseid jõupingutusi, mille tulemusel lepiti 2020. aasta detsembris kokku Euroopa taastepaketis, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastus, ning mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027; tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu on tulemuslikkusel põhinev ajutine taastevahend, st maksed sõltuvad riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate reformide ja investeeringutega seotud vahe-eesmärkide ja sihtide rahuldavast täitmisest; rõhutab, et kuigi taaste- ja vastupidavusrahastut rahastatakse võlakirjade emiteerimisega, on taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud, et taaste- ja vastupidavuskavadega tuleb saavutada kliima- ja digikulutuste eesmärgid ning anda liidu jaoks olulistesse poliitikavaldkondadesse sisukas panus; tuletab meelde, et iga riiklik kava peaks tõhusalt käsitlema kõiki Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme või suurt osa neist, eelkõige nõukogu poolt vastu võetud riigipõhiseid soovitusi; rõhutab lisaväärtust, mida annab taaste- ja vastupidavusrahastu, millega toetatakse enneolematut reformide ja investeeringute kava, et lahendada liikmesriikide probleeme;

164.

märgib, et komisjon kiitis 2021. aastal heaks 22 riiklikku taaste- ja vastupidavuskava, mille kohaselt seoti kulukohustustega 154 miljardit eurot laenude ja 291 miljardit eurot toetuste andmiseks; märgib, et komisjon tegi laenude eelmakseid kogusummas 18 miljardit eurot, kusjuures kaks suurimat vahendite saajat olid Itaalia (15,9 miljardit eurot) ja Kreeka (1,65 miljardit eurot); tuletab meelde, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade heakskiitmine nõukogus võimaldas liikmesriikidel saada eelmakseid kuni 13 % ulatuses rahalisest toetusest; märgib, et komisjon tegi toetuste eelmakseid kogusummas 36,3 miljardit eurot, kusjuures kaks suurimat vahendite saajat olid Hispaania (9,04 miljardit eurot) ja Itaalia (8,95 miljardit eurot); märgib, et komisjon tegi Hispaaniale ühe, 10,0 miljardi euro suuruse makse; märgib, et komisjoni ja Hispaania Kuningriigi vahelise rahastamislepingu artikli 5 lõike 3 kohaselt tehti selle makse puhul Hispaaniale tehtud 9,04 miljardi euro suuruse eelmakse arvelt 1,5 miljardi euro suurune tasaarveldus;

165.

võtab teadmiseks, et komisjon on rahvusvahelistel kapitaliturgudel emiteerinud väärtpabereid, mis on vajalikud taaste- ja vastupidavusrahastu rahastamiseks, milleks komisjon kogus 2021. aasta lõpuks 71,0 miljardit eurot pikaajalisi vahendeid ja 20 miljardit eurot lühiajalisi vahendeid; võtab teadmiseks, et emiteeriti esimene taasterahastu „NextGenerationEU“ (NGEU) roheline võlakiri, mille väärtus on 12,0 miljardit eurot ja mille tõttu tuleb rohelistest võlakirjadest saadud tulu täpse kasutamise ja investeeringute mõju kohta aru anda; tuletab meelde, et kontrollikoda tuvastas tulemusaruandlusega seotud probleeme ning maine- ja finantsriske, mida see võib roheliste võlakirjade puhul kaasa tuua; on seisukohal, et nende laenatud summadega seoses on tekkinud esimesed intressikulud, sealhulgas EKPs hoiustatud üle 20 miljardi euro suuruse summa suhtes kohaldatav negatiivne intressimäär; märgib, et NGEU rahastamise vajaduse tõttu tuleb liidu eelarves hakata intressiriskiga arvestama;

166.

võtab teadmiseks kontrollikoja 2021. aasta aruandes esitatud tähelepaneku taaste- ja vastupidavusrahastu ning 2021. aastal Hispaaniale tehtud ainsa makse kohta; märgib, et kontrollikoda uuris komisjoni eeltööd kõigi selle maksega seotud vahe-eesmärkide osas, hinnates, kas komisjon on kogunud piisavalt ja asjakohaseid tõendeid, et põhjendada oma hinnangut maksetaotluses sisalduvate vahe-eesmärkide rahuldava täitmise kohta; märgib, et muid makseid kontrollikoda 2021. aastal ei uurinud; märgib murega, et kontrollikojal ei ole võimalik hinnata kõiki vahe-eesmärke, mis on seotud kõigile liikmesriikidele tehtavate tulevaste maksetega, mis mõjutavad tema tulevasi analüüse; soovitab aga kontrollikojal lisada 2022. aasta valimisse kõigi 2022. aastal tehtud maksete vahe-eesmärgid ja sihid;

167.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda jõudis järeldusele, et 2021. aastal Hispaaniale tehtud makse puhul ei olnud üks vahe-eesmärk rahuldavalt täidetud; märgib kahetsusega, et kontrollikoda ei suutnud seda viga kvantifitseerida, sest kiiresti oli vaja välja töötada metoodika, mille alusel kvantifitseerida mõju, mis vahe-eesmärgi või sihi (osaliselt) saavutamata jätmisel tekib; märgib, et komisjoni siseaudiitor pani tähele ja rõhutas selle metoodika puudumist 2021. aasta üldises arvamuses, mille ta esitas komisjoni finantsjuhtimise kohta,; peab kahetsusväärseks, et komisjonil puudus enne maksete tegemist tugevam metoodika; on seisukohal, et see on komisjoni poolt hooletus, et enne maksete tegemist sellist metoodikat ei rakendata, sest see seab komisjoni hinnangu vahe-eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise kohta kahtluse alla; väljendab aga heameelt selle üle, et pärast eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni ja kontrollikoja korduvaid üleskutseid võttis komisjon 21. veebruaril 2023 vastu taaste- ja vastupidavusrahastut käsitleva teatise, mis sisaldas kaht lisa, mis sisaldavad taaste- ja vastupidavusrahastu määruse vahe-eesmärkide ja sihtide hindamise raamistikku ning komisjoni metoodikat maksete peatamise kindlaksmääramiseks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse alusel;

168.

tunnustab tööd, mida komisjon teeb selleks, et taaste- ja vastupidavusrahastu esimese 23 makse jaoks metoodika puudumist heastada; märgib, et metoodika abil peaks komisjon saama kindlaks teha summa, mille väljamaksmine peatatakse, kui vahe-eesmärki või sihti ei ole rahuldavalt täidetud, järgides täielikult võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtet; märgib, et peatatava summa arvutamises kajastub nii taaste- ja vastupidavusrahastu tulemuspõhisus kui ka reformide ja investeeringute ainulaadne kombinatsioon ning see, et mitte kõik meetmed ei aita riikliku taaste- ja vastupidavuskava eesmärkide saavutamisele võrdselt kaasa; märgib aga, et vahe-eesmärkide ja sihtide hindamise raamistikus puuduvad selgitused näiteks selle kohta, miks ei tohiks tegevuskorras kirjeldatud kontrollimehhanismi ja järelevalveetappe hindamisel arvesse võtta ning miks on tähtsuspiirmäär määratletud kui kõrvalekalle, mis on umbes 5 % või väiksem; rõhutab, et asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtide rahuldav täitmine on määratletud mõistetega, mis ei ole selgelt määratletud ja mis sisaldavad subjektiivseid elemente, nagu „nõudest minimaalne kõrvalekaldumine“, „piiratud ja proportsionaalsed viivitused“ ja „sisunõudest minimaalne kõrvalekaldumine“; palub, et sellega seoses antaks lisaselgitusi, ning nõuab kõrvalekallete hindamisel selget ja terviklikku käsitlusviisi, et need oleksid vajalikul määral piiritletud; on veendunud, et maksete peatamise metoodikat tuleks investeerimiskomponendi osas veel rohkem parandada, et asjaomased vahe-eesmärgid ja sihid tegelike kantud kuludega paremini siduda; rõhutab, et tehtud edusamme tuleks pidevalt hinnata, tagamaks, et vahe-eesmärkide ja sihtide täitmine väga palju ei viibiks;

169.

märgib, et maksete peatamise kindlaksmääramise metoodikast ei selgu, kuidas on koefitsiendid kindlaks määratud, ning see sisaldab ka subjektiivseid elemente, nagu korrigeeritud ühikuväärtuse ülespoole või allapoole kohandamine, ja mõisteid, millel puuduvad selged määratlused, nagu „väga olulised investeeringud“ või „eriti tähtsad reformid“; palub anda lisaselgitusi;

170.

võtab teadmiseks järeldused, mis tehti pärast eelarvekontrollikomisjoni lähetust Hispaaniasse 20.–23. veebruaril 2023 ja milles tunnistati raskusi Hispaania taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite haldus- ja kontrolliplatvormi (CoFFEE) täielikul rakendamisel, eelkõige seoses piirkondlike ja liidu platvormidega koos talitlemise võime puudumisega ning asjaoluga, et süsteem ei toiminud täielikult; märgib, et komisjon hindas Hispaania taastekavaga seotud vahe-eesmärgi täitmise rahuldavaks ja täielikult toimivaks, kuigi sellel ajal see nii veel ei olnud; võtab teadmiseks, et komisjon nõudis lisateavet ja tuvastas teabe kogumisel puudusi; tunnistab, et süsteemist võib keskvalitsuse jaoks saada tugev sisekontrollisüsteem; soovitab parandada süsteemi võimet talitleda liidu, riigi ja piirkondliku tasandi asjakohaste süsteemidega koos; rõhutab, et läbipaistvust tuleks suurendada, et piirkondadel oleks võimalik parimaid tavasid jagada ning teha piisav teave ja koondatud digitaalsed andmed üldsusele tänapäevaste otsingufunktsioonide abil hõlpsasti kättesaadavaks;

171.

märgib, et komisjoni siseauditi talitus algatas 2021. aastal NGEU programmiga seoses audititöövõtu; märgib, et tehtud töö alusel juhib siseaudiitor oma 2021. aasta üldises arvamuses komisjoni finantsjuhtimise kohta tähelepanu sellele, et tuleb jätkata tööd asjakohaste finantsjuhtimise ning auditi- ja kontrollistrateegiate kontrolli ülesehituse ja rakendamisega; on seisukohal, et siseaudiitor on komisjoni sisekontrolli ja tasakaalu jaoks väga vajalik ning selleks, et siseaudiitori töö oleks tulemuslik, peab ta ka ise auditeid tegema ning niimoodi sõltumatut ja objektiivset teavet koguma; juhib tähelepanu sellele, et rahvusvaheliste siseauditi standardite kohaselt peaks siseauditi talitus kaaluma, kas ta saab oma tööd kontrollikoja kui välisaudiitoriga paremini kooskõlastada;

172.

tuletab meelde arvamust, mille eelarvekontrollikomisjon eelarvekomisjonile ning majandus- ja rahanduskomisjonile esitas ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu; tuletab meelde selles esitatud üleskutset koostada loetelu kõigist rahastu lõplikest vahendite saajatest ja projektidest täielikus kooskõlas andmekaitsenõuetega ning pidada auditi ja kontrolli eesmärgil arvestust ettevõtjate ja nende tegelike tulusaajate kohta; võtab arvesse, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punktis d nõutakse liikmesriikidelt nende andmete säilitamist i) auditi ja kontrolli eesmärgil ning ii) võrreldava teabe esitamist rahaliste vahendite kasutamise kohta; märgib ühtlasi, et artikli 22 lõike 3 sätete kohaselt tuleb komisjonil olemas olevad asjaomased andmed heakskiitmismenetluse raames eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile anda; märgib, et neid andmeid võivad taotleda riiklikud kontrolli-, uurimis- ja auditeerimisasutused või liidu tasandil taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti e kohaselt komisjon, OLAF, Euroopa Prokuratuur ja kontrollikoda; peab kahetsusväärseks, et puudub teave liidu finantshuvide kaitse kohta maksete tegemisel;

173.

väljendab heameelt kokkuleppe üle, mis saavutati institutsioonidevahelistel läbirääkimistel kava „REPowerEU“ määruse üle, millega muudetakse taaste- ja vastupidavusrahastu määrust, et kehtestada kohustus avaldada kaks korda aastas, s.o hiljemalt 2024. aasta veebruariks, iga liikmesriigi 100 suurimat kava „REPowerEU“ ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite saajat; märgib, et 1. veebruaril 2023. aastal vastu võetud suunistes kutsus komisjon liikmesriike üles avaldama sellise nimekirja juba 2023. aasta aprillis, et suurendada taaste- ja vastupidavusrahastu läbipaistvust; on aga seisukohal, et see ei asenda nõuet esitada audiitoritele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile iga eelarveaasta kohta kõigi lõplike vahendite saajate ja projektide nimekiri;

174.

märgib, et NGEU, ühtekuuluvus- ja maaelu arengu programme rakendavad komisjoni talitused teatasid eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile, et nad on taganud eelneva koordineerimise, et vältida nende programmide raames potentsiaalselt rahastamiskõlblike tegevuste topeltrahastamist; on seisukohal, et topeltrahastamise kindlakstegemiseks peavad liikmesriigid tegema lõplike vahendite saajate tasandil järelkontrolli; kordab, et liidu tasandil peab olemas olema ühtne kohustuslik integreeritud teabe- ja järelevalvesüsteem, mis tagab liidu ja riigisiseste süsteemide koostalitlusvõime, et muu hulgas tuvastada kõigis liikmesriikides topeltrahastamise ja rahaliste vahendite väärkasutamise juhtumid;

175.

võtab teadmiseks, et taaste- ja vastupidavuskava kohaste investeeringute puhul hanke- ja riigiabireeglite järgimise kontrollimisel usaldab komisjon riiklikke süsteeme ja, kui liikmesriikides avastatakse rikkumisi, algatatakse rikkumismenetlus; on seisukohal, et see ei pruugi kaitsta vahendite saajate eest, kes on nõuete täitmata jätmisest ebaõiglaselt kasu saanud; tunnistab, et kooskõlas riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega lasub esmane vastutus sellega seoses liikmesriikidel, kes on kohustatud kehtestama sobivad kontrollisüsteemid ning järgima kõiki asjakohaseid riigisiseseid ja Euroopa õigusakte, sealhulgas hanke- ja riigiabireegleid; tuletab meelde, et kontrollikoda on varasemates eelarve täitmisele heakskiidu andmise aruannetes korduvalt tähelepanu juhtinud sellele, et teatavate riiklike ametiasutuste või sertifitseerimisasutuste töö on ebausaldusväärne ja selles võib tekkida liiga palju vigu; rõhutab seetõttu, et komisjonil on oma osa vastutusest tagada, et on olemas tulemuslikud ja tõhusad sisekontrollisüsteemid, millega tagatakse vastavus kõigile liidu ja riigisisestele normidele, sealhulgas eelkõige riigihanke- ja riigiabireeglitele, ning reeglid kelmuste ja pettuste, korruptsiooni, huvide konfliktide ja topeltrahastamise ennetamiseks ja avastamiseks, ning sekkuda valdkondadesse, kus liikmesriigid ei tegutse taaste- ja vastupidavusrahastu määruses nõutud viisil, sealhulgas tehes riigihankenõuetele mittevastavuse korral makseid osade kaupa; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni auditistrateegia ja ELi finantshuvide kaitse süsteemiauditite käivitamise üle 2022. aastal 16 liikmesriigis, samuti kavade üle hõlmata 2023. aasta lõpuks kõik liikmesriigid;

176.

on mures selle pärast, et kuna kontrollikvaliteet on erinev ja liikmesriikides kohaldatavad kontrollisüsteemid keerukad, võib liikmesriikides taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu kättesaadavate summade kontrollimiseks kasutatav sisesüsteem olla puudulik; on mures tähelepaneku pärast, mille kontrollikoda esitas oma arvamuses 04/2022 komisjoni ettepaneku kohta taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide kohta seoses tõhusa kelmustest ja pettustest teatamise mehhanismi puudumisega, mis võimaldaks liidu finantshuvide kaitset seoses taaste- ja vastupidavusrahastuga pidevalt jälgida ja teha selle üle järelevalvet; on mures kontrollikoja tähelepaneku pärast, et liikmesriikidel ei ole kohustust teatada taaste- ja vastupidavusrahastus esinevatest kelmus- ja pettusekahtlustest ei komisjonile eiramisjuhtumite haldamise süsteemi kaudu ega Euroopa Prokuratuurile, nagu on ette nähtud asjaomastes määrustes; tunneb muret selle pärast, et OLAF, Euroopa Prokuratuur, Europol ja muud pädevad asutused on korduvalt hoiatanud, et kui sisekontrollisüsteem on vähem tõhus, võib väärkasutus-, kelmus-, pettus- ja organiseeritud kuritegevuse oht olla suurem;

177.

tuletab meelde, et komisjon peab taaste- ja vastupidavusrahastut rakendama otsese eelarve täitmise raames kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud asjakohaste reeglitega, eelkõige finantsmääruse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092, (3) kordab, et õigusriigiga seotud tingimuslikkusmehhanismi tõhusus sõltub osaliselt teabest, mis saadakse liidu tasandi audititest ja uurimistest, ning selle teabe puudumine võib mehhanismi tõhususele mõjuda halvasti;

178.

tunneb muret, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei ole riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisse piisavalt palju kaasatud ning neil on riiklike taaste- ja vastupidavuskavade lõplikule versioonile väike mõju; rõhutab, et kõigis liikmesriikides tuleks rakendada kaasavat tegutsemisviisi, sealhulgas kaashaldamise kaudu, et tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite, akadeemiliste ringkondade ja muude sidusrühmade piisav kaasamine riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisse ja rakendamisse; nõuab nende kaasamist riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisse riigisisese õigusraamistiku alusel võimalikult suures ulatuses, tuginedes selgetele, õiglastele, läbipaistvatele ja poliitikaga mitte seotud põhimõtetele;

179.

kutsub komisjoni liidu finantshuvide kaitsmiseks üles tagama, et liikmesriigid kohaldaksid korruptsiooni suhtes eranditult nulltolerantsi, kehtestades muu hulgas eelkontrollid omastamise suhtes eranditult nulltolerantsi, pettuste ja huvide konfliktide ennetamiseks ja avastamiseks;

Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamist käsitlev aruandlus

180.

võtab teadmiseks, et komisjon annab taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise kohta aru taaste ja vastupidavuse tulemustabelis, nagu on ette nähtud taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklis 30; märgib, et suuremas osas seni esitatud andmetest, eelkõige ühiseid näitajaid puudutavatest andmetest, käsitletakse oodatavaid, mitte saavutatud tulemusi; tuletab meelde, et sama probleemi tõi kontrollikoda esile kliimakulutuste kohta koostatud eriaruandes nr 09/2022;

181.

võtab teadmiseks taaste ja vastupidavuse tulemustabeli, milles komisjon annab aru taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel tehtud edusammudest; peab esitatud teavet kättesaadava teabe mahtu arvestades kasulikuks; kiidab heaks üksikasjaliku loetelu saavutatud vahe-eesmärkidest ja sihtidest, mis kajastavad liikmesriikides ja poliitikasammastes tehtud edusamme; on aga seisukohal, et seda tuleks edasi arendada, et lisada täiendav teave taaste- ja vastupidavusrahastu edusammude ja tegeliku tulemuslikkuse kohta; on seisukohal, et tuleks esitada loetavad andmed selle kohta, kuidas on näitajate saavutamisel tegelikult edenetud, mitte ainult see, millised on eelarvestatud või oodatavad edusammud;

182.

kutsub komisjoni üles algatama spetsiaalse ja üksikasjaliku tulemustabeli õigusriigi vahe-eesmärkide kohta, võttes arvesse liikmesriikide reforme ja seda, mil määral liikmesriigid täidavad vahe-eesmärke ja järgivad Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat, võttes arvesse kõigi pädevate komisjoni talituste panust ning sõltumatu akadeemilise ringkonna ja kodanikuühiskonna panust;

183.

tunnistab, et taaste- ja vastupidavusrahastu tulemustabel sisaldab täielikku ja kasulikku loetelu ametlikest dokumentidest, millest saab ülevaate kõige olulisematest kokkulepetest, mis on liikmesriikidega riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades saavutatud, näiteks komisjoni esialgset hinnangut liikmesriikide maksetele, ja nendega seotud dokumente; märgib, et taaste- ja vastupidavusrahastu määrus võimaldab jälgida rahavooge liidu tasandilt liikmesriikide tasandile, kes on taaste- ja vastupidavusrahastust toetuse saajad vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõikele 1, eelkõige igale liikmesriigile eraldatud ja välja makstud toetusi ja laene, ning võimaldab seega anda ülevaate taaste- ja vastupidavusrahastu tegelikust rakendamisest sellel tasandil; tuletab meelde, et taaste ja vastupidavuse tulemustabeli abil ei ole võimalik jälgida, kuidas raha on jõudnud liidu tasandilt liikmesriikidesse lõplike vahendite saajatele, ega saada sellega seoses selget ülevaadet, kuidas on taaste- ja vastupidavusrahastut tegelikult rakendatud;

184.

tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et taaste- ja vastupidavusrahastu erieesmärk on anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid; mõistab, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 5 lõike 1 kohaselt on kindlalt keelatud kasutada taaste- ja vastupidavusrahastust saadavat raha jooksvate riiklike eelarvekulude katmiseks; on aga mures esimeste märkide pärast, et ei saa välistada, et taaste- ja vastupidavusrahastu raha kasutatakse mitmes liikmesriigis riiklike kulutuste katmiseks; on seisukohal, et riiklike kulutuste analüüs on vajalik, et teha kindlaks, mil määral on taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu kättesaadavaks tehtud rahalised vahendid olnud tõepoolest täiendavad ja neid ei ole kasutatud jooksvate riiklike kulutuste katmiseks; tuletab meelde, et kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastuga puudub praeguses etapis teave selle kohta, mis juhtus liikmesriikidele tehtud eelmaksetega, millega seoses ei ole investeeringukulutusi veel tehtud; kutsub komisjoni üles tegema täiendavuse sertifitseerimiseks asjakohaseid auditeid ja kontrolle; märgib ühtlasi, et komisjon töötas topeltrahastamise tõlgendamiseks välja suunised ja andis liikmesriikidele koostoime tagamiseks ja topeltrahastamise vältimiseks selget teavet; märgib peale selle, et liikmesriigid annavad aru taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete jaoks muudest fondidest saadud rahaliste vahendite kohta;

185.

tuletab meelde, et üks tähtsaid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid on makseid tõendavate dokumentide säilitamine; on mures kontrollikoja leiu pärast, et kontrolljäljest ei piisanud, et hõlmata kõiki elemente, mis on esimese maksetaotluse puhul kahe vahe-eesmärgi hindamiseks vajalikud; tuletab eelkõige meelde kontrollikoja järeldusi vahe-eesmärgi 215 kohta ja komisjoni vastust sellele tähelepanekule, selgitades, et komisjoni positiivne hinnang põhines DATAESTURi veebisaidi sisu analüüsil, sealhulgas 2021. aasta oktoobris ja novembris tehtud kuvatõmmistel; märgib, et komisjon tunnistas, et nende kuvatõmmise registreerimine ei toimunud kooskõlas sisesuunistega ning et andmete säilitamist on võimalik parandada; tuletab meelde eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni kirjalikult vastatavat küsimust, milles seda analüüsi nõuti, ja komisjoni vastust, mille kohaselt ei teinud komisjon analüüsi ega koostanud asjakohast üksikasjalikku aruannet, kuid mitu komisjoni töötajat vaatasid DATAESTURi saidi läbi ja kinnitasid, et nõutav teave on olemas; märgib, et see ei pruugi olla usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega kooskõlas;

186.

võtab teadmiseks, et komisjon lõi liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise kohta aru andmiseks spetsiaalse IT-vahendi (Fenix); on aga mures, et kontrollikoja juurdepääs sellele süsteemile on piiratud nii juurdepääsu omavate inimeste arvu kui ka juurdepääsu ulatuse poolest; väljendab heameelt selle üle, et komisjon on loonud Arachnes funktsiooni, mis võimaldab vahendisse lisada taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringuid ja sihte käsitlevaid andmeid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid laadiksid Arachnesse taaste- ja vastupidavusrahastu kohta üles täielikud ja terviklikud andmed;

187.

võtab teadmiseks, et majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi (DG ECFIN) 2021. aasta kinnitav avaldus on kõigi teiste peadirektoraatide kinnitavast avaldusest erinev; märgib, et selles avalduses käsitletakse raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust, mis on teiste peadirektoraatidega kooskõlas; märgib ühtlasi, et lisatud on „taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 5 rakendamine“; võtab teadmiseks vastuse, mille komisjon eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni kirjalikult vastatavale küsimustele andis selle kohta, et see erineb ainult vormi poolest, kuid mitte antud kindluse taseme poolest; märgib samuti, et vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõikele 5 ja kooskõlas tulemuspõhise tegutsemisviisiga lasub liidu finantshuvide kaitsmise kohustus liikmesriigil; võtab peale selle teadmiseks komisjoni vastuse, et ta tagab nii iga taaste- ja vastupidavusprogrammi esialgse hindamise kui ka liikmesriikide poolt liidu finantshuvide kaitseks kehtestatud süsteemide auditite kaudu, et iga liikmesriik rakendab vajalikke järelevalve- ja kontrollisüsteeme; rõhutab, et vastupidiselt kõigi teiste peadirektoraatide kinnitavale avaldusele ei taga DG ECFINi avaldus raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute vastavust kõigile liidu ja riigisisestele reeglitele lõppsaaja või projekti tasandil; on seisukohal, et komisjoni – kes on aluslepingu täitmise järelevalvaja – kinnitav avaldus peab eelkõige liidu finantshuvide kaitse ja maksumaksjate vastu võetud aruandekohustuse täitmise huvides olema usaldusväärne ega tohi tekitada vähimatki kahtlust, et komisjon hoiab üksikute eelarvevahendite käsutajate lahknevate avalduste tõttu vastutusest kõrvale;

Ühtekuuluvuspoliitika ning taaste- ja vastupidavusrahastu vaheline seos

188.

võtab teadmiseks tähelepanekud, mille kontrollikoda esitas ülevaates 01/2023 „Ühtekuuluvuspoliitika ning taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu eraldatav ELi rahastamine“, milles käsitletakse mõlema rahastamisvahendi vastastikust täiendavust; märgib eelkõige, et 2014.–2020. aastal moodustasid Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond kõigist ELi 27 liikmesriigi avaliku sektori investeeringutest juba ligikaudu 10 % ning taaste- ja vastupidavusrahastu tõttu on liidu rahastatavate avaliku sektori investeeringute osakaal liikmesriikides veel suurem; tuletab sellega seoses meelde kontrollikoja järeldust, et Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamise määr oli 2021. aastal erakordselt madal, mida selgitab ühissätete määruse ja fondispetsiifiliste määruste hilinenud (2021. aasta keskel) vastuvõtmise mõju korraldusasutustele, REACT-EU programmitöö ja muude erakorraliste meetmete rakendamine;

189.

võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, et kui eraldada taaste- ja vastupidavusrahastust lisasummasid, võib liikmesriikides, kus liidu rahastatavate investeeringute osakaal on juba praegu suur, sattuda kättesaadavate summade kasutamise suutlikkus veel suurema surve alla; tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastut rakendatakse eelarve otsese täitmise raames, samas kui ühtekuuluvuspoliitika vahendeid rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames, mis tähendab, et liidu ja liikmesriikide ametiasutustel on iga rahastamisallika puhul erinevad kohustused; on mures selle pärast, et kuna taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvuspoliitika summade kasutamise meetod on erinev, sest esimene neist kuulub otsese eelarve täitmise, teine aga jagatud eelarve täitmise alla, siis võib taaste- ja vastupidavusrahastu lihtsam rakendamismeetod tõrjuda ühtekuuluvussummadega seotud keerulisema meetodi kõrvale; märgib, et see kahjustab kohalike omavalitsuste ja piirkondade, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning majandus- ja sotsiaalpartnerite osalemist liidu rahasummade kasutamisel; võtab teadmiseks ohu, et mõnel liikmesriigil ei pruugi paralleelsete haldussüsteemide koormusega toimetulemiseks olla piisavat haldussuutlikkust; märgib, et eelarvekontrollikomisjoni eri kuulamistel ja lähetustel täheldati sellist haldussuutlikkusele avalduvat survet; on mures ka selle pärast, et NGEU võib mõnes liikmesriigis viia liidu vahendite kavandamise, järelevalve ja kontrolli taasriigistamiseni, mis tähendab, et haldamine läheb liidu tasandilt üle riigi valitsusele ja võib minna riigi valitsusele üle ka piirkondade tasandilt; tuletab meelde hoiatusi, et taaste- ja vastupidavusrahastu võib olla vastuolus ühtekuuluvuspoliitika kaudu viimastel aastakümnetel saavutatud piirkondliku mõjuvõimu suurendamise positiivsete suundumustega ning et otseste finantssuhete puudumine komisjoni ja korraldusasutuste vahel nõrgendab finantskontrolli ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise põhiaspekte;

190.

on mures selle pärast, et taaste- ja vastupidavusrahastust toetatakse piiriülesest koostööd väga vähe, võttes eelkõige arvesse asjaomaseid liidu rahasummasid;

191.

märgib, et komisjoni talituste töödokumentide kohaselt näevad 20 liikmesriiki oma riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades ette piiriüleseid projekte, ning märgib, et investeeritud summad on liikmesriigiti väga erinevad; juhib tähelepanu sellele, et 2021. aastal moodustasid kavandatud keskmised investeeringud vaid ligikaudu 6 % taaste- ja vastupidavusrahastu kogueraldisest piiriülestele projektidele liikmesriikides; on seisukohal, et taaste- ja vastupidavusrahastu raames on algatatud liiga vähe piiriüleseid projekte, ning on mures taaste- ja vastupidavusrahastu vähese panuse pärast piiriülesesse koostöösse, võttes eelkõige arvesse kaasatud liidu rahaliste vahendite suurust; märgib, et suurem keskendumine piiriülestele projektidele oleks nõudnud liikmesriikidelt kavandamiseks rohkem aega ja stimuleerimismehhanismi loomist; rõhutab, et taaste- ja vastupidavusrahastul on oluline roll liidu ümberkujundamisel energiasõltumatuse suunas ja energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamisel; rõhutab, et liidus on vaja sõltumatut energiavarustust ja vastavaid investeeringuid piiriülestesse võrkudesse, võrkudevahelistesse ühendustesse ja vesinikuprojektidesse; väljendab heameelt selle üle, et komisjon pakkus oma 2021. aasta jaanuari suunistes huvitatud liikmesriikidele koordineerimisplatvormi, et aidata neil piiriüleseid projekte luua; märgib, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 (4) muutmisel taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas lisatakse artiklisse 27 kriteerium reformide ja investeeringute piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtme või mõju kohta; peab aga kahetsusväärseks, et piiriüleste projektide 30 % eesmärk ei ole siduv; nõuab, et taaste- ja vastupidavusrahastu laenud tehtaks kättesaadavaks liikmesriikidele, kes on huvitatud investeerimisest piiriülestesse projektidesse, mis keskenduvad energiasõltumatusele ja energiavõrgu ümberkujundamisele liidus;

192.

rõhutab, et taaste- ja vastupidavusrahastu vabastatud maksete kogusumma tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele, kes on huvitatud investeerimisest piiriülestesse projektidesse, mis keskenduvad energiasõltumatusele ja energiavõrgu ümberkujundamisele;

Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hindamine

193.

võtab teadmiseks järeldused, milleni kontrollikoda jõudis eriaruandes 21/2022 „Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hindamine komisjoni poolt – üldiselt asjakohane, ent rakendamisega on endiselt seotud riske“; märgib, et kontrollikoja hinnang põhineb valimil, mis koosneb kuuest liikmesriigist, millest nelja toetuseraldised on absoluutarvudes suurimad ja kahe toetuseraldised on suurimad, võttes arvesse nende sisemajanduse koguprodukti 2020. aastal; väljendab heameelt kontrollikoja järelduse üle, et komisjoni hinnang riiklikele taaste- ja vastupidavuskavadele oli protsessi keerukust ja ajalisi piiranguid arvestades üldiselt asjakohane, kuigi taaste- ja vastupidavusrahastu eduka rakendamise protsessis leiti ka mitmeid puudusi ja riske; väljendab heameelt selle üle, et komisjon toetas liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel ja esitas juhenddokumente; võtab teadmiseks asjaolu, et komisjon nõustus peaaegu kõigi kontrollikoja soovitustega;

194.

on mures selle pärast, et kontrollikoda tegi kindlaks, et riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades oli 2019. ja 2020. aastal antud riigipõhiste soovituste käsitlemisel puudusi; märgib, et kontrollikoja hinnangul suhteliselt väikeste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades puudusi ei olnud, kuid suuremate liikmesriikide omades oli suuri puudujääke; on mures selle pärast, et kontrollikoja tähelepanekul toimuvad taaste- ja vastupidavuskavade kokkuleppimisel läbirääkimised, mille tõttu koheldakse liikmesriike ebavõrdselt; seab ühtlasi kahtluse alla, kas riigipõhiste soovituste tähtsad elemendid, mida liikmesriigid ei ole hakanud isegi taaste- ja vastupidavusrahastu rahaliste stiimulite varal rakendama, viiakse üldse kunagi ellu;

195.

heidab ette, et komisjon ei ole selgitanud, kuidas on osamakse suurus seotud selle aluseks olevate vahe-eesmärkide ja sihtide arvu ja suurusega; on mures, et kui makse suurus ning selle aluseks olevate eesmärkide ja sihtide arv ei ole vastavuses, võib liikmesriikidel tekkida soov mitte esitada lõplikke maksetaotlusi, mis mõnel juhul sõltuvad võrdlemisi suurest arvust vahe-eesmärkidest ja sihtidest, ning seega mitte viima kõiki taaste- ja vastupidavuskavas kokku lepitud reforme ja investeeringuid lõpule, kui nad on suurima osa oma taaste- ja vastupidavusrahastu eraldisest juba kätte saanud;

196.

tuletab meelde kontrollikoja järeldust, et komisjon andis kõigi riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel kontrollikoja valimis tuvastatud puudustele vaatamata taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtud investeeringute kuluprognoosidele hinde B, tuues esile võimalikud probleemid asjaomaste summade korrektsuse osas; märgib, et need puudused ulatuvad mõne meetme kohta kavandamisetapis teabe puudumisest kuni aluseks olevate eeldusteni, mis ei ole kõigi meetmete puhul täiesti loogilised; märgib, et komisjon hindas riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hinnangulisi kogukulusid taaste- ja vastupidavusrahastu määruse V lisas nimetatud kriteeriumide alusel; märgib, et komisjon nõudis, et iga liikmesriik parandaks oma kuluprognoose ning esitaks täiendavaid tõendeid ja põhjendusi, kuni kuluhinnangu loogilisuses ja põhjendatuses jõutakse vähemalt hindeni B; rõhutab, et investeeringute ja reformide spetsiaalne kombinatsioon tagab, et vajalikud reformid viiakse ellu aegsasti ja sageli varasematel aastatel ning et neid järgitakse; rõhutab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon ei saa jääda kuni taaste- ja vastupidavusrahastu kasutusea lõpuni ootama, et saada liidu rahasummade nõuetekohases kasutamises täit selgust; rõhutab, et on oht, et liikmesriigid ei pruugi viimast osamakset taotleda ning seega ei pruugi nad kõiki reforme ja investeeringuid enam ellu viia, kui nad on taaste- ja vastupidavusrahastust kogu oma rahalisest toetusest suurima osa kätte saanud;

197.

märgib, et kõik summad, mis taaste- ja vastupidavusrahastust liikmesriikidele eraldatakse, peavad viima reformideni ja investeeringuteni, sest alles siis saab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon olla kindel, et kõik summad on lõplikele vahendite saajatele eraldatud täiendavuspõhimõttest täielikult kinni pidades; tuletab meelde, et varasemates eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlenud raportites heideti ette, et teatavad liikmesriigid esitavad jagatud eelarve täitmise kohaselt täidetavate rahastamisprogrammide jaoks liiga palju projekte ja, kui projektidega seotud kulutustes avastatakse õigusnormide rikkumine ja/või pettus, siis loobutakse nende puhul liidu toetuse kasutamisest, et hoida liidu uurimistest ja/või tihedast jälgimisest ja võimalikest korrektsioonidest kõrvale; mõistab hukka, et õigusnormide rikkumise ja võimalike kelmuste ja pettuste tagajärjel tekkiv kahju kandub üle riigieelarvele ja seega riigi maksumaksjatele;

Vahe-eesmärkide kindlaksmääramine

198.

on mures kontrollikoja tähelepaneku pärast, et teatavad vahe-eesmärgid ja sihid ei ole piisavalt selged; jagab kontrollikoja muret selle pärast, et kui vahe-eesmärgid ega sihid ei ole selgelt kindlaks määratud ega võrreldavad, tekib oht, et neid on keeruline hinnata, ning seetõttu võib ka algne eesmärk jääda saavutamata; rõhutab, et selle tagajärjel on komisjonil suur tõlgendusruum selle hindamisel, kas ebamääraselt määratletud vahe-eesmärk ja siht saavutati; võtab sellega seoses teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et Hispaania esimese maksetaotluse puhul ei olnud vahe-eesmärk 395 rahuldavalt täidetud; võtab murega teadmiseks komisjoni vastuse, et element, mis kontrollikoja arvates jäi täitmata, ei ole vahe-eesmärgi, vaid meetme kirjelduse osa; rõhutab, et vahe-eesmärkide ja sihtide täitmist saab kindlaks teha üksnes üksikasjaliku hindamise ja selgete kriteeriumide alusel, mitte poliitiliste läbirääkimiste põhjal; on seisukohal, et taaste- ja vastupidavusrahastu kogemustest tuleks õppida, et need kajastuksid standardses metoodikas vahe-eesmärkide ja sihtide kindlaksmääramiseks;

199.

rõhutab, et vahe-eesmärkide täitmist saab kindlaks teha üksnes üksikasjaliku hindamise ning selgete ja kindlaksmääratud kriteeriumide alusel, mitte poliitiliste läbirääkimiste alusel;

200.

võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, et vahe-eesmärgid ja sihid põhinevad sageli väljund- ja isegi sisendnäitajatel ning seetõttu on meetmete tulemuslikkuse mõõtmisel võimalik esitada ainult saavutatud väljundnäitajad, mitte tulemusi ega nende keskpikka mõju taaste- ja vastupidavusrahastu liidu poliitikaeesmärkidele; võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et mõjunäitajate hindamiseks on vajalik pikem ajavahemik, mis ei pruugi taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise piiratud ajakavaga sobida;

201.

võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, et komisjon hindas taaste- ja vastupidavuskavasid osaliselt selliste kokkulepete alusel, mis veel ei kehtinud; võtab sellega seoses teadmiseks kontrollikoja järelduse, et komisjon lisas taaste- ja vastupidavuskava vastuvõtmiseks vahe-eesmärke ja sihte, mis tuleb enne esimest makset täita, ning et komisjoni hinnang aitas parandada vahe-eesmärkide ja sihtide kvaliteeti; on mures, et täielikult toimiva seiresüsteemi puudumine taaste- ja vastupidavuskava rakendamise alguses võib põhjustada viivitusi vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise hindamisel ja jälgimisel; rõhutab, et valimisse kaasatud liikmesriikides hindamisel ajal kehtinud järelevalvesüsteemid või tegutsenud rakendusasutused ei olnud taaste- ja vastupidavuskavade heakskiitmise ajal veel täielikult töös ning see piiras ka komisjoni hinnangut nende haldussuutlikkusele; võtab sellega seoses ühtlasi teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et auditi- ja kontrollikorrale, mis on teabe usaldusväärsuse seisukohast viimane abinõu, anti hinne A isegi siis, kui mitmed meetmed puudusid; võtab sellega seoses teadmiseks kontrollikoja järelduse, et kõigile taaste- ja vastupidavuskavadele selles valdkonnas hinde A andmist võib osaliselt selgitada asjaoluga, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt oli lubatud ainult hinne A (piisav) või C (ebapiisav), kusjuures hinne C tähendab terve taaste- ja vastupidavuskava tagasilükkamist; tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastust raha saamiseks on üks tingimus asjakohaste auditi- ja kontrollisüsteemide olemasolu;

202.

võtab uurivate ajakirjanike esitatud teabe põhjal teadmiseks, et mitu liikmesriiki on kasutanud taaste- ja vastupidavusrahastu loomist nõustanud konsultatsioonifirmade abi ning need firmad pakuvad omakorda teenuseid, et toetada nendes liikmesriikides võimalikke taaste- ja vastupidavusrahastust rahaliste vahendite saajaid;

Soovitused

203.

204.

palub kontrollikojal:

töötada vahe-eesmärkidest ja sihtidest valimi koostamiseks välja tõhus metoodika, kui ta otsustab anda komisjoni hinnangule omapoolse hinnangu, sest tal puuduvad vahendid kõigi tulevaste maksetaotluste vahe-eesmärkide ja sihtide kontrollimiseks; on seisukohal, et see metoodika peaks tõhusalt kindlaks tegema vahe-eesmärgid ja sihid, millel on suurem täitmata jätmise oht ja/või millel on suurem tähtsus seatud lõppeesmärkide üldisele edule kaasaaitamisel; kutsub kontrollikoda üles lisama komisjoni vahe-eesmärkide ja sihtide hindamise auditisse nende täitmist käsitlevate dokumentide kontrolljälje;

205.

palub komisjonil:

teha audiitoritele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigi (nii 2021. aastal kui ka kogu taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise ajal tehtud) maksete puhul kättesaadavaks kõigi taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite lõplike vahendite saajate ja projektide nimekiri ning anda kontrollikojale IT-vahendile Fenix täielik juurdepääs;

b)	võtta meetmeid, et täita liikmesriikide uus kohustus avaldada 100 lõplikku vahendite saajat, kes saavad taaste- ja vastupidavusrahastust kõige rohkem vahendeid, ning võtta kõik asjakohased meetmed, kui liikmesriigid seda sätet korrektselt ei rakenda;

anda koos liikmesriikidega teada kõigi taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditega liikmesriikides ellu viidud sotsiaalprogrammide ja toetusmeetmete täpne nimetus; nõuab seetõttu teavet taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite osakaalu kohta nendes programmides ning täpset teavet hüvitiste kohta, mis on proportsionaalselt asendatud taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditega töötuse, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse riikliku kaitse valdkonnas;

selgitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile taaste- ja vastupidavusrahastu määruse vahe-eesmärkide ja sihtide hindamise raamistiku põhimõtteid ja loogikat ning komisjoni metoodikat maksete peatamise kindlaksmääramiseks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse alusel ning kaaluda täiendavate määratluste esitamist, et vähendada neis sisalduvate subjektiivsete elementide mõju;

hinnata üksikasjalikule hinnangule, selgetele ja kindlatele kriteeriumidele tuginedes, kas liikmesriigid täidavad taaste- ja vastupidavuskavades õigusriigi vahe-eesmärke ning seda täielikult kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, pöörates tähelepanu mitte ainult reformialaste õigusaktide ametlikule vastuvõtmisele, vaid ka õiguslikule ja praktilisele kohaldamisele, mitte poliitilistele läbirääkimistele;

f)	kohaldada läbipaistvamat ametisse nimetamise menetlust kõigi ametikohtade puhul, eelkõige juhtkonna ametikohtade puhul, ning tuua rohkem selgust praegusse ametisse nimetamise menetlusse, mis on läbipaistmatu ja milles ei nõuta aru andmist;

g)	mitte heaks kiita ühtegi maksetaotlust, välja arvatud juhul, kui kõik õigusriigiga seotud vahe-eesmärgid on täielikult täidetud;

toetada liikmesriike nende haldussuutlikkuse suurendamisel, et tulla toime taaste- ja vastupidavusrahastu ning Ühtekuuluvusfondi rakendamise paralleelsete haldussüsteemidega, ning aidata neil vähendada tarbetut halduskoormust, lihtsustada pakkumisi ja pakkuda sihipärasemat teavet, hõlbustades seeläbi VKEde ja iseenda tööandjate juurdepääsu rahastamisele;

olla koos Europoli, Euroopa Prokuratuuri, OLAFi ja muude asjaomaste osalejatega eriti valvas, kui on märke väärkasutamisest, kelmustest, pettusest ja organiseeritud kuritegevusest, mis on suunatud taaste- ja vastupidavusrahastu raames kättesaadavatele vahenditele, ning esitada taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamisel esineva kelmus- ja pettusekahtluse korral teavet komisjonile eiramisjuhtumite haldamise süsteemi kaudu ja Euroopa Prokuratuurile, nagu on ette nähtud asjaomastes määrustes;

selgitada, et kõiki projekte ja meetmeid, mida rahastatakse nõukogu määruse (EL) 2017/1939 (5) kohaselt ükskõik millise tõhustatud koostöös osaleva liikmesriigi riiklikust taaste- ja vastupidavuskavast, tuleb käsitada rahastatuna taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu liidu rahast ja need kuuluvad seega Euroopa Prokuratuuri pädevusalasse;

k)	nõuab, pidades eelkõige silmas siseaudiitori koostatud riskihinnangut, mis on auditikava aluseks, et taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine peaks olema tema auditikavades endiselt olulisel kohal, sest see on uuenduslik ja suure rahalise kaaluga;

hinnata Euroopa poolaasta ning taaste- ja vastupidavusrahastu raames riigipõhiste soovituste täitmise tagamise menetlust ning vajaduse korral pakkuda täitmise tagamiseks uusi vahendeid, võttes arvesse, et mõne liikmesriigi puhul käsitleti taaste- ja vastupidavuskavas kõiki riigipõhiseid soovitusi, kuid teiste (suuremate) puhul neist ainult osa;

m)	teha nii üldiselt, st taaste- ja vastupidavusrahastut käsitlevas teatises, kui ka kitsamas mõttes, st taaste ja vastupidavuse tulemustabelis, eelarvestatud tulemuste ja saavutatud tulemuste vahel selget vahet, et üldsust korrektselt teavitada ja vältida arusaamatusi;

parandada, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu tulemustabelis, liidu poolt taaste- ja vastupidavusrahastu rahastamiseks laenatud summade ja laenusummade eest kogunenud intresside ning liikmesriikide poolt komisjonile taaste- ja vastupidavusrahastu raames kättesaadavaks tehtud laenudelt makstud intresside avaldamist;

koostada 2023. aastal riikide kulude analüüs, milles võrreldakse taaste- ja vastupidavusrahastust suurima toetuse saanud liikmesriikide puhul, millised olid riigieelarvesse kantud kulud ja investeeringud enne ja pärast taaste- ja vastupidavusrahastu summade kättesaadavaks tegemist, et teha kindlaks, kas taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatud summadest kaeti investeeringute tegemise asemel riigi jooksvaid kulusid, tunnistades samas, et COVID-19 pandeemia järel suudeti suur majanduslangus ära hoida;

p)	anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, mida liikmesriigid, kellele tehti taaste- ja vastupidavusrahastust eelmakseid, mida ei olnud veel võimalik investeeringuteks eraldada, saadud rahaga tegid;

q)	aktsepteerida üksnes vahe-eesmärke ja sihte, mille kohta on saadud täitmist tõendavad dokumendid, mitte ainult liikmesriikide avaldused, ning tagada piisava kontrolljälje registreerimine, mis hõlmab kõiki vahe-eesmärkide ja sihtide hindamise käigus oluliseks peetavaid elemente;

kehtestada usaldusväärne eel- ja järelraamistik, et kontrollida, kas kõik vahe-eesmärgid ja sihid on tegelikult rakendatud ja dokumenteeritud, sealhulgas piisav kontrolljälg vahe-eesmärkide hindamise kohta, pöörates erilist tähelepanu hindamisele, kas põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ on järgitud, ning põhjendada taaste- ja vastupidavusrahastu rohe- ja digieesmärkide saavutamisele kaasa aitavate investeeringute tulemusi;

vaadata läbi majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi kinnitava avalduse sõnastus ning laiendada tulevastel aastatel selle ulatust seoses taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate meetmete vastavusega ELi ja riigisisestele reeglitele, sest komisjoni esitatud põhjendus ei ole rahuldav, kuid samas on komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja kohustatud liidu finantshuve kaitsma;

t)	jälgida tähelepanelikult vahe-eesmärkide ja sihtide, eelkõige auditi, järelevalve ja kontrolliga seotud vahe-eesmärkide ja sihtide täitmist;

u)	hinnata mitte ainult taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 kohast liikmesriikide auditi- ja kontrollikorra ülesehitust, vaid ka selle tegelikku toimimist, tehes samal ajal kindlaks valdkonnad, mida saaks parandada või tõhusamaks muuta;

v)	selgitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile, millist metoodikat ta on kokkulepitud makseprofiilideni jõudmiseks kasutanud, eelkõige seda, kuidas on aluseks olevate vahe-eesmärkide ja sihtide arv ja suurus iga osamakse suurusega seotud;

korrata makseprofiilide analüüsi, mille kontrollikoda tegi eriaruande nr 21/2022 koostamisel, kõigi liikmesriikide kõigi makseprofiilide puhul ja anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru, kuidas iga maksetaotlus on seotud asjaomasele liikmesriigile seatud eesmärkide ja sihtide arvuga, ning teha ettepanekuid meetmete kohta, millega tagada, et kõik vahe-eesmärgid ja sihid on 31. augustiks 2026 saavutatud;

tegeleda riskide ja probleemidega, mis tulenevad ühtekuuluvusvahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu paralleelsest rakendamisest, eelkõige seoses kohalike, piirkondlike, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamisega, mille tulemuseks võib olla taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite võimalik lihtsam kasutamine võrreldes ühtekuuluvusvahendite kasutamisega, pannes suuremat rõhku nende osalejate kaasamisele taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisse kaashaldamise kaudu, mille eesmärk on ka tugevdada taaste- ja vastupidavusrahastu ja ühtekuuluvussummade vastastikust täiendavust;

soovitada liikmesriikidel, kes soovivad oma taaste- ja vastupidavuskava muuta, kindlasti lisada oma investeeringutesse piiriüleseid projekte ja panna sellistele tõelistele Euroopa-projektidele üldiselt suuremat rõhku; tuletab meelde, et piiriülestes projektides tuleks tegeleda energia ülekandmise, jaotamise ja salvestamise kitsaskohtadega, luues seega liidu lisaväärtust; kiita heaks ainult nende liikmesriikide kava „REPowerEU“ peatükid, kes eraldavad vähemalt 30 % vahenditest projektidele, millel on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju, nagu lepiti kokku kava „REPowerEU“ läbirääkimistel, ning anda aru eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

teha laenujääkide ja kulukohustustest vabastatud maksete kogusumma kättesaadavaks eelkõige piiriülestele projektidele, mis keskenduvad energiasõltumatusele ja energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamisele; nõuab tungivalt, et komisjon julgustaks liikmesriike looma piiriüleseid projekte, eriti energiasõltumatuse valdkonnas, ja toetaks neid seejuures ning võimaldaks liikmesriikidel taotleda laenu laenujäägist ja vabastatud maksetest piiriüleste energiaprojektide rahastamiseks; palub komisjonil anda nii parlamendile kui ka nõukogule aru rakendamise edenemisest, peatatud ja vabastatud maksetest ning laenutaotlustest;

aa)	vajaduse korral tugevdada liikmesriikides iga sisekontrollisüsteemi kohta tehtavaid süsteemiauditeid (detsentraliseeritud või rakendusmeetodite korral) ning tagada hanketoimikute kontrollimisel mõistliku arvu teste, et tagada sisekontrollisüsteemide tõhusus praktikas;

ab)

tagada, et raamistikes, mille alusel liikmesriigid auditeerivad ja kontrollivad NGEU, maaelu arengu ja ühtekuuluvuspoliitika programme, pöörataks tähelepanu ka topeltrahastamise kontrollimisele, ning tagada süsteemikontrollide kaudu selle nõuetekohane toimimine; palub komisjonil ühtlasi kontrollida riski põhjal kõiki makseid, mis nimetatud programmidest on lõplikele vahendite saajatele tehtud, veendumaks, et topeltrahastamist ei ole toimunud;

ac)	tagada liikmesriikide lõplike vahendite saajate kohta hoitava andmete usaldusväärsus, eelkõige terviklikkus ja täielikkus, eesmärgiga tagada, et pärast lõplike vahendite saajatega seotud reeglite eiramiste avastamist võetakse liidu tasandil nõuetekohaseid järelmeetmeid;

ad)	anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, mida komisjon on teinud, et neutraliseerida liikmesriikides ja liidu tasandil huvide konfliktid, mis võivad tekkida eelkõige konsultantide kaasamisel;

ae)

esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile üksikasjalik aruanne reformide kohta, mille liikmesriigid olid ellu viinud juba enne väljamaksete tegemist, ja kohustuslike meetmete kohta, mida nad on võtnud, et kohandada riigisisest õigust uute liidu direktiividega, ning mis on riiklike taaste- ja vastupidavuskavade vahe-eesmärgid või sihid.

(1) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe kohustusliku läbipaistvusregistri kohta (ELT L 207, 11.6.2021, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433I , 22.12.2020, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(5) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/97

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, Euratom) 2023/1826,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – komisjon

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2022) 323 – C9-0227/2022) (2),

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2022) 331) ning Euroopa Parlamendi nõudmiste kohta esitatud üksikasjalikke vastuseid,

—	võttes arvesse komisjoni koostatud ELi 2021. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruannet (COM(2022) 401),

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2022) 292) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2022) 160),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2021 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3) ja kontrollikoja eriaruandeid,

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06247/2023 – C9-0063/2023),

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06250/2023 – C9-0055/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (6), eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kirja,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0101/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(6) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/99

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1827,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Liidu Kohus

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu majandusaasta aruannet 2021 (COM(2022) 323 – C9-0230/2022) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aastal tehtud siseauditite kohta,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2021 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0073/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Kohtu kohtusekretäri tegevusele Euroopa Liidu Kohtu 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Kohtule, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(1) ELT L 93, 17.03.2021.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/100

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1828,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IV jagu – Euroopa Liidu Kohus

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Liidu Kohus,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0073/2023),

A.	arvestades, et Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „kohus“) on Euroopa Liidu kohtuasutus, mille ülesanne on tagada liidu õiguse järgimine, jälgides aluslepingute ühetaolist tõlgendamist ja kohaldamist ning tagades liidu institutsioonide, organite ja asutuste võetud meetmete seaduslikkuse;

B.	arvestades, et kohus aitab säilitada liidu väärtusi ja töötab oma kohtupraktika kaudu Euroopa ülesehitamise nimel;

C.	arvestades, et Euroopa Liidu Kohus koosneb kahest kohtust: Euroopa Kohtust ja Üldkohtust;

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

märgib, et kohtu eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille maht oli 2021. aastal kokku 10,7 miljardit eurot (mis moodustab 5,9 % liidu kulutustest); märgib, et kohtu eelarve moodustab liidu kogu kogukulutustest haldusele ligikaudu 4,1 %;

märgib, et kontrollikoda suurendas oma 2021. aasta aruandes halduse rubriigi tehingute valimit 48-lt 2020. aastal 60-le 2021. aastal;

märgib, et kontrollikoda toob välja, et paljude aastate jooksul tehtud töö näitab, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 käsitleb üldiselt madala riskiga kulutusi; märgib siiski, et liidu 2021. aasta eelarve täitmise aastaaruanne ei sisalda kohtu kohta asjakohast teavet, ning palub kontrollikojal lisada järgmistesse aastaaruannetesse põhjalikud andmed kõigi nõuete täitmise kohta, mis on vajalikud järjepideva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse läbiviimiseks;

märgib rahuloluga, et oma 2021. aasta aruandes ei tuvastanud kontrollikoda kohtuga seoses ühtegi konkreetset probleemi;

Eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

märgib, et kohtule 2021. aastaks eraldatud kogueelarve oli ligikaudu 444 miljonit eurot, mida on rohkem kui 2020. aastal (436 miljonit eurot) ja 2019. aastal (429 miljonit eurot);

märgib, et 2021. aastal oli eelarve täitmise määr kõrge – 98,69 %, mis on kooskõlas eelmise aasta eelarve täitmise määraga 98,19 %; märgib, et 2021. aasta jooksul tegi kohus finantsmääruse artikli 29 alusel eelarves 10 ümberpaigutamist, mis moodustasid kokku 17,9 miljonit eurot ehk 4 % kõnealuse eelarveaasta assigneeringutest;

kiidab kohut selle eest, et keskmine makseaeg jätkas langustrendi ja oli 2021. aastal 24,63 päeva, mis on umbes üks päev lühem kui 2020. aastal; tunneb heameelt selle üle, et välistõlkega seotud arvete tasumiseks kuluv aeg oli 27,48 päeva, kusjuures need arved moodustavad 75 % makstud arvete koguarvust ja nende lepingujärgne tähtaeg on 60 päeva, samas kui 30-päevase lepingujärgse tähtajaga muude arvete tasumise keskmine aeg oli 18,92 päeva;

märgib, et 2021. aastal mõjutas COVID-19 pandeemia märkimisväärselt kogu kohtu tegevusi, nii kohtumõistmist kui ka haldustegevust, ning kriis mõjutas eelarve kasutamist mitmel kohtu eelarvereal; märgib, et teatavate eelarveridade netomõju seisnes assigneeringute kasutamise vähenemises, samas kui teiste eelarveridade puhul oli kriisi tõttu vaja teha lisakulutusi; märgib rahuloluga, et COVID-19 pandeemiast saadud kogemuste ärakasutamiseks vaatas kohus 2021. aastal läbi oma hädaolukorra ja talitluspidevuse kava;

märgib, et arvudes on COVID-19 pandeemiast tingitud lisakulud hinnanguliselt 1,7 miljonit eurot (lisakulud sisaldasid 0,9 miljonit eurot IT-seadmete ja -teenuste ostmiseks töötajate kaugtöö üldise kasutamise tõttu, 0,1 miljonit eurot desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendite ostmiseks kohtu liikmetele ja töötajatele, kes pidid töötama kohtu ruumides, ning 0,3 miljonit eurot suuremateks küttekuludeks, mis tulenesid otsusest tagada kohtu hoonetes sagedasem õhuvahetus); märgib, et sääst on hinnanguliselt 6 miljonit eurot (vabakutselise suulise tõlkega seotud eelarveridadel on sääst hinnanguliselt 1,1 miljonit eurot, erialase koolituse ja lähetustega seotud sääst on hinnanguliselt 1,1 miljonit eurot, hoonete koristamise ja hooldamisega seotud sääst on hinnanguliselt 0,5 miljonit eurot, mööbli, kontorikaupade ja protokolliga seotud tegevustega seotud sääst on hinnanguliselt 0,5 miljonit eurot ning töötasude korrigeerimise vähendamisega (1,9 %-le) seotud sääst on hinnanguliselt 1,2 miljonit eurot);

10.

juhib tähelepanu sellele, et säästu netosumma on hinnanguliselt 4,3 miljonit eurot, mis võimaldas aastalõpu koondümberpaigutuse raames rahastada hoonetega seotud ettemakset eesmärgiga vähendada kohtu tulevast finantskoormust;

Sisehaldus ja -kontroll ning tulemuslikkus

11.

mõistab, et 2021. aastal võimaldasid COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks kavandatud meetmed kohtul säilitada kõrge tulemuslikkuse taseme, tuginedes saadud kogemustele, kasutades kaugtööd, kommunikatsioonitehnikat ja videokonverentside süsteemi, mis võimaldab korraldada kaugistungeid mõlemas kohtus; tunneb heameelt selle üle, et kohus sai Euroopa Ombudsmani hea halduse auhinna innovatsiooni ja ümberkujundamise tipptaseme kategoorias;

12.

märgib, et 2021. aastal suurenes mõlemale kohtule esitatud kohtuasjade koguarv (1 720 kohtuasja 2021. aastal võrreldes 1 584 kohtuasjaga 2020. aastal), samuti lõpetatud kohtuasjade arv (1 723 kohtuasja 2021. aastal võrreldes 1 540 kohtuasjaga 2020. aastal); mõistab, et suurenemine puudutab peamiselt Euroopa Kohut ja tuleneb peamiselt Üldkohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebuste arvu märkimisväärsest suurenemisest, mis on seotud Üldkohtu tegevuse suurenemisega Üldkohtu reformi tõttu, mis viidi lõpule 2021. aasta septembris; märgib, et 29 % Üldkohtu otsustest kaevatakse edasi Euroopa Kohtusse;

13.

täheldab menetluste keskmise kestuse pikenemist 2021. aastal (17,2 kuud võrreldes 15,4 kuuga 2020. aastal); märgib, et Euroopa Kohtus pikenes menetluste keskmine kestus 2021. aastal 16,6 kuuni (2020. aastal oli see 15,4 kuud) ja Üldkohtus 17,3 kuuni (2020. aastal 15,4 kuud); nõustub, et üldine keskmise kestuse pikenemine võib vähemalt osaliselt olla tingitud pandeemiaga seotud meetmetest, mida võeti selleks, et hõlbustada pooltel oma õiguste kasutamist, andes täiendava kuu kirjaliku esildise esitamiseks, samuti poolte võimatusega reisida kohtusse Luxembourgis, mis tõi kaasa menetluse suulise etapi pikenemise;

14.

märgib, et kahes kohtus pooleliolevate kohtuasjade arv jäi 2021. aastal stabiilseks (2 541 kohtuasja, millest 1 428 Üldkohtus ja 1 113 Euroopa Kohtus; 2020. aastal oli kokku 2 542 kohtuasja);

Personal, võrdsus ja töötajate heaolu

15.

märgib, et 2021. aastal toimus kohtu koosseisu märkimisväärne osaline uuendamine, kui Euroopa Kohtusse tuli üheksa ja Üldkohtusse viis uut kohtunikku;

16.

märgib, et alates 2022. aasta juulist on Üldkohtus kaks kohtunikku igast liikmesriigist, samas kui Euroopa Kohtu koosseisu kuulub endiselt üks kohtunik igast liikmesriigist; julgustab kohut jätkama analüüsimist, kuidas viia kahe kohtu töökoormus uuesti tasakaalu;

17.

on seisukohal, et soolise tasakaalu puudumine kohtunike kolleegiumis nõuab meetmete võtmist; on teadlik asjaolust, et Euroopa Kohtu ja Üldkohtu liikmed nimetatakse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel ning kohtul ei ole kohtunike või kohtujuristide valikul sõnaõigust, nii nagu ei osale selles valikus ei nõukogu ega ka Euroopa Parlament; tunneb heameelt selle üle, et pärast parlamendi üleskutset saatis Üldkohtu president 26. märtsil 2021 liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsi eesistujale kirja Üldkohtu 26 kohtuniku ametiaja lõppemise kohta, et rõhutada, kui oluline on tagada Üldkohtus sooline tasakaal, ning kutsuda liikmesriikide valitsusi üles seda eesmärki kohtunike osaliseks asendamiseks kandidaatide nimetamisel arvesse võtma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2015/2422 (1) põhjendusega 11; nõuab tungivalt, et liikmesriikide valitsused võtaksid uute kohtunike ametisse nimetamisel arvesse vajadust soolise tasakaalu järele;

18.

võtab teadmiseks, et 2021. aasta lõpus oli kohtus 2 247 ametnikku ja muud töötajat (2020. aasta lõpus oli neid 2 239), ning märgib, et selle jaotus halduskategooriates oli 2021. aastal kooskõlas eelmiste aastate jaotusega (2021. aastal 59 % ametnikke, 33 % ajutisi töötajaid ja 8 % lepingulisi töötajaid, 2020. aastal 60 % ametnikke, 32 % ajutisi töötajaid ja 8 % lepingulisi töötajaid); märgib, et 2021. aastal oli ametikohtade täitmise määr kõrge – 97 %; märgib, et ametikohtade jaotus tegevusvaldkondade kaupa oli samasugune nagu varasematel aastatel, st peaaegu 86 % ametikohtadest oli ette nähtud õigusemõistmisele ja keelealasele tegevusele;

19.

märgib, et sooline jaotus töötajate ja juhtivate ametikohtade vahel oli 2021. aastal vastavuses eelmise aastaga; võtab teadmiseks, et 2021. aasta lõpus olid 60 % töötajatest naised (1 355 töötajat), ning rõhutab, et kohus on ületanud liidu institutsioonide keskmise naiste esindatuse osas vastutavatel ametikohtadel administratsioonis (naiste osakaal administraatorite ametikohtadel on 54 % ning keskastme ja kõrgema astme juhtide ametikohtadel 40 %);

20.

tunnustab kohtu püüdlusi saavutada geograafiline tasakaal, julgustades alaesindatud liikmesriikidest kandideerijaid, avaldades oma teated vabade ametikohtade kohta institutsioonidevahelises portaalis ning tehes tihedat koostööd komisjoni personalivaliku- ja värbamistalitusega (EPSO), et uurida võimalusi töötajate värbamise parandamiseks; võtab teadmiseks, et tasakaalustamatus on endiselt märkimisväärne, ja julgustab kohut püüdlema liikmesriikide võrdsema esindatuse poole oma töötajaskonnas, pidades eriti silmas pärast 2004. aastat liiduga ühinenud liikmesriike;

21.

on teadlik Luksemburgi tööturu iseärasustest ja väljendab heameelt tervikliku lähenemisviisi üle, mis võeti kasutusele uue personalijuhtimise strateegia väljatöötamisel, mis hõlmab kõiki töötsükli etappe: värbamine, oskuste arendamine, esmane ja pidev koolitus, töövarjuna tegutsemine ja juhendamine, karjäärinõustamisteenus, mis käivitati 2021. aastal, ning liikuvusvõimalused kuni pensionile jäämise ettevalmistamiseni; on veendunud, et pühendunud ja andekate töötajate värbamine eeldab stimuleerivat ja dünaamilist töökeskkonda, ning peab kiiduväärseks, et mitmekesisuse ja kaasatusega seotud küsimused on lisatud kohtu administratsioonis kohaldatavatesse strateegiatesse;

22.

märgib rahuloluga, et 2021. aastal oli kohtu koolitus- ja arenguüksuse ning selle alluvuses töötava võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse allüksuse tegevuse hulgas konkreetseid võrdsete võimaluste, mitmekesisuse ja kaasamisega seotud algatusi, nagu võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse küsimustega tegelevate esindajate osalemine selle valdkonna institutsioonidevahelistes töörühmades ja eelkõige EPSO töörühmas, mis tegeleb mitmekesisusega värbamisprotsessis, töötajate ja juhtide teadlikkuse suurendamise tegevusega ning uutele töötajatele mõeldud sissejuhatava programmi ümberkujundamisega, et lõimida neisse mitmekesisuse ja kaasamise poliitika aspektid;

23.

juhib tähelepanu suurtele ootustele, mis on pandud 2020. aastal loodud kõrgetasemelisele institutsioonidevahelisele töörühmale (HLIG), mille ülesanne on uurida lahendusi, mis võiksid suurendada Luksemburgi atraktiivsust töötajate silmis, ja leida viise selle atraktiivsuse suurendamiseks võrreldes teiste linnadega, kus asuvad liidu teiste institutsioonide, organite ja asutuste peakorterid; on teadlik sellest, et 2021. aasta juunis võttis kõrgetasemeline töörühm vastu aruande, milles määrati kindlaks meetmed, mida võiks asjaomastes valdkondades võtta; märgib, et nende meetmete hulgas kaaluti ajutise majutuse pakkumise võimalust; palub kohtul anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selle ettepaneku rakendamiseks võetud meetmetest;

24.

väljendab muret läbipõlemise juhtumite arvu suurenemise pärast 2021. aastal (hinnanguliselt 34 juhtumit) võrreldes 2020. aastaga (hinnanguliselt 27 juhtumit); väljendab heameelt, et kohus on eraldanud rohkem vahendeid läbipõlemise juhtumite ennetamiseks ja järelmeetmeteks, suurendades psühholoogi konsultatsioonitundide arvu, võttes tööle veel neljanda õe ja assistendi, kes vastutab töötajate heaolu suurendamise meetmete väljatöötamise ja koordineerimise eest, ning korraldades juhtidele arvukalt koolitusi, et parandada nende juhtimisoskusi ning aidata neil töökoormust õiglaselt jaotada ja vältida diskrimineerimist; kordab oma üleskutset kohtule jätkata üha suureneva töökoormuse mõju jälgimist töötajate heaolule ning julgustab kasutama töötajate rahulolu-uuringuid, et saada parem ülevaade probleemi põhjustest ja võetud meetmete mõjust;

25.

kiidab kohut selle eest, et ta on võtnud erimeetmeid, et tagada töötajate füüsiline ja vaimne heaolu, võttes arvesse 2021. aastal COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud kaugtöö eritingimusi; märgib, et kohtus kasutusel olev paindlik töökorraldus hõlmab osalise tööajaga töötamist, lapsehoolduspuhkust, perepuhkust, paindlikku tööaega ja kaugtööd ning sellised võimalused on kättesaadavad kõigile töötajate kategooriatele kooskõlas personalieeskirjade, muude teenistujate teenistustingimuste ja kohaldatavate asutusesiseste otsustega ning asjaomastest uuendustest teavitatakse töötajaid nõuetekohaselt intranetis ja asutusesiseses uudiskirjas; rõhutab siiski, et sellise töökorralduse kasutajate seas valitseb endiselt tasakaalustamatus, kuna enamik neist on naised: 205-st vanemapuhkust taotlejast olid 163 naised ja ainult 42 mehed ning 98-st osalise tööajaga töötamise taotlejast olid 87 naised ja ainult 11 mehed; kordab oma nõudmist, et kohus tegeleks tõhusa sisesuhtlusega, mille eesmärk on selgitada paremini kõigile töötajatele pakutavaid võimalusi;

26.

märgib, et töötajad pidasid kohtu töötingimusi 2021. aasta pandeemia ajal ja selle järel üldiselt heaks ning kohus viis 2020. ja 2021. aastal läbi kolm töötajate ja juhtide uuringut, võttes arvesse väljendatud huvi alalise vabatahtliku kaugtöö vastu tavapärase töökorralduse taastamisel; väljendab heameelt algatuste üle, mis on vastu võetud kaugtööd tegevate töötajate tingimuste parandamiseks, näiteks kodukontori pakett (sülearvuti, ekraan, dokk, hiir ja klaviatuur, peakomplekt ja ergonoomiline tool) ning tehniline tugi ja abi, mis hõlmab videokonverentse, koolituspakkumisi kaugtöötingimuste ja -strateegiate kohta, heade tavade levitamist ja telefoniteenuse sisseseadmist kohtu turvalise võrgu kaudu, mis on hoidnud ära töötajate lisakulu telekommunikatsioonile;

27.

peab kiiduväärseks tähelepanu pööramist töötajate vaimsele tervisele 2021. aasta liikumispiirangute ajal ja töötajatele korrapäraselt arvukate teatiste saatmist, sealhulgas nõuanded selle kohta, kuidas isolatsiooniga toime tulla, kontaktid ja teave abi ja toe saamiseks, praktiline teave meditsiiniliste konsultatsioonide kohta, parimad tavad, mida kaugtööd tehes järgida, psühholoog-nõustaja informatiivsed videod selle kohta, kuidas liikumispiirangute ajal tööd ja eraelu tasakaalustada, ning võimalus konsulteerida psühholoog-nõustajaga;

28.

märgib, et 2021. aastal võttis kohus tööle 255 praktikanti, kellest 173 said igakuist sissetulekut; peab kahetsusväärseks, et 2021. aastal vähenes tasustatud praktikantide osakaal (68 %) eelmise aastaga võrreldes (2020. aastal 72 %); väljendab siiski heameelt selle üle, et 29. novembril 2021 võeti vastu praktikat käsitlev muutmisotsus, mille kohaselt peab kohus maksma tasu kõigile praktikantidele, välja arvatud muudest allikatest tasu saavad praktikandid, ning neil on lisaks kindlasummalisele reisipäevarahale ka õigus saada igakuist toetust, mis sarnaneb teiste liidu institutsioonide makstava toetusega; võtab teadmiseks kohtu edusammud tasustamata praktika osakaalu vähendamisel ja kutsub kohut üles tagama, et kõik tema praktikandid saavad inimväärset töötasu, mis on samaväärne teiste liidu institutsioonide töötasuga, välja arvatud praktikantide puhul, kes saavad tasu muudest allikatest;

29.

soovitab kohtul jätkata oma poliitikat, mille eesmärk on juhtide juhendamine ja kaasamine töötajate heaolu tagamisse, ning hinnata edaspidigi üha suureneva töökoormuse mõju töötajate heaolule, et mõista paremini raskuste põhjuseid ja uurida võimalikke lahendusi; väljendab heameelt sotsiaaldialoogi üle administratsiooni ja töötajate esindajate vahel ning uuringute alustamise üle, mille eesmärk on koguda töötajate seisukohti paljudel asjakohastel teemadel, nagu kaugtöö kord ja autonoomsus töökohal;

Eetikaraamistik ja läbipaistvus

30.

väljendab heameelt Euroopa Kohtu ja Üldkohtu liikmete uue käitumisjuhendi vastuvõtmise üle, mis jõustus 7. oktoobril 2021; märgib rahulolevalt, et selles pööratakse erilist tähelepanu liikmete huvide deklaratsioonidele, mis kahjuks on endiselt enda kinnitused, nende korrapärasele ajakohastamisele iga olukorra muutumise korral ja vähemalt iga kolme aasta järel ning nende avaldamisele Curia veebisaidil alates 2021. aasta lõpust; rõhutab, et uued sätted on konkreetselt suunatud huvide konfliktide ennetamisele, ja nõustub kohtuga, et range lähenemisviisi eesmärk on suurendada üldsuse usaldust liidu kohtusüsteemi sõltumatuse vastu;

31.

tunnustab seda, et 2021. aasta märtsis võeti vastu üks otsus, millesse on konsolideeritud kohtu liikmete reisimist, lähetusi, autosid ja autojuhtide kasutamist reguleerivad sise-eeskirjad, mis olid varem sätestatud erinevates üksteist täiendavates otsustes; usub, et see võimaldab lihtsustada eeskirjade rakendamist ja tagab läbipaistvama raamistiku; väljendab heameelt selle üle, et 2021. aasta lõpus avaldati kohtu liikmete elulookirjeldused, mis sisaldavad täiendavaid elemente, nagu auametikohad või aunimetused, samuti liikmesus sihtasutustes;

32.

võtab teadmiseks, et nii Euroopa Kohtu kui ka Üldkohtu liikmete välistegevuse loetelude iga-aastase avaldamisega Curia veebisaidil on alates 2018. aastast saavutatud piisav läbipaistvus; rõhutab, et liikmetelt oodatakse, et nad pühenduksid täiel määral oma ülesannete täitmisele kohtus ning et nad võivad tegelda ainult sellise ametivälise tegevusega, mis on seotud nende ülesannete täitmisega, ja eelnev luba antakse üksnes juhul, kui selline tegevus on kooskõlas käitumisjuhendi nõuetega ja eelkõige kohustusega olla kättesaadav õigusemõistmiseks;

33.

peab kahetsusväärseks, et uus töötajate käitumisjuhend, mis pidi valmima 2021. aasta lõpuks, on alles vastuvõtmisel, ja seetõttu palub kohtul viia see protsess võimalikult kiiresti lõpule; rõhutab, et oluline on anda töötajatele ajakohastatud ja terviklikku teavet paljudel tundlikel teemadel, nagu pöördukse efekt, institutsiooniväline tegevus ja ametialane tegevus pärast teenistusest lahkumist, ning kordab oma nõudmist, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni hoitaks nõuetekohaselt kursis töötajate uue käitumisjuhendi lõpliku sisu ja vastuvõtmisega;

34.

märgib, et kohus tegeleb praegu töötajate eetikaküsimuste järgimisega peamiselt uute töötajate kohustusliku koolituspaketi abil, mis on kättesaadav ka kauaaegsetele kolleegidele, samuti sisekontrolli- ja finantskoolituse abil (2021. aastal korraldati kokku 14 koolituskursust); märgib taas, et nendel koolitustel osales piiratud arv töötajaid (99 töötajat kokku rohkem kui 2 000 töötajast); kutsub kohut üles veelgi ergutama töötajate osalemist eetikateemalistel koolitustel, tegema personaliuuringuid, et kontrollida praeguse eetikaraamistiku mõistmist, ja suurendama töötajate kaasatust; väljendab heameelt elektroonilise side kasutamist käsitlevate sihtotstarbeliste suuniste väljaandmise üle, mis sisaldavad kaalutlusi seoses õigusega mitte olla kättesaadav ja isikuandmete kaitsega ning milles nähakse ette nende kasutamise, säilitamise ja arhiveerimise reeglid;

35.

võtab teadmiseks, et töötajad esitasid 96 taotlust saada luba kutsetegevuseks pärast kohtust lahkumist ja need kõik kiideti heaks, ooteaja rikkumisi ei tuvastatud, endistele õigusnõunikele kohaldatakse õigusnõunike käitumisjuhendi konfidentsiaalsust ja huvide konflikti käsitlevaid erieeskirju ning vaadati läbi ja kiideti heaks kaks avaldust kohtuvälise tegevuse kohta isiklikel põhjustel puhkuse ajal;

36.

märgib, et kohus on ajakohastanud oma pettustevastast strateegiat, mis on kohtu riskijuhtimispoliitika lahutamatu osa, ning loodud on vastav riskiregister, nende hulgas riskid, mis on seotud kohtu tegevuse tundliku iseloomuga, näiteks teabe ebaõige avalikustamine;

37.

nõuab, et lõpetataks nende väliste ettevõtete kasutamine, kes Yale’i ülikooli pingerea (2) kohaselt jätkavad tegevust Venemaal;

Digiüleminek, küberturvalisus ja andmekaitse

38.

väljendab heameelt kohtu jõupingutuste üle kiirendada ja laiendada oma tegevuse ja menetluste digitaliseerimist nii kohtumõistmise kui ka halduse valdkonnas; mõistab, et eesmärk on tugevdada otsese toetuse andmist õigusemõistmisele ja vähendada seeläbi eelkõige Euroopa Kohtus saavutatud enneolematut töökoormust;

39.

väljendab heameelt 2021. aastal tehtud edusammude üle seoses integreeritud kohtuasjade menetlemise süsteemi (SIGA) väljatöötamisega ning selle pakutavate võimalustega kohtuasjade menetlemise eri etappide suuremaks optimeerimiseks ja automatiseerimiseks;

40.

märgib, et võrreldes varasemate aastatega toimus 2021. aastal palju küberründeid, ning hindab asjaolu, et kõigiga tuldi toime, ilma et neil oleks olnud oluline mõju; kiidab kohut aktiivse rolli eest CERT-EU juhtnõukogu osalise ja institutsioonidevahelise digipöörde komitee (ICDT) liikmena selliste algatuste toetamisel, mille eesmärk on tugevdada küberturvalisust kõigis liidu institutsioonides, organites ja asutustes; on teadlik sellest, et kohus on uuendanud oma küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamise programmi, töötanud välja oma töötajatele kohustusliku küberturvalisuse e-õppe koolituse ning viinud mitmeaastase digiülemineku programmi osana läbi uuringu nullusalduse kohta, alustades samas 2021. aastal tööd uue võrgu üksikasjaliku kavandamisega, mis hõlmab nullusaldusega arhitektuuri; ergutab samuti kohut viima läbi oma IT-taristu korrapäraseid riskihindamisi ning tagama oma küberkaitse korrapärased auditid ja testid;

41.

märgib rahuloluga, et kohus kasutab oma tundliku õigussisu käitlemiseks ja töötlemiseks esimese valikuna avatud lähtekoodiga tehnoloogial põhinevaid asutusesiseselt majutatavaid süsteeme ning pilvelahenduste kasutamise korral töötab kohus välja spetsiaalsed tehnilised meetmed ja peab läbirääkimisi rangete andmekaitse- ja turvanõuetega lepingute üle, tehes seda vajaduse korral Euroopa Andmekaitseinspektori loal; mõistab, et selline lähenemisviis võimaldab kohtul säilitada kontrolli oma tehniliste süsteemide üle, kaitsta andmesalvestuse ja andmevoogude omandit ning vältida kriitilist sõltuvust välistest, sealhulgas teiste institutsioonide süsteemidest; märgib, et omandit tugevdab kehtiv juurdepääsuõiguste poliitika, ametnike nimetamine kohtu taristu eest vastutavateks teenusejuhtideks, tegevuse pidev järelevalve ning arendusmeeskondade, väliskonsultantide ja töövõtjate ülesannete lahusus;

42.

väljendab heameelt selle üle, et kaalutakse neutraalsemate dokumendi- ja andmevahetusvormingute kasutamist, et edendada omandiõigusega hõlmamata kontoritarkvara ja suurendada läbipaistvust; märgib, et alates 2021. aasta jaanuarist on töötlemistoimingute keskregister olnud internetis ja üldsusele vahetult kättesaadav;

43.

tuletab meelde, et kohus võttis 2021. aastal institutsioonidevahelise digipöörde komitee (ICDT) kõigis allrühmades osaledes üle kujunemisjärgus tehnoloogiate töörühma juhtimise; võtab teadmiseks, et 2020. aasta oktoobris loodud töörühma peamine eesmärk on pidada sammu tehnoloogia arenguga ja edendada selle suhtes liidu institutsioonides, organites ja asutustes ühist lähenemisviisi tehisintellekti, plokiahela, robotprotsessiautomaatika ja kvantandmetöötluse valdkonnas; on teadlik, et ettevalmistamisel on ühine institutsioonidevaheline programm, mis sisaldab ülevaadet investeeringutest, olemasolevatest pädevustest, juba välja töötatud toodetest ja korduskasutamise võimalustest ning tulevastest koostöövaldkondadest, ning et see hõlmab ootuste kohaselt uute oskuste alast koolitust, ühist arhitektuuri tulevase koostöö toetamiseks ja institutsioonidevahelise innovatsioonikeskuse loomist;

44.

võtab järelmeetmeid tehisintellekti kasutamist kohtusüsteemides käsitlevate varasemate resolutsioonide suhtes ja kutsub kohut üles tagama inimõiguste ülim austamine; mõistab, et tehisintellekti vahendite kasutamise peamine eesmärk on analüüsida tekste, et saada automaatselt teavet ja kiirendada teatavate ülesannete täitmist; võtab teadmiseks kohtu võetud kohustuse võtta arvesse põhiõiguste austamise, mittediskrimineerimise, turvalisuse, läbipaistvuse, neutraalsuse ja intellektuaalse terviklikkuse ning kasutajate kontrolli põhimõtteid kooskõlas Euroopa eetikahartaga tehisintellekti kasutamise kohta kohtusüsteemides ja nende keskkonnas; tuletab meelde, et igal juhul peaks tehisintellekti abil täidetavaid ülesandeid alati jälgima ja juhtima inimene ning need peaksid olema sisseprojekteeritud eetilisusega ja sisseprojekteeritud inimõiguste kaitsega; kordab oma nõudmist saada teavet tehisintellekti võimaliku kasutamise viisi kohta kohtu tegevuses;

45.

märgib, et Euroopa Andmekaitseinspektori 2020. aastal algatatud uurimine kolmandate isikute veebiteenuste kasutamise kohta kohtus (nt YouTube, Twitter, LinkedIn, Google Play ja Apple) ning kohustuse kohta teha kättesaadavaks kaasvastutavate töötlejate lepingu põhisisu on veel pooleli; märgib ühtlasi, et Euroopa Andmekaitseinspektor alustas ka uurimist selle kohta, kuidas kohus kasutas pilveteenuseid, mida Amazon Web Services ja Microsoft osutavad Cloud II hankelepingute alusel, ning et otsust ei ole veel tehtud; tunneb heameelt järelmeetmete üle, mida kohus on võtnud, et täita Euroopa Andmekaitseinspektori soovitusi;

Hooned ja turvalisus

46.

väljendab heameelt eelarvepädevatele institutsioonidele esitatud üksikasjaliku aruande üle kohtu kinnisvarainvesteeringute kavade kohta, mis on koostatud kooskõlas finantsmääruse artikliga 266; märgib, et alates 2021. aasta juunist on kohtul olnud leping oma kinnisvara inventarinimestiku koostamiseks ja süstemaatiliseks inspekteerimiseks, milleks eraldati 2021. aastal 140 000 eurot ja 2022. aastal 230 000 eurot;

47.

märgib, et 2021. aastal jätkas kohus enda algatusel 2014. aastal loodud institutsioonidevahelise julgeoleku töörühma juhtimist, et ühtlustada lähenemisviise, vahetada parimaid tavasid, teha konkreetse ohu korral koostööd ja koordineerida hoonetele juurdepääsukorra kehtestamist;

48.

on teadlik sellest, et kohus on alates 2019. aasta oktoobrist andnud EPSO Luxembourgi büroole ruumid oma hoonekompleksis ja lubanud kasutada oma koosolekuruume Luxembourgi ametikohtadele kandideerijate hindamiskeskuste töö korraldamiseks, eelkõige kirjaliku tõlke valdkonnas;

49.

märgib, et Luxembourgi hoonete kasutuse koordineerimise institutsioonidevaheline töörühm (GICIL) on jätkanud oma tööd vajadusepõhiselt, et edendada Luxembourgis asuvate liidu institutsioonide tavade ühtlustamist; märgib, et GICIL edendab heade tavade vahetamist hoonete haldamise valdkonnas ning hõlbustab institutsioonidevahelist koostööd gaasi- ja elektrivarustuse vallas ning kinnisvara tehnilise abi teenuste küsimustes, mis tekitab mastaabisäästu; märgib, et 11. juunil 2021 toimus kohtu egiidi all seminar, millel käsitleti uusi kontseptsioone töökohtade kujundamisel pärast pandeemiat;

Keskkond ja kestlikkus

50.

väljendab heameelt selle üle, et kohus võttis vastu keskkonnapoliitika, mis on avalikult kättesaadav kohtu veebisaidil, ning toetab kohtu registreerimist EMASi süsteemis (alates 2016. aastast) ning osalemist mitmes institutsioonidevahelises keskkonnakomitees, kus vahetatakse häid keskkonnatavasid ja antakse panus ühiste keskkonnastrateegiate väljatöötamiseks CO2 heite vähendamiseks ja finantsalase koostoime saavutamiseks, nimelt GIME (Groupe Interinstitutionnel de Management Environment, mis koondab EMASi koordinaatoreid mitmest Euroopa institutsioonist, kelle asukoht ei ole ainult Luxembourgis), ECOnet (institutsioonidevaheline keskkonnavõrgustik, kuhu kuuluvad EMASi koordinaatorid mitmesugustest liidu institutsioonidest Luxembourgis ja mis teeb koostööd Luxembourgi peasekretäride ja haldusjuhtide kolleegiumiga – CALux) ning institutsioonidevaheline roheliste riigihangete töörühm, mis tegutseb roheliste hangete valdkonnas;

51.

märgib rahuloluga, et 2021. aastal vähendas kohus märkimisväärselt elektri-, vee- ja paberitarbimist, söökla- ja kontorijäätmeid ning kasvuhoonegaaside heidet; märgib, et kokku 3 447 m2 päikesepaneelide paigaldamisega toodeti 381 586 kWh elektrit, millega aidati tagada kestlik energiavarustus; märgib samuti, et 2021. aastal paigaldati kooskõlas meditsiinitöötajate tervisesoovitustega 32 veeautomaati, mis hakkasid tööle 2022. aastal, vähendades ühekordselt kasutatavate plastpudelite tarbimist;

52.

on teadlik, et järsult vähenenud CO2 heidet (vähenemine 32 747 tonnilt CO2 ekvivalendilt 2010. aastal 11 181 tonnile CO2 ekvivalendile 2020. aastal) selgitab ka hoonete vähene kasutamine ja reisimise vähenemine COVID-19 pandeemia ajal: julgustab kohut veelgi piirama oma paberitarbimist ja püüdlema paberivabaks institutsiooniks saamise eesmärgi poole;

53.

mõistab, et kooskõlas EMASi 2022. aasta programmiga seab kohus uuendatud keskkonnaeesmärgid, et veelgi vähendada oma keskkonnajalajälge; väljendab heameelt paljude algatuste üle, mida kohus on teinud oma töötajate kestliku liikuvuse toetamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks, sealhulgas hübriid- ja elektriautode kasutuse edendamine oma liikmete jaoks, toetus iga-aastasele piiriülesele ühistranspordile ning tasuta juurdepääs Luxembourgi linna loodud iseteeninduslikule jalgrattateenusele;

Institutsioonidevaheline koostöö

54.

väljendab heameelt kohtu võetud kohustuse üle leida koordineeritud lähenemisviisid COVID-19 pandeemiast tingitud arvukate probleemide lahendamiseks; märgib, et kriisiohjestrateegia alane teabevahetus toimus Euroopa Kohtu kohtusekretäri juhtimisel Euroopa Liidu institutsioonide ja organite administratsioonide juhtide kogu koosolekutel ning CALuxi kohtumistel Luksemburgi riigi ametiasutuste esindajate osavõtul;

55.

võtab teadmiseks kohtu paljud teenustaseme kokkulepped komisjoniga (individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO) ja väljaannete talitus), CERT-EUga (küberturvalisuse valdkonnas) ning Euroopa Parlamendi ja nõukoguga (suulise tõlke kaugtestimisteenusega seotud finantskoormuse jagamiseks vabakutseliste tõlkide institutsioonidevahelise akrediteerimise raames) ning iga-aastase rahastamislepingu teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste tõlketeenistustega mitmete IT-vahendite rahastamiseks; on teadlik sellest, et kirjaliku ja suulise tõlke valdkonnas jätkus koostöö institutsioonidevahelise kirjaliku ja suulise tõlke komitee ning selle suulise tõlke täitevkomitee ja kirjaliku tõlke täitevkomitee raames;

56.

märgib tunnustavalt, et kohus teeb koostööd ka Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF), Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Ombudsmaniga ning Euroopa Prokuratuuriga vahetatakse teadmiste jagamise eesmärgil aktiivselt teavet, sealhulgas pakutakse Euroopa delegaatprokuröridele koolitust kohtu tegevusega tutvumiseks, kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga, mille üle peetakse praegu läbirääkimisi ning mille eesmärk on luua tugevam koostöö kohtu ja Euroopa Prokuratuuri vahel;

57.

väljendab heameelt Euroopa Liidu kohtute võrgustiku tegevuse üle, mis aitas kaasa kohtu ja liikmesriikide kohtute vahelise koostöö edendamisele ja hõlbustamisele, eelkõige õigusuuringute, mitmekeelse terminoloogia ja tehnoloogilise innovatsiooni valdkonnas;

Teabevahetus

58.

kordab üleskutset kohtule suurendada oma kommunikatsioonialaseid jõupingutusi, et tugevdada sidet kodanikega, edendades oma tegevuse suuremat läbipaistvust, tõhustades digitehnoloogia kasutamist, järgides kommunikatsioonistrateegiat, mis võimaldab kodanikel õigesti tajuda ja mõista kohtu rolli ja seda, kuidas see seondub liidu visiooniga;

59.

märgib, et 2021. aastal oli avaliku kommunikatsiooni ja edendustegevuse eelarve 510 500 eurot, mis hõlmas sise- ja välisväljaannete (nt aastaaruanded), videomaterjalide, külastajatele mõeldud reklaammaterjalide, meediamonitooringu ning õigusala töötajatele, samuti ajakirjandusele ja meediale mõeldud konkreetsete materjalide tootmist;

60.

märgib, et 2021. aastal kasutati videokonverentse 131 Üldkohtu ja Euroopa Kohtu istungil ning Curia veebisaidil avaldati 231 pressiteadet kokku 3 206 eri keeleversioonis, meediale ja õigusala töötajatele saadeti 601 igal nädalal või iga kahe nädala tagant ilmuvat uudiskirja, et anda vahetut teavet, suurendada teadlikkust olulistest kohtuasjadest ja selgitada tehtud otsuseid, ning anti välja 630 kiirinfo bülletääni kohtuasjade kohta, mida pressiteadetes ei kajastatud;

61.

märgib, et 2021. aastal külastas Curia veebisaiti 6,1 miljonit külastajat ja lehekülje vaatamisi oli kokku 25,3 miljonit; rõhutab e-Curia kasvavat rolli sidekanalina ühelt poolt Euroopa Kohtu ja Üldkohtu ning teisalt poolte ja nende esindajate vahel; ergutab e-Curia funktsioone edasi arendama;

62.

juhib tähelepanu, et peaaegu 90 % kõigist 2021. aastal Euroopa Kohtule ja Üldkohtule esitatud menetlusdokumentidest esitati e-Curia vahendusel; rõhutab, et e-Curia kasutamise määr oli Euroopa Kohtus 85 % ja Üldkohtus 93 % (2020. aastal 79 % ja 95 %); rõhutab, et mõlemas kohtus avatud kontode arv on kasvanud 7 378 kontolt 2020. aasta lõpus 8 212 kontole aasta hiljem; märgib, et liikmesriikide kohtute poolt avatud kontode arv oli 2019. aasta lõpus ainult 45, 2020. aasta lõpus 121 ja 31. detsembriks 2021 juba 223, mis näitab kasutajate suurt usku e-Curia kasulikkusesse ja usaldusväärsusesse; väljendab heameelt asjaolu üle, et e-Curia kasutuselevõtul 2011. aastal on olnud märkimisväärne mõju postikuludele, mis on ajavahemikul 2011–2021 vähenenud ligikaudu 85 %;

63.

juhib tähelepanu kohtu nähtavuse ja jälgijate arvu suurenemisele peamistel platvormidel ja sotsiaalvõrgustikes (Twitter ja LinkedIn, aga ka Mastodoni platvormil) ning õigusala töötajatele teabelehtede ja igakuise kohtupraktika ülevaate kaudu kohandatud teatiste koostamisele;

64.

väljendab heameelt selle üle, et kohus osaleb aktiivselt Euroopa Andmekaitseinspektori algatatud projektis EU Voice üldsusega suhtlemiseks ning selle eesmärk on edendada detsentraliseeritud, tasuta ja avatud lähtekoodiga sotsiaalvõrgustike kasutamist alternatiivina omandiõigusega kaitstud võrgustikele;

65.

kordab oma üleskutset kohtule suurendada läbipaistvust, võttes üldsusega suhtlemisel kasutusele uuenduslikud lahendused; väljendab heameelt edusammude üle, mida on tehtud kohtuotsuste tegemise ja kohtuistungite voogedastusel, mis põhineb 2021. aastal tehtud tehnilisel tööl ja algas katseetapiga 2022. aasta alguses, kusjuures esimesi Euroopa Kohtu suurkoja istungeid hakati edastama 2022. aasta aprillist;

66.

kiidab kohtu pühendumust mitmekeelsusele ja nõustub, et iga menetlusosalise ja iga kodanikuga suhtlemine tema emakeeles on nii liidu kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsmise küsimus kui ka liidu kohtusüsteemi tõhususe, juurdepääsetavuse ja õiguspärasuse küsimus;

67.

rõhutab kohtu töö tähtsust küsimustes, milles seatakse kahtluse alla Euroopa projekti peamine idee ning selle aluseks olevad väärtused ja põhimõtted; rõhutab kohtu otsuste tähtsust eelkõige seoses õigusriigi väärtuste järgimisega; on teadlik kohtu otsuste kaugeleulatuvatest tagajärgedest;

68.

väljendab heameelt kohtu algatuse üle pakkuda Euroopa kodanikele virtuaalset külastusprogrammi; märgib, et praegu on katseprojekti laiendatud kõigile liidu keskkooliõpilastele ja eesmärk on tulevikus seda mitmekesistada, töötades välja programme, mis on mõeldud muud liiki publikule; väljendab heameelt tõsiasja üle, et kohtu andmekaitseametnik oli kaasatud katseetapi algusest peale.

69.

toetab kodanikuühiskonna (3) nõudmist, et Euroopa Liidu Kohtu istungid kantaks otse üle kohtu veebisaidil, nagu on tavaks juba mitmes riiklikus ja rahvusvahelises kohtus, näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtus.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/2422, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT L 341, 24.12.2015, lk 14).

(2) https://som.yale.edu/story/2022/over-1000-companies-have-curtailed-operations-russia-some-remain

(3) https://www.thegoodlobby.eu/a-letter-to-the-president-of-the-court-of-justice-of-the-european-union-to-live-stream-hearings/

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/110

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1829,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2022) 323 – C9-0231/2022) (2),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aastal tehtud siseauditite kohta,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2021 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0081/2023),

1.	annab heakskiidu kontrollikoja peasekretäri tegevusele kontrollikoja 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 256, 19.7.2021, lk 106.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/111

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1830,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, V jagu – Kontrollikoda

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0081/2023),

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) on liidu välisaudiitor, kelle ülesanne on hinnata sõltumatu, professionaalse ja mõjusa auditeerimise kaudu liidu meetmete säästlikkust, tulemuslikkust, tõhusust, seaduslikkust ja korrektsust, et parandada aruandekohustuse täitmist, finantsjuhtimist ja suurendada läbipaistvust ning seeläbi ka kodanike usaldust ning reageerida tulemuslikult liidu ees seisvatele praegustele ja tulevastele probleemidele;

arvestades, et ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 287 ja 319 sätete kohaldamist, on kontrollikoda lasknud alates 1987. aasta lõpust igal aastal sõltumatul välisaudiitoril auditeerida oma tulude ja kulude aruandeid ning alates 1992. aasta aruandest on välisaudiitori aruanded avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

arvestades, et juhtkonna aruandlus eelarvepädevate institutsioonide ees toimub kontrollikoja peasekretäri iga-aastase tegevusaruande kaudu, mille eesmärk on vastavalt finantsmääruse artikli 74 lõikele 9 anda teavet ressursside, sealhulgas süsteemide haldamise ning kontrollikoja sisekontrollisüsteemide tõhususe ja mõjususe kohta;

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb veelgi tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

E.	arvestades, et läbipaistval ja sõltumatul viisil tegutsedes aitab kontrollikoda kaasa liidu demokraatlikule järelevalvele, avalikule arutelule ja finantsjuhtimise usaldusväärsusele;

arvestades, et kontrollikoda on võtnud seisukoha, mille kohaselt oleks liidu juhtimise, aruandekohustuse täitmise ja läbipaistvuse ning liidu poliitika elluviimise kohta esitatud teabe ja andmete kvaliteedi ning usaldusväärsuse hindamiseks parim lahendus see, kui kontrollikojale antaks volitus auditeerida kõiki aluslepingutega või nende alusel loodud liidu institutsioone, organeid ja asutusi ning kõiki liidu toimimise seisukohast olulisi valitsustevahelisi struktuure; arvestades, et seetõttu tervitaks kontrollikoda kõiki algatusi, mis annaksid talle laiemad volitused;

märgib, et kontrollikoja eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille maht oli 2021. aastal kokku 10,7 miljardit eurot (mis moodustab 5,9 % liidu kulutustest); märgib, et kontrollikoja eelarve moodustab ligikaudu 1,5 % liidu kogukulutustest haldusele, mis on alla 0,1 % liidu kogukuludest;

märgib, et kontrollikoda toob välja, et tema paljude aastate jooksul tehtud töö näitab, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 7 kulutused on üldiselt väikese riskiga;

on teadlik, et kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor, et kohaldada seal samu läbipaistvuse ja aruandekohustuse põhimõtteid, mida kontrollikoda kohaldab oma auditeeritavate suhtes; märgib rahuloluga, et välisaudiitor ei teatanud pärast kontrollikoja auditeerimist ühestki konkreetsest probleemist;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et kontrollikoja 2021. aasta lõplik eelarve oli 153 721 727 eurot, olles mõnevõrra suurenenud (0,97 %) 2020. aasta 152 237 000 euroga võrreldes, mis oli peamiselt tingitud palkade kohandamisest;

märgib, et eelarve täitmise määr oli kõrge: 96,65 %, võrreldes 95,70 %ga 2020. aastal, ning maksed moodustasid 94,45 % kõigist kulukohustustest (võrreldes 94,12 %-ga 2020. aastal); rõhutab, et keskmine makseaeg oli 2021. aastal 10,7 päeva ja elektrooniliste arvete osakaal 19 %, võrreldes 11 %ga 2020. aastal;

märgib, et 2021. aastasse üle kantud assigneeringute summa oli 8 242 668 eurot, mis moodustas 5,55 % kõigist kulukohustustest (8 565 175 eurot ja 5,88 % 2020. aastal); märgib, et assigneeringute automaatne ülekandmine 2020. aastast 2021. aastasse tõi 2021. aastal kaasa kasutusmäära 91,70 %, võrreldes 92,24 %ga 2020. aastal;

märgib, et 2021. aastal mõjutas COVID-19 pandeemia kontrollikoja tegevust ning selle tulemusel vähenes assigneeringute kasutamine teatavatel eelarveridadel, samas kui muude ridade puhul eeldas tervisekriis lisakulude tegemist; märgib, et sellest tulenevalt tegi kontrollikoda 2021. aastal 30 eelarvelist ümberpaigutamist kokku 4 397 588 euro suuruses summas eesmärgiga paigutada vahendid ümber konkreetsete vajaduste rahastamiseks;

märgib, et 2021. aasta lisakulud 2020. aasta kuludega võrreldes olid seotud ruumide sisustamisega (+ 294,55 %), turvalisusega (+ 167,55 %), ITga (+ 12,34 %) ning tehnilise varustuse ja seadmetega (+ 31,85 %), samas kui kokkuhoid oli seotud lähetustega (– 48,83 %), väljaannetega (– 41,29 %), ühise suulise tõlke ja konverentsiteenustega (– 61,54 %) ning õigusteenustega (– 75 %); rõhutab, et töötajate lähetusteks eraldatud assigneeringute kasutamise määr oli 2021. aastal 25,03 % lõplikest assigneeringutest, võrreldes 23,94 %ga 2020. aastal, mis tulenes audiitorite sõidud välistanud COVID-19 pandeemiast; tuletab kontrollikojale meelde, et ta teeks kõik võimaliku selleks, et lähetuste assigneeringute kasutamisel järgitaks rangelt säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtteid.

Sisehaldus ja -kontroll ning tulemuslikkus

tuletab meelde kontrollikoja 2021.–2025. aasta strateegiat ja toonitab, et kontrollikoda on rohkem pingutanud, et kasutada audititöös parimal viisil nüüdisaegset tehnoloogiat, et koguda aruandlusprotsessi jaoks rohkem ja paremat teavet; väljendab heameelt kontrollikoja suutlikkuse üle viia läbi kohapealset audititööd, hoolimata reisipiirangutest ja rahvatervise meetmetest, millel oli suur mõju kohapealsetele audititele, ning kaugauditite laialdasema kasutamise üle, mis võimaldas sisulist suhtlust sidusrühmadega ja tulemuste õigeaegset saavutamist; juhib tähelepanu, et parlament on huvitatud mõjusast ja õigeaegsest järelevalvest kontrollikoja 2021.–2025. aasta strateegia elluviimise üle, et tagada kooskõla läbipaistvuse ja aruandekohustuse täitmise kõrgeimate standarditega ning osutada liidus tulemuslikku avaliku sektori audititeenust; on veendunud, et selline seire eeldab, et strateegias osutatud tegevuskava koostamisel kavandataks tulemusnäitajad ning määratletaks vahe-eesmärgid ja mõõdetavate tulemused ning toimuks perioodiline aruandlus strateegia elluviimisel tehtud edusammude kohta, sealhulgas vahehindamine ja vastastikune hindamine;

10.

märgib, et 2021. aastal tehti kohapeal auditit kokku 1 156 päeva, võrreldes 1 817 päevaga 2020. aastal ja 6 109 päevaga 2019. aastal; märgib, et põhitulemuste maht on jäänud eelmiste aastatega võrreldes muutumatuks või mõnel juhul paranenud: näiteks esitas kontrollikoda 2021. aastal 256 soovitust, võrreldes 189 soovitusega 2020. aastal; sarnaselt 2020. aastale esitas kontrollikoda 2021. aastal seitse aastaaruannet ja 27 eriaruannet (2020. aastal 26), samas kui arvamuste arv vähenes 2021. aastal kaheni (2020. aastal 11) ja hindamiste arv viieni (2020. aastal kuus);

11.

väljendab heameelt sisemise aruteluprotsessi üle, mis algatati selleks, et teha kindlaks parandused, mille abil saavutada eesmärk, et eriaruannete ettevalmistamiseks ja koostamiseks ei kuluks üle 13 kuu, määratledes selleks paremini auditi ulatuse või vähendades seda, tõhustades järelevalvet auditi edenemise üle, lühendades sisekontrollimenetluste kestust ilma kvaliteeditaset mõjutamata ning lühendades võimaluse korral teatamis- ja ringlusperioode või kaotades need;

12.

märgib, et 2021. aasta juulis võttis kontrollikoda vastu oma 2021.–2025. aasta arengukava tehnoloogia ja andmete paremaks kasutamiseks auditeerimisel, keskendudes andmete ulatuslikumale kasutamisele ning seades selleks ajavahemikuks eesmärgid seoses tehnoloogia kasutamisega kontrollikoja auditieesmärkide toetamiseks; tunneb heameelt ekspertidest, andmeteadlastest ja IT-audiitoritest koosneva DATA rühma loomise üle, mille eesmärk on toetada auditirühmi ja vastutada kontrollikoja audititöö digitaliseerimise eest; kiidab heaks kontrollikoja suured pingutused oma IT-suutlikkuse parandamiseks, et teha täiustatud andmeanalüüsi;

13.

hindab kõrgelt kontrollikoja meetodit, mis näeb ette strateegia koostamise suundumuste analüüsi, riskihindamise ning institutsionaalsete sidusrühmade ja auditeeritavate prioriteetide alusel; on veendunud, et kontrollikoja ja parlamendi vahelist dialoogi huvipakkuvate teemade ja prioriteetide kindlakstegemiseks tuleks lihtsustada ja koordineerida, et tagada järjepidevus ja kokkulepitud oluliste küsimuste piisav kajastamine, vältides samal ajal dubleerimist või kattumist; on teadlik, et kontrollikoda koostab oma tööprogrammi täiesti sõltumatult, kuigi kasutab selleks parlamendi komisjonide esimeeste konverentsi sisendit; on veendunud, et kontrollikoja tööprogramm tuleks kavandada nii, et see võimaldaks tulemuslikumat analüüsi eelkõige mõne määratletud prioriteedi kohta, et võimaldada talle tulevikus rohkem paindlikkust seoses taaste- ja vastupidavusrahastut puudutava märkimisväärse töökoormusega; tuletab meelde, et kontrollikoja vahendeid ei tohiks kasutada eriaruannete arvu mitmekordistamiseks, vaid selleks, et keskenduda rohkem eriaruannete koostamisele, mis on seotud Euroopa praeguse olukorra ja probleemidega, nagu taaste- ja vastupidavusrahastu, taasterahastu „NextGenerationEU“ (NGEU), COVID-19 pandeemia vastane võitlus ja tollihaldus;

14.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda on teinud vajaduste hindamise analüüsi ja esitanud taotluse suurendada 2023. aastal audiitorite ametikohtade arvu, täites samal ajal 20 lisaametikohta, mis eraldati kontrollikojale 2022. aasta ametikohtade loetelus, et keskenduda NGEU-le; tunnistab, et NGEU suurendab kontrollikoja töökoormust ning kontrollikoda on väljendanud kavatsust keskenduda eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastule; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogu poolt taaste- ja vastupidavusrahastus ette nähtud eelarvekontrolli sätted ei näe kontrollikojale ette piisavaid auditeerimisõigusi seoses liikmesriikide kulutustega;

15.

usub, et kontrollikoja töö peaks tagama teiste liidu institutsioonide mõjusama analüüsi, kuna nendel institutsioonidel on oluline osa eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses; on arvamusel, et kuigi rubriik „Euroopa avalik haldus“ on liigitatud väikese riskiga kuludega valdkondade alla ja seal ei ole siiani leitud olulisuse piirmäära ületavat viga, annaks selle audit eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile senisest asjakohasemat teavet, kui see toimuks erineva meetodi alusel, mis ei tähenda tingimata iga institutsiooni puhul eraldi hindamist igal aastal;

16.

tunnistab, et muudatused, mis on seotud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, taaste- ja vastupidavusrahastu ning NGEUga, hõlmavad rahastamist liidu eelarvest ja selle kasutamist, sealhulgas uusi omavahendite liike, millega kaasneb paljudes poliitikavaldkondades sisuline üleminek vastavuspõhistelt rahastamiskõlblikkuse eeskirjadelt tulemuspõhistele; mõistab, et kontrollikoda arendab pidevalt oma auditimeetodit ja metoodikat, et võimaldada tugeva kinnituse andmist ka sellise muutuva stsenaariumi korral;

17.

julgustab kontrollikoda suurendama oma panust liidu eelarvega seotud pettustevastasesse võitlusse, tehes mitte ainult kindlaks puudused, mis teevad liidu rahastatavad programmid pettuseohtlikuks, ning andes neist aru, vaid võttes ka arvesse praegu käimasolevat arutelu liidu pettustevastase süsteemi osaliste vahel ja tõhustades audititööd koostöös pettuste avastamise eest vastutavate asutustega, hinnates korrapäraselt selliste organite tegevust ja andes eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tehtava analüüsi jaoks tagasisidet;

18.

kiidab kontrollikoja strateegiat võtta endale kohustus koostada soovitusi kulutõhususe kohta, et aidata kaasa bürokraatia vähendamisele; juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja soovitused menetluste tõhususe suurendamiseks, parimate tavade kasutamiseks, koordineerimise parandamiseks, standardprotsesside kehtestamiseks, ülereguleerimise vältimiseks ning eelkõige lihtsustamise ja digitaliseerimise kohta täidavad seda eesmärki;

19.

rõhutab, et 2021. aastal soovitas kontrollikoda arendada liidu tasandil analüüsi- ja koordineerimissuutlikkust, et paremini koordineerida riskihindamisi ning töötada välja ja hallata liikmesriikides kasutamiseks mõeldud liiduüleseid riskiandmebaase; rõhutab kontrollikoja olulist toetust pingutustele, mida on tehtud tõhusa andmekaevesuutlikkuse saavutamiseks, et teha andmeanalüüsi liidu tasandil ja teha kindlaks liidu jaoks olulised riskid; kiidab heaks kontrollikoja toetuse liikmesriikidele avaliku halduse tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamisel, tehes kindlaks regulatiivsed ja haldustõkked ning parandades liidu ja liikmesriikide vahelist teabevahetusraamistikku; kutsub kontrollikoda üles kehtestama nõuded, mis võimaldavad lihtsalt ja koostalitlusvõimeliselt koguda, töödelda ja säilitada andmeid, mis on vajalikud liikmesriikide avaliku sektori kulutuste kasutamise auditeerimiseks;

20.

kutsub kontrollikoda üles jätkama pingutusi rohemärgistuse käsitamiseks taaste- ja vastupidavusrahastus ning hindama taaste- ja vastupidavusrahastut seoses selle panusega Euroopa rohelise kokkuleppe kliimaeesmärkide saavutamisse ja sellega vastavusseviimisega ning võtab teadmiseks, et selliste püüdluste hulka kuulus hiljuti eriaruannete ja arvamuste koostamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaselt ja ELi taksonoomia kohaldamine; palub kontrollikojal lisada konkreetsed meetmed, et hinnata taaste- ja vastupidavusrahastu digiülemineku eesmärkide panust liidu digistrateegiasse ja digiüleminekusse ja selle mõju; tunneb muret asjaolu pärast, et komisjon sõnastas alles 21. veebruaril 2023 selge metoodika, mille abil kvantifitseerida ühe või mitme maksete aluseks oleva vahe-eesmärgi ebapiisava täitmise finantsmõju;

Personal, võrdsus ja töötajate heaolu

21.

märgib, et 2021. aasta lõpus oli kontrollikojas 853 alalist ja ajutist ametikohta (nagu varasematel aastatel), neist 527 auditikodades, sealhulgas 104 ametikohta liikmete büroodes, ning kontrollikojas töötas ka 92 lepingulist töötajat ja 25 lähetatud riiklikku eksperti (2020. aastal 83 ja 15);

22.

märgib, et kontrollikoja käsutuses olnud täistööaja ekvivalent oli 2021. aastal 955, sellest 749 (ehk 79 %) kasutati auditiülesannete täitmiseks;

23.

rõhutab, et 2021. aastal võeti kasutusele märkimisväärsed meetmeid, et tagada vahendid NGEU auditeerimiseks, mille näiteks on eelkõige 2021. aasta septembris välja kuulutatud asutusesisene osalemiskutse ja 2021. aasta oktoobris avaldatud kutse lähetatud riiklike ekspertide leidmiseks, ning tehti valik reservnimekirja koostamiseks, mille alusel võetakse tööle 20 uut ajutist töötajat, kusjuures protsess nende 20 uue ajutise töötaja töölevõtmiseks peaks täielikult lõpule viidama 2023. aasta esimeses kvartalis;

24.

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli kontrollikoja ametikohtade täitmise määr 97,3 % (kontrollikoja 853 alalisest ja ajutisest ametikohast 23 olid täitmata ja vabad), võrreldes 97,2 %ga 2020. aasta lõpus; tunnustab jätkuvaid pingutusi intensiivsete värbamismeetmete jätkamiseks, mille raames võeti 2021. aastal tööle 80 uut töötajat, sealhulgas 16 ametnikku, 21 ajutist töötajat, 30 lepingulist töötajat ja 13 lähetatud riiklikku eksperti;

25.

märgib, et töötajate soolise tasakaalu põhimõtet on hästi järgitud ja see on saavutatud, kusjuures naiste osakaal ametnike hulgas oli 50,76 % ja ajutiste töötajate hulgas 60,82 % ning see oli ligikaudu samal tasemel ka lepinguliste töötajate (47,83 % naisi) ja lähetatud riiklike ekspertide (48 % naisi) osas; tunnustab positiivset olukorda juhtivate ametikohtade soolises jaotuses, sest 28st kantselei juhatajast 13 on naised ja kümnest direktorist neli on naised, samas ei ole kõrgemas juhtkonnas sooline tasakaal veel saavutatud ja neil ametikohtadel on 50 juhist vaid 18 naised;

26.

peab kahetsusväärseks soolise tasakaalu puudumist kontrollikoja liikmete kolleegiumis; juhib tähelepanu asjaolule, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud põhiväärtusi; rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus ei peaks mängima rolli mitte ainult kõigis liidu poliitikavaldkondades, vaid ka liidu institutsioonide sisemises korralduses; peab vastuvõetamatuks, et kontrollikoja ajaloos on 116 liikmest vaid 16 olnud naised; tunnistab siiski, et praegune kolleegium on soolise tasakaalu saavutamisele lähemal, kuna 27st liikmest kümme on naised;

27.

mõistab, et soolise tasakaalu saavutamine on keeruline, sest ametisse nimetamine kuulub üksnes liikmesriikide vastutusalasse, ning märgib kahetsusega, et 13 liikmesriiki ei ole kunagi saatnud kontrollikotta naist; kutsub kontrollikoda siiski üles analüüsima oma üldist koosseisu, et teavitada nõukogu ja asjaomaseid liikmesriike, et ametisse nimetamise otsustes võetaks arvesse soolist tasakaalu; kordab üleskutset saavutada sooline tasakaal ja julgustab riikide ametiasutusi esitama eri soost kandidaate, et saavutada kontrollikoja liikmete seas soolise tasakaalu lähedane seis;

28.

peab kahetsusväärseks, et nõukogu nimetab korduvalt kontrollikotta liikmeid, kelle kandidatuuri parlament tagasi lükkab; rõhutab, et Euroopa Parlamendi hinnangut kontrollikoja kandidaatide sobivuse kohta tuleks pidada siduvaks;

29.

väljendab heameelt selle üle, et 2021. aastal võeti vastu uus mitmekesisuse ja kaasamise strateegia ning mitmekesisuse ja kaasamise poliitika ja tegevuskava aastateks 2021–2025, ning märgib, et uus poliitika hõlmab juhtide tulemuslikkuse hindamise kriteeriumeid seoses nende suutlikkusega arendada kaasavat juhtimist ning edendada mitmekesisust ja kaasatust ning töö- ja eraelu tasakaalu; kiidab heaks, et 2021. aastal nimetati kontrollikoja liige esmakordselt puuetega inimeste saadikuks ja tema sponsorluse all korraldati puuetealase teadlikkuse nädal, et edendada kaasavat kultuuri;

30.

väljendab heameelt kontrollikoja mitmekesisuse ja kaasamise algatuste jälgimiseks vastu võetud tulemusnäitajate ja eesmärkide ning võrdsete võimaluste ja töötajate kaasamise uuringute üle; märgib, et need näitasid enamiku töötajate positiivset suhtumist seoses mõjuvõimu suurendamise, toetuse ja usaldusega;

31.

väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda allkirjastas 14. oktoobril 2021 Luksemburgi mitmekesisuse harta (Diversity Charter Lëtzebuerg), riiklike kohustuste teksti, mis esitati igale Luksemburgi organisatsioonile, kes soovib konkreetsete meetmete kaudu pühenduda mitmekesisuse edendamisele ja haldamisele;

32.

märgib, et kontrollikoja töötajate hulgas ei ole ikka veel saavutatud geograafilist tasakaalu, mis peegeldab raskusi, mis kontrollikojal on inimeste kutsumisega Luksemburgi tööle (ja elama), mis tuleneb muu hulgas suurest elukallidusest; märgib tunnustavalt, et kontrollikoda on hakanud levitama osalemiskutseid digiajalehtedes ja töökohtades sellistes liikmesriikides, mis on kontrollikojas alaesindatud, ka on kontrollikoda võtnud ühendust kontrollikoja asjaomaste kabinettidega sihtrühma kuuluvates liikmesriikides; võtab samuti teadmiseks kontrollikoja ennetava lähenemisviisi konkurentsivõimetute palkade küsimuse tõstatamisel, et leida lahendusi; julgustab kontrollikoda pöörduma enese kui tööandja propageerimiseks riikide ametiasutuste poole liikmesriikides tegutsevate liidu alaliste esinduste kaudu, kasutama oma värbamismenetluste avalikustamiseks rohkem sotsiaalmeediat ning osalema alaesindatud liikmesriikides toimuvatel karjäärimessidel ja sarnastel üritustel; toetab kontrollikoja osalemist Euroopa akadeemiliste ringkondade võrgustiku algatuses kui vahendit, mille abil meelitada Luksemburgis asuvatesse liidu institutsioonidesse talente ülikoolidele suunatud ühisprojektide kaudu;

33.

märgib, et 2021. aastal teatati kontrollikoja meditsiinitöötajale seitsmest läbipõlemise juhtumist, mida kontrollikoda peab väga suureks arvuks, ning leiab, et need on seotud COVID-19 pandeemia ajal kehtestatud erakorraliste töö- ja elutingimustega; märgib, et kontrollikoda on korraldanud uuringu, et mõista, kuidas on COVID-19 pandeemia töötajaid mõjutanud, ning käivitanud teavituskampaania, mille eesmärk on edendada tervislikku töö- ja eraelu tasakaalu; tunnustab paljude algatuste hulgas töötajatele pakutavat laiendatud psühholoogilist tuge;

34.

väljendab heameelt kontrollikoja heaoluprogrammi „Tagasi kontorisse“ üle, mis hõlmab vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tuge ning on kohandatud hübriidtööelu eripäradele, et ennetada läbipõlemist ja suurendada vastupanuvõimet; tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda kiitis heaks õiguse olla mittekättesaadav, võttes kasutusele nn ühendatusperioodi, millest väljaspool ei nõuta töötajatelt tööd ega kättesaadav olemist, välja arvatud hädaolukorras või eelneval kokkuleppel;

35.

märgib, et kontrollikoja personalipoliitika sisaldab ahistamisvastast mehhanismi, mis koosneb tugivõrgustikust, mille kaudu koordineeritakse konfidentsiaalseid nõustajaid, meditsiinitöötajat, vastutavaid töötajaid, vahendusteenistust ja personaliosakonda; kordab üleskutset kontrollikojale jätkata tööd ahistamiskaebustest teatamise vahendi ja sisemise eetikaraamistiku parandamiseks; on teadlik, et kontrollikoda võttis 2017. aastal vastu oma viimase ahistamisvastase poliitika; ergutab kontrollikoda ajakohastama poliitikat, mille läbivaatamine algatati 2021. aastal, et pöörata rohkem tähelepanu ennetamisele, teadlikkuse tõstmisele ja toetuse andmisega seotud erinevate üksuste koordineerimisele, kehtestama selgema teatamismenetluse ja parandama teabevahetust;

36.

võtab teadmiseks 2021. aasta novembris vastu võetud otsuse hübriidtöö kohta ja selle, et töötingimused sisaldavad töötegemise intervalle ja paindlikku tööaega; märgib, et kaugtöö on piiratud kümne tööpäevaga kuus;

37.

tuletab meelde kogemusi, mis saadi siis, kui Karel Pinxten rikkus kontrollikoja liikmena norme ja tema suhtes ei olnud võimalik võtta meetmeid, et täielikult heastada kontrollikojale ja liidule tervikuna tekitatud rahaline ja mainekahju, sest puudus õiguslik alus tema töötasu tagasinõudmiseks lähetuste ajal puudutud päevade eest, mil ta ei täitnud ametikohustusi, ja muude põhjendamata puudumiste eest; rõhutab, et nagu märkis Euroopa Kohus oma 30. septembri 2021. aasta otsuses, (1) lihtsustas tema väärkäitumist sise-eeskirjade ebamäärasus ja seda võimaldasid puudulikud kontrollid; tunnustab meetmeid, mida kontrollikoda on selles küsimuses võtnud, tehes koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF), võttes asjaomaselt isikult puutumatuse ja viies edukalt lõpule ELi toimimise lepingu artikli 286 lõike 6 kohase menetluse; rõhutab, et kontrollikoda peaks tegema kõik endast oleneva, et hoida tulevikus ära sarnased juhtumid, ning on seetõttu valmis kontrollikoda toetama ja tegema temaga koostööd vajalike kohanduste tegemisel kontrollikoja sise-eeskirjades; märgib, et kontrollikoda peaks tegutsema liidu rahaliste vahendite järelevalvajana ja kohaldama kõrgeimaid eetikastandardeid, eelkõige isikute suhtes, kes töötavad liidu institutsioonides kõrgel ametikohal;

38.

märgib, et kuni 2020. aastani sisaldas kohalolijate nimekiri parlamendi väljendatud nõudmistele vaatamata ainult kontrollikoja liikmete kolleegiumi väheseid füüsilisi koosolekuid; märgib, et kontrollikoja otsusega nr 21-2021 kantakse liikmete osalemine muudel koosolekutel samuti kohalolijate nimekirja, ning kordab, et alates 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisest on igal aastal esitatud taotlus, et kohalolijate nimekirja laiendataks nii, et see hõlmaks tööpäevi, lähetusi, puhkuseperioode ja põhjendatud eemalviibimisi, et anda täpne ülevaade liikmete tehtud tööst ja hoida ennetavalt ära võimalikke töölt puudumise juhtumeid; juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoja liikmetel on kohustus pühenduda täielikult mandaadi täitmisele; võtab teadmiseks, et 2022. aasta jaanuaris tehti 2021. aasta kohalolijate nimekiri parlamendi eelarvekontrollikomisjoni liikmetele kättesaadavaks; kordab nõudmist saada igal aastal ajakohastatud kohalolijate nimekiri, et seda saaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus arvesse võtta;

39.

märgib rahuloluga, et parlamendi soovituse alusel muudetud kontrollikoja liikmete ja endiste liikmete käitumisjuhend, mis avaldati 2. mail 2022, sisaldab uut artikli 10 lõiget 1, milles on sätestatud, et „[k]ontrollikoja liikmed pühendavad end oma ametikohustuste täitmisele. Nad peavad elama kontrollikoja asukohas.“; on seisukohal, et see läbivaadatud säte on kooskõlas Euroopa Parlamendi tõlgenduse, usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ja kontrollikojalt oodatavate eetikastandarditega; märgib, et praegu on kõigi kontrollikoja liikmete peamine elukoht Luksemburgis;

40.

märgib, et kontrollikoja liikmele antakse sisseseadmistoetust tingimusel, et kontrollikoja liige tõendab, et tal oli vaja teenistusse asumiseks elukohta muuta, et järgida personalieeskirjade artiklis 20 sätestatud põhimõtet; mõistab, et kontrollikoja töötajate ja liikmete kõigi rahaliste õiguste, sealhulgas sisseseadmistoetuse haldamine on delegeeritud komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile, kes küsib vajalikke tõendavaid dokumente ja kontrollib nende kehtivust; märgib, et kontrollikoja taotlusel tegi individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet 2021. aastal sisseseadmistoetuse järelkontrolli ja teatas tulemustest kontrollikojale, märkides, et 2021. aastal eeskirjade rikkumisi ei olnud;

41.

võtab teadmiseks eeskirjad ja kasutustingimused, mille kontrollikoda hiljuti vastu võttis, et reguleerida autopargi eraotstarbelist kasutamist; mõistab, et kontrollikoja liikmed on nüüd kohustatud katma tegelikud kulud, mis tulenevad auto kasutamisest lähetusega mitteseotud põhjusel, või kandma muude tööülesannete täitmisega seotud reiside kulud, kui need ei ole selliseks kasutuseks ette nähtud standardse kilomeetrite arvuga kaetud; tunneb muret, et selle otsusega kehtestatud uus süsteem on segadusttekitav ning selle väidetav haldustõhusus ei ole tõendatud; kordab oma varasemates eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides väljendatud arvamust, et autopargi kasutamine peaks piirduma liikmete ülesannete täitmisega; märgib, et ametiautode kasutamise kohta liidu institutsioonides kehtivad erinevad eeskirjad, mis ei ole ilmselt põhjendatud; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku ametiautode kasutamise ühiste eeskirjade kohta kõigi liidu institutsioonide jaoks;

42.

on seisukohal, et lähetused on hädavajalikud kontrollikoja ülesannete täitmiseks ja selleks, et võimaldada selle liikmetel tegutseda kontrollikoja saadikutena oma koduriigis; väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda avaldab oma veebisaidil teavet oma liikmete lähetuste kohta, kuid rõhutab, et teabe säilitamine varasematel aastatel toimunud lähetuste kohta oma veebisaidil väga piiratud aja jooksul on vastuolus kontrollikojalt oodatava läbipaistvuse ja aruandekohustuse standarditega; kordab oma nõudmist läbipaistvuse järele seoses kontrollikoja lähetuste eesmärkide ja kuludega ning palub kontrollikojal anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru juhtumitest, kus eel- ja järelkontrolli käigus on avastatud eeskirjade eiramisi; lükkab tagasi kontrollikoja hinnangu ja otsuse mitte ühineda liidu läbipaistvusregistriga ning julgustab kontrollikoda seda küsimust uuesti arutama, korrates oma tungivat üleskutset kontrollikojale ühineda liidu läbipaistvusregistriga, mis ei pärsi kontrollikoja täielikku sõltumatust;

43.

väljendab heameelt otsuse üle avaldada ka muude kui käimasoleva aasta lähetuste andmed, kuid tuletab meelde, kui oluline on avaldada ühtlasi parlamendiliikme tegevuskava tervikuna, sealhulgas avaliku ja ametialase tegevuse kohta;

44.

kutsub kontrollikoda üles tagama, et kehtivate reeglite abil oleks võimalik hoida ära lähetuskorralduste kuritarvitamine, mis võib seada kahtluse alla kontrollikoja liikmete aususe, sõltumatuse ja objektiivsuse; palub eelkõige, et lähetusel oleva liikme ülesanded ja kohustused oleksid selgelt määratletud, et vältida võimalikku väärkäitumist;

45.

juhib kontrollikoja tähelepanu kontrollikoja siseauditi talituse 2021. aasta soovitusele tagada, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet kontrolliks mõjusalt lähetuste kulusid, eelkõige kohaldades nõuetekohaselt kontrollikoja lähetusjuhendit, ning hõlbustaks uute otsuste täitmist, mis käsitlevad autopargi haldamist ja kasutamist, esinduskulusid, ametialase koolituse eeskirju ning kontrollikoja praeguste ja endiste liikmete käitumisjuhendit, eelkõige andes lisajuhiseid kõigile asjaosalistele;

46.

märgib, et 2021. aastal võttis kontrollikoda praktikale 55 praktikanti ja nad kõik said igakuist toetust, välja arvatud üks, kes ei olnud toetuskõlblik, kuna see praktikant osales praktikal ülikooliprogrammi raames; kutsub kontrollikoda üles võtma asjakohaseid meetmeid, tagamaks kõigile praktikantidele vääriline tasu;

Eetikaraamistik ja läbipaistvus

47.

väljendab heameelt käimasoleva reformiprotsessi üle, mille käigus kontrollikoda järgib eelmistes eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides esitatud soovitusi, keskendudes finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja eetilise käitumise teatavatele aspektidele;

48.

on veendunud, et kontrollikoja kui liidu sõltumatu välisaudiitori ja tema rahaliste vahendite järelevalvaja roll ja tähtsus paneb eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile väga ranged hindamiskriteeriumid ja kontrollikojale kohustuse vastata võimalikult kõrgetele standarditele; rõhutab sellega seoses – nagu ka eelmistes eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides –, et kõrgeimate kontrolliasutuste, (nagu kontrollikoda) suhtes kehtivad kõrged standardid, mistõttu nad peavad tegutsema eeskujulike organisatsioonidena ning äratama usaldust ja olema usaldusväärsused ning selle saavutamiseks peab juhtkond oma tegevusega eeskuju näitama; väljendab sellega seoses heameelt, et kontrollikoja liikmed valisid praeguse kontrollikoja presidendi, kes annab lisatagatised märkimisväärse kogemuse kohta liidu institutsioonides ja liidu rahaliste vahendite haldamise auditiga seotud küsimustes;

49.

märgib seoses kontrollikoja eetikakomitee ja selle ametisse nimetamise menetlusega, et kontrollikoja sisemenetlustes nähakse ette, et kontrollikoja liikmete kolleegiumi kandidaatide esitamine on kontrollikoja presidendi eesõigus; märgib, et kolleegiumi otsus nimetada eetikakomitee liikmed tehakse häälteenamusega; rõhutab ka, et ELi toimimise lepingu artikli 285 kohaselt on kontrollikoja liikmed täiesti sõltumatud ja seetõttu peab ka eetikakomitee olema täiesti sõltumatu; kordab oma üleskutset kontrollikojale vaadata läbi eetikakomitee ametisse nimetamise ja koosseisu eeskirjad; palub veel kord kontrollikoja eetikakomiteel anda aru eetikat käsitleva siseauditi aruande peamiste leidude kohta, mida taotleti juba seoses 2020. ja 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega;

50.

kordab, et kuigi kontrollikoja praeguste ja endiste liikmete muudetud käitumisjuhendis on selgesõnaliselt sätestatud kohustus esitada iga-aastane huvide deklaratsioon, peaks kontrollikoda tugevdama kehtivat süsteemi, et tagada oma liikmete vastavus kõrgeimatele eetilise käitumise standarditele ning eetilistele väärtustele ja põhimõtetele, mida tuleb järgida, nagu ausus, sõltumatus, objektiivsus, professionaalne käitumine, väärikus, pühendumus ja lojaalsus;

51.

märgib, et eetilise nõustamise tugistruktuur koosneb eetikakomiteest, eetikanõustajatest, läbipaistvusportaalist ja koolitusmeeskonnast, kelle ülesanne on töötada välja koolitusprogramm, mis koosneb eetikakursusest, konverentsidest ja seminaridest ning mille eesmärk on suurendada teadlikkust ja pakkuda konfidentsiaalstele nõustajatele erikoolitust ahistamisega seotud teemadel; märgib, et 131 osalejat osales eetikale pühendatud koolitustel, mis on uutele tulijatele kohustuslikud, samuti võrdsete võimaluste ja ahistamisvastase võitluse teemalistel koolitustel, mida täiendavad juhtidele, eetikanõustajatele ja konfidentsiaalsetele nõustajatele mõeldud spetsiaalsed koolitusprogrammid;

52.

on teadlik, et kontrollikoda alustas 2021. aastal töötajate eetikaraamistiku ajakohastamist; võtab teadmiseks, et kontrollikoja eetikaraamistikku hindas väliskonsultant, kelle 2022. aastal esitatud soovitused põhinesid töötajate küsitlusel, töötajatega peetud seminaridel, juhtidega tehtud intervjuudel ja dokumentide läbivaatamisel; mõistab, et analüüsile järgnev esimene meede on kontrollikoja eetikasuuniste ajakohastamine, millele järgneb rikkumisest teatamise eeskirjade ajakohastamine;

53.

väljendab heameelt kontrollikoja praeguste ja endiste liikmete käitumisjuhendi ajakohastamise üle, mis on jätkuks eelmises eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses esitatud parlamendi tähelepanekutele; rõhutab, et parlamendi soovitustele tuginedes kehtestatakse liikmetele käitumisjuhendiga kohustus elada kontrollikoja asukohas, reguleeritakse liikmete ja töötajate vahelisi lepingulisi suhteid ning piiratakse liikmete poliitikas osalemise võimalusi; väljendab eelkõige heameelt selle üle, et uue artikli 12 lõikega 2 keelatakse selgesõnaliselt liikmetel asumast tasustamata auametikohtadele poliitilistes organisatsioonides, tagades sellega selle liikmete täieliku sõltumatuse;

54.

märgib, et pettustevastase poliitika osas jõudis siseauditi talitus 2021. aastal järeldusele, et puudub dokument, mis võtaks kokku kontrollikoja pettustevastase poliitika, ja puudub kogu kontrollikoda hõlmav pettustevastase võitluse strateegia;

55.

juhib tähelepanu, et asutusesiseste kontrollide puhul, mida kasutatakse asutusesiseste pettuste ennetamiseks ja avastamiseks, on siseauditi talitus pidanud vajalikuks struktureeritumat lähenemisviisi, mis puudutab nende dokumenteerimist, nende seost riskihindamistega ning pettuseriski juhtimiseks ette nähtud vahendeid ja selle tõhusust; kutsub kontrollikoda üles järgima siseauditi talituse soovitust ja edastama selgema sõnumi kontrollikoja rolli kohta pettustevastases võitluses;

56.

nõuab selliste väliste ettevõtete kasutamise lõpetamist, kes jätkavad Yale’i ülikooli loendi (2) kohaselt tegevust Venemaal;

Digitaliseerimine, küberturvalisus ja andmekaitse

57.

märgib, et 2021. aasta IT-eelarve oli koos ümberpaigutustega kokku 9 141 000 eurot, samas kui 2020. aastal oli IT-eelarve 10 093 000 eurot ja 2019. aastal 8 085 000 eurot; juhib tähelepanu, et nii 2020. kui ka 2021. aastal oli IT-eelarve suurendamine põhjendatud: esimesel juhul iga viie aasta tagant toimuva kontrollikoja andmesalvestussüsteemi asendamisega ja teisel juhul kontrollikoja hübriidtööga kohandamiseks tehtud investeeringutega;

58.

nõustub, et digiüleminek on läbiv protsess kogu organisatsioonis, mis on kajastunud mitmes 2021. aastal toimunud algatuses, mille hulgas on hübriidkasutajakogemust pakkuvate tehnoloogiate väljatöötamine, kontrollikoja andmesalvestussüsteemi ajakohastamine, avariitaastekeskuse migreerimine ja IT-süsteemide turvalisuse tugevdamine;

59.

tunnustab pingutusi, mida kontrollikoda tegi ka 2021. aastal, et kohaneda muutuvate töötingimustega, edendada auditeerimise digiüleminekut ning tehnoloogia ja tavade ajakohastamist kogu organisatsioonis, et jätkata tõhusa avaliku sektori audititeenuse osutamist liidus; on teadlik, et selles suunas edasi liikumiseks on vaja kättesaadavaid andmeid, mille komisjon või liikmesriigid teevad nõutavas vormingus kättesaadavaks; kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike töötama suurema koostalitlusvõime nimel;

60.

mõistab, et COVID-19 pandeemiast tingitud piiranguid arvestades toimus kogu auditi elutsükkel ka 2021. aastal suures osas digitaalselt ning hõlmas auditite ettevalmistamist, tõendite kogumist ja ärakuulamismenetlusi ning lähetused liikmesriikidesse asendati videokõnedega, mis sisaldasid vajaduse korral kaugtõlget;

61.

tunneb heameelt oluliste verstapostide üle, mis tähistasid kontrollikoja digikeskkonda 2021. aastal, nagu uued teenused protsesside automatiseerimiseks robotite abil, mis võeti kasutusele auditimeeskondade korduva madala väärtusega töö vähendamiseks, rakendusasutuste auditi automatiseerimine, mis on osa tavapärasest auditiprotsessist, ja uhiuue pilvepõhise tõlkehaldussüsteemi rakendamine;

62.

väljendab heameelt küberturvalisuse kava lõpuleviidud rakendamise üle ajavahemikus 2018–2021 ja uue küberturvalisuse kava vastuvõtmise üle järgmiseks kolmeks aastaks (2022–2024), milles nähakse ette järkjärguline üleminek nullusaldusega arhitektuurile kooskõlas sätetega, mis esildati ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette meetmed küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme tagamiseks liidu institutsioonides, organites ja asutustes; märgib, et 2021. aastal ei tuvastatud ühtegi asjaomast edukat kontrollikoja vastu suunatud küberrünnet, ning hindab kõrgelt kontrollikoja ja Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU) koostöö tähtsust; kutsub kontrollikoda üles pöörama küberohtudele ja infoturbele jätkuvalt suurt tähelepanu, eelkõige seetõttu, et tõsiste küberrünnete arv on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud, mis teeb kõik liidu institutsioonid võimalike ründajate jaoks atraktiivseks; julgustab kontrollikoda tegema oma IT-taristu korrapäraseid riskihindamisi;

63.

märgib, et 2021. aastal oli kontrollikoda Euroopa küberturvalisuse kuu avaürituse üks korraldajatest ning kontrollikoja mitmekesisuse ja kaasamise eest vastutav ametnik koordineeris üht põhiistungit küberturvalisuse valdkonnas tegutsevaid naisi käsitleva avaürituse jaoks, kus eri taustaga naiste rühm vahetas arvamusi naiste motivatsiooni kohta lüüa kaasa küberturvalisuse ja tehnoloogia valdkonnas;

64.

märgib, et 2021. aastal otsustati tugevdada peamiselt hübriidtöö ja digiüleminekuga seotud seadmetesse ja teenustesse investeerimise eelarveridu ning lisaassigneeringuid kasutati ka kontrollikoja küberkaitsevõime tugevdamiseks, uude tõlkehaldussüsteemi ja uude sidusrühmade juhtimissüsteemi investeerimiseks ning liidu elektroonilise allkirjastamise lahenduse rakendamiseks;

65.

väljendab heameelt otsuse üle rakendada kontrollikojas põhikomponendina avatud lähtekoodiga tasuta tarkvara, näiteks Linuxit mitme IT-taristu serveri operatsioonisüsteemina, avatud lähtekoodiga tarkvara Belenios salajase hääletuse süsteemi jaoks ja avatud lähtekoodiga tarkvara Nagios kontrollikoja IT-meeskondade jaoks; märgib, et kontrollikoda kasutab avatud lähtekoodiga tarkvara NextCloud dokumentide vahetamiseks auditeeritavatega süsteemi ECAFiles raames, mis toimib kõrgeimate turvalisuse ja isikuandmete kaitse standardite kohaselt;

66.

väljendab heameelt andmetöötluslepingute rakendamise üle alati, kui andmeid töötlevad kolmandad isikud ja kontrollikoda kui vastutav töötleja tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (3) artikli 29 järgimise ja säilitab täieliku kontrolli töötlemistoimingute üle; võtab teadmiseks süstemaatilise konsulteerimise kontrollikoja andmekaitseametnikuga andmetöötluse ning tehniliste ja korralduslike meetmetega seotud küsimustes;

Hooned ja julgeolek

67.

tunnustab kontrollikoja meetodit konsulteerida töötajate ja esindajatega enne hoonete renoveerimise algatuste üle otsustamist; julgustab kontrollikoda võtma sellistes algatustes arvesse puuetega inimeste vajadusi ning füüsilist ja digitaalset juurdepääsetavust;

68.

märgib, et K2 hoone renoveerimine edeneb koostatud tegevuskava kohaselt ning 4. ja 5. korrus valmisid 2021. aasta detsembri lõpus ja on täielikult kasutuskorras, 2. ja 3. korruse töödega ning kütte-, kliima- ja ventilatsiooniseadmete asendamisega on samuti tehtud edusamme; märgib, et pärast klaasdetailide alla kukkumist K1 fassaadilt 2019. aastal ja piisava eelarve ümberpaigutamist otsustas kontrollikoja halduskomitee paigaldada fikseeritud klaasdetailidele kaitsekiled, mille paigaldamine on lõpetatud 90 % ulatuses;

Keskkond ja kestlikkus

69.

väljendab heameelt selle üle, et 2021. aastal avaldati kontrollikoja esimene kestlikkuse aruanne, mis koostati kooskõlas globaalse aruandlusalgatuse standarditega ja mis järgneb kestlikkuse kui valdkondadevahelise küsimuse määratlemisele kontrollikoja 2021.–2025. aasta strateegias;

70.

kutsub kontrollikoda üles võtma vastu struktureeritud liikuvuskava, mis hõlmab autode ühiskasutust, jalgrattaparklaid ja akulaadijaid, ning uurima võimalust arvutada lähetuskulude jaoks välja süsinikubilanss, nii et transpordivahendid valitakse keskkonnamõju ja kulude alusel; kiidab kontrollikoda elektri- ja hübriidautode laadimispunktide paigaldamise eest oma hoonetesse;

71.

rõhutab, et energia kogutarbimine vähenes aastatel 2014–2021 24 %, kuid suurenes 2020. ja 2021. aasta vahel 0,8 %, kuna ventilatsioonisüsteemide pikaajaline kasutamine COVID-19 pandeemia ennetusmeetmete tõttu põhjustas ületarbimise; palub kontrollikojal tagada päikesepaneelide paigaldamine oma hoonete katustele;

72.

on teadlik, et 2021. aasta kohta koostatud kontrollikoja iga-aastases kasvuhoonegaaside heite hinnangus, millega jälgitakse kontrollikoja pingutusi CO2 jalajälje vähendamiseks, on märgitud koguheiteks 7 578 CO2 ekvivalenttonni, võrreldes 10 699 CO2 ekvivalenttonniga 2014. aastal (lähtetase), ning märgib, et see näitab kasvuhoonegaaside vähenemist 3 121 CO2 ekvivalenttonni võrra kõnealusel ajavahemikul;

73.

juhib tähelepanu, et jäätmeteket vähendati aastatel 2019–2021 62 % ja aastatel 2020–2021 18,7 % ning 2021. aastal oli ringlussevõtu määr 59 % ja sortimismäär 82 % ning vihmavee kogumise süsteem, mille kogumahutavus on 95 m3 ja mida kasutatakse peamiselt aiahoolduseks, aitas vähendada üldist veetarbimist;

74.

märgib, et kontrollikoda on projektirühma „Preparing for future risks and climate crisis: time for audit to take a long-term view?“ (Ettevalmistus tulevasteks ohtudeks ja kliimakriisiks: aeg võtta auditeerimises pikaajaline vaatenurk?) liige ning kuulub Luksemburgis asutatud ettevõtete ja organisatsioonide võrgustikku, mis tegeleb ettevõtete sotsiaalse vastutusega;

75.

tunnustab paberitarbimise vähendamisel tehtud edusamme ja julgustab kontrollikoda tuginema veelgi COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemustele, et vähendada paberitarbimist;

Institutsioonidevaheline koostöö

76.

on veendunud, et kontrollikoja missioon eeldab suuremat koordineerimist Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, konstruktiivseid suhteid komisjoniga, kes on peamine auditeeritav, ja tihedamat teabevahetust liikmesriikidega – nii valitsustega, võttes eelkõige arvesse nende olulist rolli liidu finantshuvide kaitsmisel, kui ka riikide parlamentide ja teiste kõrgeimate kontrolliasutustega;

77.

võtab teadmiseks uue kolmepoolse lepingu allkirjastamise kontrollikoja, komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga (edaspidi „EIP“) vahel 2021. aasta novembris; väljendab heameelt selle üle, et leping võimaldab paremat juurdepääsu auditeeritud EIP dokumentidele ja nende paremat ühtlustamist, kuid peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et leping ei võimalda laiapõhjalist lahendust, mida parlament on nõudnud; on teadlik, et kontrollikojal ei ole volitust ainult EIP enda rahaliste vahenditega tehtud tehinguid auditeerida; kordab, et kontrollikojal peaks olema täielik juurdepääs kogu teabele seoses EIP tehingutega, mis on ette nähtud üksnes liidu poliitika elluviimiseks; nõustub kontrollikojaga, et tulevastesse liidu õigusaktidesse, millega EIP-le antakse volitused liidu poliitika elluviimiseks, saab sisse viia tervikliku ja selge volituse, millega kontrollikojale antakse aluslepingute kohane õigus auditeerida kõigi selliste õigusaktide alusel teostatavate tegevuste tulemuslikkust, ning täielik juurdepääs kõigile dokumentidele, mida ta peab sel eesmärgil vajalikuks; kutsub komisjoni üles küsima kontrollikoja arvamust enne selliste õigusaktide kohta ettepanekute tegemist;

78.

võtab teadmiseks kontrollikoja ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamise seoses kontrollikoja audiitorite lühiajaliste ülesannetega, millega toetatakse ESMi audiitorite tööd teemaekspertidena;

79.

väljendab heameelt töökorra allkirjastamise üle Euroopa Prokuratuuriga, millega luuakse struktureeritud koostööraamistik ja võimaldatakse kontrollikojal anda juhtumid otse Euroopa Prokuratuurile üle; peab kiiduväärseks intensiivset dialoogi OLAFiga, mille tulemusel algatati 2021. aastal kiiresti juurdlused kuue juhtumi puhul pärast seda, kui kontrollikoda edastas asjakohase teabe; rõhutab, kui oluline on tihedam koostöö kontrollikoja, Euroopa Prokuratuuri, OLAFi ja Euroopa Ombudsmani vahel, et vältida juurdluste dubleerimist, ning rõhutab vajadust arutada vastastikust huvi pakkuvaid valdkondi;

80.

märgib, et kontrollikoda on Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) aktiivne liige ja üks Euroopa Kõrgeimate Kontrolliasutuste Organisatsiooni (EUROSAI) – mis on INTOSAI Euroopa piirkondlik haru – 30st asutajaliikmest; märgib, et kontrollikoda teeb nii kahepoolset koostööd teiste kõrgeimate kontrolliasutuste, rahvusvaheliste auditiorganisatsioonide ja 27 liikmesriigi kõrgeimate kontrolliasutustega kui ka mitmepoolset koostööd Euroopa Liidu kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee raames ning toetab ka liidu kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kõrgeimaid kontrolliasutusi; tunnustab asjaolu, et kontrollikoda on üks 25st liikmest globaalses auditialases juhtimisfoorumis, mille eesmärk on tõhustada liikmete kõrgeimate kontrolliasutuste audititegevust, tegeleda ülemaailmsete ja strateegiliste küsimustega ning anda panus INTOSAI kogukonda;

81.

märgib, et kontrollikoda edendab institutsioonidevahelist koostööd ja kasutab teenustaseme kokkuleppeid, et optimeerida ressursside kasutamist ja kokku hoida, kasutades samal ajal partnerite eriteadmisi; märgib, et teenustaseme kokkulepete hulgas on üks kokkulepe individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametiga, mis hõlmab pensionide, lähetuste, rahaliste õiguste ja palgaarvestuse haldamist, teine kokkulepe hõlmab personaliteenuste osutamist ja muud kokkulepped käsitlevad suulise ning kirjaliku tõlke ja väljaannetega seotud teenuseid; märgib, et teenustaseme kokkuleppe kohaldamisala on võimalik muudatustega laiendada ning seda tehti 2021. aastal seoses personali julgeolekukontrolli teenuste osutamisega pärast seda, kui kontrollikoda võttis vastu otsuse nr 41/2021 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta; (4)

82.

tunnustab asjaolu, et kontrollikoda on liige Luksemburgis asuvas foorumis Bridge Forum Dialogue, mille eesmärk on ergutada arutelu Euroopat puudutavate küsimuste üle ning tuua kokku riigiülesed institutsioonid ja asutused, riiklikud institutsioonid, kodanikuühiskond ja akadeemilised ringkonnad;

Teabevahetus

83.

2021. aastal oli teavitus- ja reklaamtegevuseks eraldatud eelarve 205 000 eurot, kuna esialgsest 275 000 euro suurusest eelarvest kanti 70 000 eurot aasta jooksul üle muudele eelarveridadele; täheldab, et kasutusmäär oli 73,9 % (151 562 eurot);

84.

väljendab heameelt selle üle, et 2021. aasta juulis avaldas Euroopa Liidu kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee COVID-19-le reageerimist käsitleva auditikompendiumi, milles antakse teavet pandeemia mõju ja sellele reageerimise kohta riiklikul ja riigiülesel tasandil, ning selle üle, et kontaktkomitee veebisaidil käivitati uus COVID-19 rubriik, et anda õigeaegsemat ja järjepidevamat teavet liidu kõrgeimate kontrolliasutuste tehtud asjakohase audititöö kohta;

85.

tunneb heameelt selle üle, et 2021. aastal avaldati mitmekesisuse ja kaasamise teabevahetuskava, mis sisaldab teavet kontrollikoja kommunikatsioonieesmärkide, sihtrühma, sidusrühmade, sõnumite, kanalite ja järelevalve kohta;

86.

julgustab kontrollikoda tegema koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga, et kasutada kahte avatud lähtekoodiga sotsiaalmeedia platvormi: EU Voice’i ja EU Videot, mis käivitati avaliku katseprojektina, et edendada tasuta ja avatud lähtekoodiga sotsiaalvõrgustike kasutamist; julgustab ühtlasi kontrollikoda kasutama detsentraliseeritud sotsiaalvõrgustike alternatiive (nagu Mastodoni platvorm) väga suurtele veebiplatvormidele;

87.

kordab üleskutset kontrollikojale suurendada oma kommunikatsioonialaseid jõupingutusi, et tugevdada sidet kodanikega, edendades oma tegevuse suuremat läbipaistvust, tõhustades digitehnoloogia kasutamist ning järgides kommunikatsioonistrateegiat, mis võimaldab kodanikel õigesti tajuda ja mõista kontrollikoja rolli ja seda, kuidas see seondub liidu visiooniga, ning parandada kontrollikoja nähtavust eri liikmesriikides.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus (täiskogu), 30. september 2021, Euroopa Liidu Kontrollikoda vs. Karel Pinxten, C-130/19, ECLI:EU:C:2021:782.

(2) https://som.yale.edu/story/2022/over-1000-companies-have-curtailed-operations-russia-some-remain

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/123

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1831,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2022) 323 – C9-0232/2022) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aastal tehtud siseauditite kohta,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2021 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0074/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretäri tegevusele Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/124

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1832,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0074/2023),

A.	arvestades, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) on liidu nõuandev organ, mis pakub foorumit konsulteerimiseks, dialoogiks ja üksmeelele jõudmiseks liikmesriikide organiseeritud kodanikuühiskonna majandus- ja ühiskonnaelu ning kodanikutegevuse eri alade esindajate vahel;

arvestades, et komitee aitab kaasa liidu otsustusprotsessile ja, tagades sidemed liidu poliitika ning majandusliku, sotsiaalse ja ühiskondliku olukorra vahel, täidab oma põhiülesannet, mis seisneb õigusloome parandamises, osalusdemokraatia tugevdamises alt üles lähenemisviisi abil ning Euroopa väärtuste edendamises;

arvestades, et teatavatel juhtudel on komisjon või nõukogu kohustatud komiteega konsulteerima; arvestades, et komitee võib võtta vastu arvamusi ka omal algatusel ning ühtses Euroopa aktis, Euroopa Liidu lepingus ja Amsterdami lepingus on kindlaks määratud arvukad teemad, mille puhul tuleb komitee arvamust küsida ja mille alusel parlament komiteega konsulteerib;

D.	arvestades, et komitee rahandus- ja eelarvekomisjon on komitee järelevalveorgan kõigi eelarvemenetluste puhul, eelkõige eelarveprognooside koostamise, eelarve täitmise, iga-aastase tegevusaruande, eelarve täitmisele heakskiidu andmise ja kontrollikoja aastaaruande järelmeetmete puhul;

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb veelgi tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tõhusa finants- ja haldusjuhtimise kontseptsiooni, tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

märgib, et komitee eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille maht oli 2021. aastal kokku 10,7 miljardit eurot (mis moodustab 5,9 % liidu kulutustest); märgib, et komitee eelarve moodustas liidu kogukulutustest haldusele 1,2 %;

märgib, et kontrollikoda suurendas oma 2021. aasta aruandes halduse rubriigi tehingute valimit 48-lt 2020. aastal 60-le 2021. aastal;

märgib, et kontrollikoda toob välja, et paljude aastate jooksul tehtud töö näitab, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 käsitleb üldiselt madala riskiga kulutusi; märgib siiski, et liidu 2021. aasta eelarve täitmise aastaaruanne ei sisalda komitee kohta asjakohast teavet, ning palub kontrollikojal lisada järgmistesse aastaaruannetesse põhjalikud andmed kõigi nõuete täitmise kohta, mis on vajalikud järjepideva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse läbiviimiseks;

märgib rahuloluga, et oma 2021. aasta aruandes ei tuvastanud kontrollikoda komiteega seoses ühtegi konkreetset probleemi;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et komitee 2021. aasta lõplik eelarve oli 145 024 938 eurot, mis kujutab endast väikest 1,7 % suurust kasvu võrreldes 142 539 393 euroga 2020. aastal ja 138 502 768 euroga 2019. aastal; märgib, et 2021. aasta kõige olulisemad eelarveread, mis moodustasid ligikaudu 80 % kogueelarvest, olid töötasude ja hüvitiste jaoks ette nähtud eelarveread, millele järgnesid liikmete reisikulud ja päevaraha, liisingumaksed, tõlgid ja ruumide sisustamine;

märgib murega, et eelarve täitmise määr oli madal (90,8 %) võrreldes 91,8 %-ga 2020. aastal ning kaugel pandeemiaeelsest tasemest 2019. ja 2018. aastal (vastavalt 98,1 % ja 98,7 %); märgib, et liidu eelarvesse tagastatud kulukohustustega sidumata assigneeringud on viimase nelja aasta suurimad ja moodustavad 13 336 920 eurot, võrreldes 11 677 200 euroga 2020. aastal ja 2 579 332 euroga 2019. aastal ning 1 819 462 euroga 2018. aastal; märgib, et komitee peab seda vähenemist COVID-19 pandeemia otseseks tagajärjeks; märgib siiski, et tulemiaruandes suurenesid kogukulud 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes veidi ehk 5 %, mida komitee selgitab sellega, et tegevus on COVID-19 pandeemia esimese aastaga võrreldes suurenenud; juhib tähelepanu sellele, et need kaks näitajat näivad kulgevat vastassuunas;

rõhutab, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli maksete määr 78 %, mis on madalam kui 2020. ja 2019. aastal (vastavalt 83,2 % ja 92,5 %); märgib tunnustavalt, et keskmine maksetähtaeg lühenes 2021. aastal 19,94 päevale, mis tähendab paranemist võrreldes 2020. aastaga (28,44 päeva) ja 2019. aastaga (30,12 päeva); märgib siiski, et elektrooniliste arvete osakaal oli 2021. aastal vaid 68 %, võrreldes 67 %-ga 2020. aastal, ja see on endiselt madalam kui 2019. aasta 79 %;

märgib, et 2021. aastast kanti 2022. aastasse üle enneolematu ülejääk 13 163 207 eurot, mis on palju rohkem kui 2020. ja 2019. aastal, kui üle kanti vastavalt 8 722 448 eurot ja 8 614 946 eurot;

märgib, et 2021. aastal mõjutas komitee tegevust COVID-19 pandeemia, nii et teatud eelarveridadel vähendati assigneeringute kasutamist (liikmete reisikulud ja reisipäevaraha, suuline tõlge, töötajate lähetused ning ürituste ja kuulamiste korraldamine, sealhulgas nende üritustega seotud toitlustamine), samal ajal kui teiste puhul nõudis tervisekriis lisakulusid (tehniline tugi kaug- või hübriidkoosolekuteks, sealhulgas sünkroontõlge, IT-vahendite tugevdamine, et tulla toime suurenenud kaugtööga, ning meditsiiniteenistusele vajalik lisavarustus); märgib, et ülejäänud assigneeringuid kasutati IT- ja hoonete mahajäämuse vähendamiseks, mida tunnistati varasemate eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste puhul;

10.

märgib, et 2021. aastal oli ümberpaigutamise summa 5 323 400 eurot, mis tähendab, et see 2021. aasta summa ja 2020. aasta ümberpaigutamise summa 10 378 352 eurot olid 2,5–5 korda suuremad kui pandeemiaeelsetel aastatel (2019. aastal 3 119 041 eurot ja 2018. aastal 1 981 731); märgib, et ümberpaigutamised algatati aasta alguses, kuid COVID-19 pandeemia tõttu ei suudetud kõiki ülejääke vaatamata pingutustele ära kasutada;

11.

märgib, et 2021. aastal jätkas komitee tegevust oma haldusringluse kulutõhususe parandamiseks, saavutades täielikult paberivaba finantstöövoo ning kasutades lepingute ja muudatuste puhul kvalifitseeritud e-allkirja; märgib, et kokkuhoid on saavutatud peamiselt sünergia kaudu, mis tuleneb koostöölepingust, mille komitee allkirjastas Euroopa Regioonide Komiteega (edaspidi „Regioonide Komitee“) ja mida uuendati 2021. aastal, eelkõige taristu valdkonnas (üüri, hoolduse, tarbekaupade ja personali osas on hinnanguline üldine kokkuhoid üle 12 miljoni euro), IT-, turva- ja koosolekuteenuste valdkonnas;

12.

on teadlik, et komiteega seotud hankemenetlusi korraldavad kas komitee oma talitused või komitee nimel komitee ja Regioonide Komitee ühistalitused; märgib, et 2021. aastal oli ainult 13 hankemenetlust, kus komitee oli kas ainus avaliku sektori hankija või koos Regioonide Komiteega osalev avaliku sektori hankija, millest kaks tühistati pakkumuste puudumise tõttu, kaks ehitustööde valdkonna hanget viidi läbi avatud hankemenetlusena, kus komitee oli osalev avaliku sektori hankija, ning ülejäänud viidi läbi läbirääkimistega hankemenetlusena, neist seitse keskmise ja madala maksumusega lepingute puhul ning kaks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, nagu on ette nähtud finantsmääruses;

13.

rõhutab, et 2021. aasta aprillist juunini arutati mitmel nõukogu eelarvekomisjoni koosolekul komitee ettepanekut kehtestada komitee koosolekutel kaugosalemise puhul spetsiaalne päevaraha; märgib, et komitee rahandus- ja eelarvekomisjoni ettepanekus, mida toetasid komitee kvestorid ja mille nõukogu heaks kiitis, on kaugosalemise päevaraha 145 eurot, mis on pool nõukogu otsuse 2013/471/EL (1) artikli 2 lõikes 1 sätestatud päevarahast, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2021 ja mis on piiratud ajavahemikuga, mil esineb COVID-19 pandeemiast tingitud reisiraskusi; märgib, et hüvitamiseks tuleb kontrollida iga osaleja koosolekul või üritusel osalemist mitmesuguste meetodite abil, nagu allkirjanimekirjad, elektroonilise ühenduse teated, ekraanipildid või muud tehtud sekkumisi kajastavad aruanded, ning hüvitist saab maksta ainult selle teabe alusel; rõhutab, et kaugosalemise korral makstakse ainult vähendatud päevaraha ning mitte mingeid muid hüvitisi (nagu reisikulud või reisipäevaraha) pärast seda, kui on kontrollitud osalemist ja seda, et muid kolmanda osapoole vahendeid ei ole saadud; on siiski seisukohal, et kuigi hüvitist on vähendatud, on see avaliku arvamuse seisukohast raskesti mõistetav, kuna võib komitee mainet kahjustada; on ka seisukohal, et kuna COVID-19 pandeemia ajal võetud sanitaarmeetmed ja muud meetmed on tühistatud, ei ole koosolekutel kaugosalemise hüvitis enam vajalik;

Sisehaldus ja -kontroll ning tulemuslikkus

14.

märgib, et 2021. aasta oli veel üks aasta, mil komiteed mõjutas COVID-19 pandeemia ja mille jooksul võeti vastu rida otsuseid, et võimaldada komitee peamistel tööorganitel tegevust jätkata, hoolimata ohutuse ja julgeolekuga seotud piirangutest; märgib, et sellised otsused puudutasid koosolekute vormi, hoonetele juurdepääsu nõudeid, ürituste korraldamist ning muid tervise- ja ohutusmeetmeid, sealhulgas füüsilise distantsi hoidmist ja koosolekute korraldamist kaugosaluse vormis, millest hiljem sai hübriidvorm, sealhulgas hübriidhääletus ja elektrooniliste töövoogude kasutamine;

15.

võtab teadmiseks komitee poolt 2021. aastal vastu võetud uue juhtimiskava, milles määratakse kindlaks komitee sekretariaadi strateegia ning viis põhiväärtust ja viis peamist strateegilist eesmärki, mis suunavad komitee tööd järgmise viie aasta jooksul, ning kehtestatakse juhtimiskavaga otseselt seotud iga-aastased strateegilised eesmärgid, nimelt 33 eesmärki aastaks 2021, mis on kavandatud administratsiooni kõigi osade jaoks;

16.

juhib tähelepanu rollile, mis on komitee rahandus- ja eelarvekomisjonil, mis valmistab komitee juhatusele ette kõik finants- ja eelarvealased otsused ning koosneb ajutistest allrühmadest, mis tegelevad tõhusamalt ad hoc teemadega ja millest igaüks koosneb kolmest liikmest, kellest igaüks esindab üht komitee fraktsiooni;

17.

väljendab heameelt komitee integreeritud ärianalüüsi programmi üle, mille eesmärk on hõlmata ja kaardistada kõik aluseks olevad äriprotsessid, mis mõjutavad eelarveridade kuluprognoose, ja mis peaks aitama kindlaks teha kuluprognooside ja tegevuste lõppkulude vaheliste erinevuste võimalikud algpõhjused, aidates veelgi parandada olemasolevate inimressursside ja rahaliste vahendite usaldusväärset ja tõhusat haldamist, et toetada komitee liikmete poliitilist tegevust;

18.

väljendab muret ressursside nappuse pärast komitee siseauditi talituses, mille töötajate arv mõjutab otseselt tehtava töö mahtu ja kvaliteeti ning seega usaldatavustaset, mida siseauditi talitus saab riski- ja kontrollikeskkonna kohta pakkuda; mõistab, et alates 2021. aasta novembrist aitab siseauditi talitusest väljaspool asuv assistent kaasa praegu siseauditi talituses töötava kolme töötaja tööle, kuid on veendunud, et selline ajutine lisaassigneering ei taga vastavust rahvusvahelistele standarditele, mis reguleerivad siseauditi funktsiooni minimaalset rahastamist; väljendab toetust komitee ettepanekule muuta siseauditi talituses juba olemasolev assistendi ametikoht administraatori ametikohaks, et tugevdada siseauditit lühikeses perspektiivis; kutsub komiteed ja Regioonide Komiteed üles optimeerima oma vastavate siseauditi talituste tegevuse koordineerimist komitee ja Regioonide Komitee vahelise koostöölepingu rakendamisel;

19.

võtab teadmiseks, et komitee on astunud samme sisekontrollistandardite rakendamiseks tundlike funktsioonide hindamisel, võttes 2020. aasta detsembris vastu üksikasjaliku poliitika, mis hõlmab tundlike ametikohtade määratlust ja kõigi ametikohtadega seotud riskide hindamiseks kasutatavat metoodikat; märgib, et 2021. aastal viidi lõpule kogu komiteed hõlmav hindamine; märgib, et siseauditi talituse järeldused näitasid siiski arenguruumi; märgib, et 2018. aasta palgamaksete siseaudit, kontrollikoja poolt 2019. aastal tuvastatud alusetult makstud toetused ja 2020. aasta täiendav siseaudit kontrolli kohta osutasid vajadusele uurida põhjalikumalt seadusjärgsete õiguste haldamise kontrolle; palub komiteel teavitada parlamenti korrektsest auditileidude järelmeetmete võtmisest;

20.

tõdeb, et peamised tegevus- ja tulemusnäitajad on tõhus juhtimisvahend, ning märgib nende tõlgendamist COVID-19 pandeemia stsenaariumis, mistõttu tunnistatakse kaalutud tähtsust seoses suundumustega teabevahetuses, füüsilistes kohtumistes, töösuhetes, trükikoja tootlikkuses ja suulises tõlkes;

21.

märgib, et komitee täidab oma põhiülesannet arvamuste kaudu, milles viidatakse komisjoni seadusandlikele ettepanekutele (konsulteerimistaotlused), ja omaalgatuslike arvamuste kaudu, milles kutsutakse liidu institutsioone üles tegutsema, ning et komitee seisukohti saab esile tõsta resolutsioonides või võtta neid arvesse hindamis- ja teabearuannetes;

22.

märgib, et 2021. aastal võttis komitee vastu 200 arvamust (võrreldes 131 arvamusega 2020. aastal ja 127 arvamusega 2019. aastal), millest 151 arvamust põhinesid konsulteerimistaotlustel, 28 olid omaalgatuslikud arvamused ja 12 ettevalmistavad arvamused (konsulteerimistaotlustega seotud arvamusi oli 2020. ja 2019. aastal vastavalt 65 ja 59); väljendab heameelt otsuse üle käivitada esitatud arvamuste järelmeetmete tugevdamiseks katseprojekt, mis viiakse ellu 2022. aasta septembrist 2023. aasta aprillini ning mille eesmärk on tugevdada järelevalvet asjaomaste institutsioonide võetud meetmete üle seoses komitee sektsioonide tööprogrammiga seotud poliitilise või strateegilise tähtsusega arvamuste valitud loeteluga ja komitee panusega komisjoni iga-aastasesse tööprogrammi; mõistab, et sellised tugevdatud järelmeetmed hõlmavad komitee raportööri suuremat rolli seoses õigusloomeprotsessi eri osalejatega, sealhulgas osalemist parlamendikomisjonide koosolekutel ja sihtrühmadele suunatud kohandatud teabevahetust;

23.

märgib, et asjakohane aruanne Euroopa Parlamendi ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostöölepingu rakendamise kohta näitab, et komitee arvamuste ettevalmistamisel toimunud kohtumiste arv parlamendi kolleegidega oli 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga kaks korda suurem, mis kinnitab komitee kohalolekut õigusloometsüklis, ning kutsub komiteed üles tagama, et tema arvamusi jagataks ühelt poolt parlamendi ning teiselt poolt komitee ja Regioonide Komitee vahel sõlmitud koostöölepingu kohaselt parlamendi asjaomaste komisjonide liikmetega; märgib, et lisaks menetluses olevaid teemasid käsitlevatele kahepoolsetele kohtumistele osalesid nii parlamendi kui ka komitee liikmed mitmesugustel üritustel, konverentsidel ja kohtumistel ning et Euroopa Parlamendi kolleegidega peeti 156 kohtumist, 538 kohtumist komisjoni kolleegidega ning 139 kohtumist nõukogu ja liikmesriikide kolleegidega;

24.

võtab teadmiseks laialdase osalemise Euroopa ringmajanduse kogukonna iga kahe kuu tagant toimuvatel veebiseminaridel (ELi ringmajanduse kõnelused) ning positiivse tagasiside neile ja ELi maheauhindadele, mis on esimesed ELi-ülesed maheauhinnad, mida annavad ühiselt välja Euroopa Komisjon, komitee, Regioonide Komitee, Euroopa põllumajandusettevõtete ja põllumajandusühistute esindusorganisatsioonid ja Euroopa mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllunduse katusorganisatsioon (IFOAM – Organics Europe); märgib, et 2021. aastal korraldati mõned kõrgetasemelised konverentsid, millel oli hulgaliselt osalejaid, näiteks kodanikuühiskonna konverents „Euroopa rohelise kokkuleppe geopoliitika“, kõrgetasemeline avalik konverents „Energiaostuvõimetus Euroopa sotsiaalõiguste samba ja Euroopa rohelise kokkuleppe ristumiskohas“ ning kõrgetasemeline konverents Lääne-Balkani riikide noortepoliitika teemal; hindab komitee tähtsust rohepöörde sotsiaalse aspekti tagamisel;

25.

märgib, et komitee korraldas oma ajutise töörühma „Euroopa tuleviku konverents“ töö kaudu otseselt 75 üritust, millest 33 toimus riiklikul tasandil ja 42 kesktasandil, või toetas nende korraldamist, ning et neist 75 üritusest 60 % puhul koostati konverentsi platvormil aruanded ja ainuüksi nendel 45 üritusel osales üle 7 600 osaleja; märgib, et komitee kodeeris konverentsi platvormil ka 60 uut ideed ja käivitas sotsiaalmeedias ulatusliku teavituskampaania ning et paljusid neist ideedest kasutati 2022. aasta mais vastu võetud 325 lõplikus ettepanekus;

Personal, võrdsus ja töötajate heaolu

26.

märgib, et 2021. aastal õnnestus komiteel, olenemata COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud piirangutest, tagada ohutud töötingimused; juhib tähelepanu meetmetele, mida võttis komitee meditsiiniteenistus, ajakohastades pidevalt ruumide tervisekaitsenõudeid ning teavitades töötajaid korrapäraselt neile pakutava füüsilise ja veebipõhise psühho-sotsiaalse toe ning liikmetele, töötajatele ja administratsioonile antava ajakohase teadusliku meditsiinilise teabe kaudu ning osaledes aktiivselt komisjoni vaktsineerimiskampaanias; rõhutab sünergiat, mis loodi Euroopa Parlamendiga COVID-19 testimiseks;

27.

märgib, et komiteel oli 31. detsembri 2021. aasta seisuga 699 töötajat, võrreldes 702 töötajaga nii 2020. kui ka 2019. aastal; märgib, et 2021. aastal suurenes komitee ametikohtade loetelus sisalduvate ametikohtade arv 2020. aastaks ette nähtud 668 ametikohalt 699 ametikohani; juhib tähelepanu sellele, et eelarveliste ametikohtade täitmise määr oli 2021. aastal 94,3 %, mis on veidi madalam kui 2020., 2019. ja 2018. aasta määr, mis oli vastavalt 95,5 %, 96 % ja 96,6 %, ning märgib, et 2021. aastal viidi lõpule 74 töölevõtmist, samas kui 2020. ja 2019. aastal oli neid vastavalt 58 ja 57;

28.

märgib, et 2021. aastal võeti tööle suur hulk ajutisi ja lepingulisi töötajaid (kokku 699 töötaja hulgas oli 107 ajutist teenistujat ja 46 lepingulist töötajat, samas kui 2020. ja 2019. aastal oli ajutisi teenistujaid vastavalt 93 ja 81 ning lepingulisi töötajaid vastavalt 47 ja 43); väljendab muret, et sellise olukorraga kaasneb oht, et nende ajutiste lepingute lõppedes kaotab komitee olulisel määral teadmisi ja oskusteavet; kutsub komiteed üles süvendama veelgi oma halduskoostööd Regioonide Komiteega ühistalitusi käsitleva kokkuleppe kaudu, et suurendada töötajate ühiskasutusse andmise sünergilist mõju;

29.

märgib, et ametikohtade loetelu osas näib, et personalikärped on olnud komitees suuremad kui komisjoni seatud 5 % eesmärk (töötajate arv oli 2013. aastaga võrreldes 7,98 % väiksem); on teadlik, et viimaste aastate jooksul lisandunud ja veel lisanduvate prioriteetide tõttu taotles komitee 2023. aasta eelarve ettevalmistamise raames lisaressursse (kolm täiendavat administraatori ametikohta);

30.

väljendab heameelt selle üle, et juhtivatele ametikohtadele töölevõtmise protsessi kiirendamiseks on komitee personali- ja finantsküsimuste direktoraat võtnud meetmeid, et suurendada fraktsioonide esimeeste ja fraktsioonide sekretariaatide juhtide teadlikkust vajadusest valikuid ja värbamisi ette planeerida, et vältida teenistuse huvides pikki perioode, kus ametikohta täidab kohusetäitja, ja juhtide kahel ametikohal viibimist, ning et töölevõtmisega tegelevatele töötajatele on antud juhised, millega kaasneb ennetav poliitika vabade ametikohtade avaldamisel; märgib, et personali- ja finantsküsimuste direktoraat töötas töötajate värbamiseks ja tööl hoidmiseks välja üksikasjaliku tegevuskava, mille komitee haldusnõukogu kiitis heaks 2021. aasta oktoobris ja mis põhines tulevikku vaataval kavandamisel, atraktiivsuse suurendamisel ja talentide hoidmisel;

31.

märgib, et naised moodustavad komitee töötajatest enamuse (448 töötajat 699st) nii assistentide kui ka administraatorite kategoorias; väljendab heameelt tasakaalustatud soolise esindatuse üle keskastme ja kõrgema juhtkonna ametikohtadel, kus sellistel ametikohtadel on 52 % naisi ja 48 % mehi, samas kui 2020. aastal oli naisi 46 % ja mehi 54 % ning 2019. aastal naisi 48 % ja mehi 52 %; tunnustab komitee võrdsete võimaluste ametniku tegevust tulevase mitmekesisuse ja kaasamise strateegia ja tegevuskava kujundamisel ning on teadlik, et rahandus- ja eelarvekomisjon uurib sooteadliku eelarvestamise praktilist rakendamist avalikes institutsioonides, tuginedes väliskõnelejate, sealhulgas parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni esimehe antud teabele, mis esitatakse põhjaliku analüüsi kaudu selle kohta, kuidas see vahend võiks aidata soolist võrdõiguslikkust käsitleda;

32.

rõhutab, et kuigi töötajad on pärit kõikidest liikmesriikidest, ei ole komitee geograafiline tasakaal rahuldav, arvestades et liikmesriigid ei ole geograafiliselt esindatud proportsionaalselt; märgib, et pärast 2004. aastat liiduga ühinenud 13 liikmesriigist oli 2021. aastal pärit 19 % juhtivtöötajatest (sama määr oli 2019. aastal), võrreldes 15 %-ga 2020. aastal, samas kui administraatorite jaotus palgaastmete kaupa näitab, et 65 % nende liikmesriikide kodanikest on praegu palgaastmetel AD 8 – AD 10, mistõttu neil on õigus kandideerida juhtivale ametikohale; kutsub komiteed üles jätkama meetmete võtmist, tegema suuremaid pingutusi ja võtma endale kohustuse saavutada oma töötajate hulgas kõigi liikmesriikide kodanike tasakaalustatud geograafiline jaotus, pöörates erilist tähelepanu juhtimistasandile, võttes arvesse pärast 2004. aastat liiduga ühinenud liikmesriikide esindatust;

33.

märgib, et COVID-19 pandeemia piirangutega toimetulemiseks võetud meetmed hõlmasid kaasaskantava arvuti ja peakomplekti võimaldamist kõigile töötajatele, ergonoomilisi toole nõuetekohaselt põhjendatud meditsiinilistel põhjustel, 2020. aastal piiratud ühekordset makset kohustusliku kaugtöö perioodiga seotud erakorraliste kulude katmiseks ja individuaalse taotluse korral 2021. aastal lisaekraani võimalust, kui see on hädavajalik meditsiinilistel põhjustel, ning alates 2021. aasta aprillist kuue kuu jooksul ajutist igakuist 20 euro suurust hüvitist töötajatele ja praktikantidele, et katta mitmesuguseid lisakulusid;

34.

nõuab tungivalt, et komitee võtaks vastu ajakohastatud mitmekesisuse ja kaasamise strateegia ja tegevuskava; loodab, et selles strateegias ja tegevuskavas tehakse kokkuvõte COVID-19 pandeemia ajal saadud õppetundidest, pakutakse paindlikke vahendeid, et rahuldada töötajate eri rühmade erinevaid vajadusi, ning edendatakse mitmekesisust ja kaasatust, aga ka töö- ja eraelu tasakaalu ning töötajate võrdseid võimalusi; palub, et komitee teavitaks parlamenti selles vallas tehtud edusammudest;

35.

märgib, et 2021. aastal hindas komitee oma võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse tegevuskava, et käivitada laiendatud mitmekesisuse ja kaasamise strateegia koostamine; märgib, et rahvusvahelise homofoobiavastase päeva puhul korraldati veebipõhiseid üritusi ning et komitee osales ELi institutsioonide võrdsete võimaluste ühiskomitee konverentsil ning mitmekesisuse ja võrdsete võimaluste valdkonna institutsioonidevahelistes võrgustikes; ergutab komiteed jätkama selliste alt-üles algatuste toetamist, mis aitavad muuta komitee kaasavamaks töökohaks; palub komiteel lisada tulevasse uude mitmekesisuse ja kaasamise strateegiasse ja tegevuskavasse konkreetsed meetmed puuetega kandidaatide värbamiseks ja kaasamiseks ning pöörata hoonete renoveerimisel samasugust tähelepanu juurdepääsetavusele ja liikuvusele;

36.

märgib, et kehtivad töötingimused tagavad suure paindlikkuse ning kuigi eelnevat kavandamist nõutakse, ei ole ajaarvestus enam kohustuslik; märgib, et kuna komitee otsustas teha 2020. ja 2021. aastal tööaja registreerimise nõudest erandi, on võimalik ajakava kohandada individuaalsete vajadustega, eeldusel et teenistuse vajadused on täidetud ning töö- ja eraelu tasakaalustamine rasketes tingimustes on hõlpsam;

37.

märgib, et töötingimuste muutumine pärast COVID-19 pandeemiat mõjutas mittestandardse tööaja korralduse kasutuselevõtu määra ning mittestandardse tööaja korralduse taotluste arv on alates 2020. aasta kevadest pidevalt vähenenud; märgib, et esmakordselt pärast 2016. aastat langes 2021. aastal sobivat mittestandardset tööaega vajavate töötajate osakaal alla 20 % (2021. aastal 18,88 %, võrreldes 23,93 %ga 2020. aastal ja 32,19 %ga 2019. aastal); juhib tähelepanu asjaolule, et taotluste arvu vähenemine aastatel 2020–2021 puudutab peamiselt naisi ning et 2021. aastal taotles mittestandardset töökorraldust ligikaudu iga viies naine, kuid meeste puhul jäi see näitaja stabiilseks (2020. aastal 32 meest, võrreldes 31 mehega 2021. aastal); märgib, et kuigi 2019. aastal suurenes paindlikku töökorraldust kasutanud meeste arv märkimisväärselt, jäi meeste ja naiste osakaal seejärel 2020. ja 2021. aastal ligikaudu samaks (mehed esitasid umbes viiendiku taotlustest);

38.

märgib, et 2021. aastal oli kaugtöö jätkuvat pandeemiat silmas pidades endiselt norm, kuid alates 14. juunist 2021 said töötajad järk-järgult vabatahtlikult üheks päevaks nädalas kontorisse naasta, järgides ruumides kehtinud ettevaatusabinõusid; märgib, et kaugtöö välismaalt oli kõigile töötajatele võimalik piiratud aja jooksul ja eritingimustel, näiteks eriti keerulistes perekondlikes olukordades kaalukate meditsiiniliste või sotsiaalsete põhjuste olemasolu korral; väljendab heameelt selle üle, et õigust mitte olla kättesaadav, mis juba sätestati eelmises otsuses kaugtöö kava kohta, on nüüd sõnaselgelt nimetatud töötingimusi käsitlevas komitee muudetud otsuses, mis jõustus 1. aprillil 2022; julgustab komiteed uurima pikaajalisi kaugtöölahendusi pandeemiajärgses keskkonnas;

39.

väljendab heameelt komitee ning Regioonide Komitee koordineeritava uuringu alustamise üle 2021. aasta märtsis, et hinnata kõigi töötajate kogemusi pikaajalise kaugtöö perioodi ajal ja määrata kindlaks võimalikud suunised tulevikuks; on aru saanud, et rohkem kui 71 % töötajatest, sealhulgas juhid, andsid tagasisidet, mis oli COVID-19 pandeemia ajal vastu võetud korra suhtes suures osas positiivne, ning viiteid, mida võeti arvesse töötingimusi käsitleva läbivaadatud otsuse ettevalmistamisel, mis koostati 2021. aastal ja jõustus pärast ulatuslikku sotsiaaldialoogi kuue kuu pikkuse katseprojekti kujul 1. aprillil 2022;

40.

peab kahetsusväärseks, et komitee ei esitanud ka 2021. aastal andmeid komitee töötajaid puudutavate läbipõlemise juhtumite kohta; austab andmekaitsepiiranguid, kuid tuletab komiteele meelde anonüümseks muudetud statistiliste andmete tähtsust organisatsioonisiseste juhtimisotsuste tegemisel, rõhutades ühtlasi ka vajadust tagada töötajate heaolu; kordab, et arvesse tuleks võtta teadlikkuse suurendamise meetmeid, töökoormuse juhtimise, teabevahetuse ja konfliktide lahendamise häid tavasid ning tööle naasmise poliitikat;

41.

märgib, et 2021. aastal valmistas komitee ette ja arutas muudetud otsust, mis käsitleb töökohal psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamise ja selle probleemiga tegelemise menetlusi (otsus 090/22A) ja mis võeti vastu alles 2022. aasta märtsis; märgib, et see on osa 2021. aasta jaanuaris vastu võetud laiemast eetikaalasest tegevuskavast, mis põhineb töötajatest ja administratsiooni esindajatest koosneva ühise töörühma soovitustel; kordab oma muret selle otsuse aeglase vastuvõtmise pärast ja selle pärast, et otsuses ei ole kehtestatud konkreetset menetlust ahistamisjuhtumite kohta, millega on seotud komitee liige ja ametnik (vastavalt otsuse 090/22 A määratlusele), mistõttu ei kohaldata ahistamisjuhtumite käsitlemisel ühtset menetlust, mis toob kaasa ohvrite erineva kohtlemise; kutsub komiteed üles nägema viivitamata ette erimenetluse, mis tagab kõigile piisava ja pikaajalise igakülgse kaitse ahistamise eest; on veendunud, et ainult täisleppimatuse poliitika ahistamise suhtes tagab, et komitee suhtes ei esitata tulevikus väiteid ahistamise ja tõsise väärkäitumise kohta;

42.

märgib, et 2021. aastal võttis komitee vastu 52 praktikanti viieks kuuks, 4 praktikanti kolmeks kuuks ja 2 praktikanti, kes said väliste avaliku sektori asutuste antud toetuse; märgib, et praktikandid, kelle praktikaaeg oli viis kuud, said igakuist toetust ja hüvitisi, samas kui lühemaajalistel praktikantidel ei olnud õigust rahalisele toetusele; tunneb heameelt, et pärast seda, kui ka parlament esitas 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajal sellesisulise üleskutse, on käimas sisemised arutelud eesmärgiga tagada kõigile praktikantidele inimväärne tasu ning on koostatud uus raamistik, milles selgitatakse praktikantide õigusi ja kohustusi, ning praegu peetakse konsultatsioone komitee õigustalituse ja personalikomiteega ning see raamistik peaks hakkama kehtima 2023. aasta märtsis algava järgmise praktikasessiooni ajal;

43.

kordab üleskutset komiteele integreerida COVID-19 pandeemiast saadud kogemused komiteesisesesse juhtimisstrateegiasse talitluspidevuse ja kriisiohje, IT-alase reageerimisvõime, organisatsiooni vastupidavuse, töötajate eest hoolitsemise kohustuse, mõjusa kommunikatsiooni ja paindlike tööprotsesside valdkonnas, et kujundada tulemustele orienteeritud juhtimisstiil, millega on võimalik soodustada tervislikku töö- ja eraelu tasakaalu;

Eetikaraamistik ja läbipaistvus

44.

väljendab heameelt selle üle, et komitee käitumisjuhendit ajakohastati 2021. aasta jaanuaris tugevdatud sanktsioonidega ja laiema kohaldamisalaga, millega luuakse tõhusam mehhanism liikmete rikkumiste käsitlemiseks, ning on teadlik sellele järgnenud komitee kodukorra läbivaatamisest 2022. aasta märtsis; tunneb heameelt selle üle, et 2021. aasta jaanuaris võeti vastu üksikasjalik eetikaalane tegevuskava, mis põhineb töötajate ja administratsiooni esindajatest koosnenud ühise töörühma soovitustel;

45.

rõhutab, kui oluline on eetikat ja usaldusväärsust käsitlev siseaudit, mille eesmärk on anda piisav kindlus ühiste eetiliste väärtuste, põhimõtete ja normide järjepideva ühtlustamise ja järgimise kohta avaliku huvi kaitseks ja prioriseerimiseks erahuvidega võrreldes; kordab üleskutset kaaluda välisauditi ja konsultatsioonide korraldamist ka eetika ja läbipaistvuse valdkonnas;

46.

märgib, et pärast seda, kui 15. detsembril 2021 jõustus komitee muudetud otsus rikkumisest teatamise kohta (otsus 297/21A) ning 31. märtsil 2022 vastu võetud läbivaadatud otsus töökohal toimuva psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamise ja selle käsitlemise korra kohta (otsus 090/22A), täiendatakse uuendatud eetikaalast õigusraamistikku muudetud otsusega, millega kehtestatakse distsiplinaarmenetlusi ja haldusuurimisi käsitlevad üldised rakendussätted; julgustab komiteed tagama, et see protsess hõlmab konsulteerimist komitee õigustalituse ja andmekaitseametnikuga ning dialoogi personalikomitee ja ELi personalieeskirjade komiteega;

47.

märgib, et Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juhtumiga OC/2018/0666/A1 seotud kompromisskokkulepped kõigi asjaomaste töötajatega on lõpuks täielikult rakendatud; peab kahetsusväärseks, et komitee oli kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel aeglane; märgib, et komitee endise liikmega, kelle puhul OLAF selgitas välja, et ta on tõsise üleastumise ohver, jõuti pärast 2021. aasta märtsis peetud kõnelusi probleemi heastamises kokkuleppele, keskendudes komitee käitumisjuhendi ja eetikaraamistiku tugevdamisele ning lugedes prioriteetseks õiglaste lahenduste leidmise ja avaliku vabandamise ohvrite ees;

48.

väljendab heameelt selle üle, et komitee president tegi 13. aprillil 2022 avaliku avalduse, mis avaldati komitee veebisaidil ja milles ta pöördus kõnealuse juhtumiga seoses komitee nimel ametliku vabandusega kõigi ohvrite, nii töötajate kui ka komitee endise liikme poole, kes olid seotud OLAFi juhtumiga OC/2018/0666/A1; kordab parlamendi muret selle pärast, et komitee peasekretär keeldub endiselt sisemisi puudusi ja vastutust tunnistamast, mis tähendab seda, et komitee töötajate eest hoolitsemise kohustust ei täideta;

49.

rõhutab, et Euroopa Kohus kinnitas 6. oktoobril 2022 kohtuasjas C-673/21 (2) tehtud otsusega komitee juhatuse 9. juuni 2020. aasta otsusega võetud meetmete seaduslikkust;

50.

märgib, et komitee on tsiviilhageja käimasolevas kohtumenetluses, mille riiklikud ametiasutused on algatanud endise liikme vastu, keda süüdistatakse väärkäitumises, ja et see juhtum on praegu menetlemisel Belgia kohtus pädeva otsuse tegemise eesmärgil; palub komiteel teavitada parlamenti selle kohatuasja menetlemise arengust õigeaegselt;

51.

peab väga kahetsusväärseks, et endiselt eiratakse parlamendi ühemõttelist nõuet korraldada väline ja sõltumatu uurimine, et vaadata läbi komitee personaliga seotud menetlused ja nende tulemuslikkus, keskendudes haldushierarhia vastutusele ahistamiskaebuste käsitlemises ja töötajate heaolu tagamises; nõuab tungivalt, et komitee võtaks kõik vajalikud meetmed, et võimalikke edasisi ahistamisjuhtumeid tulemuslikult ennetada; on veendunud, et väga oluline on tagada töötajate heaolu ja ennetada tulemuslikult ja kiiresti selle juhtumi laadseid edasisi juhtumeid;

52.

juhib tähelepanu sellele, et 2021. aastal uuris OLAF komiteega seotud kahte juhtumit, millest üks, mis algatati 2019. aastal ja millega oli seotud üks komitee liige, lõpetati 2022. aastal, kuna OLAF ei leidnud tõendeid liidu finants- või muid huve kahjustava pettuse või õigusnormide rikkumise kohta, ning teise, samuti komitee ühe liikmega seotud juhtumi lõpetas OLAF 2021. aastal, kuna Euroopa Prokuratuur oli algatanud samade asjaolude alusel paralleelse kriminaaluurimise; märgib, et OLAF lõpetas 2022. aastal komitee ühe liikmega seotud 2020. aastast pärit juhtumi, kuna asjaomane isik suri;

53.

märgib, et seni on lahendamata üks juhtum, millest komitee andis parlamendi eelarvekontrollikomisjonile aru 2020. aastal, ning komitee ametisse nimetav ametiisik kavatseb teha selle kohta lõpliku otsuse 2022. aasta lõpuks; märgib, et mõlema poole esialgsel ärakuulamisel tehtud märkuste põhjal algatati enne 2022. aasta suvepuhkust mitme punkti täiendavaks analüüsimiseks ja täiendavate tunnistajate ärakuulamiseks lisauurimine; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et see sisejuurdlus on seni kestnud juba kaks aastat, ilma et oleks tehtud lõplikke järeldusi, mis on tõsiselt seganud asjaomaste isikute elu ja tõkestanud juhtumi võimalikku üleandmist OLAFile; palub komiteel teha lõplik otsus võimalikult kiiresti ja teavitada parlamenti tulemustest;

54.

tunnustab komitee valmisolekut teha koostööd liidu uurimisorganitega (OLAF ja Euroopa Prokuratuur); märgib, et komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarametiga allkirjastati 2021. aastal talitustevaheline kokkulepe sisemiste haldusjuurdluste läbiviimise kohta;

55.

väljendab heameelt selle üle, et komitee muudetud käitumisjuhend, mis võeti kasutusele 2021. aasta jaanuaris, sisaldab erisätteid majanduslike huvide deklaratsiooni ja huvide konflikti kohta; märgib, et käitumisjuhendisse lisati uus säte, mille kohaselt peavad komitee liikmed, tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitatud esindajad, asendusliikmed ja eksperdid esitama komitee presidendile ametisse asumisel oma majanduslike huvide deklaratsiooni, mis tuleb uuesti esitada iga aasta 1. jaanuaril ja liikme ametiajal toimuvate muutuste korral võimalikult ruttu, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul; juhib tähelepanu sellele, et muudetud käitumisjuhend sisaldab erisätteid pöördukse efekti kohta ja näeb ette, et kahe aasta jooksul pärast ametist lahkumist ei tohi endine liige teha lobitööd ametis olevate liikmete ega töötajate juures küsimustes, milles neil on oluline positsioon või mille kohta nad koostavad aruandeid; nõuab, et ametlikul veebisaidil avaldataks korrapäraselt ja ajakohastataks teavet nii majanduslike huvide deklaratsioonide kui ka ooteaja suhtes tehtavate erandite järgimise seisu kohta;

56.

märgib rahuloluga, et 2021. aastal muutus eetikaalane koolitus kõigile töötajatele kohustuslikuks ja see hõlmab juhtidele mõeldud konkreetsemat lisakoolitust; märgib, et eetikakomisjoni liikmete koolitust on muudetud, et viia see kooskõlla uue käitumisjuhendiga ja hõlmata kõiki eetikaküsimusi; hindab kõrgelt uue eetikanõunike meeskonna moodustamist, et anda kolleegidele, kes nendega eetikaküsimustes konsulteerivad, parimat võimalikku nõu, sealhulgas komitee sisereeglite kohta, mis käsitlevad rikkumisest teatajate kaitset negatiivsete meetmete eest ja nende õigust jääda anonüümseks, ja toetada neid selle protsessi käigus, ning et eetikanõunikke käsitlevat teavet tuleb levitada kõigile uustulnukatele; rõhutab, et 2022. aasta mais avaldati komitees uus töötajatele mõeldud juhend austuse kohta töökohal ning komitee on koostamas ka komitee töötajate uut väärtuste hartat;

57.

julgustab komiteed uurima veelgi võimalusi osaleda institutsioonidevahelises läbipaistvusregistris 2022. aastal sel eesmärgil käivitatud hindamisprotsessi kaudu;

58.

tunneb muret, et komitee ei ole siiani vastu võtnud mingit pettustevastast strateegiat; kutsub komiteed üles algatama sisepettuseriski analüüsi ja koordineerima oma tegevust komisjoni muude pädevate talitustega, et võtta vastu asjakohane sisepettustevastane strateegia;

59.

nõuab, et lõpetataks nende väliste ettevõtete kasutamine, kes Yale’i ülikooli pingerea (3) kohaselt jätkavad tegevust Venemaal;

Digitaliseerimine, küberturvalisus ja andmekaitse

60.

märgib, et komitee tegi pärast COVID-19 pandeemiat pingutusi taastumise toetamiseks, eelkõige selleks, et suuremast digitaliseerimisest rohkem kasu saada, ning et digitaliseerimise ja küberturvalisuse valdkonna meetmete puhul juhinduti jätkuvalt komitee digistrateegiast;

61.

märgib, et 2021. aasta esialgne IT-eelarve oli 5 400 000 eurot, võrreldes 2020. aasta 4 700 000 euroga, mis tähendab 700 000 euro suurust kasvu (15 %); märgib, et kuna kasutamata assigneeringuid paigutati ümber 1 900 000 euro suuruses summas, et täiendavalt tegeleda IT-valdkonna mahajäämusega, mida tunnistati varasemate eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste käigus, oli IT assigneeringute lõplik summa 2021. aastal 7 300 000 eurot, võrreldes 7 500 000 euroga 2020. aastal;

62.

märgib, et 1. novembril 2021 jõustunud uus halduskoostööleping Regioonide Komiteega edendab heade digitavade vahetamist, et edendada komitee IT- ja digiteenuseid;

63.

märgib, et komitee IT-taristut ja veebipõhiseid sidekanaleid ohustavate küberohtude arvukus on kasvanud, ning märgib, et komitee on pööranud üha enam tähelepanu IT-süsteemi konfiguratsiooni tugevdamisele, nõrkade kohtade kindlakstegemisele koostöös Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga (CERT-EU), liikmete ja töötajate küberturvalisuse alase teadlikkuse tõstmisele ning arvutivõrgu autentimise täiustatud protokolli vastuvõtmisele; kutsub komiteed üles pöörama küberturvalisuse küsimustele jätkuvalt suurt tähelepanu, eelkõige seetõttu, et tõsiste küberrünnakute arv on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud, mis muudab liidu institutsioonid võimalike ründajate jaoks atraktiivseks; ergutab komiteed ka viima läbi oma IT-taristu korrapäraseid riskihindamisi ning tagama oma küberkaitse korrapärased auditid ja testid;

64.

märgib, et komitee kasutab avatud lähtekoodiga tehnoloogiat ning 2021. aastal kasutati komitee infosüsteemides üha rohkem avatud lähtekoodiga raamatukogusid ja raamistikke; rõhutab, et komitee digistrateegias nähakse hübriidpilve keskkonna arendamise raames ette üleminek praeguselt kohapealselt e-posti rakenduselt pilves majutatavale rakendusele;

65.

märgib, et enamik komitee tehnilisi süsteeme asuvad kohapeal ja neid haldavad komitee töötajad, samas säilitatakse ja tagatakse sisseostetud süsteemide kontroll ja omandiõigus lepingulisel tasandil ning neid täiendavad korralduslikud ja tehnilised meetmed, mis hõlmab andmekaitsealast mõju ja riskihindamist, ning järgitakse sektoriüleseid parimaid tavasid;

Hooned ja turvalisus

66.

tuletab meelde, et pärast JDE hoone ostuõiguse kasutamist 2018. aastal ning BvSi ja REMi hoonete ostuõiguse kasutamist 2019. aastal said nii komitee kui ka Regioonide Komitee nende hoonete omanikeks; märgib, et Trèves 74 (TR74) ja Belliard 68 (B68–72) hooneid kasutatakse pikaajalise kapitalirendi lepingu alusel; märgib, et 10. mail 2021 kiitsid eelarvepädevad institutsioonid heaks Euroopa välisteenistuse endise hoone Belliard 100 (B100) rendilepingu ülevõtmise komitee ja Regioonide Komitee poolt 2021. aasta septembri seisuga ning TR74 ja B68–72 hooned anti 2022. aasta septembris VanMaerlanti hoone (VMA) vastu üle komisjonile;

67.

on teadlik, et hoonete vahetus tõi kaasa komitee ja Regioonide Komitee büroopinna märkimisväärse kahanemise – kaotati umbes 10 000 m2 büroopinda; märgib, et Euroopa välisteenistusega allkirjastati halduskokkulepe B100 hoone rendilepingu ülevõtmiseks alates 1. septembrist 2021, et osaliselt kompenseerida büroopinna vähenemist, ning et selle kokkuleppe lõpptulemus on büroopinna vähenemine 2021. aasta alguse olukorraga võrreldes ligikaudu 5 000 m2;

68.

tunnistab, et geograafilise kontsentreerumisega seotud kinnisvarastrateegia põhikomponenti jätkati TR74 ja B68 hoonete vahetamisega VMA hoone vastu; võtab teadmiseks, et hoonete vahetus eeldab uute üüriliste jaoks sobiva töökeskkonna kujundamiseks lisasekkumist ning et renoveerimis- ja sisustustööd kiideti heaks 2021. aasta juunis eesmärgiga võimaldada büroopinna paindlikumat paigutust, et seda saaks lisaks energia- ja veetarbimise edasisele vähendamisele kergesti kohandada uute töövormidega, mida rahastatakse assigneeringujääkide ümberpaigutamise kaudu;

69.

märgib, et 2021. aastal tehti koostöös Regioonide Komiteega olulisi sisustustöid ning et vastav eelarverida „Teenistusruumide sisustamine“ oli 2021. aastal 4 925 895 eurot, võrreldes 1 121 655 euroga 2020. aastal ja 594 061 euroga 2019. aastal;

Keskkond ja kestlikkus

70.

väljendab heameelt positiivsete keskkonnaalaste saavutuste üle elektri-, vee- ja paberitarbimise osas 2021. aastal (vähenemine vastavalt 2,1 %, 14,3 % ja 55 % 2020. aastaga võrreldes); võtab teadmiseks päikesepaneelide paigaldamise komitee ja Regioonide Komitee kahele hoonele ja mõistab, et tõenäoliselt 2023. aastal tehakse täiendav analüüs eesmärgiga suurendada päikesepaneelide paigaldamist;

71.

juhib tähelepanu asjaolule, et 69,6 % komitee personalist kasutab keskkonnasõbralikke transpordivahendeid; võtab teadmiseks kehtiva liikuvuspoliitika, millega edendatakse säästvate transpordiliikide kasutamist pendelrändel ning nähakse ette rahaline toetus ühistranspordi piletite ostmiseks ja igakuine toetus jalgratturitele; märgib, et teenistusjalgrattad ja elektriautode laadijad on kättesaadavad;

72.

väljendab heameelt 2021. aasta oktoobris käivitatud uuendusliku algatuse (vähese CO2 heitega lähetused) üle, mille eesmärk on julgustada lähetustel osalevaid töötajaid valima vähem saastavaid transpordivahendeid (rong, buss jne), mis tähendab seda, et reisibüroo pakub edaspidi esmajärjekorras välja kõige väiksema tekkiva CO2 heitega reisivõimalused;

Institutsioonidevaheline koostöö

73.

on veendunud, et halduskoostöö ja teiste institutsioonidega saavutatava sünergia analüüsimine on sellise väikese institutsiooni jaoks nagu komitee oluline juhtimisvahend;

74.

on teadlik tihedast koostööst Regioonide Komiteega ühistalituste kaudu, mille käigus ühendatakse ligikaudu 460 töötajat (millest umbes 290 töötajat kuulub komitee personali hulka) ja üle 55 miljoni euro aastas (millest ligikaudu 30 miljonit eurot eraldab komitee); tunnistab, et komitee ning Regioonide Komitee vaheline praegune halduskoostööleping, mis jõustus 1. novembril 2021 tähtajaga viis aastat, on tugevdanud koostöö ja kontrollimehhanismide juhtimist ning väljendab uut tahet ressursse tõhusalt jagada ja luua sünergiat; märgib, et praegune halduskoostööleping hõlmab innovatsiooni ja infotehnoloogia direktoraadi loomist ning juba olemasolevate ühistalituste raames tsentraliseeritud riigihangete ja finantsjuhtimise üksuse ning riigihangetega tegeleva eksperdirühma loomist;

75.

märgib, et komitee tellib teatud hulga teenuseid teistelt institutsioonidelt, eelkõige komisjonilt, selle institutsiooni eri talitustega (individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet ning eelarve, personalihalduse ja digitaliseerimise peadirektoraadid) sõlmitud teenustaseme kokkulepete kaudu peamiste tarkvaravahendite pakkumiseks; märgib, et Euroopa Parlamendi ja komisjoniga on sõlmitud konkreetsed ajutised kokkulepped COVID-19 pandeemia teatavate aspektide käsitlemiseks; märgib, et komitee saab kasu ka osalemisest institutsioonidevahelistes hankemenetlustes, mida juhib komisjon või parlament IT, ärireiside, kindlustuse, transpordi, sõidukite liisimise ja audiovisuaalseadmete valdkonnas;

76.

märgib, et läbirääkimised komisjoniga koostööprotokolli läbivaatamiseks algasid 2021. aastal;

Kommunikatsioon

77.

märgib, et 2021. aastal oli kommunikatsioonile eraldatud eelarve ligikaudu 1,5 miljonit eurot ning see oli peamiselt ette nähtud konkreetsetele sihtrühmadele (kodanikuühiskonna organisatsioonid ja liidu institutsioonid) suunatud veebitegevuseks, sealhulgas pressi- ja meediasuheteks, ürituste ja teavitustegevuse korraldamiseks ning veebipõhise teabevahetuse ja komitee külastuste edendamiseks;

78.

märgib, et komitee alustas 2021. aasta teisel poolaastal tööd välissuhtluse strateegiaga, mille eesmärk on parandada teabevahetuse kvaliteeti, ulatust ja mõju; märgib, et komitee teabevahetuskomisjon otsustas üldise prioriteedina parandada kuvandit, mõju ja juhtimist ning integreerida teabevahetuse paremini õigusloometöösse; märgib, et komitee tõhustas sel eesmärgil teabevahetust täiskogu osaistungjärkude ajal ja selle ümbruses, et tagada iga arvamuse edastamine õigele publikule kõige asjakohasemate kättesaadavate vahenditega ja kõige sobivamal ajal; julgustab komiteed võtma vastu tervikliku teabevahetusraamistiku, mis hõlmab kahe COVID-19 aasta jooksul saadud õppetunde, et olla valmis võimalikeks tulevasteks erakorralisteks sündmusteks ja tagada talitluspidevus;

79.

märgib rahuloluga, et komitee on institutsioonidevahelise veebipõhise teabevahetuse komitee sotsiaalmeedia töörühma liige ning on osalenud aruteludes kahe sotsiaalmeedia platvormi (EU Voice ja EU Video) katseetapi üle, mis aitavad kaasa liidu andmestrateegiale ja digitaalse suveräänsuse strateegiale; märgib, et need kaks platvormi kuuluvad detsentraliseeritud, tasuta ja avatud lähtekoodiga sotsiaalmeediavõrgustikesse, mis ühendavad kasutajaid eraelu puutumatusele suunatud ja reklaamivabas keskkonnas;

80.

kordab üleskutset komiteele teha suuremaid kommunikatsioonialaseid pingutusi, et tugevdada sidet kodanikega, toetades suuremat läbipaistvust oma tegevuses, tõhustades digitehnoloogiate kasutamist ja järgides kommunikatsioonistrateegiat, mis võimaldab õigesti tajuda ja mõista komitee rolli ja seda, kuidas see sobib liidu visiooniga.

(1) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/471/EL, mis käsitleb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele ja nende asendusliikmetele päevaraha andmist ning sõidukulude hüvitamist (ELT L 253, 25.9.2013, lk 22).

(2) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. oktoober 2022, KN vs Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, C-673/21, ECLI:EU:C:2022:759.

(3) https://som.yale.edu/story/2022/over-1000-companies-have-curtailed-operations-russia-some-remain

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/136

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1833,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2022) 323 – C9-0232/2022) (2),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aastal tehtud siseauditite kohta,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2021 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0080/2023),

1.	annab heakskiidu Regioonide Komitee peasekretäri tegevusele Regioonide Komitee 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Regioonide Komiteele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(7) ELT L 207, 11.6.2021, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/137

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1834,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VII jagu – Regioonide Komitee

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0080/2023),

arvestades, et Regioonide Komitee (edaspidi „komitee“) on poliitiline kogu, mis koosneb 329 liikmest, kes valitakse 27 liikmesriigi piirkondadest, linnadest, küladest ja omavalitsustest ning mis tegutseb liidu institutsioonide nõuandva organina, mille ülesanne on aidata kaasa liidu poliitika kujundamisele ja otsuste tegemisele kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohast ning samal ajal aidata muuta liit tõhusamaks ja kodanikele lähedasemaks;

arvestades, et teatavatel juhtudel on komisjon ja nõukogu kohustatud komiteega konsulteerima, kuid komitee võib arvamusi vastu võtta ka omal algatusel ning tal on ulatuslik konsulteerimistaotlusbaas, mis on kindlaks määratud aluslepingutes ja mille alusel võib Euroopa Parlament temaga konsulteerida;

arvestades, et komitee tegevus on kindlaks määratud tema üldise poliitilise strateegia alusel, mis on esitatud komitee 2. juuli 2020. aasta resolutsioonis 2020.–2025. aasta prioriteetide kohta (1), ning arvestades, et komitee võttis 2020.–2025. aasta ametiajaks vastu kolm poliitilist prioriteeti koos kolme teavituskampaaniaga: tuua Euroopa inimestele lähemale, rajada vastupidavad kohalikud ja piirkondlikud kogukonnad ning edendada ühtekuuluvust kui ELi põhiväärtust;

arvestades, et kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused moodustavad ühe kolmandiku avaliku sektori kulutustest, poole avaliku sektori investeeringutest ja ühe neljandiku maksutuludest ning paljudes liikmesriikides on neil pädevus sellistes olulistes valdkondades nagu haridus, majanduslik areng ja sidusus, keskkond, sotsiaalkaitse, tervishoid ja üldhuviteenused, mistõttu suurendab koordineerimine kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil õigusaktide õiguspärasust, parandab isevastutust ning tagab tõhusamalt kodanike hüved;

arvestades, et komitee taotleb poliitilist eesmärki tugevdada oma osalust kogu liidu poliitilises ja seadusandlikus tsüklis, muutes samas tõelisemaks sidemed liidu kodanikega, kasutades komitee liikmeid võimsate teguritena oma kogukondades ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste riiklikes liitudes;

arvestades, et komitee määras kindlaks üheksa juhtalgatust ja järgis neid 2021. aastal, et muuta oma tegevus strateegilisemaks ja mõjusamaks: (1) taaste- ja vastupidavusrahastu, 2) COVID-19 kriisile reageerimine seoses terviseküsimustega, 3) Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava, 4) CoR4Climate pakt, 5) piiriülese koostöö tulevik, 6) uus rände- ja integratsioonilepe, 7) Euroopa tuleviku konverents, 8) maapiirkondade arengu pikaajaline visioon ning 9) komitee strateegiline eelarve – komiteele ressursside õiglase osa tagamine;

arvestades, et 2021. aasta juulis jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 (2), millega reguleeritakse liidu ühtekuuluvuspoliitikat ja rahastamist aastatel 2021–2027, sisaldab viiteid partnerlusele ja mitmetasandilise valitsemise põhimõttele, mida toetavad komitee ja Euroopa Parlament ning mis hõlmab piirkondade kaasamist;

arvestades, et programmitöö perioodil 2021–2027 liidu ühtekuuluvuspoliitika elluviimiseks kehtestatud enam kui nelisada riiklikku ja piirkondlikku programmi eraldavad eri fondidest ligikaudu 380 miljardit eurot, et lahendada liidu piirkondade ja linnadega seotud majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid probleeme;

arvestades, et 13. veebruaril 2021 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241 (3), millega luuakse liidu taaste- ja vastupidavusrahastu, mis annab õigusliku aluse kuni 672,5 miljardi euro suuruse rahaliste vahendite ja laenude jaotamise liikmesriikidele (2018. aasta hindades) aastatel 2021–2026 ning mille eesmärk on samuti toetada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning kõrvaldada liidu piirkondade vahelised erinevused;

arvestades, et liidu institutsioonina finantsmääruse tähenduses peab komitee vastu võtma oma raamatupidamise aastaaruande, mis on koostatud kooskõlas komisjoni peaarvepidaja poolt vastuvõetud raamatupidamiseeskirjadega (ELi raamatupidamiseeskirjad), mis põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel ning mis lõpuks konsolideeritakse liidu raamatupidamisstandarditega;

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust on oluline veelgi tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

märgib, et kontrollikoda suurendas oma 2021. aasta aruandes halduskulude valimit 48-lt 2020. aastal 60-le 2021. aastal;

märgib, et koja väitel näitab paljude aastate jooksul tehtud töö, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 käsitleb üldiselt madala riskiga kulutusi; märgib siiski, et liidu 2021. aasta aastaaruanne ei sisalda komitee kohta asjakohast teavet, ning palub kontrollikojal lisada järgmistesse aastaaruannetesse põhjalikud andmed kõigi nõuete täitmise kohta, mis on vajalikud järjepideva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse läbiviimiseks;

märgib rahuloluga, et kontrollikoda ei tuvastanud 2021. aasta aastaaruandes komiteega seotud konkreetseid küsimusi;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et komitee 2021. aasta lõplik eelarve oli 106 740 880 eurot, mis on 5,15 % suurem kui 101 508 480 eurot 2020. aastal ja 98 751 065 eurot 2019. aastal; märgib, et nagu on kirjas eelmise aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis, olid kõige olulisemad eelarveread töötasud ja hüvitised, millele järgnesid hoonete, IT-seadmete ning tarkvara rent ja liisimine ning seejärel hüvitised, koosolekutel osalemine ja sellega seotud kulud ning tõlketeenused;

märgib, et eelarve täitmine oli kõrge (98,9 % võrreldes 2020. aastaga, mil see oli 92,7 %), mis on lähemal 2019. ja 2018. aasta pandeemiaeelsele tasemele (vastavalt 99,6 % ja 99,3 %), ning et maksete määr oli 31. detsembri 2021. aasta seisuga 85,1 %, mis on parem kui 82,4 % 2020. aastal, kuid siiski vähem kui 88,8 % 2019. aastal ja 91 % 2018. aastal; rõhutab, et keskmine maksetähtaeg oli 2021. aastal 16,11 päeva, mis on paranenud võrreldes 2020. aastaga (17,21 päeva) ja 2019. aastaga (17,23 päeva); märgib, et e-arvete osakaal ei ole ikka veel täielikult rahuldav, olles 32 %, mis on tõus võrreldes 29 %-ga 2020. aastal, kuid on vähenenud võrreldes 33 %-ga 2019. aastal;

märgib, et maksed suurenesid aastatel 2020–2021 (mõlemad COVID-19 pandeemia aastad), mis on seotud 2021. aastal toimunud tegevuse suurenemisega, kui IT-sektorisse tehtud lisainvesteeringud võimaldasid videokonverentside vahendite ulatuslikumat kasutamist virtuaalsete ja hübriidkoosolekute jaoks (võrreldes 2020. aastaga), vältides seeläbi sündmuste tühistamist või edasilükkamist hoolimata jätkuvatest piirangutest, mis COVID-19 pandeemia tõttu veel jõus olid;

märgib, et 2021. aastast kanti 2022. aastasse üle ülejääk 11 198 492 eurot, mis on natuke vähem kui 2020. ja palju rohkem kui 2019. aastal, kui üle kanti vastavalt 11 708 078 eurot ja 8 874 776 eurot; märgib, et 2021. aasta lõpus oli kulukohustustega katmata 1,1 miljonit eurot ja seega tagastati see liidu eelarvesse. See on oluliselt väiksem summa kui 2020. aastal, kus ligikaudu 7,4 miljonit eurot jäi kulukohustustega katmata, tuues praeguse summa lähemale pandeemiaeelsele tasemele (2019. aastal oli kulukohustustega katmata 0,4 miljonit eurot); julgustab komiteed jätkama olemasolevate assigneeringute järelevalve ja haldamise tõhustamisega;

märgib, et 2021. aastal mõjutas COVID-19 pandeemia komitee tegevust, nii et teatavatel eelarveridadel vähendati assigneeringute kasutamist (koosoleku-, reisi- ja päevarahad, suulise tõlke, lähetuste ja hoonete jooksvad kulud), samas kui teistele eelarveridadele lisandus tervisekriisi tõttu lisakulusid (meditsiiniteenused ning IT- ja videokonverentside projektid); märgib, et sellest tulenevalt on kokkuhoid hinnanguliselt üle kaheksa miljoni euro, võrreldes 11 miljoni euro suuruse säästuga 2020. eelarveaastal;

10.

märgib, et assigneeringute kasutamise optimeerimiseks tegi komitee aasta jooksul eelarves ümberpaigutusi kokku 8,7 miljoni euro ulatuses 2021. aastal (8,2 %) (võrreldes 6,6 miljoni euroga 2020. aastal (6,5 %)), kusjuures need ümberpaigutused tehti enamalt jaolt valdkondadest, kus saavutati märkimisväärne kokkuhoid ja suunati need valdkondadesse, mida oli vaja tugevdada (IT, teabevahetus ja väliseksperdid); rõhutab, et 2021. aastal valmistas komitee ette seitse välist assigneeringute ümberpaigutamist ja eelarvepädevad institutsioonid kiitsid need heaks; märgib, et komiteel ei olnud aasta lõpuks kavandatud konkreetset assigneeringujäägi ümberpaigutamist;

11.

on teadlik, et komiteega seotud hankemenetlusi korraldavad kas tema enda talitused või komitee nimel komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühised ühistalitused; märgib, et 2021. aastal võrreldes eelmiste aastatega käsitlesid komitee enda talitused enneolematult palju suure maksumusega avatud hankemenetlusi, mille tulemusel allkirjastati kõnealusel aastal rekordarv mitmeaastaseid raamlepinguid; märgib, et sama aja jooksul jäi COVID-19 pandeemia tõttu tegevuste või ürituste korraldamisega seotud madala ja keskmise maksumusega läbirääkimistega hankemenetluste arv tavapärasest väiksemaks, kusjuures ligikaudu pooled 2021. aasta tööprogrammis ette nähtud menetlustest tuli tühistada; märgib, et asjaomased menetlused olid seotud kavandatud komisjonide ja fraktsioonide koosolekutega, mis liikusid hübriidkeskkonnast täielikult kaugtöö vormi;

Sisehaldus ja -kontroll ning tulemuslikkus

12.

mõistab, et 2021. aastal olid komitee peamised probleemid seotud vajadusega täielikult kohaneda COVID-19 pandeemiast tuleneva uue olukorraga, kus valitses suur puudus ressurssidest ning oli vaja kohandada IT-ressursse, et toetada digiteerimisprotsessi; tunnustab kõigi seotud osapoolte ühiseid jõupingutusi, mis võimaldasid komitee poliitilist tegevust pidevalt toetada, tagades kaugkoosolekute ning teabevahetusplatvormide, nagu Agora ja KIKLOS, kaudu tegevuste elluviimise, tagades samal ajal komitee liikmete ning töötajate tervise ja ohutuse; väljendab heameelt mitmete rakkerühmade moodustamise üle, kelle ülesanne on tegeleda teenistustevaheliste küsimustega, näiteks vajadusega lihtsustada komitee protsesse, tugevdada strateegilist planeerimist ja digitaliseerida menetlusi;

13.

märgib, et komitee täidab oma ülesannet arvamuste kaudu, milles viidatakse komisjoni seadusandlikele ettepanekutele (esildised) ja omaalgatuslikele arvamustele, milles kutsutakse liidu institutsioone üles tegutsema, ning et komitee seisukohti saab esile tõsta resolutsioonides; märgib, et 2021. aastal võttis komitee vastu esildisi, omaalgatuslikke arvamusi ning liidu dokumentidel ja resolutsioonidel põhinevaid arvamusi kokku 69 dokumendi kohta, võrreldes 2020. aastal vastuvõetud 56 dokumendiga ja 2019. aastal vastuvõetud 55 dokumendiga; märgib, et komitee avaldas konkreetsetel teemadel uuringuid ja aruandeid, nagu ELi iga-aastase kohaliku ja piirkondliku baromeetri aruande teine väljaanne liidu piirkondade ja linnade olukorra kohta ning enam kui miljoni valitud piirkondliku ja kohaliku poliitiku teavitamine komitee piirkondlike ja kohalike volikogu liikmete kampaania kaudu, ning et ta koordineeris võrgustikke, nagu RegHub 2.0 võrgustik osana parema õigusloome tulevikukindluse platvormist, ning märgib, et komitee korraldas 2021. aastal rohkem kui 200 konverentsi ja üritust, teavitades samal ajal oma tööst asjakohaste kanalite ja vahendite kaudu;

14.

märgib, et 2021. aastal, pärast 2020–2025. aasta ametiaja esimest aastat, millele COVID-19 pandeemia avaldas suurt mõju, kohtus komitee täiskogu istungil kuus korda (kolm kaug- ja kolm hübriidistungit);

15.

märgib, et 2021. aastal osalesid parlamendikomisjoni liikmed 42 parlamendikomisjonide koosolekul (võrreldes 14 koosolekuga 2020. aastal ja 13 koosolekuga 2019. aastal), et parlamendiliikmed osalesid komitee 58 täiskogu istungil või komisjonide koosolekutel (võrreldes 46 istungi või koosolekuga 2020. aastal ja 62 istungi või koosolekuga 2019. aastal), ning et kordade arv, mil komitee nõukogu eesistujariigi üritustel osales, on aastate jooksul püsinud oluliselt stabiilsena (2021. aastal 20, 2020. aastal 15 ja 2019. aastal 22);

16.

väljendab heameelt 2021. aastal läbi viidud komitee planeerimis-, aruandlus- ning sisekontrollisüsteemi kulutõhususe analüüsi üle, milles vaadati läbi kogu halduskeskkond, ühtlustati protsesse, lihtsustati ja digitaliseeriti ning kasutati eri vahendite koostoimet projektide lähendamise kaudu; märgib, et 2021. aasta märtsis kiitis komitee juhatus analüüsi kontseptsiooni kirjelduse heaks ja järgnevatel kuudel alustati iga vahendi kohandamist, ning et 2021. aasta detsembriks viidi lõpule talitluspidevuse poliitika ning riskijuhtimise metoodika analüüs;

17.

väljendab heameelt mõne sisekontrolli protsessi läbivaatamise ja lihtsustamise üle 2021. aastal, näiteks finantsjuhtimises osalejate juhtimise üle; juhib tähelepanu sellele, et ka IT-juhtimise mudelit ühtlustati, et piiratud IT-vahendeid paremini jaotada;

18.

väljendab heameelt 2021. aastal algatuse „Going for IMPact!“ raames vastu võetud meetmete üle, mille eesmärk on muuta komitee kulutõhusamaks ja suurendada selle poliitilist mõju; märgib mitmeid projekte, nagu lähenemisprojekt, mille eesmärk on lihtsustada haldusraamistikku, vähendades sellega kattuvust ja suurendades sünergiat planeerimise ja aruandluse, riskijuhtimise, mõjuaruannete ja talitluspidevuse ning mõnede sisekontrollistandardite protsesside vahel; toetab komitee eri direktoraatide tasandil määratletud ja käivitatud paljusid (55) lihtsustamisprojekte, millest pooled viidi täielikult lõpule 2021. aastal (26) ja teine suur kvoot (25), millest viidi lõpule umbes pool;

19.

tunneb heameelt, et 449 delegaadist koosneva Euroopa tuleviku konverentsi täiskogu istungjärgul osales 18 komitee esindajat ning 12 kohalikku ja piirkondlikku valitud poliitikut arvestades, et esialgne kavandatud arv oli ainult neli komitee esindajat ja et seda arvu suurendati komitee ettepanekul; märgib, et see oluline osalemine Euroopa tuleviku konverentsi raames võimaldas komiteel korraldada kuus kõrgetasemelist üritust, 60 kohalikku üritust, 63 üritust ELi piirkondade ja linnade nädala raames ja seitse üritust noorte valitud poliitikute programmi raames, kaasates rohkem kui 10 000 kodanikku, kohalikke poliitikuid ja sidusrühmi; rõhutab, et Euroopa tuleviku konverentsi mitmekeelsel digiplatvormil esitas komitee 44 ideed koos Euroopa tuleviku konverentsi üheksa peamise teema raames vastuvõetud arvamuste põhisõnumitega ning paljud nendes ideedes väljendatud seisukohad on esitatud Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemusi käsitlevas aruandes; ergutab lisaks komiteed aitama oma liikmetel osaleda kohalikul tasandil kodanikega peetavates dialoogides, milles käsitletakse Euroopa küsimusi;

20.

rõhutab, et oma raportis lõpptulemuste kohta nõuab Euroopa tuleviku konverentsi täiskogu oma 40. ettepaneku 3. meetmes komitee reformimist, et nii piirkonnad kui ka linnad ja kohalikud omavalitsused saaksid asjakohased dialoogikanalid, andes komiteele institutsioonilises struktuuris territoriaalse mõjuga küsimustes suurema rolli;

21.

väljendab heameelt selle üle, et 2021. aasta märtsis käivitati komitee piirkondlike keskuste võrgustiku uus põlvkond (RegHub 2.0), mis on osa komitee parema õigusloome vahenditest, milles osaleb rohkem kui 50 liiget ja vaatlejat (21 liikmesriigi kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest ja organitest), kelle ülesanne on jälgida liidu poliitika rakendamist kohapeal ning tagada, et selliste poliitikameetmete hindamisel Euroopa tasandil võetakse arvesse piirkondlike ja kohalike sidusrühmade seisukohti; märgib, et RegHub 2.0 on muutunud komisjoni tulevikukindluse platvormi alarühmaks, kõrgetasemeliseks eksperdirühmaks, kes hindab olemasolevaid liidu poliitikavaldkondi ja esitab arvamusi selle kohta, kuidas neid poliitikameetmeid tulevaste probleemidega paremini kohandada, ning andis 2021. aastal panuse nelja tulevikukindluse arvamuse koostamisse, millest kolm koostas üks komitee esindaja tulevikukindluse platvormi raames;

22.

märgib rahuloluga, et komitee kasutab poliitilise tsükli toetamiseks mitmesuguseid platvorme, võrgustikke ja vahendeid, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika allianss, Automotive Regions Alliance, Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus, Euroopa ettevõtluspiirkond, teadmiste vahetamise platvorm, lairibaühenduse platvorm, töörühm „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“, nullsaaste sidusrühmade platvorm, COVIDi platvorm, Euroopa Regioonide Komitee ja Ühendkuningriigi kontaktrühm, subsidiaarsuse järelevalve võrgustik, linnapeade pakt; ELi toidukao ja toidujäätmete platvorm, Euroopa aruka turismi- ja biopiirkondade pealinn, Euroopa maheauhinnad, ning osaleb aktiivselt ka teiste liidu institutsioonide loodud võrgustikes, nagu komisjoni tulevikukindluse platvorm ning võrgustik „Linnad ja piirkonnad sisserändajate integratsiooni eest“;

23.

märgib, et 2021. aastal olid juhtpõhimõtteks komitee poliitilised prioriteedid 2020.–2025. aasta ametiaja jaoks ning et nende prioriteetidega kaasnes kolm teavituskampaaniat, mille eesmärk oli esiteks tuua Euroopa inimestele lähemale, teiseks mõista ühiskondlikke muutuseid, mida põhjustavad digitaalsed, keskkonnaalased ja demograafilised probleemid ning kolmandaks teavitada, et sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus on põhiväärtus, mis tagab, et liit on oma rahva teenistuses; juhib tähelepanu sellele, et nende prioriteetide rakendamiseks on loodud tugevad töösuhted parlamendiliikmete ja asjaomaste parlamendikomisjonidega ning Euroopa Komisjoni liikmete ja komisjoni temaatiliste talitustega (peadirektoraadid);

24.

märgib ära komitee olulise panuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1755 (4) koostamisse, millega loodi Brexitiga kohanemise reserv ja loodi õiguslik alus 5,4 miljardi euro suuruse programmi kasutuselevõtuks perioodil 2021–2023, et aidata piirkondadel toime tulla majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega, mis kaasnevad Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega;

25.

juhib tähelepanu komitee kesksele rollile programmi „Euroopa horisont“ missioonide kavandamisel ja rakendamisel, soodustades nende missioonide jaoks ette nähtud 1,5 miljardi euro tihedat vastavusse viimist struktuurifondidest piirkondlike innovatsioonistrateegiate rakendamiseks eraldatud 30 miljardi euroga; mõistab, et need missioonid tegelevad oluliste poliitiliste probleemidega ja seavad eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks, näiteks 150 piirkonna ja kogukonna muutmine kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks, 100 kliimaneutraalse ja aruka linna loomine ning 100 eluslabori loomine, et juhtida üleminekut puhtale pinnasele; väljendab heameelt komitee raportööri ja komisjoni peadirektoraatide vahelise tõhustatud koostöö üle ja missiooni tegevuse kavandatud järelmeetmete üle, nagu piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide, aruka spetsialiseerumise strateegiate ning Euroopa teadusruumi keskuste katseprojektide arendamine ja rohepööre aruka spetsialiseerumise kontseptsioonis;

26.

väljendab heameelt mitme strateegilise koostöö loomise üle Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks, näiteks kampaania „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ käivitamise üle ja muud; juhib tähelepanu komitee töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ tegevuse raames tõhustatud koostööle komisjoni keskkonna peadirektoraadiga, mis hõlmab nullsaaste sidusrühmade platvormi loomist 2021. aastal;

27.

märgib, et 2021. aasta jaanuaris käivitati koos komisjoniga uuesti komitee lairibaühenduse platvorm, et jälgida liidu peamiste digiküsimusi käsitlevate algatuste rakendamist, sealhulgas Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ raames, pöörates erilist tähelepanu riiklike, piirkondlike ja kohalike keskuste liidupoolsele rahastamisele, et katta selgelt Euroopale lisandväärtust pakkuvaid tegevusi; on teadlik, et mitmes komitee arvamuses ja väljaandes rõhutati Euroopa Liidu tegevuskava digiajastule vastava Euroopa prioriteedi piirkondlikke aspekte seoses komiteega ning et neil oli märkimisväärne mõju seadusandlikele ettepanekutele, nagu digiteenuste määrus (5) ja digiturgude määrus (6) ning 2030. aasta digikompass;

28.

märgib, et komisjoni maapiirkondade pikaajalise visiooni vastuvõtmine 2021. aasta juunis toob kaasa komitee märkimisväärse osalemise juhtimismehhanismis, eelkõige seoses maaelupaktidega, ning et pikaajaline visioon on kooskõlas liidu maapiirkondade tegevuskavaga, mida komitee on toetanud alates 2016. aastast; on veendunud, et see pikaajaline visioon annab liidu maapiirkondadele ühise raamistiku tegevuseks ja koostööks liidu, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

29.

on veendunud, et kohaliku ja piirkondliku tasandi kaasamine riiklike majanduse elavdamise kavade rakendamisel korrapärase koostöö kaudu Euroopa Parlamendi taaste- ja vastupidavusrahastu töörühmaga annab võimaluse võtta rakendusmeetmete järelevalves arvesse territoriaalset mõõdet;

Personal, võrdsus ja töötajate heaolu

30.

võtab teadmiseks komitee uue organisatsiooni skeemi, millega finantsalgatuse funktsioon koondatakse tippteadmiste reservi ja ühtlustatakse IT-juhtimise mudelit, et paremini jaotada piiratud IT-ressursse;

31.

märgib, et 2021. aastal oli ametikohtade loetelus sisalduvate ametikohtade arv 494, võrreldes 491 ametikohaga 2020. aastal, ning et personali koguarv oli 606 töötajat, võrreldes 601 töötajaga 2020. aastal; märgib, et 2021. aastal oli tööhõive määr 98 %, mis on suurenenud võrreldes 2020. aastaga, mil tööhõive määr oli 96,3 % ja ületab 2021.–2022. aastaks seatud eesmärki, milleks oli vähemalt 96 % suurune tööhõive määr;

32.

märgib, et komitee kasutab ajutiste- ja lepinguliste teenistujate palkamist keskmise- ja pikaajalise asendamise ning konkreetsete projektide jaoks ning et ajutiste- ja lepinguliste teenistujate arv oli 2021. aastal 141, võrreldes 2020. aastaga, kus see arv oli 125 ja 2019. aastaga, kus see arv oli 121); on veendunud, et selline olukord toob komiteele kaasa institutsioonilise mälu, teadmiste ja kvalifikatsiooni märkimisväärse kadumise ohu, kui need ajutised lepingud lõpevad; palub komiteel süvendada veelgi oma halduskoostööd Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ühistalituste kokkuleppe kaudu, et suurendada töötajate ühendamise koostoimet;

33.

kutsub komiteed üles uurima koostoimet teiste institutsioonidega nii logistika, digitaalteenuste, autojuhiteenuste ja muude haldusülesannete kui ka teatava teavitustegevuse ja kommunikatsiooni valdkonnas, eelkõige nendes liikmesriikides, kus komitee liikmetel on erinevad tugivõrgustikud ja nad sõltuvad üksnes oma kohalikest töötajatest;

34.

märgib, et komitee personali üldine sooline suhtarv oli 2021. aastal 56,8 % naisi, mis on sama kui 2020. aastal; peab kahetsusväärseks soolist tasakaalustamatust kõrgema juhtkonna hulgas 2021. aastal, kus mehi oli nendel ametikohtadel 62,5 % ja naisi 37,5 %; peab samuti kahetsusväärseks soolist tasakaalustamatust keskastme juhtide seas, kus meeste osakaal on 68,4 % ja naiste osakaal 31,6 %; julgustab töölevõtmise eest vastutavat üksust tegema jõupingutusi, et vabade ametikohtade teated oleksid kaasavamad ja julgustama juhtivatele ametikohtadele kandideerima rohkem naisi, sealhulgas tagades tasakaalustatud esindatuse valikukomisjonides ja pakkudes koolitusvõimalusi naistöötajatele, kes soovivad valmistuda juhtivtöötaja karjääriks, ja pakkudes paindlikumat töökorraldust;

35.

väljendab heameelt mitmekesisuse ja kaasamise strateegia üle aastateks 2022–2027, mis koostati koos järgmise tegevuskavaga ning mida arutati komitee rahandus- ja halduskomisjonis ning komitee juhatuses 2022. aasta juunis; märgib, et strateegias on seatud lühiajaline eesmärk, et juhtkonnas oleks 40 % naisi, kusjuures peamine üldeesmärk on 50 %, kui lühiajaline eesmärk on saavutatud; kordab oma üleskutset komiteele olla selle strateegia rakendamise iga-aastastes tegevuskavades ambitsioonikam;

36.

peab kiiduväärseks, et uues mitmekesisuse ja kaasamise strateegias oodatavate meetmete hulgas on juhendamiskava naisjuhtideks pürgijatele, juhtide teadlikkuse tõstmise seminarid erinevate võrdsete võimalustega seotud teemadel ning statistika hoolikas jälgimine, et paremini võimaldada parandusmeetmete õigeaegset vastuvõtmist; palub komiteel anda Euroopa Parlamendile aru mitmekesisuse ja kaasamise strateegiaga kaasneva tegevuskava järkjärgulisest rakendamisest, mida toetab komitee mitmekesisuse ja kaasamise ühiskomisjon; kordab üleskutset, et komitee jätkaks jõupingutusi soolise tasakaalu saavutamiseks kõigil hierarhilistel tasanditel;

37.

märgib, et komitees on ametnikke kõikidest liikmesriikidest, välja arvatud ühest; julgustab komiteed võtma ka edaspidi meetmeid, et saavutada kõigi oma töötajate hulgas nõuetekohane geograafiline jaotus, pöörates erilist tähelepanu juhtimistasandile; väljendab heameelt algatuste üle, mille eesmärk on suurendada vabade ametikohtade nähtavust, avaldades teated oma veebisaidil, et suurendada kandidaatide võimalusi kandideerida kogu liidust geograafilise diskrimineerimiseta; mõistab, et kõik kõrgema juhtkonna ametikohad avaldatakse üldsusele, mis hõlmab ulatuslikku sotsiaalmeedia reklaamikampaaniat, et tagada maksimaalne teavitustegevus kõigis liikmesriikides; hindab personalisaadikute kasutamist, et luua nn positiivse tööandja kuvand, ning seda, et alates 2021. aastast suurendas komitee lisaks traditsioonilisematele teabevahetuskanalitele ka oma esindatust sotsiaalmeedias ja veebipõhistel värbamisplatvormidel, et reklaamida asjaomaseid vabu ametikohti, peamiselt ajutiste teenistujate või riiklike ekspertide jaoks;

38.

rõhutab, et nii nagu kõik liidu institutsioonid, peab ka komitee tagama, et kõik liikmesriigid oleksid töötajate hulgas proportsionaalselt esindatud, ning võtma seejuures arvesse kõigi kandidaatide pädevust ja saavutusi; nõuab tungivalt, et komitee astuks samme kõigi liikmesriikide kodanike geograafilise tasakaalu saavutamiseks, kajastades nende mitmekesisust, nagu on osutatud ametnike personalieeskirjade artiklis 27;

39.

väljendab heameelt jätkuva tähelepanu üle, mis on pühendatud konkreetsetele soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimustele, nagu esimese LGBTI+ kontaktisiku ametisse nimetamine 2021. aastal rahvusvahelise homofoobia-, bifoobia-, interseksismi- ja transfoobiavastane päeva puhul, et aidata kolleege, kes soovivad arutada oma isiklikku kogemust seoses komitees töötamisega või kellel on LGBTI+ pereliikmed; julgustab komiteed jätkama alt üles algatuste toetamist, mis aitavad muuta komitee kaasavamaks töökohaks;

40.

väljendab heameelt 16. aprillil 2021 lõppenud töötajate rahulolu uuringu algatamise üle, milles keskenduti töötajate kaugtööga rahulolule ja töökeskkonnale, mida töötajad sooviksid pandeemiajärgseks perioodiks, ning mõistab, et selle tulemusi võeti arvesse veelgi paindlikumate kaugtöötingimuste loomisel 2022. aastal;

41.

võtab igati teadmiseks komitee võetud kohustuse ajakohastada personaliraamistikku ja märgib, et kaugtöö süsteeme täiustati ja koostati uus hübriidtöökord, mida katsetatakse komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühise digitaalse töökoha katseprojekti raames; märgib, et projekti eesmärk on määratleda ja jagada parimaid tavasid digitaalsete koostöövahenditega ning see põhineb põhimõtetel, mille Euroopa Parlament kiitis heaks ka oma eelmises eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis: tulemustepõhine juhtimine, digiteeritud töökoht, kaugtöö, mis on võrdne kontoritööga, paindlikkus usaldusel põhineva süsteemi alusel ja õigus mitte olla kättesaadav;

42.

väljendab heameelt selle üle, et uus kaugtöö katseprojekt annab töötajatele võimaluse teha kaugtööd kaks kuni kolm päeva nädalas; märgib, et see hõlmab ka töö- ja eraelu tasakaalu mõistet, ning toonitab õigust mitte olla kättesaadav; märgib, et COVID-19 pandeemia toetamise meetmete raames pakkus komitee töötajatele 150–250 euro suurust ühekordset summat, et katta lisakulud, sealhulgas ergonoomiliste seadmete kulud;

43.

märgib, et 2021. aastal valmistas komitee koos sotsiaalpartneritega ette uue hübriid- ja paindliku töökorralduse, mida hakatakse rakendama 2022. aastal; märgib, et uue korraldusega on ette nähtud mitmesugused osalise tööajaga töötamise vormid, näiteks spetsiaalne osalise tööaja arvestus poole päeva kaupa ja osalise tööajaga tasustatav tööaeg vastavalt ad hoc menetlusele tõsistel juhtudel; märgib, et 2021. aastal tehti 118 otsust seoses 58 töötajaga, kes kasutasid paindlikku töökorraldust (neist 46 olid naised); märgib, et vanemapuhkus ja perepuhkus on samuti võimalikud ning et 2021. aastal sai vanemapuhkust 49 töötajat, kellest 36 olid naised;

44.

märgib, et 2021. aastal teatati 14 läbipõlemisjuhtumist (kokku 554 töötaja hulgas; samas kui 2020. aastal teatati 12 võimalikust läbipõlemisjuhtumist), ning võtab teadmiseks komitee individuaalsed järelmeetmed töölt puudumise korral; kordab oma soovitust, et komitee keskenduks lisaks iga-aastastele tervisekontrollidele ka esmasele ennetusele, et vähendada psühhosotsiaalseid riske ja läbipõlemist; tunnustab, et täiendkoolitus ja -kursused on suunatud füüsilisele heaolule;

45.

märgib, et 26. aprillil 2021 võttis komitee vastu otsuse nr 108/2021 väärikuse kaitsmise kohta tööl, konfliktide ohjamise ja ahistamise vastu võitlemise kohta; mõistab, et see otsus järgnes pikaajalisele dialoogile kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas usaldusnõunike võrgustiku ja komitee personalikomiteega; tunnustab asjaolu, et uues otsuses laiendatakse kohaldamisala, kirjeldatakse käitumisreegleid ning võimalikke mitteametlikke ja ametlikke konfliktide lahendamise mehhanisme ning selle kohta on koostatud spetsiaalne praktiline juhend, milles antakse täiendavaid praktilisi selgitusi; tunneb heameelt, et otsusest ja selle mõjust teadlikkuse suurendamiseks on lisaks korrapäraselt läbiviidavatele eetikat ja ausust käsitlevatele sisekoolitustele korraldatud töötajatele ja juhtidele suunatud teabeüritusi;

46.

on teadlik, et komitee 2. veebruari 2021. aasta määruses nr 3/2021 on ette nähtud kindlasummalise kaugkoosoleku päevaraha maksmine komitee liikmetele, nõuetekohaselt volitatud asendusliikmetele ja raportööre nõustavatele ekspertidele ning kaug- või hübriidkoosolekutele kutsutud kõnelejatele, et hüvitada selliste koosolekute ettevalmistamise ja nendel osalemise üldkulud; mõistab, et selle määrusega kehtestatakse kogu 2021. aastaks maksmise ja kontrollimise kriteeriumid, määrates hüvitise suuruseks 200 eurot päevas ja sätestades, et hüvitise saamiseks peavad liikmed allkirjastama osalemisdeklaratsiooni ja esitama selle liikmete finantsteenistusele, mis võimaldab administratsioonil kontrollida asjaomase isiku kohalviibimist; juhib siiski tähelepanu sellele, et kooskõlas otsuse nr 15/2022 (erakorraliste meetmete kohaldamise kohta COVID-19 pandeemia ajal) hiljutise vastuvõtmisega 2022. aasta mais toimuvad kõik komitee organite koosolekud praegu füüsilise kohalolekuga;

47.

märgib, et komitee võttis 2021. aastal vastu 58 praktikanti, kellest 48 valiti viiekuulisele praktikale, mille jooksul nad said igakuist toetust, samuti liikuvustoetust ja neile hüvitati reisikulud, ning kümme praktikanti olid lühiajalised õppekülastajad lühema praktikaperioodiga 1–4 kuud ja kolm said igakuist sissetulekut oma riigi valitsuselt; väljendab heameelt komitee võetud kohustuse üle teha ettepanek kaugtöö võimaluse pakkumiseks ka oma praktikantidele;

48.

kordab oma üleskutset komiteele integreerida COVID-19 pandeemiast saadud kogemused komiteesisesesse juhtimisstrateegiasse talitluspidevuse ja kriisiohje, IT-alase reageerimisvõime, organisatsiooni vastupidavuse, töötajate eest hoolitsemise kohustuse, tõhusa kommunikatsiooni ja paindlike tööprotsesside valdkonnas, et kujundada tulemustele orienteeritud juhtimisstiil, mis võib soodustada tervislikku töö- ja eraelu tasakaalu;

Eetikaraamistik ja läbipaistvus

49.

kordab oma üleskutset komiteele vaadata uuesti läbi oma osalemine läbipaistvusregistris, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes kohustusliku läbipaistvusregistri kohta (7), mis võimaldab lisaks allakirjutanud institutsioonidele ka muude liidu institutsioonide, asutuste ja ametkondade vabatahtlikku kaasamist, kuid ei hõlma piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning neid esindavate ühenduste tegevust; jääb seisukohale, et 2018. aastast pärinev komitee praktiline juhend töötajate suhtlemise kohta väliste üksustega on piiratud kehtivusega, ning kinnitab veel kord, et on oluline tagada kõrge läbipaistvuse tasemega lobitöö koosolekud, mis võivad mõjutada komiteed tema nõuandva rolli täitmisel liidu institutsioonide ees; kutsub komiteed üles viima lõpule olemasolevate võimaluste siseanalüüsi ja ühinema läbipaistvusregistriga;

50.

väljendab heameelt selle üle, et parlamendi soovituste kohaselt on komitee kogunud oma liikmetelt ja asendusliikmetelt majanduslike huvide deklaratsioone, mis suures osas endiselt puudusid (2021. aasta jaanuaris oli endiselt esitamata 146 majanduslike huvide deklaratsiooni, vaatamata 26. jaanuaril 2020 jõustunud käitumisjuhendis sätestatud kohustusele see esitada), mis tähendab, et 2022. aasta oktoobri seisuga oli 629 nimetatud liikme ja asendusliikme hulgast endiselt esitamata 32 majanduslike huvide deklaratsiooni; märgib, et 32 puuduvast deklaratsioonist viis puudutasid 2022. aastal ametisse nimetatud liiget, kes ei olnud veel komitee koosolekutel aktiivselt osalenud, ülejäänud 27 olid seotud asendusliikmetega, kellest 18 nimetati ametisse 2022. aastal, 2 2021. aastal ja 7 2020. aastal, ning et neist asendusliikmetest osales ainult üks isik komitee tegevuses (kaugosalusega ja 2021. aastal); ergutab komiteed võtma puuduvate majanduslike huvide deklaratsioonidega seoses järelmeetmeid ja järgima ranget poliitikat läbipaistvuskohustuste täitmise tagamiseks;

51.

märgib, et uut koolituskorda käsitleva otsuse vastuvõtmisega on eetikakoolitus muutunud pigem kohustuslikuks kui soovitatavaks, sealhulgas täienduskoolitus, mis sillutab teed töötajate aktiivsemale osalemisele eetilisi küsimusi käsitlevates algatustes; märgib, et 2021. aastal toimus 14 konkreetselt eetikat ja ausust käsitlevat koolitust, millest võttis osa 251 töötajat (60 % juhtidest ja 57,30 % kõigist töötajatest, sealhulgas juhid), ning et korraldati 34 koolitust, mis käsitlesid rikkumisest teatamist, huvide konflikte ja ahistamist, ning 25 koolitust finantsjuhtimise eri aspektide kohta, mis muu hulgas suurendasid teadlikkust huvide konfliktidest;

52.

märgib, et 2021. aastal uuris Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kahte komiteega seotud juhtumit, millest esimene oli võimalik põhjendamatu reisipäevaraha maksmine ning teine väidetav rahaline väärtegu, ahistamine ja juhtimisvead komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühistalituses; märgib, et esimene juhtum lõpetati, kui komitee taotles makstud päevaraha tagasimaksmist eetilistel põhjustel, kuna ei tuvastatud mingit õiguslikku alust selle summa sissenõudmiseks, ning et OLAF lükkas teise juhtumi tagasi, soovitades komiteel ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel viia läbi sisejuurdluse ahistamise ja halva juhtimise kohta; palub komiteel anda parlamendile aru 2021. aastal algatatud uurimise tulemustest;

53.

peab kahetsusväärseks, et komitee ei ole vastu võtnud pettustevastast strateegiat; kutsub komiteed üles algatama institutsioonisisese pettuseriski analüüsi ja koordineerima oma tegevust komisjoni pädevate talitustega, et võtta vastu asjakohane institutsioonisisene pettustevastane strateegia;

54.

nõuab, et lõpetataks selliste väliste ettevõtete kasutamine, kes Yale’i ülikooli pingerea (8) kohaselt jätkavad tegevust Venemaal;

Digiüleminek, küberturvalisus ja andmekaitse

55.

märgib, et komitee kulutas 2021. aastal IT-projektidele ja IT-seadmetele 6 112 846 eurot, võrreldes vastavalt 2020. aastal kulutatud 6 392 372 euroga ja 2019. aastal kulutatud 4 033 320 euroga; rõhutab, et eelarve suurenemine 2021. ja 2020. aastal tulenes suures osas muudest eelarveridadest ümber paigutatud kasutamata assigneeringutest;

56.

on teadlik, et eelarvevahendite ümberpaigutused, olenemata sellest, kas need on tõhusad ja õigeaegsed, ei saa asendada IT-ressursside usaldusväärseks kavandamiseks ja planeerimiseks vajalikku IT-valdkonna struktuurset rahastamist; tunneb muret alarahastamise pärast, eelkõige IT-teenuste puhul, kuna selline alarahastamine tähendab, et struktureeritud läbivaatamist ei ole võimalik läbi viia ning vajaduse korral ei ole võimalik investeerida IT-ressurssidesse, mis on oma olemuselt pikemaajalised ja mida hooldatakse kogu nende eluea jooksul; tunneb eelkõige muret selle pärast, et see võib kahjustada küberturvalisust ning takistada tööturul vajalike IT-spetsialistide ligimeelitamist ja hoidmist;

57.

väljendab heameelt selle üle, et komitee on teinud märkimisväärseid edusamme tööprotsesside täieliku digitaliseerimise suunas, eelkõige dokumentide elektroonilise haldamise ja nende kinnitamise töövoogude osas, sealhulgas käimasoleva töö osas e-allkirjade täielikuks kasutamiseks, finantsjuhtimises osalejate juhtimiseks, riskijuhtimiseks ja valikumenetluste või ühiskomiteede juhtimiseks;

58.

märgib, et 2021. aastal esitas komitee mitu olulist projekti, et veelgi digitaliseerida oma talitlusprotsesse ja hõlbustada komitee liikmete poliitilist tööd, edendades mitmekeelsust, lihtsustades ning ajakohastades olemasolevaid talitlusprotsesse; märgib, et komitee digitaalse tuleviku rühm koondab komitee liikmed ja administratsiooni, et arutada IT- ja digiküsimusi, ning anda nende kohta nõu ja et 1. novembril 2021 jõustunud uus halduskoostööleping Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega soodustab heade digitavade vahetamist, et edendada IT- ja digiteenuste edasiviimist;

59.

märgib, et komitee IT-taristut ja veebipõhiseid sidekanaleid, näiteks komitee avalikku veebisaiti ähvardavate küberohtude arv suureneb; ergutab komiteed pöörama jätkuvalt suurt tähelepanu küberturvalisuse küsimustele, tugevdama oma IT-süsteemi ja tagama tiheda koostöö ELi institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga (CERT-EU), et võimaldada nõrkuste varajast tuvastamist ning intsidentide ennetamist ja ohjamist ning suurendada oma liikmete ja töötajate teadlikkust küberturvalisusest; ergutab komiteed ka viima läbi oma IT-taristu korrapäraseid riskihindamisi ning tagama oma küberkaitse korrapärased auditid ja testid;

60.

tunnustab, et komitee kasutab avatud lähtekoodiga tehnoloogiat ning 2021. aastal kasvas komitee infosüsteemides kasutatavate avatud lähtekoodiga teekide ja raamistike arv ning uued muutmisrakendused, mis põhinevad avatud lähtekoodiga tehnoloogiatel;

61.

väljendab heameelt selle üle, et enamikku tehnilistest süsteemidest majutatakse asutusesiseselt ja neid haldavad asutusesisesed töötajad;

Hooned ja julgeolek

62.

märgib, et eelarvepädevad institutsioonid kiitsid 10. mail 2021 heaks komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee poolt endise välisteenistuse hoone Belliard 100 (B100) üürilepingu ülevõtmise alates 2021. aasta septembrist, mille üürikulud kaetakse kokkuhoiust, mis tuleneb Van Maerlanti (VMA) hoone (VMA) üürikulude vähenemisest võrreldes Beillard 68 (B68) ja Trèves 74 (TRE74) hoonete üürikuludega, mis anti komisjonile üle 2022. aasta septembris;

63.

mõistab, et B100 hoone lisapind ei kompenseeri täielikult ruumikadu, mis tekkis pärast komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee B68 ja TRE74 hoonete vahetamist komisjoni VMA hoone vastu, mis on 2021. aasta alguses valitsenud olukorraga võrreldes ligikaudu 5 000 m2 suurune kaotus; tunnistab, et sellist kaotust ei saa täielikult korvata alternatiivsete meetmetega, nagu muude hoonete kontoriruumide kasutuse ja kaugtöö suurendamine, kuid soovitab mitte võtta pikaajalisi kohustusi seoses uute kontoriruumidega enne selliste meetmete täielikku uurimist;

64.

märgib, et töötajate paigutamiseks sobivasse töökeskkonda ja -tingimustesse oli BvSi (Rue Montoyer 92–102), REM (Rue Belliard 93) ja VMA hoonetes vaja läbi viia kontorite ajakohastamine ja remont; märgib, et 1. detsembril 2021 sõlmiti renoveerimistööde hankeleping VMA hoone ehitustööde teostamiseks, mille kogumaksumus oli 9miljonit eurot; märgib, et suurem osa sellest kulust (ligikaudu 6 miljonit eurot) oli eelarvepädevate institutsioonide poolt 2021. aasta ühekordse taotlusena heaks kiidetud ja 2021. aasta esialgses eelarves juba olemas ning et muudest eelarveridadest oli võimalik kokku hoida assigneeringuid summas 3 miljonit eurot ja kasutada neid VMA remondiks;

Keskkond ja kestlikkus

65.

väljendab heameelt uuringu üle, mille komitee algatas 2021. aastal, et määrata kindlaks CO2 heite vähendamise eesmärgid ja stsenaariumid ning pakkuda välja meetmeid eri valdkondades, et komitees paremini rakendada Euroopa rohelist kokkulepet;

66.

väljendab heameelt positiivsete keskkonnaalaste saavutuste üle elektri-, vee- ja paberitarbimise osas 2021. aastal (vähenemine vastavalt 2,1 %, 14,3 % ja 55 % 2020. aastaga võrreldes); võtab teadmiseks päikesepaneelide paigaldamise komitee kahele hoonele ja mõistab, et tõenäoliselt 2023. aastal tehakse täiendav analüüs eesmärgiga suurendada päikesepaneelide paigaldamist;

67.

juhib tähelepanu asjaolule, et 75,8 % komitee personalist kasutab keskkonnasõbralikke transpordivahendeid; julgustab komiteed rakendama liikuvuspoliitikat, millega edendatakse säästvate transpordiliikide kasutamist pendelrändeks, mis hõlmab koossõite, jalgrataste parkimiskohti ja elektriakulaadijaid, ning kaalub ka rahalist toetust kas ühistransporditeenuse kulude katteks või autoparkla kasutamisest loobumiseks;

Institutsioonidevaheline koostöö

68.

on teadlik tihedast koostööst Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ühistalituste kaudu, mille käigus ühendatakse ligikaudu 460 töötajat (millest umbes 170 töötajat kuulub komitee personali hulka) ja üle 55 miljoni euro aastas (millest ligikaudu 24 miljonit eurot eraldab komitee); väljendab heameelt komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahelise praeguse viie aasta pikkuse halduskoostöölepingu üle, mis jõustus 1. novembril 2021; on veendunud, et praegune halduskoostööleping aitab oluliselt tugevdada koostöö juhtimist ja kontrollimehhanisme ning väljendab uut tahet ressursse tõhusalt jagada ja luua sünergiat; märgib, et praegune halduskoostööleping hõlmab innovatsiooni ja infotehnoloogia direktoraadi loomist ning juba olemasolevate ühistalituste raames tsentraliseeritud riigihangete ja finantsjuhtimise üksuse ning riigihangetega tegeleva eksperdirühma loomist;

69.

märgib, et komitee teeb komisjoniga (iga-aastase tasu eest) koostööd ka töötajate pensioni- ja lahkumistoimikute (individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet) ja individuaalsete protokolliõiguste käsitlemisel (personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat), töötajate koolitamisel (personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat), laste päevakeskuste ja lepingulised lastesõimedega (infrastruktuuri- ja logistikaamet), mitmesuguste IT-platvormide kasutamisel (ABACi juhtimis- ja teabesüsteem, sealhulgas raamatupidamissüsteem ja -vahendid, samuti lepingumoodulid, palgaarvestuse riiklik kohanemiskava ning SYSPER 2 personalijuhtimis- ja teabesüsteem jne) (eelarve peadirektoraat ja informaatika peadirektoraat) ning seoses Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega (alates 2020. aastast komisjoni eelarvesse lisatud);

70.

märgib, et komitee korraldab oma raportööridele Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukoguga ettevalmistavaid ja järelkoosolekuid (niinimetatud kahepoolseid koosolekuid) arvamuste teemal ning et komitee ja parlamendi raportöörid vahetavad korrapäraselt paralleelseid toimikuid; ergutab komiteed jätkuvalt suurendama oma suutlikkust esitada liidu peamistele institutsioonidele kohapealseid tõendeid, kasutades andmeid, empiirilisi analüüse ja parimate tavade kogumeid;

71.

tunneb heameelt selle üle, et komitee liikmed on kaasatud liidu poliitika kogu poliitilisse ja seadusandlikku tsüklisse kas varajase panuse andmise kaudu komisjoni poliitika kujundamisse või kaasseadusandjatele esitatavate arvamuste ulatuslikumate järelmeetmete kaudu ning partnerluses komisjoni talitustega poliitika ja õigusaktide rakendamise ja hindamise kohta; ergutab komiteed oma tulemusi seadusandlikus tsüklis veelgi edendama;

72.

mõistab, et komitee on palunud otseselt õigusloomega seotud liidu institutsioonidel anda komiteele juurdepääs konkreetsete seadusandlike ettepanekute neljaveerulisele dokumendile, et komitee saaks täita oma nõuandvat rolli mitte ainult õigusloomeprotsessi alguses, vaid ka kolmepoolsete kohtumiste etapis; märgib, et see taotlus on veel menetlemisel ja et kui juurdepääsu ei anta, kaalub komitee õiguslike meetmete võtmist; palub, et Euroopa Parlamenti hoitaks kursis dialoogi arenguga selles küsimuses;

73.

on teadlik 2021. aastal parlamendiga tehtud institutsioonidevahelisest tööst katseprojekti „Kujundame Euroopat koos kohalike omavalitsustega“ raames, milles väljendatakse komitee jõupingutusi toetada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kes ei ole komitees ametlikult esindatud liidu võimalustega seotud küsimustes; mõistab, et eesmärk on, et igas liidu 120 000 piirkondlikus ja kohalikus volikogus oleks vähemalt üks liidu asjade eest vastutav volikogu liige ning et kuni tänaseni on ELi asjade eest vastutavate volikoguliikmete Euroopa võrgustikul ligikaudu 2 000 liiget;

74.

on teadlik sellest, et komitee täiskogu istungid toimuvad parlamendi ja komisjoni ruumides, et kompenseerida suutlikkuse puudumist oma konverentsiruumides; märgib, et komitee ostab suulise tõlke teenuseid samuti komisjonilt (suulise tõlke peadirektoraat) ja Euroopa Parlamendilt, selle asemel et omada oma suulise tõlke teenistust;

75.

kordab eelmises eelarve täitmisele heakskiidu andmise soovitustes väljendatud seisukohta, mille kohaselt tuleb täielikult rakendada Euroopa Parlamendi, komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. veebruaril 2014. aastal sõlmitud koostöölepingut, mille alusel viidi parlamenti üle kokku 60 tõlkijat, sealhulgas 24 komiteest, vastutasuks juurdepääsu saamisele Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teenustele; on teadlik, et komitee taotles 2023. aasta eelarveprojektis lisaks tavapärasele eelarvele veel 1,24 miljonit eurot eelarvereale 1 4 0 0 „Muud teenistujad“, et kompenseerida koostöölepingu rakendamise tasakaalustamata mõju, et võtta 2023. aastal tööle 19 täiendavat lepingulist töötajat;

76.

väljendab heameelt selle üle, et vaatamata COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud piirangutele tehakse parlamendiga pidevalt tihedamat koostööd kahepoolse koostöö kaudu valitud prioriteetsete toimikute puhul, mis vaadatakse läbi ja mida ajakohastatakse igal aastal; rõhutab, et 2021. aasta jooksul suurenesid korrapärased kohtumised kahe institutsiooni presidentide ja asepresidentide vahel ning struktureeritud koostöö mõlema institutsiooni raportööride ning komitee komisjonide ja parlamendikomisjonide vahel; ergutab komiteed tegema rohkem koostööd Euroopa Parlamendiga;

77.

märgib, et 2021. aastal jätkas komitee tihedat koostööd nõukogu eesistujariikide kolmiku ja toonase nõukogu eesistujariigiga ning esitas neli arvamust, mis põhinesid nõukogu eesistujariigi esitatud konsulteerimistaotlustel; märgib, et komitee on töötanud välja ka koostööalgatused nõukogu peasekretariaadiga temaatiliste prioriteetsete toimikute osas, esitades arvamusi ja dokumente nõukogu vastavates töörühmades;

Teabevahetus

78.

märgib, et 2021. aastal eraldati teabevahetusele eelarves ligikaudu 2,1 miljonit eurot, millest üritusteks kasutati umbes 400 000 eurot, meedia jaoks 800 000 eurot ning veebi, sotsiaalmeedia ja digitaalse sisu jaoks 900 000 eurot; tunneb heameelt, et komitee mõõtis aastatel 2020 ja 2021 ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias nähtavuse kasvuks kahekohalise protsendinumbri, mis saavutati tänu ressursside sisemisele ümberjaotamisele, mis kajastus suuremas nähtavuses; märgib, et rangemate eelarvepiirangute tõttu ei saa komitee järgnevatel aastatel tõenäoliselt sama teha;

79.

märgib, et komitee juhtpõhimõtted oma rolli suurendamiseks ja sellest paremaks teavitamiseks keskenduvad suuremale kaasatusele liidu õigusloomeprotsessi kõigis etappides ning tulemuslikumate ja usaldusväärsemate partnerlussuhete loomisele teiste liidu institutsioonidega;

80.

väljendab heameelt põhiliste tulemusnäitajate süsteemi loomise üle, et mõõta ja jälgida komitee teabevahetuse mõju, viia teabevahetusprioriteedid kooskõlla poliitiliste prioriteetidega ja edendada detsentraliseeritud teabevahetust mitmete algatuste kaudu, nagu digitaalsed meistriklassid komitee liikmetele, teabelehe kontseptsiooni väljatöötamine või võrgustike loomine suhete tugevdamiseks komitee endiste liikmete ja praktikantidega ning teistega;

81.

võtab teadmiseks paljud 2021. aastal tehtud koostöövõrgustikuga seotud algatused, näiteks Ukraina töörühm, kes käivitas vastastikuse läbipaistvuse algatuse, nullsaaste sidusrühmade platvorm, mis käivitati koos komisjoniga, et süvalaiendada nullsaaste tegevuskava, ja liidu nullsaaste saavutamise tegevuskava rakendamine, noorte valitud poliitikute kava ühine IT-platvorm ja digiplatvorm „Let’s get digital“, et hõlbustada kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa ametiasutuste osalevate kommunikatsioonispetsialistide võrgustike loomist;

82.

nõustub, et komitee korraliste koosolekute veebiülekanne kõigis liidu keeltes on suurendanud komitee üldist nähtavust ning et liidu avatud andmete portaali data.europa.eu kaudu kättesaadavaks tehtud kohalik ja piirkondlik baromeeter suurendab nähtavust spetsialistide seas;

83.

ergutab komiteed jätkama kõigi oma uuringute süstemaatilist avaldamist institutsioonidevahelises andmebaasis ning väljendab heameelt võimaluse üle, mis on alates 2021. aastast ette nähtud uuringute ja välisekspertide raamlepingutega, et lisada visuaalset ja sotsiaalmeediaga jagatavat sisu, et tugevdada lõpptoote tutvustamist ja sellest teavitamist;

84.

märgib, et komitee on praegu esindatud kõige populaarsemates omandiõigusega kaitstud sotsiaalmeedia platvormides; ergutab komiteed kasutama detsentraliseeritud sotsiaalvõrgustike alternatiive (nagu Mastodoni platvorm) väga suurtele veebiplatvormidele; jagab komitee seisukohta, et pigem eraelu puutumatust soodustavate alternatiivsete platvormide, mitte peamiste platvormide kasutamise tugevdamine oleks andmekaitse ja digitaalse suveräänsuse seisukohast oluline;

85.

julgustab komiteed tegema koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga, et kasutada kahte avatud lähtekoodiga sotsiaalmeedia platvormi: EU Voice’i ja EU Videot, mis käivitati avaliku katseprojektina, et edendada tasuta ja avatud lähtekoodiga sotsiaalvõrgustike kasutamist;

86.

kordab üleskutset komiteele suurendada oma kommunikatsioonialaseid jõupingutusi, et tugevdada sidet kodanikega, edendades oma tegevuse suuremat läbipaistvust, tõhustades digitehnoloogia kasutamist, järgides kommunikatsioonistrateegiat, mis võimaldab kodanikel õigesti tajuda ja mõista komitee rolli ja seda, kuidas see seondub liidu visiooniga.

(1) Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon „Euroopa Regioonide Komitee prioriteedid aastatel 2020–2025. Külade, linnade ja piirkondade kaudu inimestele lähemal asuv Euroopa“ (ELT C 324, 1.10.2020, lk 8).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1755, 6. oktoober 2021, millega luuakse Brexitiga kohanemise reserv (ELT L 357, 8.10.2021, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1).

(8) https://som.yale.edu/story/2022/over-1000-companies-have-curtailed-operations-russia-some-remain

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/150

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1835,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2022) 323 – C9-0234/2022) (2),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2021 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0067/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Ombudsmani tegevusele Euroopa Ombudsmani 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/151

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1836,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VIII jagu – Euroopa Ombudsman

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni kirja,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0067/2023),

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 228 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi valitud ombudsman on volitatud igalt liidu kodanikult või igalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, vastu võtma kaebusi haldusliku omavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana; ombudsman uurib neid kaebusi ja annab nende kohta aru;

C.	arvestades, et Euroopa Parlamendi määruses (EL, Euratom) 2021/1163 (1) on sätestatud ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri);

D.	arvestades, et Euroopa Ombudsmani otsus rakendussätete vastuvõtmise kohta on pärast määruse (EL, Euratom) 2021/1163 vastuvõtmist läbivaatamisel;

märgib, et Euroopa Ombudsmani (edaspidi „ombudsman“) eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille kogusumma oli 2021. aastal 10,7 miljardit eurot; märgib, et ombudsmani institutsioon on suhteliselt väike ja selle eelarve moodustab kogu halduseelarvest ainult 0,12 %;

märgib, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) suurendas oma 2021. aasta aruandes halduskulude rubriigis tehingute valimit 48-lt 2020. aastal 60-le 2021. aastal;

märgib, et kontrollikoja sõnul on tema töö paljude aastate vältel näidanud, et valdkonna kulutustes sisalduv risk on üldiselt väike; märgib siiski, et aastaaruanne eelarveaasta 2021 ELi eelarve täitmise kohta ei sisalda Euroopa Ombudsmani kohta asjakohast teavet, ning palub kontrollikojal lisada järgmistesse aastaaruannetesse põhjalikud andmed kõigi nõuete täitmise kohta, mis on vajalikud järjepideva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse läbiviimiseks;

märgib rahuloluga, et kontrollikoda märgib ka oma 2021. aasta aruandes, et ta ei tuvastanud ombudsmaniga seotud konkreetseid probleeme;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et ombudsmani 2021. aasta eelarve oli 12 501 836 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes väikest (1,2 %) kasvu, mille puhul tuleks siiski arvesse võtta asjaolu, et 2020. aastal suurenes eelarve 2019. aastaga võrreldes 7,4 %;

märgib, et suurim eelarve kasv tulenes üürist ja oli seotud Euroopa Ombudsmani Brüsseli büroo ümberpaigutamisega; märgib, et selle asemel, et tasuda kulud kuue aasta jooksul, suutis ombudsman kanda kõik uue hoone sisustustöödega seotud kulud 2021. aastal; märgib, et sellel on positiivne mõju ombudsmani eelolevate aastate eelarvele;

märgib aga, et 2021. aastal oli eelarve täitmise määr ainult 88,8 %, mis on märkimisväärselt madalam 2020. aastaga võrreldes, mil täitmise määr oli 94,9 %; tunnistab, et ka 2021. aastal mõjutas eelarve täitmist tugevalt COVID-19 pandeemia, mis osaliselt tekitas viivitusi värbamisel, ent piiras oluliselt ka kohalolekut eeldavate ürituste, konverentside ja lähetuste korraldamist;

märgib rahuloluga, et ombudsmanil on arvete tasumiseks endiselt väga lühike makseaeg, mis on keskmiselt 11,35 päeva, kuid soovitab samal ajal tungivalt kasutada e-arvete süsteemi;

väljendab heameelt selle üle, et ombudsman on sõlminud palju teenustaseme kokkuleppeid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja komisjoniga, mis võimaldab institutsioonil säästa raha, kuna ta ei pea looma nende teenuste haldamiseks vajalikke struktuure; väljendab lisaks heameelt selle üle, et ombudsman osaleb ka institutsioonidevahelistes raamlepingutes, mis võimaldavad tal saada kasu madalamatest hindadest ja vähendavad vajadust luua iseenda institutsioonis keerukaid haldusstruktuure;

Sisehaldus ja -kontroll ning tulemuslikkus

10.

tunnistab, et 2021. aasta oli keeruline, eelkõige seoses COVID-19 pandeemia jätkuva mõju ja pideva vajadusega tagada töötajate heaolu ja luua uusi töömeetodeid; julgustab ombudsmani võtma vastu terviklik teabevahetusraamistik, milles oleks võetud arvesse kahe COVID-19 aasta jooksul saadud õppetunde, et olla valmis võimalikeks tulevasteks erakorralisteks sündmusteks ja tagada talitluspidevus;

11.

märgib, et 2021. aastal rakendas ombudsman jätkuvalt strateegiat „2024. aasta poole“, mille eesmärk on luua uus lihtsam ja väiksema arvu juhtidega struktuur, soodustades rohkem koostööd ning paindlikke ja kiireid protsesse;

12.

väljendab suurt heameelt selle üle, et ombudsman on viimastel aastatel suutnud oluliselt vähendada eri liiki toimikutega tegelemiseks kuluvat keskmist aega; kaebuse menetlemise keskmine aeg on vähenenud 78 päevalt 2018. aastal 29 päevale 2021. aastal (63 %) ja 157 päevalt 61 päevale (61 %) kogu oma volituste aja jooksul; uurimise keskmine aeg on vähenenud 254 päevalt 112 päevale (56 %);

13.

väljendab heameelt selle üle, et ombudsman on jätkuvalt parandanud tõhusaid menetlusi tema volitustest väljapoole jäävate kaebuste käsitlemiseks, mida on aastas ligi 1 400; väljendab heameelt ka selle üle, et väljapoole tema volitusi jäävate kaebuste osakaal, millega tegeleb haldusdirektoraat, on suurenenud 22 %-lt 2020. aastal 35 %-ni 2021. aastal;

14.

märgib, et üldsuse juurdepääs dokumentidele on ombudsmani jaoks oluline prioriteet ja on seotud ligikaudu iga neljanda uurimisega; märgib lisaks, et üldsuse juurdepääs dokumentidele hõlmab ka seda, kuidas liidu haldusasutused käsitlevad teksti ja kiirsõnumeid ning õigeaegset juurdepääsu dokumentidele; toetab ombudsmani nõudmist, et dokumentidele juurdepääsu käsitlevaid liidu õigusakte ajakohastataks ja et need oleksid rohkem kooskõlas kodanike õigustega, ning ootab huviga rohkem teavet selle kohta, kuidas ombudsman saaks nõustada liidu institutsioone ja organeid süsteemide kehtestamise osas, et parandada juurdepääsu dokumentidele; palub ombudsmanil anda tagasisidet komisjoni uue IT-vahendi kohta selles valdkonnas (EASE – Electronic Access to European Commission Documents (elektrooniline juurdepääs Euroopa Komisjoni dokumentidele));

Personal, võrdsus ja töötajate heaolu

15.

märgib, et 2021. aasta lõpus oli ombudsmanil 74 töötajat, mis on peaaegu muutumatu arv 2020. aasta lõpuga võrreldes, kui ombudsmanil oli 73 töötajat, ning sama näitaja mis 2019. aasta lõpus; märgib siiski, et lepinguliste töötajate arv on vähenenud 11-lt 2019. aastal 8-le 2020. aastal ja 6-le 2021. aastal, samas kui ajutiste töötajate arv on kasvanud 23-lt 2019. aastal 28-le 2020. aastal ja 30-le 2021. aastal; ametnike arv on püsinud enam-vähem muutumatuna: 2019. aastal oli see 40, 2020. aastal 37 ja 2021. aastal 38;

16.

märgib rahuloluga, et 2021. aasta lõpus oli töötajate hulgas 18 liidu liikmesriigi kodanikke ning see näitaja ei ole 2020. aastaga võrreldes muutunud, ning juhtivatel ametikohtadel on esindatud viie riigi kodakondsed (võrreldes neljaga 2020. aastal); nõuab tungivalt, et ombudsman jätkaks pingutusi kõigi liikmesriikide kodanike tasakaalustatud geograafilise jaotuse saavutamiseks töötajate hulgas (eriti juhtkonna tasandil);

17.

märgib, et 68 % kõigist ombudsmani töötajatest on naised, mis tähendab väikest kasvu võrreldes 2020. aastaga, mil naised moodustasid töötajatest 66 %; märgib ka, et naised moodustavad suurema osa kõigist töötajate kategooriatest: juhtkond, AD, AST, AST-SC, IV tegevusüksus ja muud tegevusüksused; kutsub ombudsmani büroo väiksust arvestades üles jätkama pingutusi, et saavutada tasakaalustatud sooline jaotus;

18.

märgib, et uued hübriidtööd käsitlevad reeglid näevad ette 60 % kaugtööd kuus, samas kui igapäevane töökorraldus toimub meeskonna tasandil; väljendab heameelt, et kõik töötajate kategooriad saavad kasutada paindlikku töökorraldust; märgib lõpuks, et töötajatel on lubatud teha kaugtööd 15 päeva aastas väljastpoolt töökohta;

19.

märgib rahuloluga, et ombudsman teeb koostööd büroo juhtumite haldamise süsteemiga, mis annab reaalajas teavet uurimistega tegelevatele ametnikele kaebuste jagamise kohta, võimaldades seega juhtidel töökoormust vastavalt kohandada; peab tervitatavaks asjaolu, et 2021. aastal ei registreeritud ühtegi läbipõlemise juhtumit; väljendab lisaks heameelt selle üle, et haiguspuhkuse tõttu puudutud päevade arv vähenes 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes 28 % ja et üle 30 päeva haiguspuhkusel olnud töötajate arv vähenes kolmandiku võrra: 9-lt töötajalt 2020. aastal 6-le töötajale 2021. aastal;

20.

peab tervitatavaks, et 2021. aastal ei teatatud ühestki ahistamisjuhtumist; märgib, et juhtumit, millest teatati 2020. aastal, uuris OLAF 2021. aastal edasi ja see lõpetati 2022. aastal, ilma et OLAF oleks esitatud omapoolseid soovitusi; märgib lõpetuseks, et ombudsman on korraldanud ameti eetikaküsimuste kontaktisikutele ja lepituskomitee liikmetele koolitusi, et anda neile vajalikud teadmised ombudsmani ahistamisvastase poliitikaga seotud ülesannete täitmiseks;

21.

väljendab heameelt selle üle, et ombudsman võttis 2021. aastal praktikale suhteliselt palju praktikante (16) ja pakub seega paljudele noortele Euroopa kogemust; väljendab lisaks heameelt selle üle, et kõik 2021. aastal tööle võetud praktikandid said töötasu;

Eetikaraamistik ja läbipaistvus

22.

väljendab heameelt selle üle, et ombudsmani büroo intranetis on spetsiaalne eetilist käitumist käsitlev lehekülg ning 2021. aastal võeti vastu välistegevust ja töötajate ülesandeid käsitlevad sisereeglid; väljendab lisaks heameelt selle üle, et büroo korraldas kõigile töötajatele seminari, et tutvustada oma välispoliitikat, mis oli kavandatud 2021. aastaks, kuid mis tuli edasi lükata 2022. aasta algusesse;

23.

väljendab heameelt selle üle, et siseaudiitor vaatab oma tööprogrammi osana läbi ombudsmani eetikaraamistiku; palub ombudsmanil anda Euroopa Parlamendile aru selle läbivaatamise tulemustest, sealhulgas siseaudiitorite võimalikest soovitustest;

24.

tunnustab ombudsmani selle eest, et ta avaldas oma ajakava oma veebisaidil ja kasutas järjepidevalt läbipaistvusregistrit selle kontrollimiseks, kas ombudsmani korraldatavatel üritustel või kohtumistel osalevad sõnavõtjad või kontaktisikud on selles registreeritud; peab tervitatavaks, et ombudsman võttis kohustuse arvestada seost ürituste korraldajate ja oma veebisaidil avaldatud koosolekutel osalejate ning läbipaistvusregistri kannete vahel; õnnitleb ombudsmani selles valdkonnas tehtud edusammude eest ja julgustab teda jätkama püüdlemist suurema läbipaistvuse poole;

25.

märgib, et ombudsmani pettuste ennetamise strateegia põhineb eetilise käitumisega seotud meetmetel; märgib lisaks rahuloluga, et ombudsman kohaldab nelja silma põhimõtet tagamaks, et iga tehinguga tegelevad vähemalt kaks isikut;

26.

märgib rahuloluga, et 2021. aastal ei tuvastatud ühtegi huvide konflikti juhtumit ning kõik ametist lahkuvad töötajad saavad nüüd kirja, milles neid teavitatakse jätkuvatest kohustustest ameti ees ning kohustusest teavitada ametit ja saada ameti luba enne tasustatava või tasustamata kutsealase tegevusega alustamist kahe aasta jooksul pärast liidu avalikust teenistusest lahkumist;

27.

märgib rahuloluga, et ombudsman võttis 2015. aastal vastu üksikasjalikud sisereeglid, milles käsitletakse vajadust kaitsta rikkumisest teatajaid negatiivsete meetmete eest ja toetada neid protsessi käigus; märgib veel, et 2021. aastal ei teatatud ühestki rikkumisest teatamise juhtumist;

28.

nõuab selliste väliste ettevõtete kasutamise lõpetamist, kes jätkavad Yale’i ülikooli loendi (2) kohaselt tegevust Venemaal;

Digitaliseerimine, küberturvalisus ja andmekaitse

29.

märgib, et IT-kulud suurenesid 2021. aastal märkimisväärselt (mis osutus võimalikuks pärast assigneeringute ümberpaigutamist), kasvades peaaegu 2,5 korda (2020. aasta 127 430 eurolt 303 020 euroni 2021. aastal ), eeskätt videokonverentsivahendite kvaliteedi tõstmise tõttu;

30.

märgib, et ombudsman ei kannatanud 2021. aastal ühegi küberrünnaku all ning küberturvalisuse piisavuse tagamisega seotud küsimustes tugineb institutsioon peamiselt Euroopa Parlamendile;

31.

julgustab ametit tegema tihedat koostööd Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga; teeb ettepaneku pakkuda korrapäraselt ajakohastatavaid küberturvalisusega seotud koolitusprogramme kõikidele ombudsmani töötajatele;

32.

väljendab heameelt, et ombudsmani tegevus, sealhulgas kaebuste menetlemine, personaliküsimused ja rahandus, on juba täielikult digiteeritud, kuid kaebusi saab siiski esitada paberkandjal, millele vastatakse seejärel ka paberkandjal, kui kaebuse esitaja valib selle vormingu;

33.

märgib rahuloluga, et Euroopa Andmekaitseinspektori uurimine seoses isikuandmete töötlemisega ombudsmani poolt kaebuste käsitlemisel, mille tulemusel viidi 2019. aastal läbi Euroopa Andmekaitseinspektori kontroll ombudsmani ruumides, on lõpule viidud ning kõik Euroopa Andmekaitseinspektori soovitused on heaks kiidetud, mille tulemusena juhtum 2021. aastal lõpetati;

34.

võtab teadmiseks, et ombudsmani tähtsustab võimaluse korral eelkõige avatud lähtekoodiga vahendite kasutamist ja ombudsmani veebisaidil kasutatakse üksnes avatud lähtekoodiga tarkvara;

Hooned

35.

märgib, et 2021. aasta oli üleminekuaasta, mil ombudsman kolis oma Brüsseli kontori 2021. aasta oktoobris uutesse ruumidesse, mis on korraldatud koostööpõhise tööpinnana;

36.

väljendab heameelt selle üle, et uued ehitusrajatised on võimaldanud kaasaegsete tehnoloogiate kasutamise kaudu vähendada keskkonnajalajälge;

37.

väljendab heameelt selle üle, et ombudsman kavatseb parandada oma Brüsselis asuva hoone juurdepääsetavust, ning ootab uudiseid edusammude kohta;

Keskkond ja kestlikkus

38.

väljendab heameelt selle üle, et protsesside digiteerimise tulemusena on büroo suutnud aastate jooksul märkimisväärselt vähendada paberi kasutamist, sealhulgas võimaluse üle allkirjastada dokumente elektrooniliselt ning selle üle, et suures osas on loobutud aastaaruande ja uudiskirjade trükiversioonidest;

39.

märgib, et kaasaegse tehnoloogia kasutuselevõtt on võimaldanud ombudsmanil kohaldada energia vähendamise süsteeme ning kasutada muu hulgas liikumisandureid ja tsentraalselt juhitavaid termostaate;

40.

väljendab heameelt selle üle, et amet julgustab kasutama ühistransporti, hüvitades 50 % ühistranspordi iga-aastastest kuludest kuni 500 euro ulatuses ning on parandanud ratast kasutavate töötajate võimalusi garaažides, samas kui uues hoones ei ole autoparklat;

41.

märgib, et büroo rendib hoonet Euroopa Parlamendilt ja palub pöörduda päikesepaneelide katusele paigaldamist puudutavate küsimustega parlamendi poole; soovitab siiski ombudsmanil tungivalt toetada selliste paneelide paigaldamist, kui seda veel ei ole tehtud;

Institutsioonidevaheline koostöö

42.

väljendab heameelt selle üle, et ombudsman teeb tihedat mitteametlikku koostööd OLAFi, Euroopa Prokuratuuri ja kontrollikojaga, et vältida uurimiste dubleerimist ja arutada vastastikust huvi pakkuvaid valdkondi, nagu huvide konfliktid ja pöördukse efekt;

43.

rõhutab, kui oluline on, et ombudsman säilitaks kõrgetasemelise teabevahetuse ja jätkaks koostööd Euroopa ombudsmanide võrgustikuga; märgib rahuloluga, et ombudsman on hakanud pakkuma konkreetsetes valdkondades sihtotstarbelisi õpikodasid ja seminare Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmete büroode spetsialistidele ning võõrustab iga-aastast Euroopa ombudsmanide võrgustiku konverentsi; julgustada ombudsmani tugevdama tihedaid suhteid liidu institutsioonide, organite ja asutustega;

44.

väljendab heameelt selle üle, et ombudsman teeb olulistes uurimistes tihedat koostööd Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonidega kas otse komisjonide koosolekutel oma tööd tutvustades või komisjonide esimeestele saadetava teabe vahendusel; märgib rahuloluga, et ombudsmani aastaaruanne Euroopa Parlamendile sisaldab nüüd eraldi osa „Mõju ja saavutused“, milles kirjeldatakse üksikasjalikult nii ombudsmani soovituste, lahenduste ja ettepanekute statistilisi järelmeetmeid kui ka konkreetseid näiteid mõju kohta;

45.

märgib, et eelarvekontrollikomisjon ootab suure huviga teavet ombudsmani töö kohta taaste- ja vastupidavusrahastu läbipaistvuse ja vastutuse valdkonnas, mille komisjon läbi vaatab, et tagada rahaliste vahendite nõuetekohane kasutamine; kutsub ombudsmani üles teavitama eelarvepädevaid institutsioone perioodiliselt kogetud raskustest, aga ka tulevase rahastamise jaoks saadud õppetundidest;

Teabevahetus

46.

märgib, et amet on jätkanud oma veebisaidi arendamist, et huvitatud ühiskonnaliikmetel oleks lihtsam teha päringuid ja selleks, et teha see kasutajatele üldiselt huvipakkuvamaks; märgib lisaks, et SoMesi kasutamine võib suurendada teadmisi ombudsmani tööst, nagu 2021. aastal, keskendudes eelkõige õigusele pääseda juurde liidu dokumentidele.

(1) Euroopa Parlamendi 24. juuni 2021. aasta määrus (EL, Euratom) 2021/1163, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom (ELT L 253, 16.7.2021, lk 1).

(2) https://som.yale.edu/story/2022/over-1000-companies-have-curtailed-operations-russia-some-remain

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/157

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1837,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2022) 323 – C9-0235/2022) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 2021. aasta aruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2021 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0070/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Andmekaitseinspektori tegevusele Euroopa Andmekaitseinspektori 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Andmekaitseinspektorile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/158

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1838,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0070/2023),

B.	arvestades, et andmekaitse on Euroopa õigusega kaitstud põhiõigus, ning sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8;

C.	arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 on sätestatud, et üksikisikute kaitset käsitlevate eeskirjade järgimist nende isikuandmete töötlemisel kontrollib sõltumatu asutus;

arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (1) nähakse ette, et asutatakse sõltumatu asutus – Euroopa Andmekaitseinspektor (edaspidi „andmekaitseinspektor“), kes vastutab andmekaitse ja eraelu puutumatuse õiguse kaitse ja tagamise eest ning kelle ülesanne on tagada, et liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel oleks tugev andmekaitsekultuur;

E.	arvestades, et andmekaitseinspektor täidab oma ülesandeid tihedas koostöös teiste andmekaitseasutustega Euroopa Andmekaitsenõukogu osana ja teenib avalikke huve, juhindudes samas erapooletuse, ausameelsuse, läbipaistvuse ja pragmaatilisuse põhimõtetest;

arvestades, et andmekaitseinspektor delegeerib eelarvevahendite käsutaja volitused direktorile kooskõlas andmekaitseinspektori eelarvet ja haldust puudutavate ülesannete ja kohustuste ametijuhendiga, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (2) artikli 72 lõikega 2, kusjuures andmekaitseinspektori peaarvepidaja ülesannet täidab Euroopa andmekaitseinspektori 1. märtsi 2017. aasta otsuse kohaselt komisjoni peaarvepidaja;

märgib, et Euroopa Andmekaitseinspektori (edaspidi „andmekaitseinspektor“) eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille kogusumma oli 2021. aastal 10,7 miljardit eurot; märgib, et Euroopa Andmekaitseinspektor on suhteliselt väike institutsioon, mille eelarve moodustab kogu halduseelarvest ainult umbes 0,18 %;

märgib, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) suurendas oma 2021. aasta aruandes halduskulude rubriigis tehingute valimit 48-lt 2020. aastal 60-le 2021. aastal;

märgib, et kontrollikoja sõnul on need kulutused tema paljude aastate töö põhjal üldiselt madala riskiga; märgib siiski, et eelarveaasta 2021 liidu eelarve täitmise aastaaruanne ei sisalda andmekaitseinspektori kohta asjakohast teavet, ning palub kontrollikojal lisada järgmistesse aastaaruannetesse põhjalikud andmed kõigi nõuete täitmise kohta, mis on vajalikud järjepideva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse läbiviimiseks;

märgib rahuloluga, et kontrollikoda märgib ka oma 2021. aasta aruandes, et ta ei tuvastanud andmekaitseinspektoriga seotud konkreetseid probleeme;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et andmekaitseinspektori eelarve hõlmab ka Euroopa Andmekaitsenõukogu (edaspidi „andmekaitsenõukogu“) sõltumatu sekretariaadi tööd, kusjuures andmekaitseinspektor on andmekaitsenõukogu liige ja tagab andmekaitsenõukogu sekretariaadi jaoks töötajad;

väljendab heameelt andmekaitseinspektori avaldatud 2021. aasta aruande üle; tunneb heameelt asjaolu üle, et andmekaitseinspektor saavutas või ületas 2021. aastal üheksast põhilisest tulemusnäitajast kaheksa puhul nende raames seatud sihttasemed;

märgib, et andmekaitseinspektori 2021. aasta eelarve oli 19 463 193 eurot, mis on 2020. aastaga võrreldes veidi väiksem (0,07 %); selle hindamisel tuleks siiski arvesse võtta, et 2020. aasta eelarve suurenes võrreldes 2019. aastaga 16,3 %, mis langes kokku COVID-19 pandeemia alguse ja selle tõttu suurenenud töökoormusega;

märgib lisaks, et 2021. aastal oli eelarve täitmise määr 86 %, mis on märkimisväärselt kõrgem kui 2020. aastal, mil täitmise määr oli 73 %; tunnistab, et ka 2021. aastal mõjutas eelarve täitmist tugevalt COVID-19 pandeemia, mis eelkõige piiras oluliselt kohalolekut eeldavate ürituste, konverentside ja lähetuste korraldamist;

märgib, et 2021. aastal oli eelarve täitmise määr 89,60 % ja keskmine makseaeg 19,98 päeva; soovitab andmekaitseinspektoril vähendada makseviivitusi elektrooniliste lahenduste kasutamisega, mis aitab muuta avaliku sektori asutused läbipaistvamaks ja säästvamaks;

10.

väljendab heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor rakendas ka 2021. aastal lähenemisviisi suurema haldustõhususe saavutamiseks, kasutades teenustaseme kokkuleppeid ja osaledes suurtes institutsioonidevahelistes raamlepingutes;

Sisehaldus ja -kontroll ning tulemuslikkus

11.

tunnistab, et 2021. aasta oli samuti keeruline aasta, muu hulgas COVID-19 pandeemia tõttu, mis tekitas vahetu vajaduse kaitsta töötajate heaolu ja tõi samal ajal juurde uusi ülesandeid, sealhulgas ELi digitaalse COVID-tõendi loomine ning reisija asukoha vormide, kontaktide jälgimise rakenduste ja muude viiruse vastu võitlemiseks kasutatavate tehnoloogiate jälgimine tagamaks, et need oleksid täielikult kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega;

12.

väljendab heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor moodustas viivitamata ELi-sisese COVID-19 rakkerühma, et aktiivselt jälgida ja hinnata liidu reageerimist pandeemiale, mis tekitas küsimusi ja muret seoses üksikisikute isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse õigustega; väljendab lisaks heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor algatas konkursi rohkemate spetsialiseerunud ekspertide töölevõtmiseks ning tegi sisemisse korraldusse kohandusi, et tulla toime suurenenud töökoormusega andmekaitse valdkonnas;

13.

väljendab heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor mainib oma vastustes eelmise aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonile, et ta on otsustanud tugevdada eelkontrolle asjakohaste kontrollnimekirjade abil ning otsustanud võtta sisekontrolli koordinaatori ametikohale tööle ühe täistööajaga töötaja, et parandada sisemenetlusi ja muuta korraldus alates 2023. aasta esimesest kvartalist tõhusamaks;

14.

väljendab heameelt selle üle, et pärast COVID-19 pandeemiast saadud õppetundide asutusesisest hindamist on andmekaitseinspektor alustanud koos asjaomaste sisemiste ja väliste sidusrühmadega talitluspidevuse ja kriisiohjamise läbivaatamist, mida soovitati ka Euroopa Parlamendi 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis; mõistab, et protsess on veel pooleli, ning loodab saadud kogemustest ja 2022. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames võetud võimalikest meetmetest õppida;

Personal, võrdsus ja töötajate heaolu

15.

märgib, et 2021. aasta lõpus oli andmekaitseinspektoril 132 töötajat, mis on väike kasv võrreldes 2020. aasta lõpuga, kui oli 124 töötajat, ja märkimisväärne kasv võrreldes 2019. aasta lõpuga, kui oli 107 töötajat; märgib murega, et lepinguliste töötajate arv kasvas 37-lt 2020. aasta lõpus 49-le 2021. aasta lõpus, samas kui ametnike arv vähenes samal ajavahemikul 72-lt 68-le; julgustab andmekaitseinspektorit sõlmima oma töötajatega tähtajatuid töölepinguid, et tagada talitluspidevus ja töökindlus; rõhutab, et andmekaitseinspektoril on probleeme konkreetsetes valdkondades vajalike eksperditeadmistega spetsialistide ligimeelitamisel, ning julgustab andmekaitseinspektorit uurima võimalusi oma vabade töökohtade nähtavuse suurendamiseks;

16.

võtab teadmiseks, et andmekaitseinspektoril tuli 2019. aastaga võrreldes pidada neli korda rohkem seadusandlikke konsultatsioone, ning märgib, et töökoormuse suurenemisega toimetulekuks on tööle võetud ainult üks uus töötaja; märgib lisaks, et liidu institutsioonide andmekogumid, mille jälgimise eest vastutab andmekaitseinspektor, suurenevad samuti järsult;

17.

märgib rahuloluga, et 2021. aasta lõpus oli töötajate hulgas 21 ELi liikmesriigi kodanikke, võrreldes 2020. aasta lõpuga, kus esindatud oli 20 liikmesriiki; märgib lisaks, et rohkematest liikmesriikidest pärit töötajate esindatus institutsioonis on aidanud saavutada suuremat geograafilist tasakaalu; kutsub andmekaitseinspektorit üles jätkama võrdsete võimaluste ja geograafilise tasakaalu edendamist ka keskastme ja kõrgema juhtkonna ametikohtadel;

18.

märgib, et kuigi kahel kõrgemal ametikohal töötavad mehed, on keskastme juhi ametikohtadel 75 % naised (kolm töötajat neljast); märgib, et kategooriates GFII kuni GFIV olid 48 töötajast 38 naised (peaaegu 80 %); märgib lisaks, et 2021. aastal moodustasid naised kogu tööjõust 63 %, võrreldes 58 %-ga 2020. aastal;

19.

väljendab heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor mainib oma vastustes eelmise aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale resolutsioonile, et andmekaitseinspektori personalitöötajad osalevad korrapäraselt koolitusel „Teadvustamata eelarvamused töötajate valikul ja töölevõtul“, et tagada võrdsete võimaluste strateegia nõuetekohane rakendamine;

20.

märgib, et 2021. aasta lõpus oli täidetud 88 % ametikohtadest, mida on üsna vähe; võtab ühtlasi teadmiseks, et mõned valikumenetlused jäid 2021. aasta lõpus pooleli, ning samas jäeti mõni ametikoht avatuks, oodates seda, et 2022. aasta esimese poolaasta lõpus avaldatakse andmekaitse valdkonna konkursi edukalt läbinute nimekiri; märgib lisaks, et 2021. aastal ei olnud täitmata ühtegi kõrgema või keskastme juhi ametikohta;

21.

väljendab heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor keskendus COVID-19 pandeemia ajal nii andmekaitseinspektori oma töötajate kui ka andmekaitsenõukogu töötajate vaimse heaolu tagamisele, pakkudes muu hulgas nii individuaalseid kui ka meeskonnakoolitusi;

22.

väljendab heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor on välja töötanud paindliku töökorralduse süsteemi, sealhulgas paindliku tööaja korra kaudu, mis võimaldab töötajatel ise otsustada, millal nad iga päev tööpäeva alustavad ja lõpetavad (ajavahemikus 7.00–20.30); tunneb lisaks heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor on samuti loonud süsteemi, millega töötajad saavad endale koguda ületunnitööd, mida saab hüvitada;

23.

märgib, et praegused eeskirjad võimaldavad töötajatel teha kaugtööd kuni 3 päeva nädalas ja kokkuleppel otsese ülemusega võidakse mõnel töötajal lubada kaugtööd teha rohkem kui 60 % ulatuses; väljendab heameelt selle üle, et kaugtöö reeglid lubavad töötajatel töötada väljaspool teenistuskohta maksimaalselt 15 päeva aastas, mida on ametisse nimetava asutuse nõusolekul võimalik pikendada veel 15 lisapäeva võrra; julgustab andmekaitseinspektorit lubama töötajatel soovi korral teha kaugtööd, kui see on võimalik;

24.

võtab teadmiseks, et andmekaitseinspektor moodustab praegu töörühma strateegilise lähenemisviisi väljatöötamiseks, et töötajate rahulolu uuringute tulemuste põhjal tagada töötajate vahel töökoormuse võrdne jagamine ja jaotamine; märgib, et 2021. aastal ei registreeritud ühtegi vaimse läbipõlemise juhtumit; väljendab heameelt ka selle üle, et haiguspuhkusel olevate töötajate arv ja haiguspuhkuse tõttu töölt puudutud päevade arv vähenes 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga;

25.

väljendab heameelt selle üle, et ka 2021. aastal ei teatatud ühestki psühholoogilise või seksuaalse ahistamise juhtumist ning andmekaitseinspektor lubab säilitada valvsuse tagamaks, et selliseid juhtumeid ei esineks ka edaspidi;

26.

väljendab heameelt selle üle, et kuigi andmekaitseinspektor ja andmekaitsenõukogu ei ole suured asutused, võtavad nad tööle suhteliselt palju praktikante; väljendab lisaks heameelt selle üle, et kõik 2021. aasta märtsis tööle võetud 8 praktikanti ja 2021. aasta oktoobris tööle võetud 9 praktikanti said töötasu;

Eetikaraamistik ja läbipaistvus

27.

märgib, et andmekaitseinspektori eetikaraamistik, mida ajakohastati 2019. aastal, sisaldab muu hulgas uutele töötajatele kohustuslikku sissejuhatavat koolitust ahistamise, huvide konfliktide ennetamise ning muude eetikavaldkondade kohta; märgib, et 2021. aastal sai nendel teemadel koolitust 25 töötajat ning et kõik institutsiooniga liituvad töötajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsusdeklaratsiooni ja andma teada huvide konflikti puudumisest; väljendab lisaks heameelt selle üle, et 2022. aastal lisatakse koolitusse rikkumisest teatamise teema;

28.

palub andmekaitseinspektoril esitada teavet kõrgema juhtkonna ametikohtade käitumisjuhendi kohta, mille koostamist ta otsustas alustada;

29.

väljendab heameelt selle üle, et 2021. aastal ei viinud OLAF läbi ühtegi uurimist, mis oleks puudutanud andmekaitseinspektori või andmekaitsenõukogu töötajaid; märgib, et 2021. aastal oli üks Euroopa Ombudsmani juhtum, mis oli andmekaitseinspektoriga seotud ning mis lõpetati järeldusega, et see lahendati kokkuleppe teel, mistõttu andmekaitseinspektorile soovitusi ei esitatud; väljendab heameelt ka selle üle, et 2021. aastal ei esinenud huvide konflikte ega rikkumistest teatamist;

30.

märgib, et andmekaitseinspektor ei kasuta praegu institutsioonidevahelist läbipaistvusregistrit, vaid avaldab andmekaitseinspektori salvestatud koosolekud ja sekkumised, sealhulgas kohtumised huvide esindajatega oma veebisaidil; kutsub andmekaitseinspektorit üles viima lõpule olemasolevate võimaluste siseanalüüsi ja ühinema institutsioonidevahelise kokkuleppega kohustusliku läbipaistvusregistri kohta;

31.

väljendab heameelt järelmeetmete üle, mida andmekaitseinspektor on võtnud kodaniku andmetele juurdepääsu taotluse suhtes; rõhutab siiski, et andmekaitseinspektor tegi juhtumi kohta otsuse enne, kui kõik asjaolud olid kontrollitud ja kindlaks tehtud, kuigi kaebemenetlus oli kestnud üle kahe aasta ja oli 2022. aasta lõpus veel pooleli; palub andmekaitseinspektoril vaadata läbi oma kodukord, et tagada kodanike kaebuste tulemuslik ja õigeaegne läbivaatamine, võttes arvesse kogu asjakohast teavet (3);

32.

märgib, et 2021. aastal ei esinenud juhtumeid, kus töötajad oleksid institutsioonist lahkunud erasektorisse, ega ka juhtumeid, kus oleks kasutatud ooteaega; väljendab heameelt selle üle, et ei olnud juhtumeid, kus endised parlamendiliikmed, volinikud või kõrgema astme ametnikud (alates palgaastmest AD 14) oleksid saanud eelarvest vahendeid nõustamise või muude teenuste eest;

33.

nõuab, et lõpetataks selliste väliste ettevõtete kasutamine, kes Yale’i ülikooli pingerea (4) kohaselt jätkavad tegevust Venemaal;

Digitaliseerimine, küberturvalisus ja andmekaitse

34.

märgib, et 2021. aasta eelarvelised kulukohustused olid IT-projektide ja -seadmete, sealhulgas videokonverentsiseadmete puhul 2020. aastaga võrreldes 20 % suuremad, mistõttu on organisatsioonis saanud toimuda hübriidkoosolekud;

35.

tõdeb, et paljusid keskseid IT-funktsioone, sealhulgas küberturvalisuse valdkonnas, täidavad Euroopa Parlament kui üldteenuse osutaja, ning Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelev rühm (CERT-EU); palub andmekaitseinspektoril küberturvalisuse tagamiseks säilitada ülevaade isikuandmete kohta, mida liidu institutsioonid omavahel vahetavad; väljendab heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor astub siiski samme oma digitaalse tõhususe ja turvalisuse parandamiseks, sealhulgas korraldades kõigile töötajatele korrapäraselt küberturvalisuse alase teadlikkuse koolitusi, sealhulgas tutvustavaid koolitusi uutele töötajatele;

36.

tunneb heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor jätkab avatud lähtekoodiga vahendite kasutamise katsetamist ja tutvustamist, et vältida seotust müüjaga, säilitada kontroll tehniliste süsteemide üle, pakkuda kasutajate eraelu puutumatuse ja andmekaitse tagamiseks tugevamaid kaitsemeetmeid, suurendada üldsuse jaoks turvalisust ja läbipaistvust ning pakkuda alternatiivi omandiõigusega kaitstud vahenditele; soovitab andmekaitseinspektoril teavitada sellistest kaalutlustest teisi liidu institutsioone;

37.

väljendab heameelt uue algatuse TechSonar üle, mille eesmärk on jälgida kujunemisjärgus tehnoloogiasuundumusi, et paremini mõista nende võimalikku mõju üksikisikutele ja tagada kestlik digitaalne tulevik, kus on tagatud isikuandmete kaitse;

38.

tuletab meelde, et andmekaitseinspektori töökoormus suureneb ilmselt veelgi, kuna liidus toimub üha suurem digiüleminek, ametite volitused vaadatakse läbi ning komisjoni esitatud algatused on tehtud eelkõige justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, nimelt arvamused Europoli volituste, digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusakti ja küberturvalisuse 2. direktiivi kohta ning ühisarvamused tehisintellekti käsitleva õigusakti ja ELi digitaalse COVID-tõendi kohta; tunnustab andmekaitseinspektori panust õigusloomealasesse töösse koostöös Euroopa Andmekaitsenõukoguga; rõhutab, et inim- ja finantsressursse tuleb kasvava töökoormusega kohandada ning andmekaitseinspektori eelarvet vastavalt suurendada.

Hooned

39.

märgib, et pärast seda, kui Euroopa Ombudsman lahkus 2021. aasta oktoobri lõpus Brüsselis ruumidest aadressil Rue Montoyer 30, on andmekaitseinspektor ja andmekaitsenõukogu selles hoones, mida Euroopa Parlament neile üürib, nüüd ainsad üürilised; märgib, et järgmiseks renoveeriti hoone kolm korrust ning rohkem kui 100 andmekaitseinspektori ja andmekaitsenõukogu töötajat kolisid uutesse kontoritesse; märgib lisaks, et renoveerimise käigus hoonet ajakohastati ja seda kohandati uute töötingimustega, mida tuli pärast COVID-19 pandeemia puhkemist arvesse võtta, ning muu hulgas lisati teisaldatavad telekonverentsisüsteemid;

40.

märgib, et 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas raportis soovitas Euroopa Parlament andmekaitseinspektoril võtta oma kinnisvarastrateegias arvesse piiratud liikumisvõime või muude puuetega inimeste vajadusi; märgib, et oma vastustes viitab andmekaitseinspektor Euroopa Parlamendiga sõlmitud halduslepingule; soovitab sellegipoolest andmekaitseinspektoril pöörata oma kinnisvarastrateegias sellele valdkonnale erilist tähelepanu;

Keskkond ja kestlikkus

41.

väljendab heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor on jätkanud tööd paberivabaks institutsiooniks saamise nimel, sealhulgas tagades, et arvete maksetsüklit hallatakse elektrooniliselt ning personalivaliku- ja hindamisprotsesse hallatakse paberivabalt;

42.

väljendab heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor soosib jätkuvalt ühistranspordi kasutamist, hüvitades töötajatele 50 % ühistranspordi kasutamise igakuisest/aastasest kulust, ning eraldab töötajatele asutuse garaažis endiselt piisavalt ruumi jalgrataste parkimiseks;

43.

märgib, et andmekaitseinspektor teatas, et ta kavatseb uurida plaani paigaldada päikesepaneelid hoonele, mida ta Euroopa Parlamendilt üürib, ning soovitab andmekaitseinspektoril nende paigaldamist toetada;

Institutsioonidevaheline koostöö

44.

väljendab heameelt asjaolu üle, et andmekaitseinspektor teeb oma järelevalverollis koostööd teiste liidu institutsioonide, organite ja asutustega, eelkõige Euroopa Prokuratuuri kui hiljuti asutatud organiga;

45.

väljendab heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor jälgib tähelepanelikult digitaalse euro projekti hindamist Euroopa Keskpanga poolt seoses selliste küsimustega nagu õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitse; tunnistab, et andmekaitseinspektor vajab selle projekti järelevalveks täiendavaid vahendeid;

46.

väljendab heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor, soovides toetada riiklikke andmekaitseasutusi nende töös olulist ühist huvi pakkuvates uurimistes ja täitetoimingutes, kavatseb luua tugiekspertide reservi, mis koosneks nii andmekaitsenõukogu kui ka välistest ekspertidest;

47.

märgib, et andmekaitseinspektor pidas Europoliga dialoogi selle üle, kuidas see amet töötleb suuremahulisi andmekogumeid, et tagada andmete nõuetekohane töötlemine; märgib, et andmekaitseinspektor on alates 2020. aasta septembrist korduvalt rõhutanud oma tõsist muret seoses võimalikult väheste andmete kogumise ja selliste andmekogumite säilitamisega, millel puudub andmesubjektide liigitus; soovitab andmekaitseinspektoril jätkata nende probleemide lahendamiseks dialoogi;

48.

märgib, et andmekaitseinspektor ei sõlminud 2021. aastal ühtegi uut institutsioonidevahelist kokkulepet, kuid vaatas läbi Euroopa Parlamendiga sõlmitud halduslepingu, et luua parlamendi Strasbourgi ruumides andmekaitseinspektori alaline kontor, mis võimaldaks ka tihedamat sidet Euroopa Nõukoguga ning hõlbustaks regulaarset kontrolli eu-LISA andmebaaside üle, milles töödeldakse suurt hulka isikuandmeid;

49.

võtab teadmiseks andmekaitseinspektori Schrems II strateegia raames algatatud kaks uurimist, mis käsitlevad isikuandmete edastamist ELi/EMP-välistele riikidele;

Teavitustegevus

50.

märgib rahuloluga, et andmekaitseinspektor korraldas 2021. aastal mitu üritust, mis aitasid suurendada tema rolli ja üldsuse arusaamist tema ülesannetest selliste ettevõtmistega nagu andmekaitsepäev, Euroopa päev, andmekaitseinspektori praktikantide konverents ja netisaated, andmekaitseinspektori tippkohtumine kodanikuühiskonnaga, iga-aastane konverents arvutite, eraelu puutumatuse ja andmekaitse teemal, ülemaailmne eraelu puutumatuse assamblee ja andmekaitse tuleviku konverents;

51.

tunneb heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor valmistas ette kahe sotsiaalmeediaplatvormi, EU Voice ja EU Video avaliku katseetapi, mis käivitati 2022. aastal, et alternatiivina sotsiaalvõrgustikele edendada detsentraliseeritud, tasuta ja avatud lähtekoodiga tehnoloogiate kasutamist; mõistab, et need katsealgatused aitavad kaasa liidu andmealase ja digitaalse suveräänsuse strateegiale, mille eesmärk on edendada liidu sõltumatust digimaailmas;

52.

väljendab heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor püüab jälgida ning TechDispatchi ja TechSonari aruannete kaudu selgitada laiemale üldsusele uusi muutusi tehnoloogias ning nende võimalikku mõju andmekaitsele ja eraelu puutumatusele; tunnistab vajadust tehnilist kvalifikatsiooni omavate lisatöötajate järele, et tagada eelnimetatud ülesannete suhtes nõuetekohased järelmeetmed; märgib rahuloluga, et 43. ülemaailmse eraelu puutumatuse assamblee raames anti hariduse ja üldsuse teadlikkuse kategoorias algatusele TechDispatch 2021. aasta ülemaailmne eraelu puutumatuse ja andmekaitse auhind; soovitab andmekaitseinspektoril suurendada oma tehnoloogia jälgimise alast suutlikkust ning algatada oma järelduste ja soovituste teemal teabekampaaniaid.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193 30.7.2018, lk 1).

(3) See on seotud Madalmaade kodaniku J. van der Linde kohtuasjaga, mida on kajastatud meedias. Kui kogu menetlus oleks olnud kiirem, oleks kodanik võinud Euroopa Andmekaitseinspektorile esitatud kaebuse tulemusega (kaebus saadeti Euroopa Andmekaitseinspektorile 2020. aasta teisel poolel) rahul olla.

(4) https://som.yale.edu/story/2022/over-1000-companies-have-curtailed-operations-russia-some-remain

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/165

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1839,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2022) 323 – C9-0236/2022) (2),

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aasta siseauditite kohta (COM(2022) 292),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2021 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (5), eriti selle artikleid 59, 118, 260, 260 ja 263,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse väliskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0088/2023),

1.	annab heakskiidu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegevusele Euroopa välisteenistuse 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(1) ELT C 391, 12.10.2022, lk 6.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/166

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1840,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, X jagu – Euroopa välisteenistus

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse väliskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0088/2023),

A.	arvestades, et Euroopa välisteenistus (edaspidi „välisteenistus“) vastutab oma Brüsselis asuva peakorteri halduskulude haldamise ning liidu 144 delegatsiooni ja büroo võrgustiku eest;

B.	arvestades, et Euroopa välisteenistuse vastutusala on laiendatud nii, et see hõlmaks ka komisjoni töötajate halduskorraldust delegatsioonides mitmete teenustaseme kokkulepete kaudu;

C.	arvestades, et delegatsioonide ülesanne on esindada võrgustike ja partnerluste kaudu liitu ja selle kodanikke kogu maailmas ning edendada liidu väärtusi ja huve;

D.	arvestades, et Euroopa välisteenistuse olemuses ja päritolus on säilinud omapära, mis oli juba siis, kui see moodustati nõukogu ja komisjoni endiste välissuhete osakondade töötajate ühendamisel, millesse on integreeritud liikmesriikide diplomaadid;

E.	arvestades, et Euroopa välisteenistuse sise-eeskirjade kohaselt tegutseb Euroopa välisteenistuse peasekretär institutsiooni volitatud eelarvevahendite käsutajana ning vahendite haldamise eest vastutav peadirektor on peamine edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja;

F.	arvestades, et eelarve täitmist reguleerivad finantsmäärus ja Euroopa välisteenistuse eelarve täitmise sise-eeskirjad;

märgib, et Euroopa välisteenistuse eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille kogusumma oli 2021. aastal 10,7 miljardit eurot; märgib, et Euroopa välisteenistuse eelarve (maksed, sealhulgas komisjoni osamaksed) moodustab ligikaudu 9 % mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 7 halduseelarvest;

märgib, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) suurendas oma 2021. aasta aruandes halduskulude rubriigis tehingute valimit 48-lt 2020. aastal 60-le 2021. aastal;

märgib, et kontrollikoja sõnul on tema töö paljude aastate vältel näidanud, et valdkonna kulutustes sisalduv risk on üldiselt väike; kutsub kontrollikoda siiski üles lisama järgmistesse aastaaruannetesse põhjalikumad andmed kõigi nõuete täitmise kohta, mis on järjepidevaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluseks vajalikud;

märgib, et kontrollikoda mainis, et leidis Euroopa välisteenistuse tehtud maksetes kaks kvantifitseeritavat viga, millest üks oli seotud liidu delegatsiooni ostetud teenuste lepingu puudumisega, teine aga hüvitistega, mida maksti töötajale, kes ei olnud teatanud hiljutistest muutustest oma isiklikus olukorras;

märgib rahuloluga, et kontrollikoda märgib samuti, et ta ei leidnud Euroopa välisteenistuses kontrollitud järelevalve- ja kontrollisüsteemides olulisi probleeme;

märgib ka, et kontrollikoda leidis juba 2015. aastal liidu delegatsioonide korraldatud hanke- ja värbamismenetlustes olulisi puudusi; märgib, et kontrollikoda võttis 2021. aastal nende tähelepanekute suhtes järelmeetmeid ja kontrollis valimit, mis koosnes liidu delegatsioonide korraldatud kümnest hankemenetlusest ja kaheksast kohalike töötajate värbamismenetlusest; märgib, et Euroopa välisteenistus parandas 2019. aastal hankemenetlust, lihtsustades ja ajakohastades liidu delegatsioonide töömenetlusi, tsentraliseerides mõned protsessid peakorteris, luues hankedokumentide jaoks uued vormid, ning vaatas läbi reeglid ja tingimused, mis reguleerivad kohalike töötajate töölevõtmist liidu delegatsioonides, ning tegi enne nende töölevõtmist eelkontrolle; märgib ka murega, et kümnest kontrollitud hankemenetlusest viie puhul leidis kontrollikoda mõningaid puudusi selles, kuidas liidu delegatsioonid kohaldasid riigihankereegleid, ning leidis mõningaid puudusi kõigis kaheksas kohalike töötajate töölevõtmise menetluses; kutsub Euroopa välisteenistust üles võtma meetmeid, et lahendada probleemid, mille tagajärjel tuvastati hangetes vead, ja hoidma ära asjaomaste reeglite edaspidise rikkumise;

soovitab Euroopa välisteenistusel tungivalt võtta asjakohaseid meetmeid, nagu koolituse tõhustamine ning hankedokumentide suuniste ja vormide täiustamine, et vähendada vigade arvu liidu delegatsioonide korraldatud hanke- ja värbamismenetlustes, ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele võetud meetmetest aru;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et Euroopa välisteenistuse 2021. aasta eelarve oli 767 626 000 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes kasvu 5,0 %, mis on väga sarnane 2020. aastaga, mil eelarve suurenes 2019. aastaga võrreldes 5,2 %; märgib, et lisaks oma eelarvele käsutas Euroopa välisteenistus ka 211 200 000 euro suurust summat komisjonilt (sealhulgas sihtotstarbelised tulud ja ülekantud summad), et katta liidu delegatsioonides töötava komisjoni personali halduskulusid; märgib, et lisaks muudele summadele sai Euroopa välisteenistus toetusi ka delegatsioonides töötavate Euroopa Arengufondi töötajate ühiste kulude katmiseks, mistõttu Euroopa välisteenistuse hallatavate eelarvesummade (kulukohustuste assigneeringud) kogusumma oli 1 091,1 miljonit eurot;

märgib, et 2021. aastal täideti Euroopa välisteenistuse lõplikest kulukohustustest 99,4 %, mis on rohkem kui 2020. aastal, mil täideti 95,0 %; märgib, et maksete puhul täideti 84,5 % 2021. aasta eelarvest, mis on veidi rohkem kui 2020. aastal, mil täideti 82,3 %;

10.

märgib, et Euroopa välisteenistuse peakorteri lõplik eelarve oli pärast ümberpaigutamisi 295 miljonit eurot, millest 290,5 miljonit eurot ehk 98,5 % täideti; märgib, et maksetest täideti 238,3 miljonit eurot, mis vastab 80,8 %-le;

11.

märgib, et Euroopa välisteenistuse delegatsioonide lõplik eelarve oli pärast ümberpaigutamisi 472,6 miljonit eurot, millest 472,4 miljonit eurot ehk 99,9 % täideti; märgib, et maksetest täideti 410,1 miljonit eurot, mis vastab 86,8 %-le;

12.

märgib, et COVID-19 pandeemia tõttu suurendati 2021. aastal IT eelarvet, samal ajal kui erinevate punktide, sealhulgas palkade eelarvet vähendati; märgib, et Euroopa välisteenistus teavitas eelarvepädevaid institutsioone 2021. aastal kolmest ümberpaigutamisest, millest kaks tehti selleks, et tulla toime pandeemiast ja aasta lõpu lepitamisest tingitud lisakuludega;

13.

märgib, et Euroopa välisteenistusel oli 2021. aastal 131 352 makset, millest 115 060 tehti tähtajaks, mis vastab 87,6 %-le; märgib lisaks, et keskmine netomakseaeg oli 18 päeva ja e-arvete osakaal oli 24 %;

14.

märgib rahuloluga, et Euroopa välisteenistus on sõlminud märkimisväärse arvu teenustaseme kokkuleppeid peamiselt komisjoniga, aga ka teiste institutsioonidega, hõlmates enam kui 70 eri teenust, mida osutavad 16 üksust; märgib ka, et komisjoni raamatupidaja (eelarve peadirektoraat) töötab endiselt Euroopa välisteenistuse raamatupidajana, kuid Euroopa välisteenistus on suurendanud oma suutlikkust täita mõningaid raamatupidamisülesandeid ka delegatsioonides;

15.

märgib rahuloluga, et selliste ühispaiknemislepingute arv, mille puhul liikmesriigid ja muud liidu üksused paigutavad oma töötajaid liidu delegatsioonidesse, suureneb jätkuvalt ning 67 liidu delegatsioonis saavutati 115 kokkulepet kokku 36 partneriga;

Sisehaldus ja -kontroll ning tulemuslikkus

16.

märgib, et Euroopa välisteenistus viis 2021. aastal läbi teenistuse suurima ümberkorraldamise alates selle loomisest 2011. aastal, luues kuus suurt geograafilist osakonda ja peasekretäri büroo, et paremini kajastada praegust geopoliitilist olukorda; märgib, et desinformatsiooni paremaks käsitlemiseks loodi ka uus strateegilise kommunikatsiooni ja tulevikusuundade analüüsi direktoraat, ühendades kaks strateegilise kommunikatsiooni osakonda ning poliitika planeerimise ja tulevikusuundade strateegilise analüüsi osakonna;

17.

märgib, et 2021. aastal mõjutas Euroopa välisteenistuse töötingimusi endiselt tugevasti COVID-19 pandeemia; märgib, et eriti säästeti palkadelt, mis tulenesid aeglasematest värbamismenetlustest, ning lähetustelt, koosolekutelt, konverentsidelt jne; märgib, et pandeemia lõi ka võimalusi desinformatsiooni levitamiseks ning välismaiseks manipuleerimiseks ja sekkumiseks ning suurendas seetõttu Euroopa välisteenistuse probleeme;

18.

märgib, et 2021. aastal seisis Euroopa välisteenistus silmitsi mitme julgeolekukriisiga Afganistanis, Sahelis ja Etioopias, kus ta jäi üsna hiljaks kohapeal toimunud muutustest teavitamise ja neile reageerimisega, mis tõi kaasa liidu töötajate kiire evakueerimise;

19.

märgib rahuloluga, et ükski liidu delegatsioon ei esitanud 2021. aastal reservatsioone;

20.

märgib, et Euroopa välisteenistuse töö eri aspekte auditeerivad selle siseaudiitor, komisjoni siseauditi talitus ja kontrollikoda; märgib, et kuigi on oluline tagada põhjalikud kontrollid ja auditid, on sama oluline vältida dubleerimist;

21.

märgib rahuloluga, et komisjoni siseauditi talitus jõudis oma 2021. aastal tehtud siseauditite aastaaruandes kolme varasema komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vahelise koordineerimisega seotud auditi kohta järeldusele, et kõik soovitused on ellu viidud;

22.

märgib, et Euroopa välisteenistuse siseauditi osakond keskendus oma 2018.–2021. aasta kavas peamiselt personalikuludele, mis moodustavad üle 50 % Euroopa välisteenistuse kulutustest; märgib, et siseauditi talituse kavas aastateks 2022–2024 keskendutakse muudele varem hõlmamata valdkondadele, nagu turvalisus, taristu ja IT; palub välisteenistusel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kõnealuse siseauditi tulemustest;

23.

märgib rahuloluga, et kõiki Euroopa välisteenistuse eelarves 2021. eelarveaastal registreeritud finantstehinguid kontrollitakse kihtvaliku abil, kasutades Euroopa Kontrollikoja kasutatava metoodikaga sarnast metoodikat;

Personal, võrdsus ja töötajate heaolu

24.

märgib, et 2021. aasta lõpus oli Euroopa välisteenistuses 5 072 töötajat, kellest 2 303 (45,4 %) töötas Euroopa välisteenistuse peakorteris ja 2 769 (54,6 %) liidu delegatsioonides ja büroodes üle kogu maailma; märgib, et see tähendab märkimisväärset (9,2 %) kasvu võrreldes 4 643 töötajaga 2020. aastal, kellest 2 286 töötas Euroopa välisteenistuse peakorteris ja 2 357 delegatsioonides ja büroodes; märgib, et suurem osa kasvust toimus delegatsioonides ja büroodes, kus üle 450 kohaliku töötaja ametikoha paigutati komisjonist ümber Euroopa välisteenistuse eelarvesse; märgib ka, et Euroopa välisteenistus sai 2021. aastal eelarvepädevatelt institutsioonidelt veel 47 täistööaja ekvivalenti;

25.

märgib, et 2021. aasta lõpus hõlmas personal 1 706 ametnikku ja ajutist töötajat, 1 543 kohalikku töötajat, 567 lepingulist töötajat, 467 lähetatud riiklikku eksperti, 43 nooremspetsialisti liidu delegatsioonides ning 746 muud koosseisuvälist töötajat ja praktikanti; märgib ka, et lisaks töötas liidu delegatsioonides 3 327 komisjoni töötajat;

26.

märgib, et 2021. aastal moodustasid naised Euroopa välisteenistuse töötajatest 46,7 %, mis on veidi vähem kui 2020. aasta lõpus (48,7 %); märgib siiski, et naiste osakaal AD ametikohtadel oli 37,4 %, mis on rohkem kui 2020. aastal (37,3 %); märgib rahuloluga, et naiste osakaal on kõigil juhtivatel ametikohtadel suhteliselt suurenenud, nimelt suurenes naiste osakaal keskastme juhtide hulgas 32,7 %-lt 2020. aastal 35,4 %-le 2021. aastal, samal ajal kui naiste osakaal kõrgemas juhtkonnas suurenes 25,5 %-lt 26,3 %-le ja naiste osakaal delegatsiooni juhina 27,1 %-lt 29,4 %-le; julgustab Euroopa välisteenistust näitama eeskuju naiste osakaalu suurendamisel delegatsiooni juhina ja osalema feministlikus diplomaatias, eelkõige kolmandates riikides, kus soolise võrdõiguslikkuse standardid on madalamad, et edendada naiste õigusi ja kaasavat juhtimist;

27.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus on nimetanud ametisse sooküsimuste ja mitmekesisuse suursaadiku, et suurendada diplomaatias, poliitilises dialoogis ja poliitilistes otsustes teadlikkust ja tähelepanu; tunneb heameelt ka selle üle, et Euroopa välisteenistus avab AST ja AD madalamatel palgaastmetel töötavatele naistele strateegia #NoWomanNoEUDiplomacy raames mentorluse programme, et pakkuda neile karjäärivõimalusi kõrgematele ametikohtadele; kutsub Euroopa välisteenistust üles jätkuvalt keskenduma töötajate ja juhtkonna soolise tasakaalu tagamisele ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle saavutamiseks tehtud algatustest ja edusammudest aru;

28.

nõuab Euroopa välisteenistuses tõhusaid soolise võrdõiguslikkuse koolituse strateegiaid; rõhutab, kui oluline on investeerida ressurssidesse ja eksperditeadmistesse, et töötada välja koolitus- ja haridusstrateegiad, mis keskenduvad soolise võrdõiguslikkuse lähenemisviisi kohaldamisele rahvusvahelises poliitikas ja programmides, et saavutada Euroopa välisteenistuses tõeline kultuurimuutus; täpsustab, et erilise tähelepanu all peaks olema soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise mehhanismide integreerimine, sooteadliku eelarvestamise käsitlemine, soolise mõju hindamine ja soolise vägivalla vastu võitlemine; teeb ettepaneku võtta vastu terviklik koolitusprogramm GAP III nõuetekohaseks rakendamiseks Euroopa välisteenistuse kõigil tasanditel;

29.

märgib rahuloluga, et töötajate hulgas on esindatud kõik liikmesriigid ning et eelkõige 2004. aastal või hiljem ühinenud liikmesriikide (EL 13) töötajate osakaal on suurenenud ja taganud töötajate mõistlikuma jaotuse; rõhutab siiski, et vaatamata Euroopa Parlamendi korduvatele üleskutsetele selle probleemiga tegeleda, on juhtkonna tasandil endiselt suur tasakaalustamatus; on mures, et Euroopa välisteenistuse saadikute hulgas on esindatud ainult 24 liikmesriiki ja et jaotus on ebavõrdsem ning et viiel liikmesriigil, kust enamik saadikuid pärineb (Prantsusmaa 19, Saksamaa 18, Hispaania 17, Itaalia 16 ja Belgia 12), on 135 ametikohast 82, mis vastab 61 %-le; rõhutab oma muret delegatsiooni juhi ametikohtade geograafilise tasakaalustamatuse pärast ning kordab oma nõudmist, et Euroopa välisteenistus jätkaks geograafilise tasakaalu esindatuse parandamist, et tagada kõigi liikmesriikide kodanike nõuetekohane esindatus;

30.

rõhutab, et ELi 13 liikmesriigis elab ligikaudu 23 % liidu elanikkonnast; märgib, et ELi 13 liikmesriigi keskastme juhtide arv suurenes 13,8 %-lt 2020. aastal 16,2 %-le 2021. aastal, nendest riikidest pärit tippjuhtide arv suurenes 7,3 %-lt 8,9 %-le ning nendest riikidest pärit saadikute arv suurenes 2020. aastal 14,1 %-ni ja 2021. aastal 18 %-ni; rõhutab, et nii nagu kõik liidu institutsioonid, peab ka Euroopa välisteenistus tagama, et kõik liikmesriigid oleksid proportsionaalselt esindatud, ning võtma seejuures arvesse kandidaatide pädevust ja saavutusi; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus tagaks geograafilise tasakaalu, et tagada kõigi liikmesriikide kodanike nõuetekohane esindatus, mis kajastab liikmesriikide mitmekesisust, nagu on ette nähtud ELi ametnike personalieeskirjade artiklis 27; kordab seetõttu oma üleskutset, et Euroopa välisteenistus jätkaks suhtlust liikmesriikidega, et reklaamida oma ametikohti riiklikes diplomaatilistes võrgustikes ja akadeemilistes ringkondades;

31.

märgib murega, et 2021. aastal oli keskmiselt kolme kuu jooksul Euroopa välisteenistuse peakorteris täitmata 15 keskastme juhi ja viis kõrgema juhtkonna ametikohta ning liidu delegatsioonides viis keskastme juhi ametikohta ning et ametikohtade vabana püsimise ajal täitsid juhtivate ametikohtade ülesandeid 15 töötajat; julgustab Euroopa välisteenistust reklaamima paremini oma vabu töökohti ja karjäärivõimalusi ning uurima võimalusi töötajate värbamise parandamiseks;

32.

märgib, et Euroopa välisteenistus on jätkanud kohalike töötajate tingimuste reformi elluviimist ja et kohalikest töötajatest ühines reformiga 62 %, mis koos uute töötajate töölevõtmisega pärast 1. juunit 2020 tähendab, et 31. märtsiks 2022 oli uute reeglitega hõlmatud üle 66 % kohalikest töötajatest; kutsub Euroopa välisteenistust üles tõhustama koolitust ja suuniseid liidu delegatsioonide kohalike töötajate värbamismenetluste kohta, et tagada läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine.

33.

märgib, et Euroopa välisteenistuse töötajatel on Euroopa välisteenistuse peakorteris lubatud teha kaugtööd kuni kolm päeva nädalas ja liidu delegatsioonides üks päev nädalas; märgib rahuloluga, et Euroopa välisteenistus võimaldab nii peakorteri töötajatel kui ka liidu delegatsioonide kodumaalt lähetatud töötajatel teha kaugtööd 10 päeva väljaspool töökohta, mida võib konkreetsetes olukordades suurendada, et toetada keerulises perekondlikus olukorras olevaid kolleege;

34.

märgib, et 2021. aastal suurenes haiguse tõttu töölt puudunud inimeste arv 9,3 %, samas kui haiguse tõttu töölt puudutud päevade arv suurenes 36 %; on seisukohal, et see on suhteliselt suur kasv, ning kutsub Euroopa välisteenistust üles täiendavalt uurima, kas on võimalik teha midagi füüsiliste ja vaimsete töötingimuste parandamiseks, et tagada olukorra paranemine järgnevatel aastatel; kutsub Euroopa välisteenistust üles võtma vajalikke meetmeid, et vähendada läbipõlemise ohtu ja tagada oma töötajate heaolu;

35.

märgib, et Euroopa välisteenistus ei säilita andmeid töötajate puuete kohta, kuid et kõigile Euroopa välisteenistuse peakorteri ja liidu delegatsioonide töötajatele suunatud uuringule vastas 1 075 töötajat, kellest 24 andis teada alalisest puudest ja 23 lühiajalisest või ajutisest puudest; märgib lisaks, et Euroopa välisteenistus on palunud liidu delegatsioonidel esitada teavet ruumide ja asukohalinna sobivuse ja juurdepääsetavuse kohta, mida tuleb pidada esimeseks sammuks ka puuetega töötajate delegatsioonidesse saatmisel; kutsub Euroopa välisteenistust üles andma puuetega inimeste teenistusse integreerimisel tehtud edusammudest aru ka edaspidi;

36.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus rakendab liikmesriikide, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja liidu institutsioonidega, sealhulgas Euroopa Parlamendiga, eri lähetus- ja vahetusprogramme; väljendab erilist heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Parlamendi vahelist programmi oli tänu pandeemiaga seotud olukorra paranemisele võimalik alates 2021. aasta novembrist jätkata;

37.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus võtab suhteliselt palju praktikante nii peakorterisse kui ka liidu delegatsioonidesse, kokku 461 praktikanti, mis annab paljudele noortele võimaluse töötada mõnes liidu institutsioonis; märgib lisaks, et kõigile peakorteri praktikantidele makstakse igakuist toetust ning enamikule delegatsioonide praktikantidest (96 %) maksid seda Euroopa välisteenistus või muud institutsioonid; kutsub Euroopa välisteenistust üles võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kõik praktikandid saaksid väärilist tasu;

38.

ergutab jätkama pingutusi, et noorendada Euroopa välisteenistuse põhipersonali ja luua alaline spetsialiseerunud Euroopa diplomaatiline korpus korrapäraste spetsialiseeritud avalike konkursside kaudu, mille eesmärk on värvata mitmesuguste annete, oskuste ja potentsiaaliga inimesi;

Eetikaraamistik ja läbipaistvus

39.

märgib, et eetilist käitumist ja läbipaistvust käsitlevate reeglite ja normide järgimine on oluline kõigi avaliku sektori institutsioonide, aga veelgi enam Euroopa välisteenistuse jaoks, kes esindab oma 144 delegatsioonis ja büroos liidu väärtusi kogu maailmas; väljendab seetõttu heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus võttis hiljuti vastu ametialase käitumise põhimõtted; ergutab Euroopa välisteenistust korraldama oma töötajatele süstemaatilisi koolitusi ja teadlikkuse tõstmise üritusi nõuetekohase käitumise kohta;

40.

märgib, et Euroopa välisteenistus pakub uute saabujate tervituskohtumiste raames ja osana liidu suursaadikute lähetamiseelsetest seminaridest eetikaalaseid koolituskursusi; märgib ka rahuloluga, et kõik liidu ametissenimetatud juhid on kohustatud läbima ahistamisvaba töökeskkonna loomise kursuse; julgustab Euroopa välisteenistust lisama delegatsioonidesse ja büroodesse lähetamise kohustuslike ettevalmistuste hulka ka üldise eetikakursuse;

41.

märgib, et 2021. aastal uuris Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) viit Euroopa välisteenistuse töötajatega seotud juhtumit, millest neli lõpetati ilma soovitusteta ja üks soovitustega; palub Euroopa välisteenistusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teavet nende soovituste rakendamise kohta;

42.

märgib, et 2021. aastal ei pidanud Euroopa välisteenistus Euroopa Prokuratuuriga suhtlema, kuid Euroopa välisteenistus on valmis koostööd tegema ja algatuse kahe teenistuse vahelise võimaliku vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimiseks peaks tegema Euroopa Prokuratuur; märgib, et tihe koostöö nii OLAFi kui ka Euroopa Prokuratuuriga on üldises pettusevastases strateegias oluline;

43.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus ajakohastab praegu oma pettustevastast strateegiat, järgides OLAFi 2021. aasta metoodikat ja suuniseid pettustevastaste strateegiate kohta; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus kavatseb tagada, et teadlikkuse suurendamise koolituskursused on suunatud kõigile töötajate kategooriatele; julgustab Euroopa välisteenistust muutma sellised koolituskursused kohustuslikuks vähemalt kõigile töötajatele, kes lähetatakse välismaale; palub Euroopa välisteenistusel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni uuest strateegiast, kui see on lõplikult välja töötatud, sealhulgas selle levitamisest töötajatele;

44.

märgib, et Euroopa välisteenistus sai Euroopa Ombudsmanilt 16 taotlust, millest 13 puhul jõuti järeldusele, et haldusomavoli ei esinenud, samas kui haldusomavoli avastati ühel juhul ja kaks juhtumit on veel lõpetamata; märgib rahuloluga, et Euroopa välisteenistus on võtnud kohustuse järgida ombudsmani soovitusi nendel kahel juhul, mil ombudsman on sellised soovitused esitanud;

45.

kutsub Euroopa välisteenistust üles jälgima delegatsioonide kõrgema juhtkonna ja delegatsiooni juhi ametikohti, võttes arvesse nende tundlikku poliitilist rolli; kutsub Euroopa välisteenistust üles vaatama süstemaatiliselt läbi võimalikud probleemsed üleminekud erasektorisse või kolmandate riikide organisatsioonidesse ning jätkama endiste kõrgemate ametnike tegevuse jälgimist kuni kohustusliku ooteaja lõpuni, kuna lahendamata huvide konfliktid võivad ohustada kõrgete eetiliste standardite täitmise tagamist kogu liidu halduses;

46.

märgib rahuloluga, et käsitletud on mitmeid olukordi, kus missioonide töötajad on deklareerinud huvide konflikte, vabastades need isikud teatavate ülesannete täitmisest; märgib rahuloluga, et Euroopa välisteenistus kohaldas kolmele pensionile jäänud ametnikule ametialaste kontaktide suhtes endiste kolleegidega ooteaega ning et Euroopa välisteenistus ei saanud selle ooteaja rikkumise kohta ühtegi kaebust;

47.

kutsub Euroopa välisteenistust üles keelama kõigil teenistusest lahkunud ametnikel teha ooteaja jooksul lobi- ja nõustamistööd;

48.

nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus võtaks viivitamata järelmeetmeid seoses oma teadaandega võtta vastu oma eraldiseisvad rakendussätted välistegevuse ja -ülesannete kohta ning neid rakendada, millega luuakse delegatsioonide juhtidele sui generis õiguslik alus, et paremini kaitsta liidu kui terviku kuvandit ja mainet;

49.

märgib, et Euroopa välisteenistusel ei ole liidu õigusaktides otsest rolli, kuid tal on oluline roll seoses sanktsioone käsitlevate otsustega ja läbirääkimistega rahvusvaheliste kaubanduslepingute üle, millel on märkimisväärne regulatiivne mõju; peab seetõttu äärmiselt asjakohaseks, et Euroopa välisteenistus saaks liituda liidu läbipaistvusregistriga teenustaseme kokkuleppe alusel; kutsub Euroopa välisteenistust üles avaldama kõik kohtumised igat liiki lobiorganisatsioonidega, sealhulgas liidu delegatsioonide juhtidega, et suurendada läbipaistvust;

50.

märgib rahuloluga, et 2021. aastal ei teatatud ühestki rikkumisest teatamise juhtumist ning et Euroopa välisteenistus kohaldab rikkumisest teatamist käsitlevaid komisjoni suuniseid ja teeb need Euroopa välisteenistuse intranetis kättesaadavaks;

51.

nõuab selliste väliste ettevõtete kasutamise lõpetamist, kes jätkavad Yale’i ülikooli loendi (1) kohaselt tegevust Venemaal;

Digitaliseerimine, küberturvalisus ja andmekaitse

52.

märgib, et võrreldes 2020. aastaga vähenesid investeeringud IT-projektidesse ja seadmetesse 6,4 % ehk 22 290 743 euroni, samal ajal kui investeeringud turvalisusesse suurenesid 24,6 % ehk 5 778 000 euroni;

53.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus jätkas 2021. aastal tehniliste seadmete ajakohastamist ja uuendamist, näiteks kahekordistades võrgu ribalaiust, et parandada kaugtöö tegemist, ning peakorterisse ja liidu delegatsioonidesse on paigaldatud rohkem kui 500 uut videokonverentsiseadet; väljendab lisaks heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus digiteeris täielikult oma inimressursside, haldus- ja finantstöövood, suurendades nii organisatsiooni tõhusust;

54.

märgib, et küberturvalisuse arvessevõtmine muutub üha tähtsamaks, ning väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus on juurutanud kogu Euroopa välisteenistuses uue liidu piiratud juurdepääsuga süsteemi, et tagada liidu piiratud salastatuse tasemel turvaline teabevahetus, ning et on võetud meetmeid, et tagada Euroopa Komisjoni volinikele ja teistele võimalus teha salastatud kõnesid; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus hoiab väga salastatud teavet turvalistes süsteemides, mis on muudest võrkudest ja internetist täielikult eraldatud;

55.

märgib murega, et Euroopa välisteenistuse turvateabe ja -sündmuste jälgimise lahendus (SIEM) andis 2021. aastal üle 16 000 küberhoiatuse, mille tulemusel tuvastati 236 tõelist küberrünnet, mis kõik siiski ei suutnud andmetega seotud rikkumisi toime panna; kutsub Euroopa välisteenistust üles pöörama küberturvalisusele ja hübriidohtudele jätkuvalt suurt tähelepanu, eelkõige nendele, mida toetavad välisriigid, ning tegema koostööd teiste liidu institutsioonide ja liikmesriikidega, et sellised ohud kindlaks teha ja liidu taristut nii palju kui võimalik kaitsta; rõhutab, et küberteadlikkus ja süstemaatiline koolitusprogramm kõigile töötajatele, sealhulgas juhtkonnale, on tõhusa küberjulgeoleku raamistiku põhielemendid;

56.

märgib rahuloluga, et Euroopa Andmekaitseinspektor viis 2021. aastal Euroopa välisteenistuse suhtes läbi kolm kontrolli ning et kõik kontrollid loetakse lõpetatuks ilma täiendavate tähelepanekuteta;

57.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus on vastu võtnud hostimisstrateegia, mis tagab, et põhitegevuse sisu jääb ruumidesse ja selle andmed on serverites, mis kuuluvad otseselt Euroopa välisteenistusele ja on tema kontrolli all; kutsub Euroopa välisteenistust jätkuvalt üles tagama, et liidu andmeid säilitatakse võimalikult suures ulatuses ainult ELi/EMP rajatistes; väljendab lisaks heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus tagab jätkuvalt, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja teabevahetus on kergesti mõistetav ja täielikus kooskõlas liidu õigusaktidega;

58.

märgib, et Euroopa välisteenistus hindab avatud lähtekoodiga lahendusi võrdsetel alustel omanikule kuuluvate lahendustega ning kasutab arendajate, majutuslahenduste, rakendusserverite ning tuvastamise ja juurdepääsu haldamise jaoks mitmeid avatud lähtekoodiga tooteid;

59.

märgib rahuloluga, et Euroopa välisteenistus on vastu võtnud majutuspoliitika ning peab kõigi ärirakenduste ja -teenustega seotud infosüsteemide ja tehniliste teenuste keskhoidlat; märgib lisaks, et ruumides majutatavate infosüsteemide puhul on nii süsteem kui ka selle andmed serverites, mis kuuluvad otseselt Euroopa välisteenistusele ja mida kontrollib otseselt Euroopa välisteenistus, ning et andmekaitseametnik tagab usaldusväärsete andmekaitsekontrolli mehhanismide olemasolu;

Hooned

60.

märgib, et Euroopa välisteenistusel on väga suured ja keerukad hooned, mis koosnevad Brüsseli peakorteri hoonetest, umbes 180 kontorihoonest ja 150 liidu suursaadiku residentsist kogu maailmas; nõustub, et Brüsselis ja enamikus maailma riikides, kus liit võib ette näha esindatuse säilitamist, säästetakse pikas perspektiivis tõenäoliselt hoonete omamisest, mitte üürimisest;

61.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus on alustanud kontoriruumide kohandamist uute tööviisidega, et luua atraktiivsed töökeskkonnad ja tagada oma hoonete kõige keskkonnahoidlikum kasutamine; palub samas, et sellised muutused viidaks ellu tihedas koostöös töötajatega;

62.

väljendab suurt heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus toetab kliimaneutraalsuse eesmärki ja et Euroopa välisteenistus peab esmatähtsaks keskkonnasertifikaadiga hooneid; julgustab Euroopa välisteenistust rakendama energiasäästumeetmeid ka olemasolevates hoonetes; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus on juba paigaldanud oma katusele 355 m2 suuruse fotogalvaanilise seadme ELi peakorteris ja 18 liidu delegatsioonis, ning julgustab Euroopa välisteenistust laiendama oma investeeringuid päikesepaneelidesse kogu maailmas; palub Euroopa välisteenistusel teha eelkõige Brüsseli hoonele paigaldatud süsteemi kulude-tulude analüüs, et jagada seda teiste liidu institutsioonidega, kes ei ole seni selliseid süsteeme paigaldanud;

63.

märgib, et Euroopa välisteenistus tagab jätkuvalt suure keskendumise julgeolekule nii peakorteris kui ka liidu delegatsioonides ja büroodes; väljendab praegust geopoliitilist olukorda arvestades heameelt ka selle üle, et tööd spionaažiohu ennetamiseks on intensiivistatud; toetab Euroopa välisteenistust turvameetmete tugevdamisel, et kaitsta nii töötajaid kui ka Euroopa välisteenistuse digitaristut väliste ohtude ja rünnakute eest;

Keskkond ja kestlikkus

64.

väljendab suurt heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus on loonud keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu energiasääst, töötajate liikuvus, teenistusautode CO2 heite piirmäärad, infotehnoloogia, keskkonnahoidlikud hanked ning ringlussevõtt ja jäätmete sortimine jne, mida järk-järgult parandada;

65.

märgib, et Euroopa välisteenistus on vastu võtnud ja rakendanud algatused oma töötajate kestliku liikuvuse toetamiseks ning on seadnud 2023. aastaks eesmärgiks, et ligikaudu 80 % töötajatest kasutaks keskkonnahoidlikke transpordivahendeid; palub, et Euroopa välisteenistus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest aru;

66.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus algatas 2021. aasta märtsis liidu delegatsioonidelt keskkonnaandmete kogumise energia- ja veetarbimise, jäätmetekke, pendelrände, keskkonnahoidlike hangete ja selliste materjalide nagu paberi ja kütuse tarbimise kohta; julgustab Euroopa välisteenistust jätkama ja laiendama seda algatust kõigile delegatsioonidele ning hõlbustama parimate tavade vahetamist delegatsioonide vahel;

67.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus osaleb institutsioonidevahelises keskkonnahoidlike riigihangete kasutajatoes ning et liidu delegatsioone toetatakse hankedokumentide keskkonnakriteeriumide osas; ergutab neid kriteeriume järk-järgult jagama kõigi liidu delegatsioonide vahel ning palub Euroopa välisteenistusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru tema valdkonnas tehtud edusammudest;

Institutsioonidevaheline koostöö

68.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus ja komisjon on jõudnud kokkuleppele piiratud salastatuse tasemega dokumentide vahetamise suhtes ning et Euroopa välisteenistus ning nii nõukogu peasekretariaat kui ka komisjon on sõlminud spetsiaalse teenustaseme kokkuleppe kõrgelt salastatud turvaliste kõne- ja sõnumisüsteemide pakkumise kohta, mis geopoliitilist konteksti arvestades on üha olulisem;

69.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus sõlmis ja allkirjastas Ühendkuningriigis asuva liidu delegatsiooni asukohalepingu;

70.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus annab teada, et ta teeb OLAFi ja Euroopa Kontrollikojaga head koostööd, mis põhineb vastastikusel usaldusel, ja kohtub eri töötasanditel korrapäraselt, et ennetada pettusi ning edendada uurimisi ja käimasolevat auditeerimist ning soovituste rakendamist; soovitab Euroopa välisteenistusel tungivalt arendada samasugust usaldust ja koostööd Euroopa Prokuratuuriga;

Teabevahetus

71.

märgib, et Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni ja avaliku diplomaatia meetmete eelarve oli 2021. aastal enam kui 26,17 miljonit eurot, millega toetati kommunikatsioonitegevust peakorteris ja kõigis liidu delegatsioonides;

72.

väljendab heameelt selle üle, et teabevahetuse prioriteedid on seatud sellistele valdkondadele nagu liidu väärtused ja huvid, reageerimine rahvusvahelistele tervishoiukriisidele ja kliimameetmed ning et liidu delegatsioonid on keskendunud temaatilistele päevadele, nagu Euroopa päev, geiparaadid, naistepäev, kliimadiplomaatia nädal jne;

73.

julgustab Euroopa välisteenistust tegema koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga, et asuda kasutama kahte avatud lähtekoodiga sotsiaalmeedia platvormi, nimelt EU-Voice ja EU-Video, mis käivitati avaliku katseprojektina, et edendada tasuta ja avatud lähtekoodiga sotsiaalvõrgustike kasutamist;

74.

rõhutab, et Euroopa välisteenistus teeb tihedat koostööd idapartnerluse piirkonna sõltumatu meedia ja kodanikuühiskonna partneritega, et suurendada nende suutlikkust võidelda välismaiste teabega manipuleerimise ja sekkumise ohtude vastu; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus teeb koostööd Ukrainaga, et toetada oma strateegilise kommunikatsiooni alaseid pingutusi Venemaa provotseerimata sõjalise agressiooni tingimustes, et tagada Venemaa teabega manipuleerimise paljastamine ja selle vastu võitlemine;

75.

kutsub Euroopa välisteenistust üles tugevdama liidu delegatsioone idapartnerluse riikides; rõhutab vajadust abistada idapartnerluse riike, kes kannatavad Venemaa sõjalise agressiooni all Ukraina vastu, ning teavitada oma kodanikke tõhusamalt liidu poliitikast;

76.

väljendab suurt heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus on teinud märkimisväärseid investeeringuid vastupanuvõime tugevdamisse ja suurendamisse, et võidelda desinformatsiooni ja välissekkumise vastu liidu küsimustesse, sealhulgas strateegilise kommunikatsiooni osakonna ümberkorraldamise kaudu 2021. aastal, suurendades Hiinale keskenduvaid meeskondi, värvates liidu delegatsioonidesse 27 strateegilise kommunikatsiooni ametnikku ning luues kogu liidus teabejagamis- ja analüüsikeskusi, et võimaldada Euroopa välisteenistusel paremini võidelda teabega manipuleerimise ja sekkumise vastu; rõhutab, et Euroopa välisteenistus on peamine liidu institutsioon, mis vastutab välissekkumise vastu võitlemise eest;

77.

kutsub Euroopa välisteenistust taas üles liidu delegatsioonide rolli kolmandates riikides tugevdama, et suurendada nende võimet lükata ümber demokraatlikke väärtusi ohustavaid desinformatsioonikampaaniaid, mida korraldavad välisriikide osalejad; kutsub lisaks Euroopa välisteenistust üles tugevdama liidu delegatsioonide tegevust liidu naabruses ja Lääne-Balkani riikides, et toetada Euroopa perspektiivi käsitlevat aktiivsemat ja tõhusamat kommunikatsioonipoliitikat ning pakkuda demokraatiat toetavates ja Euroopa-meelsetes reformides osalevatele riikidele parimat võimalikku abi; kutsub liidu delegatsioone üles jätkama kooskõlastatud pingutusi, et suurendada liidu rahastatavate projektide nähtavust.

78.

võtab murega teadmiseks kõrge esindaja avalduse ELi suursaadikute 2022. aasta konverentsil, kus ta märkis, et liidu delegatsioonide aruanded esitati liiga hilja ja et ta sai paremat informatsiooni meediaväljaannetest; palub Euroopa välisteenistusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru tuvastatud puudustest ja nende kõrvaldamiseks võetavatest meetmetest.

79.

innustab liidu delegatsioone edendama ja tegema koostööd kolmandate riikide kohalike osalejate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega, et ergutada sotsiaaldialoogi ja dialoogi õigusriigi põhimõtte, põhiõiguste ja korruptsioonivastase võitluse üle; palub liidu delegatsioonidel jälgida tähelepanelikult demokraatia olukorda eri riikides ning pakkuda logistilist ja tehnoloogilist tuge inimõiguste ja põlisrahvaste kaitsjatele, eriti naistele. kutsub liidu delegatsioone üles jätkama kooskõlastatud pingutusi, et suurendada liidu rahastatavate projektide nähtavust, eriti kandidaatriikides.

(1) https://som.yale.edu/story/2022/over-1000-companies-have-curtailed-operations-russia-some-remain

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/176

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1841,

10. mai 2023,

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2021. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2022) 321 – C9-0281/2022),

—	võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondide kohta (COM(2022) 321),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2021 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2021. aastal (05671/2023 – C9-0056/2023, 05672/2023 – C9-0057/2023, 05673/2023 – C9-0058/2023, 05674/2023 – C9-0059/2023),

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2022) 331),

—

võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous (Benin) (3) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Ouagadougous (Burkina Faso) (4),

—	võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (5),

—

võttes arvesse nõukogu 5. oktoobri 2021. aasta otsust (EL) 2021/1764 ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, sealhulgas ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted (otsus ÜMTde, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise kohta) (6),

—	võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta) (7) artiklit 33,

—

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Benin) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa) (8) artiklit 32,

—

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa) (9) artiklit 11,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—	võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel) (10) artiklit 74,

—	võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes) (11) artiklit 119,

—	võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (12) artiklit 50,

—	võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (13) artiklit 48,

—	võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1877 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2015/323) (14) artiklit 42,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99, artikli 100 kolmandat taanet ja V lisa,

—	võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0114/2023),

1.	annab komisjonile heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(2) ELT C 400, 17.10.2022, lk 170.

(3) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(4) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

(5) ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.

(6) ELT L 355, 7.10.2021, lk 6.

(7) EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.

(8) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(9) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(10) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.

(11) ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.

(12) ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.

(13) ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.

(14) ELT L 307, 3.12.2018, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/178

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1842,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99, artikli 100 kolmandat taanet ja V lisa,

—	võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0114/2023),

A.	arvestades, et liidu arengukoostöö, nagu see on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 208–210, toimub ülemaailmses kontekstis, mis on määratletud ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkides;

B.	arvestades, et liidul on paljude arengumaadega koostöösuhted, mille peamine eesmärk on edendada majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut ning eelkõige vähendada vaesust ja see pikas perspektiivis kaotada, andes abisaajatele riikidele arengu- ja tehnilist abi;

C.	arvestades, et liidu arengukoostöö eesmärk on kaitsta ja edendada kogu maailmas liidu väärtusi ja huve, et ellu viia liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21;

arvestades, et aastatel 1959–2020 anti Euroopa Arengufondide (EAFid) kaudu arengukoostöö abi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMT); arvestades, et raamistik, millega reguleeritakse liidu suhteid AKV riikide ning ÜMTdega, oli Cotonous 23. juunil 2000 allkirjastatud partnerlusleping (edaspidi „Cotonou leping“), mis algul sõlmiti 20 aastaks, kuid mida pikendati 30. juunini 2022;

arvestades, et 11. EAF on jõudnud lõppjärku, kuna selle aegumisklausel jõustus 31. detsembril 2020, ning alates 2021. aastast on EAFi programmid lisatud liidu mitmeaastasesse finantsraamistikku; arvestades, et olemasolevate rahastamislepingute erilepinguid sõlmitakse siiski kuni 31. detsembrini 2023;

arvestades, et mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 on arengukoostööabi AKV piirkonna riikidele integreeritud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ ning arengukoostööabi ÜMTdele on integreeritud ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsusesse, mis hõlmab ka Gröönimaad; (1)

G.	arvestades, et 8., 9., 10. ja 11. EAFi liidu üldeelarvesse ei integreeritud ning nende rakendamine ja neist aru andmine toimub ka edaspidi kuni nende sulgemiseni eraldi;

H.	arvestades, et EAFe haldab peaaegu täielikult komisjoni rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat (DG INTPA) (2) ning väikest osa (0,25 %) 2021. aasta EAFi kuludest haldab Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat;

arvestades, et arengukoostöö liigub traditsiooniliselt lähenemiselt sotsiaalvaldkondadele suurema rõhuasetusega vastastikustele huvidele, sealhulgas investeeringutele, kaubandusele ja suure lisandväärtusega majandussektorite arendamisele, kestlikule arengule, haridusele ja soolisele võrdõiguslikkusele;

J.	arvestades, et arengumaadest partnerriikide põllumajandussektoris on vaja struktuurimuutusi, eelkõige suurendades kohalike väikepõllumajandustootjate mõjuvõimu, aidates neil kasutada uusi põllumajandustehnoloogiaid, rakendades tänapäevaseid veemajandusmeetodeid ja hõlbustades turulepääsu;

arvestades, et Euroopa tiimi lähenemisviisi (3) abil teeb liit selles valdkonnas koostööd liikmesriikide, kohalike toetusesaajate ja teiste rahastajatega, et saavutada partnerriikides käegakatsutav mõju ja muutused; tuletab meelde, et eelarvetoetus peab vastama partnerriikide vajadustele ja liidu peamistele poliitikameetmetele; tuletab meelde, et samuti on vaja mõõta programmide tulemuslikkust ning nende mõju partnerriikides ja tsiviilelanikkonnale;

L.	arvestades, et arengukoostöö kuulub liikmesriikide ja liidu jagatud pädevusse ning ELi toimimise lepingu artiklis 208 on selgelt sätestatud, et „[l]iidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitika täiendavad ja tugevdavad teineteist“;

M.	arvestades, et liit ja liikmesriigid võivad võtta ühismeetmeid ja peaksid üksteist arengukoostöö valdkonnas võetavatest meetmetest teavitama;

N.	arvestades, et kestlikkus on seatud eesmärkide ja tulemuste ning eelkõige arenguabi pikaajalise mõju saavutamiseks otsustava tähtsusega;

arvestades, et traditsiooniliselt toimuvad EAFi rakendamine ja areng üldiselt riskantses, keerulises ja kiiresti muutuvas keskkonnas, mida 2021. aastal raskendasid COVID-19 pandeemia ja mõnes liidu partnerriigis valitsev ebastabiilne poliitiline olukord, mis takistab EAFi ja asjaomaste audititoimingute rakendamist;

arvestades, et süvenevatele kliima-, nälja-, võla-, humanitaar- ja muudele kriisidele reageerimiseks vajalike ja kättesaadavate vahendite vahel on üha suurenev erinevus, mis esmakordselt viimaste aastakümnete jooksul tekitab arenenud ja vähem arenenud riikide vahel üha suuremat ebavõrdsust ja süvendab vaesust;

Q.	arvestades, et vaatamata eelmisele avaldusele on läbipaistvuse, aruandekohustuse, inimõigustega seotud hoolsuskohustuse ning korruptsiooni ja pettuste vastase võitluse edendamine liidu eelarvetoetuse meetmete edu seisukohalt väga oluline;

R.	arvestades, et humanitaar- ja arenguabis kajastub tegelik ülemaailmne solidaarsus, mis on sätestatud aluslepingutes ja mis on liidu väärtuste keskmes;

Eelarve täitmine

tuletab meelde kahte 2021. aastat iseloomustavat asjaolu, nimelt seda, et see oli esimene aasta pärast 11. EAFi aegumisklauslit (31. detsember 2020), mis tähendab, et 2021. aastal ei olnud enam 11. EAFi projektidega seotud täiendavaid üldisi kulukohustusi, ning lisaks mõjutas 2021. aastal 10. ja 11. EAFi lepingute rahalist rakendamist (individuaalsed kulukohustused: 2 118 miljonit eurot) ja makseid (3 393 miljonit eurot) COVIDi pikaajaline kriis; (4)

märgib, et EAF moodustab 46,1 % DG INTPA 2021. aasta maksete portfellist, mis ulatus 3 435 miljoni euroni (st 91,27 % aastaeesmärgist); märgib, et Euroopa Investeerimispanga (EIP) maksed ulatusid 613 miljoni euroni; märgib, et kuna 11. EAFi aegumisklausel jõustus 31. detsembril 2020, ei olnud 2021. aastal uusi kulukohustusi, välja arvatud 9., 10. ja 11. EAFi toimingutest tulenevate AKV riikide investeerimisrahastu tagasimaksetest tulenevate vahendite kulukohustused; märgib, et AKV riikide investeerimisrahastule mõeldud EIP maksed ulatusid 179 miljoni euroni;

peab kahetsusväärseks, et COVID-19 pika kestuse tõttu jäi 50 % Sahara-taguses Aafrikas asuvatest delegatsioonidest minimaalne prognoositud makse-eesmärk (90 %) saavutamata; rõhutab, et kõige enam oli seda tunda Madagaskaril, mis sulges oma piirid peaaegu täielikult, mistõttu oli väga raske jätkata rakendamist, nagu algselt ette nähtud; samuti Tšaadi ja Gambia puhul, kus rakendamine oli peatatud või venis; ning Etioopia, Guinea (Conakry) ja Mali puhul, kus tegevust mõjutasid väga palju poliitilised kriisid, avaldades prognoositud eelarvetoetuse maksetele suurt mõju; märgib ühtlasi, et ka Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkonnas mõjutasid COVID-19 piirangud rakendamist; Fidžil ja Haitil olid majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise olukorra halvenemisest tingitud negatiivsel kõrvalmõjul laastavad tagajärjed taristuprojektidele;

väljendab heameelt DG INTPA regulaarsete jõupingutuste üle vähendada vana eelrahastamist ja vanu täitmata kulukohustusi eesmärgiga vähendada neid 35 %; märgib, et DG INTPA ületas eesmärgi, vähendades EAFide vana eelrahastamist 46 % (50 % muude abivaldkondade puhul) ja EAFide vanu täitmata kulukohustusi 39 % ning kogu oma vastutusalas;

märgib, et DG INTPA saavutas oma eesmärgi, mille kohaselt ei ole EAFi vanade aegunud lepingute osakaal üle 15 %; märgib, et ta jõudis EAFi puhul 13 %-ni ja kogu oma vastutusalas 10 %-ni; märgib, et EAFi puhul on olukord alates 2017. aastast järjepidevalt paranenud;

Tegevuse mõju finantsaruannetes

märgib, et eelmaksed vähenesid 101 miljoni euro võrra peamiselt seetõttu, et sõlmitud lepingute arvu vähenemise tõttu tehti vähem ettemakseid (2020. aastal 3 670 miljonit eurot ja 2021. aastal 2 118 miljonit eurot); märgib lisaks, et see vähenemine tulenes peamiselt praegusest COVID-19 pandeemiast ja geopoliitilistest kriisidest tingitud probleemidest ning et sellest tulenevalt suurenesid raha ja raha ekvivalendid 266 miljoni euro võrra eelrahastamise ja muude maksete märkimisväärse vähenemise tõttu;

märgib, et 2021. aasta lõpu seisuga täitmisel olnud lepingute oluliselt väiksem arv, mis oli tingitud nii EAFi tegevusmahu vähendamisest kui ka jätkuva COVID-19 pandeemia ja geopoliitiliste kriiside negatiivsest mõjust uute lepingute sõlmimisele, põhjustas kumuleerunud kulude 519 miljoni euro suuruse, st järsu vähenemise;

märgib lisaks, et abimeetmete kulude vähenemine kokku 1 743 miljoni euro võrra on kombineeritud mõju: ühelt poolt takistasid EAFi meetmete elluviimist 2021. aastal probleemsed tingimused seoses COVID-19 pandeemia ja ebastabiilse geopoliitilise olukorraga mitmes riigis ning teiselt poolt on 10. ja eelmiste EAFide meetmete vähenemine kooskõlas nende EAFide mahu vähendamisega, mille tulemusel on nende EAFide raames vähem täitmisel olevaid lepinguid;

märgib, et liidu arengukoostöös saab legitiimsust ja tõhusust tagada tulemusliku rakendamise ja piisava rahastamisega; on arvamusel, et mida pikem on arengupoliitika raames sõlmitud lepingute kestus, seda jätkusuutlikumad on projektid;

10.

märgib, et AKV riikides muude meetmete võtmiseks EAFi kaudu eraldatud 600 000 000 euro suurust summat, mille liikmesriigid hiljuti kulukohustustest vabastasid, kasutatakse nüüd meetmeteks, mis aitavad leevendada ülemaailmset toidukriisi; on seisukohal, et neid vahendeid tuleb kasutada selleks, et veel rohkem toetada kohalikku väikepõllumajandust, samuti agroökoloogilisi tavasid ja säästvat kalapüüki, mis soodustavad kohalike kogukondade toidusõltumatust, muutes nad maailma toidu- ja põllumajandusturgude kõikumisest vähem sõltuvaks; kutsub liikmesriike üles edaspidi järjekindlalt hoiduma kulukohustustest vabastatud EAFi vahendite tagasimaksetest, võttes arvesse vajadust rahaliste vahendite järele AKV riikide kiireloomuliste vajaduste katmiseks ning pidades silmas liidu ja selle liikmesriikide arengueesmärkide rahastamist ning poliitikavaldkondade arengusidususe lepingus sätestatud kohustusi;

11.

rõhutab ka, et toidukriisi algpõhjustega tegelemine eeldab struktuurimuutusi arenguriikide põllumajandussektoris, eelkõige kohalike väikepõllumajandustootjate mõjuvõimu suurendamise kaudu, võimaldades uute põllumajandustehnoloogiate kasutamist, rakendades tänapäevaseid veemajandusmeetodeid ja hõlbustades nende turulepääsu;

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

12.

märgib, et 8. EAFi (1995–2000) eelarve oli 12,8 miljardit eurot, 9. EAFi (2000–2007) eelarve 13,8 miljardit eurot, 10. EAFi (2008–2013) eelarve 22,7 miljardit eurot ning 11. EAFi eelarve 30,5 miljardit eurot, millest 29,1 miljardit eurot on eraldatud AKV riikidele, 0,4 miljardit eurot ÜMTdele ning 1,1 miljardit eurot halduskuludeks;

13.

märgib, et 2019. aastal lõpetas komisjon 8. EAFi projektide ülejäänud täitmata tehingud ning kõik jäägid ja kulukohustustest vabastatud assigneeringud kanti üle 9. EAFi; märgib lisaks, et komisjon teatas 2021. aastal 8. EAFi finants- ja operatiivtööde lõpetamisest ning et kõik sellega seotud tegevused on lõpule viidud, kõik kontrollid ja inspekteerimised on läbi viidud ning kõik lepingud ja finantsotsused on EAFi raamatupidamise aastaaruandes lõpetatud;

14.

väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda järeldas oma aastaaruandes 8., 9., 10. ja 11. EAFist eelarveaastal 2021 rahastatud tegevuste kohta, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt EAFide finantsolukorda 31. detsembri 2021. aasta seisuga ning et nende tehingute tulemused, rahavood ja netovara muutused lõppenud aastal on kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2018/1877 (5) (EAFi finantsmääruse) sätete ja avaliku teenistuse raamatupidamisstandarditega;

15.

võtab teadmiseks, et seoses EAFi programmide liidu mitmeaastasesse finantsraamistikku lisamisega lõpetatakse järk-järgult kontrollikoja audit EAFi kohta, sest EAFi maksed vähenevad ja liidu eelarvest tehtavad maksed suurenevad; märgib, et seejärel suunab kontrollikoda vahendid järk-järgult liidu eelarve auditeerimisele; märgib aga, et 2022. aasta kinnitava avalduse puhul säilitatakse praegune lähenemisviis (eraldi aruanne EAFi kohta);

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

16.

väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

17.

kordab oma muret paljude võimalike põhjuste pärast, miks kontrollikoda esitas negatiivsed arvamused kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, kuna 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruandes heakskiidetud kulud on olulisel määral vigadest mõjutatud;

18.

märgib, et tehingute korrektsuse auditeerimiseks kontrollis kontrollikoda 140 tehingust koosnevat valimit, mis esindas kõiki EAFi kulutusi; märgib lisaks, et see hõlmas 26 Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondiga seotud tehingut, 92 tehingut, mille on heaks kiitnud 17 ELi delegatsiooni, (6) ja 22 komisjoni peakorteri poolt heaks kiidetud makset; (7)

19.

märgib murega, et 140 kontrollitud tehingust sisaldas vigu 54 (38,8 %) võrreldes 36 vigase tehinguga (25,7 %) 2020. aastal sama arvu kontrollitud tehingute puhul; rõhutab lisaks, et kontrollikoda kvantifitseeris 43 viga (2020. aastal 31 viga), mille alusel ta hindas eelarveaasta 2021 veamääraks 4,6 % (2020. aastal 3,8 %);

20.

märgib murega, et 2021. eelarveaastal tuvastatud vigade liigitus järgib 2020. aasta mustrit, nimelt rahastamiskõlbmatute kuludega seotud hinnanguline veamäär (38,6 % 2021. aastal, 38,2 % 2020. aastal), riigihanke-eeskirjade tõsine rikkumine (14,6 % 2021. aastal, 2,2 % 2020. aastal), oluliste tõendavate dokumentide puudumine (23,3 % 2021. aastal, 38,3 % 2020. aastal) ja kandmata jäänud kulud (18,1 % 2021. aastal, 14,9 % 2020. aastal);

21.

märgib murega, et hinnanguline veamäär ületab süstemaatiliselt olulisuse piirmäära (2 %), kusjuures 8., 9., 10. ja 11. EAFi puhul on 2021. eelarveaastal mõjutatud 4,6 % kuludest (võrreldes 3,8 %-ga 2020. aastal, 3,5 %-ga 2019. aastal, 5,2 %-ga 2018. aastal, 4,5 %ga 2017. aastal, 3,3 %ga 2016. aastal, 3,8 %-ga 2014. ja 2015. aastal, 3,4 %-ga 2013. aastal ja 3 %-ga 2012. aastal); märgib, et võrreldes 2020. eelarveaastaga on hinnanguline veamäär tõusnud 0,8 % võrra (2020. aastal 0,3 % võrra); kordab, et on äärmiselt oluline tõusu põhjusi tõhusalt käsitleda;

22.

tunnistab, et COVID-19 pandeemia tõttu ei olnud ka 2020. aastal kontrollikojal võimalik ELi delegatsioone (8) kohapeal külastada, mille tõttu ta ei saanud läbi viia teatavaid auditimenetlusi, eelkõige kontrollida valitud tehingute puhul lepingute täitmist ning seetõttu piirdus kontrollikoja audititöö peamiselt tehingute ja projektide dokumendipõhise ülevaatusega auditeeritavatega kaugühenduse loomise kaudu; märgib siiski, et komisjoni vastuste kohaselt kirjalikele küsimustele ja parlamendi eelarvekontrollikomisjonis toimunud kuulamise kohaselt ei ole tõendeid selle kohta, et kohapealsete kontrollkäikude puudumine oleks suurendanud rahaliste vahendite väärkasutamist; märgib lisaks, et komisjon usub, et Euroopa tiimi lähenemisviis aitas abisaajate riikide tasandil palju tihedamalt kooskõlastada liidu ja selle liikmesriikide tegevust, suurendades nii tõhusust kui ka aruandekohustust;

Järelevalvesüsteemide ja kindluse andmise süsteemide läbipaistvus ja tõhusus

23.

võtab teadmiseks DG INTPA järelduse tema vastutusalasse kuuluvate kontrollide kulutõhususe kohta (kontrollisüsteemi tulemuslikkus, tõhusus ja säästlikkus); (9) rõhutab aga, et kontrollikoda on sarnaselt varasematele aastatele seisukohal, et leitud vigade sagedus, sealhulgas mõned lõplikes taotlustes sisalduvad vead, mille suhtes on tehtud välisauditid ja kulude kontroll, osutab nende kontrollide puudulikkusele; palub komisjonil iga-aastast kõrget veamäära arvestades vaadata läbi oma eel- ja järelauditite strateegia ning muuta digiteerimine süstemaatilisema kontrolli tegemiseks veelgi üldisemaks, seades prioriteediks partnerriigid, kus on tuvastatud kõige rohkem vigu;

24.

võtab murega teadmiseks, et sarnaselt 2020. aastale tegid komisjon ja tema rakenduspartnerid toetuste ja sissemaksete tehingutes ning abisaajate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja liikmesriikide asutustega sõlmitud delegeerimislepingutega seotud tehingutes rohkem vigu kui muud liiki toetuste puhul (näiteks ehitustöö-, tarne- ja teenuste osutamise lepingud); märgib lisaks, et kontrollikoja kontrollitud 92 tehingust sisaldasid 39 kvantifitseeritavaid vigu, mis moodustasid 81 % hinnangulisest veamäärast;

25.

on teadlik, nagu märkis komisjon oma vastustes (10) kontrollikoja aastaaruandele, et komisjon tegutseb kolmandates riikides keerulises poliitilises ja tehnilises kontekstis, tehes koostööd paljude partneritega, nagu partnerriigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja liikmesriikide ametid; märgib lisaks, et kuigi tegevuskavasid koostatakse korrapäraselt, et hoida veamäärad võimalikult madalal, leiab komisjon, et nullvea stsenaarium on selles kontekstis ebatõenäoline;

26.

palub veel kord, et komisjon vaataks kontrollikoja tähelepanekuid järgides uuesti läbi järelkontrollides kasutatud kulutasuvuse lähenemisviisi, kuna see ei pruugi olla tõhus ja võib viia just nende puuduste tekkimiseni, millele nii kontrollikoda kui ka parlament on tähelepanu juhtinud;

27.

võtab kontrollikoja aruande põhjal murega teadmiseks, et 15 kvantifitseeritava vea ja kaheksa mittekvantifitseeritava vea puhul oli komisjonil enne kulude heakskiitmist piisavalt teavet vea vältimiseks või avastamiseks ja parandamiseks; märgib lisaks, et kontrollikoja hinnangul oleks hinnanguline veamäär olnud 2,4 % võrra madalam (2020. aastal 1,19 % võrra), kui komisjon oleks kasutanud nõuetekohaselt kogu tema käsutuses olevat teavet;

28.

märgib kontrollikoja aruande põhjal, et 25 kvantifitseeritud vigadest mõjutatud tehingu puhul, mis suurendasid hinnangulist veamäära 1,9 % võrra, oli tehtud ka audit või kontrollitud kulusid; märgib lisaks, et DG INTPA kontrollisüsteem põhineb eelkontrollidel ning et auditi-/kontrolliaruannetes esitatud teave, milles kirjeldatakse tegelikult tehtud tööd, ei võimaldanud kontrollikojal hinnata, kas vigu oleks saanud nende eelkontrollide käigus avastada ja parandada, sest aruanded ei hõlma 100 % teatatud kuludest ega sisalda piisavalt üksikasju, et kinnitada, kas kontrollikoja tuvastatud vead olid osa eelkontrollidest;

29.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon vaatas 2021. aasta septembris ja 2022. aasta mais läbi kulude kontrollimise tingimused; märgib, et komisjon kavatseb analüüse veelgi süvendada ja käsitleda muid aspekte, nagu valimi moodustamine, ning integreerida saadud kogemused ja 2022. aasta veebruaris auditi raamlepingu kasutajate seas läbi viidud uuringu vastused;

30.

rõhutab, et kontrollikoda tuvastas kaks kuluvaldkonda, kus tehingutes esineb tänu konkreetsetele maksetingimustele vähem vigu: a) eelarvetoetus ja b) rahvusvaheliste organisatsioonide rakendatavad mitme rahastajaga projektid, mille suhtes kohaldatakse nn eeldavat lähenemisviisi; (11) märgib, et 2021. aastal auditeeris kontrollikoda nelja eelarvetoetuse tehingut ja kaheksat nn eeldava lähenemisviisi projekti, mida haldasid rahvusvahelised organisatsioonid;

31.

peab lubamatuks, et nagu varasematelgi aastatel, võimaldasid mõned rahvusvahelised organisatsioonid dokumentidele vaid piiratud juurdepääsu (nt kirjutuskaitstud kujul), takistades kontrollikojal dokumentide koopiate tegemist, mis omakorda takistas auditi kavandamist ja läbiviimist ning põhjustas viivitusi ja seega takistas kontrollikoda täitmast oma põhiõigust, mis on tagatud ELi toimimise lepinguga, nagu on juba mainitud kontrollikoja 2018. aasta ja 2020. aasta aruannetes sellega seotud tähelepanekutes; kiidab heaks komisjoni jõupingutused probleemi lahendamiseks, tehes aktiivset koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, kelle tehingud aitasid kaasa veamäära suurenemisele, nii praktiliste lahenduste leidmise kui ka kõrgetasemelise dialoogi kaudu; väljendab heameelt nende jõupingutuste mõningate positiivsete tulemuste üle: koostöö Maailmapangaga on kontrollikoja 2021. aasta auditi puhul võrreldes 2020. aastaga paranenud; rõhutab siiski, et tuleb teha rohkem, ning kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi ja tugevdama koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada kontrollikoja täielik, piiramatu ja õigeaegne juurdepääs kogu vajalikule teabele, mis võimaldaks kontrollikojal kontrollida liidu eelarvekulude seaduslikkust ja korrektsust;

32.

märgib, et DG INTPA kümnendas allesjäänud veamäära uuringus, mille viis tema nimel läbi välistöövõtja 2021. aastal, hinnati, et üldine allesjäänud veamäär jääb kuuendat aastat järjest allapoole komisjoni kehtestatud olulisuse piirmäära 2 %: 1,14 % (2020. aastal 0,95 %);

33.

rõhutab, et kontrollikoja hinnangul ei kujuta allesjäänud veamäära uuring endast kindluse andmist ega auditit ning põhineb DG INTPA koostatud allesjäänud veamäära metoodikal ja käsiraamatul; rõhutab lisaks, et kontrollikoda kirjeldas 2017.–2020. aasta aruannetes EAFide kohta uuringute piiranguid, mis võisid kaasa aidata süstemaatilisele allesjäänud veamäära alahindamisele;

34.

võtab teadmiseks kontrollikoja arvamuse, milles peetakse allesjäänud veamäära uuringu kriitiliseks aspektiks teiste audiitorite tööle tuginemise määra, selgitades, et on võimalik kolm stsenaariumi: a) ei tugineta teiste audiitorite tööle koos täieliku substantiivse testimisega; b) tuginetakse osaliselt teiste audiitorite tööle koos vähendatud substantiivse testimisega; c) tuginetakse täielikult teiste audiitorite tööle ilma täiendava testimiseta; märgib, et täielik tuginemine suurenes 15 %-lt tehingutest 2020. aastal 34 %-le tehingutest 2021. aastal; jagab seetõttu kontrollikoja seisukohta, et nii ulatuslik tuginemine teiste audiitorite tööle on vastuolus allesjäänud veamäära uuringu eesmärgiga, milleks on hinnata nende vigade määra, mis on püsima jäänud pärast kõiki DG INTPA poolt vigade vältimiseks, avastamiseks ja parandamiseks läbi viidud juhtimiskontrolle;

35.

märgib, et alates 2018. aastast vähendas DG INTPA märkimisväärselt reservatsioonide ulatust (st nendega hõlmatud kulude osakaalu) iga-aastastes tegevusaruannetes ning et samamoodi ei sisalda 2021. aasta tegevusaruanne reservatsioone;

36.

jagab kontrollikoja arvamust, et reservide puudumine 2021. aasta tegevusaruandes ei ole põhjendatud, ja leiab, et see tuleneb osaliselt allesjäänud veamäära uuringu piirangutest, arvestades, et kontrollikoja järeldused selle uuringu kohta puudutavad ka nende põhjal veariski sisaldavate summade hinnanguid; märgib, et DG INTPA hinnangul oli maksete tegemisel veariski sisaldav summa kokku 79,65 miljonit eurot (1,41 % 2021. aasta kulutustest) ja kontode sulgemise seisuga veariski sisaldav summa kokku 66,03 miljonit eurot; märgib lisaks, et maksete tegemisel veariski sisaldavast summast korrigeerib DG INTPA enda hinnangul järgnevatel aastatel oma kontrollidega 13,62 miljonit eurot (24 %) (seda summat nimetatakse korrektsioonivõimeks); (12)

37.

märgib, et pärast kontrollikoja 2019. ja 2020. aasta aruannetes esitatud soovitusi uuris DG INTPA parimat viisi kontrollikoja soovituste arvessevõtmiseks, muutes allesjäänud veamäära käsiraamatut ja metoodikat, võttes täielikult arvesse eeldatavaid kulusid ja tulusid; märgib, et DG INTPA ajakohastas allesjäänud veamäära uuringu käsiraamatut ja metoodikat 2022. aasta jaanuaris;

38.

märgib, et DG INTPA töötab selle nimel, et parandada korrektsioonivõime arvutamiseks vajalike andmete kvaliteeti, ning et 2021. aastal jätkas ta oma koolitusi ja teadlikkuse tõstmise meetmeid tagasinõudmiste ja raamatupidamisandmete kvaliteedi valdkonnas; märgib, et sarnaselt varasematele aastatele kontrollis DG INTPA sihipäraselt tagasinõudekorraldusi, et tuvastatud lahknevused kõrvaldada; märgib, et kontrollikoda vaatas läbi 2021. aasta korrektsioonivõime arvutamise ja ei tuvastanud valimis vigu, olles kontrollinud 35 % (väärtuse järgi) tagasinõuete üldkogumist;

39.

väljendab heameelt kuuest näitajast (13) koosneva finantstulemuste tabeli loomise üle, mille eesmärk on muuta finantsaruandlus komisjoni peadirektoraatide lõikes ühtsemaks; märgib, et 2021. aastal lisati veel neli näitajat; (14) märgib, et neist kümnest näitajast kuut kohaldati 2021. aastal EAFide ja usaldusfondide suhtes; märgib, et üldise kulukohustuste täitmise osas saavutas DG INTPA 2021. aastal liidu eelarves 99 % ja EAFi puhul 97 %, võrreldes 2020. aastal vastavalt 95 % ja 94 %-ga, ning õigeaegsete maksete osas saavutas DG INTPA 2021. aastal liidu eelarves 97 % ja EAFi puhul 95 %, võrreldes 2020. aastal vastavalt 98 % ja 97 %-ga;

Kelmuste ja pettuste ennetamine, avastamine ja korrigeerimine

40.

märgib, et DG INTPA on Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) esitatud metoodika alusel alates 2014. aastast välja töötanud ja rakendanud oma pettustevastast strateegiat ning et alates selle jõustumisest on tehtud kolm ajakohastamist, millest viimane võeti vastu 2021. aastal; märgib, et strateegia rakendamist jälgitakse ja juhtkond saab kaks korda aastas aruandeid OLAFi käimasolevate juurdluste ja OLAFi soovituste järelmeetmete kohta; märgib lisaks, et DG INTPA 2021. aastal vastu võetud uus tegevuskava sisaldab 16 sisemeedet, millest 80 % rakendati ettenähtud tähtaja jooksul või vastavalt kavandatud kordumisele ja ülejäänud 20 % meetmetest on kas pooleli või on nende rakendustähtaeg määratud 2022. aastaks ning nende rakendamine peaks lõppema 2022. aastal; (15)

41.

märgib, et DG INTPA aitas samuti kaasa komisjoni pettustevastasele strateegiale ja rakendas õigeaegselt komisjoni pettustevastase tegevuskava (SWD(2021)0262) (16) meedet 33; peab kahetsusväärseks, et DG INTPA järgis ainult 33 % OLAFi finantssoovitustest ning et kokku on 20 % finantssoovitustest (esitatud aastatel 2017–2021) täielikult rakendatud, 20 % on osaliselt rakendatud ja 60 % on käimasolevas rakendusprotsessis või veel analüüsimisel; nõuab OLAFi soovituste paremat rakendamist, isegi kui korduvad raskused OLAFi soovituste täitmisel tulenevad muu hulgas õiguslikest eripäradest ja piirangutest, nagu pikad kohtumenetlused, aegumistähtaja lõppemine, pankrot;

42.

märgib, et 2021. aasta lõpus oli DG INTPA teadlik 23 käimasolevast juurdlusest (2020. aastal 17, 2019. aastal 19) ning et OLAF lõpetas kolm juurdlust finants-, haldus- ja/või õigusalaste soovitustega ning kaks juurdlust ilma soovitusteta;

43.

väljendab heameelt uue veebipõhise koolituse üle pettuste ennetamise kohta liidu välissuhetes, DG INTPA välispartneritele suunatud teabekampaania käivitamise üle, teabe jätkuva tsentraliseerimise ja levitamise üle peadirektoraadi pettustevastase võitluse korrespondendi poolt tihedas koostöös INTPA pettustevastase võitluse võrgustiku ja OLAFiga, veebilehtede ja käsiraamatute ajakohastamise üle, iga-aastaste teadete ja teabekampaaniate üle kõigile töötajatele pettuste ennetamise ja pettuse eest karistamise vahendite kohta;

44.

kutsub komisjoni üles kontrolli veelgi parandama, et vähendada tehinguvigu ja viia kontrollikoja soovitused täielikult ellu;

45.

rõhutab asjaolu, et liidu arengukoostöö õiguspärasus ja tulemuslikkus sõltub meetmete nõuetekohasest rakendamisest ja nende nõuetekohasest rahastamisest; kutsub komisjoni üles veelgi parandama kontrolli, et vähendada tehinguvigade hulka ja rakendada täielikult kontrollikoja soovitusi;

Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise võimalik mõju EAFide 2021. aasta raamatupidamise aastaaruandele

46.

märgib, et pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (edaspidi „väljaastumisleping“) sõlmimist kahe poole vahel kohustus Ühendkuningriik jääma EAFide osaliseks kuni 11. EAFi ja kõigi varasemate lõpetamata EAFide sulgemiseni; märgib lisaks, et Ühendkuningriik täidab samu kohustusi mis liikmesriigid kooskõlas 11. EAFi loomise sisekokkuleppega, samuti kohustusi, mis tulenevad eelmistest EAFidest kuni nende lõpetamiseni;

47.

märgib, et väljaastumislepingus on ühtlasi sätestatud, et kui 10. EAFi või varasemate EAFide projektidest saadud summasid ei ole käesoleva lepingu jõustumise kuupäevaks kulukohustusega seotud või need on vabastatud, ei kasutata Ühendkuningriigi osa nendest summadest uuesti ning sama kehtib ka Ühendkuningriigi osa suhtes, mis ei ole 11. EAFi raames kulukohustustega seotud või mis on vabastatud pärast 31. detsembrit 2021;

48.

väljendab heameelt kontrollikoja järelduse üle, et EAFi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruandele ei ole finantsmõju, millest tuleks teatada, ja et EAFi raamatupidamise aastaaruanne kajastab 31. detsembri 2021. aasta seisuga korrektselt väljaastumisprotsessi seisu sel kuupäeval;

Liidu eelarvetoetus

49.

märgib komisjonile esitatud küsimustiku konsolideeritud vastuste põhjal, et EAFi eelarvetoetuse maksed ulatusid 2021. aastal 340 miljoni euroni: 25 AKV riiki ning kümme ülemeremaad ja -territooriumi said 2021. aastal EAFi raames eelarvetoetust;

50.

märgib, et viimase kahe aasta jooksul on liidu eelarvetoetus aidanud riike kokku 4,2 miljardi euroga – 2020. aastal kolme miljardi euroga ja 2021. aastal 1,2 miljardi euroga –, et toetada reforme eri sektorites ning vältida edasisi majanduslikke ja sotsiaalseid tagasilööke; märgib lisaks, et 2020. aastal tehtud jõupingutusi vahendite eeljaotamiseks ei olnud võimalik 2021. aastal täielikult kompenseerida, kuna uus naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ jõustus aasta jooksul ja ühinemiseelne rahastamisvahend alles 2021. aasta lõpus; märgib, et lisaks sellele takistasid mitmetes riikides käimasolevate programmide rakendamist poliitilised blokeeringud ja riigisisesed kriisid;

51.

märgib, et Sahara-tagune Aafrika on endiselt suurim liidu eelarvetoetuse saaja (35 %), millele järgnevad Euroopa naaberriigid (31 %), Aasia (16 %), Ladina-Ameerika (6 %), Lääne-Balkani riigid (4 %), Kariibi mere piirkond (3 %), ülemeremaad ja -territooriumid (3 %) ja Vaikse ookeani piirkond (2 %); märgib lisaks, et lepingutüüpide lõikes on valdkondlike reformide tulemuslepingute osakaal (79 % portfelli väärtusest) suurem kui riigi- ja vastupanuvõime suurendamise lepingute ning kestliku arengu eesmärkide lepingute osakaal (vastavalt 19 % ja 2 %);

52.

rõhutab, et liidu eelarvetoetus on vahend tõhusa abi andmiseks, sealhulgas kriisiolukordades, ning see aitab tugevdada riikide süsteeme ja eelarveprotsesse, et rakendada avalikku poliitikat ja saavutada kestlikke tulemusi; tuletab meelde, kui oluline on säilitada COVID-19 vaktsiini üleilmse kättesaadavuse tagamise mehhanism (COVAX), et osalevate riikide inimesed saaksid uue kriisiolukorra korral võimalikult kiiresti, õiglaselt ja turvaliselt juurdepääsu COVID-19 vaktsiinidele või muudele vaktsiinidele; rõhutab lisaks, et see on olnud COVID-19 pandeemia ajal väga oluline, pakkudes pandeemia negatiivse mõjuga võitlemiseks täiendavat eelarvepoliitilist manööverdamisruumi; tunnistab, et need jõupingutused peaksid lähitulevikus jätkuma, pidades silmas Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja laastavat ülemaailmset mõju;

53.

juhib tähelepanu asjaolule, et vaesuse kaotamine, demokraatlike väärtuste edendamine ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemine on endiselt tähtsaimad ülesanded, mis tuleb täita; tuletab meelde, et maailm, kus 1,2 miljardit inimest 111 arengumaal (17) elab tõsises mitmemõõtmelises vaesuses, on nii ebaõiglane kui ka ökoloogiliselt kestmatu; nõuab asjakohast rahastamist, et peatada liikumine ÜRO kestliku arengu eesmärkidest kaugemale;

54.

rõhutab, et vaesuse kaotamine ei ole mitte heategevus, vaid õiglus ja võtmeküsimus tohutu inimpotentsiaali vallandamiseks; rõhutab lisaks, et ilma välise sekkumiseta kipub vaesuse tsükkel korduma mitmel rindel, kuna piiratud või puuduva varaga pered jäävad vaesuse lõksu ja seisavad silmitsi kroonilise toidupuuduse, halva tervise, kliimamuutustest tingitud šokkide ja sotsiaalse häbimärgistamisega; rõhutab, et äärealadel elavad perekonnad on endiselt eraldatud paljudest põhiteenustest, nagu puhas vesi ja kanalisatsioon, tervishoid ja turusüsteemid, mis kõik säilitavad või isegi halvendavad nende sotsiaalmajanduslikku seisundit;

55.

juhib tähelepanu asjaolule, et kõigil inimestel ja eriti noortel peaks olema võimalik elada, õppida ja töötada oma riigis ja piirkonnas; rõhutab, et ilma tõhusate ja tulemuslike vaesuse vähendamise meetmeteta, mikrorahastamise ühtlustatud toetamiseta ja väikeettevõtjate arendamiseta suureneb endiselt majanduslikel põhjustel toimuv rändevoog, nimelt ajude äravool, mis toob kaasa mitmeid probleeme nii siht- kui ka päritoluriikidele;

56.

usub kindlalt, et mitmemõõtmeline ja terviklik lähenemisviis äärmuslikule vaesusele on parim lähenemisviis, ning kordab, et haridus (ja koolitus) on nii inimõigus kui ka kõige võimsam vahend vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja ebavõrdsuse vastu võitlemiseks;

57.

rõhutab, et hinnanguliselt 64 miljonit last arengumaades ei käi algkoolis; rõhutab, et eelkõige on see mõjutanud tütarlapsi, kuna nende õigust kvaliteetsele haridusele on jätkuvalt kahjustatud koolide sulgemise, kaugõppe, sealhulgas digivahendite kaudu toimuva õppe kättesaadavuse puudumise ning riikide majandusele tekitatud stressist tingitud riikide hariduseelarve vähendamise tõttu; rõhutab lisaks, et üks peamisi põhjusi on jätkuv vägivald maailma konfliktipiirkondades ning teine suur takistus – mis on sageli tihedalt seotud konfliktidega – on vaesus; tuletab meelde, kui oluline on seada arengus kesksele kohale võrdsed võimalused; rõhutab, et naiste mõjuvõimu suurendamine ja piisava hariduse kättesaadavus arengumaades, eriti tütarlaste ja naiste jaoks, on olulised sammud võitluses vaesuse ja toiduga kindlustamatuse vastu; rõhutab lisaks, et partnerriikides tuleb soodustada noorte naiste juurdepääsu Euroopa projektidele, ettevõtluskoolitusele ja rahalistele vahenditele, kuna naistel on oluline roll kohaliku ja piirkondliku majanduse arengus paljudes arenguriikides;

58.

märgib, et liit toetab haridust ligikaudu 100 riigis ja selliste partnerluste kaudu nagu ülemaailmne hariduspartnerlus (18) ja fond „Education Cannot Wait“, (19) ning jätkab soolise võrdõiguslikkuse edendamist koostöös valitsuste ja valitsusväliste sidusrühmadega;

59.

kiidab heaks komisjoni prioriteedi minna seatud 10 % eesmärgist kaugemale ja jõuda hariduse osas 13 %-ni DG INTPA koguportfellist;

60.

märgib, et 2021. aastal maksis liit EAFist välja 85 miljonit eurot, et toetada haridust partnerriikides, aidates kaasa enam kui 32 miljoni algkooliõpilase ja peaaegu kolme miljoni põhikooliõpilase koolidesse vastuvõtmisele aastatel 2018–2020; märgib, et 85 miljonist eurost kasutati 6 miljonit eurot Erasmuse liikuvuse ja suutlikkuse suurendamise projektide toetamiseks AKV riikides, 31 miljonit eurot eraldati kutseharidusele ja -koolitusele – sellest summast maksti viis miljonit eurot välja eelarvetoetusprogrammide raames, 1,2 miljonit eurot ehitustööde ja tarnete jaoks, 0,8 miljonit eurot teenuste jaoks ja ülejäänud 24 miljonit eurot toetuste vormis;

61.

märgib, et komisjon eraldas eelmisel aastal 700 miljonit eurot ülemaailmsele hariduspartnerlusele, et aidata tagada 140 miljonile lapsele koolitatud õpetajad ja tuua veel 88 miljonit last kooli ja õppima;

62.

kordab, et ettevõtlusprogrammidel on vaesusevastases võitluses ja majanduskasvu edendamisel oluline roll; rõhutab asjaolu, et ettevõtluskoolituse pakkumine võib aidata väikeettevõtjatel luua ettevõtteid ja parandada äritavasid, võimaldades vaestel peredel kujundada oma teed kestlike elatusvahendite ja sotsiaal-majandusliku vastupanuvõime suunas; märgib siiski, et selliste programmide tulemuslikkuse parandamiseks tuleks koolitust täiendada vajaduspõhiste tugi- ja järelteenustega; tuletab meelde, et partnerriikides tuleb soodustada noorte naiste juurdepääsu Euroopa projektidele, ettevõtluskoolitusele ja fondidele;

63.

väljendab heameelt uue riigi riskijuhtimise raamistiku (RMF+) jõustumise üle 2021. aastal; märgib, et see uus vahend tugineb eelmisele riskijuhtimise raamistikule, mis võeti kasutusele 2013. aastal; märgib lisaks, et RMF+ on kohandatud vastavalt rahvusvahelise partnerluse muutuvale kontekstile, muutuvale geopoliitilisele maastikule ja uuele naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendile „Globaalne Euroopa“ ning et seda kohaldatakse riikide suhtes, kellega liidul on kahepoolsed koostöökokkulepped, sealhulgas märkimisväärse arvu riikide suhtes, kellele ei anta eelarvetoetust;

64.

märgib, et ELi delegatsioonid ja komisjoni kesktalitused kasutavad RMF+ järeldusi ning jälgivad riskide vähendamise meetmete rakendamist ja poliitilise dialoogi prioriteetide osas saavutatud edu, tehes seda koostoimes muude olemasolevate analüüsi- ja aruandlusvahenditega;

65.

on seisukohal, et sarnaselt teiste liidu programmidega kannatab EAF vähese nähtavuse, mõistmise ja reklaami tõttu, kuna kohalikud elanikud, kes saavad liidu rahastamisest kasu, ei ole liidu toetusest ega solidaarsusest teadlikud; on samuti seisukohal, et EAFi tuleb üldsusele paremini selgitada;

66.

väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et komisjon kehtestas rahastamisperioodil 2021–2027 kõigi liidu rahastamisprogrammide ja haldusviiside puhul ühtsed ja siduvad korporatiivsed miinimumeeskirjad teavitustegevuse ja liidu nähtavuse kohta (20); on siiski seisukohal, et iga abisaaja riik peaks osaliselt vastutama teavitusmeetmete kavandamise eest (liidu talituste järelevalve all), et suurendada elanikkonna teadlikkust liidu rahastatavatest projektidest ja tegevustest; palub komisjonil seda võimalust uurida;

67.

usub, et iga toetust saav riik peaks esitama mitmeaastase finantsraamistiku ajakava raames pikaajalise kava, milles on esitatud tema projektid ja eesmärgid; on veendunud, et selline struktuur võiks suurendada Euroopa arenguabi läbipaistvust ja prognoositavust, võimaldades seada komisjoni kindlaks määratud pikaajalisi eesmärke, eelkõige valdkondades, mis vajavad edasiplaneerimist, nagu energia, tervishoid, veevarustus, digi- ja rohepööre; märgib, et sellise kava peaks esitama toetust saava riigi valitsus, tuginedes kohalike sidusrühmade osalusele, kelle panust tuleks stimuleerida; usub, et see edendaks ka sihtriikide osalemist liidu arengupoliitika väljatöötamises nende institutsioonide ja sidusrühmade osalemise kaudu;

68.

kutsub komisjoni üles hindama, kas oleks võimalik luua veebiplatvorm, kus kõik EAFi ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ projektid oleksid avalikustatud, et suurendada läbipaistvust ja juurdepääsu andmetele;

69.

märgib rahuloluga, et välistegevuse valdkonnas on DG INTPA koos teiste asjaomaste peadirektoraatide ja talitustega võtnud vastu uue lähenemisviisi teavitustegevusele riiklikul, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil; märgib, et see uus lähenemisviis nihkub killustatud ja projektispetsiifilisest teavitustegevusest sihipärasema ja strateegilisema tegevuse suunas; väljendab heameelt selle üle, et on avaldatud ajakohastatud suunised teavitustegevuse ja ELi nähtavuse suurendamise kohta välistegevuses, (21) milles kirjeldatakse, mida oodatakse liidu välistegevust rakendavatelt partneritelt;

70.

peab kahetsusväärseks, et pärast liidu ja AKV riikide vahelise Cotonou partnerluslepingu kehtivuse lõppemist 2020. aasta veebruaris ja uue partnerluslepingu parafeerimist 2021. aasta aprillis ei ole nõukogu veel andnud luba uue partnerluslepingu allkirjastamiseks, sundides vana lepingut igal aastal pikendama ning jättes kõik AKV ja liidu kogukonnad seoses poliitilise dialoogi ja arengupoliitika jätkamisega õiguslikult halli tsooni; nõuab tungivalt, et nõukogu lahendaks olukorra, mille on tekitanud üheainsa liikmesriigi veto, ja ratifitseeriks uue partnerluslepingu;

71.

on seisukohal, et liidu arenguabi tulemusi saaks suurendada, kui EAFi ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ rahastamistegevust tugevalt ja sihipäraselt koordineerida, eelkõige piiriüleste projektide kaudu, et luua koostoimet ja suurendada EAFi ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ rahastamise lisandväärtust;

72.

juhib tähelepanu segarahastamisvahendite lisaväärtusele, kombineerides riiklikke toetusi erasektori laenudega; kutsub komisjoni üles seadma prioriteediks ja stimuleerima selliste vahendite kasutamist; kutsub komisjoni üles kaasama erasektorit, eelkõige kohalike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja ettevõtjate kaudu;

73.

võtab teadmiseks komisjoni märkused hindamiste kohta, mida ta muu hulgas EAFi kohta teeb; kordab aga oma nõudmist, et EAFist rahastatavaid projekte hinnataks põhjalikult, et Euroopa Parlament saaks täpselt hinnata EAFi vahendite mõju ja kontrollida, kas järgitakse arenguabi lõppeesmärki – vähendada vaesust ja see lõpuks kaotada;

74.

juhib tähelepanu pidevalt halvenevatele tingimustele, milles liidu arengu- ja humanitaarabipoliitikat ellu viiakse ja mida iseloomustavad eelkõige COVID-19 pandeemia, kliimamuutuste mõju lakkamatu süvenemine, elurikkuse kadumine, süvenev toiduga kindlustamatus ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kuhjuvad tagajärjed; võtab teadmiseks üha suureneva lõhe vajaminevate ja kättesaadavate rahaliste vahendite vahel, selleks et reageerida süvenevatele kliima-, nälja-, võla-, humanitaar- ja muudele kriisidele, mis esmakordselt viimaste aastakümnete jooksul tekitavad üha suuremat ebavõrdsust ja süvendavad vaesust; nõuab asjakohast rahastamist, et ÜRO kestliku arengu eesmärkidest kaugenemise asemel hakataks liikuma neile lähemale; rõhutab, et hoolimata arvukatest probleemidest, millega liit seisab silmitsi seoses COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioonisõjaga Ukrainas, ning selle geopoliitilisest ja majanduslikust mõjust, tuleb arenguabile tehtavaid kulutusi suurendada;

75.

peab kahetsusväärseks, et arengu rahastamisel ei ole liigutud „miljarditest triljoniteni“, kuigi seda peeti vajalikuks kestliku arengu eesmärkide vastuvõtmise ajal 2015. aastal; märgib, et investeeringute edendamise ja mõjusama maksustamisega tuleb kiiresti võtta kasutusele palju rohkem kogu maailmas eraomandis olevaid vahendeid, tagades seejuures meetmete kooskõla kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 eesmärkidega ja poliitikavaldkondade arengusidususega, aga ka suurendada arengu riiklikku rahastamist kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, mille täitmisest liit on veel kaugel;

2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmed

76.

märgib, et komisjon esitas kokkuvõtte meetmetest, mis on võetud vastuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus väljendatud peamistele poliitilistele prioriteetidele, kasutades selleks komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta, (22) mis on osa integreeritud finants- ja vastutusaruannetest;

77.

märgib, et vastuseks parlamendi taotlusele esitas komisjon parlamendile 8. ja 9. EAFi rakendamise kohta ajakohastatud aruande;

78.

väljendab heameelt selle üle, et rakendatakse Euroopa Parlamendi soovitust ÜMTde administratsiooni toetamise kohta, mis tagab vahendite õiglase jaotamise; rõhutab aga siiski vajadust liidu tegevuse suurema sidususe järele AKV piirkonnas, tagades, et esikohale seatakse arengueesmärgid ja et ÜMTdele mõeldud meetmed oleksid seotud nende asjaomaste piirkondade arenguga ja liidu prioriteetidega kooskõlas;

79.

märgib ühtlasi, et parlamendi tähelepanekuid võeti arvesse, kui hinnati DG INTPA 2021. aasta tegevuskava, mis käsitleb kontrollide tuvastatud puuduste ja suurte riskide kõrvaldamist.

(1) Nõukogu 5. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1764 ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, sealhulgas ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted (otsus ÜMTde, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise kohta) (ELT L 355, 7.10.2021, lk 6).

(2) 2021. aasta jaanuaris nimetati DG DEVCO ümber DG INTPAks.

(3) Vahend, mis aitab ELi delegatsioonidel teha paremat koostööd liikmesriikide ja riikide sidusrühmadega ühise kavandamise ja rakendamise kaudu, https://europa.eu/capacity4dev/wbt-team-europe

(4) Euroopa Arengufondi majandusaasta aruanne 2021, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022DC0321

(5) Nõukogu 26. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1877, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2015/323 (ELT L 307, 3.12.2018, lk 1).

(6) Botswana, Burkina Faso, Djibouti, Ida-Timor, Etioopia, Ghana, Guinea-Bissau, Haiti, Jamaica, Libeeria, Malawi, Mali, Niger, Nigeeria, Tansaania, Uganda ja Sambia.

(7) Kõik 140 makset tehti DG INTPA kaudu.

(8) Botswana, Burkina Faso, Etioopia, Ghana, Guinea-Bissau, Haiti, Libeeria, Malawi, Niger, Nigeeria, Tansaania, Uganda ja Sambia.

(9) DG INTPA 2021. aasta tegevusaruanne, lk 51.

(10) https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/annualreports-2021/annualreports-2021_ET.pdf (lk 383).

(11) Eeldava lähenemisviisi kohaselt, kui komisjoni toetus mitme rahastajaga projektidele on ühendatud teiste rahastajate toetustega ja ei ole ette nähtud konkreetsete, kindlaksmääratavate kuluartiklite jaoks, eeldab komisjon, et kulud vastavad liidu rahastamiskõlblikkuse eeskirjadele, tingimusel et ühendatud kogusumma sisaldab liidu toetuse katmiseks piisavalt rahastamiskõlblikke kulusid, https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/annualreports-2021/annualreports-2021_ET.pdf

(12) DG INTPA 2021. aasta tegevusaruanne, lk 34.

(13) Näitajad on järgmised: 1) kulukohustuste assigneeringute kasutamine, 2) kulukohustuste assigneeringute prognooside kasutamine, 3) maksete assigneeringute kasutamine, 4) maksete assigneeringute prognooside kasutamine, 5) kulukohustuste üldine täitmine ja 6) õigeaegsed maksed.

(14) Neli täiendavat näitajat on järgmised: 7) õigeaegsed kulukohustustest vabastamised, 8) arve registreerimise aeg, 9) raamatupidamisandmete kvaliteet, 10) juhtimisandmete kvaliteet.

(15) DG INTPA 2021. aasta tegevusaruanne, lk 43.

(16) Vajaduse korral lisada eelarvetoetuse tingimuste hulka konkreetsed pettusevastased meetmed. Vajaduse korral parandada eelarvetoetuse ja makromajandusliku finantsabi puhul kontrollistrateegiaid ja tugevdada kontrollimehhanisme, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021SC0262

(17) 2022. aasta ülemaailmne mitmemõõtmelise vaesusindeks.

(18) https://www.globalpartnership.org/

(19) https://www.educationcannotwait.org/

(20) https://commission.europa.eu/funding-tenders/managing-your-project/communicating-and-raising-eu-visibility_et

(21) https://international-partnerships.ec.europa.eu/knowledge-hub/communicating-and-raising-eu-visibility-guidance-external-actions_en

(22) COM(2022), 331 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022DC0331

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/190

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1843,

10. mai 2023,

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2021. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2022) 321 – C9-0281/2022),

—	võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondide kohta (COM(2022) 321),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2021 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2021. aastal (05671/2023 – C9-0056/2023, 05672/2023 – C9-0057/2023, 05673/2023 – C9-0058/2023, 05674/2023 – C9-0059/2023),

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2022) 331),

—

—	võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (5),

—

—	võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta) (7) artiklit 33,

—

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—	võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel) (10) artiklit 74,

—	võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes) (11) artiklit 119,

—	võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (12) artiklit 50,

—	võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (13) artiklit 48,

—	võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1877 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2015/323) (14) artiklit 42,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99, artikli 100 kolmandat taanet ja V lisa,

—	võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0114/2023),

1.	annab heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(1) ELT C 391, 12.10.2022, lk 6.

(2) ELT C 400, 17.10.2022, lk 170.

(3) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(4) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

(5) ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.

(6) ELT L 355, 7.10.2021, lk 6.

(7) EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.

(8) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(9) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(10) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.

(11) ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.

(12) ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.

(13) ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.

(14) ELT L 307, 3.12.2018, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/192

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1844,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0074/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (4), eriti selle artiklit 35,

—

võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (5), eriti selle artiklit 105,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0111/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) direktori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 158, 14.6.2019, lk 22.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 157.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/194

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1845,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0111/2023),

arvestades, et Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 23 590 235 eurot, mis on 2020. aasta eelarvest 36,38 % suurem; arvestades, et ameti eelarve koosneb liidu eelarvest eraldatud vahenditest ja lõivude kogumisest saadavast tulust;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et 2021. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli kõnealuse aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 94,06 %, millega ei saavutatud ameti enda seatud 95 % eesmärki ja mis on 2020. aasta määrast 4,81 % madalam; märgib ka, et kõnealuse aasta maksete assigneeringute täitmise määr oli 65,96 %, millega ei saavutatud ameti seatud 75 % eesmärki ja mis on 2020. aasta määrast 15,11 % madalam;

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt leiti 2019. aastal, et mitu infotehnoloogia (IT) teenuste raamlepingu alusel sõlmitud erilepingut olid osaliselt õigusnormide vastased ja et selle raamlepingu alusel tehtud järgnevad maksed võivad samuti olla vigadest mõjutatud ning et 2021. aastal oli selliste maksete summa 21 534 eurot; võtab teadmiseks asjaolu, et asjakohase raamlepingu kehtivusaeg lõpeb 2025. aastal, ja ameti vastuse, mille kohaselt ta on minimeerinud hinnakirjavälist kasutamist nii palju kui võimalik, viies selle tasemeni alla 10 % iga erilepingu maksumusest, võttes arvesse oma operatiivtegevuse järjepidevust;

märgib murega, et kontrollikoja aruande kohaselt kandis amet 2022. aastasse üle 6,6 miljonit eurot (29,9 %) 2021. aasta kulukohustuste assigneeringuid ja et sellest summast 4,0 miljonit eurot (54 % tegevuskuludest) oli seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 (2) kohaste põhitegevustega ning et ülekandmiste kõrged määrad on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja osutavad struktuursetele probleemidele eelarve täitmisel; märgib, et ameti vastuse kohaselt oli 2021. aasta esimene aasta, mil amet kogus lõivusid, ja et ametil puudusid eelnevad kogemused selles valdkonnas, ta oli vahendite hankimisel ettevaatlik ja lükkas mitme lõivudest kaetava operatiivprojekti käivitamise edasi kuni lõivude esimese osamakse tasumiseni ning et selle tulemusena kanti aasta lõpu seisuga kulukohustustest üle palju jääke; märgib lisaks, et kontrollikoda on teatanud ka 2020. ja 2019. aasta ülekandmiste kõrgest määrast ning et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon on palunud ametil see probleem lahendada, parandades veelgi eelarve planeerimist ja eelarve täitmise tsükleid;

võtab teadmiseks, et 2021. aasta oli esimene aasta, mil amet kogus registreeritud aruandlusmehhanismidelt lõivusid teenuste eest, mida ta osutab määruse (EL) nr 1227/2011 rakendamise eesmärgil energiaturu osaliste poolt esitatud andmete kogumiseks, käitlemiseks ja analüüsimiseks;

Tulemused

märgib, et amet kasutab põhilisi tulemusnäitajaid, et hinnata oma tegevuse tulemusi seoses oma tööprogrammi rakendamise ja eesmärkidega, ning muid näitajaid, mis on seotud muu hulgas inimressursside ja rahaliste vahendite haldamisega; tunneb heameelt selle üle, et järgiti kõiki peamisi tulemusnäitajaid ja et amet tõstis esile meetmeid, mis võivad ameti töö tõhusust ja tulemuslikkust suurendada; soovitab siiski ametil võtta teadmiseks näitajad, mida ei ole veel saavutatud või milles on maha jäädud;

märgib, et ameti tööprogramm sai suures osas rakendatud ning et vaid mõned ülesanded jäeti tagaplaanile, tühistati, lükati edasi või kombineeriti osaliselt muude ülesannetega, kuna olemasolevad inimressursid olid piiratud, eelkõige määruse (EL) nr 1227/2011 valdkonnas; märgib lisaks, et ameti andmetel esines ülesannete ja ressursside jaotamise ajakavas ebakõla, näiteks energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust puudutavate õigusaktide ning puhta energia turuga seotud ülesannete ja ressursside vahel;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 95,77 % ja liidu eelarves kinnitatud 71 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 68 ajutist teenistujat (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 71); märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 30 lepingulist töötajat, 4 lähetatud riiklikku eksperti ja 10 ajutist töötajat; rõhutab, et 2021. aasta lõpus oli 23,4 % ameti personalist kaetud praktikaprogrammi ja ajutiste töötajate abil, ning kordab seetõttu kontrollikoja soovitusi anda alalised ja pidevad ülesanded otse palgatud töötajatele;

peab kahetsusväärseks asjaolu, et ameti kõrgemas juhtkonnas püsib endiselt ilmne sooline tasakaalustamatus, st seal on üks naine (17 %) ja viis meest (83 %); märgib, et kõigi töötajate hulgas oli mehi 37 (37 %) ja naisi 63 (63 %); märgib, et ameti haldusnõukogus on üheksa meest (50 %) ja üheksa naist (50 %); kutsub ametit üles võtma võimalikult kiiresti konkreetseid meetmeid soolise tasakaalu parandamiseks kõikidel hierarhiatasanditel ja andma edusammudest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

märgib, et ametil on inimväärikuse kaitset ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamist käsitlev poliitika ning et amet kuulub ametitevahelisse usaldusnõunike võrgustikku; märgib, et 2021. aastal ei teatatud ühestki ahistamisjuhtumist, ning ergutab ametit jätkama ja arendama tööd selleks, et ka tulevikus juhtumeid ennetada;

10.

tuletab meelde, kui oluline on töötada välja pikaajaline personalipoliitika, mis käsitleb töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja konkreetsete koolitusvõimaluste pakkumist karjääri arendamiseks, soolise tasakaalu tagamiseks kõigil personali tasanditel, kaugtööks, õiguseks olla mittekättesaadav, geograafilise tasakaalu parandamiseks, et tagada asjakohane esindatus kõigist liikmesriikidest, ning puuetega inimeste värbamise ja integreerimise kohta, samuti nende võrdse kohtlemise ja nende võimaluste laialdase edendamise tagamise tähtsust;

Hanked

11.

märgib, et 2021. aastal viidi lõpule 200 hankemenetlust (2020. aastal 109) ning menetluste arvu suurenemise tõttu oleks vaja lisapersonali; märgib, et amet võttis kasutusele e-hanked, pakkumuste elektroonilise esitamise ja e-arveldamise ning testis avalike hangete haldamise vahendit (PPMT), et võtta see kasutusele 2023. aasta jooksul; märgib, et 2021. aastal, mis oli lõivude kogumise esimene aasta, kasutas amet hankemenetluste käivitamisel üsna konservatiivset lähenemisviisi; kutsub ametit üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas toimuvast arengust aru;

12.

tuletab meelde, kui oluline on tagada kõigi riigihankemenetluste pakkujatevaheline aus konkurents ning võimaldada kaupade ja teenuste hankimist parima hinnaga, järgides seejuures läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; palub rakendada komisjoni välja töötatud e-hangete IT-vahendeid; nõuab, et menetlusi ja hankejuhiste malle ajakohastataks ja selgitataks; võtab murega teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, mille kohaselt avalike hangete puudused suurenevad ja moodustavad enamiku ametite puhul endiselt peamise alusetute maksete allika;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

13.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja tehtavad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; võtab teadmiseks, et amet rakendab terviklikku huvide konfliktide ennetamise ja haldamise poliitikat ning et amet kogub oma juhtivtöötajate ning haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete, reguleerivate asutuste nõukogu ja apellatsiooninõukogu, samuti ameti töörühmade esimeeste ja aseesimeeste ning ameti rakkerühmade kokkukutsujate iga-aastaseid huvide deklaratsioone; märgib lisaks, et amet hindab esitatud vorme, määrab neile riskitaseme ja käsitleb neid sellele vastavalt;

14.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt hindas amet aastatel 2019–2021 kolme võimalikku huvide konflikti juhtumit seoses kõrgema astme töötajatega, kes alustasid ametivälist tasustatud tegevust või asusid tööle uuele töökohale väljaspool ametit, ning et ühel kontrollikoja poolt läbivaadatud juhul tuvastati vastuolu personalieeskirjade artikliga 16, sest amet ei konsulteerinud ühiskomiteega ja tegi oma otsuse, mis sisaldas piiranguid, mille eesmärk oli leevendada riski, pärast tähtaja möödumist, ning et amet palus seejärel asjaomasel isikul igasuguse õigusliku aluseta neid piiranguid järgida; märgib, et ameti vastuse kohaselt pidas amet kirjavahetust asjaomase endise töötajaga heaks lahenduseks lepinguliste kohustuste ametlikuks vormistamiseks pärast otsuse tühistamist, kaitstes end seega tegevus-, õiguslike ja maineriskide eest, ning et amet on võtnud kohustuse kohaldada protsessi õigeaegselt ja nõuetekohaselt;

15.

märgib, et ametil on huvide konfliktide ennetamise ja haldamise poliitika, mis võeti vastu ameti haldusnõukogu 31. jaanuari 2015. aasta otsusega; rõhutab vajadust kehtestada süstemaatilisemad läbipaistvust, ühitamatust, huvide konflikti, ebaseaduslikku lobitööd ja pöördukse efekti käsitlevad normid ning ajakohastada oma huvide konfliktide poliitikat, kui see on vajalik; kutsub ametit üles tugevdama oma sisekontrollimehhanisme, sealhulgas looma ametisisese korruptsioonivastase mehhanismi;

Sisekontroll

16.

märgib, et 2021. aastal tegi siseauditi talitus kavandamist, eelarvestamist ja järelevalvet käsitleva auditi ning et 2022. aasta jaanuari lõpparuanne sisaldas üht väga olulist soovitust tegevuspõhise eelarvestamise rakendamise, funktsionaalse ajaarvestuse ja töökoormuse hindamise kohta ning üht olulist soovitust hangete kavandamise, järelevalve ja aruandluse kohta, mille jaoks koostati tegevuskava; kutsub ametit üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas toimuvast arengust aru;

17.

märgib, et siseauditi talituse määruse (EL) nr 1227/2011 rakendamist käsitlevas 2020. aasta auditis esitatud soovitustest viidi 2021. aastal täielikult ellu kaks väga olulist ja kolm olulist soovitust, millest anti siseauditi talitusele aru samal aastal ja mille käsitlemise lõpetas siseauditi talitus 2022. aastal, ning et üks oluline soovitus tuli ellu viia 2022. aastal; kutsub ametit üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas toimuvast arengust aru;

18.

märgib, et 2018. aasta ameti IT-turvalisuse ning energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse valdkonna infoturbe auditis esitatud soovitustest viidi 2021. aastal täielikult ellu neli olulist soovitust, mille käsitlemise lõpetas siseauditi talitus samal aastal, üks oluline soovitus viidi täielikult ellu 2022. aastal ja siseauditi talitus lõpetas selle käsitlemise samal aastal ning viimase olulise soovituse elluviimine viibis märkimisväärselt, kuid see viidi täielikult ellu ja sellest anti siseauditi talitusele aru 2022. aastal; märgib lisaks 2017. aasta personalijuhtimise auditi põhjal, et tegevuskava viidi ellu 2020. aastal ja siseauditi talitus lõpetas selle käsitlemise 2021. aastal;

19.

märgib, et ameti haldusnõukogu võttis 2021. aasta detsembris vastu uue pettustevastase strateegia, mis põhineb pettustevastase strateegia (2019–2021) rakendamisaruande järeldustel;

20.

märgib, et amet tellib ja teeb koostöös CERT-EUga korrapäraselt peamiste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide nõrkuskontrolle, et hinnata turvalisuse ja andmekaitsega seotud probleeme, ja rakendab nende lahendamiseks leevendusmeetmeid ning et 2021. aastal korraldas amet pärast seda, kui ta oli lõpule viinud peamistes liidu institutsioonides juba kasutusel olevate üldiste küberturvalisuse standardite väljatöötamise ja kohandamise, ühe kõnealuse standardi esimese läbivaatamise, et viia see kooskõlla uute tekkivate riskidega;

21.

märgib, et amet tegi 2021. aasta juunis poolaasta riskihindamise, et hinnata uuesti algselt eeldatud riske, ning et riskid, mis olid seotud ameti otsuste kohta esitatud kaebuste oluliselt suurenenud arvuga, leiti olevat kriitilised; kutsub ametit üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas toimuvast arengust aru;

22.

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada ameti nõuetekohane toimimine; jääb kindlaks seisukohale, et vaja on tulemuslikku juhtimis- ja kontrollisüsteemi, et hoida ära võimalikke huvide konflikti juhtumeid, eel- ja järelkontrollide puudumist, eelarveliste ja juriidiliste kohustuste ebapiisavat haldamist ning erandite registris andmete esitamata jätmist;

Digitaliseerimine ja rohepööre

23.

märgib, et amet kasutab ressursside kasutamise ja tõhususe parandamiseks arvukaid IT-vahendeid, sealhulgas komisjoni pakutavaid jagatud teenuseid, nagu ARES (dokumendihaldus) ja Sysper (personalijuhtimine);

24.

märgib murega, et ameti inimressursside ja rahaliste vahendite nappus on piiranud ameti suutlikkust parandada ja arendada edasi digitaliseerimist (näiteks tuli peatada teatavad pilvandmetöötluse valdkonna projektid), kuna küberturvalisuse meetmetega ei suudeta mõnes valdkonnas maandada riske ameti riskivalmidusele vastavalt;

25.

võtab rahuloluga teadmiseks ameti rohestamise tegevuskava aastateks 2021–2022, mis sisaldab 17 erimeedet, mille eesmärk on vähendada ameti CO2 jalajälge, näiteks valgusandurite ja valgusdioodvalgustite paigaldamine, rohkemate pilveressursside kasutamine ja 100 % rohelise elektri ostmine;

26.

tunneb heameelt asjaolu üle, et gaasisektorit silmas pidades keskendus amet 2021. aastal tulevastele õigusaktidele, mille eesmärk on energeetikasektori dekarboniseerimine kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, koostades oma seisukoha dokumendi peamiste regulatiivsete nõuete kohta gaasi dekarboniseerimise saavutamiseks, valge raamatu energeetikasektoris metaanilekete ärahoidmise normide kohta ja regulatiivse valge raamatu selle kohta, millal ja kuidas reguleerida vesinikuvõrke; võtab lisaks teadmiseks seisukohavõtu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 (3) parandamise kohta ja valge raamatu elektri jõul gaasi tootmise regulatiivse käsitluse kohta; võtab ühtlasi teadmiseks panuse, mille amet on andnud paketti „Puhas energia kõikidele eurooplastele“;

27.

tuletab meelde, kui oluline on suurendada ametite digitaliseerimist asutusesisese toimimise ja juhtimise seisukohast, kuid ka selleks, et kiirendada menetluste digitaliseerimist; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

28.

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

29.

märgib, et 2021. aasta märtsis loodi ameti kõrgemast juhtkonnast koosnev talitluspidevuse juhtimise rühm, kes vastutab personali, IT ja turvalisuse eest, ning et amet hakkas rakendama oma uute töömeetodite strateegiat alates 2021. aasta sügisest; märgib lisaks, et kaugtöö oli töötajate tervise kaitsmise eesmärgil peamine toimimisviis, et amet püüdis võtta kasutusele ka hübriidseid töömeetodeid ning et töötajate kohalolekut büroos piirati kooskõlas olemasolevate ohutusmeetmetega; julgustab ametit korraldama tulevikus paremini koosolekuid, mida saaks pidada tõhusamalt kaugühenduse kaudu kui kohapeal;

30.

märgib, et ameti direktor nägi ette ja kiitis heaks ajutised turvaerandid, et hõlbustada juurdepääsu tundlikule teabele määrusega (EL) nr 1227/2011 seotud juhtumite puhul, ning et sellega seoses võeti mitmeid riskimaandamismeetmeid;

Muud kommentaarid

31.

märgib rahuloluga, et amet alustas 2021. aastal oma avaliku veebisaidi üleviimist uuele sisuhaldussüsteemile (Drupal), püüdes ajakohastada ameti avalikku kuvandit ja parandada selle veebisaidi kasutajasõbralikkust; võtab eelkõige teadmiseks ameti avalike ürituste veebilehtede paranemise;

32.

kutsub ametit üles arendama jätkuvalt edasi koostoimet (nt inimressursid, kinnisvara haldamine, infotehnoloogia teenused ja turvalisus), tugevdama koostööd, heade tavade vahetamist ja arutelusid ühist huvi pakkuvates valdkondades teiste liidu ametitega, et suurendada tõhusust;

33.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 10. mai 2023. aasta resolutsioonile (4) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/199

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1846,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0074/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (4), eriti selle artiklit 35,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0111/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 158, 14.6.2019, lk 22.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/200

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1847,

10. mai 2023,

BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021 aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0075/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1971 (millega asutatakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet (BEREC) ja BERECi Tugiamet (BERECi Büroo) ja muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1211/2009) (4), eriti selle artiklit 28,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0129/2023),

1.	annab heakskiidu BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) direktori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 321, 17.12.2018, lk 1.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 146.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/202

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1848,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0129/2023),

arvestades, et BERECi Tugiameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli tema 2021. aasta lõplik vastuvõetud eelarve 7 341 357 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes 1,49 % suurust kasvu, mis on peamiselt tingitud personalikulude suurenemisest; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest ja kolmandate riikide osamaksudest eraldatud vahenditest; arvestades, et täiendavad tulud 2021. aasta vastuvõetud eelarvesse saadi eelmistest aastatest ülekantud kolmandate riikide osamaksudest ja haldustoimingute assigneeringutest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et eelarveaasta 2021 eelarveseire tulemusel oli lõpliku vastuvõetud eelarve puhul kulukohustuste assigneeringute osas eelarve täitmise määr 99,97 %, mis on 2020. aasta määrast 0,89 % kõrgem; väljendab heameelt asjaolu üle, et eelarve täitmise määr on viimase viie aasta kõrgeim ja jääb haldusnõukogu kehtestatud üle 95 % künnise piiresse; märgib, et jooksval aastal oli maksete assigneeringute täitmise määr 69,33 %, mis on 2020. aastaga võrreldes 8,19 % kõrgem, kuid madalam kui 2017. ja 2019. aasta määr, kuna ülekandmiste arv oli seotud suure hulga eriprojektide käivitamisega, mis kavatseti lõpule viia 2022. aastal;

märgib, et kontrollikoda leidis 2019. aasta puhul, et õigusteenuste hankemenetlus rikkus õigusnorme ja seetõttu on selle raamlepingu alusel tehtud hilisemad maksed ebaseaduslikud, ning et 2021. aastal oli sellega seotud maksete summa 4 444 eurot;

Tulemuslikkus

märgib, et amet kasutab oma eesmärkide saavutamise hindamiseks põhilisi tulemusnäitajaid, sealhulgas eelarve haldamise, soolise tasakaalu ja isikuandmete kaitse valdkonnas; väljendab heameelt asjaolu üle, et ühega neist põhilistest tulemusnäitajatest kehtestatakse töödeldavatele dokumentidele juurdepääsule 15 tööpäeva pikkune tähtaeg; märgib, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemi põhilised tulemusnäitajad on olemas, ja peab kahetsusväärseks, et infotehnoloogia (IT) konsultatsioonilepingu allkirjastamine „BERECi IKT-strateegia aastateks 2022–2025“ väljatöötamise toetuseks tuli edasi lükata 2022. aastasse, kuna leping selliste teenuste kasutamiseks puudus; tunneb heameelt selle üle, et järgiti kõiki põhilisi tulemusnäitajaid ja et amet tõstis esile meetmeid, mis võivad ameti töö tõhusust ja tulemuslikkust suurendada; soovitab siiski ametil võtta teadmiseks põhilised tulemusnäitajad, mida ei ole veel saavutatud või milles on maha jäädud;

märgib, et amet esitas 2021. aastal BERECi jaoks kaks uuringut („Study on consumer behaviour toward digital platforms as means of communication“ (uuring tarbijate käitumise kohta digiplatvormide kui sidevahendite suhtes) ja „Study on post-COVID measures to close the digital divide“ (uuring COVIDi-järgsete meetmete kohta digilõhe kaotamiseks)) ning osa uuringust BERECi ja ameti keskkonnajalajälje vähendamise kohta, mille lõpparuanne tuleb esitada 2022. aastal ja mille kohta allkirjastati 2021. aastal kolm erilepingut;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 93,75 % ja liidu eelarves kinnitatud 16 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 15 (sama arv kinnitatud ametikohti kui 2020. aastal); märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 21 lepingulist töötajat, üheksa lähetatud riiklikku eksperti ning kaheksa ajutist töötajat ja konsultanti;

märgib murega, et ameti juhtkonnas puudub sooline tasakaal; võtab teadmiseks ameti kõrgema ja keskastme juhtkonna soolise koosseisu, kus neljast liikmest kolm (75 %) on mehed; võtab lisaks teadmiseks ameti haldusnõukogu soolise koosseisu, kus 28 liikmest 21 on mehed (75 %); võtab siiski teadmiseks asjaolu, et 2021. aasta lõpus saavutati töötajate hulgas üldiselt sooline tasakaal (52 % naisi ja 48 % mehi); kutsub ametit üles võtma võimalikult kiiresti konkreetseid meetmeid, et parandada soolist tasakaalu kõigil hierarhia tasanditel, ja andma sellest aru eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

võtab 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmetest murega teadmiseks, et kuna ei leitud, et ükski liidu institutsioon või asutus jagaks sisekontrolli koordinaatori ülesandeid, otsustas amet võtta selle ülesande täitmiseks 3,5 kuuks tööle ajutise töötaja; märgib lisaks, et ametile teatati komisjoni kavatsusest lõpetada raamatupidamisteenuste osutamine, mis pakkus ametile võimalust jagada peaarvepidajat teise asutusega, ning et amet on seisukohal, et raamatupidamisarvestuse ametisiseseks muutmine ei ole lühiajalises perspektiivis teostatav; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru; on mures selle pärast, et 2022. aastal registreeriti ameti riskiregistris sellega seotud tõhususe vähenemise, tulemuste kvaliteedi ja oskusteabe kadumise risk; märgib, et amet tegeleb leevendusmeetmetega; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

märgib, et eelmise aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise tähelepanekute järelmeetmete kohaselt on amet rakendanud meetmeid, näiteks sõlminud uue peakorterilepingu asukohaliikmesriigiga, et suurendada ameti töötajate eeliseid, lahendada probleemid spetsialistide ligimeelitamisel ja nende tööl hoidmisel; märgib lisaks, et amet korraldas ümber oma piiratud ametikohtade loetelus sisalduvate ametikoha kasutamise, et tagada kohustusliku miinimumsuutlikkuse tagamine;

10.

tuletab meelde, et menetluslikud puudused värbamismenetlustes õõnestavad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid; nõuab, et amet parandaks oma sisemist värbamismenetlust, et selgitada hindamismenetlusi ja teateid vabade ametikohtade kohta;

Hanked

11.

juhib tähelepanu sellele, et amet kasutab alates 2019. aastast tsentraliseeritud hankemudelit ja alates 2022. aasta veebruarist kasutab ta oma avalike hangete menetluste edasiseks ühtlustamiseks komisjoni avalike hangete haldamise vahendit;

12.

võtab kontrollikoja aruande põhjal murega teadmiseks, et ühes IT-teenuste hankemenetluses nõudis amet ühelt töövõtjalt pakkumust, täpsustamata eelnevalt, milliseid teenuseid vajati, takistades tegevuse tulemuslikkust, tõhusust ja säästlikkust, ning et lisaks ei teinud amet raamlepingu alusel sõlmitud erilepingute hindade eelkontrolle; võtab teadmiseks ameti vastuse, et ta parandab tööaruande heakskiitmiseni viiva protsessi kõigi etappide dokumenteerimist ning muudab oma sisemenetlust, et lisada tulevaste erilepingute kõigi hindade kontrolli nõuetekohane dokumenteerimine; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

13.

tuletab meelde, kui oluline on tagada kõigi avalike hangete menetluste puhul pakkujate vahel aus konkurents ning võimaldada kaupade ja teenuste hankimist parima hinnaga, järgides seejuures läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; võtab murelikult teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, mille kohaselt avalike hangetega seotud puudused suurenevad ja on enamikus asutustes jätkuvalt suurim ebaseaduslikult tehtud maksete allikas;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

14.

märgib, et amet avaldab oma veebisaidil peaaegu kõigi haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid; palub ametil suurendada jõupingutusi läbipaistvuse saavutamiseks;

15.

märgib murega, et kontrollikoda leidis, et värbamismenetluses ei olnud valikukomisjon enne avalduste läbivaatamist kindlaks määranud, kuidas iga valikukriteeriumi eest punkte antakse, ning et valikukomisjoni esimees oli teatanud ametialasest huvide konfliktist seoses kahe tema järelevalve all töötava kandidaadiga, kuid lõplikus hindamisaruandes ei ole kirjeldatud, kuidas seda huvide konflikti käsitleti; võtab teadmiseks ameti vastuse, et ta valmistab ette uusi valikumenetluste sisevorme ja võttis vastu sisereeglid volitatud asutuse otsuse täitmise dokumenteerimise kohta töölepingute sõlmimiseks; palub ametil parandada läbipaistvust ja see tagada ning dokumenteerida valikumenetluse käigus nõuetekohaselt ja anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist sellega seotud arengutest;

16.

võtab teadmiseks, et haldusnõukogu võttis 2019. aastal vastu huvide konfliktide haldamise ja ennetamise läbivaadatud poliitika, et lisada sellesse hinnang huvide konfliktidele ja leevendusmeetmed, mis kehtestatakse haldusnõukogu liikmete võimaliku või kinnitatud huvide konflikti korral; rõhutab vajadust kehtestada süstemaatilisemad läbipaistvust, ühitamatust, huvide konflikti, ebaseaduslikku lobitööd ja pöördukse efekti käsitlevad normid ning ajakohastada oma huvide konfliktide poliitikat, kui see on vajalik; palub ametil tugevdada oma sisekontrollimehhanisme, sealhulgas luua sisemine korruptsioonivastane mehhanism;

Sisekontroll

17.

märgib, et pärast komisjoni siseauditi talituse täielikku riskihindamist ametis, et koostada 2020. aastal strateegiline siseauditi kava aastateks 2021–2023, ei ole siseauditi talitus tuvastanud kriitilisi riske ning et 2021. aasta alguses luges siseauditi talitus täidetuks kõik varasematest audititest tulenevad soovitused; võtab teadmiseks, et 2021. aasta oktoobrist detsembrini viis ajutine sisekontrolli koordinaator läbi ameti sisekontrollisüsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse hindamise, mis näitas, et ameti kontrollidega seotud kulud on kasuga kooskõlas; märgib, et sisekontrolliraamistiku nõuetele vastavuse hindamisel jõuti järeldusele, et amet vastab üldiselt nõuetele võimalikult suures ulatuses, ilma et töötajaid oleks spetsiaalselt sisekontrolli jaoks tööle võetud; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist sisekontrolli funktsiooniga seotud arengutest;

18.

märgib ameti järelmeetmete aruande kohaselt, mis käsitleb tähelepanekuid eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, lõpetab komisjon 2023. aastal ametile raamatupidamisteenuste osutamise ning et ametil ei ole oma praeguse 16 ametikohtade loetelus sisalduvate ametikohaga võimalik peaarvepidaja kohustuslikke ülesandeid ametisiseseks muuta; palub komisjonil ja ametil eraldada vajalikud vahendid, et tagada selles olulises valdkonnas järjepidevus, ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

19.

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada ameti nõuetekohane toimimine; nõuab tungivalt mõjusaid juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et hoida ära võimalikud huvide konflikti juhtumid, eel- ja järelkontrollide puudumine, eelarveliste kulukohustuste ja juriidiliste kohustuste ebapiisav haldamine ning probleemidest erandite registris teatamata jätmine;

Digiüleminek ja rohepööre

20.

võtab teadmiseks, et 2020. aastal moodustas amet kestlikkuse ekspertide võrgustiku; võtab teadmiseks ameti osalemise Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) institutsioonidevahelises hankemenetluses kasvuhoonegaaside heitkoguste kompenseerimisega seotud nõustamise ja haldamise kohta, mis viidi lõpule 2022. aasta juunis; väljendab heameelt asjaolu üle, et ameti mitmeaastane keskkonnasäästlikumaks muutmise tegevuskava sisaldab kohustust vähendada CO2 heitkoguseid; märgib lisaks, et on tehtud ettepanek uute reeglite kohta, et vähendada reisimist ja sellega seotud heitkoguseid;

21.

märgib, et amet alustas 2021. aastal seminaride projekti, et määrata kindlaks tulevaste digitaalse töökoha projektide strateegiline tegevuskava tehnoloogiate ja tööviiside kohta ning Microsoft Office’i teenuste andmekaitsealane mõjuhinnang ja IT-turvalisuse kava ning võimalikud pilvandmetöötlusele ülemineku strateegiad; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende projektide elluviimisest; märgib lisaks, et amet eraldas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1972 (2) teatavad tegevuskulud, mis on seotud üldlubade andmebaasi ja liidus numeratsiooniressursside territooriumivälise kasutuse andmebaasi hoolduskuludega;

22.

märgib, et 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise tähelepanekute järelmeetmete kohaselt ei ole amet veel alustanud küberturvalisuse poliitika väljatöötamist seoses infoturbe tulevase reguleerimisega liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/881; (3) väljendab siiski heameelt ameti koostöö üle CERT-EUga (Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelev rühm) ning kolmandast isikust IT-turvalisuse lahenduste pakkujaga; palub ametil kiirendada küberturvalisuse poliitika väljatöötamist; märgib lisaks, et IKT valdkonna ekspertidest koosnev võrgustik koostas aruande „Cybersecurity threats with a focus on phishing attacks“ (Küberohud, keskendudes andmepüügi rünnakutele), et hinnata riikide reguleerivate asutuste küberturvalisuse tavasid;

23.

ergutab ametit tegema tihedat koostööd ENISAga (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet); teeb ettepaneku pakkuda korrapäraselt ajakohastatavaid küberturvalisuse koolitusprogramme kõigile ameti töötajatele; palub ametil töötada küberturvalisuse poliitika kiiremini välja, et selle saaks ellu viia enne 31. detsembrit 2023, ning anda sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

24.

rõhutab, kui oluline on suurendada ameti digitaliseerimist asutusesisese toimimise ja juhtimise seisukohast, kuid ka selleks, et kiirendada menetluste digitaliseerimist; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et vältida digilõhet teiste asutustega; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

25.

tunnustab ameti jõupingutusi BERECi töörühmade toetamisel, sealhulgas koosolekute ja seminaride korraldamisel; märgib, et 2021. aastal olid peaaegu kõik BERECi töörühmade koosolekud virtuaalsed; julgustab ametit rakendama seoses kaug- ja hübriidtöömeetoditega kogetut, et paremini korraldada koosolekuid ja ülesandeid, mida saaks tulevikus täita tõhusamalt nii kaugosaluse teel kui ka kohapeal; tuletab meelde, et 2021. aastal toimus kokku 490 virtuaalset töörühma koosolekut, mis aitasid kokku kutsuda rohkem kui 10 000 osalejat;

26.

võtab teadmiseks BERECi uuringu COVIDi-järgsete meetmete kohta digilõhe kaotamiseks, mille järeldused lisati aruandesse COVID-19 kriisi kohta – vastupanuvõimelise ühiskonna sidevõrkude kohta saadud õppetunnid;

27.

võtab eelkõige teadmiseks komisjoni talitustega sõlmitud teenustaseme kokkuleppe komisjoni IT-vahendi „advance gateway to meeting“ kasutamiseks; märgib lisaks, et IKT ekspertide võrgustik töötas selle nimel, et koostada aruanne audio-videokonverentsi ja digitaalsete koosolekulahenduste kohta ning aruanne arukate kontorilahenduste kohta;

Muud kommentaarid

28.

võtab teadmiseks ameti jõupingutused suurendada vastuvõtvas liikmesriigis liidu kodanike teadlikkust oma ja BERECi missioonist ning eelkõige suurendada ameti osalemist liidu esindamise algatustes; võtab lisaks teadmiseks ameti ja BERECi uut visuaalset identiteeti ning BERECi veebisaidi ülesehitust ja sisu käsitlevad seminarid; võtab teadmiseks BERECi iga-aastases teabevahetuskavas ametile ette nähtud tegevuse rakendamise, sealhulgas BERECi avalike ürituste ja sidusrühmade foorumite korraldamise Lätis; kutsub ametit üles jätkama tööd ameti nähtavuse suurendamiseks, eriti vastuvõtvas liikmesriigis;

29.

väljendab heameelt selle üle, et amet on loonud koostoime EUIPOga seoses ameti uue veebisaidi sisuhaldussüsteemiga, ameti veebisaidi IKT-toimingutega ning ameti täiendavate IKT-süsteemide võimaliku üleviimisega EUIPO andmekeskustesse;

30.

kutsub ametit üles arendama tulemuslikkuse suurendamiseks jätkuvalt edasi koostoimet (nt inimressursside, kinnisvara haldamise, IT-teenuste ja turvalisuse valdkonnas), tugevdama koostööd, edendama heade tavade vahetamist ja arutelusid ühist huvi pakkuvates valdkondades teiste liidu ametitega;

31.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 7.6.2019, lk 15).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/207

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1849,

10. mai 2023,

BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021 aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0075/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0129/2023),

1.	annab heakskiidu BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 321, 17.12.2018, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/208

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1850,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (CdT) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0076/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 14,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0104/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (CdT) direktori tegevusele keskuse 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (CdT) direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 57.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/209

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1851,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (CdT) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0104/2023),

arvestades, et Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli keskuse 2021. aasta lõplik eelarve 53 031 743 eurot, mis on 2020. aastaga võrreldes 13,30 % suurem; arvestades, et 89,88 % keskuse eelarvest moodustavad institutsioonide, muude ametite ja organite osamaksed;

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes keskuse eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

märgib murega, et eelarveaasta 2021 eelarveseire tulemusel oli kõnealuse aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 83,54 %, mis on 2020. aasta määrast 6,45 % võrra madalam; märgib, et kõnealusel aastal oli maksete assigneeringute täitmise määr 76,51 %, mis on 2020. aasta määrast 6,86 % võrra madalam;

võtab teadmiseks, et 2021. aastal ei kohaldanud keskus erakorraliste sündmuste tõttu eelarveülejäägi (1,1 miljonit eurot) automaatse klientidele hüvitamise mehhanismi; märgib, et see summa kanti üle 2022. aastasse;

Tulemuslikkus

märgib, et keskus keskendub oma tegevusega seotud otsestele tulemustele; võtab teadmiseks põhilised finantsalased tulemusnäitajad, mis annavad hea ülevaate keskuse tegevuse tulemuslikkusest; võtab teadmiseks, et põhilised strateegilised tulemusnäitajad annavad lisaks väljundile keskuse tulemuslikkusele ka mitmesuunalise perspektiivi; ergutab keskust jätkama oma tegevuse jälgimist mõlemal tasandil, nii tegevuse otsese väljundi kui ka strateegilise tulemuslikkuse vallas; märgib, et alates 2021. aastast on teatatud mitmest IT-turvalisusega seotud peamisest tulemusnäitajast ja keskus jätkab infosüsteemide turvalisuse hindamisviiside täiustamist;

märgib, et tõlgitud, korrigeeritud, toimetatud ja parandatud dokumendilehekülgede arv suurenes 2020. aastaga võrreldes 9,7 % 367 264 leheküljeni (2020. aastal 322 443 lehekülge); märgib, et 2021. aastal vähenes ELi kaubamärkidega seotud tõlgitud lehekülgede arv 8,5 % (274 706 lehekülge) 2020. aastaga võrreldes (300 348 lehekülge) veelgi; märgib, et ELi kaubamärkide puhul on tõlgitud lehekülgede arv märkimisväärselt vähenemas; märgib, et kuna 2021. aastal tõlgiti kokku 641 970 lehekülge, jäi tegelik maht 2020. aastaga (635 269 lehekülge) võrreldes suhteliselt stabiilseks;

võtab teadmiseks, et keskus tegutseb selle nimel, et suurendada teadlikkust mitmekeelsuse tähtsusest ametite tegevuses ja edendada mitmekeelset suhtlust, et teavitada liidu kodanikke, ning innustab keskust tegema veel rohkemat; ootab esimesi tulemusi, milleni peaks jõutama 2021. aastal algatatud katseprojektis, mille eesmärk on analüüsida ametites kasutatavaid mitmekeelsustavasid, et luua mitmekeelsusvahendid ja koostada ametite keelepoliitika kohta ühtsed suunised; kutsub kõiki liidu institutsioone ja organeid üles pidama kõiki liidu keeli võrdselt tähtsaks;

märgib, et kuna väliste keeleteenuseosutajate tõlgete kvaliteediga on korduvalt probleeme olnud, on keskus sisse seadnud süsteemi, mille alusel antakse välistõlgete kvaliteedile hinnang ja parandatakse puudulike tõlgete kvaliteeti; väljendab heameelt selle üle, et keskus on oma kvaliteedinõuete kohta välja töötanud suunised, andnud välistele teenuseosutajatele korduvate probleemidega tegelemiseks juhiseid ning võtnud rangeid meetmeid mitme töövõtja suhtes, kelle dokumente peeti korduvalt mitterahuldavaks, mis mõnel juhul tõi kaasa raamlepingute lõpetamise;

märgib rahuloluga, et tõhususe suurendamiseks sisaldab keskuse strateegia töökorralduse täielikku läbivaatamist, mõne strateegilise vahendi ajakohastamist, kulutõhususmeetmete rakendamist ärimudelis, täpsemat teavet keskuse toodete tegelike kulude kohta ja töövoo juhtimise vahendi (eCdT) pidevat täiustamist; kutsub keskust üles jätkama sünergia arendamist ning tihendama koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu ametitega, et parandada tõhusust näiteks inimressursside, hoonete haldamise, IT-teenuste ja turvalisuse vallas;

väljendab heameelt keskuse aktiivse koostöö üle teiste liidu ametitega; tunnustab komisjoni eritähelepanu pööramise eest sellele, et liidu ametite ja organite asutamisaktide kohaselt on keskuse ülesanne osutada tõlketeenuseid, mis on vajalikud selliste liidu ametite ja organite toimimiseks, mis kasutavad keskuse keeleteenuseid täielikult ära;

tunnustab keskust seoses 2021. aastal kasutusele võetud uute teenustega, nagu kerge järeltoimetamise teenus, „Paste’n’Go“ teenus lühikeste tekstide kiiremaks tõlkimiseks ja kohandatud masintõlkemootorid mitmes valdkonnas; võtab teadmiseks institutsioonidevahelise terminoloogia andmebaasi IATE kuue uue versiooni kasutuselevõtu ning katseprojektid Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse, kontrollikoja ja komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadiga; võtab ka teadmiseks keskuse viljaka koostöö Euroopa Prokuratuuriga eri projektides;

10.

väljendab heameelt selle üle, et 2021. aastal võeti keskuse 2019.–2020. aasta ümberkujundamiskava rakendamisel kasutusele kliendikesksem kvaliteedikäsitlus, mis võimaldab klientidel valida mitmesuguste tõlketeenuste vahel, alates põhjalikult toimetatud tõlgetest kuni täiesti automatiseeritud teenuseni, pakkudes seega klientidele oma tõlke-eelarve optimeerimiseks uusi võimalusi; märgib, et 2021. aasta kliendirahulolu-uuring näitas, et üldiselt on kliendid keskuse pakutavate teenuste valiku ja kvaliteediga rahul;

Personalipoliitika

11.

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 95,33 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 51 ametnikust ja 142 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 47 ametnikku ja 137 ajutist teenistujat (193 kinnitatud ametikohta, nii nagu 2019. aastal); märgib, et lisaks töötas 2021. aastal keskuse heaks 24 lepingulist töötajat (28 kinnitatud ametikohta);

12.

võtab teadmiseks keskuse 2021. aasta soolise jaotuse, mille kohaselt oli kõrgema juhtkonna ametikohal üks naine, haldusnõukogu tasandil oli 32 meest (62 %) ja 24 naist (38 %) ning kokku oli töötajate seas 82 meest (39 %) ja 126 naist (61 %); märgib, et keskuse töötajate hulgas on mehed alaesindatud; palub keskusel teha tööd soolise tasakaalu saavutamiseks töötajate ja haldusnõukogu tasandil; rõhutab geograafilise tasakaalu tähtsust ja seda, et kõik liikmesriigid peaksid olema proportsionaalselt esindatud, et tagada kõigi liikmesriikide kodanike asjakohane esindatus;

13.

taunib asjaolu, et haldusnõukogus oli liiga palju liikmeid, mis ei hõlbusta otsuste tegemist ega lihtsustatud juhtimist;

14.

märgib, et keskuses on kehtestatud poliitika, mis hõlmab psühholoogilist ja seksuaalset ahistamist käsitlevat ametlikku ja mitteametlikku menetlust, mille puhul määratud konfidentsiaalsed nõustajad suudavad mitteametliku menetlusega toime tulla; väljendab heameelt selle üle, et keskus ühines 2021. aastal konfidentsiaalsete nõustajate kasutamisega tegeleva ELi ametite võrgustiku rakkerühmaga; märgib, et keskuse vastuse kohaselt ei teatatud 2021. aastal ühestki ahistamisjuhtumist;

15.

märgib, et keskus on välja töötanud personalipoliitika, milles käsitletakse töö- ja eraelu tasakaalustamist, karjääri arendamist, kaugtööd ja puuetega inimeste integreerimist, ning et tööjõu voolavus oli 2021. aastal 2,72 %;

Hanked

16.

võtab murega teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku keskuse 2021. aasta hankemenetluste puuduste kohta, mille kohaselt sõlmiti lepingud läbirääkimistega menetlust kasutades hanketeadet avaldamata; võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, et sellised lepingud, mille puhul tehti makseid summas 108 200 eurot, on reeglitevastased; palub, et keskus teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni meetmetest, mida on võetud sellise rikkumise edaspidiseks ärahoidmiseks;

17.

väljendab heameelt asjaolu üle, et keskus võttis 2021. aastal täielikult kasutusele e-hangete menetlused; tuletab meelde, kui oluline on tagada kõigi hankemenetlustes osalevate pakkujate vaheline aus konkurents ning võimaldada kaupade ja teenuste hankimist parima hinnaga, järgides seejuures läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; palub rakendada komisjoni välja töötatud e-hangete IT-vahendeid; nõuab, et menetlusi ja hankejuhiste malle ajakohastataks ja selgitataks; võtab murega teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et avalike hangetega seotud puudused suurenevad ja on enamikus ametites endiselt suurim reeglitevastaselt tehtud maksete allikas;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

18.

võtab teadmiseks selle, et keskuse 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete põhjal viidi keskuse veebisait üle veebisisuhaldussüsteemi Drupal, kuhu lisati iga haldusnõukogu liikme elulookirjelduse väli; võtab teadmiseks keskuse vastuse, et haldusnõukogu suuruse tõttu otsib keskus lahendust, mis võimaldaks nõukogu liikmetel ise üles laadida ja säilitada huvide deklaratsioone ja elulookirjeldusi; palub, et keskus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selles küsimuses tehtud edusammudest, kuni kõikide haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused on avaldatud;

19.

väljendab heameelt selle üle, et keskus nõuab, et iga valikumenetluse kandidaatide hindamises või hangete hindamises osalev töötaja allkirjastaks deklaratsiooni huvide konflikti puudumise kohta; märgib, et direktori huvide deklaratsioon on keskuse veebisaidil avaldatud; märgib ka, et 2021. aastal ei teatatud ühtestki huvide konflikti või rikkumisest teatamise juhtumist ega algatatud ühtegi sellesisulist menetlust;

20.

väljendab heameelt 25. juunil 2022. aastal vastu võetud uute otsuste üle, mis on seotud töötajate huvide konflikti ennetamise ja ohjamisega; ergutab keskust töötama välja oma tegevusjuhendi; rõhutab vajadust kehtestada süstemaatilisemad reeglid läbipaistvuse, ühitamatuse, huvide konflikti, ebaseadusliku lobitöö ja pöördukse efekti kohta; palub keskusel tugevdada oma sisekontrollimehhanisme, sealhulgas luues sisemise korruptsioonivastase mehhanismi;

Sisekontroll

21.

võtab teadmiseks keskuse sisekontrollisüsteemi hindamise ja keskuse juhtkonna seisukoha, et järelevalvearuannetest ei ilmnenud ühtegi ebapiisava või ebatõhusa kontrolli juhtumit, mis tooks keskusele kaasa olulisi riske, ning väljendab heameelt asjaolu üle, et läbivaatamised viidi läbi keskuse sisekontrolliraamistiku viie komponendi 17 põhimõtte alusel; väljendab heameelt keskuse järelduse üle, et tema kontrollisüsteemid on üldiselt täielikult tõhusad, kuigi keskuse vastupanuvõime suurendamiseks on vaja teha mõningaid parandusi;

22.

võtab teadmiseks keskuse teate, et keskus viis 2021. aastal lõpule oma 2019. ja 2020. aasta pettusevastases tegevuskavas sisaldunud kõik järelejäänud meetmed ning et keskus ajakohastas pettuste avastamise ja nendest teatamise protsesse;

23.

võtab murega teadmiseks keskuse sisekontrolli puudused seoses mitme riigihankemenetlusega, mille puhul kontrollikoda teatas, et ühel juhul ei olnud hindamiskomisjoni liikmed allkirjastanud deklaratsioone huvide konflikti puudumise kohta ning teisel juhul ei olnud keskus teinud ametlikku otsust hindamiskomisjoni mitte nimetada, esitanud hindamisaruannet ega lepingu sõlmimise otsust ega avaldanud lepingu sõlmimise teadet; kutsub keskust üles koostama tegevuskava selliste puuduste kordumise ohu leevendamiseks; palub ühtlasi, et keskus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles küsimuses tehtud edusammudest aru;

Digiüleminek ja rohepööre

24.

märgib, et keskusel on olemas infosüsteemi turbepoliitika ja mitu turvastandardit (ISSP) ning keskus teeb CERT-EUga (liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelev rühm) küberturvalisuse parandamiseks tihedat koostööd; kutsub keskust üles valmistuma oma infosüsteemi turbepoliitika ajakohastamiseks, võttes arvesse kahte tulevast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust liidu institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisuse ja infoturbe kohta; ergutab ühtlasi keskust pakkuma süstemaatiliselt ajakohastatud küberturvalisuse koolitusprogramme kõigile oma töötajatele, sealhulgas juhtkonnale, kuna see on tõhusa küberjulgeoleku raamistiku keskne element;

25.

tunnustab keskuse 2021. aastal astutud lisasamme töömeetodite ja teenuste paindlikkuse, optimeerimise ja digitaliseerimise suunas; rõhutab eelkõige komisjoni töövahendite ABAC, SYSPER, MIPS ja ARES kasutuselevõtmist, samuti Systali (uus e-valiku ja värbamise IT-tarkvara) ja SARA (süsteem töötajate poolt eri tegevustele kulutatud aja jälgimiseks) kasutuselevõtmist; väljendab heameelt keskuse otsuse üle kasutada komisjoni kvalifitseeritud e-allkirja;

26.

märgib, et 2021. aastal vähendas keskus pärast uue rendilepingu allkirjastamist büroopinda 33 %, mis peaks vähendama keskuse elektritarbimist ja kütteks kasutatava energia kogust; avaldab tunnustust selle eest, et keskus kasutas energiasäästlikke valgustusseadmeid ja liikumisandureid, samuti elektri ostmist rohelistest allikatest;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

27.

märgib, et 2021. aastal töötati välja uued talitluspidevuse põhimõtted ning jätkati kvaliteediauditite tegemist, et tagada keskuse protsesside ja menetluste nõuetele vastavus ja tõhusus; peab kahetsusväärseks, et elektroonikaseadmete nappus kogu maailmas tõi kaasa keskuse mõne IT- ja taristuprojekti aeglustumise;

28.

võtab teadmiseks keskuse aruande selle kohta, et kaugtöö laialdasem kasutamine alates COVID-19 pandeemia algusest on toiminud hästi ning on koos keskuse protsesside optimeerimise ja digitaliseerimisega suurendanud tulemuslikkust, tõhusust ja ressursside paremat jaotamist; märgib siiski, et töötajatele kohapealse kohaloleku suhtes kehtestatud piirangud aeglustasid keskuse mõne projekti elluviimist;

Muud kommentaarid

29.

tunnustab keskuse 2021. aasta pingutusi suurendada oma avalikku nähtavust; võtab teadmiseks keskuse täiustatud sotsiaalmeediamõõdikud; tunnustab keskust kõrgetasemelise mitmekeelsust käsitleva seminari korraldamise eest, aktiivse osalemise eest komisjoni selge keelekasutuse konverentsil ning teavitustegevuse eest, mis hõlmas parimate tavade vahetamist ülikoolide ja ülemaailmse tõlkekogukonnaga;

30.

kutsub keskust üles suurendama pingutusi esitada liidu kodanikele ja üldsusele asjakohast teavet tulemuslikkuse kohta selges ja arusaadavas keeles; nõuab tungivalt, et keskus tagaks suurema läbipaistvuse ja avaliku aruandekohustuse, kasutades paremini meediat ja sotsiaalmeediakanaleid;

31.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 10. mai 2023. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta (2).

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/214

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1852,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (CdT) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0076/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 14,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0104/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (CdT) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (CdT) direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/215

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1853,

10. mai 2023,

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0077/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/128 (millega asutatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75) (4), eriti selle artiklit 15,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0125/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) tegevdirektori tegevusele keskuse 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 30, 31.1.2019, lk 90.

(1) ELT C 114, 29.3.2022, lk 4.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/217

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1854,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0125/2023),

arvestades, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli keskuse 2021. aasta lõplik eelarve 18 488 800 eurot, mis on 2020. aasta eelarvest 1,15 % suurem; arvestades, et keskuse eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) on oma aruandes keskuse eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) märkinud, et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib tunnustavalt, et 2021. aastal tehtud eelarveseire alaste pingutuste tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 100 % ehk sama, mis 2020. aastal; võtab teadmiseks asjaolu, et tööprogrammis 2021. aasta eesmärgiks seatud kulukohustuste täitmise määr (98 %) saavutati; märgib, et jooksval aastal oli maksete assigneeringute täitmise määr 80,02 %, mis on 2020. aasta määrast 10,56 % kõrgem;

väljendab heameelt selle üle, et tänu assotsieerunud riikide osamaksete arvutamise kohandamisele 2021. aastal suurenesid Norralt ja Islandilt saadud osamaksed mõningasel määral; märgib, et sellise suurenemise tulemusena lisati paranduseelarvega nr 1/2021 eelarve jaotisse 2 täiendavad 13 100 eurot, suurendades lõplikku eelarvet 18 488 800 eurolt 18 501 900 euroni;

märgib, et 2021. aastal hakkas keskus kasutama uut raamatupidamissüsteemi ABAC, mida kasutab ka komisjon; võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et 2021. aastast 2022. aastasse üle kantud eelarveliste kulukohustuste täitmise lõppkuupäevad ei olnud süsteemis korrektselt registreeritud; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangul oleks võidud need kulukohustused potentsiaalselt õigusnormide vastaselt 2022. aastasse üle kanda; väljendab heameelt, et keskus reageeris kiiresti kontrollikoja järeldusele, ajakohastades kõigi kõnealuste eelarveliste kulukohustuste täitmise lõppkuupäevi ja tühistades 11 eelarvelist kulukohustust kogusummas 45 923 eurot; nõuab tungivalt eelarve aastasuse põhimõtte järgimist; rõhutab, et keskus peaks veelgi parandama oma eelarve planeerimist ja selle täitmise tsükleid, et vältida liigseid viivitusi tööprogrammide või hankekavade elluviimisel;

Tulemuslikkus

märgib tunnustavalt, et keskus täitis 2021. aastal oma tööprogrammi täies ulatuses; võtab teadmiseks, et keskus teatas, et on täiustanud oma oskuste prognoosimise suutlikkust megatrendide kontekstis, aidates sidusrühmadel teha kindlaks oskuste prognoosimise tõhustamisel esinevad lüngad ja takistused; tunnustab uue rohepöörde vaatluskeskuse käivitamist, et uurida suundumusi keskkonnahoidlikuma ja kestlikuma majanduse suunas liikumisel ning nende mõju kutseharidusele ja -õppele, aruande avaldamist, et teha kindlaks praktikantide pikaajalise liikuvuse takistused, mikrokvalifikatsioonitunnistuste alase uuringu käivitamist, mille tulemusi tutvustati 2021. aasta novembris ülemaailmsel konverentsil, kus osales 240 osalejat 40 riigist, keskuse toetust komisjoni algatusele isiklike õppekontode kohta ning 2021. aasta sügisel uue veebiportaali käivitamist, millel on paremad võimalused andmete visualiseerimiseks ning uuenduslikumad ja sihtrühmakesksemad funktsioonid;

tuletab meelde, kui oluline on keskuse roll, mida täites ta muu hulgas tagab, et kogu liidus integreeritakse kutseharidusse ja -koolitusse digioskused, ning et jälgitakse, kuidas rakendatakse nõukogu soovitusi Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta, jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta ja digiõppe tegevuskava, ning millist mõju see avaldab; usub, et samuti võiks keskus aidata hinnata liikmesriikide projekte taaste- ja vastupidavusrahastu digipöörde samba raames; väljendab heameelt selle üle, et keskus on analüüsinud pandeemia ja digipöörde mõju äritavade kohandamisele uue olukorraga liidu tööturul, näiteks viidi koos Eurofoundiga läbi Euroopa ettevõtete uuring COVID-19 tingimustes;

märgib, et keskus kasutab märkimisväärset tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi, mis sisaldab põhilisi tulemusnäitajaid, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust projektide, tegevuse ja organisatsiooni tasandil, ja muid meetmeid, et parandada oma eelarve haldamist; väljendab heameelt, et tulemusnäitajad hõlmavad keskkonnanäitajaid ja sotsiaalse kestlikkuse näitajaid;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembril 2021. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 97 % (nagu ka 2020. aastal), kusjuures liidu eelarves kinnitatud 82 ajutisele ametikohale oli nimetatud 78 ajutist teenistujat ja üheksast ametnikust oli ametisse nimetatud üheksa; märgib, et 2021. aastal töötas keskuses 18 lepingulist töötajat;

tunneb muret kontrollikoja tuvastatud puuduste pärast keskuse töölevõtmismenetlustes; märgib, et ühel juhul kasutas keskus taotluste vaba ametikoha teates toodud kriteeriumide alusel läbivaatamiseks väliskonsultante, samas kui teisel juhul ei võtnud keskus kõiki vajalikke meetmeid, et luua tõhus sisekontrollimehhanism seonduvate riskide leevendamiseks; märgib, et keskuse ja väliskonsultantide tehtud hindamise vahel on suured lahknevused, mis on tingitud selgete ja üksikasjalike suuniste puudumisest eelvalikukriteeriumide hindamiseks; tuletab meelde, et menetluslikud puudused värbamismenetlustes õõnestavad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimist; nõuab, et keskus parandaks oma sisemist värbamismenetlust, et selgitada hindamismenetlusi ja teateid vabade ametikohtade kohta;

võtab rahuloluga teadmiseks keskuse otsuse taastada 2021. aastal koosseisulise õigusnõuniku ametikoht; võtab teadmiseks, et teade vaba ametikoha kohta koosseisulise õigusnõuniku ametikoha täitmiseks aegus 29. septembril 2022, ning palub keskusel eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile sellekohastest edusammudest ka edaspidi aru anda;

10.

võtab 2021. aasta kohta teatatud soolise koosseisu osas teadmiseks, et keskuse kõrgem juhtkond ei ole sooliselt tasakaalus, kuna sellesse kuulub neli meest (66,7 %) ja kaks naist (33,3 %); märgib samuti, et haldusnõukogusse kuulub 80 meest (51 %) ja 76 naist (49 %); taunib haldusnõukogu liikmete suurt arvu (156 liiget, kelle hulgas on 84 hääleõigusega liiget ning vaatlejad ja asendusliikmed), mis ei hõlbusta otsuste tegemist ega lihtsustatud juhtimist; märgib lisaks, et töötajate üldine sooline jaotus on järgmine: 57 % naised ja 43 % mehed; väljendab heameelt, et sotsiaalse kestlikkuse näitajad hõlmavad soolise võrdõiguslikkuse näitajaid; tuletab meelde, kui oluline on töötada välja pikaajaline personalipoliitika, mis käsitleb töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja konkreetsete koolitusvõimaluste pakkumist karjääri arendamiseks, soolise tasakaalu tagamist kõigil personali tasanditel, kaugtööd, õigust olla mittekättesaadav, geograafilise tasakaalu parandamist, et tagada asjakohane esindatus kõigist liikmesriikidest, ning puuetega inimeste värbamist ja integreerimist, samuti nende võrdset kohtlemist ja nende võimaluste laialdase edendamise tagamist;

11.

rõhutab geograafilise tasakaalu tähtsust ja seda, et kõik liikmesriigid peaksid olema proportsionaalselt esindatud, et tagada kõigi liikmesriikide kodanike asjakohane esindatus;

12.

võtab huviga teadmiseks, et keskus pakub oma töötajatele ja pereliikmetele konfidentsiaalset ööpäevaringset nõustamisteenust; märgib, et konfidentsiaalsete nõustajate võrgustiku koordinaator koostab töökohas väärika kohtlemise poliitikat järgides aastaaruanded, mis saadetakse haldusnõukogule ja tehakse kõigile töötajatele kättesaadavaks; võtab teadmiseks, et 2021. aasta aruande kohaselt konsulteerisid kolm keskuse töötajat konfidentsiaalse nõustajaga ilma mitteametlikku menetlust algatamata ja kaks liiget algatasid mitteametliku menetluse; palub keskusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru algatatud mitteametlike menetluste järelmeetmetest;

Hanked

13.

võtab teadmiseks, et 2021. aastal viidi läbi 23 hankemenetlust;

14.

märgib murega, et kontrollikoda teatas mitmest mittevastavuse juhtumist hankelepingute haldamisel; märgib eelkõige, et keskus maksis ühe tellimiskirja alusel 180 590 eurot ilma töövõtjalt raamlepingu alusel nõutavaid konkreetseid kinnitusi saamata; peab kahetsusväärseks, et nimetatud puudus mõjutas kõiki 28 selle raamlepinguga seotud tellimiskirja kogusummas 883 539 eurot; peab lisaks kahetsusväärseks keskuse võimalikke õiguslikke riske seoses intellektuaalomandi õigustega;

15.

võtab teadmiseks, et keskus pehmendas kontrollikoja poolt ühes 2020. aasta hankelepingus leitud viga, tühistades eeskirjadevastase lepingu alates 26. veebruarist 2021;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

16.

võtab teadmiseks keskuse meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse;

17.

juhib tähelepanu sellele, et keskuse haldusnõukogu koosneb 94 liikmest (sh vaatlejad) ja 60 asendusliikmest; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/128 (2) kohaselt peavad kõik liikmed ja asendusliikmed, kes osalevad haldusnõukogu koosolekutel või kasutavad hääletamisõigust, esitama huvide deklaratsiooni; väljendab heameelt selle üle, et 12. septembriks 2022 esitasid kõik haldusnõukogu täisliikmed oma deklaratsioonid, kusjuures asendusliikmetest ei esitanud deklaratsiooni vaid kolm; märgib siiski, et ühe valikukomisjoni liikmete huvide deklaratsioonide eelneval hindamisel tuvastati 2021. aastal üks huvide konflikti juhtum; märgib, et pärast sisekontrolli koordinaatori arvamuse saamist otsustas tegevdirektor asendada ühe selle valikukomisjoni liikme;

18.

väljendab heameelt selle üle, et keskus teatas, et 2021. aastal viis ta läbi valikumenetlustes ilmnenud huvide konfliktide järelkontrolli, ning et hindamine näitas, et enamikul juhtudel kontroll toimis ja oli tulemuslik, kusjuures mõnes valdkonnas on vaja teha täiendavaid parandusi;

19.

tuletab lisaks meelde, et haldusnõukogu liikmetel palutakse esitada ka lühike elulookirjeldus, kuigi see ei ole ametlik nõue; märgib, et 16. septembri 2022. aasta seisuga puudus 94 haldusnõukogu liikmest 34 elulookirjeldus ja 60 aktiivsest asendusliikmest puudus 27 elulookirjeldus; palub keskusel tagada täielik läbipaistvus, avaldades kõigi haldusnõukogu liikmete ning asjaomaste välis- ja siseekspertide elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid;

20.

tuletab meelde, kui oluline on täita institutsioonidevahelist kokkulepet kohustusliku läbipaistvusregistri kohta; rõhutab vajadust kehtestada süstemaatilisemad reeglid läbipaistvuse, ühitamatuse, huvide konflikti, ebaseadusliku lobitöö ja pöördukse efekti küsimustes; palub keskusel tugevdada oma sisekontrollimehhanisme, sealhulgas luua sisemine korruptsioonivastane mehhanism;

Sisekontroll

21.

märgib, et sisekontrolli kogukulud olid 2021. aastal 988 545 eurot (otsesed kulud 55 461 eurot ja kaudsed kulud 933 084 eurot), mis moodustab 5,3 % keskuse eelarvest; märgib lisaks, et 2021. aastal registreeriti keskuse puuduste registris 26 lepingute ja finantsjuhtimisega seotud mittevastavuse juhtumit; väljendab heameelt selle üle, et sisekontrolli koordinaatori esitatud soovitusi rakendati ja järgiti, et aidata vältida olukorra kordumist;

22.

tuletab meelde, et 2020. aastal viis siseauditi talitus kaugmeetodil läbi täieliku riskihindamise, mis hõlmas keskuse haldus-, finants-, tegevus- ja IT-protsessi; väljendab heameelt selle üle, et siseauditi talituse 29. jaanuaril 2021. aastal tehtud järelauditis jõuti järeldusele, et keskus oli kõiki soovitusi nõuetekohaselt ja tulemuslikult rakendanud;

23.

võtab teadmiseks, et oma hindamispoliitika kohaselt teeb keskus eelhindamisi 500 000 euro väärtust ületavate hankemenetluste puhul ja järelhindamisi projektide või tegevuste puhul, mille kogukulud on üle 500 000 euro; märgib, et finants- ja hanketeenistuse juhataja 2021. aasta aruandes jõuti järeldusele, et kontrollitud perioodil algatatud hankemenetlused vastasid eelhindamise nõuetele; märgib lisaks, et 2022. aastal lõpule viidud järelhindamise tulemuste kohaselt oli keskuse tegevus tulemuslik, mõjus, sidus ja andis ELile lisaväärtust;

24.

väljendab heameelt selle üle, et keskus reageeris kontrollikoja leidudele hankelepingute haldamise valdkonnas, kohandades oma sisemenetlusi, et vältida sarnaseid juhtumeid tulevikus; väljendab lisaks heameelt selle üle, et keskus on ajakohastanud oma menetlusi tulevaste värbamismenetluste jaoks, võttes arvesse kontrollikoja tähelepanekuid selles valdkonnas; kutsub keskust üles kiiresti tegelema selguse ja üksikasjalikkuse puudumisega suunistes vabade ametikohtade teadetes esitatud eelvalikukriteeriumide hindamiseks, nagu kontrollikoda nõudis 2021. aasta aruandes liidu asutuste kohta;

25.

võtab murega teadmiseks kontrollikoja tuvastatud puudused maksete haldamisel, eelkõige seoses eelkontrollidega, mis võivad tekitada keskusele õiguslikke ja maineriske;

26.

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada keskuse nõuetekohane toimimine; nõuab tungivalt mõjusaid juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et hoida ära võimalikud huvide konfliktide juhtumid, eel- ja järelkontrollide puudumine, eelarveliste kulukohustuste ja juriidiliste kohustuste ebapiisav haldamine ning probleemidest erandite registris teatamata jätmine;

Digiüleminek ja rohepööre

27.

märgib, et keskus püüab parandada keskuse küberturvalisust ja isikuandmete kaitset, eelkõige uute mitmikautentimise süsteemide ja töötajate koolitamise meetmete kaudu; võtab teadmiseks, et keskus on võtnud kohustuse töötada välja küberturvalisuse poliitika, et võtta tulevase küberturvalisuse määruse kohaselt järelmeetmeid; (3) võtab teadmiseks, et selleks, et määrata kindlaks asjakohased leevendusmeetmed võimalikult kõrgel tasemel infoturbe tagamiseks internetis, viis keskus 2022. aasta alguses läbi andmekaitsealase mõjuhinnangu;

28.

rõhutab, kui oluline on suurendada keskuse digitaliseerimist asutusesisese toimimise ja juhtimise seisukohast, kuid ka selleks, et kiirendada menetluste digitaliseerimist; rõhutab, et keskus peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et vältida digilõhet liidu ametite vahel; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et hoida ära igasugune risk töödeldava teabe turvalisusele internetis; ergutab keskust tegema tihedat koostööd Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga (ENISA);

29.

tunnustab keskuse jätkuvaid jõupingutusi keskkonnamõju vähendamisel ning digi- ja rohepöörde elluviimisel; väljendab heameelt selle üle, et 2021. aastal teatas keskus COVID-19 kriisi kontekstis lähetuste ja kohtumistega seotud kulude vähenemisest 78 % võrra ning et programmitöö perioodil 2023–2025 kavatseb keskus vähendada oma töötajate reisimist 70 % (võrreldes COVID-19 eelse tasemega); väljendab heameelt keskuse eesmärgi üle saada 2030. aastaks CO2-neutraalseks;

30.

tuletab meelde keskuse pikaajalist pühendumist keskkonnajuhtimise tavadele; tunnustab keskuse keskkonnajuhtimissüsteemi, mis aitab saavutada tema keskkonnaeesmärke; väljendab heameelt keskkonnanäitaja „CO2 (tonnides) heide“ olemasolu üle, kuna see tõendab keskuse osalemist keskkonnahoidlike eesmärkide saavutamisel ning on kasulik võrdlusalus pandeemiajärgse heite ja keskuse CO2 jalajälje arengu jälgimiseks;

31.

märgib tunnustavalt, et 2021. aastal koordineeris keskus ELi asutuste teadusnõustamise võrgustikus uuringut, mille eesmärk oli kaardistada kestliku arengu sotsiaal-majanduslikku mõju käsitlevad tegevused ja näidata, kuidas need eksperditeadmised võiksid toetada Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamist;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

32.

märgib rahuloluga, et keskus koostas ja võttis kiiresti kasutusele kriisiohjekava, et tulla toime COVID-19 pandeemiaga, võttes talitluspidevuse tagamiseks ettevaatusabinõusid, nagu kaugtöö ning füüsilist kohalolekut eeldavate ürituste ja lähetuste ärajätmine; märgib, et 2021. aastal korraldati kõik keskuse üritused endiselt virtuaalselt, kuid osalejate tagasiside pideva ja süstemaatilise analüüsi tulemusel leiti, et veebi kaudu osalemise määr oli kõrge ja üldise rahulolu määr oli 98 %;

33.

märgib, et tihedas koostöös Eurofoundi ekspertidega avaldas keskus töödokumendi, milles antakse ülevaade Euroopa ettevõtete uuringu 2020. aasta COVID-19 alase järelküsitluse esimestest tulemustest; märgib lisaks, et keskuse veebisaidil loodi spetsiaalne COVID-19-le reageerimise leht, et võimaldada kasutajatel hõlpsamini tutvuda mitmesuguste seotud tegevustega;

Muud märkused

34.

võtab teadmiseks keskuse pikaajalise koostöö ja teabevahetuse teiste asutustega, nagu Eurofound ja Euroopa Koolitusfond (ETF); tuletab eelkõige meelde teenustaseme kokkulepet, mille Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA) allkirjastas 4. mail 2020 ressursside jagamiseks; juhib tähelepanu, et alates 2021. aastast puudutavad need ressursid ka andmekaitseametnikku; palub, et keskus annaks korrapäraselt aru kokkuleppe elluviimisest; märgib lisaks, et 2022. aastal sõlmiti Euroopa Tööjõuametiga vastastikuse mõistmise memorandum ning et peamiseks prioriteediks selles on koostöö Euroopa tööturuasutuste võrgustiku ja Skills-OVATE raames;

35.

väljendab heameelt korrapärase koordineerimise ja koostöö üle keskuse ja Eurofoundi, ETFi ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri vahel; kutsub keskust üles jätkama sünergia arendamist, tihendama koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu ametitega ning edendama nendega arutelu ühist huvi pakkuvates valdkondades, et parandada tõhusust näiteks inimressursside, hoonete haldamise, IT-teenuste ja turvalisuse osas;

36.

kutsub keskust üles suurendama pingutusi ja esitama liidu kodanikele ja üldsusele asjakohast teavet tulemuslikkuse kohta selges ja arusaadavas keeles; nõuab tungivalt, et keskus tagaks suurema läbipaistvuse ja avaliku vastutuse, kasutades paremini meediat ja sotsiaalmeediakanaleid;

37.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/128, millega asutatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75 (ELT L 30, 31.1.2019, lk 90).

(3) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette meetmed küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme tagamiseks liidu institutsioonides, organites ja asutustes (COM(2022) 122)).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/223

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1855,

10. mai 2023,

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0077/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/128 (millega asutatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75) (4), eriti selle artiklit 15,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0125/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 30, 31.1.2019, lk 90.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/224

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1856,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0078/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2219 (mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK) (4), eriti selle artiklit 20,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0102/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 319, 4.12.2015, lk 1.

(1) ELT C 216, 31.5.2022, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/226

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1857,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0102/2023),

arvestades, et Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli ameti eelarveaasta 2021 lõplik eelarve 30 044 194 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes vähenemist 1,82 %, ning arvestades, et ametit rahastatakse liidu rahalisest toetusest ja sihtotstarbelisest välistulust konkreetsete projektide jaoks;

B.	arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et on saanud piisava kinnituse ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

Eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

märgib, et 2021. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 96,78 %, mis oli 2020. aastaga võrreldes 5,09 % kõrgem; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 72,26 %, mis on 2020. aasta määrast 1,93 % võrra madalam; märgib lisaks, et maksete assigneeringute täitmise määr nelja käimasoleva mitmeaastase rahvusvahelise õiguskaitsealase koostööprojekti (liidu välisabifondid) rakendamise esimesel kahel aastal (2020 ja 2021) oli kokku 22,25 %;

märgib, et vastu võeti eelarve muudatus, millega vähendati ameti 2021. aasta eelarvet 800 000 euro võrra, mis tagastati komisjonile; võtab teadmiseks ameti selgituse, et pandeemia mõjutas tõsiselt võimalust korraldada 2021. aasta esimestes kvartalites kohapealset õiguskaitsekoolitust, põhjustades seega vahendite märkimisväärset alakasutamist; rõhutab siiski, et amet on oma tegevust tõhusalt kohandanud ja muutnud selle veebiõppeks, tagades oma koolitusprogrammide rakendamise;

tunneb heameelt selle üle, et 2021. aastal oli C8 vahendite (2020. aastast 2021. aastasse edasi kantud) täitmise määr 100 %; märgib lisaks, et 2021. aastast 2022. aastasse kanti üle 2 411 091 euro, mis moodustab 24 % ameti 2021. aasta korralisest eelarvest;

Tulemused

märgib, et ameti tööprogrammi täitmise määra mõjutas COVID-19 kriis, peamiselt seoses kohapealse tegevusega; on rahul, et enamik seatud eesmärkidest saavutati või ületati; märgib rahuloluga klientide rahulolu määra 2021. aastal, kuna 97 % ameti koolitustegevuses osalejatest teatas, et on rahul või väga rahul;

märgib, et 2021. aastal viis komisjon läbi ameti viie aasta hindamise; väljendab heameelt hindamisaruandes antud positiivsete järelduste üle ja kutsub ametit üles hindamisaruandes toodud soovitusi rakendama;

väljendab heameelt, et vaatamata COVID-19 puhangu mõjule laiendas amet jätkuvalt teavitustegevust ja koolitusel osalejate arv suurenes võrreldes 2020. aastaga 17 %; tunnustab lisaks ameti erakordseid tulemusi e-õppe valdkonnas ning CEPOLi veebipõhise teadusuuringute ja teaduse konverentsi korraldamist, mis tõi 2021. aasta kevadel kokku üle 500 osaleja; märgib, et CEPOLi vahetusprogramm lükati edasi augusti keskpaika ning 2021. aastaks kavandatud vahetustest viidi ellu 57 %;

võtab teadmiseks, et amet viis lõpule teise ELi strateegiliste koolitusvajaduste hindamise (EU-STNA), milles määrati kindlaks õiguskaitseametnike koolitusprioriteedid ajavahemikuks 2022–2025; väljendab heameelt uue CEPOLi õiguskaitsealase koostöö, teabe ja teabevahetuse ning koostalitlusvõime teadmuskeskuse (CKC INT) loomise üle;

rõhutab, et õiguskaitsealane koolitus liidu tasandil peab ameti volitustest lähtudes kajastama ohtusid liidu julgeolekule; rõhutab taas rassismi ja diskrimineerimise vastase võitluse strateegiate ning rassilise ja etnilise profileerimise ja vägivalla ennetamise teemal toimuva õiguskaitsealase koolituse tähtsust; rõhutab vajadust erikoolituse järele, mis keskenduks tehisintellekti ohtudele ja selle tehnoloogiate nõuetekohasele kasutamisele politseiasutuste poolt, et tagada kodanike ohutus ja julgeolek;

väljendab heameelt põhiõiguste eksperdirühma loomise üle, mille eesmärk on parandada ameti koolitusstrateegiat selles valdkonnas, ning ameti ja liikmesriikide vahelise koostöö tõhustamise eksperdirühma loomise üle, mille eesmärk on parandada koostöö kvaliteeti ja tõhusust; võtab teadmiseks põhiõiguste eksperdirühma soovituse lisada põhiõigused valdkondadevahelise küsimusena koolitustesse, mida pakutakse vajaduse korral nii liikmesriikides kui ka kolmandates riikides, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja kriminaalpreventsioonile;

10.

märgib, et amet alustas 2021. aastal nelja mitmeaastase rahvusvahelise projekti rakendamist, mis aitavad kolmandatel riikidel suurendada oma suutlikkust asjaomastes õiguskaitsepoliitika valdkondades;

11.

peab tervitatavaks CEPOLi küberkuritegevuse akadeemia kaudu toimuvat koostööd küberkuritegevusele spetsialiseerunud teadmuskeskustega, nagu küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus, küberkuritegevusalase hariduse ja koolituse Euroopa töörühm, Euroopa õigusalase koolituse võrgustik ja Interpol, et tegeleda kasvavate koolitusvajadustega küberkuritegevuse valdkonnas;

12.

rõhutab ameti töökorda Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol), Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku ja komisjoniga ning käimasolevaid läbirääkimisi Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse ja Euroopa Liidu Varjupaigaametiga;

13.

märgib murega, et ametil puudub töökord komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadiga (DG TAXUD), mis takistab ametil laiendada oma tegevuse sihtrühma tolli- ja piirivalveametnikele; ergutab ametit tagama, et tal oleks kehtestatud töökord kõigi peamiste organitega;

14.

julgustab ametit kohandama oma koolitusmeetodeid sihtrühmale paremini; nõuab tungivalt, et amet jälgiks komisjoni hindamise tulemusi ja kohandaks nende õiguskaitseametnike koolitust, kellele (virtuaalse) teoreetilise klassiõppe asemel sobib paremini praktiline koolitus (ühisõppused, simulatsioonid, lauaõppused);

Personalipoliitika

15.

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 91 % ja liidu eelarves kinnitatud 33 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 30 (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti sama palju); märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 58 lepingulist töötajat (kellest 20 olid ette nähtud korrapäraseks tegevuseks ja 38 väliselt rahastatud suutlikkuse suurendamise projektideks) ja seitse lähetatud riiklikku eksperti (kuus rahastati ameti eelarvest ja üks terrorismivastase võitluse koolitusprojekti 2 raames); märgib lisaks, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga töötas 19 ajutist töötajat selliste põhitegevusega seotud ülesannetega nagu e-õpe, IKT, õigus- ja juhtimistugi;

16.

rõhutab, et ameti töö märkimisväärsele laiendamisele seoses ameti praeguste volituste jõustumisega ei ole ikka veel järgnenud samasugust töötajate arvu kasvu; võtab murega teadmiseks komisjoni poolt ametile tehtud ettepanekud mitte taotleda lähiaastatel uusi ametikohti, kuigi vaja on rohkem töötajaid; rõhutab lisaks, et täiendavate inimressursside puudumisel kasutab amet lepingulisi töötajaid mitme ülesande täitmiseks, mida tavaliselt täidaksid ajutised töötajad; nõuab tungivalt, et komisjon vaataks uuesti läbi oma seisukoha ametikohtade palgaastme määramise kohta, et need ametikohad kajastaksid töötajate töökoormust ja vastutust;

17.

märgib murega, et tööjõu voolavus püsis 2021. aastal kõrgel tasemel – 11,8 %; tunnustab ameti pingutusi selle probleemi lahendamiseks, sealhulgas uue struktureeritud lahkumisvestluse sisseviimise kaudu; rõhutab asjaolu, et selliste vestluste tulemused on näidanud, et suur voolavus on peamiselt tingitud suurest töökoormusest ja madalast palgaastmest; rõhutab lisaks, et ametil on olnud värbamisprotsessis raskusi, mis on tingitud nii taotluste väikesest arvust kui ka tööpakkumistest keeldunud edukate kandidaatide suurest arvust; rõhutab asjaolu, et ametis ametikohtade eest pakutava töötasu suhtes kohaldatav töötasu paranduskoefitsient avaldab äärmiselt negatiivset mõju ameti suutlikkusele vähendada tööjõu voolavust, värvata töötajaid, mida ta vajab oma volituste optimaalseks täitmiseks, ning muutuda kõrge kvalifikatsiooniga kandidaatide jaoks atraktiivseks; kutsub komisjoni üles paranduskoefitsienti läbi vaatama, et kajastada paremini ameti asukohalinna kolimise ja seal elamise majanduslikku tegelikkust; kutsub lisaks komisjoni ja ametit üles tegema kättesaadavaks täiendavaid vahendeid, nagu juurdepääs rahvusvahelistele koolidele, lapse- ja tervishoiule, et muuta töötamine ametis atraktiivsemaks;

18.

märgib rahuloluga, et amet on rakendanud mitmeid SYSPERi mooduleid ja kavatseb seda jätkata, suurendades põhi- ja valikuliste moodulite kasutamist;

19.

väljendab heameelt ameti teatatud soolise jaotuse üle 2021. aastal, mil juhtivatel ametikohtadel on 3 meest ja 3 naist (1 kõrgem ja 5 keskastme juhti), haldusnõukogus 16 meest (59 %) ja 11 naist (41 %) ning kogu personali hulgas kokku 39 meest (45 %) ja 48 naist (55 %); tunnustab ametit 2021. aastal saavutatud soolise tasakaalu eest; on siiski mures geograafilise tasakaalu puudumise pärast ja selle pärast, et ametis puuduvad töötajad Küprosest, Tšehhist, Taanist, Prantsusmaalt, Iirimaalt, Luksemburgist, Maltalt ja Sloveeniast; nõuab tungivalt, et amet kaaluks oma värbamismenetlustes esmajärjekorras geograafilist tasakaalu ja annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist sellega seotud arengutest;

20.

väljendab heameelt asjaolu üle, et amet korraldas 2021. aastal koolitusi sellistel teemadel nagu eetika ja ausus, austus ja väärikus, ahistamise ennetamine ja heaolu; peab tervitatavaks, et amet võttis 2021. aastal vastu inimväärikuse kaitset ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamist käsitleva läbivaadatud poliitika; väljendab lisaks heameelt mitteametliku menetluse rakendamise üle konfidentsiaalsete nõustajatega; võtab teadmiseks ameti vastuse, et 2021. aastal ei teatatud ühestki ahistamisjuhtumist;

Hanked

21.

märgib murega, et alates 2019. aastast on kontrollikoda esitanud ameti hangete kohta igal aastal uusi tähelepanekuid; võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud ameti 2021. aasta lepingute haldamise ja riigihankemenetluste kohta; märgib eelkõige, et 2021. aastal tegi amet makseid seoses tegevustega, mis toimusid teatavates väljaspool liitu asuvates riikides; märgib, et selline tegevus ei kuulunud raamlepingu kohaldamisalasse, mille alusel asjaomased maksed tehti; võtab murega teadmiseks kontrollikoja järelduse selle kohta, et amet tegutses käesoleval juhul finantsmääruse artiklit 172 rikkudes; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja järelduse kohaselt olid asjaomased maksed summas 76 590 eurot reeglitevastased; võtab teadmiseks, et amet otsustas teha erandi, mis hõlmab üksnes kiireloomulise tegutsemise vajadust väljaspool liitu asuvates riikides, ning et see otsus registreeriti ameti erandite registris; võtab teadmiseks ka selle, et amet kasutas korduvalt erandi tegemise menetlust, et tagada talitluspidevus ja usaldusväärne finantsjuhtimine, kuni viidi lõpule avatud hankemenetlus, mille tulemusena allkirjastati jaanuaris 2022 uus piiranguteta raamleping;

22.

märgib, et 2021. aastal oli ametil hangetega seotud menetluste jaoks ainult üks ajutise teenistuja ja üks lepingulise töötaja ametikoht ning veel kaks lepingulist töötajat töötasid välisrahastuse projektidega; märgib, et amet kasutab töökoormusega toimetulekuks ajutisi töötajaid; rõhutab suure murega asjaolu, et vähemalt kuni 2022. aasta novembrini oli kõige kõrgema palgaastmega hankeametnik AST-5, kelle töölevõtmise palgaaste oli AST-3, mida amet pidas liiga madalaks, võttes arvesse sellele ametikohale määratud ülesandeid; rõhutab, et selliste ametikohtade ebapiisav palgaaste võib mõjutada ameti korraldatavate riigihankemenetluste kvaliteeti; palub komisjonil nende küsimustega viivitamata tegeleda;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

23.

võtab rahuloluga teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus ning huvide konfliktide ennetamine ja haldamine; märgib rahuloluga, et juhatuse ja kõrgema juhtkonna enamiku liikmete huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused on avaldatud ameti veebisaidil; märgib rahuloluga, et deklaratsioonide vorm võimaldab loetleda ameti tegevusega seotud ametialased, rahalised, isiklikud ja muud huvid; märgib, et tasustatud ekspertide huvide konflikte ja konfidentsiaalsust puudutavad deklaratsioonid ei ole ameti veebisaidil avaldatud; kutsub ametit üles tegema need ülejäänud dokumendid oma veebisaidil nii kiiresti kui võimalik kättesaadavaks; väljendab heameelt asjaolu üle, et ameti veebisaidil avaldatud eksperdilepingute iga-aastast nimekirja täiendatakse teabega ekspertide esitatud huvide konflikti ja konfidentsiaalsuse deklaratsioonide kohta;

Sisekontroll

24.

võtab teadmiseks ameti hinnangu oma sisekontrollisüsteemi kohta ja järelduse, et see on tõhus, kehtiv ja hästi toimiv ning et vaja on vaid väiksemaid parandusi; kutsub ametit üles lisama oma hinnangusse selgesõnaliselt kontrollikoja tähelepanekud ja nendega seotud soovitused;

25.

märgib kontrollikoja aruande alusel mitmeid puudusi ameti sisekontrollisüsteemis, eelkõige seoses hankemenetlustega ja eelarveliste kulukohustuste haldamisega; võtab seoses hangetega teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku ühe juhtumi puhul, kus valiku- ja hindamiskriteeriumide eristamise puudumine ohustas läbipaistvuse põhimõtet ning tekitas ametile maine- ja õiguslikke riske; võtab ühe teise juhtumi puhul teadmiseks kontrollikoja leiu ameti suutmatuse kohta jälgida tasumata makseid, mistõttu on oht, et eelarvepiirangute korral jäävad ameti rahalised kohustused kolmandate isikute ees täitmata; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru nende probleemide lahendamiseks kavandatud meetmetest ja ameti edusammudest nendes küsimustes;

26.

tuletab meelde, et kontrollikoda leidis ameti sisekontrollikeskkonnas muid puudusi kui need, mis on seotud eelarveliste kulukohustuste haldamisega seotud hangetega, ning väljendab heameelt selle üle, et amet on võtnud konkreetseid meetmeid nende vigade kõrvaldamiseks, sealhulgas korraldades projektijuhtidele ja muudele asjaomastele töötajatele korrapärast lepinguhalduskoolitust, et suurendada teadlikkust ja vähendada selliste juhtumite esinemist; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas tehtud edusammudest aru;

27.

märgib, et 2021. aasta oktoobris algatas siseauditi talitus ameti personalihalduse ja ametis valitseva eetika kohta auditi; võtab teadmiseks siseauditi talituse lõpliku auditiaruande positiivse järelduse ning värbamis-, hindamis- ja ümberklassifitseerimise menetlustes kindlaks tehtud parandamist vajavad valdkonnad; kutsub ametit üles siseauditi talituse soovitusi rakendama;

28.

võtab murega teadmiseks ameti sisekontrolli puudused, mis on seotud ametliku kontrolli puudumisega tehnoloogia üle (nt IKT tugipoliitika) ja dokumendihalduse menetlusraamistikuga; kutsub ametit üles rakendama dokumendihaldussüsteemina komisjoni ARESt, sealhulgas vajaduse korral teise ameti abiga;

Digiüleminek ja rohepööre

29.

märgib, et ametil ei ole ametlikku küberjulgeoleku poliitikat; märgib lisaks, et amet teeb koostööd CERT-EU ja teiste partneritega, et suurendada küberturvalisust ja digitaalsete andmete kaitset; võtab teadmiseks, et amet on selles valdkonnas piiratud, kuna ametikohtade loetelus on töötajaid vähe;

30.

tunnustab ametit ka õiguskaitsealase hariduse platvormi täiustamise eest mitme tehnilise muudatusega, arvestades eelkõige küberrünnet ja sellele järgnevat platvormi sulgemist 2020. aasta lõpus; väljendab heameelt õiguskaitsealase hariduse platvormi kiire taastamise ja silmapaistvate veebitegevuste rakendamise üle 2021. aasta esimeses kvartalis; märgib lisaks, et amet on teatanud, et on saavutanud suhteliselt kõrge digitaliseerituse taseme ja tema protsessid on muudetud paberivabaks;

31.

julgustab ametit tegema tihedat koostööd ENISAga (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet); soovitab, et amet korraldaks kõigile ameti töötajatele regulaarselt ajakohastatud küberturvalisuse koolitusprogramme; palub ametil töötada küberjulgeoleku poliitika välja kiiremini, et see valmiks enne 31. detsembrit 2023, ning anda edusammudest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

32.

väljendab heameelt selle üle, et 2021. aasta jaanuaris käivitati uus õppeportfell, mis toetab isiklike ja ärioskuste arendamist ja millega anti 1 000 õiguskaitsealase hariduse platvormi kasutajale 500 uut e-õppe moodulit ja kohta, ning seejärel pikendati litsentsi 2022. aasta oktoobri seisuga veel 2 000 kohani;

33.

võtab teadmiseks ameti pingutused oma keskkonnamõju vähendamiseks; väljendab eelkõige heameelt ameti sise-eeskirjade üle, mille kohaselt peaksid lühikese vahemaa tagant tööle tulevad töötajad ja koolitustegevuses osalejad kasutama lennukiga reisimisele alternatiive; tunnustab ametit selle eest, et ta pakkus oma töötajatele ühistranspordi kasutamise kulude hüvitamist;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

34.

võtab teadmiseks ameti aruande selle kohta, et 2021. aastal avaldas COVID-19 pandeemia tõsist mõju ameti kohapealsele tegevusele; märgib eelkõige, et mõned 2021. aastaks kavandatud tegevused viidi üle 2022. aastale, mõned tühistati ilma muu tegevusega asendamata, toimus mitu tegevuse tagasivõtmist ja kohapealsed tegevused muudeti veebitegevuseks; tunnustab ametit tema vastupanuvõime ja reageerimise eest, kui eesmärkide täitmiseks jaotati vahendid ümber;

35.

tunnustab asjaolu, et vaatamata töötajate suhteliselt suurele voolavusele tagati ameti talitluspidevus ja töötajate ohutus selliste meetmetega nagu laiendatud kaugtöö ja paindliku tööaja korraldus, e-töövoog, ajutiste töötajate ja lähetatud riiklike ekspertide värbamine ning sotsiaalkorralduse säilitamine;

Muud kommentaarid

36.

märgib murelikult, et ametil ei ole piisavalt kontoripinda ja ruumi operatiivtegevuseks, kuna amet tegutseb kolmes erinevas asukohas; taunib asjaolu, et Ungari valitsuse esialgne kava rahvusvaheliste organisatsioonide ühise kompleksi loomiseks on kõrvale jäetud; võtab teadmiseks, et 2022. aastal jätkusid ameti tegevdirektori arutelud Ungari ametiasutustega; palub ametil hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni ruumidega seotud muudatustega ja vastuvõtva liikmesriigiga peetavatel aruteludel tehtud edusammudega kursis; väljendab heameelt ametisisese rakkerühma loomise üle, et hinnata võimalusi, kuidas olemasolevat ruumi kõige paremini ära kasutada;

37.

tuletab meelde, et amet peab tagama kogu oma tegevuses, sealhulgas kolmandate riikidega seotud tegevuses, täieliku läbipaistvuse ja põhiõiguste austamise.

38.

kutsub ametit üles suurendama pingutusi ja esitama liidu kodanikele ja üldsusele asjakohast teavet tulemuslikkuse kohta selges ja arusaadavas keeles; nõuab tungivalt, et amet tagaks suurema läbipaistvuse ja avaliku vastutuse, kasutades paremini meediat ja sotsiaalmeediakanaleid;

39.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 10. mai 2023. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/232

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1858,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0078/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2219 (mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK) (4), eriti selle artiklit 20,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0102/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 319, 4.12.2015, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/233

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1859,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Lennundusohutusameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023[6] – C9-0079/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91) (4), eriti selle artiklit 121,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0098/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Lennundusohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Lennundusohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 81.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/235

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1860,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Lennundusohutusameti 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0098/2023),

arvestades, et Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 203 802 000 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes 11,34 % suurust kasvu; arvestades, et ameti eelarve koosneb 38 900 000 euro ulatuses liidu eelarvest eraldatud vahenditest ning 109 791 000 eurot on saadud lõivudest ja tasudest; (2)

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Liidu Lennundusohutusameti eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et on saanud piisava kinnituse ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

Eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

märgib, et eelarveaasta 2021 eelarveseire tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 96,31 %, mis on 2020. aasta määrast 2,31 % madalam; märgib samuti, et jooksval aastal oli maksete assigneeringute täitmise määr 87,34 %, mis on 2020. aasta määrast 5,30 % madalam;

märgib, et ametil oli aasta lõpus 11,2 miljoni euro suurune lõivude ja tasude ülejääk; märgib, et lõivude ja tasude ülejääk on lisatud kumuleerunud ülejäägile, mistõttu see suurenes 60,9 miljonilt eurolt 72,1 miljonile eurole;

märgib, et 2021. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud tühistatud assigneeringute määr langes 1,55 %-le (2020. aastal 5,46 %), mis jäi allapoole komisjoni kehtestatud 5 % ülemmäära;

Tulemuslikkus

märgib, et 2021. aastal kasutas amet teatavaid meetmeid, et hinnata oma tegevuse ja muude eelarvehalduse parandamise meetmete lisaväärtust, kombineerides 11 peamises tegevusvaldkonnas 130 eesmärki ja 60 põhilist tulemusnäitajat ning veel 9 horisontaalset projekti või algatust; märgib, et hoolimata COVID-19 kriisi jätkuvast mõjust oli ameti tulemuslikkus hea ning ameti 2021. aasta tööprogrammi täitmise määr oli 84 % ja põhiliste tulemusnäitajate järgimise määr 76 %; tunneb heameelt selle üle, et järgiti kõiki peamisi tulemusnäitajaid ja et amet tõstis esile meetmeid, mis võivad ameti töö tõhusust ja tulemuslikkust suurendada; soovitab siiski ametil võtta teadmiseks näitajad, mida ei ole veel täielikult arvesse võetud või mille järgimine on puudulik, eelkõige lennuohutust mõjutavate juhtumite aruannete õigeaegne töötlemine ja auditileidude parandusmeetmete täitmise määr;

tunnustab ameti peamisi saavutusi ja edusamme 2021. aastal keskkonnahoidlike lahenduste ja digitaliseerimisega seotud esilekerkivates valdkondades; märgib sellega seoses, et amet suurendas jõupingutusi keskkonnahoidliku lennunduse saavutamiseks EASA 2021. aasta säästva lennunduse programmi kaudu mitmesuguste meetmetega, nagu säästvate lennukikütuste kasutuselevõtt, vesinik- ja hübriidajamiga lennundus ning keskkonnamärgistuse programmi katseetapi lõpuleviimine; võtab teadmiseks ameti täiendavad tulemused oma drooniprogrammi raames, nagu U-Space’i õigusaktide esimese paketi avaldamine, samuti erinevad projektid, mis on seotud lennuliikluse korraldamise sujuvamaks muutmisega lennujuhtide litsentsimise ja maapealsete seadmete ühendamise teel; kiidab heaks Boeing 737 Max muudetud versiooni uuesti kasutussevõtmise lubamise; väljendab heameelt ameti lisapingutuste üle teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mistõttu ühineti 2021. aastal programmiga „Euroopa horisont“ ning keskkonnahoidliku lennunduse ja SESARi programmidega; tunnustab lisaks ameti jätkuvat ohutuse suurendamist ja pühendumust innovatsiooni toetamisele Euroopa lennundusohutuse kava kaudu koos oluliste projektidega 2021. aastal, nagu arvamuse vastuvõtmine igailmalendude kohta; märgib, et Brexitiga kaasnes organisatsioonide sertifikaaditaotluste arvu märkimisväärne suurenemine 2021. aastal

kutsub üles eraldama piisavalt rahalisi vahendeid ja looma stiimuleid säästvate lennukikütuste edasiseks uurimiseks ja arendamiseks, et muuta need tõhusamaks ja taskukohasemaks ning arendada ja avada nende turgu;

väljendab heameelt ameti pidevate jõupingutuste üle selgitada välja võimalikud valdkonnad teiste liidu ametitega edasiseks koostööks, võttes seejuures arvesse nende tegevuse laadi, et vähendada võimalikku kattuvust; väljendab heameelt koos Euroopa Toiduohutusameti, Euroopa Koolitusfondi, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Keskkonnaametiga võetud konkreetsete meetmete üle; kutsub ametit üles jätkama koostoime arendamist, süvendama koostööd ja soodustama parimate tavade vahetamist teiste ELi asutustega, et suurendada tõhusust (inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus jne);

tunnustab ameti pidevaid jõupingutusi tõhususe suurendamiseks, milleks vabastatakse vahendeid, sealhulgas kvalifitseeritud personali; tunnustab sellega seoses ametit riiklike lennuametite eksperditeadmiste kasutamise eest 26 partnerluslepingu ja kahe raamlepingu kaudu kvalifitseeritud üksustega, mis võimaldas 2021. aastal 63 000 töötunni ulatuses allhanget;

julgustab ametit osalema liidu 2023. aasta eelarve katseprojektis, mis puudutab reaktiivkütuse standardite ja ohutussertifikaatide Euroopa asutust, kasutades nii oma eksperditeadmisi kui ka piisavaid vahendeid;

10.

kiidab heaks ameti jõupingutused eesmärgiga toetada uute tehnoloogiate, toimingute ja ärimudelite integreerimist Euroopa lennundussüsteemi oma teadus- ja innovatsiooniprogrammi kaudu;

11.

väljendab heameelt sõjalise programmi (2020 – tähtajatu) raames saavutatud edu üle ja rõhutab ameti rolli Euroopa sõjaväelises liikuvuses; nõuab ELi sõjaväelise liikuvuse eelarverea kiiret ja olulist suurendamist, et suuta reageerida selle valdkonna probleemidele;

12.

nõuab suuremat sünergiat tsiviil- ja sõjaliste vajaduste vahel sõjaväelise liikuvuse tegevuskava raames, lihtsustades protsesse ja ühtlustades eeskirju; rõhutab, et see võiks anda ametile võimaluse riikide ja tööstuse konkurentsivõime edasiseks toetamiseks, näiteks ühiste normide koostamise ja riiklike õhusõidukite sertifitseerimise kaudu;

Personalipoliitika

13.

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 92,94 % ja liidu eelarves kinnitatud 680 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 632 ajutist teenistujat (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 680); märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 91 lepingulist töötajat ja 18 liikmesriikide lähetatud eksperti; märgib, et ameti töötajate arv on 2019. aastaga võrreldes vähenenud COVID-19ga seotud finantsmõju tõttu, mille pärast vähendas amet töötajatega seotud investeeringuid, soodustades samal ajal asutusesisest liikuvust ja ressursside jagamist; väljendab heameelt ameti teatatud meetmete üle, mille eesmärk on vältida suurt tööjõu voolavust, mis 2021. aastal oli 0,84 %;

14.

võtab teadmiseks ameti kõrgema juhtkonna liikmete soolise tasakaalu, kus 5 liikmest 3 on mehed (60 %); võtab murega teadmiseks ameti haldusnõukogu koosseisu soolise tasakaalustamatuse, kuna selle 82 liikmest 63 on mehed (77 %); võtab teadmiseks ameti kogu töötajaskonna soolise koosseisu, kus 959 töötajast 643 on mehed (67 %); kutsub ametit üles pingutama edaspidi soolise tasakaalu saavutamiseks töötajate hulgas konkreetsete meetmete abil, mis ergutavad naisi kandideerima ameti pakutavatele ametikohtadele; märgib, et amet jälgib pidevalt soolise tasakaalu saavutamise arengut ja et naiste esindatus juhtivatel ametikohtadel (osakonna juhataja ametikohast direktori omani) on suurenenud 2021. aastal 16,9 %-lt 21,25 %-le ning et alates 2020. aasta jaanuarist on ameti neljast direktorist kaks naised;

15.

võtab teadmiseks ameti hinnangu pensionile jäänute arvu eelseisva suurenemise kohta; väljendab sellega seoses heameelt kvalifikatsioonijuhtimise ja tööjõu strateegilise planeerimise programmi loomise üle, mis aitab ametil muu hulgas hinnata, kus vajatakse välisinvesteeringuid; kutsub ametit üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selle programmi tulemustest; märgib lisaks, et amet kiitis heaks keskpikka perioodi hõlmava personaliarengu stsenaariumi, et toetada peamisi kvalifikatsioonivaldkondi ja töötajate arengut, pakkudes 2021. aastal karjäärivõimalusi eri kvalifikatsiooni nõudvates valdkondades ligikaudu 80 töötajale;

16.

tuletab meelde, kui oluline on töötada välja pikaajaline personalipoliitika, mis käsitleb töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja konkreetsete koolitusvõimaluste pakkumist karjääri arendamiseks, soolise tasakaalu tagamist kõikide tasandite ametikohtadel, kaugtööd, õigust olla mittekättesaadav, geograafilise tasakaalu suurendamist, et tagada kõigi liikmesriikide asjakohane esindatus, ning puuetega inimeste värbamist ja integreerimist ning nende võrdse kohtlemise ja võimaluste ulatuslikku edendamist; märgib, et on oluline pakkuda kõigile ameti töötajatele erinevaid koolitusvõimalusi; teeb ettepaneku, et töötajate kaasamise uuring viidaks läbi igal aastal, mitte iga kolme aasta järel;

Hanked

17.

märgib, et 2021. aastal haldas ja/või lõpetas amet 33 suure väärtusega ja keskmise maksumusega menetlust, 90 madala maksumusega menetlust ja 48 eksperdilepingut ning 600 erilepingut raamlepingute alusel; väljendab heameelt konsolideeritud hankestrateegia rakendamise üle tehniliste rajatiste haldamise teenuste puhul, ühendades mitut liiki lepingud, et tõhustada lepingute haldusprotsessi ja tsentraliseerida allhanke korras osutatavad teenused;

18.

märgib seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni 2020. aasta tähelepanekute järelmeetmetega, et amet võttis meetmeid, et parandada oma hanketavasid, mille eesmärk on maksimeerida ausat konkurentsi ja kulutõhusust, suurendada läbipaistvust ja vähendada vajadust erandite järele, sealhulgas oma finantsjuhtimises osalejate teadlikkuse suurendamise koolituste kaudu; väljendab heameelt ameti edusammude üle e-arvete lahenduse osas; kutsub ametit üles jätkama oma digitaalsete lahenduste optimeerimist ja ajakohastamist, et hankeprotsesse veelgi ühtlustada, ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas toimunud arengutest aru;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

19.

võtab teadmiseks ameti võetud meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2021. aastal ei esinenud reaalseid huvide konfliktiga seotud juhtumeid; märgib peale selle, et kõiki ametis esinevaid potentsiaalseid juhtumeid võiks käsitleda leevendusmeetmete abil; hindab positiivsena asjaolu, et juhatuse liikmete ja kõrgema juhtkonna elulookirjeldused ja majanduslike huvide deklaratsioonid on avaldatud ameti veebisaidil; kutsub ametit üles osalema huvide esindajate kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitlevas hiljuti sõlmitud institutsioonidevahelises kokkuleppes, millele on alla kirjutanud komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament;

20.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku personalieeskirjade artikli 16 rikkumise kohta seoses võimaliku huvide konfliktiga; kutsub ametit üles parandusmeetmed täies mahus rakendama ning huvide konflikti ohu kõrvaldama; võtab teadmiseks ameti vastuse, mille kohaselt on läbi viidud põhjalik hindamine;

21.

märgib, et amet ajakohastas oma juhtimis- ja huvide konfliktide ennetamise poliitikat ja võttis vastu EASA töötajate käitumisjuhendi, mis sisaldab nõuet, et kõik ameti töötajad peavad täitma huvide konflikti deklaratsiooni, järgima kingitusi ja majutust käsitlevaid eeskirju, ning kohustuslikku koolitust käitumisjuhendi ja selle lisade kohta kõigi ameti töötajate jaoks;

22.

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada ameti nõuetekohane toimimine; nõuab tungivalt mõjusate juhtimis- ja kontrollisüsteemide olemasolu, et hoida ära võimalikke huvide konflikti juhtumeid, eel- ja järelkontrollide puudumist, eelarveliste kulukohustuste ja juriidiliste kohustuste ebapiisavat haldamist ning suutmatust teatada probleemidest erandite registris;

23.

märgib, et oma tehnilisest olemusest tulenevalt peab amet avatud dialoogi lennundussektori sidusrühmadega, võttes eeskirjade koostamise ja sertifitseerimismenetluste üle otsustamisel arvesse nende seisukohti; täheldab peale selle, et kõik ameti korraldatud tehnilised seminarid lennundussektori sidusrühmadega kajastuvad ameti veebisaidi ürituste lehel;

Sisekontroll

24.

märgib, et ameti sisekontrollistandardid sisaldavad raamistikku, mis koosneb viiest sisekontrolli komponendist, 17 põhimõttest ja rahvusvahelisest kvaliteedistandardist (ISO 9001:2015); märgib lisaks, et 2021. aastal tehti järelevalveaudit, mille tulemusel jõuti järeldusele, et ameti sisekontrollisüsteem vastab täielikult ameti juhtimisstandarditele;

25.

märgib, et amet on rakendanud enamiku meetmetest, mis tulenevad siseauditi talituse sertifitseerimise ja organisatsioonide kaasatuse taseme auditist 2021. aastal; kutsub ametit üles rakendama ka kõik muud meetmed;

26.

märgib, et siseauditi üksus viis 2021. aastal läbi kolm kinnitavat auditit, et hinnata, kas ametis on järgitud asjakohaseid õigusnorme, saavutatud protsessi eesmärgid ja maandatud nõuetekohaselt peamised riskid; märgib, et esitati mõned soovitused nii kontrollikeskkonna kui ka protsesside üldise tõhususe edasiseks täiustamiseks; kutsub ametit üles viima lõpule ülejäänud meetmete rakendamise seoses 2021. aasta järelaudititega;

Digitaliseerimine ja rohepööre

27.

tunnustab ametit ulatusliku meetmete paketi eest, mille eesmärk on vähendada ökoloogilist jalajälge; tõstab sellega seoses esile ameti säästvasse hoonesse paigaldatud tehnoloogiat, mille abil optimeeritakse energia- ja veetarbimist, energiajuhtimise lisamist teenusena hankedokumentidesse, taastuvenergia ostmist 100 % ulatuses ja muid meetmeid, mis motiveerivad ameti töötajaid kasutama rongi või ühistransporti, ning ärireiside vähendamist; avaldab ametile lisaks tunnustust elektritarbimise ja rongireiside kompenseerimise süsteemi eest;

28.

väljendab heameelt mitmete Euroopa partnerluste heakskiitmise üle, et kiirendada rohe- ja digipööret, sh seoses Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) 3. teadusprojektiga, mille eesmärk on kiirendada lennuliikluse korraldamise digiüleminekut kooskõlas Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavaga; tuletab sellega seoses meelde ühtse Euroopa taeva 2+ tähtsust ühtlustamise, parema koostalitlusvõime ja tulemuslikkuse saavutamisel;

29.

märgib, et amet jätkas oma ümberkujundamisprogrammi „Destination: Future-proof“ (Sihtkoht: tulevikukindlus), mille peamised eesmärgid on seotud töömeetodite ajakohastamise ja põhiprotsesside lihtsustamisega, sealhulgas põhitegevusega, nagu eeskirjade koostamine, esialgne lennukõlblikkus ja organisatsioonide sertifikaadid; tunnustab sellega seoses edusamme, mida amet on teinud välistele sidusrühmadele digiteenuste osutamisel, tehes ettevalmistusi lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise lahenduste kasutuselevõtuks (ECCAIRS2), andes juurdepääsu EASA eeskirjadele (e-eeskirjad), FlexToolile erandite kogumiseks, koostöökohtadele ja droonihoidlale; kutsub ametit üles jätkama oma uue digitaalse keskse IT-platvormi loomist kooskõlas digitaliseerimise tegevuskavaga (CORAL) ja ületama sellega seoses seatud eesmärgi (65 %); kutsub ametit üles võtma kasutusele küberturvalisuse poliitika ja rakendama infoturbe tegevuskava;

30.

julgustab ametit tegema tihedat koostööd ENISAga (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet); rõhutab ameti IT-taristu korrapärase riskihindamise tähtsust ning küberkaitse korrapärase auditeerimise ja testimise tagamist; ergutab ühtlasi ametit pakkuma süstemaatiliselt ajakohastatud küberturvalisuse koolitusprogramme kõigile oma töötajatele, sealhulgas juhtkonnale, kuna see on tõhusa küberjulgeoleku raamistiku keskne element;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

31.

võtab teadmiseks ameti konservatiivse lähenemisviisi pandeemia teisel aastal kulude kavandamise valdkonnas, sealhulgas ametiväliste värbamiste aeglustumise; märgib lisaks, et kasvavat töökoormust hallati uute töömeetodite (nt kaugtöö ja igapäevane hübriidtöökord) võimendamise ning tõhususe ja digitaliseerimise algatustesse investeerimise abil, et vähendada survet olemasolevatele ressurssidele; ergutab ametit kasutama kaug- ja hübriidtöömeetodite kasutamisel saadud kogemusi, et korraldada paremini koosolekuid, mida saaks tulevikus kaugosaluse teel paremini läbi viia kui kohapeal;

32.

märgib, et COVID-19 pandeemia mõju tõttu keskendus amet reisijate kaitsmisele ning ohutusalaste tagajärgede kindlakstegemisele ja leevendamisele; väljendab heameelt ameti tegevuse üle pandeemiaeelsesse tavaolukorda pöördumise (RNO) projekti raames, avaldades ohutusteabe bülletäänid ja juhendmaterjalid, ning muude meetmete üle, millega nähakse ette paindlikkusmeetmed ja regulatiivne leevendamine, käsitletakse tervise- ja tekkivaid riske ning arendatakse koostööd partnerriikidega;

33.

soovitab ametil jälgida pidevalt lennuohutuse kriteeriume, sealhulgas salongipersonali väsimustaset, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1139, (3) millega luuakse lennundusamet;

Muud kommentaarid

34.

avaldab ametile tunnustust edu saavutamisel EASAga seonduva lihtsustatud teabe edastamisel veebisaidil asuva rubriigi kaudu, kus pakutakse sisu mittespetsialistidele; innustab ametit seda pakkumist edasi arendama ja kasutatavust kajastavat tagasisidet arvesse võtma; tunnustab ametit ka täiustatud parameetrite kasutusele võtmise eest seoses EASA Pro-ga, mis on ameti veebisaidil asuv rubriik, kus pakutakse üksikasjalikku teavet spetsialistide sidusrühmadele; väljendab heameelt selle üle, et 2021. aastal tugevdas amet sidemeid akadeemiliste ringkondadega, moodustades teaduskomitee, kuhu kuuluvad eksperdid, kes saavad anda nõu arengute kohta asjaomastes valdkondades;

35.

rõhutab, et kõik ELi institutsioonid peavad järgima finantsmäärust ja rangeid juhtimisstandardeid;

36.

(2) ELT C 141, 29.3.2022, lk 80.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/240

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1861,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023[6] – C9-0079/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0098/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta Metsola

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/242

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1862,

10. mai 2023,

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (nüüd Euroopa Liidu Varjupaigaamet – EUAA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021 aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0080/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010 (millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) (4), ja eriti selle artiklit 36,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2303 (mis käsitleb Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010) (5), eriti selle artiklit 55,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0123/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.

(5) ELT L 468, 30.12.2021, lk 1.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 172.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/244

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1863,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (nüüd Euroopa Liidu Varjupaigaamet – EUAA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0123/2023),

arvestades, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (1) (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 152 743 528 eurot, mis on 2020. aastaga võrreldes 8,5 % suurem; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest; tuletab meelde, et ameti üha olulisemale rollile juhiti tähelepanu komisjoni uues rände- ja varjupaigaleppes, mis avaldati 2020. aasta septembris; märgib, et ameti tegevusulatus on viimastel aastatel laienenud;

B.	arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et on saanud piisava kinnituse ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et 2021. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 96,67 %, mis on 2020. aasta määrast (95,14 %) veidi (1,53 %) kõrgem; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 90,91 %, mis on 2020. aastaga (80,91 %) võrreldes 10 % kõrgem; kiidab meetmeid, mille amet on võtnud pikaajalise hilinenud maksete probleemi lahendamiseks, kuivõrd õigeaegselt tehtud maksete määr oli 2021. aastal kõrge (96,5 %);

märgib, et kontrollikoda tunnistas ameti 2021. aastal tehtud maksed summas 362 204 eurot ebaseaduslikuks, kuna need olid seotud vigadega 2016. ja 2020. aastal Roomas ja Lesbosel ruumide üürimiseks läbi viidud hankemenetlustes; võtab teadmiseks ameti võetud parandusmeetmed, mille kohaselt kolitakse uutesse ruumidesse Lesbosel ja Roomas 2023. aasta esimeses või teises kvartalis; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles küsimuses tehtud edusammudest;

Tulemuslikkus

märgib, et amet kasutab oma töö tulemuslikkuse hindamisel teatavaid parameetreid põhiliste tulemusnäitajatena; väljendab heameelt ameti 2021. aasta tööprogrammi elluviimise üle, kuna ülemaailmsest COVID-19 pandeemiast tingitud jätkuvatest probleemidest hoolimata saavutati või ületati 78 % ameti iga-aastastest näitajatest ja 85 % mitmeaastastest näitajatest;

tunnustab ametit liikmesriikidele antava tehnilise ja operatiivabi suurendamise eest ning valmisoleku eest reageerida kiiresti Afganistani humanitaarkriisile, Valgevenest piiri ületavate varjupaigataotlejate arvu suurenemisele ja Ukraina sõjast tulenevatele probleemidele; märgib sellega seoses, et 2021. aastal allkirjastas amet koos Läti, Leedu ja Belgiaga uued tegevuskavad, loodi afgaanide ohutute transporditeede eksperdiplatvorm, suurendati toetust liikmesriikidele nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ (2) (ajutise kaitse direktiivi) rakendamiseks ning Moldovas viibis mitu ameti töötajat, et kohapeal teavet jagades toetada vabatahtlikku siirdumist liikmesriikidesse;

võtab teadmiseks, et ameti teatel tõhustas ta 2021. aastal märkimisväärselt ettevalmistusi uuteks volitusteks, pidades silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2303 (3) lõplikku vastuvõtmist; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõnealuse määruse selliste uute sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad nõuandefoorumit, põhiõiguste ametnikku, liikmesriikide 500 eksperdist koosnevat varjupaigaekspertide reservnimekirja, kontaktametnike lähetamist liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse, järelevalvemehhanismi ja kaebuste esitamise mehhanismi;

märgib, et amet teeb tihedat kahepoolset koostööd teiste justiits- ja siseküsimuste ametitega ning on sõlminud töökorra Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja eu-LISAga ning koostöökavad eu-LISAga, mis võimaldab kooskõlastada ühisprojekte ja jagada süstemaatiliselt teavet; ergutab ametit suurendama veelgi koostoimet ning tugevdama koostööd, heade tavade vahetamist ja arutelusid ühist huvi pakkuvates valdkondades teiste liidu ametitega, et suurendada tõhusust;

Personalipoliitika

võtab teadmiseks soolise tasakaalu ameti kõrgemas juhtkonnas, kus on üheksa meest (69 %) ja neli naist (31 %), ning haldusnõukogus, kus on 20 meest (67 %) ja 10 naist (33 %), ning selle, et töötajate hulgas oli kokku 176 meest (39 %) ja 272 naist (61 %); tuletab meelde, et haldusnõukogu liikmete nimetamise eest vastutavad liikmesriikide esindajad; kordab oma üleskutset, et amet ja liikmesriigid järgiksid kõrgema juhtkonna või haldusnõukogu liikmete esitamisel ja ametisse nimetamisel soolist tasakaalu;

märgib, et 31. detsembril 2021. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 86,61 % (92,35 %, kui arvestada ka 21 pakutavat ametikohta), kusjuures liidu eelarves kinnitatud 366 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 317 (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 366); märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 100 lepingulist töötajat ja kuus lähetatud riiklikku eksperti (kinnitatud ametikohti oli vastavalt 123 ja 11); märgib, et 2020. aastal loodi 58 täiendavat lühiajalist (üheaastast) lepingulise töötaja ametikohta, mis täideti järk-järgult 2021. aastal Itaalia ja Küprose operatsioonide jaoks ning mis oli kavas järk-järgult kaotada 2022. aastal; väljendab heameelt ameti ametikohtade üha suureneva täituvuse üle; rõhutab siiski, et tööjõu voolavus oli 2021. aastal 6,55 %, mis ületab seatud eesmärki (&amp;amp;amp;lt; 5 %);

võtab suure murega teadmiseks ameti 2021. aasta lõpliku raamatupidamisaruande lisa nr 3.7.1, millest ilmneb, et personalipuudus võib 2022. aastal piirata suutlikkust täita mõningaid ameti uuest mandaadist tulenevaid ülesandeid; võtab teadmiseks, et amet rõhutas vajadust 68 täiendava ametikoha järele (kolme aasta jooksul) oma ametikohtade loetelus, et täita jätkusuutlikul viisil uute volitustega seotud nõudeid, samuti neid, mis on seotud erinevate kriisidega ameti tegevusvaldkonnas; palub komisjonil edaspidi ametikohtade loetelude üle otsustamisel ameti tegevusest tulenevaid vajadusi paremini arvesse võtta;

10.

tuletab murega meelde kontrollikoja järeldust, et 2020. aastal oli ametis 16 vaba juhtivat ametikohta, millest kümme olid täidetud kohusetäitjatega rohkem kui ühe aasta, mis on vastuolus personalieeskirjadega, kuna nendega piiratakse juhtivate ametikohtade ajutist täitmist ühe aastaga; võtab teadmiseks ameti vastuse põhjuste kohta, miks 2021. aastal ei peetud juhtivate ametikohtade täitmist esmatähtsaks; märgib, et need põhjused hõlmavad COVID-19 pandeemiast tingitud praktilisi piiranguid, uut rände- ja varjupaigakriisi, ameti kaht struktuurilist ümberkorraldamist ja vajadust tagada talitluspidevus, keskendudes muude kui juhtivate ametikohtade täitmisele; rõhutab siiski, et juhi kohusetäitjad täidavad ameti ametikohtade loetelus kaht ametikohta, mis võib põhjustada ebatõhusust ning raskusi juhtimisel ja strateegilise järjepidevuse tagamisel; võtab lisaks teadmiseks ameti tegevdirektori 30. novembril 2022 Euroopa Parlamendis toimunud kuulamisel tehtud avalduse, mille kohaselt oli kõnealusel kuupäeval seitse juhti, nende hulgas kolm kõrgema juhtkonna liiget, endiselt ajutistel ametikohtadel ning neist kaks olid oma ametikohal olnud üle ühe aasta; täheldab ameti vastuste põhjal, et 2022. aasta lõpul oli töölevõtumenetlus pooleli kahe kõrgema juhtkonna ametikoha täitmiseks, samas kui kolmas vaba ametikoht oli kavas välja kuulutada järgnevatel kuudel; võtab murelikult teadmiseks ameti töötajate anonüümsed teated, milles väidetakse, et rohkem kui aasta kõrgemas juhtkonnas ajutisel ametikohal töötajaid oli rohkem kui kaks; palub ametil anda selles küsimuses selgust, sealhulgas Euroopa Parlamendile, kuna see puudutab ameti läbipaistvust ja aruandekohustust; märgib lisaks, et 18. jaanuaril 2023 otsustas tegevdirektor mitte pikendada juhtkonnas ajutisel ametikohal töötajatega sõlmitud üheaastaseid lepinguid ja lõpetas ajutised lepingud, mis olid kehtinud kauem kui aasta; kordab oma üleskutset, et amet algataks või viiks viivitamata lõpule kõigi juhtivate ametikohtade täitmiseks vajalikud töölevõtmismenetlused, järgides täielikult kohaldatavaid õiguslikke nõudeid, ning teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni sellealastest edusammudest;

11.

rõhutab, et üks ajutistest töötajatest sõltumise põhjuseid oli ka määruse (EL) 2021/2303 vastuvõtmise ja jõustumise hilinemine, kuna leping ei võimaldanud ametil kuni nimetatud määruse jõustumiseni selliseid lepinguid pikendada; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei olnud ametile kõnealuste ametikohtade kavandamisel ja määramisel sugugi ettenägelik; rõhutab, et tekkinud olukord avaldas negatiivset mõju ameti värbamisvõimele ja suutlikkusele liikmesriike piisavalt toetada, mis lõppkokkuvõttes kahjustas varjupaigataotlejaid ja pagulasi, kes seisid silmitsi pikaajaliste menetluste ja ebapiisavate vastuvõtutingimustega; rõhutab samuti, et need ametikohad olid täidetud kohusetäitjatega rohkem kui aasta, mis on vastuolus personalieeskirjadega ja seab ohtu ka ameti strateegilise järjepidevuse;

12.

täheldab murelikult, et 14. septembril 2022 sai parlamendi eelarvekontrollikomisjon anonüümse e-kirja, mis sisaldas väiteid, et kogu ameti kõrgem juhtkond on personaliga seoses õigusnorme rikkunud; peab neid väiteid väga tõsiseks, kuna need puudutavad kõrgema juhtkonna liikmete ebaseaduslikku, läbipaistmatut või erapoolikut töölevõtmist ja edutamist, onupojapoliitikat, ahistamiskahtlusi ja nende mahavaikimist ning ameti töötajate lähetustega seotud rahaliste vahendite halba haldamist; märgib, et nende väidete tulemusena algatas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) 24. novembril 2022 uurimise; rõhutab, et 23. jaanuaril 2023 said mõned eelarvekontrollikomisjoni liikmed veel ühe anonüümse kaebuse koos täiendavate väidetega; märgib, et tegevdirektor avaldas OLAFi juurdluse algatamisele täielikku toetust ning lubas 30. novembril 2022 toimunud eelarvekontrollikomisjoni koosolekul ametnikke igati aidata; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni uurimise edenemisest ja selle etappidest;

13.

võtab teadmiseks, et amet on kehtestanud psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamise ning inimväärikuse kaitsmise poliitika; väljendab heameelt selle üle, et amet korraldas 2021. aastal nendes küsimustes teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja nimetas ametisse konfidentsiaalsed nõustajad; märgib, et amet sai väidetava psühholoogilise ahistamise kohta neli kaebust, millest üks võeti tagasi; märgib, et ülejäänud kolme kaebuse kohta viidi läbi esialgne hindamine välise advokaadibüroo toetusel, mis järeldas, et ahistamise kohta ei leitud esialgseid tõendeid, mistõttu amet ei pidanud lisameetmeid vajalikuks; palub ametil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile juhtumite liigitus ja kriteeriumid, mille alusel ta otsustab taotleda abi väliselt advokaadibüroolt, arvestades, et ametil on oma õigusteenuste üksus;

14.

märgib, et 2021. aastal oli liikmesriikide määratud ekspertide ebapiisav arv endiselt probleem; märgib lisaks, et amet tegeles lähetusvajadustega kõigis asjaomastes liikmesriikides tasustatud välisekspertide ja lühiajaliste lepinguliste töötajate abil; kordab oma üleskutset liikmesriikidele täita oma riiklike ekspertidega seotud kohustusi, et amet ei peaks tuginema välistöövõtjatele;

15.

märgib töötajate heaoluga seoses tunnustavalt, et amet on kehtestanud asutusesisesed meetmed, nagu seminarid ja kursused, psühholoogilised ja sotsiaalsed tugiteenused, näpunäited kaugtöö ajal vaimse ja füüsilise heaolu parandamiseks ning keelekursused töötajate ja nende abikaasade lõimumise hõlbustamiseks;

Hanked

16.

märgib, et amet algatas 2021. aastal 83 menetlust (2020. aastal 65 menetlust), millest 42,17 % olid ühe kandidaadiga läbirääkimistega menetlused ja 31,33 % avatud menetlused;

17.

võtab rahuloluga teadmiseks, et amet kuulub nende liidu asutuste hulka, kes kasutavad komisjoni e-riigihangete vahendeid, eelkõige vahendeid eNotices, eTendering ja eSubmission; märgib lisaks, et kõik sisemised hankeprotsessid on paberivaba projekti ja ERDMSi abil täielikult digiteeritud; ergutab ametit jätkama jõupingutusi oma avalike hankemenetluste digiteerimiseks, kaaludes avalike hangete haldamise vahendi (PPMT) rakendamist ja kasutamist;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

18.

võtab teadmiseks ameti vastuse eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle kohta, et kõik töötajad allkirjastavad teenistusse asumisel huvide deklaratsiooni; märgib, et tegevdirektori huvide deklaratsioon avaldatakse ameti veebisaidil; täheldab, et haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid on avaldatud ameti veebisaidil; kutsub ametit üles avaldama oma veebisaidil kõigi kõrgema juhtkonna liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid;

19.

väljendab heameelt edusammude üle, mida amet on teinud huvide konfliktide ohjamise poliitika ajakohastamisel; märgib, et see poliitika põhineb kolmel sambal: haldusnõukogu otsus, mida kohaldatakse juhatuse liikmete ja nõuandefoorumi liikmeks olevate organisatsioonide suhtes, tegevdirektori otsus, mis sisaldab suuniseid töösuhtejärgse tegevuse kohta ja eetikasuuniseid ning mida kohaldatakse töötajate, lepinguliste ekspertide, pakkujate ja toetusesaajate suhtes, ning tegevdirektori teine otsus, millega integreeritakse ombudsmani Euroopa hea halduse tava eeskiri ja avaliku teenistuse põhimõtted; väljendab heameelt ameti võetud kohustuse üle võtta arvesse ka kontrollikoja aruandes esitatud soovitusi nn pöördukse efekti kohta; palub ametil hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende otsuste vastuvõtmisega kursis; märgib lisaks, et 2021. aastal ei teatatud, uuritud ega viidud lõpule ühtegi huvide konflikti juhtumit;

20.

võtab teadmiseks ameti jõupingutused suurendada töötajate teadlikkust rikkumistest teatamise menetlusest ja selleks ette nähtud kanalitest; märgib lisaks, et amet korraldas 2021. aastal neli eetika- ja aususeteemalist koolitust, millel osales 33 osalejat, ja kaks austust ja väärikust käsitlevat koolitust, millel osales 24 osalejat; rõhutab siiski, et kõrgema juhtkonna vastu esitatud ja 2022. aasta septembris eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile edastatud väärkäitumise väidete avalikustamiseks ei kasutanud selle menetluse algatanud isikud ameti pakutavaid spetsiaalseid ja turvalisi rikkumisest teatamise kanaleid;

21.

peab kahetsusväärseks, et amet ei ole ajakohastanud oma huvide konfliktide haldamise ja ennetamise poliitikat, mida kontrollikoda soovitas 2020. aastal;

Sisekontroll

22.

märgib, et amet hindas 2021. aastal oma sisekontrollisüsteemi ja jõudis järeldusele, et kehtestatud üldised kontrollid toimivad kavakohaselt ning kõik komponendid ja põhimõtted on tõhusad või täielikult tulemuslikud, kuid siiski on vaja teha mõningaid parandusi; võtab lisaks teadmiseks ameti olukorra seoses 81 tuvastatud parandusmeetmega, millest 30 (37 %) on kavandatud, 38 (47 %) on pooleli ja 13 (16 %) on ellu rakendatud; peab kiiduväärseks, et 2021. aastal rakendati 92 % meetmetest õigeaegselt; võtab teadmiseks, et ameti pettustevastasest strateegiast (2020–2022) tulenev tegevuskava viidi 2021. aastal täielikult ellu;

23.

väljendab heameelt selle üle, et amet võttis kuulda kontrollikoja soovitust finantsjärelkontrollide korraldamise kohta; märgib, et 2021. aastal tegi amet mitmes valdkonnas finantsjärelkontrolle eelarveaastate 2020 ja 2021 kohta, tuginedes riskipõhisele strateegiale; väljendab heameelt ameti aruande üle, mille kohaselt ameti juhtkond on lõpparuande tähelepanekud, soovitused ja parandusmeetmed täielikult heaks kiitnud ning jaganud neid siseauditi talituse ja kontrollikojaga; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles küsimuses võetud järelmeetmetest;

24.

märgib, et 2021. aastal auditeeris siseauditi talitus ameti juhtimist ja IT-projektide juhtimist, ilma et oleks tuvastatud olulisi ega kriitilisi probleeme; märgib lisaks, et seoses selle auditiga ning ameti personalijuhtimise ja eetika auditiga, mille siseauditi talitus viis läbi 2020. aastal, on mitmed soovitused ja parandusmeetmed veel täitmata; kutsub ametit üles suurendama jõupingutusi nende meetmete lõpuleviimiseks ning jätkama sisekontrolli enesehindamise parandusmeetmete kava regulaarse ajakohastamise ja avaldamise head tava;

25.

märgib, et pärast OLAFilt 2018. aasta lõpus saadud aruannet, mida käsitleti põhjalikult 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis, algatas amet 2019. aastal kolm distsiplinaarmenetlust; märgib, et kõik kolm distsiplinaarmenetlust on lõpule viidud; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende menetluste tulemuste kohta täiendavat teavet;

Digiüleminek ja rohepööre

26.

märgib, et amet on kehtestanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) poliitika, mis hõlmab infoturbestandardeid ja tööjuhiseid küberturvalisuse intsidentide käsitlemise menetluste kohta; väljendab heameelt 2021. aastal võetud küberturvalisuse meetmete üle, nagu IKT turbeoperatsioonide keskuse loomine ja mitmikautentimine ameti portfellile juurdepääsuks;

27.

tunnustab ametit märkimisväärsete edusammude eest selliste ülesannete digiteerimisel ja automatiseerimisel, mis on seotud finantsprotsessidega, lähetatud ekspertide massiliste maksete süsteemiga, uute töötajate värbamise ja kaasamisega, paberivaba rakenduse täiustamisega järelevalve, järelmeetmete ja kulude kontrolli tõhustamiseks, dokumentide elektroonilise säilitamisega ja palgatõendite kättesaadavusega veebis; märgib, et 2021. aastal võttis amet kasutusse veel neli SYSPERi moodulit;

28.

võtab teadmiseks ameti praegused keskkonnasõbralikud meetmed, nagu oma töötajatele mõeldud bussiliini teenindamine, autode ühiskasutuse ja jalgrataste parkimise hõlbustamine ning füüsiliste marsruudilipikute vähendamine paberivabade töövoogude abil; kutsub ametit üles jätkama viimaste aastate arutelu oma keskkonnastrateegia väljatöötamise üle meetmetega, millel on tugevam ja pikaajaline keskkonnamõju; ergutab ametit astuma vajalikke samme EMASi sertifikaadi saamiseks;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

29.

väljendab heameelt selle üle, et 31. märtsil 2021 võeti vastu ameti talitluspidevuse kava, millega rakendati ellu kontrollikoja 2020. aasta tähelepanek; märgib, et 2021. aastal asendati COVID-19-le reageerimise meeskond talitluspidevuse nõukoguga, mis tegeles oluliste talitluspidevuse probleemidega aasta teisel poolel; märgib, et COVID-19 pandeemia ja kogu ameti valikumenetluse veebipõhiseks muutmine mõjutasid ameti organisatsiooni, sealhulgas selle värbamissektorit, kus oli eelnenud aastast töid kuhjunud ja esines viivitusi käimasolevates menetlustes;

30.

julgustab ametit rakendama kaug- ja hübriidtöömeetodite kasutamisest saadud kogemusi, et korraldada paremini koosolekuid ja ülesandeid, mida saaks edaspidi täita kaugosaluse teel tõhusamalt kui kohapeal; tuletab meelde, et teabe hankimise ülesandeid täites keskenduti päritoluriigi kohta teabe kogumisel ja allikatega kontakti hoidmisel muudele meetoditele; märgib, et seda tehti andmete kaugkogumise ning avalikest allikatest pärinevate luureandmete kogumise vahendite ja võtete abil;

Muud kommentaarid

31.

tunnustab ametit jõupingutuste eest, mis on tehtud 2021. aastal avaliku nähtavuse suurendamiseks mitmesuguste teavituskampaaniate kaudu, sealhulgas kampaania, mis käsitleb ameti muutmist Euroopa Liidu Varjupaigaametiks ja ameti uut organisatsioonilist identiteeti, nõuandefoorumi kohtumised ning koostöö kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja nendega konsulteerimine küsimustes, mis on seotud koolituse, temaatilise tegevuse ja ameti põhidokumentidega;

32.

väljendab heameelt 2021. aasta novembris avaldatud uue ajakohastatud päritoluriigi teabe uuringujuhendi üle LGBTIQ-inimeste olukorra kohta, mis võib aidata advokaate, õigusabi osutajaid ja varjupaigamenetluses töötavaid kohtunikke;

33.

(2) Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2303, mis käsitleb Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010 (ELT L 468, 30.12.2021, lk 1).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/250

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1864,

10. mai 2023,

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (nüüd Euroopa Liidu Varjupaigaamet – EUAA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021 aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0080/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010 (millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) (4), ja eriti selle artiklit 36,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2303 (mis käsitleb Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010) (5), eriti selle artiklit 55,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0123/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EUAA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.

(5) ELT L 468, 30.12.2021, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/252

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1865,

10. mai 2023,

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0081/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (4)), eriti selle artiklit 64,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0110/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(1) ELT C 112, 8.3.2022, lk 28.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/253

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1866,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

euroopa parlament,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Pangandusjärelevalve 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0110/2023),

arvestades, et Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „asutus“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli asutuse 2021. aasta lõplik eelarve 49 132 610 eurot; arvestades, et asutust rahastatakse peamiselt liidu eelarvest (18 506 940 eurot) ning liikmesriikide riiklike järelevalveasutuste ja vaatlejate osamaksetest (30 625 670 eurot);

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et eelarveaasta 2021 eelarveseire tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 98,51 %, mis on 2020. aasta määrast 0,66 % madalam; märgib lisaks, et jooksval aastal oli maksete assigneeringute täitmise määr 83,99 %, mis on 2020. aasta määrast 6,37 % väiksem;

Tulemuslikkus

märgib, et asutus kasutab põhiliste tulemusnäitajatena endiselt teatavaid parameetreid, et hinnata nende alusel oma töö lisaväärtust, ja muid parameetreid, et parandada eelarvehaldust; märgib, et asutus täitis 91 % oma tööprogrammist, mis sisaldas 21 % ulatuses lisaülesandeid, mida ei olnud kavandamisel algselt ette nähtud;

väljendab heameelt selle üle, et asutus jätkas 2021. aastal koostoime arendamist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega, andes selle käsutusse raamatupidamistöötajaid, ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega infotehnoloogia turvalisuse jagatud funktsiooni kaudu; märgib samuti, et asutus osaleb paljudes institutsioonidevahelistes menetlustes, mille tulemusel sõlmisid 2021. aastal 90 % 143st raamlepingust muud ELi üksused;

on teadlik, et asutus jätkas Basel III õigusraamistiku rakendamise jälgimist ja otsustas muuta Basel III järelevalve alates 2021. aasta detsembrist kohustuslikuks; märgib, et asutus viis läbi kogu ELi hõlmava iga kahe aasta järel tehtava stressitesti, mis oli äärmiselt tähtis, et hinnata finantseerimisasutuste vastupanuvõimet ebasoodsatele turusuundumustele, ja mis on COVID-19 kriisi kontekstis 2021. aastal eriti asjakohane;

rõhutab, et asutus võttis vastu kriisilahenduskõlblikkuse suunised; need suunised kujutavad endast olulist sammu liidu õigusraamistiku täiendamisel rahvusvahelistel standarditel põhineva kriisilahenduse valdkonnas ja liidu parimate tavade võimendamisel;

väljendab heameelt selle üle, et 2021. aastal tehti asutuses sisulisi organisatsioonilisi muudatusi, et kajastada oma volituste ja tööprogrammi muutuvaid prioriteete, kusjuures põhiüksustes ja osakondades loodi uued ülesannete ja tegevuste rühmad; märgib, et ümberkorraldamise käigus loodi eelkõige uued üksused, et kajastada digirahanduse, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimuste, aruandluse ja läbipaistvuse ning rahapesuvastase võitluse kasvavat tähtsust;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 94,44 % ja liidu eelarves kinnitatud 162 ajutise teenistuja ametikohast oli täidetud 153 (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 145); märgib, et 2021. aastal töötas asutuses ka 49 lepingulist töötajat (kinnitatud ametikohti oli 50) ja 20 lähetatud riiklikku eksperti (19 kinnitatud pluss seitse lähetatud eksperti, kelle kulusid ei kaetud); märgib, et ajutiste teenistujate, lepinguliste töötajate ja lähetatud riiklike ekspertide tööjõu voolavus on veidi suurenenud, ulatudes 12 %-ni, kuna mitme lähetatud eksperdi lähetus oli lõppemas (9 % 2020. aastal);

märgib rahuloluga, et asutuses töötab 28 riigi kodanikku, kellest 48,4 % on naised ja 51,6 % mehed; on teadlik, et kõrgemast juhtkonnast moodustasid naised 2022. aasta juuni seisuga 42,9 %; väljendab heameelt soolise võrdõiguslikkuse olukorra parandamise üle kõrgema juhtkonna tasandil; väljendab heameelt uute rühmajuhtide rollide kasutuselevõtu üle, et aidata valmistada ette järgmise põlvkonna juhte, ning märgib, et 41,7 % nendest rollidest on naistel;

on teadlik, et asutus on kehtestanud psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamise ning inimväärikuse kaitsmise poliitika; märgib, et töötajad ja juhid käisid seksuaalse ja psühholoogilise ahistamise ennetamise alasel koolitusel ning 2021. aastal nimetati ametisse neli uut usaldusnõunikku; märgib samuti, et usaldusnõunikud korraldasid 2021. aastal töötajatele kaks teadlikkuse suurendamise üritust, kus käsitleti nende rolli ja asutuses rakendatavat ahistamise ennetamise poliitikat; võtab teadmiseks, et pärast ühe töötaja poolt 2020. aastal tõstatatud ahistamisjuhtumi uurimist lõpetati juhtum 2021. aastal, sest pärast sõltumatut hindamist puudusid süüdistust toetavad tõendid;

Hanked

10.

võtab teadmiseks, et asutus viis 2021. aastal lõpule kolm asjaomases direktiivis sätestatud piirmäära ületavat hankemenetlust ja neli läbirääkimiste vormis hankemenetlust, mis ületasid 15 000 eurot; märgib lisaks, et asutus suurendas hangete alast koostööd teiste Euroopa järelevalveasutustega ja Prantsusmaal asuvate ELi ametitega;

11.

väljendab muret kontrollikoja tähelepaneku pärast, mille kohaselt püüdis asutus saada juurdepääsu pankade võla- ja kapitalituru andmetele ning jõudis järeldusele, et vajalikke teenuseid suudavad osutada ainult kaks konkreetset ettevõtjat; märgib, et seetõttu algatas asutus (kooskõlas finantsmääruse I lisa punkti 11.1 alapunkti b alapunkti alapunktides ii ja iii sätestatuga) ilma eelnevalt hanketeadet avaldamata kaks eraldi läbirääkimistega hankemenetlust vastavalt 100 000 euro ja 43 800 euro suuruse lepingu sõlmimiseks; märgib murega, et kummalgi juhul ei järginud asutus kõiki finantsmääruse I lisa punktis 16 nõutud menetluse etappe, nagu pakkujale pakkumuse esitamise ettepaneku saatmine ja hanke tingimuste kindlaks määramine; palub asutusel tagada, et kõigis hankemenetlustes järgitaks finantsmääruses sätestatud menetluslikke etappe, sealhulgas nendes menetlustes, mille puhul saab hangitavaid teenuseid osutada üksainus ettevõtja;

12.

väljendab heameelt selle üle, et asutus on täielikult vastu võtnud ja rakendanud e-riigihangete menetlused; märgib, et nende menetluste puhul kasutatakse üksnes komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud tarkvarakomplekte: e-teated, e-hanked, e-esitamine, MyWorkplace ja PPMT (avalike hangete haldamise vahend); peab kiiduväärseks, et hankerühm rakendab 100 % ulatuses paberivabasid tööprotsesse ning ta kasutab täiustatud kvalifitseeritud allkirja ja kvalifitseeritud elektroonilise allkirja tarkvara, et saada hanke- ja lepingudokumentides nii asutusesisestelt kui ka -välistelt vastaspooltelt kinnitusi ning allkirju;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

13.

rõhutab, et järelevalvenõukogu kodukorra kohaselt ei tohi need järelevalvenõukogu liikmed, kellel on huvide konflikt, osaleda kõnealuses küsimuses järelevalvenõukogu aruteludel ega hääletusel; märgib siiski, et 2022. juunini võis liige koosolekul viibida, kui keegi sellele vastu ei olnud; on mures selle pärast, et see ohustas järelevalvenõukogu sõltumatust; nõuab, et asutus astuks vajalikke samme huvide konflikti kahtluse vältimiseks ning väljendab heameelt asutuse võetud meetmete üle, et tugevdada järelevalvenõukogu, juhatuse ja teatavate järelevalvenõukogu komiteede liikmete sõltumatust, tagades, et liikmed, kellel on tekkinud huvide konflikt, ei osaleks aruteludel ega hääletamisel konflikti tekitanud päevakorrapunktide üle;

14.

märgib murega, et kontrollikoja eriaruandes nr 13/2021 „ELi jõupingutused pangandussektoris rahapesuga võitlemiseks on killustatud ja meetmete rakendamine on ebapiisav“ leidis kontrollikoda, et asutuse töötajad uurisid põhjalikult ELi õiguse võimalikke rikkumisi, kuid kontrollikoda leidis kirjalikke tõendeid katsete kohta teha lobitööd nõukogu liikmete suhtes ajal, mil ta arutas võimalikku soovitust; märgib samuti, et järelevalvenõukogu lükkas soovituse projekti lõpuks tagasi; kordab oma üleskutset asutusele tugevdada eeskirju, et tagada nõukogu liikmete sõltumatus arutelude ajal ja anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selles küsimuses võetud meetmetest;

15.

märgib, et asutus avalikustab kõik töötajate kohtumised väliste erasektori sidusrühmadega ja teeb seda eesistuja puhul iga kahe nädala tagant (kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikliga 49a) ning seda kohaldatakse samamoodi tegevdirektori suhtes (artiklis 52a nõutakse, et tegevdirektori koosolekud avalikustatakse, kuid ei täpsustata, kui kiiresti pärast nende toimumist); märgib, et muude töötajate kohtumised erasektori sidusrühmadega avalikustatakse kord kvartalis;

16.

tuletab meelde, et asutus on kehtestanud huvide konflikti vältimise korra töötajatele ning eraldi korra järelevalvenõukogu ja juhatuse liikmetele; märgib, et nii töötajate kui ka juhtkonna liikmete korra kohaselt tuleb igal aastal deklareerida kõik huvid, mis tekitavad konflikti asutuse tegevusvaldkonda kuuluvate tegevustega, mis on ellu viidud viimase kahe aasta jooksul (juhtkonna liikmete puhul) või eelnenud viie aasta jooksul (kõigi töötajate puhul); väljendab heameelt selle üle, et mõlema korra kohaselt tuleb deklareerida huvide konflikti olukorrad, mida iga-aastased deklaratsioonid ei hõlma, kuna huvide konflikti olukordade käsitlemata jätmine võib ohustada kõrgete eetiliste standardite järgimist;

17.

võtab teadmiseks, et 29. septembril 2020 algatas Euroopa Ombudsman uurimise seoses Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve keeldumisega anda üldsusele juurdepääs hääletustulemustele ning sellega seotud põhjendustega seoses järelevalvenõukogu otsusega kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiseid investeerimistooteid käsitleva regulatiivse tehnilise standardi eelnõu kohta; rõhutab, et asutus võtab sellised tehnilised standardid vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega samade menetluste alusel; märgib, et asutuse järelevalvenõukogu otsustas 29. mail 2021 võtta vastu oma kodukorra muudatused, et näha ette, et regulatiivsete või rakendusstandardite eelnõude vastuvõtmise hääletus lisatakse järelevalvenõukogu koosolekute protokolli;

18.

rõhutab vajadust kehtestada süstemaatilised eeskirjad läbipaistvuse, ühitamatuse, huvide konflikti, ebaseadusliku lobitöö ja pöördukse efekti teemadel; palub asutusel tugevdada oma sisekontrollimehhanisme, sealhulgas luua sisemine korruptsioonivastane mehhanism;

Sisekontroll

19.

märgib murega, et kontrollikoda leidis värbamismenetlusi mõjutavaid sisekontrolli puudusi, sealhulgas seda, et asutus ei määranud ühes menetluses kindlaks minimaalset punktide arvu, mille kandidaadid pidid saama, et nad osutuksid esialgselt valituks enne kandideerimistaotluste läbivaatamist, mis kahjustas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid; nõuab tungivalt, et asutus kõrvaldaks selle puuduse ja parandaks oma värbamismenetlusi;

20.

on samuti mures selle pärast, et ühe teise menetluse käigus tehti valik pigem e-kirjade põhjal kui ühe konkreetse ametisse nimetamise otsusega, mistõttu puudus kõikide kandidaatide kohta täielik kontrollijälg; võtab siiski teadmiseks, et pärast auditit esitas asutus dokumendid, mis tõendavad, et ta on oma menetlusi muutnud;

21.

väljendab heameelt selle üle, et 2021. aasta jaanuaris tugevdati õigusüksuse positsiooni, laiendades selle tegutsemisala kõigile õigus- ja vastavusküsimustele, sealhulgas eetikale, andmekaitsele, pettusevastasele võitlusele, riskijuhtimisele, rikkumisest teatamisele ja dokumentidele juurdepääsule, lisaks traditsioonilisele poliitikat toetavale tööle; märgib samuti, et 2021. aastal viidi läbi pettuseriski hindamine ja koostati rakenduskava; palub asutusel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kursis pettuseriski edasiseks leevendamiseks võetud meetmete rakendamise järelmeetmetega;

22.

märgib, et tegevdirektor kiitis 2021. aasta detsembris heaks aruande 2020. aasta sisekontrolli raamistiku enesehindamise kohta; märgib samuti, et 2021. aastal sõlmis asutus Deloitte’iga lepingu, et toetada ja nõustada asutuse praeguse riskijuhtimisprogrammi kokkusobitamist COSO ettevõtete riskijuhtimise raamistikuga; märgib lisaks, et siseauditi talitus viis 2021. aastal läbi asutuse põhjaliku riskihindamise, mille tulemusel koostati strateegiline siseauditi kava aastateks 2022–2024; kutsub asutust üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende välishindamiste tulemustest, tehtud edusammudest ja sisekontrolliraamistiku rakendamisest;

Digiüleminek ja rohepööre

23.

võtab teadmiseks, et koostööplatvormi rakendamine on vähendanud e-kirjavahetust ja loonud tõhusamaid menetlusi; on teadlik ka muudest käimasolevatest algatustest, nagu e-värbamise vahendi rakendamine 2022. aastal, interaktiivsete ühtsete eeskirjade automatiseerimine ning elektrooniliste töövoogude vahendite kasutamine rahanduse ja personali valdkonnas;

24.

märgib murega, et 2021. aastal oli asutus üks tuhandetest organisatsioonidest, kes langesid riikliku osaleja küberrünnaku ohvriks, mille puhul kasutati ära nullpäeva turvaauku Microsoft Exchange’is; võtab teadmiseks asutuse reaktsiooni, mis seisnes rikkumise peatamises, turvalisuse tagamises ja teenuse täielikus taastamises; julgustab ametit tegema tihedat koostööd Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) ja liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga (CERT-EU), et korraldada oma IT-taristu regulaarseid riskihindamisi ja tagada, et asutuse küberkaitset auditeeritakse ja testitakse korrapäraselt; teeb ettepaneku pakkuda korrapäraselt ajakohastatavaid küberturvalisuse koolitusprogramme kõigile asutuse töötajatele, sh juhtkonnale;

25.

tuletab meelde asutuse ulatuslikuma digiülemineku olulisust nii selle sisese töökorralduse ja juhtimise jaoks kui ka menetluste digitaliseerimise kiirendamiseks; rõhutab, et asutus peab selles valdkonnas ka edaspidi ennetavalt tegutsema, et vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

26.

rõhutab, et asutus kehtestas põhilised keskkonnanäitajad, millel on konkreetsed eesmärgid, et näidata oma keskkonnajuhtimissüsteemi tõhusust ja tulemuslikkust; väljendab heameelt selle üle, et 2021. aastal saavutati mitu tähtsat vahe-eesmärki teel keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) sertifikaadi saamise suunas, mis õnnestus 2022. aasta augustis;

27.

märgib rahuloluga seoses 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmetega, et asutus hangib alates 2021. aastast kogu elektri päikese- ja tuuleallikatest; on teadlik asutuse eesmärgist vähendada oma ruumides toimuvaid koosolekuid 50 % ja vähendada ka töötajate lähetusi, et kahandada oma CO2 jalajälge;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

28.

märgib, et COVID-19 pandeemia ajal toetas asutus kaugtööd paljude erinevate meetmete abil (mitmesugused koolitused enesejuhtimise oskusi, ärksameelsust, heaolu- ja kuuluvustunnet edendavate tegevuste teemal, õiguse mitte olla kättesaadav austamine, rahaline toetus kodukontorite jaoks, koostöövahendite ja sotsiaalvõrgustiku arendamine, et igaüks saaks end väljendada ja toimuvaga kursis hoida, personaliuuring jne), mis aitasid arendada töötajate iseseisvust, suurendada teatavat liiki töö tootlikkust, parandada tehnoloogiaoskusi, kohandada sisesuhtlust, säästa töölesõiduaega jne; julgustab asutust rakendama seoses kaug- ja hübriidtöömeetoditega kogetut, et paremini korraldada koosolekuid ja ülesandeid, mida saaks tulevikus täita tõhusamalt nii kaugosaluse teel kui ka kohapeal; tuletab meelde, et asutus saavutas hübriidüritustel osalemise osas positiivseid tulemusi;

Muud märkused

29.

kutsub asutust üles arendama koostoimet ka edaspidi (nt inimressursside, kinnisvara haldamise, infotehnoloogia teenuste ja turvalisuse küsimustes), tugevdama koostööd, heade tavade vahetamist ja arutelusid ühist huvi pakkuvates valdkondades teiste liidu ametitega, et suurendada tõhusust;

30.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 10. mai 2023. aasta resolutsioonile, (3) mis käsitleb ametite tulemusi, finantsjuhtimist ja kontrolli.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/258

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1867,

10. mai 2023,

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0081/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (4)), eriti selle artiklit 64,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0110/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Pangandusjärelevalve 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/259

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1868,

10. mai 2023,

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0082/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 851/2004 (millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus) (4), eriti selle artiklit 23,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0146/2023),

1.	annab heakskiidu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktori tegevusele keskuse 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 39.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/261

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1869,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 13/2022,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0146/2023),

arvestades, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli keskuse 2021. aasta lõplik eelarve 168 115 000 eurot, olles suurenenud 169,03 % 2020. aastaga võrreldes, mis on seletatav uute tegevustega, mis delegeeriti keskusele seoses ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA) loomisega; arvestades, et ligikaudu 98,74 % keskuse eelarvest tuleb liidu eelarvest;

Eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2021. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 99,35 %, mis on 2020. aasta määrast 2,58 % võrra kõrgem; märgib, et selle aasta maksete assigneeringute täitmise määr oli 64,08 %, mis on eelnenud aasta määrast 11,18 % võrra madalam;

märgib, et 2021. aastal oli keskuse 2021.–2027. aasta strateegia rakendamine aeglane, mis tulenes COVID-19 pandeemiast ja seoses HERA loomisega keskusele pandud uutest kohustustest; kutsub komisjoni üles eraldama keskusele vajalikud vahendid, et tal oleks võimalik täita strateegia 2021–2027 eesmärgid ja täita keskuse volitusi kooskõlas läbivaadatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 851/2004 (2);

Tulemuslikkus

tunnustab keskuse jätkuvat tööd COVID-19 pandeemiaga ja eelkõige rahvatervisesündmustega seotud protsesside parandamist, tuginedes pandeemiast saadud õppetundidele ja rahvusvahelistele võrdlusuuringutele; märgib siiski, et keskuse rahvatervise hädaolukorra lahendamise kava mõningate väljundite rakendamine lükati edasi;

märgib, et keskus saavutas 74 % ühtses programmdokumendis (2021–2023) kavandatud väljunditest; märgib, et 16 % keskuse kavandatud väljunditega ei olnud 2021. aasta lõpuks veel algust tehtud või need hilinesid; märgib, et enamik viivitusi 2021. aasta kavandatud väljundite saavutamisel olid tingitud COVID-19 pandeemiaga seotud suurest töökoormusest keskuses, liikmesriikides ja/või partnerorganisatsioonides; märgib, et 2021. aastal osales keskus paljudes COVID-19ga seotud tegevustes, nagu COVID-19ga seotud epidemioloogilise seire läbiviimine ja teaduslike suuniste avaldamine, et toetada muu hulgas rahvatervisega seotud otsuste tegemist;

võtab teadmiseks keskuse pingutused HERA struktuuri ettevalmistamisel ning taotluse, et keskus toetaks liikmesriike toetustega kogu genoomi järjendamise alase suutlikkuse loomisel ja/või laiendamisel;

märgib, et keskus jätkab uue näitajatel põhineva Euroopa seiresüsteemi väljatöötamist ja rakendamist portaalis EpiPulse, et viia COVID-19 ning kõik muud haigused ja terviseseisundid järk-järgult liidu järelevalve alla; palub keskusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle süsteemi arendamisel tehtud edusammudest järjepidevalt aru;

märgib, et keskus korraldas 2021. aastal kolmanda ühisstrateegia kohtumise peamiste sidusrühmadega ning aruteluteemad valiti muu hulgas kolmanda välishindamise alusel;

väljendab heameelt keskuse koostöö üle teiste liidu ametitega, näiteks koostöö üle Euroopa Ravimiametiga (EMA) uue vaktsiinide seireplatvormi loomise eesmärgil; võtab teadmiseks, et keskus on laiendanud oma eesmärki suurendada liidus terviseohutust, et tihendada keskuse ja kolmandate riikide partnerite vahel koostööd ja koordineerimist;

väljendab heameelt asjaolu üle, et keskus jätkab parimate tavade jagamist ja teeb korrapäraselt koostööd teiste liidu ametitega, eelkõige Euroopa Toiduohutusameti, EMA ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega; võtab ühtlasi teadmiseks, et keskus osaleb teiste liidu ametite korraldatavates institutsioonidevahelistes hangetes; julgustab keskust tegema aktiivselt täiendavat ja ulatuslikumat koostööd asjaomaste organisatsioonide ja ühenduste, riiklike pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Maailma Terviseorganisatsioon, vältides samas olemasolevate suuniste dubleerimist;

Personalipoliitika

10.

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 95,2 % ja liidu eelarves kinnitatud 208 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 198 (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 180); märgib, et 2021. aastal töötas keskuse heaks ka 112 lepingulist töötajat ja 5 lähetatud riiklikku eksperti;

11.

võtab murega teadmiseks soolise tasakaalu puudumise keskuse kõrgemas juhtkonnas, kus kuuest töötajast neli (66,67 %) on mehed; märgib, et mis puudutab keskuse töötajate üldist soolist tasakaalu, siis 271 töötajast 170 (62,73 %) on naised; kutsub keskust üles võtma võimalikult kiiresti konkreetseid meetmeid, et saavutada soolist tasakaalu kõigil keskuse hierarhia tasanditel, ja andma sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru; tuletab ka meelde, kui oluline on tagada keskuse juhtkonna ja töötajate tasakaalustatud geograafiline esindatus;

12.

märgib, et keskusel on olemas inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise ärahoidmise poliitika; väljendab heameelt selle üle, et lisaks intraneti veebilehele „Lugupidamisel põhinev töökeskkond“ koostas keskus uutele ja olemasolevatele töötajatele veebipõhise tervitusprogrammi, milles selgitatakse ahistamisvastast poliitikat ja ahistamise määratlusi ning seda, kuidas ahistamisjuhtumitest teatada; võtab teadmiseks, et 2021. aastal ei teatatud ühestki ahistamisjuhtumist, neist ühtegi ei tuvastatud asutusesiseselt ega esitatud Euoopa Liidu Kohtule lahendada; märgib ka, et 2021. aastal alustati töökohal lugupidamist käsitlevat projekti;

13.

märgib, et keskusele anti ajavahemikuks 2021–2024 täitmiseks 73 täiendavat ametikohta (2021. aastal 46 ametikohta), mis tulenes pikaajalisest tervisekriisist ning HERA jaoks 2021. aastal keskusele antud suure toetuse mõjust; märgib ühtlasi, et selle tulemusena kaotatakse 2023. aastaks järk-järgult 2020. aastal keskusele eraldatud 20 lühiajalist lepingulist töökohta;

14.

tuletab meelde, kui oluline on töötada välja pikaajaline personalipoliitika, mis käsitleb töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja koolitusvõimaluste pakkumist karjääri arendamiseks, soolise tasakaalu tagamiseks kõigil personali tasanditel, kaugtööks, õiguseks olla mittekättesaadav, geograafilise tasakaalu parandamiseks, et tagada asjakohane esindatus kõigist liikmesriikidest, ning puuetega inimeste värbamise ja integreerimise kohta, samuti nende võrdse kohtlemise ja nende võimaluste laialdase edendamise tagamise tähtsust;

Hanked

15.

märgib, et keskus sõlmis 2021. aastal kokku 257 lepingut, sh 21 raamlepingut, 14 otselepingut ja 131 erilepingut; märgib, et keskus sõlmis 2021. aastal ka 27 partnerluse raamlepingut, 24 meetmetoetust riiklikele tervishoiuasutustele ja 40 toetuslepingut; märgib, et keskus on ühinenud 20 institutsioonidevahelise ja ametitevahelise lepinguga, mis on sõlmitud teiste üksuste korraldatud hankemenetluste tulemusel ja mille alusel võib keskus osta tooteid või teenuseid;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

16.

võtab teadmiseks keskuse olemasolevad meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning rikkumisest teatajate kaitse; võtab rahuloluga teadmiseks võimalike konfliktide esinemise konkreetse kolmeetapilise hindamise, mis hõlmab huvide deklaratsioonide kogumist, tuvastatud konfliktide läbivaatamist ja hindamist ning asjakohaste meetmete võtmist keskuse sõltumatuse tagamiseks; märgib peale selle, et standardküsimustikule antud vastuste kohaselt ei esitatud keskuse huvide konfliktide läbivaatamise komiteele 2021. aastal läbivaatamiseks ühtegi tegeliku huvide konflikti juhtumit;

17.

märgib, et 2021. aastal rakendas keskus oma töötajate huvide konfliktide väljaselgitamiseks sisemenetlust ning vastavuskontrolli spetsialist ja personaliosakond teevad selle menetluse rakendamisel koostööd; palub keskusel anda selles küsimuses toimunud arengust aru;

18.

rõhutab vajadust kehtestada süstemaatilisemad eeskirjad läbipaistvuse, ühitamatuse, huvide konflikti, ebaseadusliku lobitöö ja pöördukse efekti kohta; palub keskusel tugevdada oma sisekontrollimehhanisme, sealhulgas luua sisemine korruptsioonivastane mehhanism;

19.

juhib tähelepanu Euroopa Ombudsmani algatatud ja 2021. aastal lõpule viidud strateegilisele uurimisele selle kohta, kuidas keskus kogus ja edastas teavet COVID-19 pandeemia ajal, keskendudes kriisi varajasele etapile; peab kahetsusväärseks Euroopa Ombudsmani järeldusi, et keskusel ei olnud liikmesriikidelt kogu vajaliku teabe saamiseks piisavalt meetmeid; väljendab heameelt selle üle, et keskus on astunud samme, et kehtestada meetmed, mis aitavad üldsusel jälgida keskuse teaduslike nõuannete arengut ja näha andmeid, mis on keskuse teaduslike hinnangute aluseks; kutsub keskust üles tagama teadusuuringute avaldamisel täieliku läbipaistvuse ja parandama üldsusele suunatud välissuhtlust, tagades, et kogu põhiteave, eelkõige seoses rahvatervise hädaolukordadega, oleks kättesaadav kõigis liidu keeltes ning liidu kodanikele kergesti juurdepääsetav;

Sisekontroll

20.

märgib, et keskus sai 2021. aasta jaanuaris siseauditi talituse auditi lõpparuande keskuse personalijuhtimise ja eetika kohta 2020. aastal; märgib, et auditi tulemusel esitati neli soovitust, millest kaks loeti väga oluliseks ja kaks oluliseks, ning keskus täitis ühe soovituse ja ülejäänud kolme täitmine kavandati 2022. aasta lõpuks; palub, et keskus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kavandatud tegevuste elluviimisest aru; märgib ka, et 2021. aastal vaatas siseauditi talitus uue sisekontrolliraamistiku rakendamise piiratud ulatuses läbi ning auditi tulemusel esitati neli soovitust, mis kõik loeti oluliseks; palub keskusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

21.

märgib, et keskuse 2021. aasta enesehindamine sisekontrolliraamistiku rakendamise kohta näitas, et sisekontrollisüsteem on olemas ja toimib, kuid vaja on mõningaid parandusi; võtab eelkõige teadmiseks keskuse eesmärgi töötada välja sisekommunikatsioonipoliitika, mis põhineb keskuse 2021.–2027. aasta üldisel kommunikatsioonipoliitikal, sealhulgas sisekontrolli eesmärke ja kohustusi käsitleval teabevahetusel; palub keskusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

22.

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada keskuse nõuetekohane toimimine; rõhutab igati, et vaja on tõhusaid juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et vältida võimalikke huvide konflikte, eel- ja järelkontrollide puudumist, eelarveliste kulukohustuste ja juriidiliste kohustuste ebapiisavat haldamist ning suutmatust teatada probleemidest erandite registris;

Digiüleminek ja rohepööre

23.

märgib, et keskuse hooned on sertifitseeritud keskkonnahoidlike hoonetena ja keskus sai 2020. aastal ka keskkonnaalase BREEAMi reitingu „väga hea“; väljendab heameelt asjaolu üle, et keskuses tarbitavast elektrist tuleb 100 % hüdroenergiast; märgib, et keskus viis lõpule Euroopa keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemil (EMAS) põhineva keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise esimese etapi; palub keskusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

24.

väljendab heameelt, et aastatel 2020–2022 suutis keskus koguda ja levitada COVID-19 epidemioloogilisi andmeid kogu maailmas veebiotsingu automatiseerimise kaudu; väljendab heameelt koostöö üle ühtses Euroopa terviseandmeruumis ja katseprojekti ettevalmistamise üle;

25.

märgib, et 2021. aastal ründasid keskust jätkuvalt küberkurjategijad ja häktivistid ning seetõttu võttis keskus täiendavaid küberturvalisuse meetmeid, nagu Microsoft Defender, kohtuekspertiisivahendid süvaanalüüsiks, infoturbe haldamise süsteem ning eelispääsu/identiteedi haldamine; märgib, et keskus on koostanud küberturvalisuse poliitika ja suurendanud ka oma IT-turvatöötajate arvu; märgib lisaks, et keskus tegeles julgeolekuasutuse loomisega; kutsub keskust üles järgima soovitusi, mille kontrollikoda esitas ELi institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisust käsitlevas eriaruandes, (3) milles kontrollikoda palus neil luua IT-turvalisuse riskijuhtimise raamistiku, mis hõlmaks kogu nende IT-taristut, viia läbi korrapäraseid riskihindamisi ning pakkuda kõigile töötajatele, sealhulgas juhtkonnale, süstemaatilist teadlikkuse alast koolitust; väljendab sellega seoses heameelt hiljuti vastu võetud küberturvalisuse poliitika üle, mis hõlmab kõiki aspekte, alates organisatsiooni vajadustest ja soovidest kuni inimeste oskuste ja teadlikkuseni ning tehnilise turvalisuseni; palub keskusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

26.

rõhutab, kui oluline on suurendada keskuse digitaliseerimist asutusesisese toimimise ja juhtimise seisukohast, kuid ka selleks, et kiirendada menetluste digitaliseerimist; kutsub keskust üles minema võimaluse korral üle paberivabadele dokumendihaldusele ja tööprotsessidele; rõhutab, et keskus peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

27.

julgustab keskust tegema tihedat koostööd ENISAga (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ja CERT-EUga (liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelev rühm) ning viima läbi oma IT-taristu regulaarseid riskihindamisi ning tagama, et ameti küberkaitset auditeeritakse ja testitakse korrapäraselt; soovitab pakkuda kõigile töötajatele, sealhulgas juhtkonnale, korrapäraselt ajakohastatavaid küberturvalisuse koolitusprogramme, mis on keskuse tõhusa küberturvalisuse raamistiku põhielemente;

Tegevuse jätkumine COVID-19 kriisi ajal

28.

väljendab heameelt keskuse võetud kohustuse üle mitte muuta keskuse 2021. aasta kohordi stipendiumiprogrammi (mis aitab otseselt kaasa piiriülestele ohtudele reageerimise suutlikkuse suurendamisele, pakkudes veebipõhiseid mooduleid) alguskuupäeva;

29.

väljendab heameelt selle üle, et keskus osales kogu 2021. aasta vältel aktiivselt COVID-19 pandeemia ohjeldamiseks tehtavas töös; märgib, et keskuse peamine tegevus sellel ajal oli seotud vaktsineerimisstrateegiate ja vaktsiinide kasutuselevõtukavade toetamisega, seire- ja epideemiateabe rakendamisega, käitumuslike arusaamadega vaktsineerimise aktsepteerimisest ja kasutuselevõtust, riskide ja murede hindamisega ning COVID-19 prognoosimiskeskuse loomisega; rõhutab, et keskus viis läbi ja avaldas 22 kiiret riski-/puhanguhinnangut ning vastas enam kui 600 sidusrühmade taotlusele; märgib, et keskus jätkas ka iganädalaste COVID-19 poliitikaülevaadete koostamist ja kaartide avaldamist, et toetada nõukogu soovitust koordineeritud lähenemisviisi kohta reisimisega seotud meetmetele ELis;

30.

märgib, et 2021. aastal viis keskus lõpule nende soovituste elluviimise, mis esitati keskuse poolt COVID-19 vastu võitlemiseks võetud meetmete strateegilises ja tulemuste välisanalüüsis, mille keskus korraldas 2020. aastal;

Muud kommentaarid

31.

märgib, et kontrollikoda leidis oma eriaruandes nr 13/2022, (4) et keskus ei hinda põhjalikult oma suuniste kasulikkust ja mõju, ning palub keskusel küsida sidusrühmadelt selle lünga täitmiseks korrapärast tagasisidet;

32.

peab kiiduväärseks, et keskus pööras 2021. aastal jätkuvalt suurt tähelepanu meediale, sotsiaalmeediale ja oma veebisaitidele seoses COVID-19 pandeemia kulgemisega; märgib, et keskuse veebisaidil registreeriti 2021. aastal üle 18 miljoni lehekülje vaatamise, mis on vähem kui 2020. aasta 32 miljonit vaatamist; märgib, et keskuse pressi- ja meediameeskond tegeles 963 meediataotlusega, võrreldes ligikaudu 1 917 taotlusega aasta varem; märgib, et keskus märkis, et Twitter suurenes jälgijate arv 18 % ning Facebookis suurenes fännide ja jälgijate arv 44 %; ergutab keskust seda suundumust jätkama ja kaaluma teiste liidu ametitega parimate tavade jagamist, et üldsus teaks nende tööst võimalikult palju;

33.

väljendab heameelt keskuse aktiivse osalemise üle ühismeetmes TERROR, et kõrvaldada lüngad liikmesriikide tervishoiualases valmisolekus ning tugevdada reageerimist bioloogilistele ja keemilistele terrorirünnakutele; kutsub keskust üles suurendama veelgi oma pühendumust julgeolekuohtudega tegelemisele;

34.

kutsub keskust üles jätkama koostoime arendamist (nt inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus), koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu ametitega, et suurendada tõhusust;

35.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).

(3) Eriaruanne nr 05/2022 „ELi institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisus: üldine valmisoleku tase ei vasta ohtudele“, lk 44.

(4) Eriaruanne nr 13/2022 „Vaba liikumine ELis COVID-19 pandeemia ajal – Sisepiiridel tehtava kontrolli piiratud järelevalve ja liikmesriikide kooskõlastamata meetmed“, lk 41.

(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/266

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1870,

10. mai 2023,

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0082/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 851/2004 (millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus) (4), eriti selle artiklit 23,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0146/2023),

1.	annab heakskiidu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/267

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1871,

10. mai 2023,

Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0083/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ), (4) eriti selle artiklit 97,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0133/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 120.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/269

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1872,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Kemikaaliameti 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0133/2023),

arvestades, et Euroopa Kemikaaliameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 110 728 826 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes 1,25 % suurust kasvu; arvestades, et ligikaudu 26 % ameti eelarvest tuleb lõivudest ja tasudest ning 72 % liidult ja kolmandatelt riikidelt;

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kinnituse ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2021. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste jõupingutuste tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute täitmise määr 98,39 %, mis on 2020. aasta määrast 0,10 % madalam, ning jooksva aasta maksete assigneeringute täitmise määr oli 86,23 %, mis on 2020. aasta määrast 1,31 % madalam;

märgib, et ametit rahastatakse tööstusharu makstavatest tasudest ja liidu tasakaalustavast toetusest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012, (4) samuti liidu toetusest, mis on seotud mitme keskkonnadirektiivi ja rahvusvahelise konventsiooni kohase tegevusega; märgib ka, et 2021. aastal sai amet tasudest ja lõivudest tulu kokku 30 198 445 eurot ja liidu eelarvest (sealhulgas kolmandate riikide osamaksetest) 79 665 478 eurot ja 4 349 206 eurot erilepingute alusel tehtud maksetest; tunnistab, et alates määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohasest lõplikust registreerimistähtajast 2018. aastal on ameti tasudest saadav tulu märkimisväärselt vähenenud, mistõttu ta peab oma tegevuse rahastamisel üha enam tuginema liidule;

rõhutab vajadust tegeleda ameti tasudest saadava tulu prognoosimatuse probleemiga; palub komisjonil esitada viivitamata ettepaneku ameti juhtimise tugevdamiseks ning selle rahastamismudeli kestlikkuse suurendamiseks kooskõlas kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias (5) antud lubadusega;

Tulemused

märgib, et amet vaatas läbi 2019.–2023. aasta strateegiakava; märgib, et amet saavutas 2021. aasta tööprogrammis sätestatud 214 meetmest ja väljundist 194 ning et järelejäänud 18 meedet ja väljundit ei saavutatud peamiselt COVID-19 pandeemia tõttu, eelkõige seetõttu, et partneritelt saadud panus hilines või oli prognoositust väiksem; väljendab heameelt selle üle, et järgiti kõiki peamisi tulemusnäitajaid ja amet tõstis esile meetmeid, mis võivad ameti töö tõhusust ja tulemuslikkust suurendada; soovitab siiski ametil võtta teadmiseks näitajad, mida ei ole veel saavutatud või milles on maha jäädud;

täheldab, et amet on reguleerivate asutuste hulgas eestvedaja, kes aitab rakendada kemikaale käsitlevaid liidu õigusakte inimeste tervise ja keskkonna hüvanguks ning innovatsiooni ja konkurentsivõime toetamiseks; märgib, et amet annab kemikaalide kohta teavet, aitab äriühingutel õigusakte järgida ja edendab kemikaalide ohutut kasutamist;

võtab teadmiseks ameti saavutused probleemsete ainete tuvastamise ja riskijuhtimise valdkonnas, milleks on muu hulgas 2021. aastal läbi viidud kokku 371 vastavuskontrolli, ning kahe aine hindamise projekti ja esialgse riskiprofiili esitamine, mille eesmärk on teha kindlaks uued püsivad orgaanilised saasteained; võtab teadmiseks saavutused kemikaalide ohutul ja säästval kasutamisel tööstuses, sealhulgas 2021. aastal kehtima hakanud kohustuse anda teada professionaalseks ja tarbijakasutuseks mõeldud ohtlikest segudest; võtab teadmiseks ameti edusammud kemikaalide säästval majandamisel liidu õigusaktide rakendamise kaudu, eelkõige komisjonile antava sihtotstarbelise toetuse kestlikkust toetava kemikaalistrateegia rakendamise varases etapis;

tunneb heameelt asjaolu üle, et amet on suurendanud pingutusi nõuete täitmise järelevalves ning on olnud suures osas edukas nõuetele mittevastavate registreerimiste avastamisel ja järelmeetmete võtmisel äriühingute suhtes, kes peavad esitatud andmeid selgitama; märgib murega, et nendele pingutustele vaatamata ei täida neist äriühingutest ikka veel nõudeid ligikaudu 40 %; märgib, et jõustamine koostöös liikmesriikidega on aeganõudev protsess ja juhtumid saaks lahendada kiiremini, kui ameti käsutuses oleksid seadusandlikud vahendid reegleid mittejärgivate äriühingute registreerimisnumbrite tühistamiseks;

märgib, et amet teeb vastastikuse mõistmise memorandumite alusel tihedat koostööd teiste liidu ametitega, nagu Euroopa Toiduohutusamet, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning Euroopa Ravimiamet; rõhutab sellise lähenemisviisi tähtsust, et tagada iga ameti töö kooskõla teiste ametite tööga ja täita usaldusväärse finantsjuhtimise nõudeid; tunneb heameelt teenuste jagamise üle ja ergutab liidu ameteid võimaluse korral koostööd tegema;

märgib, et 2021. aastal alustas amet koos Euroopa Keskkonnaametiga ühisprojekti, et toetada komisjoni kemikaalide näitajate raamistiku väljatöötamisel, mille eesmärk on keemilise saaste põhjuste ja mõju jälgimine ning kemikaale käsitlevate õigusaktide mõjususe mõõtmine;

10.

täheldab, et amet andis komisjonile teaduslikku ja tehnilist tuge kestlikkust toetava kemikaalistrateegia rakendamisel ning avaldas oma viie aasta aruande määruse (EÜ) nr 1907/2006 ja määruse (EÜ) nr 1272/2008 (6) toimimise kohta;

Personalipoliitika

11.

märgib, et 31. detsembril 2021. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 97,41 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 467 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 453 (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 463); märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 130 lepingulist töötajat ja kolm lähetatud riiklikku eksperti;

12.

rõhutab vajadust tagada ametile piisav personal, mis kajastab eelkõige Euroopa roheleppe, kestlikkust toetava liidu kemikaalistrateegia, ringmajanduse tegevuskava ja nullsaaste eesmärgiga seotud vajadusi;

13.

peab kahetsusväärseks, et ameti kõrgema ja keskastme juhtkonna seas on suurenenud suur sooline tasakaalustamatus, kusjuures 27 (82 %) ametikohal olid mehed ja kuuel (18 %) ametikohal naised; märgib, et ameti teatel on haldusnõukogus soolise tasakaalu jaotus 15 meest (42 %) ja 21 naist (58 %) ning töötajate seas üldiselt 261 meest (46 %) ja 312 naist (54 %); väljendab heameelt asjaolu üle, et 2022. aasta märtsis võttis amet vastu mitmekesisuse ja kaasamise harta, mille eesmärk on suurendada alaesindatud sugude osakaalu nii tugi- kui ka juhtimise tasandil; kutsub ametit üles võtma võimalikult kiiresti konkreetseid meetmeid, et saavutada soolist tasakaalu kõigil ameti hierarhia tasanditel, ja andma sellest aru eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

14.

märgib, et amet on kehtestanud ahistamisvastase poliitika ja võtnud vastu sellega seotud suunised; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet korraldas 2021. aastal kogu personalile ahistamise ennetamise koolituse; tunnistab, et juhtkond edendab asjakohast käitumist, korraldades kohtumisi personali ja usaldusnõunike vahel ning pakkudes konfliktide korral lepitust koolitatud lepitajate kaudu töökohal;

15.

tuletab meelde, kui oluline on töötada välja pikaajaline personalipoliitika, mis käsitleb töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja koolitusvõimaluste pakkumist karjääri arendamiseks, soolise tasakaalu tagamist kõigil personali tasanditel, kaugtööd, õigust olla mittekättesaadav, geograafilise tasakaalu parandamist, et tagada asjakohane esindatus kõigist liikmesriikidest, ning puuetega inimeste värbamist ja integreerimist, samuti nende võrdset kohtlemist ja nende võimaluste laialdase edendamise tagamise tähtsust;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

16.

märgib rahuloluga, et amet avaldab jätkuvalt oma veebisaidil kõigi haldusnõukogu ja komiteede liikmete elulookirjeldused, sealhulgas ameti töötajate hulka kuuluvate esimeeste, tegevdirektori ja kõigi apellatsiooninõukogu liikmete elulookirjeldused; väljendab heameelt asjaolu üle, et ameti huvide konfliktide ennetamise poliitika hõlmab kogu töötajate töösuhte kestvust ning sõltumatuse tagamiseks kontrollitakse teaduskomiteedes, haldusnõukogus ja jõustamisfoorumis osalevaid väliseksperte kuue sihipärase kõlblikkuskriteeriumi alusel;

17.

märgib, et 2021. aastal ei teatatud ühestki rikkumisest teatamise juhtumist; märgib rahuloluga, et amet on kehtestanud vajaliku raamistiku, millega reguleeritakse rikkumisest teatajate kaitset ameti tasandil;

18.

rõhutab vajadust kehtestada süstemaatilisemad reeglid läbipaistvuse, ühitamatuse, huvide konflikti, ebaseadusliku lobitöö ja pöördukse efekti kohta; märgib siiski, et ameti töötajad peavad teatama uutest ametialastest tegevustest esimese kahe aasta jooksul pärast ameti teenistusest lahkumist ning et amet võib uue tegevuse keelata või kehtestada sellega seotud tingimused; märgib, et ameti haldusnõukogu vaatas 2016. aasta detsembris läbi ameti pettustevastase võitluse strateegia; kutsub ametit üles tugevdama oma sisekontrollimehhanisme, sealhulgas looma sisemise korruptsioonivastase mehhanismi;

Sisekontroll

19.

märgib, et 2021. aastal ei viinud siseauditi talitus läbi konkreetset auditit, vaid keskendus strateegilise auditikava ettevalmistamisele aastateks 2022–2024; märgib rahuloluga, et integreeritud regulatsioonistrateegia 2020. aasta auditi järelmeetmetes jõuti järeldusele, et kõiki soovitusi on võimalik täita; märgib rahuloluga, et siseauditi talitus lõpetas 2020. aastal tehtud tulemusjuhtimise järelauditi ülejäänud täitmata soovituste täitmise;

20.

märgib, et ameti siseauditi üksus viis läbi kolm kinnitavat auditit sisekontrollisüsteemide korrektsuse ja kvaliteedi ning toimingute tõhususe ja tulemuslikkuse kohta; märgib, et ameti keskkonnaaspektide kindlakstegemise ja hindamise esimese auditi tulemusel esitati kolm soovitust; märgib, et ameti kavandamis-, järelevalve- ja aruandlusprotsessi teise auditi tulemusel esitati viis olulist soovitust; märgib, et biotsiidides sisalduvate toimeainete (läbivaatamisprogrammi raames) heakskiitmise kolmanda auditi tulemusel esitati viis soovitust (sealhulgas üks väga oluline soovitus);

21.

märgib, et ameti siseauditi üksus viis tegevuskavade rakendamise kontrollimiseks läbi kaks järelauditit, mille tulemusel jõuti järeldusele, et üks väga oluline ja kaks olulist meedet on veel rakendamisel; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada kõigist sellega seotud arengutest;

22.

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada ameti nõuetekohane toimimine; rõhutab igati, et vaja on mõjusaid juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et vältida võimalikke huvide konflikte, eel- ja järelkontrollide puudumist, eelarveliste kulukohustuste ja juriidiliste kohustuste ebapiisavat haldamist ning suutmatust teatada probleemidest erandite registris;

Digiüleminek ja rohepööre

23.

märgib rahuloluga, et 2021. aastal korraldas amet kohustusliku turvateadlikkuse suurendamise kampaania ja rakendas täiustatud e-posti kaitsemeetmeid, mis hõlmas muu hulgas selliseid turvaelemente nagu e-kirjade manuste katsetuskeskkond, turvalised lingid URL-ide jaoks e-kirjades ja täiustatud tuvastamistehnoloogia; märgib rahuloluga, et amet on parandanud suutlikkust tuvastada käimasolev privaatsuse rikkumine ja identiteedi kuritarvitamine, et avastada pärast esialgset loata juurdepääsu ühele madalama profiiliga ameti süsteemile edasiliikumine kriitilisemate süsteemide suunas;

24.

märgib, et amet kohaldab ja järgib tehnika tasemest tulenevaid turvatavasid, et kaitsta konfidentsiaalset teavet ameti infosüsteemides ja ülekandmisel volitatud kasutajatega, näiteks liikmesriikide ametiasutustega, ning et amet kinnitab korrapäraselt kehtestatud turvameetmete mõjusust, viies läbi sisemisi riskihindamisi ja haavatavuse hindamisi ning turvateste, mille viivad läbi sõltumatud turbeeksperdid;

25.

märgib, et amet on välja töötanud 2020.–2022. aasta keskkonnaalase tööprogrammi, milles seatakse eesmärgid vähendada loodusvarade tarbimist, jäätmeid ja ameti CO2 jalajälge; märgib rahuloluga, et ameti ISO 14001 sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteem on edukalt läbinud järelevalveauditi, siseauditi, välise keskkonnaülevaate ja keskkonnakontrolli auditi;

26.

rõhutab, kui oluline on suurendada ameti digitaliseerimist asutusesisese toimimise ja juhtimise seisukohast, kuid ka selleks, et kiirendada menetluste digitaliseerimist; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

27.

julgustab ametit tegema tihedat koostööd ENISAga (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ja CERT-EUga (ELi institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelev rühm) ning viima läbi oma IT-taristu regulaarseid riskihindamisi ning tagama, et ameti küberkaitset auditeeritakse ja testitakse korrapäraselt; teeb ettepaneku pakkuda korrapäraselt ajakohastatavaid küberturvalisuse koolitusprogramme kõigile ameti töötajatele; palub ametil töötada kiiremini välja küberturvalisuse poliitika, et selle saaks ellu viia enne 31. detsembrit 2023, ning anda sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

28.

märgib, et pärast eelmistel aastatel ulatuslikult ja pikaajaliselt tehtud kaugtööd on amet pingutanud töötajate teadlikkuse tõstmiseks uuel moel; märgib, et amet korraldas 2021. aastal turvaametnike võrgustiku 18. aastakoosoleku, kus arutati uue identiteedi haldamise vahendiga seonduvaid küsimusi ja seda, milline on kestlikkust toetava kemikaalistrateegia IT- ja IT-turvalisusega seotud mõju;

Loomkatsed

29.

rõhutab asjaolu, et amet on jätkanud pingutusi loomkatsete järkjärguliseks võimalikult ulatuslikuks lõpetamiseks Euroopas kehtivas õigusraamistikus; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet andis oma arvutusliku hindamise üksusele B2 volituse kasutada loomkatseteta meetodeid; tunnistab, et see on vajalik samm õiges suunas, kuid sellest ei piisa; julgustab seetõttu ametit tegema koostööd kõigi sidusrühmadega, et kiirendada üleminekut loomkatseteta meetodite täielikule kasutamisele kemikaaliohutuse katsetes; kordab, et seaduse kohaselt peavad ettevõtted võimaluse korral kasutama alternatiivseid meetodeid, nii et ettevõtted peaksid loomkatseid tegema ainult viimase abinõuna;

30.

julgustab ametit looma rakkerühma, mis keskenduks loomkatsete vähendamisele ja asendamisele;

31.

väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon töötab koos ametiga välja tegevuskava, et teha kindlaks, kas on vaja minna üle loomkatseteta tööstuskemikaalide reguleerimise süsteemile; on arvamusel, et Euroopa Toiduohutusamet ja Euroopa Ravimiamet peaksid kuuluma tegevuskavaga tegelevasse meeskonda; nõuab, et tegevuskava sisaldaks ambitsioonikaid ja kaugeleulatuvaid vahe-eesmärke, et kiirendada loomkatseteta meetodite õiguslikku kasutamist ja nende heakskiitmist;

Muud märkused

32.

märgib, et 2021. aastal korraldati kõigile korporatiivteenuste talituse töötajatele tuleohutuskoolitusi ja evakueerimiskoolituse kursuseid ning eraldi koolitusi teenuseosutajatele ameti ruumides; väljendab heameelt selle üle, et ajakohastati hädaolukorra päästekava ja edastati see Helsingi päästeametile; märgib, et Soome sertifitseeritud koolitusorganisatsioon korraldas ameti kiirgusohutuse spetsialistile kiirgusohutuse alase koolituse;

33.

märgib, et 2021. aastal jätkas amet oma töö edendamist meedia kaudu, mille tulemuseks oli rohkem kui 4 000 lugu, neist 58 % leidis kajastamist üldises meediakeskkonnas; märgib, et ameti töötajad jätkasid sisu aktiivset jagamist oma sotsiaalmeediakanalite kaudu ning et amet tegutses 2021. aastal sotsiaalmeedias (Twitter, LinkedIn ja Facebook) aktiivselt ja tegi koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega ühiste kampaaniate, näiteks unikaalse koostise tähise kohta;

34.

julgustab ametit üles arendama jätkuvalt edasi koostoimet (nt inimressursid, kinnisvara haldamine, IT- teenused ja turvalisus), tugevdama koostööd, heade tavade vahetamist ja arutelusid ühist huvi pakkuvates valdkondades teiste liidu ametitega, et suurendada tõhusust;

35.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 10. mai 2023. aasta resolutsioonile (7) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(5) Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas, COM(2020)0667, 14. oktoober 2020, lk 16.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/275

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1873,

10. mai 2023,

Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0083/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0133/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Kemikaaliameti 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/277

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1874,

10. mai 2023,

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0084/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (4), eriti selle artiklit 13,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0143/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 126, 21.5.2009, lk 13.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 12.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/279

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1875,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Keskkonnaameti 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0143/2023),

arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 64 867 177 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes 27,64 % vähenemist; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest ja EFTA osalusest (79,26 %) ning erilepingute kohastest maksetest (20,73 %), eelkõige Copernicuse programmi raames tehtavatest maksetest;

B.	arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et on saanud piisava kinnituse ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib tunnustavalt, et 2021. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmismäär 100 % jooksva aasta kulukohustuste assigneeringutest, mis on 2020. aastaga võrreldes veidi (0,04 % võrra) kõrgem; märgib, et jooksval aastal oli maksete assigneeringute täitmise määr 84,90 %, mis on eelmise aasta määrast 1,18 % võrra madalam;

Tulemuslikkus

võtab teadmiseks ameti saavutused elurikkuse ja ökosüsteemide, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, inimeste tervise ja keskkonna, ringmajanduse ja ressursside kasutamise, kestlikkuse suundumuste, väljavaadete ja reageeringute valdkonnas ning eelkõige seoses eesmärgiga esitada liidu kestlikkuspüüdluste toetuseks hinnanguid ja näitajaid; võtab samuti teadmiseks, et 2021. aasta oli esimene aasta, mil rakendati EEA-Eioneti strateegiat aastateks 2021–2030, mis on kooskõlas liidu poliitiliste prioriteetidega;

toonitab, et amet annab usaldusväärset ja sõltumatut keskkonnateavet; tunnustab 2021. aastal avaldatud väljundite kvaliteeti, näiteks vahendi MapMyTree käivitamist ELi elurikkuse strateegia raames võetud kolme miljardi puu kohustuse raames, Euroopa kliimamääruse üle peetavate läbirääkimiste toetamist ja kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu loomist ning mürast teatamise toetamiseks uue veebiportaali käivitamist;

märgib, et amet kasutab peamisi tulemusnäitajaid, mille eesmärk on kvantitatiivse seire tegemine ameti tulemuslikkuse üle, muu hulgas seoses ameti operatiivtöö planeerimise, iga-aastase tööprogrammi täitmise ning finants- ja personalijuhtimisega; märgib eelkõige, et 2021. aastal saavutati peamiste aruannete ja hinnangute puhul 89 % täitmismäär, mis jäi seatud eesmärgile veidi alla, ning eelarve täitmise määr oli 95,2 %, mõõdetuna protsendina õiguspärase/lepingulise tähtaja jooksul tehtud maksetest; väljendab heameelt selle üle, et järgiti kõiki peamisi tulemusnäitajaid ja amet tõstis esile meetmeid, mis võivad ameti töö tõhusust ja tulemuslikkust suurendada; soovitab siiski ametil võtta teadmiseks näitajad, mida ei ole veel saavutatud või milles on maha jäädud;

märgib, et amet tegi 2021. aastal tõhusat koostööd Eioneti, liidu institutsioonide ja ülemaailmsete osalejatega; märgib tunnustavalt, et ametil on olnud keskne roll keskkonna- ja kliimameetmete toetamisel liidu poliitika, Euroopa rohelise kokkuleppe ja kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi ettepaneku rakendamisel;

tuletab meelde, et 2021. aastal hakkas amet täitma Euroopa rohelise kokkuleppe ja kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi raames uusi ülesandeid, et toetada liidu keskkonnaeesmärkide saavutamist, aidates samuti kaasa Euroopa ülemaailmsete kohustuste täitmisele ning tugevdades seeläbi ameti positsiooni poliitika seisukohast olulise keskkonnateabe peamise allikana;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembri 2021 seisuga oli ametikohtade loetelu täidetud 99,28 % ulatuses, sest liidu eelarves kinnitatud 140 ametikohast (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 130) oli täidetud 3 alalise ametniku ja 136 ajutise teenistuja ametikohta; märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 79 lepingulist töötajat ja 18 liikmesriikide lähetatud eksperti; on arvamusel, et selleks, et liidu kliimaneutraalsuse, ringmajanduse ja looduse taastamisega seotud ülesandeid nõuetekohaselt täita, peaks ameti töötajate arv lähiaastatel suurenema; tuletab meelde, et vastavalt komisjoni ettepanekule looduse taastamist käsitleva määruse kohta on ainuüksi selle tulevase määruse eesmärkide jälgimiseks vaja 12 täiendavat ametikohta; juhib tähelepanu sellele, et poliitikakujundajad tuginevad kliimaneutraalse tuleviku saavutamiseks vajalike reformide elluviimisel ameti eksperditeadmistele ja toetusele; palub ametil ja komisjonil seetõttu hinnata sellega seotud võimalusi ning anda sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru; rõhutab, et ameti ebapiisavad vahendid võivad kahjustada institutsioonide suutlikkust täita Euroopa rohelise kokkuleppega seotud kohustusi;

võtab murega teadmiseks soolise tasakaalu puudumise ameti kõrgema juhtkonna liikmete hulgas, kuna 9 liikmest 6 on mehed (67 %); võtab teadmiseks ameti haldusnõukogu soolise koosseisu, kus 38 liikmest 18 on mehed (47 %); võtab teadmiseks ameti kogu töötajaskonna soolise koosseisu, kus 206 töötajast 112 on naised (54 %); kutsub ametit üles võtma võimalikult kiiresti meetmeid, et soolist tasakaalu kõigil ameti hierarhia tasanditel parandada, ja andma sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

märgib 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raporti järelmeetmete põhjal, et amet töötas personalipoliitika valdkonnas välja mitmeaastase personalipoliitika raamistiku kooskõlas EMP-Eioneti strateegiaga 2021–2030, mis käsitleb viit keskset valdkonda; märgib ühtlasi, et ametil on heaolukoordinaator;

10.

märgib 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raporti järelmeetmete põhjal, et amet määras seoses kestlikku rahandust käsitlevate õigusaktidega 2021. aastal ühe täiendava ajutise töötaja tegelema kestliku rahandusega, ning et seda ametikohta hoitakse finantsselgituse kohaselt alles ainult kolm aastat, mille järel ei ole ametil võimalik sellist toetustegevust praegusel tasemel jätkata;

11.

märgib, et amet annab komisjonile endiselt teada, milliseks ta oma ressursivajadust hindab; märgib ühtlasi, et pärast komisjoniga peetud arutelu hõlmavad uued õigusaktid tugifunktsioone ning et amet on märkinud, et ühest täiendavast ametikohast tugifunktsioonide täitmiseks seoses tulevase looduse taastamise seaduse määrusega ei piisa;

12.

märgib rahuloluga, et ametil on inimväärikuse kaitsmise ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamise poliitika, mida toetab muu hulgas eetikat ja ausust käsitlev e-õppekursus; märgib, et ametil on usaldusnõunike võrgustik ja ta annab praktilist teavet selle kohta, kuidas väidetavast ahistamisest teada anda ning usaldusnõunikuga oma siseveebis ühendust võtta;

13.

tuletab meelde, kui oluline on töötada välja pikaajaline personalipoliitika, mis käsitleb töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja koolitusvõimaluste pakkumist karjääri arendamiseks, soolise tasakaalu tagamist kõigil personali tasanditel, kaugtööd, õigust olla mittekättesaadav, geograafilise tasakaalu parandamist, et tagada asjakohane esindatus kõigist liikmesriikidest, ning puuetega inimeste värbamist ja integreerimist, samuti nende võrdse kohtlemise ja nende võimaluste laialdase edendamise tagamise tähtsust;

Hanked

14.

märgib, et amet jätkab aktiivselt komisjoniga raamlepingute kaudu ühiste hankemenetluste läbiviimist ning mitmesuguste komisjoni süsteemide ja teenuste kasutamist;

15.

märgib kontrollikoja aruande põhjal, et amet muutis remondi- ja hooldusteenuste osutamise raamlepingut, kahekordistades esialgse maksimumeelarve 500 000 eurolt 1 000 000 eurole, ning et selle põhjendusena kasutati erandit, mida kohaldatakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluste suhtes, mille tingimused ei olnud täidetud, ja et lisaks ei olnud täidetud finantsmääruse tingimused, mis lubavad lepingute muutmist ilma uue hankemenetluseta; märgib murega, et kontrollikoja hinnangul oli see muudatus eeskirjavastane; märgib ühtlasi, et 2021. aastal sellega seotud makseid ei tehtud;

16.

tuletab meelde, kui oluline on tagada kõigi hankemenetlustes osalevate pakkujate vaheline aus konkurents ning hankida kaupu ja teenuseid parima hinnaga, järgides seejuures läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; nõuab, et rakendataks komisjoni välja töötatud e-riigihangete IT-vahendeid; nõuab, et hankejuhistesse lisataks menetluste ja mallide kohta ajakohased selgitused; võtab murega teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et avalike hangetega seotud puudused suurenevad ja on enamikus liidu ametitest endiselt suurim reeglitevastaselt tehtud maksete allikas;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

17.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja tehtavad jõupingutused, mille eesmärk on huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; märgib, et 2021. aastal puudusid avatud, suletud ja pooleliolevad rikkumisest teatamise juhtumid; märgib, et 2021. aastal ei teatatud ühestki huvide konflikti juhtumist;

18.

märgib 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raporti järelmeetmete põhjal, et amet jälgib endiselt esitatud elulookirjeldusi ja huvide deklaratsioone ning tuletab haldusnõukogu liikmetele meelde, et nad esitaksid omad vabatahtlikult, kui neid pole veel esitatud;

19.

rõhutab vajadust kehtestada läbipaistvuse, ühitamatuse, huvide konflikti, ebaseadusliku lobitöö ja pöördukse efekti kohta süstemaatilisemad reeglid; palub ametil tugevdada oma sisekontrollimehhanisme, sealhulgas luua sisemine korruptsioonivastane mehhanism;

Sisekontroll

20.

võtab teadmiseks struktuurimuudatuse, mis järgnes projekti „Tuleviku töökoht“ käivitamisele; võtab teadmiseks kvaliteedijuhtimissüsteemi täiustamise projekti ettevalmistamise, et kõrvaldada tuvastatud puudused, nagu näiteks kontrollikeskkonna, kontrollitegevuse ning teabe ja teabevahetuse raamistiku komponentide üksnes osaline vastavus;

21.

märgib kontrollikoja aruande põhjal murega, et ameti ruumides söökla- ja toitlustusteenuste osutamise raamlepingut pikendati kahel eri juhul ning et esimese pikendamise kohta ei esitanud amet eranditeatist, mis ei ole kooskõlas ameti sisekontrollistandarditega, mis nõuavad kõigi kõrvalekallete dokumenteerimist, põhjendamist ja heakskiitmist; märgib lisaks murega, et amet koostas teise pikenduse kohta eranditeatise, kuid ei kandnud seda erandite keskregistrisse; võtab teadmiseks ameti vastuse, et COVID-19 pandeemia takistas uue teenuste raamlepingu pakkumiskutse kavandamist ja väljakuulutamist; kutsub ametit üles tugevdama oma sisekontrollisüsteemi selles valdkonnas;

22.

märgib kontrollikoja aruande põhjal, et ühes teenuste osutamise lepingus geograafilise infosüsteemi tugiteenuste osutamiseks kasutas amet lepingu muutmist selleks, et pikendada teenuste osutamist ühe kuu võrra 28. veebruarist 2021 kuni 31. märtsini 2021; märgib murega, et muudatus jõustus alles 22. märtsil 2021, kui mõlemad lepingupooled sellele alla kirjutasid, mistõttu osutati teenuseid 22 päeva ilma lepinguta; märgib, et kuigi amet oli selle avastanud, ei olnud ta eranditeatist koostanud; võtab teadmiseks ameti kinnituse, et viivitus tekkis eksimuse tõttu; väljendab heameelt ameti vastuse üle, et ta tugevdab oma kontrolle ja menetlusi viivituste ohtu vähendamiseks lepingute pikendamisel ning selle tagamiseks, et finantsmääruse tahtmatute rikkumiste korral esitatakse eranditeatised;

23.

märgib kontrollikoja aruande põhjal, et IT-teenuste osutamise raamlepingu alusel maksis amet kõrvalteenuste eest eraldi tööpaketi raames 25 000 eurot, ilma et oleks eelnevalt kontrollinud, milliseid täpseid profiile ja päevatariife töövõtja teenuste osutamisel ning arveldamisel tegelikult kohaldas; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et ta on astunud samme kontrollikoja mure leevendamiseks tulevaste tellimuste üle;

24.

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada ameti nõuetekohane toimimine; rõhutab igati, et vaja on tõhusaid juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et vältida võimalikke huvide konflikte, eel- ja järelkontrollide puudumist, eelarveliste kulukohustuste ja juriidiliste kohustuste ebapiisavat haldamist ning suutmatust teatada probleemidest erandite registris;

Digiüleminek ja rohepööre

25.

märgib tunnustavalt, et amet võttis 2021. aasta aprillis vastu EEA-Eioneti digitaliseerimisraamistiku, algatades mitmeid olulisi tegevusi, nagu ameti andmetaristu ajakohastamine ja tehisintellekti kasutamist uurivate projektide käivitamine; väljendab heameelt selle üle, et amet hakkas 2021. aastal pakkuma mitut uut digi- ja teadmustoodet, sealhulgas platvorm Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus ning platvormi Climate-ADAPT funktsioon European Climate Data Explorer, ning koostama õhukvaliteedi ja kliimaohtude kohta interaktiivsed veebiaruandeid;

26.

märgib seoses ameti IT-võrgu ja küberturvalisuse ohtudega, et amet on võtnud kontorites kasutusele „sinised“ ja „rohelised“ võrgud, mille korral rohelises võrgus on töötajate sülearvutid eraldatud kõigist sisesüsteemidest ja sinine võrk on mõeldud sülearvutite jaoks, mida ei saa veel eraldada ja mis on saadaoleva tarkvara osas piiratud;

27.

võtab teadmiseks ameti keskkonnajuhtimissüsteemi ja ameti võetud kohustuse muutuda kliimaneutraalseks organisatsiooniks; võtab teadmiseks, et amet tellis 2021. aastal uuringu eesmärgiga teha kindlaks teostatavad meetmed ameti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja aidata saavutada kliimaneutraalsus 2030. aastaks;

28.

rõhutab, kui oluline on suurendada ameti digitaliseerimist ametisisese toimimise ja juhtimise seisukohast, kuid ka selleks, et kiirendada menetluste digitaliseerimist; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et vältida liidu ametite vahel digilõhet; juhib aga tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

29.

julgustab ametit tegema tihedat koostööd Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga ning tegema oma IT-taristu korrapäraseid riskihindamisi ja tagama, et ameti küberkaitset auditeeritakse ja testitakse korrapäraselt; teeb ettepaneku, et kõigile ameti töötajatele, sealhulgas juhtkonnale, pakutaks korrapäraselt ajakohastatavaid küberturvalisuse koolitusprogramme; palub ametil töötada kiiremini välja küberturvalisuse poliitika, et selle saaks ellu viia enne 31. detsembrit 2023, ning anda sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

30.

märgib, et pandeemiaga seotud piirangute tõttu võttis amet kasutusele veebipõhise värbamise, mida toetas värbamisplatvormi Systal rakendamine, mis võimaldas ametil viia 2020. ja 2021. aastal lõpule suure arvu värbamisi, nii et kummagi aasta lõpuks jäi täitmata vaid väike arv ametikohti;

31.

väljendab heameelt selle üle, et hoolimata COVID-19 pandeemiast oli ameti töö 2021. aastal jätkuvalt tõhus, paindlik ja ilma tarbetute viivitusteta; ergutab ametit kasutama kaug- ja hübriidtöömeetodite kasutamisel saadud kogemusi, et paremini kindlaks teha, milliseid koosolekuid ja ülesandeid saaks tulevikus paremini läbi viia füüsilise kohalviibimise asemel kaugosaluse abil;

32.

märgib, et 2021. aastal hakkas amet ellu viima küberturvalisuse põhimeetmeid, valmistudes määruseks, millega kehtestatakse liidu institutsioonides, organites ja asutustes küberturvalisuse meetmed (küberturvalisuse määrus), samuti nullusaldusel põhinevat tegutsemisviisi ja mitmetegurilist autentimist kõigi siseteenistuste puhul, ning et IT haldusõigused vaadati läbi ja neid piirati miinimumini;

Muud kommentaarid

33.

märgib, et 2021. aastal käivitas amet mitmeaastase ja mitmeosalise projekti, et ameti veebisaite eelseisvatel aastatel ühtlustada ning töötada välja tugevam veebisisupoliitika kõigil ameti platvormidel ja luua parem navigeerimisloogika; märgib, et uus ametlik veebisait vastab WCAG 2.1 juurdepääsetavussuunistele;

34.

tuletab meelde, kui oluline on teavitada üldsust piisavalt ohtudest, mis kaasnevad tegevusetusega kliimamuutuste vastu võitlemisel ja nendega kohanemisel, tervitab sellega seoses ameti teavitustegevust, olgu siis tegemist audiovisuaalse sisu, veebiarutelude, iga-aastase fotovõistluse või kohaliku teavitustegevusega, ning kutsub ametit üles oma tegevust eelseisval perioodil arendama ja võimaluse korral tõhustama;

35.

võtab teadmiseks, et amet juhtis ELi asutuste võrgustikku (EUAN), sealhulgas enamikku selle alamvõrkudest, kooskõlas liidu prioriteetidega, milleks on digitaliseerimine, rohestamise säilenõtkus ja taaste, töötades muu hulgas rohepöördekursil püsimise nimel ja aidates kaasa EUANi halduse keskkonnasäästlikumaks muutmisele;

36.

kutsub ametit üles arendama endiselt edasi koostoimet (nt inimressursid, kinnisvara haldamine, infotehnoloogia teenused ja turvalisus), tugevdama koostööd, heade tavade vahetamist ja arutelusid ühist huvi pakkuvates valdkondades teiste liidu ametitega, et suurendada tõhusust;

37.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/284

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1876,

10. mai 2023,

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0084/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (4), eriti selle artiklit 13,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0143/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Keskkonnaameti 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 126, 21.5.2009, lk 13.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/285

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1877,

10. mai 2023,

Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0085/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrust (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (4), eriti selle artiklit 45,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0112/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Kalanduskontrolli Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 83, 25.3.2019, lk 18.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 128.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/286

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1878,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0112/2023),

arvestades, et Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 21 621 000 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes 22,99 % suurust kasvu seoses ametile Ühendkuningriigiga sõlmitud kaubandus- ja koostöölepingu raames määratud lisaülesannetega; arvestades, et ameti eelarve koosneb liidu eelarvest eraldatud vahenditest ja sihtotstarbelisest tulust;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

on rahul kontrollikoja avaldusega, et ameti raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta kohta on kooskõlas liidu finantsmääruse ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadega;

märgib, et amet sai 2021. aastal liidu üldeelarvest 21 miljonit eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes 24,3 % suurust kasvu; juhib tähelepanu sellele, et ameti aastaeelarve ja koosseisuliste ametikohtade arv on liidu ametite seas üks väiksemaid;

väljendab heameelt selle üle, et Ühendkuningriigiga sõlmitud kaubandus- ja koostöölepingu raames eraldas komisjon ametile paranduseelarve kaudu 4 miljoni euro suuruse lisatoetuse, et tulla toime suurenenud töökoormusega, mis on tingitud Ühendkuningriigi väljaastumisest liidust ja uue suhte võimalikest tagajärgedest kalanduskontrolli raamistikule;

märgib, et eelarveaasta 2021 eelarveseire tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 99,07 %, mis on 2020. aasta määrast veidi (1,80 %) kõrgem; märgib, et jooksval aastal oli maksete assigneeringute täitmise määr 74,48 %, mis on 2020. aasta määrast 6,70 % madalam;

Tulemuslikkus

tuletab meelde ameti olulist panust ühise kalanduspoliitika eesmärkide, eelkõige kalanduskontrolli elluviimisse; rõhutab, et kalanduskontrolli käsitleva määruse läbivaatamisega suureneb oluliselt ameti kui toe pakkuja töökoormus; rõhutab, et püüdlusi tulla toime suurenevate kohustustega ei ole võimalik ühitada selleks piisavaid vahendeid omamata; rõhutab seetõttu, et ameti rahalised ja inimressursid peavad olema eelseisvatel aastatel piisavad;

märgib rahuloluga, et amet kasutab oma tegevuse tulemuste hindamiseks põhilisi tulemusnäitajaid, muu hulgas seoses kontrollide ja rikkumiste suundumuste, nõuete täitmise taseme muutumise, pakutava koolituse ja eelarve täitmisega; märgib lisaks, et vaatamata COVID-19 pandeemiast tingitud probleemide jätkumisele viis amet ellu 98,6 % iga-aastasest tööprogrammist;

märgib, et 2021. aastal andis amet teada 53 567 kontrollist (merel ja kaldal), mille tulemusel avastati 4 928 võimalikku rikkumist, mida on 2020. aasta arvnäitajatega võrreldes vastavalt 39 % ja 109 % rohkem; on veendunud, et need arvud näitavad, et kontrollid ja nende järelmeetmed on ühise kalanduspoliitika reeglite järgimise tagamiseks jätkuvalt olulised vahendid; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et see kasv ei näita piirkondadevahelisi erinevusi, näiteks toimus vähenemine Põhjamere (– 67 %) ja Musta mere piirkonnas (– 1 %) ning kasv läänepiirkonna vetes (+ 24 %) ning Vahemere (+ 82 %) ja Läänemere piirkonnas (+ 14 %) ning NAFO ja NEAFCi piirkondades (+ 163 %); võtab teadmiseks asjaolu, et märkimisväärne vähenemine Põhjamere piirkonnas on peamiselt tingitud kontrollide puudumisest, kuna neid viis varem läbi Ühendkuningriik, mis tegi 2020. aastal 70 % kontrollidest; kutsub ametit üles esitama nende muudatuste põhjuste kohta üksikasjalikumat teavet; juhib tähelepanu sellele, et kontrollid ja muud järelmeetmed on olulised mitte ainult kalavarude nõuetekohasel majandamisel, vaid ka liidu kaluritele võrdsete tingimuste tagamisel;

võtab teadmiseks tööprogrammi muutmise seoses ühise kalanduspoliitika seire-, kontrolli- ja järelevalvekorraga, Ühendkuningriigiga sõlmitud kaubandus- ja koostöölepingust tulenevate meetmetega ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi projektide ettevalmistamisega;

rõhutab seoses võitlusega ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, et ametil on tähtis ülesanne ergutada ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks kehtestatud ELi kontrollisüsteemide ulatuslikumat ja ühtlasemat kohaldamist;

10.

väljendab heameelt selle üle, et amet teeb jätkuvalt koostööd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex) ning Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga (EMSA), et toetada liikmesriikide asutusi rannikuvalveülesannete täitmisel; on seisukohal, et koostöö on näide liidu ametite koostoimest ning muudes valdkondades tegutsevad ametid peaksid selle eeskujuks võtma; kutsub ametit üles jätkama pingutusi selles valdkonnas ning peab asjakohaseks suurendada ka ameti ja Euroopa Keskkonnaameti vahelist koostööd;

11.

rõhutab ameti tähtsust kolmandate riikide suutlikkuse suurendamisel ja koolituse pakkumisel ning ameti keskset rolli kõigile rannikuriikidele võrdsete võimaluste tagamisel;

Personalipoliitika

12.

märgib rahuloluga, et 31. detsembril 2021 oli ametikohtade loetelust täidetud 100 % ja liidu eelarves kinnitatud 65 ajutist teenistujat olid kõik ametisse nimetatud (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 61); märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 11 lepingulist töötajat ja 6 liikmesriikide lähetatud eksperti;

13.

märgib, et ametile eraldati mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) lisaeelarve (2022. aastal suurenes see 12 miljoni euro võrra), mis hõlmab 16 uut ametikohtade loetelus sisalduvat ametikohta (neli kohta eraldati juba 2021. aasta eelarves) ja kuut koosseisuvälist töötajat (kaks kohta eraldati juba 2021. aastal); võtab teadmiseks, et lisavahendid annavad ametile vajaliku tegevussuutlikkuse, et abistada liikmesriike ja komisjoni kalanduse seires, kontrollis ja järelevalves, nagu on nõutud ühises kalanduspoliitikas, sealhulgas seoses Ühendkuningriigiga sõlmitud kaubandus- ja koostöölepingus sisalduvate meetmetega;

14.

võtab teadmiseks ameti poliitika edendada töötajate võrdset kohtlemist ja soolise tasakaalu eesmärki nii arvuliselt kui ka palgaastme ja vastutuse taseme puhul; taunib asjaolu, et naised moodustavad ainult 38 % palgaastme AD 8 või kõrgema palgaastme töötajatest, tunnistades samas, et see näitaja on 2020. aastaga võrreldes suurem; märgib, et juhtkonna tasandil võrdsuse saavutamiseks tuleb rohkem ära teha; kutsub ametit üles rohkem pingutama seoses soolise võrdõiguslikkuse poliitikaga, et saavutada võrdsus ka juhtimistasandil;

15.

tuletab meelde, kui oluline on töötada välja pikaajaline personalipoliitika, mis käsitleb töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja konkreetsete koolitusvõimaluste pakkumist karjääri arendamiseks, soolise tasakaalu tagamist kõikide tasandite ametikohtadel, kaugtööd, õigust olla mittekättesaadav, geograafilise tasakaalu suurendamist, et tagada kõigi liikmesriikide asjakohane esindatus, ning puuetega inimeste värbamist ja integreerimist ning nende võrdse kohtlemise ja võimaluste ulatuslikku edendamist;

16.

väljendab heameelt asjaolu üle, et amet on kehtestanud ahistamisvastased reeglid, sealhulgas määranud usaldusnõunikud, ning et sellealane teave on kättesaadav ameti intranetis; märgib lisaks, et amet pakub töötajatele ahistamisvastase võitluse, eetika ja erialase kohusetunde kohta kohustuslikku koolitust;

Hanked

17.

märgib, et ameti peamised hankealased pingutused 2021. aastal olid suunatud avatud hankemenetluse algatamisele kolme avamere patrull-laeva prahtimise valdkonnas; märgib lisaks, et amet allkirjastas raamlepingute raames hankelepingud kalanduspatrulli, töökoha parendamise, keelekursuste ja mereseirega seotud teenuste kohta ning osales institutsioonidevahelistes raamlepingutes, mis käsitlevad muu hulgas allhanget ja õhuseiret; märgib, et 2021. aastal osales amet koos komisjoni ja muude asutustega kokku üheksas erinevas institutsioonidevahelises hankes;

18.

rõhutab, et võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu eeldab piisavat rahalist toetust; väljendab heameelt ameti prahitud avamere patrull-laeva tugevdamise üle, et teha kalanduskontrolle ja inspekteerimisi liidu ja rahvusvahelistes vetes ning toetada liikmesriikide ametiasutusi; märgib, et kütusehindade tõus mõjutas ameti tegevussuutlikkust;

19.

märgib rahuloluga, et 2021. aastal võttis amet kasutusele avalike hangete haldamise vahendi (eesmärgiga hakata seda kasutama 2022. aastal), mis on komisjoni e-riigihangete platvormi komponent ja on integreeritud muude ameti kasutatavate süsteemidega, nagu e-hanked ja pakkumuste elektrooniline esitamine;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

20.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; märgib, et amet avaldab oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete ja kõrgema juhtkonna huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused; märgib lisaks, et amet ajakohastab korrapäraselt tabelit, mis sisaldab kõiki tema tegevdirektori ja töötajate ning liidu poliitika kujundamise ja rakendamisega tegelevate organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjate vahelisi kohtumisi, et tagada täielik läbipaistvus ja usaldus ameti tegevuse vastu; märgib, et asjaomane tabel on kättesaadav ameti veebisaidil; tuletab ametile meelde vajadust veebisaiti korrapäraselt ajakohastada, et tagada ameti tegevuse täielik läbipaistvus ja usaldusväärsus;

21.

rõhutab vajadust kehtestada süstemaatilisemad reeglid läbipaistvuse, vastuolude, huvide konflikti ja ebaseadusliku lobitöö kohta; palub ametil tugevdada oma sisekontrollimehhanisme, sealhulgas luua sisemine korruptsioonivastane mehhanism; märgib siiski, et amet rakendas riskihindamisel põhinevat pettustevastast strateegiat, võttes arvesse OLAFi suuniseid;

Sisekontroll

22.

märgib, et 2021. aastal alustas komisjoni siseauditi talitus kooskõlas strateegilise siseauditi kavaga aastateks 2021–2023 auditit ameti ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi koostöö kohta seoses tegevustega, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) artikliga 30 (rahvusvaheliste õigusnormide täitmine); palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

23.

võtab teadmiseks, et amet hindas oma sisekontrollisüsteemi ja jõudis järeldusele, et üldiselt on sobivad kontrollid kehtestatud ja need toimivad kavakohaselt, riske jälgitakse ja leevendatakse nõuetekohaselt ning et 2021. aastal ei teatatud olulistest kontrollialastest puudustest;

Digiüleminek ja rohepööre

24.

märgib, et amet jätkab personali, hangete ja eelarve jälgimise valdkonnas toetavate elektrooniliste vahendite kasutuselevõtmist, näiteks Sysperi lisamoodulid, aastateks 2024–2025 ette nähtud uus täiustatud ja terviklik finantssüsteem, integreeritud vahendid e-riigihangete ja lepingute haldamise jaoks ning kvalifitseeritud e-allkirja (EU Sign) kasutamine; märgib lisaks, et amet järgib digitehnoloogiale ülemineku strateegia raames pilvandmetöötlust eelistavat lähenemisviisi, kasutades turvalist ja hübriidset mitmikpilve, jätkates samal ajal ka digitaalse töökoha täiustamist;

25.

26.

tunneb heameelt selle üle, et amet töötab EMASi (keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteem) sertifikaadi saamise nimel ning et amet on võtnud meetmeid oma keskkonnamõju vähendamiseks, näiteks lisades vähemalt ühe sellise kriteeriumi hankemenetlustesse, millega keskendutakse võimalike pakkujate tõhusale keskkonnakäitumisele, vähendades elektritarbimist valgusdioodvalgustite abil, samuti kasutades paberi- ja tooneritarbimise vähendamiseks elektroonilist ringlust ja digiallkirja;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

27.

märgib, et ameti talitluspidevuse juhtimise töörühm jõudis järeldusele, et amet on hästi valmis oma tegevuse usaldusväärseks jätkamiseks kaugtöö vormis, ning ei teinud 2021. aastal tegevdirektorile soovitust aktiveerida ameti talitluspidevuse kava; märgib, et ta siiski andis soovituse teha mõningaid kohandusi üksuste individuaalsetes taastekavades ja luua varulahenduste erikord ning hiljem seda soovitust rakendati; julgustab ametit rakendama kaug- ja hübriidtöömeetoditega saadud kogemusi, et paremini korraldada koosolekuid ja ülesandeid, mida saaks tulevikus täita tõhusamalt kaugosaluse teel kui kohapeal;

28.

märgib, et 2020. ja 2021. aastal ning COVID-19 pandeemia tõttu tuli tegevusplaan teatud sadamate sulgemise tõttu läbi vaadata ning ennetava meetmena oli vaja valvepäevi, samuti oli vaja pikendada merel viibimise aega; märgib lisaks, et avamere patrull-laevad jätkasid kogu kriisi ajal tegevust kalanduskontrolli ja inspektsiooni tegemiseks ning muude rannikuvalveülesannete toetamiseks;

29.

rõhutab, et leevendamaks COVID-19 mõju kalanduskontrollile, inspekteerimisele ja liikmesriikide poolsele täitmise tagamisele, keskendus amet rohkem muudele kättesaadavatele vahenditele (nagu seda tehti juba 2020. aastal), näiteks andmete seire ja analüüs, tuginedes ameti vastavusnäitajate metoodikale, ning kasutas olemasolevaid vahendeid, nagu lisateave seirelendudelt koostöös Frontexiga, droonide kasutuselevõtt koostöös EMSAga ning Copernicuse satelliidifotode analüüs;

Muud kommentaarid

30.

võtab teadmiseks ameti ning komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi üldsusele suunatud teavitustegevuse; võtab eelkõige teadmiseks 2021. aastal tehtud videod ühiskasutuskavade kontseptsiooni ja ELi kalanduskontrollis tehtava elektroonilise kaugseire kohta; võtab lisaks rahuloluga teadmiseks, et amet on valitsusväliste sidusrühmadega suhtlemise kaudu aidanud luua ühise kalanduspoliitika nõuetele vastavuse kultuuri;

31.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 10. mai 2023. aasta resolutsioonile (3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/291

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1879,

10. mai 2023,

Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0085/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrust (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (4), eriti selle artiklit 45,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0112/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kalanduskontrolli Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 83, 25.3.2019, lk 18.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/292

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1880,

10. mai 2023,

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0086/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (4), eriti selle artiklit 44,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0131/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 69.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/294

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1881,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Toiduohutusameti 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0131/2023),

arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 129 179 801,95 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes 25,39 % suurust kasvu peamiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1381 (2) raames eraldatud lisavahendite tõttu; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et eelarveaasta 2021 eelarveseire tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 99,99 %, mis on 2020. aasta määrast veidi (0,01 %) kõrgem; märgib lisaks, et jooksval aastal oli maksete assigneeringute täitmise määr 88,85 %, mis on 2020. aasta määrast 0,44 % kõrgem;

Tulemuslikkus

märgib, et ameti 2021. aasta töökava viidi ellu 2020. aasta strateegia raames, mida haldusnõukogu otsustas SARS-CoV-2 pandeemia tõttu veel ühe aasta võrra pikendada;

võtab teadmiseks ameti tööprogrammi elluviimise ning ameti põhiliste tulemusnäitajate ja väljundite osas saavutatud hea tulemuslikkuse taseme; märgib, et amet vaatas 2021. aastal läbi oma tulemusraamistiku ja põhilised tulemusnäitajad, et viia need kooskõlla 2021. aastal vastu võetud ameti strateegiaga aastani 2027, ning tegi muudatusi seoses määruse (EL) 2019/1381 jõustumisega; märgib lisaks, et pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (3) muudatuse jõustumist on ameti vastutus liidu kodanike ees suurenenud; märgib ühtlasi, et amet võttis vastu oma programmidokumendi (2022–2024);

märgib, et prioriteetide hulgast jäeti välja mõned tegevused, mis olid algselt kavandatud selleks, et amet oleks valmis määrusega (EL) 2019/1381 seotud muudatusteks, ja see põhjustas mahajäämuse, mis kandus üle 2021. aastasse ja põhjustas viivitusi tõhususe kasvu saavutamisel; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

väljendab heameelt jõupingutuste üle, mida amet on teinud koostöö tugevdamiseks teiste liidu asutustega, keskendudes eelkõige kahele aspektile – toetuste ja hangetega seotud vajaduste jagamisele, et oleks võimalik välja selgitada võimalused ühiste hankemenetluste läbiviimiseks ning tehnoloogiate ja ressursside jagamiseks ühiste IT-lahenduste kohandamiseks; märgib eelkõige, et amet on tegelenud koordineerimistegevusega koos Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse, Euroopa Kemikaaliameti ja Euroopa Ravimiametiga;

rõhutab asjaolu, et amet viis 2021. aastal teaduslike arvamuste, tehniliste aruannete ja toetavate väljaannete kaudu lõpule 704 küsimuse käsitlemise, mis oli 81 võrra vähem kui kavandatud 785;

Personalipoliitika

märgib, et 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli ametikohtade loetelu täidetud 98,16 % ulatuses ning liidu eelarves kinnitatud 380 ametikohast (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 354) oli täidetud 5 ametniku ja 368 ajutise teenistuja ametikohta; märgib, et lisaks töötas 2021. aastal ameti heaks 140 lepingulist töötajat ja 12 lähetatud riiklikku eksperti; märgib lisaks, et ametile on antud 33 uut ametikohta määruse (EL) 2019/1381 rakendamiseks;

peab kiiduväärseks ameti kõrgema juhtkonna koosseisu soolist tasakaalu, kuna selle viiest liikmest kolm (60 %) on naised; võtab teadmiseks ameti haldusnõukogu soolise koosseisu, kus 15 liikmest 12 on mehed (80 %); võtab teadmiseks ameti kogu töötajaskonna soolise koosseisu, kus 467 töötajast 285 on naised (61,03 %);

väljendab heameelt ameti tööandja kuvandit käsitleva uue strateegia üle, mis sisaldab selget kirjeldust ameti rakendatavate väärtuste kohta, nagu paindlikud töötingimused ja ümberasumistoetus, et parandada alaesindatud riikides sihipärast teavitamist vabadest töökohtadest; märgib, et amet kavatses luua uue karjäärialase veebisaidi; märgib, et amet suurendab kommunikatsiooni- ja koostööosakonna, ELi ametite võrgustiku ning muude rahvusvaheliste asutuste ja partnerorganisatsioonide toel oma nähtavust; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

10.

võtab teadmiseks teatavad piirangud Euroopa Komisjoni poolt hiljuti välja pakutud kaugtöö eeskirjade kohaldamisel, mida amet kohaldab analoogia alusel, eelkõige osalise kaugtöö puhul väljaspool töökohariiki; on mures asjaolu pärast, et praeguste eeskirjade piirangud seoses välismaalt tehtava kaugtööga võivad mõjutada ameti atraktiivsust ametiga ühineda soovivatest eri liikmesriikidest pärit kandidaatide värbamisel; nõuab suuremat paindlikkust nende eeskirjade kohaldamisel, mis aitaks suurendada ameti atraktiivsust ja parandaks ameti töötajate geograafilist esindatust;

11.

võtab teadmiseks, et amet on kehtestanud inimväärikuse kaitsmise ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamise poliitika, mis hõlmab kõigile töötajatele kättesaadavaid usaldusnõunikke;

12.

Hanked

13.

märgib, et 2021. aastal haldas amet 116 hankemenetlust ja ameti riigihangete komitee vaatas läbi 16 toimikut, et kontrollida enne kavandatava lepingu allkirjastamist peamiste hankemenetluste seaduslikkust ja korrektsust; märgib, et kõigi 16 toimiku puhul suutis riigihangete komitee oma nõuandva pädevuse raames piisava kindlusega tõendada, et hankemenetlused ja nendest tulenevad lepingud on korrektsed ja seaduslikud;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

14.

tunnustab ameti praegusi meetmeid ja jätkuvaid pingutusi, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; peab kahetsusväärseks, et amet ei avalda jätkuvalt oma haldusnõukogu liikmete elulookirjeldusi internetis; nõuab tungivalt, et amet võtaks selles küsimuses meetmeid;

15.

märgib, et 2021. aastal tuvastas ja haldas amet välisekspertide iga-aastaste huvide deklaratsioonide tasandil 9 huvide konflikti; märgib, et pärast huvide deklaratsiooni hindamist otsustas amet jätta ühe eelvaliku läbinud kandidaadi tööle võtmata; märgib, et lisaks tuvastas amet hanke- ja toetuste andmise menetluste tasandil kolm huvide konflikti ja hoidis need ära; kutsub ametit üles jätkama pingutusi huvide konfliktide, kaasa arvatud potentsiaalsete huvide konfliktide kindlakstegemiseks ja haldamiseks ning teavitama sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni;

16.

kutsub ametit üles tagama, et kõik juhtiv- ja nõuandvad liikmed, nende asendusliikmed ja muud eksperdid esitaksid nõuetekohaselt oma iga-aastased huvide deklaratsioonid; kutsub ametit üles tagama huvide konfliktide ja läbipaistvuse eeskirjade range järgimise kogu oma tegevuses;

17.

märgib, et 2022. aastal kavatses amet võtta vastu uue lähenemisviisi töösuhte lõppemisele, mis hõlmab kriteeriume ja menetlust, et lõpetada teenistusest lahkuvate töötajate juurdepääs konfidentsiaalsele teabele; palub ametil anda sellega seoses toimuvast aru;

18.

rõhutab vajadust kehtestada süstemaatilisemad eeskirjad läbipaistvuse, vastuolude, huvide konflikti, ebaseadusliku lobitöö ja pöördukse efekti kohta; palub ametil tugevdada oma sisekontrollimehhanisme, sealhulgas luua sisemine korruptsioonivastane mehhanism;

Sisekontroll

19.

märgib, et amet hindas oma sisekontrollisüsteeme aruandeaastal ja jõudis järeldusele, et üldiselt olid kõik sisekontrolli komponendid ja põhimõtted olemas ja toimisid kavakohaselt; väljendab heameelt selle üle, et amet tuvastas siiski mitu meedet, et veelgi tugevdada tundliku teabe haldamist ja tagada määruse (EL) 2019/1381 tulemusel suurendatud rahaliste vahendite jaoks eesmärgipärane riskijuhtimine ja sisekontrollimehhanismid;

20.

märgib, et siseauditi talitus auditeeris 2020. aastal teaduslike väljundite hindamist ja vastuvõtmist toidu koostisosade ja pakendamise valdkonnas ja et amet on sellega seotud tähelepanekut rakendanud ja peab seda lõpetatuks;

21.

võtab teadmiseks, et siseauditi talitus avaldas 2021. aastal ameti hanke- ja toetuste andmise menetluste lõpparuande, mis hõlmas aastaid 2019–2020; märgib, et siseauditi talitus jõudis järeldusele, et ameti poolt hanke- ja toetuste andmise menetluste jaoks kehtestatud juhtimis-, riskijuhtimis- ja sisekontrolliraamistik on nõuetekohaselt kavandatud, tõhus ja tulemuslik, andes seega piisava kindluse peamiste sisekontrolli eesmärkide saavutamise kohta; märgib, et siseauditi talitus esitas kolm olulist soovitust; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

22.

23.

märgib, et kontrollikoja 2020. aasta tähelepanekute järgimiseks võetud parandusmeetmed on lõpule viidud; tuletab meelde vajadust viia lõpule parandusmeetmed kontrollikoja 2017. aasta tähelepanekutele reageerimiseks, eelkõige selleks, et tugevdada peaarvepidaja sõltumatust, muutes ta otsevastutavaks ameti direktori ees;

Digiüleminek ja rohepööre

24.

võtab teadmiseks arengud tehingupõhiste teenuste osutamise, digitaalse koostöö ja ameti tehnoloogia tegevuskava valdkonnas; võtab teadmiseks ameti eesmärgi luua kaasaegsem ja paindlikum töökeskkond, viies ellu IT-investeeringuid, mis tehti varasemas tehnoloogia tegevuskavas ja mis aitasid ära hoida tõsiseid häireid ameti töös COVID-19 pandeemia ajal; väljendab heameelt digitaalse koostöö projekti üle, mille eesmärk on parandada teadmiste ja oskusteabe vahetamist ameti töötajate, ekspertide ja huvitatud isikute võrgustikes; märgib, et digitaalse koostöö projekt ületas 2021. aastal eesmärgi jõuda 170 aktiivse sotsiaalse koostöö rühmani, kuna selles osales 204 aktiivset rühma;

25.

võtab teadmiseks, et rakendatakse IT-vahendit („complete DoI IT solution“), mille eesmärk on viia ellu sõltumatusega seotud tegevusi, sealhulgas vaadata läbi huvide deklaratsioonid, mille suhtes kohaldatakse ameti sõltumatuse eeskirju; märgib murega, et uue IT-lahenduse puhul esines tehnilisi probleeme, mis mõjutasid negatiivselt sellise tegevuse rakendamist; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

26.

tuletab meelde ameti ulatuslikuma digiülemineku olulisust nii ametisisese töökorralduse ja juhtimise jaoks kui ka menetluste digitaliseerimise kiirendamiseks; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et hoida ära igasugune risk töödeldava teabe turvalisusele internetis;

27.

julgustab ametit tegema tihedat koostööd ENISAga (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ja CERT-EUga (liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelev rühm) ning viima läbi oma IT-taristu regulaarseid riskihindamisi ning tagama, et ameti küberkaitset auditeeritakse ja testitakse korrapäraselt; teeb ettepaneku pakkuda korrapäraselt ajakohastatavaid küberturvalisuse koolitusprogramme kõigile ameti töötajatele, kaasa arvatud juhtkonnale;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

28.

märgib, et amet jätkas 2021. aastal oma tegevust ja suutis COVID-19 pandeemia mõjust hoolimata tööprogrammi täita; märgib, et amet peatas oma töötajate lähetused ning füüsilised koosolekud ja üritused ning pidas esmatähtsaks virtualiseerimist, vähendades eelarves asjaomastel eelarveridadel tehtud kulusid 2020. aastaga võrreldes; märgib lisaks, et töötajate naasmine büroosse lükati edasi ja edendati kaugtööd; ergutab ametit kasutama töötajate liikumisega seotud kogemusi, et korraldada paremini koosolekuid ja ülesandeid, mida saaks edaspidi kaugosaluse teel paremini korraldada kui kohapeal;

29.

võtab teadmiseks, et amet võttis 2021. aastal kasutusele Taleo värbamisvahendi elektroonilise integreerimismooduli, millega hallatakse ja toetatakse töötajate ja praktikantide integreerimist automaatse lahenduse abil, mida kohandati veelgi pandeemiaolukorra jaoks;

Muud kommentaarid

30.

võtab teadmiseks, et amet teeb jõupingutusi suurendamaks üldsuse teadlikkust toiduohutusest ja käivitas 2021. aastal oma esimese üleliidulise digitaalse teavituskampaania, mille eesmärk on selgitada kättesaadaval viisil liidu toiduohutuse teaduslikku alust ja aidata teha toiduvalikute kohta teadlikke otsuseid; märgib, et kampaania viidi läbi koostöös liikmesriikide pädevate asutustega ja see oli otseselt suunatud muule publikule kui spetsialistid; võtab rahuloluga teadmiseks, et kampaaniajärgse hindamisuuringuga hinnati tulemusi positiivseteks;

31.

rõhutab, et kestlike söödalisandite ja pestitsiidide kestlike alternatiivide loamenetluste kiirendamine etendab olulist rolli strateegia „Talust taldrikule“ eesmärkide saavutamisel; rõhutab sellega seoses, et piisav suutlikkus töötajate ja nende vastavate eksperditeadmiste osas on oluline selleks, et vältida viivitusi kestlike söödalisandite ja pestitsiidide kestlike alternatiivide heakskiitmise taotlemis- ja hindamismenetlustes;

32.

tuletab meelde, et 2021. aastal võttis parlament vastu kuus vastuväidet geneetiliselt muundatud toidu- ja söödakultuuride impordile; rõhutab, et üks nende vastuväidete põhjustest seisneb ameti geneetiliselt muundatud organismide komisjoni tehtud riskihindamise puudustes; nõuab tungivalt, et amet tegeleks nende puudustega ja kaotaks need kiiremas korras;

33.

juhib tähelepanu püsivatele puudustele loomade heaolu valdkonnas, eelkõige, kuid mitte ainult, elusloomade transpordil; väljendab sellega seoses heameelt töö alustamise üle suure hulga volitustega, mis puudutavad loomade heaolu ning eelkõige loomade transporti, ja mis moodustavad aluse selles valdkonnas koostatavatele uutele õigusaktidele;

34.

35.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1381, mis käsitleb toiduahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 2065/2003, (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr 1331/2008, (EÜ) nr 1107/2009 ja (EL) 2015/2283 ning direktiivi 2001/18/EÜ (ELT L 231, 6.9.2019, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/299

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1882,

10. mai 2023,

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0086/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused), (4) eriti selle artiklit 44,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0131/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/300

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1883,

10. mai 2023,

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021 aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust instituudi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0087/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1922/2006 (millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (4)), eriti selle artiklit 15,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0121/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktori tegevusele instituudi 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 403, 30.12.2006, lk 9.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 123.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/301

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1884,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0121/2023),

A.	arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (edaspidi „instituut“) tulude ja kulude eelarvestuse kohaselt (1) oli instituudi 2021. aasta lõplik eelarve 8 692 878 eurot ehk 12,17 % suurem kui 2020. aastal;

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis oma aruandes Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on liidu põhiväärtus, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine, millega on kehtestatud soolõime põhimõte;

arvestades, et soolist võrdõiguslikkust liidus on eelkõige mõjutanud COVID-19 pandeemia tagajärjed, sõda Ukrainas ning tagasilöögid soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste õigustele, eelkõige seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele mitmes liikmesriigis; arvestades, et naisi võivad ebaproportsionaalselt mõjutada energiahindade tõus ja üldine elukallidus; arvestades, et see võib veelgi süvendada ebavõrdsust ja takistada soolise võrdõiguslikkuse saavutamist; arvestades, et energiaostuvõimetuse soolise mõju kohta liidus on vaja lisauuringuid; arvestades, et 2022. aastal oli soolise võrdõiguslikkuse indeks kogu ELis 68,6 ning see suurenes 2021. aastaga võrreldes vaid 0,6 punkti võrra, mis näitab, et soolise võrdõiguslikkuse suunas liikumise tempo ELis on aeglane;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et eelarveaasta 2021 eelarveseire tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 98,92 %, mis on 2020. aasta määrast 1,18 % kõrgem; märgib, et kõnealusel aastal oli maksete assigneeringute täitmise määr 71,39 %, mis on 2020. aasta määrast 3,44 % madalam;

märgib, et instituudi lõpliku eelarve summa tuleneb esimesest 971 698 euro suurusest eelarvemuudatusest, mis tähendab 12 % suuremat eelarvet võrreldes 2021. aastaks algselt eraldatud eelarvega, ja teisest 375 000 euro suurusest eelarvemuudatusest, mis tähendab instituudi haldusnõukogu poolt heaks kiidetud 4,14 % vähendamist COVID-19ga seotud kokkuhoiu tõttu aasta lõpus;

märgib, et instituudi järgmisesse eelarveaastasse üle kantud tegevuskulud suurenesid 2022. aastal 54,79 %ni (2021. aastal 49,49 %);

Tulemuslikkus

tuletab meelde, et instituut loodi selleks, et aidata liidus edendada soolist võrdõiguslikkust ja seda tugevdada; rõhutab instituudi keskset rolli ELis soolise võrdõiguslikkuse edendamisel teadusuuringute ja andmete kogumise kaudu; see on ülesanne, mis on osutunud oluliseks ja mõjusaks; rõhutab seetõttu, et instituudile tuleb tema ülesannete täitmiseks tagada piisavad ja stabiilsed rahalised vahendid ning inimressursid; tuletab meelde, et instituudi ülesanne on koguda, analüüsida ja levitada soolist võrdõiguslikkust käsitlevat teavet, töötada välja, analüüsida, hinnata ja levitada metodoloogilisi vahendeid eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste arvesse võtmist kõigis liidu tegevusvaldkondades ja nendel põhinevates liikmesriikide tegevusvaldkondades; ergutab instituudi ja teiste liidu asutuste vahelist koostööd;

märgib, et instituut kasutab seoses tegevuseesmärkidega teatavaid põhilisi tulemusnäitajaid, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust; märgib rahuloluga, et instituut täitis 2021. aastal 96,62 % oma tööprogrammist ning saavutas seeläbi 2021.–2023. aasta ühtses programmidokumendis seatud eesmärgid;

märgib, et instituut avaldas 2021. aastal aruande, milles analüüsitakse COVID-19 pandeemia tagajärgi lähisuhtevägivalla ohvritele, ning viis läbi esimese ulatusliku uuringu, milles koguti andmeid COVID-19 pandeemia tagajärgede kohta mitteametliku hoolduse, töö- ja eraelu tasakaalu, heaolu, tööhõive ja töötingimuste küsimustes; märgib lisaks, et soolise võrdõiguslikkuse jaoks vahendite eraldamise jälgimise tööriista väljatöötamisega viis instituut lõpule oma etapilise sooteadliku eelarvestamise töövahendi loomise, mille eesmärk on aidata korraldusasutustel järgida soolõime põhimõtet jagatud eelarve täitmisel; märgib lisaks, et instituut töötas liidu vahendite ja liikmesriikide eelarvete jaoks välja sooteadlike riigihangete töövahendi, et täiendada komisjoni sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete raamistikku;

märgib, et instituut tihendas terve aasta vältel koostööd liidu ametitega, eelkõige Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (FRA) ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutusega (Eurofound); võtab teadmiseks instituudi osalemise justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste võrgustikus nii COVID-19 kriisile reageerimise kui ka liidu Ukraina vastu solidaarsuse üles näitamise kontekstis; võtab lisaks teadmiseks instituudi osalemise ELi ametite teadusnõustamise võrgustikus (EU-ANSA), eelkõige kvantitatiivsete uuringuandmete klastris ja sotsiaal-majanduslikus klastris; kutsub instituuti üles jätkama koostoime arendamist (nt inimressursside, hoonete haldamise, IT-teenuste ja turvalisuse osas), koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu ametitega, et suurendada mõjusust;

tunneb heameelt instituudi ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni vahelise jätkuva koostöö üle; toonitab, et instituudil on võimalik anda väärtuslik panus kõikide parlamendikomisjonide töösse, et lõimida sooline mõõde paremini kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse; tunnistab instituudi spetsialiseerumist ja teadmisi, eelkõige andmete esitamise ja liikmesriikide poliitika hindamise osas;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 96 % ja liidu eelarves kinnitatud 27 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 26 (sama arv ametikohti kui 2020. aastal); märgib, et avaldati 12 kandideerimiskutset, millest neli olid lepinguliste teenistujate ametikohad, viis ajutise teenistuja ametikohad, üks lähetatud riikliku eksperdi ametikoht ja kaks praktikantide ametikohad; rõhutab, et 2021. aasta jooksul oli tööjõu voolavuse määr 11 %; võtab teadmiseks personalivajaduste läbivaatamise, mille käigus leiti, et 77,6 % instituudi personalist on suunatud operatiivülesannete täitmisele, 14,5 % haldusalasele toetusele ja 7,9 % neutraalsetele tegevustele; märgib, et 27. mail 2021 võeti vastu uued reeglid, mis puudutavad keskastme juhte;

10.

võtab teadmiseks soolise tasakaalustatuse kõrgemas juhtkonnas (kaks meest (50 %) ja kaks naist (50 %)) ning soolise tasakaalustamatuse haldusnõukogus (kuus meest (19 %) ja 26 naist (81 %)) ning personali hulgas üldiselt (12 meest (29 %) ja 30 naist (71 %)); kordab oma üleskutset instituudile tagada tulevikus sooline tasakaal; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid oma kandidaatide esitamisel instituudi haldusnõukogusse arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

11.

märgib, et kui välja arvata praktikakohtade ja lähetatud riiklike ekspertide ametikohtade kandideerimisavaldused, sai instituut 2021. aastal 513 kandideerimisavaldust, millest 68 % esitasid naised ja 32 % mehed; väljendab heameelt selle üle, et kõrgemas juhtkonnas on saavutatud sooline tasakaal, kuid tunneb muret tasakaalustamatuse pärast personali hulgas üldiselt; väljendab heameelt selle üle, et instituut osaleb alates 2021. aastast aktiivselt ELi asutuste võrgustiku mitmekesisuse ja kaasamise töörühmas, ning mitmesuguste meetmete üle, mida on võetud mitmekesisuse ja kaasatuse parandamiseks instituudisiseselt;

12.

märgib, et instituut sõlmis ajutise personali leidmiseks 2021. aastal üheaastase lepingu ettevõttega UAB Manpower Lit; tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohtu 11. novembri 2021. aasta kohtuotsuses (kohtuasi C-948/19) kinnitati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/104/EÜ (2) kohaldatavust liidu detsentraliseeritud asutuste suhtes ning ajutiste töötajate ja koosseisuliste töötajatega võrdse kohtlemise põhimõtet ning et Leedu ülemkohus jättis selle otsuse jõusse; märgib sellega seoses, et lepingu sõlminud ettevõte UAB Manpower Lit keeldus pikendamast 2022. aastal lõppevat ajutise tööjõu pakkumise lepingut;

13.

soovitab näha instituudile ette rohkem töötajaid ja eraldada piisavad rahalised vahendid instituudi enda vajadushinnangut arvestades, et instituut tuleks toime soolõimega seotud tehnilise abi taotluste arvu järsu suurenemisega, näiteks selleks, et reageerida kiiresti erinevate järjestikuste sotsiaal-, majandus- ja kliimakriiside naistele ja soolisele võrdõiguslikkusele avalduvale teravnevale mõjule ning soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste vastu suunatud tagasilöökidele mitmes liikmesriigis ja kogu maailmas;

14.

väljendab heameelt instituudi tervikliku heaolupoliitika üle, mis hõlmab mitmeid meetmeid, et toetada instituudi töötajate töö- ja eraelu tasakaalu, kaugtööd ja tervislikku eluviisi; märgib seoses psühholoogilise toega, et 2021. aastal lõpetati üks sõltumatu uurimine väidetava psühholoogilise ahistamise kohta, mille tulemusel vabastati ametist teenistuja, kelle suhtes on algatatud uurimine; tunnustab instituudi ulatuslikku personali koolitamise kava; julgustab instituuti töötama välja pikaajalise personalipoliitika, mis käsitleb töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja konkreetsete koolitusvõimaluste pakkumist karjääri arendamiseks, soolise tasakaalu tagamist kõigil personali tasanditel, kaugtööd, õigust olla mittekättesaadav, geograafilise tasakaalu parandamist, et tagada asjakohane esindatus kõigist liikmesriikidest, ning puuetega inimeste värbamist ja integreerimist, samuti nende võrdset kohtlemist ja nende võimaluste laialdast edendamist;

Hanked

15.

märgib, et 2021. aastal viidi lõpule 47 haldusalast hankemenetlust ja 62 põhitegevusega seotud hankemenetlust; märgib, et instituut ajakohastas töötajatele mõeldud hankesuuniseid, sealhulgas kontrollnimekirju, sisemisi tähtaegu ja menetlusetappe, et parandada hankemeetmete raames koostatud dokumentide kvaliteeti;

16.

võtab murelikult teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et 2021. aastal tegi instituut ebaregulaarseid makseid (väärtusega 12 200 eurot) tõlketeenuste ostmiseks, mis ei kuulunud asjakohase osalemiskutse ulatusalasse;

17.

tuletab meelde, kui oluline on tagada hankemenetlustes osalevate pakkujate vaheline aus konkurents ning võimaldada kaupade ja teenuste hankimist parima hinnaga, järgides seejuures läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; palub võtta kasutusele komisjoni välja töötatud e-hangete IT-vahendid; nõuab, et menetlusi ja hankejuhiste malle ajakohastataks ja selgitataks; võtab murelikult teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et puudused riigihangete vallas süvenevad ja on enamikus asutustes endiselt suurim ebaregulaarsete maksete allikas;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

18.

võtab teadmiseks instituudi kehtestatud meetmed ja tehtavad jõupingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; märgib, et instituut tegeleb praegu oma huvide konfliktide poliitika viimistlemisega; märgib, et 2021.–2023. aasta pettustevastase võitluse strateegiat rakendati 2021. aastal edukalt kooskõlas sellega seotud tegevuskavaga, tuginedes Euroopa Pettustevastase Ameti esitatud metoodikale; tunneb heameelt selle üle, et lisaks viidi 2021. aastal läbi mitu koolitust eetika ja aususe valdkonnas, samuti infotunnid pettuste ennetamiseks; rõhutab vajadust kehtestada süstemaatilisemad reeglid läbipaistvuse, ühitamatuse, huvide konflikti, ebaseadusliku lobitöö ja pöördukse efekti kohta, või neid reegleid korrapäraselt ajakohastada;

19.

märgib, et instituut avaldas oma veebilehel direktori ja enamiku haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid; tuletab meelde, kui oluline on elulookirjelduste ja huvide deklaratsioonide avaldamine; kutsub instituuti üles avaldama kõigi oma haldusnõukogu liikmete elulookirjeldusi ja huvide deklaratsioone;

Sisekontroll

20.

tunneb heameelt instituudi 2021. aastal võetud meetmete üle sisekontrollisüsteemi tugevdamiseks; võtab sellega seoses teadmiseks instituudi järelkontrolli läbiviimise korra läbivaatamise; tunnustab sellega seoses, et järelkontrollid on alates 2021. aasta septembrist läbi viidud ja kontrollikoja tähelepanekuga seotud meetmed on lõpule viidud; tunneb lisaks heameelt selle üle, et instituut ajakohastas oma kvaliteeditagamise poliitikat, milles on määratud kindlaks projektide konkreetsed kontrollimeetmed;

21.

võtab murelikult teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud, milles rõhutatakse mitmeid puudusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide valdkonnas; märgib, et esimene tähelepanek on seotud värbamismenetlusega, mille puhul ei järgitud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, ning et teises tähelepanekus käsitletakse ühe lähetatud riiklike ekspertide valikumenetluse puudusi, mis õõnestavad menetluse objektiivsust ja osutavad puudustele instituudi sisekontrollis; märgib, et kolmas tähelepanek on seotud hankemenetlusega, mille puhul kõik hindamiskomisjoni liikmed kuulusid samasse haldusüksusesse, mis on vastuolus finantsmääruse artikli 150 lõikega 3; tuletab meelde, et menetluslikud puudused värbamismenetlustes õõnestavad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimist; nõuab, et instituut parandaks oma sisemist värbamismenetlust, et selgitada hindamismenetlusi ja teateid vabade ametikohtade kohta;

22.

märgib, et komisjoni siseauditi talituse (IAS) strateegilise siseauditi kava kohaselt ajavahemikuks 2019–2021 viidi 2021. aastal läbi 40 tehingust koosneva valimiga kokku 1 800 kontrollitoimingut, mille kontrollitud eelarve oli kokku 920 776 eurot; märgib, et lõpptulemuste kohaselt tagab olemasolev sisekontrollisüsteem tehingute vastavuse finantseeskirjadele ja sisemenetlustele; märgib, et aruanne sisaldab nelja soovitust sisekontrolli tõhustamiseks, et kõrvaldada väiksemad puudused; tunneb heameelt selle üle, et instituut järgis täielikult kõiki soovitusi, sealhulgas eelmiste aastate soovitusi, ja siseauditi talitus lõpetas sellega seotud meetmed 2022. aasta veebruaris;

23.

märgib, et 2021. aasta sisekontrolli erihinnang viidi läbi kooskõlas instituudi sisekontrolliraamistiku ja sisekontrolli hindamise suunistega; võtab teadmiseks nimetatud hindamise järelduse, et kõiki põhimõtteid järgitakse ja need toimivad eesmärgipäraselt ning sisekontrollisüsteemi 2., 3. ja 5. komponendi puhul tuvastati kuus mõõdukat puudust; kutsub instituuti üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende puuduste kõrvaldamisel tehtud edusammudest; tunneb heameelt meetmete üle, mida instituut on rakendanud riskivaldkondade leevendamiseks, sealhulgas tundlike toimingute puhul;

24.

palub instituudil tugevdada oma sisekontrollimehhanisme, sealhulgas luua sisemine korruptsioonivastane mehhanism;

Digiüleminek ja rohepööre

25.

võtab teadmiseks jõupingutused, mida instituut on teinud kulutõhusa ja keskkonnasäästliku töökeskkonna loomiseks; märgib, et instituut on loonud lähetuste haldusvahendi, mis võimaldab jälgida reiside käigus tekkiva CO2 heite kogust; võtab teadmiseks, et 2021. aasta seire tulemuste kohaselt oli instituudi lähetuste CO2 heide kaheksa tonni; märgib, et instituut on lisanud keskkonnameetmete nõuded mitut liiki lepingutesse; tunneb heameelt instituudi võetud kohustuste üle paigaldada oma Vilniuse ruumidesse päikesepaneelid, et parandada hoone keskkonnatõhusust ja kasutada ainult taastuvenergia allikaid; täheldab huviga, et instituut on hankinud rakenduse, mis võimaldab tal jälgida oma keskkonnajalajälge, ning et see rakendus võetakse ilmselt kasutusele 2022. aastal; kutsub instituuti üles hoidma eelarvepädevaid institutsioone sellekohaste arengutega kursis;

26.

võtab teadmiseks, et instituut on 2021. aastal oma peamised protsessid täielikult digitaliseerinud ning võtnud kasutusele elektroonilised töövood ja e-allkirja; võtab teadmiseks instituudi IKT turbepoliitika ja teabehalduspoliitika ajakohastamise; tunneb heameelt instituudi vastuse üle, et kasutusel on küberturvalisuse süsteem ja et ta on rakendanud mitmeid küberturvalisusega seotud meetmeid, nagu mitmikautentimine ja IT-meeskonna liikmete turvakoolitused; ergutab instituuti viima läbi ka IT-taristu korrapäraseid riskihindamisi ning tagama küberkaitse korrapärased auditid ja testid;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

27.

märgib, et instituut kohanes kiiresti talitluspidevuse tagamiseks läbivaadatud ühtse programmidokumendi kohaselt; hindab instituudi tööd nõukogu eesistujariikide Portugali ja Sloveenia toetamisel, esitades uusi andmeid soolise võrdõiguslikkuse kohta, mis olid aluseks nõukogu vastavatele järeldustele COVID-19 pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele; märgib, et justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste võrgustikus on arutatud ühiseid algatusi COVID-19-le reageerimiseks ja talitluspidevuse kavade koostamiseks; tunneb heameelt asjaolu üle, et instituut ajakohastas 2022. aasta juulis oma talitluspidevuse kava;

28.

julgustab ametit rakendama COVID-19 pandeemia ajal töötajate reisimisega seotud kogemusi, et paremini korraldada koosolekuid ja ülesandeid, mida saaks tulevikus täita tõhusamalt kaugosaluse teel kui kohapeal;

Muu

29.

tunnustab instituudi jõupingutusi, et suurendada oma nähtavust üldsuse seas pressi infotundide, pressiteadete, meediakampaaniate nagu „16 Days of Activism“ (16 päeva aktiivset võitlust) ning tihedate kontaktide kaudu ajakirjanikega; võtab teadmiseks instituudi paranenud näitajaid sotsiaalmeedia ja meedia teabenõuete valdkonnas;

30.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 5.12.2008, lk 9).

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/306

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1885,

10. mai 2023,

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021 aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust instituudi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0087/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1922/2006 (millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (4)), eriti selle artiklit 15,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0121/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 403, 30.12.2006, lk 9.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/307

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1886,

10. mai 2023,

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0088/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ) (4), eriti selle artiklit 64,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0103/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevdirektori tegevusele asutuse 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 141.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/309

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1887,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0103/2023),

arvestades, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „asutus“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli asutuse 2021. aasta lõplik eelarve 32 839 626 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes 15,69 % suurust kasvu; arvestades, et asutust rahastatakse liidu eelarvest eraldatavast summast (12 140 600 eurot, mis moodustab 36,96 %) ja liikmesriikide riiklike järelevalveasutuste osamaksetest (20 258 026 eurot, mis moodustab 61,69 %);

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2021. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,98 %, mis oli 2020. aasta omast 0,02 % madalam; märgib siiski, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 79,12 %, mis on 2020. aastaga võrreldes 3,67 % madalam; kutsub asutust üles suurendama maksete assigneeringute täitmise määra;

Tulemuslikkus

märgib, et asutus kasutab teatavaid meetmeid, näiteks põhilisi tulemusnäitajaid, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust, ning teisi meetmeid, et parandada eelarve haldamist; märgib, et 2021. aastal seadis asutus oma seitsmes peamises töövaldkonnas 14 strateegilise tasandi tulemuseesmärki; märgib rahuloluga, et asutus saavutas või ületas neist eesmärkidest 12 ning on saavutamas kahte ülejäänud peamist tulemusnäitajat;

märgib, et asutus tarnis õigel ajal 304 toodet ja teenust (s.o 88 % koguarvust) ning 35 toote ja teenuse puhul esines väikeseid viivitusi ja 8 toote ja teenusega ei tegeletud, sageli poliitiliste otsuste tõttu prioriteetide muutmise, COVID-19 mõju, muude algatustega seotuse ja ressursside puudumise tõttu;

tunnustab asutust tema peamiste saavutuste eest 2021. aastal; võtab teadmiseks tehniliste standardite väljatöötamise, mille eesmärk on võidelda finantstoodete rohepesu vastu ning muuta kombineeritud või kindlustuspõhiste jaeinvesteerimistoodete põhiteabedokumendid jaeinvestoritele kättesaadavamaks; märgib rahuloluga, et 2021. aastal avaldas asutus järelevalveasutuste sõltumatuse kriteeriumid, käsitledes järelevalvealast ühtsust sellistes valdkondades nagu järelevalvetavad ja ootused rikkumise korral; väljendab heameelt Euroopa süsteemsete riskide hindamise raamistiku väljatöötamise üle, mis võimaldab asutusel ja selle liikmetel koostada arvamuse Euroopa kindlustusturu suundumuste ja arengu ning võimalike süsteemsete riskide kohta;

märgib, et 2021. aastal paigutas asutus ümber inimressursse, et toetada järelevalvealast ühtsust; märgib, et see ümberpaigutamine oli jätk kontrollikoja eriaruandes nr 29/2018 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohta esitatud soovitusele; tunnustab pingutusi, mida asutus on teinud digiüleminekuks, et suurendada tõhusust muu hulgas tehnilise põhitaristu ajakohastamise, äriprotsesside automatiseerimise edendamise algatuste ja Extraneti täiustamise kaudu;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 99 % ja liidu eelarves kinnitatud 138 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 137 ajutist teenistujat (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 127); märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 33 lepingulist töötajat ja 23 lähetatud riiklikku eksperti;

tunnustab asutuse pingutusi töötajate hulgas parema soolise tasakaalu saavutamiseks; võtab teadmiseks asutuse teatatud soolise jaotuse 2021. aastal: 5 meest (63 %) ja 3 naist (38 %) kõrgema juhtkonna ametikohtadel, 3 meest (43 %) ja 4 naist (57 %) juhatuses ning 98 meest (52 %) ja 89 naist (48 %) kogu personali hulgas kokku; kutsub asutust üles töötama välja pikaajalise personalipoliitika, milles käsitletakse töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja konkreetsete koolitusvõimaluste pakkumist karjääri arendamiseks, soolise tasakaalu tagamist kõikide tasandite ametikohtadel, kaugtööd, õigust olla mittekättesaadav, geograafilise tasakaalu suurendamist, et tagada kõigi liikmesriikide asjakohane esindatus, ning puuetega inimeste värbamist ja integreerimist ning nende võrdse kohtlemise ja võimaluste laialdast edendamist;

väljendab heameelt asjaolu üle, et kaugtöö režiimis töötanud asutus tegeles ka tööjõu värbamisega kaugtöö korras, pöörates suurt tähelepanu õigete profiilide olemasolule, et tagada asutuse mandaadi jätkuv täitmine, ning et asutus jätkas uute töötajate integreerimist kogu aasta jooksul, pakkudes neile spetsiaalseid sissejuhatavaid koolitusi ja vajalikku tuge asutuses tööleasumiseks kaugühenduse teel;

märgib, et 2021. aastal pakkus asutus töötajatele ja juhtkonnale spetsiaalset koolitust, et tulla toime uue tööolukorraga, nagu hübriidmeeskonnad ja kaugtöö; märgib eelkõige, et 2021. aastal oli juhtimismeeskonna koolituse keskmes juhtimis- ja haldamisoskuste parandamine;

10.

võtab rahuloluga teadmiseks selle, et asutus tegi 2021. aastal pingutusi, et tõsta naiste jaoks huvipakkuva karjäärivalikuna esile kindlustus- ja pensionisektorit, eelkõige kõnealuse sektori juhtivaid ametikohti, avaldades mitmete juhtivatel ametikohtadel töötavate naiste profiili ja võttes otsustamiskriteeriumina arvesse sõnavõtjate mitmekesisust;

11.

võtab teadmiseks apellatsiooninõukogu koosseisu uuendamise 1. detsembril 2021; märgib lisaks, et see uuendamine puudutas viit liiget ja viit asendusliiget, kelle ametiaeg kestab 30. novembrini 2026 ja mida võib ühe korra pikendada;

12.

väljendab heameelt selle üle, et asutus on vastu võtnud poliitika, et kaitsta isiku väärikust psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise eest; võtab teadmiseks kehtestatud üksikasjaliku korra, millega tagatakse poliitika rakendamine; tunnustab asutust sisevõrgustiku eest, kuhu kuuluvad usaldusnõunikud, kes on koolitatud töötajaid nõustama ja osalema ahistamist käsitlevas mitteametlikus menetluses, kui selline vajadus peaks tekkima; väljendab heameelt haldusjuurdlusi ja distsiplinaarmenetlusi käsitleva näidisotsuse vastuvõtmise üle; märgib, et see näidisotsus aitab kaasa väidetavate ahistamisohvrite kaitsemeetmetele;

13.

tunnustab asutuse pühendumist mitmekesisuse ennetavale juhtimisele, mis läheb kaugemale mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse normide järgimise tagamisest; väljendab heameelt mitmekesisuse ja kaasamise strateegia ning üksikasjaliku tegevuskava vastuvõtmise üle, sealhulgas EUANi mitmekesisust ja kaasamist käsitleva harta vastuvõtmise ning valdkondadevahelisi meetmeid hõlmavate meetmete üle; märgib, et sellised meetmed hõlmavad koostööd teiste institutsioonidega, õiglase ja võrdse karjääri kindlustamist ning sihipäraseid meetmeid, mis on seotud konkreetsete rühmadega;

Hanked

14.

võtab murega teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et asutuse ruumide üürilepingu kohaselt peab üürileandja andma oma nõusoleku, enne kui ruumides võib teha muudatusi või paigaldada lisaseadmeid; võtab lisaks teadmiseks kontrollikoja märkuse, et kõiki seonduvaid töid võivad teha ainult üürileandja nimetatud töövõtjad; taunib asjaolu, et need lepingulised piirangud sundisid asutust sõlmima renoveerimistöid otse üürileandja määratud töövõtjatega ilma asjakohase hankemenetluseta; võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, et selle lepinguklausliga seotud summad (2021. aastal maksti 288 125 eurot) olid seetõttu reeglitevastased; palub asutusel tulevaste hankemenetluste algatamisel järgida kohaldatavatest reeglitest tulenevaid kohustusi;

15.

tuletab meelde, kui oluline on tagada hankemenetlustes osalevate pakkujate vaheline aus konkurents ning võimaldada kaupade ja teenuste hankimist parima hinnaga, järgides seejuures läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; võtab murelikult teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et avalike hangete puudused suurenevad ja on enamikus asutustes jätkuvalt suurim reeglitevastaselt tehtud maksete allikas; palub asutusel rakendada Euroopa Komisjoni välja töötatud e-riigihangete infotehnoloogiarakendusi; kutsub komisjoni üles hankesuuniste menetlusi ja vorme selgitama ja ajakohastama;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

16.

märgib, et 2021. aastal ei või asutuse järelevalvenõukogu kodukorra kohaselt järelevalvenõukogu liikmed, kellel on huvide konflikt, osaleda järelevalvenõukogu aruteludes ega asjaomastel hääletamistel, kuid nad võivad viibida koosolekul; kordab kontrollikoja tähelepanekut, et huvide konfliktiga juhatuse liikmete kohalolek nõukogu koosolekutel ohustab nõukogu sõltumatust; võtab teadmiseks kontrollikoja leiud, et kaks hindajat, kelle juhatus on määranud koostama esimehe ja tegevdirektori iga-aastaseid tulemusaruandeid, säilitavad selle rolli isegi juhul, kui võib esineda huvide konflikt; väljendab heameelt asjaolu üle, et järelevalvenõukogu vaatas 2022. aasta juulis läbi oma kodukorra, rakendades kontrollikoja tähelepanekut järelevalvenõukogu huvide konfliktiga liikmete kohalolu kohta aruteludel ja hääletamisel; märgib lisaks, et ameti haldusnõukogu kiitis 2022. aasta detsembris heaks muudetud otsuse esimehe ja tegevdirektori hindamise kohta kooskõlas kontrollikoja tähelepanekutega;

17.

märgib, et kontrollikoja aruandes hinnati üht võimalikku huvide konflikti juhtumit aastatel 2019–2021 seoses kõrgema astme töötajaga, kes võttis vastu uue ametikoha väljaspool asutust; võtab murega teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et kõnealusel juhul ei konsulteerinud asutus ühiskomiteega, rikkudes seega määruse nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom) (2) (edaspidi „personalieeskirjad“) artiklit 16 ja personalieeskirjade II lisa artiklit 2; võtab siiski teadmiseks 2022. aasta detsembris vastu võetud asutuse töötajate eetikaeeskirja läbivaatamise, mille kohaselt võib luua personalieeskirjade artikli 9 alusel erinevaid ühiskomiteesid, sealhulgas kõrgema astme juhtide jaoks;

18.

väljendab heameelt selle üle, et asutuse õiguslike nõuete kohaselt avaldatakse asutuse veebisaidil tema järelevalvenõukogu liikmete ja juhatuse liikmete elulookirjeldused, asutuse esimehe ja tegevdirektori elulookirjeldused ning asutuse osakonnajuhatajate lühikesed elulookirjeldused; tunneb lisaks heameelt selle üle, et asutuse veebisaidil on avaldatud tema töötajate kohtumised lobistidega;

19.

tunnustab ametit eelkõige selle eest, et ta kuulub nende üheksa asutuse hulka, kes olid kehtestanud oma sisenormid, et tegeleda asutuste juhatuste/nõukogude liikmete tegevust reguleerivate liidu õigusaktide sätete puudumisega, minnes seega võimalike nn pöördukse olukordade käsitlemisel kaugemale õiguslikest miinimumnõuetest;

20.

rõhutab vajadust kehtestada süstemaatilised reeglid läbipaistvuse, vastuolude, huvide konflikti ja ebaseadusliku lobitöö kohta; kutsub asutust üles kehtestama ka asutusesisesed korruptsioonivastased meetmed; palub asutusel esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruande selles valdkonnas tehtud edusammudest;

21.

võtab teadmiseks asutusesisestest ja -välistest rikkumistest teatamise reeglid; märgib rahuloluga, et asutus on loonud oma veebisaidil spetsiaalse avaliku veebilehe, sealhulgas piiratud juurdepääsuõigustega eriotstarbelise postkasti, et tagada rikkumisest teatajate kaitse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (3) artiklile 17a; väljendab heameelt selle üle, et asutuse rakenduseeskirja, millega kehtestatakse suunised rikkumisest teatamise kohta, on edasi arendatud;

Sisekontroll

22.

väljendab heameelt asjaolu üle, et asutus on rakendanud kõik komisjoni siseauditi talituse kriitilise tähtsusega ja väga olulised soovitused ning jälgib hoolikalt ka ülejäänud soovituste rakendamist spetsiaalsete tegevuskavade kaudu ja kokkulepitud tähtaegade jooksul;

23.

märgib, et asutus tegi sisekontrolliraamistiku iga-aastase hindamise ja jõudis järeldusele, et kõiki komponente ja põhimõtteid rakendatakse ja need toimivad kavakohaselt, kusjuures mitu parandust on vaja teha sellistes valdkondades nagu talitluspidevus, protsesside juhtimine, koolitus ja teadlikkus; väljendab heameelt selle üle, et asutus on süstemaatiliselt uurinud kontrollitulemusi ja näitajaid ning siseauditi talituse, kvaliteedikontrolli komitee, audiitorühingute ja kontrollikoja esitatud tähelepanekuid ja soovitusi;

24.

tunnustab asutuse 2021. aastal võetud meetmeid, milles käsitletakse uute volituste ja ülesannete rakendamisega seotud riske ning nõutava pädevusega kvalifitseeritud töötajate ligimeelitamise ja küberturvalisuse ohtudega seotud küsimusi; võtab teadmiseks asutuse avalduse, et 2021. aastal parandati riskijuhtimisprotsessi, et integreerida paremini kavandamis- ja aruandlusprotsesse, kvartaalset seiretegevust ja kõigi riskiregistrite sujuvamaks muutmisest; väljendab heameelt selle üle, et 2021. aastal analüüsis asutus oma varasemate pettustevastaste strateegiate tulemusi, mis aitasid määratleda asutuse praegust pettustevastast strateegiat 2022–2024;

25.

märgib, et 2021. aastal hindas asutus esimest korda eel- ja järelkontrolli, eelarve haldamise, kavandamise, hindamise, pettusevastase võitluse, andmekaitse, eetika, riskijuhtimise ja sisekontrolliga seotud kontrollide kulutõhusust; märgib lisaks, et nende kontrollidega kaasnesid 2021. aastal otsesed kulud, mis moodustasid asutuse 2021. aasta kogueelarvest 1,98 % ja millele eraldati 7,47 täistööajale taandatud töötajat; avaldab asutusele tunnustust kontrollide märkimisväärse kulutõhususe eest;

Digiüleminek ja rohepööre

26.

märgib, et asutus tegi erinevate infotehnoloogiaprojektide rakendamisel koostööd väliskonsultantidega; tunnustab asutust uue pilvandmetöötluse strateegia esitamise ning 2022. ja 2023. aastal toimuva olulise tehnilise ülemineku ettevalmistamise eest;

27.

tuletab meelde, kui oluline on investeerida pikaajaliste lepingutega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia töötajatesse, et vältida ajude äravoolu, ebatõhusust ning küberrünnete riskide ja nõrkuste võimalikku suurenemist;

28.

julgustab ametit tegema tihedat koostööd Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) ja liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga (CERT-EU) ning korraldama oma IT-taristu regulaarseid riskihindamisi ja tagama, et asutuse küberkaitset auditeeritakse ja testitakse korrapäraselt; teeb ettepaneku pakkuda korrapäraselt ajakohastatavaid küberturvalisuse koolitusprogramme kõigile töötajatele, sh juhtkonnale; palub asutusel jätkata oma küberturvalisuse poliitika väljatöötamist ja anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selles valdkonnas tehtud edusammudest;

29.

võtab teadmiseks, et asutus on investeerinud COVID-19 ennetusmeetmete tõttu säästetud vahendid uutesse tehnoloogiatesse ja protsesside digitaliseerimisse, nagu üleeuroopalise personaalse pensionitoote registrite rakendamine ja uue äriteabe lahenduse (BI 2.0) väljatöötamine;

30.

väljendab heameelt selle üle, et 1. juulil 2021 võttis asutus vastu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvalisust ja juhtimist käsitlevad suunised, mille eesmärk on suurendada kõigi finantssüsteemis osalejate digitaalset tegevuskerksust;

31.

tunneb heameelt selle üle, et kooskõlas kontrollikoja soovitusega rakendab asutus keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteem (EMAS), mille sertifitseerimine oli esialgselt kavandatud 2022. aastaks; väljendab lisaks heameelt selle üle, et asutus on loonud keskkonnaaspektide registri, milles kirjeldatakse üksikasjalikult asutuse peamist keskkonnamõju, koostanud ligikaudu 140 meedet sisaldava tegevuskava ja loonud keskkonnajuhtimissüsteemi; võtab teadmiseks meetmed, mida asutus on võtnud oma haldustegevuse keskkonnamõju vähendamiseks, muu hulgas vähendades paberikasutust, rakendades e-töövooge ja toetades virtuaalset osalemist üritustel;

32.

väljendab heameelt selle üle, et asutus on ühinenud süsinikdioksiidi kompenseerimise institutsioonidevahelise hankemenetlusega, mille eesmärk on kompenseerida alates 2022. aastast ligikaudu 250–300 tonni CO2 heidet, mis on seotud organisatsioonilise tegevusega, näiteks hädavajalike ärireisidega; väljendab lisaks heameelt asutuse võetud kohustuse üle vähendada alates 2022. aastast kohapealsete kohtumiste ja lähetuste arvu 35 % võrra;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

33.

märgib, et 2021. aastat iseloomustas väga nõudlik iga-aastane tööprogramm, mis sisaldas töid, mis jäid 2020. aastal tegemata COVID-19 pandeemia mõju tõttu asutuse tööle; ergutab ametit kasutama töötajate liikumisega seotud kogemusi, et korraldada paremini koosolekuid, mida saaks tulevikus kaugosaluse teel tõhusamalt korraldada kui kohapeal;

34.

märgib, et asutus teatas, et ta jätkas töötajate, külastajate ja juhatuse liikmete suhtes eri meetmete kohaldamist, et aeglustada COVID-19 viiruse levikut ja tagada talitluspidevus; märgib eelkõige, et kõik asutuse töötajad, juhtorganid ja töörühmad jätkasid eranditult kaugtööd; märgib lisaks, et sarnaselt eelmise aastaga teatas asutus, et eelarvesääst oli ligikaudu 1 150 000 eurot, mis tulenes peamiselt tööreiside peatamisest ning töötajate, juhatuse ja järelevalvenõukogu üksnes kaugtöö vormis toimunud koosolekutest;

Muud märkused

35.

tunnustab asutuse koostööd teiste asutustega seoses infotehnoloogia valdkonna ühisprojektidega, mille eesmärk on luua ja võtta kasutusele digitaalne nõutav aruandlus ning platvorm, et vahetada teavet muu hulgas sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise kohta; võtab rahuloluga teadmiseks, et asutus osales 2021. aastal EU-OSHA algatusel usaldusnõunike ühistel järelevalvekoosolekutel;

36.

võtab teadmiseks asutuse pingutused suurendada oma avalikku nähtavust, suurendades oma kohalolekut sotsiaalmeedias, korraldades pressikonverentse, andes intervjuusid meediaväljaannetele, korraldades kohtumisi tarbijate ühenduste ja akadeemiliste ringkondadega ning osaledes kolmandate isikute korraldatud üritustel; kutsub asutust üles jätkama ja intensiivistama meetmeid suurema avaliku nähtavuse ja teavitustegevuse nimel;

37.

(2) Määrus nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom), millega kehtestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT 45, 14.6.1962, lk 1385/62).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/315

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1888,

10. mai 2023,

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0088/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0103/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/316

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1889,

10. mai 2023,

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021 aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust instituudi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0089/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 294/2008 (millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut) (4), eriti selle artiklit 21,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/819 (Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta) (5), eriti selle artiklit 23,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0130/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) direktori tegevusele instituudi 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.

(5) ELT L 189, 28.5.2021, lk 61.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 161.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/318

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1890,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0130/2023),

A.	arvestades, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) (edaspidi „instituut“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli instituudi 2021. aasta lõplik eelarve 360 913 825,71 eurot, mis on 2020. aasta eelarvest 42,26 % väiksem;

B.	arvestades, et juhatus on eraldanud 357 511 198 eurot (96 %) kaheksale instituudi teadmus- ja innovatsioonikogukonnale nende 2021. aasta äriplaanide rakendamiseks;

C.	arvestades, et 2021. aasta eelarve vähenes, kuna 2021. aastal eraldati ja maksti teadmus- ja innovatsioonikogukondadele oluliselt vähem toetusi (see tulenes üleminekust eelmiselt mitmeaastaselt finantsraamistikult uuele perioodile);

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes instituudi eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et eelarveaasta 2021 eelarveseire tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 97,91 %, mis on 2020. aasta määrast 1,94 % madalam; märgib lisaks, et jooksval aastal oli maksete assigneeringute täitmise määr 99,47 %, mis on 2020. aasta määrast 0,34 % kõrgem;

võtab teadmiseks instituudi 2021.–2027. aasta strateegilise innovatsioonikava vastuvõtmise, mis näitab instituudi suurenenud eelarvet, mis on peaaegu kolm miljardit eurot seitsmeks aastaks, ja laiendatud volitusi;

märgib seoses järelmeetmetega instituudi ajutise töötaja 1 200 euro suuruse reisi- ja elamiskulude hüvitamise kohta, et instituut algatas 2022. aastal parandusmeetmena ajutise teenistuse lepingute sõlmimiseks uue hanke, mis hõlmab ajutiste töötajate lähetuskulusid ja reisimisega seotud aspekte, et leevendada võimalikke riske;

Tulemuslikkus

märgib, et instituut kasutab instituudi teadmus- ja innovatsioonikogukondadega seotud põhiliste tulemusnäitajate süsteemi; märgib, et nagu ka eelmistel aastatel, ei kasutanud teadmus- ja innovatsioonikogukonnad instituudi eraldatud toetussummasid täielikult ära;

märgib, et instituut rakendas 2021. aastal ulatuslikult oma tööprogrammi, kuigi Nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (3) hilise vastuvõtmise tõttu tekkisid mõned viivitused; märgib, et mõned prioriteedid lükati instituudi ebapiisavate inimressursside tõttu edasi 2022. aastasse (nimelt järelevalvestrateegia ja üleminek e-toetustele); märgib, et instituudi peamiste saavutuste hulgas 2021. aastal käivitati instituudi projekt „HEI Initiative: Innovation Capacity Building for Higher Education“ (Kõrgharidusasutuste algatus: kõrgharidussektori innovatsioonisuutlikkuse suurendamine), mis on 2021.–2027. aasta strateegilise innovatsioonikava peamine eesmärk; tunneb heameelt selle üle, et toetuse andmiseni kuluv keskmine aeg on vähenenud 187 päevalt 117 päevale;

väljendab heameelt koostoime ja koostöötavade arendamise üle teiste institutsioonide ja asutustega; märgib sellega seoses 2021. aastal tehtud edusamme instituudi vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamisel Euroopa Innovatsiooninõukoguga (EIC) ja ühisprojektidega, mis käsitlevad teadmus- ja innovatsioonikogukonna idufirmade liitumist EIC kiirendiprogrammiga või naisettevõtluse tegevuskava edendamist; märgib instituudi koostööd Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametiga sellistes valdkondades nagu värbamiskomisjonid või IT-tugi; võtab lisaks teadmiseks instituudi viljaka koostöö Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga, et edendada innovatsiooni Euroopa ettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seas, kusjuures 2021. aastal osales 35 tegevuses rohkem kui 700 inimest;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 93 % ja liidu eelarves kinnitatud 45 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 42 (sama arv kinnitatud ametikohti kui 2020. aastal); märgib, et 2021. aastal töötas instituudi heaks ka 21 lepingulist töötajat, 15 ajutist töötajat ja üks lähetatud riiklik ekspert;

peab kahetsusväärseks soolise tasakaalu puudumist instituudi kõrgemate ja keskastme juhtide ametikohtadel, kus kuuest ametikohast viiel (83 %) töötavad mehed; võtab teadmiseks soolise esindatuse instituudi juhatuses, kus 15-st üheksa (60 %) on mehed, ja instituudi töötajate hulgas, kus 63-st 35 (56 %) on naised; võtab teadmiseks instituudi kohustuse rakendada oma soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, mille raames korraldati 2021. aastal rida tegevusi, näiteks teadmus- ja innovatsioonikogukondade vaheline programm, mis on pühendatud naiste ettevõtlusele ja juhtimisele, ning spetsiaalne projekt „Girls Go Circular“, mille eesmärk on suurendada naiste osalemist teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas; kutsub instituuti üles võtma võimalikult kiiresti konkreetseid meetmeid, et parandada soolist tasakaalu kõigil hierarhia tasanditel, ja andma sellest aru eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

märgib, et üks endine volinik ja üks endine Euroopa Parlamendi liige saavad instituudi juhatuse liikmetena instituudi eelarvest raha;

10.

märgib, et instituudi töötajate voolavus oli 2021. aastal 6,3 %; märgib, et instituudil on Ungari madala palgakoefitsiendi tõttu raskusi kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide ligimeelitamisel ja hoidmisel; tunneb heameelt instituudi stimuleerivate meetmete ja sotsiaalsete algatuste üle, et vältida töötajate suurt voolavust;

11.

võtab teadmiseks instituudi töökoormuse märkimisväärse suurenemise 2021. aastal ning uued ülesanded, mis on seotud instituudi laiendatud volitustega „Euroopa Horisont“ raames; märgib siiski, et suurenenud volituste ja ülesannetega ei kaasnenud uusi töötajaid, mistõttu on tekkinud kriitiline personalipuudus, mis seab ohtu instituudi mitmeaastase tööprogrammi rakendamise ja ka hallatavate vahendite tagamise; märgib, et selle tulemusena on instituudi halduskulud väga madalad – 2 % kogueelarvest, võrreldes keskmiselt 4,6 protsendiga programmi „Horisont 2020“ raames; märgib sellega seoses riski, et instituudi iga-aastase tööprogrammi kõiki põhielemente ei rakendata; märgib, et instituudi töötajate puuduse ja sellega kaasnevate riskidega tegeles instituudi juhatus, kes kiitis 2021. aasta lõpus heaks olemasolevate ressursside haldamise ümberkorraldamise, vaadates instituudi struktuuri ja organisatsiooni skeemi läbi 2022. aastal; rõhutab, et pärast seda, kui instituudi esimene taotlus täiendavate ametikohtade loomiseks 2021. ja 2022. aastaks oli tagasi lükatud, esitas instituut uuesti taotluse kümne täiendava ametikoha loomiseks 2022. aastal; tunnistab vajadust viia instituudi ressursid vastavusse uue mandaadi ootustega; tuletab meelde, et personalinõuete täitmata jätmine suurendab vigade ja õigusnormide rikkumise ohtu ning võib seega kahjustada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist;

12.

tuletab meelde, kui oluline on töötada välja pikaajaline personalipoliitika, mis käsitleb töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja konkreetsete koolitusvõimaluste pakkumist karjääri arendamiseks, soolise tasakaalu tagamist kõigil personali tasanditel, kaugtööd, õigust olla mittekättesaadav, geograafilise tasakaalu parandamist, et tagada asjakohane esindatus kõigist liikmesriikidest, ning puuetega inimeste värbamist ja integreerimist, samuti nende võrdset kohtlemist ja nende võimaluste laialdase edendamise tagamist;

Hanked

13.

märgib, et 2021. aastal viis instituut oma kava kohaselt lõpule 87 % hankemenetlustest, ületades seega eesmärgi, mille kohaselt tuli 2021. aastaks lõpule viia 85 % hankemenetlustest; märgib, et instituut teatas, et kõik tema prioriteetsed menetlused on lõpule viidud, välja arvatud uus kommunikatsiooniteenuste ja ürituste korraldamise raamleping;

14.

märgib kontrollikoja aruande põhjal, et kahe auditeeritud makse puhul oli instituut vastavaid eelarvelisi kulukohustusi kinnitanud alles pärast lepingu allkirjastamist; võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et see oli vastuolus komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/715 artikli 73 lõikega 2; (4) võtab instituudi vastusest teadmiseks, et alates 2023. aastast hakatakse toetuste haldamiseks kasutama standardset programmi „Euroopa Horisont“ IT-vahendit, mille puhul on süsteemi integreeritud asjakohased sisekontrollid, mis takistavad sarnaste vigade tekkimist; võtab lisaks teadmiseks instituudi kohustuse ajakohastada oma raharingluse standardset töökorda, et kajastada vajalikke muudatusi; palub instituudil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile sellekohastest edusammudest aru;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

15.

võtab teadmiseks instituudi kehtestatud meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; märgib, et instituut avaldas oma veebilehel oma juhatuse ja juhtkonna liikmete huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused;

16.

võtab teadmiseks instituudi kohustuse ajakohastada ja täiustada oma huvide konfliktide ennetamise ja juhtimise poliitikat; märgib, et instituudi juhatus palus komisjonilt eelnevat nõusolekut võtta vastu otsus huvide konfliktide ennetamise ja haldamise ning otsustusprotsessi kohta, et vältida instituudi töötajate huvide konflikti, mis täiendab instituudi kehtivaid reegleid; tunneb heameelt instituudi lisameetmete kasutuselevõtu üle, nagu huvide konfliktide standardmallid ja huvide konfliktide nõuandekomitee; märgib, et ümberliigitamise ja valikumenetluste kontekstis on tuvastatud huvide konflikti juhtumid ja neid on käsitletud olemasolevate leevendusmeetmetega;

17.

tunneb heameelt asjaolu üle, et instituut on üks üheksast ametist, kes on kehtestanud oma juhatuse liikmete tegevust reguleerivad sisereeglid, mis lähevad kaugemale võimalike nn pöördukse efektiga seotud olukordade juriidilistest miinimumnõuetest; märgib eelkõige, et instituudi käitumisjuhendi kohaselt ei tohi juhatuse liikmed kahe aasta jooksul pärast ametikohalt lahkumist asuda tasustatud või tasustamata ametikohale ettevõtetes, uurimiskeskustes või ülikoolides, mis osalevad instituudi teadmus- ja innovatsioonikogukondades või saavad instituudi toetusi; märgib lisaks, et instituut koostas konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu poliitika lahkuvatele töötajatele ning juhised töösuhte lõppemise piirangute ja keeldude kohta; kutsub instituuti üles hoidma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat asutust kursis poliitika rakendamisega;

18.

rõhutab vajadust kehtestada süstemaatilisemad reeglid läbipaistvuse, ühitamatuse, huvide konflikti, ebaseadusliku lobitöö ja pöördukse efekti kohta; palub instituudil tugevdada oma sisekontrollimehhanisme, sealhulgas luua sisemine korruptsioonivastane mehhanism;

Sisekontroll

19.

märgib, et instituudi siseauditi üksuse aruande kohaselt on järelauditi 87 esitatud soovitusest ellu viidud 29 soovitust, ümber hinnatud 25 soovitust ja ühtegi soovitust ei ole ajakohastatud; märgib, et seetõttu ei jäänud 31. detsembriks 2021 ühtegi kriitilist küsimust lahtiseks;

20.

märgib, et instituut algatas 2021. aastal oma organisatsioonistruktuuri läbivaatamise raames siseauditi üksuse funktsiooni ülemineku teadmus- ja innovatsioonikogukondade järelevalve- ja kontrollifunktsioonile;

21.

võtab teadmiseks instituudi läbivaadatud pettustevastase võitluse strateegia aastateks 2021–2023; märgib, et 2021. aastaks seatud 14 pettustevastase võitluse eesmärgist saavutati üheksa täielikult, neli osaliselt ja üks lükati edasi;

22.

märgib, et komisjoni siseauditi talitus viis läbi ja lõpetas 2021. aastal personalijuhtimise auditi; märgib, et selle käigus anti kolm olulist soovitust; märgib seoses siseauditi talituse varasemate auditite järelmeetmetega, et 2021. aastal ei olnud instituudi jaoks esitatud ühtegi siseauditi talituse kriitilist või väga olulist soovitust, samas kui mõned olulised soovitused olid edasi lükatud ja endiselt täitmata;

23.

võtab teadmiseks instituudi sisekontrolli enesehindamise järeldused, mille kohaselt on instituudi sisekontrollisüsteem üldiselt tulemuslik ja tõhus ning 12. põhimõtte osas oli vaja teha täiendavaid parandusi;

24.

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada instituudi nõuetekohane toimimine; nõuab tungivalt tõhusate juhtimis- ja kontrollisüsteemide olemasolu, et vältida võimalikke huvide konflikti juhtumeid, eel- ja järelkontrollide puudumist, eelarveliste kulukohustuse ja juriidiliste kohustuste ebapiisavat haldamist ning suutmatust teatada probleemidest erandite registris;

Digiüleminek ja rohepööre

25.

võtab teadmiseks instituudi meetmed oma veebiturvalisuse ja digiülemineku parandamiseks; märgib, et alates 2021. aastast rakendas instituut kõiki ELi institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühma järelevalveteenuseid; märgib, et instituut viis 2021. aastal läbi küberturvalisuse auditid ja rakendas kõiki esitatud soovitusi; võtab teadmiseks, et 2021. aastal ei teatatud ühestki küberturvalisuse intsidendist; märgib, et Euroopa Komisjoni personalihalduse infosüsteemi (SYSPER) järkjärgulise rakendamise kontekstis võttis instituut 2021. aastal vastu täiendavad personalijuhtimise moodulid;

26.

tunnustab instituudi kliimamuutuste teadmus- ja innovatsioonikogukonna juhtivat rolli mõjuka keskkonnajuhtimise saavutamisel liidus; tunnustab instituudi jätkuvaid jõupingutusi reiside ja CO2 heite vähendamisel; märgib, et 2021. aastal loodi kestlikkuse komitee, et määrata kindlaks edasised meetmed instituudi tegevuse CO2-neutraalseks muutmiseks;

27.

tuletab meelde, kui oluline on suurendada instituudi digitaliseerimist asutusesisese toimimise ja juhtimise seisukohast, kuid ka menetluste digitaliseerimise kiirendamiseks; rõhutab, et instituut peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et vältida digilõhet liidu ametite vahel; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

28.

julgustab instituuti tegema tihedat koostööd ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga); teeb ettepaneku, et kõigile instituudi töötajatele pakutaks regulaarselt ajakohastatavaid küberturvalisuse koolitusprogramme; palub instituudil töötada küberturvalisuse poliitika kiiremini välja, et selle saaks ellu viia enne 31. detsembrit 2023, ning anda sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

29.

võtab teadmiseks instituudi probleemid talitluspidevuse haldamisel programmile „Euroopa horisont“ ülemineku ajal, kuna instituudi läbivaadatud õigusraamistikku ei võetud vastu õigeaegselt; võtab teadmiseks leevendusmeetmed, mille instituut kiitis heaks 2021. aastal, et võtta hoolimata kõnealustest viivitustest arvesse programmi „Euroopa horisont“ õigusraamistiku nõudeid, nagu rakkerühma lihtsustamise koosolekud ja 2021. aasta ülemineku tegevuskava; väljendab heameelt asjaolu üle, et sellised jõupingutused võimaldasid instituudi edukat üleminekut programmile „Euroopa horisont“ ja samas minimeerida tegevushäireid;

30.

võtab teadmiseks instituudi käimasolevad meetmed, mille eesmärk on tagada COVID-19 pandeemia kontekstis talitluspidevus, näiteks Microsofti meeskondade loomine teabevahetuseks ja koostööks ning küsitluste läbiviimine, et koguda töötajatelt tagasisidet põhiteemade kohta; julgustab instituuti rakendama seoses kaug- ja hübriidtöömeetoditega kogetut, et paremini korraldada koosolekuid ja ülesandeid, mida saaks tulevikus täita tõhusamalt nii kaugosaluse teel kui ka kohapeal; tuletab meelde, et instituut saavutas hübriidüritustel osalemise osas positiivseid tulemusi;

Muud kommentaarid

31.

märgib, et uues 2021.–2027. aasta strateegilises innovatsioonikavas nõutakse tihedamat koostööd liikmesriikidega suurema koostöö, teabevahetuse ja nähtavuse kaudu; võtab teadmiseks instituudi järelmeetmed kommunikatsiooni ja teadlikkuse suurendamiseks oma kogukonnas; märgib eelkõige, et instituut lõi 89 riiklikust kontaktpunktist koosneva võrgustiku, mis esindab 57 riiki liidu liikmesriikidest, sealhulgas programmiga „Horisont“ assotsieerunud riike ja muid kolmandaid riike; võtab lisaks teadmiseks instituudi teadmuskeskuse arendamise poliitika töödokumentide ja aruannete avaliku hoidlana;

32.

kutsub instituuti üles arendama jätkuvalt edasi koostoimet (nt inimressursside, kinnisvara haldamise, infotehnoloogia teenuste ja turvalisuse puhul), tugevdama koostööd, heade tavade vahetamist ja arutelusid ühist huvi pakkuvates valdkondades teiste liidu ametitega, et suurendada tõhusust;

33.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 10. mai 2023. aasta resolutsioonile (5) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(2) Nõukogu määrus (EL, Euratom) 2020/2093, 17. detsember 2020, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(4) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/715, 18. detsember 2018, raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1).

(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/323

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1891,

10. mai 2023,

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust instituudi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0089/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 294/2008 (millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut) (4), eriti selle artiklit 21,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/819 (Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta) (5), eriti selle artiklit 23,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0130/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.

(5) ELT L 189, 28.5.2021, lk 61.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/325

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1892,

10. mai 2023,

Euroopa Tööjõuameti (ELA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Tööjõuameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0090/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1149 (millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344) (4), eriti selle artiklit 28,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0117/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Tööjõuameti tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Tööjõuameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 186, 11.7.2019, lk 21.

(1) ELT C 114, 31.3.2021, lk 232.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/327

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1893,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Tööjõuameti (ELA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Tööjõuametile 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0117/2023),

arvestades, et Euroopa Tööjõuameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 24 219 500 eurot; arvestades, et ameti eelarve koosneb liidu eelarvest eraldatud vahenditest; arvestades, et 1 838 391 eurot kasutati komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi raames ja amet haldas pärast oma finantsautonoomiat otseselt 22 381 110 eurot;

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis oma aruandes agentuuri eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et amet alustas tegevust 17. oktoobril 2019 ja saavutas finantsautonoomia 26. mail 2021 ning pärast seda, kui Slovaki Vabariigiga sõlmitud peakorterileping oli lõplikult vormistatud, alustas ta tegevust 2021. aasta septembris Bratislavas asuvates ruumides; väljendab heameelt tegevuse alustamise üle ja rõhutab, et see on esimene eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus;

märgib, et 2021. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 95,80 % ja et jooksva aasta maksete assigneeringute täitmise määr oli 30,38 %;

rõhutab asjaolu, et ameti töö on olnud idufirma kujundamise etapis; on teadlik, et eelseisval perioodil on vaja sisemisi protsesse edasi arendada ja integreerida, kuni need 2024. aastal täielikult toimima hakkavad;

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada ameti nõuetekohane toimimine; nõuab tungivalt tõhusate juhtimis- ja kontrollisüsteemide olemasolu, et vältida võimalikke huvide konflikti juhtumeid, eel- ja järelkontrollide puudumist, eelarveliste kulukohustuste ja juriidiliste kohustuste ebapiisavat haldamist ning suutmatust teatada probleemidest erandite registris;

Tulemuslikkus

märgib, et esialgu 2021. aastaks kavandatud projekt, mille eesmärk on töötada välja struktureeritud tulemusjuhtimise süsteem, mis toetab sidusate põhiliste tulemusnäitajate väljatöötamist, lükati edasi ja see on praegu pooleli; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist arengust aru;

rõhutab ameti saavutusi seoses esimese sektoripõhise algatusega, mis keskendub liikuvate töötajate ja nende tööandjate õigustele hooajatöö valdkonnas, selle tegevuskavale ning sellega seotud kampaaniale, mida rakendatakse koostöös liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega ning mis koondab kõik ameti tööülesanded;

märgib rahuloluga, et amet toetas 2021. aastal esimest kümmet kooskõlastatud ja ühist kontrolli, kus osales 11 liikmesriiki; märgib lisaks, et deklareerimata töö platvorm integreeriti sujuvalt ameti alla 2021. aastal ning et kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1149 (2) võttis amet komisjonilt üle EURESe teatavad konkreetsed ülesanded, eelkõige Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) juhtimise, eelkõige EURESe koolitamise ja teabevahetuse alase tegevuse ning EURESe portaali omandi;

märgib rahuloluga, et amet viis 2022. aasta alguses lõpule oma vahendaja ülesande käivitamiseks vajaliku raamistiku ning et 2021. aasta detsembris võttis ameti haldusnõukogu vastu vahendusmenetluse eeskirjad ja esitas konkursikutse kandideerimaks erinevate vahendamisülesannetega seotud ametikohtadele;

märgib rahuloluga, et amet süvendas koostööd teiste liidu asutuste ja organisatsioonidega; väljendab heameelt selle üle, et esimesed kokkulepped SOLVITi võrgustiku ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoniga sõlmiti 2021. aastal; märgib lisaks, et amet alustas läbirääkimisi muude koostöölepingute üle, sealhulgas Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondiga (Eurofound) ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga (EU-OSHA); märgib lisaks, et amet ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) toetasid 2021. aasta septembris liikmesriikide jõupingutusi hooajatööga seotud tööalase ärakasutamise vastu võitlemisel; nõuab tungivalt, et amet uuriks täiendavalt võimalusi oma töökorralduse laiendamiseks ja kattuvate ülesannete ressursside jagamiseks teiste liidu asutustega;

10.

märgib, et kõik 2021. aasta tööprogrammis kavandatud tegevused viidi ellu, välja arvatud personalivahetus ja vastastikuse abi projektid deklareerimata töö vastase tegevuse alase koostöö edendamiseks loodud Euroopa platvormi raames; tunnistab, et nende nõudlusest lähtuva tegevuse taotluste puudumise põhjuseks võib olla COVID-19 pandeemia; märgib, et haldusnõukogu on seisukohal, et ameti teisel tegevusaastal saavutatud tulemused on aluseks täielikult toimiva ja digiteeritud ameti loomiseks enne 2024. aastat;

Personalipoliitika

11.

on mures, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelus olevatest kohtadest täidetud 84,21 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 38 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 32; märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks veel 11 lepingulist töötajat ja 41 lähetatud riiklikku eksperti (sealhulgas 27 liikmesriikide kontaktametnikku); märgib, et kooskõlas ameti peamiste prioriteetidega saavutas amet pärast intensiivseid värbamispüüdlusi 2021. aastal oma töötajate arvu märkimisväärse kasvu;

12.

juhib siiski tähelepanu asjaolule, et ametis on kõigi liidu detsentraliseeritud ametitega võrreldes kõige rohkem lähetatud riiklike ekspertide ametikohti (60 töötajat 144 töötajast 2023. aasta ametikohtade loetelus); nõuab 15 lähetatud riikliku eksperdi ametikoha muutmist ajutiste töötajate ametikohtadeks, mis võimaldab ametil kasutada oma missiooni edasiseks täitmiseks asjakohast personali;

13.

võtab teadmiseks ameti kõrgema juhtkonna soolise puuduliku tasakaalu, kus kuuest liikmest neli on mehed (67 %); võtab teadmiseks ameti haldusnõukogu puuduliku soolise tasakaalu, kus 33 liikmest 20 on mehed (61 %); võtab lisaks teadmiseks ameti kogu töötajaskonna puuduliku soolise tasakaalu, kus 43 töötajast 23 on naised (53 %); võtab teadmiseks lähetatud riiklike ekspertide (sh liikmesriikide kontaktametnikud) soolise esindatuse, kus 49 % on naised ja 51 % mehed; märgib lisaks, et ametil oli 2021. aasta lõpus oma ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel (kohustuslik personal) 14 erinevat rahvust ja et ametil oli kavas suurendada seda 2022. aastal veel kuni 18 erineva rahvuseni; nõuab tungivalt, et amet kaaluks oma värbamismenetlustes esmajärjekorras geograafilist tasakaalu ja annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist sellega seotud arengutest; tuletab meelde, kui oluline on tagada töötajate sooline tasakaal, ja kutsub ametit üles arvestama seda aspekti seoses tulevaste ametisse nimetamistega kõrgemasse juhtkonda; kutsub lisaks liikmesriike üles võtma seda arvesse haldusnõukogu liikmete või lähetatud riiklike ekspertide nimetamisel;

14.

märgib, et amet võttis 2021. aastal vastu oma esimese organisatsioonilise struktuuri, kavandas organisatsiooni ning jätkas sise-eeskirjade ja -menetluste vastuvõtmist ning väljatöötamist ning et ta on loonud koos kogu personaliga oma missiooni ja väärtuste deklaratsiooni, mis esindab kõigi töötajate mitmekesisust ja kultuuri; märgib lisaks, et amet töötab selle nimel, et olla 2024. aastal täielikult toimiv;

15.

märgib, et amet võttis 2022. aasta märtsis vastu inimväärikuse kaitsmise ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamise poliitika, mille järel hakati korraldama kohustuslikke ahistamisvastaseid seminare kõigile töötajatele, sealhulgas välistöövõtjatele, ning spetsiaalseid kohtumisi juhtidele; märgib lisaks, et amet esitas 2022. aasta juunis usaldusnõunike osalemiskutse; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist arengust aru;

16.

Hanked

17.

märgib, et 2021. aastal kasutas amet oma haldus- ja operatiivtegevuse jaoks olemasolevaid institutsioonidevahelisi raamlepinguid parimal võimalikul viisil, esitades vajaduse korral pakkumiskutseid (läbirääkimistega, avatud); märgib lisaks, et amet viis lõpule kokku 106 hankemenetlust ja allkirjastas kuus teenustaseme kokkulepet;

18.

märgib, et 2021. aastal võttis amet kasutusele e-riigihanke moodulid ABAC Assets, e-hanked, pakkumuste elektroonilise esitamise ja avalike hangete haldamise vahendi; märgib, et 2022. aastal hakkas amet kasutama avalike hangete haldamise vahendit;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

19.

märgib, et amet töötab praegu välja terviklikku huvide konflikti poliitikat ja et ameti organite (haldusnõukogu, sidusrühmade rühma, ameti töörühmade) kodukorrad sisaldavad huvide konfliktiga seotud sätteid; märgib lisaks, et haldusnõukogu liikmete huvide konflikti deklaratsioonid on olemas ja avalikud;

20.

märgib, et amet avaldab oma tegevdirektori elulookirjelduse ja töötab muude asjakohaste elulookirjelduste avaldamisega 2023. aastal; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist arengust aru;

21.

märgib, et 2021. aastal kohtus amet väliste sidusrühmadega, nagu ametiühingute esindajate, tööandjate organisatsioonide ja ettevõtjate esindajate, ning samuti riigi ametiasutuste ning riiklike institutsioonidega; märgib murega, et ametil ei ole keskregistrit asjakohaste kohtumiste kohta väliste huvirühmadega ning ta ei kavatse seda asutada enne 2023. aastat; palub ametil luua võimalikult kiiresti selline register ja anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile sellealastest arengutest teada;

22.

märgib rahuloluga, et amet võttis 25. mail 2021. aastal analoogia põhjal vastu komisjoni suunised rikkumisest teatamise kohta;

23.

rõhutab vajadust kehtestada süstemaatilised eeskirjad läbipaistvuse, ühitamatuse, huvide konflikti, ebaseadusliku lobitöö ja pöördukse efekti kohta; palub ametil tugevdada oma sisekontrollimehhanisme, sealhulgas luua sisemine korruptsioonivastane mehhanism;

Sisekontroll

24.

märgib murega, et kontrollikoja aruande põhjal kiitis ameti haldusnõukogu heaks komisjoni siseauditi talituse ametijuhendi (2021. aastal) ja ameti sisekontrolliraamistiku (2020. aastal), kuid amet ei ole veel vastu võtnud asjakohast riskijuhtimis- ja kontrollistrateegiat ega eelarvevahendite käsutaja hartat ega edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate hartat ega raamatupidaja hartat, ning et need puudused takistavad ameti sisekontrolliraamistiku rakendamist; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet viis lõpule riskihindamise protsessi ning tal on mitu põhimõtet ja menetlust sisekontrolliraamistiku rakendamiseks ning et amet teeb pidevalt tööd oma sisekontrolliraamistiku edasiseks tugevdamiseks ja kavandab asjakohaste hartade vastuvõtmist; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada oma sisekontrollisüsteemi ja riskijuhtimise arengust;

25.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt kirjendas asutus ABAC Assetsis ja inventarikirjetes varasid koguväärtusega 73 118 eurot, et need varad koosnesid peamiselt kontorimööblist ning et asutus määras igale objektile inventarinimestiku ja tulevase asukoha; märgib siiski, et COVID-19 pandeemia tõttu ei olnud varad aga auditi ajal märgistatud ja neid ei olnud veel paigutatud kindlaksmääratud asukohtadesse. märgib lisaks, et ameti materiaalse vara asukohta täpsustavate täielike ja ajakohastatud inventarinimestike puudumine on vastuolus finantsmääruse artikliga 87 ning mõjutab negatiivselt ameti suutlikkust tagada oma varade kaitse. võtab teadmiseks ameti vastuse, et COVID-19 pandeemia piiravate meetmete tõttu paigutati materiaalne vara pärast tarnimist hiljuti kindlaksmääratud piirkondadesse asukohaplaani ja töötajate arvu kohaselt ning et märgistamisprotsess ja inventari füüsiline kontroll on lõpule viidud;

26.

märgib, et kontrollikoja aruande põhjal allkirjastas amet 11. detsembril 2020. aastal Euroopa tööturuasutuste võrgustiku koolitustegevuse erilepingu, mis hõlmab 2021. aasta esimest kvartalit, summas 299 437 eurot, ning et 9. novembril 2021 allkirjastati uus EURESe koolitustegevuse raamleping, mille maksumus on 12 miljonit eurot ja maksimaalne kestus 48 kuud, ning et 2021. aastal ei tehtud selle raamlepinguga seotud makseid; märgib lisaks kontrollikoja aruande põhjal ei kehtestanud amet koolitustegevuse operatiiv- ja finantsaspektidega seotud eel- ega järelkontrolle, mis põhineksid rakendatud koolitustegevuse otsestele tõenditele, vaid tugines selle asemel koolitajate esitatud aruannetele, ning et otsestel tõenditel põhinevate ametlike menetluste puudumine võib ohustada juhtimisdirektiivide rakendamist ja ameti eesmärkide saavutamist;

27.

märgib, et amet tunnistas vajadust luua asjakohane struktuur ametisiseselt, et võtta vastuseks kontrollikoja tähelepanekule kasutusele otsestel tõenditel põhinevad ametlikud menetlused; märgib, et amet kasutab koolitustegevuse korral otsest kontrolli ja alates 2023. aastast kehtestab ta otsese kontrolli mehhanismi, mille kohaselt ameti personal osaleb 10 %-l korraldatud EURESe koolitustest, mis hõlmavad näiteid kõigist koolitusliikidest ja -vormidest, jälgib koolituse rakendamist, ning et hinnangu saanud koolitusele järgneb ka osalejate rahulolu-uuring;

28.

märgib, et amet võttis vastu ja rakendas oma pettusevastase strateegia aastateks 2021–2023 ning et strateegia rakendamist jälgitakse spetsiaalse tegevuskava kaudu;

Digiüleminek ja rohepööre

29.

märgib, et amet on loonud IKT-lahendused, mis põhinevad Microsoft 365 pakkumisel ja komisjoni süsteemidel, mis on jagatud erinevate institutsioonide vahel ja millele on juurdepääs turvalise VPN-lahenduse kaudu, mis on läbi vaadatud sõltumatute konsultantide ja CERT-EU poolt; märgib lisaks, et amet on konfigureerinud IKT turbe jälgimise lahenduse, mis võimaldab CERT-EU-l teha järelevalvet teenustaseme kokkuleppe alusel;

30.

märgib, et ameti küberturvalisuse poliitika töötatakse välja 2023. aastal, võttes arvesse IKT strateegiat ja ametite lähenemisviisi uuele küberturvalisuse määrusele; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist arengust aru;

31.

rõhutab, kui oluline on suurendada ameti digitaliseerimist asutusesisese toimimise ja juhtimise seisukohast, kuid ka selleks, et kiirendada menetluste digitaliseerimist; rõhutab, et met peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

32.

julgustab ametit tegema tihedat koostööd ENISAga (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet); teeb ettepaneku pakkuda korrapäraselt ajakohastatavaid küberturvalisuse koolitusprogramme kõigile asutuse töötajatele; palub ametil töötada kiiremini välja küberturvalisuse poliitika, et selle saaks ellu viia enne 31. detsembrit 2023, ning anda sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

33.

märgib rahuloluga, et ameti peakorter Slovakkias (hoone Landererova 12 või L12) on saanud kuldsertifikaadi „Leadership in Energy and Environmental Design“;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

34.

võtab kontrollikoja aruande põhjal murelikult teadmiseks, et amet ei ole veel talitluspidevuse kava vastu võtnud ning et kehtestatud ja tervikliku talitluspidevuse kava puudumine on oluline sisemine nõrkus; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et COVID-19 pandeemia tõttu võeti igapäevaselt kasutusele kaugtöö talitluspidevuse lahendus, ning amet tunnistab, kui oluline on põhjalik dokument, milles kirjeldatakse talitluspidevuse kava, mis kavatsetakse lõpule viia 2023. aastal; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist arengust aru;

35.

võtab rahuloluga teadmiseks aruande COVID-19 pandeemia ajal kaugtöö mõju kohta kohaldatavale sotsiaalkindlustusele ning sisehinnangu COVID-19 pandeemia mõju kohta ameti tegevusvaldkondadele;

Muud märkused

36.

märgib, et 2021. aastal arendas amet edasi oma kommunikatsioonitegevust, suurendades sotsiaalmeedia jälgijate arvu, luues uusi saite sotsiaalmeedia platvormidel ning suurendades interaktiivse ja kaasavama sisu (näiteks videode) arvu, ning jätkas oma veebisaidi, visuaalse identiteedi, logo ja muude artefaktide arendamist, mis suurendavad ameti nähtavust ja tuntust; kutsub ametit üles suurendama jõupingutusi ja esitama liidu kodanikele ja üldsusele asjakohast teavet tulemuslikkuse kohta selges ja arusaadavas keeles; nõuab tungivalt, et amet tagaks suurema läbipaistvuse ja avaliku vastutuse, kasutades paremini meediat ja sotsiaalmeediakanaleid;

37.

väljendab heameelt ameti osalemise üle juhtimistasandil Eurofoundi, EU-OSHA ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga (EIGE) ning tööprogrammide kavandite vahetamise üle Eurofoundi, Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ja EIGEga, et tagada vastavates tööprogrammides sünergia;

38.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1149, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344 (ELT L 186, 11.7.2019, lk 21).

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/333

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1894,

10. mai 2023,

Euroopa Tööjõuameti (ELA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Tööjõuameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021 aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0090/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1149 (millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344) (4), eriti selle artiklit 28,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0117/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Tööjõuameti 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Tööjõuameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 186, 11.7.2019, lk 21.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/334

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1895,

10. mai 2023,

Euroopa Ravimiameti (EMA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Ravimiameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0091/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse liidu kord inimravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet) (4), eriti selle artiklit 68,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0106/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Ravimiameti tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ravimiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 26.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/336

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1896,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Ravimiameti (EMA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Ravimiameti 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0106/2023),

arvestades, et Euroopa Ravimiameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 379 228 000 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes 2,56 % suurust kasvu; arvestades, et ametit rahastatakse tasudest ning ameti 2021. aasta tulust laekus umbes 89,40 % farmaatsiatööstuse teenuste osutamise eest makstud tasudest, 9,90 % liidu eelarvest ja 0,7 % sihtotstarbelisest välistulust;

Eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

märgib, et eelarveaasta 2021 eelarveseire tulemusel oli kõnealuse aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 96,38 %, mis on 2020. aasta määrast 2,46 % madalam; avaldab kahetsust, et kõnealusel aastal oli maksete assigneeringute täitmise määr 72,36 %, mis on 2020. aasta määrast 6,11 % madalam;

Tulemuslikkus

märgib, et COVID-19 pandeemia põhjustatud raskustele vaatamata jätkas amet 2021. aastal hästi toimiva inim- ja veterinaarmeditsiini ravimite ühisturu edendamist, olles sellistele toodetele kohaldatavat liidu õigusraamistikku rakendava ravimite reguleerimisega tegelevate asutuste Euroopa võrgustiku keskuseks; tunnustab ametit toetuse eest seoses liidu reageerimisega COVID-19 pandeemiale vaktsiinide ja ravimite õigeaegse hindamisega SARS-CoV-2 viirusega nakatumise ennetamiseks ja raviks;

tunnustab ameti märkimisväärseid saavutusi 2021. aastal, mis hõlmavad muu hulgas soovitust kiita heaks neli COVID-19 vaktsiini ja viis COVID-19 ravimit, soovitust anda müügiluba 92 uuele inimtervishoius kasutatavale ravimile ja 12 veterinaarravimile, soovitust kiita heaks kuus PRIME-kava ravimit ja kinnitada 19 harvikravimi staatus; tunnustab ametit ka täielikult toimiva kliiniliste uuringute teabesüsteemi loomisel tehtud edusammude eest ja kliinilise uuringu kiirendamise ELi algatuse käivitamise eest;

märgib, et 2021. aastal saavutati või ületati enamiku ameti töökoormuse ja peamiste tulemusnäitajate eesmärgid ning enamiku seatud eesmärkide saavutamine on graafikukohane või lõpule viidud; märgib ühtlasi seoses eelnenud aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisel esitatud tähelepanekute järelmeetmetega, et vaatamata COVID-19 pandeemiast põhjustatud raskustele teeb amet edusamme uute tulemusjuhtimise vahendite, kontseptsioonide ja protsesside kasutuselevõtmisel, töötades välja tervikliku tulemus- ja arenguprogrammi, mis hõlmab eesmärkide astmelist kommunikeerimist kõrgematelt tasanditelt alla meeskonna või üksikisiku tasandile ning edusammude korrapärast seiret pideva tulemusjuhtimise kaudu; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, kui nende algatuste lõimimine ameti tegevusse on lõpule viidud;

märgib, et pärast 2020. aasta detsembris toimunud küberrünnet on amet veelgi tugevdanud oma küberturvalisuse alast suutlikkust ja kaitset; väljendab sellega seoses heameelt infoturbe haldamise juhtkomitee loomise üle, et tagada kogu ametit hõlmav infoturbe strateegia ja selle rakenduskava järelevalve, isevastutus ja suunamine, turvaoperatsioonide keskuse loomine, kus teostatakse ameti võrgu üle pidevat järelevalvet, ning turvateadlikkuse ja -koolituse programmi väljatöötamine, mille eesmärk on edendada ametis tugevat turvakultuuri; kutsub ametit üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru nende meetmete tulemustest; märgib, et käimas on ameti infoturbe strateegia läbivaatamine eesmärgiga koostada kolmeaastane täiustamiskava, mis oleks kooskõlas sarnaste organisatsioonide parimate tavadega;

väljendab heameelt ameti jõupingutuste üle, mida tehakse võitlemiseks antimikroobikumiresistentsuse vastu, eelkõige EMA veterinaarravimite komitee (CVMP) antimikroobikume käsitleva strateegia (2021–2025) vastuvõtmise üle; märgib rahuloluga, et vastavalt 2022. aasta novembris avaldatud Euroopa antimikroobsete ainete veterinaarjärelevalve projekti aruandele „Antimikroobsete veterinaarravimite müük 31 Euroopa riigis 2021. aastal – suundumused aastatel 2010–2021“ oli veterinaarravimite kogumüük Euroopa riikides 2021. aastal 47 % väiksem kui 2011. aastal;

rõhutab, et ravimite väljatöötamisel peab loomkatsete asendamine olema prioriteetne ravimite väljatöötamisel, tootmisel ja testimisel kasutatava nn asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtte kohaldamisel; märgib, et 2021. aastal tuli asendamise, vähendamise ja täiustamise töörühma tegevus COVID-19 pandeemiast tingitud talitluspidevuse kavandamise poliitika tõttu peatada, mistõttu amet ei koostanud selles küsimuses tegevusaruannet; väljendab heameelt asendamise, vähendamise ja täiustamise töörühma tegevuse taasalustamise üle 2022. aasta lõpus ja selle üle, et 2023. aastal korraldati selles küsimuses sidusrühmadega kohtumisi; loodab, et amet koostab võimalikult kiiresti iga kahe aasta tagant koostatavad aruanded asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtte kohaselt võetud meetmete kohta;

võtab teadmiseks ameti ametliku töökorra oma peamiste liidu ametitest partneritega (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa Toiduohutusamet, Euroopa Kemikaaliamet ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus), milles on sätestatud koostöö ja vastastikuste konsultatsioonide laad ühist huvi pakkuvates valdkondades; võtab teadmiseks ameti aktiivse koostöö Euroopa tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutusega meditsiiniliste vastumeetmete valdkonnas ning nendevahelise vastastikuse mõistmise memorandumi koostamise, et selgitada kummagi rolli ja kohustusi ning tagada vastastikune täiendavus; märgib rahuloluga, et amet osaleb korrapäraselt ühistes hankemenetlustes koos teiste liidu detsentraliseeritud ametite ja komisjoni talitustega ning korraldab ühiseid hankemenetlusi, mis on avatud teistele liidu asutustele;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 98,02 % ja liidu eelarves kinnitatud 657 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 644 (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 596); märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 206 lepingulist töötajat, 28 lähetatud riiklikku eksperti ja 138 ajutist töötajat;

10.

väljendab muret selle pärast, et uute ülesannete lisandumisega ja tasudega seotud töökoormuse suurenemisega, mis on tingitud aastate jooksul müügiloa saanud ravimite kasvavast portfellist, ei kaasnenud ameti töötajate arvu piisavat suurenemist, mis seab ameti märkimisväärse surve alla; kutsub ametit üles uurima viise, kuidas uurida töötajate heaolu ja kasutada meetodeid, mis hoiaksid ära läbipõlemise ja tööpanuse vähenemise;

11.

võtab murega teadmiseks soolise tasakaalu puudumise ameti kõrgema juhtkonna koosseisus, kuna selle 28 liikmest 17 on mehed (61 %); võtab teadmiseks soolise tasakaalustatuse ameti haldusnõukogus, kus 66st liikmest 37 (56 %) on mehed, kusjuures kõigist töötajatest (850) on 562 (66 %) naised; kutsub ametit üles võtma võimalikult kiiresti konkreetseid meetmeid, et suurendada soolist tasakaalu kõigil ameti hierarhia tasanditel, ja andma sellest aru eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

12.

tunnustab ameti tehtavat tööd pikaajalise personalipoliitika raamistiku loomisel, mille keskmes on töö- ja eraelu tasakaal; väljendab sellega seoses heameelt hübriidse töökeskkonna ning ameti heaolu ja töötajate abistamise programmide täieliku rakendamise, töökoormuse haldamise töörühma loomise, personalitöö raames spetsiaalse tervishoiumeeskonna loomise ning heaolu käsitlevate koolituste ja uuringute üle;

13.

märgib, et eelarvepädevate institutsioonide otsus anda ametile juurde 61 ajutist töökohta aitas ametil toime tulla COVID-19 pandeemiast tingitud täiendava töökoormusega ning ameti laiendatud volituste rakendamisega seotud tegevusega;

14.

toonitab, kui oluline on töötada välja pikaajaline personalipoliitika, mis käsitleb töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja konkreetsete koolitusvõimaluste pakkumist karjääri arendamiseks, soolise tasakaalu tagamist kõikide tasandite ametikohtadel, kaugtööd, õigust olla mittekättesaadav, geograafilise tasakaalu suurendamist, et tagada kõigi liikmesriikide asjakohane esindatus, ning puuetega inimeste värbamist ja integreerimist ning nende võrdse kohtlemise ja võimaluste ulatuslikku edendamist;

Hanked

15.

märgib murega, et 2021. aasta oli kolmas järjestikune aasta, mil kontrollikoda esitas ameti kohta uusi hangetega seotud tähelepanekuid; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks tähelepaneku, et amet hindas üle raamlepingu maksumuse ning et finants- ja majandusliku suutlikkuse nõude (aastakäive) madalam piirmäär oleks võimaldanud rohkematel ettevõtetel pakkumusi esitada; kutsub ametit üles vaatama läbi oma hankemenetluste puudused ja järgima ka kontrollikoja soovitusi;

16.

märgib, et ameti Londonis asuvate endiste kontoriruumide üürilepinguga seotud võimalikud kohustused kuni 2039. aastani on jätkuv probleem; märgib kontrollikoja 2020. ja 2021. aasta aruannete põhjal murega, et sellistele kohustustele vastav hinnanguline summa kasvas 377 miljonilt eurolt 31. detsembril 2020 383 miljonile eurole 31. detsembril 2021; märgib, et amet jõudis hoone omanikuga kokkuleppele oma endiste ruumide allüürile andmises alates 2019. aasta juulist; märgib, et allüüri tingimused on kooskõlas põhiüürilepingu tingimustega ja kehtivad kuni 2039. aastani; võtab teadmiseks, et kolmandas riigis asuvate ameti ruumide allüürile andmine tähendab ressursside kõrvalesuunamist selliseks tegevuseks, mis ei kuulu ameti õiguslike volituste alla; tunnistab ka vajadust teha poliitiline otsus, et tagada selles küsimuses pikaajaline lahendus;

17.

võtab teadmiseks meetmed, mida amet on võtnud, et käsitleda kontrollikoja 2019. aasta tähelepanekut seoses raamlepinguga, mille amet sõlmis kolme ettevõttega ajutiste töötajate leidmiseks; märgib lisaks, et selle tulemusena muutis kontrollikoda selle tähelepaneku staatust, mis varem oli „täitmata“ ja nüüd on „pooleli“; märgib, et kontrollikoda nõustus hindama selle tähelepaneku ümber „lõpetatuks“, kuna 25. mail 2022 algatati uus renditöötajate hankemenetlus;

18.

tuletab meelde, kui oluline on tagada aus konkurents kõigi riigihankemenetluste pakkujate vahel ning võimaldada kaupade ja teenuste hankimist parima hinnaga, järgides seejuures läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; palub rakendada komisjoni välja töötatud e-hangete IT-vahendeid; nõuab, et menetlusi ja hankejuhiste malle ajakohastataks ja selgitataks; võtab murega teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et avalike hangetega seotud puudused suurenevad ja on enamikus ametites endiselt suurim reeglitevastaselt tehtud maksete allikas;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

19.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, ennetada huvide konflikte ja neid ohjata ning kaitsta rikkumisest teatajaid; märgib, et 2021. aastal ei esinenud ühtegi ametisisesest rikkumisest teatamise juhtumit, kuid 29 korral teatati ametivälisest rikkumisest, neist 23 juhtumit lõpetati ja kuus juhtumit on menetlemisel; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru nende juhtumite menetlemisel tehtud edusammudest;

20.

märgib, et amet on avaldanud haldusnõukogu liikmete, kõrgema juhtkonna ja ameti tööga seotud teadusekspertide elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid; märgib ka, et 2021. aastal ei teatanud amet ühestki huvide konflikti juhtumist; tunnustab ametit selle eest, et ta on kehtestanud oma haldusnõukogu liikmetele reeglid huvide konfliktide ärahoidmise ja nn pöördukse efekti olukordade kohta;

21.

väljendab heameelt lisasammude üle, mida on astutud ameti tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks muu hulgas teabe andmisega ameti töötajate kohtumiste kohta väliste sidusrühmadega, ning võimaluse üle selle teabega ameti veebisaidil tutvuda;

22.

rõhutab vajadust kehtestada süstemaatilised eeskirjad läbipaistvuse, ühitamatuse, huvide konflikti, ebaseadusliku lobitöö ja pöördukse efekti kohta; kutsub ametit üles vaatama läbi ja parandama oma käitumisjuhendit ning jätkama oma sisekontrolli- ja auditimehhanismide tugevdamist, sealhulgas sisemise korruptsioonivastase mehhanismi loomist;

23.

rõhutab, et kuigi suurem osa ameti rahalistest vahenditest tuleb eraallikatest, on tegemist avaliku sektori asutusega; rõhutab, et üldsuse usaldus ning ameti sõltumatuse ja usaldusväärsuse tagamine on väga oluline ning seetõttu tuleb kogu ameti tegevuses tagada suur läbipaistvus, et vältida seaduste ostmist ja tagada, et kodanikud säilitaksid oma usu liidu farmaatsiaalasesse õigusraamistikku;

Sisekontroll

24.

märgib, et ametis kehtiv sisekontrollisüsteem ja selle osad on üldiselt tõhusad, kuid mõnede spetsiifiliste osade tõhusust saaks mõningate muudatuste abil veelgi parandada; märgib ka, et 2021. aastal kiitis ameti juhatus heaks uue lähenemisviisi ja uued asutusesisesed suunised finantsjärelkontrolli metoodika kohta, kehtestades uued ajakavad, mille alusel viia hindamine läbi jooksvas, 18-kuulises ajavahemikus; märgib, et sisekontrollimenetlused ei toonud esile olulisi puudusi, kuigi tehti kindlaks kaks kontrollivaldkonda, mida on võimalik parandada ja mida praegu käsitletakse konkreetsetes parandusmeetmete tegevuskavades; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas toimuvast aru;

25.

võtab murega teadmiseks kontrollikoja aruandes sisaldunud tähelepaneku seoses mitme menetlusliku puudusega kahes auditeeritud värbamismenetluses, mis kahjustavad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid; kutsub ametit üles tegelema kontrollikoja tuvastatud puudustega värbamise valdkonnas ja tugevdama oma sisekontrollisüsteemi; palub ametil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruande selles valdkonnas tehtud edusammudest;

26.

taunib asjaolu, et menetluslikud puudused värbamismenetlustes õõnestavad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid; nõuab, et amet parandaks oma sisemist värbamismenetlust, et selgitada hindamismenetlusi ja teateid vabade ametikohtade kohta; juhib tähelepanu sellele, et ameti aastaaruandes oli osakonnajuhatajaid 2021. aastal 18, samas kui 2020. aastal oli neid 13;

27.

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada ameti nõuetekohane toimimine; nõuab tungivalt mõjusate juhtimis- ja kontrollisüsteemide olemasolu, et vältida võimalikke huvide konflikti juhtumeid, eel- ja järelkontrollide puudumist, eelarveliste kulukohustuste ja juriidiliste kohustuste ebapiisavat haldamist ning suutmatust teatada probleemidest erandite registris;

Digiüleminek ja rohepööre

28.

märgib, et 2021. aastal järgis amet tõhususe suurendamise strateegiat, tuginedes digiüleminekule ja kasutades digitaalse äritegevuse ümberkujundamise rakkerühma tegevusest saadud kogemusi; märgib rahuloluga, et tegevus hõlmas tehisintellekti, masinõppe ja robootika uurimist, et leida pragmaatilised lahendused ameti olemasolevatele ärivajadustele, ning innovatsiooni kiirendamist digitaalse innovatsiooni labori kaudu, millega töötati välja raamistik protsesside analüüsimiseks, et suurendada tõhusust tehnoloogia ja digitaalse innovatsiooni kaudu kogu ametis;

29.

võtab rahuloluga teadmiseks edusammud ameti haldustegevuse digitaliseerimise programmis, mille eesmärk on ajakohastada personalijuhtimise, rahanduse ja planeerimise valdkonnas kasutatavaid protsesse ja vahendeid; tunnustab tulemuslikkuse ja arengu programmi 1. ja 2. etapi käivitamist 2021. aastal, mis hõlmab muu hulgas uue digivahendi käivitamist, et hallata kõiki tulemus- ja arendusprotsesse, mis on integreeritud olemasolevate registreerimissüsteemidega, ning digitaalse isikutoimiku rakendamist kõigi koosseisuliste töötajate jaoks, millega asendatakse varasemad paberdokumendid ja skaneeritud tööfailid;

30.

väljendab heameelt pingutuste üle, mida amet tegi 2021. aastal kestlikkuse suurendamiseks, et vähendada oma tegevusest tulenevat CO2 jalajälge; märgib, et sellised pingutused viisid mitme positiivse tulemuseni, sealhulgas vähenes märkimisväärselt ameti energia- ja veetarbimine; väljendab heameelt edusammude üle, mida amet tegi 2021. aastal seoses enda registreerimisega keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS), ameti keskkonnajuhtimise süsteemi ajakohastamisega, et teha kindlaks ressursid, mis aitavad lõimida keskkonnajuhtimise tegevuse operatiivsetesse tegevusprotsessidesse ja jälgida ameti ökoloogilist jalajälge, kohaldades kasvuhoonegaaside protokolli;

31.

rõhutab, kui oluline on suurendada ameti digitaliseerimist asutusesisese toimimise ja juhtimise seisukohast, kuid ka selleks, et kiirendada menetluste digitaliseerimist; kutsub ametit üles minema võimaluse korral üle paberivabale dokumendihaldusele ja tööprotsessidele; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas proaktiivset tegutsemist, et vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et hoida ära igasugune risk töödeldava teabe turvalisusele internetis;

32.

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

33.

märgib, et talitluspidevuse kavandamise tõttu kogu 2021. aasta jooksul tuli osa ameti tegevusest peatada, edasi lükata või seda vähendada; märgib ka, et amet jätkas talitluspidevuse kava ja rahvatervise kriisi kava seiret oma töötajate, esindajate ja lepingupartnerite tervise kaitsmiseks, jätkates samas oma volituste täitmist;

34.

märgib, et amet võttis COVID-19 pandeemia mõju jälgimiseks ja leevendamiseks mitmeid meetmeid, nagu tervise- ja ohutusriskide ohjamine, milleks rakendati sotsiaalset distantseerumist ja võimaldati töötajatel töötada kodus; märgib, et COVID-19 pandeemia ameti tegevust ja tulemusi märkimisväärselt ei mõjutanud;

Muud kommentaarid

35.

tunnustab ametit 2021. aastal tehtud pingutuste eest anda enneolematu kiiruse ja sagedusega selget, läbipaistvat, täpset ja õigeaegset teavet COVID-19 vaktsiinide ja ravi heakskiitmise ja järelevalve kohta liidus; tunnistab, et ameti teabevahetus oli liidu kodanike veenmisel, võitluses väär- ja desinformatsiooni vastu, usalduse suurendamisel ja rahvatervise kaitsmisel keskse tähtsusega; tunnustab ameti täiustatud parameetreid ja positiivset tagasisidet ameti veebisaidi andmeliikluse, pressikonverentside ja sotsiaalmeedia kontode kohta 2021. aastal;

36.

märgib, et amet töötas 2021. aastal välja uue viieaastase välissuhtluse ja -tegevuse raamstrateegia aastateks 2021–2025, mille eesmärk on kujundada parem arusaam ametist ja selle tööst liidu kodanike seas ning luua strateegiline raamistik iga-aastaste teabevahetus- ja koostöökavade väljatöötamiseks; märgib, et uues raamstrateegias seatakse muu hulgas sellised eesmärgid nagu rahvatervisele avalduva mõju suurendamine, tugevdatud koostöö partnerite ja sidusrühmadega ning optimeeritud kriisikommunikatsiooniprotsesside loomine;

37.

kutsub ametit üles jätkama koostoime arendamist teiste liidu ametitega, näiteks seoses inimressursside, hoonete haldamise, IT-teenuste ja turvalisusega, ning tugevdama teiste liidu ametitega koostööd, heade tavade vahetamist ja arutelusid nende ametitega vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, et suurendada tõhusust;

38.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/342

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1897,

10. mai 2023,

Euroopa Ravimiameti (EMA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Ravimiameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0091/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse liidu kord inimravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet) (4), eriti selle artiklit 68,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0106/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Ravimiameti 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ravimiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/343

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1898,

10. mai 2023,

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0092/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (4), eriti selle artiklit 15,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0107/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktori tegevusele keskuse 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 376, 27.12.2006, lk 1.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 32.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/345

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1899,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0107/2023),

arvestades, et Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude aruande kohaselt (1) oli keskuse 2021. aasta lõplik eelarve 18 974 791 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes 5,13 % suurust kasvu; arvestades, et keskuse eelarve koosneb peamiselt (90 %) liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2021. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 100 % ehk sama mis 2020. aastal; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 96,35 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes 1,62 % võrra kõrgem; märgib lisaks rahuloluga, et 2020. aastast 2021. aastasse ülekantud maksete assigneeringute täitmise määr oli 98,80 %;

Tulemused

märgib, et keskuse tulemuslikkuse mõõtmise mudelis on kindlaks määratud piiratud arv (10) liidetud põhilisi tulemusnäitajaid, millega mõõdetakse soovitud väljundite saavutamise tulemuslikkust ja ressursside kasutamise tõhusust ning mida täiendavad kõrgema taseme põhilised tulemusnäitajad tulemuste ja mõju mõõtmiseks; märgib, et keskuse tulemusnäitajate puhul määrati kindlaks 54 iga-aastast eesmärki, millest 47 eesmärki (87 %) saavutati; väljendab heameelt selle üle, et lisaks tulemusnäitajatele on keskus võtnud kasutusele mitme näitajaga lähenemise seirele; võtab teadmiseks, et selle meetodi kohaselt on seire keskmes viis peamist epidemioloogilist näitajat;

märgib, et 2021. aastal saavutati enamik keskuse tulemusnäitajatest; märgib, et mitu näitajat on saavutatud osaliselt, nagu keskmine koolituspäevade arv töötaja kohta (eesmärk kolm päeva, saavutatud eesmärk 1,2 päeva), mis oli tingitud reisipiirangutest kogu aasta jooksul, või värbamisprotsessi keskmine aeg (eesmärk neli kuud, saavutatud eesmärk 4,5 kuud), mis oli tingitud 2021. aastal toimunud värbamiste arvu suurenemisest; võtab lisaks teadmiseks, et mõni tulemusnäitaja, millega mõõdetakse kolmandate riikidega seotud tehnilise abi projektide tõhusat rakendamist, saavutati rakendustingimuste, sealhulgas COVID-19ga seotud piirangute tõttu vaid osaliselt;

väljendab heameelt selle üle, et keskuse haldusnõukogu võttis vastu teise tegevuskava aastaks 2025 ja keskuse uue ärimudeli, mille eesmärk on keskuse edasiarendamine kliendikeskseks ja andmepõhiseks organisatsiooniks; märgib, et need dokumendid suunavad keskuse tööd keskuse 2025. aasta strateegia rakendamise teises etapis, mis algas 2021. aastal; rõhutab, et keskus vastutab Euroopa Liidu Nõukogus 2021. aastal heaks kiidetud ELi narkootikumidealase tegevuskava 2021–2025 mitme põhimeetme eest;

tunnustab keskuse pingutusi ja edusamme kolmes töövaldkonnas: tervishoid, julgeolek ja äritegevuse tõuketegurid; märgib eelkõige, et 2021. aastal avaldati keskuse esimene täielikult digitaalne põhiväljaanne, kus on kaheksa reageerimise lühijuhendit, milles käsitletakse rahvatervise põhiprobleeme narkootikumide valdkonnas, võeti kasutusele uus veebipõhine töövahend eesmärkide saavutamiseks teatavates tervishoiuvaldkondades ning avaldati eriaruanded selle kohta, milliseid ohte tekitavad ELile uued narkootikumidealased arengusuundumused Afganistanis ja Iraanis, ning Balkani ja ELi lõunapoolsetesse liikmesriikidesse suunduvate salakaubaveo marsruutide kohta; märgib lisaks keskuse kliendikeskset lähenemisviisi, pingutusi toodete ja teenuste õigeaegse tarnimise tagamiseks ning suuremat nähtavust veebikanalites;

väljendab heameelt selle üle, et keskus osaleb narkootikumidega seotud koolitusüritustel ja suutlikkuse suurendamisel, andes oma teadmisi üle 870 uimastivaldkonnas töötavale spetsialistile, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes peaaegu 75 % kasvu; väljendab ka heameelt selle üle, et 2021. aastal alustas tegevust Euroopa narkootikumideteemaline talvekool, et täiendada juba loodud samateemalist Euroopa suvekooli;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembril 2021 oli ametikohtade loetelust täidetud 96 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud seitsmest ametnikust ja 69 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud seitse ametnikku ja 66 ajutist teenistujat (2021. ja 2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 76); märgib, et 2021. aastal töötas keskuse heaks ka 27 lepingulist töötajat ja üks lähetatud riiklik ekspert; väljendab heameelt selle üle, et alates 2021. aasta lõpust ei võta keskus enam tööle ajutisi töötajaid; väljendab heameelt keskuse 2021. aasta personalivajaduste läbivaatamise üle ning selle ressursside tulemusliku ja tõhusa jaotamise üle, kusjuures 71,77 % keskuse personalist täidab operatiivülesandeid, 18,65 % pakub haldustuge ja 9,58 % teeb neutraalseteid toiminguid;

märgib murelikult, et keskuse kõrgemas juhtkonnas on kaks naist (22 %) ja seitse meest (78 %), samal ajal kui keskuse haldusnõukogus on 20 naist (38 %) ja 32 meest (62 %); märgib, et kogu personali hulgas oli 29 meest (45 %) ja 36 naist (55 %); tuletab meelde, kui tähtis on tagada töötajate sooline tasakaal, ja kutsub keskust üles arvestama seda aspekti seoses tulevaste ametisse nimetamistega kõrgemasse juhtkonda; kutsub lisaks liikmesriike üles seda arvesse võtma haldusnõukogu liikmete nimetamisel; tuletab ka meelde, kui oluline on tagada nii keskuse juhtkonna kui ka töötajate tasakaalustatud geograafiline esindatus;

peab kahetsusväärseks, et keskus ei ole veel rakendanud SYSPERi personalijuhtimissüsteemi ühtegi moodulit; kutsub keskust üles täiustama oma personalijuhtimissüsteemi digiüleminekut, et suurendada selle tõhusust;

Hanked

10.

väljendab heameelt selle üle, et keskus täitis edukalt 2021. aasta hankeplaani 98 läbirääkimistega menetlusega, mille kogusumma on 1 556 147 eurot; väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda ei esitanud märkusi keskuse riigihankelepingute sõlmimise korra kohaldamise kohta;

11.

märgib rahuloluga, et keskus kasutab e-riigihanget, dokumentide elektroonilist esitamist ja elektroonilist arveldamist; julgustab keskust jätkama oma hankemenetluse digiüleminekuga seotud edusamme ning uurima võimalusi, kuidas alustada digitaalse hangete haldamise vahendi PPMT rakendamist ja kasutamist;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

12.

võtab teadmiseks keskuse kehtestatud meetmed ja tehtavad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; väljendab heameelt, et keskus avaldas oma veebisaidil kõrgema juhtkonna, haldusnõukogu liikmete ja teaduskomiteesse kuuluvate välisekspertide huvide deklaratsioonid; väljendab heameelt selle üle, et keskus avaldas ka oma veebisaidil teaduskomiteesse kuuluvate välisekspertide elulookirjeldused; võtab teadmiseks keskuse vastuse, milles märgitakse, et keskus avaldas oma veebisaidil kõik haldusnõukogu liikmete ja kõrgema juhtkonna kokkuvõtlikud elulookirjeldused; peab siiski kahetsusväärseks, et keskuse veebisaidil on kättesaadav ainult nende praeguse ametialase tegevuse kokkuvõte; kutsub keskust üles ajakohastama oma veebisaiti nii, et lisatakse elulookirjeldused, milles on loetletud kõigi haldusnõukogu liikmete ja kõrgema juhtkonna kutsealane taust;

13.

märgib, et huvide konflikti ohu olemasolu hinnatakse keskuse direktori egiidi all ning haldusnõukogu võtab vajaduse korral meetmeid huvide konflikti ennetamiseks või vältimiseks; märgib, et 2021. aastal ei teatatud ühestki huvide konflikti juhtumist, ei uuritud neid ega viidud neid lõpule;

Sisekontroll

14.

märgib, et 2021. aastal korraldas siseauditi talitus auditi keskuse sisekontrollisüsteemi ning keskuse personalijuhtimise eeskirja ja menetluskorra järgimise kohta; märgib, et siseauditi talituse lõplik auditiaruanne sisaldas kolme väga olulist soovitust eetilise juhtimise, töökoormuse, tulemusjuhtimise ning personalitoimikute turvameetmete kohta ning kolme olulist soovitust valiku ja värbamise kohta; kutsub keskust üles täitma siseauditi talituse soovituste rakendamiseks kokkulepitud tegevuskava ja teavitama eelarvepädevaid institutsioone selles küsimuses tehtud edusammudest;

15.

märgib, et 2021. aastal hindas keskus oma sisekontrolliraamistikku ja jõudis järeldusele, et kõik komponendid on olemas ja toimivad, kusjuures soovitatav on teha mõned parandused seoses „kontrollikeskkonnaga“, „kontrollitoimingutega“ ning „teabe ja sidega“; märgib siiski, et keskuse hinnangu kohaselt ei mõjutanud praegused puudused sisekontrolliraamistiku üldist tõhusust; väljendab heameelt keskuse jätkuva tegevuse üle, et rakendada sisekontrolliraamistiku puuduste kõrvaldamiseks vastu võetud tegevuskava;

16.

märgib, et 2021. aastal hinnati ja tuvastati ulatuslikult riske, et parandada keskuse riskijuhtimist; märgib lisaks, et keskus viis ellu arendustegevusi, mis aitasid kaasa sisekontrollisüsteemi üldisele tõhususele; märgib eelkõige, et tegevuste operatiivseks planeerimiseks, järelevalveks ja aruandluseks võeti kasutusele uus organisatsiooni juhtimise infosüsteem Matrix; märgib samuti, et komisjoni välja antud kohaldatavate suuniste kohaselt koostati ja vormistati uus organisatsioonilise juhtimise ja sisekontrollisüsteemi strateegia;

17.

märgib, et keskus võttis 2021. aastal vastu pettustevastase võitluse muudetud strateegia, mis hõlmab kolme strateegilist eesmärki ja tegevuskava, mida rakendatakse 2022. aastal; palub, et keskus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas tehtud edusammudest aru;

18.

on mures, et kontrollikoda tegi taas tähelepaneku koosseisuväliste töötajate ja ajutiste töötajate kasutamise kohta; tunneb muret selle pärast, et kontrollikoja aruande andmetel võttis keskus need ajutised töötajad tööle raamlepingu alusel, järgimata seejuures Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/104/EÜ (2) ja Portugali tööõiguses sätestatud nõudeid; palub keskusel oma ajutiste töötajate töötingimusi analüüsida ning tagada, et need oleksid kooskõlas liidu ja liikmesriigi tööõigusega; kutsub lisaks keskust üles kasutama võimalikult palju alalisi töötajaid ja palub uuesti, et komisjon näeks inimressurssideks ette piisavad rahalised vahendid; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle muuta keskus Euroopa Liidu Narkootikumiametiks; tuletab meelde, et uuele ametile tuleks anda vajalikud inimressursid ja rahalised vahendid, et täita talle Euroopa Liidu Narkootikumiametit käsitleva määrusega määratud eesmärke, ülesandeid ja kohustusi;

Digiüleminek ja rohepööre

19.

märgib, et keskus on pidevate parandamistsüklite käigus aktiivselt jälginud oma keskkonnatoimet ja CO2, vähendades aastate jooksul oma CO2 jalajälge võrreldes 2014. aasta võrdlusalusega 9,99 tonnilt töötaja kohta 0,82 tonnini 2020. aastal; märgib, et CO2 heite märkimisväärne vähenemine on osaliselt tingitud lähetuste ja transpordi vähenemisest COVID-19 pandeemia tõttu ning keskuse üleminekust CO2-neutraalsele taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale; märgib huviga, et keskus nõuab keskkonnahoidlike riigihankemenetluste kasutamist, et edendada keskkonnasõbralikke lahendusi lepingute uuendamisel; märgib, et keskus püüab pikas plaanis läbida keskkonnaalase sertifitseerimise, võttes nõuetekohaselt arvesse olemasolevaid ressursse; kutsub keskust üles jätkama üleminekut taastuvatele energiaallikatele, ning tunnistab ühtlasi, et keskusel on eeskujulik süsteem ja keskkonnapoliitika;

20.

väljendab heameelt 2021. aastal keskuse esimese täielikult digitaalse väljaande „Health and Social Responses to Drug Problems:A European Guide 2021“ (Tervis ja sotsiaalne vastus narkoprobleemidele: Euroopa juhend 2021) esimeste moodulite avaldamise üle;

21.

võtab teadmiseks keskuse jätkuvad pingutused IKT-taristu arendamisel, et toetada organisatsiooni kaugtöömeetmeid; võtab sellega seoses teadmiseks selle, et tööd alustas intsidentide lahendamise üksus ning et õigel ajal on operatiivselt reageeritud tervise- ja ohutusalastele taotlustele; märgib lisaks, et pärast talitluspidevuse plaani kasutuselevõttu 2020. aastal on keskus kasutanud värbamiseks kaugtöövahendeid; märgib, et keskus rakendas oma küberturvalisuse suurendamiseks uusi meetmeid, nagu lõppkasutajate seadmete ümberkujundamisprogramm, vahendite ja domeeni arhitektuuri kasutuselevõtt, et parandada kiiret reageerimist ohtudele, ning kaksikautentimise integreerimine rakendustesse, millele on juurdepääs väljaspool kohtvõrku;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

22.

väljendab heameelt selle üle, et keskus töötas COVID-19 pandeemiale rahvatervisealase reageerimise koordineerimise rakkerühma raames välja paindliku ja üldise raamistiku pandeemiaga seotud küsimuste struktureeritud lahendamiseks; märgib, et raamistik hõlmas mitut sammast, nagu viivitamatu reageerimine sidusrühmade toetamiseks, niisuguse protsessi alustamine, mille raames vaadatakse läbi olukorra mõju keskuse praegustele sisulistele tegevustele, ning selliste tegevuste koordineerimise ja koostoime tagamine; märgib, et keskus seiskas talitluspidevuse plaani oktoobris pärast pandeemiaolukorra muutumist; märgib, et keskus kasutas 2022. aastal saadud õppetunde; palub keskusel anda aru selle meetme tulemuste kohta eelarvepädevatele institutsioonidele;

Muud märkused

23.

võtab teadmiseks, et keskus teeb jätkuvalt koostööd teiste liidu ametitega ja rahvusvaheliste partneritega; väljendab heameelt selle üle, et keskus, mis on ELi äsja asutatud sisejulgeoleku innovatsioonikeskuse liige, tegi koostööd teadusuuringute nõukoguga ja Europoliga ELi koordineeritud katseprojekti elluviimisel, eesmärgiga töötada välja paindlik veebipõhine mitme kasutajaga tarkvararaamistik pimevõrgu kuritegeliku tegevuse jälgimiseks; märgib, et justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste võrgustiku raames teeb keskus koostööd Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametiga (CEPOL), et kasutada CEPOLi koolitusplatvormi LEEd; märgib lisaks, et keskus teeb koostööd Euroopa Liidu Varjupaigaametiga uuringus, milles uuritakse ainete tarvitamisega seotud probleeme ja reageerimismeetmeid, mida spetsialistid võtavad praegu Euroopa vastuvõtusüsteemi kontekstis; võtab lisaks teadmiseks keskuse sellised tehnilised koostööprojektid (IPA7, EU4MD ja EMCDDA Gruusia) kolmandate riikidega, mida rakendati 2021. aastal taolistes valdkondades nagu narkootikumide alane teave ning narkootikumidega seotud ohud tervisele ja julgeolekule;

24.

märgib rahuloluga, et keskus jagab jätkuvalt sünergiat Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga korporatiiv- ja tugiteenuste ning ühiste ruumide haldamise valdkonnas Lissabonis ning et see sünergia on seotud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, telekommunikatsiooni ning internetipõhiste taristute ja teenuste valdkonnaga; võtab teadmiseks, et tegevuslik sünergia on loodud ka teiste liidu ametitega justiits- ja siseküsimuste ning tervishoiu valdkonnas; tunnustab sellist kahe ameti kooseksisteerimise viisi kui näidet, mida tasub järgida;

25.

väljendab heameelt keskuse ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikide vahelise koostöö üle, mida tehakse piirkondlikul tasandil Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahenditest rahastatava tehnilise abi projekti EU4MD raames; väljendab ka heameelt selle üle, et 2021. aastal algas keskuse esimene kahepoolne tehnilise abi projekt, milleks on EMCDDA Gruusia projekt; rõhutab nende partnerluste tähtsust liidu naabruspiirkonna julgeoleku suurendamisel liikmesriikide ja selle naaberriikidest pärit partnerite jaoks, samuti narkokaubanduse ja ebaseaduslike ainete kasutamise vastu võitlemisel;

26.

kutsub keskust üles pöörama tähelepanu oma teadusuuringute tulemuste üldsusele levitamisele ning pöörduma avalikkuse poole sotsiaalmeedia ja muude meediaväljaannete kaudu; väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et keskuse koostatud aruanded on kasutajatele kättesaadavad;

27.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (EÜT L 327, 5.12.2008, lk 9).

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/350

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1900,

10. mai 2023,

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0092/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (4), eriti selle artiklit 15,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0107/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 376, 27.12.2006, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/351

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1901,

10. mai 2023,

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0093/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1406/2002 (millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet), (4) eriti selle artiklit 19,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0113/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 208, 5.8.2002, lk 1.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 72.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/352

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1902,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0113/2023),

arvestades, et Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 105 774 716,82 eurot, mis kujutab endast 2020. aastaga võrreldes 9,36 % suurust kasvu; arvestades, et ameti eelarve koosneb liidu eelarvest eraldatud vahenditest ja tegevustuludest;

B.	arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et on saanud piisava kinnituse ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2021. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste jõupingutuste tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringutega seotud eelarve täitmise määr 99,67 %, mis on pisut kõrgem (0,78 %) kui 2020. aastal, ning jooksva aasta maksete assigneeringute täitmise määr oli 97,32 %, mis on samuti 1,24 % kõrgem;

märgib 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete põhjal rahuloluga, et tänu hilinenud maksete probleemi lahendamiseks võetud erinevatele meetmetele oli 2021. aastal hilinenud maksete määr väga madal (0,56 %); märgib lisaks, et 2021. aastal saavutati mõlemad eesmärgid, milleks oli kulukohustuste assigneeringute täitmine üle 95 % ja maksete assigneeringute tühistamine alla 5 %;

Tulemused

märgib, et amet kasutab põhilisi tulemusnäitajaid, et mõõta oma iga-aastase tööprogrammi rakendamist ameti põhivaldkondades (kestlikkus ja tehniline abi, ohutus, turvalisus, digiteenused ning lihtsustamine ja seire) ning oma horisontaalset tegevust; märgib, et hoolimata COVID-19 pandeemia põhjustatud püsivatest piirangutest saavutati üldiselt 2021. aastaks seatud eesmärgid iga-aastase tööprogrammi suures ulatuses rakendamise kaudu;

märgib, et amet tegi meretranspordisektori keskkonnamõõtme analüüsimisel koostööd Euroopa Keskkonnaametiga, mille tulemusena avaldati esimene Euroopa meretranspordi keskkonnaaruanne; märgib, et geograafilisest lähedusest tingitult teeb amet koostööd EMCDDAga; võtab lisaks teadmiseks Euroopa Kalanduskontrolli Ametiga sõlmitud teenustaseme kokkuleppe raamatupidamisfunktsiooni varundusmehhanismi kohta;

väljendab heameelt asjaolu üle, et ameti, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) vaheline kolmepoolne töökorraldus on alates 2017. aastast edukalt toiminud; on seisukohal, et see töökorraldus on näide ELi asutuste vahelisest koostoimest, mis peaks olema inspiratsiooniallikaks teistele asutustele muudes valdkondades; kutsub ametit üles jätkama selles valdkonnas jõupingutusi ning peab asjakohaseks suurendada ka ameti, Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti vahelist koostööd, et koguda andmeid mereökosüsteemide teadusuuringute jaoks;

väljendab heameelt asjaolu üle, et amet jätkab kahe tehnilise abi koostöö projekti rakendamist Vahemere (SAFEMEDIV) ning Musta ja Kaspia mere (BCSEA) kolmandate riikidega; on seisukohal, et need projektid kolmandate riikidega on hea näide koostööst meresõiduohutuse, meresõidu turvalisuse ja merekeskkonna säilitamise parandamisel; kutsub ametit üles jätkama sellekohaseid jõupingutusi ja kaaluma uut sarnast koostööd kolmandate riikidega;

peab kiiduväärseks asjaolu, et amet on meresõiduohutuse standardite väljatöötamisel, ELi laevanduse digitaliseerimisel ja lihtsustamisel jätkuvalt komisjoni ja liikmesriikide peamine partner; peab tervitatavaks ka ameti pakutavat tehnilist ja operatiivabi;

väljendab eelkõige heameelt, et ametil on meresõiduohutust käsitlevate ELi õigusaktide hindamisel, kontrollimisel ja rakendamisel suurem roll, mis on aastate jooksul kasvanud, samas kui komisjoni ja EFTA järelevalveameti nõudlus toetuse järele eeldatavasti suureneb, võttes arvesse valdkonna kasvavat prioriteeti ELi tasandil;

rõhutab ameti rolli Euroopa vete seires koostöös liikmesriikidega, et avastada ebaseaduslikku jäätmereostust ja võimalikku naftareostust; kutsub ametit üles jätkuvalt suurendama seire- ja digivõimekust, et võidelda ebaseadusliku veereostuse vastu; tõstab esile tööd, mida amet teeb liikmesriikide otsingu- ja päästetegevuse toetamisel;

Personalipoliitika

10.

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelu täidetud 99,06 % ning liidu eelarves kinnitatud 212 ametnikust ja ajutisest teenistujast oli ametis 210 (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 212); märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 50 lepingulist töötajat ja 13 riikide lähetatud eksperti;

11.

märgib rahuloluga, et ameti kõrgemas juhtkonnas saavutati sooline tasakaal – viiest liikmest kolm (60 %) on naised; märgib murega, et ameti haldusnõukogus puudub sooline tasakaal – kus 65 liikmest 47 on mehed (72 %); märgib murega, et ka ameti kogupersonali seas puudub sooline tasakaal – kus 268 töötajast 172 (64 %) on mehed; võtab lisaks teadmiseks, et amet käivitas 2021. aastal edukalt algatuse Speed Network, et pakkuda naistele, kes on huvitatud ametis tööle asumisest või karjäärist merendussektoris üldiselt, võimalust osaleda lühikeses mitteametlikus vestluses naistöötajatega; julgustab komisjoni ja liikmesriike võtma ameti haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

12.

märgib, et ametil on psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamise poliitika, mis hõlmab konfidentsiaalseid nõustajaid töötajate toetamiseks, korrapäraseid koolitusi ja teadlikkuse suurendamise üritusi ning sellekohast teavet intranetis;

Hanked

13.

märgib, et 2021. aastal algatati 51 hankemenetlust (25 avatud, 3 läbirääkimistega erimenetlust, 4 konkurentsipõhist läbirääkimistega menetlust ning 19 väga madala ja madala maksumusega läbirääkimistega hankemenetlust) ning kokku allkirjastati 65 lepingut;

14.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et amet muutis 14 teenuste osutamise erilepingut, mille muudatuste kogumaksumus oli 6,8 miljonit eurot, mis tähendab lepingute esialgse maksumuse 76 % suurenemist, ning et need muudatused ei olnud kooskõlas finantsmääruse artikli 172 lõike 3 punktiga d; võtab lisaks teadmiseks, et 2021. aastal makstud summad (5,4 miljonit eurot) tulenesid nimetatud lepingutele kehtivates raamlepingutes kehtestatud ühikuhindade kohaldamisest ja jäid esialgse raamlepingu ülemmäära piiresse, ning et asjakohased muudatused ei muutnud majanduslikku tasakaalu töövõtja kasuks ega moonutanud konkurentsi, mistõttu see ei mõjutanud sellest tulenevaid makseid; märgib, et ameti vastuse kohaselt on võetud meetmeid, et tulevasi pakkumistingimusi ja lepinguvorme vastavalt muuta; kutsub ametit üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kõigist edusammudest selles valdkonnas;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

15.

võtab teadmiseks, et amet on võtnud kasutusele haldusnõukogu ja kõrgema juhtkonna liikmete deklaratsioonid huvide konflikti puudumise kohta; märgib lisaks, et on võetud kasutusele täiendavad eraldi deklaratsioonid huvide konflikti puudumise kohta, näiteks värbamiskomisjoni liikmete puhul; märgib lisaks, et ametil on huvide konfliktide tuvastamiseks ja vältimiseks arvukad poliitikameetmed ja menetlused ning et rakendatud on rikkumisest teatamise sise-eeskirju, samuti korraldatakse sellel teemal regulaarseid koolitusi;

16.

märgib rahuloluga, et amet töötas 2022. aasta märtsis välja läbipaistvusregistri sise-eeskirjad ja rakendas neid ning osaleb huvirühmade esindajate kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes, mis hiljuti sõlmiti ja millele on alla kirjutanud komisjon, nõukogu ja parlament;

17.

rõhutab vajadust kehtestada süsteemsemad eeskirjad läbipaistvuse, ühitamatuse, huvide konfliktide ja ebaseadusliku lobitöö kohta; palub ametil tugevdada oma sisekontrollimehhanisme, sealhulgas luua sisemine korruptsioonivastane mehhanism;

Sisekontroll

18.

märgib, et siseauditi talitus viis IT-juhtimise ja IT-portfelli haldamise kohta 2021. aastal läbi kaugauditi ning jõudis järeldusele, et IKT ühte osakonda koondamisega on amet üldiselt välja töötanud oma infotehnoloogia juhtimise korra jaoks tõhusad ja tulemuslikud juhtimis- ja kontrollisüsteemid ja neid rakendanud; märgib lisaks, et siseauditi talitus esitas kuus soovitust, mille kohta amet esitas tegevuskava; kutsub ametit üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kõigist edusammudest selles valdkonnas;

19.

väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjoni siseauditi talitus ja Euroopa Kontrollikoda ei esitanud 2021. aastal ühtegi kriitilise tähtsusega soovitust ega tähelepanekut, mis võiksid anda alust reservatsioonide esitamiseks iga-aastases kinnitavas avalduses; märgib, et 2021. aastal esitati üks OLAFi uurimisega seotud soovitus, mille suhtes võetakse järelmeetmeid;

20.

võtab teadmiseks ameti läbiviidud sisekontrollisüsteemi iga-aastase hindamise ja järelduse, et kõik sisekontrolli põhimõtted ja viis sisekontrolli komponenti on nõuetekohaselt rakendatud ja üldiselt mõjusad, et vaja on vaid väikesi parandusi ning et märkimisväärsetest kontrollialastest puudustest ei ole teatatud;

Digiüleminek ja rohepööre

21.

märgib, et amet jätkas käimasolevat digitaliseerimistegevust, et toetada e-sertifikaadiga seotud eesmärke, et hõlbustada liikmesriikide tööd lipu-, sadama- ja rannikuriikidena, ning et amet toetas komisjoni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/21/EÜ (3) läbivaatamise mõjuhinnangu ettevalmistamisel; läbivaatamisega nähakse ette e-sertifikaatide lisamine; on veendunud, et amet võib koordineerida Euroopa sadamates ohutuse tagamist ja abistada komisjoni tõhusal rakendamisel;

22.

võtab teadmiseks ameti pilvandmetöötluse strateegia käivitamise, mis võimaldab luua tipptasemel tehnoloogiamaastiku, mis kiirendab merendusalaseid digiteenuseid; tervitab merepildi väljatöötamist ja uue SafeSeaNeti kasutuselevõtmist;

23.

peab kiiduväärseks ameti jõupingutusi aidata kaasa Euroopa meretranspordi rohelisele tegevuskavale, suurendada liidu suutlikkust kaitsta merekeskkonda ja ohjata kliimamuutusi, sealhulgas kestlikule liikuvusele ülemineku kaudu, mis hõlmab meretranspordi panust, mis kajastub 2020. aasta detsembris vastu võetud säästva ja aruka liikuvuse strateegias; tuletab lisaks meelde rolli, mida amet võiks täita riskihindamise suutlikkuse suurendamisel ohutusvaldkondades, sealhulgas alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtul;

24.

väljendab heameelt ameti 2020.–2024. aasta strateegia jätkuva rakendamise üle, mis võimaldab ametil täita oma ülesandeid mereseire, ohutuse ja turvalisuse vallas ning anda mõjusa panuse liidu digivaldkonna ja keskkonnaalastesse prioriteetidesse; tunneb eriti heameelt selle üle, et amet avaldas koos Euroopa Keskkonnaametiga esimese Euroopa meretranspordi keskkonnaaruande, kuhu on kogutud kontrollitud teave laevandustegevuse ökoloogilise jalajälje kohta; tuletab sellega seoses meelde, et kõik tulevased kliima- ja keskkonnameetmed peavad põhinema põhjalikul mõjuhinnangul, ning möönab, et äärmiselt oluline on võtta kasutusele Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) toel rakendatav terviklik lähenemisviis mereliikluse heitkoguste vähendamiseks;

25.

on veendunud, et ametil on oluline roll nii Euroopa vete ohutumaks kui ka kestlikumaks muutmisel ja rohelisse tegevuskavasse panustamisel; väljendab heameelt ameti keskkonnapoliitika ning strateegiliste sammaste ja eesmärkide vastuvõtmise üle järgnevateks aastateks, mis suurendab ELi suutlikkust kaitsta merekeskkonda ja ohjata kliimamuutusi, sealhulgas kestlikule liikuvusele ülemineku kaudu; julgustab ametit töötama välja meetmed, et vähendada plasti kasutamist laevade pardal;

26.

rõhutab ameti rolli taastuvkütustele ja vähese CO2 heitega kütustele ülemineku edukal elluviimisel meretranspordis; tunnustab sellega seoses ameti panust tehnilise toe ja andmete pakkumisel Euroopa rohelise kokkuleppega seotud algatuste raames, sealhulgas algatus „FuelEU Maritime“, nullsaaste tegevuskava algatus ning IMOs energiatõhususe ja CO2-mahukuse valdkonnas tehtav töö; rõhutab rolli, mida amet võiks täita alternatiivkütuste taristu ja tuuleenergia tehnoloogia kasutuselevõtul ning merel paiknevate taastuvenergia rajatiste puhul; toonitab seepärast, et ameti volitusi võiks asjakohaselt kohandada, et amet saaks oma toetavat funktsiooni tõhustada, ning sellega võiksid kaasneda asjakohased eelarvevahendid;

27.

ergutab kasutama uut tehnoloogiat (tehisintellekt ja masinõpe) ning peab kiiduväärseks ameti merenduse analüüsimise vahendi (EMAT) prototüübi võimalikku edasiarendamist; vahendit tutvustati ameti merendusalaste digiteenuste seminaril, mis toimus 15. detsembril 2021; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile sellest aru;

28.

märgib rahuloluga, et 2021. aasta viimases kvartalis käivitas amet projekti infoturbe haldamise standardi ISO 27.001 rakendamiseks, et valmistuda tulevaste küberturvalisuse ja infoturbe eeskirjade vastuvõtmiseks; kutsub ametit üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni edusammudest selles valdkonnas;

29.

julgustab ametit tegema tihedat koostööd ENISAga (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ja CERT-EUga (liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelev rühm), viima läbi oma IT-taristu regulaarseid riskihindamisi ning tagama, et ameti küberkaitset auditeeritakse ja testitakse korrapäraselt; teeb ettepaneku pakkuda korrapäraselt küberturvalisusega seotud ajakohastatud koolitusprogramme kõigile ameti töötajatele; palub ametil töötada kiiremini välja küberturvalisuse poliitika, et selle saaks ellu viia enne 31. detsembrit 2023, ning anda sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

30.

märgib, et 2021. aastal jätkas amet oma keskkonnajuhtimise rakendamist ning koostas ja võttis vastu esimese keskkonnaaruande; võtab rahuloluga teadmiseks ameti 2021. aasta keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmed ja projektid, nagu kasutatava energia saamine 100 % taastuvatest rohelistest energiaallikatest, päikesepaneelide paigaldamine, paberivaba kontoripoliitika ja jõupingutused vähendada vee tarbimist;

31.

märgib, et 2021. aasta juunis toimus ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) registreerimisega seotud siseaudit ja et 2021. aasta novembris viidi läbi EMASi registreerimise välise sertifitseerimisauditi esimene osa; märgib rahuloluga, et 2022. aastal viidi lõpule väliskontroll ning et amet on nüüd registreeritud EMASis ja avaldanud oma keskkonnaaruande;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

32.

märgib, et pandeemia kiirendas selliste vahendite ja meetodite integreerimist ametis, mis võimaldavad kaugtööd jätkata, alates otseülekandest kuni virtuaalreaalsuse tehnoloogia ja kaugauditi meetoditeni; ergutab ametit kasutama kaug- ja hübriidtöömeetodite kasutamisel saadud kogemusi, et paremini kindlaks teha, milliseid koosolekuid ja ülesandeid saaks tulevikus kaugosaluse teel paremini läbi viia ja täita kui kohapeal; märgib lisaks, et töötajad, kes tegelevad COVID-19 reisipiirangutest otseselt mõjutatud ülesannetega, nagu ekspertide ja lähetuste hüvitised, olid ajutiselt määratud täitma muid ülesandeid ja asendama puuduvaid töötajaid; märgib lisaks, et selle suure tervisekriisiga seotud mitmed uued tuvastatud riskid ja võimalused tehti kindlaks ja lisati ajakohastatud riskiregistritesse;

33.

võtab rahuloluga teadmiseks ameti aruande „COVID-19 mõju ELi merendussektorile“, milles anti põhjalik ülevaade pandeemia mõjust laevandusele seoses liikluse, kaubanduse, ELi liikmesriigi lipu all sõitmise ja omandi, laevaehituse, ohutuse ja keskkonnajärelevalvega ning konkreetsete segmentidega, nagu ristlus ja reisijad;

Muud märkused

34.

kutsub veel kord ametit üles suurendama oma veebisaidi kättesaadavust muudes keeltes peale inglise keele; on seisukohal, et suurem keeleline mitmekesisus hõlbustab Euroopa kodanike juurdepääsu teabele ja parandab seega nende arusaamist ja teadmisi Euroopa Liidu tegevusest meresõiduohutuse valdkonnas;

35.

väljendab heameelt selle üle, et amet avaldas 2021. aasta ülevaate laevaõnnetuste ja intsidentide kohta, milles esitatakse laevaõnnetuste ja intsidentide statistilised andmed perioodi 2014–2020 kohta;

36.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/21/EÜ lipuriigi nõuete täitmise kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 132).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/357

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1903,

10. mai 2023,

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0093/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1406/2002 (millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet), (4) eriti selle artiklit 19,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0113/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 208, 5.8.2002, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/358

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1904,

10. mai 2023,

ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0094/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/881 (mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus)), (4) eriti selle artiklit 31,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0115/2023),

1.	annab heakskiidu ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 151, 7.6.2019, lk 15.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 84.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/360

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1905,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0115/2023),

arvestades, et ENISA (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 23 473 060 eurot (sealhulgas Kreeka ametiasutuste 640 000 euro suurune toetus büroohoone üürimiseks), st 2020. aasta eelarvest 8,26 % suurem; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et eelarveaasta 2021 eelarveseire tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 99,51 %, mis on 2020. aasta määrast 2,16 % kõrgem; märgib ka, et jooksva aasta maksete assigneeringute täitmise määr oli 77,40 % (mis ei vastanud ameti kavandatud eesmärgile 85 %), mis on 2020. aastaga võrreldes 8,77 % võrra kõrgem;

Tulemuslikkus

märgib, et amet kasutab põhilisi tulemusnäitajaid, et hinnata oma tegevust ja tulemusi enda tööprogrammi eesmärkide saavutamisel, näiteks lisaväärtust ELi institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele poliitika kujundamise ja rakendamise toetamisel ning suutlikkust panustada Euroopa küberkerksusesse, pakkudes muu hulgas õigeaegset ja tõhusat teavet ja teadmisi; väljendab heameelt selle üle, et järgiti kõiki peamisi tulemusnäitajaid ja et amet tõstis esile meetmeid, mis võivad tema töö tõhusust ja tulemuslikkust suurendada; soovitab siiski ametil võtta teadmiseks näitajad, mida ei ole veel saavutatud või milles on maha jäädud;

märgib, et amet uuris võimalust panustada jagatud teenuste kaudu ELi institutsioonide, organite ja asutuste tulevase küberkerksuse määruse rakendamisse, tehes koostööd CERT-EU ja ELi asutuste võrgustikuga; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 90,79 % ja liidu eelarves kinnitatud 76 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 69 ajutist teenistujat (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 69); märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 27 lepingulist töötajat ja 10 lähetatud riiklikku eksperti;

kordab oma muret soolise tasakaalustamatuse pärast ameti kõrgemas juhtkonnas, nimelt töötab seal viis (71 %) meest ja kaks naist (29 %); võtab murega teadmiseks ameti haldusnõukogu koosseisu soolise tasakaalustamatuse, kuna selle 28 liikmest 24 on mehed (86 %); võtab teadmiseks ka ameti kogu töötajaskonna soolise tasakaalu, kus 106 töötajast 57 on mehed (54 %); kordab oma üleskutset, et amet ja liikmesriigid järgiksid kõrgema juhtkonna või haldusnõukogu liikmete esitamisel ja ametisse nimetamisel soolist tasakaalu; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru konkreetsetest meetmetest soolise tasakaalu parandamiseks;

märgib, et ametil on inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise ennetamise poliitika, sealhulgas spetsiaalne intraneti lehekülg, iga-aastane erikoolitus, konfidentsiaalsed nõustajad, ning et amet on koostanud vastastikuse mõistmise memorandumi, et jagada konfidentsiaalseid nõustajaid Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (Cedefop);

märgib, et amet tugines oma teenuste osutamisel suurel määral ajutistele töötajatele, kes toetasid igapäevast halduskoormust, arvestades, et pärast ümberkorraldamist ja uue hoone ettevalmistamist oli vaja ka suuremat toetust, mis tekitas lisasurvet finants- ja hankemeeskonnale; märgib lisaks rahuloluga, et ameti läbivaadatud värbamispoliitika on toonud kaasa ajutiste töötajate arvu vähenemise; märgib lisaks kontrollikoja aruande põhjal, et töötajate arvu suurenemine 2021. aastal on tingitud ameti edust mitme pikaajalise vaba ametikoha täitmisel; mõistab, et küberturvalisuse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorid on kvalifitseeritud ja pühendunud tööjõu leidmisel väga konkurentsivõimelised;

Hanked

märgib, et 2021. aastal viis amet lõpule kokku 58 riigihankemenetlust (sealhulgas kaks koos Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (Cedefop));

10.

võtab kontrollikoja aruande põhjal murelikult teadmiseks, et amet sõlmib süstemaatiliselt madala maksumusega lepinguid ilma eelarvevahendite käsutaja poolt heaks kiidetud ja allkirjastatud asjakohase lepingu sõlmimise otsuseta, mis ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (2) I lisa punktidega 30.3–30.4; võtab teadmiseks ameti vastuse, et ta on juba astunud vajalikke samme selle probleemi lahendamiseks; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

11.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et selleks, et otsustada, kas tellida teatav teenus allhanke korras või pakkuda seda asutusesiseselt, on amet töötanud välja ja kasutab kulude-tulude analüüsi metoodikat ning et sellel metoodikal on disainis puudusi, mis võivad mõjutada otsustusprotsessi objektiivsust ja tekitada ametile finantsriske; võtab teadmiseks ameti vastuse, et ta on juba astunud vajalikke samme selle probleemi lahendamiseks; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

12.

märgib kontrollikoja aruande põhjal, et amet kasutas kahes hankemenetluses lepingu sõlmimise kriteeriumina ettevõtte tehnilist suutlikkust, mis on selgelt seotud pakkuja, mitte pakkumuse, hindamisega, ning et selline valiku- ja hindamiskriteeriumide kattumine õõnestab õiguskindlust ning seab ametile maine- ja õiguslikud riskid; võtab teadmiseks ameti vastuse, et ta on juba astunud vajalikke samme selle probleemi lahendamiseks; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

13.

tuletab meelde, kui oluline on tagada kõigi riigihankemenetluste pakkujatevaheline aus konkurents ning võimaldada kaupade ja teenuste hankimist parima hinnaga, järgides seejuures läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; palub rakendada komisjoni välja töötatud e-hangete infotehnoloogiavahendeid; nõuab, et menetlusi ja hankejuhiste malle ajakohastataks ja selgitataks; võtab murelikult teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et avalike hangete puudused suurenevad ja on enamikus asutustes jätkuvalt suurim reeglitevastaselt tehtud maksete allikas;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

14.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja jätkuvad püüdlused tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning märgib, et haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ning nende kohustuste deklaratsioon ja huvide deklaratsioonid avaldatakse ameti veebisaidil;

15.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et aastatel 2019–2021 hindas amet kolme võimaliku huvide konflikti juhtumit seoses kõrgema astme töötajaga, kes asus tööle mujale, ning et kontrollikoja läbivaadatud juhtumi puhul ei konsulteerinud amet ühiskomiteega, rikkudes personalieeskirjade artiklit 16; võtab teadmiseks ameti vastuse, et amet moodustab ametlikult ühiskomitee, et järgida kohaldatavat õigusraamistikku; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

16.

rõhutab vajadust kehtestada süstemaatilisemad eeskirjad läbipaistvuse, ühitamatuse, huvide konflikti, ebaseadusliku lobitöö ja pöördukse efekti kohta; palub ametil tugevdada oma sisekontrollimehhanisme, sealhulgas luua sisemine korruptsioonivastane mehhanism;

Sisekontroll

17.

märgib, et siseauditi talitus avaldas 2019. aastal aruande personalihalduse ja eetika kohta ning selles anti neli olulist ja kolm väga olulist soovitust; märgib, et kuigi siseauditi talitus lõpetas nelja soovituse täitmise, jäid kolm olulist soovitust 2021. aasta lõpus täitmata ja neid ei rakendatud ettenähtud aja jooksul täielikult; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

18.

märgib, et siseauditi talitus viis 2021. aastal läbi strateegilise planeerimise programmitöö ja tulemusjuhtimise auditi ning esitas 2022. aasta aprillis oma lõpliku auditiaruande koos kolme olulise soovitusega; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

19.

märgib, et amet võttis 2021. aastal vastu tundlike funktsioonide poliitika (mis jõustus 2022. aasta mais);

20.

märgib, et 2021. aasta sisekontrolli hindamisest selgub, et sisekontrollid annavad piisava kindluse selle kohta, et ameti tegevuspõhimõtted, protsessid, ülesanded ja käitumine koos hõlbustavad selle tulemuslikku ja tõhusat toimimist, aitavad tagada sise- ja välisaruandluse kvaliteeti ning tagada vastavust ameti eeskirjadele, ning et teatavaid põhimõtteid on siiski vaja parandada, sealhulgas ameti sisekontrolliraamistiku näitajate täpsustamine, ettevõtte riskijuhtimise raamistiku loomine, IT-juhtimise ning selle aluseks oleva poliitika- ja menetlusraamistiku läbivaatamine, ameti värbamispoliitika läbivaatamine ning ameti talitluspidevuse kava ajakohastamine; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

21.

märgib, et ameti huvide konflikti poliitikat ja pettustevastast strateegiat ajakohastati ja need võeti vastu 2021. aastal;

22.

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada ameti nõuetekohane toimimine; nõuab tungivalt tõhusate juhtimis- ja kontrollisüsteemide olemasolu, et vältida võimalikke huvide konflikti juhtumeid, eel- ja järelkontrollide puudumist, eelarveliste kulukohustuse ja juriidiliste kohustuste ebapiisavat haldamist ning suutmatust teatada probleemidest erandite registris;

Digiüleminek ja rohepööre

23.

võtab teadmiseks ametile seoses küberturvalisuse määrusega antud ülesanded, mille eesmärk on edendada küberturvalisuse ühtlaselt kõrget tase kogu liidus, sealhulgas toetada aktiivselt liikmesriike ning liidu institutsioone, organeid ja asutusi küberturvalisuse parandamisel; võtab lisaks teadmiseks ameti toetuse selliste uute poliitikavaldkondade toimikute väljatöötamisele nagu võrgu- ja infoturve, digitaalne tegevuskerksus, e-identimine, autentimis- ja usaldusteenused, Euroopa elektroonilise side seadustik, 5G, digirahakotid, tehisintellekt ja küberjulgeoleku võrgueeskiri; väljendab heameelt selle üle, et amet vastutab selle hindamise eest, kas toode kujutab kavandatava küberkerksuse määruse kohaselt endast märkimisväärset küberturvalisuse riski; rõhutab vajadust tagada piisav personal, mis kajastab ameti suurenenud ülesandeid;

24.

märgib, et ametil on olemas küberturvalisuse poliitika ja et sellega kohaldatakse eelkõige nn süvakaitse lähenemisviisi; märgib lisaks, et amet alustas 2021. aastal oma IT-poliitika ja menetlusraamistiku, sealhulgas ameti infoturvapoliitika läbivaatamist; märgib lisaks, et andmekaitsealaseid koolitusi ja küberturvalisuse alase teadlikkuse kursusi pakutakse igal aastal kõigile töötajatele;

25.

rõhutab, kui oluline on suurendada ameti digitaliseerimist asutusesisese toimimise ja juhtimise seisukohast, kuid ka selleks, et kiirendada menetluste digitaliseerimist; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

26.

märgib, et amet töötab hetkel välja keskkonnajuhtimissüsteemi, mille tulemuseks peaks olema ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) sertifitseerimine; märgib lisaks, et Kreeka ametiasutused sõlmisid ameti nimel Ateenas asuva peakorteri hoone rendilepingu, mis toimib täielikult alates 1. juulist 2021, ning et see võimaldab ametil kehtestada rakendamiseks ulatuslikumad keskkonnahoiumeetmed;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

27.

märgib, et alates COVID-19 pandeemia algusest ja 2021. aastal on amet kasutusele võtnud ja säilitanud alalise kaugtöö võimalused, säilitades ja suurendades samas töötajate motivatsiooni, tõhusust ja arengut; märgib eelkõige rahuloluga, et pandeemia ajal saadeti igale töötajale iga päev spetsiaalse e-posti aadressi kaudu ajakohast teavet, milles kirjeldati üksikasjalikult juhtumite arvu ja viimaseid arenguid maailmas, et hoida töötajaid nendega kursis; julgustab ametit rakendama kaug- ja hübriidtöömeetoditega seoses saadud õppetunde, et paremini korraldada koosolekuid ja ülesandeid, mida saaks tulevikus täita tõhusamalt kaugosaluse teel kui kohapeal;

Muud märkused

28.

märgib, et amet võttis 2021. aasta novembris vastu oma rahvusvahelise strateegia ning see on võimaldanud ametil teha koostööd valikulise arvu kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, tehes eelkõige tööd Ukraina, USA ja NATOga koostöökordade loomisel;

29.

30.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/1046, 18. juuli 2018, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/365

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1906,

10. mai 2023,

ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0094/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0115/2023),

1.	annab heakskiidu ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 151, 7.6.2019, lk 15.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/366

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1907,

10. mai 2023,

Euroopa Prokuratuuri 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Prokuratuuri 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust Euroopa Prokuratuuri tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06247/2023 – C9-0073/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrust (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel, eriti selle artiklit 94 (4),

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0079/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Prokuratuuri haldusdirektori tegevusele Euroopa Prokuratuuri 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Prokuratuuri haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 283, 31.10.2017, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/368

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1908,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Prokuratuuri 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Prokuratuuri 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0079/2023),

A.	arvestades, et Euroopa Prokuratuur (EPPO) asutati nõukogu määrusega (EL) 2017/1939 (1);

arvestades, et Euroopa Prokuratuur on uus sõltumatu liidu prokuratuur ning vastutab liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise eest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (2) sätestatud kuritegude toimepanijate ja kaasosaliste kohtu ette viimise eest, nagu on osutatud määruses (EL) 2017/1939;

arvestades, et Euroopa Prokuratuur sekkub olukorras, kus asjaomaseid kuritegusid saavad uurida ja nende eest süüdistusi esitada ainult riiklikud asutused, kuid nende volitused lõppevad oma riigi piiridel, ning teistel organisatsioonidel, nagu Eurojust, OLAF ja Europol, ei ole vajalikke volitusi asjaomaste kriminaaluurimiste elluviimiseks ja süüdistuste esitamiseks;

arvestades, et Euroopa Prokuratuuri pädevus hõlmab mitut liiki pettusi, sealhulgas käibemaksupettusi, mille kahju on suurem kui 10 miljonit eurot, rahapesu, korruptsiooni ja muid pettusi, mille puhul Euroopa Prokuratuur täidab osalevate liikmesriikide pädevates kohtutes prokuröri ülesandeid, kuni juhtum on lõplikult lahendatud;

E.	arvestades, et Euroopa Prokuratuuri menetlustoimingud alluvad kohtulikule kontrollile liikmesriikide kohtutes ja Euroopa Kohtul on nende toimingute kohta tehtavate eelotsuste või kohtuliku kontrolli teel täiendavad volitused, et tagada ELi õiguse järjepidev kohaldamine;

arvestades, et Euroopa Prokuratuur koosneb kesktasandist, mille peakorter asub Luxembourgis ja mis koosneb Euroopa peaprokurörist, 22 Euroopa prokurörist (üks igast osalevast ELi riigist) ja haldusdirektorist, ning detsentraliseeritud (riiklikust) tasandist, mis koosneb Euroopa delegaatprokuröridest 22 osalevas ELi liikmesriigis;

arvestades, et kesktasandil moodustavad Euroopa peaprokurör ja 22 Euroopa prokuröri Euroopa Prokuratuuri kolleegiumi ning teevad järelevalvet uurimiste ja süüdistuste esitamise üle, mida viivad riiklikul tasandil läbi Euroopa delegaatprokurörid, kes tegutsevad oma riigi ametiasutustest täiesti sõltumatult;

arvestades, et määruse (EL) 2017/1939 artikli 93 kohaselt täidab Euroopa Prokuratuuri haldusdirektor Euroopa Prokuratuuri eelarvevahendite käsutajana tema eelarvet omal vastutusel ja eelarves heakskiidetud piirides ning saadab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu asjakohase teabe kõigi hindamismenetluste tulemuste kohta;

I.	arvestades, et Euroopa Prokuratuuri finantseeskirjade artikli 50 lõike 2 kohaselt tegutseb komisjoni peaarvepidaja ka Euroopa Prokuratuuri peaarvepidajana ja vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise eest, mis konsolideeritakse liidu raamatupidamise aastaaruandega;

J.	arvestades, et praeguse raamistiku kohaselt kontrollib lõplikku raamatupidamisaruannet kontrollikoda ning nõukogu saab soovitada ja Euroopa Parlament otsustada, kas anda heakskiit Euroopa Prokuratuuri haldusdirektori tegevusele asjaomase aasta eelarve täitmisel;

K.	arvestades, et Euroopa Prokuratuur alustas oma tegevust 1. juunil 2021 ja saavutas Euroopa Komisjonist rahalise sõltumatuse alates 24. juunist 2021 ning koostab sel aastal esimese raamatupidamise aastaaruande;

väljendab heameelt Euroopa Kontrollikoja positiivse arvamuse üle Euroopa Prokuratuuri 2021. aastal lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tulude ja maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

väljendab heameelt Euroopa Prokuratuuri pingutuste üle luua tegevusstruktuur ja tugisüsteem, mis võimaldaks tal toimida liidu sõltumatu prokuratuurina, eelkõige töötajate värbamise üle kesk- ja detsentraliseeritud tasandile, spetsiaalse kriminaalasjade haldamise süsteemi loomise üle, sealhulgas tarkvara hankimise ja juurdepääsu üle oma ülesannete täitmiseks vajalikele andmebaasidele ning intensiivse koostöö üle asjaomaste partneritega;

on veendunud, et Euroopa Prokuratuuri tegevuse ja haldusjuhtimise esimesel aastal saadud kogemused on tuvastanud määruses (EL) 2017/1939 mitu puudust, mis nõuavad seega komisjoni õigeaegset sekkumist; kutsub komisjoni üles alustama Euroopa Prokuratuuriga aktiivset dialoogi ja esitama viivitamata piisavalt põhjaliku ettepaneku määruse (EL) 2017/1939 muutmiseks, mille eesmärk on kõrvaldada olemasolevad puudused, eelkõige finants- ja inimressurssidega seotud siseprotsesside valdkonnas; palub Euroopa Prokuratuuril teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni aegsasti meetmetest, mida on võetud puuduste või võimalike uute tuvastatud vajakajäämiste kõrvaldamiseks;

rõhutab, et kõiki taaste- ja vastupidavusrahastu raames riiklikes kavades kirjeldatud reformidel ja investeeringutel põhinevate vahe-eesmärkide ja sihtide täitmiseks tehtud makseid käsitatakse liidu rahana; rõhutab, et seega kuuluvad kõik seotud projektid, tehingud, hanked või muu tegevus Euroopa Prokuratuuri pädevusse; kutsub kõiki liikmesriike üles tegema Euroopa Prokuratuuriga täielikku koostööd kõigis uurimistes, mis on seotud taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisega;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et Euroopa Prokuratuurile 2021. aastaks eraldatud kogueelarve oli 26,3 miljonit eurot, mida on võrreldes algselt ette nähtud eelarvega (45 miljonit eurot) vähem; märgib, et veel 9 200 000 eurot eraldati ja kasutati ära ajal, mil Euroopa Prokuratuur tegutses rahastamise seisukohast veel komisjoni osana; mõistab, et algselt eeldatud 45 miljonist eurost tagastati 9 500 000 eurot liidu eelarvesse; juhib tähelepanu asjaolule, et 9,5 miljoni euro suurune assigneeringute tagastamine tulenes viivitusest nii Euroopa delegaatprokuröride ametisse nimetamisel kui ka Euroopa Prokuratuuri tegevuse alustamisel ning asjaolust, et koosseisuliste töötajate värbamiseks eraldatud eelarvekvooti ei kasutatud, sest ametikohtade loetelu ei kohandatud vastavalt;

märgib, et 2021. aastal suurenes Euroopa Prokuratuuri eelarve 2020. aastaga (11,6 miljonit eurot) võrreldes märkimisväärselt, mis tulenes sellest, et määruse (EL) 2017/1939 vastuvõtmisel 2017. aastal alahinnatud töökoormust kriminaalasjades korrigeeriti; rõhutab, et inim- ja finantsressursse tuleb kasvava töökoormusega kohandada ning Euroopa Prokuratuuri eelarvet seetõttu suurendada;

võtab teadmiseks, et eelarve täitmise määr oli kulukohustuste assigneeringute osas 97 % ja maksete assigneeringute osas 71 %; rõhutab, et maksete assigneeringutest kanti 2022. aastasse üle 26 %; märgib, et 83 % maksetehingutest tehti ettenähtud tähtaja jooksul ja keskmine makseaeg oli 21,1 päeva; rõhutab, et 34 % hilinenud maksetest hilines 1 päev ja 75 % hilinenud maksetest hilines vähem kui 5 päeva; soovitab Euroopa Prokuratuuril vähendada makseviivitusi elektrooniliste lahenduste täieliku ja tõhusa kasutamisega, mis aitab muuta institutsioonid läbipaistvamaks ja säästvamaks;

märgib, et COVID-19 pandeemial ei olnud üldiselt Euroopa Prokuratuuri tegevusele vahendite koondamise, vajalike ümberpaigutamiste või investeeringute ning kaupade ja teenuste turukulude mõttes konkreetset mõju; märgib siiski, et pandeemiakriis võis vähesel määral takistada Euroopa delegaatprokuröride õigeaegset ametisse nimetamist, lükates edasi prokuratuuri- ja uurimistoimingute alustamist;

märgib, et kõige olulisem immateriaalne vara on Euroopa Prokuratuuri spetsiaalne IT-süsteem, mida kasutatakse Euroopa Prokuratuuri kriminaalasjade ja muude konfidentsiaalsete andmete turvaliseks sisestamiseks, haldamiseks ja edastamiseks ning mis on seotud liikmesriikide süsteemidega (kriminaalasjade haldamise süsteem – CMS); märgib, et tarkvara arendamine algas enne seda, kui Euroopa Prokuratuur sai Euroopa Komisjonist sõltumatuks, ja kuni selle ajani CMSi eest makstud sisemine väärtus on komisjonilt üle kantud;

10.

täheldab, et suurem osa materiaalsest varast kanti komisjonilt Euroopa Prokuratuurile üle tasuta ning sellest annetusest saadud asjaomane tulu on raamatupidamisarvestuses kajastatud tuluna;

11.

märgib, et see hiljutine õiguste ja kohustuste komisjonilt üleandmine pärast määruse (EL) 2017/1939 vastuvõtmist, isegi kui seda kokkulepitud rakenduskorra kohaselt eeldati, nõuab Euroopa Prokuratuurilt siiski märkimisväärseid pingutusi hilinenud maksete küsimusega tegelemiseks, oma sisemiste finantsreeglite järgimiseks, sealhulgas oma tegevuse operatiiv- ja finantsaspektidega seotud kontrollideks;

12.

innustab Euroopa Prokuratuuri kasutama e-arveldamise menetlusi, et tagada maksete tegemisega seotud toimingute tõhusam haldamine;

13.

võtab teadmiseks asjakohased jooksva tegevusega (koosolekud ja lähetused) seotud lisakulud, mis tekkisid Euroopa delegaatprokuröridega seoses lisaks nende töötasule ja mis loeti Euroopa Prokuratuuri eelarves määruse (EL) 2017/1939 artikli 91 lõike 5 kohaselt tegevuskuludeks;

14.

mõistab, et Euroopa Prokuratuur uurib võimalust saada teenuseid liikmesriikide vandetõlkidelt, keda pädevad riiklikud asutused tunnustavad selliste kinnitatud tõlgete ainuõiguslike pakkujatena, mis on kohtumenetlustes vastuvõetavad ja kasutatavad, või otseselt panustada Euroopa delegaatprokuröride selliste teenustega seotud kulude katmisse riiklikul tasandil kantud kulude hüvitamise kaudu;

15.

tuletab meelde, et määruse (EL) 2017/1939 artikli 31 ning artikli 91 lõigete 5 ja 6 (millega nähakse ette olukorrad, kus võib vaja minna rahalist panust Euroopa Prokuratuuri eelarvest, et katta uurimiskulusid detsentraliseeritud tasandil ja riiklikul tasandil tehtavaid erakordselt kulukaid uurimismeetmeid) rakendamiseks on vaja kohandada asjaomaseid finantsreegleid, mis praegu ei võimalda liikmesriikide kohtusüsteemide kantud kulude hüvitamist; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Prokuratuuri tegevuse tundlikkuse ja konfidentsiaalsuse tõttu ei pruugi hankemenetluse algatamine teada olla ning seetõttu tuleb reeglites arvesse võtta võimalust sõlmida Euroopa Prokuratuuri ja liikmesriikide vahel rahastamislepinguid ja teenustaseme kokkuleppeid; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks sellega seoses meetmeid, tehes ettepaneku finantsmääruse asjakohaste muudatuste tegemiseks, võttes samal ajal arvesse vajadust jaotada selliste kulude koormus proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt;

16.

on teadlik, et eelarvemenetluse raames teavitatakse komisjoni Euroopa Prokuratuuri vajadustest järgmise aasta 31. jaanuariks; märgib, et prognooside tulemustes, mis on olulised selliste vajaduste kvantifitseerimiseks, võetakse nõuetekohaselt arvesse kriminaalasjadega seotud töökoormuse hinnangulist mahtu (sissetulevate kuriteoteadete ja algatatud uurimiste keskmine arv ning käimasolevate uurimiste „küpsusaste“); märgib siiski, et selles prognoosis ei võeta arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu kasutuselevõtu mõju, mis on suurendanud olemasolevate vahendite summat ning pettuse ja halva juhtimise ohtu; juhib tähelepanu asjaolule, et eelarveliste vajaduste kvantifitseerimise lisakeerukus tuleneb nii sellest, et Euroopa Prokuratuuri pädevus on oma olemuselt kohustuslik ja tal puudub kaalutlusõigus uurimiste ja süüdistuste esitamise otstarbekuse küsimuses, kui ka kindla seose puudumisest uurimiste arvu ja nende kulude vahel, mida on väga raske prognoosida; rõhutab, et Euroopa Prokuratuurile tuleb anda piisavad vahendid ja vajalikud õigused, et ta saaks oma ülesandeid edukalt täita;

17.

märgib, et igas osalevas liikmesriigis on küsitud selgitust selle kohta, kuidas taaste- ja vastupidavusrahastut mõjutavatest pettustest Euroopa Prokuratuurile teatatakse, ning et käimas on arutelu selle üle, kuidas Euroopa Prokuratuur saaks sellega seoses tulemuslikult sekkuda;

18.

tunneb muret selle pärast, et puudub kindlus parandusmeetmete suhtes, mida saaks võtta pärast selliste taaste- ja vastupidavusrahastut mõjutavate pettuste avastamist ja nende eest vastutusele võtmist;

19.

nõuab tungivalt, et komisjon annaks sellega seoses asjakohaseid suuniseid ja teavitaks eelarvepädevaid institutsioone ammendavalt võimalustest;

20.

jagab seisukohta, et nii Euroopa Prokuratuuri eelarve kui ka personaliga seotud ressursside keskpika perioodi raamistiku puudumine ajal, mil on vaja kiiresti hoogustada tegevust ja luua haldusbaas, piirab võimalusi, mis tuleks teha kättesaadavaks, et saavutada maksimaalne paindlikkus organisatsioonilise taristu arendamisel niivõrd uuendusliku projekti jaoks nagu Euroopa Prokuratuur;

Sisehaldus ja -kontroll ning tulemuslikkus

21.

ergutab Euroopa Prokuratuuri oma tulemusnäitajate kogumit korrapäraselt läbi vaatama, tuginedes oma konkreetse tegevusmudeli rakendamisel saadud kogemustele;

22.

võtab teadmiseks, et 2021. aastal sai Euroopa Prokuratuur võimalike kuritegude kohta 2 832 teadet, neist 1 351 riikide ametiasutustelt, 190 liidu institutsioonidelt, organitelt, organisatsioonidelt ja asutustelt, 1 282 erasektori osalejatelt ja 9 ex officio; mõistab, et pärast esitatud teabe kontrollimist kooskõlas määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõikega 6 leidis Euroopa Prokuratuur, et on alust kasutada oma volitusi ning alustada või algatada uurimisi 576 juhtumi puhul (2021. aasta lõpus oli pooleli 84 hindamist), millest 31 edastati pärast Euroopa Prokuratuuri volituste teostamist liikmesriikide ametiasutustele; märgib, et 2021. aastal esitas Euroopa Prokuratuur viis süüdistust ja kohtud tegid Euroopa Prokuratuuri juhtumites ühe lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse, samal ajal kui veel kolme juhtumi puhul kohaldati lihtmenetlust;

23.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Prokuratuuril on käimas tervikliku talitluspidevuse kava vastuvõtmise protsess; rõhutab, kui oluline on võtta võimalikult kiiresti vastu talitluspidevuse kava, et vältida häireid Euroopa Prokuratuuri tegevuses, kuid olla valmis ka tulevasteks tormilisteks sündmusteks;

24.

kutsub komisjoni ja ennekõike osalevaid liikmesriike üles kaaluma Euroopa Prokuratuuri volituste ja pädevuse laiendamist, nii et see hõlmaks liidu piiravate meetmete rikkumiste uurimist, nende eest süüdistuse esitamist ja vastutusele võtmist;

Personal, võrdsus ja töötajate heaolu

25.

kiidab asjaolu, et Euroopa Prokuratuur viib ellu intensiivset värbamis- ja integreerimisprotsessi, mille eesmärk on tagada viivitamata täieliku tegevussuutlikkuse saavutamine;

26.

võtab teadmiseks, et ajutiste teenistujate ja lepinguliste töötajate ametikohtade täitmise määr on 94 % ning et 22 osalevas liikmesriigis oli 95 Euroopa delegaatprokuröri (esialgselt eelarvestatud 140st);

27.

tõdeb, et 2021. aasta lõpus oli Euroopa Prokuratuuril kokku 217 töötajat, kellest 122 olid kesktasandi koosseisulised töötajad (91 ajutist teenistujat ja 31 lepingulist töötajat), samal ajal kui riiklikel büroodel oli 95 erinõunikku, ning et mõlemal tasandil valitseb hea sooline tasakaal; märgib siiski, et juhtkonna sooline koosseis ei ole optimaalne (neli meest ja üks naine) ning et seda aspekti tuleks parandada koos mitmekesisuse strateegia väljatöötamisega, et muu hulgas piisavalt ergutada Euroopa Prokuratuuri ametikohtadele kandideerima puuetega inimesi;

28.

peab kahetsusväärseks, et mitme liikmesriigi Euroopa delegaatprokuröride valikumenetlused algselt eelarvesse kantud ametikohtade täitmiseks on korduvalt ebaõnnestunud mitmel põhjusel, sealhulgas töötasu suurus (80 % AD 9 tasemest – kooskõlas erinõunike staatusega, mis ei ole mõnikord Euroopa delegaatprokuröridelt oodatava kvalifikatsiooni ja kogemustega kooskõlas), selge karjääriväljavaate puudumine ning ebakindlus seoses nende sotsiaal- ja tervisekindlustusega;

29.

on veendunud, et Euroopa delegaatprokuröride haldusstaatusest tulenev keerukus (liikmesriigid peavad tagama nende sotsiaalsed õigused ja hüvitised, sealhulgas pensioniõigused, tööaja ja puhkuste korra, ning nende töötasu makstakse ELi eelarvest ja arvutatakse protsendina liidu ametniku töötasust) vähendab nende ametikohtade atraktiivsust ja teeb nende ametisse nimetamise protsessi vähem valikuliseks;

30.

mõistab, et üldiste personalieeskirjade rakenduseeskirja kohaldamine Euroopa delegaatprokuröride suhtes ohustab kohtusüsteemi sõltumatust, kuid Euroopa Prokuratuuri staatus ei võimalda võtta Euroopa delegaatprokuröride jaoks vastu alternatiivset rakenduseeskirja, mis ei kuuluks personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetluse alla ja mida ei peaks eelnevalt heaks kiitma komisjon; tuletab meelde, et Euroopa Prokuratuur on ainus prokuröre palkav liidu institutsioon ja et nende sõltumatus on prokuratuuri heaks toimimiseks ülioluline; kutsub komisjoni üles seda küsimust käsitlema ja tagama õigusraamistikus vajaliku paindlikkuse, et võtta täielikult arvesse prokuröride eristaatust Euroopa Prokuratuuri töötajatena; on veendunud, et selline olukord annab lisaargumente, mis toetavad veelgi määruse (EL) 2017/1939 ja Euroopa Prokuratuuri staatuse läbivaatamist;

31.

tunnustab Euroopa Prokuratuuri juhtkonda, et ta on oma õiguste piires võtnud selle küsimusega tegelemiseks kõikvõimalikud elujõulised meetmed, kasutades olemasolevaid vahendeid, et pandeemiajärgsetele probleemidele vaatamata suurendada ametikohtade täitmise määra ja kiirendada värbamisprotsessi; on teadlik pandeemiajärgsetest piirangutest ja väga konkurentsivõimelise Luksemburgi tööturu iseärasustest ning märgib, et kuna Luksemburg ei ole töökohana eelkõige elukalliduse tõttu atraktiivne, on see vähendanud ka kandidaatide geograafilist mitmekesisust; märgib, et finantspaketi ja karjäärivõimaluste poolest on Euroopa Prokuratuur vähem konkurentsivõimeline kui neli liidu institutsiooni, kelle töötajad on Luxembourgis (Euroopa Parlament, komisjon, Euroopa Kohus ja kontrollikoda), kuna ta ei saa pakkuda võimalust saada liidu ametnikuks, ning et ainus Luxembourgis asunud liidu asutus on praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames liidetud ja kolitud Brüsselisse;

32.

tunneb muret kolmandate isikute äriteenuste ja ajutiste töötajate sagedase kasutamise pärast enamikus valdkondades, kus liidu avaliku sektori teenistujate arvu ei ole heaks kiidetud ja mis on mõnikord loonud mitteoptimaalsed töötingimused, mis on tingitud märkimisväärse arvu Euroopa Prokuratuuri töötajate suurest töökoormusest pika aja vältel; kutsub komisjoni üles tegelema oma tulevaste ametikohtade loetelude koostamisel viivitamata Euroopa Prokuratuuri töötajate vähesusega;

33.

nõustub kontrollikojaga, et osutatud puudused finantsjuhtimises kajastavad ka rahastamis- ja hankefunktsioonidele eraldatud vahendite nappust ning kujutavad endast nõrkust Euroopa Prokuratuuri personalijuhtimises;

34.

võtab teadmiseks, et inimressurssidega seoses tuleb tähelepanu pöörata läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete täielikule järgimisele, ning – olles teadlik pakilisusest ja survest, mis oli Euroopa Prokuratuuri põhitegevuse algustapis valdav–, tuletab meelde vajadust võtta järelmeetmeid seoses kontrollikoja poolt mõne värbamismenetluse elluviimise kohta tehtud järeldustega;

35.

tunneb heameelt selle üle, et umbes 86 % värvatud töötajatest on võetud tööle Euroopa Prokuratuuri osakondadesse uurimisega seotud ülesannete täitmiseks (186 töötajat, sealhulgas 95 Euroopa delegaatprokuröri);

36.

märgib, et Euroopa Prokuratuuri personalistrateegias keskendutakse 2022.–2023. aastal tegevusressursside suurendamisele ning et ka haldus- ja kesksed tugifunktsioonid peavad kasvama, et toetada põhitegevusega tegelevate töötajate kasvavat arvu, ning et lisapersonali värbamine on äärmiselt oluline ka nõuetele vastavuse ja riskijuhtimise funktsioonide ning digi- ja turvateenuste valdkonnas;

37.

võtab teadmiseks, et 2021. aastaks vastu võetud töökorras, mis võeti vastu pärast kontorisse tööle naasmise lubamist, nähti ette kodukontoris töötamine kuni 2,5 päeva nädalas ning enamik töötajaid kasutas seda võimalust laialdaselt; mõistab, et Euroopa Prokuratuur viib oma poliitika komisjoni hiljutiste rakenduseeskirjadega tööaja ja hübriidtöö kohta kooskõlla;

Eetikaraamistik ja läbipaistvus

38.

märgib, et Euroopa Prokuratuur töötab praegu välja oma eetikaraamistiku põhijooni; väljendab heameelt selle üle, et komisjon on oma riskipõhise juhtimise osana võtnud vastu pettusevastase strateegia, kõik töötajad esitavad huvide konflikti deklaratsiooni, kõigi põhitegevuses osalevate töötajate suhtes kehtib salastatud teabele juurdepääsu loa taotlemise nõue ning et huvide deklaratsioonide esitamist nõutakse ja kontrollitakse kõigi süüdistuse esitamisega seotud ülesannete ja haldusdirektori puhul;

39.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Prokuratuuri kolleegium võttis vastu rikkumisest teatamist käsitlevad rakendusnormid, ning mõistab, et selliste sätete suhtes kohaldatakse nüüd arvukamaid praktilisi rakendusmeetmeid;

40.

on teadlik juhtumist, mille Euroopa Ombudsman algatas 2021. aastal seoses Euroopa delegaatprokuröri ametisse nimetamise menetlusega; mõistab, et kuna sama kaebuse esitaja on esitanud sama kaebuse Euroopa Liidu Kohtule, otsustas Euroopa Ombudsman juhtumi käsitlemise lõpetada, võttes arvesse, et ombudsman ei või kaebusi läbi vaadata, kui tõstatatud küsimuste suhtes on käimas või on ellu viidud kohtumenetlus;

41.

nõuab selliste väliste ettevõtete kasutamise lõpetamist, kes jätkavad Yale’i ülikooli loendi (3) kohaselt tegevust Venemaal;

Digitaliseerimine, küberturvalisus ja andmekaitse

42.

märgib, et Euroopa Prokuratuuri kriminaalasjade haldamise süsteem põhineb komisjoni konkurentsi peadirektoraadis välja töötatud süsteemil ning et kuigi ei ole arutatud võimalusi ühendada see süsteem teiste samaväärsete vahenditega (mida kasutavad näiteks OLAF või Europol), tagatakse siiski ulatuslik koostalitlusvõime, kasutades komisjoni poolt välja töötatud ja kättesaadavaks tehtud kontseptsioone ja komponente;

43.

märgib, et Euroopa Prokuratuuri kriminaalasjade haldamise süsteemi haldab täielikult Euroopa Prokuratuur ja kuigi selle arendamine toimub allhanke korras, haldab lepingut spetsiaalne Euroopa Prokuratuuri kriminaalasjade haldamise süsteemi programmimeeskond; märgib, et operatiivsüsteemi ja selle andmeid hoitakse ja töödeldakse Euroopa Prokuratuuri enda andmekeskuses, mida haldab spetsiaalne kriminaalasjade haldamise süsteemi tugirühm;

44.

tunneb heameelt selle üle, et tähelepanu on pööratud automaattõlketeenuste kasutamisele ning prokuröridele, kesktasandi töötajatele ja muudele töötajatele mõeldud tõlkeportaali väljatöötamisele, et tõhustada juhtumite menetlemist ja piirata tõlkimisega seotud kulude suurenemist, kuivõrd need Euroopa Prokuratuuri suurenevat töökoormust arvesse võttes eeldatavasti suurenevad;

45.

ergutab Euroopa Prokuratuuri arendama edasi oma küberturvalisuse alast suutlikkust, et täiendada ja teha koostööd CERT-EU ja komisjoni informaatika peadirektoraadi talitustega;

46.

võtab teadmiseks, et 2021. aastal investeeriti 547 000 eurot audiovisuaal- ja tehnilistesse seadmetesse ja sisseseadesse ning et vastavalt 872 000 ja 4 871 000 eurot investeeriti haldus- ja põhitegevusega seotud IKT-toodetesse/-teenustesse (riistvara, tarkvara, teenused, analüüs, programmeerimine ja tehniline abi); märgib, et 2021. aastal kasutas Euroopa Prokuratuur täielikult ära COVID-19ga seotud tööalastest kohandustest tulenevat arengut, tuginedes videokonverentsiseadmete puhul komisjoni informaatika peadirektoraadile ja algatades projekti, et luua kõigis Euroopa Prokuratuuri koosolekuruumides täielik valmidus videokonverentside pidamiseks;

Hooned ja turvalisus

47.

on teadlik, et 2021. aastal sai Euroopa Prokuratuur Luksemburgi valitsuselt tasuta kokku 8 335 ruutmeetrit kontoripinda, mille üür läheks maksma ligikaudu 3 901 000 eurot aastas, ning et lisaks pakkus Luksemburgi valitsus 2021. aastal ruumide tasuta renoveerimist hinnanguliselt 2 700 000 euro väärtuses;

48.

märgib, et vaatamata peakorterilepingu artikli 3 lõikes 2 sätestatule ei ole veel sõlmitud üürilepingut asukohaliikmesriigi ametiasutustega, kes annavad kontoripinda tasuta; nõustub kontrollikojaga, kes rõhutab, et kirjaliku ametliku üürilepingu puudumise tõttu ei pruugita suuta tagada Euroopa Prokuratuurile pikaajaliselt piisavat stabiilsust, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks; mõistab, et Euroopa Prokuratuur on oma osa tööst lõpule viinud ja andnud küsimuse üle vastuvõtva liikmesriigi ametiasutusele; kutsub Luksemburgi ametiasutusi üles protsessi kiirendama ja selle viivitamata lõpule viima;

Keskkond ja kestlikkus

49.

märgib, et Euroopa Prokuratuuri kasutatavat hoonet ja asjaomaseid teenuseid pakuvad Luksemburgi ametiasutused, kes vastutavad ka kestlikkuse ja energiatõhususega seotud investeeringute eest;

50.

kutsub Euroopa Prokuratuuri üles võtma vastu oma töötajate kestliku liikuvuse strateegia;

Institutsioonidevaheline koostöö

51.

kiidab Euroopa Prokuratuuri pingutusi teha partnerite ja sidusrühmadega tihedat koostööd ja koordineerida tegevust;

52.

toonitab, et 2021. aastal sõlmis Euroopa Prokuratuur koostöölepingu komisjoniga ja töökorra Euroopa Investeerimispanga grupi, OLAFi, Euroopa Kontrollikoja, Europoli ja Eurojustiga;

53.

väljendab heameelt 21 teenustaseme kokkuleppe ja vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamise üle teiste liidu institutsioonide ja organitega, et maksimeerida juba olemasolevatest lepingulistest vahenditest saadavat kasu;

54.

rõhutab, kui oluline on alustada tulemuslikku dialoogi Euroopa Prokuratuuris mitteosalevate liikmesriikidega; märgib, et 2021. aastal algatas Euroopa Prokuratuur 48 uurimist, mis hõlmasid mitteosalevaid liikmesriike; märgib, et kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevatel asjakohastel liidu õigusaktidel põhinev koostöö toimib sujuvalt Taani, Ungari ja Rootsiga, isegi kui see toimub Euroopa Prokuratuuris osalevate riikidega võrreldes erinevas tempos; jagab Euroopa peaprokuröri väljendatud muret Iirimaa ja Poola poolse koostöö puudumise pärast Euroopa Prokuratuuri uurimistes, mis nõuavad neilt kahelt mitteosalevalt liikmesriigilt tõendite kogumist;

55.

tunneb muret mitteosalevate liikmesriikide koostöö puudumise pärast sellest ajast saadik, kui Euroopa Prokuratuur 2021. aasta juunis oma tööd alustas, ning selle pärast, et see mõjutab eelkõige tõendite kogumist; rõhutab, et 2022. aasta seisuga on Poolaga seotud Euroopa Prokuratuuri uurimiste arv kõigist mitteosalevatest riikidest suurim; peab kahetsusväärseks, et Poola viivitas väga kaua, enne kui ta tegi oma kriminaalmenetluse seadustikus Euroopa Prokuratuuriga sõlmitud töökorra rakendamiseks vajaliku muudatuse; märgib, et eespool nimetatud muudatus on vahepeal vastu võetud; kutsub mitteosalevaid liikmesriike üles täielikult täitma oma kohustusi tagada Euroopa Prokuratuuriga lojaalne koostöö;

56.

kutsub komisjoni üles edendama teiste veel mitteosalevate liikmesriikide Euroopa Prokuratuuris osalemist; kutsub neid riike üles loobuma lähenemisviisidest, mis võivad viia puutumatuse ja privileegiga seotud piirkondade loomiseni, ning võtma vastu vähemalt koostöölepingud, mis tulemuslikult hõlbustavad Euroopa Prokuratuuri tegevust, tagades Euroopa Prokuratuuriga tehtava lojaalse koostöö; julgustab ka Euroopa Prokuratuuri looma tõhusa ja tulemusliku töökorralduse liidu viie mitteosaleva liikmesriigiga ning tegema kindlaks, kuidas Euroopa Prokuratuur saaks nendega paremini koostööd teha;

57.

märgib, et Euroopa Prokuratuuri koostööd komisjoniga haldusliku sissenõudmise ja kaitsemeetmete valdkonnas, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/1939 artikli 103 lõikes 2, reguleeritakse komisjoniga sõlmitud koostöölepinguga; märgib, et sellega seoses ei ole Euroopa Prokuratuur veel tagasisidet andnud; mõistab, et artikli 103 lõike 2 kohase koostöö edukas rakendamine nõuab koordineerimist Euroopa delegaatprokuröridega liikmesriikides, ning on teadlik, et Euroopa Prokuratuuri sõltumatuse üldpõhimõtte järgimine ja kooskõla tema uurimiste tõhususe ja tulemuslikkuse eesmärgiga on väga olulised; kutsub Euroopa Prokuratuuri üles nõustama delegaatprokuröre nende püüdlustes toetada komisjoni pingutusi liidu eelarve kaitsmisel ning palub nii Euroopa Prokuratuuril kui ka komisjonil selles konkreetses küsimuses aru anda;

58.

julgustab Euroopa Prokuratuuri tegema tihedat koostööd ja tugevdama koostööd Euroopa Kontrollikoja, OLAFi ja ombudsmaniga, et vältida uurimiste dubleerimist, ning rõhutab vajadust arutada vastastikust huvi pakkuvaid valdkondi;

59.

võtab teadmiseks Euroopa Prokuratuuri vaatlejastaatuse kriminaaltulu jälitamisega tegelevate asutuste vahelises Camdeni võrgustikus (CARIN) alates 2020. aasta detsembrist ja rahvusvahelistes äritehingutes altkäemaksuga võitlemise töörühmas (WGB), samuti kutse osaleda vaatlejana Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) õiguskaitseametnike kaks korda aastas toimuvatel kohtumistel ning 2021. aastal rahapesuvastase töökonna (FATF/GAFI) sekretariaadiga peetud esialgsetel kohtumistel, et valmistada ette Euroopa Prokuratuuri taotlus saada vaatlejaks;

Teabevahetus

60.

märgib, et Euroopa Prokuratuuri välise kommunikatsiooni keskmes on tema platvormi veebisait (www.eppo.europa.eu), mida jagatakse Euroopa Prokuratuuri ametlike kontode kaudu Facebookis, Twitteris ja LinkedInis, ning et sellised platvormid pakuvad mitmesuguseid võimalusi (avaliku juurdepääsu taotlemine dokumentidele, kodanike, ajakirjanike ja võimalike taotlejate kontaktvormid);

61.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa peaprokurör, Euroopa prokurörid ja mitu spetsialiseerunud töötajat on avaldanud pressiteateid, ajakohastanud teavet sotsiaalmeedias ja andnud intervjuusid Euroopa Prokuratuuri põhitegevuse ja institutsioonilise tegevuse kohta, et märkimisväärselt suurendada teadmisi ja teadlikkust Euroopa Prokuratuuri rollist ja tegevusest;

62.

ergutab Euroopa Prokuratuuri lisama oma strateegiliste meetmete hulka sihipärase tegevuse, mille eesmärk on suurendada Euroopa Prokuratuuri nähtavust ning toetada teadmisi ja arusaamist liidu visioonist ja lähenemisviisist liidu ja maksumaksjate huvide kaitsmisel.

(1) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283 31.10.2017, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(3) https://som.yale.edu/story/2022/over-1000-companies-have-curtailed-operations-russia-some-remain

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/376

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1909,

10. mai 2023,

Euroopa Prokuratuuri 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Prokuratuuri 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust Euroopa Prokuratuuri tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06247/2023 – C9-0073/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrust (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel, (4) eriti selle artiklit 94,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0079/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Prokuratuuri 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Prokuratuuri haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 283, 31.10.2017, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/377

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1910,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Raudteeameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0095/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/796 (mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004) (4), eriti selle artiklit 65,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0100/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Raudteeameti tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Raudteeameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 138, 26.5.2016, lk 1.

(1) ELT C 162, 13.4.2022, lk 5.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/379

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1911,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Raudteeameti 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0100/2023),

A.	arvestades, et Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 31 827 678 eurot, st 2020. aasta eelarvest 3,45 % suurem; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

Eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et eelarveaasta 2021 eelarveseire tulemusel oli jooksva aasta assigneeringute eelarve täitmise määr 99,82 %, mis on 2020. aasta määrast veidi, st 0,16 % võrra madalam; märgib samuti, et jooksva aasta maksete assigneeringute täitmise määr oli 93,54 %, mis on 2020. aasta määrast 4,25 % võrra kõrgem;

märgib, et 2021. aasta eelarve tulem oli 69 638 eurot, mis on väiksem kui 2020. aasta 114 225 eurot;

võtab teadmiseks probleemid, millega amet 2021. aastal eelarve täitmisel silmitsi seisis, sealhulgas seoses jõupingutustega kasutada võimalikult kiiresti ja tõhusalt ära ligikaudu 1,3 miljoni euro suurune IT-turvalisuse eelarve, mille komisjon eraldas 2021. aasta mais ameti IT-turvalisuse suutlikkuse suurendamiseks; kiidab ametit eelarve täitmise eest ligikaudu 81 % ulatuses hoolimata piiratud ajakavast;

võtab teadmiseks ameti aruande selle kohta, et ameti eelarve on viimastel aastatel endiselt koormatud, kuna neljanda raudteepaketiga kaasnevate uute ja laiendatud ülesannete täitmiseks ei ole piisavalt töötajaid; võtab murega teadmiseks ameti vastuse, et ta on igal aastal pidanud oma töötajate palkade maksmiseks oma tegevuseelarvet üha rohkem kärpima; tunnustab ametit selliste puuduste mõju leevendamiseks võetud meetmete eest, näiteks tunnitasu suurendamise eest, mida amet kohaldab ülesannetega seotud tegevuse puhul;

tuletab meelde, et ametil on transpordiametite seas kõige väiksem eelarve hoolimata silmapaistvast keskkonnatoimest ja muudest eelistest, mis raudteetranspordil on, mistõttu komisjon kehtestas selle kaug- ja piiriülese raudtee-reisijateveo edendamise tegevuskava kaudu ühe prioriteedina; kordab, et ta toetab ameti eelarve suurendamist, et anda talle vajalikud vahendid, mis võimaldavad tal tõhusalt tegutseda ja täita oma ülesandeid, eelkõige neid, mis on seotud konkurentsivõime suurendamise, ohutuse parandamise ja piiriülese koostalitlusvõimega;

Tulemused

võtab teadmiseks, et amet teatas oma 2021. aasta programmi saavutamisest 76,41 % ulatuses (võrreldes 59,35 %-ga 2020. aastal); väljendab heameelt asjaolu üle, et enamik 2021.–2023. aasta ühtses programmdokumendis sätestatud põhilistest tulemusnäitajatest on saavutatud; märgib, et mõningaid olulisi põhilisi tulemusnäitajaid ei ole aga ikka veel saavutatud, näiteks neid, mis on seotud soolise võrdõiguslikkuse auditiga, 2021. aastale eelnevate auditileidude lõpetamisega (2021. aasta alguses algatatud 14st meetmest 12 on edasi lükatud 2022. aastasse) ja naiste esindatusega transpordisektoris;

võtab teadmiseks mõned ameti peamised saavutused 2021. aastal, nagu sõidukilubade (1260), ühtsete ohutustunnistuste (41) ja ERTMSi raudteeäärsete süsteemide heakskiitmiste (2) üha arvukam õigeaegne esitamine, ambitsioonika ohutusuuringu lõpuleviimine, mille eesmärk on arendada raudteesektoris positiivset ohutuskultuuri (100 osalevat organisatsiooni ja kokku 46 500 vastust), Euroopa raudteeveeremi registri kasutuselevõtt tootmiskeskkonnas ning KTK paketi läbivaatamisel 2022. aastaks tehtud edusammud; väljendab heameelt neljanda raudteepaketi tehnilise samba täieliku ülevõtmise üle kõigis liidu liikmesriikides ning tuletab meelde ERTMSi 2030. aastaks kiiremas korras lõpuleviimise tähtsust;

märgib seoses eelmise aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise tähelepanekute järelmeetmetega, et amet paigutas oma ühtse programmdokumendi aasta- ja väljundipõhisest süsteemist ümber mitmeaastasesse tulemuspõhisesse süsteemi, mille keskmes on sekkumisloogika kohaldamine kogu ameti nn plan-do-check-act tsüklis, põhilised tulemusnäitajad tulemuste ja mõju jälgimiseks (lisandväärtus raudteesüsteemi jaoks) ning ühtse programmdokumendi tulemustabel, mida korrapäraselt jagati ameti haldusnõukoguga ameti tõenduspõhise juhtimise kohta;

tuletab meelde, et pärast neljanda raudteepaketi tehnilise samba täielikku ülevõtmist 2020. aasta lõpus anti ametile mitu uut ülesannet, millega kaasnes töökoormuse märkimisväärne kasv; märgib, et amet on koostöös komisjoniga välja töötanud tugevdamise kava ja viinud läbi sihtotstarbelise prioriteetide seadmise, et tulla uue töökoormusega paremini toime;

10.

tunnustab ameti jätkuvaid pingutusi parandada 2021. aastal koostatud tugevdamise kava kaudu oma tõhusust ja eelarve täitmist; märgib, et tugevdamise kava aluseks on mitu sammast, näiteks andmete kogumise ja läbipaistvuse edasine konsolideerimine tugevdatud järelevalve ja andmepõhise tulemuskultuuri kaudu; kutsub ametit üles arendama jätkuvalt edasi koostoimet (nt inimressursid, kinnisvara haldamine, infotehnoloogia teenused ja turvalisus), koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu ametitega, et suurendada tõhusust;

11.

väljendab heameelt asjaolu üle, et amet on jätkanud oma ülesannete edukat täitmist liidu raudtee koostalitlusvõime, ohutuse ja ühtlustamise valdkonnas; väljendab heameelt ameti jätkuva pühendumuse üle sellele, et luua ühtne Euroopa raudteepiirkond ja parandada ühenduvust raudteel; märgib raudtee olulist rolli säästva reisimise ja kaubaveo tagamisel kogu liidus järgnevateks aastakümneteks ning rõhutab seetõttu ameti sellealase töö tähtsust;

12.

tuletab meelde, et 2021. aasta oli ka Euroopa raudteeaasta, millega rõhutati, et raudtee on üks kestlikumaid, uuenduslikumaid ja ohutumaid transpordiliike; märgib, et Euroopa raudteeaasta raames sõitis läbi kogu kontinendi liidu erirong, mis peatus enam kui 100 linnas 26 riigis, ning et see algatus näitas raudtee potentsiaali ja selle saavutusi koostalitlusvõimeliste raudteede arendamisel kogu Euroopas ning vajadust kõrvaldada kõik veel püsivad piiriülesed tõkked;

13.

väljendab heameelt ameti strateegilise panuse üle riiklike õigusnormide valdkonnas; väljendab heameelt ulatusliku töö üle, mida amet tegi 2021. aastal veeremiloa riigisiseste normide hindamisel, ning ootab, et hindamine viiakse ülejäänud liikmesriikide puhul 2022. aastal lõpule ja esitatakse tulemused normide vähendamiseks järgmistel aastatel;

14.

nõuab tungivalt, et üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu väljakujundamine seataks esmatähtsale kohale; nõuab Euroopa Investeerimispanga (EIP) uut toetust raudteeinvesteeringutele ja meetmeid raudtee taassünniks;

15.

soovitab ametil kaaluda meetmeid raudteetransporditeenuste kvaliteedi parandamiseks;

Personalipoliitika

16.

märgib, et 31. detsembril 2021. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 98 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 151-st ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 148 (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 148); märgib lisaks, et 2021. aastal töötas asutuse heaks 34 lepingulist töötajat (kinnitatud ametikohti oli 36) ja 2 lähetatud riiklikku eksperti (kinnitatud ametikohti oli 4);

17.

võtab teadmiseks ameti kõrgema juhtkonna puuduliku soolise tasakaalu, kus üheksast liikmest seitse (77,78 %) on mehed; võtab teadmiseks ameti haldusnõukogu soolise koosseisu, kus 49 liikmest 28 on mehed (57,14 %); võtab teadmiseks, et ka ameti kogupersonali sooline koosseis on selline, et 192 töötajast 125 (65 %) on mehed; tunnustab ameti jätkuvat tööd soolise lõhe kaotamiseks selliste konkreetsete projektidega nagu „Naised transpordis“, et tugevdada naiste tööhõivet ja võrdseid võimalusi transpordisektoris; tunnustab jõupingutusi, mida amet on teinud kaugtöö ja töölevõtmise geograafilise tasakaalu tugevdamiseks; tuletab meelde, et menetluslikud puudused värbamismenetlustes õõnestavad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid; nõuab, et amet parandaks oma sisemist värbamismenetlust, et selgitada hindamismenetlusi ja teateid vabade ametikohtade kohta; tuletab meelde, kui tähtis on töötada välja pikaajaline personalipoliitika, milles käsitletakse töö ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist;

18.

võtab teadmiseks ameti uue personalistrateegia (2023–2027), mille eesmärk on edendada pikaajalist pühendumist ja vähendada töötajate vahetumist; rõhutab, et kõik soolise tasakaalu ja võrdsete võimaluste tagamiseks kindlaks määratud prioriteetsed meetmed viiakse ellu koostoimes kõnealuse strateegiaga, ning palub ametil hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle käimasoleva rakendamisega kursis; märgib, et 2021. aastal alustas amet üleminekut SYSPERi personalijuhtimise vahendile, mis pidi alustama tööd 2022. aasta alguses;

19.

märgib, et komisjon kavandas ameti ametikohtade loetelu suurendamist alates 2023. aastast, millega ei kaasnenud aga vastavat toetuste eraldamist; tuletab meelde, et amet teeb juba praegu suuri jõupingutusi, et saavutada praeguste eelarvepiirangute tingimustes komisjoni poliitikaeesmärkide tõhusaks saavutamiseks vajalik ambitsioonitase; rõhutab, et mitu töötajat teatasid 2021. aastal märkimisväärsest ületunnitööst; tunnistab, et see rõhutab ressursside ja kohapealsete vajaduste vahelist ebakõla; juhib tähelepanu sellele, et ameti ülesannete rahuldavaks täitmiseks on vaja säilitada töötajate töö- ja eraelu nõuetekohane tasakaal;

20.

võtab teadmiseks nende ameti töötajate probleemid, kes püüavad kasutada Prantsusmaal tervishoiuteenuseid, sest Prantsusmaa riiklik ametiasutus ei aktsepteeri neid riikliku tervishoiusüsteemiga seotuna;

21.

märgib, et 2020. aastast kuni 2022. aasta keskpaigani teatati ametis neljast ahistamisjuhtumist ja kolm ameti töötajat kanti registrisse; märgib siiski, et uurimisi ei toimunud ja kohtu poole ei pöördutud; julgustab ametit arendama edasi oma poliitikat ja meetodeid, et selliseid juhtumeid tulevikus tõhusamalt ennetada;

Hanked

22.

märgib, et esialgset hankekava on kogu aasta jooksul ajakohastatud, lisades 350 000 eurot uueks pakkumiskutseks ja 228 000 eurot muudetud raamlepinguks; märgib, et amet korraldas 2021. aastal neli avatud hankemenetlust, neli läbirääkimistega hankemenetlust ja kaks uuesti avatud hankemenetlust;

23.

tuletab meelde, et ametil on volitused võtta arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vajadusi; võtab teadmiseks kontrollikoja 2020. aasta tähelepaneku, et amet peaks võtma kasutusele tõhusad kontrollimehhanismid, et veenduda, et taotlejad vastavad VKEde kriteeriumidele; kiidab ametit käimasolevate meetmete eest kontrollikoja soovituse rakendamiseks, näiteks VKEde eritingimusi käsitleva teabe muutmine taotlejatele selgelt nähtavaks, tagades, et end VKEdena deklareerivatel taotlejatel on võimalik esitada oma deklaratsioon ning et esitatud tõenditel põhinevate kontrollide töötlemiseks on loodud töövoog;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

24.

märgib, et amet on avaldanud oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete ja kõrgema juhtkonna elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid; märgib, et 49st haldusnõukogu liikmest kahe elulookirjeldus on puudu; märgib, et välisekspertide ega koosseisuliste ekspertide elulookirjeldusi amet ei avalda;

25.

väljendab heameelt selle üle, et amet püüab suurendada ameti tegevuse läbipaistvust, avaldades oma veebisaidil korrapäraselt teavet tegevdirektori kõigi kohtumiste kohta organisatsioonide või füüsilisest isikust ettevõtjatega ameti tegevusega seotud küsimustes; kutsub ametit üles osalema huvide esindajate kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitlevas hiljuti sõlmitud institutsioonidevahelises kokkuleppes, millele on alla kirjutanud komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament;

Sisekontroll

26.

märgib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni 2020. aasta tähelepanekute põhjal, et amet on oma sisemise juhtimissüsteemi kontrollimõõtme tugevdamiseks liikunud komisjoni suunistel põhinevale sisekontrolliraamistikule keskenduva süsteemi suunas, samas kui rahvusvaheline standard ISO 9001:2015 jäi teisejärguliseks viiteks, mis kavatseti 2022. aastal järk-järgult kaotada;

27.

märgib, et amet tegi oma sisekontrolli raamistikule iga-aastase hindamise ja jõudis järeldusele, et ameti tegevus on üldiselt nõuetega vastavuses, kuid mõnes valdkonnas on veel arenguruumi; märgib, et kehtestatud järelmeetmeid jälgitakse kogu 2022. aasta jooksul; märgib samuti, et ameti suhtes viidi läbi järelevalveaudit, mis tõendas, et ameti protsessid vastavad ISO nõuetele, ja et sertifitseerimisasutus ei tuvastanud mittevastavusi;

28.

märgib, et komisjoni siseauditi talitus viis läbi riskihindamise, et teha kindlaks valdkonnad, kus ametil järgmistel aastatel (2021–2023) võimalikke auditeid teha; märgib, et riskihindamise käigus tehti kindlaks kolm audititeemat, nimelt strateegiline planeerimine ja järelevalve, IT-juhtimine ja neljanda raudteepaketi rakendamine; märgib, et esimene audit on tehtud, lõplik auditiaruanne saadeti ametile 2022. aasta märtsis ja siseauditi talitusega on kokku lepitud tegevuskava;

29.

tuletab meelde, et siseauditi talitus viis 2019. aastal läbi infohalduse ja infoturbe auditi; märgib, et lõpparuanne sisaldas kahte soovitust andmehalduse raamistiku ning IT järjepidevuse ja füüsilise turvalisuse kohta, mida siseauditi talitus pidas väga oluliseks; rõhutab, et nende soovituste ametlik läbivaadatud rakendamiskuupäev oli 2022. aasta lõpp; palub ametil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruande selles valdkonnas tehtud edusammude kohta;

30.

märgib, et 2021. aastal registreeriti 35 mittevastavust, kusjuures mitmed mittevastavused finantsvaldkonnas on varasemate aastatega võrreldes vähenenud;

31.

märgib, et OLAF algatas 2021. aastal sisejuurdluse, mis on veel pooleli; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõnealuse juurdluse tulemusest aru; kutsub ametit üles võtma teadmiseks asjaolu, et pettustevastastes ja eetikaalastes koolitustes osalemise määr on madal, kuigi need on kohustuslikud; julgustab ametit parandama nendel koolitustel osalemise määra, et parandada tuvastamismeetodeid ja julgustada töötajaid pettusekahtlustest teatama;

Digitaliseerimine ja rohepööre

32.

võtab teadmiseks, et amet on saavutanud oma töövoos väga kõrge digitaliseerimise taseme; märgib, et amet on peaaegu täielikult rakendatud komisjoni e-riigihangete projekti töörühma aktiivne liige; väljendab heameelt ameti rolli üle, mida ta on täitnud alates 2021. aastast ühena kolmest katseasutusest, kes liiguvad finantsvaldkonna IT-rakenduselt ABAC uuele rakendusele SUMMA; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet, kes sai kasu komisjoni sihtotstarbelisest toetusest 2021. aastal, võttis oma küberturvalisuse tugevdamiseks väärtuslikke meetmeid, näiteks mõne IT-süsteemi nõrkuste kõrvaldamiseks võetavad parandusmeetmed, IT-süsteemide läbistustestid, sisseostetud IT-süsteemide turvakontrolli menetlus ning korrapärased IT-turvalisuse alase teadlikkuse suurendamise üritused kõigile oma töötajatele; märgib, et selle tagajärjel toimus ametis 2021. aastal küberturvalisuse ründeid vähem kui 2020. aastal; märgib lisaks, et amet teeb koostööd EASAga, et jagada oskusteavet lennunduse ohutusteabe järelevalveks loodud IT-süsteemi kohta; julgustab ametit tegema tihedat koostööd ENISAga (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet);

33.

väljendab heameelt ameti pühendumuse ja jätkuvate jõupingutuste üle edendada kestlikkust ja vähendada oma keskkonnamõju; märgib huviga, et amet lisas 2023. aasta ühtse programmdokumendi kavandisse spetsiaalse keskkonnastrateegia, mis on kooskõlas rohelise kokkuleppe prioriteetide ja praeguse majandusolukorraga; kutsub ametit üles määrama oma tööprogrammis kindlaks CO2 heite vähendamise eesmärgi ja teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni keskkonnastrateegia tõhusast rakendamisest;

Talitluspidevus kriisi ajal

34.

võtab ameti 2021. aasta konsolideeritud tegevusaruande põhjal teadmiseks, et amet reageeris COVID-19 pandeemiale õigeaegselt ja asjakohaselt nii oma töötajate ja töökorralduse kui ka raudteesektori osas; võtab personalipoliitika valdkonnas reageerimisega seoses teadmiseks, et amet toetas kaugtöö kohaldamist kõigi töötajate suhtes mitme meetmega, mis peavad muutuma uueks normaalsuseks, nagu andmeühenduse ribalaiuse suurendamine ja VPNi kaugühenduse optimeerimine kodus töötavate töötajate jaoks; julgustab ametit rakendama kaug- ja hübriidtöömeetoditega seoses saadud õppetunde, et paremini korraldada koosolekuid ja ülesandeid, mida saaks tulevikus täita tõhusamalt kaugosaluse teel kui kohapeal; märgib raudteesektoriga seoses pandeemiale reageerimise osas lisaks, et amet koostas aruande „Reisiohutus COVID-19 ajal reisijate jaoks, kes reisivad pikamaa rongi ja muude transpordiliikidega“ ning korraldas veebiseminari „Raudteetranspordi pandeemiajärgne taastumine“;

Muud kommentaarid

35.

võtab teadmiseks ameti jätkuva suundumuse vähendada kulusid seoses kahe asukohaga Lille’is ja Valenciennes’is ning koondada oma tegevus ainult ühte asukohta; märgib eelkõige, et amet on võtnud kohustuse Lille’i ruumide rendilepingut mitte pikendada ja Lille’i reisimise puhul piirduda vaid kohustuslike koosolekutega;

36.

märgib, et ameti muutumise tõttu liidu ametiks ei vasta ameti praeguse peakorteri hoone Valenciennes’is enam nõuetele, mis tagavad ameti töötajatele ja töö tegemiseks vajalikud tingimused;

37.

rõhutab, et kõik ELi institutsioonid peavad järgima finantsmäärust ja rangeid juhtimisstandardeid;

38.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/384

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1912,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Raudteeameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0095/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/796 (mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004) (4), eriti selle artiklit 65,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0100/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Raudteeameti 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Raudteeameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 138, 26.5.2016, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/385

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1913,

10. mai 2023,

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0097/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberijärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ) (4), eriti selle artiklit 64,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0137/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevdirektori tegevusele asutuse 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 152.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/387

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1914,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0137/2023),

arvestades, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „asutus“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli asutuse 2021. aasta lõplik eelarve 60 600 822 eurot, st 7,64 % suurem kui 2020. aastal; arvestades, et asutust rahastatakse liidu eelarvest (19 172 407 eurot, mis moodustab 30,59 % kogueelarvest), liikmesriikide riiklike järelevalveasutuste osamaksetest (23 936 648 eurot, mis moodustab 38,20 % kogueelarvest) ja järelevalve alla kuuluvate üksuste makstavatest tasudest (17 087 867 eurot, mis moodustab 27,27 % kogueelarvest);

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes asutuse eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib tunnustavalt, et 2021. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,94 %, mis on 2020. aasta määraga võrreldes veidi (0,92 %) kõrgem; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 89,91 %, mis on eelnenud aasta määrast 4,40 % kõrgem;

märgib, et 2021. aasta oli esimene täisaasta, mil asutus kogus tasusid kolmandate riikide kesksetelt vastaspooltelt, ja esimene aasta, mil ta hakkas koguma tasusid väärtpaberistamise registritelt lisaks tasudele reitinguagentuuridelt ja kauplemisteabehoidlatelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 648/2012 (2) ja (EL) 2015/2365 (3) alusel;

märgib tunnustavalt, et asutus on oma maksete haldamise süsteemi uuendanud, et näiteks reitinguagentuuride või kauplemisteabehoidlate tehtud hilinenud makseid ja nende maksetega seoses kogunenud intresse paremini hallata;

Tulemuslikkus

märgib, et asutus kasutab põhiliste tulemusnäitajatena teatavaid suurusi, mille alusel hinnata oma tegevuse lisaväärtust ja muid eelarvehalduse parandamise meetmeid (näiteks analüüsitud riskiteemade arv, maksete assigneeringute tühistamise määr ja personalivoolavuse näitaja); avaldab asutusele tunnustust selle eest, et tema 2021. aasta tööprogramm viidi lõpule 91 % ulatuses, kusjuures enamik tema peamistest tulemusnäitajatest on saavutatud või ületatud;

kiidab asutust selle eest, et ta on rühmitanud oma 2021. aasta väljundid ja tulemused prioriteetsuse alusel kolme kategooriasse: i) „peamine prioriteet“ 128 väljundi puhul, mis olid seotud strateegiliste prioriteetidega; ii) „madalam prioriteet“ 75 väljundi puhul, mis ei olnud nende prioriteetidega seotud, ja iii) „prioriteetide seast välja jäetud“ 29 väljundi puhul, mis hõlmasid ülesandeid, mida täidetakse vaid siis, kui selleks on aega;

märgib, et asutuse strateegilised prioriteedid keskendusid 2021. aastal kolmele valdkondadevahelisele teemale: usaldusväärsed liidu kapitaliturud, kestlik rahandus ning innovatsioon ja digiüleminek; võtab lisaks teadmiseks asutuse 2021. aasta tulemused ja edusammud valdkondades, mis ei ole nende prioriteetidega otseselt seotud, nagu muu hulgas liidu CO2-turg, täitemeetmed, investeerimisteenused, investeeringute juhtimine või kesksed vastaspooled;

kiidab asutust 2021. aastal saavutatu eest, nagu muu hulgas Euroopa järelevalveasutuste 2019. aasta läbivaatamisest tulenevate uute volituste rakendamine, uute järelevalvekohustuste (väärtpaberistamise registrite, aruandlusteenuste pakkujate ja kriitilise tähtsusega võrdlusaluste järelevalve) ettevalmistamine, kahe esimese väärtpaberistamise registri registreerimise heakskiitmine vastavalt määrusele (EL) 2017/2402, (4) ettevalmistused Euroopa Rahaturgude Instituudi (EMMI) järelevalvega seotud kohustuste üleandmiseks asutusele ning seitsme liidu tasandil tunnustatud võrdlusaluste kolmandast riigist pärit halduri järelevalve ülevõtmine;

kiidab asutust pingutuste eest 2021. aastal finantsturgude digiteerimisest tulenevate riskide taustal, mil asutus andis liidu institutsioonidele tehnilist tagasisidet seoses komisjoni ettepanekutega võtta vastu määrus, mis käsitleb krüptovaraturge, ja digitaalse tegevuskerksuse õigusakt; väljendab heameelt selle üle, et asutus töötas välja asutuse kestliku rahanduse tegevuskava (2022–2024), mis on praktiline vahend tagamaks, et asutus täidab mitmesuguseid kestliku rahandusega seotud ülesandeid mitmes sektoris koordineeritult;

tunneb heameelt, et asutus teeb Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee kaudu koostööd kahe muu Euroopa järelevalveasutusega – Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Pangandusjärelevalvega; märgib rahuloluga, et ESMA-l on Euroopa Pangandusjärelevalvega ühine peaarvepidaja ning enamik tema juhitavatest hankemenetlustest on ühishanked teiste asutuste ja komisjoniga; võtab teadmiseks asutuse ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti vahelise 2013. aasta vastastikuse mõistmise memorandumi, millega kehtestatakse teabevahetuse raamistik juhuks, kui mõlema üksuse regulatiivsed kohustused energia hulgimüügiturgudel kokku langevad; rõhutab, et praegune olukord toormeturgudel toob tõenäoliselt kaasa vajaduse tihedama koostöö järele energiaturgudega seotud regulatiivteemadel; julgustab asutust astuma samme selle tõhustatud koostöö hõlbustamiseks;

Personalipoliitika

10.

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 85,20 % ja liidu eelarves kinnitatud 250 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 213 (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 226); märgib, et 2021. aastal töötas asutuses ka 85 lepingulist töötajat ja kümme lähetatud riiklikku eksperti;

11.

märgib, et 2021. aastal suurenes töötajate arv 2020. aastaga võrreldes 23 % ja lisandus 58 koosseisulist töötajat; tunnustab asutust tehtud pingutuste eest, et võtta tööle 102 töötajat, millega seoses algatati 2021. aastal 21 (asutusesisest ja -välist) valikumenetlust, vaadati läbi 2 075 kontrollitud elulookirjeldust ja vesteldi 175 kandidaadiga;

12.

võtab teadmiseks asutuse kõrgema juhtkonna liikmete soolise jaotuvuse, kus viiest liikmest neli on naised (80 %); võtab teadmiseks asutuse juhatuse liikmete soolise jaotuvuse, kus viiest liikmest kolm (60 %) on naised; võtab lisaks teadmiseks asutuse kogu personali soolise jaotuvuse, kus 308 töötajast 162 on mehed (53 %); tuletab meelde, kui oluline on tagada asutuse juhtkonna ja töötajate tasakaalustatud sooline ja geograafiline esindatus, ning kutsub asutust üles neid aspekte tulevaste ametisse nimetamiste puhul arvesse võtma; rõhutab kandidaatide oskuste, teadmiste ja kogemuste tähtsust töötajate värbamisel ja edutamisel;

13.

võtab teadmiseks, et asutus on kehtestanud inimväärikuse kaitsmise ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamise poliitika; väljendab heameelt selle üle, et sellise poliitika rakendamist tugevdatakse teavitusmeetmete ja teadlikkuse suurendamisega; väljendab heameelt selle üle, et 2021. aastal ei teatatud ühestki ahistamisjuhtumist ning neid ei uuritud ega arutatud ka kohtus; väljendab lisaks heameelt asutuse kava üle töötada välja mitmekesisuse ja kaasamise poliitika;

14.

tuletab asutusele meelde, kui oluline on töötada välja pikaajaline personalipoliitika, mis käsitleb töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja konkreetsete koolitusvõimaluste pakkumist karjääri arendamiseks, soolise tasakaalu tagamist kõikide tasandite ametikohtadel, kaugtööd, õigust olla mittekättesaadav, geograafilise tasakaalu suurendamist, et tagada kõigi liikmesriikide asjakohane esindatus, ning puuetega inimeste värbamist ja integreerimist ning nende võrdse kohtlemise ja võimaluste laialdast edendamist;

Hanked

15.

märgib, et asutus haldas 2021. aastal 15 hankemenetlust, millest seitse viidi täielikult lõpule; kiidab asutuse pingutusi ühishankemenetluste kaudu teiste liidu asutuste ja komisjoniga koostoime loomiseks; julgustab asutust jätkama koostoime arendamist teiste liidu organitega;

16.

võtab murega teadmiseks kontrollikoja aruandes esitatud tähelepaneku, et asutus otsustas 2021. aastal algatada läbirääkimistega menetluse ilma seda välja kuulutamata, rikkudes seega finantsmääruse I lisa punkti 3.1; märgib lisaks, et selle otsuse põhjendust ei olnud enne meetmete võtmist keskselt logitud erandite aruannetes heaks kiidetud; kutsub asutust üles tagama, et edaspidi käsitletakse kõiki kehtestatud protsessidest ja menetlustest kõrvalekaldumise juhtumeid kooskõlas seaduslikkuse ja korrektsuse põhimõtetega;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

17.

tunnustab asutust ulatuslike meetmete ja poliitika, eest, mille ta kehtestanud on, ning hoolsuse eest, millega neid rakendatakse, et tagada läbipaistvus, eetika, hea halduse tava ning huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine seoses asutuse töötajate, järelevalvenõukogu, juhatuse ja kesksete vastaspoolte järelevalvekomiteega; märgib, et pärast asutuse eetikaametniku poolt erakorralise kontrolli käigus tehtud hindamist, mis viidi läbi kolme rühmajuhi ametikoha loomisega seotud ühtse menetluse raames, tehti ettepanek valikukomisjoni liikmete huvide deklaratsioone käsitlevad suunised läbi vaadata, et suurendada nende deklaratsioonide läbipaistvust; palub asutusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, kui nimetatud läbivaatamine on lõpule viidud ja heaks kiidetud;

18.

märgib, et 2021. aastal sai asutus enne järelevalvenõukogu koosolekuid huvide konflikti kohta 11 deklaratsiooni ja kaks sarnast deklaratsiooni enne juhatuse koosolekuid; märgib lisaks, et 2021. aastal kontrollis asutuse eetikameeskond muu hulgas 251 töötajate iga-aastast deklaratsiooni, millest ükski ei andnud põhjust tõstatada huvide konflikti küsimusi, 16 deklaratsiooni, mis olid üle vaatamiseks esitatud abikaasade tasustatud töö kohta, ilma et oleks tuvastatud konkreetseid meetmeid vajavaid probleeme, ning 38 taotlust rahastamisvahenditega tegelemiseks, millest enamik kiideti heaks; märgib lisaks, et eetikarühm hindas 2021. aastal 94 taotlust huvide konfliktide ennetamiseks töölevõtmise puhul ning soovitas seejuures asutuse tegevdirektoril muuta üheksal juhul valikukomisjonide koosseisu; palub asutusel eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile huvide konfliktide vältimiseks võetud meetmetest ka edaspidi aru anda;

19.

märgib, et asutus moodustas kaks ühiskomiteed, millest üks on mõeldud kõrgema astme juhtidele ja teine töötajatele, ning et need tuleb kaasata juhul, kui pärast asutusest lahkumist tekib kavandatava tulevase tegevuse puhul huvide konfliktiga seotud probleeme; märgib lisaks, et asutus korraldas 2021. aastal kõigi asutusest lahkuvate töötajatega üheksa kahepoolset lõppkoosolekut, et kontrollida tegevuse deklaratsioone ja hinnata, kas asutuse asjaomaste töötajate ülesannete ja nende tulevase tegevuse vahel on huvide konflikt; märgib, et sellega seoses ei tuvastatud ühtegi probleemi;

20.

tunnustab asutust selle eest, et ta võttis 2021. aastal mitu meedet, et suurendada teadlikkust huvide konflikte käsitlevatest reeglitest, eetikanormidest, rahastamisvahenditega kauplemise uurimisest ning töösuhtejärgsetest reeglitest ja ooteaegadest; tunnustab asutust ka selle eest, et ta on kehtestanud huvide konfliktide ja pöördukse efekti olukordade kohta sisereeglid, mida kohaldatakse juhatuse liikmete suhtes;

21.

väljendab heameelt asjaolu üle, et amet avaldab oma juhatuse liikmete ja juhtivtöötajate elulookirjeldusi ja majanduslike huvide deklaratsioone; tunnustab seda, et asutus annab oma töötajate kohtumistest väliste sidusrühmadega aru läbipaistval viisil ja teeb need kättesaadavaks oma veebisaidil;

22.

väljendab heameelt selle üle, et asutus on võtnud kohustuse järgida huvide konfliktide ennetamiseks kõrgeimaid eetikastandardeid; tuletab kontrollikoja tähelepanekute põhjal meelde nõuet, et asutuse järelevalvenõukogu liikmed hoiduksid osalemast aruteludes ja hääletamisel meetmete üle, mille puhul neil on huvide konflikt; rõhutab, et need liikmed peaksid hoiduma ka osalemast koosolekutel, kus sellised arutelud toimuvad, et säilitada järelevalvenõukogu sõltumatus; väljendab heameelt asutuse vastuse üle, mille kohaselt on asutus muutnud oma poliitikat ja nõuab nüüd selgesõnaliselt, et konflikti sattunud liikmed lahkuksid ruumist;

23.

väljendab heameelt selle üle, et asutus on kooskõlas oma huvide konfliktide ja eetikapoliitikaga kasutanud oma töötajate suhtes ajutist keeldu kaubelda valitud finantsinstrumentidega, et hoida ära siseteabe alusel kauplemise oht; palub asutusel eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile huvide konfliktide vältimiseks võetud meetmetest ka edaspidi aru anda;

24.

väljendab heameelt selle üle, et ESMA ja EBA avaldasid 2021. aasta juulis pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2013/36/EL (5) ja 2014/65/EL (6) muutmist muudetud ühissuunised juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise ning nende mõju kohta juhtorgani liikmete sobivuse hindamisele, eelkõige seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise riskidega ning soolise mitmekesisuse edendamisega;

25.

tuletab kontrollikoja järelduste põhjal meelde, et huvide konflikt võib tekkida asutuse eesistuja ja tegevdirektori hindamisprotsessi käigus, kui järelevalvenõukogu liikme riikliku pädeva asutuse suhtes kohaldatakse näiteks liidu õiguse rikkumise menetlust; väljendab seetõttu heameelt asutuse võetud kohustuse üle lisada oma hindamisprotsessi sõnaselge ristviide huvide konfliktidele;

26.

rõhutab vajadust kehtestada süstemaatilised reeglid läbipaistvuse, vastuolude, huvide konfliktide ja ebaseadusliku lobitöö kohta; kutsub asutust üles kehtestama ka asutusesisesed korruptsioonivastased meetmed; palub asutusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada selles valdkonnas tehtud edusammudest;

Sisekontroll

27.

väljendab heameelt asutuse sisekontrollisüsteemi iga-aastase hindamise üle ja järelduse üle, et selline süsteem on olemas ja toimib hästi; märgib, et sarnaselt 2020. aasta samalaadsele tegevusele mõõtis asutus 78 sisekontrollinäitajat, mis hõlmasid kõiki sisekontrolli põhimõtteid, ja tuvastas 22 puudust, millest enamik olid väikesed ja millest ükski ei seadnud kahtluse alla sisekontrolli põhimõtete olemasolu ja nõuetekohast toimimist; märgib, et täheldatud parandusvõimalused on peamiselt seotud selliste aspektidega nagu kontrollikeskkond ja kontrollitoimingud;

28.

märgib, et komisjoni siseauditi talitus viis 2021. aastal läbi asutuse personalijuhtimise ja eetika auditi, milles jõuti järeldusele, et asutuse poolt nendes valdkondades kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemid on asjakohaselt kavandatud, tulemuslikult rakendatud ja toetavad asutust tema tegevuseesmärkide saavutamisel; märgib seoses selle auditiga, et siseauditi talitus esitas neli soovitust; palub asutusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada selles valdkonnas tehtud edusammudest;

29.

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada asutuse nõuetekohane toimimine; nõuab tungivalt mõjusaid juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et hoida ära võimalikud huvide konflikti juhtumid, eel- ja järelkontrollide puudumine, eelarveliste kulukohustuste ja juriidiliste kohustuste ebapiisav haldamine ning suutmatus teatada probleemidest erandite registris;

Digiüleminek ja rohepööre

30.

märgib rahuloluga, et 2021. aastal läks asutuse tegevuspõhise juhtimise mudel Excelil põhinevalt süsteemilt edukalt üle uuele pilvepõhisele keskkonnale, mis asutuse hinnangul peaks parandama tema planeerimis- ja aruandlussuutlikkust, võttes arvesse tema eelarve- ja kuluarvestusmudelite suurenevat keerukust;

31.

väljendab heameelt selle üle, et asutus püüdis tugevdada oma küberturvalisust, vaadates oma turvalisuse tuvastamisstrateegia läbi keerukamate ja automatiseeritud vahenditega, suurendades asutuse IKT-üksuse turvaoskusi ning võttes tööle uue infoturbeametniku ja dokumendihalduse ametniku;

32.

tuletab meelde, kui oluline on investeerida pikaajaliste lepingutega IKT-töötajatesse, et vältida ajude äravoolu, ebatõhusust ning küberrünnete riskide ja nõrkuste võimalikku suurenemist;

33.

julgustab asutust tegema tihedat koostööd ENISAga (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ja CERT-EUga (liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelev rühm) ning viima läbi oma IT-taristu regulaarseid riskihindamisi ning tagama, et asutuse küberkaitset auditeeritakse ja testitakse korrapäraselt; teeb ettepaneku pakkuda korrapäraselt ajakohastatavaid küberturvalisuse koolitusprogramme kõigile asutuse töötajatele; palub asutusel jätkata oma küberturvalisuse poliitika väljatöötamist ja anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selles valdkonnas tehtud edusammudest;

34.

tunnustab asutust tema ambitsioonika keskkonnapoliitika eest, mille tulemusel parandati 2021. aastal mitut peamist keskkonnanäitajat, nagu muu hulgas jäätmete vähendamine, paberi ringlussevõtt ja reisimise vähenemine; märgib, et kestlikkuse eesmärkide saavutamise mõju ja edusamme mõõdetakse ja jälgitakse asutuse juhtkonna loodud peamiste tulemusnäitajate juhtpaneeli kaudu;

35.

tunnustab asutust edusammude eest, mida tehti selleks, et saada 2022. aastaks registreeritud ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS); võtab teadmiseks asutuse kava muutuda 2025. aastaks täielikult paberivabaks;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

36.

märgib, et asutus jätkas COVID-19 pandeemiast tingitud probleemide edukat lahendamist, näiteks kohandades pidevalt ruume ja protsesse Prantsusmaa valitsuse ja komisjoni vastu võetud muutuvate kaitsemeetmetega;

37.

märgib, et asutus jätkas 2021. aastal sujuvat tööd tänu oma varasematele investeeringutele audio- ja videokonverentside pidamisse ning hääletusvahendisse; märgib lisaks, et asutus võttis kasutusele uue andmehaldus- ja broneerimisvahendi, et tagada büroos paremini rahvatervisealaste suuniste järgimine, suurendada paindlikkust ja valmistuda pandeemiajärgseks reaalsuseks;

Muud kommentaarid

38.

märgib, et asutus tegi 2021. aastal kindlaks sellised riskid nagu muu hulgas piiratud suutlikkus täita oma volitusi, ebapiisavad ressursid ja eksperditeadmiste puudumine ulatusliku seadusandliku tegevuskava haldamiseks (st kapitaliturgude liit ja kesksed vastaspooled), Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tagajärjed, võimalikud uued volitused asutusele teatavates valdkondades (nt seoses väärtpaberite keskdepositooriumidega), volatiilsemad finantsturud ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte piiratud järelevalvealane ühtsus ja järelevalve; palub komisjonil neid küsimusi arvesse võtta ja eraldada asutusele uute või laiendatud volituste täitmiseks vajalikud vahendid;

39.

märgib, et probleemid, mis tulenevad asutuse varasemate aastate tähelepanekute põhjal võetud järelmeetmetest, nagu asutuse tegevuse iga-aastane ristrahastamine, tasude arvutamise süsteemi ühtlustamine ja tasude sissenõudmise mehhanismist kõrvalehoidmise ulatus, ei kuulu asutuse tegevusvaldkonda; kutsub komisjoni üles delegeeritud õigusaktid läbi vaatama ja muutma nimetatud küsimustega seotud määrusi vastavalt asutuse ettepanekule;

40.

kutsub asutust üles pöörama tähelepanu oma teadusuuringute tulemuste üldsusele levitamisele ning pöörduma avalikkuse poole sotsiaalmeedia ja muude meediaväljaannete kaudu;

41.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberitega finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/393

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1915,

10. mai 2023,

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0097/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberijärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ) (4), eriti selle artiklit 64,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0137/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/394

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1916,

10. mai 2023,

Euroopa Koolitusfondi (ETF) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Koolitusfondi 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust fondi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0098/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1339/2008 (millega luuakse Euroopa Koolitusfond), (4) eriti selle artiklit 17,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0135/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Koolitusfondi direktori tegevusele fondi 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Koolitusfondi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 354, 31.12.2008, lk 82.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 23.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/395

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1917,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Koolitusfondi (ETF) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Koolitusfondi 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0135/2023),

A.	arvestades, et Euroopa Koolitusfondi (edaspidi „fond“) tulude ja kulude kalkulatsiooni kohaselt (1) oli fondi 2021. aasta lõplik eelarve 21 402 739 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes 2,13 % suurust kasvu; arvestades, et fondi eelarve koosneb ainult liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) on oma aruandes fondi eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) märkinud, et ta sai piisava kindluse selle kohta, et fondi raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et eelarveaasta 2021 eelarveseire tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 99,91 %, mis oli 0,04 % kõrgem kui 2020. aastal; juhib siiski tähelepanu, et jooksva aasta maksete assigneeringute täitmise määr oli 86,23 %, st 9,43 % madalam kui 2020. aastal;

Tulemused

märgib, et 2021. aasta fondi tööprogrammi täitmise määr oli 95,58 %, mis on viimase viie aasta kõrgeim, kusjuures õigeaegse täitmise määr oli 91,15 %; peab kiiduväärseks, et fond on ületanud kõik eesmärgiks seatud põhilised tulemusnäitajad;

võtab teadmiseks fondi 2021. aasta põhisaavutused, mis põhinevad kolmel strateegilisel eesmärgil: oskuste asjakohasus ja ootused, oskuste arendamine ja tõendamine ning haridus- ja koolituspoliitika suutlikkus ja kvaliteet; märgib, et fond aitab neid kolme eesmärki täita kolme peamise teenuse abil: teadmuskeskus, seire ja hindamine ning poliitikanõustamine;

võtab teadmiseks fondi 2021. aastal käivitatud uued algatused, nagu roheliste oskuste positsioneerimise ja vabade töökohtade analüüs partnerriikides suurandmete kasutamise kaudu ning platvormitöö ulatuse, tingimuste ja potentsiaali analüüs idapartnerluse ja Lääne-Balkani riikides; märgib, et 2021. aastal muutis fond oskuste nõudluse muudatused, nii käimasolevad kui eelseisvad, edukalt vastavuspoliitika kohanemisnõueteks, nimelt laiendandes oma pädevusvõrgustikku; märgib lisaks fondi kvaliteedi tagamise foorumi jätkuvat laienemist, mis on kutsehariduse ja -õppe juhtimist puudutavate kahepoolsete ja mitmepoolsete dialoogide platvormil kokku toonud 22 partnerriiki; rõhutab fondi tegevust, mille raames aidatakse liidu välispoliitika raames üleminekuriikidel ja arengumaadel haridus-, koolitus- ja tööturusüsteemide reformimise kaudu ära kasutada oma inimkapitali potentsiaali;

väljendab eelkõige heameelt fondi algatuse „Ettevõtluse arendamise oskused“ (2) üle, milles käsitletakse vajadust oskuste kohandamise järele liidu naabrusriikides, laienemisprotsessis osalevates riikides ja Kesk-Aasia riikides, sidudes kutsehariduse ja -õppe väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega; rõhutab, et see algatus võimaldab ettevõtetel reageerida ja lahendada probleeme, sealhulgas neid, mis tulenevad COVID-19 pandeemiast, aidates kaasa keskkonnahoidlikumale, kaasavale ja innovaatilisemale ühiskonnale ning edendades kestlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet, tagades seega ettevõtluse arengu ja järjepidevuse;

tunneb heameelt seoses asjaoluga, et fond on tugevdanud oma tööd ja suhteid liidu naabrus- ja laienemispiirkondade partnerriikides; tunneb heameelt ka selle üle, et 2022. aasta märtsis vaatas fond seoses Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooniga Ukraina vastu üle oma koostöö Venemaa ja Valgevenega ning peatas selle täielikult;

väljendab heameelt seoses fondi algatusega pidada silmas Ukraina kriisi ning reageerida, kui see on võimalik ja asjakohane, hoides tihedat kontakti Euroopa Komisjoni eri talitustega ning kasutades oma temaatilisi kogemusi ja teadmisi riigi haridus- ja koolitussüsteemi kohta, tugevdades samal ajal partnerlusi kohalike sidusrühmade ja paljude teistega;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembril 2021. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 102,3 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 86 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 88, sealhulgas kaks täiendavat ajutist teenistujat, et kompenseerida osaajatööd kooskõlas fondi finantseeskirja artikli 38 lõikega 2 (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 86); märgib, et 2021. aastal töötas fondis ka 42 lepingulist töötajat ja üks kohalik töötaja;

märgib suure murega, et geograafiline tasakaal on endiselt probleemiks; märgib, et 43 % fondi töötajatest on selle liikmesriigi kodanikud, kus fond paikneb; märgib sügava murega, et vaid 16,8 % fondi töötajatest on pärit liikmesriikidest, mis liitusid ELiga pärast 2004. aastat, samas kui need liikmesriigid moodustavad 23,2 % liidu elanikkonnast; tunnustab tulemuspõhise valikumenetluse kasutamist fondi poolt ja seda, et võrdsete tulemuste korral tehakse valik alaesindatud kodakondsusega kandidaatide kasuks; nõuab tungivalt, et fond kaaluks oma värbamismenetlustes esmajärjekorras geograafilist tasakaalu ja annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist sellega seotud arengutest;

10.

märgib, et 2021. aastal oli sooline esindatus keskastme ja kõrgema juhtkonna seas kuus naist ja neli meest (sama kui 2020. aastal); märgib, et juhatuse liikmete sooline esindatus oli 40 % mehi/60 % naisi (vastavalt 10 ja 15 liiget) ja töötajate seas üldiselt oli 34 % mehi ja 66 % naisi (vastavalt 44 ja 87); tuletab meelde, kui tähtis on tagada töötajate sooline tasakaal, ja kutsub fondi üles arvestama seda aspekti seoses tulevaste ametisse nimetamistega;

11.

märgib, et COVID-19 pandeemia ajal 2021. aastal pakkus fond kõigile kolleegidele usaldusnõunike teenust kaugosalusel; tunneb heameelt, et kõigile fondi uustulnukatele korraldati sissejuhatav koosolek ahistamise teemal ning usaldusnõunike ettekanne; tunneb aga kahetsust, et kohalike töötajate jaoks on kättesaadav vaid mitteametlik protseduur; märgib, et 2021. aastal ei registreeritud, uuritud ega esitatud kohtusse ühtegi ahistamisjuhtumit;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

12.

märgib, et fond avaldas oma veebisaidil juhatuse liikmete ning tipp- ja keskastme juhtide huvide konfliktide deklaratsioonid ja elulookirjeldused;

13.

märgib, et fond ei ole veel töötanud välja konkreetset poliitikat huvide konfliktidega tegelemiseks ja nende ennetamiseks; märgib aga, et fond pani 2018. aastal kokku põhjaliku nimekirja eetikaga seotud probleemidest, mis hõlmas ka huvide konflikti; märgib lisaks, et viimane ajakohastamine toimus 2021. aastal, kui viidi sisse uusimad õiguslikud viited;

Hanked

14.

märgib, et hangete valdkonnas on püütud saavutada koostoime teiste institutsioonidega, viies läbi kõigi hankevajaduste sihtotstarbeline võimaluste hindamine; märgib, et 2021. aastal osales fond 28 institutsioonidevahelises lepingus, kümnes teenustaseme kokkuleppes ja viies teistele ametitele avatud lepingus;

15.

märgib, et hankepakkumuste elektrooniline esitamine muutus fondi jaoks normiks; tunneb heameelt, et äsja loodud roheliste hangete töörühma raames katsetati hangete rohelise valiku ja lepingu sõlmimise kriteeriumi;

Sisekontroll

16.

võtab teadmiseks fondi vastuse kontrollikoja 2020. aasta aruandele, mis puudutas sisekontrolli 12. printsiibi mittejärgimist, ning fondi võetud meetmeid; märgib, et fond on tegelenud kontrollikoja soovitustega, vaadates põhjalikult ja regulaarselt läbi erandid ning mittejärgimise juhtumid; võtab lisaks teadmiseks fondi uue poliitika ning tõhusama töövoo loomise ja rakendamise kõrvalekalletega (erandite ja mittejärgimise juhtumitega) tegelemiseks; märgib lisaks, et 2021. aastal viis fond läbi kõigi kuni 2021. aasta esimese kvartalini COVID-19 pandeemia valguses võetud otsuste põhjaliku ülevaatuse, et tagada, et kõik otsused, mis tõid kaasa kõrvalekalde fondi õigusraamistikust, sealhulgas mitterahalise olemusega kõrvalekalded, olid korrektselt dokumenteeritud;

17.

märgib, et 2021. aastal käivitas fond siseauditi fondi ja Euroopa Komisjoni talituste vaheliste koostoime- ja koostöömehhanismide kohta, mis viiakse lõpule 2022. aastal; märgib, et see audit on osa Euroopa Komisjoni siseauditi talituse mitmeaastasest kavast; märgib, et fond on täitnud ametlikult kõik varasemad siseauditi talituse auditisoovitused ja fondil ei ole täitmata auditisoovitusi;

18.

tuletab meelde, et fondil on 2018. aastast täitmata kontrollikoja tähelepanek seoses ühe renditööjõuteenuste hankemenetlusega, kus fond kasutas lepingu sõlmimise kriteeriume, mis koosnesid enamasti konkurentsi välistavatest hinnaelementidest; võtab arvesse, et fond tegeleb selle probleemiga 2023. aastal, kui algatab kooskõlas planeeritud tegevustega uue hankemenetluse ajutiste töötajate leidmiseks;

19.

võtab teadmiseks fondi positiivse hinnangu oma sisekontrolli süsteemile: sisekontrolli põhimõtete tõhusus on hinnanguliselt 82,4 % (2020. aastal 71 %) ja osaline tõhusus 17,6 % (2020. aastal 29 %) ning vaja on vaid väikesi täiustusi; võtab teadmiseks fondi reageeringu kontrollikoja tähelepanekutele erandite registri kohta, vaadates põhjalikult ja regulaarselt läbi erandid ning mittejärgimise juhtumid;

20.

märgib, et fond on välja töötanud oma pettusevastase strateegia, mida on täiendatud OLAFi välja töötatud metoodikat kasutades, ja seda rakendanud;

21.

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada fondi nõuetekohane toimimine; nõuab tungivalt tõhusate juhtimis- ja kontrollisüsteemide olemasolu, et vältida võimalikke huvide konfliktide juhtumeid, eel- ja järelkontrollide puudumist, eelarveliste kulukohustuse ja juriidiliste kohustuste ebapiisavat haldamist ning suutmatust teatada probleemidest erandite registris;

Digiüleminek ja rohepööre

22.

tunneb heameelt fondi 2021. aastal määratletud digistrateegia ning rakendamise tegevuskava üle, mille eesmärk on suurendada digi- ja veebivahendite kasutamist fondi teenuste osutamiseks ning sidusrühmade kaasamiseks, samuti sisemise tõhususe suurendamiseks; kiidab siseprotsesside, näiteks personali, finantsalase töövoo elektroonilise allkirjastamise ja hankemenetluste kiirenenud digitaliseerimist ning välist suhtlust, näiteks veebipõhiste digivahendite kasutamist teabevahetuseks ja koosolekuteks;

23.

võtab teadmiseks fondi poolt 2021. aastal võetud konkreetsed meetmed, et suurendada tõhusust, näiteks mitut maksetaotlust hõlmava ühe maksekorralduse kasutamine, digitaalse allkirjastamise kasutamine sisedokumentide puhul ning edusammud digitaliseerimisel, katsetades põhjalikult avalike hangete haldamise vahendit ja käivitades selle, et hallata hankemenetlusi ning muuta finantsjuhtimise protsessidega seotud sise- ja väliskommunikatsioon täielikult digitaalseks;

24.

märgib, et 2021. aastal võttis fond vastu uue küberturvalisuse poliitika, mis töötati välja koordineeritud lähenemisena turvalisusele ja mis koosneb üldisest poliitikast ning konkreetsetest poliitikameetmetest, mis on suunatud infoturbele; märgib lisaks, et fondil on koordineeritud valdkonnaülene töörühm, mis hõlmab küberturvalisuse, infoturbe, töötajate füüsilise julgeoleku ning hoonete turvalisuse valdkondi; tunneb heameelt fondi teabevarade inventari loomise ning 2021. aastal tehtud edusammude üle uue digitaalse teabe haldamise süsteemi kasutuselevõtu suunas;

25.

tunneb heameelt fondi registreerimise üle keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis ning ISO 14001 sertifikaatide saamise üle; tunnustab fondi võetud konkreetseid meetmeid, sealhulgas 2021. aasta meetmeid energia, plasti, liikuvuse, heite ning keskkonnahoidlike riigihangete vallas;

26.

rõhutab, kui oluline on suurendada fondi digitaliseerimist asutusesisese toimimise ja juhtimise seisukohast, kuid ka selleks, et kiirendada menetluste digitaliseerimist; rõhutab, et fond peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

27.

julgustab fondi tegema tihedat koostööd ENISAga (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ja CERT-EUga (liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelev rühm) ning viima läbi oma IT-taristu regulaarseid riskihindamisi ning tagama, et asutuse küberkaitset auditeeritakse ja testitakse korrapäraselt; teeb ettepaneku pakkuda korrapäraselt ajakohastatavaid küberturvalisuse koolitusprogramme kõigile fondi töötajatele;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

28.

märgib, et 2021. aastal jätkas fond tihedat koostööd ELi asutuste võrgustikuga, et vahetada teavet COVID-19 kriisi ohjamise ning uute kaugtööreeglite kohta; märgib fondi toetustegevust pandeemia jätkuvaks ohjamiseks, muu hulgas näiteks rohepassi sertifikaatide taotluste haldamist, konventsioonide sõlmimist kolme meditsiinikeskusega ning direktori otsuste kehtestamist seoses prillidega ning toetustega kodukontori seadmetesse;

Muud märkused

29.

märgib, et 2021. aastal sõlmis fond edukaid meediapartnerlusi töö ja õppimise tulevikku puudutava kampaania jaoks, mis leidis positiivset vastukaja laia auditooriumi seas; märgib lisaks fondi tegevust erinevates sotsiaalmeediakanalites, mis tõi kaasa 2021. aasta näitajate paranemise; nõuab tungivalt, et fond suurendaks pingutusi ja esitaks liidu kodanikele ja üldsusele asjakohast teavet tulemuslikkuse kohta selges ja arusaadavas keeles; kutsub fondi üles tagama suurema läbipaistvuse ja vastutuse üldsuse ees, kasutades paremini meediat ja sotsiaalmeediakanaleid;

30.

võtab rahuloluga teadmiseks fondi pikaajalise partnerluse ja ühistegevuse Cedefopi ja Eurofoundiga vastavate koostöölepingute alusel ning raamatupidamisteenuste jagamise lepingu ettevalmistamise Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ametiga 2021. aastal ja selle jõustumise 2022. aastal; kutsub fondi üles jätkama koostoime arendamist (näiteks seoses inimressursside, hoonete haldamise, IT-teenuste ja turvalisusega) ja heade tavade vahetamist, eelkõige vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, ning uurima võimalust laiendada oma tegevust ja töökorraldust teiste liidu organite ja asutustega, et suurendada tõhusust;

31.

(2) https://www.etf.europa.eu/en/what-we-do/skills-enterprise-development

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/400

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1918,

10. mai 2023,

Euroopa Koolitusfondi (ETF) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Koolitusfondi 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust fondi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0098/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1339/2008 (millega luuakse Euroopa Koolitusfond), (4) eriti selle artiklit 17,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0135/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Koolitusfondi 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Koolitusfondi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 354, 31.12.2008, lk 82.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/401

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1919,

10. mai 2023,

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0099/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1726 (mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011). (4) eriti selle artiklit 47,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0105/2023),

1.	annab heakskiidu Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 295, 21.11.2018, lk 99.

(1) ELT C 162, 13.4.2022, lk 22.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/403

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1920,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0105/2023),

arvestades, et Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) (edaspidi „amet“) kulude ja tulude aruande (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 216 513 780 eurot, olles 2020. aasta eelarvest 9,83 % väiksem, mis on kooskõlas vähendamissuundumusega, mis algas pärast 2019. aastat, kui ameti eelarvet suurendati eelmise aastaga võrreldes 40,23 %; arvestades, et ameti eelarve koosneb peaaegu eranditult liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on tulude osas kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed; arvestades, et kontrollikoda tegi kindlaks kokku 18,11 miljoni euro ulatuses makseid (millest 15,67 miljoni euro puhul ei pidanud ta neid vastavaks ameti finantsmääruse teatavatele sätetele ja 2,44 miljoni euro puhul vastavaks asjaomaste raamlepingute sätetele), mis moodustasid 2021. aasta maksete assigneeringutest kokku 6,20 %, mis ületab auditi jaoks kehtestatud olulisuse piirmäära ning seetõttu esitati märkustega arvamus ameti raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; arvestades, et kontrollikoda tegi järelduse, et välja arvatud kõnealused nõuetele mittevastavad maksed, on 31. detsembril 2021 lõppenud aasta maksete aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib tunnustavalt, et 2021. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 100 %, mis on 2020. aasta määrast 24,39 % kõrgem; märgib ka, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 94,65 %, mis on 2020. aastaga võrreldes 0,24 % kõrgem;

väljendab heameelt tõsiasja üle, et 2021. aastal ei tehtud mitteautomaatseid ülekandmisi; märgib siiski, et II jaotise (taristu- ja tegevuskulud) liigendamata maksete assigneeringute automaatse ülekandmise summa (11,1 miljonit eurot) on suur, moodustades 56 % selle jaotise 19,8 miljoni euro suurusest kogusummast ja 93,55 % 2021. aastast 2022. aastasse automaatselt üle kantud assigneeringute kogusummast (11,8 miljonit eurot); kordab kontrollikoja arvamust, et ülekandmiste kõrge määr on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja osutab struktuursetele probleemidele eelarve täitmisel; võtab teadmiseks ameti vastuse, et II jaotise kulude ülekandmised olid peamiselt seotud väliste tugiteenuste osutajatega, kellega amet sõlmis lepingud, et leevendada süstemaatilist personalipuudust, mis tulenes ametile uute ülesannete määramisest, millega ei kaasnenud piisav inimressursside eraldamine; märgib lisaks, et selliste väliste teenuseosutajatega sõlmitud lepingute tähtaeg ei vastanud mitte kalendriaastale, vaid osutatavate vajalike teenuste kestusele; palub siiski, et amet tegeleks nende küsimustega ja annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru sellega seoses võetud meetmetest; kutsub komisjoni üles parandama koordineerimist uute ülesannete ja vajalike vahendite eraldamise vahel, et vähendada väliste teenuseosutajate kasutamise vajadust;

on seisukohal, et amet peaks jätkama dialoogi komisjoniga, et teha ettepanekuid oma mitmeaastase eelarve planeerimise muutmiseks, nii et amet saaks vahendeid süsteemide väljatöötamiseks alles siis, kui on tagatud õiguskindlus;

Tulemuslikkus

peab kiiduväärseks, et amet kasutab oma tegevusega loodava lisaväärtuse hindamiseks ja eelarve haldamise parandamiseks teatavaid vahendeid, näiteks põhilisi tulemusnäitajaid; märgib, et ameti avalduse kohaselt saavutas amet oma asutamismääruses, määruses (EL) 2018/1726, (2) sätestatud 2021. aasta eesmärgid ning täitis 2021. aasta tööprogrammis seatud eesmärgid nii tulemuste kui ka tulemuslikkuse seisukohast; väljendab heameelt ameti 2021. aastal tehtud jätkuvate jõupingutuste üle kohaneda oma ajakohastatud volitustega, mis on sätestatud nimetatud määruses, mis jõustus 11. detsembril 2018, ning võtab teadmiseks uue pikaajalise strateegia (ajavahemikuks 2021–2027) vastuvõtmise, millest juhindutakse ameti pikaajalises arendamises ja tegevuses ning tulevases mitmeaastases ja iga-aastases programmitöös;

märgib, et ameti hallatavate IT-süsteemide tulemuslikkus ja kättesaadavus oli kooskõlas asjaomaste teenustaseme kokkulepetega; võtab teadmiseks jätkuva uute IT-süsteemide arendamise riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) jaoks, Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) jaoks ja süsteemi jaoks nende liikmesriikide kindlakstegemiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike suhtes tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta (ECRIS-TCN) ning uute ja olemasolevate süsteemide koostalitlusvõime arendamise; märgib lisaks, et nende uute süsteemide kasutuselevõtt lükati mitme kuu võrra edasi, samal ajal kui koostalitlusvõime arhitektuuri 2023. aasta lõpuks lõpuleviimise üldine ajakava säilitati; tunnustab ametit mitme projekti lõpuleviimise eest, nagu ühtsete riiklike liideste paigaldamine, viisainfosüsteemi (VIS) sidetaristu ajakohastamine ja ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse (BMS) käikulaskmine; väljendab heameelt tõsiasja üle, et amet on suurendanud jõupingutusi teadusuuringute ja innovatsiooni vallas tehisintellekti, sujuva ja kontaktivaba piiriületuse tehnoloogia ning sisejulgeoleku valdkonna projektide kaudu; märgib, et ameti Strasbourgis asuva tegevuskoha teise laienduse projekt edeneb kavakohaselt; märgib lisaks, et amet vaatas selle projekti läbi, et teha täiendav võimekus kättesaadavaks enne kavandatud 2028. aastat, kasutades modulaarset andmekeskust, vähendades büroopinda ja kasutades tegevuskoha laiendamisel etapikaupa ehitamise lähenemisviisi;

väljendab heameelt tõsiasja üle, et amet koos Euroopa Liidu Varjupaigaameti (Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti õigusjärglane) ning Euroopa piiri- ja rannikuvalvega toetavad aktiivselt liikmesriike, mille kaudu enamik rändajaid ja varjupaigataotlejaid liitu siseneb; märgib, et amet haldab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide kogumi keskset komponenti, mis on ühendatud riiklike süsteemidega;

väljendab heameelt ameti jätkuva toetuse üle liidu poliitika rakendamisel isikute ja kaupade vaba liikumise, ühise reisiviisa, piirikontrolli, sisserände ja varjupaiga valdkonnas ning liikmesriikide õiguskaitse- ja õigusasutuste vahelises koostöös, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse ning terrorismi vastases võitluses;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 90,61 % ja liidu eelarves kinnitatud 213 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 193 (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 202); märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 107 lepingulist töötajat (kinnitatud ametikohti oli 132) ja 10 lähetatud riiklikku eksperti (kinnitatud ametikohti oli 11);

rõhutab, et 2021. aastal lahkus ametist seitse töötajat, mis tähendab kaadri voolavust 5,5 %, mis on suurem kui eesmärk 5 % ja suurem kui 2020. aasta lähtetase 3,7 %; väljendab heameelt selle üle, et ameti juhtkond jälgis ja hindas selle näitajaga seotud põhjuseid; võtab ameti vastuste põhjal teadmiseks, et tuvastatud põhjuste hulgas nimetati ameti korraldatud lahkumisvestluste käigus piiratud kestusega lepinguid, madala palgaastmega lepinguid ja suurt töökoormust; rõhutab vajadust suurema paindlikkuse järele inimressursside kättesaadavuse osas, et võimaldada ametil kohaneda töökoormuse kõikumise ja võimalike viivitustega asjakohaste õigusaktide vastuvõtmisel; kutsub komisjoni üles alustama ametiga konstruktiivset dialoogi ja käsitlema neid küsimusi tulevastes ametikohtade loeteludes ressursside kättesaadavuse kindlaksmääramisel;

10.

peab murettekitavaks soolist koosseisu ameti kõrgemas juhtkonnas – kaks meest (100 %) ja mitte ühtegi naist, haldusnõukogus – 49 meest (81,7 %) ja 11 naist (18,3 %) ning kogu töötajaskonna hulgas – 215 meest (69,4 %) ja 95 naist (30,6 %); tunnistab, et vastutus isikute haldusnõukogusse nimetamise eest lasub iga liikmesriigi asjaomastel ametiasutustel; kutsub liikmesriike üles võtma ameti haldusnõukogu liikmete esitamisel ja ametisse nimetamisel ühe tegurina aktiivselt arvesse soolist tasakaalu; võtab teadmiseks ameti jõupingutused soolise tasakaalu parandamiseks ja väljendab heameelt 2021. aastal täheldatud mõningase paranemise üle; kutsub ametit siiski üles tegema aktiivselt tööd soolise tasakaalu nimel ja andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru sellealase tegevuskava kohta; tuletab ka meelde, kui oluline on tagada ameti juhtkonna ja töötajate tasakaalustatud geograafiline esindatus;

11.

märgib, et 2021. aastal algatas amet 15 valikumenetlust ja sai kokku 18 värbamismenetluse kohta 1 944 taotlust; tunnustab ametit teatatud tõhususe suurenemise eest ja ameti värbamisprotsessi paranemise eest ning ameti kuvandi eest atraktiivse tööandjana; võtab sellega seoses teadmiseks ameti mitmesugused meetmed, nagu paindliku töölevõtmise katseprojekt, osalemine veebipõhisel ülemaailmsel karjäärimessil „Naised tehnoloogias“, vabade ametikohtade teadete avaldamine väljaspool ameti veebisaiti ning profiilide rühmitamine või samaväärsete palgaastmete ja tegevusüksuste jaoks olemasolevate reservnimekirjade kasutamine; märgib lisaks, et viidi läbi ameti pädevusraamistiku analüüs, ning julgustab ametit töötama välja oma pädevuspõhise personalijuhtimise strateegia;

12.

tunnustab ametit tema nulltolerantsi poliitika eest ahistamise suhtes; märgib, et 2021. aastal tegeles amet 14 psühholoogilise või seksuaalse ahistamisega seotud juhtumiga; märgib sellega seoses lisaks, et amet viis läbi kaks esialgset hindamist, mille tulemusel algatati kolm haldusjuurdlust ja vabastati ametist üks töötaja; väljendab heameelt selle üle, et amet on korraldanud veebiseminare ja teadlikkuse suurendamise üritusi ahistamise ennetamise ja konfidentsiaalsete nõustajate rolli kohta, samuti ameti meetmete üle, millega parandatakse tema töötajate tööheaolu ning töö- ja eraelu tasakaalu vaimse tervise veebiseminaride ja individuaalse nõustamise kaudu;

13.

väljendab heameelt seoses asjaoluga, et amet kasutab kõiki personalijuhtimise vahendi SYSPER põhimooduleid ja mitut vabatahtlikku moodulit; ergutab ametit jätkama oma personalijuhtimise süsteemi digitaliseerimist;

Hanked

14.

võtab teadmiseks ameti aruande selle kohta, et valdkonnaülene tehniline raamistik, mis on suurim hankeleping, mille amet on kunagi sõlminud, on osutunud ameti mitme põhitegevuse jaoks elujõuliseks, samal ajal kui eesmärgiks jääb valdkonnaülestest hangetest saadava kasu maksimeerimine eri töövõtjate sisendite kooskõlastamise kaudu mitme projekti puhul; märgib, et 2021. aastal koostati mitu olulist pakkumust ja allkirjastati lepingud, eelkõige seoses ECRIS-TCNi kesksüsteemiga, VISi/BMSi uue testimiskeskkonna ajakohastatud versiooniga ja tehnoloogia hindamisega tulevase dokumendihaldussüsteemi lahenduse jaoks;

15.

tõstab esile kontrollikoja märkusega arvamust maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mis oli tingitud sellest, et 2021. aastal tehti seoses mitme raamlepinguga ebaseaduslikult kuus makset kogusummas 18,11 miljonit eurot, mis moodustab 6,20 % 2021. aasta maksete assigneeringutest; märgib murega, et 2021. aasta on teine aasta järjest, mille kohta kontrollikoda esitas sarnase märkusega arvamuse ameti hangete ja lepingute haldamise valdkonna kohta; märgib, et ameti väitel mõjutavad selles valdkonnas nõuetele vastavust mitmed tegurid, mis on seotud operatiivtegevuse ja eelarve planeerimise, hankemudeli, lepinguliste muudatuste haldamise ja töötajate ebapiisavusega, mis piiravad ameti võimalust piirata lepingute ulatust, kestust ja maksumust; rõhutab, et võttes arvesse hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide täiendusi ja uuendusi, oli amet läinud üle vertikaalsetelt hangetelt valdkonnaülestele, mistõttu ei olnud komisjoni esialgne vertikaalne hankemudel enam elujõuline; märgib, et selle ülemineku peamised põhjused olid seotud kindla müüjaga seotuse vähendamisega, mastaabisäästu saavutamisega ja kulude vähendamisega;

16.

tõstab esile kontrollikoja tähelepanekuid seoses 40 miljoni euro suuruse erilepinguga suuri IT-süsteeme puudutava raamlepingu täitmiseks, mille amet allkirjastas hangitavate teenuste üksikasju täpsustamata; võtab ameti selgituste põhjal teadmiseks, et tehnoloogia kiire areng nõuab IT-hangete valdkonnas suuremat paindlikkust; juhib tähelepanu sellele, et ameti koostatud raamlepingud nõuavad suurt paindlikkust, et kohaneda mitte ainult tehnoloogia arenguga, vaid ka seadusandlike muudatustega, nagu ameti hallatavate uute suuremahuliste IT-süsteemide loomine või olemasolevate kohandamine; rõhutab, et korduvad viivitused asjakohaste õigusaktide vastuvõtmisel ja rakendamisel, mis on täielikult ameti kontrolli alt väljas olevad aspektid, on võtmetähtsusega tegurid, et määrata kindlaks üksikasjalikkuse ja täpsuse tase, mida amet suudab pakkuda raamlepingute algsel sõlmimisel; võtab lisaks teadmiseks ameti esitatud teabe selle kohta, et tema hankepoliitika ja -tavad on viimastel aastatel paranenud, kuid selle mõju vanematele kehtivatele lepingutele on väike; palub ametil teha kokkuvõtte saadud kogemustest ja kontrollikoja esitatud teabest, et tagada selles valdkonnas püsiv paranemine; toetab ameti püüdlusi võtta vastu põhjalikud hankesuunised ja esimesed lepingute haldamise põhimõtted ning kutsub ametit üles esitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile sellised dokumendid, kui need on heaks kiidetud; kutsub ametit, kontrollikoda ja komisjoni üles uurima võimalikke lahendusi, kuidas suurendada hangete paindlikkust ja kohandatavust ameti volituste tõhusaks rakendamiseks;

17.

võtab teadmiseks ameti seisukoha, et kontrollikoja tuvastatud vorminõuete rikkumised ei toonud kaasa rahalist kahju liidu eelarvele;

18.

tõstab esile, et 2021. aastal allkirjastas amet 759 juriidilist kohustust; märgib, et ametil on 14 hangetega tegelevat töötajat (11 ametnikku ja 3 assistenti); rõhutab, et ametil ei ole asjakohase palgaastmega ametikohta, et moodustada täielikult toimiv hankeüksus; kutsub komisjoni üles võtma neid vajadusi arvesse tulevastes ametikohtade loeteludes ressursside kättesaadavuse kindlaksmääramisel;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

19.

võtab teadmiseks ameti meetmed ja pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; väljendab heameelt tõsiasja üle, et 2021. aastal vaatas amet läbi ja võttis vastu rikkumisest teatamist käsitlevad suunised, et võtta kasutusele ameti siseauditi üksus, mille ülesanne on anda rikkumisest teatamise normide kohta konfidentsiaalseid ja erapooletuid juhiseid;

20.

märgib tunnustavalt, et amet avaldab oma veebisaidil igal aastal oma haldusnõukogu ja kõrgema juhtkonna liikmete huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused; väljendab heameelt tõsiasja üle, et amet on loonud läbipaistvusregistri, kusjuures kõrgema juhtkonna ja ettevõtjate kohtumised avaldatakse ameti veebisaidil;

Sisekontroll

21.

märgib, et 2018. aastal viis Euroopa Andmekaitseinspektor läbi ameti käitatavate ja hallatavate teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) ja VISi andmekaitseauditi ning 2019. aastal Eurodaci kontrolli, mille järel esitati kokku 72 soovitust; märgib, et amet on neid soovitusi rakendanud ja teeb kord kvartalis järelevalvet, et jälgida nende rakendamise edenemist; ergutab ametit hoidma oma andmekaitsealast tegevust päevakorras tähtsal kohal; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru nende soovituste järgimisel tehtud edusammudest;

22.

tunnustab ameti iga-aastast sisekontrollisüsteemi hindamist, mis näitas, et sisekontrollisüsteem on olemas, toimib ja on tulemuslik, kuid vajab mõningast täiustamist; peab lisaks kiiduväärseks edusamme, mida on tehtud kontrollikoja tähelepanekute ja Euroopa Parlamendi varasemate aastate eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonide järgimisel ning asjaolu, et amet on viinud ellu kontrollikoja 2018. ja 2019. aasta soovitused, mis käsitlevad riigihanke-eeskirjade rikkumisi; tuletab meelde, et kahe ülejäänud tähelepanekuga seotud töö on veel pooleli; kutsub ametit üles kontrollikoja täitmata tähelepanekutega seotud parandusmeetmete võtmiseks rohkem pingutama;

23.

märgib, et 2021. aasta lõpus oli auditisoovituste täitmise määr 77 % (24 soovitust täideti ja 37 soovitust tuli veel täita); märgib, et 2021. aasta lõpus oli täitmata soovitusi kokku 32, millest ükski ei olnud kriitilise tähtsusega; märgib murega, et seitse soovitust ei olnud tähtajaks täidetud, mis tähendab, et soovituste rakendamine oli pooleli, kuigi rakendamise tähtaeg oli möödunud; kutsub ametit üles viima täitmata soovitused ellu edasiste viivitusteta ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammudest aru; on seisukohal, et Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) aruande OC-2020-0441-A2 järeldused tuleks teha kättesaadavaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile; palub ametil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile ka aruande OLAFi soovituste rakendamise kohta;

Digiüleminek ja rohepööre

24.

tunnustab ametit mitmesuguste energiatõhususe parandamise meetmete eest, alates ainult rohelise elektri ja ringlussevõetud paberi kasutamisest kuni Tallinna hoone kütmiseni serveriruumist pärit soojuse taaskasutamise abil; kutsub ametit üles kiirendama liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) kohase sertifikaadi saamise menetlusi; palub ametil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile ka ameti viimased keskkonnaaruanded;

25.

võtab teadmiseks ameti 2021. aastal küberturvalisuse valdkonnas võetud lisameetmed, nagu selles küsimuses kuue standardi vastuvõtmine ja küberturbe intsidentide lahendamise üksuse loomise algatamine, samuti ameti jätkuva koostöö Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga (CERT-EU) ning struktureeritud IT-turvalisuse riskide juhtimise ja kontrolli raamistiku rakendamise; märgib, et 2021. aastal tegi amet liidu küberturvalisust käsitlevate õigusaktide praktilisel rakendamisel ja ameti iga-aastasel küberturvalisuse õppusel koostööd Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga (ENISA); kutsub ametit üles võtma eelarve ja hangete digitaliseerimise valdkonnas vastu uued vahendid, nagu e-allkiri, e-lepingud ja e-arved;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

26.

tunnustab ametit tema suutlikkuse eest tagada oma hallatavate süsteemide katkematu kättesaadavus ja vastupidavus ning Schengeni ala tavapärane toimimine hoolimata 2021. aastal jätkunud COVID-19 pandeemia põhjustatud probleemidest; märgib sellega seoses siiski, et uute süsteemide väljatöötamise rakendamise ajakava vaadati läbi riistvara puudumise, seadmete tarnimise ja paigaldamise viivituste ning töötajate ja töövõtjate harvema kohapeal viibimise tõttu;

27.

tunnustab ametit tema koostöö eest teiste liidu institutsioonide, organite ja asutustega teadmiste ja parimate tavade vahetamisel talitluspidevusega seotud küsimustes; tunnustab ametit lisaks tema osalemise eest institutsioonidevahelise turvakoolituse ja -teadlikkuse töörühma ning justiits- ja siseküsimuste valdkonna turvaametnike võrgustiku algatustes, et tegeleda ühiste turvaküsimustega;

Muu

28.

väljendab heameelt ameti aktiivse veebipõhise kohalolu üle 2021. aastal ja märgib, et ameti sotsiaalmeedia parameetrid on paranenud; tunnustab ametit tema panuse eest sellistesse veebipõhistesse väliskampaaniatesse nagu „Digitaalne EL“ ja „Naised tehnoloogias“ ning selliste hea teavitustegevusega ürituste korraldamise eest, nagu ameti iga-aastane konverents ja eu-LISA tööstuse ümarlauad;

29.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 99).

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/409

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1921,

10. mai 2023,

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0099/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0105/2023),

1.	annab heakskiidu Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 295, 21.11.2018, lk 99.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/411

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1922,

10. mai 2023,

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0100/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/126 (millega asutatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94) (4), eriti selle artiklit 16,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0132/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) ajutise tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) ajutisele tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 30, 31.1.2019, lk 58.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 42.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/413

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1923,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0132/2023),

arvestades, et Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu ameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 16 114 100 eurot, mis on 2020. aastaga võrreldes veidi ehk 0,35 % suurem; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et eelarveaasta 2021 eelarveseire tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 97,26 %, mis on 2020. aasta määrast veidi ehk 0,46 % kõrgem; peab kahetsusväärseks, et jooksval aastal oli maksete assigneeringute täitmise määr 63,53 %, mis on 2020. aasta määrast veidi ehk 1,38 % kõrgem;

väljendab siiski heameelt asjaolu üle, et amet on lõpule viinud kõik meetmed, mis on võetud seoses kontrollikoja tähelepanekutega eelarveaastate 2018 ja 2019 eelarve täitmise kohta;

märgib, et ametil on asjaomase iga-aastase tööprogrammi eelarve jaotises 3 ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute kavandamine kord kvartalis ning nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute igakuine kavandamine perioodiliselt läbivaadatava rakendusetapi jooksul; märgib lisaks, et 2021. aastal koondas amet haldusressursid ja eksperditeadmised ameti kõigi hangete haldamiseks, sealhulgas planeerimiseks, hangeteks, lepingute sõlmimiseks ja järelevalveks; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru, kas ühtlustamise ja tõhususe oodatavad tulemused on saavutatud, eelkõige seoses ülekandmiste haldamisega;

Tulemuslikkus

tunnustab ametit tööohutust ja töötervishoidu käsitleva usaldusväärse ja asjakohase teabe, analüüsi ja vastavate vahendite väljatöötamise, koondamise ja esitamise eest, mis aitab täita liidu eesmärki edendada kogu liidus tervisehoidlikke ja ohutuid töökohti;

märgib, et amet kasutab põhiliste tulemusnäitajatena teatavaid suurusi, mille alusel hinnata oma tegevuse lisaväärtust, ja muid eelarvehalduse parandamise meetmeid, mille hulka kuuluvad näiteks tööprogrammi täitmine, maksete assigneeringute tühistamine ja vahendajate teavitamissuutlikkus võrgustike kaudu; märgib eelkõige, et amet kasutab kulukohustuste assigneeringute rakendamisel põhilisi tulemusnäitajaid; märgib, et amet saavutas peaaegu kõik oma eesmärgid ja et kuus tööprogrammi väljundit tühistati, kuna pandeemia mõjutas reisimist ja üritusi;

märgib, et amet tegi 2021. aastal kättesaadavaks tööohutuse ja töötervishoiu ülevaate tulemused, mis keskendusid kaugtööle ja psühhosotsiaalsete riskitegurite rollile ning töötajate osalemisele luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamises ja ohjamises, mis oli aluseks 2020. aasta oktoobris 24 kuuks algatatud kampaaniale „Tervislikud töökohad vähendavad koormust“; rõhutab lisaks ameti tegevusi ja ülevaateid, milles keskendutakse digiüleminekule, psühholoogilistele riskidele ja tervishoiusektorile; kiidab heaks ameti kaasamise liidu COVID-19 kriisile reageerimisel; märgib lisaks, et 2021. aasta juunis võeti vastu ameti tööohutuse ja töötervishoiu strateegiline raamistik aastateks 2021–2027;

märgib lisaks, et amet võib toetada liidu institutsioonide tööd töötajate kaitsmisel asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl, samuti töötajate kaitsmist ohtude eest, mis on seotud kokkupuutega kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega tööl, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/37/EÜ, (2) ning nõukogu direktiivi 98/24/EÜ (3) läbivaatamist;

märgib, et ametile on antud oluline roll Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamisel ja Porto eesmärkide saavutamisel; väljendab heameelt ameti kindla pühendumuse üle tagada, et kõigil töötajatel oleksid samad töötervishoiu ja tööohutuse õigused, olenemata ettevõtte suurusest, lepingu liigist või töösuhtest, ning rakendada tööga seotud surmajuhtumite suhtes nulleesmärgil põhinevat lähenemisviisi;

rõhutab, et ametile tuleb tagada piisavad inimressursid ja rahalised vahendid, et amet saaks jätkata oma tööprogrammi elluviimist väga kõrge tegevuste lõpuleviimise määraga, pidades eelkõige silmas ELi uue töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku (2021–2027) rakendamist;

10.

märgib, et amet teeb muu hulgas ühist huvi pakkuvates küsimustes, nagu tööhõive- ja sotsiaalpoliitika jne, tihedat koostööd teiste ametitega, nimelt Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondiga (Eurofound), Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega ja Teadusuuringute Ühiskeskusega, ning vormistab koostööd Euroopa Tööjõuametiga; märgib, et amet tegi Eurostatiga koostööd tööohutuse ja töötervishoiu baromeetri väljatöötamiseks; rõhutab lisaks ameti toetust Euroopa Meresõiduohutuse Ametile naftareostuse kõrvaldamise tervise- ja ohutusjuhendite väljatöötamisel, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile tema töös ulatusliku riskihindamise juhendi väljatöötamisel, mis keskendub vastuvõtuametnike psühhosotsiaalsele koormusele, ja panust algatusele „EU4BorderSecurity“ koos Frontexiga; märgib, et amet jätkas riiklikele teabekeskustele ja nende võrgustikele logistilise toe pakkumist;

Personalipoliitika

11.

märgib, et 31. detsembril 2021. aastal olid ametikohtade loetelus olevad kohad täidetud 97,5 % ulatuses (liidu eelarves kinnitatud 40 ajutisest teenistujast oli täidetud 39 ajutise teenistuja ametikoht); märgib, et lisaks töötas ametis 2021. aastal 25 lepingulist töötajat;

12.

võtab teadmiseks 2021. aasta soolise tasakaalu aruanded, kus kõrgema juhtkonna tasandil oli 3 meest (mis moodustab 75 %) ja 1 naine (mis moodustab 25 %), haldusnõukogus oli 65 meest (mis moodustab 66 %) ja 34 naist (mis moodustab 34 %) ning ameti töötajate hulgas kokku 21 meest (mis moodustab 33 %) ja 43 naist (mis moodustab 67 %); kutsub ametit üles parandama soolist tasakaalu oma töötajate hulgas ja andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru sellekohastest muutustest; kordab oma üleskutset komisjonile ja nõukogule tagada, et ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel võetakse arvesse soolist tasakaalu;

13.

märgib, et ametis töötab 64 töötajat 15 liikmesriigist; on sügavalt mures ülejäänud 12 liikmesriigi töötajate alaesindatuse pärast; nõuab tungivalt, et amet kaaluks oma värbamismenetlustes esmajärjekorras geograafilist tasakaalu ja annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist sellega seotud muutustest;

14.

väljendab heameelt asjaolu üle, et 2021. aastal ei teatatud ühestki ahistamisjuhtumist ja et amet on aktiivselt pühendunud ahistamisvastase poliitika edendamisele, korraldades oma töötajatele korrapäraselt teadlikkuse suurendamise üritusi ja uuendades sellel teemal spetsiaalset intranetilehekülge;

Hanked

15.

märgib, et amet rakendas oma finants- ja hankefunktsiooni strateegia, mille eesmärk on optimeerida ressursside kasutamist, ühtlustada protsesse, paremini määratleda rollid ja kohustused ja saavutada tõhususe kasv; märgib lisaks, et selle strateegia rakendamine andis ametile optimaalse finants- ja hangete töömudeli;

16.

võtab kontrollikoja aruande põhjal murelikult teadmiseks, et osadeks jagatud avatud hankemenetluse ühes osas allkirjastasid hindamiskomisjoni liikmed deklaratsiooni huvide konfliktide puudumise kohta alles pärast lepingu sõlmimist ning see kujutab endast hankemenetluse nõrkust ning on vastuolus finantsmääruse artiklite 61 ja 150 nõuetega; kutsub ametit üles järgima tulevastes menetlustes finantsmäärust;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

17.

tunnustab ameti praeguseid meetmeid ja pidevaid pingutusi läbipaistvuse tagamiseks ning huvide konfliktide ennetamiseks ja haldamiseks; märgib, et 2021. aasta detsembris võeti vastu otsus, millega kehtestatakse ameti töötajatele eeskirjad kingituste vastuvõtmise ja võõrustamise kohta; märgib, et haldusnõukogu liikmetel palutakse lisaks huvide deklaratsioonile esitada deklaratsioon huvide konflikti puudumise kohta; väljendab heameelt selle üle, et mõlemad deklaratsioonid on kättesaadavad ameti veebilehel; märgib rahuloluga, et 2021. aastal ei teatatud ühestki huvide konflikti juhtumist;

Sisekontroll

18.

väljendab heameelt asjaolu üle, et amet kasutab mittevastavuse strateegiat, mis ei kajasta mitte ainult eelnevaid erandeid, vaid ka järelsündmusi, mille eesmärk on parandada olemasolevaid menetlusi ja avastada sisekontrolli puudusi varasemas etapis; märgib, et 2021. aastal tuvastatud mittevastavused ei osutanud märkimisväärsetele puudustele olemasolevates kontrollides; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet osales 2021. aastal taas komisjoni algatatud detsentraliseeritud asutuste riskijuhtimist käsitlevas vastastikuses hindamises, jagades teadmisi, metoodikat ja kriitilisi riske teiste töörühmades osalevate ametitega;

19.

tuletab meelde, et haldusnõukogu võttis 2019. aastal vastu sisekontrolliraamistiku, mis põhineb komisjoni sisekontrolliraamistikul; märgib, et 2021. aruandeaasta sisekontrolliraamistiku hindamisel jõuti järeldusele, et raamistiku järgimine ja rakendamine on rahuldavad;

20.

märgib, et ameti riskiregister on seotud sisekontrolliraamistikuga ja et kõrgem juhtkond vaatab mõlemad korrapäraselt läbi; märgib, et 2021. aastal jälgitud riskidest neli liigitati „väliskeskkonnaga“ seotud riskideks, kaks riski liigitati „sisekeskkonnaga“ seotud riskideks ja ühtki neist ei liigitatud potentsiaalseks ohuks ameti mainele või strateegilistele saavutustele;

21.

märgib, et amet koostas ja viimistles 2021. aastal uue pettustevastase võitluse strateegia aastateks 2022–2026; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2021. aastal rakendati tundlike funktsioonide tuvastamise ja juhtimise menetlust;

Digitaliseerimine ja rohepööre

22.

tuletab meelde varasematel aastatel vastu võetud kaugtöökorraldust ja dokumendihaldussüsteemi ning märgib, et amet algatas ja rakendas jätkuvalt mitmeid uusi elektroonilisi sisemenetlusi; võtab lisaks teadmiseks e-vahendite rakendamise e-koosolekute, e-riigihangete (e-hanked, e-pakkumused ja avalike hangete haldamise vahend) laialdase kasutamise ning e-allkirja ja e-töövoogude kasutuselevõtu kaudu; väljendab sellega seoses heameelt ameti haldusvaldkondade järkjärgulise lihtsustamise ja digitaliseerimise üle;

23.

võtab teadmiseks ameti panuse tulevikku suunatud ringmajandust käsitlevasse uuringusse, et teha kindlaks rohepöördega seotud uued ja tekkivad tööohutuse ja töötervishoiu riskid, mis on olulised poliitikakujundajatele ja teadlastele;

24.

märgib, et amet alustas teenustaseme kokkuleppe alusel koostööd ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga (CERT-EU), et tagada ameti küberkaitse; märgib, et 2021. aastal algatati mitu turvaauditit, et hinnata ameti rakenduste ja veebisaitide turvalisuse taset; märgib, et amet on ametitevahelisel tasandil alustanud liidu väiksematele ametitele küberturvalisuse teenuste osutamise ühise lahenduse rakendamise koordineerimist; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

25.

märgib, et COVID-19 kriisi tõttu ei kasutatud olulist osa 2021. aasta eelarvest lähetusteks ja koosolekuteks ning see kanti osaliselt ümber krediiditehingute kaudu jaotiste, peatükkide, punktide ja tegevuste vahel;

26.

märgib rahuloluga, et amet korraldas ekspertide arutelusid seoses pandeemiaks valmisolekuga töökohal; märgib, et amet täitis peaaegu kõik tegevused (96 %) oma tööprogrammist kavakohaselt, võttes samal ajal üle ja täites ka kavandamata COVID-19ga seotud ülesandeid;

27.

märgib, et töötajate kaugtöö korra toetamiseks, mis kehtib alates 2020. aastast, algatas amet 2021. aastal uued elektroonilised sisemenetlused ja rakendas neid edasi, et hõlbustada talitluspidevust;

28.

märgib, et 2021. aastal jätkas amet pandeemiapiirangute tõttu tööohutusest ja töötervishoiust teavitamist ja selle edendamist tõhusalt kas otse või oma võrgustiku kaudu peaaegu täielikult veebis;

Muud kommentaarid

29.

väljendab heameelt ameti osalemise üle juhtimistasandil Eurofoundi, Euroopa Tööjõuameti ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga (EIGE) ning tööprogrammide kavandite vahetamise üle Eurofoundi, Euroopa Kemikaaliameti ja EIGEga, et tagada nende asutuste tööprogrammide vaheline koostoime; nõuab tungivalt, et amet uuriks täiendavat koostoimet ja võimalusi laiendada oma tegevust ja töökorraldust teiste liidu asutustega; nõuab tungivalt, et amet uuriks teiste liidu asutustega kattuvate ülesannete täitmiseks ressursside jagamise võimalusi;

30.

31.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).

(3) Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/418

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1924,

10. mai 2023,

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega, (1)

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0100/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/126 (millega asutatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94), (4) eriti selle artiklit 16,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0132/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) ajutisele tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 30, 31.1.2019, lk 58.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/419

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, Euratom) 2023/1925,

10. mai 2023,

Euratomi Tarneagentuuri 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euratomi Tarneagentuuri 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust agentuuri tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0096/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2008. aasta otsust 2008/114/EÜ, Euratom (millega kehtestatakse Euratomi Tarneagentuuri põhikiri) (4), eelkõige selle lisa artiklit 8,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0126/2023),

1.	annab heakskiidu Euratomi Tarneagentuuri peadirektori tegevusele agentuuri 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euratomi Tarneagentuuri peadirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 41, 15.2.2008, lk 15.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/420

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1926,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euratomi Tarneagentuuri 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euratomi Tarneagentuuri 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0126/2023),

A.	arvestades, et Euratomi Tarneagentuuri (edaspidi „agentuur“) tulude ja kulude aruande kohaselt oli agentuuri 2021. aasta lõplik eelarve 210 000 eurot, mis oli 2020. aastaga võrreldes 8,7 % väiksem; arvestades, et agentuuri eelarve koosneb ainult liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märgib oma aruandes agentuuri eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et agentuuri raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib tunnustavalt, et 2021. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute täitmise määr 99,76 %, mis on 2020. aasta määrast 0,21 % kõrgem, ning märgib, et jooksval aastal oli maksete assigneeringute täitmise määr 51,22 %, mis on 2020. aasta määrast 28,88 % kõrgem;

märgib, et 2021. aasta täitmata kulukohustustest (veel tasumata kohustused) kanti 2022. aastasse üle 101 966,38 euro ehk 49 % kulukohustustega seotud summadest (võrreldes 177 578,67 euro ehk 78 %ga 2020. aastal) ning et see summa hõlmab peamiselt IT-projekti „Tuumavaatluskeskus ja ESA teabehaldus“ (NOEMI) üleminekuetapi infotehnoloogia (IT) teenuseid, mida täielikult ei osutatud, ning koolitust või konverentse, mis pidid toimuma 2022. aasta alguses; palub agentuuril anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

märgib, et alates 1. jaanuarist 2021 on agentuur, kes ei saa selles valdkonnas ühepoolselt tegutseda, registreerinud oma finantsaruannetes arvestuseraldise Ühendkuningriigi osa tagasimaksmise kohta ning et Ühendkuningriigi liikmesuse lõpetamisest tulenevad maksed, tagasimaksed või tasud Ühendkuningriigile järgnevatel perioodidel otsustatakse koos Euroopa Komisjoniga; palub agentuuril anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

Tulemuslikkus

märgib tunnustavalt, et pärast komisjonilt heakskiidu saamist jõustus 1. juulil 2021 uus eeskiri agentuuri nõudmise ja pakkumise tasakaalustamise viisi kohta, milles esitatakse muu hulgas uued mõisted ja laiendatakse ametlikult lihtsustatud menetluse kohaldamisala;

võtab eelkõige teadmiseks agentuuri töö nõuandekomitee varustuskindluse ja hindade töörühmaga, millele anti 2021. aastal uued volitused;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 94,12 % ja ametikohtade loetelus kinnitatud 17 ametikohale oli ametisse nimetatud 16 komisjoni ametnikku (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 17); märgib lisaks, et agentuuril on raske leida madalamatele palgaastmetele assistente, võttes arvesse nõutavat erialast profiili ja sellega seotud palgataset, võrreldes elukallidusega Luksemburgis;

märgib, et 2021. aastal teatas agentuur, et kõigi töötajate hulgas oli 56 % naisi ja 44 % mehi;

Hanked

märgib, et uute reeglite jõustumise järel avaldas agentuur vormid, mida tuleb kasutada agentuuri sõlmitavate asjade tarnelepingute esitamiseks ja teenuste osutamise lepingutest teavitamiseks;

Sisekontroll

10.

märgib, et 2021. aastal viis agentuur läbi riskihindamise ajakohastamise, mis hõlmas kõiki agentuuri töö-, operatiiv- ja haldusprotsesside valdkondi, ning et tehti kohandusi, et viia olemasolevad kontrollid kooskõlla riskidega; palub agentuuril anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

11.

märgib, et 2021. aastal viis agentuur läbi oma sisekontrollide tulemuslikkuse hindamise, mis hõlmas eelnevalt kindlaks määratud seirenäitajate hindamist, sealhulgas uuringut, audititulemuste ja uute või täitmata soovituste hindamist ning nõuete täitmata jätmise ja erandjuhtumite analüüsi; märgib, et hindamine ei toonud välja ühtegi riski, mis võiks anda alust reservatsioonide esitamiseks iga-aastases kinnitavas avalduses;

12.

märgib seoses infoturbega, et kõigil agentuuri töötajatel ja kõigil välistöövõtjatel on juurdepääsuluba ning et NOEMI IT-süsteemile tehti haavatavuse hindamine, mida tuleb korrata pärast kõigi selle hindamise soovituste elluviimist; palub agentuuril anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

13.

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada agentuuri nõuetekohane toimimine; nõuab tungivalt mõjusaid juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et hoida ära võimalikud huvide konflikti juhtumid, eel- ja järelkontrollide puudumine, eelarveliste kulukohustuste ja juriidiliste kohustuste ebapiisav haldamine ning suutmatus teatada probleemidest erandite registris;

Digiüleminek ja rohepööre

14.

märgib tunnustavalt, et 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete põhjal käivitati 2021. aastal NOEMI IT-projekt, mille eesmärk on suurendada agentuuri järelevalvesuutlikkust tuumamaterjalide ja kütuseturu üle, hoides samal ajal turvaliselt tundlikke tuumalepinguid käsitlevaid andmeid, ning et edasised arengud sõltuvad tulevastest eelarvetest saadavast rahalistest vahenditest; märgib lisaks, et projekti järgmistes etappides nähakse ette tuumatarnelepingute ja agentuuri teabe täielik digitaalne töötlemine; palub agentuuril anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

15.

rõhutab, kui oluline on suurendada agentuuris digitaliseerimist asutusesisese toimimise ja juhtimise seisukohast, kuid ka selleks, et kiirendada menetluste digitaliseerimist; rõhutab, et agentuur peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et vältida digilõhet liidu agentuuride vahel; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et hoida ära igasugused riskid töödeldava teabe turvalisusele internetis;

16.

julgustab agentuuri tegema tihedat koostööd ENISAga (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ja CERT-EUga (liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelev rühm) ning viima läbi oma IT-taristu regulaarseid riskihindamisi ning tagama, et asutuse küberkaitset auditeeritakse ja testitakse korrapäraselt; teeb ettepaneku pakkuda korrapäraselt ajakohastatavaid küberturvalisuse koolitusprogramme kõigile agentuuri töötajatele; palub agentuuril töötada kiiremini välja küberturvalisuse poliitika, et selle saaks ellu viia enne 31. detsembrit 2023, ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selles valdkonnas toimunud arengutest;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

17.

märgib, et COVID-19 pandeemia mõjutas liitu jätkuvalt ka 2021. aastal ja agentuur võttis kooskõlas komisjoni suunistega vaikevalikuna kasutusele kaugtöö, et minimeerida ohtu töötajatele ja nende perekondadele, ning et kriitilise tähtsusega ja olulised töötajad, kellel oli vaja juurdepääsu ressurssidele ja tööruumides töötada, said seda teha rotatsiooni korras;

18.

märgib, et agentuur muutis oma kulustruktuuri eelarve muutmise ja asutusesiseste ümberpaigutuste kaudu, võttes arvesse kohustuslike tööreiside ja nõuandekomitee koosolekute kulude vähenemist, ning investeeris selle asemel oma IT-süsteemi; märgib lisaks, et nõuandekomitee koosolekud toimusid 2021. aastal veebis;

Muud märkused

19.

märgib tunnustavalt, et agentuuri veebisaiti uuendati 2021. aastal koostöös komisjoni kommunikatsiooni peadirektoraadiga, mille tulemuseks oli komisjoni veebisaidiga ajakohastatud, kasutajasõbralikul dünaamilisel platvormil ühtlustatud veebisait; märgib lisaks, et kasutajakogemuse parandamiseks sõnastati kogu veebisaidil avaldatud teave ümber;

20.

kutsub agentuuri üles suurendama pingutusi ja esitama liidu kodanikele ja üldsusele asjakohast teavet tulemuslikkuse kohta selges ja arusaadavas keeles; nõuab tungivalt, et agentuur tagaks suurema läbipaistvuse ja avaliku vastutuse, kasutades paremini meediat ja sotsiaalmeediakanaleid;

21.

kutsub agentuuri üles arendama tulemuslikkuse suurendamiseks jätkuvalt edasi koostoimet (nt inimressursside, kinnisvara haldamise, infotehnoloogia teenuste ja turvalisuse puhul), tugevdama koostööd, edendama heade tavade vahetamist ja arutelusid ühist huvi pakkuvates valdkondades teiste liidu ametitega; nõuab tungivalt, et agentuur uuriks täiendavalt võimalusi oma töökorralduse laiendamiseks ja kattuvate ülesannete ressursside jagamiseks teiste liidu asutustega;

22.

väljendab heameelt agentuuri 2021. aasta aruandes esitatud soovituste üle tuumamaterjalide ja kütuse varustuskindluse kohta; kutsub agentuuri üles suurendama oma soovitusi uraani tarneallikate mitmekesistamise võimaluste kohta kütusetsükli igas etapis; tuletab meelde, et tuumajaamad tootsid 2021. aastal liidus toodetud koguelektrienergiast ligikaudu 25,2 %;

23.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 10. mai 2023. aasta resolutsioonile (1) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/423

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, Euratom) 2023/1927,

10. mai 2023,

Euratomi Tarneagentuuri 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euratomi Tarneagentuuri 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust agentuuri tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0096/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2008. aasta otsust 2008/114/EÜ, Euratom (millega kehtestatakse Euratomi Tarneagentuuri põhikiri) (4), eelkõige selle lisa artiklit 8,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0126/2023),

1.	annab heakskiidu Euratomi Tarneagentuuri 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euratomi Tarneagentuuri peadirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 41, 15.2.2008, lk 15.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/424

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1928,

10. mai 2023,

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust sihtasutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0101/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/127 (millega asutatakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75) (4), eriti selle artiklit 16,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0109/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) tegevdirektori tegevusele sihtasutuse 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 30, 31.1.2019, lk 74.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/426

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1929,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0109/2023),

arvestades, et Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) (edaspidi „sihtasutus“) tulude ja kulude kalkulatsiooni kohaselt oli sihtasutuse 2021. aasta lõplik eelarve 21 757 000 eurot, mis oli 2020. aasta eelarvest 1,69 % suurem; arvestades, et sihtasutuse eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märgib oma aruandes sihtasutuse eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et sihtasutuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et eelarveaasta 2021 eelarveseire tulemusel oli jooksva aasta assigneeringute eelarve täitmise määr 99,98 %, mis on 2020. aasta määrast veidi kõrgem (0,06 %); võtab teadmiseks asjaolu, et kõnealuse aasta maksete assigneeringute täitmise määr oli 83,56 %, mis on 2020. aastaga võrreldes 3,12 % kõrgem;

on mures selle pärast, et eelarve tegelik ostujõud väheneb ja põhitegevusega seotud eelarve osakaal on vähenenud 39 %-lt 2010. aastal 28 %-le 2021. aastal; rõhutab, et selle suundumuse jätkumine seab ohtu sihtasutuse suutlikkuse koguda piisavaid, õigeaegseid ja usaldusväärseid andmeid;

märgib rahuloluga, et 2020. aastast üle kantud rahaliste vahendite kasutamise määr oli 98,10 %, mis on 1,7 protsendipunkti kõrgem kui 2020. aasta sama näitaja;

märgib murega, et Iirimaa elukalliduse tõusu tõttu väheneb sihtasutuse põhitegevusega seotud eelarve osakaal pidevalt (37,6 %-lt 2012. aastal 26,4 %-le 2021. aastal); hoiatab, et selle suundumuse jätkumine seab ohtu sihtasutuse suutlikkuse säilitada oma töö kvaliteeti ja seda parandada;

väljendab heameelt selle üle, et sihtasutus on jaganud oma peaarvepidaja teenuseid Euroopa Tööjõuametiga (ELA), mis aitas viimasel oma tegevust sujuvalt tõhustada;

Tulemuslikkus

võtab teadmiseks asjaolu, et 2021. aastaks kavandatud tööprogrammide tulemused saavutati 93 % ulatuses (41 seatud eesmärgist 38);

märgib, et sihtasutus kasutab oma tulemuslikkuse seiresüsteemis kaheksat põhilist tulemusnäitajat; toob eelkõige esile nähtavalt paranenud tulemuslikkuse (34,6 %-lt 2020. aastal 74 %-le 2021. aastal) sihtasutuse eksperditeadmiste kasutamisel peamistes Euroopa tasandi poliitikadokumentides, nagu ettepanek võtta vastu direktiiv võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise tugevdamise kohta, nõukogu järeldused kaugtöö kohta, komisjoni aruanded pikaajalise hoolduse kohta liidus ja digitaalsete tööplatvormide kohta liidus ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu 2021. aasta aruanne; märgib lisaks, et sihtasutuse teadmiste kasutamine meedias on olnud väga edukas – 2021. aastal ilmus 1 083 artiklit (2020. aastal 703 artiklit), ning tunnustab eelkõige sihtasutuse suurt nähtavust peamistes Euroopa ja rahvusvahelistes meediaväljaannetes kõige olulisematel teemadel, nagu COVID-19 pandeemia mitmesugune mõju, kaugtöö, õigus mitte olla kättesaadav ja miinimumpalgaga seotud küsimused; võtab teadmiseks sihtasutuse suurema seotuse poliitikaga seotud ürituste ja kohtumistega kogu 2021. aasta jooksul: 2020. aastal oli selliseid üritusi 202, 2021. aastal aga 360;

väljendab eelkõige heameelt väga õigeaegsete ja kasulike meetmete üle, mille eesmärk on teavitada järeldustest COVID-19 pandeemiast tingitud muutuste kohta (nt kaugtöö, platvormitöö, suurenev sooline ebavõrdsus ja põlvkondadevahelised erinevused, tööjõupuudus, pikaajaline hooldus, töösuhted), tuginedes elu, tööd ja COVID-19-t puudutavale e-küsitlusele ja ülevaatele „COVID-19 EU PolicyWatch“, sealhulgas aruandele „Working conditions in the time of COVID-19: Implications for the future“ (1) (Töötingimused COVID-19 ajal: mõju tulevikule) ja aruandele „Impact of COVID-19 on young people in the EU“ (2) (COVID-19 mõju ELi noortele); on veendunud, et sihtasutusel võib olla otsustav tähtsus niisuguste edasiste analüüside koostamisel, milles käsitletakse kaugtöö ulatuslikumat kasutamist ja sellega seotud mõju töö- ja eraelu tasakaalule ning töötingimuste kvaliteedile, samuti parimate tavade levitamisel ja võimalike poliitikameetmete hindamisel; väljendab heameelt asjaolu üle, et sihtasutuse tööprogrammis analüüsitakse poliitikavariante töötingimuste, töösuhete, tööhõive ja elutingimuste parandamiseks;

kordab, kui olulised on kvaliteetsed andmed, mida annavad tõenditel põhineva poliitika kujundamiseks sihtasutuse pidevad seirevahendid, eelkõige sihtasutuse korraldatavad üleeuroopalised uuringud;

10.

tunnustab sihtasutuse 2021. aasta aktiivset koostööd sidusrühmadega, nagu Euroopa Parlament, komisjon, nõukogu (eesistujariigid Portugal ja Sloveenia), liidu ametid, nagu Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Koolitusfond (ETF), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) ning muud rahvusvahelised organisatsioonid; võtab teadmiseks sihtasutuse tähelepanuväärse väljundi 2021. aastal: kuus veebiseminari, kuus tegevusvideot, sihtasutuse taskuhäälingusarja (EurofoundTalks) käivitamine, kolm sotsiaalmeediakampaaniat, panus Euroopa tuleviku konverentsi ning uurimisaruannete kommenteeritud kokkuvõtete esitamine 21 keeles; toonitab ühiste ürituste ja väljaannete väljatöötamist mitme muu liidu ametiga;

11.

tunnustab asjaolu, et sihtasutus töötas oma programmi 2021–2024 eelhindamise soovituste põhjal välja tegevuskava; tunnistab, et mõned meetmed eeldavad pingutamist keskpikas ajavahemikus, samas kui teised on juba ellu viidud, näiteks rahaliste vahendite kasutamise optimeerimine, et viia programmi eesmärgid vastavusse olemasolevate vahenditega; märgib ka, et 2021. aastal hindasid välishindamise töövõtjad kahte tegevust – „Digiajastu töö ja töövormide väljavaated ning probleemid“ ning „Lähenemise seire Euroopa Liidus“ –, mis olid programmitöö perioodil 2017–2020 uued; märgib, et hindamise käigus vaadeldi nende tegevuste elluviimisel saavutatut ja saadud kogemusi ning seda, mil määral on nende tegevuste alguses seatud eesmärgid saavutatud ja kuidas need on mõjutanud poliitika kujundamist; võtab teadmiseks, et sihtasutus algatas 2021. aastal oma praeguse õppe- ja arenguprogrammi ja lähenemisviisi hindamise;

12.

märgib, et sihtasutuse andmebaasi COVID-19 EU PolicyWatch teemasid on laiendatud, et uurida poliitikameetmeid, mis on seotud mitme (kriisi) kontekstiga, sealhulgas sõda Ukrainas, inflatsiooni kiirenemine ja pagulaste ajutine kaitse, keskkonnahoidlikumaks muutmine ja digitaalarengu tegevuskava, ning seetõttu on see nimetatud ümber andmebaasiks EU PolicyWatch; märgib, et see andmebaas on ainus kogu liitu hõlmav allikas, mis kajastab täpselt sotsiaalpartnerite kaasamist selliste poliitikameetmete kavandamisse ja rakendamisse ning kust võib seetõttu saada teavet mitmesuguste riikliku sotsiaaldialoogiga seotud seirenõuete, näiteks Euroopa poolaasta puhul;

Personalipoliitika

13.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 89 % (2020. aastal 95 %), kusjuures liidu eelarves kinnitatud 91 ametikohale oli ametisse nimetatud 9 ametnikku ja 74 ajutist teenistujat (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 91), kusjuures kaks töötajat olid isiklikel põhjustel puhkusel ja neid ei asendatud kohe; juhib siiski tähelepanu sellele, et arvestades vabu ametikohti, mille suhtes 2021. aastal pakkumine tehti ja mis vastu võeti, oli täidetud 94 % ametikohtadest; märgib, et lisaks töötas sihtasutuses 2021. aastal 13 lepingulist töötajat; märgib, et 2021. aastal lahkus sihtasutusest kuus töötajat (tööjõu voolavuse määr 5,8 %), kellest kaks lahkus pensionile jäämise tõttu; peab kahetsusväärseks, et kolm kõrgemat ametikohta ei olnud täidetud; tunnustab asjaolu, et sihtasutuses arutatakse pidevalt heade tavade ja töötingimuste parandamise üle; tuletab meelde, kui oluline on võidelda tööjõu voolavuse vastu liidu ametites;

14.

võtab teadmiseks sihtasutuse soolise jaotuse 2021. aastal: kõrgemas juhtkonnas oli 5 meest (56 %) ja 4 naist (44 %), haldusnõukogus oli 54 meest (64 %) ja 30 naist (36 %) ning sihtasutuse töötajate hulgas kokku oli 41 meest (43 %) ja 55 naist (57 %); võtab teadmiseks, et töötajate seas olid alaesindatud Küproselt, Eestist, Maltalt ja Sloveeniast pärit töötajad; tuletab meelde, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid sihtasutuse haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise ja geograafilise tasakaalu tagamise tähtsust; nõuab tungivalt, et sihtasutus tagaks töötajate töölevõtmisel soolise ja geograafilise tasakaalu;

15.

märgib, et sihtasutus kohaldab alates 2013. aastast poliitikat, mille abil kaitsta inimväärikust ja tagada austus ning ennetada ahistamist (Eurofoundi poliitika); märgib, et sihtasutus on koostanud Eurofoundi poliitika kohaldamiseks menetlusjuhendi kavandi, mille üle peetakse praegu konsultatsioone; väljendab heameelt selle üle, et uued töötajad, praktikandid ja kohalikud ajutised töötajad osalevad sisseelamiskoolituse raames inimväärikuse ja austuse programmis; väljendab heameelt selle üle, et 2021. aastal käsitleti koolitustel füüsilise ja psühholoogilise heaolu ning kaugtööl kõrge tulemuslikkuse taseme hoidmiseks vajaliku tehnoloogia teemasid;

16.

tunnustab sihtasutust selle eest, et ta mõõdab ennetavalt töötajate heaolu siseküsitluste ja küsimustike abil; väljendab heameelt iga-aastase programmi „Eetikakuu“ üle, mille raames keskenduti 2021. aastal positiivse töökeskkonna loomisele, olles analüüsinud käitumist, mis tuleb konkreetsetes olukordades omaks võtta; tuletab meelde, kui oluline on töötada välja pikaajaline personalipoliitika, mis käsitleb töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat kutsenõustamist ja konkreetsete koolitusvõimaluste pakkumist karjääri arendamiseks, soolise tasakaalu tagamist kõigil personali tasanditel, kaugtööd, õigust mitte olla kättesaadav, geograafilise tasakaalu parandamist kõigi liikmesriikide asjakohase esindatuse tagamise eesmärgil ning puuetega inimeste värbamist ja integreerimist, tagades ka nende võrdse kohtlemise ja nende võimaluste laialdase edendamise;

Hanked

17.

märgib, et 2021. aastal algatas sihtasutus seitse avatud hankemenetlust, mille tulemusel sõlmiti lepingud summas 1 942 570 eurot; märgib ka, et sihtasutus algatas 21 madala ja keskmise maksumusega menetlust (läbirääkimisi peeti vastavalt kolme ja viie kandidaadiga) kogusummas 1 248 790 eurot;

18.

tuletab meelde kontrollikoja tähelepanekut, et sihtasutus sõlmis 2019. aasta juunis hanketeadet avaldamata üheainsa kandidaadiga peetud läbirääkimistega hankemenetluse alusel elektrienergia tarnimise raamlepingu, mille maksimaalne summa oli 170 000 eurot; võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et töövõtja on jaemüüja, elektritarne ei ole kaubabörsil noteeritud ega sealt ostetud ning seetõttu ei ole sihtasutuse järgitud läbirääkimistega hankemenetluse erand kohaldatav; võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, et selle lepinguga seoses tehtud maksed on eeskirjadevastased ja et 2021. aastal oli selliste maksete summa 30 689 eurot; märgib, et kõnealune leping kaotas kehtivuse 2021. aasta juunis; väljendab heameelt, et hangete sisemenetlusi kohandati sellele vastavalt;

19.

võtab teadmiseks, et sihtasutus võttis vastu 2021. aasta muudetud hankekava; märgib ka, et sihtasutus on hakanud uurima hankemetoodikat, mida kasutatakse suurte uuringute pakkumuste puhul; võtab teadmiseks, et 2021. aasta sügisel alustas siseauditi talitus sihtasutuse hangete ja lepingute haldamise auditit; väljendab heameelt sihtasutuse liitumise üle avalike hangete haldamise vahendiga;

20.

tuletab meelde, kui oluline on tagada kõigi hankemenetlustes osalevate pakkujate vaheline aus konkurents ning hankida kaupu ja teenuseid parima hinnaga, järgides seejuures läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; palub rakendada komisjoni välja töötatud e-hangete infotehnoloogiavahendeid; nõuab, et menetlusi ja hankejuhiste malle ajakohastataks ja selgitataks; võtab murega teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et avalike hangetega seotud puudused suurenevad ja on enamikus liidu ametites endiselt suurim eeskirjadevastaselt tehtud maksete allikas;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

21.

märgib, et sihtasutuse veebisaidil on avaldatud haldusnõukogu liikmete ja juhtkonna liikmete huvide konflikti puudumise deklaratsioonid ning elulookirjeldused; avaldab sihtasutusele kiitust huvide konflikti käsitleva poliitika kehtestamise eest koos üksikasjaliku menetlusega võimalike huvide konfliktide olukordade jaoks;

22.

võtab teadmiseks sihtasutuse vastuse kirjalikele küsimustele, et sihtasutus järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937; (3) märgib, et 2021. aastal ei esinenud ühtegi rikkumisest teatamise juhtumit; väljendab heameelt selle üle, et lisaks pettustevastasele strateegiale aastateks 2021–2023 selgitati töötajatele rikkumisest teatamise suuniseid kättesaadavamal viisil; väljendab heameelt sihtasutuse läbipaistvuse üle seoses külastusrühmade ja akadeemiliste ekspertidega, kes on nimetatud sihtasutuse nõuandekomiteedesse;

Sisekontroll

23.

märgib, et sihtasutuse sisekontrolliraamistik hõlmab viit osa (kontrollikeskkond, riskihindamine, kontrollitegevus, teabe- ja kommunikatsioonitegevus ning seiretegevus) ja tugineb 17 põhimõttele; märgib, et nende osade tõhusust hinnatakse siseauditi talituse pideva seire, leidude ja soovitustega konkreetsete valdkondade riskide ja kontrollide kohta ning sisehindamisega; võtab teadmiseks siseauditi talituse toetuse sihtasutuse praegusele aruandlusmehhanismile;

24.

märgib, et 2021. aasta aprillis esitas siseauditi talitus oma lõpparuande inimressursside ja eetika kohta koos nelja soovitusega, millest ükski ei olnud kriitilise tähtsusega; märgib, et 2022. aastal lepiti kokku tegevuskavas nende soovituste rakendamiseks;

25.

tunnustab sihtasutust tundlike ametikohtade poliitika väljatöötamise ja elluviimise eest; märgib, et sihtasutuse 2021. aasta riskiregister ja leevendusmeetmed vaadati läbi ning hinnati ka 2022. aasta programmiga seotud riske; tunnustab pettustevastase strateegia (2021–2023) kasutuselevõttu 2021. aastal ning kõigile sihtasutuse töötajatele antud juurdepääsu pettustevastasele tegevuskavale ja infograafikule koos meetmetega, mida võtta pettusekahtluse korral; väljendab ka heameelt selle üle, et teabeüritusi ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid korraldati sellistes valdkondades nagu küberturvalisus, plagiarismivastane võitlus, huvide konfliktid ja andmetega seotud rikkumiste ennetamine;

26.

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada sihtasutuse nõuetekohane toimimine; nõuab tungivalt mõjusaid juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et hoida ära võimalikud huvide konflikti juhtumid, eel- ja järelkontrollide puudumine, eelarveliste kulukohustuste ja juriidiliste kohustuste ebapiisav haldamine ning suutmatus teatada probleemidest erandite registris;

Digiüleminek ja rohepööre

27.

väljendab heameelt sihtasutuse küberturvalisusega seoses 2021. aastal kehtestatud meetmete üle; võtab eelkõige teadmiseks 2021. aasta küberturvalisuse alase teadlikkuse programmi ja kõigile töötajatele pakutavad teadlikkuse suurendamise koolitused, mitmikautentimise süsteemi kasutuselevõtu ning CERT-EU (Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelev rühm) võrgu läbistustestimise ja andmepüügi simulatsioonitestide tulemused; väljendab heameelt, et sihtasutus valmistub ennetavalt oma infosüsteemide turbepoliitika ajakohastamiseks, võttes arvesse kahte tulevast liidu õigusakti liidu institutsioonide ja asutuste küberturvalisuse ja infoturbe kohta; soovitab sihtasutusel teha tihedat koostööd ENISAga (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet);

28.

tunnustab sihtasutust, et ta rakendas oma töö eri valdkondades järjepidevalt põhimõtet „kõigepealt digitaalselt“, eelkõige seoses sisu tootmise ja levitamisega veebi- ja mobiilsete kanalite kaudu; märgib, et 2021. aastal keskenduti selle valdkonna tegevuses andmete visualiseerimisele, veebipõhise andmesirvimisvahendi väljatöötamisele ja statistiliste andmete jagamise keskse andmehoidla väljatöötamise kava koostamisele; märgib, et 2021. aastal valmistas sihtasutus ette kvalifitseeritud e-allkirjade kasutuselevõtu; tunnustab sihtasutuse välja töötatud veebirakendust, mis võimaldab arvutada reaalajas lähenemist soolise võrdõiguslikkuse alal; tunnustab ka uue tarkvara kasutamist liidu poliitikadokumentide sortimiseks, mis suurendas tõhusust peamiste liidu tasandi poliitikadokumentide kasutamise registreerimisel;

29.

tunnustab sihtasutuse keskkonnasõbralikke meetmeid elektritarbimise vähendamiseks, katelde energiatõhususe parandamiseks ja elektriautodele täiendavate laadimispunktide paigaldamiseks; avaldab sihtasutusele kiitust paberitarbimise järsu vähendamise eest 1,9 miljonilt lehelt 2019. aastal 148 980 lehele 2020. aastal ja 84 990 lehele 2021. aastal; võtab rahuloluga teadmiseks sihtasutuse vastuse, et viimase viie aasta jooksul on ta ostnud ainult 100 % rohelist elektrit taastuvatest energiaallikatest; märgib, et 2021. aastal võttis sihtasutus märkimisväärseid lisameetmeid, et valmistuda kavakohaselt 2022. aasta kolmandas kvartalis toimuvaks EMASi sertifitseerimiseks;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

30.

märgib, et sihtasutuse 2021. aasta tööprogrammi ja talitluspidevuse kava kohandati vastavalt COVID-19 kriisist tingitud uutele oludele, sidusrühmade eri vajadustele ja praeguste kohustuste täitmisel esinevatele häiretele;

31.

märgib, et vaatamata COVID-19 pandeemiast tingitud pikaajalistele liikumispiirangutele jätkas sihtasutus edukalt andmete kogumist selliste käimasolevate projektide jaoks nagu andmebaas COVID-19 EU PolicyWatch ja Euroopa töötingimuste (telefoni)uuring, et jälgida COVID-19 pandeemia mõju; märgib, et selle 2021. aasta juulis avaldatud e-uuringu viienda vooru eesmärk on kajastada COVID-19 pandeemia ulatuslikku mõju liidu kodanike tööle ja elule viimase kahe aasta jooksul ning see heidab ka valgust Ukraina sõjast tingitud uutele ebakindlatele oludele, rekordiliselt kõrgele inflatsioonile ja elukalliduse järsule tõusule; väljendab heameelt nende uuenduslike andmekogumismeetodite üle, mis võimaldasid sihtasutusel luua kogu liidus toimuvate arengusuundumuste kohta enneolematult asjakohase ja usaldusväärse andmebaasi, mis aitab poliitikakujundajatel teha põhjendatud otsuseid, ja seda andmebaasi hallata;

Muud märkused

32.

võtab teadmiseks sihtasutuse tegevuse ja pingutused isikuandmete kaitse üldmääruse järgimisel; võtab eelkõige teadmiseks isikuandmetega seotud rikkumise poliitika vastuvõtmise, andmekaitseauditi läbiviimise, et hinnata liidu andmekaitseõiguse järgimise sisemist taset, andmekaitseteadete avaldamise sihtasutuse internetisaidil või intranetis, töötajate andmete kaitse poliitika ajakohastamise ning jätkuvad pingutused töötajate andmekaitsealase teadlikkuse suurendamiseks ja tugevdamiseks;

33.

väljendab heameelt selle üle, et sihtasutus on sõlminud koostöölepingud või vastastikuse mõistmise memorandumid mitme liidu ametiga, nagu EU-OSHA, Cedefop, ETF, EIGE ja FRA; märgib, et sellised lepingud on aluseks andmeallikate vahetamisele ja ühisalgatustele teadusuuringute, ürituste ja operatsioonisüsteemide valdkonnas; märgib ühtlasi, et sellised lepingud võimaldavad asutustevahelist koordineerimist, mis tagab programmdokumentide varajase vahetamise, et anda tagasisidet, vältida kattumisi ning teha kindlaks koostoime ja võimalikud koostöövaldkonnad; kutsub sihtasutust üles jätkama koostoime arendamist (nt inimressursside, hoonete haldamise, IT-teenuste ja turvalisuse valdkonnas), koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu ametitega, et suurendada tõhusust;

34.

märgib, et 2021. aastal tõhustas sihtasutus koostööd teiste liidu ametitega, korraldades EIGEga ühisüritusi ja väljaandeid soolise võrdõiguslikkuse alal ülespoole suunatud lähenemise kohta ja soolise palgalõhe kohta, Cedefopiga Euroopa ettevõtjate uuringu ühise analüüsi põhjal ning Euroopa Keskkonnaametiga (EEA) vähese CO2 heitega energia poliitika sotsiaalsete probleemide teemal; märgib ühtlasi, et sihtasutus jätkas kogemuste vahetamist ja koostööd FRAga uuringumetoodika ja selle arendamise valdkonnas ning EU-OSHAga digiülemineku, sealhulgas kaugtöö uuringute valdkonnas ja muudes valdkondades;

35.

märgib, et sihtasutus allkirjastas 2022. aasta juunis ELAga vastastikuse mõistmise memorandumi; märgib, et sihtasutus allkirjastas 2021. aasta novembris koostöölepingu Firenzes asuva Euroopa Ülikool-Instituudiga; märgib, et 2022. aasta septembris allkirjastas ta Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga uue koostöö raamlepingu; märgib lisaks, et kuigi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga tehtava koostöö lepingu kavand on alles ettevalmistamisel, jätkub sihipärane koostöö mitmes uurimisvaldkonnas, nagu töökohtade kvaliteet, kollektiivläbirääkimised ja miinimumpalk; märgib rahuloluga, et sihtasutus on alustanud koostööd ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC);

36.

väljendab heameelt selle üle, et sihtasutus töötab järjepidevalt selle nimel, et parandada oma järelduste kättesaadavust ja levitamist, jõuda uute sihtrühmadeni ning tagada liidu sidusrühmadele teabele ligipääs mitmel viisil oma põhimõtte „kõigepealt digitaalselt“ kaudu, sealhulgas äsja algatatud taskuhäälingusarja ja andmete parema visualiseerimise kaudu; nõuab tungivalt, et sihtasutus suurendaks pingutusi ja esitaks liidu kodanikele ja üldsusele asjakohast teavet tulemuslikkuse kohta selges ja arusaadavas keeles; nõuab tungivalt, et sihtasutus tagaks suurema läbipaistvuse ja üldsuse ees vastutuse, kasutades paremini meediat ja sotsiaalmeediakanaleid; ootab, et sihtasutus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile muutustest aru;

37.

(1) https://www.eurofound.europa.eu/publications/report/2022/working-conditions-in-the-time-of-covid-19-implications-for-the-future

(2) https://www.eurofound.europa.eu/publications/report/2021/impact-of-covid-19-on-young-people-in-the-eu#

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/432

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1930,

10. mai 2023,

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust sihtasutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0101/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/127 (millega asutatakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75), (4) eriti selle artiklit 16,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0109/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 30, 31.1.2019, lk 74.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/433

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1931,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0102/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1727 (Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK), (4) eriti selle artiklit 63,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0122/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) haldusdirektori tegevusele Eurojusti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 295, 21.11.2018, lk 138.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 91.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/435

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1932,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0122/2023),

arvestades, et Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 53 297 699 eurot, mis oli 2020. aastaga võrreldes 27,81 % võrra suurem; arvestades, et ameti eelarve koosneb peaaegu eranditult liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2021. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,97 %; märgib, et see on 2020. aasta määrast natuke, st 0,02 % võrra madalam; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 84,58 %, mis on 2020. aasta näitajast 0,49 % võrra madalam;

Tulemuslikkus

võtab teadmiseks, et amet kasutab põhilisi tulemusnäitajaid, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust ja parandada eelarve haldamist; märgib, et amet määras oma 2021. aasta töökavas kindlaks 59 põhilist tulemusnäitajat ja 9 mitmeaastast põhilist tulemusnäitajat aastate 2019–2021 mitmeaastase strateegia jaoks; märgib, et jättes välja COVID-19 pandeemiast mõjutatud põhilised tulemusnäitajad ja need, mida ei peetud mõõdetavaks või hinnatavaks, saavutas amet eesmärgid ainult 36 põhilise tulemusnäitaja puhul 49st (73 %, nagu ka 2020. aastal) ja kuuest mitmeaastasest põhilisest tulemusnäitajast kuus (100 %);

märgib, et amet jätkas operatiivkoostöö tugevdamist ja sideprokuröride poolt üle antud juhtumite arvu suurendamist, mille tulemuseks oli 2021. aastal 290 uut juhtumit; märgib rahuloluga, et amet jätkas meetmete võtmist ameti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vahel üleantavate juhtumite arvu suurendamiseks, kusjuures 2021. aastal võrgustikule üle antud juhtumite arv oli 44; märgib rahuloluga, et 2021. aastal hõlbustas amet 480 uue juhtumi ja 713 poolelioleva juhtumiga seotud Euroopa vahistamismääruste täitmist ning võimaldas kasutada 4 262 Euroopa uurimismäärust; märgib lisaks, et riikide prokurörid kogu liidust ja mujalt pöördusid ameti poole abi saamiseks 10 105 piiriüleses kriminaaluurimises (15 % rohkem kui 2020. aastal), millest 4 808 olid 2021. aastal algatatud uued juhtumid ja 5 297 olid pooleliolevad juhtumid;

märgib tunnustavalt, et amet on toetanud komisjoni ettevalmistustes läbirääkimiste alustamiseks, et sõlmida rahvusvahelised lepingud liidu ja 13 kolmanda riigi vahel, vahetamaks operatiivteavet, sealhulgas isikuandmeid; märgib lisaks, et 2021. aastal suurenes ameti kontaktpunktide võrgustik 60 riigini; võtab lisaks teadmiseks liidu ja Ühendkuningriigi vahelise piiriülese koostöö tugevdamise ning Ühendkuningriigi sideprokuröri ja assistentide ametisse nimetamise ametis;

rõhutab ameti olulist rolli liikmesriikide pädevate asutuste abistamisel piiriüleste raskete ja organiseeritud kuritegude eest süüdistuste esitamisel; tunnustab ameti spetsiaalse juristide ja analüütikute meeskonna panust õigusnõustamise, analüüsi ja operatiivabi pakkumisel, mille tulemusena toetas rühm 2021. aastal otseselt 466 juhtumit; tunnustab ametit selle eest, et lisaks füüsilistele kohtumistele toetas ta 2021. aastal 457 koordineerimiskoosolekut ja 22 koordineerimiskeskust videokonverentside ja muude hübriidlahendustega; märgib rahuloluga, et amet andis õigusasutustele kiiret abi 1 928 kiireloomulise juhtumi puhul;

väljendab heameelt selle üle, et 2021. aastal tõhustas amet strateegilist koostööd vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala partneritega, nagu Frontex, Europol ja eu-LISA; väljendab lisaks heameelt ameti ja Euroopa Prokuratuuri vahelise töökorra allkirjastamise üle, et rakendada praktiliselt nende vastavates määrustes kehtestatud koostööviise; väljendab heameelt sellele järgnenud õigus- ja operatiivabi üle, mida pakutakse Euroopa Prokuratuurile, et hõlbustada koostööd mitteosalevate liikmesriikidega;

toetab ameti ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) koostöö edasist tugevdamist, eelkõige kaitsjale juurdepääsu, ohvrite õiguste ja kinnipidamistingimustega seotud probleemide valdkonnas;

Personalipoliitika

märgib tunnustavalt, et 31. detsembril 2021. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 100 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 207 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 207 (2020. aastal oli 207 kinnitatud ametikohale nimetatud 204 teenistujat); märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 30,5 lepingulist töötajat ja täistööajale taandatud liikmesriikide lähetatud ekspertide arv oli 19 (ettenähtud 21st); võtab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile esitatud ameti vastuse põhjal siiski teadmiseks ameti mure mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames eraldatud ebapiisavate inimressursside pärast, eelkõige seoses suurenenud ülesannete ja nõuetega, et amet toetaks operatiivjuhtumeid, ning Eurojusti uuest õigusraamistikust tuleneva lisatöökoormusega; kutsub ametit ja komisjoni üles alustama aktiivset dialoogi, et lahendada ameti tulevastes ametikohtade loeteludes personalipuuduse küsimus;

märgib, et 2021. aastal puudus ametis sooline ja geograafiline tasakaal; võtab teadmiseks, et ameti andmete kohaselt oli 6 meest (67 %) ja 3 naist (33 %) kõrgema ja keskastme juhtide hulgas, 18 meest (67 %) ja 9 naist (33 %) ameti haldusnõukogus ning 77 meest (33 %) ja 158 naist (67 %) töötajate hulgas kokku; palub ametil edaspidi tagada oma töötajate sooline ja geograafiline tasakaal; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti juhatuse liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

10.

võtab rahuloluga teadmiseks ameti poolt ahistamise ärahoidmiseks kehtestatud meetmed ning tehtavad pingutused; märgib, et eelmise ametiaja lõppemise järel nimetati ametisse uus konfidentsiaalsete nõustajate rühm; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2021. aastal pakkus amet kõigile töötajatele psühholoogilist ja seksuaalset ahistamist käsitlevat täienduskoolitust ning konfidentsiaalsetele nõustajatele ja juhtidele lisakoolitust konfliktide ohjamise ja lahendamise kohta; märgib, et 2021. aastal ei teatatud ühestki ahistamisjuhtumist;

11.

märgib huviga, et amet võttis mõningaid sisemeetmeid töötajatele laiendatud kaugtööst tuleneva koormuse leevendamiseks, näiteks meetmed, millega tagatakse õigus mitte olla kättesaadav ja õigus keskenduda; märgib rahuloluga, et seoses õigusega keskenduda võeti virtuaalsetest koosolekutest tingitud stressi ja digitaalse ülekoormuse vähendamiseks ja konkreetsetele ülesannetele keskendumiseks kasutusele nn aeglased nädalad ja koosolekutevabad päevad; kutsub ametit üles jagama nende meetmete abil saavutatud tulemusi ja häid tavasid töötajate heaolu valdkonnas oma koostöös teiste liidu detsentraliseeritud asutustega;

12.

märgib tunnustavalt, et amet on määranud rikkumisest teatamise küsimustega tegeleva kontaktpunkti, mis annab töötajatele konfidentsiaalseid ja erapooletuid suuniseid rikkumisest teatamise eeskirjade kohta; väljendab heameelt selle üle, et 2021. aastal korraldati kõigile töötajatele üks eetika- ja rikkumisest teatamise koolitus;

13.

märgib, et 2021. aastal võttis amet ametiväliste värbamismenetluste kaudu tööle 23 ajutist ja lepingulist töötajat; märgib, et on toimunud kaks ametisse nimetamist, et kompenseerida osalise tööajaga töötamise mõju, mille suurus vastas kogu aasta jooksul keskmiselt 4,9 täistööajale taandatud töötajale; väljendab heameelt selle üle, et kooskõlas ameti põhiliste tulemusnäitajatega oli operatiivülesandeid täitvate töötajate osakaal 2021. aastal suurem kui 2020. aastal; märgib siiski, et OLAF on ellu viimas uurimist väidetavate rikkumiste kohta töölevõtmisel; võtab teadmiseks, et 2021. aastal ei esitanud OLAF ametile ühtegi soovitust; palub ametil tagada täielik koostöö OLAFiga ning anda eelarvepädevatele institutsioonidele uurimise tulemustest õigel ajal ja läbipaistvalt aru;

14.

märgib tunnustavalt, et amet on rakendanud personalijuhtimise vahendi SYSPER 1. etapi, kusjuures esimesed moodulid on kättesaadavad alates 2021. aasta septembrist; ergutab ametit jätkama lisamoodulite rakendamist, et parandada oma personalijuhtimist;

Hanked

15.

märgib, et 2021. aastal viidi lõpule 51 hankemenetlust koguväärtuses 42 249 672 eurot; võtab teadmiseks, et kontrollikoda auditeeris ametit varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi (EDESi) käsitleva tulemusauditi raames, mis käsitles ettevõtjate nn musta nimekirja kandmist, et hinnata, kas kõrvalejätmist kasutatakse mõjusalt, et kaitsta liidu vahendeid ebausaldusväärsete vahendite saajate eest; palub ametil hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle auditi järeldustega kursis, kui need on kättesaadavad;

16.

väljendab heameelt e-hangete ja pakkumuste elektroonilise esitamise vastuvõtmise ja rakendamise üle hankemenetluste digitaliseerimisel ning avalike hangete haldamise vahendi praeguse katsetamise üle; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru avalike hangete haldamise vahendi rakendamisest ja jätkata oma hankemenetluste digitaliseerimise protsessi;

17.

märgib, et eelarveaasta 2020 auditiaruandes esitatud kontrollikoja tähelepaneku kohaselt oli 2018. aastal sõlmitud raamlepinguga seotud sõidukite liisimise hankemenetlus õigusvastane; võtab teadmiseks kontrollikoja märkuse, et kõik järgnevad selle lepingu alusel tehtud maksed on õigusvastased ning et 2021. aastal tehti selliseid makseid summas 34 022 eurot; võtab teadmiseks ameti vastuse, et selliste juhtumite puhuks on ette nähtud õiguskaitsevahendid; rõhutab, et sellised olukorrad võivad kahjustada ameti mainet; kutsub ametit üles tegelema selle järeldusega edasiste viivitusteta ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kindlaks tehtud lahendutest;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

18.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja tehtavad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus ning huvide konfliktide ennetamine ja haldamine; märgib, et pärast pettuseriski hindamist 2021. aasta esimesel poolel võttis amet 21. juunil 2021 vastu uue pettusevastase strateegia; väljendab heameelt selle üle, et riskihindamine kinnitas, et pettuserisk oli ametis suhteliselt väike;

19.

võtab teadmiseks ameti huvide konfliktide haldamise standardse töökorra; märgib huviga, et lisaks palutakse kõigil ametist lahkuvatel töötajatel täita vorm, milles taotletakse luba töötada kahel järgneval aastal, tagamaks, et nende tulevase ametikoha ja ametis töötamise vahel ei esineks huvide konflikti; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet avaldab oma veebisaidil liikmesriikide liikmete, haldusnõukogus oleva komisjoni esindaja ning haldusdirektori huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et ameti kõrgema juhtkonna, välisekspertide ja ametisiseste ekspertide elulookirjeldusi ameti veebisaidil ei avaldata; palub, et amet avaldaks need elulookirjeldused oma veebisaidil edasiste viivitusteta;

Sisekontroll

20.

väljendab heameelt ameti sisekontrollisüsteemi hindamise üle, milles jõuti järeldusele, et kõiki sisekontrolli põhimõtteid rakendatakse ja need toimivad, kuigi esineb väiksemaid puudusi, mille kõrvaldamiseks on ette nähtud parandusmeetmed;

21.

võtab teadmiseks ameti uue õigusraamistiku rakendamise piiratud läbivaatamise; rõhutab, et 2021. aasta jaanuaris esitatud lõplikus auditiaruandes oli siseauditi talitusel kaks soovitust, millest üks käsitleb ameti tegevust omal algatusel operatiivülesannete täitmisel ja teine vajadust, et amet ajakohastaks oma riskijuhtimise registrit; võtab teadmiseks, et ameti 2021. aasta veebruaris esitatud tegevuskava kohaselt on esimese soovituse jaoks ette nähtud meetmete võtmine pooleli, samas kui teise soovituse jaoks ette nähtud meetmed on märgitud lõpetatuks; kutsub ametit üles viima täielikult ellu siseauditi talituse soovitused ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammudest aru;

22.

võtab teadmiseks ameti uue sisekontrolliraamistiku rakendamise piiratud läbivaatamise; rõhutab, et 2021. aasta mais esitatud lõplikus auditiaruandes soovitas siseauditi talitus ametil teha iCATi uuringu, et tugevdada sisekontrolliraamistiku üldise hindamise raames pehmete kontrollide hindamist; märgib, et 2021. aasta mais esitatud ameti tegevuskava kohaselt on iCATi siseuuring kavandatud 2022. aastasse; kutsub ametit üles jätkama tööd kõigi soovituste elluviimiseks ning andma eelarvepädevatele institutsioonidele sellega seoses aru;

23.

märgib, et 2021. aastal tegi Euroopa Andmekaitseinspektor ameti andmekaitsealase tegevuse esimese andmekaitseauditi ning Euroopa Andmekaitseinspektori üldise järelduse kohaselt on ameti vastavus andmekaitseraamistikule rahuldav ja kriitilisi küsimusi ei tuvastatud;

Digiüleminek ja rohepööre

24.

märgib, et 2021. aastal algatas amet EMASi (keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem)/ISO 14001 vastavusraamistiku rakendamise; väljendab heameelt selle üle, et ameti energiatarnijate andmetel pärineb 70 % ameti energiaallikatest taastuvenergia allikatest; märgib lisaks, et amet korraldas 2021. aastal liidu keskkonnasäästlikumaks muutmise võrgustiku osana avaliku hankemenetluse keskkonnajuhtimissüsteemi ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kompenseerimisega seotud teenuste kohta;

25.

märgib, et amet algatas 2021. aastal mitu IKT-projekti sellistes valdkondades nagu videokonverentsivahendid, õiguskaitsevahendite rakendamine ja e-värbamise vahendid; väljendab heameelt selle üle, et seoses videokonverentsivahenditega algatas amet projekti, mille eesmärk on suurendada kättesaadavate suulise tõlke keelte arvu ja parandada kasutajate kogemust ameti videokonverentsiga ühinemisel;

26.

väljendab heameelt ameti jätkuvate pingutuste üle turvalogide jälgimiseks ja võimalikele küberturvalisuse intsidentidele reageerimiseks; märgib, et 2021. aastal allkirjastas amet Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelev rühm (CERT EU) vastastikuse mõistmise memorandumi, et parandada küberturvalisuse alast tuge ja logide jälgimist; märgib lisaks, et amet töötab välja küberturbe struktuuri, et olla ennetavalt valmis tulevase küberturvalisust käsitleva määruse rakendamiseks; palub ametil jätkata eelarvepädevatele institutsioonidele selles valdkonnas tehtud edusammudest aru andmist;

27.

väljendab heameelt ameti osalemise üle katseametina komisjoni ajakohastatud raamatupidamis- ja finantsjuhtimissüsteemi SUMMA rakendamise protsessis; märgib, et 2021. aastal pakkus amet olulist kasutajatuge SUMMA rakendamise eri etappides alates nõuete analüüsist ja täpsustamisest kuni katsetamise, andmete migratsiooni ja kasutuselevõtuni 2022. aastal;

28.

väljendab heameelt meetmete üle, mida amet võttis 2021. aastal, et alustada olulisi ettevalmistavaid algatusi Eurojusti uue kohtuasjade haldamise süsteemi rakendamiseks, mis on seotud seadusandliku ettepanekuga digitaalse teabevahetuse kohta piiriülestes terrorismijuhtumites; rõhutab, et uute ülesannete jaotamisega tulevaste õigusaktide kaudu peavad kooskõlastatud viisil kaasnema piisavad inim- ja eelarveressursid ning samal ajal ka mõistlik paindlikkus, et vältida olukordi, kus vahendeid eraldatakse hilinenult;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

29.

märgib, et 2021. aastal kohtus ameti talitluspidevuse meeskond jätkuvalt kord nädalas, tagamaks, et igasugust ameti tööle avalduvat mõju käsitletakse ennetavalt; märgib, et amet võttis mõningaid parandusmeetmeid, nagu eelarvevahendite ümberpaigutused ja põhiliste tulemusnäitajate eesmärkide aasta jooksul muutmine valdkondades, mida COVID-19 jätkuvalt mõjutas;

30.

märgib, et 2021. aastal toimus 83 % koordineerimiskoosolekutest veebis ja 7 % hübriidkorras; võtab teadmiseks ameti võetud kohustuse hoida veebis või hübriidkorras korraldatavate koordineerimiskoosolekute minimaalset osakaalu ja viia valikumenetlused ellu kaugosaluse teel;

Muud märkused

31.

märgib, et amet jätkas andmekaitsenõuete täitmise tugevdamist; tuletab meelde, et ameti veebisaidil loodi kooskõlas ameti määruse artikliga 57 töötlemistoimingute register; märgib, et 2021. aasta lõpuks avaldati veebisaidil 82 kannet töötlemistoimingute kohta; rõhutab, et andmekaitseametnik sai kogu aasta jooksul kuus isikuandmetele juurdepääsu taotlust ja menetles neid;

32.

kutsub ametit üles suurendama pingutusi ning esitama liidu kodanikele ja üldsusele asjakohast teavet tulemuslikkuse kohta selges ja arusaadavas keeles; nõuab tungivalt, et amet tagaks suurema läbipaistvuse ja avaliku vastutuse, kasutades paremini meediat ja sotsiaalmeediakanaleid;

33.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/440

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1933,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0102/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1727 (Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK), (4) eriti selle artiklit 63,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0122/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 295, 21.11.2018, lk 138.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/441

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1934,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0103/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK, (4) eriti selle artiklit 60,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0138/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 135, 24.5.2016, lk 53.

(1) ELT C 162, 13.4.2022, lk 16.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/443

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1935,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0138/2023),

arvestades, et Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 178 310 917 eurot, st 2020. aasta eelarvest 12,41 % suurem; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

B.	arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et on saanud piisava kinnituse ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

Eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2021. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 98,72 %, mis oli 2020. aasta omast 0,72 % madalam; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 83,51 %, mis on 2020. aasta määrast 1,58 % madalam;

märgib murega, et kontrollikoja tähelepanek, milles rõhutatakse, et ametil on probleeme maksete hilinemisega, on endiselt aktuaalne; jagab kontrollikoja arvamust, et nimetatud korduv puudus ohustab ameti mainet; võtab teadmiseks ameti pingutused makseviivituste vähendamiseks; tunnustab asjaolu, et 2021. aastal oli hilinenud maksete määr 7,8 %, samas kui 2020. aastal oli see 32,8 %; väljendab heameelt ameti võetud kohustuse üle, et 2022. aastal oleksid makseviivitused maksimaalselt 5 %, milleks jälgitakse igakuist tulemusnäitajat ja võetakse muid leevendusmeetmeid; märgib, et praeguse eelarvega seotud assigneeringud, mis kanti 2021. aastast üle 2022. aastasse, on suhteliselt suured – 15,20 % ehk 25,7 miljonit eurot; kutsub ametit üles oma pingutusi jätkama ja käsitlema seda aspekti täielikus kooskõlas aastasuse põhimõttega;

Tulemused

märgib rahuloluga, et amet kasutab teatavaid meetmeid põhiliste tulemusnäitajatena, et hinnata oma tegevusest ja teistest meetmetest tulenevat lisaväärtust ja parandada eelarve haldamist; märgib, et 2021. aastal jälgis amet kokku 44 tulemusnäitajat, millest 33 saavutasid seatud eesmärgid või ületasid neid;

tunnustab ameti edusamme Europoli strateegias 2020+ sätestatud viie mitmeaastase strateegilise prioriteedi saavutamisel; võtab eelkõige teadmiseks SIRENE büroo loomise, operatiivanalüüsi jaoks andmeanalüüsi portaali loomise, mis sisaldab uusi funktsioone lõimitud andmekaitse parandamiseks, ning ameti korrapärase toetuse neljale peamisele programmi „Horisont 2020“ innovatsiooniprojektile; märgib lisaks, et 2021. aastal kiideti heaks ameti infohaldusstrateegia rakenduskava, mille eesmärk on saavutada kaheksa strateegilist eesmärki meetmete ja ülesannete kaudu, mida vastloodud teabehaldusüksus korrapäraselt jälgib ja millest aru annab;

rõhutab asjaolu, et 2021. aastal oli operatsioonide arv 2 519, mis on 9 % rohkem kui 2020. aastal; juhib lisaks tähelepanu silmapaistvatele tulemustele mitmes valdkonnas, nagu EISi (Europoli infosüsteem) ja QUESTi (Europoli päringute süsteem) kasutamine, kus 2021. aastal registreeriti rohkem kui 12 miljonit otsingut, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes 20 % kasvu; võtab teadmiseks positiivsed hinnangud, mille kasutajad andsid 2021. aastal seoses kasutajate rahulolu-uuringutega, mille amet korraldas mitme oma tegevuse kohta;

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa terrorismivastase võitluse keskus toetas 2021. aastal terrorismivastase võitluse valdkonnas kokku 1 010 operatsiooni, mis on tunduvalt suurem kui iga-aastane eesmärk 650; märgib, et USAga sõlmitud terroristide rahastamise jälgimise programmi lepingu raames taotles liit 2021. aastal 104 otsingut võrreldes 174 otsinguga sellele eelnenud aastal;

väljendab heameelt ameti tegevuse üle Lääne-Balkani kuritegevuse ja terrorismi vastase partnerluse raames, eelkõige esimese koolitusvajaduste analüüsi alase operatiivseminari üle, mis toimus Sarajevos ja millele järgnes Budapestis piirkondlik koolituskursus terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta ning mitu seminari ja veebiseminari;

väljendab heameelt piiriüleste terrorismivastase võitluse algatuste üle, eelkõige Lääne-Balkani riikide, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide ning Türgiga; võtab eelkõige teadmiseks Euroopa Komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi korraldatud Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse kohtumised kõigi Lääne-Balkani partneritega, et arutada edusamme ja aruannet Lääne-Balkani ühise terrorismivastase võitluse tegevuskava rakendamise kohta; võtab teadmiseks Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse osalemise mitmel seminaril, konverentsil ja kohtumisel, mille korraldasid Euroopa välisteenistuse delegatsioonid Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas, Araabia siseministrite nõukogu ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika terrorismivastase võitluse projekt; ergutab ametit jätkama terrorismivastase võitluse valdkonnas piiriülest koostööd kolmandate riikidega;

märgib rahuloluga, et amet püüab teha tihedat koostööd teiste liidu asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada kõigi liidu kodanike julgeolekuhuvid; väljendab heameelt ameti mitmel viisil tehtava koostöö üle Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) operatsiooni Sentinel raames, millega OLAF ühines, Euroopa Prokuratuuriga operatsioonis Sentinel liidu COVID-19 taastefondidega seotud pettuste vastu ning Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametiga (CEPOL), näiteks koolituste ja konverentside kaudu; kutsub ametit üles arendama edasi tugevaid sidemeid teiste asjaomaste liidu institutsioonidega; innustab ametit uurima, kuidas saaks kattuvate ülesannete puhul jagada ressursse ja personali teiste ametitega, kellel on sarnane tegevus, eelkõige CEPOLiga;

10.

väljendab heameelt Europoli andmekaitseekspertide võrgustiku loomise üle, mida kasutatakse kanalina andmekaitsega seotud projektide, parimate tavade ja sündmuste tutvustamiseks õiguskaitse kontekstis;

11.

võtab teadmiseks ameti ja Euroopa Andmekaitseinspektori vahelise koostöö 2021. aastal ning eelneva konsulteerimisega seotud tegevuste arvu suurenemise, nagu on nõutud Europoli käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794 (2) artiklis 39; märgib lisaks, et kõik ameti poolt Euroopa Andmekaitseinspektori 18. septembri 2020. aasta otsuse (mis käsitleb suurte ja keerukate andmekogumite töötlemist) järelmeetmena koostatud tegevuskavas sisalduvad meetmed (välja arvatud üks pooleliolev tehniline rakendamine) viidi täielikult ellu ja neid hinnati; märgib lisaks, et andmekaitse järelevalve ja kindlusega seotud meetmetele reageerimisega tegeleb hinnanguliselt 25 töötajat, kes moodustavad 3 % ameti töötajatest; märgib siiski, et 2022. aasta septembris taotles Euroopa Andmekaitseinspektor, et Euroopa Liidu Kohus tühistaks muudetud Europoli määruse kaks sätet; tunnustab, pidades silmas Euroopa Andmekaitseinspektori taotlust, et Euroopa Liidu Kohus tühistaks kaks sätet, liikmesriikide, operatiivkoostöö partnerite ja ameti võetud meetmeid, kuna nende artiklite kohaldamiseks ei esitatud ühtegi taotlust ning kõikidele enne muudetud Europoli määruse jõustumist saadud andmetele on vahepeal määratud andmesubjekti kategooria;

12.

tunneb muret eelkõige Euroopa Andmekaitseinspektorile esitatud ühe individuaalse kaebuse pärast, mis esitati ameti vastu seoses keeldumisega anda juurdepääs isikuandmetele; võtab teadmiseks, et pärast teabevahetust ametiga tegi Euroopa Andmekaitseinspektor kaks aastat pärast kaebuse esitamist otsuse, millega anti ametile korraldus andmesubjekti taotlus rahuldada; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru olukorra edenemisest ja täita täielikult oma kohustusi seoses isikuandmete kaitsega;

13.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga allkirjastati vastastikuse mõistmise memorandum, mis aitab tagada, et amet järgib põhiõigusi;

Personalipoliitika

14.

märgib rahuloluga, et 31. detsembril 2021. aastal oli ametikohtade loetelu täidetud 99,80 % ulatuses ning liidu eelarve kohaselt tööle võtta lubatud 615 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 614 (sama mis 2020. aastal); märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 214 lepingulist töötajat ja 59 lähetatud riiklikku eksperti (kinnitatud ametikohti oli vastavalt 235 ja 71); märgib, et amet eristab nelja lähetatud riiklike ekspertide kategooriat, kusjuures kolme kategooria kulusid ei rahastata või rahastatakse piiratud määral ameti eelarvest ning nendesse kuulub veel 91 isikut, mis tähendab, et riikide lähetatud ekspertide koguarv oli 2021. aastal 150;

15.

kiidab ameti madalat vabade ametikohtade määra 2021. aastal (0,2 %), mis on tublisti madalam kui iga-aastane eesmärk, milleks on vabade ametikohtade maksimaalne 2 % määr, ning seda, et tööjõu voolavus vähenes 10,9 %-lt 2020. aastal 6,9 %-le 2021. aastal; märgib lisaks, et amet jälgib korrapäraselt nende näitajate vastavust iga-aastastele eesmärkidele; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet on võtnud mitmeid meetmeid, et vältida suurt tööjõu voolavust, näiteks võimalus ametisiseseks karjääri edendamiseks, paindlik töökord ning koolitus- ja arenguvõimalused; tunnistab siiski, et õiguskaitsealase töö põhivaldkonna teatavate piiratud ametikohtade puhul on lepingu maksimaalne kestus üheksa aastat;

16.

võtab teadmiseks 2021. aastal teatatud soolise jaotuse kõrgema ja keskastme juhtide seas, kellest 83 % olid mehed (29 meest ja 6 naist), haldusnõukogus, kus 79 % olid mehed (44 meest ja 12 naist), ja kõigi töötajate seas, kellest 65 % olid mehed (541 meest ja 288 naist); tunneb muret naiste osakaalu vähenemise pärast juhtivatel ametikohtadel (2021. aastal 17 % võrreldes 21 %-ga 2020. aastal); tunnistab, et haldusnõukogu liikmete soolise tasakaalu tagamise kohustus lasub liikmesriikidel; kordab oma üleskutset ametile ja liikmesriikidele tagada haldusnõukogus, ameti juhtkonnas ja töötajate tasandil edaspidi võrdsem sooline jaotus; tuletab ka meelde, kui oluline on tagada ameti juhtkonna ja töötajate tasakaalustatud geograafiline esindatus;

17.

võtab teadmiseks ameti vastuse, et 2021. aastal viidi läbi üks haldusuurimine, mis puudutas väidetavat ahistamist tööga seotud konfliktiolukordades; märgib ka, et haldusuurimine viidi lõpule 2022. aasta juunis ja et ajaks, mil eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon sai ameti vastuse (16. september 2022), ei olnud tehtud ühtegi otsust; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles küsimuses tehtud otsusest ja järelmeetmetest; märgib lisaks, et 2021. aastal ei esitatud kohtule ühtegi ameti töötajatega seotud ahistamisjuhtumit;

18.

väljendab muret kaheksa läbipõlemisjuhtumi pärast, millest amet 2021. aastal teatas; tuletab siiski meelde, et see moodustab vähem kui 1 % ameti töötajate koguarvust; märgib rahuloluga, et amet võttis mitmeid ennetusmeetmeid, sealhulgas andis töötervishoiu ja elustiili alast nõu, pakkus tervisega seotud osaajaga tööd, vaimse tervise kontrolli, paindliku tööaja võimalusi ning spetsiaalseid kohtumisi töötajate heaolu küsimustega tegelemiseks;

19.

väljendab heameelt ameti personalistrateegia 2020+ ning mitmekesisuse ja kaasamise strateegia heakskiitmise üle; väljendab lisaks heameelt mitmekesisuse, võrdõiguslikkuse ja kaasamise auditite ning ameti eetikaraamistiku läbivaatamise üle, mille viis 2021. aastal läbi siseauditi üksus; tunnustab nende auditite positiivseid järeldusi;

20.

märgib rahuloluga, et pärast SYSPERi personalihaldussüsteemi avamist kõigile ameti töötajatele on amet rakendanud nii põhimooduleid kui ka enamikku vabatahtlikke mooduleid; tunnistab, et edasiste moodulite rakendamine on pooleli; kutsub ametit üles jätkama oma personalijuhtimisega seotud tegevuse digitaliseerimist;

Riigihanked

21.

märgib, et 2021. aastal oli ameti iga-aastase hankekava täitmine 79 %, sealhulgas 10 hankemenetlust lepingute puhul, mille maksumus oli üle 15 000 euro, koguväärtusega 58 314 000 eurot; märgib suure murega, et üks leping maksumusega 405 000 eurot sõlmiti hanketeate väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse alusel; kutsub ametit üles täielikult järgima kõiki hanketeadete avaldamise künniseid käsitlevaid õigussätteid;

22.

väljendab heameelt selle üle, et riigihankemenetluste digitaliseerimine on osa ameti hankepoliitika ja finantsüksuse strateegiast; märgib rahuloluga, et amet kasutab e-riigihangete vahendeid, nagu eNotices, eSubmission ja eTendering, kusjuures viimast kohaldatakse alates 2022. aastast ka keskmise väärtusega menetluste suhtes; märgib rahuloluga, et amet on alates 2023. aasta jaanuarist kasutusele võtmas avaliku hanke haldusvahendit; ergutab ametit jätkama oma hankemenetluste digitaliseerimist ja andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammudest aru;

23.

väljendab heameelt ameti osalemise üle 16 institutsioonidevahelises hankemenetluses, mille korraldasid teised hankijad; ergutab ametit sellistes tavades osalemist jätkama, et suurendada tõhusust ja saavutada mastaabisääst;

24.

tunnustab kontrollikoja aruande kohaselt asjaolu, et hangete ja lepingute haldamise valdkonnas on kõik kontrollikoja varasemate aastate tähelepanekutega seotud järelmeetmed lõpule viidud;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

25.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, vältida ja hallata huvide konflikte, kaitsta rikkumisest teatajaid ja võidelda ahistamise vastu; märgib rahuloluga, et juhatuse ja kõrgema juhtkonna huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused on avaldatud ameti veebisaidil; tunnustab ametit eelkõige selle eest, et ta kuulub nende üheksa asutuse hulka, kes olid kehtestanud oma sisenormid, et lahendada asutuste juhatuste/nõukogude liikmete tegevust reguleerivate liidu õigusaktide sätete puudumise küsimus, minnes seega võimalike nn pöördukse olukordade käsitlemisel kaugemale õiguslikest miinimumnõuetest;

26.

märgib, et aastatel 2019–2021 hindas amet kahte võimalikku huvide konflikti juhtumit seoses kõrgema astme töötajatega, kes asusid mujal uuele töökohale; võtab murega teadmiseks kontrollikoja järelduse, et ühel juhul ei teinud amet oma otsust personalieeskirjade artiklis 16 sätestatud tähtaja jooksul ja andis seega asjaomasele isikule õiguse asuda uuele töökohale piiranguteta; võtab teatavaks ameti vastuse, et järelhindamine kinnitas, et ametis ei ole huvide konflikti; kutsub siiski ametit üles järgima kõiki personalieeskirjade sätteid ning kohaldama igakülgselt ja tõhusalt õigusraamistikku, mida kohaldatakse võimalike nn pöördukse efekti olukordade ja sellega seotud huvide konfliktide ohu käsitlemise suhtes;

27.

võtab teadmiseks teated ameti ja Frontexi koostöö kohta piirivalveoperatsioonide valdkonnas, eelkõige seoses programmiga, mis käsitleb isikuandmete töötlemist riskianalüüsi otstarbel; tuletab meelde, et ameti ning teiste justiits- ja siseküsimuste asutuste vaheline koostöö peaks olema täiesti läbipaistev ning selle suhtes tuleks kohaldada asjakohast järelevalveraamistikku ja tagada aruandekohustus; kutsub ametit üles võtma meetmeid, mis tagaksid liidu läbipaistvusreeglite ning põhiõiguste ja eelkõige andmekaitsestandardite täieliku järgimise ja vastutuse, sealhulgas koostöö puhul teiste justiits- ja siseküsimuste asutuste ja partneritega; on seisukohal, et ameti ja kolmandate isikute vaheliste kohtumiste ja suhtluse avalikustamine, kui seda on võimalik teha nii, et see ei kahjustaks ameti operatiivtegevust, aitab kaasa suurema läbipaistvuse tagamisele; väljendab heameelt ameti põhiõiguste ametniku kiire ametisse nimetamise üle – see ametikoht kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/991, (3) millega muudeti Europoli määrust ja mis jõustus 28. juunil 2022;

Sisekontroll

28.

märgib, et komisjoni siseauditi talitus viis lõpule ameti lepingute haldamise auditi ja esitas neli soovitust, mis olid märgitud „oluliseks“; palub, et amet võtaks nende soovituste täitmiseks vajalikke meetmeid; kutsub ametit üles täielikult rakendama kõiki „oluliseks“ märgitud täitmata soovitusi, mille siseauditi talitus andis varasemates personalihalduse ja eetika ning IT-turvalisuse auditites, ning teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles küsimuses tehtud edusammudest;

29.

märgib, et ameti sisekontrolliraamistiku komponendid olid olemas ja toimivad integreeritud viisil kogu ametis ning et sisekontrollisüsteem vähendas tulemuslikult vastuvõetava tasemeni ohtu, et ameti tegevuse, aruandluse ja nõuetele vastavusega seotud iga-aastaseid ja mitmeaastaseid eesmärke ei saavutata; märgib, et amet on siseauditi üksuse auditisoovituste järelmeetmete võtmisel teinud suuri edusamme ning kõigi alates 2015. aastast esitatud „kriitilise tähtsusega“ ja „väga oluliste“ soovituste täitmise määr, mille täitmine oli kavandatud 2021. aastaks, on 87 % (kokku 381 soovitust);

30.

märgib, et 2021. aastal viis siseauditi üksus lõpule ka kolm auditiülesannet, mis käsitlesid ameti ööpäevaringset operatiivtuge, ABACis antud kasutajate juurdepääsuõiguste valideerimist ja ameti dokumentide ekspertiisi, esitades 32 soovitust, millest kaks on märgitud „kriitilise tähtsusega“ ja kaks „väga oluliseks“; võtab murega teadmiseks siseauditi üksuse auditi ameti varahalduse kohta 39 soovitusega, millest 5 on liigitatud „kriitilise tähtsusega“ ja 15 „väga oluliseks“; kutsub ametit üles rakendama siseauditi üksuse soovitusi kokkulepitud aja jooksul ja teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles küsimuses tehtud edusammudest;

31.

võtab teadmiseks kontrollikoja neli soovitust, mille kontrollikoda esitas oma 2021. aasta eriaruandes ameti poolt liikmesriikidele rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastases võitluses antud toetuse tulemuslikkuse kohta; kutsub ametit üles rakendama kontrollikoja soovitusi kokkulepitud aja jooksul ja teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles küsimuses tehtud edusammudest;

Digiüleminek ja rohepööre

32.

võtab teadmiseks mitmesugused IKTga seotud muutused, mida amet 2021. aastal tegi teabevahetuse, otsingute, ristkontrolli ja andmehalduse ning infosüsteemide akrediteerimise valdkonnas; võtab lisaks teadmiseks ameti edusammud liidu koostalitlusvõime ja suurtele liidu süsteemidele juurdepääsu saavutamisel, ameti küberjulgeoleku suurendamiseks võetud meetmed ja muud algatused, nagu ameti hübriidpilvestrateegia heakskiitmine, biomeetriatehnoloogial põhineva näotuvastusvahendi valimine ja asutusesiseste dokumentide e-allkirja vahendi kasutuselevõtmine;

33.

märgib murega, et 2021. aastal toimus ameti avaliku veebisaidi vastu kaks hajusat teenusetõkestuse küberrünnet; märgib rahuloluga, et need ründed põhjustasid vaid minimaalseid häireid;

34.

julgustab ametit tegema tihedat koostööd Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti ja liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga ning viima läbi oma IT-taristu regulaarseid riskihindamisi ja tagama, et asutuse küberkaitset auditeeritakse ja testitakse korrapäraselt; soovitab, et amet korraldaks kõigile oma töötajatele regulaarselt ajakohastatud küberturvalisuse koolitusprogramme;

35.

tunnustab ametit selle eest, et ta sai 2021. aastal EMASi ja ISO 14001:2015 sertifikaadid; väljendab heameelt ameti pingutuste üle vähendada või kompenseerida oma CO2 heidet alates elektri ostmisest 100 % taastuvatest energiaallikatest kuni töötajate teadlikkuse suurendamise meetmeteni; märgib, et amet kohaldab üle 15 000 euro suuruste lepingute puhul keskkonnakaalutlusi; märgib rahuloluga, et amet jälgib oma keskkonnamõju ameti iga-aastases tegevusaruandes sisalduvate keskkonnanäitajate abil;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

36.

märgib rahuloluga, et 2021. aastal jätkas ameti kriisiohjerühm COVID-19 pandeemia mõju ohjamist, andes töötajatele juhiseid ja korrapärast teavet olukorra kohta; märgib sellega seoses, et mõned füüsilist kohalolekut nõudvad tegevused tuli edasi lükata või tühistada, sest enamik mitteoperatiivtöötajatest tegi üksnes kaugtööd; väljendab heameelt, et heaks on kiidetud ameti talitlusmõju analüüs, mis hõlmab ka COVID-19 kriisist ja 2020. aasta elektrikatkestusest saadud õppetunde;

Muud kommentaarid

37.

märgib, et 2021. aastal paranesid ameti kohalolek suure mõjuga veebipõhises meedias ja ameti veebisaidi külastajate arv ning suurenesid ameti pingutused suurendada oma avalikku nähtavust intervjuude ja pressiteadete kaudu; innustab ametit jätkama oma töö, teadusuuringute ja tegevuse tutvustamist;

38.

kutsub ametit üles pöörama tähelepanu oma operatsioonide tulemuste üldsusele levitamisele ning pöörduma üldsuse poole sotsiaalmeedia ja muude meediakanalite kaudu; väljendab sellega seoses heameelt ameti praeguste pingutuste üle oma tegevuse edendamiseks;

39.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/991, millega muudetakse määrust (EL) 2016/794 selles osas, mis puudutab Europoli koostööd eraõiguslike isikutega, Europolis isikuandmete töötlemist kriminaaluurimiste toetamiseks ning Europoli rolli teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (ELT L 169, 27.6.2022, lk 1).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/449

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1936,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0103/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0138/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 135, 24.5.2016, lk 53.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/450

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1937,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021 aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0105/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 168/2007 (millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet), (4) eriti selle artiklit 21,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0141/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 60.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/452

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1938,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0141/2023),

arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 24 860 491 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes 2,87 % suurust kasvu; arvestades, et ameti eelarve koosneb peaaegu eranditult liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

B.	arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et on saanud piisava kinnituse ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

väljendab heameelt asjaolu üle, et 2021. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 100,00 % ehk sama, mis 2020. aastal; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 70,95 %, mis kujutab endast 2020. aastaga võrreldes väikest tõusu 0,1 % võrra;

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt kandis amet 2021. aasta kulukohustuste assigneeringutest 2022. aastasse üle 7 miljonit eurot (27 %), millest 96 % oli seotud põhitegevusega; juhib tähelepanu kontrollikoja uuele arvamusele, et ülekandmiste kõrge määr viitab struktuursetele probleemidele ameti eelarve täitmisel ja on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega; märgib, et see on korduv probleem; võtab teadmiseks ameti vastuse, et ülekandmiste kõrge määr kajastab peamiselt ameti põhitegevuse olemust, sealhulgas tegevusi, mis kestavad mitu kuud või jätkuvad isegi pärast aasta lõppu, ning et ameti täitmismäär on üle 99 %; väljendab heameelt ameti jõupingutuste üle parandada eelarve planeerimist, luues ühest aastast teise kavandatud ülekandmiste jaoks järelevalvevahendi; kutsub ametit üles jätkama ülekandmiste taseme jälgimist ja parandama rakendamistsükleid;

peab kahetsusväärseks, et ameti ametikohtade loetelu ei ole alates 2017. aastast suurendatud ja et eelarve suurenemine kajastas peamiselt inflatsioonimääraga indekseerimist ega vastanud suurenenud töökoormusele ja nõudmistele, eriti pärast nõukogu määruse (EL) 2022/555 (2) (millega muudeti nõukogu määrust (EÜ) nr 168/2007 (3) (edaspidi „asutamismäärus“)) jõustumist, et kehtestada uusi tegevusi õigus- ja politseikoostöö valdkonnas; rõhutab asjaolu, et ilma piisavate rahaliste ja inimressurssideta ei ole amet võimeline täitma kõiki talle määratud ülesandeid ega oma uusi volitusi, tekitades olukorra, mis võib mõjutada ameti tehtava töö kvaliteeti;

Tulemused

märgib rahuloluga, et amet kasutab tulemuslikkuse mõõtmisel põhiliste tulemusnäitajate süsteemi; märgib, et 2021. aastal viidi lõpule ameti tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku ja põhiliste tulemusnäitajate läbivaatamine, et viia need programmdokumentide ja tegevusaruannete nõuete ja vajadustega paremini kooskõlla; tunnustab 2021. aastal saavutatud suurt edu võrreldes põhiliste tulemusnäitajatega, kusjuures amet ületas peaaegu kõiki põhiliste tulemusnäitajate kohta seatud eesmärke; märgib eelkõige silmapaistvat tulemuslikkust seoses loodud teadusväljundite, saavutatud sisendite ja kasutatavate väljundite arvuga ning sidusrühmade rahulolu ameti üritustega;

väljendab heameelt ameti algatuste üle koostoime loomiseks teiste justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutustega mitmes valdkonnas, sealhulgas digitaliseerimise ja Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamise valdkonnas; võtab rahuloluga teadmiseks, et amet andis 2021. aastal justiits- ja siseküsimuste valdkonnas aktiivse panuse 60 tegevusse; väljendab heameelt ameti otsuse üle osaleda erinevates ühishangetes, näiteks juhtimisoskuste hindamise valdkonnas; võtab eelkõige teadmiseks ameti koostöö Eurojustiga, et leppida kokku loetelu konkreetsetest meetmetest ühist huvi pakkuvates valdkondades (nt Euroopa vahistamismäärus), mida rakendatakse aastatel 2021–2022; märgib lisaks, et amet allkirjastas 2021. aastal Europoli, CEPOLi, Eurojusti ja EIGEga töökokkulepped või vastastikuse mõistmise memorandumid; väljendab heameelt põhiõiguste alase toetuse üle, mida amet pakub Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) ja Europoli juhitavatele tehisintellekti ja biomeetriaga seotud projektidele;

märgib, et amet aitas justiits- ja siseküsimuste valdkonnas ellu viia kokku ligikaudu 60 tegevust, sealhulgas 24 tegevust rände, varjupaiga ja piirihalduse valdkonnas, ja 16 tegevust sisejulgeoleku ning raske ja organiseeritud kuritegevuse valdkonnas; rõhutab, et amet pakub tuge tehisintellekti ja biomeetriaga seotud projektidele, mida juhivad Europol ja Frontex, ning on seisukohal, et ameti soovitusi tuleks arvesse võtta;

tunneb heameelt selle üle, et amet on toetanud Frontexit Frontexi põhiõiguste vaatlejate ja põhiõiguste ametniku asetäitja ametikohtade loomisel ja nende värbamisel; rõhutab asjaolu, et amet jätkas koostööd Frontexiga, kusjuures ameti direktor osales Frontexi haldusnõukogu koosolekutel; väljendab lisaks heameelt ameti aktiivse rolli üle Frontexi põhiõiguste vaatlejate koolitamisel; tuletab meelde, et 2021. aasta jooksul toetas amet põhiõiguste seisukohast tehisintellekti ja biomeetriaga seotud projekte, mida juhtisid Europol ja Frontex;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 93 % ja liidu eelarves kinnitatud 72 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 67 (sama arv kinnitatud ametikohti kui 2020. aastal); märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 30,1 lepingulist töötajat (täistööajale taandatud töötajate arv) ja 6 liikmesriikide lähetatud eksperti (täistööajale taandatud töötajate arv);

märgib rahuloluga, et ameti kõrgema juhtkonna liikmete hulgas valitseb sooline tasakaal: 3 meest (50 %) ja 3 naist (50 %), haldusnõukogu tasandil on 64 liikmest 37 (58 %) naised ning ameti töötajate hulgas kokku on 96 töötajast 49 (51 %) naised;

10.

tunnustab ameti käimasolevat tööd pikaajalise personalipoliitika raamistiku väljatöötamisel, mis põhineb pädevusraamistiku, töökoormuse hindamise ja heaolu uuringuga seotud kolme põhilise hindamise tulemustel; väljendab sellega seoses heameelt, et amet on kehtestanud uue personalijuhtimise korra; kutsub ametit üles viima lõpule ülejäänud etapid (oskuste hindamine ja tööjõu puudujääkide analüüs), et võtta kasutusele pädevuspõhine talendijuhtimissüsteem;

11.

väljendab heameelt selle üle, et amet võttis 2021. aastal kasutusele SYSPERi; märgib rahuloluga, et amet on rakendanud 9 moodulit ja töötab selle nimel, et rakendada veel kolme moodulit, ja kavatseb võtta kasutusele lisamooduleid põhi- ja lisapakettidest;

12.

märgib, et amet ei teatanud 2021. aastal ühestki läbipõlemisjuhtumist; väljendab heameelt meetmete üle, mida amet on võtnud töötajate heaolu toetamiseks, näiteks töötajatele psühholoogiliste tugiteenuste osutamine või ameti ruumides meditsiininõustaja teenuse pakkumine üks kord nädalas;

Hanked

13.

märgib, et 2021. aastal algatas amet 8 hankemenetlust (kolm avatud ja viis läbirääkimistega hankemenetlust) ning allkirjastas 546 lepingut, millest kolm olid otselepingud kogusummas 2 768 596 eurot, 480 olid raamlepingute alusel sõlmitud erilepingud või tellimiskirjad kogusummas 9 564 632 eurot ja 63 olid madala maksumusega lepingud kogusummas 269 428 eurot;

14.

märgib rahuloluga, et amet kasutab hankemenetlustes rakendusi eNotices, eTendering ja eSubmission; ergutab ametit jätkama oma hankemenetluste digiteerimist ja väljendab heameelt ameti jõupingutuste üle avalike hangete haldamise vahendi (PPMT) rakendamisel;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

15.

väljendab heameelt ameti kehtestatud meetmete ja jätkuvate jõupingutuste üle, mis on seotud läbipaistvuse tagamise, huvide konfliktide ennetamise ja haldamise ning rikkumisest teatajate kaitsega; tunneb heameelt meetmete üle, mida amet võttis 2021. aastal konkreetsete tööjuhendite väljatöötamiseks, et täpsustada asutusesisest töövoogu rikkumisest teatamise puhul, ning oma töötajate teavitamiseks neist reeglitest; märgib, et amet vaatas 2021. aastal läbi töötajate huvide konfliktide haldamise ja ennetamise praktilise juhendi; märgib lisaks, et 2021. aastal ei teatatud ühestki huvide konflikti ega rikkumisest teatamise juhtumist; tunnustab ametit selle eest, et ta on kehtestanud eeskirjad, et käsitleda ameti juhatuse liikmete sellist tegevust, mille kohta liidu õigusaktides puuduvad sätted;

16.

võtab rahuloluga teadmiseks, et peaaegu kõigi haldusnõukogu liikmete ja teaduskomitee liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid on ameti veebisaidil avaldatud; märgib siiski, et amet ei ole avaldanud juhtkonna liikmete ja asutusesiseste ekspertide elulookirjeldusi; võtab aga teadmiseks, et amet avaldab haldusnõukogu liikmete ja asutusesiseste ekspertide lühielulookirjeldusi; palub ametil avaldada ülejäänud elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid ning väljendab heameelt riski vähendamiseks juba võetud meetmete üle;

Sisekontroll

17.

märgib, et 2021. aastal viis amet läbi järelkontrolli 2020. aastal pandeemia esimestel kuudel tehtud tehingute valimi suhtes; võtab teadmiseks ameti järelduse, et tegevuse käigus ilmnes kaks võimalikku väikest viga ja selle tulemusel tehti mõned ametlikud märkused, kuid kriitilisi probleeme ei tuvastatud; väljendab heameelt selle üle, et amet võttis 2021. aastal vastu spetsiaalsel riskihindamisel põhineva pettustevastase strateegia ajakohastatud versiooni, mis hõlmab pettuste ennetamise koolitust, töötajate teadlikkuse suurendamist teabeürituste kaudu ja pettuseriski hindamist;

18.

võtab teadmiseks, et amet hindas 2021. aastal oma uue sisekontrolliraamistiku rakendamise taset; võtab teadmiseks ameti järelduse, et kõik süsteemi komponendid on olemas ja toimivad ning 3., 4., 5. ja 14. põhimõtet on vaja mõnevõrra täiustada; märgib seoses 3. ja 5. põhimõttega, et kõigi töötajate ametijuhendite ajakohastamine viidi edukalt lõpule 2022. aastal, mil need viidi vastavusse komisjoni SYSPERi vormiga; märgib seoses 4. põhimõttega, et pädevusraamistikku praegu rakendatakse, ning kutsub ametit üles kiirendama oma tegevust, et viia lõpule integreeritud sisekommunikatsioonipoliitika allhange (14. põhimõte);

19.

märgib seoses ameti poolt erandite registreerimise ja lubamise protsessiga, et 2021. aastal registreeriti neli erandit, mille puhul tehingute koguväärtus oli üle 5 000 euro, millest ühelgi ei olnud ameti hinnangul finantsmõju;

Digiüleminek ja rohepööre

20.

võtab teadmiseks jätkuvad jõupingutused, mida amet teeb kulutõhusa ja keskkonnasäästliku töökeskkonna loomiseks; võtab teadmiseks ameti võetud kohustuse hinnata, kuidas vähendada oma keskkonnajalajälge, võttes samal ajal arvesse praeguste ruumide olukorda;

21.

märgib, et amet võttis aastatel 2020 ja 2021 kasutusele pilveteenused (seoses telefoni-, video- ja veebikonverentside ning veebipõhise koostöö ja dokumendihaldusega), digiteerides seeläbi sisemised finants- ja muud töövood; tunnustab lähetushaldussüsteemi (MiPS) kasutuselevõtmist, kuna see aitab kaasa ameti digiteerimispüüdlustele ning inim- ja rahaliste vahendite optimeerimisele, muu hulgas paberipõhiste töövoogude asendamise kaudu, pakkudes ühtlasi ameti töötajatele ja personalitöötajatele paremat aruandlussuutlikkust; tunnustab lisaks ameti käimasolevat tegevust küberjulgeoleku tagamiseks ning 2021. aastal rakendatud uusi meetmeid, nagu kaksikautentimise kasutamine, geograafilise asukohatuvastuse seire ühenduse loomisel ja uusimate tooteuuenduste paigaldamine; julgustab ametit tegema tihedat koostööd ENISAga (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ja CERT-EUga (liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelev rühm) ning viima läbi oma IT-taristu regulaarseid riskihindamisi ning tagama, et ameti küberkaitset auditeeritakse ja testitakse korrapäraselt;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

22.

märgib, et talitluspidevuse kava rakendamist 2021. aastal jätkati ning amet korraldas kõik oma koosolekud ja üritused virtuaalselt; rõhutab, et seetõttu toimus 29 kavandatud koolitusest tegelikult ainult 13 (veebilahendusi kasutades), mis tähendab, et täitmismäär oli madal (45 %); märgib lisaks, et otsustusprotsessi hõlbustamiseks füüsiliste kohtumiste puudumisel võeti haldusnõukogus mitu otsust vastu kirjaliku menetluse vormis; märgib, et töölevõtmisel kasutas amet kandidaatidega intervjuude läbiviimiseks videokonverentsitehnoloogiat;

23.

märgib, et 2021. aastal tegi amet kõigi 2021. aasta projektide kohta konkreetse riskihindamise, võttes arvesse COVID-19 pandeemiaga seotud riske; tunnustab sellega seoses ametit leevendusmeetmete kindlaksmääramise eest, mille rakendamine aitas vältida olulist mõju kavandatud projektide lõpuleviimisele; rõhutab, et 2021. aasta põhiõiguste foorum kui suurüritus põhiõiguste olukorra kohta liidus korraldati hübriidformaadis; julgustab ametit rakendama COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemusi, et paremini korraldada koosolekuid ja ülesandeid, mida saaks tulevikus täita tõhusamalt kaugosaluse teel kui kohapeal;

Muud märkused

24.

võtab teadmiseks ameti jätkuva töö avaliku nähtavuse ja internetis kohaloleku suurendamise nimel seoses mitme algatusega, nagu rännet käsitlev e-meedia töövahend, Euroopa Liidu põhiõiguste harta teemaline e-õppe vahend ja põhiõiguste teemaline taskuhääling; märgib eelkõige, et ameti põhiõiguste platvormil osales 2021. aastal kokku 798 osalevat organisatsioonini kõigist ELi liikmesriikidest ja kandidaatriikidest ning et see tõi kokku üle 3 000 inimese kogu maailmast; rõhutab asjaolu, et ametilt telliti jätkuvalt kõige rohkem väljaandeid liidu asutuste hulgast; märgib, et ameti meediakajastus suurenes 35 %;

25.

(2) Nõukogu 5. aprilli 2022. aasta määrus (EL) 2022/555, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 108, 7.4.2022, lk 1).

(3) Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/456

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1939,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021 aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0105/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 168/2007 (millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet) (4), eriti selle artiklit 21,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0141/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/457

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1940,

10. mai 2023,

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0106/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/1896 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624), (4) eriti selle artiklit 116,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0142/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 295, 14.11.2019, lk 1.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 112.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/458

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1941,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0142/2023),

arvestades, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli ameti eelarveaasta 2021 lõplik eelarve 535 245 042 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes 46,87 % suurust kasvu; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

B.	arvestades, et kõik liidu organid, asutused ja ametid peaksid olema läbipaistvad ning kandma liidu kodanike ees neile eraldatud raha kasutamise eest täit vastutust;

C.	arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et on saanud piisava kinnituse ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

D.	arvestades, et alates 2019. aasta detsembrist on amet täitnud uusi volitusi, mille raames on missioonide ja töötajate arvu suurendatud, mistõttu on vaja asjakohast eelarvet;

E.	arvestades, et 2021. aastal suurenes ameti eelarve ja ametikohtade loetelu täitmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1896 (2) kohaste laiendatud volituste tõttu märkimisväärselt;

arvestades, et kontrollikoda jõudis oma eriaruandes nr 08/2021, milles käsitletakse ameti toetust välispiiride haldamisele, järeldusele, et ameti esmases tegevuses esineb mitmesuguseid puudusi, nimelt sellistes valdkondades nagu olukorra jälgimine, riskianalüüs, haavatavuse hindamine, ühisoperatsioonid ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonid, tagasisaatmisoperatsioonid ja ameti koolitus, samuti oli puudulik vajaduste ja mõju hindamine enne ameti kulude eksponentsiaalset suurenemist;

Eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

väljendab heameelt seoses kontrollikoja järeldusega, et ameti 31. detsembril 2021. aastal lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande aluseks olevad tulud ja maksed on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

märgib, et 2021. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 94,70 %, mis on 2020. aasta täitmismäärast 4,27 % väiksem; kutsub ametit üles olema tähelepanulikum, et vältida kulukohustuste väiksemat täitmist ja saavutada määr, mis on lähemal eesmärgile 100 %;

peab kahetsusväärseks, et vaatamata sellele, et ameti finantsüksus on kehtestanud teatavad mehhanismid eelarve täitmise parandamiseks, oli maksete assigneeringute täitmise määr 2021. aastal vaid 50,42 %, mis on 2020. aastaga võrreldes 4,90 % madalam; võtab teadmiseks ameti selgituse, et vähenemine oli tingitud sellest, et kohapealsete toimingute eest tehakse makseid suures osas aastal N+1 ning oluliselt suurenenud kohapealsete toimingute arv põhjustas paratamatult maksete assigneeringute vähenemise 2021. aastal;

võtab teadmiseks ameti eelarve teise muutmise 2021. aastal seoses 14,5 miljoni euro tagasimaksmisega liidu eelarvesse; on seisukohal, et ameti põhjendus selle muutmise heakskiitmise kohta ei ole piisav; nõuab, et amet esitaks oma tulevastes aruannetes eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile üksikasjalikumad põhjendused selle kohta, miks võetakse vastu eelarvemuudatused, millega tagastatakse liidule raha;

on mures selle pärast, et 2020. aastast 2021. aastasse üle kantud summa (C8 vahendid) oli 159 400 000 eurot, samas kui 2021. aastast 2022. aastasse kanti üle 237 000 000 euro; leiab, et see tase on üsna kõrge; peab kahetsusväärseks, et 2021. aastal oli C8 vahendite maksete määr vaid 87 %, mis on madalam kui varasematel aastatel (2019 ja 2020); võtab siiski teadmiseks ameti tähelepaneku, et seda näitajat mõjutas pandeemia; märgib, et toetused moodustavad ligikaudu 60 % ameti kogu tegevuseelarvest ja et ameti andmetel on enamik neist seotud tavaliselt pikema perspektiiviga tegevustega; võtab lisaks teadmiseks ameti tähelepaneku, et märkimisväärsed ülekandmised on õigustatud, kuna enamik neist on seotud selliste tegevuste elutsükliga, mille lõppkuupäev on detsembris, mis muudab ülekandmise vältimatuks; mõistab ameti tähelepanekut, et ülekandmiste tühistamise ohtu leevendab asjaolu, et kõigi nende ülekandmistega peab olema seotud juriidiline kohustus, mis annab kindluse, et summad makstakse välja; tuletab siiski meelde ja jagab kontrollikoja seisukohta, et teatavatel juhtudel saab assigneeringute ülemäärast ülekandmist vältida eelarve planeerimise ja selle täitmise tsüklite parandamisega; palub ametil jätkata sellealaseid pingutusi, püüdes muu hulgas koostada täpsemaid kuluprognoose ja eelarveprognoose, ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammudest aru;

väljendab muret kontrollikoja tähelepaneku pärast, mis tehti nn olulisuse rõhutamise punktina seoses 2020. aasta detsembris vastu võetud eelarvelise kulukohustuse ülekandmisega 2021. aastasse ilma juriidilise kohustuseta enne 2020. aasta lõppu; märgib, et selle küsimusega seotud maksed olid 2021. aastal 18 375 458 eurot; märgib lisaks asjaolu et amet parandas selle mittevastavuse 2021. aasta jooksul võetud hilisemate juriidiliste kohustustega;

võtab murega teadmiseks kontrollikoja nn olulisuse rõhutamise punktina tehtud teise tähelepaneku, mille kohaselt ei ole liiduväliste Schengeni ala riikide osamaksud ja liidu tasakaalustav osamakse õigesti arvutatud; märgib, et viimati nimetatu oli 2,6 miljoni euro võrra ülehinnatud ja esimene oli sama summa võrra alahinnatud; märgib, et see ei mõjutanud ameti 2021. aasta tulemiaruandes kajastatud tegevustulusid; kordab siiski oma tähelepanekut, et see osutab vajadusele, et komisjon annaks liidu organitele lisasuuniseid selle kohta, kuidas arvutada ELi mittekuuluvate riikide osamakseid õigesti; kutsub komisjoni üles andma viivitamata välja täiendavad suunised;

võtab murega teadmiseks kontrollikoja kolmanda nn olulisuse rõhutamise punktina tehtud tähelepaneku, mis käsitleb ameti peaarvepidaja avaldust selle kohta, et puudub vajalik teave uue süsteemi kinnitamiseks, mille eelarvevahendite käsutaja on kehtestanud ja mida kasutatakse raamatupidamisandmete esitamiseks ning mis näitab ameti varasid ja kohustusi ning eelarve täitmist; märgib, et komisjon kasutab sama süsteemi ja komisjoni peaarvepidaja on selle kinnitanud; nõuab tungivalt, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles küsimuses selgitusi;

rõhutab, kui oluline on tugev, tulemuslik ja hästi toimiv amet, mis suudaks abistada liikmesriike liidu ühiste välispiiride haldamisel ja tagada integreeritud piirihaldus, et hallata neid piire tõhusalt ja täielikus kooskõlas põhiõigustega ning suurendada liidu tagasisaatmispoliitika tõhusust; võtab teadmiseks, et põhiõigustega seotud kohustuste täitmisel on ametil ja liikmesriikidel jagatud vastutus; rõhutab, et välispiiride tõhus ja õiglane haldamine on äärmiselt oluline Schengeni kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kaitsmiseks; rõhutab, et tihe koostöö ja lepingud kolmandate riikidega sellistes valdkondades nagu tagasivõtulepingud, tehniline abi, koolitus ja tagasisaatmistegevus koos arenguabiga on olulised, et tagada ELi tõhus piirihaldus; (3) kutsub ametit ja liikmesriike üles arendama koostöö-, teabevahetuse ja parimate tavade vahetamise struktuure;

10.

võtab teadmiseks ameti meetmed võimaliku kasutamata eelarve kaotamise suure ohu vähendamiseks, mille jaoks liikmesriigid saadavad igakuiselt seiretabeleid, milles on näidatud ajakohased tegelikud kulud; kutsub siseauditi talitust üles hindama ameti toetustega seotud kulude ja vajaduste prognoosimise mehhanismi ning Frontexi tagasisaatmisrakenduste (FAR) ja ebaseadusliku rände haldamise rakenduste (IRMA) ajakohastamise mõju tagasisaatmisoperatsioonide finantsjuhtimisele;

Tulemuslikkus

11.

märgib, et 2021. aastal rakendas amet uue organisatsioonilise struktuuri, mis on suur edasiminek ameti laiendatud volituste tõhusaks käsitlemiseks; võtab teadmiseks mõju ja muutused, mida ameti ümberkorraldamine on kaasa toonud; tunnustab sellega seoses ameti tõhususe suurendamise strateegiat digitaliseerimise, automatiseerimise ning teatavates valdkondades kohaldatavate reeglite ja menetluste lihtsustamise kaudu;

12.

märgib, et amet kasutas 2021. aastal põhiliste tulemusnäitajatena teatavaid meetmeid, mille ameti haldusnõukogu on vastu võtnud ja mis tulenevad ühtsest programmidokumendist 2021–2023; märgib rahuloluga, et ameti pakutavate toodete ja teenuste tajutav kvaliteet on paranenud, kuna 2021. aastal anti keskmise, kõrge või väga kõrge kvaliteedi hinnang 94,34 % toodetele ja teenustele; peab kahetsusväärseks, et mõne tulemusnäitaja puhul ei täitnud amet seatud eesmärke, näiteks seoses hilinenud maksetega või lähetusteks vajalike tehniliste seadmete kättesaadavusega;

13.

märgib, et amet lähetas Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse esimesed ametnikud edukalt vastuvõtvatesse liikmesriikidesse ja nelja liidu lennujaama; võtab teadmiseks, et Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse põhitegevus oli suunatud koostöö toetamisele isikute tuvastamise ja reisidokumentide väljastamise, Frontexi tagasisaatmisrakenduse tagasipöördumisalase nõustamise ja lendude broneerimise valdkonnas; märgib lisaks, et 2021. aastal viis amet läbi 19 ühisoperatsiooni, milles osales 9 vastuvõtvat liikmesriiki, 23 osalevat liikmesriiki, 32 asutust ja 4 kolmandat riiki; võtab teadmiseks ameti piirivalve kiirreageerimisrühma reageerimise rändesurvele Leedu ja Valgevene vahelisel välismaismaapiiril ning Leetu ja liitu suunduva ebaseadusliku sisserände kontrolli all hoidmise, kuid rõhutab samal ajal nende operatsioonidega kaasnevaid põhiõigustega seotud probleeme, sealhulgas neid, mida on tuvastanud põhiõiguste ametnik; võtab teadmiseks ameti operatiivtegevuse seoses kiirreageerimisega Leedus, ühisoperatsiooniga Opal Coast La Manche’i väinas ja uue ühisoperatsiooni käivitamisega kolmandas riigis, s.o Serbias; võtab teadmiseks katseetapi käivitamise liikmesriikide kontaktametnike esmakordseks lähetamiseks; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni katseetapi tulemustest, kui see on lõpetatud;

14.

märgib, et 2021. aastal maismaapiiridel toimunud operatiivtegevuse tulemusel teatati 3 546 vahejuhtumist, mis hõlmasid 16 304 kinnipeetud ebaseaduslikku rändajat, 6 461 ebaseaduslikku rändajat ja 368 vahistatud smugeldajat; võtab rahuloluga teadmiseks ameti pingutused, mille tulemusel saadeti õhuteed pidi tagasi 18 301 ELi mittekuuluvat kodanikku, kellest 10 193 inimest saadeti tagasi 337 tšarterlennuga 33 vastuvõtvasse riiki ja 8 108 inimest regulaarlendudega 107 vastuvõtvasse riiki; võtab teadmiseks, et 2021. aastal moodustasid vabatahtlikud tagasipöördujad 57 % kõigist tagasipöördumistest regulaarlendudega ning et amet tellis tagasisaatmisoperatsioonideks 22 lennukit; tunnustab esimese täiemahulise ameti poolt juhitava tagasisaatmisoperatsiooni edukat ettevalmistamist ja korraldamist, millega amet võtab üle korraldava liikmesriigi rolli;

15.

märgib, et 2021. aasta aprillis allkirjastati tõsiste vahejuhtumite teatamismehhanismi muudetud standardne töökord, mille eesmärk oli määrata kindlaks põhiõiguste ametniku roll ja pädevus; märgib lisaks, et tõsiste vahejuhtumite teatamismehhanismi standardse töökorra vajalik täiendav läbivaatamine lükati edasi, ning väljendab heameelt selle üle, et tõsiste vahejuhtumite teatamismehhanismi viimistletakse praegu koostöös põhiõiguste ametnikuga ja konsulteerides ameti põhiõiguste nõuandefoorumiga; tuletab meelde, et see oli üks seitsmest ametile esitatud tingimusest seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega varasematel aastatel; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni tõsiste vahejuhtumite teatamismehhanismi standardse töökorra täiendava läbivaatamise lõpuleviimisest;

16.

rõhutab, et iga tegevusplaan peaks sisaldama läbipaistvat aruandlusmehhanismi, millega tagatakse, et igast operatiivpiirkonnas toimunud intsidendist teatatakse ja võetakse nõuetekohaselt järelmeetmeid; rõhutab, et seda aruandlusmehhanismi tuleks kohaldada olenemata sellest, kuidas neid vahendeid rahastatakse, tagamaks, et amet ja eelkõige põhiõiguste ametnik saaksid jälgida kogu tegevuspiirkonda ja uurida kõiki vahejuhtumite aruandeid või muid nõuetele mittevastavuse märke;

17.

väljendab heameelt ameti 25. jaanuari 2022. aasta otsuse üle, millega täpsustatakse määruse (EL) 2019/1896 artikli 46 rakendamise standardset töökorda, mis on koostatud kooskõlas liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide, põhiõiguste ametniku ja Frontexi põhiõiguste nõuandefoorumi märkuste ja tähelepanekutega;

18.

väljendab heameelt tagasisaatmisjuhtumite IT-süsteemide rakendamise üle, mis põhinevad Itaalias, Belgias ja Soomes kasutatava tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteemi (RECAMAS) mudelil; kordab ameti haldusnõukogu soovitust ametile teha koostööd ka teiste liikmesriikidega ja täita vajalikud eeltingimused selle eeskuju järgimiseks;

19.

märgib, et vahejuhtumitest teatamiste arv on märkimisväärselt suurenenud: 2020. aastal oli neid ainult 10, 2021. aastal aga 62, millest 53 olid hõlmatud hiljuti muudetud standardse töökorraga; peab kahetsusväärseks, et kõige rohkem teateid tuli Leedu ja Kreeka kohta; väljendab heameelt asjaolu üle, et on kehtestatud uus kord, mille kohaselt kõikidest jõu kasutamisega seotud vahejuhtumitest teatatakse kord kuus põhiõiguste ametnikule, kes on kohustunud seda korda igal aastal hindama; kutsub ametit üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selle hinnangu tulemustest; tunnustab asjaolu, et põhiõiguste vaatlejad alustasid integreerumist tegevusraamistikku ja viibisid lähetuses üle 200 päeva, külastades 10 riiki ja osaledes 15 tagasisaatmismissioonil;

20.

märgib, et põhiõiguste ametnik sai ameti kaebuste lahendamise mehhanismi raames 2021. aastal 27 kaebust ja vaatas need läbi, kusjuures kuus kaebust loeti lubatavaks; väljendab sügavat muret selle pärast, et lubatavad kaebused on seotud põhiõiguste väidetavate rikkumistega;

21.

tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohus leidis oma 30. juuni 2022. aasta otsuses, et Leedu õigusaktid, mis võimaldavad keelduda rahvusvahelisest kaitsest ja pidada taotlejaid automaatselt kinni üksnes põhjusel, et nad on piiri ebaseaduslikult ületanud, on liidu õigusega vastuolus; märgib, et 2022. aasta juuli seisuga ei osalenud amet enam Leedu patrull- ja vaatlustegevuses ega toetanud seda; märgib siiski, et amet jätkas oma tegevust Leedus ning ametnikud töötasid piirikontrolli valdkonnas, isegi pärast Euroopa Liidu Kohtu otsust; tuletab lisaks meelde muu hulgas Euroopa Nõukogu väljendatud muret humanitaarolukorra ja väidetava humanitaarõiguste rikkumise pärast Läti-Valgevene piiril, mis oli põhjustatud rändajate ärakasutamisest Valgevene režiimi poolt; kutsub ametit üles kontrollima, et ta ei osale tegevuses, mis on seotud Leedu õigusaktidega, mille Euroopa Liidu Kohus on tunnistanud liidu õigusega vastuolus olevaks, ning hoiduma osalemast operatsioonides, mis on liidu õigusega vastuolus;

22.

võtab teadmiseks Kreekas kaitset taotlenud ohvrite nimel Euroopa Liidu Kohtus ameti vastu algatatud kohtumenetlused; märgib, et Euroopa Liidu Kohtul paluti kindlaks teha, kas amet jättis tegutsemata määruse (EL) 2019/1896 artikli 46 lõike 4 alusel, kui hoidus tegemast otsust lõpetada kogu või osa oma tegevuse rahastamine Egeuse mere piirkonnas, peatada see tegevus või lõpetada see täielikult või osaliselt; kutsub ametit üles esitama selle kohta Parlamendile kõik asjakohased dokumendid, sealhulgas põhiõiguste ametniku 1. septembri 2022. aasta arvamuse, 2021. ja 2022. aasta tõsiste vahejuhtumite aruanded, samuti teabe ameti kultuurivahendaja juhtumi uurimise kohta, kes sunniti koos vähemalt 130 kolmanda riigi kodanikuga lahkuma üle piiri Türgisse, nagu 2021. aasta novembris haldusnõukogule teatati; märgib, et pärast põhiõiguste ametniku arvamusi ja soovitusi olukorra hindamise kohta Kreekas tegid endine tegevdirektori kohusetäitja ja põhiõiguste ametnik koostööd Kreeka ametiasutustega, et kehtestada Kreekas läbiviidavas operatiivtegevuses kaitsemeetmed põhiõiguste raamistiku rakendamiseks; täheldab, et kõnealuste arutelude tulemusena koostasid Kreeka ametiasutused kaitsemeetmete rakendamise rakenduskava, mida põhiõiguste ametnik ja haldusnõukogu pidasid heaks saavutuseks; rõhutab asjaolu, et põhiõiguste ametnik tunnustab menetluslikke jõupingutusi, ning märgib, et põhiõiguste ametnik soovitas ametil lõpetada tegevus Kreekas kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikliga 46;

23.

võtab teadmiseks ameti koostöö Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga, et koordineerida ja jagada ressursse sellistes valdkondades nagu teabe jagamine, seire- ja kommunikatsiooniteenused, suutlikkuse suurendamine, riskianalüüs ja eelkõige suutlikkuse jagamine; märgib lisaks, et sellist koostööd reguleerib kolme ameti allkirjastatud kolmepoolne töökokkulepe, mida ajakohastati 2021. aastal määramata ajaks; väljendab heameelt selle üle, et seda rakendatakse näiteks operatsioonide kaudu, millega reageeritakse rannikuvalvega seotud küsimustele konkreetses merepiirkonnas, ja ameti pakutavate valveõhusõidukite teenuste kaudu; palub ametil täiendavalt uurida võimalusi koordineerida ja jagada ressursse ka teiste ametitega, eelkõige justiits- ja siseküsimuste asutustega, hoolimata võimalikest erinevustest operatiivtegevuses;

24.

märgib, et amet on pikendanud rohkem kui aasta võrra 2022. aasta keskpaigast 2023. aasta kolmandasse ja neljandasse kvartalisse kontrollikoja eriaruande nr 8/2021 teabevahetusraamistiku ja Euroopa olukorrapildi parandamist käsitleva 1. soovituse (tähtaeg: 2021. aasta lõpp) rakendamise tähtaega; palub ametil tegeleda selle küsimusega esmajärjekorras;

Personalipoliitika

25.

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelus olevatest kohtadest täidetud 82 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 1 050 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 861; märgib, et lisaks töötas ameti heaks 506 lepingulist töötajat ja 187 lähetatud riiklikku eksperti (2021. aastal töötas ameti heaks 730 lepingulist töötajat ja 220 lähetatud riiklikku eksperti); väljendab heameelt selle üle, et ameti ametikohtade täituvuse määr suurenes 2020. aastaga võrreldes ligikaudu 15 %, kusjuures tööle võeti 432 uut töötajat, kuid kokku suurenes ametikohtade arv 320 võrra 1234-lt 2020. aastal 1554-le 2021. aastal; märgib, et ameti praegune töökohtade täituvuse määr on 79 %, mis on alates määruse (EL) 2019/1896 jõustumisest kõrgeim töökohtade täituvuse määr; märgib lisaks, et Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) kesküksuse osakonda kaasati 44 ETIASe liiget; peab kahetsusväärseks, et 2021. aastal ametiväline tööjõu voolavus peaaegu kahekordistus – 2,8 %-lt 2020. aastal 4,4 %-le 2021. aastal; võtab teadmiseks, et amet on teinud värbamise valdkonnas viivitustest hoolimata pidevalt pingutusi ja väga olulisi edusamme; tunnistab, et õigeaegne värbamine ja geograafilise tasakaalu saavutamine on endiselt keeruline peamiselt Poola madala koefitsiendimäära tõttu; märgib lisaks, et Poola madal koefitsiendimäär on ameti jaoks pikaajaline probleem, mida on viimastel kuudel süvendanud rekordiline inflatsioon riigis, mis jõudis 2022. aasta detsembris 16,6 %-ni;

26.

võtab teadmiseks ameti 2021. aasta soolise jaotuse, milles kõrgema juhtkonna tasandil oli 15 meest (68,18 %) ja 7 naist (31,82 %), haldusnõukogus 55 meest (83,3 %) ja 11 naist (16,7 %) ning ameti töötajate hulgas kokku 1 116 meest (71,8 %) ja 438 naist (28,2 %); tunnistab, et haldusnõukogu soolise tasakaalu tagamise kohustus lasub liikmesriikidel; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et vaatamata parlamendi varasematele üleskutsetele ametile ja liikmesriikidele ei olnud pingutused soolise tasakaalu parandamiseks ameti juhtkonnas ja töötajate hulgas piisavad; nõuab tungivalt, et amet ja liikmesriigid tegeleksid selle küsimusega ning võtaksid soolist tasakaalu uute töötajate värbamisel ning eespool nimetatud ametikohtadele ja ametisse nimetamisel arvesse;

27.

võtab rahuloluga teadmiseks põhiõiguste ametniku ametisse nimetamise 2021. aasta juunis; tuletab siiski meelde, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) leidis, et põhiõiguste ametnikku ei määratud juhtumikäsitlejaks teadete puhul tõsiste juhtumite kohta, mis puudutavad põhiõiguste väidetavaid rikkumisi; märgib lisaks, et amet on jõudnud lähemale oma laiendatud volituste täielikule rakendamisele, sest 2022. aastal oli ametis kokku 46 põhiõiguste vaatlejat, 2021. aastal olid neid aga vaid 20; märgib, et enamik põhiõiguste vaatlejaid on ametisse nimetatud AD tasandil; peab siiski kahetsusväärseks, et põhiõiguste vaatlejate hulgas on erinevused, kuna 15 neist on ikka veel AST ametikohtadel, ülejäänud 31 aga AD tasandil; tuletab meelde Euroopa Parlamendi ja komisjoni pikaajalist nõudmist, et AD tasandil oleks vähemalt 40 põhiõiguste vaatlejat; rõhutab, et määrusega (EL) 2019/1896 on ette nähtud raamistik, mille alusel ameti laienedes veelgi suurendada põhiõiguste vaatlejate arvu, kusjuures esialgsed 40 põhiõiguste vaatlejat on alam-, aga mitte ülemmäär; nõuab tungivalt, et komisjon ja amet muudaksid ameti ametikohtade loetelu, et võtta kõik põhiõiguste vaatlejad tööle AD tasandil; kutsub ametit üles jätkama põhiõiguste vaatlejate värbamist üksnes AD tasandil; peab lisaks kahetsusväärseks, et määruse (EL) 2019/1896 artikli 110 lõike 6 nõude täitmine, millega nähti ette, et 2020. aasta detsembriks võetakse tööle vähemalt 40 põhiõiguste vaatlejat, on peaaegu kaks aastat edasi lükkunud; tuletab meelde endise tegevdirektori negatiivset rolli seoses korduvate viivitustega selles protsessis ning väljendab heameelt endise ajutise juhtkonna pingutuste üle selle nõude täitmisel;

28.

väljendab heameelt ameti kehtestatud ulatuslike ahistamisvastaste meetmete ja poliitika üle; võtab rahuloluga teadmiseks, et 2021. aastal võeti vastu Frontexi usaldusnõunike menetlusjuhend, milles kirjeldatakse ameti ahistamisvastase poliitika praktilist kohaldamist; tunnustab otsustavat rolli, mida etendavad usaldusnõunikud ameti töötajate väärikuse kaitsmisel ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamisel; rõhutab samal ajal, kui oluline on organisatsiooniline kultuur, mis viib sellist poliitikat ellu, kuna menetluskäsiraamatu vastuvõtmise ajal esines ameti peamiste isikute seas jätkuvalt tõsiseid üleastumisi, sealhulgas seoses ahistamisega; võtab teadmiseks, et neid on käsitletud OLAFi juurdluse järelduste järelmeetmetes; väljendab sellega seoses heameelt ameti pühendumuse üle struktuurilistele ümberkorraldustele ja konkreetselt usaldusnõunike võrgustiku laiendamisele; kutsub ameti juhtkonda veel kord üles korraldama seksuaalse ahistamise vastaste meetmete rakendamise kohta põhjaliku uurimise, tegema kõigi asjaomaste asutustega täielikku koostööd, andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tulemustest aru ja esitama üksikasjaliku tegevuskava koos meetmetega, millega tagatakse seksuaalse ahistamise suhtes täisleppimatus kogu ameti tegevuses;

29.

võtab ameti poolt Euroopa Parlamendi kirjalikele küsimustele antud vastuste põhjal teadmiseks, et 2021. aastal teatati ameti pädevatele üksustele kokku 10 ahistamisjuhtumist; märgib lisaks, et 2021. aastal algatatud seitsmest ametlikust menetlusest viidi lõpule neli juhtumit; kutsub ametit üles iga pooleliolevat juhtumit hoolikalt hindama, võttes psühholoogilise, seksuaalse või muud liiki ahistamise suhtes täisleppimatuse hoiaku, ning võtma niisuguse väärkäitumise eest vastutavad isikud kiiresti vastutusele; palub ka, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni sellest, milliseid tulemusi annab taasavatud uurimine 2020. aastal traagiliselt hukkunud töötaja asjus;

30.

võtab teadmiseks ameti tähelepanu ja ennetava tegutsemise seoses tööohutuse ja töötervishoiu poliitika ja menetlustega; väljendab sellega seoses heameelt töötervishoiu ja tööohutuse ametisisese töörühma loomise üle, et tagada tõhus sisemine koordineerimine, konsulteerimine ja prioriteetide kindlaksmääramine; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni tööohutuse ja töötervishoiu raamistikus rakendatavate tegevuste ja meetmete loetelust ning nende rakendamisest; võtab teadmiseks ameti praegused meetmed, mis hõlmavad paindlikku tööaega ja spordiga seotud tegevuse hüvitamist, mille eesmärk on parandada töötajate tööheaolu ning töö- ja eraelu tasakaalu; kutsub ametit üles võtma selles valdkonnas rohkem meetmeid, võttes eeskuju ka teistest liidu institutsioonidest ja organitest;

Hanked

31.

märgib, et amet algatas 2021. aastal 36 avatud hankemenetlust, mille tulemusel allkirjastati 18 lepingut koguväärtusega 218 400 000 eurot, kusjuures 18 menetlust koguväärtusega 241 000 000 eurot on veel pooleli; märgib lisaks, et amet algatas 29 väikese ja keskmise maksumusega menetlust (läbiräägitud kolme ja viie kandidaadiga) koguväärtusega 12 000 000 eurot, kusjuures 29 menetlusest 25 puhul allkirjastati 2021. aastal lepingud koguväärtusega 11 800 000 eurot ning neli menetlust koguväärtusega 300 000 eurot on veel pooleli; märgib lisaks, et 2021. aastal tegeles amet 203 väga väikese maksumusega menetlusega (läbiräägitud ühe kandidaadiga), mille koguväärtus oli 2 500 000 eurot; märgib ka, et 2021. aastal korraldati 991 kehtivate raamlepingute kohast menetlust koguväärtusega 194 600 000 eurot, mille tulemusel allkirjastati 900 erilepingut või tellimusvormi koguväärtusega 172 200 000 eurot, kusjuures 91 menetlust nendest koguväärtuses 22 300 000 eurot on veel pooleli;

32.

tunnustab ameti pingutusi tagada 2021. aastal strateegiliselt olulised lepingud sellistes valdkondades nagu seireõhusõidukite tugi, isikukaitsevahendite ja hügieenitarvete tarnimine, nelikveoga maastikusõidukite tarnimine, teenistusrelvade tarnimine, satelliitfotode pakkumine, kaarditootmisteenuste osutamine, meteoroloogilise ja okeanograafilise teabe teenuste osutamine ning droonide ja kasuliku laadungi ostmine; väljendab heameelt ameti hoolikuse üle hankekoolituse kava koostamisel ja rakendamisel;

33.

kordab oma suurt muret 2022. aasta augustis meedias ilmunud teadete pärast, mille kohaselt kasutas amet töövõtjat, kes väidetavalt kasutas ära kultuurivahendajaid, pakkudes neile töötingimusi, mis on Euroopa palga- ja töötingimuste standarditega vastuolus; võtab teadmiseks kultuurivahendajate poolt selle kohta esitatud petitsiooni ning kaebuse, mille nad esitasid Euroopa Ombudsmanile; võtab teadmiseks ameti vastused meediale, et pärast petitsiooni saamist võttis amet ühendust töövõtjaga, et tuletada neile meelde nende kohustusi; taunib asjaolu, et ameti poolt Euroopa Parlamendile esitatud teabest ei olnud võimalik leida teavet lepingu täitmise ja töötajate töötingimuste järgimise kohta;

34.

võtab murega teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud hangete kohta; märgib eelkõige, et amet käivitas reisiteenuste osutamise raamlepingu sõlmimiseks hankemenetluse, milles nõuded pakkujate finants-, tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kohta olid seatud väga madalale; märgib, et lepingu hinnanguline maksumus, millele amet oma hinnangus tugines, oli 15 000 000 eurot, samas kui lepingu aluseks olnud maksumus kattis kavandatud lähetuskulud, mis olid hinnanguliselt ligikaudu 240 000 000 eurot; kordab kontrollikoja järeldust, et käesoleval juhul võttis amet endale mitmesuguseid riske, näiteks see, et lepingujärgseid teenuseid ei suudeta minimaalselt vajaliku kvaliteediga ja õigel ajal osutada, ning oht, et lepingut ei täideta nõuetekohaselt; peab kahetsusväärseks, et lepingu tagajärjel esines tõsiseid häireid ameti talitluspidevuses; peab tervitatavaks asjaolu, et pärast kontrollimist lõpetati leping viivitamata; rõhutab, et leebeid nõudeid pakkujate hindamisel või eksitavatel andmetel põhinevaid hindamisi tuleb vältida;

35.

võtab teadmiseks ametilt saadud teabe, et ta on parandanud iga-aastase hankekava kavandamist ja järelevalvet; palub siseauditi talitusel lisada see kava oma tulevastesse audititesse;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

36.

väljendab heameelt selle üle, et parlamendi nõudmised avaldada ameti haldusnõukogu ja juhatuse liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid ameti veebisaidil on edukalt täidetud;

37.

võtab teadmiseks, et ameti tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks on astutud täiendavaid samme; väljendab heameelt ameti tegevdirektori otsuse üle luua vastavalt määruse (EL) 2019/1896 artiklile 118 läbipaistvusregister; võtab teadmiseks vastuse eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile, milles antakse teavet kontaktide ja koosolekute kohta, mis registreeriti ja dokumenteeriti ameti läbipaistvusregistris 2021. aastal; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle vahendi kasutuselevõtust ja kasutamisest regulaarselt aru;

38.

tuletab meelde Euroopa Ombudsmani omaalgatusliku uurimise põhjal tehtud otsust põhiõigustega seotud kohustuste kohta; tuletab ka meelde, et ametil on kohustus tagada ennetav läbipaistvus, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/1896 artikli 114 lõikes 2; kutsub ametit üles rakendama kõiki Euroopa Ombudsmani soovitusi; kordab oma soovitust, et amet töötaks välja ja rakendaks uue käitumisjuhendi, millega tagataks täielik läbipaistvus ja hea juhtimine, ning hoiaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles valdkonnas tehtud edusammudega kursis;

39.

rõhutab, et Euroopa Ombudsman tuvastas oma 15. detsembri 2022. aasta otsuses juhtumite 1261/2020 ja 1361/2020 kohta ameti haldusomavoli seoses tema hiljutise tavaga dokumentidele juurdepääsu võimaldamisel;

40.

tunnustab ameti 27. juuni 2022. aasta märgukirja ameti juhtkonna poolt üleminekuperioodil võetud meetmete kohta, eelkõige ameti pingutuste kohta tugevdada organisatsioonis hea valitsemistava ja aruandekohustuse jaoks vajalikke menetlusi, suurendades läbipaistvust, ennetavat teabevahetust ning sise- ja välissidusrühmade kaasamist; väljendab heameelt ameti algatuse üle koostada operatiivülevaade, mis teavitaks üldsust kõikehõlmavalt tema operatiivtegevusest; väljendab lisaks heameelt ameti võetud kohustuse üle avaldada oma veebisaidil põhiõiguste ametniku ja nõuandefoorumi poolt haldusnõukogule esitatud soovitused; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet on lõpuks suurendanud oma tööstuspäevade läbipaistvust, avaldades ameti veebisaidil järelaruanded, mis sisaldavad teavet tööstuspäevadel osalevate ettevõtete ja nende ettekannete kohta;

41.

märgib, et ameti meetmete ja suuniste kohaldamine rikkumisest teatamise kohta on andnud tulemusi; võtab teadmiseks, et 2021. aastal teatasid töötajad ühest pettusejuhtumist ja kahest väidetavast ahistamisjuhtumist; märgib lisaks, et kolmest juhtumist üks on lõpetatud ja ülejäänud kaks juhtumit on käimas teabekogumise tasandil; palub ametil tagada, et vastutavad isikud võetakse vastutusele, ning teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende kolme juhtumi tulemustest ja edasistest meetmetest;

42.

kordab, et ameti pädevuse ja talle eraldatud ressursside kasvuga peab kaasnema vastav läbipaistvuse ja aruandekohustuse suurenemine, samuti põhiõiguste täielik austamine ja kaitse; väljendab sellega seoses heameelt, et amet kasutab läbipaistvusregistrit, ning märgib, et nii haldusnõukogu kui ka juhatus on seadnud prioriteediks pingutused, mille eesmärk on veelgi tõhustada ametiteülest usaldusväärsust ja aruandekohustust; märgib sellega seoses rahuloluga, et 2022. aastal loodi siseauditi üksus ja võeti vastu siseauditi harta; väljendab veel kord nördimust ameti tegevuse üle seoses vastutuse, läbipaistvuse ja põhiõiguste austamisega eelmise tegevdirektori juhtimisel, kes tegutses tegevdirektorina kogu 2021. aasta jooksul ja lahkus ametist alles 29. aprillil 2022; väljendab heameelt ajutise juhtkonna väljendatud pühendumuse üle nende küsimustega täielikult tegeleda; rõhutab, et selline aruandluskohustus ja läbipaistvus ning põhiõiguste järgimine on olulised ameti vastava eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise hindamisel;

Sisekontroll

43.

võtab teadmiseks ameti hinnangu, et sisekontrollisüsteem oli 2021. aastal osaliselt mõjus; kordab haldusnõukogu muret, et 17 hinnatud valdkonnast ainult kahes ei tuvastatud puudusi; väljendab lisaks muret selle pärast, et on tuvastatud suuri puudusi seoses 5. valdkonnaga (üksikisikud vastutavad eesmärkide saavutamisega seotud sisekontrollikohustuste eest) ja 10. valdkonnaga (valib ja arendab kontrollitegevusi, mis aitavad vähendada eesmärkide saavutamist ohustavaid riske vastuvõetava tasemeni); väljendab heameelt ameti 15 parandusmeetme üle, mille eesmärk on tugevdada kontrollimeetmeid valdkondades, kus kontrollis on tuvastatud puudusi; märgib, et nendest mettmetest nelja tuleb pidevalt täiustada ja et veel neli meedet on pooleli; kutsub ametit üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni tehtud edusammudest;

44.

väljendab muret selle pärast, et amet registreeris lepingute ja eelkõige toetuste haldamise valdkonnas arvukalt rikkumisi; peab kahetsusväärseks, et kõrvalekallete arv (erandid ja nõuetele mittevastavad juhtumid) ja nendega seotud summad suurenesid märkimisväärselt 106-lt 2020. aastal 159-le 2021. aastal ja 10,2 miljonilt eurolt 2020. aastal 21,3 miljonile eurole 2021. aastal; märgib murega, et 2021. aastal moodustas toetuste haldamise valdkond sellest summast 72 %; märgib lisaks, et 2021. aastal registreeriti 8 kõrvalekaldumist summas üle 1 miljoni euro;

45.

peab kahetsusväärseks, et siseauditi talituse 12 soovituse rakendamisel, mis käsitlevad lepingute haldamist, IT-juhtimist ja projektijuhtimist, personalijuhtimist ning kavandamist ja jaotamist, esineb viivitusi; kutsub ametit üles need puudused võimalikult kiiresti ja vajaduse korral komisjoni abiga kõrvaldama ning teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles küsimuses saavutatud edusammudest;

46.

tuletab meelde kontrollikoja soovitust, et amet peaks vastu võtma tundliku ametikoha poliitika ja seda rakendama; võtab teadmiseks ameti aruande selle kohta, et sellise poliitika kavandi viimistlemine on pooleli; palub ametil sellekohast soovitust kiiremas korras rakendada;

47.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud ameti sisekontrolli puuduste kohta värbamismenetluste ja hankemenetluste valdkonnas ning volituste delegeerimise kohta volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatele; võtab lisaks teadmiseks ameti vastused kontrollikoja leidudele ja juba rakendatud meetmed; väljendab heameelt selle üle, et amet võttis 2022. aasta jaanuaris vastu selgemad juhised valikukomisjoni liikmetele, et tagada järjepidevam hindamine ja ühtlustatud menetlused; palub siseauditi talitusel lisada oma tulevastesse audititesse ameti ajakohastatud värbamismenetlused;

48.

väljendab heameelt asjaolu üle, et on võetud meetmeid ülekandmise korra parandamiseks, et vältida reeglitevastaseid ülekandmisi; väljendab ka heameelt kokkuleppe üle kaasata ameti finantstalitused ülekandmise protsessi, volitatud eelarvevahendite käsutajatele pakutava koolituse kavandatud parandamise ning ameti siseauditi üksuse loomise üle;

Digiüleminek ja rohepööre

49.

tunnustab ameti eesmärki integreerida kestlikkus veelgi enam oma operatiiv-, analüütilisse, teadus- ja haldustegevusse; võtab teadmiseks positiivse hinnangu ameti kogemustele keskkonnahoidlike riigihangete valdkonnas pärast seda, kui selles valdkonnas võeti kasutusele suunised; peab kiiduväärseks asjaolu, et vastavalt eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni julgustusele otsustas amet jagada teiste ametitega häid tavasid ja saadud kogemusi; väljendab lisaks heameelt keskkonnahoidlike hangete alase teadlikkuse suurendamise üle; märgib, et ameti üksusi julgustatakse riigihangetes pidevalt kasutama keskkonnahoidlikke kriteeriume ja lahendusi;

50.

märgib, et 2021. aastal oli amet eesistujaks justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste võrgustikus, mis koosneb üheksast liidu ametist; väljendab heameelt ameti otsuse üle uurida justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste vahelist koostööd seminaride ja koolituste kaudu kliimamuutuste, keskkonnakuritegude, ettevõtete CO2-neutraalsuse ja rohelise kokkuleppe poliitika valdkonnas; märgib rahuloluga, et justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste võrgustik kohustus võtma mitmeid meetmeid keskkonna toetamiseks ja keskkonnakuritegude vastu võitlemiseks; tunnustab asjaolu, et justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste võrgustik kirjutas alla ühisavaldusele ELi rohelise kokkuleppe kohta, millega kohustutakse järgima selle raamistikuga seotud Euroopa poliitilisi eesmärke ning toetatakse liitu ja liikmesriike nende rakendamisel;

51.

väljendab heameelt ameti mitmesuguste meetmete üle, mille eesmärk on vähendada oma tegevuse keskkonnamõju, sealhulgas paberivaba dokumendiringluse, finantstehingute paberivaba töövoo, koolituste e-õppe vahendite ja kaugkoosolekute digilahenduste kaudu; mõistab, et CO2-neutraalsuse poole liikumisel on ameti eesmärk koguda andmeid, mis näitavad CO2 jalajälge ja tarbimist inimese kohta; märgib lisaks, et amet algatas uuringu „Roheline kokkulepe ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve“, et integreerida keskkonnasäästlikkus kõikidesse ameti protsessidesse, poliitikavaldkondadesse ja operatsioonidesse; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle uuringu tulemuste ja järelmeetmete kohta aru;

52.

väljendab heameelt ameti otsuse üle võtta vastu küberturvalisuse strateegia, milles käsitletakse meetmeid, mida tuleb võtta, et suurendada vastupanuvõimet küberturvalisuse ohtudele ja kaitsta ameti digitaalseid dokumente; peab tervitatavaks ka selles valdkonnas 2021. aastal rakendatud kõige olulisemaid meetmeid, sealhulgas tõhustatud turbeseirevõimet, IKT nõrkuste haldamise suutlikkust ning lõpp-punkti tuvastamise ja reageerimise tehnoloogiat; märgib, et amet on võtnud vastu Frontexi julgeolekueeskirjad, Frontexi teabehaldusraamistiku ja IKT strateegia aastateks 2022–2027; märgib lisaks, et amet kavatseb küberturvalisuse operatsioonide jaoks kasutusele võtta ööpäevaringse infoturbekeskuse;

53.

märgib, et ameti tõhususe suurendamise strateegia on tihedalt seotud eri IT-vahendite rakendamisega; väljendab heameelt EU-RESTRICTED EUROSURi võrgustiku ülesehituse ajakohastamise, ameti töötajatele pakutava laiendatud digitaalse toe ja digitaalse profiiliga alalise korpuse kasutuselevõtu üle, et saada kogemusi väljaspool tegevuskohta pakutava toe pakkumise kohta operatiivpiirkondades; kutsub üles integreerima SYSPERi täielikult ameti inimressursside haldamisse;

54.

tunnustab ameti pingutusi ja edusamme tagasisaatmisega seotud digitaliseerimise valdkonnas, eelkõige tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteemi (RECAMAS) etalonmudeli ajakohastamist, tagasisaatmisrakenduse (FAR) ja tagasisaatmisrakenduse tellimuslendude süsteemi (FAR Charter flights) uusi versioone ning jätkuvat statistiliste andmete kogumist ebaseadusliku rände haldamise rakenduse (IRMA) süsteemi kaudu;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

55.

väljendab heameelt ameti talitluspidevuse kava vastuvõtmise üle; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile talitluspidevuse kava täitmisest aru;

56.

tunnustab ameti jätkuvaid pingutusi kohaneda muutuvate tingimustega pandeemia kolmanda ja neljanda laine kontekstis, sealhulgas selliste ajakohastatud ametisiseste tavade kaudu nagu paberivabad töövood, veebipõhised load ja virtuaalsed kohtumised; tunnistab pandeemia puhkemise järel loodud kriisiüksuse keskset rolli juhtkonna toetamisel otsuste tegemisel, et tagada talitluspidevus, minimeerida häireid ameti tegevuses ja tagada ohutu töökeskkond;

57.

väljendab heameelt seoses asjaoluga, et amet on koostanud suunised tervise ja ohutuse kohta tagasisaatmisoperatsioonides pandeemiate või haiguspuhangute ajal, eesmärgiga tagada tagasisaatmisoperatsioonide ohutu jätkumine sellistes olukordades;

Muud märkused

58.

võtab teadmiseks ameti võetud kohustuse määratleda ja rakendada põhiõiguste järgimist oma tegevuses, võttes 2021. aastal vastu põhiõiguste strateegia ja põhiõiguste tegevuskava (FRAP); väljendab heameelt ameti võetud kohustuse üle jälgida põhiõiguste tegevuskava rakendamist; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni põhiõiguste tegevuskava rakendamise edusammudest; rõhutab, et põhiõiguste strateegia edu sõltub selle ning OLAFi aruande järelduste rakendamisest, mis puudutavad ka 2021. aastat; märgib selles küsimuses, et a) põhiõiguste ametnikul ei olnud võimalik pääseda juurde operatiivteabele, mis on vastuolus määruse (EL) 2019/1896 sätetega, ning b) ameti eelmine juhtkond eiras oma tööd tegevaid ja põhiõigustega seotud vahejuhtumitest teatavaid töötajaid; väljendab heameelt, et nüüdseks on põhiõiguste ametnik kaasatud ja temaga konsulteeritakse kõigis asjakohastes küsimustes ning et ta kohtub korrapäraselt juhtkonna ja nõuandefoorumiga; võtab teadmiseks põhiõiguste kontaktpunktide võrgustiku loomise kõigis ameti üksustes, et arendada põhiõiguste alaseid teadmisi kõigis tegevusvaldkondades; tunnistab põhiõiguste vaatlejate olulist rolli, sealhulgas nende juurdepääsu tegevusvaldkondadele ja tihedat koostööd ameti operatiivtöötajatega; märgib siiski, et põhiõiguste ametniku büroos on vähem kui 20 töötajat, hoolimata üha suurenevast ameti värbamiskavast; kutsub ametit üles suurendama pingutusi, et anda põhiõiguste ametniku büroole selle tegevuseks vajalikud vahendid; võtab lisaks teadmiseks ameti otsuse, millega kehtestatakse tegevdirektorile ja haldusnõukogule reeglid, mille kohaselt tuleb teavitada nõuandefoorumit ameti soovituste järelmeetmetest ja tagada, et põhiõiguste ametniku soovituste suhtes võetakse meetmeid; loodab, et amet viib põhiõiguste ametniku 2021. aasta aruandes esitatud soovitused ellu; palub ametil tagada, et haldusnõukogule esitatud põhiõiguste ametniku ja nõuandefoorumi soovitused edastataks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

59.

kordab, et OLAFi aruande leiud piirduvad üksikisikute üleastumiste ja menetluste mittejärgimisega; tunnistab, et amet tegi põhiõiguste ametniku rolli tugevdamisel väärtuslikku tööd, kuid amet ei teinud veel põhjalikumat analüüsi, et tagada struktuursete probleemide välistamine; kordab sellega seoses vajadust i) analüüsida sisekontrolli ja tasakaalu, kuna üksikisikute väärkäitumist võimaldati jätkata liiga kaua, ii) jälgida ameti suhteid liikmesriikidega, kuna OLAFi leiud osutavad sellele, et liikmesriigid survestavad rannikuvalvet ja varjavad tagasitõrjumisi, mis seab ameti töö kahtluse alla ka varasemast juhtkonnast väljaspool, ning iii) hinnata ameti poolt määruse (EL) 2019/1896 artikli 46 jätkuvat kohaldamist, nagu on märgitud ameti otsuses suurendada kohalolekut Egeuse merel, hoolimata meedias avaldatud teadetest ja OLAFi leidudest, mis viitavad põhiõiguste jätkuvale rikkumisele selles valdkonnas;

60.

märgib, et alates 2021. aasta oktoobrist annab amet haldusnõukogule korrapäraselt aru Euroopa Ombudsmani, Egeuse mere operatsioonide õiguslike ja operatiivaspektide töörühma ning Euroopa Parlamendi Frontexi kontrolli töörühma soovituste rakendamisel tehtud edusammudest; palub ametil anda nende soovituste järgimisel tehtud edusammudest aru ka eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

61.

tuletab meelde Euroopa Liidu Kohtu järeldust, et Ungari ametiasutuste väljastatud tagasisaatmisotsused on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ (4) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga; kutsub ametit üles hoiduma osalemast operatsioonides, mis on vastuolus liidu õigusega; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet viis läbi kontrolle ja jõudis järeldusele, et ta ei ole kunagi olnud seotud tagasisaatmisega, mis on seotud Ungari õigusaktidega, mida Euroopa Liidu Kohus pidas liidu õigusega vastuolus olevaks (Ungari 2007. aasta seadus LXXXIX ja 2020. aasta seadus LVIII); rõhutab, et kui amet tahab alustada puhtalt lehelt, sealhulgas uuendada kohustust tagada läbipaistvus, peaks ta sellistel juhtudel tagama suurema selguse ja läbipaistvuse; võtab teadmiseks, et ameti sõnul nõuab ta, et Ungari kinnitaks ametilt toetust taotledes menetluslike aspektidega seotud vastutuse välistamise eriklauslid, kinnitades et amet teeb kõik endast oleneva selle tagamiseks, et kõik ameti poolt toetatud Ungarist tagasi saatmise menetlused on täielikult kooskõlas asjakohase liidu tagasisaatmis- ja varjupaigaalase õigusraamistikuga; märgib lisaks, et amet suurendas järelevalvetegevust Ungarist tagasisaatmiste üle ning tugevdas konsulteerimist ja koostööd põhiõiguste ametnikuga Ungari teemal; rõhutab, et menetlused saavad olla vaid nii tõhusad kui on nende rakendamine ning et see on eriti murettekitav, arvestades õigusriigi üldist olukorda Ungaris;

62.

rõhutab, et ameti otsene ja kaudne osalemine piirihalduses ning patrull- ja vaatlustegevuses peab toimuma samaaegselt põhiõiguste rikkumiste ennetamise ja nende vastu võitlemisega ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimise tagamisega kooskõlas liidu õigustikuga; kutsub ameti haldusnõukogu üles tugevdama veelgi rohkem sisemisi järelevalvestruktuure ning kordab, kui oluline on pidevalt läbi vaadata ja kontrollida juhtimismeeskonna tegevust, et teha õigeaegselt kindlaks ja lahendada mis tahes halvad juhtimisolukorrad, ning samuti rakendada standardset töökorda, et selliste riskide tekkimisel ameti tegevuse rahastamisest loobuda, see peatada või lõpetada või ameti tegevust mitte käivitada;

63.

võtab teadmiseks ameti haldusnõukogu 2021. aasta otsused, millega võeti vastu isikuandmete töötlemise reeglite rakendusnormid; tuletab meelde, et Euroopa Andmekaitseinspektor esitas arvamused ameti andmetöötlusreeglite kohta ja seetõttu koostas amet asjakohased haldusnõukogu otsused uuesti, et tagada liidu andmekaitsereeglite täielik järgimine; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles küsimuses tehtud edusammudest aru; kutsub ametit lisaks üles küsima Euroopa Andmekaitseinspektorilt arvamust, mis käsitleb haldusnõukogu muudetud otsuseid andmetöötlusreeglite kohta;

64.

võtab murega teadmiseks meediateated väärkäitumise kohta isikuandmete riskianalüüsiks töötlemise programmi laiendamisel; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et projekt viidi ellu aastatel 2015–2017, mis võimaldas ametil arendada suutlikkust, mis on vajalik isikuandmete töötlemiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1168/2011 (5) artikliga 11c; võtab lisaks teadmiseks ameti seisukoha, et amet on töödelnud ainult piiriüleses kuritegevuses ja terrorismis kahtlustatavate operatiivseid isikuandmeid ega ole alustanud ohvrite ja tunnistajate isikuandmete töötlemist; kordab oma sügavat muret teadete pärast, et andmekaitseametnik hoiatas korduvalt, et selline andmete laiendamine rikuks liidu õigust, kuid amet otsustas esialgu seda nõuannet eirata; võtab teadmiseks haldusnõukogu otsused 56/2021, 68/2021 ja 69/2021, mis põhinevad Euroopa Andmekaitseinspektori arvamustel ameti andmekaitsereeglite kohta, mille tulemusel koostab ameti andmekaitseametnik Euroopa Andmekaitseinspektori soovituste rakendamise tegevuskava; kutsub ametit üles selle olukorra lahendama ja tagama liidu andmekaitsereeglite täieliku järgimise, konsulteerides korrapäraselt Euroopa Andmekaitseinspektoriga ning teavitades eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni reformi seisust ja edenemisest;

65.

taunib asjaolu, et Euroopa Parlamendi liikmetele ning kõrgema juhtkonna ja põhiõiguste ametniku liikmetele juurdepääsu võimaldamine OLAFi aruandele on pikalt viibinud; tuletab meelde, et ameti kohta esitatakse eeldatavasti veel kaks OLAFi lõpparuannet; tunnistab küll, et OLAFi aruande järeldused võivad olla avalikku huvi pakkuv küsimus, kuid nõuab, et see konfidentsiaalne aruanne avaldataks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (6) raames, et austada OLAFi läbiviidava juurdluse konfidentsiaalsust ning asjaomaste isikute seaduslikke õigusi, sealhulgas nende andmekaitseõigusi; kordab oma nõudmist, et parlamendiliikmetele võimaldataks nendele lõpparuannetele juurdepääs kohe, kui need valmis on, ja et juurdepääs tagataks ka kõigile ameti juhtivtöötajatele, kellele aruanded peavad olema kättesaadavad, selleks et tagada ameti läbipaistvus ja usaldusväärsus ning ameti eelarve korrektne täitmine edaspidi;

66.

märgib, et meediateadetes, finantskontrolli töörühma järeldustes ja OLAFi aruande leidudes tuvastatud probleemid tõid kaasa eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keeldumise eelmises eelarvetsüklis; rõhutab, et pärast endise tegevdirektori tagasiastumist seoses OLAFi uurimisega ameti halva juhtimise kohta on ametis käimas üleminekuprotsess; tunneb sellega seoses ka heameelt eri meetmete üle, mida ajutine juhtkond on oma tegevuse ja standardite parandamiseks võtnud; märgib rahuloluga, et need tegevused käsitlesid eelarve haldamise ja finantsjuhtimise küsimusi, nagu volituste delegeerimise ja edasidelegeerimise selgitamine maksete heakskiitmisega tegelevatele asutustele, suurem põhiõiguste austamine, tõhustatud institutsiooniline koostöö ajutise juhtkonna ja põhiõiguste ametniku vahel ning muudatused juhtimiskultuuris tänu nähtavale liikumisele detsentraliseerimise, delegeerimise ja parema dialoogi poole otsustusprotsessis; väljendab eelkõige heameelt ajutise juhtkonna võetud kohustuse üle muuta juhtimiskultuuri, tegutseda vaikimiskultuuri lõhkumise nimel ja soodustada kollektiivset osalemist probleemide lahendamises; kutsub ametit üles ka edaspidi pühenduma nende vajalike reformide täielikule rakendamisele, seda ka pärast ajutise tegevdirektori ametisse nimetamist, ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammudest aru;

67.

tuletab ametile meelde, et ta peab Euroopa Parlamendile aru andma ning et parlament kavatseb kindlasti tagada, et amet aitab kaasa liidu õiguse, sealhulgas põhiõigusi käsitleva liidu õigustiku, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta järjepidevale ja ühetaolisele kohaldamisele; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb ameti haldusnõukoguga teha tõhustatud koostööd, suurendades ameti läbipaistvust, vastutust ja demokraatlikku järelevalvet;

68.

kutsub ametit üles suurendama jõupingutusi, et esitada liidu kodanikele ja üldsusele asjakohast teavet tulemuslikkuse kohta selges ja arusaadavas keeles; nõuab tungivalt, et amet tagaks suurema läbipaistvuse ja avaliku vastutuse, kasutades ära meediat ja sotsiaalmeediakanaleid;

69.

võtab teadmiseks haldusnõukogu 20. detsembri 2022. aasta erakorralisel koosolekul tehtud otsuse nimetada ameti uueks tegevdirektoriks Hans Leijtens; ergutab ametit suurendama käimasolevaid jõupingutusi ja võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada liidu standardite täielik järgimine, eelkõige eelarvehalduse ja finantsjuhtimise, põhiõiguste, organisatsioonikultuuri ja läbipaistvuse valdkonnas; kordab oma üleskutset ametile esitada üksikasjalik tegevuskava selle kohta, kuidas ta kavatseb allesjäänud probleemid lahendada koos nende meetmete selge ja üksikasjaliku ajakavaga, ning viia lõpule parandusmeetmete võtmine, et lahendada kõik Euroopa Ombudsmani, parlamendi Frontexi kontrolli töörühma ja nõuandefoorumi tõstatatud lahendamata probleemid; kutsub ametit üles viima vajalikud reformid täielikult ellu, seda ka pärast alalise tegevdirektori ametisse nimetamist, ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammudest aru;

70.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu , 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).

(3) Frontex Strategic Risk Analysis 2022 (Frontexi strateegiline riskianalüüs 2022)

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1168/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 304, 22.11.2011, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/470

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1942,

10. mai 2023,

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0106/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/1896 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624), (4) eriti selle artiklit 116,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0142/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 295, 14.11.2019, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/471

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1943,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti – EUSPA (enne 12. maid 2021 Euroopa GNSSi Agentuur) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0104/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010 (millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008), (4) eriti selle artiklit 14,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/696 (millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL), (5) eriti selle artikleid 85 ja 86,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0116/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.

(5) ELT L 170, 12.5.2021, lk 69.

(1) ELT C 141, 29.3.2022, lk 104.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/473

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1944,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti – EUSPA (enne 12. maid 2021 Euroopa GNSSi Agentuur) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0116/2023),

arvestades, et Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 57 130 215,17 eurot, st 2020. aasta eelarvest 61,16 % suurem, mis tuleneb uuel ELi kosmoseprogrammil põhinevatest ameti laiendatud volitustest; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2021. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute täitmise määr 100 % ehk sama mis 2020. aastal; peab kahetsusväärseks asjaolu, et jooksva aasta maksete assigneeringute täitmise määr oli 74,78 %, mis on 2020. aasta määrast 8,60 % võrra madalam;

märgib, et lisaks oma põhieelarvele jätkas amet suures mahus delegeeritud eelarve (sihtotstarbelised assigneeringud) haldamist, eelkõige Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) kasutamise ja Galileo programmi kasutamise ning programmi „Horisont 2020“ rahalist toetust käsitlevate lepingute alusel; märgib lisaks, et amet allkirjastas 2021. aastal komisjoniga rahalist toetust käsitleva lepingu, millega anti ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/696 (2) kohaselt programmi „Euroopa horisont“, Copernicuse programmi, Euroopa Liidus toimuva riikliku satelliitside (GOVSATCOM) ja kosmose olukorrast ülevaate saamise (SSA) programmi täiendavad komponendid; märgib lisaks, et delegeeritud eelarves seoti 2021. aastal kulukohustustega kokku 6 361 705 119 eurot ja välja maksti 1 574 943 399 eurot;

Tulemuslikkus

märgib, et määrusega (EL) 2021/696 loodi amet, mis asendas Euroopa GNSSi Agentuuri ja oli selle õigusjärglane; märgib, et nimetatud määrusega laiendatakse ameti kohustusi Euroopa GNSSi (ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem) programmides; võtab teadmiseks ameti positiivsed tulemused, sealhulgas määruse (EL) 2021/696 kohase eduka ülemineku; märgib lisaks, et 2021. aastal võttis amet pärast läbirääkimisi vastu finantsraampartnerluse lepingu ja rahalist toetust käsitlevad lepingud, mis võimaldavad kosmoseprogrammi tõhusalt ja tulemuslikult ellu viia, vältides dubleerimist ning minimeerides arengu- ja tegevusriske, tuginedes Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja ameti vahelisele selge käsuliiniga üksteise pädevuste ja võimete koostoime loomisele; märgib lisaks, et finantsraampartnerluse lepingu ja rahalist toetust käsitleva lepingu raames tegutseb amet EGNOSe ja Galileo kasutusjuhina ning juhul, kui komisjon on teda selleks volitanud, lepingu täitmise etapis hankijana;

märgib, et 2021. aastal vastutas amet programmide EGNOS ja Galileo rakendamisega seotud mitmesuguste tegevuste eest, näiteks EGNOSe ja Galileo turvalisuse akrediteerimise tagamine sõltumatu turvalisuse akrediteerimise nõukogu kaudu, samuti EGNOSe ja Galileo teenuste edendamisele ja turustamisele kaasaaitamine, sealhulgas vajaliku turuanalüüsi tegemine ning tihedate kontaktide loomine muu hulgas süsteemi kasutajate ja potentsiaalsete kasutajatega; märgib lisaks, et amet täitis muid programmide EGNOS ja Galileo rakendamisega seotud ülesandeid, mille komisjon on talle delegeerimis- ja rahalist toetust käsitlevate lepingutega ülesandeks teinud;

rõhutab liidu kosmoseprogrammi ja ameti loomise tähtsust; võtab rahuloluga teadmiseks ameti panuse kosmose turvalisuse tagajana ning satelliitnavigatsiooni, Maa seire, ühenduvuse ja kosmoseuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis aitavad tagada liidu kodanike turvalisuse ja investeeringud elutähtsasse taristusse; kutsub ametit ja komisjoni üles täiendavalt tuvastama võimalikku koostoimet liidu kosmoseprogrammi komponentide ja tulevaste programmide vahel, näiteks IRIS2 (liidu turvalise ühenduvuse programm) ja kosmoseliikluse korraldamise programmi rakendamiseks; kutsub ametit ja komisjoni üles maksimeerima liidu kahesuguse kasutusega kosmosetaristu kasutamist ning tugevdama oma rolli Euroopa julgeoleku ja kaitse kontekstis; julgustab ameti kaasamist liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia rakendamisse;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 100 % ja liidu eelarves kinnitatud 191 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 191 (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 150); märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 56 lepingulist töötajat ja seitse lähetatud riiklikku eksperti;

peab kahetsusväärseks soolise tasakaalu puudumist ameti kõrgemas juhtkonnas, kus kolmest liikmest kolm (100 %) on mehed; peab kahetsusväärseks soolise tasakaalu puudumist ameti haldusnõukogus, kus 28 liikmest 23 (82 %) on mehed; võtab murega teadmiseks ka ameti kogu töötajaskonna soolise tasakaalu, kus 247 töötajast 168 (68 %) on mehed; märgib, et amet töötab välja mitmekesisuse ja kaasamise strateegiat, mis sisaldab tegevuskava; kutsub ametit üles võtma võimalikult kiiresti konkreetseid meetmeid, et parandada soolist tasakaalu kõigil hierarhia tasanditel, ja andma sellest aru eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

võtab kontrollikoja aruande põhjal murega teadmiseks, et kahes auditeeritud värbamismenetluses esines mitu menetluslikku puudust, mis kahjustavad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid; et vabade ametikohtade teadetes ei olnud kindlaks määratud punktide arvu, mida kandidaadid pidid lõppnimekirja saamiseks või reservnimekirja saamiseks saavutama, ega reservnimekirja kantavate kandidaatide arvu; et valikukomisjoni antud juhised erinevate valikukriteeriumide punktide andmise kohta ei olnud piisavalt üksikasjalikud tagamaks, et valikukomisjoni liikmed järgiksid järjepidevat lähenemisviisi; ning et ühes kahest värbamismenetlusest ei olnud ühe testi jaoks ette nähtud punktisüsteemi; võtab teadmiseks ameti vastuse, et amet kavatseb muuta oma värbamismenetlusi, et nende tähelepanekuga tegeleda; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

võtab 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete põhjal teadmiseks, et amet leppis komisjoniga kokku kavas, millega järk-järgult ja üha laialdasemalt vähendada lepinguliste töötajate koguarvu, nii et finantsperspektiivi lõpuks oleks see kooskõlas määrusele (EL) 2021/696 lisatud finantsselgitusega, ning et amet peab siiski suurendama eelkõige Galileo turvaseirekeskuse toimingute ja turvafunktsioonide valdkonnas töötavate lepinguliste töötajate arvu; märgib lisaks, et amet rõhutas komisjonile ja selle haldusnõukogule, et lepinguliste töötajate arvu vähendamisega on seotud tegevusriskid, mida amet kavatseb hallata suurema allhanke kaudu, kuigi see põhjustab suuremaid finantskulusid; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

10.

võtab teadmiseks ameti olemasolevad poliitilised ja muud meetmed, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust ning ennetada psühholoogilist ja seksuaalset ahistamist; märgib eelkõige, et amet on võtnud kasutusele usaldusnõunike mitteametliku menetluse käsiraamatu, mis hõlbustab lihtsat ja konfidentsiaalset aruandlust; märgib, et 2021. aastal registreeriti neli konsultatsiooni usaldusnõunikega ja et ükski neist konsultatsioonidest ei viinud juhtumini, mida kohtus uuriti või menetleti, ning kõik konsultatsioonid lõpetati pärast menetluse kohta teabe esitamist ning usaldusnõuniku ja kaebuse esitaja vahelist mitteametlikku arutelu;

11.

12.

Hanked

13.

märgib, et amet jätkab võimaluse korral e-riigihangete rakendamist, võttes arvesse valitud hankemenetlust, vahetatavate dokumentide laadi ja liidu julgeolekuhuvide kaitset; märgib, et hiljutised näited hangetest, mille puhul on rakendatud e-riigihankeid, on peakorteri valve, haldustugi ja Copernicuse näidisprojekt;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

14.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja tehtavad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus ning huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine;

15.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et aastatel 2019–2021 hindas amet üht võimaliku huvide konflikti juhtumit seoses kõrgema astme töötajaga, kes asus tööle mujale, et ta kiitis uue töökoha heaks piirangutega, ning vaatamata üldisele kohustusele põhjendada oma otsuseid, ei põhjendanud amet neid piiranguid; võtab teadmiseks ameti vastuse, et ta võtab seda oma menetlustes nõuetekohaselt arvesse, ning selgituse, et antud juhul ei põhjendanud amet piiranguid otsuses, sest pidas neid iseenesestmõistetavaks; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

16.

märgib, et ametil oli 2021. aastal üks rikkumisest teatamise juhtum ja et uurimine oli aasta lõpus veel pooleli; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

17.

Sisekontroll

18.

märgib rahuloluga 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete põhjal, et seoses ohuga, mis on seotud ameti maksetega Euroopa Kosmoseagentuurile seoses programmide EGNOS ja Galileo rakendamisega, auditeeris Euroopa Komisjoni kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraat esimesel aastal (ameti nimel) Euroopa Kosmoseagentuuri 2019., 2020. ja 2021. aasta kulusid ning et järgmisel kahel aastal auditeeris kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadi ning ameti audiitoritest koosnev ühisrühm Euroopa Kosmoseagentuuri ning et kolme järjestikuse iga-aastase auditi käigus ei leitud ühtegi puudust;

19.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Kosmoseagentuur suurendab eelarve täitmise läbipaistvust, kehtestades liidu vahendite haldamise tingimused, kehtestades eelarve järelevalve- ja kontrollimeetmed ning kehtestades Euroopa Kosmoseagentuuri tasustamise põhimõtted iga komponendi eest, millesse ta panustab, tunnistades, et Euroopa Kosmoseagentuur kui ELi-väline organ ei ole liidu kodanike ees vastutav eelarvekulutuste eest (3);

20.

märgib, et komisjoni siseauditi talitus avaldas 2021. aasta novembris auditiaruande Galileo kasutamise kohta koos nelja olulise soovitusega; märgib, et amet rakendas vähemalt kaks kolmandikku soovituste rakendamiseks võetud meetmetest; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

21.

märgib 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete põhjal, et siseauditi talituse 2019. aasta audit GSA töötajate suutlikkuse suurendamise kohta viidi lõpule ja 2022. aastal pidi valmima auditi rakendamise ülevaatusaudit; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist muutustest aru;

22.

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada ameti nõuetekohane toimimine; nõuab tungivalt tõhusate juhtimis- ja kontrollisüsteemide olemasolu, et vältida võimalikke huvide konflikti juhtumeid, eel- ja järelkontrollide puudumist, eelarveliste kulukohustuse ja juriidiliste kohustuste ebapiisavat haldamist ning suutmatust teatada probleemidest erandite registris;

Digitaliseerimine ja rohepööre

23.

märgib, et 2021. aastal otsustas amet laiendada oma peamisi infosüsteeme pilvandmetöötlusele ja võtta kasutusele sellised tehnoloogiad nagu andmelekke ennetamine (Data Leak Prevention); võtab lisaks rahuloluga teadmiseks s/MIME krüpteerimise rakendamise e-posti puhul, mis võimaldab vahetada krüpteeritud ja digitaalselt allkirjastatud sõnumeid teiste institutsioonidega, kes kasutavad sama tehnoloogiat, ning euSIGNi kasutuselevõtu, samuti ameti peamiste tulemüüride asendamise uusimate mudelitega, mis võimaldavad võrguliiklust paremini jälgida ja kontrollida;

24.

märgib, et amet teeb komisjoniga aktiivselt koostööd kosmosele kohaldatavate roheliste eesmärkide küsimuses, et tagada eriline keskendumine oma põhitegevuse keskkonnamõjule; märgib lisaks, et amet on loonud tööraamistiku keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise protsessi algatamiseks; märgib lisaks, et amet jälgib korrapärast energiatarbimist ja kohaldab ringlussevõtu põhimõtteid muu hulgas kõigis valdkondades, kiites samal ajal heaks keskkonnahoidlike hangete elemendid; märgib lisaks, et amet nõudis uute hoonete puhul nii planeerimisel kui ka ehitamisel kõrgemat keskkonnakvaliteedi hindamist;

25.

rõhutab, kui oluline on suurendada ameti digitaliseerimist asutusesisese toimimise ja juhtimise seisukohast, kuid ka selleks, et kiirendada menetluste digitaliseerimist; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

26.

julgustab ametit tegema tihedat koostööd ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ja CERT-EU (liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelev rühm) ning viima läbi oma IT-taristu regulaarseid riskihindamisi ja tagama, et asutuse küberkaitset auditeeritakse ja testitakse korrapäraselt; teeb ettepaneku pakkuda korrapäraselt küberturvalisusega seotud ajakohastatud koolitusprogramme kõigile ameti töötajatele; palub ametil töötada küberturvalisuse poliitika kiiremini välja, et selle saaks ellu viia enne 31. detsembrit 2023, ning anda sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

27.

võtab teadmiseks ameti juhtkonna jõulise reageerimise COVID-19 pandeemiale kõigis tegevuskohtades, millega tagati töötajate tervis ja ohutus ning tegevuse järjepidevus, ning ameti tegevuskohtade juhtide võrgustiku kindlaksmääramise ja rakendamise, sealhulgas tervishoiu- ja ohutusmeetmete rakendamiseks kõigis tegevuskohtades COVID-19 pandeemiale reageerimiseks;

Muud kommentaarid

28.

märgib, et amet on kõiki COVID-19 pandeemiaga seotud meetmeid arvesse võttes käivitanud oma esimese vabaõhunäituse EUSPA Open, et tutvustada üldsusele oma uut missiooni ja ELi kosmoseprogrammi;

29.

väljendab heameelt sotsiaalmeedia kaasatuse üle 2021. aastal, mis seisnes kampaania „#EUSpace 4 our Planet“ korraldamises, millega rõhutati ELi kosmoseprogrammi panust muu hulgas ELi rohelisse kokkuleppesse; märgib lisaks, et kooskõlas määruse (EL) 2021/696 kohase ameti üleminekuga on amet teinud ennetavalt koostööd paljude meediaväljaannetega liikmesriikides;

30.

kutsub ametit üles arendama jätkuvalt edasi koostoimet (nt inimressursside, kinnisvara haldamise, infotehnoloogia teenuste ja turvalisuse puhul), tugevdama koostööd, heade tavade vahetamist ja arutelusid ühist huvi pakkuvates valdkondades teiste liidu ametitega, et suurendada tõhusust;

31.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170, 12.5.2021, lk 69).

(3) Euroopa uuringuteenistus, „ELi juhtpositsiooni saavutamine kosmosesektoris avatud strateegilise autonoomia kaudu“. Jaanuar 2023, lk 8.

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/478

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1945,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti (enne 12. maid 2021 Euroopa GNSSi Agentuur – EUSPA) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06248/2023 – C9-0104/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0116/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.

(5) ELT L 170, 12.5.2021, lk 69.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/480

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1946,

10. mai 2023,

Euroopa Liidu ametite 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsuseid Euroopa Liidu ametite 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2022) 331),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta koos asutuste vastustega, (1)

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0144/2023),

arvestades, et käesolev resolutsioon sisaldab iga määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 70 kohase ameti kohta horisontaalseid tähelepanekuid, mis on lisatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustele vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklile 262 ja Euroopa Parlamendi kodukorra V lisa artiklile 3;

B.	arvestades, et käesolev resolutsioon sisaldab ka horisontaalseid tähelepanekuid Euratomi Tarneagentuuri kohta, mis on lisatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklile 262 ja Euroopa Parlamendi kodukorra V lisa artiklile 3;

C.	arvestades, et liidu ametid peaksid eelkõige täitma selge Euroopa lisaväärtusega ülesandeid, mis peaksid olema korraldatud võimalikult optimaalselt, et vältida liidu maksumaksja huvides kattumisi;

kiidab ameteid nende vastupanuvõime ja jõupingutuste eest kõrgete tööstandardite ja kvaliteetsete väljundite säilitamisel hoolimata COVID-19 pandeemia teisel aastal kehtestatud piirangutest;

märgib, et liidu 33 detsentraliseeritud asutuse 2021. aasta eelarve kulukohustuste assigneeringute maht kokku oli ligikaudu 3 206 000 000 eurot, mis on umbes 5 % suurem kui 2020. aastal, ning maksete assigneeringute maht oli 3 090 000 000 eurot, s.o 6,88 % suurem kui 2020. aastal; märgib ühtlasi, et maksete assigneeringute kogusummast (3 090 000 000 eurot) ligikaudu 2 477 000 000 eurot eraldati liidu üldeelarvest ja see moodustas 2021. aastal ametite vahenditest kokku 77,27 % (2020. aastal 72,83 %); märgib peale selle, et tasudest ja lõivudest ning osalevate riikide otsemaksetest laekus ligikaudu 728 000 000 eurot (12,15 % vähem kui 2020. aastal);

märgib murega, et mõne ameti lõplik eelarve on nominaalväärtuses kuueks aastaks külmutatud ning et eelarve tegelik ostujõud on akumuleerunud inflatsiooni tõttu vähenenud; märgib, et selle suundumuse jätkumine seab ohtu ametite suutlikkuse täita oma ülesandeid tulemuslikult ja õigeaegselt;

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) jõudis oma aastaaruandes liidu ametite eelarveaasta 2021 kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) järeldusele, et kokkuvõttes kinnitas kontrollikoja audit ametite 31. detsembril 2021. aastal lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruannete ja nende aluseks olevate tulude kohta varasematel aastatel saadud positiivseid tulemusi; märgib, et kontrollikoja väitel on raamatupidamise aastaaruande aluseks olevates maksetes siiski vaja teha mõningaid parandusi;

Kontrollikoja tuvastatud peamised riskid

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt on risk, et aastaaruanne ei ole usaldusväärne, sarnaselt 2020. aastale üldiselt väike, sest aastaaruande koostamisel kohaldatakse komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirju, mis põhinevad rahvusvahelistel raamatupidamisstandarditel;

rõhutab, et kontrollikoja aruande kohaselt on ametite raamatupidamisaruannete aluseks olevate tulude seaduslikkust ja korrektsust ohustav üldine risk enamiku ametite puhul väike ning see on sarnaselt 2020. aastaga keskmine vaid osaliselt isemajandavate ametite puhul, kus tasude ja osamaksude kogumise suhtes kohaldatakse erireegleid;

märgib, et kontrollikoja hinnangul on ametite raamatupidamisaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkust ja korrektsust ohustav risk üldiselt keskmine, varieerudes konkreetsete jaotiste puhul väikesest kuni suureni; märgib, et kontrollikoja hinnangul on I jaotisega (personalikulud) seotud risk üldiselt väike, II jaotise (halduskulud) puhul peetakse seda keskmiseks ning III jaotise (tegevuskulud) puhul on see väike kuni suur, sõltuvalt asjaomasest ametist ja selle tegevuskulude laadist; juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoja hinnangul on III jaotisega seotud risk sarnane II jaotise riskiga, kuid kuna III jaotises on summad palju suuremad, on mõju suurem;

märgib, et kontrollikoda peab usaldusväärset finantsjuhtimist ohustavat riski keskmiseks ja see tuleneb peamiselt riigihankemenetlustest, mille puhul ei tagatud parimat võimalikku hinna ja kvaliteedi suhet;

märgib, et eelarvehaldusega seotud risk on kontrollikoja hinnangul väike, sest kontrollikoja audit näitas, et üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli küll kõrge, kuid kontrollikoja hinnangul oli see põhjendatud, sest asjaomased toimingud kestsid mitu aastat või ei olenenud asjaolud ametitest;

10.

märgib, et kontrollikoda on aruandes nimetanud ka COVID-19 pandeemiaga seotud muud riski, mis on kontrollikoja tööd mõjutanud, sest reisipiirangud takistasid tal teha kohapealseid kontrolle, hankida originaaldokumente ja küsitleda auditeeritavate töötajaid isiklikult; märgib rahuloluga, et kontrollikoda tegi oma töö dokumendipõhise ülevaatuse ja auditeeritavate kaugintervjuude abil siiski ära; märgib, et kontrollikoja hinnangul võis kohapealsete kontrollide tegemata jätmine küll suurendada avastamata jäämise riski, kuid auditeeritavatelt saadud tõendite abil oli võimalik töö ikkagi lõpule viia ja selle põhjal järeldused teha;

11.

väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda on teatanud, et enamikul juhtudel on ametid võtnud eelmiste aastate auditite tähelepanekutega tegelemiseks parandusmeetmeid, ning kutsub kõiki asjaomaseid ameteid üles jätkama jõupingutusi kontrollikoja pooleliolevate (39) või täitmata (9) tähelepanekute suhtes järelmeetmete võtmiseks, eelkõige juhtimis- ja kontrollisüsteemide, riigihankemenetluste ja eelarve haldamise valdkonnas;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

12.

rõhutab rahuloluga, et kontrollikoja aastaaruande kohaselt esitati kõigi ametite raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse kohta märkusteta auditiarvamus; märgib ühtlasi, et kontrollikoda esitas märkusteta arvamuse kõigi ametite raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; märgib, et kontrollikoda esitas märkusteta arvamuse kõigi ametite raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, välja arvatud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) puhul; märgib, et märkusega arvamus eu-LISA kohta oli tingitud sellest, et 2021. aastal tehti seoses mitme raamlepinguga ebaseaduslikult kuus makset kogusummas 18 110 000 eurot, kusjuures need maksed moodustavad 6,20 % kõigist 2021. aasta maksete assigneeringutest;

13.

märgib, et seoses raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsusega avaldas kontrollikoda Euroopa Ravimiameti (EMA), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) puhul asjaolu rõhutava punkti; märgib, et EMA puhul oli asjaolu rõhutav punkt seotud poolelioleva küsimusega, mis hõlmab ameti varasemate Londoni ruumide rendilepingut, mis kehtib kuni 2039. aastani, ilma et oleks ette nähtud ennetähtaegne lõpetamine, ja võimalikke kohustusi 31. detsembril 2021 hinnanguliselt 383 000 000 euro suuruses summas; märgib, et Frontexi puhul oli asjaolu rõhutav punkt seotud ELi mittekuuluvate Schengeni ala riikide osamaksude ebaõige arvutamisega, mille maht oli 2 600 000 eurot vähem, kui nad oleksid pidanud Frontexi eelarvesse 2021. aastal maksma; märgib, et EIGE puhul oli asjaolu rõhutav punkt seotud tingimusliku kohustusega (22 000 eurot) tema raamatupidamise aastaaruandes, mis võib tekkida käimasolevas renditöötajaid käsitlevas kohtumenetluses;

14.

märgib, et seoses ametite raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsusega avaldas kontrollikoda Frontexi puhul asjaolu rõhutava punkti, mille kohaselt 21. detsembri 2020. aasta eelarveline kulukohustus kanti üle 2021. aastasse ilma juriidilise kohustuseta enne 2020. aasta lõppu; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et Frontex tegeles selle rikkumisega 2021. aasta jooksul järgnevate juriidiliste kohustuste abil;

15.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, mis puudutab assotsieerunud riikide rahalist osalust ja mille kohaselt tekitavad lepingutes rakendatavad osaluse arvutamise eri meetodid riski, et kõnealuseid rahalist osalust käsitlevaid lepinguid rakendatakse valesti; võtab teadmiseks, et kontrollikoda kutsub asjaomaseid ameteid üles pidama komisjoniga nõu, et hinnata, kas tuleb tagada kooskõla komisjoni osalust käsitlevate lepingutega ja komisjoni meetoditega assotsieerunud riikide osaluse arvutamiseks;

16.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et ülekandmiste tase on liiga kõrge ja hilinenud maksete määr on suur kümne ameti puhul, kusjuures puudused (struktuurne probleem, nõrk eelarve planeerimine või eelarve aastasuse põhimõtete võimalik rikkumine) esinevad eelkõige kolme ameti puhul, s.o Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER), eu-LISA ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) puhul; nõuab tungivalt eelarve aastasuse põhimõtte järgimist; kordab kontrollikoja soovitust, et asjaomased ametid peaksid veelgi parandama oma eelarve planeerimist ja eelarve täitmise tsükleid, et vältida liigseid viivitusi tööprogrammide või hankekavade rakendamisel;

17.

märgib siiski, et teatavatel juhtudel on ülekandmiste kõrge tase tingitud ka ametite kontrolli alt väljas olevatest teguritest, nagu nende tegevuse laad, mis hõlmab mitmeaastaseid perioode, või vajadus pöörduda töötajate vähesuse tõttu uuesti välistöövõtjate poole ajavahemikeks, mis kestavad eelarveaastast kauem;

18.

tuletab meelde, kui oluline on luua ja säilitada aktiivne dialoog komisjoni ja ametite vahel asjakohaste vahendite eraldamise ja vastavate ametikohtade loetelude koostamise üle kooskõlas liidu poliitiliste eesmärkide ja ambitsioonidega, mis on viimastel aastatel suurenenud ning mis on toonud mitmele ametile kaasa uusi ja laiendatud ülesandeid ja volitusi;

Tulemuslikkus

19.

märgib, et kõik ametid kasutavad tulemuste mõõtmisel mitmesuguseid põhiliste tulemusnäitajate süsteeme, kavandatud väljundeid või strateegilisi eesmärke; tunnustab ameteid, kelle iga-aastase tööprogrammi täitmise määr ületas 2021. aastal 95 %; kutsub kõiki ameteid üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru oma iga-aastase tööprogrammi täitmise määrast protsentides väljendatud konsolideeritud arvuna; väljendab heameelt põhiliste tulemusnäitajate üle, mille ametid on saavutanud, ja tõsiasja üle, et nad on juhtinud tähelepanu meetmetele, mis võivad nende töö tõhusust ja tulemuslikkust suurendada; kutsub ameteid siiski üles võtma teadmiseks näitajad, mida ei ole veel saavutatud või milles on maha jäädud;

20.

võtab teadmiseks kõigi ametite saavutused ja edusammud 2021. aastal, mis oli COVID-19 pandeemia teine aasta ning põhjustas erilisi probleeme justiits- ja siseküsimuste, transpordi ning meditsiiniga seotud valdkondades tegutsevatele ametitele;

21.

rõhutab liidu ametite väärtuslikku rolli liidu institutsioonide abistamises poliitika kavandamisel ja rakendamisel, eelkõige täites konkreetseid tehnilisi, teaduslikke ja juhtimisülesandeid; peab kiiduväärseks selliste tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas tegutsevate ametite nagu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfond (ETF) ja Euroopa Tööjõuamet (ELA) väärtuslikke teadmisi ja kvaliteetset tööd; kordab sellega seoses vajadust varustada ametid neile määratud ülesannetele vastaval tasemel piisava arvu töötajatega, kes töötavad stabiilsete töölepingute alusel ja kellele on ette nähtud piisavalt materiaalseid vahendeid; rõhutab seepärast vajadust tagada neile piisavad inim- ja rahalised ressursid, mis võimaldaksid neil rakendada oma tööprogramme ka tulevikus nii, et tegevused viiakse väga suurel määral lõpule; rõhutab iga ameti tähtsust ja lisaväärtust oma pädevusvaldkonnas ja ametite autonoomiat; kordab, et ametite nõuetekohane toimimine nõuab ka kvaliteetset sotsiaaldialoogi;

22.

tuletab meelde, et iga-aastane arvamuste vahetus tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis ametite iga-aastaste tööprogrammide ja mitmeaastaste strateegiate üle on oluline tagamaks, et programmid ja strateegiad on kooskõlas tegelike poliitiliste prioriteetidega, eriti Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtete rakendamise ja Porto eesmärkide saavutamise kontekstis;

23.

kordab, kui tähtis roll on ELi justiits- ja siseküsimustega (JSK) tegelevatel ametitel, kuna need on liidu poliitika rakendamiseks hädavajalikud, ning kui tähtis on toetus, mida nad tagavad liidu institutsioonidele ja organitele ning liikmesriikidele põhiõiguste, turvalisuse ja õiguse valdkonnas, täites operatiiv-, analüütilisi, haldus- ja seireülesandeid; rõhutab seetõttu, et justiits- ja siseküsimustega tegelevatele ametitele tuleb tagada piisavad rahalised ja inimressursid; märgib, et kõik ametid peaksid täitma oma volitusi tulemuslikult;

24.

tuletab meelde, et ametid on ressursside kasutamise hindamisel kõige pädevamad ja neil on oluline roll Euroopa rohelisele kokkuleppele vastavate õigete kestlike projektide toetamisel; kutsub komisjoni üles tagama rahastamist, millega toetatakse liidu ameteid sotsiaalse dialoogi kindlustamisel; märgib, et liidu ametitel on oluline roll liidu institutsioonidega peetava sotsiaaldialoogi tagamisel;

25.

kutsub ameteid üles jätkama sünergia arendamist (näiteks inimressurside, hangete, digitaliseerimise, hoonete haldamise, IT-teenuste ja küberjulgeoleku valdkonnas), samuti koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu ametitega, et suurendada tõhusust, eelkõige inflatsioonipingete kontekstis; palub ametitel eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile oma tõhususe suurendamise strateegia rakendamise kohta ka edaspidi aru anda ja vajaduse korral seda strateegiat ajakohastada;

26.

kutsub komisjoni üles suurendama ametite valdkonnaüleste hindamiste kasutamist komisjoni eri poliitikavaldkondade toimivuskontrollide raames; märgib, et komisjon peaks kasutama hindamistulemusi sünergia ja muudatusvõimaluste, sealhulgas ühinemiste kindlakstegemiseks ning vajaduse korral seadusandlike ettepanekute koostamiseks vastavalt muutuvatele vajadustele;

27.

võtab rahuloluga teadmiseks jätkuva hea koostöö komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi pädevusse kuuluvate ametite vahel, kes vahetavad korrapäraselt teavet oma tööprogrammide kavandamise etapis ning hoiavad üksteist kursis arengute ja järeldustega;

28.

võtab kontrollikoja aruande põhjal murelikult teadmiseks kahe ameti (Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA) ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (EUSPA)) avalikustatud teabe selle kohta, millist mõju avaldas nende tegevusele agressioonisõda Ukraina vastu; märgib sellega seoses Ukrainast pärit pagulasi vastu võtvate liikmesriikide suurenenud nõudlust abi järele ning Galileo satelliitide jaoks Venemaa Sojuzi kandurrakettide kasutamise katkemist; võtab sellega seoses teadmiseks finantsraampartnerluse lepingu allkirjastamise EUSPA ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel ning kahe ameti vahelise tihedama koostöö, mis võimaldab liidul anda panuse kosmose julgeoleku tagajana ja saavutada strateegilise autonoomia;

Personalipoliitika

29.

märgib, et 2021. aastal töötas 33 detsentraliseeritud asutuses nende andmeil kokku 9 631 töötajat, sh ametnikud, ajutised teenistujad, lepingulised töötajad ja lähetatud riiklikud eksperdid, mida on 7,00 % rohkem kui 2020. aastal (2020. aastal oli vastav arv 9 001); märgib, et osa töötajate arvu suurenemisest, st 0,93 %, tuleneb 2021. aastal majanduslikult sõltumatuks muutunud uues, Euroopa Tööjõuametis (ELA) töötava 84 töötaja esmakordsest lisamisest;

30.

märgib, et 2021. aastal registreeriti 5 ametis läbipõlemisjuhtumeid (kokku 23) ja 13 ametis tegid mõned töötajatest ületunde; märgib eelkõige, et suur hulk töötajaid on teinud ületunde EUAAs (78 töötajat 423st), Euroopa Toiduohutusametis (EFSA – 117 töötajat 516st), Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuses (EMCDDA – 78 töötajat 110st), Euroopa Meresõiduohutuse Ametis (EMSA – 88 töötajat 273st), eu-LISAs (229 töötajat 310st) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametis (Europol – 583 töötajat 979st);

31.

märgib, et kõik ametid on võtnud meetmeid, et parandada töötajate heaolu tööl ning töö- ja eraelu tasakaalu; märgib, et selliste meetmete arv ja mõju on eri ametites väga erinev ning ametite vahel puudub ühtne tugiraamistik; märgib, et üldiselt puuduvad meetmed puuetega inimeste integreerimiseks, välja arvatud mõnes ametis;

32.

märgib murega, et 2021. aastal oli tööjõu voolavuse määr 33st ametist 16s üle 5 %; tunnustab ameteid (nt Euroopa Liidu Lennundusohutusamet – EASA) sihipäraste meetmete eest, mida nad võtsid suure töötajate voolavuse ärahoidmiseks; rõhutab, kui oluline on, et kõik ametid rakendaksid selliseid meetmeid;

33.

väljendab muret selle pärast, et kontrollikoda on tuvastanud korduva puuduse seoses mitme asutuse tavaga palgata koosseisuväliseid töötajaid ja ajutisi töötajaid; nõuab, et tegeletaks ametite sõltuvusega koosseisuvälistest töötajatest ja järgitaks kohaldatavat tööõigust; tunneb muret hankemenetluste haldamisega seotud ametikohtade asjakohase palgaastme puudumise pärast; võtab teadmiseks Euroopa Liidu Kohtu 11. novembri 2021. aasta otsuse kohtuasjas C-948/19, (4) mille kohaselt liidu ametites töötavad renditöötajad kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/104/EÜ (5) kohaldamisalasse; kutsub ameteid üles tuginema võimalikult palju alalistele töötajatele ja palub komisjonil näha selleks ette piisavad inimressursid;

34.

palub, et ELi asutuste võrgustik (EUAN) töötaks välja üldise poliitika, millega eelistatakse alalisi töötajaid väliskonsultantidele, et tagada kvaliteetsed töötingimused ning vältida teadmiste ja kogemuste kaotsiminekut;

35.

võtab murega teadmiseks kontrollikoja aruande tähelepanekud kaheksas ametis 2021. aastal leitud puuduste kohta värbamismenetlustes; tuletab meelde, et menetluslikud puudused värbamismenetlustes õõnestavad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimist; palub asjaomastel ametitel parandada oma sisemiste värbamismenetluste mitmeid aspekte, eelkõige hindamisprotsesse ja teateid vabade ametikohtade kohta;

36.

märgib, et võrreldes 2020. aastaga on sooline tasakaal 2021. aastal kõrgema juhtkonna tasandil paranenud, kusjuures mehi oli 68 % ja naisi 32 % (2020. aastal vastavalt 74,6 % ja 25,4 %) ning töötajatest oli kokku 50,26 % mehi ja 49,73 % naisi (2020. aastal vastavalt 52,7 % ja 47,3 %); märgib lisaks, et ametite haldusnõukogude sooline koosseis oli 62 % mehi ja 38 % naisi, mis on samuti eelmise aastaga võrreldes paranenud; kutsub ameteid üles tegema tööd selle nimel, et soolist tasakaalu kõrgemas juhtkonnas veelgi parandada; kordab komisjonile ja liikmesriikidele esitatud üleskutset järgida juhtkonna või juhatuse liikmete esitamisel ja ametisse nimetamisel soolist tasakaalu; tuletab meelde, et ametid soovivad viia soolise koosseisu kooskõlla komisjoniga, et 2024. aasta lõpuks oleks kõigil juhtimistasanditel saavutatud 50 % sooline tasakaal;

37.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et EUANi mitmeaastases strateegias aastateks 2021–2027 puudub sooline võrdõiguslikkus; kutsub EUANi üles integreerima soolise võrdõiguslikkuse oma strateegiatesse;

38.

kordab oma muret teatavate ametite (nt Cedefop, EU-OSHA, Eurofound) haldusnõukogude liigse suuruse pärast, mis muudab otsuste tegemise keeruliseks ja tekitab märkimisväärseid halduskulusid; nõuab tungivalt, et komisjon teeks sellega seoses sobiva ettepaneku;

39.

märgib, et 2021. aastal lõi EUAN kõigi ametite jaoks mitmekesisuse ja kaasamisega seotud küsimustele pühendatud töörühma; märgib, et töörühm töötas välja ja kiitis heaks mitmekesisuse ja kaasamise harta, mis sisaldas viit kohustust, sealhulgas tagada mitmekesisus ja kaasatus kogu karjääri jooksul alates värbamisest kuni edutamise ja liikuvuseni ning saavutada eesmärk, et kõigis ametites oleks keskastme juhtide ametikohtadel 40 % alaesindatud soost; kutsub kõiki ameteid üles seda hartat vastu võtma ja rakendama; väljendab heameelt mitmekesisuse ja kaasamise töörühma võetud lisameetmete üle, näiteks ametite töötajate seas uuringu algatamine mitmekesisuse ja kaasamise kohta, kontaktide ja koostöölepingute loomine komisjoni ja Euroopa Parlamendiga parimate tavade ja uuenduslike ideede vahetamiseks ning tegevuskava väljatöötamine 2022. aastaks, milles pakutakse ametitele välja 29 meedet, et edendada liidu personalieeskirjades sätestatud mitmekesisuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid kogu võrgustikus ühtlustatud viisil; kutsub EUANi üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile jätkuvalt aru nendes küsimustes tehtud edusammudest;

40.

märgib, et liidu detsentraliseeritud asutuste töötajate geograafiline tasakaal järgib liikmesriikide rahvaarvu protsendina ELi 27 liikmesriigist täpsemalt kui komisjoni töötajate geograafiline tasakaal; peab kahetsusväärseks, et kuus liikmesriiki on alaesindatud, kaheksateist liikmesriiki on üleesindatud ja kolm liikmesriiki on ligikaudu tasakaalus; on seisukohal, et ametite eesmärk peaks olema teha ühiseid jõupingutusi üldise geograafilise esindatuse parandamiseks; kutsub sellega seoses EUANi üles koordineerima eri ametite jõupingutusi, et esitada kava ja kehtestada vajalikud horisontaalsed meetmed, mis võimaldavad nimetatud eesmärgi saavutada;

41.

tuletab meelde, kui oluline on töötada välja pikaajaline personalipoliitika, mis käsitleb töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja konkreetsete koolitusvõimaluste pakkumist karjääri arendamiseks, soolist tasakaalu kõikide tasandite ametikohtadel, kaugtööd, õigust mitte olla kättesaadav, geograafilise tasakaalu suurendamist, et tagada kõigi liikmesriikide asjakohane esindatus, ning puuetega inimeste värbamist ja integreerimist ning nende võrdse kohtlemise ja võimaluste edendamist;

42.

märgib, et kõik ametid on kehtestanud kõigi oma töötajate jaoks ahistamise ennetamise ja selle vastu võitlemise poliitika ja meetmed, kusjuures mõned ametid on kehtestanud erimeetmed (nt koolituskursused, teadlikkuse tõstmise või juhendamise seansid) kõrgema ja keskastme juhtide jaoks; märgib peale selle, et ametite teatel oli 2021. aastal 24 käimasolevat või lõpetatud ahistamisjuhtumit; märgib, et mõnes ametis (nt EUAA) küsitakse töötajatega seotud menetluste (nt ahistamisjuhtumite) korral toetust liidu avaliku teenistuse õigusele (liidu personalieeskirjad) spetsialiseerunud välistelt õigusbüroodelt, isegi kui ametitel on oma õigusteenuste üksus; palub ametitel vajaduse korral anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist töötajatega seotud juhtumitest, mille puhul aastatel 2017–2022 saadi toetust sellistelt ettevõtetelt;

43.

tuletab meelde Euroopa Liidu Kohtu 11. novembri 2021. aasta otsust, mis puudutab ajutiste töötajate kasutamist ja milles käsitletakse mitut küsimust, mis on seotud direktiivi 2008/104/EÜ kohaldamisega liidu ametites töötavate renditöötajate suhtes; kutsub ajutisi töötajaid kasutavaid ameteid üles tegema suuremaid pingutusi selleks, et vähendada isikkoosseisu kuuluvaid töötajaid asendavate ajutiste töötajate arvu;

Hanked

44.

märgib murega, et kontrollikoda täheldas 2021. aastal avalikes hangetes 34 puudust (võrreldes 18-ga 2020. aastal) ja et ametite arv, kus neid esineb, suureneb – 2021. aastal esines neid 19 ametis (võrreldes 9 ametiga 2020. aastal); märgib peale selle, et sellised puudused on endiselt suurim selliste ebaseaduslikult tehtud maksete allikas, mis tulenevad kas 2021. aastal või varasematel aastatel teatatud ebaseaduslikest hankemenetlustest; kordab kontrollikoja soovitust, et raamlepingute rakendamisel peaksid asjaomased ametid kasutama erilepinguid üksnes seotud raamlepinguga hõlmatud kaupade või teenuste hankimiseks; kordab peale selle kontrollikoja soovitust, et asjaomased ametid peaksid oma avalike hangete menetlusi veelgi täiustama, tagades kohaldatavate reeglite täieliku järgimise;

45.

väljendab heameelt selle üle, et liidu ametid kasutavad rohkem e-hangete vahendeid ja et neil on olnud oluline roll kaugtöötingimustes toimuvate hangete talitluspidevuse tagamisel; märgib, et kõige levinumad ametite kasutatavad e-PRIORi moodulid on e-hangete, pakkumuste elektroonilise esitamise ja e-arvete vahendid ning et mitu ametit rakendasid 2021. aasta jooksul avalike hangete haldamise vahendit; tunnustab ameteid (Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA), Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA)), kes on teatanud, et nad on oma hankeprotsessid täielikult digitaliseerinud;

46.

tuletab meelde, kui oluline on tagada kõigi hankemenetluste puhul pakkujate vaheline aus konkurents ning võimaldada kaupade ja teenuste hankimist parima hinnaga, järgides seejuures läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; kutsub kõiki ameteid üles rakendama e-hangete IT-vahendeid, mille komisjon on välja töötanud, ning kutsub komisjoni üles selgitama ja ajakohastama hankesuunistes sisalduvaid menetlusi ja vorme;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

47.

märgib, et välja arvatud üks amet, on kõigil ametitel olemas huvide konfliktide ennetamise ja haldamise poliitika; rõhutab vajadust kehtestada või korrapäraselt ajakohastada süstemaatilisi reegleid läbipaistvuse, ühitamatuse, huvide konfliktide ja pöördukse efekti ning ebaseadusliku lobitöö ja pettusevastaste strateegiate kohta; kutsub peale selle kõiki ameteid üles töötama välja sisemise korruptsioonivastase strateegia; kutsub ameteid üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile jätkuvalt aru nendes küsimustes tehtud edusammudest;

48.

kutsub ameteid üles osalema vajaduse korral huvide esindajate kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitlevas hiljuti sõlmitud institutsioonidevahelises kokkuleppes, millele on alla kirjutanud komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament; märgib, et mõned ametid (nt elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet (BEREC), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL), CdT) ei kohtu oma äritegevuse laadi tõttu lobistidega;

49.

märgib, et kõik ametid nõuavad haldusnõukogu liikmetelt ja kõrgemalt juhtkonnalt huvide deklaratsioone ning avaldavad need oma veebisaidil;

50.

märgib, et enamik ameteid avaldab oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete, juhtivtöötajate, välisekspertide ja koosseisuliste ekspertide elulookirjeldused või tausta lühikirjeldused; märgib, et elulookirjeldused on puudulikud või puuduvad Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC), Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ja Euroopa Keskkonnaameti (EEA) (koosseisulised eksperdid), Frontexi, Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) ja ESMA (nii koosseisulised kui ka väliseksperdid), Cedefopi (mõned selle haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed), EU-OSHA (haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed) vastavatel veebisaitidel; tuletab ametitele meelde, et oluline on suurendada oma haldusnõukogu liikmete, juhtivtöötajate ning välis- ja koosseisuliste ekspertide tausta läbipaistvust; kutsub EUANi üles koordineerima oma liikmeks olevate ametite jõupingutusi, et avaldada oma veebisaitidel nimetatud liikmete, töötajate ja ekspertide elulookirjeldused, kusjuures nimetatud elulookirjeldused peaksid sisaldama vähemalt kutsealast töökogemust ja haridust;

51.

kordab murelikult kontrollikoja tähelepanekut, et ametitel on eriti suur pöördukse efekti risk, kuna nad sõltuvad ajutistest töötajatest (millega kaasneb suur tööjõu voolavus), ja nende juhtimismudel hõlmab juhatusi/nõukogusid, mille liikmed nimetatakse tavaliselt ametisse suhteliselt lühikeseks ajaks; tunnistab, et mõne ameti puhul suurendavad riski veelgi märkimisväärsed regulatiivsed volitused või sidemed tööstusega; väljendab sellega seoses heameelt kontrollikoja auditi üle horisontaalsel teemal, mis on seotud huvide konfliktide ja võimalike pöördukse efekti olukordadega umbes 40 ametis; märgib, et selle auditi raames uuris kontrollikoda juhtumeid aastatel 2019–2021, kus praegused või endised kõrgemad ametnikud asusid tööle pärast ametist lahkumist või tegelesid ameti heaks töötamise ajal tasustatava ametivälise tegevusega; märgib peale selle, et kontrollikoda uuris ka sarnaseid juhtumeid, mis hõlmasid ametite nõukogude liikmeid ja endisi liikmeid;

52.

märgib murega, et ainult 20 ametit 40st, keda kontrollikoda uuris, olid kaalunud oma kõrgemate ametnikega seotud võimalikke pöördukse efekti juhtumeid; võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, et ametid vastasid üldiselt kohaldatavatele õiguslikele nõuetele; märgib siiski murega, et kontrollikoda leidis kuues ametis (ACER, EASA, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA), ENISA, Europol ja EUSPA) mitu menetluslikku rikkumist seoses nende õiguslike kohustustega, näiteks avaldada hinnatud juhtumite loend, konsulteerida ühiskomiteega või teha ametlik otsus 30 tööpäeva jooksul; kutsub ameteid üles tugevdama oma asutusesiseseid menetlusi ja kontrolle seoses võimaliku pöördukse efektiga, et tagada täielik vastavus liidu ametnike personalieeskirjades ning Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse muude teenistujate teenistustingimustes ette nähtud kohaldatavatele eeskirjadele;

53.

mõistab teravalt hukka ametite praeguste ja endiste töötajate pöördukse efekti puudutavate nõuete ja piirangute täitmise järelevalve ebatõhususe ja ebapiisavuse; märgib murega, et selles kontekstis võivad deklareerimata pöördukse efekti juhtumid ja lahkuvatele töötajatele kehtestatud piirangute rikkumine seoses nende uue töökohaga jääda avastamata, mis võib tuua teatavatele erasektori üksustele siseteabe või lobitöö näol kaasa ebaõiglased eelised; tunnistab, et need puudused ja riskid tulenevad liidu õigusraamistikus selles valdkonnas sätestatud piiratud kohustustest; avaldab tunnustust BERECi Büroole, EBA-le ja ESMA-le selle eest, et nad on kehtestanud menetlused pöördukse efekti valdkonnas kohaldatavate reeglite järgimise jälgimiseks;

54.

tunnistab, et reegleid, mis käsitlevad võimalike pöördukse efektiga seotud olukordade käsitlemist ja sellega seotud huvide konfliktide ohtu, ei kohaldata ametite nõukogude, teaduskomiteede, eksperdirühmade ja muude sarnaste organite liikmete suhtes; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et auditeeritud perioodil (2019–2021) hindasid ainult neli ametit kõiki juhtumeid, mis olid seotud nende juhtorganite liikmete uuele töökohale asumise või ametivälise tegevusega; taunib asjaolu, et 659st ameti juhtorgani liikme lahkumisest hinnati vaid 25 juhtumit (st 3,8 %); avaldab EBAle, EIOPA-le, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT), EMA-le, ESMA-le, Europolile ja FRA-le tunnustust selle eest, et nad on kehtestanud erisätted, mis hõlmavad pöördukse efektiga seotud olukordi seoses nende juhtorganite liikmetega, hoolimata olemasolevast õiguslikust vaakumist;

55.

kutsub EUANi üles koordineerima jõupingutusi, et võtta kõigis oma liikmeks olevates ametites kasutusele: i) käitumisjuhend ja reeglistik haldusnõukogude liikmetele, milles sätestatakse põhimõtted, menetlused ja konkreetsed mehhanismid nimetatud liikmete huvide konfliktide ja pöördukse efekti olukordadega tegelemiseks; ii) menetlused, mille abil jälgitakse praeguste ja endiste töötajate (sealhulgas kõrgemate ametnike) vastavust pöördukse efekti ja sellega seotud piirangute valdkonnas kohaldatavatele otsustele; kutsub EUANi lisaks üles koordineerima kõigis oma liikmeks olevates ametites jõupingutusi kõigi Euroopa Ombudsmani 28. veebruari 2019. aasta kontrolliaruandes esitatud soovituste (juhtum SI/2/2–17/NF) rakendamiseks, et jõustada avalikust teenistusest lahkunud liidu kõrgemate töötajate üheaastane lobitöö ja propageerimise keeld, ning avaldama igal aastal teavet sel eesmärgil hinnatud juhtumite kohta; tunnistab siiski, et need soovitused ei ole siduva iseloomuga, ja kutsub komisjoni üles seda lünka täitma; kutsub EUANi lisaks üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru nendes küsimustes tehtud edusammudest;

56.

märgib, et enamik ameteid teatas, et nad ei ole 2021. aastal uurinud ega lõpetanud huvide konfliktide juhtumeid; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et mitmes ametis teatati mitmetest võimalikest huvide konfliktidest (Cedefop: 1 juhtum; EFSA: 13 juhtumit; EIT: 1 juhtum; Eurofound: 1 juhtum; Europol: 2 juhtumit) seoses näiteks valikukomisjonide, välisekspertide, värbamismenetluste, hankemenetluste ja toetuste andmise menetluste või ametite endiste töötajatega; võtab teadmiseks asjaomaste ametite vastused seoses kõnealuste teatatud juhtumite järelmeetmetega;

57.

märgib, et rikkumisest teatajate poliitika on olemas kõigil ametitel, millest mõned (EMA, eu-LISA) ajakohastasid seda 2021. aastal; kutsub CEPOLi üles looma konkreetsed turvalised teavitamiskanalid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 (6) (rikkumistest teavitamise kohta) asjaomaste nõuetega; märgib, et 2021. aastal teatati rikkumisest teatamise juhtumitest EBAs (1 lõpetatud juhtum), Frontexis (3 juhtumit: üks lõpetatud ja teatatud OLAF-ile ning kaks pooleliolevat juhtumit) ja EUSPAs (1 pooleliolev juhtum); märgib lisaks, et EMA ei teatanud ühestki asutusesisesest rikkumisest teatamise juhtumist, kuid esitati 29 asutusevälist rikkumisest teatamise juhtumit, millest 23 lõpetati ja kuus juhtumit on veel pooleli; kutsub asjaomaseid ameteid üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru pooleliolevates juhtumites tehtud edusammudest; kutsub kõiki ameteid üles pakkuma kõigile oma töötajatele korrapäraselt rikkumisest teatamise poliitika alast täienduskoolitust, lisama selle teema uutele tulijatele mõeldud sissejuhatavatesse programmidesse ja avaldama teavet rikkumisest teatamise kohta ametite intraneti veebilehtedel;

Sisekontroll

58.

võtab murega teadmiseks kontrollikoja leiud juhtimis- ja kontrollisüsteemide valdkonnas, kus 2021. aastal täheldati puudusi seoses võimalike huvide konfliktide, eel- ja järelkontrollide puudumise, eelarveliste kulukohustuste ja juriidiliste kohustuste ebapiisava haldamise ning suutmatusega teatada probleemidest erandite registris;

59.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et Euroopa järelevalveasutuste (ESA) asutamismäärustes on kehtestatud sätted, millega tagatakse, et nende järelevalvenõukogude liikmed tegutsevad sõltumatult ja objektiivselt liidu huvides; märgib lisaks, et kontrollikoda teatas ESAt mõjutavatest juhtimisprobleemidest mitmes varasemate aastate eriaruandes, milles ta soovitas komisjonil kaaluda ettepanekute tegemist ESA juhtimisstruktuuri muutmiseks, mis võimaldaks neil oma volitusi mõjusamalt kasutada, kuigi seadusandja ei nõustunud 2019. aastal komisjoni kavandatud läbivaadatud juhtimisstruktuuriga; märgib peale selle, et 2021. aasta juulis esitas komisjon ettepaneku luua uus liidu amet rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks (AMLA), mille üle on käimas läbirääkimised;

60.

märgib, et 2021. aasta lõpus teatasid kõik ametid, et nad olid rakendanud läbivaadatud, COSO-põhise sisekontrolliraamistiku ja et nad olid viinud läbi sisekontrolliraamistiku iga-aastase hindamise; kutsub kõiki ameteid üles esitama hindamistulemused vähemalt komponenditasandil, aga innustab ameteid andma aru üksikasjalikumal tasandil, näiteks sisekontrollipõhimõtte alusel;

61.

märgib, et vastavalt kontrollikoja aruandele eelmiste aastate tähelepanekute järelmeetmete kohta lõpetati 2021. aastal 67 tähelepanekut ning 48 tähelepanekut oli veel rakendamisel või täitmata; kutsub ameteid üles neid tähelepanekuid hoolikalt rakendama ja oma sisekontrolliraamistikke veel rohkem parandama; märgib lõpuks, et 9 ametit on teatanud, et nendega seotud juhtumid on OLAFis menetlemisel;

62.

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada ametite nõuetekohane toimimine; nõuab tungivalt tõhusate juhtimis- ja kontrollisüsteemide olemasolu, et vältida võimalikke huvide konfliktide juhtumeid, eel- ja järelkontrollide puudumist, eelarveliste kulukohustuste ja juriidiliste kohustuste ebapiisavat haldamist ning suutmatust teatada probleemidest erandite registris;

Digiüleminek ja rohepööre

63.

tunnustab asjaolu, et kõik ametid on võtnud erineval määral meetmeid, et vähendada oma keskkonnamõju ning anda positiivne panus kestlikku arengusse ja kliimaneutraalsuse saavutamisse; märgib, et sellised meetmed käsitlevad töötajate kestlikku liikuvust, keskkonnahoidlikumate rajatiste kasutamist, jäätmekäitlust, paberi ja tarbekaupade tarbimise vähendamist, energiakasutuse parandamist jne; tunnistab siiski, et mõnes ametis (nt CEPOL) on keskkonnakestlikkusega seotud meetmete osas vaja palju rohkem ära teha; kutsub kõiki ameteid üles minema võimalikult kiiresti üle rohelisele elektrile, võimaluse korral 100 % taastuvatest energiaallikatest, ning paigaldama võimaluse korral oma hoonete katusele päikesepaneelid;

64.

märgib, et 6 ametit on saanud EMASi (keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem) sertifikaadi, 19 ametil ei ole EMASi sertifikaati ja 7 ameti puhul on EMASi sertifitseerimise protsess pooleli; märgib, et enamik ameteid ei ole rakendanud keskkonnahoidlikke avalikke hankeid või võtavad oma avalike hangete menetlustes järk-järgult kasutusele keskkonnahoidlikke (selgeid ja kontrollitavalt keskkonnaalaseid) kriteeriume; kutsub kõiki ameteid üles kiirendama keskkonnahoidlike avalike hangete täielikku vastuvõtmist ja rakendamist; kutsub ameteid üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile jätkuvalt aru nendes küsimustes tehtud edusammudest;

65.

julgustab kõiki ameteid võtma vastu mitmeaastased keskkonnasäästlikumaks muutmise tegevuskavad, mis sisaldavad CO2 heite vähendamisega seotud kohustusi; ergutab peale selle kõiki ameteid avaldama iga-aastaseid keskkonnaaruandeid, milles hinnatakse asjakohaste põhiliste tulemusnäitajate kaudu nende keskkonnatoimet ja CO2 jalajälge;

66.

märgib, et 2021. aasta oli enamiku ametite jaoks ülioluline aasta seoses mitmesuguste meetmetega, mis võeti ametite küberturvalisuse tugevdamiseks ja nende valduses olevate digidokumentide kaitsmiseks; peab siiski kahetsusväärseks, et need meetmed ei ole ametite vahel ühtlustatud; märgib tunnustavalt, et mõned ametid valmistuvad ennetavalt oma infosüsteemide turbepoliitika ajakohastamiseks, võttes arvesse kahte tulevast liidu õigusakti liidu institutsioonide ja asutuste küberturvalisuse ja infoturbe kohta; kutsub kõiki ameteid üles seda eeskuju järgima; ergutab ameteid tegema tihedat koostööd ENISAga; võtab teadmiseks EU-OSHA algatuse koordineerida väiksematele ametitele küberturvalisuse teenuste osutamise ühise lahenduse rakendamist; märgib, et mõned ametid (BEREC, CEPOL) ei ole veel küberturvalisuse poliitikat vastu võtnud, ning nõuab tungivalt, et nad seda teeksid; kutsub ameteid üles pakkuma kõigile oma töötajatele korrapäraselt ajakohastatud küberturvalisusealaseid koolitusprogramme;

67.

rõhutab, kui oluline on suurendada ametite digitaliseerimist asutusesisese toimimise ja juhtimise seisukohast, kuid ka selleks, et kiirendada menetluste digitaliseerimist; väljendab heameelt, et enamik ameteid tegi 2021. aastal edusamme digitaliseerimise ning oma töövoogude ja menetluste optimeerimise valdkonnas, eelkõige personali-, finants- ja hankemenetluste valdkonnas; ergutab kõiki ameteid võtma vastu ja rakendama täiustatud kvalifitseeritud allkirja ja kvalifitseeritud e-allkirja tarkvara nii asutusesisestelt kui ka asutusevälistelt vastaspooltelt hanke- ja lepingudokumentidele kinnituste ja allkirjade saamiseks;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

68.

tunnistab, et 2021. aasta oli uute probleemide aasta, mis nõudis kohanemist, innovatsiooni, vastupanuvõimet ja paindlikkust COVID-19 pandeemia jätkuva haarde ning uute poliitilise ja majandusliku ebastabiilsuse olukordade tõttu;

69.

märgib, et kaugtöö oli ametite talitluspidevuse jaoks 2021. aastal väga oluline ning edu põhjuseks olid ka ametite investeeringud audio- ja videokonverentsidesse ning muudesse veebipõhistesse vahenditesse; märgib ametite vastuste põhjal, et kaugtööl ja hübriidtööl on olnud peaaegu kõigi ametite tulemuslikkusele neutraalne või positiivne mõju, kusjuures mõned ametid on seisukohal, et kaugtööl on oluline roll talentide ligimeelitamisel ja säilitamisel; julgustab ameteid rakendama kaug- ja hübriidtöömeetoditega saadud kogemusi, et paremini korraldada koosolekuid ja ülesandeid, mida saaks tulevikus täita tõhusamalt kaugosaluse teel kui kohapeal; märgib peale selle, et mitu ametit korraldasid oma töötajate seas kaugtöö mõju hindamiseks uuringuid, mille tulemused näitasid üldist positiivset kogemust ja (eeldatavasti) suuremat tõhusust, kuid märgiti ka mõningaid probleeme, sealhulgas seoses side hoidmisega teistest meeskondadest pärit inimestega ja kuuluvustundega, mis võis kahjustada saada; julgustab kõiki ameteid võtma vastu ja rakendama komisjoni otsust tööaja ja hübriidtöö kohta;

Muud märkused

70.

väljendab heameelt selle üle, et ametid on hakanud oma töö tulemusi avalikustama ja neid eri kanalites, sealhulgas oma veebisaitidel ja sotsiaalmeedias avaldama; nõuab tungivalt, et ametid suurendaks oma pingutusi ja esitaksid liidu kodanikele ja üldsusele asjakohast teavet tulemuslikkuse kohta selges ja arusaadavas keeles, et tagada suurem läbipaistvus ja avalik aruandekohustus, kasutades paremini meediat ja sotsiaalmeediakanaleid; palub ametitel eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles küsimuses aru anda;

71.

tuletab meelde, et 2020. aastal katsetas kontrollikoda mitme rakendusameti raamatupidamise aastaaruande auditi valdkonnas automatiseeritud auditimenetlusi; märgib, et 2021. aastal laiendas kontrollikoda selliste menetluste kasutamist kõigile ametitele, kuid detsentraliseeritud asutuste puhul kohaldab kontrollikoda kümmet menetlust, mis on seotud ainult palkadega; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks tulemused, mis on edukalt saavutatud automatiseeritud menetluste kohaldamisega; peab kahetsusväärseks, et lüngad standarditud IT-vahendite kasutamises (e-hangete, rahanduse, raamatupidamise ja aruandluse puhul) kujutavad endast kontrollikoja jaoks tõsiseid takistusi digitaalse auditeerimistehnika kasutamise laiendamisel muudesse valdkondadesse ja kõigile ametitele; väljendab siiski heameelt kontrollikoja kava üle laiendada seda tehnikat 2022. aastal ametite avalike hangete auditeerimisele;

72.

on seisukohal, et EUANil on vaja rohkem ära teha, et saada ametite tõeliseks koordineerimiskeskuseks ning aidata suurendada koostööd ja heade tavade vahetamist nende vahel, et muu hulgas vähendada nende tegevuskulusid; kutsub ameteid üles leppima kokku oma ametikohtade loeteludes täiendava osalise tööajaga ametikoha (0,5 täistööajale taandatud töötajat) eraldamises EUANile; kutsub EUANi üles esitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile ajakohastatud loetelu koos kõigi ametite kontaktpunktidega;

73.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ametitele, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(2) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(3) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.

(4) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. november 2021, UAB „Manpower Lit“ vs. E. S. ja teised, C-948/19, ECLI:EU:C:2021:906.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 5.12.2008, lk 9).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/491

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1947,

10. mai 2023,

bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0107/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 219/2007, (EL) nr 557/2014, (EL) nr 558/2014, (EL) nr 559/2014, (EL) nr 560/2014, (EL) nr 561/2014 ja (EL) nr 642/2014 (5), eriti selle artiklit 26,

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0093/2023),

1.	annab heakskiidu bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 130.

(1) ELT L 169, 7.6.2014, lk 130.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/493

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1948,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte – CBE JU (enne 30. novembrit 2021 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0093/2023),

arvestades, et biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte (edaspidi „BPT ühisettevõte“) asutati programmi „Horisont 2020“ raames 2014. aasta mais ajavahemikuks, mis lõpeb 31. detsembril 2024; (1) arvestades, et 2021. aasta novembris asutati määrusega (EL) 2021/2085 (2)31. detsembril 2031 lõppevaks ajavahemikuks programmi „Euroopa horisont“ raames bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte CBE“), mis asendab BPT ühisettevõtte;

B.	arvestades, et programmi „Euroopa horisont“ alla kuuluvate ühisettevõtete üldeesmärk on olla rohkem eesmärkidele orienteeritud ja luua asjakohaste tööstussektoritega ambitsioonikamad partnerlused kui eelmiste programmide raames;

arvestades, et ühisettevõtet CBE rahastatakse mitmeaastasest finantsraamistikust (2021–2027) eesmärgiga tuua kokku kõik asjaomased sidusrühmad ja aidata liidul saavutada keskne roll teadusuuringutes, kaasates partnereid Euroopa lisaväärtusega teadus- ja innovatsioonitegevuse väljatöötamisse ja rakendamisse;

arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku teadusuuringute ja innovatsiooni programmide raames on ühisettevõtetel eraldi juriidilise isiku staatus ning nad võtavad oma strateegilises teadusvaldkonnas vastu oma teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava ning rakendavad seda projektikonkursside või hangete kaudu;

arvestades, et ühisettevõtte CBE üldeesmärgid on kiirendada innovatsiooniprotsessi ja bioressursipõhiste innovatiivsete lahenduste väljatöötamist, kiirendada olemasolevate väljakujunenud ja innovatiivsete bioressursipõhiste lahenduste kasutuselevõttu turul ning tagada bioressursipõhiste tööstussüsteemide hea keskkonnatoime;

F.	arvestades, et programmi „Euroopa Horisont“ kestuse arvesse võtmiseks tuleks ühisettevõtte CBE projektikonkursid algatada 31. detsembriks 2027; arvestades, et igakülgselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursid algatada 31. detsembriks 2028;

G.	arvestades, et ühisettevõtte CBE asutajaliikmed on liit, keda esindab komisjon, ning tööstuspartnerid, keda esindab biotoorainel põhineva tööstuse konsortsium (BTK);

arvestades, et liidu rahaline panus, sealhulgas EMP assigneeringud, ühisettevõttesse CBE on kuni üks miljard eurot (millest kuni 23,5 miljonit eurot on ette nähtud halduskulude katteks); arvestades, et ühisettevõtte CBE muud liikmed kui liit maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta kümneaastases ajavahemikus kokku vähemalt ühe miljardi euro suuruse summa, sealhulgas kuni 23,5 miljonit eurot halduskuludeks;

Üldteave

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis oma aruandes ühisettevõtte CBE raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et tema hinnangul annab ühisettevõtte CBE raamatupidamise aastaaruanne eelarveaasta 2021 kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte CBE finantsseisundist 31. detsembri 2021. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele ning et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

tunnistab, et programmis „Euroopa horisont“ nähakse ühisettevõttele ette kaugeleulatuvad eesmärgid, mida on võimalik saavutada ainult siis, kui kavandatakse ja rakendatakse tõhusaid lahendusi, mille tulemusel kõrvaldatakse sisekontrollisüsteemide puudused ja ollakse valmis tulevasteks ülesanneteks, mis tulenevad suuremast vastutusest, nt personalijuhtimise ja planeerimise valdkonnas; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et kui arvutused ja aruandlusnõuded on eriti keerulised ja koormavad, kaasneb nendega suur veaoht, ning nõuab seetõttu, et uuritaks lihtsustamise võimalusi, kui see on võimalik ja kehtiva õigusraamistikuga kooskõlas;

märgib, et ühisettevõtetel puudub halduskulude ühtlustatud määratlus, mille alusel arvutada ühisettevõtte liikmete rahalise osaluse suurust ja muuta sellised kulud võrreldavaks; nõuab sellega seoses ühiste suuniste vastuvõtmist, et kõik ühisettevõtted kasutaksid teatavate halduskulukategooriate, nagu konsultatsiooni-, uuringu-, analüüsi-, hindamis- ja tehnilise abi kulude liigitamisel ühtlustatud meetodit;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et 2020. aasta detsembris võttis juhatus vastu ühisettevõtte CBE 2021. aasta eelarve, mille kogusumma (vastuvõetud eelarve ja uuesti kasutusele võtmised) oli 5 215 066 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 174 626 895 eurot maksete assigneeringutena, ning et muudatusi ei tehtud;

märgib kahetsusega, et kontrollikoja aruande kohaselt oli ühisettevõtte CBE 2021. aasta kasutada olevate maksete eelarve täitmise määr programmi „Horisont 2020“ projektide puhul ainult 71 %, mis oli tingitud välistest teguritest, nagu COVID-19 pandeemia, ning ühe suure programmi „Horisont 2020“ projekti ootamatu lõpetamine pärast peamise toetusesaaja pankrotti 2021. aastal;

märgib lisaks, et endise BPT ühisettevõtte eelarve sisaldas eelmiste aastate (2018, 2019 ja 2020) kasutamata eelarvete ülejääki, mis hõlmas 600 000 euro suuruses halduskulude kulukohustuste ja maksete assigneeringuid ning tegevuspoolel 46 881 709 euro suuruses maksete assigneeringuid; märgib samuti, et uuesti kasutusele võetud assigneeringuid kasutati ühisettevõtte CBE finantsreeglites kindlaks määratud tähtsuse järjekorras ning nende täitmise määr oli aasta lõpuks halduskulude kulukohustuste assigneeringute puhul peaaegu 100 %, halduskulude maksete assigneeringute puhul 84 % ja tegevuskulude maksete assigneeringute puhul 79 %;

märgib, et 2021. aasta lõpu seisuga oli liidu panus 728,228 miljonit eurot ning tööstusrühmitus kinnitas mitterahaliseks toetuseks 52,239 miljonit eurot, rahaliseks toetuseks 14,559 miljonit eurot halduskulude ja 3,250 miljonit eurot tegevuskulude katteks;

märgib, et tegevust puudutavate kohustuste seisukohast oli ühisettevõte CBE 2021. aasta lõpuks peaaegu täielikult kulukohustustega sidunud liidu maksimaalse toetuse programmi „Horisont 2020“ allkirjastatud toetuslepingutele summas 815,8 miljonit eurot; märgib lisaks, et umbes 159,6 miljonit eurot (ehk 19,6 %) tuleb veel lähiaastatel välja maksta; märgib, et teisest küljest olid erasektorist pärit liikmed õiguslikult kohustunud andma mitterahalist ja rahalist toetust summas 266,5 miljonit eurot, mis on 56 % ühisettevõtte CBE vastuvõetud iga-aastastes tööprogrammides seatud soovituslikust eesmärgist (475,3 miljonit eurot); märgib siiski, et kuna kõik programmi „Horisont 2020“ projektikonkursid lõpetati 2020. aasta lõpuks, ei saavuta ühisettevõte CBE oma erasektorist pärit liikmete soovituslikku eesmärki programmiperioodi lõpuks;

märgib, et programmi „Horisont 2020“ projektide puhul oli ühisettevõtte CBE kasutada olevate maksete eelarve täitmise määr 71 %, mis on seletatav programmi „Horisont 2020“ hiljutiste projektide peatamise ja pikendamisega, mis oli vajalik COVID-19 pandeemia tõttu, ning programmi „Horisont 2020“ ühe suure projekti lõpetamisega pärast peamise toetusesaaja pankrotti 2021. aastal; märgib, et ühisettevõttel CBE ei olnud 2021. aasta tegevuskulude kulukohustuste assigneeringuid üldse, sest ühisettevõte oli lõpetanud oma viimase projektikonkursi 2020. aasta lõpuks;

10.

märgib, et 2021. aasta lõpus teatasid tööstusharu esindavad liikmed, et lisategevusele anti mitterahalist toetust kokku 1 646,5 miljoni euro ulatuses, mis on 74 % eesmärgist (2 225,4 miljonit eurot); võtab siiski teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku selle kohta, et sertifitseerimisprotsess ei olnud lõpetatud teatatud summast 715,6 miljoni euro ehk 43 % puhul; võtab teadmiseks meetmed, mille ühisettevõtte CBE juhatus võttis selleks, et tagada programmi lõpuks eesmärgi saavutamine, kiites 2022. aasta veebruaris heaks veel 658 miljonit eurot tööstusharu esindavate liikmete investeeringuid 2022. aasta tegevustesse, mis on tihedalt seotud ühisettevõtte CBE strateegiliste eesmärkidega; märgib sellest lähtuvalt, et kõnealune erasektorist pärit liikmete pühendumus võib vähendada ühisettevõtte CBE riski, et programmi „Horisont 2020“ lõpuks ei saavutata lisategevusele eraldatava mitterahalise toetuse eesmärki;

11.

märgib, et pärast kontrollikoja 2020. aasta tähelepanekut kinnitatud mitterahalist toetust käsitlevate andmete puudumise kohta, õnnestus biotoorainel põhineva tööstuse konsortsiumil 2021. aasta tegevusaruande avaldamise ajaks esitada arvukalt sertifikaate, mis hõlmavad biotoorainel põhineva tööstuse konsortsiumi koosseisu kuuluvate üksuste mitterahalist toetust lisategevusele peamiselt aastast 2020, aga ka 2019 ja 2018 ning mille esitamine COVID-19 pandeemia ajal viibis;

12.

rõhutab, et seoses riskiga, mille kontrollikoda tuvastas 2020. aastal seoses ühisettevõtte CBE teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava elluviimisega programmi „Horisont 2020“ raames, kinnitavad 2021. aasta tegevusaruandes esitatud tegevusalased saavutused, et vaatamata ühisettevõtte CBE mõlema liikme (komisjon ja biotoorainel põhineva tööstuse konsortsium) rahalise toetuse vähendamisele õnnestus ühisettevõttel oma strateegilised eesmärgid saavutada; väljendab eelkõige heameelt asjaolu üle, et 2021. aasta kohta teatatud põhitegevuse tippsaavutuste hulgas viidi lõpule 41 projekti ning seejuures saavutati kõik projekti tulemuslikkusega seotud põhilised tulemusnäitajad; väljendab lisaks heameelt selle üle, et käimasolevate projektide oodatavad tulemused näitavad, et lõplikud põhilised tulemusnäitajad ületavad märkimisväärselt eesmärke, mis on seatud Euroopa arengut ja kasvu edendava bio- ja taastuvtoorainel põhineva tööstuse strateegilises innovatsiooni ja teadusuuringute kavas, milles määrati kindlaks ühisettevõtte CBE poolt programmi „Horisont 2020“ raames teostatavad teadus-, tutvustus- ja kasutuselevõtutegevused;

13.

märgib, et ühisettevõte CBE esitab oma 2021. aasta tegevusaruandes jätkuvalt teavet biotoorainel põhineva tööstuse konsortsiumi või selle koosseisu kuuluvate üksuste antud mitterahalise rahalise toetuse tegeliku väärtuse kohta, et saavutada nõukogu määruses (EL) nr 560/2014 (3) sätestatud eesmärgid, ning et mitterahalise ja rahalise toetuse üldine tase oli juba 70 % 2,73 miljardi euro suurusest eeldatavast lõppväärtusest ning on ilusti graafikus, et saavutada kõnealune lõppeesmärk 2024. aastaks;

Tulemuslikkus

14.

märgib, et tegevdirektor tutvustas ühisettevõtte CBE 2021. aasta prioriteete ja eesmärke esimest korda juhatusele selle 17. juuni 2020. aasta koosolekul enne lõpliku versiooni esitamist ja arutamist 7. oktoobril 2020; märgib, et prioriteedid lisati seejärel 2021. aasta töökavasse 2021. aasta eesmärkidena, mille eesmärk on projektiportfelli konsolideerimine, säilitades samal ajal kvaliteedistandardid, et tulla toime suure töökoormusega; märgib lisaks, et tagati sujuv üleminek BPT ühisettevõttelt uuele ühisettevõttele CBE raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames;

15.

märgib, et 2021. aastal avatud projektikonkursse ei toimunud ja viimane projektikonkurss toimus 2020. aastal ning et ühisettevõte CBE jätkas oma projektiportfelli haldamist, mille tulemusel allkirjastati 18 toetuslepingut, mille tulemusel oli ühisettevõtte CBE portfelli projektide koguarv 142 (71 teadus- ja innovatsioonimeedet, 39 tutvustusmeedet, 14 juhtalgatust ning 18 koordineerimis- ja toetusmeedet), millest 96 olid 2021. aasta lõpus veel pooleli ja 46 lõpetatud;

16.

märgib, et 2021. aastal tegi üks välistöövõtja sihtotstarbelise uuringu, (4) et nii valideerida BPT ühisettevõtte 2020. aasta juuliks lõpule viidud 32 projekti põhiliste tulemusnäitajate alased tulemused kui ka anda üldine hinnang BPT ühisettevõtte projektiportfellile; märgib, et valideerimise käigus analüüsiti esitatud põhiliste tulemusnäitajate alaseid tulemusi ja mõju, võrreldes neid tõenditega, mis on esitatud projekti dokumentides, sealhulgas perioodilises aruandluses, tulemustes ja läbivaatamisaruannetes, mille on koostanud sõltumatud eksperdid; märgib lisaks, et töötati välja valideerimisskoor, et näidata, mil määral on teatatud põhiliste tulemusnäitajate alased tulemused tõenditega kaetud;

17.

juhib tähelepanu, et suurem osa (ligikaudu 90 %) valideeritud andmetest saavutab skoori 1 või 2 (valideerimisskoorid on järgmised: 1, 2, 3), mis näitab, et BPT ühisettevõtte jaoks kehtestatud põhiliste tulemusnäitajate raamistik võimaldab programmi tulemusi ja mõju otstarbekalt mõõta;

18.

märgib, et juhtalgatused ja kõrgetasemelised tutvustusmeetmed on projektid, mis aitavad kõige rohkem kaasa sotsiaal-majanduslikule mõjule, nagu töökohtade loomine, maaelu areng ja kasu esmatootjatele, piirkondlik ja kohalik mõju ning mõju turgudele ja tööstusele; märgib, et nende projektide tehnoloogilise valmiduse tase võimaldab võtta tehnoloogiaid kasutusele suures ulatuses ja tööstuseelses etapis, kaasates osalejaid kogu väärtusahelast alates kohalikest lähteainete tarnijatest ning lõpetades lõppkasutajate ja kohalike omavalitsustega;

19.

märgib, et tööstusprotsesside ja -toodete keskkonnamõju vähendamine on üks ühisettevõtte CBE põhieesmärk; märgib, et oluline panus kliimamuutuste leevendamisse on CO2 ja muude kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, mis nähtub 65 protsendist ühisettevõtte CBE projektidest; märgib, et 29 protsendile projektidest on teatatult omane bioressursipõhiste toimingute käigus vabaneva CO2 kasutamine/ringlussevõtt, mis vastab nende otsese kasvuhoonegaaside heite vähendamisele;

20.

väljendab heameelt selle üle, et 2021. aastal iseloomustas ühisettevõtte CBE põhitegevust jätkuvalt tõhus tulemuslikkus, pidades silmas programmi „Horisont 2020“ tähtsamaid põhilisi tulemusnäitajaid, mille alusel ühisettevõtet CBE jälgitakse, ning et see kinnitas varasemate aastate positiivseid suundumusi: 2020. aasta projektikonkursist taotlejate teavitamise tähtajast peeti kinni, st seda tehti 2021. aasta jaanuaris ning see võttis aega 137 päeva, kuigi eesmärk oli 153 päeva (sajaprotsendiline õigeaegsus); 2020. aasta projektikonkursi raames heakskiidetud projektidele toetuse määramine võttis keskmiselt aega 236 päeva, kuigi eesmärk oli 245 päeva, ning kõik toetuslepingud allkirjastati õigeaegselt (sajaprotsendiline õigeaegsus); muudatuse tegemise aeg oli üheksa päeva võrreldes eesmärgiga 45 päeva (sajaprotsendiline õigeaegsus); 2020. aasta projektikonkursi raames heakskiidetud projektidele eelmaksete tegemine võttis keskmiselt aega 9,5 päeva, kuigi eesmärk oli 30 päeva (sajaprotsendiline õigeaegsus), ning vahe- ja lõppmaksete tegemine võttis keskmiselt aega 66 päeva, kuigi eesmärk oli 90 päeva (sajaprotsendiline õigeaegsus);

21.

märgib, et pärast 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses intellektuaalomandi õiguste kohta tehtud tähelepanekut vastavad ühisettevõtte CBE poolt allkirjastatud toetuslepingud komisjoni poolt liidu eelarve täitmiseks välja antud toetuslepingu näidisele ning intellektuaalomandi õiguste haldamises kõrvalekaldeid ei esine; märgib lisaks, et mis puudutab intellektuaalomandi õigusi ja tulemuste avaldamist, siis projekti tulemuste omandiõigus jääb toetusesaajate kontrolli alla ning nad peavad täitma avatud teaduse ja uurimistulemustele juurdepääsuga seotud erikohustusi kooskõlas programmi „Horisont 2020“ toetuslepingu näidise 3. jaoga taustteabe ja tulemustega seotud õiguste ja kohustuste kohta;

Hanked, personal ja töölevõtmismenetlused

22.

märgib, et 2021. aasta lõpuks oli ühisettevõtte CBE programmibüroos 22 töötajat ning 2021. aastal algatati neli töölevõtmismenetlust, mille tulemusel võeti tööle üks projektiametnik (lepinguline töötaja), üks sidusrühmasuhete assistent ja juhiabi (ajutine teenistuja), üks kommunikatsiooniassistent (ajutine teenistuja) ja üks finantsassistent (lepinguline töötaja); märgib ühtlasi, et suure töökoormusega toimetulekuks sõlmis ühisettevõte CBE nagu ka 2020. aastal komisjoni ajutiste teenuste raamlepingu kaudu mitu lühiajalist lepingut ajutiste teenuste osutamiseks, et rahuldada ühisettevõtte CBE programmibüroo erivajadusi;

23.

märgib murega, et keskmine aastane ajutiste töötajate määr oli endiselt kõrge, moodustades koosseisulistest töötajatest 19 %; tuletab meelde, et lepinguliste töötajate suur määr kipub märkimisväärselt suurendama ühisettevõtte CBE tööjõu voolavust ja destabiliseerib veelgi töötajate olukorda; rõhutab siiski, et ajutiste töötajate kasutamine peaks olema ajutine lahendus, sest vastasel juhul võib see kahjulikult mõjutada ühisettevõtte CBE üldist tulemuslikkust, näiteks võtmepädevuste säilitamist, tekitada segadust aruandluskanalites ja vähendada töötajate tegevuse tõhusust; tuletab meelde, et ühisettevõte CBE peaks välja töötama ametliku mudeli või suunised selle kohta, kuidas hinnata vajalike töötajate arvu (sealhulgas olulisi pädevusi), et optimeerida inimressursside kasutamist;

24.

märgib, et 2021. aasta tegevusaruande kohaselt on sooline tasakaal piisav: 64 % naisi programmibüroo tasandil, 46 % riikide esindajate rühmas (sealhulgas asendusliikmed) ja 57 % teaduskomiteedes; julgustab ühisettevõtet CBE soolist tasakaalu säilitama ja veelgi parandama;

25.

võtab teadmiseks, et iga-aastase tegevusaruande kohaselt on naiste arv juhatuses kasvanud 20 %-lt eelmisel aastal 30 %-le 2021. aasta lõpuks; julgustab ühisettevõtet CBE tegema täiendavaid pingutusi, et saavutada juhatuses sooline tasakaal;

26.

märgib, et ühisettevõtted ei ole alates 2016. aastast teinud liidu pensioniskeemi tööandjate sissemakseid, mis vastavad nende kolmandate riikide subsideeritud tulu ja nende kogutulude suhtele, sest komisjon ei ole neid kulusid ühisettevõtete eelarves ette näinud ega makseid ametlikult nõudnud; nõuab, et komisjon võtaks meetmeid, et sellised probleemid ei korduks;

27.

märgib, et 2021. aastal võttis ühisettevõte CBE koos nelja teise ühisettevõttega juhtrolli vahendi SYSTAL rakendamisel, kusjuures tegemist on Oracle’i loodud e-värbamise vahendiga, mida kasutab juba mitu detsentraliseeritud asutust, ning et ühisettevõte CBE kasutas seda vahendit esimest korda 2021. aasta septembris, kui kuulutati välja üks vaba ametikoht;

28.

märgib, et tagamaks, et töötajad on oma ülesannetes pädevad ja võimelised tulema toime nõudliku töökeskkonnaga, töötas personaliüksus 2021. aastal välja õppe- ja arenguraamistiku, võttes arvesse ühisettevõtte CBE iga-aastaseid eesmärke; märgib, et COVID-19 pandeemia tõttu toimus kogu õppetegevus veebis;

29.

rõhutab, et pärast 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses hangete kohta tehtud tähelepanekut on ühisettevõte CBE rakendanud kõik võimalikud meetmed, et tagada oma hankemenetlustes võimalikult laiaulatuslik konkurents, tehes seda kooskõlas finantsmäärusega; väljendab lisaks heameelt selle üle, et ühisettevõte CBE kasutab oma avalike hangete teadaannete avaldamiseks platvormi eTendering ja on rakendanud kõik e-riigihangete lahenduste (nt elektrooniline esitamine) juurdepääsunõuded, mis oli kavas sellesse süsteemi täielikult integreerida 2022. aasta lõpuks;

30.

võtab teadmiseks asjaolu, et pärast 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses tehtud tähelepanekut töötajate psühholoogilise heaolu tagamiseks vajaliku tugistruktuuri puudumise kohta korraldas ühisettevõte mitu üritust, et toetada töötajaid pandeemiast tingitud probleemidega toimetulekul, ning et uute töömeetodite raames on organisatsiooni büroosse naasmise strateegia ettevalmistamisel kehtestatud parimad tavad ja töötamise kuldreeglid;

Sisekontrollid ja siseaudit

31.

märgib, et ühisettevõtte CBE sisekontrolliraamistik põhineb 17 kontrollipõhimõttel ja on kooskõlas komisjoni kontrolliraamistikuga ning kehtib alates 1. jaanuarist 2020;

32.

märgib, et 2021. aasta sisekontrolli hindamise tulemused kinnitavad, et ühisettevõtte CBE kontrollisüsteem on olemas ja toimib, kuid on vaja teha mõningaid parandusi; märgib, et üldiselt toimivad kõik sisekontrolli komponendid üheskoos ja integreeritult, süsteem on kooskõlas sisekontrolliraamistikuga, see töötab tulemuslikkuse seisukohast vastuvõetaval tasemel ja võimaldab kontrollieesmärkide saavutamiseks riske piisavalt kontrollida;

33.

märgib, et programmi „Horisont 2020“ maksete järelauditite eest vastutab komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ühine audititalitus; märgib, et tuginedes 2021. aasta lõpus kättesaadavatele järelauditi tulemustele, teatas ühisettevõte CBE programmi „Horisont 2020“ projektide (tasaarvestused ja lõppmaksed) esinduslikuks veamääraks 1,9 % ja allesjäänud veamääraks 1,2 %; märgib siiski, et eespool esitatud veamääradesse tuleks suhtuda ettevaatlikult, sest kõik audititulemused ei ole veel kättesaadavad ning veamäärad ei ole kontrollitavate kulude suhtes täiesti esinduslikud;

34.

väljendab heameelt selle üle, et nagu 2020. aastal, on tõendeid selle kohta, et programmis „Horisont 2020“ kasutusele võetud lihtsustused koos peamiste toetusesaajate üha suureneva kogemusega on vigade arvu ja taset positiivselt mõjutanud; märgib siiski, et toetusesaajad teevad endiselt vigu, tavaliselt arusaamatuse või reeglite eiramise tõttu;

35.

rõhutab, et kontrollikoja leiud kinnitasid deklareeritud personalikulude puhul püsivaid süsteemseid vigu ning et eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning uute toetusesaajate puhul on vigu rohkem kui teiste toetusesaajate puhul; rõhutab, et kõnealustest vigadest on alates 2017. aastast korrapäraselt teada antud ka kontrollikoja aastaaruannetes; rõhutab seetõttu, et selleks, et veamäärad oleksid püsivalt allpool olulisuse läve, tuleks programmi „Horisont 2020“ personalikulude deklareerimise reegleid ühtlustada ja lihtsustatud kuluvõimalusi laialdasemalt kasutada; rõhutab, et ühisettevõte CBE peaks oma sisekontrollisüsteeme tugevdama, et tegeleda VKEde ja uute toetusesaajatega seotud suurenenud riskiga, ning julgustama tungivalt personalikulude arvutamise vahendi kasutamist teatavate toetusesaajate kategooriate puhul, kellel on suurem vigade esinemise oht, nagu VKEd ja uued toetusesaajad; väljendab heameelt selle üle, et 2022. aastal hakkasid kõik ühisettevõtted kooskõlas kontrollikoja kavandatud meetmega rakendama meetmeid veamäära langetamiseks, sealhulgas uurides võimalusi kasutada lihtsustatud kuluvorme, nagu ühikuhinnad, kindlasummalised maksed ja ühtse määraga maksed;

36.

märgib, et ühisettevõtte CBE tegevusmaksete kontrollimehhanismide hindamiseks auditeeris kontrollikoda programmi „Horisont 2020“ raames 2021. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit, et leida kinnitust järelauditite veamäärade õigsusele; (5) märgib, et kontrollikoda leidis ja kvantifitseeris ühel juhul vea, mis oli seotud sellise isiku kohta deklareeritud otseste personalikuludega, kes ei olnud toetusesaaja palgatöötaja ega osalenud projektis ka otse sõlmitud lepingu alusel;

37.

märgib, et pärast 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses tehtud tähelepanekut kontrollikoja tuvastatud pidevate süsteemsete vigade kohta toetusesaajate deklareeritud personalikuludes ning seoses asjaoluga, et sellistest vigadest on korrapäraselt teatatud ka ühise audititalituse järelauditites, tegeleb ühisettevõte CBE ka edaspidi aktiivselt kulude kontrollistrateegiate parandamisega ning on sellega seoses osalenud programmi „Horisont 2020“ ja programmi „Euroopa horisont“ juhtimise raames võetavates ühismeetmetes ning tegelenud sihipäraselt ka liidu rahaliste vahendite saajate selgelt kindlaks määratud kategooriatega;

Huvide konfliktide ja pettuseriskide haldamine ja ennetamine

38.

märgib, et 2021. aasta lõpus tuvastati ja kirjeldati riskiregistris kokku 11 riski, mis olid tähtsuse, ühtlustatuse ja vastastikuse sõltuvuse poolest erinevad; juhib tähelepanu sellele, et 2021. aastal tehtud riskihindamine kinnitas varasemate aastate suundumust ning mõningaid lisariske maandasid või vähendasid sisekontrollide suurem tulemuslikkus ning põhitegevuste, näiteks programmi „Horisont 2020“ toetuste kavandamise, protsesside ja süsteemide valdkonnas saadud kogemused;

39.

väljendab heameelt selle üle, et seoses võimalike huvide konfliktide haldamisega on ühisettevõtte CBE programmibüroo töötanud välja ammendavad reeglid ja menetlused, mida rakendatakse tulemuslikult kogu selle juhtimisstruktuuris, ning et projektide ja pakkumuste läbivaatamise eest vastutavate ekspertide huvide konfliktide ennetamiseks ja haldamiseks on rakendatud erimeetmeid;

40.

rõhutab, et 2021. aasta jooksul toimisid need kontrollisüsteemid tulemuslikult ja puudub vajadus anda teada millestki, mis võiks mõjutada eelarvevahendite käsutaja poolt antavat põhjendatud kindlust;

41.

märgib, et pärast 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses tehtud tähelepanekut annab ühisettevõte CBE oma 2021. aasta tegevusaruandes eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru pettuseriskide juhtimisest ning kinnitab, et ühisettevõte CBE jätkas varasematel aastatel antud soovituste tulemuslikku rakendamist ja sellest Euroopa Pettustevastane Ametile (OLAF) aru andmist;

42.

märgib, et pärast 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses tehtud tähelepanekut avaldatakse juhatuse liikmete huvide deklaratsioon ühisettevõtte CBE ametlikul veebisaidil ning see sisaldab asjakohast teavet liikmete varasema ja praeguse ametialase tegevuse kohta;

43.

märgib, et pärast 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses tehtud tähelepanekut on ühisettevõte CBE rakendanud arvukaid poliitikameetmeid ja koolitusi, et võidelda ahistamise ja pettuse vastu, ennetada huvide konflikte ja kaitsta rikkumisest teatajaid; märgib lisaks, et eetikapoliitika on osa paljudest tegevustest ja riskijuhtimismehhanismidest, mille tulemuslikkust jälgivad pidevalt ühisettevõtte CBE juhtimisstruktuuris selgelt kindlaks määratud vastutavad funktsiooni täitjad, ning siseauditi talitus ja kontrollikoda kui kindluse andjad testivad korrapäraselt kõiki asjakohaseid kontrollisüsteeme; märgib, et ühisettevõte CBE on oma iga-aastastes tegevusaruannetes andnud korrapäraselt aru kõnealusest riskijuhtimismehhanismist ning eelkõige võimaliku ahistamise, huvide konflikti ja pettuse esinemisest, mis võiks anda alust reservatsioonide esitamiseks lisatavas ühisettevõtte CBE tegevdirektori iga-aastases kinnitavas avalduses; märgib, et ühisettevõtte CBE 2021. aasta tegevusaruanne ei sisalda teavet leidude ega järelduste kohta, mis võiksid viia nendes valdkondades reservatsiooni esitamiseni.

(2) Nõukogu 19. novembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 219/2007, (EL) nr 557/2014, (EL) nr 558/2014, (EL) nr 559/2014, (EL) nr 560/2014, (EL) nr 561/2014 ja (EL) nr 642/2014 (ELT L 427, 30.11.2021, lk 17).

(3) Nõukogu 6. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta (ELT L 169, 7.6.2014, lk 130).

(4) https://www.bbi.europa.eu/sites/default/files/executive-summary-bbi-ju-portfolio-kpi.pdf

(5) Toetusesaajate juures kontrollitud toetustega seotud maksetehingute puhul on kvantifitseeritava vea aruandluskünnis 1 % auditeeritud kuludest.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/500

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1949,

10. mai 2023,

bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte – CBE JU (enne 30. novembrit 2021 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0107/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0093/2023),

1.	annab heakskiidu bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 130.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/502

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1950,

10. mai 2023,

Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 ühisettevõte Clean Sky 2) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0108/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 558/2014 ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0078/2023),

1.	annab heakskiidu Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 77.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/504

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1951,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 ühisettevõte Clean Sky 2) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0078/2023),

arvestades, et ühisettevõte lennunduse valdkonnas ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks asutati seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi raames 2007. aasta detsembris kümneaastaseks perioodiks (Clean Sky 1); arvestades, et 2014. aasta mais pikendas nõukogu ühisettevõtte tegevusaega programmi „Horisont 2020“ raames kuni 31. detsembrini 2024 (Clean Sky 2);

arvestades, et 2021. aasta novembris võttis nõukogu vastu määruse (EL) 2021/2085 (1) (ühtne alusakt), millega luuakse 31. detsembril 2031 lõppevaks ajavahemikuks programmi „Euroopa horisont“ raames Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte“), mis asendab ühisettevõtte Clean Sky 2;

C.	arvestades, et Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõte on avaliku ja erasektori partnerlus lennunduse ümberkujundamiseks kestliku ja kliimaneutraalse tuleviku suunas;

D.	arvestades, et ühisettevõtte asutajaliikmed on liit, keda esindab komisjon, ja lennundussektori organisatsioonid, kes tegelevad uute ülemaailmsete standardite loomisega usaldusväärsete ja kliimaneutraalsete lennundussüsteemide jaoks;

arvestades, et liidu rahaline panus ühisettevõttesse (sealhulgas EMP assigneeringud) haldus- ja tegevuskulude katmiseks on kuni 1,7 miljardit eurot, sealhulgas kuni 39,223 miljonit eurot halduskuludeks; arvestades, et ühisettevõtte muud liikmed kui liit maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta kümneaastase ajavahemiku jooksul kokku vähemalt 2,4 miljardi euro suuruse summa, sealhulgas kuni 39,223 miljonit eurot halduskuludeks;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

tunneb heameelt, et Euroopa Kontrollikoja aruande (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) kohaselt annab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta kohta kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsseisundist 31. detsembri 2021. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele ning et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

võtab teadmiseks, et 2021. aastal hõlmas ühisettevõtte kasutada olnud lõplik eelarve (mis sisaldab uuesti sisse kantud eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid, sihtotstarbelisi tulusid ja järgmisse aastasse ümberjaotatavaid summasid) 182,6 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid ja 189,9 miljoni euro ulatuses maksete assigneeringuid;

võtab teadmiseks, et eelarve täitmist mõjutas COVID-19 pandeemia, eelkõige seoses halduskulude maksete assigneeringutega, ning sellest hoolimata oli ühisettevõtte kulukohustuste assigneeringute täitmise määr 2021. aastal 99,6 % (jooksval aastal mittevajalikud kasutamata assigneeringud välja arvatud) ja maksete assigneeringute puhul kasutati ära 82,3 % olemasolevatest vahenditest (2021. aasta kasutamata assigneeringud 22,9 miljonit eurot välja arvatud – kui kasutamata assigneeringud lisada maksete üldeelarvesse, oleks täitmismäär 56,3 %);

märgib, et 2021. aasta lõpuks oli ühisettevõte peaaegu täielikult kulukohustustega sidunud programmi „Horisont 2020“ allkirjastatud toetuslepingutele eraldatud ELi maksimaalse toetuse summas 1 716 miljonit eurot; märgib, et sellest summast tuleb lähiaastatel välja maksta ligikaudu 273 miljonit eurot (ehk 16 %); märgib ühtlasi, et erasektorist pärit liikmed olid omalt poolt võtnud õigusliku kohustuse anda mitterahalist toetust summas 2 113,8 miljonit eurot;

toonitab, et ühisettevõtte olemasolevate kulukohustuste ja maksete assigneeringute 2021. aasta eelarve täitmise määrad programmi „Horisont 2020“ projektide puhul olid vastavalt 100 % ja 83 %;

võtab iga-aastase tegevusaruande põhjal teadmiseks, et 2022.–2023. aasta ajakava muudeti, et lisada 2020.–2021. aastast üle kantud assigneeringud (kulutamata vahendid ja ümberkavandatud eesmärgid), et võtta neid arvesse ülejäänud tegevuste puhul kuni programmi lõpuni; märgib, et järgmine periood on kriitilise tähtsusega, sest 70 % tulemustest loodetakse saavutada programmi kahel viimasel aastal ning programmi tasandil on järelejäänud vahendeid ligikaudu 10 %; märgib lisaks, et viivituste oht on mõnede innovatiivse õhusõiduki tutvustusplatvormide/integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade (IADP/ITD) puhul endiselt suur ning nõuab liikmetelt konkreetset järelevalvet, et saavutada nende tulemused programmi Clean Sky 2 kehtivusaja jooksul; märgib lisaks, et järgmisel perioodil eeldatakse, et kõik innovatiivse õhusõiduki tutvustusplatvormid (IADP), integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonnad (ITD) ja läbivad tegevused toimivad kavakohaselt, mida kontrollitakse aasta keskpaigas toimuva hindamise kaudu (see peaks toimuma 2022. aasta juulis), ning edusammude vahepealsed läbivaatamised etendavad keskset rolli saavutatud kumulatiivse tulemuslikkuse hindamisel ja kinnitavad tulemuste saavutamise kava vastavust graafikule;

Personal ja hanked

märgib, et ühisettevõtte 2021. aasta ametikohtade loetelus oli kokku 42 koosseisulist töötajat (ajutised teenistujad ja lepingulised töötajad) ja kaks lähetatud riiklikku eksperti (2021. aasta lõpus oli täidetud 42 ametikohta); märgib, et 2021. aastal alustas ühisettevõte värbamisprotsessi kahe ametikoha täitmiseks (rühmajuht ja projektiametnik); märgib, et lisaks ametikohtade loetelus esitatud ametikohtadele tugineb ühisettevõte täiendava toe saamiseks välistele teenusepakkujatele, nagu veebmeister, teiste ühisettevõtetega jagatud IT-teenuste ühing, üheksa ajutist ametikohta ja üks sidekonsultant (inglise keele toimetaja);

võtab varasemate aastate tähelepanekutega seotud järelmeetmetega seoses kontrollikoja aruande põhjal murega teadmiseks, et ajutiste töötajate kasutamine on viimastel aastatel suurenenud ja on endiselt kõrge, moodustades umbes 13 % koosseisulistest töötajatest; tuletab meelde, et lepinguliste töötajate suur arv kipub märkimisväärselt suurendama ühisettevõtte tööjõu voolavuse määra ja tekitama veelgi ebastabiilsema personaliolukorra; rõhutab aga, et ajutiste töötajate kasutamine peaks olema ajutine lahendus, sest vastasel juhul võib see kahjulikult mõjutada ühisettevõtte üldist tulemuslikkust, näiteks tähtsaimate pädevuste säilitamist, tekitada aruandluskanalites segadust, põhjustada juriidilisi vaidlusi ja vähendada töötajate tegevuse tõhusust; võtab teadmiseks ühisettevõtte vastuse, et ta on viimastel aastatel olnud sunnitud ajutiste töötajate kasutamist pidevalt suurendama, kuna ametikohtade loetelu on jäigalt piiratud, kuid ülesanded ja töökoormus on suurenenud, ning et see suundumus ilmselt jätkub kahe paralleelselt rakendatava programmi – Clean Sky 2 ja uue keskkonnahoidliku lennunduse programmi – puhul; märgib lisaks, et optimaalsem lahendus oleks võimaldada ühisettevõttele suuremat paindlikkust seoses lepinguliste töötajate ametikohtade arvuga ametikohtade loetelus; tuletab siiski meelde, et ühisettevõte peaks välja töötama ametliku mudeli või suunised selle kohta, kuidas hinnata vajalike töötajate arvu (sealhulgas olulisi pädevusi), et optimeerida inimressursside kasutamist;

10.

peab kiiduväärseks, et ühisettevõte jätkas koos teiste ühisettevõtetega vahendi Systal kasutamist, mis on veebipõhine personalijuhtimise rakendus turvaliste valikumenetluste läbiviimiseks; märgib, et vastavalt juhatuse otsusele ümberklassifitseerimise süsteemi kohta viis ühisettevõte 2021. aastal läbi ümberklassifitseerimise ja selle tulemusena klassifitseeriti ümber üksteist ajutist teenistujat ja kolm lepingulist töötajat;

11.

peab kahetsusväärseks, et 2021. aastal ei algatatud ühtegi projektikonkurssi;

12.

tunnustab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) suurt osalemisse kaasamist (29 % kõigist rahastatud projektides osalenutest – 555 osalejat 1887st) ja VKEdest taotlejate suurt edukust (43 %); tuletab meelde, et ühisettevõte loob VKEdele uusi võimalusi;

13.

märgib, et 2021. aastal olid 17 sõlmitud ja allkirjastatud lepingut seotud hangete ja erilepingutega kehtivate raamlepingute rakendamiseks;

14.

märgib 2021. aasta tegevusaruande põhjal soolise tasakaalu osas, et Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõttel on võrreldes eelmise aastaga väiksem naiste osakaal programmis osalemise määra ning projektikoordinaatorite, nõustajate ja ekspertide arvu lõikes; peab kahetsusväärseks, et need arvud on vähenenud, ja nõuab suuremaid jõupingutusi soolise tasakaalu saavutamiseks;

15.

märgib, et ühisettevõtted ei ole alates 2016. aastast teinud liidu pensioniskeemi tööandjate sissemakseid, mis vastavad nende ELi-välise subsideeritud tulu ja nende kogutulude suhtele, sest komisjon ei ole neid kulusid ühisettevõtete eelarves ette näinud ega makseid ametlikult nõudnud; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et sellised probleemid ei korduks;

16.

märgib, et ajutiste töötajate kasutamist käsitleva kontrollikoja 2020. aasta soovituse suhtes on järelmeetmed endiselt lõpule viimata; kutsub ühisettevõtet üles seda küsimust võimalikult kiiresti käsitlema, kuna selline olukord tekitab ühisettevõttele ebastabiilsust ja märkimisväärseid riske; märgib, et ühisettevõtte teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava ei ole võimalik sellise koosseisuliste töötajate arvuga ellu viia;

Sisekontroll

17.

märgib, et programmi „Horisont 2020“ maksete järelauditite eest vastutab komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ühine audititalitus; märgib, et 2021. aasta lõpus kättesaadavatele järelauditi tulemustele tuginedes teatas ühisettevõte programmi „Horisont 2020“ projektide (tasaarvestused ja lõppmaksed) esinduslikuks veamääraks 1,8 % (2020. aastal 1,60 %) ja allesjäänud veamääraks 1,0 % (2020. aastal 0,91 %);

18.

märgib, et ühisettevõtte tegevusmaksete kontrollimehhanismide hindamiseks auditeeris kontrollikoda programmi „Horisont 2020“ raames 2021. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit, et leida kinnitust järelauditite veamäärade õigsusele; peab kahetsusväärseks, et ühel juhul leidis ja kvantifitseeris kontrollikoda süsteemse vea, mis oli seotud personalikulude tunnitasude ebaõige arvutamisega;

19.

rõhutab, et kontrollikoja leid kinnitas deklareeritud personalikulude puhul püsivaid süsteemseid vigu ning et eelkõige VKEde ning uute toetusesaajate puhul on vigu rohkem kui teiste toetusesaajate puhul; rõhutab, et nendest vigadest on alates 2017. aastast korrapäraselt teada antud ka kontrollikoja eelmistes aastaaruannetes; rõhutab seetõttu, et selleks, et veamäärad oleksid püsivalt allpool olulisuse läve, tuleks programmi „Horisont 2020“ personalikulude deklareerimise reegleid ühtlustada ja lihtsustatud kuluvõimalusi laialdasemalt kasutada; rõhutab, et ühisettevõte peaks oma sisekontrollisüsteeme tugevdama, et tegeleda VKEde ja uute toetusesaajatega seotud suurenenud riskiga, ning julgustama tungivalt personalikulude arvutamise vahendi kasutamist teatavate toetusesaajate kategooriate puhul, kellel on suurem vigade esinemise oht, nagu VKEd ja uued toetusesaajad; väljendab heameelt selle üle, et 2022. aastal hakkasid kõik ühisettevõtted kooskõlas kontrollikoja kavandatud meetmega rakendama meetmeid veamäära langetamiseks, sealhulgas uurides võimalusi kasutada lihtsustatud kuluvorme, nagu ühikuhinnad, kindlasummalised maksed ja ühtse määraga maksed;

20.

on sügavalt mures, et 2021. aastal kiideti olulised dokumendid (näiteks hindamiskomisjoni liikmete deklaratsioonid huvide konflikti puudumise kohta, hangete hindamise aruanded, töölevõtmismenetluste hindamisaruanded, otsused töölevõtmise valikukomisjonide kohta, hankelepingute sõlmimise otsused ja töölepingud) heaks vastutava eelarvevahendite käsutaja allkirja kujutise kopeerimise ja kleepimisega Wordi dokumenti ning seejärel faili PDF-vormingusse teisendamisega; nõustub kontrollikoja märkusega, et selline tava võib tekitada õiguslikke riske, sest tagasilükatud kandidaat võib vaidlustada allkirjastatud hindamisdokumentide nõuetekohasuse; kutsub ühisettevõtet üles seda tava viivitamata lõpetama ja valima kindla heakskiitmismeetodi;

21.

märgib, et ühisettevõtetel puudub halduskulude ühtlustatud määratlus, mille alusel arvutada ühisettevõtte liikmete rahalise panuse suurust ja koguda võrreldavaid näitajaid; nõuab sellega seoses ühiste suuniste vastuvõtmist kõigi ühisettevõtete jaoks, et nad kasutaksid teatavate halduskulukategooriate, nagu konsultatsiooni-, uuringu-, analüüsi-, hindamis- ja tehnilise abi kulude liigitamisel ühtlustatud meetodit;

22.

väljendab heameelt digitaalallkirja kasutuselevõtu üle; ergutab ühisettevõtet töötama digitaliseerimise jätkamise nimel;

Siseaudit

23.

võtab iga-aastase tegevusaruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõtte siseauditi funktsiooni täitsid 2021. aastal komisjoni siseauditi talitus ja Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõtte siseaudiitor vastavalt finantseeskirjade artiklitele 28 ja 29;

24.

märgib, et 2021. aastal ei teinud siseauditi talitus uut kinnitavat auditit; märgib, et varasemate soovituste põhjal on tehtud mitu järelauditit; märgib, et programmi „Horisont 2020“ toetuste rakendamise auditi (22. oktoobri 2020. aasta lõpparuanne) järelmeetmed algasid 2021. aasta aprillis; märgib, et siseauditi talitus jõudis 2021. aasta juunis järeldusele, et ühisettevõte on kõiki kolme soovitust nõuetekohaselt ja tulemuslikult rakendanud, ning need loeti seetõttu lõpetatuks;

25.

märgib, et tulemusjuhtimise auditi (20. novembri 2017. aasta lõpparuanne) järelmeetmed algasid 2021. aasta juulis; märgib, et asjaomane soovitus oli seotud programmi „Horisont 2020“ projektide tulemuslikkuse järelevalve ja aruandlusega; märgib, et tegevuskava koosnes kolmest allmeetmest, millega käsitleti ühisettevõtte järelevalveprotsessi puudusi seoses partnerite Clean Sky 2 projektide panusega Clean Sky 2 kõrgetasemeliste eesmärkide saavutamisse; märgib, et meetmete rakendamise protsessi kohaselt esitas ühisettevõte siseauditi talitusele soovitused mitmes etapis, kui need olid lõpetatuks lugemiseks valmis, kusjuures viimane ajakohastatud versioon esitati 2021. aasta mais; märgib, et konkreetses märkuses Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõttele 2021. aasta kohta jõudis siseauditi talitus järeldusele, et soovitused loetakse rakendatuks;

26.

märgib, et tulemusjuhtimise (lõpparuanne avaldati 20. novembril 2017) ja programmi „Horisont 2020“ toetuste andmise protsessi (alates konkursikutse teemade kindlaksmääramisest kuni toetuslepingu allkirjastamiseni) (lõpparuanne avaldati 15. novembril 2016) järelaudit algas 2022. aasta jaanuaris; märgib, et ühisettevõte on rakendanud kaks soovitust, mis käsitlesid ühisettevõtte sisemenetluste kirjelduste (nagu juhtimisjuhend ja kvaliteedikäsiraamat) ajakohastamist vastavalt programmi „Horisont 2020“ tegelikele protsessidele, mitmes etapis, ning need esitati siseauditi talitusele lõplikuks sulgemiseks 2021. aasta novembris; märgib, et oma iga-aastases aruandes Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõtte kohta, mis käsitles 2021. aastat, jõudis siseauditi talitus järeldusele, et soovitused loetakse rakendatuks;

Kelmuste ja pettuste ning huvide konflikti ennetamine

27.

peab kiiduväärseks, et ühisettevõte kohaldas 2021. aastal jätkuvalt juhatuse otsuseid huvide konfliktide ennetamise ja haldamise reeglite kohta, mida kohaldatakse ühisettevõtte organite ja töötajate suhtes, ning et sellega seotud protsessides, näiteks seoses ühisettevõtte juhatuse liikmete, hindamismenetluste ekspertide, hanke- ja värbamiskomisjonidega, kohaldati võimalike konfliktide kindlakstegemiseks järjepidevalt nõutavaid ettevaatusabinõusid; toonitab, et ühisettevõtte tundlike funktsioonide poliitika on koostatud spetsiaalse riskihindamise põhjal ja see viiakse lõplikule kujule 2022. aastal;

28.

juhib tähelepanu, et kontrollikoja hinnangu kohaselt tuleb COVID-19 pandeemia kontekstis käsitleda pettusega seotud pankrottide või muu pettuse ohtu, et pääseda finantsprobleemidest ja tarnepiirangutest, kui täiendavat ohtu seaduslikkusele ja korrektsusele; märgib tunnustavalt, et ühisettevõte on loonud järelaudititest spetsiaalse riskipõhise valimi, et hõlmata ühisettevõtte partnerite toetuslepingute (GAP) projektide kogumi kiht, mis näitab kontrollikoja kirjeldatud teatavat avatust COVID-19 piirangutele, nagu finantspuudused, tegevuse viivitused ja keskmisega võrreldes suured personalikulud;

29.

peab kahetsusväärseks, et 2021. aastal esitas OLAF järeldused ja aruanded kahe ühisettevõtte Clean Sky ja Clean Sky 2 toetustega seotud juhtumi kohta ning et väidetav pettus leidis mõlemal juhul kinnitust;

30.

märgib, et OLAFi soovitused keskenduvad mõlemal juhul meetmetele, mida ühisettevõte peab võtma rahaliste vahendite tagasinõudmiseks ning üksuse ja isiku märkimise kaalumiseks EÜ süsteemides (kõrvalejätmise andmebaas); märgib, et ühisettevõte lõpetas 2018. aastal Üldkohtus Itaalias toimunud intsidendi kohta algatatud kohtuasja ja taotleb üldkohtu otsuse täitmist riiklikul tasandil; märgib, et Belgiat puudutava juhtumi puhul teavitas ühisettevõte juba 2017. aastal likvideerijat oma rahalistest nõuetest, tuginedes OLAFi aruandele ja pärast pettuse kohta kinnituse saamist, ning et ühisettevõte hindab praegu, milliseid õiguskaitsevahendeid saaks riiklikul tasandil kasutada.

(1) Nõukogu 19. novembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 219/2007, (EL) nr 557/2014, (EL) nr 558/2014, (EL) nr 559/2014, (EL) nr 560/2014, (EL) nr 561/2014 ja (EL) nr 642/2014 (ELT L 427, 30.11.2021, lk 17).

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/509

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1952,

10. mai 2023,

Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 ühisettevõte Clean Sky 2) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0108/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 558/2014 ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0078/2023),

1.	annab heakskiidu Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõtte 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 77.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/511

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1953,

10. mai 2023,

Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 ühisettevõte ECSEL) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0109/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0082/2023),

1.	annab heakskiidu Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/513

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1954,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 ühisettevõte ECSEL) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0082/2023),

arvestades, et ühisettevõte ECSEL loodi programmi „Horisont 2020“ raames nõukogu 6. mai 2014. aasta määrusega (EL) nr 561/2014, (1) mis jõustus 27. juunil 2014 ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024; arvestades, et ühisettevõte ECSEL asendas ühisettevõtted ENIAC ja ARTEMIS, mis suleti 26. juunil 2014, ning on nende õigusjärglane; arvestades, et 2021. aasta novembris asutati nõukogu määrusega (EL) 2021/2085 programmi „Euroopa horisont“ raames Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte KDT“), (2) et asendada ECSEL 31. detsembril 2031 lõppevaks ajavahemikuks;

arvestades, et ühisettevõte KDT on avaliku ja erasektori partnerlus, mis haldab teadusuuringute ja innovatsiooni programmi, mille eesmärk on tugevdada ELi strateegilist sõltumatust elektroonikakomponentide ja -süsteemide sektoris; arvestades, et ühisettevõte KDT peaks tegelema selgelt kindlaks määratud teemadega, mis võimaldaksid Euroopa tööstusel projekteerida, toota ja kasutada elektroonikakomponentide ja -süsteemide sektoris kõige innovatiivsemat tehnoloogiat;

arvestades, et ühisettevõtte KDT asutajaliikmed on EL, keda esindab komisjon, osalevad riigid ja kolm tööstusliitu, nimelt Euroopa aruka süsteemi integreerimise ühendus (EPoSS), Euroopa Nanoelektroonikategevuse Assotsiatsioon (AENEAS) ja sisetööstusliit (Inside Industry Association), mis esindavad mikro- ja nanoelektroonika, arukate integreeritud süsteemide ja manus-/küberfüüsikaliste süsteemide sidusrühmi;

arvestades, et liidu rahaline panus ühisettevõttesse KDT (sealhulgas EMP assigneeringud) haldus- ja tegevuskulude katmiseks on kuni 1,8 miljardit eurot, sealhulgas kuni 26,331 miljonit eurot halduskuludeks; arvestades, et ühisettevõtte KDT erasektorist pärit liikmed maksavad või lasevad oma koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta ühisettevõttele KDT vähemalt 2,5 miljardi euro suuruse summa; arvestades, et erasektorist pärit liikmed maksavad või lasevad oma koosseisu kuuluvatel ja endaga seotud üksustel maksta kümneaastase ajavahemiku jooksul kuni 26,331 miljoni euro suuruse summa ühisettevõtte KDT halduskulude katteks;

Üldteave

kiidab heaks nõukogu üldise lähenemisviisi ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks (kiibimäärus);

võtab teadmiseks, et programmis „Euroopa horisont“ nähakse ühisettevõttele KDT ette kaugeleulatuvad eesmärgid, mida on võimalik saavutada ainult siis, kui kavandatakse ja rakendatakse tõhusaid lahendusi, millega kõrvaldatakse sisekontrollisüsteemide puudused ja valmistutakse tulevasteks ülesanneteks, mis tulenevad suuremast vastutusest, näiteks personalijuhtimise ja planeerimise valdkonnas; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et kui arvutused ja aruandlusnõuded on eriti keerulised ja koormavad, kaasneb nendega suur veaoht, ning kutsub seetõttu ühisettevõtet KDT üles uurima lihtsustamise võimalusi, kui see on võimalik ja kehtiva õigusraamistikuga kooskõlas;

märgib, et ühisettevõtetel puudub halduskulude ühtlustatud määratlus, mille alusel arvutada ühisettevõtte liikmete rahalise panuse suurust ja mis on võrreldavuse eeldus; nõuab sellega seoses ühiste suuniste vastuvõtmist, et kõik ühisettevõtted kasutaksid teatavate halduskulukategooriate, nagu konsultatsiooni-, uuringu-, analüüsi-, hindamis- ja tehnilise abi kulude liigitamisel ühtlustatud meetodit;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

väljendab heameelt selle üle, et ühisettevõtte KDT raamatupidamise aastaaruanne annab eelarveaasta 2021 kohta kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsseisundist 31. detsembri 2021. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele ning et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

võtab teadmiseks, et ühisettevõtte 2021. aastal kasutada olnud eelarve (mis sisaldab uuesti sisse kantud eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid, sihtotstarbelisi tulusid ja järgmisse aastasse ümberjaotatavaid summasid) sisaldas 218,3 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid ja 199,3 miljoni euro ulatuses maksete assigneeringuid ning et kulukohustuste assigneeringute kasutamise määr oli 99,4 % (võrreldes 2020. aasta 99,59 %-ga) ja maksete assigneeringute kasutamise määr 84 % (võrreldes 2020. aasta 88,63 %-ga);

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2021. aasta lõpus lõpetas ühisettevõte KDT rahaliselt seitsmenda raamprogrammi käimasolevad projektid; võtab teadmiseks, et võttes aluseks seitsmenda raamprogrammi raames allkirjastatud tegevuste kogukulud ning ühisettevõtte KDT ja selle eelkäijate – ühisettevõtete ENIAC, ARTEMIS ja ECSEL – poolt nende tegevuste kaasrahastamiseks tehtud tegelikud maksed, on liikmete lõplikud osamaksed hinnanguliselt järgmised: EL 564,3 miljonit eurot, osalevad riigid 812,5 miljonit eurot ja erasektorist pärit liikmete mitterahaline osalus 2 202,4 miljonit eurot;

märgib, et 2021. aasta lõpuks oli ühisettevõte KDT täielikult kulukohustustega sidunud programmi „Horisont 2020“ allkirjastatud toetuslepingutele eraldatud ELi maksimaalse toetuse summas 1 170 miljonit eurot; märgib, et sellest summast tuleb lähiaastatel välja maksta ligikaudu 190,3 miljonit eurot (16,6 %);

märgib, et ühisettevõtte maksete assigneeringute 2021. aasta eelarve täitmise määr programmi „Horisont 2020“ projektide puhul oli 85 %; märgib, et ühisettevõttel KDT ei olnud peaaegu üldse 2021. aasta tegevusega seotud kulukohustuste assigneeringuid, sest ta oli lõpetanud oma viimase projektikonkursi 2020. aasta lõpuks;

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2021. aasta lõpus oli erasektorist pärit liikmete võimalik lõplik mitterahaline panus programmi „Horisont 2020“ tegevusse hinnanguliselt 1 594,2 miljonit eurot; märgib, et ühisettevõte KDT saab arvutada ja kinnitada erasektorist pärit liikmete mitterahalise osaluse tegeliku summa alles pärast seda, kui nii ühisettevõte kui ka osalevad riigid on teinud kõik maksed ning kõik projekti lõpetamise sertifikaadid ja sellega seotud teave on saadud; märgib sellega seoses ja võttes arvesse, et 2021. aasta lõpuks oli lõpule viidud vaid piiratud arv programmi „Horisont 2020“ projekte, et tööstusharu kinnitatud mitterahalise osaluse summa oli 300,6 miljonit eurot; märgib, et 2021. aasta lõpus oli erasektorist pärit liikmete kumulatiivne hinnanguline ja (veel kinnitamata) mitterahaline osalus 968,2 miljonit eurot, lähtudes ühisettevõtte KDT juhatuse vastu võetud pro rata temporis metoodikast;

10.

märgib, et 2021. aasta lõpus allkirjastasid osalevad riigid lepingulisi kulukohustusi summas 1 106,2 miljonit eurot ja deklareerisid kokku 450,2 miljoni euro suuruse rahalise toetuse, mille nad maksid otse endi toetatud „Horisont 2020“ projektide toetusesaajatele oma riigis; märgib, et ühe miljoni euro suurune erinevus osalevate riikide rahalise toetuse ja ELi 1 058,1 miljoni euro suuruse rahalise toetuse vahel 2021. aasta lõpus on tingitud asjaolust, et enamik osalevaid riike kajastab ja esitab oma kulud ühisettevõttele KDT alles siis, kui nende toetatavad „Horisont 2020“ projektid on lõpule viidud;

Hanked ja personal

11.

märgib, et hankeid ja lepinguid hallatakse vastavalt ühisettevõtte KDT finantsreeglite sätetele ning neid koordineerib ühisettevõtte KDT haldus- ja finantsmeeskond;

12.

märgib, et oma eesmärkide saavutamiseks ning oma tegevuse ja taristu piisavaks toetamiseks eraldas ühisettevõte KDT rahalisi vahendeid vajalike teenuste ja toodete hankimiseks; märgib, et usaldusväärse finantsjuhtimise ja tõhususe tagamiseks kasutas ühisettevõte KDT võimalikult ulatuslikult mitmesuguseid komisjoni asjaomaste talituste ja oma erasektorist pärit liikmetega juba sõlmitud teenustaseme kokkuleppeid ning kasutas ka institutsioonidevahelisi raamlepinguid (näiteks IT-teenused ja -seadmed, ajutiste töötajate teenused, välisauditi teenused); märgib, et võttes arvesse COVID-19 pandeemiast tingitud sanitaarolukorda ja kehtestatud piiranguid, korraldati peaaegu kõik koosolekud ja üritused kaugühenduse teel ja 2021. aasta viimases kvartalis toimusid vaid väga vähesed lähetused, ning selle tulemusena korraldas ühisettevõte KDT 2021. aastal väga vähe hankemenetlusi, peamiselt madala maksumusega lepingute puhul;

13.

märgib, et 2021. aasta mais algatati kaks väga madala maksumusega läbirääkimistega hankemenetlust kahe lepingu sõlmimiseks logistilise toe ja videote loomiseks ühisettevõtte ECSEL 2021. aasta sümpoosioni digiversiooni korraldamise kontekstis ning 2021. aasta septembris algatas ühisettevõte läbirääkimistega menetluse madala maksumusega lepingu sõlmimiseks, mis oli seotud kõrgetasemelise seminari korraldamisega;

14.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 31. detsembril 2021 oli ühisettevõttes KDT 29 töötajat, sealhulgas ajutised teenistujad ja lepingulised töötajad ning lähetatud riiklikud eksperdid; märgib iga-aastase tegevusaruande põhjal, et 2021. aastal võttis ühisettevõte ECSEL tööle kaks lepingulist töötajat finants-/haldusassistendi ametikohtadele (mis olid jäänud vabaks pärast endiste töötajate lahkumist); märgib, et töölevõtmine viidi lõpule 2021. aasta neljandas kvartalis; märgib, et pensionile jäi kaks ajutist teenistujat ja üks neist on juba edukalt asendatud;

15.

märgib murega, et ajavahemikul 2018–2021 püsis kõigi ühisettevõtete keskmine aastane ajutiste töötajate määr kõrge, moodustades koosseisulistest töötajatest ligikaudu 11 %; tuletab meelde, et lepinguliste töötajate suur määr kipub märkimisväärselt suurendama ühisettevõtte KDT tööjõu voolavust ja destabiliseerib veelgi töötajate olukorda; rõhutab ühtlasi, et ajutiste töötajate kasutamine peaks olema ajutine lahendus, sest vastasel juhul võib see kahjulikult mõjutada ühisettevõtte üldist tulemuslikkust, näiteks põhipädevuse säilitamist, tekitada aruandluskanalites segadust, põhjustada juriidilisi vaidlusi ja vähendada töötajate tegevuse tõhusust;

16.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et komisjoni ettepanekuga, (3) millega muudetakse määrust (EL) 2021/2085, muudetakse ühisettevõte KDT tulevikus kiipide ühisettevõtteks, millel on uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames uus pädevusvaldkond, mis on seotud Euroopa kiibialgatuse rakendamisega; väljendab heameelt selle üle, et sellega seoses toetab ühisettevõte KDT uuendusliku järgmise põlvkonna pooljuhttehnoloogia väljatöötamist, mis peaks tugevdama liidu kiipide tootmise suutlikkust; märgib, et selle ettepaneku kohaselt rakendab ühisettevõte KDT uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames projekte ligikaudu 10,9 miljardi euro ulatuses ning peaks värbama veel 19 töötajat, et saavutada 2025. aastaks kavandatud 50 koosseisulist töötajat; tunneb muret selle pärast, et kuna ühisettevõttes KDT oli 2021. aasta lõpus ainult 29 töötajat (13 ajutist teenistujat ja 16 lepingulist töötajat), võib ühisettevõttel tekkida tõsiseid personaliprobleeme nii seoses uute värbamismenetluste haldamisega kui ka uute haldusmenetluste ja tegevuskorra kehtestamisega;

17.

märgib, et 2021. aasta tegevusaruande põhjal ja soolise tasakaalu seisukohast suurenes peamiste ühisettevõttes KDT läbivaatamisel osalevate naisekspertide arv eelmise aastaga võrreldes nii protsentides kui ka absoluutarvudes; peab kahetsusväärseks, et osakaal 19,4 % on endiselt väike, ja nõuab suuremaid pingutusi soolise tasakaalu saavutamiseks;

18.

märgib, et ühisettevõtted ei ole alates 2016. aastast teinud liidu pensioniskeemi tööandjate sissemakseid, mis vastavad nende kolmandate riikide subsideeritud tulu ja nende kogutulude suhtele, sest komisjon ei ole neid kulusid ühisettevõtete eelarves ette näinud ega ka makseid ametlikult nõudnud; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et sellised probleemid ei korduks;

Sisekontroll

19.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõtted ENIAC ja ARTEMIS olid sõlminud riiklike rahastamisasutustega halduskoostöö lepingud, mille kehtivus jätkub ka pärast nende ühinemist ühisettevõtteks ECSEL; märgib, et nende lepingute kohaselt toetus ühisettevõtete ARTEMIS ja ENIAC järelauditite strateegia suurel määral riiklike rahastamisasutuste tehtavale maksetaotluste auditeerimisele; peab kahetsusväärseks, et riiklike rahastamisasutuste kasutatavate meetodite ja menetluste märkimisväärne erinevus ei võimalda ühisettevõttel ECSEL arvutada teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi maksete puhul ühtset usaldusväärset kaalutud veamäära ega jääkvigade määra ning kuna ECSELi 2021. aasta maksete kogusumma teadusprojektide seitsmenda raamprogrammi sulgemiseks oli 2021. aastal vaid 0,6 miljonit eurot ehk 0,4 % kõigist tegevuskulude maksetest, ei kujutanud need endast 2021. aastal oluliste vigade riski;

20.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et programmi „Horisont 2020“ maksete järelauditeid teeb komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ühine audititalitus; peab kahetsusväärseks, et oma 2021. aasta lõpu audititulemuste põhjal teatas ühisettevõte KDT programmi „Horisont 2020“ esinduslikuks veamääraks 2,2 % (2020. aastal 2,68 %) ja allesjäänud veamääraks 1,2 % (2020. aastal 1,25 %);

21.

märgib, et ühisettevõtte KDT maksete kontrolli hindamiseks auditeeris kontrollikoda programmi „Horisont 2020“ raames 2021. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit, et leida kinnitust järelauditite veamäärade õigsusele (toetusesaajate juures kontrollitud toetustega seotud maksetehingute puhul on kvantifitseeritavate vigade aruandluskünnis 1 % auditeeritud kuludest); peab kahetsusväärseks, et kahel juhul leidis ja kvantifitseeris kontrollikoda vea, mis tulenes personalikulude tegelikust suuremana näitamisest;

22.

rõhutab, et kontrollikoja leiud kinnitasid deklareeritud personalikulude puhul püsivaid süsteemseid vigu ning et eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ja uute toetusesaajate puhul on vigu rohkem kui teiste toetusesaajate puhul; rõhutab, et sellistest vigadest on korrapäraselt teatatud ka kontrollikoja varasemates aastaaruannetes alates 2017. aastast; rõhutab seetõttu, et selleks, et veamäärad oleksid püsivalt allpool olulisuse läve, tuleks programmi „Horisont 2020“ personalikulude deklareerimise reegleid ühtlustada ja lihtsustatud kuluvõimalusi laialdasemalt kasutada; rõhutab, et ühisettevõte KDT peaks oma sisekontrollisüsteeme tugevdama, et tegeleda VKEde ja uute toetusesaajatega seotud suurenenud riskiga, ning tungivalt soovitama, et teatavad toetusesaajate kategooriad, kellel on suurem vigade esinemise oht, nagu VKEd ja uued toetusesaajad, kasutaksid personalikulude arvutamise vahendit; väljendab heameelt selle üle, et 2022. aastal hakkasid kõik ühisettevõtted kooskõlas kontrollikoja kavandatud meetmega rakendama meetmeid veamäära langetamiseks, sealhulgas uurides võimalusi kasutada lihtsustatud kuluvorme, nagu ühikuhinnad, kindlasummalised maksed ja ühtse määraga maksed;

23.

võtab iga-aastase tegevusaruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõte ECSEL hindas 2021. aastal oma sisekontrollisüsteemide tulemuslikkust läbivaadatud raamistiku alusel; märgib, et enesehindamise üldine eesmärk oli teada saada, kas kõik põhimõtted on olemas ja toimivad; märgib, et hindamine põhines peamiselt järelevalvenäitajate enesehindamisel ja aruannete analüüsil siseauditi talituse, kontrollikoja ja välisaudiitorite poolt ning seda toetasid muud tõendid, näiteks erandite register, riskihindamine, meetmete, soovituste ja leidude järelmeetmed ning juhtkonnaga peetud arutelud ühisettevõtte ECSEL tegevuse ja eesmärkide üle;

24.

märgib, et ühisettevõte ECSEL hindas aruandeaasta jooksul oma sisekontrollisüsteemi ja jõudis järeldusele, et see on mõjus ja et kõik komponendid ja põhimõtted on olemas ja toimivad kavakohaselt;

Siseaudit

25.

võtab teadmiseks, et ühisettevõtte KDT siseaudiitori rolli täidab Euroopa Komisjoni siseauditi talitus, nagu on sätestatud ühisettevõtte finantsreeglite artiklis 28; märgib, et 2021. aasta oktoobris teavitas ühisettevõtte ECSEL tegevdirektor siseaudiitoreid viimastest olulistest muutustest ühisettevõttes ning viimase riskihindamise tulemustest;

Uus kesksüsteem osalevate riikide rahaliste toetuste haldamiseks

26.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et vastavalt programmi „Euroopa horisont“ raammäärusele ja määrusele (EL) 2021/2085 on ühisettevõte KDT kohustatud kasutusele võtma uue tsentraliseeritud juhtimisprotsessi – rahaliste toetuste keskse haldamise (CMFC) süsteemi, et hallata oma osalevate riikide rahalisi toetusi;

27.

märgib, et kavandatava CMFC süsteemi kohaselt võib iga osalev riik maksta ühisettevõttele KDT lubatud rahalise toetuse projektitasandil oma riigis asutatud toetusesaajatele; märgib, et selle protsessi käigus on igal osaleval riigil vetoõigus kõigis küsimustes, mis on seotud ühisettevõttele KDT tema riigis asutatud taotlejate eest kooskõlas liidu finants- ja konkurentsieeskirjadega makstud riikliku rahalise toetuse kasutamisega; märgib, et see võimaldab osaleval riigil oma riiklike strateegiliste prioriteetide alusel otsustada, kas toetada oma riigis asuvat valitud ja heakskiidetud teadus- ja innovatsiooniprojekti toetusesaajat või mitte;

28.

märgib, et lisaks peab ühisettevõte KDT tegema kaasrahastamiseks makseid kõigile osalevatele riikidele, kes otsustavad usaldada oma rahalise toetuse ühisettevõttele KDT; märgib, et ühisettevõte peab osalevate riikidega sõlmitud halduskokkulepete toetamiseks haldama ja jälgima kaht eri protsessi; märgib, et iga osaleva riigi rahastamisasutus peab sõlmima ühisettevõttega KDT halduskokkuleppe, mille kohaselt kas usaldatakse liikmesriigi osamaksete maksmine ühisettevõttele või koordineeritakse vahendite ülekandmist käsitlevaid riigisiseseid lepinguid toetusesaajatele maksete tegemiseks ja osamakseid puudutavaks aruandluseks;

29.

võtab teadmiseks kontrollikoja mure seoses asjaoluga, et komisjon ei hinnanud kavandatud CMFC süsteemi rakendamiseks vajalikke ühisettevõtte KDT lisaressursse ega lisanud neid ühisettevõtte KDT esialgsesse personaliressursside prognoosi, mis koostati programmi „Euroopa horisont“ rakendamiseks; nõustub kontrollikojaga, et CMFC süsteemi kasutuselevõtmise puudulik kavandamine koosmõjus personaliolukorraga ning IT-vahendite ja toe puudumisega võib negatiivselt mõjutada ühisettevõtte KDT programmide rakendamist ja teiste liikmete osamaksete saavutamist ning et kui CMFC süsteemi tuleb hallata käsitsi, on see väga inimressursimahukas; palub ühisettevõttel KDT ja komisjonil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru edasiste muutuste kohta.

(1) Nõukogu 6. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta (ELT L 169, 7.6.2014, lk 152).

(3) Komisjoni 8. veebruari 2022. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames, seoses kiipide ühisettevõttega (COM(2022)0047).

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/518

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1955,

10. mai 2023,

Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 ühisettevõte ECSEL) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0109/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0082/2023),

1.	annab heakskiidu Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõtte 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/520

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1956,

10. mai 2023,

Saastevaba Vesiniku Ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõte) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Saastevaba Vesiniku Ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0112/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 559/2014 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0083/2023),

1.	annab heakskiidu Saastevaba Vesiniku Ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Saastevaba Vesiniku Ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 108.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/522

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1957,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Saastevaba Vesiniku Ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõte) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Saastevaba Vesiniku Ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0083/2023),

arvestades, et 2008. aasta mais asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 521/2008 (1)31. detsembril 2017 lõppevaks ajavahemikuks teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (edaspidi „FCH ühisettevõte“); arvestades, et 2014. aasta mais võttis nõukogu vastu määruse (EL) nr 559/2014, (2) millega pikendati ühisettevõtte tegutsemisaega programmi „Horisont 2020“ raames kuni 31. detsembrini 2024 (edaspidi „ühisettevõte FCH 2“); arvestades, et 2021. aasta novembris asutati nõukogu määrusega (EL) 2021/2085 (3)31. detsembril 2031 lõppevaks ajavahemikuks programmi „Euroopa horisont“ raames Saastevaba Vesiniku Ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte Clean H2“), mis asendab ühisettevõtte FCH 2;

arvestades, et ühisettevõte Clean H2 on avaliku ja erasektori partnerlus vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogia alaste teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning selle asutajaliikmed on liit, keda esindab komisjon, tööstusrühmitus (Hydrogen Europe) ja teadusrühmitus (Hydrogen Europe Research);

C.	arvestades, et liidu rahaline panus ühisettevõttesse Clean H2 (sealhulgas EMP assigneeringud) haldus- ja tegevuskulude katmiseks on kuni 1 miljard eurot, sealhulgas kuni 30,193 miljonit eurot halduskuludeks;

D.	arvestades, et ühisettevõte Clean H2 muudel liikmetel kui liit tuleb 10 aasta jooksul maksta või lasta enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta kokku vähemalt 1 miljard eurot, sealhulgas kuni 30,193 miljonit eurot halduskuludeks, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/2085;

E.	arvestades, et ühisettevõte Clean H2 üldeesmärk on toetada liidus saastevaba vesiniku lahenduste ja tehnoloogiate alast teadus- ja innovatsioonitegevust liidu uue teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammi „Euroopa horisont“ raames;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Kontrollikoda märkis oma aruandes ühisettevõte Clean H2 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et tema hinnangul annab eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõte Clean H2 finantsseisundist 31. detsembri 2021. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele ning et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

võtab teadmiseks, et programmis „Euroopa horisont“ nähakse ühisettevõttele Clean H2 ette kaugeleulatuvad eesmärgid, mida on võimalik saavutada ainult siis, kui kavandatakse ja rakendatakse tõhusaid lahendusi, millega kõrvaldatakse sisekontrollisüsteemide puudused ja valmistutakse tulevasteks ülesanneteks, mis tulenevad suurenenud vastutusest, nt personalijuhtimise ja planeerimise valdkonnas; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et kui arvutused ja aruandlusnõuded on eriti keerulised ja koormavad, kaasneb nendega suur veaoht, ning nõuab seetõttu, et uuritaks lihtsustamisvõimalusi, kui see on võimalik ja kehtiva õigusraamistikuga kooskõlas;

võtab teadmiseks, et ühisettevõtte Clean H2 2021. aastal kasutada olnud lõplik eelarve, mis sisaldab uuesti sisse kantud eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid, sihtotstarbelisi tulusid ja ümberjaotamisi järgmisse aastasse, sisaldas 15,8 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid (võrreldes 104,2 miljoni euroga 2020. aastal) ja 56,2 miljoni euro ulatuses maksete assigneeringuid (võrreldes 103,8 miljoni euroga 2020. aastal); märgib, et 2021. aasta kulukohustuste ja maksete assigneeringute üldised kasutusmäärad olid vastavalt 97 % (võrreldes 94 %-ga 2020. aastal) ja 87 % (võrreldes 95 %-ga 2020. aastal);

märgib, et võrreldes 2020. aastaga vähenesid 2021. aasta assigneeringud kulukohustuste osas 85 % ja maksete osas 44 %; võtab teadmiseks, et eelarve vähenemine 2021. aastal oli tingitud 2021. aastal algatatud projektikonkursside puudumisest; rõhutab, et 2021. aastaks ei olnud eelmakseid kavandatud;

märgib, et 2021. aasta lõpus eraldas liit 470 miljoni euro suurusest maksimaalsest toetusest, mis on ette nähtud määruses (EL) 2021/2085 ja määruse põhjal vastu võetud otsustes, teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames kokku 426,5 miljonit eurot rahalisi sissemakseid ja mitterahalist toetust ning tööstus- ja teadusrühmituste liikmed eraldasid kinnitatud vahendeid kokku 466 miljonit eurot, mis sisaldab 443,9 miljonit eurot mitterahalist osalust teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi projektides;

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2021. aasta lõpuks oli ühisettevõte Clean H2 kulukohustustega sidunud 425,5 miljonit eurot (95 %) liidu 450 miljoni euro suurusest maksimaalsest toetusest teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi allkirjastatud toetuslepingutele, millest umbes 3 miljonit eurot (0,7 %) tuleb välja maksta lähiaastatel; märgib, et erasektorist pärit liikmed tegid mitterahalisi sissemakseid samas mahus; märgib, et ühisettevõtte Clean H2 teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi projektide jaoks eraldatud 2021. aasta maksete eelarve täitmise määr oli 97,8 % (võrreldes 89 %-ga 2020. aastal) ning lisaks ei olnud ühisettevõttel Clean H2 2021. aasta kulukohustuste assigneeringuid peaaegu üldse, sest ta oli lõpetanud oma viimased projektikonkursid 2014. aasta lõpuks;

võtab teadmiseks, et 2021. aasta lõpus eraldas liit programmist „Horisont 2020“ kokku 545,5 miljonit eurot ning erasektorist pärit liikmed andsid kokku 50 miljonit eurot rahalisi sissemakseid ja kinnitatud mitterahalist osalust, millest 38,6 miljonit eurot oli mitterahaline osalus ühisettevõtte Clean H2 programmi „Horisont 2020“ projektides;

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et tegevuskulude katteks ette nähtud erasektorist pärit liikmete kinnitatud mitterahalise osaluse suurus (38,6 miljonit eurot) tuleneb asjaolust, et ühisettevõte Clean H2 sertifitseerib seda hiljem programmis „Horisont 2020“, kui projektide eest tehakse lõppmakse ja tuleb esitada raamatupidamisaruande õigsust kinnitavad tõendid; väljendab heameelt selle üle, et erasektorist pärit liikmed eraldasid 2021. aasta lõpu seisuga lisategevuseks kokku 1039,0 miljonit eurot mitterahalist toetust, mis on oluliselt suurem kui määruses (EL) 2021/2085 ette nähtud minimaalne 285 miljonit eurot kogu programmi „Horisont 2020“ kestuse ajaks;

märgib, et 2021. aasta lõpuks oli ühisettevõte Clean H2 sidunud programmi „Horisont 2020“ raames allkirjastatud toetuslepingutega liidu maksimaalsest panusest 646 miljonit eurot, millest umbes 112,6 miljonit eurot (17,8 %) tuleb välja maksta lähiaastatel; märgib lisaks, et erasektorist pärit liikmed olid omalt poolt võtnud õigusliku kohustuse anda mitterahalist toetust summas 158,3 miljonit eurot;

10.

märgib, et ühisettevõtte Clean H2 olemasolevate kulukohustuste ja maksete assigneeringute 2021. aasta eelarve täitmise määrad programmi „Horisont 2020“ projektide puhul olid vastavalt 98 % ja 87,8 % (võrreldes 97 %-ga 2020. aastal);

11.

märgib, et ühisettevõtetel puudub halduskulude ühtlustatud määratlus, mille alusel arvutada ühisettevõtte liikmete rahalise panuse suurust ja muuta sellised kulud võrreldavaks; nõuab sellega seoses ühiste suuniste vastuvõtmist, et kõik ühisettevõtted kasutaksid teatavate halduskulukategooriate, nagu konsultatsiooni-, uuringu-, analüüsi-, hindamis- ja tehnilise abi kulude liigitamisel ühtlustatud meetodit;

Hanked ja personal

12.

väljendab heameelt asjaolu üle, et hangete ja lepingute haldamist on lihtsustatud nii palju kui võimalik, järgides komisjoni algatatud institutsioonidevahelist hankemenetlust ja kasutades sellest tulenevaid mitmeaastaseid raamlepinguid; märgib, et ühisettevõte Clean H2 teeb hankevajaduste osas koostööd teiste ühisettevõtetega, et vähendada halduskoormust; märgib, et nagu varasematelgi aastatel, sõlmiti enamik ühisettevõtte Clean H2 lepingutest kehtivate mitmeaastaste raamlepingute alusel, välja arvatud peamiselt põhitegevusega seotud hangete puhul;

13.

märgib, et mahu poolest olid põhitegevusega seotud hanked, IT-teenused ja Euroopa vesinikunädala korraldamine 2021. aastal suurima maksumusega lepingud ning et hanke väljakuulutamist ja avaldamist ning pakkumuste vastuvõtmist ja avamist on lihtsustatud, kasutades mooduleid eTendering, eNotices ja eSubmission; märgib, et viimane võimaldab pakkumuste automaatset registreerimist Euroopa Komisjoni dokumendihalduse IT-süsteemis; märgib, et ühisettevõte Clean H2 kasutab pakkumuste elektroonilise esitamise uusimat versiooni ning seega on pakkumuste avaldamine, esitamine ja vastuvõtmine ning avamisetapid nüüd täielikult digitaalsed;

14.

tunnustab ühisettevõtet Clean H2 selle eest, et ta kasutab komisjoni informaatika peadirektoraadi pakutavat tarkvaralahendust EU Sign, mis võimaldab dokumentide puhul kasutada kvalifitseeritud e-allkirja (QES); märgib, et programmibüroo kohaldab nüüd oma lepingute suhtes QESi, mis hõlbustab äriprotsesse, vähendades märkimisväärselt lepingu käsitsi allkirjastamise aega ja kulusid, ning märgib lisaks, et QESid, kui neid kohaldatakse tarkvara EU Sign kasutades e-tehingute kohta liidu siseturul, on õiguslikult siduvad, kuna need on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/2014 (4) ja tagavad suurema tehnilise turvalisuse;

15.

võtab teadmiseks, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ühisettevõttes Clean H2 23 ajutist töötajat, kaks lepingulist töötajat ja kaks liikmesriigi lähetatud eksperti;

16.

võtab 2021. aasta tegevusaruande põhjal soolist tasakaalu jälgides teadmiseks, et 44 % töötajatest olid naised ja 56 % mehed, kusjuures kolmandikul juhtivatest ametikohtadest töötasid naised ja kahel kolmandikul mehed; julgustab ühisettevõtet Clean H2 soolist tasakaalu veelgi parandama; peab kahetsusväärseks asjaolu, et programmi „Horisont 2020“ raames näiteks komisjoni nõuanderühmades, eksperdirühmades, hindamiskomisjonides või üksikute ekspertidena töötavate naissoost projektikoordinaatorite osakaal ei ületa 33 %;

17.

märgib murega, et ajavahemikul 2018–2021 püsis kõigi ühisettevõtete keskmine aastane ajutiste töötajate määr kõrge, moodustades koosseisulistest töötajatest ligikaudu 11 %; tuletab meelde, et lepinguliste töötajate suur määr kipub märkimisväärselt suurendama ühisettevõtte Clean H2 tööjõu voolavust ja destabiliseerib veelgi töötajate olukorda; rõhutab ühtlasi, et ajutiste töötajate kasutamine peaks olema ajutine lahendus, sest vastasel juhul võib see kahjulikult mõjutada ühisettevõtte Clean H2 üldist tulemuslikkust, näiteks põhipädevuse säilitamist, tekitada aruandluskanalites segadust, põhjustada juriidilisi vaidlusi ja vähendada töötajate tegevuse tõhusust;

18.

märgib, et ühisettevõtted ei ole alates 2016. aastast teinud liidu pensioniskeemi tööandjate sissemakseid, mis vastavad nende kolmandate riikide subsideeritud tulu ja nende kogutulude suhtele, sest komisjon ei ole neid kulusid ühisettevõtete eelarves ette näinud ega ka makseid ametlikult nõudnud; nõuab, et komisjon võtaks meetmeid, et sellised probleemid ei korduks;

19.

märgib, et 2021. aastal korraldati koos teiste ühisettevõtetega ühised IT-koosolekud, mille peamine eesmärk oli valmistuda üleminekuks tarkvarale Office 365, SharePoint ja OneDrive;

20.

võtab iga-aastase tegevusaruande põhjal teadmiseks, et COVID-19 pandeemia ajal võtsid töötajad aega osalemaks veebipõhistel koolitustel, et laiendada oma tööga seotud teadmisi, ning märgib, et koolitustel osalemist ergutati tugevalt, et töötajad oleksid liikumispiirangute ajal jätkuvalt motiveeritud ja teistega ühenduses;

21.

märgib, et 2021. aasta veebruaris võttis ühisettevõte FCH 2 kasutusele Sysperi ja kogu aasta jooksul lisati uusi mooduleid; tunneb lisaks heameelt selle üle, et oodatakse lähetushaldussüsteemi kasutuselevõttu ning töötajate hindamise ja edutamise funktsiooni kasutuselevõttu; toetab seda, et ühisettevõttes FCH 2 võeti 2021. aasta novembris kasutusele uus värbamisvahend Systal ja et järgmine värbamine toimub selle süsteemi abil, ning on seisukohal, et sellised vahendid võivad olla kasulikud kõrge kvalifikatsiooniga töötajate vajalikuks värbamiseks;

Siseaudit

22.

võtab iga-aastase tegevusaruande põhjal teadmiseks, et siseaudit tehakse vastavalt ühisettevõtte Clean H2 finantsmääruse artiklile 20;

23.

rõhutab, et 2021. aastal kiitis siseauditi talitus heaks ühisettevõtte FCH 2 poolt välja töötatud tegevuskava, et käsitleda kahte olulist soovitust, mis tulenevad siseauditi talituse auditist programmi „Horisont 2020“ toetuste rakendamise kohta ühisettevõttes FCH 2, ning jõudis järeldusele, et tegevuskava on tuvastatud riskide maandamiseks piisav;

24.

märgib, et 2021. aastal vormistas ühisettevõte FCH 2 kooskõlas kokkulepitud tegevuskavaga ametlikult praegused järelevalvetavad seoses toetuslepingute riskide ja keerukusega ning töötas välja sisesuunised programmi „Horisont 2020“ projekti tulemuste levitamise ja kasutamise jälgimiseks; märgib, et 2021. aasta lõpus oli ühisettevõte FCH 2 seisukohal, et kõik tegevuskavad on täielikult ellu viidud;

Sisekontroll

25.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi vahe- ja lõppmaksete puhul teeb toetusesaajate juures järelauditeid ühisettevõte Clean H2, programmi „Horisont 2020“ projektide maksete järelauditite eest vastutab aga komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ühine audititalitus; märgib, et tuginedes 2021. aasta lõpus kättesaadavatele järelauditite tulemustele, teatas ühisettevõte Clean H2 teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi projektide esinduslikuks veamääraks 2,0 % (võrreldes 1,97 %-ga 2020. aastal) ja allesjäänud veamääraks 1,0 %, (võrreldes 1,01 %-ga 2020. aastal) ning programmi „Horisont 2020“ projektide (tasaarvestused ja lõppmaksed) esinduslikuks veamääraks 2,16 % (2020. aastal sama) ja allesjäänud veamääraks 1,3 % (võrreldes 1,34 %-ga 2020. aastal);

26.

märgib, et ühisettevõtte Clean H2 maksete kontrolli hindamiseks auditeeris kontrollikoda programmi „Horisont 2020“ raames 2021. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit, et leida kinnitust järelauditite veamäärade õigsusele (toetusesaajate juures kontrollitud toetustega seotud maksetehingute puhul on kvantifitseeritavate vigade aruandluskünnis 1 % auditeeritud kuludest); peab kahetsusväärseks asjaolu, et ühel juhul leidis ja kvantifitseeris kontrollikoda vea, mis tulenes kirjavea tõttu personalikulude tegelikust suuremana näitamisest, ja teisel juhul süsteemse mittekvantifitseeritava kontrollialase puuduse, mis oli seotud sellega, et toetusesaajal puudus projekti töötundide kinnitamise menetlus;

27.

võtab iga-aastase tegevusaruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõte Clean H2 oli juba tugevdanud oma sisekontrolli, et tegeleda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ja uute toetusesaajatega seotud suurenenud riskiga, kuna eelkõige VKEde ja uute toetusesaajate puhul (kellel esineb teiste toetusesaajatega võrreldes rohkem vigu) esinevad püsivad süsteemsed vead deklareeritud personalikuludes; märgib, et nende meetmete tulemused ilmnesid esimest korda 2021. aastal ning need aitasid viimase kahe aasta jooksul VKEde ja uute toetusesaajate esinduslikku veamäära märkimisväärselt vähendada; väljendab heameelt vähendatud veamääradega seotud positiivsete tulemuste üle ja ühisettevõtte Clean H2 valmisoleku üle jätkata 2022. aastal tugevdatud riskipõhiseid kontrolle, kasutades programmi „Horisont 2020“ toetuste haldamise süsteemis COMPASS/SyGMa kättesaadavat tugevdatud järelevalvevahendit;

28.

rõhutab lisaks, et selleks, et veamäärad oleksid püsivalt allpool olulisuse läve, tuleks programmi „Horisont 2020“ personalikulude deklareerimise reegleid ühtlustada ja lihtsustatud kuluvõimalusi laialdasemalt kasutada; väljendab heameelt selle üle, et 2022. aastal hakkasid kõik ühisettevõtted kooskõlas kontrollikoja kavandatud meetmega rakendama meetmeid veamäära langetamiseks, sealhulgas uurides võimalusi kasutada lihtsustatud kuluvorme, nagu ühikuhinnad, kindlasummalised maksed ja ühtse määraga maksed;

29.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõtte Clean H2 puhul viidi lõpule kõigi varasemate aastate tähelepanekute põhjal võetud järelmeetmed, kuna ühisettevõte Clean H2 võttis 2021. aastal parandusmeetmeid;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning pettustevastase võitluse strateegia

30.

väljendab heameelt asjaolu üle, et nii ühisettevõtte FCH 2 juhatuse kui ka nõuandvate organite liikmete jaoks olid kehtestatud huvide konflikti menetlused, mida uuendati 2021. aasta detsembris ühisettevõtte Clean H2 juhatuse hiljuti vastu võetud kodukorra alusel, ning et lisaks on võetud erimeetmeid toetustaotluste hindamise ning projektide ja pakkumuste läbivaatamise eest vastutavate ekspertide huvide konfliktide ennetamiseks ja haldamiseks;

31.

märgib, et ühisettevõte Clean H2 aitas aktiivselt kaasa programmi „Euroopa horisont“ kontrollistrateegia (eelkontroll, audit ja pettuste ennetamine) väljatöötamisele, osaledes ühise rakenduskeskuse loodud spetsiaalsetes töörühmades ja andes oma panuse;

32.

tunneb heameelt, et ühisettevõte Clean H2 tagab ka teadusringkondade ühise pettustevastase strateegia rakendamise; väljendab heameelt asjaolu üle, et strateegiast tulenevad peamised meetmed hõlmavad teadlikkuse suurendamise ürituste korraldamist ühisettevõttes ja koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga, kui tegemist on riskipõhiste audititega, mida viivad läbi ühine audititalitus või allhanke korras palgatud töövõtjad.

(1) Nõukogu 30. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 521/2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

(2) Nõukogu 6. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 559/2014 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte asutamise kohta (ELT L 169, 7.6.2014, lk 108).

(3) Nõukogu 19. novembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 219/2007, (EL) nr 557/2014, (EL) nr 558/2014, (EL) nr 559/2014, (EL) nr 560/2014, (EL) nr 561/2014 ja (EL) nr 642/2014 (ELT L 427, 30.11.2021, lk 17).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/527

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1958,

10. mai 2023,

Saastevaba Vesiniku Ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõte) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Saastevaba Vesiniku Ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0112/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 559/2014 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0083/2023),

1.	annab heakskiidu Saastevaba Vesiniku Ühisettevõtte 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Saastevaba Vesiniku Ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 108.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/529

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1959,

10. mai 2023,

Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõte) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0113/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 557/2014 innovatiivsete ravimite algatuse teise ühisettevõtte asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0069/2023),

1.	annab heakskiidu Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 54.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/531

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1960,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõte) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0069/2023),

arvestades, et 2021. aasta novembris võeti vastu nõukogu määrus (EL) 2021/2085 (1), millega asutatakse programmi „Euroopa horisont“ raames innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte (IMI2) asendamiseks 31. detsembrini 2031 kestvaks ajavahemikuks Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõte (ühisettevõte IHI);

arvestades, et ühisettevõte IHI on tervishoiualase teadustegevuse ja innovatsiooni valdkonnas tegutsev avaliku ja erasektori partnerlus; arvestades, et ühisettevõtte IHI eesmärk on aidata luua kogu liitu hõlmavat tervishoiualaste teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi, mis hõlbustab teaduslike teadmiste siiret konkreetsetesse uuendustesse; arvestades, et need uuendused peaksid hõlmama ennetustööd, diagnostikat, ravi ja haiguste ohjamist;

arvestades, et selle asutajaliikmed on liit, keda esindab komisjon, radioloogia, elektromeditsiini ja tervishoiu IT-sektori Euroopa koordinatsioonikomitee, kes edendab tervishoidu, Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liit, sealhulgas Vaccines Europe (EFPIA), Euroopa Biomajandusettevõtjate Ühendus ja MedTech Europe (Euroopa meditsiinitehnoloogiatööstuse, sealhulgas diagnostika, meditsiiniseadmete ja digitervise kutseliit); arvestades, et ühisettevõttes IHI kasutatakse kahepoolset mudelit, kus komisjon ning ettevõtjad ja teadusringkondi esindavad erasektorist pärit liikmed on esindatud juhatuses ja panustavad ühisettevõtte põhitegevusse;

arvestades, et ühisettevõtte IHI kogueelarve ajavahemikuks 2021–2027 on 2,4 miljardit eurot, millest pool tuleb programmist „Euroopa horisont“; arvestades, et programmist „Euroopa horisont“ antav liidu rahaline toetus, sealhulgas Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni assigneeringud, katab haldus- ja tegevuskulud kuni 1,2 miljardi euro ulatuses, sealhulgas kuni 30,2 miljonit eurot halduskulusid; arvestades, et aastatel 2021–2028 eraldab liit halduseelarvesse lisaks kuni 22,3 miljonit eurot, mis kujutab endast ühisettevõttest IMI 2 üle kantud assigneeringuid;

Eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

peab kiiduväärseks, et Euroopa Kontrollikoja aruande (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) põhjal annab Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides tõepärase pildi ühisettevõtte IHI finantsseisundist 31. detsembri 2021. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjadele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele; rõhutab ühtlasi, et kontrollikoja aruande kohaselt on raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

märgib, et programmis „Euroopa horisont“ nähakse ühisettevõttele IHI ette kaugeleulatuvad eesmärgid, kuid neid on võimalik saavutada ainult siis, kui kavandatakse ja rakendatakse tõhusaid lahendusi, mille tulemusel kõrvaldatakse ühisettevõtte IHI sisekontrollisüsteemide puudused ja ollakse valmis tulevasteks ülesanneteks, mis tulenevad suuremast vastutusest, nt personalijuhtimise ja planeerimise valdkonnas; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et kui arvutused ja aruandlusnõuded on eriti keerulised ja koormavad, kaasneb nendega suur veaoht, ning nõuab seetõttu, et uuritaks lihtsustamise võimalusi, kui see on võimalik ja kehtiva õigusraamistikuga kooskõlas;

märgib, et ühisettevõtte IHI 2021. aasta lõplik eelarve, sealhulgas eelmistel aastatel kasutamata jäänud assigneeringud, mille ühisettevõte IHI kandis jooksva aasta eelarvesse, sihtotstarbeline tulu ja järgmisse aastasse üle kantav summa, oli kulukohustuste assigneeringutes 11,0 miljonit eurot ja maksete assigneeringutes 210,4 miljonit eurot; märgib, et kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmismäär oli 75,91 % (2020. aastal 98,66 %) ja maksete assigneeringute täitmismäär oli 95,39 % (2020. aastal 97,08 %);

märgib, et ühisettevõtetel puudub halduskulude ühtlustatud määratlus, mille alusel arvutada ühisettevõtte liikmete rahalise panuse suurust ja koguda võrreldavaid näitajaid; nõuab sellega seoses ühiste suuniste vastuvõtmist, et kõik ühisettevõtted kasutaksid teatavate halduskulukategooriate, nagu konsultatsiooni-, uuringu-, analüüsi-, hindamis- ja tehnilise abi kulude liigitamisel ühtlustatud meetodit;

tunneb muret selle pärast, et ühisettevõtte IHI liikmete panusega seotud eesmärkidest on täidetud suhteliselt vähe; märgib samas, et see on tingitud projektide pikast kestusest, mida eeldab ühisettevõtte IHI uuendusliku tervishoiu alaste teadusuuringute laad, ja projekte rakendavate ülemaailmsete konsortsiumide suurusest; märgib, et ühisettevõte IHI peab järgmistel aastatel tegema seitsmenda raamprogrammis raames ellu viidavate projektide eest makseid veel 84,3 miljonit eurot;

juhib tähelepanu sellele, et kui paljude mitmeaastase finantsraamistiku programmide raames viiakse ühel ja samal ajal ellu järjest rohkem projekte, tekib oht, et nende summade tõhusaks haldamiseks ei ole piisavalt haldusressursse; väljendab heameelt selle üle, et 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järgse tegevuse tulemusel on hakatud seda probleemi lahendama ning ühisettevõte IHI annab protsessi üksikasjadest aru 2022. aasta konsolideeritud tegevusaruandes;

märgib ühisettevõtte IHI 2021. aasta lõpu tegevuskohustuste kohta, et ühisettevõte oli võtnud kulukohustusi 966 miljoni euro ulatuses, mis on seitsmenda raamprogrammi allkirjastatud toetuslepingute rahastamiseks liidu poolt eraldatav maksimaalne summa, millest umbes 84,3 miljonit eurot (8,7 %) tuleb välja maksta lähiaastatel; märgib, et erasektorist pärit liikmed tegid mitterahalisi sissemakseid samas mahus; märgib, et ühisettevõtte IHI 2021. aastal seitsmenda raamprogrammi projektide jaoks kasutada olnud maksete assigneeringute täitmise määr oli 80 %; märgib aga, et ühisettevõttel IHI ei olnud 2021. aastal tegevusega seotud kulukohustuste assigneeringuid peaaegu üldse, sest ta oli lõpetanud oma viimased projektikonkursid 2014. aasta lõpuks;

märgib, et 2021. aasta lõpuks oli ühisettevõte IHI eraldanud programmi „Horisont 2020“ raames allkirjastatud toetuslepingutele 1 452,1 miljonit eurot ehk 91 % liidu maksimaalsest toetusest (1 595,4 miljonit eurot); märgib, et see tulenes asjaolust, et 2019. aasta projektikonkurssidega ei olnud võimalik hõlmata kõiki kavandatud teemasid ja liidu eelarvet oli juhatuse otsusega seetõttu vähendatud; märgib, et sellest kulukohustustega seotud summast tuleb lähiaastatel välja maksta ligikaudu 616,8 miljonit eurot (ehk 42,5 %); märgib ühtlasi, et ühisettevõtte IHI erasektorist pärit liikmed olid omalt poolt võtnud õigusliku kohustuse anda mitterahalist toetust summas 1 520,7 miljonit eurot;

rõhutab, et ühisettevõttele IHI programmi „Horisont 2020“ projektide jaoks 2021. aastal ette nähtud makse-eelarve täitmise määr oli 97 % ja ühisettevõttel IHI ei olnud 2021. aastal peaaegu üldse tegevusassigneeringuid, sest kuna nõukogu määruse (EL) nr 557/2014 (2) kohaselt tuli kõik kulukohustused võtta enne 2020. aasta lõppu ja määrus (EL) 2021/2085 jõustus alles 2021. aasta lõpus, siis 2021. aastal ühtegi projektikonkurssi ei algatatud;

Tulemuslikkus

10.

märgib aastaaruande põhjal, et 2021. aastal viidi töö ühisettevõtte IMI 2 projektiportfelliga lõpule ja allkirjastati viimased 15 IMI 2 projektide toetuslepingut; märgib, et 15 uue projekti kogueelarve on 413 miljonit eurot, millest umbes pool tuleb liidu programmist „Horisont 2020“ ning ülejäänu EFPIA toetustest ja ühiesttevõtte IMI 2 assotsieerunud partneritelt ning muudest allikatest;

11.

tunneb heameelt, et ühisettevõtte IHI projektidega on loodud 275 varaühikut, millega saavutati projektide olelustsüklis (eesmärk oli 50) oluline verstapost; märgib, et varaühikute hulka kuuluvad muu hulgas töövahendid, metoodikad, protsessid, teenused, koolitusmaterjalid; märgib, et vahe-eesmärkide näited on kliinilise uuringu peamised etapid, loommudelid, prototüübid, turustamine, patendid ja väljaanded; märgib ka, et paljude ühisettevõtte IHI projektidega seotud valdkondlikud osalised kasutavad projektidega loodud uusi töövahendeid ja protsesse, nagu loommudelid, standardid, biomarkerid, standardne töökord, sõeluuringuplatvormide kasutamine, kliiniliste uuringute võrgustikud;

12.

rõhutab nähtavuse kohta, et ühisettevõte IHI lõi endiselt liidu lisaväärtust, teavitades sihikindlalt sihtrühmi, pöörates erilist tähelepanu ühisettevõtte tegevuse avatusele, läbipaistvusele, asjakohasusele ja sidususele; märgib, et ühisettevõte jätkas projektitulemuste ja edulugude levitamist, suurendades väljundite mitmekesisust, lisades rohkem kui 100 kirjalikku eri stiilis artiklit ja sotsiaalmeedias reklaamimiseks mõeldud lühikesi juurdepääsetavaid videoid, ning et vastloodud ühisettevõtte IHI veebisaidile pandi kõik ühisettevõtte IMI 2 projekti teabelehed, et neid edaspidi rohkem kasutataks; innustab ühisettevõtet IHI jagama teiste ühisettevõtetega kõiki edukaid nähtavusstrateegiaid, et nad saaksid kodanikele oma lisaväärtusest teada anda;

Töölevõtmine ja personal

13.

märgib, et ametikohtade loetelus on ette nähtud 39 ajutist teenistujat, 15 lepingulist töötajat ja 2 lähetatud riiklikku eksperti – kokku 56 töötajat; märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli täidetud 50 ametikohta: 39 ajutisest teenistujast 36 (92,3 %), 15 lepingulisest töötajast 13 (86,7 %) ja üks kahest lähetatud riiklikust eksperdist (50 %); märgib ühtlasi, et tühjad ajutiste teenistujate ametikohad tuli 2022. aastal täita, sest käimas oli kaks valikumenetlust, ning 2022. aastal tuli üks lähetatud riikliku eksperdi ametikoht kaotada;

14.

väljendab heameelt selle üle, et välisekspertidega konsulteerimisel on ühisettevõte IHI säilitanud hea geograafilise tasakaalu (20 riiki) ja hea soolise tasakaalu (22 naist ja 17 meest);

15.

märgib murega, et ajavahemikul 2018–2021 püsis kõigi ühisettevõtete keskmine aastane ajutiste töötajate määr kõrge, moodustades koosseisulistest töötajatest ligikaudu 11 %; tuletab meelde, et lepinguliste töötajate suur arv kipub märkimisväärselt suurendama ühisettevõtte IHI tööjõu voolavust ja tekitama veel ebastabiilsema personaliolukorra; rõhutab aga, et ajutiste töötajate kasutamine peaks olema ajutine lahendus, sest vastasel juhul võib see kahjulikult mõjutada ühisettevõtte üldist tulemuslikkust, näiteks tähtsaimate pädevuste säilitamist, tekitada aruandluskanalites segadust, põhjustada juriidilisi vaidlusi ja vähendada töötajate tegevuse tõhusust;

16.

märgib 2021. aasta tegevusaruande põhjal, et asjakohane sooline tasakaal on olemas, sest 66 % töötajatest on naised: 50 % juhatuse liikmetest, 61,5 % riikide esindajate rühma määratud kandidaatidest ja 41,7 % teaduskomitee täisliikmetest on naised; julgustab ühisettevõtet IHI seda tasakaalu säilitama;

17.

peab kiiduväärseks, et projektijuhtimise töövoo pideva paranemise ja ühisettevõtte IHI töötajate koordineeritud pingutuste abil ületati COVID-19 pandeemia perioodiga seotud raskused, millega tagati talitluspidevus ja mille tulemusel täideti tegevuseelarvet 2021. aastal märkimisväärse 96,04 % ulatuses;

18.

märgib, et ühisettevõtted ei ole alates 2016. aastast teinud liidu pensioniskeemi tööandjate sissemakseid, mis vastavad nende liiduvälise subsideeritud tulu ja nende kogutulude suhtele, sest komisjon ei ole neid kulusid ühisettevõtete eelarves ette näinud ega makseid ametlikult nõudnud; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et sellised probleemid ei korduks;

Sisekontrollisüsteemid

19.

märgib, et seitsmenda raamprogrammi vahe- ja lõppmaksete puhul teeb järelauditeid ühisettevõte IHI, programmi „Horisont 2020“ projektide maksete järelauditite eest vastutab aga komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ühine audititalitus; märgib, et 2021. aasta lõpus kättesaadavatele järelauditite tulemustele tuginedes teatas ühisettevõte IHI seitsmenda raamprogrammi projektide esinduslikuks veamääraks 1,9 % (2020. aastal 2,16 %) ja allesjäänud veamääraks 0,8 %, (2020. aastal 1,14 %) ning programmi „Horisont 2020“ projektide (tasaarvestused ja lõppmaksed) esinduslikuks veamääraks 0,97 % (2020. aastal 1,13 %) ja allesjäänud veamääraks 0,6 % (2020. aastal 0,74 %);

20.

märgib, et ühisettevõtte IHI tegevusmaksete kontrollimehhanismide hindamiseks auditeeris kontrollikoda programmi „Horisont 2020“ raames 2021. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit, et leida kinnitust järelauditite veamäärade õigsusele; märgib, et ühel juhul leidis kontrollikoda ja kvantifitseeris personalikuludega seotud süsteemse vea, mis tulenes sellest, et kasutati ebaõigeid tunnitasusid, mis ei põhinenud lõppenud majandusaastal, ning teisel juhul vea, mis tulenes asjakohaste tõendavate dokumentide puudumisest deklareeritud seadmete ja reisikulude kohta;

21.

rõhutab, et kontrollikoja leid kinnitas deklareeritud personalikulude puhul püsivaid süsteemseid vigu ning et eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning uute toetusesaajate puhul on vigu rohkem kui teiste toetusesaajate puhul; rõhutab, et nendest vigadest on alates 2017. aastast korrapäraselt teada antud ka kontrollikoja eelmistes aastaaruannetes; rõhutab seetõttu, et selleks, et veamäärad oleksid püsivalt allpool olulisuse läve, tuleks programmi „Horisont 2020“ personalikulude deklareerimise reegleid ühtlustada ja lihtsustatud kuluvõimalusi laialdasemalt kasutada; rõhutab, et ühisettevõte IHI peaks oma sisekontrollisüsteeme tugevdama, et tegeleda VKEde ja uute toetusesaajatega seotud suurenenud riskiga, ning julgustama tungivalt personalikulude arvutamise vahendi kasutamist teatavate toetusesaajate kategooriate puhul, kellel on suurem vigade esinemise oht, nagu VKEd ja uued toetusesaajad; väljendab heameelt selle üle, et 2022. aastal hakkasid kõik ühisettevõtted kooskõlas kontrollikoja kavandatud meetmega rakendama meetmeid veamäära langetamiseks, sealhulgas uurides võimalusi kasutada lihtsustatud kuluvorme, nagu ühikuhinnad, kindlasummalised maksed ja ühtse määraga maksed;

22.

märgib, et võttes arvesse nii programmide kui ka üksikute teadusprojektide mitmeaastast kestust, on programmi kestuse põhjal arvutatud allesjäänud veamäär kõige asjakohasem märk vigade finantsmõjust ning selles võetakse arvesse ühisettevõtte IHI tehtud korrektsioone ja asjaolu, et ühisettevõte IHI ekstrapoleerib auditite süstemaatilised tulemused, suurendades märkimisväärselt auditite puhastusmõju; rõhutab ühtlasi, et programmide edenedes võtavad toetusesaajad oma vigadest õppust ja, tuginedes auditileidudest saadud õppetundidele, teeb ühisettevõte pidevalt tööd ka selle nimel, et teavitada toetusesaajaid paremini kõikidest puudustest, et aidata neil oma kuludest õigesti aru anda ja selle tulemusel vigu vältida;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning pettustevastase võitluse strateegia

23.

märgib, et ühisettevõttel IHI on pettustevastase võitluse strateegia, mis on kooskõlas komisjoni pettustevastase võitluse strateegiaga (CAFS 2019) ja teadusuuringute valdkonna ühise pettustevastase strateegiaga (RAFS 2019), mida täiendavad pettustevastased lisameetmed, mis on seotud teenuslepingute haldamise ja haldamisega;

24.

märgib, et toetuste ja operatiivtegevuse raames rakendatavaid meetmeid kooskõlastatakse teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ning teiste teadusasutustega mitmeaastase tegevuskava kaudu, mida koordineerib teadusvaldkonnas toimuva pettuse ja eeskirjade eiramise uurimise komitee (FAIR);

25.

märgib, et 2021. aastal hõlmas ühisettevõtte IMI 2 pettustevastane tegevus koostööd FAIR-komitee tegevusega, mis suurendas töötajate teadlikkust pettustevastasest võitlusest (sh osalemine Euroopa Pettustevastase Ameti konverentsil „Ühendatud võitlus korruptsiooni vastu – ELi institutsioonide eetikastandardite säilitamine“ ja pettuseriski hindamises); märgib peale selle, et see ülesanne oli kaheosaline – üks oli osa iga-aastasest pettustevastase võitluse tsüklist ning teine, mis oli põhjalikum ja üksikasjalikum, pani aluse ühisettevõtte IHI üldise pettustevastase strateegia läbivaatamisele;

26.

peab ühtlasi kiiduväärseks, et kõiki ühisettevõtte IHI töötajaid teavitati korrapäraselt kelmuse ja pettustega seotud riskidest ja kelmuse ja pettuse või reeglite eiramise kahtluse korral kasutatavatest menetlustest ning tähelepanu pöörati valdkondadevahelistele küsimustele, nagu huvide konfliktiga seotud riskid, volituste delegeerimine ja ülesannete lahusus.

(2) Nõukogu 6. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 557/2014 innovatiivsete ravimite algatuse teise ühisettevõtte asutamise kohta (ELT L 169, 7.6.2014, lk 54).

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/536

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1961,

10. mai 2023,

Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõte) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0113/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 557/2014 innovatiivsete ravimite algatuse teise ühisettevõtte asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0069/2023),

1.	annab heakskiidu Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõtte 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 54.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/538

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, Euratom) 2023/1962,

10. mai 2023,

ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte (F4E) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0111/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (4), eriti selle artiklit 5,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0092/2023),

1.	annab heakskiidu ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktori tegevusele ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 90, 30.3.2007, lk 58.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/540

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1963,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte (F4E) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0092/2023),

A.	arvestades, et ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte“) loodi nõukogu otsusega 2007/198/Euratom (1) 2007. aasta aprillis ja selle ette nähtud tegevusaeg on 35 aastat;

B.	arvestades, et ühisettevõte hakkas iseseisvalt tööle 2008. aasta märtsis;

C.	arvestades, et ühisettevõtte liikmed on Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom), mida esindab komisjon, ning Euratomi liikmesriigid ja kolmandad riigid, kes on juhitava termotuumasünteesi valdkonnas Euratomiga koostöölepingu sõlminud;

D.	arvestades, et ühisettevõtte eesmärk on anda ITERi rahvusvahelisse tuumasünteesienergia projekti liidu panus, viia Euratomi ja Jaapani vaheline üldisema tegutsemisviisi kokkulepe ellu ning valmistada ette termotuumasünteesi näidisreaktori ja sellega seotud rajatiste ehitamine;

arvestades, et ITERi projektis osaleb seitse ülemaailmset partnerit – nimelt Euroopa Liit, keda esindab Euratom, Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Jaapan, Hiina, Lõuna-Korea ja India, kusjuures ehituskuludes on ELil 45,4 %ga juhtrolli, muude osaliste kanda on igaühel 9,1 %; kulude jaotus muutub termotuumasünteesi katsetamisetapis ning siis katab EL 34 % tegevuskuludest; (2)

F.	arvestades, et ELi poolt ITERi lepinguga võetud kohustuste täitmiseks ja sellega seotud tegevuseks kuni 2031. aastani ette nähtud kogukulud on 18,2 miljardit eurot (jooksevhindades); (3)

arvestades, et pärast Ühendkuningriigi väljaastumist EList ja Euratomist 31. jaanuaril 2020 ning tulenevalt asjaolust, et pooled jätsid sõlmimata 30. detsembril 2020 kokku lepitud ELi ja Euratomi ning Ühendkuningriigi vahelises kaubandus- ja koostöölepingu raames sätestatud protokolli, ei ole Ühendkuningriik endiselt ITERi projektiga seotud ega ühisettevõtte liige ega tee seetõttu osamakseid ühisettevõtte eelarvesse;

H.	arvestades, et Venemaa ebaseadusliku, provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja ning selle tagajärgede mõju ühisettevõtete tegevusele on veel raske mõõta;

Üldteave

väljendab heameelt, et kontrollikoja aruandes ühisettevõtte 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) jõuti järeldusele, et raamatupidamise aastaaruanne annab kõigis olulistes aspektides tõepärase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2021. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest 2021. eelarveaastal vastavalt ühisettevõtte finantsreeglitele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

peab siiski kahetsusväärseks, et kontrollikoja aruandes juhitakse tähelepanu asjaolule, et ühisettevõtte eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruandes avaldatakse ITERi projekti tarnekohustuste täitmise hinnanguline kogumaksumus, mis arvatakse olevat 18,3 miljardit eurot (2021. aasta hindades), ning asjaolule, et hinnangu ja riskipositsiooni põhieelduste muutumine võib tuua kaasa märkimisväärse kulude kasvu ja/või edasised viivitused ITERi projekti elluviimisel;

tunnistab, et programmis „Euroopa horisont“ nähakse ühisettevõttele ette kaugeleulatuvad eesmärgid, mida on võimalik saavutada ainult siis, kui kavandatakse ja rakendatakse tõhusaid lahendusi, mille tulemusel kõrvaldatakse sisekontrollisüsteemide puudused ja ollakse valmis tulevasteks ülesanneteks, mis tulenevad suuremast vastutusest, nt personalijuhtimise ja planeerimise valdkonnas; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et kui arvutused ja aruandlusnõuded on eriti keerulised ja koormavad, kaasneb nendega suur veaoht, ning nõuab seetõttu, et uuritaks lihtsustamisvõimalusi, kui see on võimalik ja kehtiva õigusraamistikuga kooskõlas;

võtab murelikult teatavaks asjaolu, et kuna Venemaa on ITER-IO liige, kellel on kohustus tarnida mitu ITERi projekti komponenti Prantsusmaal (Cadarache) ning teha ITER-IO-le igal aastal sissemakseid, kätkeb see endas täiendavate viivituste ohtu ja seepärast võib ITERi projekt kallineda;

märgib, et ühisettevõttel on arvutanud välja ITERi projekti tarnekohustuste täitmise hinnangulise kogumaksumuse („valmimiskulude prognoos“), mis hõlmab kuni 2035. aastani kestva ehitus- ja kasutusetapi ning dekomisjoneerimise ja deaktiveerimise etapi kulusid kuni 2042. aastani; märgib lisaks, et 2021. aasta lõpus hindas ühisettevõte kogukuluks 18,3 miljardit eurot (2021. aasta hindades), mis koosneb 2021. aasta lõpus tehtud maksete kogusummast 8,3 miljardit eurot ja tulevaste maksete hinnangulisest summast, mis on 10 miljardit eurot (2021. aasta hindades);

juhib tähelepanu sellele, et muutused peamistes eeldustes, mis on seotud eeltoodud prognoosi ja riskipositsiooniga, võivad kaasa tuua märkimisväärse kulude suurenemise ja edasised viivitused projekti elluviimisel, ning on seisukohal, et kontrollikoja aruande põhjal tuleks erilist tähelepanu pöörata mõningatele sündmustele, millel võib olla märkimisväärne mõju valmimiskulude prognoosile; märgib lisaks, et nende peamiste eelduste hulka kuuluvad 2023. aasta esimeseks kvartaliks kavandatud ITERi uus projektikirjeldus, komponentide tarnimise hilinemine, Venemaale kehtestatud sanktsioonid, Prantsusmaa tuumaohutusameti (NSA) heakskiidu ootamine tokamaki kompleksi komponentide monteerimiseks ning Hot Cell Complexi hinnangulise maksumuse oodatav läbivaatamine; rõhutab, et kui tarneprobleemide tõttu puuduvad projekti jätkamiseks olulised komponendid, tuleks uurida alternatiivseid tarnevooge;

tuletab meelde, et ametlikult toimub ITERi esimene toimivuskatse 2025. aastal ja täielik termotuumasünteesivõimsus saavutatakse 2035. aastaks; märgib siiski, et see lähtetase otsustati 2016. aastal ning sellest ajast alates on ehitus- ja tootmisviivitused ning COVID-19 pandeemia muutnud 2025. aastaks määratud tähtaja üha ebatõenäolisemaks; rõhutab lisaks, et kontrollikoja aruande kohaselt on oht, et tekib veel viivitusi, tulenevalt erinevatest konstruktsioonidest, alates probleemidest vaakumanuma osade keevitamisel, mis moodustavad teraskambri, kus tehakse termotuumasünteesi katseid, kuni probleemini korrosiooniga, mis põhjustab kuni 2,2 mm sügavusi pragusid kuumakaitsepaneelidel, mõjutades kogu 23 kilomeetri ulatuses komponentide pinnale keevitatud jahutustorusid; märgib, et kuna jahutustorude pragunemine võib olla süsteemne, mõjutades kõiki tokamaki kuumakaitse komponente, aktiveerib ITERi uus suund tokamaki kuumakaitsepaneelide ja vaakumanumate sektori remondistrateegia;

märgib, et paranduste kestust ja maksumust ei saa praeguses etapis täpselt hinnata ning et ITERi nõukogu kavatseb võtta 2023. aasta lõpus vastu ITERi uue projektikirjelduse, milles esitatakse teatavate tulemuste saavutamise ajakava ja millega lükatakse oluliselt edasi tähtajad, mil loodetakse saavutada peamised vahe-eesmärgid, ja mis omakorda mõjutab valmimiskulude prognoosi; palub ühisettevõttel anda aru tulemustest ja eeldatavatest viivitustest ning ITERi projekti lõpuleviimise tagajärgedest;

märgib, et tuumaohutuse nõuete osas on NSA lõplik pädevus kiita heaks kõik edasised muudatused konstruktsioonides, mis mõjutavad tuumaohutusnõudeid, ning et sellega seoses taotles ühisettevõte 2021. aasta alguses ametlikult NSA-lt heakskiitu tokamaki kompleksi komponentide monteerimisega seotud uuele keevituskonstruktsioonile ja tehnoloogiale, rõhutab siiski, et NSA ei nõudnud enne 2022. aasta jaanuari ühisettevõttelt lisateavet, et valitsusväliste osalejate analüüs lõpule viia; märgib, et kuigi NSA heakskiidu saamine on osa ITER-IO tavapärasest montaažiprotsessist, võib see siiski põhjustada mitme kuu pikkust lisaviivitust ja seega mõjutada valmimiskulude prognoosi;

10.

palub ühisettevõttel Hot Cell Complexi kuluprognoos läbi vaadata, et oleks võimalik koostada usaldusväärne kuluprognoos kooskõlas ITERi-IO projekteerimisnõuete praeguse küpsusastmega;

Eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

11.

märgib, et 2020. aasta detsembris võttis ühisettevõtte juhatus vastu ühisettevõtte 2021. aasta esialgse eelarve 1 048,77 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 742,81 miljonit eurot maksete assigneeringutena ning 2021. aasta novembris juhatus muutis seda eelarvet;

12.

väljendab heameelt, et lõplikud kasutada olevad assigneeringud, sealhulgas eelmisest aastast üle kantud assigneeringud, olid 1 069,88 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 764,83 miljonit eurot maksete assigneeringutena;

13.

märgib, et kulukohustuste täitmismäär oli 99,7 % ja maksete assigneeringute oma 97,4 % (2020. aastal 100 % ja 98 %);

14.

märgib, et kulukohustuste assigneeringute 1 069,88 miljoni euro suurusest summast täideti 88,4 % individuaalsete kulukohustuste kaudu (mis vastab 942,50 miljonile eurole);

15.

märgib rahuloluga, et pärast 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise käigus antud soovitust 2020. aasta liikmemaksude arvutamise meetodi kohta võttis ühisettevõte vastu parandusmeetmed ja eelkõige ühtse programmdokumendi projekti, et hoida ära kontrollikoja tõstatatud probleemi kordumine;

16.

märgib seetõttu, et 2021. aasta liikmemaksude puhul kasutas ühisettevõte juhatuse poolt 10. detsembril 2019. aastal vastu võetud iga-aastast ja mitmeaastast programmi aastateks 2020–2024 ning et hinnanguline liikmemaksu osakaal oli 6,5 miljonit eurot;

17.

märgib, et alates 2016. aasta jaanuarist peaksid kõnealused ühisettevõtted, mida rahastatakse osaliselt liidu eelarvest, maksma liidu pensioniskeemi tööandja sissemaksetest selle osa, mis vastab nende liiduvälise subsideeritud tulu ja nende kogutulude suhtele; (4) märgib murega, et kuna komisjon ei ole neid kulusid ühisettevõtte eelarves ette näinud ega ametlikku maksetaotlust esitanud, ei ole ühisettevõte veel selliseid sissemakseid teinud; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et sellised probleemid ei korduks;

18.

palub sellega seoses, et kooskõlas ühisettevõtetele esitatud komisjoni suunistega arvutaks komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet iga ühisettevõtte kui tööandja sissemaksete suuruse ELi pensioniskeemi protsendina, mille ühisettevõtte kolmandatest riikidest saadav tulu moodustab tema kogutuludest, võttes arvesse ka tegevuskuludeks ette nähtud tulu kolmandatest riikidest; märgib, et ITERi puhul oli see osakaal ajavahemikul 2017–2020 21,6 % ehk ligikaudu 5,8 miljonit eurot ja 2021. aastal 19,8 % ehk ligikaudu 1,5 miljonit eurot; rõhutab lisaks, et kõnealustes suunistes võetakse arvesse üksnes personalieeskirjade vastavaid sätteid, et määrata kindlaks arvutusmeetod, mille alusel ühisettevõtted maksavad liidu eelarvesse tööandjate sissemakseid tulude alusel;

19.

palub ühisettevõttel mitte oodata tasumata sissemaksete lõplikku arvutamist, vaid võtta seda kohustust arvesse tulevase eelarve kavandamisel, näiteks pensionimaksete vastava kogumise kaudu;

20.

on teadlik, et ühisettevõtte põhikirja vastavates sätetes nõutakse, et liikmemaksude kogusumma ei ületaks 10 % ühisettevõtte iga-aastastest halduskuludest, mis tähendab ühisettevõttele aastas ligikaudu 740 013 euro (2021. aasta andmete põhjal) suurust tööandja sissemakset; märgib seetõttu, et nende erinevate õigussätete üheaegse kehtimise tõttu on oht, et ühisettevõtte tööandjapoolsete sissemaksete arvutamist käsitlevaid sätteid tõlgendatakse erinevalt ning sellel on erinev finantsmõju, ning ootab, et see õiguslik ebakindlus viivitamata kõrvaldataks; väljendab heameelt ühisettevõtte valmisoleku üle teha komisjoniga koostööd, et viia asjaomased õiguslikud alused selgemalt vastavusse;

Tulemuslikkus

21.

märgib, et 2021. aasta oli mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) esimene aasta;

22.

väljendab heameelt, et 2021. aastal tegi ühisettevõte uusi edusamme ja jätkas mõne ITERi peamise komponendi tarnimist, et alustada koostetegevust vastavalt esimese plasma saavutamise kavale 2025. aasta lõpus; märgib, et ITERi organisatsioon kavandab praegu ümber esimese plasma lähtetaset, mille tulemused otsustab eeldatavasti ITERi nõukogu 2022. aastal, ning et ühisettevõte kohandab seejärel oma planeerimist vastavalt;

23.

märgib, et pärast 10 aastat andis ühisettevõte vastutuse kinnisvaraobjektide koordineerimise eest üle ITERi organisatsioonile; märgib, et vastavalt hoonete ehitamise avalikule kokkuleppele lisatud kavale oli üleandmine kavandatud 2018. aasta septembrisse, kui peamisi ehitusriske enam ei esinenud;

24.

märgib, et 2021. aastal avaldas COVID-19 pandeemia jätkuvalt märkimisväärset mõju ühisettevõtte tarneahelale, kuna see mõjutas paljusid ühisettevõtte tarnijaid, piirates tööl osalemist ja reisimist ning avaldades jätkuvat ja tulevast mõju tõhususele, mis tulenes enamikus liikmesriikides nõutavatest tõhustatud sanitaarmeetmetest; peab kahetsusväärseks, et mõned tarned hilinesid kuni neli kuud, mille tulemuseks oli mõju valmimiskuludele 45 miljonit eurot (2020. aastal 57 miljonit eurot – mõlemad 2008. aasta hindades);

25.

märgib lisaks, et COVID-19 pandeemia kaudne mõju annab paljude ühisettevõtte lepingute osas endiselt tunda, kuna toorainete hinnad on järsult tõusnud, ning selle mõju valmimiskuludele on veel hindamisel; märgib siiski, et COVID-19 pandeemia mõju on tõsine, kuid mitte märkimisväärne, ning et 2021. aasta finantsaruannete tulemus ei ole oluline;

Kelmuste ja pettuste ning huvide konflikti ennetamine

26.

märgib, et pettustevastase võitluse ja eetikaametnik edendasid ja koordineerisid ühisettevõtte pettustevastase võitluse strateegia ja sellele lisatud pettustevastase tegevuskava (2020–2023) elluviimist;

27.

tervitab asjaolu, et pettustevastase tegevuskava meetmete elluviimist jälgitakse süstemaatiliselt spetsiaalse andmebaasi kaudu, kus on üksikasjalikult esitatud iga meetme ulatus, meetme omanik ja selle elluviimise tähtaeg, ning et pettusevastaste meetmete rakendamine on edenenud hästi;

28.

märgib lisaks, et 2021. aastal pakuti kelmuste ja pettuste ennetamise küsimustes pidevalt teavet ja tuge, eelkõige hangete, lepingute haldamise ja rahastamisega tegelevatele töötajatele, ning ühisettevõtte sisest pettusekorrespondentide võrgustikku hoiti olukorraga kursis individuaalselt ja korrapäraste kindlustandvate võrgustiku koosolekute raames;

29.

märgib tunnustavalt, et 2021. aastal edastati töötajatele eetikat ning huvide konfliktide ennetamist ja haldamist käsitlevad reeglid, menetlused, protsessid ja parimad tavad, sealhulgas ühisettevõtte käsiraamatu kaudu, mis sisaldab konkreetseid peatükke eetika ja usaldusväärsuse ning kelmuste ja pettuste ennetamise kohta, rikkumisest teatamist käsitlevat lehekülge ning jaotist huvide konfliktide ennetamise ja haldamise kohta;

Töötajad ja töölevõtmispoliitika

30.

märgib kahetsusega, et ühisettevõtte töötajad alustasid 2021. aasta novembris streiki ja vastavalt sise- ja välishindamistele ning mitmele siseküsitlusele olid ühisettevõtte töökeskkonna halvenemise peamised põhjused puudused kõrgema juhtkonna tasandil (nt läbipaistmatu ja mittetoimiv otsuste tegemine ning sotsiaaldialoogi puudumine); märgib, et lisaks suurendas koosseisuväliste töötajate ebaproportsionaalselt laialdane kasutamine töökeskkonnaga seotud probleeme ja riske, mida kinnitasid ka ühisettevõtte töötajate esindajad ja nende ametlikud kirjad, mis saadeti vastutavatele volinikele; märgib, et komisjon (energeetika peadirektoraat) märkis oma vastuses kirjadele, et ühisettevõtte 2022. aasta hindamine keskendub üksnes personalijuhtimise küsimustele, ning on julgustanud ühisettevõtet kasutama oma juhtkonnas 360-kraadilist juhtimishinnangut;

31.

märgib murega, et ühisettevõte on viimastel aastatel muutunud rohkem sõltuvaks koosseisuvälistest töötajatest; rõhutab, et see kontrollikoja tähelepanek on jäänud lahendamata alates 2019. aastast, mil koosseisuvälised töötajad moodustasid 62 % ühisettevõtte koosseisulistest töötajatest; toonitab, et ühisettevõtte praeguse strateegilise ressursikava (2021–2027) kohaselt suureneb koosseisuväline personal 2022. aastal 93 %-ni maksimaalsest koosseisuliste töötajate arvust, mille komisjon on heaks kiitnud, ja seejärel väheneb 2027. aastaks järk-järgult 70 %-ni; tuletab meelde, et selline olukord tekitab ühisettevõttele märkimisväärseid riske, mis on seotud põhipädevuste säilitamise, ebaselge aruandekohustuse, võimalike kohtuvaidluste ning personali detsentraliseeritud juhtimisest tuleneva väiksema tõhususega; rõhutab lisaks, et ajutiste töötajate kasutamine peaks jääma ajutiseks lahenduseks; tuletab meelde, et ühisettevõtte juhtkond peaks tugevdama meetmeid, mida on juba võetud, et leevendada koosseisuväliste töötajate kasutamisega seotud riske, eelkõige ebatõhusa juhtimise ohtu, mis tuleneb ebaselgetest kohustuste jagamisest koosseisuliste ja koosseisuväliste töötajate vahel;

32.

märgib, et personaliga seotud vigu ei saa korrata ning juhtimiskultuuri on vaja muuta ja see tuleb säilitada; märgib lisaks, et vaja on suuremaid jõupingutusi seoses inimressurssidega, et vältida pikaajalisi vabu töökohti, suurt tööjõu voolavust, koosseisuväliste töötajate liigset arvu, sõltuvust mõne töötaja oskusteabest, äärmuslikku töökoormust ning sellest tulenevat töötajate puudumist ja ebatõhusust; nõuab suuremaid jõupingutusi, et luua atraktiivsed ja sotsiaalselt õiglased töötingimused, mis toetavad ühisettevõtte eesmärkide saavutamist.

33.

märgib tunnustavalt, et olukorra lahendamiseks käivitas ühisettevõte mitu meedet, et parandada töökeskkonda ja töötajate heaolu; tõdeb, et need meetmed integreeriti ümberkujundamiskavasse, mille abil püütakse leevendada liigset töökoormust, parandada töökeskkonda ja juhtkonna puudulikku teabevahetust kavandatud organisatsiooniliste muudatuste kohta, ning eeldatavasti on need edukad, arvestades seniseid teateid;

34.

märgib, et ühisettevõtte õppe- ja arendustegevus pakkus jätkuvalt suuremat valikut veebipõhiseid ja digitaalseid ressursse, mis võimaldas suuremat paindlikkust ja vabadust õppida, kui seda sooviti ja vajati; märgib lisaks, et 2021. aastal registreeris 94 % töötajatest end osalema vähemalt ühes õppetegevuses ning töötajate rahulolu asutusesisese õppe- ja arendustegevusega oli kõrge – 88 % ühisettevõtte töötajatest hindas seda tegevust kas suurepäraseks või heaks;

35.

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga töötas ühisettevõtte täidetud ametikohtadel 47 ametnikku, 226 ajutist teenistujat ja 166 lepingulist töötajat; märgib lisaks, et ühisettevõte kasutas veel 11 ajutist töötajat (täistööajale taandatud töötajate arv) ja kaht lähetatud riiklikku eksperti;

36.

märgib 2021. aasta tegevusaruande põhjal, et ühisettevõtte töötajate ja juhtkonna seas puudub vajalik sooline tasakaal, sest 2021. aastal tööle võetud töötajatest oli naisi vaid 19 % ning juhtkonnast ja koosseisuvälistest töötajatest vähem kui 10 %; peab neid arvusid kahetsusväärseks ja nõuab suuremaid jõupingutusi soolise tasakaalu saavutamiseks;

37.

märgib, et tuginedes 2020. aasta uuringule COVID-19 mõju kohta ja selle tulemustele keskendus ühisettevõte 2021. aastal jätkuvalt väga aktiivselt psühhosotsiaalsetele ennetusmeetmetele emotsionaalse heaolu ja stressi ohjamise valdkonnas;

38.

märgib, et 2021. aastal avaldati asutusesiseselt 14 teadet kuue ajutise töötaja ja kaheksa lepingulise töötaja vaba ametikoha kohta ning kokku viidi lõpule 14 valikumenetlust, millest kolm avaldati 2020. aastal ja ülejäänud 11 avaldati 2021. aastal;

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

39.

märgib, et 2020. ja 2021. aastal viisid väliseksperdid ühisettevõttes läbi korrapärased iga-aastased hindamised ja intensiivsed siseauditid, mis hõlmasid enamikku ühisettevõtte kriitilistest tegevusvaldkondadest, ning et audititele ja hindamistele reageerimiseks võeti parandusmeetmeid tuvastatud riskidega tegelemiseks; peab siiski kahetsusväärseks, et see tõi kaasa halduskoormuse suurenemise, kuigi ei olnud ilmne, kas lisakontrollid olid tõhusad ja parandasid süsteemi;

40.

märgib, et 2021. aastal ühtlustas ühisettevõte veelgi oma juhtimis- ja sisekontrollistandardid, näitajad ja menetlused Euroopa Komisjoni sisekontrolliraamistikuga;

41.

märgib, et ühisettevõte järgis sisekontrollisüsteemi tugevate ja nõrkade külgede kindlakstegemisel järkjärgulist lähenemisviisi, mis põhines juhtimis- ja sisekontrollistandardite toimimises tuvastatud puudustel, ning sõnastas vastavad parandusmeetmed, mille tulemusel koostati iga-aastases konsolideeritud tegevusaruandes direktori kinnitav avaldus ja aruandlus;

42.

märgib, et 2021. aasta iga-aastases tegevusaruandes jõudis ühisettevõte järeldusele, et kõik komponendid toimivad koos ja integreeritult; märgib siiski, et ühisettevõtte juhtkond jõudis järeldusele, et sisekontrollisüsteem tervikuna on vaid osaliselt tõhus, kuna ühes komponendis tuvastati kriitilised puudused (kontrollitegevused – personali heaoluga seotud probleemid).

(1) Nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsus 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90, 30.3.2007, lk 58).

(2) ITERi dokumendid „Value estimates for ITER Phases of Construction, Operation, Deactivation and Decommissioning and Form of Party Contributions“ ja „Cost Sharing for all Phases of the ITER Project“.

(3) Hinnangud põhinevad komisjoni 14. juuni 2017. aasta teatisel COM(2017) 319 ja sellega seotud komisjoni talituste töödokumendil SWD(2017) 232 (tabel 4).

(4) Määruse nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom), milles sätestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 83a (EÜT 45, 14.6.1962, lk 1385/62).

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/546

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, Euratom) 2023/1964,

10. mai 2023,

ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte (F4E) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0111/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (4), eriti selle artiklit 5,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0092/2023),

1.	annab heakskiidu ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 90, 30.3.2007, lk 58.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/547

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1965,

10. mai 2023,

Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendava Kolmanda Ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 ühisettevõte SESAR) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendava Kolmanda Ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0114/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (4), eriti selle artiklit 4b,

—

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0118/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendava Kolmanda Ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendava Kolmanda Ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 64, 2.3.2007, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/549

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1966,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendava Kolmanda Ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 ühisettevõte SESAR) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendava Kolmanda Ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0118/2023),

arvestades, et ühisettevõte Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks asutati 2007. aasta veebruaris teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi (FP7) raames kaheksaks aastaks (SESAR 1); arvestades, et 2014. aasta juunis muutis nõukogu asutamismäärust ja pikendas ühisettevõtte tegutsemisaega programmi „Horisont 2020“ raames kuni 31. detsembrini 2024 (SESAR);

B.	arvestades, et 2021. aasta novembris võttis nõukogu vastu ühtse alusakti, millega luuakse 31. detsembril 2031 lõppevaks ajavahemikuks programmi „Euroopa horisont“ raames ühisettevõte SESAR 3, mis asendab ühisettevõtte SESAR (1);

arvestades, et Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendav Kolmas Ühisettevõte on avaliku ja erasektori partnerlus ajakohastatud lennuliikluse korraldamise arendamiseks Euroopas; arvestades, et selle asutajaliikmed on EL, keda esindab komisjon, Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol) ja rohkem kui 50 organisatsiooni, mis hõlmavad kogu lennunduse väärtusahelat, sealhulgas lennujaamu, kõigi kategooriate õhuruumi kasutajaid, aeronavigatsiooniteenuste osutajaid, mehitamata õhusõidukite käitajaid ja teenuseid;

arvestades, et liidu rahaline panus Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendavasse Kolmandasse Ühisettevõttesse (sealhulgas EMP assigneeringud) haldus- ja tegevuskulude katmiseks on kuni 600 miljonit eurot, sealhulgas kuni 30 miljonit eurot halduskuludeks; arvestades, et Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendava Kolmanda Ühisettevõtte erasektorist pärit liikmed maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta 10 aasta jooksul kokku vähemalt 500 miljonit eurot, sealhulgas kuni 25 miljonit eurot halduskuludeks;

E.	arvestades, et Eurocontrol peab kümneaastase perioodi jooksul panustama kokku kuni 500 miljonit eurot, sealhulgas kuni 25 miljonit eurot halduskuludeks; arvestades, et toetus koosneb ka mitterahalisest osalusest lisategevuses;

F.	arvestades, et kõik liidu institutsioonid peavad järgima finantsmäärust ja rangeid juhtimisstandardeid;

G.	arvestades, et üks ühisettevõtte tähtsamaid eesmärke on toetada kiiret üleminekut keskkonnahoidlikumale lennundusele kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega;

Üldist

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendav Kolmas Ühisettevõte kui kolmepoolne ühisettevõte rakendab lisaks liidu eelarvele ja erasektorist pärit liikmete osalusele ligikaudu 500 miljoni euro ulatuses Eurocontroli osalust programmi „Euroopa horisont“ tegevustes, ning et kuna komisjon ei võtnud Eurocontroli panust tootlikkuse mudelis arvesse, ei saa sellest tulenevat madalamat tootlikkuse suhtarvu ühisettevõtte jaoks otseselt võrrelda teiste ühisettevõtete suhtarvuga;

peab kahetsusväärseks, et ühisettevõte (nagu ka teised) teatas, et pärast sisemist eelarve ja ressursside planeerimise protsessi ei kaasatud nende juhtkonda vastutava peadirektoraadi ja eelarve peadirektoraadi vahelistesse läbirääkimistesse; peab samuti kahetsusväärseks, et ühisettevõtte andmetel ei olnud neil piisavalt teavet komisjoni tootlikkuse mudeli (mida kasutatakse uue mitmeaastase finantsraamistiku programmide rakendamiseks vajalike inimressursside kindlaksmääramiseks) ega töötajate arvu piiramise aluste kohta, mida tehti hoolimata sellest, et täidetav eelarve on suurenenud;

kiidab heaks sujuva ülemineku uuele juriidilisele isikule SESAR 3 ja märgib, et ühisettevõte töötas välja mitu valdkonnaülest koordineerimismehhanismi, mis võimaldasid läbipaistvat ja struktureeritud koostööd ning tuginesid organisatsiooni iga liikme individuaalsetele eksperditeadmistele, eelkõige loodi 2021. aasta veebruaris ülemineku koordineerimisrühm;

tunnistab, et programmis „Euroopa horisont“ nähakse ühisettevõttele ette kaugeleulatuvad eesmärgid, mida on võimalik saavutada ainult siis, kui kavandatakse ja rakendatakse tõhusaid lahendusi, mille tulemusel kõrvaldatakse sisekontrollisüsteemide puudused ja ollakse valmis tulevasteks ülesanneteks, mis tulenevad suuremast vastutusest, nt personalijuhtimise ja planeerimise valdkonnas; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et kui arvutused ja aruandlusnõuded on eriti keerulised ja koormavad, kaasneb nendega suur veaoht, ning nõuab seetõttu, et uuritaks lihtsustamisvõimalusi, kui see on võimalik ja kehtiva õigusraamistikuga kooskõlas;

rõhutab ühisettevõtte tähtsust digitaalse Euroopa taeva projekti lõpuleviimisel; rõhutab, et 2021.–2027. aasta ettepanekud SESARi ja Euroopa ühendamise rahastu Euroopa partnerluste kohta on digitaalse ja keskkonnasõbraliku lennunduse tuleviku jaoks üliolulised ja neid tuleb piisavalt rahastada;

rõhutab ühtse Euroopa taeva 2+ tähtsust ning nõuab selle õigeaegset vastuvõtmist ja rakendamist; rõhutab, et satelliitsüsteemide kasutamine navigatsiooniks, sideks ja jälgimiseks ning Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) täielik kasutuselevõtt aitab kaasa Euroopa digitaalse ühtse taeva väljakujundamisele;

tuletab meelde ühisettevõtte strateegilist rolli lennundussektori CO2 heite vähendamisel, kuna paljud selle projektid keskenduvad digitehnoloogia kasutamisele, et toetada üleminekut keskkonnahoidlikumale lennundussektorile;

väljendab heameelt üldise teadus- ja innovatsioonitegevuse üle, mida ühisettevõte SESAR 3 teostab aastatel 2021–2031 (programm „Digitaalne Euroopa taevas“), mida korraldatakse SESARi innovatsioonijuhtme raames; kiidab heaks ka muud ühisettevõttele SESAR 3 seatud prioriteedid, nagu koostoime võimendamine teiste Euroopa partnerlustega ning lennuliikluse korraldamise riiklike või piirkondlike moderniseerimisprogrammidega, institutsiooniliste ja tööstusharu sidusrühmade kaasamise tagamine, koostöö kindlustamine kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, ühisettevõtte SESAR 3 tegevuste ja tulemuste edendamine kommunikatsioonialgatuste kaudu;

märgib, et ühisettevõtetel puudub halduskulude ühtlustatud määratlus, mille alusel arvutada ühisettevõtte liikmete rahalise panuse suurust ja koguda võrreldavaid näitajaid; nõuab sellega seoses, et kõigile ühisettevõtetele võetaks vastu ühised suunised, et ühisettevõtted saaksid kasutada teatavate halduskulukategooriate, nagu konsultatsiooni-, uuringu-, analüüsi-, hindamis- ja tehnilise abi kulude liigitamisel ühtlustatud meetodit;

10.

nõustub kontrollikoja tähelepanekuga, et kuna ühisettevõtted on sõltumatud ja vastutavad oma tööprogrammide rakendamise eest, oleks võinud nad 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku inimressursside kavandamise protsessi paremini kaasata;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

11.

väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoja aruandes ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) leitakse, et eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruanne annab kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsseisundist 31. detsembri 2021. aasta seisuga ning tema tegevuse tulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele ning et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

12.

märgib, et 2021. aastal oli kasutada olev kogueelarve (sh uuesti sisse kantud eelmiste aastate kasutamata assigneeringud, sihtotstarbelised tulud ja ümberjaotamised) 34,8 miljonit eurot (2020. aastal 163,2 miljonit eurot) kulukohustuste assigneeringutena ja 69,9 miljonit eurot (2020. aastal 179,2 miljonit eurot) maksete assigneeringutena;

13.

märgib, et mis puudutab ühisettevõtte liikmete tegevuskulude praegust taset, siis oli ühisettevõte 2021. aasta lõpuks täielikult kulukohustustega sidunud 555,8 miljonit eurot liidu maksimaalsest toetusest programmi „Horisont 2020“ raames allkirjastatud toetuslepingute ja lepingute jaoks, millest umbes 92,5 miljonit eurot (ehk 16,6 %) tuleb veel lõpule viimata projektide ja lepingute eest välja maksta lähiaastatel; märgib lisaks, et erasektorist pärit liikmed olid omalt poolt võtnud õigusliku kohustuse anda mitterahaline osalus summas 280 miljonit eurot, mis on kindlaks määratud tööstusharu liikmesuse lepingus, ja Eurocontrol kohustub panustama 433,4 miljonit eurot ehk 91 % kahepoolses lepingus sätestatud 475 miljoni euro suurusest toetusest põhitegevusele;

14.

rõhutab, et ühisettevõtte maksete eelarve 2021. aasta eelarve täitmise määr programmi „Horisont 2020“ projektide puhul oli 93% ja ühisettevõttel ei olnud 2021. aasta tegevusega seotud kulukohustuste assigneeringuid peaaegu üldse, sest ta oli lõpetanud oma viimase projektikonkursi 2020. aasta lõpuks;

15.

tunnistab COVID-19 kriisi jätkuvat mõju sektorile; märgib, et ühisettevõte rakendas mitmeid meetmeid, sealhulgas pikendas vajaduse korral toetuste kestust, et võimaldada projektidel viia lõpule oma valideerimistegevus ja saavutada tehnilised tulemused kooskõlas ajakavaga, mis on sätestatud Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavas; märgib, et ühisettevõtte liikmed ja partnerid olid edukad uute tehnoloogiate ja menetluste edendamisel SESARi innovatsioonijuhtme kaudu kooskõlas ajakavaga, mis on sätestatud Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavas (Euroopa tegevuskava lennuliikluse korraldamise digipöörde jaoks);

16.

märgib, et 2021. aasta eelarvetulemus oli 17,55 miljoni euro suurune puudujääk (millest 292 513 euro suurune puudujääk SESAR 1 puhul tulenevalt SESAR 1 ülemääraste rahaliste toetuste lõplikust tagasimaksmisest ning 17,26 miljoni euro suurune puudujääk SESAR 2020 puhul) ning et kumulatiivne ülejääk on 592 241 eurot;

Tulemuslikkus

17.

peab kiiduväärseks asjaolu, et ühisettevõte täitis 2021. aastal kõik oma peamised poliitika- ja tegevuseesmärgid, mis on esitatud ühtses programmdokumendis aastateks 2021–2023;

18.

tunnustab seda, et ühisettevõte on COVID-19 kriisi ja selle finantsmõju tõttu ühisettevõtte liikmetele võtnud mitmeid eelarvemeetmeid, mille eesmärk on pakkuda liikmetele ja lennundussektorile kohest rahavooga seotud toetust;

19.

tervitab SESARi esimeste innovatsioonipäevade korraldamist ja kõiki noortele teadlastele suunatud projekte;

20.

väljendab heameelt asjaolu üle, et ühisettevõte jätkas 2021. aastal 71 projekti haldamist ja jälgimist oma kolmes teadusuuringute valdkonnas (ettevalmistavad uuringud, rakendusuuringud ja valideerimine ning väga suuremahulised näidisprojektid), kusjuures projektidel oli 300 eri toetusesaajat, kellest ligi 20 % olid VKEd, 17 % kõrgharidusasutused või ülikoolid ja 9 % teadusorganisatsioonid, ning soovitab võtta meetmeid VKEde arvu suurendamiseks ühisettevõtte hallatavate projektide üldarvus;

Hanked ja personal

21.

märgib, et üleminekuprotsessile keskendumise tõttu piiras ühisettevõte oma hankemenetluste maksimaalset arvu ja tegeles kümne hankemenetlusega, sealhulgas kuue väga madala maksumusega hankega; võtab lisaks teadmiseks, et ühisettevõte allkirjastas kuus institutsioonidevahelist teenuste raamlepingut, kaks teenuste otselepingut, kaheksa erilepingut, millega rakendatakse ühisettevõtte raamlepinguid / institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, ja ühe auhinna;

22.

märgib, et ühisettevõte allkirjastas oma lepingutes, erilepingutes, vastastikuse mõistmise memorandumites ja teenustaseme kokkulepetes 90 muudatust, mis tulenesid peamiselt SESAR 3-le üleminekust;

23.

väljendab heameelt asjaolu üle, et kõik menetlused viidi läbi kooskõlas ühisettevõtte SESAR finantseeskirjadega, et tagada läbipaistvus, aus konkurents tarnijate vahel ja ühisettevõtte rahaliste vahendite kõige tõhusam kasutamine;

24.

rõhutab, et 2021. aastal võttis ühisettevõte kasutusele e-hanked ja pakkumuste elektroonilise esitamise ning oma eesmärke toetava hanketegevuse õigeaegse rakendamise haldamiseks ja tagamiseks jätkas ühisettevõte SESAR lepingutega seotud tegevuste kavandamise vahendi kasutamist kõigi hangete/lepingutega seotud tegevuste registreerimiseks; märgib lisaks, et seda teavet ajakohastatakse kord nädalas koostöös operatiivtoimingute algatajate ja juhtkonnaga;

25.

märgib, et ühisettevõtte 2021. aastaks heaks kiidetud ametikohtade loetelu kohaselt on lubatud 38 ajutist või lepingulist töötajat ja kaks lähetatud riiklikku eksperti, nagu on sätestatud Euroopa Liidu iga-aastases üldeelarves Euroopa Komisjoni jaoks;

26.

märgib 2021. aasta tegevusaruande põhjal seoses soolise tasakaaluga, et võrreldes eelmise aastaga ei ole saavutatud märkimisväärset suurenemist naiste osalemise, programmi „Horisont 2020“ projektide naissoost koordinaatorite ega nõuanderühmade, eksperdirühmade, hindamiskomisjonide naissoost liikmete ja naissoost üksikekspertide osas; märgib kahetsusega, et programmi „Horisont 2020“ projektides osalevate naiste osakaal on võrreldes eelmise aastaga tegelikult vähenenud: 2021. aastal 30 %-lt 29 %-le; märgib kahetsusega, et ühisettevõtte 2021. aasta aruande kohaselt vajab sooline tasakaal haldusnõukogus (1 naine ja 27 meest) hädasti parandamist; on nendes arvudes pettunud ja nõuab suuremaid jõupingutusi soolise tasakaalu saavutamiseks;

27.

märgib murega, et ajavahemikul 2018–2021 püsis kõigi ühisettevõtete keskmine aastane ajutiste töötajate määr kõrge, moodustades koosseisulistest töötajatest ligikaudu 11 %; tuletab meelde, et lepinguliste töötajate suur arv kipub ühisettevõtete tööjõu voolavust märkimisväärselt suurendama ja tekitab veelgi ebastabiilsema personaliolukorra; rõhutab ühtlasi, et ajutiste töötajate kasutamine peaks olema ajutine lahendus, sest vastasel juhul võib see kahjulikult mõjutada ühisettevõtete üldist tulemuslikkust, näiteks põhipädevuse säilitamist, tekitada aruandluskanalites segadust, põhjustada juriidilisi vaidlusi ja vähendada töötajate tegevuse tõhusust;

28.

märgib, et 2021. aastal jätkus töö mitme algatusega ühisettevõtte SESAR ruumides Brüsselis, et säilitada ühisettevõtte töötajatele pakutavate töökeskkonna ja rajatiste tootlikkus, ohutus ja tõhusus;

29.

märgib, et 2021. aastal jäi ühisettevõtte SESAR prioriteediks ka inimressursside tõhus eraldamine ning jõupingutused keskendusid töötajate ametialasele arendamisele ja nende karjääri edendamisele, samuti selle tagamisele, et eraldatud inimressursse kasutatakse kõige ökonoomsemal, tõhusamal ja tulemuslikumal viisil;

30.

võtab teadmiseks, et 2021. aastal viis ühisettevõte vastavalt oma rakenduseeskirjadele läbi hindamise ja suutis läbi viia ümberklassifitseerimise, mille tulemusena klassifitseeriti ümber kaheksa ajutist teenistujat;

31.

märgib, et ühisettevõtted ei ole alates 2016. aastast teinud liidu pensioniskeemi tööandjate sissemakseid, mis vastavad nende ELi-välise subsideeritud tulu ja nende kogutulude suhtele, sest komisjon ei ole neid kulusid ühisettevõtete eelarves ette näinud ega makseid ametlikult nõudnud; nõuab, et komisjon võtaks meetmeid, et sellised probleemid ei korduks;

Sisekontroll

32.

märgib, et programmi „Horisont 2020“ maksete järelauditite eest vastutab komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi (DG RTD) ühine audititalitus; märgib, et 2021. aasta lõpus kättesaadavatele järelauditi tulemustele tuginedes teatas ühisettevõte programmi „Horisont 2020“ projektide (tasaarvestused ja lõppmaksed) esinduslikuks veamääraks 0,7 % (2020. aastal 3,46 %) ja allesjäänud veamääraks 0,6 % (2020. aastal 1 %); märgib programmi „Horisont 2020“ käsitlevale komisjoni ettepanekule lisatud finantsselgituse põhjal, et programmide kehtivusaja lõpuks, pärast seda, kui on arvesse võetud kõigi auditite, korrigeerimiste ja sissenõudmiste mõju, on lõppeesmärk saavutada allesjäänud veamäär, mis on võimalikult lähedal 2 %-le;

33.

võtab teadmiseks, et veamäärade vähenemine 2021. aastal võib olla muu hulgas tingitud toetusesaajate suurenenud teadmistest rahastamiskõlblikkuse reeglite kohta ja olemuslikust arengukõverast, samuti eelkõige uutele tulijatele ja VKEdele suunatud teavituskampaaniate, suunatud veebiseminaride ja koolituste tulemustest; rõhutab, et veamääradesse tuleks suhtuda ettevaatusega, sest need võivad muutuda, kui audititulemustest saadakse lisaandmeid;

34.

märgib, et ühisettevõtte tegevusmaksete kontrollimehhanismide hindamiseks auditeeris kontrollikoda programmi „Horisont 2020“ raames 2021. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit, et leida kinnitust järelauditite veamäärade õigsusele; märgib, et kontrollikoda leidis ja kvantifitseeris vea ühe juhtumi puhul, kus toetusesaaja deklareeris otsese personalikuluna summa, mis oleks tulnud deklareerida alltöövõtukuludena; märgib siiski, et kuna toetuslepingus ei olnud toetusesaajale selliseid kulusid ette nähtud, ei olnud need kantud kulud rahastamiskõlblikud;

35.

rõhutab, et kontrollikoja leid kinnitas deklareeritud personalikulude puhul püsivaid süsteemseid vigu ning et eelkõige VKEde ning uute toetusesaajate puhul on vigu rohkem kui teiste toetusesaajate puhul; rõhutab, et nendest vigadest on alates 2017. aastast korrapäraselt teada antud ka kontrollikoja varasemates aastaaruannetes; rõhutab seetõttu, et selleks, et veamäärad oleksid püsivalt allpool olulisuse läve, tuleks programmi „Horisont 2020“ personalikulude deklareerimise reegleid ühtlustada ja lihtsustatud kuluvõimalusi laialdasemalt kasutada; rõhutab, et ühisettevõte peaks oma sisekontrollisüsteeme tugevdama, et tegeleda VKEde ja uute toetusesaajatega seotud suurenenud riskiga, ning julgustama tungivalt personalikulude arvutamise vahendi kasutamist teatavate toetusesaajate kategooriate puhul, kellel on suurem vigade esinemise oht, nagu VKEd ja uued toetusesaajad; väljendab heameelt selle üle, et 2022. aastal hakkasid kõik ühisettevõtted kooskõlas kontrollikoja kavandatud meetmega rakendama meetmeid veamäära langetamiseks, sealhulgas uurides võimalusi kasutada lihtsustatud kuluvorme, nagu ühikuhinnad, kindlasummalised maksed ja ühtse määraga maksed;

36.

võtab ühisettevõtte iga-aastase tegevusaruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõte täitis kõik oma eesmärgid, mis on seotud tulemusliku finants-, haldus- ja üldjuhtimisega selles valdkonnas, nagu on sätestatud 2021.–2023. aasta ühtses programmidokumendis; märgib, et see hõlmab ühisettevõtte projektiauditite tõhususe ja tulemuslikkuse jälgimist, ühisettevõtte üld- ja juhtimistegevuse tõhususe ja tulemuslikkuse jälgimist, erandite ja nõuetele mittevastavuse juhtumite registri jälgimist (eesmärk kuni 1 %);

37.

märgib, et ühisettevõte registreeris ühe nõuete rikkumise juhtumi, mis tulenes programmi „Horisont 2020“ tagatisfondi mitteaktiveerimisest või sissenõudekorralduse esitamisest toetusesaaja pankroti tõttu (programmi „Horisont 2020“ projekt 763702 (PercEvite)), ning ühe erandi, mis on seotud ühisettevõtte ruumide alarmsüsteemi järelevalvet ja hooldust käsitleva lepingu kestuse pikendamisega (CTR SJU/LC/327-CTR);

Huvide konflikt, kelmuste ja pettuste ennetamine ja avastamine

38.

rõhutab, et 2022. aasta esimeses kvartalis esitati tegevdirektorile 2021. aasta pettustevastase võitluse rakendamise aruanne, milles anti ülevaade ühisettevõtte poolt 2021. aastal läbi viidud pettustevastasest tegevusest ja kirjeldati eelkõige konkreetseid koolitusi, mis korraldati eetika ja pettusevastase võitluse valdkonnas 2021. aasta neljandas kvartalis ja mis hõlmasid pettuse määratlusi, ohumärke, tõsistest rikkumistest teatamist, huvide konflikte, välistegevust, kingitusi ja teeneid, varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi andmebaasi, topeltrahastamist ja plagieerimist;

39.

märgib lisaks, et seoses huvide konfliktidega võttis ühisettevõtte SESAR 3 juhatus 2021. aasta detsembris vastu ühisettevõtte uued reeglid konfidentsiaalsuse, huvide konfliktide ennetamise, vältimise ja haldamise kohta, asendades varasemad reeglid, mida kohaldati alates 2008. aastast, ning et lisaks võeti 2021. aasta detsembris vastu ka juhatuse käitumisjuhend;

Siseaudit

40.

võtab teadmiseks, et 2021. aasta jooksul auditeeris siseauditi talitus ühisettevõtte personalijuhtimist ja eetikat; märgib, et kohapealne töö toimus kaugosaluse teel ja lõpparuanne avaldati 9. novembril 2021;

41.

märgib, et audiitorid jõudsid järeldusele, et ühisettevõtte personalijuhtimiseks ja eetilise keskkonna edendamiseks kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldiselt piisavalt kavandatud, tõhusad ja tulemuslikult rakendatud ning toetavad ühisettevõtet selle ärieesmärkide saavutamisel;

42.

märgib siiski, et kuigi auditi tulemusel ei tuvastatud ühtegi kriitilise tähtsusega või väga olulist küsimust, leiab siseauditi talitus, et esineb mõningaid puudusi ja teatavates valdkondades, nagu töökoormuse haldamine, värbamisprotsess ja iga-aastased huvide deklaratsioonid, individuaalsete eesmärkide seadmine ja personaliküsimustest teavitamine, on veel arenguruumi;

43.

peab tervitatavaks asjaolu, et kontrollikoja soovituste ja nendega seotud riskide käsitlemiseks koostas ühisettevõte SESAR üksikasjaliku tegevuskava; väljendab heameelt ka selle üle, et siseauditi talitus kinnitas selle üksikasjaliku tegevuskava sobivust ja et ühisettevõte kavatseb kõik meetmed rakendada 2022. aasta lõpuks.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/555

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1967,

10. mai 2023,

Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendava Kolmanda Ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 ühisettevõte SESAR) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendava Kolmanda Ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0114/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (4), eriti selle artiklit 4b,

—

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0118/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendava Kolmanda Ühisettevõtte 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendava Kolmanda Ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 64, 2.3.2007, lk 1.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/557

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1968,

10. mai 2023,

Euroopa raudtee ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 ühisettevõte Shift2Rail) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa raudtee ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0115/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2014. aasta määrust (EL) nr 642/2014 (millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail) (4), eriti selle artiklit 12,

—

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0090/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa raudtee ühisettevõtte ajutise tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa raudtee ühisettevõtte ajutisele tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 177, 17.6.2014, lk 9.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/559

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1969,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa raudtee ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 ühisettevõte Shift2Rail) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa raudtee ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0090/2023),

A.	arvestades, et 2021. aasta novembris võttis nõukogu vastu määruse (EL) 2021/2085 (põhiõigusakti), (1) millega luuakse 31. detsembrini 2031 kestvaks ajavahemikuks programmi „Euroopa horisont“ raames Euroopa raudtee ühisettevõtte, mis asendab ühisettevõtte Shift2Rail (S2R);

arvestades, et ühisettevõte on avaliku ja erasektori partnerlus, mille eesmärk on juhtida ja koordineerida Euroopa raudteesüsteemide ulatuslikuks ümberkujundamiseks eesmärgipärast teadustegevust ja innovatsiooni; arvestades, et ühisettevõtte peamised eesmärgid on aidata luua ühtset Euroopa raudteepiirkonda, tagada kiire üleminek atraktiivsemale, kasutajasõbralikule, konkurentsivõimelisele, taskukohasele, kergesti hooldatavale, tõhusale ja säästvale Euroopa raudteesüsteemile, mis kuulub laiemasse liikuvussüsteemi, ning toetada tugeva ja maailmas konkurentsivõimelise Euroopa raudteesektori väljaarendamist;

arvestades, et ühisettevõtte asutajaliikmed on liit, mida esindab komisjon, ja raudteesektori partnerid (peamised sidusrühmad, sh raudteeseadmete tootjad, raudtee-ettevõtjad, taristuettevõtjad ja teaduskeskused) ning muud üksused võivad ühisettevõttes osaleda assotsieerunud liikmetena; arvestades, et teiste liikmete (peale liidu) osalus ei tohiks piirduda üksnes halduskulude katmise ning teadus- ja innovatsioonitegevuse jaoks vajaliku kaasrahastamisega, vaid see peaks hõlmama ka lisategevust;

D.	arvestades, et kõik liidu institutsioonid peavad järgima finantsmäärust ja rangeid juhtimisstandardeid;

Üldteave

tunneb heameelt selle üle, et raamatupidamise aastaaruanne annab kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsseisundist 31. detsembri 2021. aasta seisuga ning tehingute tulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele; rõhutab peale selle, et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

tunnistab, et programmis „Euroopa horisont“ nähakse ühisettevõttele ette kaugeleulatuvad eesmärgid, mida on võimalik saavutada ainult siis, kui kavandatakse ja rakendatakse tõhusaid lahendusi, mille tulemusel kõrvaldatakse sisekontrollisüsteemide puudused ja ollakse valmis tulevasteks ülesanneteks, mis tulenevad suuremast vastutusest, nt personalijuhtimise ja planeerimise valdkonnas; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et kui arvutused ja aruandlusnõuded on eriti keerulised ja koormavad, kaasneb nendega suur veaoht, ning nõuab seetõttu, et uuritaks lihtsustamisvõimalusi, kui see on võimalik ja kehtiva õigusraamistikuga kooskõlas;

märgib, et määruses (EL) 2021/2085 sätestatud ajavahemikuks ühisettevõttele haldus- ja tegevuskulude katmiseks ette nähtud liidu rahaline panus (sealhulgas EMP assigneeringud) on kuni 600 miljonit eurot, millest vähemalt 50 miljonit eurot on mõeldud süsteemisambale ja kuni 24 miljonit eurot halduskuludeks; märgib, et ühisettevõtte muud liikmed kui liit maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta kokku vähemalt 600 miljoni euro suuruse summa, sealhulgas kuni 24 miljonit eurot halduskuludeks;

märgib, et ühisettevõtetel puudub halduskulude ühtlustatud määratlus, mille alusel arvutada ühisettevõtte liikmete rahalise panuse suurust ja koguda võrreldavaid näitajaid; nõuab sellega seoses, et kõigile ühisettevõtetele võetaks vastu ühised suunised, et ühisettevõtted saaksid kasutada teatavate halduskulukategooriate, nagu konsultatsiooni-, uuringu-, analüüsi-, hindamis- ja tehnilise abi kulude liigitamisel ühtlustatud meetodit;

tuletab meelde, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks peaks suur osa praegu maanteel veetavast sisemaisest kaubaveost (75 %) minema üle raudteele ja siseveeteedele; märgib, et üha tähtsamaks muutuvad automatiseeritud ja ühendatud mitmeliigilised liikumisvõimalused ning arukad liikluskorraldussüsteemid, mis on võimalikud tänu digitaliseerimisele;

väljendab ühisettevõtte poolt seoses 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega Euroopa Parlamendile antud vastuste põhjal heameelt, et ühisettevõte on pingutanud, et arendada uue partnerluse ja liidu olemasolevate rahastamismehhanismide vahel veel suuremat koostoimet, sealhulgas projektidega, mida rahastatakse sellistest liidu programmidest nagu Euroopa ühendamise rahastu, digitaalse Euroopa kava, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond ning InvestEU; märgib, et need pingutused hõlmavad tegevusi, mille eesmärk on edendada võimalikke seoseid muude liidu programmidega, koostööd liikmesriikidega riikide esindajate rühmas ning kasutuselevõtu rühma loomist, et toetada kasutuselevõtu- ja investeerimiskavade kindlakstegemist ja kooskõlastamist muude liidu rahastamisvahenditega; rõhutab, et seda tööd tuleb jätkata, et raudteesüsteem muutuks säästvamaks, usaldusväärsemaks ja atraktiivsemaks;

peab kiiduväärseks komisjoni uut kestliku ja aruka liikuvuse strateegiat, mida hakati ellu viima 2020. aasta detsembris ja mis sisaldab raudteesektori aruka ja kestliku tuleviku edendamiseks konkreetsemaid vahe-eesmärke; võtab teadmiseks, et ELi transpordisüsteemi rohe- ja digipöördele ning süsteemi muutmisele tulevaste kriiside suhtes vastupidavamaks pannakse alus 82 algatusest koosneva tegevuskavaga;

rõhutab, et programm „Euroopa horisont“ peaks aitama suurendada kiirraudteeliikluse osakaalu 2030. aastaks 50 %; rõhutab, et alla 500 km pikkused graafikujärgsed ühissõidud peaksid liidus olema CO2-neutraalsed, automatiseeritud liikumisvõimalused tuleks kasutusele võtta laiaulatuslikult ja 2050. aastaks peaks raudtee-kaubavedu kahekordistuma; tuletab meelde, et kiirraudteeliikluse mahtu tuleks kolmekordistada ja mitmeliigiline üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) tuleks kujundada kestlikuks ja arukaks kiire ühenduvusega transpordivõrguks, mis peaks olema põhivõrgu osas toimiv 2030. aastaks; rõhutab, et ERTMS tuleb tingimata 2030. aastaks täielikult kasutusele võtta;

märgib, et liikuvuse ja transpordiga seotud ökosüsteeme võib parandada digiüleminek; märgib, et digitaliseerimine võib parandada keskkonna- ja kulutõhusust ning samal ajal tõsta ohutustaset, aidates kaasa elukvaliteedi paranemisele; nõuab kõrgetasemelisemat automatiseerimist, kiiremat ja usaldusväärsemat ühenduvust ning infotehnoloogia abil liikuvusteenuse haldamise põhjalikku ümberkujundamist; on veendunud, et kodanikud võiksid saada kasutada ka enamikus jaamades ja enamikul liinidest reisijatele võimaldatavat kiiret internetiühendust, kasutajakeskset telemaatikat ja lihtsustatud mitmeliigilist transporti;

10.

tunneb heameelt selle üle, et ühisettevõte on võtnud kohustuse hõlbustada teadus- ja innovatsioonitegevust, et luua integreeritud süsteemina kavandatud Euroopa raudteevõrk, kõrvaldades koostalitlust takistavad tegurid ning luues aruka, kestliku ja vastupidava raudteesüsteemi, et tagada ühtse Euroopa raudteepiirkonna arengu ühtlustatud käsitlemisviis ning tagada kogu liidus ühenduvus; toonitab, et ühisettevõtet tuleb toetada, sest raudteeliiklusel on keskkonnatoime ja ohutuse seisukohast eeliseid;

11.

avaldab ühisettevõttele tunnustust selle eest, et ta andis endiselt aktiivselt aru ühisettevõtte panuse kohta ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse, ning panuse eest komisjoni säästva ja aruka liikuvuse strateegias ja digikümnendis esitatud eesmärkide saavutamisse, mille tulemusel tekkis liidu strateegiliste eesmärkidega suurim võimalik kooskõla;

12.

rõhutab, et ühisettevõte peab tegema koostööd Euroopa Liidu Raudteeametiga, et ellu viidud projektid oleksid koostalitlusvõimelised;

13.

märgib, et Euroopa raudtee ühisettevõte alustas ametlikult tööd 30. novembril 2021;

Eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

14.

rõhutab, et ühisettevõtte 2021. aasta eelarve ei sisaldanud ühisettevõtte ressurssidega seotud tulusid ega kulukohustuste/maksete assigneeringuid, mis pärinevad programmist „Euroopa horisont“ või ühisettevõtte erasektorist pärit liikmetelt, ning eelarve koosnes ainult ühisettevõtte Shift2Rail ja selle liikmetega seotud assigneeringutest;

15.

märgib, et ühisettevõtte 2021. lõplik eelarve, sealhulgas eelmistel aastatel kasutamata jäänud assigneeringud, mille ühisettevõte kandis jooksva aasta eelarvesse, sihtotstarbeline tulu ja järgmisse aastasse üle kantav summa, oli kulukohustuste assigneeringutes 13,625 miljonit eurot (2020. aastal 84,1 miljonit eurot) ja maksete assigneeringutes 68,440 miljonit eurot (2020. aastal 75,8 miljonit eurot);

16.

peab kiiduväärseks, et 2021. aasta lõpu seisuga oli ühisettevõte aktiivses kasutuses olnud eelarves kättesaadavaks tehtud kulukohustuste assigneeringutest, mis hõlmavad personali- ja halduskulusid, täitnud 100 %, ning maksete assigneeringutena kasutada olnud aktiivses kasutuses vahenditest täideti 85 %; märgib, et ühisettevõtte kogueelarves, mis hõlmas kasutamata assigneeringud, mida kõnealusel aastal ei vajatud, olnud kulukohustuste assigneeringutest täideti 100 % ja maksete assigneeringutest 63 %;

17.

märgib, et 2021. aasta lõpuks oli erasektorist pärit liikmete valideeritud panus 189,6 miljonit eurot, mis koosnes 10,5 miljoni euro suurusest rahasummast ja 179,1 miljoni euro suurusest valideeritud mitterahalisest panusest, sellele lisandus 208,8 miljoni euro suurune mitterahaline panus lisategevusse ja liidu rahaline panus oli kokku 339,2 miljonit eurot;

18.

märgib, et 2021. aasta aprillis kuulutas ühisettevõte välja programmi „Horisont 2020“ lõpliku projektikonkursi; märgib, et projektikonkursi tulemusel oli ühisettevõte 2021. aasta lõpuks sidunud programmi „Horisont 2020“ raames allkirjastatud toetuslepingutega ELi maksimaalsest panusest peaaegu 385,5 miljonit eurot, millest umbes 96,4 miljonit eurot (25 %) tuleb välja maksta lähiaastatel; märgib peale selle, et erasektorist pärit liikmetel oli juriidiline kohustus anda 572,6 miljoni euro suurune mitterahaline panus;

19.

rõhutab, et ühisettevõte täitis programmi „Horisont 2020“ projektidele eraldatud kulukohustuste eelarvest 100 %; märgib, et ühisettevõtte 2021. aasta tegevuskulude katmiseks ette nähtud maksete eelarve täitmise määr, sealhulgas kasutamata ja ümberjaotatud tegevusassigneeringud, langes 61 %-le (2020. aastal 76 %); on teadlik, et see oli peamiselt tingitud sellest, et toetusesaajate tehnilised aruanded olid halvasti koostatud ja toetusesaajatelt tuli projektitulemuste saavutamise kohta nõuda lisatõendeid; kutsub ühisettevõtet üles uurima kõiki lisavahendeid, mis võiksid hõlbustada projektitulemustega seotud aruandluseeskirjade rakendamist, et edaspidi viivitusi ei tekiks; märgib ühtlasi, et ühisettevõte teeb enamiku maksetest kindlasummalise maksena, mis tasutakse projekti tööpakettide eest, mille mitu toetusesaajat on korrektselt ellu viinud; märgib, et see tähendab, et kui kasvõi üksainus toetusesaaja jääb hiljaks, mõjutab see kogu tööpaketiga seotud kindlasummalise makse tegemist;

20.

märgib, et ühisettevõte tegi edukalt enam kui 70 makset, mis olid seotud põhitegevusega seotud hangete ja toetuslepingutega, mille kogusumma oli 39,3 miljonit eurot; märgib, et ühisettevõte juhtis juhatuse tähelepanu sellele, et toetusesaajate aruandlus peab vastama nõuetele ning toetusesaajad ja/või töövõtjad peavad tähtaegadest kinni pidama, ning ühisettevõte teavitas juhatust 2021. aasta novembris sellest, et kuna toetusesaajad on maksetaotluste ja alusdokumentide esitamisega viivitanud, jääb ligikaudu 17,5 miljoni euro eest maksete assigneeringuid aasta lõpuks kasutamata; märgib peale selle, et ühisettevõte pidi selle summa ümber paigutama kasutamata assigneeringutesse, et kanda see 2022. aasta maksete assigneeringutesse; märgib, et ühisettevõtte arvates kujunes selle ümberjaotamise tulemusel tegevuskuludega seotud maksete täitmismääraks 84 %;

Tulemuslikkus

21.

tunneb heameelt, et 2021. aastal liikus ühisettevõte Shift2Raili programmi elluviimisega edasi, kuigi põhitegevust mõjutas COVID-19 pandeemia, mistõttu lükkus programmi väljunditeni jõudmine lisaks 2020. aasta viivitusele veel 6 kuud edasi, eelkõige seetõttu, et 2021. aastal oli kohapeal rohkem tutvustamistegevust; tunneb heameelt, et kehtiv sisekontrollisüsteem tagas tulemusliku ja tõhusa usaldusväärse finantsjuhtimise;

22.

märgib, et 2021. aastal määras ja allkirjastas ühisettevõte kogusummas 2,34 miljonit eurot kaks toetust, mis puudutasid järgmisi valdkondi: „Mõju ja kasu, mis teadustegevuse ja innovatsiooniga sidusrühmade jaoks raudtee atraktiivsuse suurendamisega kaasneb“ ning „Digitaalse automaatsiduriga seotud innovatsioon Euroopa rakendusprogrammi elluviimiseks“;

23.

rõhutab, et 2021. aasta lõpuks saavutati programmi Shift2Rail rakendamisel väga tähtsad vahe-eesmärgid, sest peaaegu kõik ühisettevõtte Shift2Rail vahendid seoti programmis ette nähtud tegevustega ja kõiki uuendusliku programmi/valdkondadeülese tegevusega seotud plaanipäraseid meetmeid oli toetust saanud projektides hakatud ellu viima; peab kiiduväärseks, et keskmiselt peaaegu 75 % programmist on ellu viidud, s.o lahenduste demonstreerimisel on jõutud tehnoloogilise valmiduse tasemeni 6/7 (2) ja see on kavas lõpule viia 2023. aastal; märgib, et 2021. aastal ellu viidud tegevuse koguväärtus on hinnanguliselt 123,5 miljonit eurot (millest 113,6 miljonit eurot saadi muudelt liikmetelt kui liit);

24.

märgib, et 2021. aastal hindas ühisettevõte oma teadustegevust ja innovatsiooni kolmanda kontrollivärava abil; märgib, et selles võeti arvesse ühisettevõtte Shift2Rail teiste liikmete (liit ja assotsieerunud liikmed) koordineeritavate aktiivsete projektide iga-aastase läbivaatamise käigus esitatud tulemusi ja aruandeid; samuti tagas ühisettevõte selle protsessi kaudu, et eelmise kontrolliväravahindamise käigus antud soovitusi on nõuetekohaselt rakendatud; märgib, et üldine järeldus on, et selline tagasiside, mida andsid ka väliseksperdid, oli programmile kasulik;

Personal ja hanked

25.

märgib, et pooleliolevate/eesootavate töölevõtmismenetluste tõttu oli ühisettevõttel 31. detsembri 2021. aasta seisuga 19 töötajat, sealhulgas üks lähetatud riiklik ekspert; märgib, et ühisettevõtte ametikohtade loetelu kohaselt oleks 2021. aasta lõpu seisuga pidanud ühisettevõttes olema täidetud 23 ametikohta;

26.

märgib, et kui 30. novembril 2021 alustas tööd uus ühisettevõte, st Euroopa raudtee ühisettevõte, võeti kasutusele ühisettevõtte Shift2Rail jaoks vastu võetud ametikohtade loetelu; märgib, et juhatus võttis uue ametikohtade loetelu vastu alles 1. märtsil 2022;

27.

võtab iga-aastasest tegevusaruandest teadmiseks, et personalikuluassigneeringuid kasutati peamiselt ühisettevõtte töötajate palkadeks; märgib ühtlasi, et ühisettevõte kasutas ka välist toetust, et täita töölevõtmisprotsessi ajal tööjõu voolavusest tulenevad lüngad ja tulla toime ühisettevõtte tegevusega seotud suure töökoormusega;

28.

märgib murega, et ajutiste töötajate keskmine aastane määr oli endiselt kõrge, sest nad moodustasid koosseisulistest töötajatest 18 %; tuletab meelde, et lepinguliste töötajate suur arv kipub ühisettevõtte tööjõu voolavust märkimisväärselt suurendama ja tekitama veel ebastabiilsema personaliolukorra; rõhutab aga, et ajutiste töötajate kasutamine peaks olema ajutine lahendus, sest vastasel juhul võib see kahjulikult mõjutada ühisettevõtte üldist tulemuslikkust, näiteks tähtsaimate pädevuste säilitamist, tekitada aruandluskanalites segadust, põhjustada juriidilisi vaidlusi ja vähendada töötajate tegevuse tõhusust; tuletab meelde, et ühisettevõte peaks välja töötama ametliku mudeli või suunised selle kohta, kuidas hinnata vajalike töötajate arvu (sealhulgas olulisi pädevusi), et optimeerida inimressursside kasutamist;

29.

peab kahetsusväärseks, et ka 2021. aastal oli tööjõu voolavus suur, sest mõned töötajad ja üks lähetatud riiklik ekspert lahkusid ühisettevõttest; märgib, et lisaks muule oli see tingitud sellest, et teised liidu ühisettevõtted saavad lepinguliste töötajate ametikohtade asemel pakkuda ajutiste teenistujate ametikohti; nõuab, et inimressursside valdkonnas pingutataks rohkem, et tööjõu voolavus oleks väiksem;

30.

tunneb heameelt, et nagu juba 2020. aastal, järgis ühisettevõte 2021. aastal COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud Euroopa Komisjoni tegutsemisviisi, st võttis töötajate kaitseks spetsiaalseid meetmeid; märgib, et selleks rakendati eelkõige kaugtööd ning büroos töötavate kolleegide vahel vähendati füüsilisi kontakte ja töötajate kaitseks võeti meetmeid; märgib rahuloluga, et ühisettevõte püüdis võidelda COVID-19 pandeemia negatiivse mõjuga töötajate vaimsele tervisele ning kehtestas juba 2020. aastal heaoluprogrammi;

31.

märgib 2021. aasta tegevusaruande põhjal, et soolise tasakaalu seisukohast oli naiste osakaal (10 %) ühisettevõtte juhatuses väiksem kui eelnenud aastal (13 %), võttes arvesse vahelduvaid juhatuse liikmeid, kusjuures naiste osakaal esindajate rühmas ja teaduskomitees oli 33 %, nagu ka 2019. ja 2020. aastal; peab kahetsusväärseks, et need arvud on eelmiste aastatega võrreldes vähenenud või samaks jäänud, ja nõuab soolise tasakaalu saavutamiseks suuremaid jõupingutusi;

32.

märgib, et hangete korraldamisel järgis ühisettevõte finantsmääruse põhimõtteid ja Euroopa Komisjoni hankekäsiraamatus esitatud suuniseid; märgib, et selle tulemusel viidi ellu parima hinna ja kvaliteedi suhtega tegevusi; eri hankemenetluste jaoks kehtestatud väärtused, mis on teadustegevuse ja innovatsiooni ning programmi koguväärtust arvestades olulisuse tasemest madalamad, tulenevad kaasatud töötajate kollektiivsetest teadmistest ning nende kogemustest varasemates era- ja avalik-õiguslikes organisatsioonides;

33.

võtab kontrollikoja tähelepanekute põhjal teadmiseks, et ühisettevõte nõustub tegema tööandja pensionimakseid kooskõlas komisjoni talituste arvutustega, kui õiguslikud aspektid on lõplikult selged, ning nõuab, et komisjon võtaks tulevikus selliste probleemide vältimiseks meetmeid; palub ühisettevõttel mitte oodata tasumata sissemaksete lõplikku arvutamist, vaid võtta seda kohustust arvesse tulevase eelarve kavandamisel, näiteks vajalike pensionimaksete kogumise kaudu;

34.

tunnustab ühisettevõtet selle eest, et ta määras mitmeaastases tegevusprogrammis kindlaks peamised eesmärgid, kuidas raudteetranspordi osakaalu transpordisüsteemis suurendada, et ühisettevõte annaks Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse võimalikult suure panuse;

35.

peab kiiduväärseks, et programmibüroo tegi ka 2021. aastal järelevalvet selle üle, kuidas on ellu viidud programmi Shift2Rail 105 projekti ja tegevuslepingut, mis on alates 2016. aastast heaks kiidetud ja sõlmitud ning mille koguväärtus teadusuuringute ja uuendustegevuse jaoks on hinnanguliselt 805,1 miljonit eurot;

36.

märgib, et ühisettevõttel oli raudteeaastal 2021 sektori nähtavuse tagamisel aktiivne roll;

37.

tunnustab ühisettevõtte selle eest, et ta on alates 2018. aastast pidevalt aru andnud ühisettevõtte panuse kohta ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse;

38.

võtab teadmiseks COVID-19 pandeemia jätkuva mõju ühisettevõtte, selle eelkäija ja raudteesektori tegevusele üldiselt ning sellest tulenevad edasised viivitused mõne programmi väljundi puhul, nagu on märgitud ühisettevõtte iga-aastases tegevusaruandes; juhib tähelepanu ühisettevõtte poolt välja toodud asjaolule, et COVID-19 pandeemia mõjutab endiselt teatavaid tegevusi raudteesektoris, isegi kui selle kõige raskemad tagajärjed on taandunud; avaldab ühisettevõttele tunnustust ja julgustab teda seetõttu jätkama üksikasjaliku riskianalüüsi tegemist ja leevenduskavade täitmist, mida programmimeeskond ja projektikoordinaatorid on alates COVID-19 pandeemia algusest ellu viinud;

Siseaudit

39.

märgib, et komisjoni siseauditi talitus kinnitas, et 2021. aastal ei kahjustatud eelkõige huvide konflikti, ulatuse piiramise, dokumentidele juurdepääsu piirangute, personali ja vara või ressursipiirangute tõttu ühegi isiku objektiivsust;

40.

märgib, et pärast ühisettevõttes 2020. aastal tehtud riskihindamist koostas siseaudiitor aastateks 2021–2023 strateegilise siseauditi kava; märgib, et 2021. aasta neljandas kvartalis esitas ühisettevõte siseauditi talitusele ühisettevõtte tegevust mõjutavate sise- ja välistegurite kohta ajakohastatud teabe ning riskiregistri ajakohastatud versiooni; märgib, et siseauditi talitus võtab seda teavet arvesse oma 2022. aasta audititöö ettevalmistamisel ning ühisettevõtte järgmise põhjaliku riskihindamise ja strateegilise siseauditi kava koostamisel;

41.

märgib, et 2021. aastal algatas siseauditi talitus programmi „Horisont 2020“ toetuste rakendamise ja lepingute lõpetamise auditi, mille eesmärk on hinnata ühisettevõttes programmi „Horisont 2020“ toetuslepingute rakendamiseks ja lõpetamiseks kehtestatud sisekontrollitoimingute ülesehituse asjakohasust ning tõhusust ja tulemuslikkust; palub, et ühisettevõte annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile auditileidude kohta vastused;

Sisekontroll

42.

rõhutab, et 2020. aastal võttis ühisettevõte vastu läbivaadatud sisekontrolliraamistiku ja 2021. aasta esimeses kvartalis tegi ühisettevõtte läbivaadatud sisekontrolliraamistiku esimese iga-aastase hindamise, selle eesmärk oli hinnata sisekontrollide nõuetekohasust ja tulemuslikkust, selle käigus analüüsiti 2020. aastat ning kirjeldati hindamise ajal kehtinud sisekontrollimeetmete olukorda;

43.

märgib, et ka 2022. aasta esimeses kvartalis tehti iga-aastane sisekontrolliraamistiku hindamine, milles hinnati olukorda 2021. aastal nii raamistiku 17 põhimõtte ja viie komponendi kui ka kogu raamistiku tasandil; märgib, et hindamisel tugineti 53 näitajale ja võeti arvesse kogu sel ajal saada olnud asjakohast teavet, sealhulgas varasemate sise- ja välisauditite tulemusi ning ühisettevõtte erandite ja mittevastavuste registri kandeid; märgib pärast nõuetekohast hindamist, et sisekontrollis olulisi puudusi ei tuvastatud; märgib, et kõik individuaalsed sisekontrolliraamistiku põhimõtted ja komponendid leiti olevat olemas ja hästi toimivad;

44.

märgib kontrollikoja aruande põhjal, et programmi „Horisont 2020“ maksete järelauditite eest vastutab komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ühine audititalitus; märgib, et tuginedes 2020. aasta lõpus kättesaadavatele järelauditi tulemustele, teatas ühisettevõte programmi „Horisont 2020“ projektide (tasaarvestused ja lõppmaksed) esinduslikuks veamääraks 2,3 % (2020. aastal 2,9 %) ja allesjäänud veamääraks 1,6 % (2020. aastal 1,99 %);

45.

märgib, et kontrollikoda auditeeris programmi „Horisont 2020“ raames 2021. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit, et leida järelauditite veamäärade õigsusele kinnitust; märgib, et kontrollikoda ei leidnud valimis olnud ühisettevõtte toetusesaajate puhul vigu ega kontrollialaseid puudusi;

46.

väljendab heameelt selle üle, et 2022. aastal hakkasid kõik ühisettevõtted kooskõlas kontrollikoja kavandatud meetmega rakendama veamäära langetamiseks meetmeid, sealhulgas uurides võimalusi kasutada lihtsustatud kuluvorme, nagu ühikuhinnad, kindlasummalised maksed ja ühtse määraga maksed, keskendudes toetusesaajatele, kelle puhul on rohkem vigu, nagu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning uued toetusesaajad;

47.

märgib, et võimalike huvide konfliktide käsitlemiseks ja selles küsimuses asutamisaktist tulenevate nõuete täitmiseks on ühisettevõte oma sisemise õigusraamistiku kaudu võtnud vastu reeglid, mis kehtivad tema liikmetele, töötajatele ja juhatuse liikmetele, ning juhatuse liikmete iga-aastased huvide deklaratsioonid on ühisettevõtte ametlikul veebisaidil avalikult kättesaadavad.

(2) Tehnoloogilise valmiduse tase vähemalt 6 – tehnoloogia, mille kasutamist on demonstreeritud asjaomases keskkonnas.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/566

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1970,

10. mai 2023,

Euroopa raudtee ühisettevõtte (enne 30. novembrit 2021 ühisettevõte Shift2Rail) 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa raudtee ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0115/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2014. aasta määrust (EL) nr 642/2014 (millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail) (4), eriti selle artiklit 12,

—

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0090/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa raudtee ühisettevõtte 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa raudtee ühisettevõtte ajutisele tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 177, 17.6.2014, lk 9.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/568

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1971,

10. mai 2023,

Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0110/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 28. septembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1488, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (4),

—	võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2021. aasta määrust (EL) 2021/1173, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1488 (5),

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0089/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 252, 8.10.2018, lk 1.

(5) ELT L 256, 19.7.2021, lk 3.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/570

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1972,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0089/2023),

A.	arvestades, et Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte“) loodi 2018. aasta oktoobris ja see pidi tegutsema kuni 31. detsembrini 2026 (1) ning see muutus iseseisvaks 2020. aasta septembris;

arvestades, et 2021. aasta juulis võttis nõukogu vastu uue asutamismääruse, millega pikendati ühisettevõtte tegutsemisaega 2021.–2027. aasta finantsraamistiku alusel kuni 31. detsembrini 2033 (2) ja mille kohaselt on ühisettevõtte missioon töötada liidus välja ja võtta kasutusele turvaline maailmatasemel liidendatud üliühendatud ökosüsteem superandmetöötluse, kvantandmetöötluse, teenusetaristu ja andmetaristu jaoks ning seda laiendada ja käitada, ning toetada selliste nõudlus- ja kasutajapõhiste uuenduslike ja konkurentsivõimeliste superandmetöötlussüsteemide arendamist ja kasutuselevõttu, mis põhineb tarneahelal, millega tagatakse sellised komponendid, tehnoloogia ja teadmised, mis vähendavad katkestuste ohtu, ning selliste süsteemide jaoks optimeeritud paljude erinevate rakenduste väljatöötamist, samuti laiendada sellise superandmetöötlustaristu kasutamist paljudele avaliku ja erasektori kasutajatele ning toetada kaksiküleminekut ning Euroopa teaduse ja tööstuse võtmepädevuste arendamist;

arvestades, et ühisettevõtte asutajaliikmed on liit, keda esindab komisjon, osalevad riigid (3) ja kaks erasektorist pärit partnerit, keda esindavad Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaplatvorm ja suurandmete väärtuse ühendus; arvestades, et 2021. aasta lõpus kiitis ühisettevõtte juhatus heaks kolmanda erasektorist pärit partneri, s.o Euroopa kvanttööstuse konsortsiumi liikmeks saamise taotluse;

D.	arvestades, et määruse (EL) 2021/1173 kohaselt on liidu maksimaalne rahaline panus (sealhulgas EMP assigneeringud) ühisettevõttele kuni 3,081 miljardit eurot, sealhulgas 92 miljonit eurot halduskuludeks, tingimusel et osalevate riikide panus on sama suur või suurem;

Üldteave

väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoja aruande kohaselt annab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsseisundist 31. detsembri 2021. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest nimetatud kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele; rõhutab asjaolu, et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

märgib aga, et kontrollikoda on seisukohal, et raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ohustav risk on keskmine, sest varade kajastamise ja haldamisega seotud menetlusi ei ole veel kehtestatud ning ka liikmete mitterahalise panuse aruandluse, sertifitseerimise ja valideerimise nõuete tõttu;

võtab teadmiseks, et ühisettevõttele eraldatakse programmist „Digitaalne Euroopa“ ligikaudu 2 miljardi euro suurune ja Euroopa ühendamise rahastust 200 miljoni euro suurune lisasumma, millega toetatakse super- ja kvantarvutite taristu soetamist, kasutuselevõttu, ajakohastamist ja käitamist;

tunnistab asjaolu, et programmis „Euroopa horisont 2020“ nähakse ühisettevõttele ette kaugeleulatuvad eesmärgid, mida on võimalik saavutada ainult siis, kui kavandatakse ja rakendatakse tõhusaid lahendusi, mille tulemusel kõrvaldatakse ühisettevõtte sisekontrollisüsteemide puudused ja ollakse valmis tulevasteks ülesanneteks, mis tulenevad suuremast vastutusest, nt personalijuhtimise ja planeerimise valdkonnas; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et kui arvutused ja aruandlusnõuded on eriti keerulised ja koormavad, kaasneb nendega suur veaoht, ning nõuab seetõttu, et uuritaks lihtsustamise võimalusi, kui see on võimalik ja kehtiva õigusraamistikuga kooskõlas;

märgib, et alates sellest, kui ühisettevõte alustas 2020. aasta septembris iseseisvalt tööd, oli 2021. aasta ühisettevõtte esimene täispikk tegevusaasta;

märgib, et ühisettevõtetel puudub halduskulude ühtlustatud määratlus, mille alusel arvutada ühisettevõtte liikmete rahalise panuse suurust ja muuta sellised kulud võrreldavaks; nõuab sellega seoses ühiste suuniste vastuvõtmist kõigi ühisettevõtete jaoks, et nad kasutaksid teatavate halduskulukategooriate, nagu konsultatsiooni-, uuringu-, analüüsi-, hindamis- ja tehnilise abi kulude liigitamisel ühtlustatud meetodit;

Eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

märgib, et 2021. aastal oli uute maksete assigneeringute eelarve 207,5 miljonit eurot (võrreldes 181,5 miljoni euroga 2020. aastal) ja uute kulukohustuste assigneeringute eelarve 722,4 miljonit eurot (võrreldes 509,1 miljoni euroga 2020. aastal); märgib, et kasutada olevate maksete eelarve oli 348,2 miljonit eurot (võrreldes 181,5 miljoni euroga 2020. aastal) ja kasutada olevate kulukohustustega seotud assigneeringute eelarve oli 753,4 miljonit eurot (võrreldes 509,1 miljoni euroga 2020. aastal); märgib, et kasutada olev eelarve sisaldas eelnenud aastatel kasutamata jäänud assigneeringuid, mille ühisettevõte kandis üle jooksva aasta eelarvesse, sihtotstarbelisi tulusid ja summasid, mis olid mõeldud järgmisse aastasse üle kandmiseks;

võtab murelikult teadmiseks, et kontrollikoda hindas eelarvehaldusega seotud riski ühisettevõtte puhul keskmiseks, sest eelarve planeerimises ja järelevalves täheldati puudusi ning ühisettevõtte lepingud ja toetusmeetmed on keerukad ja hõlmavad mitut aastat; kutsub ühisettevõtet üles käsitlema seda küsimust tulevastes eelarve- ja järelevalvemenetlustes;

märgib, et 2021. aasta lõpuks oli ühisettevõte eraldanud programmi „Horisont 2020“ teadus- ja innovatsioonitoetuste 50 % kaasrahastamiseks, mis on määruse (EL) 2018/1488 kohaselt miinimumeesmärk, juba 180 miljonit eurot, ning projekti kogukuludest ülejäänud 50 % kannavad osalevad riigid ning erasektorist pärit liikmete panusest kaetakse toetusmeetmete maksimaalseid rahastamiskõlblikke kulusid ületav osa; võtab aga murega teadmiseks, et mitterahaline panus, millest erasektorist pärit liikmed olid samaks ajaks teada andnud, oli ainult 4,2 miljonit eurot; märgib, et kontrollikoja arvates on suur oht, et määruse kohaselt (EL) 2018/1488 nõutud erasektorist pärit liikmete 420 miljoni euro suurune panus jääb toetusprojekti elluviimise lõpuks saavutamata;

10.

märgib, et nõukogu määrusega (EL) 2021/1173 nõutakse, et ühisettevõte viiks ellu projekte summas 7 miljardit eurot, millest 3,1 miljardit eurot tuleks kaasata osalevatelt riikidelt ja 900 miljonit eurot erasektorit pärit liikmetelt, kelle panus võib olla rahaline ja mitterahaline; rõhutab asjaolu, et võrreldes eelmise mitmeaastase finantsraamistikuga, mille kohaselt pidi ühisettevõte projekte ellu viima ligikaudu 1,4 miljardi euro eest, tähendab see suurt kasvu, ning oht, et määruse (EL) 2021/1173 kohaselt teistele liikmetele panuse kohta seatud eesmärke ei saavuta, on seetõttu palju suurem;

11.

märgib, et ühisettevõtte 2021. aasta eelarves elluviidavatele põhitegevusprojektidele ette nähtud kulukohustuste assigneeringutest kasutati ära 2 % ja maksete assigneeringutest 47 %; märgib, et kulukohustuste assigneeringute täitmise väga madal määr on suures osas seletatav sellega, et ühisettevõtte käivitamine lükkus 2021.–2027. aasta finantsraamistiku raames 2021. aasta juulisse ning komisjon ja osalevad riigid kandsid 700 miljonit eurot ühisettevõttele üle alles 2021. aasta detsembris; märgib, et madala täitmismäära põhjuseks oli ka see, et juba soetatud superarvutite majutamiseks ja käitamiseks vajalike hoonete (andmekeskuste) ehitamisel tekkis üleilmse pandeemia tõttu majutavatel üksustel viivitusi ja põhikomponentide tarnimisel probleeme;

12.

märgib, et põhitegevusega seotud maksete assigneeringute täitmise madal määr oli peamiselt tingitud teatavate uute taristuprojektide käivitamise edasilükkamisest, mille tõttu lükkus edasi ka 2021. aastaks kavandatud eelmaksete tegemine, samuti ootamatust lisaajast, mida oli vaja tulemuste eelkontrolliks, et teha programmi „Horisont 2020“ projektidele esimesed vahemaksed;

13.

märgib, et mis puudutab halduskuludeks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringuid, siis ei kaalunud ühisettevõte 2021. aasta halduseelarve kavandamisel piisavalt põhjalikult võimalust jaotada suur summa eelnenud aastatel kasutamata jäänud maksete assigneeringuid ümber; märgib, et peale selle ei kasutatud enne 2021. aastaks ette nähtud uusi assigneeringuid ära eelnenud aastatest ümber jaotatud assigneeringuid;

14.

võtab murelikult teadmiseks, et ühisettevõttel ei ole endiselt usaldusväärseid menetlusi, mille kohaselt sertifitseerida ja valideerida mitterahalisi panuseid, millest ühisettevõtte erasektorist pärit liikmed ja osalevad riigid on teada andnud, ning et ühisettevõte on ühisettevõtete hulgas ainus, kellel ei ole teiste liikmete panuse saavutamiseks strateegilist rakenduskava; palub ühisettevõttel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni meetmetest, mida on võetud sellise kava puudumise kõrvaldamiseks; rõhutab, et ühisettevõte peaks rakendama usaldusväärseid menetlusi mitterahalise osaluse sertifitseerimiseks ja valideerimiseks ning strateegilist rakenduskava (tegevuskava), mis sisaldab realistlikke vahe-eesmärke ja iga-aastaseid osaluseesmärke nii osalevate riikide kui ka erasektorist pärit liikmete jaoks programmi tasandil; märgib lisaks, et ühisettevõte on võtnud teadmiseks kontrollikoja kavandatud meetme ja kohustunud käsitlema seda küsimust õigeaegselt;

15.

märgib, et 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kehtivuse ajal on ühisettevõtete peamised rahastamisallikad programmid „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“, mille kogueelarve ühisettevõtete teadus- ja innovatsioonitegevuse kaasrahastamiseks on 15,1 miljardit eurot, ning et ühisettevõtete ülesanne on ära kasutada 11,6 miljardit eurot, mis moodustab programmi „Euroopa horisont“ 95,5 miljardi euro suurusest kogueelarvest ligikaudu 12 %; väljendab samas heameelt asjaolu üle, et ühisettevõte ja tulevane kiipide ühisettevõte (4) hakkavad programmi „Digitaalne Euroopa“ raames ellu viima ka mahukaid suutlikkuse suurendamise, kasutuselevõtu ja investeerimisprojekte, mis on seotud Euroopa digitaalse ühtse turu strateegiaga, ning et nende projektide elluviimiseks saavad ühisettevõte ja tulevane kiipide ühisettevõte programmi „Digitaalne Euroopa“ kaudu liidu vahenditest 3,4 miljardit eurot, mis moodustab 8,6 miljardi euro suurusest kogusummast 39 %;

16.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et määruste (EL) 2021/695 (5) ja (EL) 2021/1173 kohaselt on ühisettevõte kohustatud võtma kasutusele uue tsentraliseeritud juhtimisprotsessi – rahaliste toetuste keskse haldamise (CMFC) süsteemi, et hallata oma osalevate riikide rahalisi toetusi;

17.

märgib, et kavandatud CMFC süsteemi kohaselt võib iga osalev riik kooskõlas liidu finants- ja konkurentsireeglitega otsustada, et ta eraldab ühisettevõttele mõeldud rahalise panuse projekti tasandil toetusesaajatele, kelle asukoht on tema riigis, ning kõnealuse protsessi käigus on igal osaleval riigil vetoõigus kõigis küsimustes, mis on seotud tema enda poolt ühisettevõttele antava riigipoolse rahalise panuse kasutamisega oma riigis asuvate taotlejate puhul, mis annab osalevale riigile võimaluse otsustada riiklike strateegiliste prioriteetide alusel, kas toetada välja valitud ja heakskiidetud teadus- ja innovatsiooniprojekti ellu viivat oma riigist pärit toetusesaajat või mitte; märgib, et samas peab ühisettevõte tegema kaasrahastamiseks makseid kõigile osalevatele riikidele, kes on otsustanud eraldada oma rahalise panuse ühisettevõttele; märgib, et ühisettevõte peab osalevate riikidega sõlmitud halduskokkulepete toetamiseks haldama ja jälgima kaht eri protsessi; märgib, et iga osaleva riigi rahastamisasutus peab sõlmima ühisettevõttega lepingu, mille kohaselt usaldatakse ühisettevõttele liikmesriigi panuse maksmine või koordineeritakse vahendite ülekandmist käsitlevaid riigisiseseid lepinguid toetusesaajatele maksete tegemiseks ja panuseid puudutavaks aruandluseks; märgib, et vastavalt ühisettevõtte ajakavale oleks lepingud tulnud allkirjastada enne, kui ühisettevõte allkirjastas oma esimesed näidistoetuslepingud, mis on seotud 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kohaselt välja kuulutatavate projektikonkurssidega; kutsub ühisettevõtet üles uurima selle koormava menetluse lihtsustamist ja teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni võimalikest lahendustest;

18.

võtab kontrollikoja tähelepanekute põhjal teadmiseks, et komisjon ei hinnanud kavandatud CMFC süsteemi rakendamiseks vajalikke lisaressursse ega lisanud neid ühisettevõtte esialgsesse personaliressursside prognoosi, mis koostati ühisettevõtte uue teadus- ja innovatsioonikava rakendamiseks; märgib, et puudulik kavandamine CMFC süsteemi kasutuselevõtmisel koos personaliolukorraga ning IT-vahendite ja toe puudumine võivad ühisettevõtte programmide rakendamist ja teiste liikmete panustega seotud eesmärgi saavutamist mõjutada negatiivselt; võtab murega teadmiseks, et kuna CMFC süsteemi tuleb hallata käsitsi, on see väga inimressursimahukas; nõuab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni teavitataks selle uue tsentraliseeritud süsteemi rakendamise seisust;

Hanked ja personal

19.

rõhutab asjaolu, et kontrollikoda hindas, et lepingukulude ja riigihankemenetlustega seotud risk on ühisettevõtte puhul keskmine, sest suure maksumusega lepingutega seotud hankemenetlused on keerulised;

20.

märgib, et 2021. aasta lõpus töötas ühisettevõttes 15 koosseisulist töötajat ja 3 ajutist töötajat, kes abistavad rahandus- ja kommunikatsiooniüksust; märgib lisaks, et kuna määruse (EL) 2021/1173 kohaselt lähetatud riiklike ekspertide ametikohti enam ei eraldatud, peatati ekspertide töölevõtmine ja selle asemel oli 2022. aastal ette nähtud võtta tööle programmiametnik;

21.

peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja tuvastatud peamised probleemid on seotud asjaoluga, et ühisettevõttel on liiga vähe töötajaid ja et kuna koosseisulisi töötajaid on liiga vähe, on kasutatud rohkem ajutisi töötajaid, mis võib põhjustada puudusi finants-, eelarve- ja personalijuhtimises ning seada tegevuse järjepidevuse ja põhipädevuste säilitamise ohtu ja tekitada olukorra, kus sisekontroll ei ole piisav, ning seetõttu võib see negatiivselt mõjutada ühisettevõtte eesmärkide saavutamist; väljendab heameelt asjaolu üle, et määruse (EL) 2021/1173 kohaselt on ühisettevõttel võimalik võtta selle probleemi lahendamiseks meetmeid ja ta on algatanud töölevõtmisprotsessi, seades prioriteediks olulised ametikohad, mis on seotud ühisettevõtte põhifunktsioonide ja riskide maandamisega, näiteks siseaudiitorite ametikohad;

22.

märgib, et määruse (EL) 2021/1173 kohaselt peab ühisettevõte rakendama rohkem kui 7 miljardi euro eest rahalisi vahendeid ning selleks peab ühisettevõte võtma tööle veel 39 töötajat, et 2023. aasta lõpuks oleks tööl plaanitud 54 koosseisulist töötajat (6); märgib, et määruse (EL) 2021/1173 hilinenud vastuvõtmise tõttu käivitas ühisettevõte seitsme prioriteetse ametikoha täitmise protsessi alles 2021. aasta lõpus ega saanud 2021. aastal töötajate arvu suurendada;

23.

märgib, et seoses kontrollikoja leidudega personali ebakindla olukorra kohta ühisettevõttes 2021. aastal on vaja suuremaid pingutusi personali valdkonnas üldiselt ja komisjoni ressursside planeerimise kaasamisel, et parandada personaliplaneerimist ja konkreetselt töölevõtmisprotsessi, et vältida pikaajaliselt täitmata ametikohti, suurt tööjõu voolavust, suurt koosseisuväliste töötajate arvu, sõltuvust mõne töötaja eksperditeadmistest, ülemäärast töökoormust ja sellest tulenevat töötajate puudumist ja ebatõhusust, ning pakkuda selle asemel atraktiivseid ja sotsiaalselt õiglasi töötingimusi, mis toetavad ühisettevõtte eesmärkide saavutamist;

24.

märgib, et vastavalt 2021. aasta tegevusaruandele olid hindamisel ja projektide läbivaatamisel osalenud 45 eksperdist 47 % naised ja 53 % mehed; väljendab nende arvude üle heameelt ja julgustab ühisettevõtet veelgi parandama soolist tasakaalu ühisettevõtte töötajate seas;

25.

märgib, et ühisettevõte teeb komisjoni eelarve peadirektoraadiga koostööd, et selgitada kooskõlas kontrollikoja 2021. aasta lõpus esitatud soovitustega ühisettevõtte töötajate pensionimaksete olukorda; palub ühisettevõttel mitte oodata tasumata sissemaksete lõplikku arvutamist, vaid võtta seda kohustust arvesse oma tulevase eelarve kavandamisel, näiteks pensionimaksete vastava kogumise kaudu, ning kutsub komisjoni üles võtma meetmeid sarnaste probleemide vältimiseks tulevikus;

Tulemuslikkus

26.

märgib, et 2021. aastal võeti teadus- ja innovatsioonimeetmeid peamiselt 2019. ja 2020. aastal algatatud projektikonkursside ja tegevuste (varasemate projektide) lõpuleviimiseks;

27.

väljendab heameelt asjaolu üle, et 2021. aastal allkirjastas ühisettevõttega lepingu 13 konsortsiumi, kes alustasid tööd 2021. aasta aprillis; märgib, et projektid hõlmavad projektikonkursi „Towards Extreme Scale Technologies and Applications“ (Kõrgeimal tasemel tehnoloogiate ja rakenduste suunas) kolme teemat ning nende elluviimiseks kasutatakse ära rohkem kui 70 % strateegia „Euroopa horisont 2020“ raames ette nähtud spetsiaalsest rahasummast;

28.

rõhutab asjaolu, et eri konsortsiumid tegelevad teadustegevuse ja innovatsiooniga, mis aitab Euroopal muutuda superandmetöötluse valdkonnas üleilmselt konkurentsivõimeliseks, ning et neist projektidest kümme puudutavad teemat EuroHPC-01-2019 „Extreme scale computing and data driven technologies“ (Superarvutid ja andmepõhised tehnoloogiad) ning kaks projekti – MICROCARD ja REGALE – keskenduvad teemale EuroHPC-02-2019 „HPC and data centric environments and application platforms“ (Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja andmekesksed keskkonnad ja rakendusplatvormid);

29.

märgib ühtlasi, et projekt exaFOAM keskendub teemale EuroHPC-03-2019 „Industrial software codes for extreme scale computing“ (Superarvutitele mõeldud tööstustarkvarakoodid); ühisettevõte algatas projektikonkursi teemal „Training and Education on High Performance Computing“ (Kõrgjõudlusega andmetöötluse teemaline õpe), mille eesmärk on töötada välja kõrgjõudlusega andmetöötluse Euroopa magistriprogramm ja viia see ellu, konkurss kuulutati välja aasta alguses ja oktoobris andis ühisettevõte teada, et projekt viiakse ellu Luksemburgi ülikooli juhtimisel ja koostöös seitsme teise Euroopa ülikooliga; on veendunud, et see algatus hõlbustab suure potentsiaaliga inimeste haridust ja ametialast arengut, kes on ühisettevõtte edu jaoks väga tähtsad;

30.

märgib, et 2021. aastal valmistas ühisettevõte ette Euroopa protsessorialgatuse projekti – mis on 2022. aastal kõrgjõudlusega andmetöötluse, kiibitehnoloogia ja -taristu strateegilise autonoomia saavutamiseks alanud Euroopa algatuse nurgakivi – teise etapi, mis tugineb esimese etapi saavutustele;

Sisekontroll

31.

väljendab heameelt asjaolu üle, et 2020. aastal töötas ühisettevõte välja tegevuskava, mille eesmärk oli rakendada 2021. aastal komisjoni sisekontrolliraamistiku 17 sisekontrollipõhimõttele vastavad, seni võtmata meetmed, ning et oluliste haldustöötajate (finants- ja haldusjuht ning siseauditiüksuse juht) puudumise tõttu jäi ühisettevõttel mitu tähtsat sisekontrollimeedet tegevuskavas sätestatud 2021. aasta tähtajaks heaks kiitmata;

32.

võtab murelikult teadmiseks, et hoolimata riskidest, mida suurem eelarve ühisettevõttele tähendab, kasutas ta iga-aastaseks riskihindamiseks vaid lihtsustatud meetodit; märgib ühtlasi, et 2021. aasta lõpuks ei olnud ühisettevõte kontrolli- ja järelevalvestrateegiat ega talitluspidevuse ja IT-turvalisuse kava veel lõplikult välja töötanud; rõhutab, et nende viivituste tõttu oli ühisettevõtte sisekontrollirisk 2021. aastal suurem;

33.

väljendab heameelt selle üle, et 2022. aastal hakkasid kõik ühisettevõtted kooskõlas kontrollikoja kavandatud meetmega rakendama meetmeid veamäära langetamiseks, sealhulgas uurides võimalusi kasutada lihtsustatud kuluvorme, nagu ühikuhinnad, kindlasummalised maksed ja ühtse määraga maksed, keskendudes toetusesaajatele, kelle puhul on rohkem vigu, nagu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning uued toetusesaajad;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning pettustevastase võitluse strateegia

34.

väljendab heameelt asjaolu üle, et ühisettevõte on välja töötanud ammendavad reeglid ja menetlused, et töötajatel oleks töötamiseks selge raamistik ja et need reeglid kehtivad kogu ühisettevõtte juhtimisstruktuuris ning nii juhatuse kui ka nõuandvate organite liikmetele on kehtestatud huvide konflikti reguleerimise kord;

35.

märgib rahuloluga ka seda, et toetustaotluste hindamise ning projektide ja pakkumuste läbivaatamise eest vastutavate ekspertide huvide konfliktide ennetamiseks ja haldamiseks on rakendatud erimeetmed;

36.

rõhutab asjaolu, et ühisettevõte võttis vastu teadusuuringute valdkonna ühtse pettustevastase võitluse strateegia ja hakkas seda ellu viima, ning et muude kuluvaldkondade kui toetuste suhtes kohaldab ühisettevõte analoogia alusel mutatis mutandis pettustevastast strateegiat, mille on heaks kiitnud komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat.

(1) Nõukogu 28. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1488, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (ELT L 252, 8.10.2018, lk 1).

(2) Nõukogu 13. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1173, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1488 (ELT L 256, 19.7.2021, lk 3).

(3) Liikmesriigid ja assotsieerunud riigid, kes on otsustanud saada ühisettevõtte liikmeks: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Türgi ja Ungari.

(4) Komisjon tegi 2022. aasta veebruaris ettepaneku nimetada Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõte ümber kiipide ühisettevõtteks. Kiipide ühisettevõtte lisaülesanne on viia 2021.–2027. aasta finantsraamistiku raames ellu Euroopa kiibialgatuse suutlikkuse suurendamise meetmeid. Selleks kasutab kiipide ühisettevõte programmi „Digitaalne Euroopa“ eelarvet, et edendada uuenduslike järgmise põlvkonna pooljuhttehnoloogiate arendamist ja suurendada Euroopa kiibitootmissuutlikkust.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(6) COM(2020) 569, 19.9.2020.

29.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 242/576

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2023/1973,

10. mai 2023,

Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte 2021. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2023. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2021. aasta eelarve täitmisel (06252/2023 – C9-0110/2023),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 28. septembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1488, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (4),

—	võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2021. aasta määrust (EL) 2021/1173, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1488 (5),

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0089/2023),

1.	annab heakskiidu Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte 2021. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Roberta METSOLA

Peasekretär

Alessandro CHIOCCHETTI

(4) ELT L 252, 8.10.2018, lk 1.

(5) ELT L 256, 19.7.2021, lk 3.