(1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/389 (2) rootsikeelses versioonis on artiklites 30, 31 ja 36 vead seoses erinõudega hõlmatud teenusepakkujate liikidega. Need vead mõjutavad sätete sisu.

(2)

Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2018/389 rootsikeelset versiooni vastavalt parandada. Teistes keeleversioonides ei ole vaja parandusi teha,

(1)

Selleks et mõõta piisavat likviidsustaset, mida investeerimisühingud peaksid hoidma, tuleb kehtestada ühised kriteeriumid vastavate likviidsusvajaduste hindamiseks tava- ja stressiolukorras ning teha kindlaks, kas investeerimisühingute hoitavate likviidsete varade taseme ja tuvastatud likviidsusvajaduste vahel on lünki.

(2)

Investeerimisühingutel, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (2) artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, on teiste investeerimisühingutega võrreldes üksnes piiratud likviidsusrisk. Seepärast võivad pädevad asutused määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 teise lõigu kohaselt vabastada sellised investeerimisühingud kõnealuse määruse artikli 43 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud likviidsusnõude täitmisest. See vabastus on siiski valikuline. Selleks et võtta arvesse väikeseid ja mitteseotud investeerimisühinguid, keda pädev asutus ei ole kõnealuse likviidsusnõude täitmisest vabastanud, oleks ebaproportsionaalne kohaldada nende investeerimisühingute suhtes samu likviidsusnõudeid nagu need, mida kohaldatakse suuremate ja omavahel seotud investeerimisühingute suhtes. Seepärast on asjakohane sätestada, et kui pädevad asutused mõõdavad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 42 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud likviidsusriski ja selle elemente, peaksid nad mõõtma üksnes likviidsusriski või selle elemente, mis tulenevad väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute tegevusest ja neile omastest muudest teguritest, mille puhul on väga tõenäoline, et nendega kaasneb oluline likviidsusrisk, mis ei ole hõlmatud määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõuetega. Nende tegurite hulka kuuluvad väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamine, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (3) artikli 4 punktis 22 määratletud mitmepoolse kauplemissüsteemi või kõnealuse direktiivi artikli 4 punktis 23 määratletud organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamine, investoritele krediidi ja laenude andmine, samuti rahastamisrisk ning konsolideerimisgrupi struktuuri asjakohasus likviidsusriski seisukohast.

(3)

Määruse (EL) 2019/2033 artikli 7 lõike 3 kohaselt peavad liidus emaettevõtjana tegutsevad investeerimisühingud, liidus emaettevõtjana tegutsevad investeerimisvaldusettevõtjad ja liidus emaettevõtjana tegutsevad segafinantsvaldusettevõtjad täitma kõnealuse määruse V osas sätestatud likviidsusnõudeid konsolideeritud tasandil. Liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing, liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja ja liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja võib konsolideeritud olukorras olla avatud likviidsusriskile või selle elementidele, mis on olulised ega ole kõnealuste likviidsusnõuetega kaetud või piisavalt kaetud. Samamoodi ei pruugi liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing, liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja ja liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja suuta täita konsolideeritud olukorras direktiivi (EL) 2019/2034 artiklites 24 ja 26 sätestatud nõudeid, samas kui muud haldusmeetmed ei paranda asjakohase aja jooksul tõenäoliselt piisavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 42 lõike 1 punktis b osutatud korda, protsesse, mehhanisme ja strateegiaid. Seepärast peaksid pädevad asutused selliste liidus emaettevõtjana tegutsevate investeerimisühingute, liidus emaettevõtjana tegutsevate investeerimisvaldusettevõtjate ja liidus emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate puhul konsolideeritud alusel mõõtma, kas kõnealuste investeerimisühingute ja ettevõtjate likviidsusrisk on oluline ega ole hõlmatud määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõuetega.

(4)

Investeerimisühingute mitmesugused tegevused võivad mõjutada nende likviidsusprofiili erinevalt. Varahindade väärtuse muutused võivad tuua kahju ning mõjutada investeerimisühingute bilanssi ja likviidsuspositsiooni, hoolimata sellest, et ühingud ei hoia klientide varasid oma arvel. Portfellivalitsemise teenuseid osutavad investeerimisühingud võivad olla tundlikud turukõikumiste suhtes, mis võivad tekitada või võimendada rahavoogude mittevastavust tavaliselt kord kvartalis või poolaastas saadavate tasudega seotud sissevoolu ja tasumisele kuuluvate kohustustega seotud väljavoolu vahel. Seepärast on asjakohane määrata iga direktiivi 2014/65/EL I lisa A jaos loetletud investeerimisteenuse või -tegevuse puhul kindlaks kriteeriumid, mida pädevad asutused peaksid arvesse võtma, kui nad mõõdavad, kas investeerimisühingu likviidsusrisk või selle elemendid on piisavalt kaetud määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõudega. Pädevatelt asutustelt tuleks eelkõige nõuda, et nad võtaksid arvesse neid investeerimisteenuseid või tegevusi, mis on turukõikumiste suhtes kõige tundlikumad, kuna selliste kõikumiste toimumisaega ja ulatust ei ole võimalik ette näha ning need võivad mõjutada likviidsusriski eri viisil, sealhulgas suuremad lisatagatise nõuded ning väiksemad kasumid ja tasud.

(5)

Investeerimisühingud, kellel on luba anda investoritele kõrvalteenusena krediiti või laenu, on avatud spetsiifilisele likviidsusriskile. Võlgade hilinenud tagasimaksmine investorite poolt võib pärssida investeerimisühingu suutlikkust täita oma kohustusi, samal ajal kui halvenenud likviidsusprofiiliga tagatiste likvideerimine võib tuua kaasa vähem likviidsete varade kasutamise tavatehingutes. Seepärast peaksid pädevad asutused hindama selliseid teenuseid osutavate investeerimisühingute suurenenud riski.

(6)

Rahastus on investeerimisühingute peamine likviidsusallikas ning piiratud või peatatud juurdepääs rahastusele võib tuua kaasa investeerimisühingute teenuste katkemise, millel võib olla negatiivne mõju turgudele ja klientidele. Võttes arvesse erinevusi investeerimisühingute ja hoiuseid kaasavate krediidiasutuste rahastamise vahel ning seda, et selliste investeerimisühingute juurdepääs rahastusele võib teatavatel asjaoludel olla seotud riskidega, tuleb kindlaks määrata elemendid, mida pädevad asutused peaksid sellistele investeerimisühingutele likviidsuse erinõuete kehtestamisel arvesse võtma.

(7)

Makromajandusliku ja geopoliitilise olukorra halvenemise tõttu võivad investeerimisühingud seista silmitsi tõsiste piirangutega rahastusele juurdepääsul. Seepärast peaksid pädevad asutused hindama tagajärgi, mida selline halvenemine võib kaasa tuua investeerimisühingute rahastamisallikatele, sealhulgas hulgirahastusele ja krediidiliinidele. Seda arvesse võttes tuleb kindlaks määrata elemendid, mida pädevad asutused peavad hindama seoses ebasoodsate välissündmustega, mille esinemine võib suurendada investeerimisühingute likviidsusriski.

(8)

Selleks et pädevad asutused saaksid kindlaks määrata, millistel operatsioonisündmustel võib olla oluline mõju investeerimisühingute likviidsusele, tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (4) artiklis 324 osutatud kahjujuhtumite liikide loetelu allrühmana kindlaks määrata operatsioonisündmused, mis on investeerimisühingute puhul eeldatavasti kõige olulisemad.

(9)

Suurem likviidsusrisk võib tuleneda maineriskist, mis võib omakorda mõjutada investeerimisühingute tegevust. Kuigi maineriski teatav mõju ei ole kergesti prognoositav, on mõned neist, näiteks piiratud juurdepääs turule või vastaspoolte likviidsusele, prognoositavad. Seepärast peaksid pädevad asutused hindama sellist maineriski prognoositavat mõju investeerimisühingute likviidsusriskile.

(10)

Kuna likviidsusrisk võib mõjutada investeerimisühingu toimimist, peaksid investeerimisühingud seda riski tähelepanelikult jälgima. Kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikliga 29 peavad investeerimisühingutel olema kindlad strateegiad, põhimõtted ja protsessid, sealhulgas likviidsusriski jälgimiseks ja likviidsuspuudujäägi kõrvaldamiseks. Seepärast tuleb kindlaks määrata, mida peaksid pädevad asutused investeerimisühingute likviidsusriski juhtimise ja kontrolli tõhususe hindamisel konkreetselt hindama.

(11)

Kuigi konsolideerimisgrupp võib pakkuda investeerimisühingule täiendavat likviidsust, võib selline grupp kasutada ka investeerimisühingule kuuluvaid märkimisväärseid likviidseid vahendeid ühelt poolt investeerimisühingu ja teiselt poolt emaettevõtja või grupi muude üksuste vaheliste kokkulepete ja muude vara ülekandmise mehhanismide kaudu. Seepärast tuleks pädevatelt asutustelt nõuda, et nad hindaksid konsolideerimisgrupi üldist struktuuri ja võtaksid arvesse mõju, mis sellistel kokkulepetel ja muudel vara ülekandmise mehhanismidel võib olla konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute likviidsusriskile.

(12)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(13)

Euroopa Pangandusjärelevalve korraldas avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsis võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsis nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (5) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

a)

olemasolevate rahastamisallikate kättesaadavus ja juurdepääs eelnevalt kokku lepitud erakorralistele rahastamisallikatele;

b)

kas sellised rahastamisallikad on tagatud või tagamata;

c)

selliste rahastamisallikate valuuta;

d)

koormamata varade summa, mis oleks kättesaadav tagatud rahastuse saamiseks;

e)

selliste rahastamisallikate erinevad lõpptähtajad vastavalt nende lähimale lõpptähtajale ja varaseimale kuupäevale, mil neid allikaid saab lepingu kohaselt kasutada;

f)

investeerimisühingu krediidilimiitide katkemisest tingitud investeerimisühingu igapäevaste rahavoogude katkemise risk;

g)

investeerimisühingule antud muud siduvad, kuid kasutamata rahastamisallikad.

a)

turule või rahastamisallikatele juurdepääsuks kasutatavate investeerimisühingu süsteemide kättesaamatus;

b)

kontohaldurite ja rahahaldurite teenuste katkemine;

c)

välis- või sisepettused;

d)

korralduste täitmise vigadega seotud hüvitised ja nõuded.

a)

piiratakse investeerimisühingu turulepääsu;

b)

vastaspooled vähendavad investeerimisühingu rahastamisallikaid;

c)

turu vastaspooled vähendavad oma börsiväliste tehingute riskipositsioone investeerimisühingu suhtes.

a)

likviidsusriski mõõtmise, juhtimise ja aruandluse süsteemid ning investeerimisühingu juhtimisraamistik, sealhulgas tema riskijuhtimisfunktsiooni asjakohasus;

b)

mis tahes leevendusmeetmed, sealhulgas investeerimisühingu sellise tegevuse vähendamine, mis nõuab suurt raha väljavoolu, krediidiliinide loomine, kapitali suurendamine rahas ja varade kasutamine tagatisena repotehingutes;

c)

investeerimisühingu finantsseisundi taastamise kava usaldusväärsus, kui kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (6) artikli 5 lõike 1 kohast finantsseisundi taastamise kava koostamise ja haldamise kohustust.

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Portugali taotlus registreerida nimetus „Sidra da Madeira“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Sidra da Madeira“ registreerida,