8.8.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 198/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/1605,

22. mai 2023,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009 teatavate orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmisahela lõpp-punktide kindlaksmääramise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus), (1) eriti selle artikli 5 lõike 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1069/2009 on sätestatud rahvatervist ja loomade tervist käsitlevad eeskirjad loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta, et vältida ja minimeerida kõnealustest toodetest tulenevaid inimeste ja loomade terviseriske ning eelkõige selleks, et kaitsta toidu- ja söödaahela ohutust. Täpsemalt on selles sätestatud eeskirjad loomsete kõrvalsaaduste ohutu töötlemise kohta ja loomsete kõrvalsaaduste toodeteks töötlemise või muundamise kohta, sealhulgas orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete turule laskmise ja kasutamise eeskirjad. Lisaks on määruses (EÜ) nr 1069/2009, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1009, (2) sätestatud, et komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks tootmisahela lõpp-punktid, pärast mida ei kohaldata teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes enam määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid.

(2)

Määruses (EL) 2019/1009 on sätestatud ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded. Kõnealust määrust ei kohaldata loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes, mille suhtes kohaldatakse turul kättesaadavaks tegemise korral määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid. Määruse (EL) 2019/1009 kohaselt võib teatavaid loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid muundada ELi väetisetooteks või kasutada selle koostisosana, tingimusel et on jõutud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toote tootmisahela lõpp-punkti ja seeläbi on tagatud loomade ja inimeste terviseohutus. Nende loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes, mis on jõudnud teatavate orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmisahela lõpp-punkti, ei kohaldata enam määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid ja need kuuluvad üksnes määruse (EL) 2019/1009 kohaldamisalasse.

(3)

2. detsembril 2021 avaldas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) teadusliku arvamuse „Inactivation of indicator microorganisms and biological hazards by standard and/or alternative processing methods in Category 2 and 3 animal by-products and derived products to be used as organic fertilisers and/or soil improvers“ (Indikaatormikroorganismide inaktiveerimine ja bioloogilised ohud standardsete ja/või alternatiivsete töötlemismeetodite korral 2. ja 3. kategooria loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete puhul, mida kasutatakse orgaaniliste väetiste ja/või mullaparandusainetena (EFSA 2. detsembri 2021. aasta teaduslik arvamus)) (3). Kõnealuse teadusliku arvamuse kohaselt kujutavad komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 (4) III lisas sätestatud nõuetele vastava 2. ja 3. kategooria materjali tuhk, 2. ja 3. kategooria materjali glütseriin ning kõnealuse määruse IV lisas sätestatud biodiisli või taastuvkütuste tootmise alternatiivsete meetodite kohaselt biodiislikütuse tootmisel saadud muu 2. kategooria materjal endast ohutu töötlemise korral inimeste ja loomade tervisele väikest riski. Kõnealuste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmisahela lõpp-punkti saab kindlaks määrata. Need loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted peaksid jõudma lõpp-punkti, kui neid kasutatakse koostisainetena vastavalt määrusele (EL) 2019/1009.

(4)

Teatavaid loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid ei ole EFSA 2. detsembri 2021. aasta teaduslikus arvamuses arvesse võetud, sest neid on hiljuti hinnatud teiste EFSA teaduslike arvamustega. EFSA 13. novembri 2015. aasta teaduslikus arvamuses „Risk to public and/or animal health of the treatment of dead-in-shell chicks (Category 2 material) to be used as raw material for the production of biogas or compost with Category 3 approved method“ (Koorumata jäänud tibude (2. kategooria materjal) töötlemisega kaasnevad riskid inimeste ja/või loomade tervisele, kui selliseid tibusid kasutatakse toorainena biogaasi või komposti tootmisel 3. kategooria materjali puhul heakskiidetud meetodi alusel) (5) hinnati ohutuks komposti ja biogaasi käärimisjääke, mille suhtes kohaldatakse standardseid muundamisparameetreid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 999/2001 (6) sätestatud söödakeelu osalise läbivaatamise eesmärgil võeti 17. juulil 2018 vastu EFSA teaduslik arvamus töödeldud loomsetest valkudest tuleneva BSE ohu kvantitatiivse riskihindamise läbivaatamise kohta (7). Töödeldud sõnnikut hinnati EFSA 27. aprilli 2021. aasta teaduslikus arvamuses „Kuidas võib sigade Aafrika katku viirus kanduda edasi erinevate maatriksitena?“ (Ability of different matrices to transmission swine fever virus), (8) mis sisaldab hinnangut töödeldud sõnniku kuumtöötlemise ohutuse kohta loomatervise seisukohast.

(5)

Teatavad orgaanilised väetised ja mullaparandusained vajavad tootmisahela lõpp-punkti jõudmiseks riskivähendusmeetmeid, et tagada vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatud söödakeelule. Määruse (EL) nr 142/2011 kohaselt tuleb mõned neist orgaanilistest väetistest ja mullaparandusainetest segada komponendiga, mis välistab segu edasise kasutamise söödana, et vältida seda, et väetiste kaudu võiks teatavad transmissiivsed spongioossed entsefalopaadid sattuda põllumajandusloomade söödaahelasse. On asjakohane võtta kasutusele määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud riskivähendamismeetmete kombinatsioon, mis põhineb pakendil, märgistusel ja koostisel.

(6)

Loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid tuleks käsitada lõpp-punkti jõudnud toodetena üksnes juhul, kui need on toodetud liidus asuvas väetisetehases, mis on heaks kiidetud vastavalt määruse (EL) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktile f. Tunnustatud väetisetehas on tootmisahela viimane punkt, kus loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes kohaldatakse määruses (EL) nr 1069/2009 sätestatud nõudeid, ja koht, kus nende suhtes hakatakse pärast lõpp-punkti jõudmist kohaldama üksnes määruses (EL) 2019/1009 sätestatut,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks liidus toodetud orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmisahela lõpp-punktid, pärast mida ei kohaldata nende toodete suhtes enam määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid, tingimusel, et neid kasutatakse kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 ELi väetisetoodete koostisosadena.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 142/2011 I lisas sätestatud mõisteid.

Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

1)	„ELi väetisetoode“ – määruse (EL) 2019/1009 artikli 2 punktis 2 määratletud väetisetoode;

2)	„lõpp-punkt“ – tootmisahela lõpp-punkt, millest alates ei kohaldata loomsetest kõrvalsaadustest saadud toote suhtes enam määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid.

Artikkel 3

Teatavate orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete lõpp-punkt

Orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete puhul käsitatakse lõpp-punkti jõudnud toodetena järgmisi loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid (v.a liitu imporditud tooted), mis on toodetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti f kohaselt tunnustatud väetisetehases:

a)	2. ja 3. kategooria materjalidest saadud tuhk, mis vastab määruse (EL) nr 142/2011 III lisas sätestatud üld- ja erinõuetele;

loomsete kõrvalsaaduste muundamisel biogaasijaamas tekkivad jäägid, mis vastavad määruse (EL) nr 142/2011 V lisas sätestatud järgmistele nõuetele:

i)	I peatüki 1. jao punkt 1, punkti 2 alapunktid a, b, c ja e ning punktid 3 ja 4;

ii)	II peatükk;

iii)	III peatüki 1. jao punkti 1 esimene ja viimane lõik ning 3. jao punkt 1;

kompost, mis vastab määruse (EL) nr 142/2011 V lisas sätestatud järgmistele nõuetele:

i)	I peatüki 2. jao punktid 1, 3 ja 4;

ii)	II peatükk;

iii)	III peatüki 1. jao punkt 2 ja 3. jao punkt 1;

d)	töödeldud sõnnik ja töödeldud putukasõnnik, mis vastavad määruse (EL) nr 142/2011 XI lisa I peatüki 2. jao punktides a, b, d ja e sätestatud nõuetele.

Artikkel 4

Teatavate orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete lõpp-punkt sõltuvalt riskimaandamismeetmetest

1. Järgmisi loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid (v.a liitu imporditud tooted), mis on toodetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti f kohaselt tunnustatud väetisetehases, käsitatakse toodetena, mis on jõudnud lõpp-punkti orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainetena, kui neid kasutatakse ELi väetisetoodetes koguses, mis ei ületa 5 % mahust:

a)	2. ja 3. kategooria materjalide glütseriin ja muu 2. kategooria materjal, mis on saadud biodiislikütuse töötlemisel ja taastuvkütuste tootmisel, mis vastavad määruse (EL) nr 142/2011 IV lisa IV peatüki 3. jao punkti 2 alapunktides b, c ja f sätestatud nõuetele;

b)	3. kategooria materjalid (v.a glütseriin), mis vastavad määruse (EL) nr 142/2011 IV lisa IV peatüki 3. jao punkti 2 alapunktides b, c ja f sätestatud nõuetele;

c)	3. kategooria materjalist saadud töödeldud loomne valk, mis vastab määruse (EL) nr 142/2011 X lisa II peatüki 1. jao punktis A, punkti B alapunktides 1 ja 2 ja punkti 3 alapunktis a ning punktis C loomse valgu kohta sätestatud erinõuetele;

d)	2. kategooria materjalidest valmistatud liha-kondijahu, mida on töödeldud määruse (EL) nr 142/2011 IV lisa III peatüki punktis A sätestatud 1. tavapärase töötlemismeetodiga ja mis on märgistatud glütserooltriheptanaadiga, nagu on sätestatud kõnealuse määruse VIII lisa V peatükis;

e)	3. kategooria materjalide veretooted, mis vastavad määruse (EL) nr 142/2011 X lisa II peatüki 2. jaos veretoodete kohta sätestatud erinõuetele;

f)	hüdrolüüsitud valk, sealhulgas naha- või tekstiilitööstuse jääkidest saadud hüdrolüüsitud valk, mis vastab määruse (EL) nr 142/2011 X lisa II peatüki 5. jao punktis D hüdrolüüsitud valkude kohta sätestatud erinõuetele;

g)	dikaltsiumfosfaat ja trikaltsiumfosfaat, mis vastavad vastavalt määruse (EL) nr 142/2011 X lisa II peatüki 6. või 7. jaos sätestatud erinõuetele;

h)	sarved, sarvedest valmistatud tooted, kabjad ja kapjadest valmistatud tooted, mis vastavad määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa XII peatükis sätestatud erinõuetele.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, mida on ELi väetisetootes rohkem kui 5 % mahust, käsitatakse orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainetena lõpp-punkti jõudnud toodetena, kui need on pakendatud lõppkasutajale kasutamiseks mõeldud müügivalmis pakenditesse, mis on märgistatud vastavalt märgistusnõuetele, mida kohaldatakse selliste ELi väetisetoodete suhtes, mis sisaldavad loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, ning mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 III lisa I osas, ning vastavad tingimustele, mis on sätestatud kas alljärgnevas punktis a või punktis b:

a)	pakendid kaaluvad kuni 50 kg või

pakendid kaaluvad kuni 1 000 kg, kusjuures vähemalt 10 % mahust moodustab üks järgmistest koostisosadest:

lubi,

ii)	mineraalväetised või

iii)	loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, millele on osutatud artiklis 3.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. mai 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (ELT L 170, 25.6.2019, lk 1).

(3) EFSA Journal 2021; 19(12): 6932.

(4) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(5) EFSA Journal 2015;13(11):4306.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1).

(7) https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2018.5314 (EFSA Journal 2018;16(7):5314).

(8) EFSA Journal 2021;19(4): 6558.

8.8.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 198/6

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/1606,

30. mai 2023,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2019/33 veini kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist ning viinamarjasaaduste kohustuslike elementide esitlust käsitlevate teatavate sätete ning viinamarjasaaduste koostisosade märkimist ja nimetamist käsitlevate erieeskirjade osas ning muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2018/273 imporditud veinitoodete sertifitseerimise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 89, artikli 109 lõike 3 punkti b ning artiklit 122,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2117 (2) on muudetud määrust (EL) nr 1308/2013.

(2)	Selle muudatusega lisati määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõigetele 5 ja 6, artikli 97 lõikele 2, artikli 98 lõigetele 2, 3, 4 ja 5 ning artiklitele 105, 106 ja 106a komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (3) artiklite 6, 10, 12, 14, 15, 20 ja 22 sätted.

(3)

Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikkel 15 ei ole enam vajalik, kuna selles on sätestatud tootespetsifikaadi liidu tasandi muudatuse heakskiitmise erimenetlus, mis võimaldab muudatuse ilma komitee hääletuseta heaks kiita, kui pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist selle muudatuse suhtes vastuväiteid ei esitata. Kõnealusest menetlusest on nüüdseks saanud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohane tavamenetlus kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise registreerimiseks, aga ka tootespetsifikaadi liidu tasandi muudatuse heakskiitmiseks vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 lõike 3 esimesele lõigule.

(4)	Selleks et tagada selgus ja hõlbustada kasutamist ettevõtjate jaoks, tuleks delegeeritud määrusest (EL) 2019/33 välja jätta artiklid 6, 10, 12, 14, 15, 20 ja 22 ning muuta ära viiteid kõnealustele artiklitele.

(5)

Pärast seda, kui määruse (EL) nr 1308/2013 artiklisse 97 lisati määrusega (EL) 2021/2117 uus lõige 3, sai kõnealuse artikli praegusest lõikest 3 lõige 4. Pärast uute punktide lisamist muutusid määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunkt iii ja punkti b alapunkt iii vastavalt kõnealuse artikli punkti a alapunktiks iv ja punkti b alapunktiks iv. Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 esitatud viiteid määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktile iii ja punkti b alapunktile iii ning delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 11 lõike 1 punkti c alapunktis iii ja artikli 13 lõike 1 teise lõigu punktis b esitatud viiteid määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3 tuleks vastavalt kohandada.

(6)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/934 (4) III lisa B osa punkti 3 teises lõigus on sätestatud, et kaitstud päritolunimetusega liköörveinide „Condado de Huelva“, „Málaga“ ja „Jerez-Xérès-Sherry“ puhul võib viinamarjasordi ’Pedro Ximénez’ kuivatatud viinamarjadest saadud kääritatud viinamarjavirre, millele on käärimise takistamiseks lisatud veinist saadud neutraalset alkoholi, pärineda Montilla-Morilese piirkonnast. Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 5 lõikes 3 on aga sätestatud, et seda erandit kohaldatakse üksnes kaitstud päritolunimetusega liköörveinide „Málaga“ ja „Jerez-Xérès-Sherry“ suhtes. Selleks et tagada kooskõla delegeeritud määruse (EL) 2019/934 sätetega ja kaitstud päritolunimetusega liköörveini „Condado de Huelva“ spetsifikaadiga, on vaja muuta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 5 lõiget 3 ja selgitada, et erandit kuivatatud viinamarjade virde päritolu kohta, millele on käärimise takistamiseks lisatud veinist saadud neutraalset alkoholi, kohaldatakse ka kaitstud päritolunimetusega liköörveini „Condado de Huelva“ suhtes.

(7)

Kõigile viinamarjasaadustele, mis on läbinud alkoholitustamise ja mille tegelik alkoholisisaldus on alla 10 mahuprotsendi, kehtestati määrusega (EL) 2021/2117 minimaalse säilimisaja tähtpäev kui määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 kohane kohustuslik element. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (5) nõuetega, mida kohaldatakse kõigi toiduainete suhtes, on asjakohane sätestada, et minimaalse säilimisaja tähtpäev, kui see on pakendil, ei pea olema märgitud samas nägemisväljas, nagu on nõutud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 119 osutatud muude kohustuslike elementide puhul.

(8)

Määrusega (EL) 2021/2117 lisati määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõikes 1 sätestatud kohustuslike elementide loetellu vastavalt määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 lõike 1 punktide b ja l kohane koostisosade loetelu ja toitumisalane teave. Määrusega (EL) 2021/2117, millega muudeti määruse (EL) nr 1308/2013 artiklit 122, anti komisjonile ka õigus võtta määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktis i sätestatud uue nõude kohaldamiseks vastu erieeskirjad koostisosade märkimise ja nimetamise kohta. Seepärast on asjakohane sätestada eeskirjad, et võtta arvesse viinamarjasaaduste eriomadusi ning nende tootmise spetsiifilisi protsesse ja ajastust, ning mis annaksid samas tarbijatele põhjalikku ja täpset teavet. Neid eeskirju tuleks kohaldada siis, kui koostisosade loetelu esitatakse veini märgistusel, aga ka siis, kui koostisosade loetelu esitatakse elektrooniliselt pakendil või sellele kinnitatud märgistusel vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõikele 5.

(9)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 5 punktis c koostoimes määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 lõike 1 punktiga c on sätestatud, et kui koostisosade loetelu esitatakse elektrooniliselt, märgitakse allergiat või talumatust põhjustavad ained otse pakendile või sellele kinnitatud märgistusele. Selleks et tagada kooskõla määruse (EL) nr 1169/2011 nõuetega, mida veinisektoris juba rakendatakse, on asjakohane, et sellistel juhtudel kohaldatakse jätkuvalt delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 40 lõikes 2 sätestatud erandit, mille kohaselt võib neid aineid märkida väljaspool sama nägemisvälja. Kui koostisosade loetelu on aga esitatud pakendil või sellele kinnitatud märgistusel, peab koostisosade loetelu asuma pakendil samas nägemisväljas ning sellesse loetelusse tuleb lisada ka allergeensed ained vastavalt määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 21 lõike 1 punktile a.

(10)

Kuna viinamarjasaadusi toodetakse alati viinamarjadest, on asjakohane lubada kasutada koostisosade loetelus ühtset nimetust, mis tähistab põhitoorainet, olenemata sellest, kas veinivalmistaja on kasutanud värskeid viinamarju või viinamarjavirret. Kui viinamarjasaaduste koostisosade loetelus kasutada järjepidevalt mõistet „viinamarjad“, võimaldab anda tarbijatele ühtlustatud, arusaadavat ja selget teavet.

(11)

Erinevatel veinivalmistuseesmärkidel, nagu rikastamine ja magustamine, kasutatavad ja liidu õiguse alusel lubatud ained, sealhulgas sahharoos, kontsentreeritud viinamarjavirre ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre, on koostisosad ja kuuluvad seetõttu koostisosade loetellu. Selleks et tarbijatel oleks lihtsam viinamarjavirdel põhinevate ainete loetelust aru saada ja veinivalmistajatel seda lihtsam hallata, on asjakohane lubada kasutada mõistet „kontsentreeritud viinamarjavirre“ nii kontsentreeritud viinamarjavirde kui ka puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde tähistamiseks.

(12)

Lisaks viinamarjade, magusainete ja rikastamisainete ning mõnikord ka tirage’i segu ja dosage’i segu märkimisele tuleks koostisosade loetelu täiendada märkega viinamarjasaaduste tootmisel kasutatud lisaainete kohta ning abiainete kohta, mis võivad põhjustada allergiat või talumatust. On asjakohane täpsustada, et veini valmistamisel kasutada lubatud ühendite täielik loetelu on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2019/934 I lisa A osa tabelis 2 ning see sisaldab ka kõnealuste ühendite tähistamiseks kasutatavaid väljendeid ja E-ainete numbreid, mida võib alternatiivina kasutada nende koostisosadena esitamiseks.

(13)

Vein on toode, mis jääb biokeemiliselt aktiivseks ja selle iseloomulikud omadused võivad kogu selle eluea jooksul väga varieeruda, isegi sama partii piires. Ühe veini valmistamiseks kasutatavad viinamarjad on selliste tegurite nagu vilja küpsus, saagikoristustingimused või kohalik muld ja ilm tõttu erinevate omadustega. Samuti mõjutavad lõpptoodet veinivalmistamise käigus ja vaatides või spetsiaalsetes mahutites toimunud laagerdumise ajal enne villimist valitsenud välised tingimused. Lisaaineid kasutatakse erinevates tootmisetappides alates esimesest kääritamisest kuni villimiseni; teatavate veinivalmistustavade puhul võib kõige sobivamate lisaainete kasutamine sõltuda veini omaduste ja väliste tegurite vastastikusest mõjust ning sellest, et sageli on vaja eri veine segada. Otsuse kasutada teatavaid lisaaineid teevad vastutavad önoloogid sageli kohapeal, tuginedes eri tootmishetkedel tehtud sihtotstarbelisele analüüsile, et tagada veini terviklikkus (nt happesus, värskus) ja selle stabiilsus. Selline otsus tehakse väga sageli protsessi hilises etapis, kui märgised on juba trükitud. Tihti on veinituru vajaduste rahuldamiseks vaja ka paindlikkust viimasel hetkel, sõltuvalt veini lõplikust sihtkohast ja ostjatest. See kehtib eelkõige lisaainete puhul, mis kuuluvad kategooriatesse „happesuse regulaatorid“ ja „stabiliseerivad ained“. Kooskõlas eespool nimetatuga ning selleks, et võimaldada veinivalmistuse, märgistamise ja kaubanduslikel eesmärkidel vajalikku paindlikkust, tagades samas tarbijatele piisava teabe andmise, ning võttes arvesse delegeeritud määrusega (EL) 2019/934 rangelt reguleeritud ja veini valmistamisel kasutada lubatud ühendite piiratud hulka, on asjakohane lubada ettevõtjatel esitada koostisosade loetelus „happesuse regulaatorid“ ja „stabiliseerivad ained“ mitte rohkem kui kolme alternatiivse koostisosa abil, kui need on oma funktsiooni poolest sarnased või vastastikku asendatavad, tingimusel et vähemalt üks neist lisaainetest sisaldub lõpptootes.

(14)

Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklis 41 on sätestatud, et teatavate määruse (EL) nr 1169/2011 artiklis 21 osutatud allergiat või talumatust tekitavate ainete või toodete korral ette nähtud koostisosade tähistamisel kasutatakse sulfitite, piima ja piimatoodete, munade ja munatoodete puhul kindlaid väljendeid. Kuna need väljendid on tarbijatele tuttavad, tuleks järjepidevuse huvides jätkata nende kasutamist ka koostisosade loetelus, kui see loetelu on esitatud pakendil või märgistusel.

(15)

Teatavate pakendamisgaasidena kasutatavate lisaainete (süsinikdioksiid, argoon ja lämmastik) peamine eesmärk on viinamarjasaaduste villimisel tõrjuda välja hapnik, kuid need lisaained ei muutu tarbitava toote osaks. Lisaks on veinituru eripära, et sõltuvalt sellistest kaubanduslikest teguritest nagu sihtturg, transpordivahend või ostjate vajadused, tehakse mõnikord otsus selliseid gaase kasutada alles villimise käigus, kui märgised on juba valmis. Seetõttu näib olevat asjakohane lubada ettevõtjatel asendada pakendamisgaaside loetelu konkreetse märkega, mis kirjeldab nende funktsiooni, kasutades väljendit „Villitud gaasikeskkonnas“ või „Villimine võib toimuda gaasikeskkonnas“.

(16)

Teatavad vahuveinide valmistamise tavad seisnevad tirage’i segu lisamises kuveele, teisese käärimise esilekutsumiseks ning dosage’i segu lisamises, et anda neile veinidele erilised organoleptilised omadused. Kõik tirage’i segu ja dosage’i segu võimalikud koostisosad on reguleeritud delegeeritud määruse (EL) 2019/934 II lisaga ning need koosnevad sahharoosist, viinamarjavirdest, kontsentreeritud viinamarjavirdest ja/või veinist, kuid neid ei kasutata magustamiseks ega rikastamiseks. Kuna tirage’i segu ja dosage’i segu on väga konkreetsed väljendid veini valmistamisel, võib nende pelk loetlemine spetsiifiliste koostisosadena koos teiste koostisosadega olla tarbija jaoks eksitav, välja arvatud juhul, kui need on rühmitatud vastavate eritingimuste alla. Seepärast tuleks lubada koostisosade loetelus kasutada väljendeid tirage’i segu ja dosage’i segu kas eraldi või koos nende tegelike koostisosade loeteluga.

(17)	Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 teatavad sätted seoses Ühendkuningriigiga, nagu artikli 45 lõige 3 või artikli 51 neljas lõik, on aegunud, kuna kõnealune riik ei ole enam liidu liikmesriik. Seepärast tuleks need sätted välja jätta.

(18)

Vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 57 lõike 1 punktile a on vahuveinipudeli sulguri katmine fooliumiga vahuveinide, kvaliteetvahuveinide ja aromaatsete kvaliteetvahuveinide kohustuslik tunnus. Seega tuleks fooliumit jätkuvalt kasutada selliste veinide eritunnusena, välja arvatud kõnealuse delegeeritud määruse artikli 57 lõikes 2 kindlaks määratud erandid. Tootjatel ja villijatel peaks siiski olema võimalus mitte kasutada fooliumit sellistel tehnilistel põhjustel nagu kulude kokkuhoid, jäätmetekke vältimine või turustamise parandamine, tingimusel et on tagatud, et tahtmatu avamine või kinnituse käsitsemine ei kahjustaks toodet.

(19)

Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 III lisa B osa, milles määratakse kindlaks kõnealuse delegeeritud määruse artikli 52 lõikes 1 osutatud selliste väljendite kasutustingimused, mida kasutatakse muude kui A osas loetletud toodete puhul, tuleks muuta, et täpsustada kõnealuste väljendite kasutustingimusi.

(20)

Koostisosade loetelust ja toitumisalasest teabest kui uutest kohustuslikest elementidest saab alates asjaomaste sätete jõustumise kuupäevast komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/273 (6) artiklis 10 osutatud saatedokumentides tootekirjelduse lahutamatu osa, mis peab vastama saatedokumentide kasutamist käsitlevatele nõuetele seoses tootekirjeldusega, nagu on sätestatud kõnealuse delegeeritud määruse V lisa A jaos, ning neid kohaldatakse nii vaadis veetava veini kui ka märgistatud pakendatud veinitoodete suhtes. Seevastu selleks, et liitu imporditud vein oleks märgistatud kooskõlas liidu õigusnormidega, tuleks muuta kõnealuse delegeeritud määruse VII lisas sätestatud dokumendi VI-1 ja väljavõtete VI-2 nõudeid, tagamaks et koostisosade loetelu on imporditud toote kirjelduse lahutamatu osa.

(21)	Delegeeritud määrusi (EL) 2019/33 ja (EL) 2018/273 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(22)

Vastavalt määruse (EL) 2021/2117 artikli 6 viiendale lõigule hakatakse alates 8. detsembrist 2023 kohaldama kohustust loetleda koostisosad ning märkida selliste osaliselt alkoholitustatud ja alkoholitustatud viinamarjasaaduste minimaalne säilimisaeg, mille tegelik alkoholisisaldus on alla 10 mahuprotsendi. Sellest tulenevalt tuleks kõnealuste kohustustega seotud muudatusi kohaldada alates samast kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2019/33 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Erandid seoses määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega

1. Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktist iv ja punkti b alapunktist iv ning tingimusel, et tootespetsifikaadis on nii ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega tooteid veiniks töödelda järgmistes asukohtades:

a)	asjaomase määratletud piirkonna vahetus läheduses asuval alal;

b)	sama haldusüksuse või naaberhaldusüksuse territooriumil, kooskõlas riiklike sätetega;

c)	piiriülese päritolunimetuse ja geograafilise tähise puhul ning kui kahe või enama liikmesriigi või ühe või enama liikmesriigi ja ühe või enama kolmanda riigi vahel on sõlmitud kontrollimeetmete leping, siis asjaomase määratletud piirkonna vahetus läheduses asuval alal.

2) Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktist iv ja tingimusel, et see on tootespetsifikaadis ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetusega tooteid jätkuvalt vahuveiniks ja poolvahuveiniks töödelda väljaspool kindlaks määratud piirkonna vahetut lähedust, kui see oli tavaks enne 1. märtsi 1986.

3) Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktist iv võib kaitstud päritolunimetusega liköörveinide „Condado de Huelva“, „Málaga“ ja „Jerez-Xérès-Sherry“ puhul viinamarjasordi ’Pedro Ximénez’ kuivatatud viinamarjadest saadud viinamarjavirre, millele on käärimise ärahoidmiseks lisatud veinist saadud naturaalset alkoholi, olla pärit Montilla-Morilese piirkonnast.“

2)	Artikkel 6 jäetakse välja.

3)	Artikkel 10 jäetakse välja.

Artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

kavandatava nimetuse registreerimine ohustaks kaubamärgi omaniku õigusi või täielikult homonüümse nimetuse kasutajat või liitnimetuse kasutajat, mille üks osa on identne kavandatava nimetusega või osaliselt homonüümsete nimetuste olemasolu või muude nimetuste olemasolu, mis on sarnased kavandatavale nimetusele, mis viitavad viinamarjasaadustele, mida on seaduslikult turustatud vähemalt viis aastat enne määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikes 4 sätestatud avaldamise kuupäeva.“

5)	Artikkel 12 jäetakse välja.

Artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	osaliselt homonüümset või muud nimetust, mis on sarnane kavandatavale nimetusele, mis viitab viinamarjasaadustele ja mida on seaduslikult turustatud vähemalt viis aastat enne määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikes 4 sätestatud avaldamise kuupäeva.“

7)	Artikkel 14 jäetakse välja.

8)	Artikkel 15 jäetakse välja.

Artikli 17 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Standardmuudatuse taotlus peab sisaldama standardmuudatuste kirjeldust, kokkuvõtet muudatuste vajaduse põhjustest ja näitama, et taotletavad muudatused kvalifitseeruvad standardmuudatustena vastavalt käesoleva määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 lõike 2 kolmandale lõigule.“

10)	Artikkel 20 jäetakse välja.

11)	Artikkel 22 jäetakse välja.

12)

Artikli 40 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Erandina lõikest 1 võivad järgmised kohustuslikud elemendid paikneda väljaspool kõnealuses lõikes osutatud nägemisvälja:

a)	määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud ained või tooted, mis põhjustavad allergiat või talumatust (juhul kui koostisosade loetelu esitatakse elektrooniliselt);

b)	importija nimi;

c)	partii number ning

d)	minimaalse säilimisaja tähtpäev.“

13)	Artikli 45 lõige 3 jäetakse välja.

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 48a

Koostisosade loetelu

1. Mõistet „viinamarjad“ võib kasutada viitena sellele, et viinamarjasaaduste tootmisel kasutatakse toorainena viinamarju ja/või viinamarjavirret.

2. Mõistet „kontsentreeritud viinamarjavirre“ võib kasutada viitena sellele, et viinamarjasaaduste tootmisel kasutatakse „kontsentreeritud viinamarjavirret“ ja/või „puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret“.

3. Veini valmistamisel kasutatavad ühendite kategooriad, nimetused ja E-ainete numbrid, mis tuleb koostisosade loetelus märkida, on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2019/934 I lisa A osa tabelis 2.

4. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 41 lõike 1 kohaldamist, on allergiat või talumatust põhjustavate veinivalmistusühendite tähistamiseks koostisosade loetelus kasutatavad mõisted sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2019/934 I lisa A osa tabeli 2 veerus 1.

5. Kategooriatesse „happesuse regulaatorid“ ja „stabiliseerivad ained“ kuuluvad lisaained, mis on sarnased või vastastikku asendatavad, võib märkida koostisosade loetellu väljendiga „sisaldab ... ja/või“, märkides kuni kolm lisaainet, kui lõpptoode sisaldab vähemalt ühte neist.

6. Koostisosade loetelus kategooria „pakendamisgaasid“ alla kuuluvate lisaainete märke võib asendada konkreetse märkega „Villitud gaasikeskkonnas“ või „Villimine võib toimuda gaasikeskkonnas“.

7. Tirage’i segu ja dosage’i segu lisamist viinamarjasaadustele võib tähistada konkreetsete märgetega tirage’i segu ja dosage’i segu kas eraldi või koos sulgudes esitatud koostisosade loeteluga, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2019/934 II lisas.“

15)	Artikli 51 neljas lõik jäetakse välja.

16)	Artikli 57 lõikele 1 lisatakse kolmas lõik: „Erandina esimese lõigu punktist a võivad vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatse kvaliteetvahuveini tootjad otsustada kinnitust mitte fooliumiga katta.“

17)

Artikli 58 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võivad muuta käesoleva määruse artiklites 49, 50, 52, 53 ja 55 ning artikli 57 lõike 1 kolmandas lõigus ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/34 (*1) artiklis 14 osutatud toimingute kasutamise ja nende esitlemise eeskirjad vastavate viinamarjasaaduste tootespetsifikaatidega kohustuslikuks, need keelata või nende kasutamist piirata enda territooriumil valmistatud viinamarjasaaduste korral, millel on kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis, kehtestades selleks rangemad tingimused, kui on sätestatud käesolevas peatükis.

(*1) Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/34, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad veinisektori päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, tootespetsifikaadi muudatuste, kaitstud nimetuste registri, kaitse tühistamise ja sümbolite kasutamise kohta ning millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses asjakohase kontrollisüsteemiga (ELT L 9, 11.1.2019, lk 46).“"

18)

III lisa B osa tabel asendatakse järgmisega:

„Väljend

Kasutustingimused

сухо, seco, suché, tør, trocken, kuiv, ξηρός, dry, sec, secco, asciutto, sausais, sausas, száraz, droog, wytrawne, seco, sec, suho, kuiva, torrt

Kui suhkrusisaldus ei ületa:

—	4 grammi liitri kohta või

—	9 grammi liitri kohta, tingimusel et viinhappe grammides liitri kohta väljendatud üldhappesus ei ole jääksuhkrusisaldusest üle 2 grammi väiksem.

полусухо, semiseco, polosuché, halvtør, halbtrocken, poolkuiv, ημίξηρος, medium dry, demi-sec, abboccato, pussausais, pusiau sausas, félszáraz, halfdroog, półwytrawne, meio seco, adamado, demisec, polsuho, puolikuiva, halvtorrt, polusuho

Kui suhkrusisaldus ületab eespool sätestatud piirmäärad, kuid ei ületa:

—	12 grammi liitri kohta või

—	18 grammi liitri kohta, tingimusel et viinhappe grammides liitri kohta väljendatud üldhappesus ei ole jääksuhkrusisaldusest üle 10 grammi väiksem.

полусладко, semidulce, polosladké, halvsød, lieblich, poolmagus, ημίγλυκος, medium, medium sweet, moelleux, amabile, pussaldais, pusiau saldus, félédes, halfzoet, półsłodkie, meio doce, demidulce, polsladko, puolimakea, halvsött, poluslatko

Kui suhkrusisaldus ületab käesoleva tabeli teises reas sätestatud piirmäärad, kuid ei ületa 45 grammi liitri kohta.

сладко, dulce, sladké, sød, süss, magus, γλυκός, sweet, doux, dolce, saldais, saldus, édes, ħelu, zoet, słodkie, doce, dulce, sladko, makea, sött, slatko.

Kui suhkrusisaldus on vähemalt 45 grammi liitri kohta.“

Artikkel 2

Delegeeritud määruse (EL) 2018/273 muutmine

Delegeeritud määruse (EL) 2018/273 VII lisa III osa punktis C lisatakse lahtrisse 6 järgmine taane: (väljavõtte VI-2 puhul lahter 5): Imporditava toote kirjeldus:

„—	koostisosade loetelu“.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkte 12 ja 14 ning artiklit 2 kohaldatakse alates 8. detsembrist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. mai 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2117, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 435, 6.12.2021, lk 262).

(3) Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/33, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas (ELT L 9, 11.1.2019, lk 2).

(4) Komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/934, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses viinamarjakasvatusaladega, kus saaduste alkoholisisaldust võib suurendada, viinamarjasaaduste tootmisele ja säilitamisele kehtivate lubatud veinivalmistustavade ja piirangutega, kõrvalsaaduste minimaalse alkoholisisalduse ja nende kõrvaldamisega ning Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) toimikute avaldamisega (ELT L 149, 7.6.2019, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

(6) Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/273, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, istandusregistri, saatedokumentide ja sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide, teavituste ja teabe avaldamise osas, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 asjakohase kontrolli ja karistuste osas ning millega muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 555/2008, (EÜ) nr 606/2009 ja (EÜ) nr 607/2009 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 436/2009 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560 (ELT L 58, 28.2.2018, lk 1).

8.8.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 198/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1607,

30. mai 2023,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/34, et kohandada teatavaid õiguslikke viiteid

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrust (EL) nr 1308/2013 muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2117 (2). Määruse (EL) nr 1308/2013 artikleid 96, 97, 98, 105 ja 106 muudeti, et lisada neisse sätted, mis on võetud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (3) artiklitest 6, 10, 12, 14, 15 ja 20, mis seejärel jäeti välja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2023/1606 (4). Lisaks, pärast seda, kui määrusega (EL) 2021/2117 muudeti määruse (EL) nr 1308/2013 artiklit 97, viidi kõnealuse artikli lõikes 3 esitatud sätted üle lõikesse 4.

(2)

Selleks et tagada selgus ja hõlbustada kasutamist ettevõtjate jaoks, tuleks komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/34 (5) ja selle lisades olevaid viiteid määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3 ning delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 12 lõigetele 1, 3 ja 4, artikli 14 lõigetele 1 ja 2 ning artiklile 20 vastavalt kohandada.

(3)

Määrusega (EL) 2021/2117 muudeti ka määrust (EL) nr 1308/2013 tootespetsifikaadi sisu ja tühistamise põhjuste osas. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 2 punktis g on esitatud üksikasjalikud nõuded seost kinnitavate üksikasjade kirjeldamise kohta tootespetsifikaadis. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklisse 106 on lisatud täiendavad tühistamise põhjused.

(4)

Sellest tulenevalt tuleks selguse ja õiguskindluse huvides välja jätta rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 5 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud nõuded seost kinnitavate üksikasjade kirjeldamise kohta tootespetsifikaadis. Lisaks tuleks kõnealuse rakendusmääruse VII lisa (milles on esitatud tühistamistaotluse vorm) punkt 4 „Tühistamise alus“ viia sisu osas kooskõlla määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 106.

(5)	Rakendusmäärust (EL) 2019/34 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2019/34 muudatused

Rakendusmäärust (EL) 2019/34 muudetakse järgmiselt:

artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Liikmesriikide kaitsetaotlused

Kui kaitsetaotlus edastatakse komisjonile vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõikele 5, lisavad liikmesriigid kõnealuses lõikes osutatud deklaratsiooni ning kõnealuse määruse artikli 97 lõikes 4 osutatud elektroonilise viite tootespetsifikaadi avaldamise kohta.“

;

2)	artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui taotlus hõlmab eri kategooriate viinamarjasaadusi, täpsustatakse lõike 1 punktis i osutatud seos geograafilise piirkonnaga iga kategooria puhul eraldi.“ ;

artikli 8 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 lõikes 2 osutatud kolmekuuline tähtaeg algab kuupäevast, mil konsultatsioonides osalemise kutse esitatakse huvitatud isikutele elektrooniliselt.

3. Komisjoni teavitatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 lõigetes 4 ja 5 osutatud konsultatsioonide tulemustest ühe kuu jooksul pärast konsultatsioonide lõppu vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud vormile.“

;

artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 ning delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklis 16 osutatud tootespetsifikatsiooni liidu muudatuse taotlus peab sisaldama järgmist:“ ;

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 4 avaldatav teave sisaldab nõuetekohaselt täidetud taotlust, nagu on osutatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2.“ ;

artikli 11 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	heakskiidetud ajutise muudatuse kirjeldus koos määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 lõike 2 neljandas lõigus osutatud ajutist muudatust toetavate põhjendustega;“

6)	II–VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. mai 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(4) Komisjoni 30. mai 2023. aasta delegeeritud määrus (EL) 2023/1606, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2019/33 veini kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist ning viinamarjasaaduste kohustuslike elementide esitlust käsitlevate teatavate sätete ning viinamarjasaaduste koostisosade märkimist ja nimetamist käsitlevate erieeskirjade osas ning muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2018/273 imporditud veinitoodete sertifitseerimise osas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja, lk 6).

(5) Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/34, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad veinisektori päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, tootespetsifikaadi muudatuste, kaitstud nimetuste registri, kaitse tühistamise ja sümbolite kasutamise kohta ning millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses asjakohase kontrollisüsteemiga (ELT L 9, 11.1.2019, lk 46).

LISA

Rakendusmääruse (EL) 2019/34 II–VII lisa asendatakse järgmisega:

„II LISA

VASTUVÄITE PÕHJENDUS

[Märkige „X“ asjakohasesse kasti:] KPN KGT

1. Toote nimetus

[nagu on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas]

…

2. Ametlik viide

[nagu on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas]

Viitenumber:…

Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev: …

3. Vastuväite esitaja (isik, asutus, liikmesriik või kolmas riik) nimi

…

4. Kontaktandmed

Kontaktisik: tiitel (hr, pr …): … Nimi: …

Rühm/organisatsioon/üksikisik:…

või liikmesriigi asutus:

Osakond: …

Aadress:

…

Telefon: +…

E-posti aadress: …

5. Õigustatud huvi (ei nõuta riigi ametiasutustelt)

[Esitage selgitus vastuväite esitaja õigustatud huvi kohta. Riigi ametiasutused on käesoleva nõude täitmisest vabastatud.]

6. Vastuväite esitamise põhjus

☐	Kaitse-, muutmis- või tühistamistaotlus on vastuolus päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitlevate eeskirjadega, sest see oleks vastuolus määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitega 92–95, artikliga 105 või 106 ning selle alusel vastuvõetud sätetega.

☐	Kaitse- või muutmistaotlus on vastuolus päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitlevate eeskirjadega, sest kavandatud nimetuse registreerimine oleks vastuolus määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 100 või 101.

☐

Kaitse- või muutmistaotlus on vastuolus päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitlevate eeskirjadega, sest kavandatud nimetuse registreerimine kahjustaks kaubamärgi omaniku õigusi või sellise täielikult homonüümse nimetuse või liitnimetuse, mille üks osa on identne registreeritava nimetusega, kasutajat või olemasolevaid osaliselt homonüümseid nimetusi või muid registreeritava nimetusega sarnaseid nimesid, millega tähistatakse viinamarjasaadusi, mida on turustatud seaduslikult juba vähemalt viis aastat enne määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõike 4 kohast avaldamise kuupäeva.

7. Vastuväite üksikasjad

[Esitage vastuväite nõuetekohaselt põhjendatud põhjused ja selgitus, üksikasjalik kirjeldus vastuväitega seotud asjaoludest, tõendusmaterjal ja märkused. Esitage vajalikud dokumendid, kui põhjendatud vastuväide põhineb varasema kaubamärgi mainel ja tuntusel (rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 8 lõige 1).]

8. Tõendavate dokumentide loetelu

[Esitage vastuväite toetuseks saadetud dokumentide loetelu.]

9. Kuupäev ja allkiri

[Nimi]

[Osakond/organisatsioon]

[Aadress]

[Telefon: +]

[E-posti aadress: ]

III LISA

VASTUVÄITE ESITAMISE MENETLUSE KOHASELT TOIMUNUD KONSULTATSIOONIDE LÕPPEMISE TEATIS

[Märkige „X“ asjakohasesse kasti:] KPN KGT

1. Toote nimetus

[nagu on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas]

2. Ametlik viide [nagu on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas]

Viitenumber:

Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev:

3. Vastuväite esitaja (isik, asutus, liikmesriik või kolmas riik) nimi

…

4. Konsultatsioonide tulemus

4.1. Kokkuleppele jõuti järgmis(t)e vastuväite esitaja(te)ga:

[Lisage kokkuleppele jõudmist tõendavate kirjade koopiad ja kõik tegurid, mis võimaldasid kokkulepet saavutada (määruse (EL) 1nr 308/2013 artikli 98 lõige 4).]

4.2. Kokkuleppele ei jõutud järgmis(t)e vastuväite esitaja(te)ga:

[Lisage määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 lõikes 5 osutatud teave.]

5. Tootespetsifikaat ja koonddokument

5.1. Tootespetsifikaati on muudetud:

… Jah*… Ei

*„Jah“ korral lisage muudatuste kirjeldus ja muudetud tootespetsifikaat.

5.2. Koonddokumenti on muudetud:

… Jah**… Ei

** „Jah“ korral lisage ajakohastatud dokumendi koopia

6. Kuupäev ja allkiri

[Nimi]

[Osakond/organisatsioon]

[Aadress]

[Telefon: +]

[E-posti aadress:]

IV LISA

TOOTESPETSIFIKAATI TEHTAVA LIIDU MUUDATUSE TAOTLUS

[Registreeritud nimetus] „…“

ELi nr: [kasutamiseks üksnes ELis]

[Märkige „X“ asjakohasesse kasti:] KPN KGT

1. Taotleja ja õigustatud huvi

[Märkige muudatuse taotleja nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress. Esitage ka selgitus muudatusettepaneku esitanud taotleja õigustatud huvi kohta.]

2. Kolmas riik, kuhu määratletud piirkond kuulub

…

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☐	Viinamarjasaaduse kategooria

☐	Seos piirkonnaga

☐	Turustamispiirangud

4. Muudatus(t)e liik

[Esitage selgitus selle kohta, miks muudatus(ed) kuulub (kuuluvad) mõiste „liidu muudatus“ alla, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 lõikes 2.]

5. Muudatus(ed)

[Esitage põhjalik kirjeldus ja konkreetsed põhjused iga muudatuse kohta. Muutmistaotlus peab olema täielik ja põhjalik. Käesolevas punktis esitatav teave peab olema täielik, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 16 lõikes 1.]

6. Lisad

6.1.	Konsolideeritud ja nõuetekohaselt täidetud koonddokument muudetud kujul

6.2.	Avaldatud tootespetsifikaadi konsolideeritud versioon või viide tootespetsifikaadi avaldamisele

V LISA

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

[Registreeritud nimetus] „…“

ELi nr: [kasutamiseks üksnes ELis]

[Märkige „X“ asjakohasesse kasti:] KPN KGT

1. Saatja

Üksiktootja või õigustatud huvi omav tootjarühm või sellise kolmanda riigi ametiasutus, kuhu määratletud piirkond kuulub (vt rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikkel 3).

2. Heakskiidetud muudatus(t)e kirjeldus

[Esitage standardmuudatuse kirjeldus ja selle põhjused ning selgitus selle kohta, miks muudatus(ed) kuulub (kuuluvad) mõiste „standardmuudatus“ alla, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 lõike 2 kolmandas lõigus.]

3. Kolmas riik, kuhu määratletud piirkond kuulub

…

4. Lisad

4.1	. Heakskiidetud standardmuudatuse taotlus

4.2.	Standardmuudatuse heakskiitmise otsus

4.3.	Tõend muudatuse kohaldamise kohta kolmandas riigis

4.4.	Konsolideeritud koonddokument, vajaduse korral muudetud kujul

4.5.	Avaldatud tootespetsifikaadi konsolideeritud versiooni koopia või viide tootespetsifikaadi avaldamisele

VI LISA

AJUTISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

[Registreeritud nimetus] „…“

ELi nr: [kasutamiseks üksnes ELis]

[Valige üks, tähistades ristikesega „X“:] KPN KGT

1. Saatja

Üksiktootja või õigustatud huvi omav tootjarühm või sellise kolmanda riigi ametiasutus, kuhu määratletud piirkond kuulub (vt rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikkel 3).

2. Heakskiidetud muudatus(t)e kirjeldus

[Esitage ajutis(t)e muudatus(t)e kirjeldus ja konkreetsed põhjused, sh viide pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetustele või ebasoodsatele ilmastikutingimustele või kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisele. Esitage ka selgitus selle kohta, miks muudatus(ed) kuulub (kuuluvad) mõiste „ajutine muudatus“ alla, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 lõike 2 neljandas lõigus.]

3. Kolmas riik, kuhu määratletud piirkond kuulub

…

4. Lisad

4.1.	Heakskiidetud ajutise muudatuse taotlus

4.2.	Ajutise muudatuse heakskiitmise otsus

4.3.	Tõend muudatuse kohaldamise kohta kolmandas riigis

VII LISA

TÜHISTAMISTAOTLUS

[Registreeritud nimetus]: „...“

ELi nr: [kasutamiseks üksnes ELis]

[Märkige „X“ asjakohasesse kasti:] KGT KPN

1. Registreeritud nimetus, mille tühistamist taotletakse

…

2. Liikmesriik või kolmas riik, kuhu määratletud piirkond kuulub

…

3. Tühistamistaotlust esitav isik, asutus, liikmesriik või kolmas riik

[Esitage tühistamist taotleva füüsilise või juriidilise isiku nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress (kolmandate riikide nimetusi hõlmavate taotluste puhul esitage ka tootespetsifikaadile vastavust kontrollivate asutuste või sertifitseerimisasutuste nimi ja aadress). Esitage ka selgitus tühistamist taotleva füüsilise või juriidilise isiku õigustatud huvi kohta (ei ole nõutav juriidilise isiku staatusega riiklike asutuste puhul).]

4. Tühistamise alus

☐	Vastavus asjaomasele tootespetsifikaadile ei ole enam tagatud (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 106 esimese lõigu punkt a).

☐	Vähemalt seitsme järjestikuse aasta jooksul ei ole vastava päritolunimetuse või geograafilise tähisega toodet turule viidud (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 106 esimese lõigu punkt b).

☐	Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 95 sätestatud tingimustele vastav taotleja teatab, et ta ei soovi enam päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset säilitada (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 106 esimese lõigu punkt c).

5. Tühistamistaotluse üksikasjad

[Esitage tühistamistaotluse nõuetekohaselt põhjendatud põhjused ja selgitus, üksikasjalik kirjeldus tühistamistaotlusega seotud asjaoludest, tõendusmaterjal ja märkused. Vajaduse korral esitage tõendavad dokumendid.]

6. Tõendavate dokumentide loetelu

[Esitage dokumentide loetelu, mis on saadetud tühistamistaotluse toetuseks.]

7. Kuupäev ja allkiri

[Nimi]

[Osakond/organisatsioon]

[Aadress]

[Telefon: +]

[E-posti aadress: ].

“

8.8.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 198/24

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/1608,

30. mai 2023,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1021 I lisa seoses perfluoroheksaansulfoonhappe (PFHxS), selle soolade ja PFHxS-iga seotud ühendite loetellu kandmisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2019/1021 rakendatakse liidu võetud kohustused, mis tulenevad 2001. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioonist (2) (edaspidi „konventsioon“) ja 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokollist püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (3) (edaspidi „protokoll“).

(2)	Konventsiooni A lisas on kemikaalide loetelu. Konventsiooni iga osaline on kohustatud loetelus olevad kemikaalid keelustama ja/või võtma vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed, et lõpetada nende tootmine, kasutamine, importimine ja eksportimine.

(3)

2022. aasta 6.–17. juunil toimunud konventsiooniosaliste konverentsi kümnendal istungil võeti vastavalt konventsiooni artikli 8 lõikele 9 vastu otsus muuta konventsiooni A lisa, et kanda sellesse lisasse perfluoroheksaansulfoonhape (edaspidi „PFHxS“), selle soolad ja PFHxS-iga seotud ühendid ilma ühegi konkreetse erandita.

(4)	Seepärast tuleks määruse (EL) 2019/1021 I lisa A osa, mis sisaldab loetelu ainetest, mis on loetletud nii konventsioonis kui ka protokollis, ning ainetest, mis on loetletud üksnes konventsioonis, samuti muuta, et lisada sellesse PFHxS, selle soolad ja PFHxS-iga seotud ühendid.

(5)

Selleks, et tõhustada määruse (EL) 2019/1021 artikli 3 kohaldamist ja selle täitmise tagamist liidus, tuleks kehtestada piirnorm ainetes, segudes ja toodetes tahtmatu jälgsaasteainena esineva PFHxS, selle soolade ja PFHxS-iga seotud ühendite jaoks. Selle piirnormi väärtuseks tuleks PFHxS puhul (koos selle sooladega) sätestada 0,025 mg/kg ja iga üksiku PFHxS-iga seotud ühendi või selliste ühendite kombinatsiooni puhul 1 mg/kg. Kui tulekustutusvahtudes kasutamise korral ei ole kõnealuseid piirnorme praegu võimalik järgida, tuleks kehtestada suuremad kontsentratsiooni piirnormid, mille komisjon nende vähendamise eesmärgil kolme aasta jooksul pärast jõustumist läbi vaatab.

(6)	Määrust (EL) 2019/1021 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2019/1021 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. mai 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 169, 25.6.2019, lk 45.

(2) ELT L 209, 31.7.2006, lk 3.

(3) ELT L 81, 19.3.2004, lk 37.

LISA

Määruse (EL) 2019/1021 I lisa A osasse lisatakse järgmine kanne:

Aine

CASi nr

EÜ nr

Konkreetne erand vahepealseks kasutamiseks või muu täpsustus

„Perfluoroheksaansulfoonhape (PFHxS), selle soolad ja PFHxS-iga seotud ühendid

„Perfluoroheksaansulfoonhape (PFHxS), selle soolad ja PFHxS-iga seotud ühendid“ tähendab järgmist:

i)	perfluoroheksaansulfoonhape, sealhulgas kõik selle hargahelaga isomeerid;

ii)	selle soolad;

iii)	PFHxS-iga seotud ühendid, mis konventsiooni kohaselt on kõik ained, mille üheks struktuurielemendiks on molekulijääk C6F13S- ja mille lagunemissaadus on PFHxS.

355–46-4 ja muud

206–587-1 ja muud

1.	Käesoleva kande puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b PFHxS ja selle mis tahes soola suhtes, mille kontsentratsioon aines, segus või tootes on kuni 0,025 mg/kg (0,0000025 massiprotsenti).

2.	Käesoleva kande puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b PFHxS ja kõigi PFHxS-iga seotud ühendite suhtes kokku, kui nende summaarne kontsentratsioon aines, segus või tootes on kuni 1 mg/kg (0,0001 massiprotsenti).

Käesoleva kande puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b PFHxS, selle soolade ja PFHxS-iga seotud ühendite suhtes, kui nende kontsentratsioon on kuni 0,1 mg/kg (0,00001 massiprotsenti) ja need esinevad tulekustutusvahusegu kontsentraatides, mida kasutatakse muude tulekustutusvahusegude tootmiseks. Komisjon vaatab selle erandi läbi ja hindab seda hiljemalt 28. august 2026.“

8.8.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 198/30

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2023/1610,

28. juuli 2023,

millega luuakse Euroopa Keskpanga ajalooarhiivid ja muudetakse otsust EKP/2004/2 (EKP/2023/17)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.3 ja 14.3,

võttes arvesse nõukogu määrust (EMÜ, Euratom) nr 354/83, 1. veebruar 1983, mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ajalooarhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemist (1), eelkõige selle artikli 9 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 eesmärk on tagada ajaloolise või haldusliku väärtusega dokumentide säilitamine ning anda võimaluse korral üldsusele nendele dokumentidele juurdepääs. Selleks näeb määrus liidu institutsioonidele, sealhulgas Euroopa Keskpangale (EKP), ette kohustuse luua oma ajalooarhiivid ja anda üldsusele neile juurdepääs määruses sätestatud tingimustel pärast 30 aasta möödumist dokumendi koostamise kuupäevast.

(2)

Käesoleva otsuse vastuvõtmisega kasutab EKP oma õigust hoida ja hallata oma ajalooarhiive, andmata neid üle Euroopa Ülikool-Instituudile (EUI), ning kehtestab määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 kohaldamiseks vajalikud sise-eeskirjad. Sise-eeskirjade eesmärk on EKP ajalooarhiivide säilitamine ja üldsusele juurdepääsu andmine, võttes nõuetekohaselt arvesse EKP institutsionaalset eripära.

(3)

Määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 artikli 1 lõike 2 punktis a on määratletud mõiste „Euroopa ühenduste institutsioonide arhiivid“. Võttes arvesse nii tihedalt läbipõimunud struktuure, milles EKP tegutseb (st Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) ja eurosüsteem), kui ka majandus- ja rahaliitu kujundavate asutuste poolt EKP-le antud ülesandeid, on EKP arhiivide mõiste määratlus laiem kui määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 artikli 1 lõike 2 punktis a toodud määratlus. Esiteks hõlmavad EKP arhiivid Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt mis tahes liiki ja mis tahes kujul dokumente, mille EKP või riikide keskpangad (RKPd) on EKPSi ja eurosüsteemi ülesannete täitmisel koostanud või saanud, olenemata sellest, kas neid dokumente hoiab EKP või RKPd (2). Teiseks hõlmavad EKP arhiivid mis tahes liiki ja mis tahes kujul dokumente, mille on koostanud või saanud majandus- ja rahaliidu uuringukomitee (edaspidi „Delorsi komitee“), Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide keskpankade presidentide komitee (edaspidi „COG“), Euroopa Valuutakoostöö Fond (EMCF) ja Euroopa Rahainstituut (EMI) ning mida hoiab EKP.

(4)

Euroopa Keskpanga otsuse EKP/2004/2 artikli 23 lõike 3 teise lause (3) kohaselt on EKP otsuseid tegevatel organitel õigus anda üldsusele juurdepääs EKP arhiivi kuuluvatele dokumentidele enne 30-aastase tähtaja möödumist. 7. mail 2019 otsustas EKP nõukogu anda üldsusele juurdepääsu dokumentidele, mille on koostanud või saanud Delorsi komitee ning mille andis EKP-le 2005. aastal üle asjaomase komitee koosolekuid korraldanud Rahvusvaheliste Arvelduste Pank. 23. jaanuaril 2020 otsustas EKP nõukogu anda üldsusele juurdepääs dokumentidele, mille on koostanud või saanud COG, EMCF ja EMI ning mida hoiab EKP. Käesoleva otsusega rakendatakse neid EKP nõukogu otsuseid ning antakse üldsusele juurdepääs asjaomastele dokumentidele pärast nende määramist salastamata dokumendiks kategooriaga „ECB-PUBLIC“, sõltumata 30-aastase tähtaja möödumisest.

(5)

Reeglist, mille kohaselt antakse üldsusele võimaluse korral juurdepääs ajaloolise või haldusliku väärtusega dokumentidele, võib määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 artikli 2 kohaselt teha erandeid, viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1049/2001 (4). Kuna määrust (EÜ) nr 1049/2001 EKP suhtes ei kohaldata, tulenevad kõik erandid reeglist, mille kohaselt antakse üldsusele juurdepääs ajaloolise või haldusliku väärtusega dokumentidele, Euroopa Keskpanga otsusest EKP/2004/3 (5). Otsuse EKP/2004/3 artikli 4 lõige 6 näeb ette, et juhul kui erandiga hõlmatud dokumendid on seotud eraelu või ärihuvidega, võib erandite kehtivus pärast 30-aastast perioodi jätkuda. Dokumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse otsuse EKP/2004/3 artiklis 4 sätestatud muid erandeid, on erandite kehtivus maksimaalselt 30 aastat, kui EKP nõukogu ei näe ette teisiti.

(6)

Kuna EKP arhiivi kuuluvaid ning EKPSi ja eurosüsteemi ülesannete täitmisega seotud dokumente võivad hoida ka RKPd, kellel võib olla soov anda üldsusele juurdepääs nendele dokumentidele osana oma ajalooarhiivist või taotleda nende dokumentide üleandmist kolmandale isikule (näiteks riiklikule ajalooarhiivile), peavad määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 kohaldamiseks vajalikud sise-eeskirjad käsitlema ka RKPsid. Kuna RKPd on EKPSi ja eurosüsteemi lahutamatu osa, ei saa neid määratleda liikmesriikidena määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 artikli 6 tähenduses ega kolmandate isikutena käesoleva otsuse tähenduses. EKP-l ja RKPdel on kohane teha tihedat koostööd, et tagada EKP ajalooarhiivide järjepidev ja nõuetekohane töötlemine kogu EKPSis ja eurosüsteemis.

(7)

RKPd võivad EKP arhiivi kuuluvad dokumendid enne käesoleva otsuse jõustumist olla üle andnud kolmandale isikule (näiteks riiklikule ajalooarhiivile). Sellistel juhtudel on RKPdel asjakohane tagada, et kõnealused kolmandad isikud ei annaks üldsusele juurdepääsu sellistele dokumentidele enne 30-aastase tähtaja möödumist. Juhul, kui dokumente, mis on üle antud kolmandatele isikutele, hoiab ka RKP, peavad RKPd lisaks tagama, et asjaomased kolmandad isikud annavad pärast 30 aasta möödumist üldsusele juurdepääsu ainult sellistele dokumentidele, mille EKP on määratlenud salastamata dokumentideks kategooriaga „ECB-PUBLIC“. Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 ja Euroopa Liidu privileegide ja immuniteedi protokolli artiklis 18 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt on riiklikud ajalooarhiivid ja muud riiklikud ametiasutused kohustatud tegutsema heauskselt ning välistama EKP arhiividokumentide enneaegse avaldamise või salastatud dokumentide avaldamise.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (6) kohaselt peab EKP andma andmesubjektidele teavet nende isikuandmete töötlemise kohta ning austama nende õigusi andmesubjektidena. Samas peaks EKP need õigused tasakaalustama avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärkidega vastavalt andmekaitseõigusele.

(9)

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 16 lõike 5 punktis b ja artikli 19 lõike 3 punktis d on ette nähtud erandid andmesubjekti õigusest saada teavet ja õigusest nõuda andmete kustutamist, et töödelda andmeid avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil, niivõrd kui sellised õigused võivad tõenäoliselt muuta töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või seda tõsiselt takistada. Õigust saada teavet ei peaks põhimõtteliselt kohaldama EKP ajalooarhiivide kontekstis, kuna EKP peaks tegema ebaproportsionaalseid jõupingutusi, et anda teavet töötlemise kohta pärast seda, kui üldsus on saanud juurdepääsu ajalooarhiividele. Samas on asjakohane teavitada andmesubjekte võimalusest, et nende isikuandmed tehakse EKP ajalooarhiivide osana üldsusele kättesaadavaks, samaaegselt nende teavitamisega töötlemistoimingutest, mille jaoks nende isikuandmeid algselt koguti. Samuti ei peaks õigust nõuda andmete kustutamist põhimõtteliselt kohaldama EKP ajalooarhiivide kontekstis, võttes arvesse EKP arhiivide mahtu ja osaliselt füüsilist laadi ning avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärki, niivõrd kui EKP arhiivides sisalduvate isikuandmete kustutamine kahjustaks EKP ajalooarhiivide kehtivust, terviklust ja ehtsust ning võib seetõttu tõsiselt takistada avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgi saavutamist.

(10)

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 4 kohaselt võib EKP teha erandeid kõnealuse määruse artiklites 17, 18, 20, 21 ja 23 osutatud õigustest, niivõrd kui sellised õigused võivad tõenäoliselt muuta avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgi saavutamise võimatuks või seda tõsiselt takistada ning asjaomased erandid on vajalikud selle eesmärgi saavutamiseks. Käesoleva otsuse vastuvõtmisega näeb EKP ette erandid määruse (EL) 2018/1725 artiklites 17, 18, 20, 21 ja 23 osutatud õigustest, tingimusel et kohaldatakse kõnealuse määruse artiklis 13 nõutud organisatsioonilisi ja tehnilisi kaitsemeetmeid. Isikuandmetele juurdepääsu võimaldamine olukorras, kus andmesubjekti taotlus ei sisalda konkreetset teavet selle kohta, millise töötlemise kohta taotlus on esitatud, võib EKP ajalooarhiivide mahtu arvestades nõuda ebaproportsionaalseid jõupingutusi või olla praktiliselt võimatu. Isikuandmete parandamine, kustutamine või töötlemise piiramine kahjustaks EKP ajalooarhiivide terviklust ja ehtsust ning takistaks avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgi saavutamist. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui isikuandmed on ebatäpsed, võib EKP siiski otsustada lisada asjaomasele dokumendile täiendava kommentaari või märkuse. Isikuandmete parandamisest, kustutamisest või töötlemise piiramisest teatamine võib nõuda ebaproportsionaalseid jõupingutusi või olla praktiliselt võimatu. Kuna isikuandmed on EKP ajalooarhiivide lahutamatu ja asendamatu osa, muudaks EKP arhiivides sisalduvate isikuandmete töötlemise vaidlustamise õigus avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgi saavutamise võimatuks.

(11)

EKP ei anna üldsusele juurdepääsu dokumentidele, mis sisaldavad määruse (EL) 2018/1725 artiklis 10 osutatud isikuandmete eriliike, määruse (EL) 2018/1725 artiklis 11 osutatud süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja kuritegudega seotud isikuandmeid või alla 13-aastase lapse isikuandmeid. Arvestades dokumentide suurt hulka ja asjaolu, et tundlikke isikuandmeid sisaldavatel dokumentidel ei ole tõenäoliselt halduslikku või ajaloolist väärtust, tooks üldsusele juurdepääsu andmine sellistele dokumentidele kaasa märkimisväärse viivituse ja kahjustaks seega tõsiselt arhiveerimisprotsessi. Määruse (EL) 2018/1725 põhjenduses 6 on sedastatud, et määrust ei tuleks kohaldada surnud isikute isikuandmete töötlemise suhtes. Kuna EKP-l puudub enamjaolt võimalus tuvastada, kas andmesubjekt on surnud või mitte, on täiendava kaitsemeetmena asjakohane, et määruse (EL) 2018/1725 artiklites 10 ja 11 osutatud tundlikke isikuandmeid või otsuse EKP/2004/3 artiklis 4 osutatud üksikisiku eraelu ja puutumatust kahjustavaid andmeid sisaldavale EKP ajalooarhiivi dokumendile juurdepääsu andmise tähtaeg oleks sada aastat pärast dokumendi koostamist.

(12)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 41 lõikega 2 ning ta on oma arvamuse esitanud 5. oktoobril 2022. EKP on rakendanud Euroopa Andmekaitseinspektori soovitusi.

(13)

Otsuse EKP/2004/2 artikli 23 lõike 3 teist lauset muudetakse, täpsustamaks et EKP arhiividesse kuuluvatele dokumentidele võimaldatakse vaba juurdepääs pärast 30 aasta möödumist kooskõlas käesoleva otsusega, kui otsuseid tegevad organid ei otsusta seda tähtaega lühendada (näiteks dokumentide puhul, mille on koostanud või saanud Delorsi komitee, COG, EMCF ja EMI ning mida hoiab EKP) või pikendada (näiteks võimalikes olukordades, mis puudutavad konkreetseid EKP nõukogu koosolekutel läbi viidud menetlusi), sest konkreetse olukorra hindamisel ei ole leitud alust eeldada, et EKP nõukogu otsustusprotsessi sõltumatus ei ole pärast 30 aasta möödumist ohustatud.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas otsuses sätestatakse EKP ajalooarhiivide säilitamise ja üldsusele juurdepääsu võimaldamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„EKP eelkäijad“ – Majandus- ja rahaliidu uurimise komitee, Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide keskpankade presidentide komitee, Euroopa Valuutakoostöö Fond ja Euroopa Rahainstituut;

„EKP arhiivid“ –

a)	mis tahes liiki ja mis tahes kujul dokumendid, mille EKP või RKPd on EKPSi ja eurosüsteemi ülesannete täitmisel koostanud või saanud, olenemata sellest, kas neid dokumente hoiab EKP või RKPd; ja

b)	mis tahes liiki ja mis tahes kujul dokumendid, mille on koostanud või saanud EKP eelkäijad ning mida hoiab EKP;

3)	„EKP ajalooarhiivid“ – kõik ajaloolise või haldusliku väärtusega dokumendid, mis kuuluvad EKP arhiividesse ning on valitud alaliseks säilitamiseks;

„koostamise kuupäev“ –

a)	EKP dokumendihaldussüsteemis koostatud digitaalsete dokumentide puhul kuupäev, mil dokumenti viimati muudeti või lisati viimane versioon;

b)	füüsilises toimikus hoitavate paberdokumentide puhul viimase toimikusse lisatud sisudokumendi kuupäev;

c)	köidetud paberdokumentide puhul viimase sisukande tegemise või viimase sisulise kommentaari või märkuse esitamise aasta, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem; ja

d)	kujutise (näiteks arhitektuurijoonise, foto või liikuva kujutise) puhul loomise kuupäev või kujutise/joonise viimase muutmise aasta, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem;

5)	„riigi keskpank“ või „RKP“ – liikmesriigi keskpank;

6)	„kolmas isik“ – mis tahes EKPSi-väline füüsiline isik, juriidiline isik või üksus;

7)	„hindamine“ – EKP arhiivide pidev sorteerimine, et määratleda dokumendid, mis kuuluvad arhiivides säilitamisele;

8)	„säilitamine“ – tegevuste kogum, mis on vajalik selleks, et tagada pidev juurdepääs EKP ajalooarhiividesse valitud dokumentidele ning minimeerida nende sisu kadumist;

9)	„salastatud dokument“ – EKP ajalooarhiivide dokument, millele on EKP konfidentsiaalsuskorra kohaselt määratud üks järgmisest neljast turvalisuse kategooriast (7), mis ei võimalda dokumendi avalikustamist: „ECB-SECRET“, „ECB-CONFIDENTIAL“, „ECB-RESTRICTED“ ja „ECB-UNRESTRICTED“;

10)	„salastamata dokument“ – EKP ajalooarhiivide dokument, millele on EKP konfidentsiaalsuskorra kohaselt määratud turvakategooria „ECB-PUBLIC“;

11)	„isikuandmed“ – isikuandmed määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

12)	„laste isikuandmed“ – alla 13-aastaste laste isikuandmed;

13)	„tundlikud isikuandmed“ – määruse (EL) 2018/1725 artiklis 10 osutatud isikuandmete eriliigid, määruse (EL) 2018/1725 artiklis 11 osutatud süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja kuritegudega seotud isikuandmed ja laste isikuandmed;

14)	„vastutav töötleja“ – vastutav töötleja Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2020/655 (EKP/2020/28) (8) artikli 2 punktis 1 määratletud tähenduses.

Artikkel 3

Hindamine ja säilitamine

1. EKP viib läbi hindamise, et otsustada, millised EKP hoitavad arhiividokumendid tuleb säilitada ning millistel dokumentidel ei ole halduslikku või ajaloolist väärtust ja millised kuuluvad hävitamisele.

2. EKP läbiviidava hindamise eesmärk on teha kindlaks ja säilitada dokumendiklassid, mis:

a)	sisaldavad teavet EKP ja tema eelkäijate, EKPSi, eurosüsteemi ning mis tahes asjaomaste komiteede, töö- ja rakkerühmade volituste, asutamise, korralduse ja toimimise kohta;

b)	sisaldavad teavet EKP ja tema eelkäijate, EKPSi, eurosüsteemi ning mis tahes asjaomaste komiteede, töö- ja rakkerühmade tegevuse kohta, mis on seotud nende põhiülesannete ning oluliste tööplaanide ja -küsimustega;

aitavad oluliselt kaasa teadmistele ja arusaamadele eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide ja/või nende institutsioonide ja kodanike kohta; EKP ja tema eelkäijate ja/või EKPSi ja eurosüsteemi tegevuse mõju kohta väliskeskkonnale; ja/või inimeste ja organisatsioonide suhete kohta liidu institutsioonide ja asutustega;

d)	aitavad oluliselt kaasa teadmistele ja arusaamadele EKP ja tema eelkäijate organisatsioonikultuuri aspektide kohta.

3. Olenemata lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamise tulemusest hoiab EKP oma arhiividokumente vastavalt EKP dokumentide esitamise ja säilitamise kavas (9) ette nähtud säilitamisnõuetele.

Artikkel 4

Salastatuse kategooria kaotamine

1. EKP vaatab õigeaegselt ja mitte hiljem kui 25 aastat pärast salastatud dokumendi koostamise kuupäeva läbi tema hoitavate dokumentide salastatuse kategooriad, et otsustada, kas dokumendid tuleks määrata salastamata dokumentideks kategooriaga „ECB-PUBLIC“. Pärast esmast läbivaatamist vaatab EKP läbi tema hoitavad EKP ajalooarhiivide dokumendid või dokumendikategooriad, mis ei ole määratud salastamata dokumentideks kategooriaga „ECB-PUBLIC“, vähemalt iga viie aasta järel.

2. Enne otsuse tegemist selliste EKP ajalooarhiivide dokumentide salastatuse kustutamise ja üldsusele juurdepääsu võimaldamise kohta, mis avalikustamise korral võivad kahjustada füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit, avaldab EKP vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 artikli 2 lõikele 3 Euroopa Liidu Teatajas teate, milles teavitatakse asjaomaseid isikuid või ettevõtjaid ning palutakse neil esitada minimaalselt kaheksa nädala jooksul märkusi, et hinnata, kas asjaomased dokumendid kuuluvad avaldamisele või mitte.

Artikkel 5

Üldsusele juurdepääsu võimaldamine EKP hoitavatele salastamata dokumentidele

1. EKP annab üldsusele juurdepääsu tema hoitavatele salastamata dokumentidele, kui need on koostanud või saanud EKP eelkäijad.

2. EKP annab lõigete 3 ja 4 kohaselt üldsusele juurdepääsu tema hoitavatele salastamata dokumentidele, välja arvatud lõikes 1 osutatud dokumentidele, 30 aasta möödumisel nende koostamise kuupäevast.

3. EKP annab lõikes 2 osutatud salastamata dokumentidele võimaluse korral sidusjuurdepääsu EKP veebipõhiste sideplatvormide kaudu.

4. Kui lõikes 2 osutatud salastamata dokumentidele ei ole võimalik anda sidusjuurdepääsu vastavalt lõikele 3, teeb EKP need dokumendid taotlejale kättesaadavaks kas EKP ruumides või (kui EKP peab seda asjakohaseks) taotletud dokumentide digitaalse koopia avaldamise teel järgmistel tingimustel:

a)	juurdepääsu taotlus salastamata dokumentidele esitatakse EKP-le kirjalikult, sealhulgas elektroonilises vormis, ühes liidu ametlikus keeles ning piisava täpsusega, et võimaldada EKP-l dokument tuvastada;

b)	dokumendid tehakse kättesaadavaks kõige värskemas vormingus (sealhulgas elektrooniliselt) ja keel(t)es, milles need koostati.

Kui juurdepääsu taotlus salastamata dokumendile ei ole punkti a kohaldamiseks piisavalt täpne, palub EKP taotlejal taotlust täpsustada ning abistab taotlejat selle täpsustamisel.

Artikkel 6

RKPde hoitavad dokumendid, mis käsitlevad EKPSi ja eurosüsteemi ülesannete täitmist

1. RKPd viivad läbi hindamise, et otsustada, millised RKPde hoitavad EKP arhiividokumendid tuleb säilitada ning millistel dokumentidel ei ole ajaloolist või halduslikku väärtust ja millised kuuluvad hävitamisele. Hindamisel järgivad RKPd artikli 3 lõikes 2 sätestatud poliitikaeesmärke ning artikli 3 lõikes 3 osutatud säilitamisnõudeid. Kui RKPdel ja EKP-l on samad EKP arhiividokumendid, viivad RKPd oma hinnangu vastavusse EKP poolt artikli 3 kohaselt läbi viidud hindamise tulemustega.

2. RKPd vaatavad õigeaegselt ja mitte hiljem kui 25 aastat pärast salastatu dokumendi koostamise kuupäeva läbi nende hoitavate dokumentide salastatuse kategooriad, et otsustada, kas need dokumendid tuleks määrata salastamata dokumentideks, mille kategooria vastab kategooriale „ECB-PUBLIC“. Kui RKPd ja EKP hoiavad samu EKP arhiividokumente, juhinduvad RKPd salastamata dokumendiks määramise otsuse tegemisel EKP salastamata dokumendiks määramise otsusest kooskõlas artikli 4 lõikega 1. RKPd ei anna üldsusele juurdepääsu salastamata dokumendiks määratud dokumentidele ega edasta neid kolmandale isikule enne 30 aasta möödumist dokumendi koostamise kuupäevast.

Artikkel 7

Kolmandate isikute hoitavad EKP arhiividokumendid, mis käsitlevad EKPSi ja eurosüsteemi ülesannete täitmist

Kui RKP edastab EKP arhiividokumente kolmandale isikule, peab RKP tagama järgmise:

a)	kui EKP hoiab samu dokumente, mis on üle antud kolmandale isikule, ning asjaomane kolmas isik viib läbi nende dokumentide hindamise, viiakse asjaomase kolmanda isiku hinnang vastavusse EKP poolt artikli 3 kohaselt läbi viidud hindamise tulemustega;

kui EKP hoiab samu dokumente, mis on üle antud kolmandale isikule, ning asjaomane kolmas isik viib läbi nende dokumentide turvalisuse kategooria hindamise, viiakse asjaomase kolmanda isiku salastamata dokumendiks määramise otsus vastavusse EKP salastamata dokumendiks määramise otsusega kooskõlas artikli 4 lõikega 1; ja

c)	asjaomane kolmas isik ei anna üldsusele juurdepääsu nendele salastamata dokumentidele enne 30 aasta möödumist dokumendi koostamise kuupäevast.

Artikkel 8

Isikuandmete töötlemine ja vastutava töötleja kohustused

1. EKP võib määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 4 kohaselt teha andmesubjektide õiguste osas erandeid, kui see on vajalik avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil ning EKP ajalooarhiivide tervikluse säilitamiseks, sealhulgas eelkõige erandeid järgmiste õiguste osas:

õigus tutvuda andmetega (10), kui andmesubjekti taotlus ei võimalda tuvastada konkreetseid EKP arhiividokumente, ilma et sellega kaasneks ebaproportsionaalne halduskoormus; andmesubjekti taotluse alusel rakendatavate meetmete ja vajalike haldustoimingute hindamisel võetakse eelkõige arvesse andmesubjekti esitatud teavet ning asjaomaste EKP arhiividokumentide laadi, ulatust, mahtu ja suurust;

õigus andmete parandamisele (11), kui parandamine muudab EKP ajalooarhiivide dokumentide tervikluse ja ehtsuse säilitamise võimatuks, ilma et see piiraks võimalust esitada asjaomase dokumendi kohta täiendavaid avaldusi või märkusi, välja arvatud juhul, kui see osutub võimatuks või nõuab ebaproportsionaalseid jõupingutusi;

c)	õigus andmete töötlemise piiramisele (12), kui töötlemine on vajalik EKP ajalooarhiivide dokumentide tervikluse ja ehtsuse säilitamiseks ja/või avalikes huvides;

d)	kohustus teatada andmete parandamisest või kustutamisest (13), kui see osutub võimatuks või nõuab ebaproportsionaalseid jõupingutusi;

e)	õigus esitada töötlemisele vastuväiteid (14), kui isikuandmed sisalduvad EKP ajalooarhiivide dokumentides nende dokumentide lahutamatu ja asendamatu osana.

2. EKP rakendab asjakohaseid kaitsemeetmeid, et tagada kooskõla määruse (EL) 2018/1725 artikliga 13. Tegemist on tehniliste ja korralduslike meetmetega, mis eelkõige tagavad kooskõla võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega. Need kaitsemeetmed hõlmavad järgmist:

a)	isikuandmete kaitse korra kehtestamine, näiteks isikuandmeid sisaldavate toimikute süstemaatiline kustutamine ja hävitamine kooskõlas EKP dokumentide esitamise ja säilitamise kavaga;

b)	kontrollitava korra kehtestamine dokumentidele juurdepääsu võimaldamiseks juhul, kui isikuandmete olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha;

c)	tundlike isikuandmete mitteavaldamine; ja

d)	pseudonüümimine ja anonüümimine.

3. Vastutav töötleja on kohustatud:

a)	teavitama andmesubjekte asjaolust, et nende isikuandmeid sisaldavatele dokumentidele võidakse anda üldsusele juurdepääs EKP ajalooarhiivi osana;

b)	konsulteerima andmekaitseametnikuga enne konkreetse erandi tegemist andmesubjekti õigustest, ning selle konsultatsiooni dokumenteerima;

c)	dokumenteerima kõik lõike 1 kohaselt tehtud erandid ja nende põhjendused;

d)	tegema Euroopa Andmekaitseinspektorile kättesaadavaks kõik nõutavad faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavad dokumendid.

Artikkel 9

Tundlike isikuandmete kaitse

EKP ei anna üldsusele juurdepääsu tema hoitavatele EKP ajalooarhiivide dokumentidele, mis sisaldavad tundlikke isikuandmeid või otsuse EKP/2004/3 artikli 4 kohaseid andmeid üksikisiku eraelu ja puutumatuse kohta, sealhulgas arhiivikirjeldusi või standardeid, enne saja aasta möödumist asjaomase dokumendi koostamise kuupäevast.

Artikkel 10

EKP ajalooarhiivide reprodutseerimine

1. EKP ajalooarhiive või mis tahes kirjeldust nende arhiivide kohta, mis on avaldatud EKP veebipõhiste sideplatvormide kaudu ja kooskõlas käesoleva otsusega, ei ole lubatud reprodutseerida ega kasutada ärilisel eesmärgil ilma EKP eelneva konkreetse loata. EKP võib loa andmisest keelduda, ilma et ta peaks seda põhjendama.

2. Käesolev otsus ei mõjuta autoriõiguslike normide kohaldamist, mis võivad piirata kolmanda isiku õigust avaldatud dokumente reprodutseerida või kasutada.

Artikkel 11

Tegevust käsitleva teabe iga-aastane avaldamine

EKP avaldab igal aastal teabe oma ajalooarhiividega seotud tegevuste kohta EKP veebipõhiste sideplatvormide kaudu.

Artikkel 12

Töö koordineerimine

EKP moodustab EKP ajalooarhiivide koordineerimise töörühma, mille liikmeteks on EKP ja RKPde esindajad ning mida juhib EKP teabejuhtimise osakond. Töörühm arutab käesoleva otsuse kohaldamist, et tagada EKP ajalooarhiivide järjepidev ja nõuetekohane töötlemine kogu EKPSis ja eurosüsteemis. Selle eesmärgi saavutamiseks toetab töörühm EKP teabejuhtimise osakonda vajalike tegevuslike meetmete ja korra kehtestamisel.

Artikkel 13

Otsuse EKP/2004/2 muutmine

Otsuse EKP/2004/2 artikli 23 lõike 3 teine lause asendatakse järgmisega:

„Neile võimaldatakse vaba juurdepääs pärast 30 aasta möödumist nende koostamise kuupäevast kooskõlas Euroopa Keskpanga otsusega (EL) 2023/1610 (EKP/2023/17) (*1), kui otsuseid tegevad organid ei otsusta seda tähtaega pikendada või lühendada.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 28. juuli 2023

EKP president

Christine LAGARDE

(1) ELT L 43, 15.2.1983, lk 1.

(2) Euroopa Kohtu otsus, 17. detsember 2020, komisjon vs. Sloveenia, C-316/19, EU:C:2020:1030.

(3) Euroopa Keskpanga otsus EKP/2004/2, 19. veebruar 2004, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (ELT L 80, 18.3.2004, lk 33).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(5) Euroopa Keskpanga otsus EKP/2004/3, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Keskpanga dokumentidele (ELT L 80, 18.3.2004, lk 42).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725, 23. oktoober 2018, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(7) EKP konfidentsiaalsuskord on avaldatud EKP veebilehel.

(8) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2020/655, 5. mai 2020, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga andmekaitse rakendussätted ja tunnistatakse kehtetuks otsus EKP/2007/1 (EKP/2020/28) (ELT L 152, 15.5.2020, lk 13).

(9) EKP dokumentide esitamise ja säilitamise kava viimase versiooni kiitis EKP juhatus heaks oma 7. juuni 2022. aasta koosolekul. Seda ajakohastatakse korrapäraselt ja see avaldatakse EKP veebilehel.

(10) Määruse (EL) 2018/1725 artikkel 17.

(11) Määruse (EL) 2018/1725 artikkel 18.

(12) Määruse (EL) 2018/1725 artikkel 20.

(13) Määruse (EL) 2018/1725 artikkel 21.

(14) Määruse (EL) 2018/1725 artikkel 23.

8.8.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 198/41

ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE NING TEISELT POOLT SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI VAHELISE KAUBANDUS- JA KOOSTÖÖLEPINGU ARTIKLI 8 LÕIKE 1 PUNKTIGA Q LOODUD KALANDUSE ERIKOMITEE SOOVITUS nr 1/2023,

24. juuli 2023,

lepingu artikli 496 lõike 3 kohase teatamise suuniste kohta [2023/1612]

KALANDUSE ERIKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelist kaubandus- ja koostöölepingut (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“), eriti selle artikli 508 lõike 2 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 496 lõikes 1 on sätestatud, et kumbki pool otsustab tema vete suhtes kohaldatavate meetmete üle, et saavutada eesmärke, mis on sätestatud artikli 494 lõigetes 1 ja 2, võttes arvesse artikli 494 lõikes 3 osutatud põhimõtteid.

(2)

Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 496 lõikes 3 on sätestatud, et Ühendkuningriik ja Euroopa Liit (kumbki „pool“, üheskoos „pooled“) teatavad teisele poolele artikli 496 lõikes 1 osutatud uutest meetmetest, mis tõenäoliselt mõjutavad teise poole laevu, ja annavad teisele poolele enne nende meetmete kohaldamist piisavalt aega märkuste esitamiseks või selgituste küsimiseks.

(3)

Kalanduse erikomitee 27. oktoobril 2021 toimunud koosolekul leppisid pooled kokku, et jätkavad arutelusid selle üle, kuidas tõhustada teadete vahetamise protsessi, eesmärgiga töötada välja teatamisprotokoll. Kalanduse erikomitee 21. oktoobril 2022 toimunud koosolekul märkisid pooled, kui oluline on leppida kokku teadete vahetamise protokollis.

(4)	Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 508 lõike 2 punktis b on sätestatud, et kalanduse erikomitee võib anda soovitusi lepingu artikli 508 lõikes 1 nimetatud küsimuste kohta.

(5)	Kaubandus- ja koostöölepingu artiklis 10 on sätestatud, et soovitused ei ole siduvad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Kalanduse erikomitee soovitab pooltel tavaolukorras teatada uuest kalavarude majandamise meetmest vastavalt artikli 496 lõikele 3, nii et teisele poolele jääb piisavalt aega märkuste esitamiseks või selgituste küsimiseks, ja esitada teade mitte vähem kui 45 kalendripäeva enne meetme jõustumist. Kalanduse erikomitee soovitab pooltel püüda vastata kõigile selgitusnõuetele õigeaegselt.

Kalanduse erikomitee tunnistab, et pooltel võib olla vaja võtta erakorralisi meetmeid, muu hulgas meetmeid, mis on seotud tõsise ohuga mere bioloogiliste ressursside kaitsele või poolte jurisdiktsiooni alla kuuluvatele mereökosüsteemidele. Sellistel erandlikel asjaoludel soovitab kalanduse erikomitee, et asjaomane pool teavitaks teist poolt erakorralistest meetmetest nii kiiresti kui võimalik. Kalanduse erikomitee soovitab, et pool võiks taotleda kalanduse erikomitees arutelu erakorralistest meetmetest tuleneva lühema etteteatamisaja kasutamise üle, tagamaks, et seda erandit kasutatakse ainult vajaduse korral ja erandjuhul.

Kalanduse erikomitee soovitab, et teade sisaldaks järgmist sisu ja selle ülesehitus oleks järgmine:

a.	kordumatu viitenumber ja viide kaubandus- ja koostöölepingu artikli 496 lõikele 3;

kavandatava meetme eelnõu tekst või, kui see ei ole kättesaadav, meetme eelnõu kõigi sätete täielik ja üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas viide võimalikule kasutatavale õiguslikule vahendile ja meetmetele, mis sellega asendatakse või mida sellega muudetakse, kui see on asjakohane, ja eelnõu tekst, mida jagatakse niipea, kui see on valmis;

c.	meetme eesmärgi kirjeldus ja, vajaduse korral, asjakohased ICESi/FAO piirkonnakoodid;

d.	täielik ja ülevaatlik kokkuvõte meetme aluseks olevatest parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest, ning, kui need on avalikult kättesaadavad, nende koopia või link nendele;

e.	võimalikud mõjuhinnangud, kui neid on tehtud ja kui need on teate esitamise ajal kättesaadavad;

f.	mis tahes tõlgendusjuhised, kui need on teate esitamise ajal kättesaadavad;

g.	kavandatav jõustumiskuupäev, kui see on teada.

4.	Kalanduse erikomitee soovitab pooltel teavitada teineteist võimalikult kiiresti jõustumiskuupäevast, kui see ei ole teate esitamise ajal teada või kui see on pärast teate esitamist muutunud.

5.	Kalanduse erikomitee soovitab kummalgi poolel teavitada teist poolt meetme lõplikust versioonist pärast selle teksti avaldamist.

Kalanduse erikomitee tunnistab, et on juhtumeid, mille korral pooled rakendavad kalavarude majandamise meetmeid, milles mõlemad pooled on kokku leppinud piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide raames või iga-aastaste kalandusalaste konsultatsioonide kirjalikes või kokkulepitud protokollides, ning soovitab sellistel juhtudel lihtsustatud teatamismenetlust, tingimusel et meetmed ei lähe kaugemale piirkondlikus kalavarude majandamise organisatsioonis sõlmitud kokkuleppest või kirjalikest või kokkulepitud protokollidest; lisaks soovitab kalanduse erikomitee, et teade sisaldab järgmist sisu ja edastatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne meetme jõustumist:

a.	kordumatu viitenumber ja viide kaubandus- ja koostöölepingu artikli 496 lõikele 3;

b.	viide piirkondlikus kalandusorganisatsioonis võetud kohustusele või kirjalikule või kokkulepitud protokollile ning rakendatava kohustuse kirjeldus;

c.	kirjeldus selle kohta, kuidas pool meedet rakendab, sealhulgas koopia õiguslikust vahendist või link sellele, kui see on olemas, ning kuupäev, mil meede tõenäoliselt jõustub.

7.	Kalanduse erikomitee soovitab pooltel vahetada järgmise 6–12 kuu jooksul korrapäraselt teavet kavandatavate seadusandlike muudatuste või muude meetmete kohta, mis vastuvõtmise korral kuuluvad kaubandus- ja koostöölepingu artikli 496 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse alla.

Kalanduse erikomitee tunnistab, et teatavate meetmete üle peetakse enne rakendamist avalikke konsultatsioone või algatatakse tagasisidekorje, ning soovitab mõlemal poolel teavitada teist poolt sellistest poliitilistest algatustest, kui need avaldatakse, et võimaldada teisel poolel küsida selles etapis selgitusi ja esitada märkusi, ilma et see piiraks artikli 496 lõikes 3 kehtestatud teatamiskohustuse kohaldamist. Kalanduse erikomitee soovitab pooltel kokku leppida, et vajaduse korral lisatakse kavandatavaid meetmeid käsitlevad arutelud kalanduse erikomitee päevakorda.

Kalanduse erikomitee soovitab, et teateid vahetataks elektrooniliselt ning et pooled edastaksid üksteisele teadete ametlikuks edastamiseks vajalike e-posti aadresside loetelu ja selle võimalikud muudatused. Kalanduse erikomitee soovitab vastuvõtval poolel võtta ühendust teate esitanud poolega, et kinnitada teate kättesaamist.

10.	Kalanduse erikomitee soovitab, et läbivaatamine toimuks emma-kumma poole taotlusel, kui üks pool leiab, et teadete vahetamise parandamiseks on vaja läbivaatamist, eesmärgiga muuta suuniseid vastastikku vastuvõetaval viisil või, kui see ei ole võimalik, nende kohaldamine lõpetada.

Brüssel ja London, 24. juuli 2023

Kalanduse erikomitee nimel

kaaseesistujad

EVA Maria CARBALLEIRA FERNANDEZ

Mike DOWELL

8.8.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 198/44

24. juuli 2023,

väikesuulesta, hariliku pikklesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja majandamispiirkondade kooskõlastamise kohta [2023/1613]

KALANDUSE ERIKOMITEE,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 504 lõikega 1 on ette nähtud, et Ühendkuningriik ja liit (edaspidi „pooled“) küsivad Rahvusvaheliselt Mereuurimise Nõukogult (edaspidi „ICES“) nõuannet nende majandamispiirkondade ja hindamisüksuste kooskõlastamise kohta, mida ICES kasutab 35. lisas tärniga tähistatud kalavarude puhul.

(2)	Need kalavarud on: i) väikesuulest ja harilik pikklest (Põhjameri), L/W/2AC4-C; ii) atlandi merilest (La Manche’i väin), PLE/7DE; iii) harilik kammeljas ja sile kammeljas (Põhjameri), T/B/2AC4-C; ja iv) merlang (Keldi meri), WHG/7X7A-C.

(3)

Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 504 lõike 2 kohaselt vaatavad pooled kuue kuu jooksul pärast nõuande saamist selle nõuande koos läbi ja arutavalt ühiselt asjaomaste kalavarude majandamise piirkondade kohandusi, et leppida kokku, millised on nendest tulenevad 35. lisas esitatud kalavarude ja osakute loetelu muudatused.

(4)

Pooled võtsid teadmiseks, et kalanduse erikomitee 20. juuli 2022. aasta koosolekul esitati ICESile nende nelja kalavaru kohta ühised taotlused. Lisaks esitas ICES 16. detsembril 2022 oma nõuande neist neljast kalavarust kahe kohta: i) väikesuulest ja harilik pikklest (Põhjameri); ning ii) harilik kammeljas ja sile kammeljas (Põhjameri).

(5)

Praegu majandatakse nii väikesuulesta ja harilikku pikklesta (L/W/2AC4-C) kui ka harilikku kammeljat ja siledat kammeljat (T/B/2AC4-C) kombineeritud lubatud kogupüügi alusel, samas kui ICES annab nõuandeid liikide tasandil, ning eelnimetatud kaubandus- ja koostöölepingu kohaste väikesuulesta, hariliku pikklesta ja sileda kammelja majandamispiirkondade geograafiline ulatus on kitsam kui ICESi nõuandepiirkondade ulatus:

—	väikesuulesta korral on ICESi nõuandepiirkonnas Põhjameri (ICESi 4. püügipiirkond), Skagerrak (ICESi 3.a püügipiirkond) ja La Manche’i idaosa (ICESi 7.d püügipiirkond);

—	hariliku pikklesta korral on ICESi nõuandepiirkonnas Põhjameri (ICESi 4. püügipiirkond), Skagerrak (ICESi 3.a püügipiirkond) ja La Manche’i idaosa (ICESi 7.d püügipiirkond);

—	sileda kammelja korral on ICESi nõuandepiirkonnas Põhjameri (ICESi 4. püügipiirkond) ja La Manche’i väin (ICESi 7.d ja 7.e püügipiirkonnad).

(6)	ICES soovitas oma 16. detsembri 2022. aasta nõuandes, et kõigi nelja kalavaru (väikesuulesta, hariliku pikklesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja) majandamisel tuleks kasutada üksikute liikide lubatud kogupüüke, mis katavad nende kalavarude levikuala.

(7)

ICES soovitas ka oma 30. juunil 2022 esitatud iga-aastases kalavarude alases nõuandes väikesuulesta, hariliku pikklesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja kohta, et neid kalavarusid tuleks kogu levikualal majandada liikide tasandil. ICES hoiatab, et nende liikide majandamine liikide jaoks kombineeritud lubatud kogupüügi alusel takistab üksikute liikide püügimäärade tõhusat kontrollimist ja võib põhjustada ühe või teise liigi ülepüüki.

(8)	Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 508 lõike 2 punktiga d on ette nähtud, et kalanduse erikomitee võib anda soovitusi selle lepingu viienda rubriigi („Kalandus“) kohast kalavarude säästvat majandamist käsitleva koostöö kohta.

(9)	Pooled tunnistavad, et jätkusuutlike kalapüügivõimaluste tagamiseks võib olla asjakohane kindlaks määrata rohkem kui üks lubatud kogupüük iga liigi kohta.

(10)	Pooled tunnistavad ka rahvusvaheliste kalavarude vastutustundliku majandamise tähtsust, sealhulgas seda, et lubatud kogupüükide kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta muude rannikuriikide püüke.

(11)

Pooled võtavad teadmiseks kõnealuste kalavarude majandamisega seotud võimalikud probleemid, mis võivad tuleneda üleminekust ICESi nõuandepiirkonda järgivatele üksikute liikide põhistele lubatud kogupüükidele, sealhulgas lossimiskohustuse kohaldamisest, ning tunnistavad ühe ja sama liigi lubatud kogupüügi piirkondadevahelise paindlikkuse ja kvootide vahetamise võimalikku rolli selliste riskide leevendamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Artikkel 1

Kalanduse erikomitee soovitab, et tulevastel kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 kohastel iga-aastastel konsultatsioonidel majandaksid pooled väikesuulesta ja hariliku pikklesta (Põhjameri), L/W/2AC4-C ning harilikku kammeljat ja siledat kammeljat (Põhjameri), T/B/2AC4-C üksikute liikide tasandil ja kehtestaksid iga liigi jaoks maksimaalse koguse, mida võib iga lubatud kogupüügi raames püüda.

Artikkel 2

Tagamaks, et kogu kalavarude ala majandatakse lubatud kogupüügi raames, soovitab kalanduse erikomitee, et tulevaste iga-aastaste konsultatsioonide käigus määraksid pooled kindlaks kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 lõike 3 kohased lubatud kogupüügid sellistena, nagu need on esitatud käesoleva soovituse I lisas.

Kalanduse erikomitee soovitab jaotada poolte osakud käesoleva soovituse I lisas loetletud kalavarude lubatud kogupüügist poolte vahel vastavalt käesoleva soovituse I lisas esitatud kvoodiosakutele. Kooskõlas rahvusvaheliste kalavarude vastutustundliku majandamise põhimõttega soovitab kalanduse erikomitee, et pooled võtaksid I lisa kohasel lubatud kogupüükide kindlaksmääramisel arvesse kolmandate riikide püüke.

Artikkel 3

Kalanduse erikomitee soovitab jaotada asjaomaste kalavarude üldised püügivõimalused vastavate lubatud kogupüükide vahel nii, nagu on esitatud käesoleva soovituse II lisas, võttes aluseks ametlikud lossimised ajavahemikul 2011–2020.

Artikkel 4

Arvestades, et ICESi püüginõuannet kohaldatakse kõigis ICESi piirkondades, kus on kindlaks määratud väikesuulesta, hariliku pikklesta ja sileda kammelja lubatud kogupüügid, millele on osutatud artiklites 1 ja 2, soovitab kalanduse erikomitee kohaldada geograafilist paindlikkust 3.a ja 4. püügipiirkondade vahel 100 % ulatuses mõlemas suunas ning 4. ja 7.d püügipiirkondade vahel 100 % ulatuses mõlemas suunas.

Brüssel ja London, 24. juuli 2023

Kalanduse erikomitee nimel

kaaseesistujad

EVA Maria CARBALLEIRA FERNANDEZ

Mike DOWELL

I lisa

Lubatud kogupüügid ning vastavad Ühendkuningriigi ja ELi osakud lubatud kogupüügist

Nr.	Tavanimetus	ICESi püügipiirkond	Osak lubatud kogupüügist (*1) (%)
Nr.	Tavanimetus	ICESi püügipiirkond	ÜHENDKUNINGRIIK	EL
1	Väikesuulest (3a)	3.a püügipiirkonna liidu veed	0,00 %	100,00 %
2	Väikesuulest (La Manche’i idaosa)	7d	18,77 %	81,23 %
3	Harilik pikklest (3a)	3.a püügipiirkonna liidu veed	0,00 %	100,00 %
4	Harilik pikklest (La Manche’i idaosa)	7d	0,00 %	0,00 %
5	Sile kammeljas (3a)	3.a püügipiirkonna liidu veed	0,00 %	100,00 %
6	Sile kammeljas (La Manche)	7d ja 7e	38,66 %	61,34 %

(*1) Kalanduse erikomitee soovitab, et Ühendkuningriigi ja ELi vahel jagamisele kuuluva lubatud kogupüügi leidmiseks lahutataks tabeli päises osutatud lubatud kogupüügist kolmandate riikide püügid. Kalanduse erikomitee soovitab, et kolmandate riikide püük oleks 0,72 % väikesuulesta, 6,21 % hariliku pikklesta, 0,55 % sileda kammelja ja 0,67 % hariliku kammelja kogupüügist. Need arvud on tuletatud varasematest lossimisandmetest.

II lisa

ICESi bioloogilise kalavaru piirkonna jaoks kokkulepitud summaarse lubatud kogupüügi protsentuaalne jaotus uute lubatud kogupüügi piirkondade vahel

	3a	4	7d	7e
Väikesuulest	9,10 %	83,38 %	7,52 %	Ei kohaldata
Harilik pikklest	44,40 %	55,60 %	0,00 %	Ei kohaldata
Sile kammeljas	6,04 %	64,20 %	29,76 %
Harilik kammeljas	Ei kohaldata	100,00 %	Ei kohaldata	Ei kohaldata

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 198

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	66. aastakäik 8. august 2023

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/1605, 22. mai 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009 teatavate orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmisahela lõpp-punktide kindlaksmääramise osas ( 1 )	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/1606, 30. mai 2023, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2019/33 veini kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist ning viinamarjasaaduste kohustuslike elementide esitlust käsitlevate teatavate sätete ning viinamarjasaaduste koostisosade märkimist ja nimetamist käsitlevate erieeskirjade osas ning muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2018/273 imporditud veinitoodete sertifitseerimise osas	6
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/1607, 30. mai 2023, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/34, et kohandada teatavaid õiguslikke viiteid	14
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/1608, 30. mai 2023, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1021 I lisa seoses perfluoroheksaansulfoonhappe (PFHxS), selle soolade ja PFHxS-iga seotud ühendite loetellu kandmisega ( 1 )	24
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/1609, 1. juuni 2023, millega parandatakse delegeeritud määrust (EL) 2017/118, millega kehtestatakse kalandusalased kaitsemeetmed merekeskkonna kaitsmiseks Põhjameres	27
		OTSUSED
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2023/1610, 28. juuli 2023, millega luuakse Euroopa Keskpanga ajalooarhiivid ja muudetakse otsust EKP/2004/2 (EKP/2023/17)	30
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu artikli 8 lõike 1 punktiga q loodud kalanduse erikomitee otsus nr 1/2023, 24. juuli 2023, seoses püügivõimaluste vabatahtliku iga-aastase ülekandmise mehhanismiga [2023/1611]	39
	*	Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu artikli 8 lõike 1 punktiga q loodud kalanduse erikomitee soovitus nr 1/2023, 24. juuli 2023, lepingu artikli 496 lõike 3 kohase teatamise suuniste kohta [2023/1612]	41
	*	Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu artikli 8 lõike 1 punktiga q loodud kalanduse erikomitee soovitus nr 2/2023, 24. juuli 2023, väikesuulesta, hariliku pikklesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja majandamispiirkondade kooskõlastamise kohta [2023/1613]	44