(1)

Lõhnaained on orgaanilised ühendid, millel on iseloomulik, tavaliselt meeldiv lõhn. Neid kasutatakse laialdaselt parfüümides ja muudes lõhnastatud kosmeetikatoodetes, aga ka paljudes muudes toodetes, nagu detergendid, riidepehmendid ja muud majapidamistooted.

(2)

Kontaktallergia on inimese immuunsüsteemi elukestev muutunud spetsiifiline reaktsioon. Korduval kokkupuutel piisava koguse allergeeniga võib tekkida ekseem (allergiline kontaktdermatiit). Kui inimene on allergeeni suhtes juba sensibiliseeritud, piisab selle palju väiksemast kontsentratsioonist allergia sümptomite tekkimiseks. Allergeensete lõhnaainete suhtes allergiliste inimeste osakaal on liidu elanikkonnas hinnanguliselt 1–9 % (2).

(3)

Eri meetmete eesmärk on kaitsta kogu elanikkonda lõhnaainetele allergiliseks muutumise eest (esmane ennetus) ja kaitsta sensibiliseerunud isikuid allergia sümptomite tekkimise eest (teisene ennetus).

(4)

Esmaseks ennetuseks võib piisata allergeensete lõhnaainete sisalduse piiramisest. Siiski võivad sensibiliseerunud inimestel tekkida sümptomid ka siis, kui nad puutuvad kokku lubatud piirnormidest väiksema allergeenide sisaldusega. Seetõttu on teisese ennetusmeetmena oluline anda teavet üksikute allergeensete lõhnaainete esinemise kohta kosmeetikatoodetes, et sensibiliseerunud isikud saaksid vältida kokkupuudet ainega, mille suhtes nad on allergilised.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 19 lõike 1 punkti g kohaselt tehakse kosmeetikatoode liidu turul kättesaadavaks üksnes tingimusel, et selle pakendile on märgitud koostisainete loetelu. Lisaks on selles artiklis täpsustatud, et parfüümide, aroomikompositsioonide ja nende lähteainete puhul kasutatakse koostisosade loetelus terminit „parfum“ või „aroma“ ning lisaks märgitakse sellised ained, mille nimetamist nõutakse kõnealuse määruse III lisa veerus „Muud“. Praegu tuleb koostisosade loetelus nimetada (eraldi märgistada) 24 allergeenset lõhnaainet, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kannetes 45 ja 67–92.

(6)

Vastuseks komisjoni taotlusele ajakohastada eraldi märgistatavate allergeensete lõhnaainete loetelu, võttis tarbijaohutuse komitee (SCCS) oma 26.–27. juuni 2012. aasta täiskogu istungil vastu arvamuse (3). Sellega kinnitati, et määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kannetes 45 ja 67–92 loetletud allergeensed lõhnaained on endiselt asjakohased. Peale selle tehti kindlaks 56 täiendavat allergeenset lõhnaainet, mis on selgelt põhjustanud inimestele allergiat ja mille eraldi märgistamist praegu ei nõuta.

(7)

Tarbijaohutuse komitee arvamuse põhjal võib järeldada, et tarbijaohutuse komitee poolt tuvastatud täiendavate allergeensete lõhnaainete kasutamine võib ohustada inimeste tervist ning et tarbijaid on vaja teavitada nende allergeensete lõhnaainete esinemisest. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisasse lisada kohustus märgistada need allergeensed lõhnaained eraldi, kui nende sisaldus ületab 0,001 % mittemahapestavates toodetes ja 0,01 % mahapestavates toodetes. Lisaks tuleks selliseid lõhnaaineid nagu prehapteenid ja prohapteenid, mis võivad õhu käes oksüdeerumise või bioaktiveerumise teel muutuda teadaolevateks kontaktallergeenideks, käsitada samaväärsetena allergeensete lõhnaainetega ning nende suhtes tuleks kohaldada samu piiranguid ja muid regulatiivseid nõudeid.

(8)

Järjepidevuse ja selguse huvides on vaja ajakohastada ka teatavaid määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisas esitatud allergeensete lõhnaainete kandeid nii, et ainete tavanimetused viiakse vastavusse kõnealuse määruse artiklis 33 osutatud ühtse koostisainete nimestiku viimase versiooni nimetustega ning sarnased ained rühmitatakse ühte kandesse. Kui ainel on mitu ühtset koostisaine nimetust, tuleks eraldi märgistamise nõudes sätestada, millist nimetust tuleb kasutada artikli 19 lõike 1 punktis g osutatud koostisainete loetelus, et märgistus oleks ühtlustatud ja tarbijasõbralikum ning et hõlbustada ettevõtjate ja riiklike ametiasutuste tööd.

(9)

Täielikkuse ja selguse huvides on vaja ajakohastada ka teatavaid määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa allergeenseid lõhnaaineid käsitlevaid kandeid nii, et lisatakse isomeere ning lisatakse ja muudetakse vastavad CASi ja EÜ numbrid, hõlbustades seeläbi ettevõtjate ja riiklike ametiasutuste tööd.

(10)

Kuna allergeensete lõhnaainete loetelu ajakohastamise tulemusena tekivad määruse (EÜ) 1223/2009 III lisasse tõenäoliselt kanded, milles on koos kehtivad ja uued piirangud, on vaja sätestada, et ettevõtjad peaksid ühelt poolt jätkama kehtivate piirangute kohaldamist ja teiselt poolt peaks neile jääma mõistlik ajavahemik selleks, et hakata järgima uusi piiranguid.

(11)

Ettevõtjatele tuleks anda mõistlik ajavahemik, et uute piirangutega kohaneda ja teha toodete koostises ja pakenditel vajalikud muudatused, tagamaks, et turule lastakse üksnes selliseid kosmeetikatooteid, mis vastavad uutele nõuetele. Ettevõtjatele tuleks samuti ette näha mõistlik ajavahemik selleks, et kõrvaldada turult kosmeetikatooted, mis ei vasta uutele nõuetele ja mis lasti turule enne uute märgistamisnõuete kohaldamise algust. Võttes arvesse, et allergilise kontaktdermatiidi saab suhteliselt väike ja stabiilne osa tarbijatest ning et uusi eraldi märgistamisele kuuluvaid allergeenseid lõhnaaineid ja asjaomaseid kosmeetikatooteid on palju, peaks üleminekuperiood olema vastavalt kolm ja viis aastat.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikatoodete komitee arvamusega,

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Prantsusmaalt laekunud taotlus registreerida kaitstud geograafilise tähisena (KGT) nimetused „Pancetta de l’Île de Beauté / Panzetta de l’Île de Beauté“ (PGI-FR-02427), (2)„Saucisson sec de l’Île de Beauté / Salciccia de l’Île de Beauté“ (PGI-FR-02431), (3)„Bulagna de l’Île de Beauté“ (PGI-FR-02429) (4) ja „Figatelli de l’Île de Beauté / Figatellu de l’Île de Beauté“ (PGI-FR-02432) (5).

(2)

Eespool nimetatud avaldusele esitati Itaaliast, Hispaaniast ja rahvusvaheliselt organisatsioonilt Šveitsis kolm vastulauset.

(3)

Olles analüüsinud põhjendatud vastuväiteid ja tunnistanud need vastuvõetavaks vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõikele 3, kutsus komisjon vastulausete esitajaid üles alustama kokkuleppe saavutamiseks asjakohaseid konsultatsioone.

(4)

Prantsusmaa ja vastulausete esitajate vahelised konsultatsioonid lõppesid, ilma et kokkuleppele oleks jõutud. Seepärast peaks komisjon tegema otsuse registreerimise kohta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 52 lõike 3 punktis b sätestatud korras, võttes arvesse kõnealuste konsultatsioonide tulemusi.

(5)

Kõigepealt tõid vastulausete esitajad välja toodete „Pancetta de l’Île de Beauté / Panzetta de l’Île de Beauté“, „Saucisson sec de l’Île de Beauté / Salciccia de l’Île de Beauté“, „Bulagna de l’Île de Beauté“ ja „Figatelli de l’Île de Beauté / Figatellu de l’Île de Beauté“ kaitstud geograafilise tähise taotluste mittevastavuse määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 5 sätestatud tingimustele.

Vastulausete esitajad väitsid, et nimetatud artiklis määratletud kaitstud geograafilise tähise nõuded ei ole täidetud, sest nende arvates ei ole praeguste KGT taotlustega hõlmatud toodetel mingeid eriomadusi, mida võiks seostada asjaomase geograafilise piirkonnaga. Samuti tuleb tähele panna väidetavalt tööstuslikku tootmismeetodit, nagu näiteks suitsutamine, mida kasutatakse kõnealuste vorstitoodete puhul, mis vastulause esitajate sõnul veelgi enam näitab, et seos geograafilise piirkonnaga puudub.

(6)

Peale selle väitsid vastulause esitajad, et vastupidiselt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punkti a nõuetele ei olnud KGT taotluste esitamise ajal nimetus „Île de Beauté“ kaubanduses kasutusel.

(7)

Vastulausete esitajad viitasid veel määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 6 lõikes 3 sisalduvate homonüüme käsitlevate eeskirjade võimalikule rikkumisele seoses olemasolevate Korsikalt pärit kaitstud päritolunimetustega „Lonzo de Corse / Lonzo de Corse – Lonzu“, „Jambon sec de Corse / Jambon sec de Corse – Prisuttu“ ja „Coppa de Corse / Coppa de Corse – Coppa di Corsica“. Seoses sellega küsisid vastulausete esitajad, kas pidades silmas nimetatud artiklis sätestatud konkreetset eesmärki, võib homonüümideks pidada üksnes identseid termineid või ka sünonüümseid väljendeid.

(8)

Edasi väitsid vastulausete esitajad, et esitatud KGTde registreerimine kahjustaks eespool nimetatud kaitstud päritolunimetusi, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 10 lõike 1 punktis c. Selles kontekstis viitasid nad ka asjaolule, et nimetused neis neljas KGT taotluses viitavad geograafilises piirkonnas toodetavatele toodetele, mis on peaaegu identsed teiste vorstitoodetega, mille nimetused on juba eespool märgitud kaitstud päritolunimetustena tunnustatud. Kuigi leksikaalselt näivad nimetused neljas KGT taotluses olevat eespool viidatud kaitstud päritolunimetustest erinevad, on üldiselt nimetus „Île de Beauté“ tarbijate jaoks sünonüümne nimetusega „Corse“ (Korsika), mis moodustab osa neist kaitstud päritolunimetustest.

Vastulausete esitajad arvavad seetõttu, et tarbijad võivad saada väära mulje, nagu oleks toodete „Pancetta de l’Île de Beauté / Panzetta de l’Île de Beauté“, „Saucisson sec de l’Île de Beauté / Salciccia de l’Île de Beauté“, „Bulagna de l’Île de Beauté“ ja „Figatelli de l’Île de Beauté / Figatellu de l’Île de Beauté“ ning registreeritud kaitstud päritolunimetusega toodete „Lonzo de Corse / Lonzo de Corse – Lonzu“, „Jambon sec de Corse / Jambon sec de Corse – Prisuttu“ ja „Coppa de Corse / Coppa de Corse – Coppa di Corsica“. Vastulausete esitajate arvates on segiminek veelgi tõenäolisem tõsiasja tõttu, et kaitstud geograafilise tähisega ja kaitstud päritolunimetusega tähistatud eespool viidatud tooted kuuluvad kõik samasse tootekategooriasse (vorstitooted).

(9)

Komisjon hindas vastulausete esitajate väiteid määruse (EL) nr 1151/2012 sätete kontekstis ja võttis arvesse taotluse esitaja ja vastulausete esitajate vahel korraldatud asjakohaste konsultatsioonide tulemusi.

(10)

Mis puudutab KGT taotluste väidetavat mittevastavust määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 5 sätestatud tingimustele, sest puuduvad eriomadused, mida võiks siduda asjaomase geograafilise piirkonnaga, tuleb arvestada järgmist:

(11)

Seoses väidetega, et puuduvad tõendid nimetuse „Île de Beauté“ varasemast või kaubanduslikust kasutusest kõnealuste vorstitoodete kohta, tuleks korrata, et määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõikes 1 ei nõuta ega eeldata kaitstava nimetuse mingit eelnevat konkreetse pikkusega kasutusaega.

Taotleja viitas KGT nimetuste hästi juurdunud kasutusele viimastel aastatel ning tõi välja mitmesuguse kommunikatsiooni- või turundustegevuse, mis on alates 2015. aastast ette võetud, et edendada nimetuste kasutamist.

Selle kõige taustal tuleks pidada nimetuse kaubanduses kasutamise tingimust, millele viidatakse määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõikes 1, täidetuks.

(12)

Väited määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 6 lõike 3 väidetava või võimaliku rikkumise kohta kõnealuste kaitstud geograafilise tähisega nimetuste registreerimisel tuleks tagasi lükata, sest praegune juhtum ei kuulu nimetatud sätte kohaldamisalasse, kuna see säte kehtestab eeskirjad eranditult osaliste või täieulatuslike homonüümide kohta. Homonüümideks peetakse tavaliselt sõnu, mis on sama kirjapildi või hääldusega, ent erineva tähenduse ja päritoluga. Nimetused „Île de Beauté“ ja „Corse/Corsica“ on selgelt erisuguse kirjapildi ja hääldusega, mistõttu neid ei saa pidada homonüümideks. Nimetuste osad, mis viitavad vorsti liigile nii kaitstud geograafilise tähisega nimetustes kui ka kaitstud päritolunimetustes, on samuti täiesti erinevad. Kaitstud geograafilise tähisena registreerimiseks esitatud nimetused ei ole sellisel kujul ei täielikult ega osaliselt homonüümsed registreeritud kaitstud päritolunimetustega „Lonzo de Corse / Lonzo de Corse – Lonzu“, „Jambon sec de Corse / Jambon sec de Corse – Prisuttu“ ja „Coppa de Corse / Coppa de Corse – Coppa di Corsica“.

(13)

Seoses vastulausete esitajate väidetega, et esitatud kaitstud geograafiliste tähiste registreerimine kahjustaks eespool nimetatud kaitstud päritolunimetusi, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 10 lõike 1 punktis c, peab komisjon sellise negatiivse mõju riski ebatõenäoliseks. Praeguste taotlustega hõlmatud kaitstud geograafilise tähise nimetused nagu ka nendega seotud tooted on registreeritud kaitstud päritolunimetustest piisavalt erinevad. Seega nende koos eksisteerimine turul ei oleks tarbijatele eksitav ega mõjutaks negatiivselt kaitstud päritolunimetusega tooteid.

On tõsi, et „Île de Beauté“ on tavapärane ümberütlus, mis eriti prantsuse tarbijatele tähendab Korsikat ning seda kasutatakse Korsikale viitamisel eelkõige turismile pühendatud veebisaitidel. Seetõttu võivad tarbijad pidada neid kaht terminit sünonüümideks.

Siiski, nagu eespool selgitatud, ei aja tarbijad neid tõenäoliselt segi. Kaalumisel olevad kaitstud geograafilise tähise nimetus ja kaitstud päritolunimetus on liitnimetused, mis osutavad ühtaegu päritolukohale ja tooteliigile. Konkreetsed terminid „pancetta/panzetta“, „saucisson sec / salciccia“, „bulagna“ või „figatelli/figatellu“ on seotud kindlat liiki vorstitoodetega, mis erinevad toodetest nimetustega „lonzo/lonzu“, „jambon sec / prisuttu“ või „coppa“. Keskmine tarbija, isegi kui ta ei ole vorstiliikide ekspert, peaks suutma järeldada, et erinevad terminid viitavad erinevatele toodetele, millel on erinevad omadused.

Toodete visuaalsed aspektid ja nende turul pakkumise vorm (toote esitlus lõpptarbijale – välimus, suurus, kuju jne) on toodete eristamisel samuti tähtsal kohal.

Pidades silmas erinevusi kaitstud geograafilise tähisega ja kaitstud päritolunimetusega toodete ja nende nimetuste vahel on komisjon arvamusel, et nelja vaatlusaluse kaitstud geograafilise tähise nimetuse registreerimine ei mõjuta negatiivselt tooteid, mis on seotud kaitstud päritolunimetustega „Lonzo de Corse / Lonzo de Corse – Lonzu“, „Jambon sec de Corse / Jambon sec de Corse – Prisuttu“ ja „Coppa de Corse / Coppa de Corse – Coppa di Corsica“. Need mõlemad kaitstud geograafilise tähisega ja kaitstud päritolunimetusega tooted võivad eksisteerida koos, sest tarbijad suudavad neid turul eristada ja teha teadlikke ostuvalikuid. Selle tulemusena võib järeldada, et esitatud kaitstud geograafilise tähise nimetuste registreerimine ei põhjusta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 10 lõike 1 punktis c osutatud mõju.

(14)

Eespool esitatu kontekstis tuleks nimetused „Pancetta de l’Île de Beauté / Panzetta de l’Île de Beauté“, „Saucisson sec de l’Île de Beauté / Salciccia de l’Île de Beauté“, „Bulagna de l’Île de Beauté“ ja „Figatelli de l’Île de Beauté / Figatellu de l’Île de Beauté“ kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse.

(15)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee arvamusega,

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2) Ühendkuningriigi taotlus registreerida nimetus „Gower Salt Marsh Lamb“ kaitstud päritolunimetusena.

(2)

8. märtsil 2022 sai komisjon Prantsusmaalt vastulause. Komisjon edastas vastulause Ühendkuningriigile 10. märtsil 2022. 6. mail 2022 esitas Prantsusmaa komisjonile põhjendatud vastuväite.

(3)

Pärast põhjendatud vastuväite läbivaatamist ja selle vastuvõetavaks tunnistamist kutsus komisjon 30. juuni 2022. aasta kirjaga määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõike 3 kohaselt Ühendkuningriiki ja Prantsusmaad üles alustama kokkuleppele jõudmiseks asjakohaseid konsultatsioone.

(4)

28. septembril 2022 pikendas komisjon Ühendkuningriigi taotlusel konsultatsioonide tähtaega ühe kuu võrra. Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahelised konsultatsioonid lõppesid, ilma et oleks kokkuleppele jõutud.

(5)

Seepärast peaks komisjon tegema otsuse registreerimise kohta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 52 lõike 3 punktis b sätestatud korras, võttes arvesse kõnealuste konsultatsioonide tulemusi.

(6)

Peamised väited, mis Prantsusmaa on esitanud põhjendatud vastuväites ja Ühendkuningriigiga korraldatud konsultatsioonide käigus, võib kokku võtta alljärgnevalt.

(7)

Prantsusmaa väitis, et vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktile e tuleks täpsustada, kas liha külmutamine on lubatud. Vastuväite esitaja märkis, et kui külmutamine on lubatud, võib see destabiliseerida kahe Prantsusmaa kaitstud päritolunimetusega toote, nimelt „Prés-salés de la baie de Somme“ ja „Prés-salés du Mont-Saint-Michel“ turgu, mis on turul kättesaadavad alles juulist novembrini, ning põhjustada ebaausat konkurentsi. Nende toodete spetsifikatsioonide kohaselt on keelatud liha külmutamine ja sulatamine.

(8)

Lisaks avaldas vastuväite esitaja arvamust, et koonddokumenti tuleks lisada tootespetsifikaadis esitatud määratlus sooldunud lodu kohta, võttes arvesse, et seos kaitstud päritolunimetusega toote ja määratletud geograafilise piirkonna vahel peab olema koonddokumendis määratletud vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 8 lõike 1 punkti c alapunktile ii.

(9)

Ühendkuningriik täpsustas, et eelistatavalt tuleks toodet müüa ja süüa värskelt, kuigi liha võib olla ka külmutatud. Pärast külmutamist tuleb liha sellisena ka müüa. Tootespetsifikaati ja ka koonddokumenti muudeti asjakohaselt.

(10)

Ühendkuningriik on koonddokumenti lisanud ka sooldunud lodusid piiritlevad kaardid ja GPS-koordinaadid.

(11)

Prantsusmaa leidis, et need muudatused ei ole tema väidete rahuldamiseks piisavad, ja palus täiendavaid selgitusi ajavahemiku kohta, mil toode on turul kättesaadava külmutatuna. Seoses sooldunud lodude määratlusega soovisid nad, et koonddokumenti lisataks tootespetsifikaadi teatavad osad, eelkõige „sooldunud lodu“ üksikasjalik määratlus ja sellega seotud erinõuded.

(12)

Komisjon on hinnanud Prantsusmaa põhjendatud vastuväites esitatud põhjendusi määruse (EL) nr 1151/2012 valguses, võttes arvesse taotleja ja vastuväite esitanu vahel korraldatud asjakohaste konsultatsioonide tulemusi, ning on jõudnud järgmistele järeldusele.

(13)

Mis puudutab kaitstud päritolunimetuse taotluse väidetavat mittevastavust määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis e sätestatud tingimustele, siis liha külmutamine ei ole iseenesest toote saamise meetod. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis e ei ole nõutud liha külmutamise võimalust käsitleva erieeskirja lisamist ega ajavahemikku, mille jooksul toodet võib külmutatuna müüa. See on jäetud taotleja otsustada, kas ta soovib selliseid eeskirju lisada. Vastuväite esitamise järgselt otsustas taotleja täpsustada külmutatud toote režiimi. Toote külmutamist käsitlevad eeskirjad on toote kirjelduses asjakohased.

Eespool toodut arvesse võttes tuleks määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis e osutatud tingimus lugeda täidetuks.

(14)

Mis puudutab väidet määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 8 lõike 1 punkti c alapunkti ii arvatava rikkumise kohta, siis koonddokumendis on täpselt ja ammendavalt kirjeldatud „toote seost geograafilise keskkonna või geograafilise päritoluga“.

Toote omadusi ja kvaliteeti mõjutavad kaks põhitegurit, sealhulgas tallede looduslik sööt, mis koosneb Goweri poolsaare põhjarannikul leiduva sooldunud lodu ainulaadsetest taimedest. Koonddokumendis on ka täpsustatud, et ainulaadsete halofüütide asurkonnaga sooldunud lodudel on ülekaalus keskmise ja kõrgema rinde taimed, mis kasvavad eelkõige kahes, EÜ elupaiku ja liike käsitleva direktiivi 1. lisas loetletud elupaigas: atlantilistel sooldunud rannaniitudel ja soolarohu (Salicornia) jt üheaastaste taimedega mudastel ja liivastel rannikutel. Vastusena Prantsusmaa väitele on koonddokumendile lisatud sooldunud lodude pindala kohta kaart ja GPS-koordinaadid.

Koonddokument on tootespetsifikaadi kokkuvõte. Vastuväite esitaja nõutud lisaelemendid ei ole tootmismeetodi mõistmise olulised elemendid.

Eespool toodut silmas pidades tuleks nimetatud määruse artikli 8 lõike 1 punkti c alapunkti ii nõuded lugeda täidetuks.

(15)

Osaliste konsultatsioonide käigus muudeti nii koonddokumenti kui ka tootespetsifikaati. Kuna nimetatud muudatusi ei käsitata olulisena, ei vaadanud komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõikega 4 taotlust uuesti läbi ning jõudis järeldusele, et registreerimise tingimused on täidetud.

(16)

Eelnevat arvesse võttes tuleks nimetus „Gower Salt Marsh Lamb“ kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse. Koonddokumendi konsolideeritud versioon tuleks avaldada üksnes teavitamise eesmärgil.

(17)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee arvamusega,

(1)

Koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on näidata üles solidaarsust ning edendada inimväärset ja kestlikku tööhõivet liidus, toetades suurte restruktureerimiste käigus koondatud töötajaid ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjaid ning aidates neil võimalikult kiiresti saada uuesti inimväärset ja kestlikku tööd.

(2)

Nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (3) artikli 8 kohaselt ei tohi EGFi toetus ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 186 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

(3)

Määruse (EL) 2021/691 kohaselt võib komisjoni algatusel kasutada tehnilise abi rahastamiseks kõige rohkem kuni 0,5 % EGFi iga-aastasest maksimumsummast.

(4)

Kõnealune abi on vajalik selleks, et täita määruse (EL) 2021/691 artiklist 11 tulenevaid EGFi rakendamisega seotud kohustusi, eelkõige seoses seire ja andmekogumisega ning teavitustegevuse ja EGFi nähtavust suurendavate meetmetega.

(5)

Seega tuleks komisjoni algatusel antava 190 000 euro suuruse tehnilise abi rahastamiseks võtta kasutusele EGFi vahendid.

(1)

Europoli tegevdirektori ühe ametisoleva asetäitja ametiaeg lõppeb 31. juulil 2023. Seetõttu on vaja ametisse nimetada uus Europoli tegevdirektori asetäitja.

(2)

Europoli haldusnõukogu 1. mai 2017. aasta otsusega kehtestatakse Europoli tegevdirektori ja tema asetäitjate valimise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise kord.

(3)

Üks Europoli tegevdirektori asetäitja ametikoht on vastavalt Europoli haldusnõukogu 1. mai 2017. aasta otsuse artikli 3 lõike 1 punktile b alates 1. novembrist 2022 vabaks jäänud. Teade Europoli tegevdirektori vaba ametikoha kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas31. oktoobril 2022 (2).

(4)

Määruse (EL) 2016/794 artikli 54 lõike 2 kohaselt on haldusnõukogu moodustatud valikukomisjon (edaspidi „valikukomisjon“) koostanud kandidaatide nimekirja. Valikukomisjon koostas asjakohaselt põhjendatud aruande ja esitas selle haldusnõukogule 13. märtsil 2023.

(5)

Valikukomisjoni aruande, määruse (EL) 2016/794 ning haldusnõukogu 1. mai 2017. aasta otsuse alusel esitas haldusnõukogu 22. märtsil 2023 põhjendatud arvamuse uue Europoli tegevdirektori asetäitja ametisse nimetamise kohta, milles esitati nõukogule nimekiri kolme kõnealusele ametikohale sobiva kandidaadiga.

(6)

Nõukogu valis 24. aprillil 2023 Europoli uueks tegevdirektori asetäitjaks Ștefan-Andrei LINȚĂ ning andis tema valimisest teada Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile, s.o kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile, et see saaks valimisel toimida määruse (EL) 2016/794 artikli 54 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt.

(7)

Ștefan-Andrei LINȚĂ astus 23. mail 2023 Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ette. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon esitas määruse (EL) 2016/794 artikli 54 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt oma arvamuse 1. juunil 2023,

(1)

Aluslepingu artikli 300 lõike 3 kohaselt koosneb Regioonide Komitee piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees.

(2)

Nõukogu võttis 10. detsembril 2019 vastu otsuse (EL) 2019/2157, (2) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025.

(3)

Seoses riiklike volituste lõppemisega, mille põhjal Peter KURZ asendusliikmeks esitati, vabaneb Regioonide Komitees alates 3. augustist 2023 asendusliikme koht.

(4)

Saksamaa valitsus tegi ettepaneku nimetada Regioonide Komitee asendus liikmeks alates 1. septembrist 2023 kuni praeguse ametiaja lõpuni 25. jaanuaril 2025 kohaliku organi esindaja Wolfram LEIBE, kellel on kohaliku omavalitsuse valimistel saadud mandaat, Oberbürgermeister der Stadt Trier (Trieri linnapea),

(1)

Kirjas, mille komisjon registreeris 10. novembril 2022, taotles Saksamaa erimeetme luba, et teha erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklitest 218 ja 232, et kehtestada kohustuslik e-arveldamine kõigi Saksamaa territooriumil asuvate maksukohustuslaste vaheliste tehingute puhul (edaspidi „erimeede“).

(2)

Kirjas, mille komisjon registreeris 8. veebruaril 2023, täpsustas Saksamaa, et erimeetme taotletav jõustumise kuupäev on 1. jaanuar 2025.

(3)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõigu kohaselt edastas komisjon 22. veebruari 2023. aasta kirjadega Saksamaa taotluse teistele liikmesriikidele. Komisjon teatas 23. veebruari 2023. aasta kirjas Saksamaale, et tal on taotluse hindamiseks olemas vajalik teave.

(4)

Saksamaa kavatseb kehtestada erimeetme, mis on esimene samm tehingupõhise aruandlussüsteemi rakendamisel. Selline aruandlussüsteem aitaks võidelda käibemaksupettuste ja käibemaksust kõrvalehoidmise vastu. See võimaldaks maksuhalduril käibemaksupettuse ahelaid varem tuvastada. Samuti võimaldaks see maksuhalduril kontrollida õigeaegselt ja automaatselt deklareeritud käibemaksu ja tasumisele kuuluva käibemaksu vastavust. Tehingupõhine aruandlussüsteem võimaldaks selliseid lahknevusi varakult avastada ja kontrollida. Lisaks on Saksamaa seisukohal, et õigeaegne juurdepääs arveandmetele võtaks maksuhaldurilt vajaduse bürokraatlikumal viisil arveid taotleda ning kiirendaks ja hõlbustaks käibemaksupettuste vastast võitlust.

(5)

Saksamaa arvamuse kohaselt ei oleks erimeetme kehtestamine maksukohustuslastele väga koormav, kuna e-arveldamine on Saksamaal juba paljudes majandussektorites levinud ja on ühtlasi kohustuslik riigihangete valdkonnas. Lisaks oleks erimeede maksukohustuslastele kasulik, kuna protsessid digitaliseeritakse ja nende halduskoormus väheneb. Viimaks aitaks e-arvete kasutamine tänu paberarvete kaotamisele säästa pikaajaliselt ning vähendada seeläbi arvete väljastamise, saatmise, töötlemise ja säilitamise kulusid.

(6)

Komisjon võttis 8. detsembril 2022 vastu nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ digiajastu käibemaksunormide osas. Komisjon teeb ettepaneku muuta direktiivi 2006/112/EÜ artiklit 218 ja jätta välja artikkel 232. Seetõttu on võimalik, et nimetatud artiklite muutmise direktiiv võetakse vastu, mis võimaldaks liikmesriikidel rakendada kohustuslikku e-arveldamist ning kaotades vajaduse taotleda täiendavaid erimeetmeid erandite tegemiseks direktiivist 2006/112/EÜ. Seega alates kuupäevast, mil liikmesriigid peaksid kohaldama riigisiseseid õigusnorme, millega võetakse üle nimetatud artikleid muutev direktiiv, ei tuleks enam käesolevat otsust kohaldada.

(7)

Arvestades erimeetme laia kohaldamisala ja uudsust, on oluline hinnata selle mõju käibemaksupettustega ja käibemaksust kõrvalehoidmisega võitlemisele ning maksukohustuslastele. Seega juhul, kui Saksamaa leiab, et erimeetme kehtivusaega on vaja pikendada, peaks ta esitama komisjonile koos pikendamise taotlusega aruande, milles hinnatakse erimeetme tõhusust käibemaksupettustega ja käibemaksust kõrvalehoidmisega võitlemisel ning käibemaksu kogumise lihtsustamisel.

(8)

Erimeede ei tohiks mõjutada tarbija õigust saada ühendusesiseste tehingute kohta paberarveid.

(9)

Erimeede peaks olema ajaliselt piiratud, et oleks võimalik hinnata, kas erimeede on selle eesmärkide seisukohast kohane ja tõhus.

(10)

Erimeede on proportsionaalne taotletavate eesmärkidega, kuna see on ajaliselt ja ulatuselt piiratud. Lisaks ei kaasne erimeetmega riski, et pettused võiks üle kanduda teistesse sektoritesse või liikmesriikidesse.

(11)

Erimeetme kohaldamine ei mõjuta negatiivselt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu kogusummat ega mõjuta ebasoodsalt käibemaksust saadavaid liidu omavahendeid,

(1)

Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2015/1401 (2) lubati Itaalial kuni 31. detsembrini 2017 nõuda, et riigiasutustele tarnitava kauba või osutatavate teenuste eest tasumisele kuuluva käibemaksu kannavad nimetatud asutused maksuhalduri eraldiseisvale ja kinnisele pangakontole („erimeede“). Erimeetme puhul on tegemist erandiga direktiivi 2006/112/EÜ artiklitest 206 ja 226 seoses käibemaksu tasumisega ning arvete esitamist käsitlevate normidega.

(2)

Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2017/784 (3) lubati Itaalial kohaldada erimeedet kuni 30. juunini 2020 ja laiendati erimeetme kohaldamisala, et hõlmata teatavatele riigiasutuste kontrollitavatele äriühingutele ja Financial Times Stock Exchange Milano Indice di Borsal („FTSE MIB“) indekseeritud börsiettevõtetele tarnitavad kaubad ja osutatavad teenused. Kõnealust erimeedet pikendati seejärel nõukogu rakendusotsusega (EL) 2020/1105 (4) kuni 30. juunini 2023.

(3)

Komisjonis 26. septembril 2022 registreeritud kirjas taotles Itaalia luba jätkata erimeetme kohaldamist kuni 31. detsembrini 2026. Komisjonis 8. mail 2023 registreeritud kirjas taotles Itaalia, et erimeetme kohaldamisala oleks alates 1. juulist 2025 piiratud kaupade tarnimise ja teenuste osutamisega riigiasutustele ning teatavatele riigiasutuste kontrollitavatele äriühingutele.

(4)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõigu kohaselt edastas komisjon 11. mai 2023. aasta kirjaga Itaalia taotluse teistele liikmesriikidele. Komisjon teatas 12. mai 2023. aasta kirjas Itaaliale, et tal on taotluse hindamiseks olemas kogu vajalik teave.

(5)

Erimeede on osa meetmepaketist, mille Itaalia kehtestas maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemiseks. Kõnealune meetmepakett, sealhulgas nõukogu rakendusotsusega (EL) 2018/593 (5) lubatud kohustuslik e-arveldamine, on asendanud muud kontrollimeetmed ning võimaldab Itaalia maksuhalduritel kontrollida maksukohustuslaste deklareeritud erinevaid toiminguid ja seirata käibemaksu tasumist nende poolt.

(6)

Itaalia leiab rakendatud meetmepaketiga seoses, et kohustuslik e-arveldamine lühendab aega, mis maksuhalduril kulub võimalikust maksupettuse või maksudest kõrvalehoidmise juhtumist teadasaamiseks. Itaalia leiab aga samuti, et erimeetmega kehtestatud jagatud maksmise mehhanismi puudumise korral võib käibemaksu sissenõudmine käibemaksukohustuslastelt, kes on seotud maksupettuste või maksudest kõrvalehoidmisega, pärast kontrolli tegemist osutuda võimatuks, juhul kui nad on vahepeal muutunud maksejõuetuks. Seega on jagatud maksmise mehhanism kui eelmeede osutunud väga tõhusaks ja täiendab kohustuslikku e-arveldamist, mis on järelmeede.

(7)

Itaalia on korduvalt lubanud, et ta ei taotle erimeetme pikendamist, kui meetmepakett on täielikult rakendatud. Siiski leiab Itaalia, et arvestades erimeetme tõhusust ja selle koostoimet muude kohaldatavate meetmetega, eelkõige kohustusliku e-arveldamisega, tuleks erimeedet pikendada, et vältida tagasilööke Itaalias tehtud jõupingutustele, et vähendada üldist erinevust eeldatava käibemaksutulu ja tegelikult laekunud käibemaksusumma vahel. Selleks et täita oma võetud kohustust erimeede järk-järgult kaotada, muutis Itaalia oma taotlust, et alates 1. juulist 2025 jätta välja erimeetme kohaldamisalast kaupade tarnimise ja teenuste osutamine FTSE MIBi indekseeritud börsiettevõtetele. Kõnealune ajavahemik võimaldab maksukohustuslastel, keda erimeetme kohaldamisala piiramine mõjutab, teha oma tegevuses vajalikke kohandusi. See võimaldab samuti Itaalia maksuhalduritel jälgida meetme tõhusust ning piisavalt hinnata võimalike alternatiivsete meetmete võtmist.

(8)

Erimeetme üks tagajärg on see, et kaubatarnijad või teenuseosutajad, kes on maksukohustuslased, ei saa sisendkäibemaksu maha arvata oma tarnitud kauba või osutatud teenuste eest saadud käibemaksust. Need kaubatarnijad või teenuseosutajad võivad olla pidevalt krediidipositsioonis ja neil võib olla vaja taotleda maksuhaldurilt sisendkäibemaksu tagastamist. Itaalia esitatud teabe kohaselt on maksukohustuslastel, kes teevad erimeetmega hõlmatud tehinguid, õigus saada asjakohaste käibemaksukrediitide maksmist eelisjärjekorras sellistest tehingutest tuleneva krediidi piires. See praktika tähendab, et erimeetmega seotud tagasimaksetaotlusi menetletakse eelisjärjekorras nii esialgse uurimise ajal kui ka siis, kui mitteprioriteetsete tagasimaksete käibemaksusummad makstakse.

(9)

Taotletav erimeetme täiendav pikendamise luba peaks olema ajaliselt piiratud, et oleks võimalik läbi viia hindamine selle kohta, kas erimeede on sobiv ja tõhus. Erimeetme kohaldamise luba tuleks seetõttu pikendada kuni 30. juunini 2026. See peaks olema piisav aeg, et hinnata Itaalia rakendatud meetmete tõhusust maksudest kõrvalehoidmise vähendamisel asjaomastes sektorites.

(10)

Selleks et tagada vajalik järelkontroll erimeetmega seoses ja eelkõige hinnata mõju erimeetmega hõlmatud maksukohustuslaste käibemaksutagastustele, peaks Itaalia esitama 2024. aasta septembriks komisjonile aruande. Kõnealuses aruandes tuleks käsitleda käibemaksu maksukohustuslastele tagastamise üldist olukorda, eeskätt käibemaksu tagastamise keskmist kestust, ning kõnealuse erimeetme ja asjaomastes sektorites maksudest kõrvalehoidmise vähendamiseks Itaalia rakendatud muude meetmete tõhusust. Kõnealune aruanne peaks samuti sisaldama nimetatud meetmete loetelu koos nende jõustumise kuupäevaga.

(11)

Erimeede on kooskõlas taotletava eesmärgiga, sest meede on ajaliselt piiratud ja seda kohaldatakse üksnes sektorites, kus on märkimisväärne maksudest kõrvalehoidmise risk. Lisaks sellele ei kaasne erimeetmega riski, et maksudest kõrvalehoidmine võiks üle kanduda teistesse sektoritesse või liikmesriikidesse.

(12)

Erimeetme kohaldamine ei mõjuta ebasoodsalt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu kogusummat ega käibemaksust saadavaid liidu omavahendeid.

(13)

Selleks et tagada erimeetmega taotletavate eesmärkide saavutamine, sealhulgas erimeetme katkematu kohaldamine, ja et tagada õiguskindlus seoses maksustamisperioodiga, on asjakohane anda luba erimeetme kehtivusaja pikendamiseks alates 1. juulist 2023. Kuna Itaalia taotles luba jätkata erimeetme kohaldamist 26. septembril 2022 ja jätkas rakendusotsuse (EL) 2017/784 alusel riigisiseses õiguses kehtestatud õiguskorra kohaldamist alates 1. juulist 2023, on asjaomaste isikute õiguspäraseid ootusi nõuetekohaselt arvesse võetud.

(14)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2017/784 vastavalt muuta,

(1)

Kirjas, mille komisjon registreeris 14. jaanuaril 2022, taotles Rumeenia erimeetme luba, et teha erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklitest 178, 218 ja 232, et kehtestada kohustuslik e-arveldamine kõigi Rumeenia territooriumil asuvate maksukohustuslaste vaheliste tehingute puhul (edaspidi „erimeede“). Erimeedet taotleti ajavahemikuks 1. juulist 2022 kuni 31. detsembrini 2025.

(2)

Komisjonis 30. septembril 2022 registreeritud kirjas teatas Rumeenia komisjonile, et taotletud erandit direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 178 ei ole enam vaja. Peale selle taotles Rumeenia algselt taotletud ajavahemiku asemel luba ajavahemikuks 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2026.

(3)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõigu kohaselt edastas komisjon 8. detsembri 2022. aasta kirjadega Rumeenia taotluse teistele liikmesriikidele. Komisjon teatas 9. detsembri 2022. aasta kirjas Rumeeniale, et tal on taotluse hindamiseks olemas kogu vajalik teave.

(4)

Rumeenia väidab, et kohustuslik e-arveldamine Rumeenias asuvate maksukohustuslaste vaheliste tehingute puhul koos kohustusega esitada maksuhaldurile andmed nende tehingute kohta oleks kasulik käibemaksupettuste ja käibemaksust kõrvalehoidmise vastases võitluses. See võimaldaks maksuhalduril õigeaegselt ja automaatselt kontrollida deklareeritud ja tasumisele kuuluva käibemaksu vastavust. Selline automaatne kontroll parandaks märkimisväärselt Rumeenia maksuhalduri analüüsioskust. Lisaks oleks kohustusliku e-arveldamise kehtestamine jõuline vahend käibemaksupettuse ahelate reaalajas jälgimiseks, võimaldades maksuhalduritel võtta viivitamata meetmeid sellistes pettustes osalevate maksukohustuslaste tuvastamiseks ja peatamiseks.

(5)

Rumeenia leiab, et erimeetme kehtestamine tooks maksukohustuslastele kasu ka arveldamisprotsesside digitaliseerimise ja nende halduskoormuse vähendamise kaudu, tagades samas maksukohustuslastele õiglase konkurentsikeskkonna. Arveldamisprotsesside digitaliseerimine tooks maksukohustuslastele kaasa kiiremad maksed, ülekandekulude kokkuhoiu, arveandmete kiire ja odava töötlemise ning väiksemad arhiveerimiskulud. Erimeetme kehtestamisega kaotataks praegune kohustus esitada teavet riigisiseste tarnete ja teenuste kohta, mis vähendab maksukohustuslaste halduskoormust.

(6)

Komisjon võttis 8. detsembril 2022 vastu nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ digiajastu käibemaksunormide osas. Komisjon teeb ettepaneku muuta direktiivi 2006/112/EÜ artiklit 218 ja jätta välja artikkel 232. Seetõttu on võimalik, et nimetatud artiklite muutmise direktiiv võetakse vastu, mis võimaldaks liikmesriikidel rakendada kohustuslikku e-arveldamist ning kaotades vajaduse taotleda täiendavaid erimeetmeid direktiivist 2006/112/EÜ erandite tegemiseks. Seega alates kuupäevast, mil liikmesriigid peaksid kohaldama riigisiseseid õigusnorme, millega võetakse üle nimetatud artikleid muutev direktiiv, ei tuleks enam käesolevat otsust kohaldada.

(7)

Arvestades erimeetme laia kohaldamisala ja uudsust, on oluline hinnata selle mõju käibemaksupettustega ja käibemaksust kõrvalehoidmisega võitlemisele ning maksukohustuslastele. Seega juhul, kui Rumeenia leiab, et erimeetme kehtivusaega on vaja pikendada, peaks ta esitama komisjonile koos pikendamise taotlusega aruande, milles hinnatakse erimeetme tõhusust käibemaksupettustega ja käibemaksust kõrvalehoidmisega võitlemisel ning käibemaksu kogumise lihtsustamisel.

(8)

Nimetatud erimeede ei tohiks mõjutada tarbijate õigust saada ühendusesiseste tehingute kohta paberarveid.

(9)

Erimeede peaks olema ajaliselt piiratud, et oleks võimalik hinnata, kas erimeede on selle eesmärkide seisukohast kohane ja tõhus.

(10)

Erimeede on proportsionaalne taotletavate eesmärkidega, kuna see on ajaliselt ja ulatuselt piiratud. Lisaks sellele ei kaasne erimeetmega riski, et pettused võiks üle kanduda teistesse sektoritesse või liikmesriikidesse.

(11)

Erimeetme kohaldamine ei mõjuta ebasoodsalt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu kogusummat ega käibemaksust saadavaid liidu omavahendeid,

(1)

Sigade Aafrika katk on peetavaid sigu ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist.

(2)

Sigade Aafrika katku puhangute korral uluksigade hulgas on tõsine oht, et see taud levib teistele uluksigadele ja seapidamisettevõtetesse.

(3)

Komisjoni delegeeritud määrusega 2020/687 (2) on täiendatud tauditõrje eeskirju, mida kohaldatakse selliste loetellu kandud taudide suhtes, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktides a, b ja c, ning mis on komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1882 (3) määratletud A-, B- ja C-kategooria taudidena. Eelkõige on delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 63–66 sätestatud teatavad meetmed, mis tuleb võtta metsloomadel esineva A-kategooria taudi, sh uluksigadel esineva sigade Aafrika katku puhangu ametliku kinnitamise korral. Esmajoones nähakse nende sätetega ette nakkustsooni kehtestamine ja loetellu kantud liikidesse kuuluvate metsloomade ja neilt saadud loomsete saaduste veo keelamine.

(4)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 (4) on sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed. Eelkõige on selle rakendusmääruse artikli 3 punktis b sätestatud, et kõnealuse taudi puhkemisel uluksigade hulgas mõne liikmesriigi alal tuleb vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklile 63 kehtestada nakkustsoon. Lisaks on eespool nimetatud rakendusmääruse artiklis 6 sätestatud, et see ala tuleb loetleda II taseme piirangutsoonina I lisa II osas ja vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklile 63 kehtestatud nakkustsooni kohandatakse viivitamata nii, et see hõlmaks vähemalt asjaomast II taseme piirangutsooni. Rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed hõlmavad muu hulgas II taseme piirangutsoonides peetavate sigade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste väljaveo keeldu kõnealustest piirangutsoonidest.

(5)

Horvaatia teatas komisjonile, et 13. juulil 2023 leidis kinnitust sigade Aafrika katku puhang uluksigade hulgas Karlovacka piirkonnas. Sellest tulenevalt kehtestas kõnealuse liikmesriigi pädev asutus nakkustsooni vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2020/687 ja rakendusmäärusele (EL) 2023/594.

(6)

Selleks et ära hoida tarbetuid häireid liidusiseses kaubanduses ning ohtu, et kolmandad riigid kehtestavad põhjendamatuid kaubandustõkkeid, on vaja liidu tasandil ja koostöös Horvaatiaga määratleda sigade Aafrika katku nakkustsoon kõnealuses liikmesriigis.

(7)

Sigade Aafrika katku edasise leviku tõkestamiseks tuleks lisaks delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 63–66 sätestatud meetmetele senikaua, kuni uluksigade hulgas sigade Aafrika katku puhangust tabandunud Horvaatia ala loetletakse II taseme piirangutsoonina rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisa II osas, selles määruses sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid, mida kohaldatakse II taseme piirangutsoonides peetavate sigade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste väljaveo suhtes nimetatud tsoonidest, kohaldada ka nende saadetiste väljaveo suhtes nakkustsoonist, mille Horvaatia on kehtestanud pärast kõnealust hiljutist taudipuhangut.

(8)

Seega tuleks asjaomane nakkustsoon loetleda käesoleva otsuse lisas ja selle suhtes tuleks kohaldada rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid, mida kohaldatakse II taseme piirangutsoonide suhtes. Uue sigade Aafrika katku alase epidemioloogilise olukorra tõttu ja taudi edasise leviku suurenenud vahetut ohtu arvesse võttes ei tohiks kooskõlas eespool nimetatud rakendusmäärusega lubada peetavate sigade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste väljavedu nakkustsoonist teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse. Käesolevas otsuses tuleks sätestada ka selle tsooni määramise kestus.

(9)

Seepärast tuleks käesoleva otsusega ette näha, et Horvaatia ei tohiks hiljuti seal uluksigadel esinenud sigade Aafrika katku puhangust tingitud riskide vähendamiseks lubada nakkustsoonis peetavate sigade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste vedu teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse kuni käesoleva otsuse kehtivusaja lõpuni.

(10)

Võttes arvesse, kui kiireloomuline on sigade Aafrika katku levikuga seotud epidemioloogiline olukord liidus, on oluline, et käesolevas rakendusotsuses sätestatud meetmeid hakatakse kohaldama võimalikult kiiresti.

(11)

Seega tuleks kuni alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamuse saamiseni kehtestada Horvaatias viivitamata nakkustsoon ja loetleda see käesoleva otsuse lisas ning määrata kindlaks tsooni määramise kestus.

(12)

Käesolev otsus tuleb läbi vaadata alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee järgmisel kohtumisel,

(1)

Vastavalt direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 25 lõikele 2 peavad liikmesriigid direktiivi (EL) 2017/2397 rakendamiseks, jõustamiseks ja hindamiseks, ohutuse säilitamiseks, laevasõidu hõlbustamiseks ning statistilistel kaalutlustel ja selleks, et lihtsustada kõnealust direktiivi rakendavate ametiasutuste vahelist teabevahetust, registreerima usaldusväärselt ja viivitamata komisjoni hallatavas andmebaasis teabe kvalifikatsioonitunnistuste, teenistusraamatute ja logiraamatute kohta. Sellega seoses on komisjon vastu võtnud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/473, (2) millega luuakse Euroopa laevaperede andmebaas (ECDB), mis sisaldab teavet kvalifikatsioonitunnistuste ja teenistusraamatute kohta ning Euroopa siseveelaevade andmebaas (EHDB), mis sisaldab teavet logiraamatute kohta.

(2)

Ühtlasi on direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 25 lõikega 2 ja delegeeritud määruse (EL) 2020/473 artiklis 1 sätestatud, et direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 10 lõike 2 kohaselt tunnustatud kvalifikatsioonitunnistusi, teenistusraamatuid ja logiraamatuid käsitlev teave tuleb kanda komisjoni andmebaasidesse. Direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 10 lõikes 2 osutatakse sellele, et kvalifikatsioonitunnistused, teenistusraamatud ja logiraamatud, mis on välja antud kooskõlas Reini jõel tegutsevate laevameeskondade töökorraldust käsitleva korraga, (3) milles on kehtestatud direktiivi (EL) 2017/2397 sätetega identsed nõuded, kehtivad ka liidu siseveeteedel, tingimusel et sellised tunnistused, teenistusraamatud ja logiraamatud välja andnud kolmas riik tunnustab oma jurisdiktsioonis direktiivi (EL) 2017/2397 kohaselt välja antud liidu dokumente.

(3)

Kuna Šveits annab kvalifikatsioonitunnistusi, teenistusraamatuid ja logiraamatuid välja kooskõlas Reini jõel tegutsevate laevameeskondade töökorraldust käsitleva korraga, milles on kehtestatud direktiivi (EL) 2017/2397 sätetega identsed nõuded, ning aktsepteerib oma jurisdiktsioonis asjakohaseid liidu dokumente, kehtivad Šveitsi kvalifikatsioonitunnistused vastavalt direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 10 lõikele 2 ka liidu siseveeteedel.

(4)

Nõukogu otsusega (EL) 2022/1912 (4) võeti vastu Reini jõel tegutsevate laevameeskondade töökorraldust käsitlev kord, mille artiklis 2.01 on sätestatud, et Šveits peab lisama kõik pädeva asutuse väljastatud kvalifikatsioonitunnistused, teenistusraamatud ja logiraamatud ning neis sisalduvad andmed riiklikku registrisse, mida tuleb pidada vastavalt direktiivi (EL) 2017/2397 artiklile 25, ning siduma oma riiklikud registrid komisjoni hallatava registriga vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/473 nõuetele.

(5)

Šveits esitas 20. oktoobril 2021 komisjonile taotluse juurdepääsu saamiseks komisjoni andmebaasidele.

(6)

Kooskõlas direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 25 lõikega 4 võib anda kolmandate riikide ametiasutustele, kes väljastavad kvalifikatsioonitunnistusi, teenistusraamatuid või logiraamatuid kooskõlas Reini jõel tegutsevate laevameeskondade töökorraldust käsitleva korraga, juurdepääsu andmebaasile, kui see on vajalik direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 25 lõikes 2 osutatud eesmärkidel, tingimusel et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (5) artiklis 9 sätestatud andmekaitsenõuded on täidetud, asjaomane kolmas riik ei piira liikmesriikide või komisjoni juurdepääsu oma asjakohasele andmebaasile ning kui komisjon tagab, et asjaomane kolmas riik ei edasta andmeid mõnele muule kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile ilma komisjoni selgesõnalise kirjaliku loata ja et andmete edastamine toimub komisjoni kindlaksmääratud tingimustel.

(7)

Komisjon on seisukohal, et Šveits suudab tagada piisava andmekaitse taseme (6). Ühtlasi on Šveits ametliku kirjaga kinnitanud, et ta annab juurdepääsu oma asjakohastele andmebaasidele ning et ta ei edasta andmeid mõnele muule kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile ilma komisjoni sõnaselge kirjaliku loata ja et andmete edastamine toimub komisjoni täpsustatud tingimustel.

(8)

Lisaks peab juurdepääs komisjoni andmebaasidele olema vajalik ka direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 25 lõikes 2 sätestatud eesmärkidel, st kõnealuse direktiivi rakendamiseks, jõustamiseks ja hindamiseks, ohutuse säilitamiseks, laevasõidu hõlbustamiseks ning statistilistel kaalutlustel ja selleks, et lihtsustada teabevahetust kõnealust direktiivi rakendavate ametiasutuste vahel.

(9)

Võttes arvesse, et Šveitsis välja antud kvalifikatsioonitunnistust omavad laevapereliikmed tegutsevad igapäevaselt liidu siseveeteedel ning et Šveitsi välja antud kvalifikatsioonitunnistused, teenistusraamatud ja logiraamatud peavad vastama nõuetele, mis on identsed direktiivis (EL) 2017/2397 sätestatud nõuetega, on direktiivi (EL) 2017/2397 rakendamiseks, jõustamiseks ja hindamiseks vaja vahetada asjakohast teavet liikmesriikide ja Šveitsi vahel, tagades samal ajal katkematu ohutu ja nõuetekohase navigeerimise liidu siseveeteedel. Lisaks saab komisjon Šveitsile Euroopa laevaperede andmebaasile ja Euroopa siseveelaevade andmebaasile juurdepääsu tagades pidada asjaomaste meeskonnaandmete täielikku registrit, samuti aitab see komisjonil saavutada statistilisi eesmärke. Seepärast on direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 25 lõikes 2 sätestatud eesmärke silmas pidades vaja anda Šveitsi pädevatele asutustele juurdepääs Euroopa laevaperede andmebaasile ja Euroopa siseveelaevade andmebaasile.

(10)

Komisjon on pärast Šveitsi taotluse hindamist seisukohal, et on asjakohane anda Šveitsi ametiasutustele juurdepääs Euroopa laevaperede andmebaasile ja Euroopa siseveelaevade andmebaasile,

(1)

Nõukogu võttis 31. märtsil 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/472, millega loodi ja käivitati Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Vahemerel (EUNAVFOR MED IRINI) ajavahemikuks kuni 31. märtsini 2021.

(2)

Otsuse (ÜVJP) 2020/472 artikli 8 lõikes 3 nähakse ette, et olenemata sellest ajavahemikust tuleb operatsiooni volitusi uuendada iga nelja kuu tagant ning et poliitika- ja julgeolekukomiteel tuleb operatsiooni pikendada, välja arvatud juhul, kui operatsiooniplaanis esitatud kriteeriumite kohaselt kogutud põhjendatud tõendid näitavad, et operatsiooni merevarustuse kasutamine mõjub rändele tõmbeefektina.

(3)

Nõukogu võttis 20. märtsil 2023 vastu otsuse (ÜVJP) 2023/653, (2) millega pikendati operatsiooni 31. märtsini 2025, kusjuures volituste uuendamise suhtes kehtivad samad tingimused.

(4)

Operatsiooni ülem esitas kord kuus tõmbefaktorit käsitleva aruande.

(5)

Operatsiooni volitusi tuleks uuendada 11. selle mandaadi neljakuuliseks perioodiks ning operatsiooni tuleks vastavalt pikendada,

1.

2.

„c)

kui liikmesriigid nõuavad piirangutest loobumiseks tõendeid COVID-19 vaktsineerimise, testimise või läbipõdemise kohta, peaksid nad aktsepteerima tõendeid COVID-19 tõendeid, mis on kooskõlas WHO üleilmse digitaalsete tervisetõendite võrgustikuga.“

„c)

kui liikmesriigid nõuavad piirangutest loobumiseks tõendeid COVID-19 vaktsineerimise, testimise või läbipõdemise kohta, peaksid nad aktsepteerima COVID-19 tõendeid, mis on kooskõlas WHO üleilmse digitaalsete tervisetõendite võrgustikuga.“