(1)

Liidu ja Moldova Vabariigi suhete aluseks on ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheline assotsieerimisleping (2) (edaspidi „assotsieerimisleping“). Kooskõlas nõukogu otsusega 2014/492/EL (3) on assotsieerimislepingu kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevat V jaotist ajutiselt kohaldatud alates 1. septembrist 2014 ning assotsieerimisleping jõustus 1. juulil 2016 pärast selle ratifitseerimist kõigi liikmesriikide poolt.

(2)

Assotsieerimislepingus on väljendatud assotsieerimislepingu osaliste (edaspidi „lepinguosalised“) soovi tugevdada ja laiendada suhteid ambitsioonikal ja innovaatilisel viisil, hõlbustada järkjärgulist majanduslikku integratsiooni ja selle saavutamist ning teha seda kooskõlas õiguste ja kohustustega, mis tulenevad lepinguosaliste liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis.

(3)

Assotsieerimislepingu artikliga 143 on ette nähtud lepinguosaliste vahelise vabakaubanduspiirkonna järkjärguline loomine kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artikliga. Selleks nähakse assotsieerimislepingu artiklis 147 ette tollimaksude järkjärguline kaotamine vastavalt assotsieerimislepingu XV lisas sisalduvatele ajakavadele, samuti nähakse ette võimalus tollimaksude kaotamise kiirendamiseks ja ulatuse laiendamiseks.

(4)

Venemaa 24. veebruaril 2022 alustatud agressioonisõda Ukraina vastu on äärmiselt negatiivselt mõjutanud Moldova Vabariigi võimet kaubelda ülejäänud maailmaga, eelkõige seepärast, et Moldova Vabariigi eksport sõltus kauba viimisest läbi Ukraina territooriumi ning Ukraina taristust, mis ei ole endiselt suures osas kasutatav. Sellistes kriitilistes tingimustes ja Moldova Vabariigi majandusele avalduva negatiivse majandusliku mõju leevendamiseks on vaja kiirendada tihedamate majandussuhete arendamist liidu ja Moldova Vabariigi vahel, et Moldova Vabariigi majandust kiiresti toetada. Seepärast on vajalik ja asjakohane jätkata kaubavoogude stimuleerimist ja anda kaubanduse liberaliseerimise meetmete vormis soodustusi kõigile toodetele, mis on kooskõlas tollimaksude kiirema kaotamisega liidu ja Moldova Vabariigi vahelises kaubanduses.

(5)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 21 lõike 3 kohaselt peab liit tagama kooskõla oma välistegevuse eri valdkondade vahel. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 207 lõike 1 kohaselt tuleb ühist kaubanduspoliitikat ellu viia kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/1279 (4) kaotab kehtivuse 24. juulil 2023.

(7)

Käesoleva määrusega kehtestatud kaubanduse liberaliseerimise meetmed peaksid olema järgmisel kujul: i) puu- ja köögivilja suhtes piiril kehtivate hindade süsteemi kohaldamise peatamine ja ii) kõigi tariifikvootide ja imporditollimaksude peatamine. Nende meetmetega süvendab liit Moldova Vabariigi ja liidu vahelist majanduslikku integratsiooni ning annab ajutiselt asjakohast majanduslikku toetust Moldova Vabariigile ja ettevõtjatele, kes on mõjutatud Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu.

(8)

Selleks et vältida kelmust ja pettust, peaks käesoleva määrusega kehtestatud kaubanduse liberaliseerimise meetmete rakendamine sõltuma sellest, kas Moldova Vabariik järgib kõiki asjakohaseid assotsieerimislepingus sätestatud soodustuste saamise tingimusi, sealhulgas asjaomaste toodete päritolureegleid ja nendega seotud menetlusi, ning kas Moldova Vabariik teeb liiduga tihedat halduskoostööd, nagu on sätestatud assotsieerimislepingus.

(9)

Moldova Vabariik peaks hoiduma uute tollimaksude või muude samaväärse toimega maksude ning uute koguseliste piirangute või muude samaväärsete meetmete kehtestamisest liidust pärit impordile, samuti olemasolevate tollimaksumäärade või muude maksude suurendamisest või muude piirangute kehtestamisest, välja arvatud juhul, kui see on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kontekstis selgelt põhjendatud. Kui Moldova Vabariik neid tingimusi ei täida, peaks komisjonil olema õigus käesoleva määrusega kehtestatud kaubanduse liberaliseerimise meetmed ajutiselt täielikult või osaliselt peatada.

(10)

Assotsieerimislepingu artiklis 2 on sätestatud, et assotsieerimislepingu olulised osad on muu hulgas demokraatlike põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku vastu võitlemine. Sama artikli kohaselt kohustuvad lepinguosalised järgima eelkõige järgmisi üldpõhimõtteid: õigusriik ja hea valitsemistava põhimõte, korruptsiooni, organiseeritud ja muu (sealhulgas riikidevahelise) kuritegevuse ning terrorismi vastane võitlus ning kestliku arengu ning tulemusliku mitmepoolsuse põhimõtted. On asjakohane ette näha võimalus ajutiselt peatada käesoleva määrusega ette nähtud kaubanduse liberaliseerimise meetmed, kui Moldova Vabariik ei järgi kõnealuseid olulisi osi või kõnealuseid üldpõhimõtteid.

(11)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused käesolevas määruses osutatud kaubanduse liberaliseerimise meetmete ajutiseks peatamiseks juhul, kui käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv import kahjustab samasuguseid või otseselt konkureerivaid tooteid pakkuvaid liidu tootjaid. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (5).

(12)

Tingimusel, et komisjon hindab korrapärase seire alusel kolme kuu vältel käesoleva määruse mõju, ning selline hindamine algatatakse liikmesriigi igakülgselt põhjendatud taotluse korral või komisjoni omal algatusel, on vaja ette näha võimalus taaskehtestada tollimaksud, mida tavaolukorras kohaldatakse assotsieerimislepingu alusel käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete impordi suhtes, millel on kahjulik mõju liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete turule.

(13)

Komisjoni iga-aastane aruanne assotsieerimislepingu oluliseks osaks oleva põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamise kohta peaks sisaldama üksikasjalikku hinnangut käesoleva määrusega kehtestatud kaubanduse liberaliseerimise meetmete rakendamisele.

(14)

Pidades silmas Moldova Vabariigi majanduslikku olukorda ning määruse (EL) 2022/1279 kehtivusaja lõppemist 24. juulil 2023, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena 25. juulil 2023,

(1)

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on pannud proovile Euroopa kaitsetööstuse ja kaitsevarustuse turu ning toonud esile mitmeid puudusi, mis kahjustavad kaitsetööstuse võimet rahuldada piisavalt turvaliselt ja aegsasti liikmesriikide kiireloomulisi vajadusi kaitseotstarbeliste toodete ja süsteemide, näiteks laskemoona ja rakettide järele, võttes arvesse selliste toodete ja süsteemide suurenenud tarbimist väga intensiivse konflikti ajal.

(2)

Alates 24. veebruarist 2022 on liit ja selle liikmesriigid pidevalt suurendanud oma jõupingutusi, et aidata katta Ukraina pakilisi kaitsevajadusi. Kasvavat ebastabiilsust, strateegilist konkurentsi ja julgeolekuohte silmas pidades otsustasid liidu riigipead ja valitsusjuhid 11. märtsil 2022 Versailles’s toimunud kohtumisel võtta suurema vastutuse liidu enda julgeoleku eest ja astuda täiendavaid otsustavaid samme Euroopa suveräänsuse kindlustamiseks. Kohtumisel võeti kohustus tugevdada Euroopa kaitsevõimet ning lepiti kokku kaitsekulutuste suurendamises, ühisprojektide kaudu koostöö tõhustamises, kaitsevõimet tugevdavates ühishangetes, puudujääkide kõrvaldamises, innovatsiooni edendamises ning liidu kaitsetööstuse tugevdamises ja arendamises. Nõukogu kiitis 21. märtsil 2022 heaks strateegilise kompassi liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna tugevdamiseks järgmisel kümnendil (edaspidi „strateegiline kompass“) ning Euroopa Ülemkogu kinnitas selle 24. märtsil 2022. Strateegilises kompassis rõhutatakse vajadust suurendada kaitsekulutusi ja investeerida rohkem võimesse nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil.

(3)

Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitasid 18. mail 2022 ühisteatise „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“, milles juhiti tähelepanu kaitsevaldkonna rahastamise, tööstuse ja võimekuse puudustele liidus. Komisjon esitas 19. juulil 2022 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, et luua ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdav vahend (EDIRPA), mille eesmärk on toetada liikmesriikide vahelist koostööd hankeetapis, et täita koos kõige pakilisemad ja kriitilisemad lüngad, mis tulenevad eelkõige praegusele Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale reageerimisest. EDIRPA aitab tõhustada kaitsevaldkonna ühishankeid ja tugevdada asjaomase liidupoolse rahastamise kaudu liidu kaitsetööstuse võimekust ning kohandada seda turul toimunud struktuursete muutustega, mis tulenevad väga intensiivsest konfliktist tingitud nõudluse suurenemisest.

(4)

Võttes arvesse olukorda Ukrainas ja Ukraina pakilisi kaitsevajadusi, eelkõige vajadust laskemoona järele, leppis nõukogu 20. märtsil 2023 kokku kolmesuunalises käsituses, mille eesmärk on tarnida järgmise 12 kuu jooksul ühise jõupingutuse tulemusena Ukrainale miljon ühikut suurtükimoona. Nõukogu jõudis kokkuleppele tarnida Ukrainale kiiresti maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning taotluse korral rakette kas olemasolevatest varudest või muutes olemasolevate tellimuste puhul prioriteete. Lisaks kutsus nõukogu liikmesriike üles soetama Euroopa kaitsetööstuselt (ja Norralt) ühishankena laskemoona ja taotluse korral rakette olemasoleva Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) projekti või liikmesriikide juhitavate täiendavate hankeprojektide raames, et taastada oma varusid ja jätkata samal ajal Ukraina toetamist. Nende jõupingutuste toetamiseks lubas nõukogu võtta kasutusele asjakohased rahalised vahendid, sealhulgas Euroopa rahutagamisrahastu kaudu. Nõukogu tegi komisjonile ülesandeks esitada konkreetsed ettepanekud, et kiiresti toetada Euroopa kaitsetööstuse tootmisvõimsuse suurendamist, kindlustada tarneahelad, hõlbustada tõhusaid hankemenetlusi, tegeleda vajakajäämistega tootmisvõimsuses ja edendada investeeringuid, võttes muu hulgas asjakohasel juhul kasutusele liidu eelarve. Selline investeeringute edendamine on oluline selleks, et liidu enda julgeolekuvajadused oleksid igal hetkel piisavalt tagatud ning et liidu kaitsetööstus ja siseturg vastaksid praegustele katsumustele. Kolme omavahel seotud suunda tuleb arendada paralleelselt ja kooskõlastatult. Kolme suuna nõuetekohase rakendamise tagamiseks korraldatakse riikide relvastusjuhtide tasandil korrapäraseid kohtumisi kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühmaga (kuhu kuuluvad komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja EDA esindajad), et hinnata vajadusi ja tööstusvõimet ning tagada vajalik tihe koordineerimine.

(5)

Nõukogu võttis 13. aprillil 2023 Euroopa rahutagamisrahastu raames vastu ühe miljardi euro suuruse abimeetme Ukraina relvajõudude toetamiseks, mille abil on võimalik hüvitada liikmesriikidele maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning võimalik, et ka rakettide kulu, mis on annetatud Ukrainale olemasolevatest varudest või kehtivate tellimuste prioriteetide muutmise tulemusena ajavahemikul 9. veebruarist kuni 31. maini 2023. Mis puutub ühishangetesse, siis praeguseks on 24 liikmesriiki ja Norra allkirjastanud EDA laskemoona ühishangete projekti.

(6)

Ühised jõupingutused, mis võimaldavad liikmesriikidel täiendada oma ammendunud varusid ja toetada Ukrainat, saavad olla tulemuslikud ainult siis, kui liidu tarnijad suudavad vajalikke kaitseotstarbelisi tooteid aegsasti tarnida. Kuna varud vähenevad kiiresti, liidu tööstus täidab liikmesriikide või kolmandate riikide tellimusi peaaegu täisvõimsusel ja hinnad juba tõusevad, on vaja täiendavaid liidu tööstuspoliitika meetmeid, et tagada tootmisvõimsuse kiire kasv.

(7)

Nagu on näidanud kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma töö väga kiireloomuliste kaitsevaldkonna hankevajaduste koordineerimisel ning koostöö tegemisel liikmesriikide ja liidu kaitsetööstusega, et toetada ühishankeid varude täiendamiseks, võttes eelkõige arvesse Ukrainale antavat toetust, on liidu tööstusel olemas maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning rakettide (edaspidi „asjaomased kaitseotstarbelised tooted“) tootmise võimsus. Liidu kaitsetööstuse tootmisvõimsus on aga olnud kohandatud praegusest keerulisest ajast erinevate olude jaoks. Tarnevood on kohandatud vastamaks tagasihoidlikumale nõudlusele, varud on olnud minimaalsed ja kulude vähendamiseks on kasutatud paljusid tarnijaid kõikjalt maailmast, mis on kaasa toonud liidu kaitsetööstuse sõltuvuse välistarnijatest. Seetõttu ei võimalda praegune tootmisvõimsus ning olemasolevad tarne- ja väärtusahelad kaitseotstarbeliste toodete turvalist ja õigeaegset tarnimist, mis vastaks liikmesriikide julgeolekuvajadustele ja vajadusele jätkata Ukraina toetamist, ning see on tekitanud pingeid asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete turul ning ka tootjate väljatõrjumise ohu. Seepärast on vajalik täiendav sekkumine liidu tasandil.

(8)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 173 lõike 3 kohaselt aitab liit kaasa eesmärgi saavutamisele kiirendada tööstuse kohanemist struktuurimuutustega. Seepärast näib asjakohane toetada liidu tootmisharu tootmismahu suurendamisel, tellimuse täitmise aja lühendamisel ning võimalike pudelikaelte või tegurite kõrvaldamisel, mis võivad aeglustada või takistada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete õigeaegset kättesaadavust ja tarnimist.

(9)

Liidu tasandil võetavate meetmete eesmärk peaks olema tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet ja vastupidavust laskemoona ja rakettide valdkonnas, et võimaldada selle kiiret kohanemist struktuurimuutustega.

(10)

Selleks tuleks luua rahastu tööstuse tugevdamiseks asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmisega seotud tarne- ja väärtusahelate ulatuses liidus (edaspidi „rahastu“).

(11)

Käesolevas määruses sätestatud eristruktuur, rahastamiskõlblikkuse tingimused ja kriteeriumid on seotud ainult kõnealuse lühiajalise rahastuga ning need on tingitud eriasjaoludest ja praegusest hädaolukorrast.

(12)

Rahastu on kooskõlas olemasolevate liidu kaitsealaste koostööalgatustega, nagu Euroopa Kaitsefond, EDIRPA ja Euroopa rahutagamisrahastu, ning loob sünergiat muude liidu programmidega. Rahastu vastab täielikult strateegilise kompassi eesmärkidele.

(13)

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleks rahastu suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (3) (edaspidi „finantsmäärus“).

(14)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele tingimusel, et avalduse esitaja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetusetaotluse esitamise kuupäeva kantud kulud ei ole rahastamiskõlblikud, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vastata nõukogu 20. märtsi 2023. aasta üleskutsele kiirendada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarnimist, peaks rahastamisotsuses olema võimalik ette näha rahaline toetus sellest kuupäevast alustatud meetmetele.

(15)

Käesoleva määrusega kehtestatakse rahastu kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (4) punkti 18 tähenduses.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (5) artikli 73 lõikes 4 sätestatud võimalusi võib kohaldada tingimusel, et projekt on vastavuses kõnealuse määruse sätetega ning kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2021/1058 (6) ja (EL) 2021/1057 (7) sätestatud Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfond+-i kohaldamisalasse. Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 24 tuleb komisjonil hinnata liikmesriikide esitatud muudetud programme ja esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul muudetud programmi esitamisest. Võttes arvesse olukorra kiireloomulisust, peaks komisjon püüdma viia muudetud riiklike programmide hindamise lõpule põhjendamatu viivituseta.

(17)

Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 (8) artikliga 21 muudetud või uued taaste- ja vastupidavuskavad, peaks neil olema võimalik teha ettepanekuid meetmete kohta, mis toetavad ka rahastu eesmärkide saavutamist kooskõlas nõukogu otsuses (EL, Euratom) 2020/2053 (9), nõukogu määruses (EL) 2020/2094 (10) ja määruses (EL) 2021/241 sätestatud eesmärkide ja nõuetega. Selleks peaksid liikmesriigid kaaluma eelkõige meetmeid, mis on seotud rahastu raames konkursikutsele vastuseks esitatud taotlustega, mis on saanud rahastu kvaliteedimärgise.

(18)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (11) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (12), (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (13) ja (EL) 2017/1939 (14) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas selliste meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (15), ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(19)

Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed peaksid saama rahastus osaleda assotsieerunud riikidena koostööraamistikus, mis loodi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (16) ja milles nähakse ette, et nende osalust liidu programmides rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Käesoleva määrusega tuleks nõuda neilt kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(20)

Arvestades kaitsetööstuse eripära, mille puhul nõudlus pärineb peaaegu eranditult liikmesriikidelt ja assotsieerunud riikidelt, kes kontrollivad ka kõikide kaitseotstarbeliste toodete ja kogu kaitsetehnoloogia soetamist, sealhulgas eksporti, ei toimi kaitsesektor traditsioonilisematel turgudel valitsevate tavapäraste reeglite ja ärimudelite alusel. Seepärast ei rahasta tööstus ise olulisi investeeringuid, vaid teeb seda üksnes kindlate tellimuste alusel. Kuigi liikmesriikide kindlad tellimused on iga investeeringu eeltingimus, võib komisjon sekkuda, vähendades tööstusinvesteeringute riske toetuste ja laenude abil, mis võimaldavad kiiremini kohaneda käimasolevate struktuurimuutustega turul. Praeguses kriisiolukorras peaks liidu toetus katma kuni 50 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, et anda toetusesaajatele võimalus rakendada meetmeid võimalikult kiiresti, vähendada oma investeeringutega seotud riske ja seega muuta asjaomased kaitseotstarbelised tooted kiiremini kättesaadavaks.

(21)

Rahastust tuleks rahalist toetust anda finantsmääruses sätestatud vahendite kaudu sellistele meetmetele, mis aitavad tagada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete õigeaegse kättesaadavuse ja tarned, nagu tööstuse koordineerimise ja võrgustike loomise meetmed, asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmisega tegelevate ettevõtjate juurdepääs rahastamisele, tootmisvõimsuse reserveerimine, aegunud toodete taastamine, olemasoleva tootmisvõimsuse laiendamine, optimeerimine, ajakohastamine, täiustamine või selle kasutusotstarbe muutmine või uue tootmisvõimsuse loomine selles valdkonnas, samuti töötajate koolitamine.

(22)

Kuna rahastu eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja tõhusust, peaksid toetuskõlblikud olema ainult avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused, kelle asukoht ja juhtimisstruktuurid asuvad liidus või assotsieerunud riikides. Need üksused ei tohiks olla mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all või teise võimalusena peaks nende suhtes olema tehtud taustauuring Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 (17) tähenduses ja vajaduse korral kohaldatud leevendusmeetmeid, võttes arvesse käesoleva määruse artiklis 4 osutatud eesmärke. Üksust, kelle asukoht on mitteassotsieerunud kolmandas riigis, või üksust, kelle asukoht on liidus või assotsieerunud riigis, kuid kelle juhtimisstruktuur asub mitteassotsieerunud kolmandas riigis, ei tohiks lugeda toetuskõlblikuks meetmes osalevaks vahendite saajaks.

(23)

Liidus või assotsieerunud riigis asuv, kuid mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev üksus, kelle suhtes ei ole tehtud taustauuringut määruse (EL) 2019/452 tähenduses ja vajaduse korral kohaldatud leevendusmeetmeid, võib olla toetusesaaja ainult juhul, kui on täidetud liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega seotud ranged tingimused, mis on kehtestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) V jaotisele, muu hulgas Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamist puudutavas osas. Sellise üksuse osalemine ei tohiks minna vastuollu rahastu eesmärkidega. Selles kontekstis tuleks kontrolli mõista võimena otsustavalt mõjutada üksust kas otse või kaudselt ühe või mitme vahepealse üksuse kaudu. Taotlejad peaksid esitama kogu asjakohase teabe meetmes kasutatava taristu, rajatiste, varade ja ressursside kohta. Samuti tuleks sellega seoses arvesse võtta liikmesriikide muresid seoses varustuskindlusega. Pidades silmas praegusest laskemoona tarnekriisist tingitud olukorra kiireloomulisust, tuleks rahastus arvesse võtta olemasolevaid tarneahelaid.

(24)

Rahastust toetatavas meetmes osalevate toetusesaajate taristu, rajatised, vara ja ressursid peaksid kogu meetme kestuse ajal asuma liikmesriigi või assotsieerunud riigi territooriumil.

(25)

Rahastust ei tohiks rahaliselt toetada selliste asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmisvõimsuse suurendamist, mille suhtes kehtib mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse piirang, mis piirab liikmesriikide võimalust neid asjaomaseid kaitseotstarbelisi tooteid kasutada. Vahendite saaja peaks püüdma tagada, et rahastust rahastatav meede võimaldab toodangu tarnimist Ukrainale.

(26)

Vastavalt nõukogu otsuse (EL) 2021/1764 (18) artiklile 85 võivad ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMTd) füüsilised isikud, organid ja institutsioonid saada liidu rahalist toetust vastavalt rahastu reeglitele ja eesmärkidele ning asjakohasel juhul ka ÜMTga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale.

(27)

Taotlejate esitatud taotluste hindamisel peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu sellele, kuidas need toetavad rahastu eesmärkide saavutamist. Eelkõige tuleks taotluste hindamisel aluseks võtta meetmete panus tootmisvõimsuse suurendamisse, selle kiiresse kasvu, reserveerimisse või ajakohastamisse ning ka asjaomaste töötajate ümberõppesse ja oskuste täiendamisse. Samuti tuleks hinnata seda, kuidas aitavad meetmed lühendada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tellimuse täitmise aega, sealhulgas tellimuste prioriteetide muutmise mehhanismide kaudu, kindlaks teha ja kõrvaldada tarneahelates leiduvaid pudelikaelu ning suurendada tarneahelate vastupidavust piiriülese koostöö arendamise ja rakendamise kaudu asjaomastes tarneahelates tegutsevate ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate vahel.

(28)

Liidu rahalise toetuse kavandamisel, andmisel ja rakendamisel peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu selle tagamisele, et toetus ei kahjustaks konkurentsitingimusi siseturul.

(29)

Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud kriis ei ole toonud esile mitte ainult puudusi liidu kaitsetööstuses, vaid on tekitanud probleeme ka kaitseotstarbeliste toodete siseturu toimimises. Praeguse geopoliitilise olukorra tulemusena on nõudlus tõepoolest märkimisväärselt suurenenud ja see mõjutab asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete ja nende komponentide tootmise ja müügiga seotud siseturu toimimist liidus. Kui mõned liikmesriigid on võtnud või tõenäoliselt võtavad meetmeid oma varude säilitamiseks riikliku julgeoleku huvides, siis teistel on raskusi juurdepääsul kaupadele, mida on vaja asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks või soetamiseks. Mõnikord tekitavad raskused ühe tooraine või konkreetse komponendi hankimisel tõkkeid kogu tootmisahelas. Siseturu toimimise tagamiseks on vaja kooskõlastatult sätestada ühtlustatud normid asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarnekindluse suurendamiseks. Kõnealused meetmed peaksid hõlmama loamenetluse kiirendamist ja hankemenetluse lihtsustamist. Kõnealused meetmed peaksid põhinema ELi toimimise lepingu artiklil 114.

(30)

Pidades silmas asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarnekindluse tähtsust, peaksid liikmesriigid tagama, et tootmisrajatiste planeerimise, ehitamise ja käitamisega, sisendite liidusisese veo ning asjaomaste lõpptoodete kvalifitseerimise ja sertifitseerimisega seotud haldustaotlusi menetletakse tõhusalt ja õigeks ajaks.

(31)

Üldise avaliku julgeoleku eesmärgi saavutamiseks on vaja, et asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmisega seotud rajatised valmiksid võimalikult kiiresti ja halduskoormus oleks samal ajal võimalikult väike. Seetõttu peaksid liikmesriigid käsitlema asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmisega seotud tehaste ja rajatiste kavandamise, ehitamise ja käitamisega seotud taotlusi võimalikult kiiresti. Konkreetse juhtumi puhul õiguslike huvide kaalumisel tuleks selliseid taotlusi eelistada.

(32)

Pidades silmas käesoleva määruse eesmärki ja seonduvat kriisiolukorda ning selle vastuvõtmisega seotud erandlikke asjaolusid, peaksid liikmesriigid iga juhtumi puhul kaaluma riigisisese ja kohaldatava liidu õiguse kohaste kaitsealaste erandite kasutamist, kui nad leiavad, et selliste erandite tegemine lihtsustaks nimetatud eesmärgi saavutamist. See võib eelkõige puudutada keskkonna-, tervise- ja ohutusküsimusi käsitlevat liidu õigust, mis on hädavajalik inimeste tervise ja keskkonna kaitse parandamiseks ning kestliku ja ohutu arengu saavutamiseks. Nimetatud õiguse rakendamine võib aga tekitada ka regulatiivseid tõkkeid, mis vähendavad liidu kaitsetööstuse võimalusi suurendada kiiresti asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmist ja tarnimist. Liidu ja selle liikmesriikide ühine ülesanne on uurida kiiresti meetmeid, mida nad saaksid võtta võimalike takistuste ületamiseks. Ükski selline liidu, piirkonna või riigi tasandi meede ei tohiks kahjustada keskkonda, tervist ja ohutust.

(33)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ (19) eesmärk on ühtlustada riigihankelepingute sõlmimise menetlusi kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, seega täites liikmesriikide julgeolekunõudeid ja ELi toimimise lepingust tulenevaid kohustusi. Nimetatud direktiiv sisaldab eelkõige erisätteid, mis reguleerivad kriisist tingitud kiireloomulisi olukordi ning millega nähakse ette näiteks lühendatud tähtajad pakkumuste esitamiseks ja võimalus kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Praegusest laskemoona tarnekriisist tingitud äärmiselt kiireloomuline olukord võib aga olla vastuolus isegi nende sätetega juhul, kui kaks või enam liikmesriiki kavatsevad korraldada ühishanke. Mõnel juhul on ainus lahendus, mis tagab nende liikmesriikide julgeolekuhuvid, avada olemasolev raamleping sellistele liikmesriikide avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatele, kes ei olnud algselt selle osalised, kuigi seda võimalust ei olnud esialgses raamlepingus ette nähtud.

(34)

Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt peavad hankelepingu muudatused piirduma rangelt sellega, mis on antud olukorras tingimata vajalik, ning järgima samal ajal võimalikult suures ulatuses diskrimineerimiskeelu, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Seega peaks olema võimalik teha erandeid direktiivist 2009/81/EÜ ja suurendada raamlepingus kindlaks määratud koguseid, avades selle samal ajal teiste liikmesriikide avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatele. Kõnealustele avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatele peaksid nende lisakoguste puhul olema tagatud samad tingimused kui algsele avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijal, kes sõlmis esialgse raamlepingu. Sellistel juhtudel peaks avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija lubama raamlepinguga ühineda kõigil ettevõtjatel, kes vastavad raamlepingu sõlmimiseks korraldatud hankemenetluses avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija algselt kehtestatud tingimustele, sealhulgas direktiivi 2009/81/EÜ artiklites 39–46 osutatud kvalitatiivse valiku nõuetele. Lisaks tuleks võtta asjakohaseid läbipaistvusmeetmeid, et tagada kõigi potentsiaalselt huvitatud isikute teavitamine. Selleks et piirata nende muudatuste mõju siseturu sujuvale toimimisele ja vältida ebaproportsionaalseid konkurentsimoonutusi, peaks saama selliseid muudatusi raamlepingutes teha ainult kuni 30. juunini 2025.

(35)

Selleks et olla konkurentsivõimeline, innovaatiline ja vastupidav ning suurendada oma tootmisvõimsust, peab Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisel ja tööstuslikul baasil olema juurdepääs nii avaliku kui ka erasektori rahastusele. Nagu on märgitud komisjoni 15. veebruari 2022. aasta teatises „Komisjoni panus Euroopa kaitsesse“, on liidu kestliku rahastamise algatused kooskõlas liidu jõupingutustega tagada Euroopa kaitsetööstusele piisav rahastus ja piisavad investeeringud. See tähendab, et liidu kestliku rahastamise raamistik ei takista investeerimist kaitsevaldkonna tegevustesse. Liidu kaitsetööstus panustab suurel määral liidu vastupanuvõimesse ja julgeolekusse ning seega ka rahu ja sotsiaalse kestlikkuse tagamisse. Liidu kestliku rahastamise poliitika meetmete raames loetakse, et sotsiaalse kestlikkuse nõuetega ei ole kooskõlas vastuolulised relvad, mille kohta on vastu võetud rahvusvahelised konventsioonid, millega keelatakse selliste relvade arendamine, tootmine, varude loomine, kasutamine, üleandmine ja tarnimine ning millele on alla kirjutanud liikmesriigid. Liidu kaitsetööstuse sektoris rakendavad liikmesriigid sõjaliste ja kahesuguse kasutusega kaupade veo ja ekspordi suhtes ranget õiguslikku kontrolli. Sellest perspektiivist annaks erasektorile tugeva märguande riikide ja Euroopa finantsasutuste (näiteks liikmesriikide tugipankade ja finantseerimisasutuste) lubadus Euroopa kaitsetööstust toetada. Euroopa Investeerimispank peaks muu majandusarengu ja avaliku poliitika, sealhulgas rohe- ja digipöörde rahastamise kõrval ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 309 ja oma põhikirjaga suurendama toetust Euroopa kaitsetööstusele ja ühishangetele lisaks senisele toetusele kahesuguse kasutusega projektide vallas, kui sellised investeeringud aitaksid selgelt kaasa strateegilise kompassi prioriteetide rakendamisele.

(36)

Asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete väärtusahelate ettevõtjatel peaks olema juurdepääs laenurahastusele, et kiirendada tootmisvõimsuse suurendamiseks vajalikke investeeringuid. Rahastu peaks parandama rahaliste vahendite kättesaadavust laskemoona ja rakette tootvate liidu ettevõtjate jaoks. Määrusega tuleks eelkõige tagada, et kõnealustele ettevõtjatele antaks samad tingimused, mida pakutakse muudele ettevõtjatele, hüvitades lisakulud, mis tekivad konkreetselt kaitsesektoris.

(37)

Osana investeeringute hõlbustamise meetmetest, mida nimetatakse kasvufondiks, peaks komisjon saama luua sihtotstarbelise rahastamisvahendi. Kasvufondi tuleks rakendada eelarve kaudse täitmise korras. Sellega seoses peaks komisjon tihedas koostöös oma rakenduspartneritega uurima, milline on kõige sobivam viis liidu eelarve võimendamiseks, et kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid taotletava kiire tootmisvõimsuse kasvu toetuseks, näiteks luua Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (20) loodud InvestEU fondi raames segarahastamisvahend. Kasvufondi tegevused peaksid toetama laskemoona ja rakettide sektori tootmise võimsuse suurendamist, pakkudes rahaliste vahendite parema kättesaadavuse võimalusi äriühingutele kogu väärtusahela ulatuses.

(38)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses tööprogrammi vastuvõtmise ning väljavalitud tegevuste rahastamiseks vajalike vahendite andmisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (21).

(39)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on julgeolekukriisi mõjule reageerimine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda pakutud meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(40)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada, ilma et see mõjutaks liidu konkurentsireegleid, eelkõige ELi toimimise lepingu artikleid 101–109 ja neid artikleid jõustavaid õigusakte.

(41)

Vastavalt ELi lepingu artikli 41 lõikele 2 tuleb liidu eelarvevahenditest katta ELi lepingu V jaotise 2. peatüki rakendamiseks vajalikud tegevuskulud, välja arvatud sõjalise ja kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonideks vajalikud tegevuskulud.

(42)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (22) punktidele 22 ja 23 tuleks käesolevat määrust hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid käesoleva määruse mõju kohta kohapeal. Komisjon peaks tegema hiljemalt 30. juuniks 2024 käesoleva määruse hindamise, sealhulgas selleks, et esitada asjakohasel juhul ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks.

(43)

Võttes arvesse vahetut ohtu varustuskindlusele, mis tuleneb Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(44)

Käesoleva määruse kohaldamine ei tohiks mõjutada teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära,

(1)

Direktiivi 2011/65/EL artikli 4 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmed ei sisalda kõnealuse direktiivi II lisas loetletud ohtlikke aineid. Seda piirangut ei kohaldata nimetatud direktiivi IV lisas loetletud erandlike kasutusviiside puhul.

(2)

Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/65/EL, on loetletud kõnealuse direktiivi I lisas.

(3)

Plii on piiratud kasutusega aine, mis on kantud direktiivi 2011/65/EL II lisa loetellu.

(4)

Komisjon sai 1. detsembril 2021 direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 3 kohase taotluse kanda kõnealuse direktiivi IV lisa loetellu erand plii kasutamiseks termostabilisaatorina polüvinüülkloriidis, mida kasutatakse alusmaterjalina in vitro diagnostika meditsiiniseadmete andurites (edaspidi „taotletud erand“).

(5)

Taotletud erandis kirjeldatud in vitro diagnostika meditsiiniseadmed kuuluvad direktiivi 2011/65/EL I lisas nimetatud 8. kategooriasse „meditsiiniseadmed“.

(6)

Taotletud erandi hindamiseks viidi läbi tehniline ja teaduslik uuring (2). Hindamine hõlmas direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikega 7 nõutud konsulteerimist sidusrühmadega. Nende konsultatsioonide käigus laekunud märkused tehti spetsiaalsel veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

(7)

Taotletud erandi hindamisel jõuti järeldusele, et plii asendamine konkreetsetes andurites ei ole veel lõpule viidud. Asendusainete olemasolu kõnealuste konkreetsete seadmete jaoks ei ole tagatud, kuna praegused plii asendajad ei ole kõikide näitajate (näiteks kreatiniini ja vere uurealämmastiku) puhul usaldusväärsed või nendega saavutatav täpsus on selliste näitajate puhul väike. Peale selle jõuti hindamise tulemusena järeldusele, et taotletud erandi tegemata jätmine mõjutaks negatiivselt tervishoiuteenuseid.

(8)

Seega vastab taotletud erand vähemalt ühele direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud asjakohasele tingimusele, sest eranditaotluse kohase konkreetse kasutusviisi puhul ei ole asendusainete usaldusväärsus tagatud. Samuti võetakse arvesse erandi tegemata jätmise negatiivset üldmõju keskkonnale, tervisele ja tarbijaohutusele, samuti selle sotsiaal-majanduslikku mõju.

(9)

Taotletud erand on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (3) ning selle tegemisega ei nõrgendata seega nimetatud määruse kohast keskkonna- ja tervisekaitset.

(10)

Seega on asjakohane lisada taotletud erandi tegemiseks direktiivi 2011/65/EL IV lisasse kõnealune kasutusviis, mis on seotud 8. kategooriasse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmetega.

(11)

Tulenevalt plii asendajate eeldatavast kättesaadavusest erandiga hõlmatud kasutusviisi jaoks ning polüvinüülkloriidis sisalduva plii suhtes määrusega (EÜ) nr 1907/2006 ette nähtavatest võimalikest tulevastest piirangutest on vaja kehtestada kõnealune erand piiratud kehtivusajaga kuni 31. detsembrini 2023. See kehtivusaeg nähakse ette vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 2 esimesele lõigule.

(12)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/65/EL vastavalt muuta,

(1)

Nõukogu leppis 4. veebruaril 2008 kokku nimetada ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Kosovos (edaspidi „ELi eriesindaja“).

(2)

Nõukogu võttis 30. juulil 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/1135, (2) millega nimetatakse Tomáš SZUNYOG ELi eriesindajaks Kosovos. Nimetatud ELi eriesindaja volitusi on pikendatud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/1194 (3) ning need lõppevad 31. augustil 2023.

(3)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 12 kuu võrra ning kehtestada tuleks uus lähtesumma ajavahemikuks 1. septembrist 2023 kuni 31. augustini 2024.

(4)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

(1)

Nõukogu leppis 7. juulil 2003 kokku Euroopa Liidu eriesindaja (edaspidi „ELi eriesindaja“) nimetamises Lõuna-Kaukaasiasse.

(2)

Nõukogu võttis 13. novembril 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/2071, (1) millega nimetati Toivo KLAAR ELi eriesindajaks Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks. Nimetatud ELi eriesindaja volitusi on seejärel pikendatud, viimati nõukogu otsusega (ÜVJP) 2022/1237, (2) ning need lõppevad 31. augustil 2023.

(3)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 12 kuu võrra ning kehtestada tuleks uus lähtesumma ajavahemikuks 1. septembrist 2023 kuni 31. augustini 2024.

(4)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,