(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 7 lõikele 11 ei kohaldata rahatrahvide korda kohustusi mittetäitvate liikmete suhtes, kes on kesksed vastaspooled.

(2)

Praegu kohaldatava komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/1229 (2) artiklis 19 on sätestatud erisüsteem rahatrahvide kogumiseks ja jaotamiseks kesksete vastaspoolte poolt (edaspidi „karistussüsteem“), millega tagatakse, et selliste kliiritud tehingute arvelduse ebaõnnestumiste korral, kus vastaspoolte vahel on keskne vastaspool, ei kohaldata kesksete vastaspoolte suhtes rahatrahve.

(3)

Kuna kaasatud isikuid on palju, suurendab karistussüsteemi kohaldamine kesksete vastaspoolte poolt operatsiooniriske, tehnilisi raskusi ja kulusid kliiritud tehingute arvelduse ebaõnnestumiste eest määratavate rahatrahvide kogumisel ja jaotamisel. Väärtpaberite keskdepositooriumid võivad kliiritud tehingutega seotud arvelduse ebaõnnestumiste eest määratavaid karistusi täielikult arvutada, kesksete vastaspoolte esitatud arvelduskorraldustes kindlaks määratud kõigi liikmete suhtes kohaldada, neilt koguda ja neile jaotada kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2018/1229 artiklitega 16, 17 ja 18, nagu mis tahes muid karistusi kliirimata tehingute arvelduse ebaõnnestumiste eest.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 punktile 19 võib liikmeks kvalifitseeruda mis tahes finantsinstitutsioon, keskne vastaspool, arveldusagent, kliiringukoda, süsteemikorraldaja või keskse vastaspoole kliiriv liige.

(5)

Selleks et hõlbustada kesksete vastaspoolte esitatud kliiritud tehingutega seotud arvelduskorralduste ebaõnnestumiste eest määratavate rahatrahvide arvutamist, kogumist ja jaotamist, vähendades samal ajal sellise protsessiga seotud riske ja kulusid, peaksid väärtpaberite keskdepositooriumid vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2018/1229 artiklitele 16, 17 ja 18 arvutama, asjaomastelt liikmetelt koguma ja neile jaotama rahatrahvid, mis on seotud kesksete vastaspoolte poolt kliiritud tehingute kohta esitatud arvelduskorraldustega.

(6)

Kui kesksed vastaspooled tegutsevad vastaspoolte vahel, oleks trahvide netosumma, mida väärtpaberite keskdepositooriumid peavad seoses keskse vastaspoole esitatud arvelduskorraldustega koguma ja jaotama, tavaliselt null, sest keskse vastaspoole esitatud arvelduskorraldused esindavad kliiritud tehingute mõlemat poolt. Teatavatel juhtudel, nagu väärtpaberite hilinenud üleandmine kesksele vastaspoolele kavandatud arvelduspäeval, mis ei võimalda keskse vastaspoole ülekandekorraldusi arveldada, või eri keskdepositooriumide arvutatud trahvide erinevuste korral võivad kliiritud tehingutega seotud tasakaalustamata positsioonid jääda kesksete vastaspoolte raamatupidamisarvestusse ning kesksetelt vastaspooltelt kogutavate või neile jaotatavate trahvide netosumma võib erineda nullist. Sellistel juhtudel peaks kesksetel vastaspooltel olema lubatud jaotada trahvide ülejäänud netosumma (kreedit või deebet) oma kliirivatele liikmetele. Selleks peaksid kesksed vastaspooled kehtestama oma eeskirjades asjakohase süsteemi.

(7)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2018/1229 vastavalt muuta.

(8)

Tagamaks, et enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva toimunud arvelduse ebaõnnestumiste eest määratavate trahvide arvutamist ei mõjutata tagasiulatuvalt, on asjakohane lisada üleminekusätted.

(9)

Selleks et võimaldada kesksetel vastaspooltel ja väärtpaberite keskdepositooriumidel rakendada vajalikke tehnoloogilisi kohandusi, et tagada vastavus muudetud karistussüsteemile, on asjakohane käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata.

(10)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mis on välja töötatud tihedas koostöös Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmetega ja mille on komisjonile esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

(11)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku kaasnevat kulu ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 10/2011 (2) on esitatud konkreetsed eeskirjad toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta. Kõnealuse määruse I lisas on kehtestatud liidu loetelu lubatud ainetest, mida võib tahtlikult kasutada toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete valmistamisel.

(2)

11. detsembril 2019 võttis Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) vastu heakskiitva teadusliku arvamuse (3) aine bis(2-etüülheksüül)tsükloheksaan-1,4-dikarboksülaadi (CASi nr 84731-70-4, toiduga kokku puutuva materjali aine nr 1079) kasutamise kohta lisaainena (plastifikaatorina) polü(vinüülkloriidis) (PVC), kontsentratsioonis kuni 25 massiprotsenti, kokkupuutes veepõhiste, happeliste ja väikse alkoholisisaldusega toitudega, mida säilitatakse pikaajaliselt toatemperatuuril või sellest madalamal temperatuuril (jahutatult ja külmutatult). Lisaks jõudis toiduohutusamet talle esitatud teadusliku uuringu põhjal järeldusele, et aine ei ole genotoksiline, ning märkis, et korduvannuse toksilisuse uuringutes ei täheldatud kahjulikku mõju kuni suurima katsetatud annuseni 1 000 mg kehamassi kilogrammi kohta päevas. Võttes aga arvesse määramatust aine võimaliku akumuleerumise suhtes inimestel, jõudis ta järeldusele, et aine migratsioon ei tohiks ületada 0,05 mg toidu kilogrammi kohta ning ainet tuleks üksnes kasutada PVCs, mis on kokkupuutes selliste toatemperatuuril või madalamal temperatuuril toitudega, mille puhul on ette nähtud kasutada mudelained A (10 % etanooli) ja B (3 % äädikhapet).

(3)

Seepärast on asjakohane anda luba kasutada ainet bis(2-etüülheksüül)tsükloheksaan-1,4-dikarboksülaati.

(4)

Määrust (EL) nr 10/2011 tuleks vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Komisjon vaatas vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 50 läbi taotluse registreerida nimetused „Лидский квас/Lidski kvas“ kaitstud geograafilise tähisena (KGT).Taotluses viidatakse Valgevenes Lida linnas toodetud kääritatud joogile ning selle esitas 21. juulil 2021 Valgevenest pärit piiratud vastutusega äriühing „Lidskoe Pivo“ (PGI-BY-02788).

(2)

Pärast läbivaatamist saatis komisjon kirja, milles palus selgitusi toimiku mõne aspekti kohta. Võttes eelkõige arvesse asjaolu, et toote „Лидский квас/Lidski kvas“ tootmiseks vajalik vesi peab pärinema taotleja omandis oleval maatükil asuvatest konkreetsetest puuraukudest ning toote tootmine toimub tootespetsifikaadis (mille omanik ja ainus kasutaja on taotleja) osutatud konkreetse ainulaadse tehnilise juhendi kohaselt, paluti taotlejal selgitada, kas kooskõlas ELi geograafiliste tähiste kava põhimõtetega saavad tootmises osaleda ka teised tootjad.

(3)

Lisaks selgitas komisjon, et taotluse esitamisel võib ühte füüsilist või juriidilist isikut käsitada rühmana, kui tõendatakse, et täidetud on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 49 lõike 1 teises lõigus sätestatud mõlemad tingimused: a) asjaomane isik on ainus tootja, kes soovib taotlust esitada, ja b) kaitstud geograafiliste tähiste puhul on määratletud geograafilisel piirkonnal omadusi, mis erinevad märgatavalt naaberpiirkondade omadustest, või erinevad asjaomase toote omadused naaberpiirkondades toodetud toodete omadustest. Taotlejal paluti esitada vastavad tõendid.

(4)

Oma vastuses esitas taotleja ajakohastatud koonddokumendi ja tootespetsifikaadi, mille kohaselt on piiratud vastutusega äriühing „Lidskoe Pivo“ nende puuraukude ainus omanik ja käitaja, mille vett tuleb kasutada toote „Лидский квас/Lidski kvas“ tootmiseks, ning et kogu tootmisprotsessi teostab taotleja Lida linna territooriumil vastavalt konkreetsele ainulaadsele tehnilisele juhendile, mille omanik ja ainus kasutaja on taotleja.

(5)

Esitatud teabe põhjal järeldas komisjon, et taotlus ei vasta määruses (EL) nr 1151/2012 sätestatud nõuetele, ja teatas taotlejale tagasilükkavas kirjas, et kui kahe kuu jooksul alates kirja kättesaamisest märkusi ei esitata, algatab komisjon menetluse, et võtta vastu komisjoni ametlik otsus taotluse tagasilükkamise kohta vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 52 lõikele 1.

(6)

Komisjon võttis arvesse, et geograafiliste tähiste süsteem on välja töötatud ja kavandatud nii, et teatava piirkonna tootjad, kelle toode erineb mis tahes muust turul olevast tootest selle tootmise loodusliku/sotsiaalse keskkonna tõttu, saaksid oma tooteid kaitsta.

(7)

Komisjon leidis, et erinevalt individuaalsetest kaubamärkidest annavad kaitstud geograafilised tähised kollektiivsed õigused ja vastupidiselt selgelt identifitseeritavatele omanikele kuuluvatele kaubamärkidele loetakse geograafilised tähised kuuluvaks kollektiivsele abstraktsele kogukonnale, mis hõlmab kõiki tootjaid (olemasolevaid või potentsiaalseid), kes järgivad asjaomast tootespetsifikaati. See tähendab, et kaitstud nimetust võib kasutada iga tootja, kes järgib tootespetsifikaadi nõudeid.

(8)

Komisjon jõudis järeldusele, et toote „Лидский квас/Lidski kvas“ puhul ei ole teiste tootjate osalemine ilmselgelt võimalik, sest taotleja on kõnealuse toote tootmiseks kasutatavate puuraukude ainus omanik ja käitaja.

(9)

Lisaks võttis komisjon arvesse, et toodet valmistatakse vastavalt konkreetsele ainulaadsele tehnilisele juhendile, mille omanik ja ainukasutaja on taotleja. Seega ei ole toote omadused tingitud toote geograafilisest päritolust, nagu on nõutud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõikes 2, vaid taotleja kirjeldatud erilisest tootmismeetodist, mida valdab üksnes taotleja. Tootmistehnoloogiat kirjeldatakse üldiselt, loetledes üksnes tootmisetapid, esitamata üksikasju, mis võimaldaksid osaleda teistel potentsiaalsetel tootjatel.

(10)

Lisaks on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 49 lõikes 1 sätestatud, et geograafiliste tähiste kaitse taotlused peab üldjuhul esitama tootjate rühm. Ainult juhul, kui täidetud on artikli 49 lõike 1 teises lõigus sätestatud lisatingimused, võib sellist kaitset taotleda ka üksiktootja. Komisjon märkis, et taotleja ei esitanud selle kohta ühtegi põhjendust.

(11)

Taotleja ei vastanud komisjoni saadetud tagasilükkamiskirjale ettenähtud tähtaja jooksul.

(12)

Eespool toodut arvesse võttes leiab komisjon, et taotlus registreerida nimetus „Лидский квас/Lidski kvas“ kaitstud geograafilise tähisena ei vasta määruse (EL) nr 1151/2012 nõuetele, nimelt kõnealuse määruse artikli 5 lõikele 2 ja artikli 49 lõikele 1.

(13)

Seega tuleks taotlus nimetuse „Лидский квас/Lidski kvas“ kaitsmiseks kaitstud geograafilise tähisena tagasi lükata.

(14)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee arvamusega,