19.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 182/4

ÜHELT poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Uus-Meremaa vaheline leping, mis käsitleb Uus-Meremaa osalemist liidu programmides

Euroopa Liit (edaspidi „liit“)

ühelt poolt

ning

Uus-Meremaa

teiselt poolt,

edaspidi eraldi „lepinguosaline“ ja koos „lepinguosalised“,

SOOVIDES luua lepinguosaliste vaheliseks koostööks püsiva raamistiku koos selgete tingimustega Uus-Meremaa osalemiseks liidu programmides ja meetmetes, samuti mehhanismi, mis hõlbustab sellise osalemise sisseseadmist liidu programmides või meetmetes,

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste ühiseid eesmärke, väärtusi ja tugevaid sidemeid, mis on loodud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Uus-Meremaa vahelise suhteid ja koostööd käsitleva 2016. aasta partnerluslepinguga, (1) ning 2008. aasta Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vahelist teadus- ja tehnikakoostöö lepingut, (2) millega luuakse üldine raamistik lepinguosaliste vaheliseks koostööks teadusuuringute valdkonnas ja muudes asjakohastes valdkondades ning tunnistatakse lepinguosaliste ühist soovi arendada, tugevdada, stimuleerida ja laiendada oma suhteid ja koostööd,

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste jõupingutusi reageerimise juhtimisel, ühendades jõud oma rahvusvaheliste partneritega, et lahendada ülemaailmseid probleeme kooskõlas inimesi, planeeti ja heaolu käsitleva ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 „Muudame oma maailma“, ning tunnistades, et teadusuuringud ja innovatsioon on innovatsioonipõhise kestliku majanduskasvu, majandusliku konkurentsivõime ja atraktiivsuse peamised tõukejõud ja olulised vahendid,

TUNNISTADES, et Te Tiriti o Waitangi / Waitangi leping on Uus-Meremaa jaoks põhiseadusliku tähtsusega alusdokument,

TUNNISTADES, kui keskse tähtsusega on lepinguosaliste teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtava rahvusvahelise koostöö aluseks olevad ühised põhiväärtused ja põhimõtted, nagu eetika ja ausus teadusuuringutes, sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused, ning lepinguosaliste ühist eesmärki edendada ja hõlbustada koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsevate organisatsioonide, sealhulgas ülikoolide vahel, parimate tavade vahetamist ja atraktiivset teadlaskarjääri, hõlbustada teadlaste piiriülest ja sektoritevahelist liikuvust, soodustada teaduslike teadmiste ja innovatsiooni vaba liikumist, edendada akadeemilise vabaduse ja teadusuuringute vabaduse austamist, toetada teadusharidust ja teavitustegevust ning Uus-Meremaa puhul Mātauranga Māori edendamist ja kaitset,

ARVESTADES, et liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ (edaspidi „programm „Euroopa horisont““) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (3),

TUNNUSTADES määruses (EL) 2021/695 sätestatud üldpõhimõtteid,

TUNNISTADES lepinguosaliste kavatsust teha vastastikku koostööd ning aidata kaasa teadus- ja innovatsioonitegevusele ning ELi missioonidele, mille eesmärk on toetada ja tugevdada teadussuutlikkust, et tulla toime üleilmsete probleemidega ja süvendada vastava tööstuse konkurentsivõimet, ning saavutada omakorda ümberkujundav ja süsteemne mõju mõlema lepinguosalise ühiskondadele, et toetada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärke, mis on kasulikud mõlemale lepinguosalisele,

RÕHUTADES Euroopa partnerluste rolli Euroopa kõige pakilisemate probleemide lahendamisel kooskõlastatud teadus- ja innovatsioonialgatuste kaudu, mis aitavad märkimisväärselt kaasa nende liidu prioriteetide saavutamisele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis nõuavad kriitilist massi ja pikaajalist visiooni, ning assotsieerunud riikide partnerlustes osalemise tähtsust,

TUNNUSTADES, et vastastikune osalemine teineteise teadus- ja innovatsiooniprogrammides peaks tooma vastastikust kasu; tunnistades ühtlasi, et lepinguosalised jätavad endale õiguse piirata või seada tingimusi osalemiseks oma teadus- ja innovatsiooniprogrammides, sealhulgas eelkõige meetmete puhul, mis on seotud nende strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega; ning Uus-Meremaa puhul Uus-Meremaa valitsuse kohustusi ja vastutust seoses Te Tiriti o Waitangi / Waitangi lepinguga,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva lepinguga kehtestatakse reeglid, mida kohaldatakse Uus-Meremaa osalemise suhtes liidu programmides ja meetmetes (edaspidi „leping“).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

„alusakt“ –

ühe või mitme liidu institutsiooni õigusakt, välja arvatud soovitus või arvamus, millega on loodud programm ning mis annab õigusliku aluse mingile meetmele ja liidu eelarvesse kantud vastava kulutuse tegemisele või liidu eelarvest tagatud eelarvelisele tagatisele või finantsabile, sealhulgas kõik muudatused ning liidu institutsiooni asjakohased õigusaktid, millega kõnealust õigusakti täiendatakse või rakendatakse, välja arvatud õigusaktid, millega võetakse vastu tööprogrammid, või

ii)

ühe või mitme liidu institutsiooni õigusakt, välja arvatud soovitus või arvamus, millega on kehtestatud liidu eelarvest rahastatav meede, mis ei ole programm, sealhulgas kõik muudatused ning liidu institutsiooni asjakohased õigusaktid, millega kõnealust õigusakti täiendatakse või rakendatakse, välja arvatud õigusaktid, millega võetakse vastu tööprogrammid;

„rahastamislepingud“ – lepingud, mis on seotud käesoleva lepingu protokollides loetletud liidu programmide ja meetmetega, milles Uus-Meremaa osaleb, ning millega rakendatakse liidu rahalisi vahendeid, näiteks toetuslepingud, rahalist toetust käsitlevad lepingud, finantsraampartnerluse lepingud, rahastamislepingud ja tagatislepingud;

„muud liidu programmide või meetmete rakendamisega seotud reeglid“ – reeglid, mis on sätestatud liidu üldeelarve suhtes kohaldatavas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (4) (edaspidi „finantsmäärus“) ning tööprogrammis või konkursikutsetes või muudes liidu väljavalimismenetlustes;

d)	„liidu väljavalimismenetlus“ – liidu rahaliste vahendite eraldamise menetlus, mille on algatanud liit või isikud või üksused, kellele on tehtud ülesandeks rakendada liidu rahalisi vahendeid;

e)	„Uus-Meremaa üksus“ – mis tahes liiki üksus, kas siis füüsiline isik, juriidiline isik või muud liiki üksus, kes võib osaleda liidu programmi või meetme tegevuses vastavalt alusaktile ja kes elab või asub Uus-Meremaal;

f)	„ELi eelarveaasta” – ajavahemik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Artikkel 3

Osalemise kindlaksmääramine

1. Uus-Meremaa võib osaleda liidu programmides või meetmetes või erandjuhtudel nende osades, mis on avatud Uus-Meremaa osalemiseks vastavalt alusaktidele ja mis on hõlmatud käesoleva lepingu protokollidega, ning anda neisse oma panuse.

2. Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis (2021–2027) „Euroopa horisont“ osalemise eritingimused on Uus-Meremaa puhul sätestatud käesoleva lepingu protokollis, mis käsitleb Uus-Meremaa ühinemist teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa horisont“ (2021–2027). Erandina käesoleva lepingu artikli 15 lõikest 8 võib käesoleva lepingu artikli 14 alusel moodustatud ühiskomitee kõnealust protokolli muuta.

3. Erandina käesoleva lepingu artikli 15 lõikest 8 sätestatakse Uus-Meremaa muudes liidu programmides või meetmetes osalemise eritingimused käesoleva lepingu protokollides, mille võtab vastu ja mida muudab käesoleva lepingu artikli 14 alusel moodustatud ühiskomitee.

4. Protokollides:

a)	määratakse kindlaks liidu programmid, meetmed või erandjuhtudel nende osad, milles Uus-Meremaa osaleb;

b)	sätestatakse osalemise kestus, mis on ajavahemik, mille jooksul Uus-Meremaa ja Uus-Meremaa üksused võivad taotleda liidupoolset rahastamist või mille jooksul neile võidakse teha ülesandeks rakendada liidu rahalisi vahendeid;

sätestatakse Uus-Meremaa ja Uus-Meremaa üksuste osalemise eritingimused, sealhulgas erikord, mille alusel rakendatakse käesoleva lepingu artiklite 6 ja 7 kohaseid finantstingimusi, käesoleva lepingu artikli 8 kohase korrigeerimismehhanismi erikord ning kõnealuste liidu programmide või meetmete rakendamiseks loodud struktuurides osalemise tingimused. Need tingimused peavad olema kooskõlas käesoleva lepinguga ning ühe või mitme liidu institutsiooni alusaktide ja õigusaktidega, millega sellised struktuurid on loodud;

d)	sätestatakse asjakohasel juhul Uus-Meremaa osamaksu suurus liidu programmis, mida rakendatakse rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise kaudu.

Artikkel 4

Liidu programmi või meedet käsitlevate reeglite järgimine

1. Uus-Meremaa osaleb käesoleva lepingu protokollidega hõlmatud liidu programmides või meetmetes või nende osades käesolevas lepingus ja selle protokollides ning alusaktides ja muudes liidu programmide ja meetmete rakendamisega seotud reeglites sätestatud tingimustel.

2. Lõikes 1 osutatud tingimused hõlmavad järgmist:

a)	Uus-Meremaa üksuste osalemiskõlblikkus ja muud Uus-Meremaaga seotud osalemiskõlblikkuse tingimused, eelkõige päritolu, tegevuskoha või kodakondsuse kohta;

b)	tingimused, mida kohaldatakse Uus-Meremaa osalemiskõlblike üksuste taotluste esitamise, hindamise ja valimise suhtes ning nende üksuste poolt meetmete rakendamise suhtes.

3. Lõike 2 punktis b osutatud tingimused on samaväärsed liidu liikmesriikide osalemiskõlblike üksuste suhtes, sealhulgas liidu piiravate meetmete (5) järgimise suhtes kohaldatavate tingimustega, kui lõikes 1 osutatud tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 5

Uus-Meremaa osalemine liidu programmide või meetmete juhtimises

1. Uus-Meremaa esindajatel või ekspertidel või Uus-Meremaa määratud ekspertidel on lubatud osaleda vaatlejatena – välja arvatud juhul, kui tegemist on päevakorrapunktidega, mille käsitlemine on ette nähtud ainult liidu liikmesriikidele või mis puudutavad liidu programmi või meedet või nende osi, milles Uus-Meremaa ei osale – komiteede ja eksperdirühmade koosolekutel või muudel sarnastel koosolekutel, kus osalevad liikmesriikide esindajad või eksperdid või liikmesriikide määratud eksperdid ning millega aidatakse Euroopa Komisjonil rakendada ja juhtida liidu programme või meetmeid või nende osi, milles Uus-Meremaa osaleb kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 3, või mille Euroopa Komisjon on loonud, et rakendada liidu õigust seoses kõnealuste programmide või meetmete või nende osadega. Uus-Meremaa esindajad või eksperdid või Uus-Meremaa määratud eksperdid ei viibi kohal hääletamise ajal. Uus-Meremaale antakse teada hääletuse tulemus.

2. Kui eksperte või hindajaid ei määrata ametisse kodakondsuse alusel, ei jäeta Uus-Meremaa kodanikke kõrvale kodakondsuse tõttu. Uus-Meremaa võtab nõuetekohaselt arvesse oma kohustusi Te Tiriti o Waitangi lepingu alusel, kui ta julgustab oma kodanikke eksperdiks kandideerima.

3. Kui lõikes 1 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, kohaldatakse Uus-Meremaa esindajate lõikes 1 osutatud koosolekutel või muudel liidu programmide või meetmete rakendamisega seotud koosolekutel osalemise suhtes samu reegleid ja menetlusi, mida kohaldatakse liidu liikmesriikide esindajate suhtes, seoses sõnavõtuõigusega, teabe ja dokumentide saamisega, välja arvatud juhul, kui tegemist on päevakorrapunktidega, mille käsitlemine on ette nähtud ainult liidu liikmesriikidele või mis puudutavad liidu programmi või meedet või nende osi, milles Uus-Meremaa ei osale. Käesoleva lepingu protokollides võidakse kindlaks määrata reisi- ja elamiskulude hüvitamise täiendav kord.

4. Käesoleva lepingu protokollides võib kindlaks määrata lisakorra ekspertide osalemiseks ning Uus-Meremaa osalemiseks liidu programmide või meetmete rakendamiseks loodud juhatustes ja struktuurides, nagu on kindlaks määratud asjaomases protokollis.

Artikkel 6

Finantstingimused

1. Uus-Meremaa või Uus-Meremaa üksuste liidu programmides või meetmetes või erandjuhtudel nende osades osalemise tingimus on, et Uus-Meremaa panustab rahaliselt vastavasse liidu üldeelarve (edaspidi „liidu eelarve“) kohasesse rahastamisse.

2. Iga liidu programmi või meetme või erandjuhtudel nende osade puhul on osamaks järgmiste maksete summa:

a)	tegevustoetus ja

b)	osalustasu.

3. Osamaks on iga-aastane makse, mis tehakse ühe või mitme osamaksena.

4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 9 ja artikli 7 kohaldamist, on osalustasu 4 % iga-aastasest tegevustoetusest ja seda ei kohandata tagasiulatuvalt. Alates 2028. aastast võib käesoleva lepingu artikli 14 alusel moodustatud ühiskomitee osalustasu suurust kohandada.

5. Tegevustoetus katab tegevus- ja toetuskulud ning täiendab nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena summasid, mis on kantud lõplikult vastu võetud liidu eelarvesse programmide või meetmete või erandjuhtudel nende osade jaoks, millele asjakohasel juhul lisandub sihtotstarbeline välistulu, mis ei tulene teiste rahastajate osamaksudest liidu programmidesse ja meetmetesse, nagu on kindlaks määratud käesoleva lepingu iga vastava protokolliga.

6. Tegevustoetus põhineb panustamispõhimõttel, mis on kindlaks määratud Uus-Meremaa (turuhindades arvutatud) sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja liidu (turuhindades arvutatud) SKP suhtena. Kohaldatavad SKPd turuhindades määravad kindlaks selleks otstarbeks määratud Euroopa Komisjoni talitused, tuginedes kõige värskematele statistilistele andmetele, mis on kättesaadavad eelarve arvutamiseks aastal, mis eelneb aastale, mil iga-aastane makse kuulub tasumisele. Selle panustamispõhimõtte kohandused võib sätestada asjaomastes protokollides.

7. Tegevustoetus põhineb sellel, et kohaldatakse panustamispõhimõtet selliste esialgsete kulukohustuste assigneeringute (millele on lisatud summa vastavalt lõikele 5) suhtes, mis on kantud lõplikult vastu võetud liidu eelarvesse kohaldatavaks aastaks nende liidu programmide või meetmete või erandjuhtudel nende osade rahastamiseks, milles Uus-Meremaa osaleb.

8. Erandina lõigetest 6 ja 7 on Uus-Meremaa tegevustoetus programmile „Euroopa horisont“ aastateks 2023–2027 järgmine:

—	2023 – 2 110 000 eurot,

—	2024 – 2 900 000 eurot,

—	2025 – 4 200 000 eurot,

—	2026 – 4 200 000 eurot,

—	2027 – 5 040 000 eurot.

9. Artikli lõike 2 punktis b osutatud osalustasu on aastatel 2023–2027 järgmine:

—	2023: 1,5 %,

—	2024: 2 %,

—	2025: 2,5 %,

—	2026: 3 %,

—	2027: 4 %.

10. Liit esitab taotluse korral Uus-Meremaale tema osamaksu kohta teabe, mis sisaldub eelarvepädevatele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele liidu institutsioonidele esitatud eelarve-, raamatupidamis-, tulemus- ja hindamisalases teabes seoses liidu programmidega või meetmetega või erandjuhtudel nende osadega, milles Uus-Meremaa osaleb. Selle teabe esitamisel võetakse igakülgselt arvesse liidu ja Uus-Meremaa konfidentsiaalsus- ja andmekaitsereegleid ning see ei piira teavet, mida Uus-Meremaal on õigus saada käesoleva lepingu artikli 10 alusel.

11. Kõik Uus-Meremaa osamaksud või Euroopa Liidu maksed ning tasumisele kuuluvate või laekuvate summade arvutused tehakse eurodes.

12. Üksikasjalikud sätted käesoleva artikli rakendamiseks esitatakse asjaomastes protokollides.

Artikkel 7

Liidu programmid ja meetmed, mille suhtes kohaldatakse tegevustoetuse kohandamismehhanismi

1. Kui asjaomases protokollis on nii sätestatud, võib liidu programmi või meetme või erandjuhtudel nende osade aasta N tegevustoetust ühel või mitmel järgmisel aastal tagasiulatuvalt kohandada, lähtudes kõnealuse aasta kulukohustuste assigneeringute suhtes võetud eelarvelistest kulukohustustest, nende täitmisest juriidiliste kohustustena ja nende vabastamisest.

2. Esimene kohandus tehakse aastal N+1, kui tegevustoetust kohandatakse esialgse toetuse ja korrigeeritud toetuse vahe võrra, mis arvutatakse, kohaldades aasta N panustamispõhimõtet, mida kohandatakse, kohaldades koefitsienti, kui asjaomases protokollis on nii sätestatud, järgmiste summade kogusumma suhtes:

a)	eelarvelised kulukohustused, mis on võetud kulukohustuste assigneeringute suhtes, mis on heaks kiidetud aastal N vastuvõetud liidu eelarve alusel, ning vabastatud kulukohustustele vastatavate uuesti kättesaadavaks tehtud kulukohustuste assigneeringute suhtes, ning

b)	sihtotstarbelise välistulu assigneeringud, mis ei tulene käesoleva lepingu iga asjaomase protokolliga hõlmatud teiste rahastajate osamaksudest liidu programmides ja meetmetes ning mis olid kättesaadavad aasta N lõpus.

3. Igal järgmisel aastal, kuni kõik aastast N saadaolevate kulukohustuste assigneeringute alusel rahastatavad eelarvelised kulukohustused on makstud või vabastatud, ning hiljemalt kolme aasta jooksul pärast liidu programmi lõppu või pärast aastale N vastava mitmeaastase finantsraamistiku lõppu (olenevalt sellest, kumb on varem), arvutab liit aasta N osamaksu kohanduse, vähendades Uus-Meremaa osamaksu summa võrra, mis saadakse, rakendades aasta N panustamispõhimõtet (mida kohandatakse, kui asjaomases protokollis on nii sätestatud) kulukohustuste vabastamiste suhtes, mis on toimunud igal aastal aasta N kulukohustuste suhtes, mida rahastatakse liidu eelarvest, või uuesti kättesaadavaks tehtud vabastatud kulukohustuste suhtes.

4. Kui käesoleva lepingu iga asjaomase protokolliga hõlmatud sihtotstarbelise välistulu assigneeringud, mis ei tulene teiste rahastajate osamaksudest liidu programmidesse ja meetmetesse, tühistatakse, siis vähendatakse Uus-Meremaa osamaksu asjaomasesse liidu programmi või meetmesse või erandjuhtudel nende osadesse summa võrra, mis saadakse aasta N panustamispõhimõtte (mida kohandatakse, kui asjaomases protokollis on nii sätestatud) kohaldamisel tühistatud summa suhtes.

Artikkel 8

Liidu programmid ja meetmed, mille suhtes kohaldatakse automaatset korrigeerimismehhanismi

1. Automaatset korrigeerimismehhanismi kohaldatakse seoses liidu programmide või meetmete või erandjuhtudel nende osadega, mille puhul on automaatse korrigeerimismehhanismi kohaldamine asjaomase protokolliga ette nähtud. Automaatse korrigeerimismehhanismi kohaldamine võib piirduda asjaomases protokollis kindlaks määratud liidu programmi või meetme osadega, mida rakendatakse toetuste kaudu, mille jaoks korraldatakse konkurentsipõhiseid konkursse. Üksikasjalikud reeglid liidu programmi või meetme nende osade kindlaksmääramiseks, mille suhtes automaatset korrigeerimismehhanismi kohaldatakse või ei kohaldata, võib kehtestada asjaomases protokollis.

2. Automaatse korrigeerimise summa liidu programmi või meetme või erandjuhtudel nende osade puhul on Uus-Meremaa või Uus-Meremaa üksuste poolt tegelikult võetud, asjaomase aasta kulukohustuste assigneeringutest rahastatavate juriidiliste kohustuste esialgsete summade ja sama perioodi hõlmava, Uus-Meremaa poolt makstud vastava tegevustoetuse (mida on kohandatud vastavalt artiklile 7, kui vastavas protokollis on selline kohandamine ette nähtud), välja arvatud toetuskulud, vahe.

3. Üksikasjalikud reeglid käesoleva artikli lõikes 2 osutatud juriidiliste kohustuste asjaomaste summade kindlaksmääramiseks, sealhulgas konsortsiumide puhul, ja automaatse korrektsiooni arvutamiseks võib sätestada asjaomases protokollis.

Artikkel 9

Hindamised ja auditid

1. Liidul on õigus teha kooskõlas ühe või mitme liidu institutsiooni või asutuse kehtivate õigusaktidega ning vastavalt asjakohastele kokkulepetele ja/või lepingutele tehnilisi, teaduslikke, finants- või muud liiki hindamisi ja auditeid liidu rahalisi vahendeid saava ning Uus-Meremaal elava füüsilise isiku või Uus-Meremaal asuva õigussubjekti valdustes ja liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandate isikute valdustes. Selliseid hindamisi ja auditeid võivad teha liidu institutsioonide ja asutuste, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja esindajad või muud Euroopa Komisjoni volitatud isikud. Liidu institutsioonide ja asutuste esindajad ning teised Euroopa Komisjoni volitatud isikud tegutsevad oma ülesannete täitmisel Uus-Meremaa territooriumil kooskõlas Uus-Meremaa õigusega.

2. Lõike 1 kohaldamisel on liidu institutsioonide ja asutuste, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja esindajatel ning muudel Euroopa Komisjoni volitatud isikutel asjakohane juurdepääs ruumidele, töökohtadele ja dokumentidele (elektroonilistele ja paberdokumentidele) ning kogu teabele, mis on vajalik selliste auditite tegemiseks, sealhulgas õigus saada auditeeritava füüsilise või juriidilise isiku või auditeeritava kolmanda isiku valduses olevatest dokumentidest või andmekandjate sisust füüsiline/elektrooniline koopia ja väljavõtted.

3. Uus-Meremaa ei tõkesta lõikes 2 osutatud esindajate ja muude isikute sisenemist Uus-Meremaale ning nende juurdepääsu valdustele käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmiseks ega loo sellele takistusi.

4. Hindamised ja auditid võib läbi viia ka pärast käesoleva lepingu protokolli kohaldamise peatamist kooskõlas käesoleva lepingu artikli 15 lõikega 4, ajutise kohaldamise lõpetamist või käesoleva lepingu lõpetamist ühe või mitme liidu institutsiooni kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustel ning nii, nagu on sätestatud asjaomastes kokkulepetes ja/või lepingutes, mis puudutavad liidu eelarve täitmise juriidilisi kohustusi ja mille liit on sõlminud enne asjaomase protokolli kohaldamise peatamise, ajutise kohaldamise lõpetamise või käesoleva lepingu lõpetamise jõustumise kuupäeva.

Artikkel 10

Võitlus õigusnormide rikkumise, pettuste, kelmuste ja muude liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu

1. Euroopa Komisjonil ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on õigus korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Uus-Meremaa territooriumil. Kõnealused uurimised viiakse läbi kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud ühe või mitme liidu institutsiooni kehtivate õigusaktidega ning sätestatud asjakohastes kokkulepetes ja/või lepingutes. Oma ülesannete täitmisel Uus-Meremaa territooriumil tegutsevad Euroopa Komisjon ja OLAF kooskõlas Uus-Meremaa õigusega.

2. Uus-Meremaa pädevad asutused teavitavad Euroopa Komisjoni või OLAFit mõistliku aja jooksul kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest, mis on seotud õigusnormi rikkumise, pettuse, kelmuse või muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

3. Lõike 1 kohaldamisel võib kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi teha iga sellise Uus-Meremaal elava füüsilise isiku või Uus-Meremaal asuva õigussubjekti valdustes, kes saab liidult rahalisi vahendeid, ning iga sellise Uus-Meremaal elava või asuva kolmanda isiku valdustes, kes osaleb selliste liidu rahaliste vahendite rakendamises.

4. Kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised valmistab ette ja viib läbi Euroopa Komisjon või OLAF tihedas koostöös Uus-Meremaa pädeva asutusega, kelle Uus-Meremaa valitsus on määranud. Määratud asutust teavitatakse aegsasti kontrolli ja inspekteerimise olemusest, eesmärgist ja õiguslikust alusest, et asutusel oleks võimalik abi osutada. Sel eesmärgil võivad Uus-Meremaa pädevate asutuste töötajad osaleda kohapealses kontrollis ja inspekteerimises.

5. Uus-Meremaa ametiasutuste taotlusel võib kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi teha koos Euroopa Komisjoni või OLAFiga.

6. Euroopa Komisjoni esindajatel ja OLAFi töötajatel on juurdepääs kogu teabele ja kõigile dokumentidele, sealhulgas elektroonilistele andmetele, mis on seotud asjaomaste tegevustega ja mida on vaja kohapealsete kontrollide ja inspekteerimiste nõuetekohaseks läbiviimiseks. Eelkõige võivad nad asjaomaseid dokumente kopeerida.

7. Kui isik, üksus või muu kolmas isik on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, osutavad Uus-Meremaa ametiasutused oma riigisiseste õigusnormide kohaselt Euroopa Komisjonile või OLAFile abi, et neil oleks võimalik täita oma ülesandeid kohapealse kontrolli või inspekteerimise tegemisel. See abi hõlmab asjakohaste ettevaatusabinõude võtmist riigisisese õiguse alusel, muu hulgas tõendite kaitseks.

8. Euroopa Komisjon või OLAF teavitab Uus-Meremaa asutusi selliste kontrollide ja inspekteerimiste tulemustest. Eeskätt edastab Euroopa Komisjon või OLAF võimalikult kiiresti Uus-Meremaa pädevale asutusele kõik asjaolud või kahtlused seoses õigusnormi rikkumisega, millest nad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud.

9. Euroopa Komisjon võib kehtestada kooskõlas liidu õigusaktidega liidu programmi või meetme rakendamises osalevatele Uus-Meremaa juriidilistele või füüsilistele isikutele haldusmeetmeid ja -karistusi, ilma et see mõjutaks Uus-Meremaa kriminaalõiguse kohaldamist.

10. Käesoleva artikli nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Euroopa Komisjon või OLAF ja Uus-Meremaa pädevad asutused korrapäraselt teavet ning konsulteerivad ühe lepinguosalise taotlusel üksteisega.

11. Uus-Meremaa määrab OLAFiga tulemusliku koostöö tegemise ja teabe vahetamise soodustamiseks kontaktpunkti.

12. Euroopa Komisjoni või OLAFi ja Uus-Meremaa pädevate asutuste vahelises teabevahetuses võetakse igakülgselt arvesse konfidentsiaalsusnõudeid. Teabevahetuses edastatavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele.

13. Uus-Meremaa ametiasutused teevad koostööd Euroopa Prokuratuuriga, et võimaldada tal kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega täita oma kohustust uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, esitada nende toimepanijatele ja neis osavõtjatele süüdistusi ning anda nad kohtu alla.

Artikkel 11

Artiklite 9 ja 10 muutmine

Käesoleva lepingu artikli 14 alusel moodustatud ühiskomitee võib muuta artikleid 9 ja 10, eelkõige selleks, et võtta arvesse ühe või mitme liidu institutsiooni õigusaktide muudatusi.

Artikkel 12

Sissenõudmine ja täitmine

1. Euroopa Komisjon võib võtta vastu otsuse, millega kehtestatakse Uus-Meremaa muule üksusele kui riik rahaline kohustus seoses nõuetega, mis tulenevad liidu programmidest, meetmetest, tegevustest või projektidest. Kui pärast kõnealuse otsuse teatavakstegemist Uus-Meremaa üksusele vastavalt artiklile 13 ei tee kõnealune üksus makset ettenähtud tähtaja jooksul, teatab Euroopa Komisjon otsusest Uus-Meremaa valitsuse määratud pädevale asutusele ning Uus-Meremaa valitsus maksab Euroopa Komisjonile rahalise kohustuse summa ja taotleb selle summa tagasimaksmist Uus-Meremaa üksuselt, kellele on kehtestatud rahaline kohustus sõlmitud lepingute alusel.

2. Selleks et tagada selliste Euroopa Liidu Kohtu otsuste ja määruste täidetavus, mis on tehtud liidu programmide, tegevuste, meetmete või projektidega seotud lepingus või kokkuleppes sisalduva vahekohtuklausli kohaldamisel, kui sellistest kohtuotsustest või -määrustest on teavitatud asjaomast Uus-Meremaa üksust kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu teavitamist käsitlevate reeglitega ning kõnealune üksus ei maksa kindlaksmääratud summasid kahe kuu ja kümne päeva jooksul, teatab Euroopa Komisjon oma nimel või asjaomase rakendusameti või Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) alusel loodud liidu asutuste nimel Euroopa Liidu Kohtu otsusest või määrusest Uus-Meremaa valitsuse määratud pädevale asutusele ning Uus-Meremaa valitsus maksab Euroopa Komisjonile rahalise kohustuse summa ja taotleb selle summa tagasimaksmist Uus-Meremaa üksuselt, kellele on kehtestatud rahaline kohustus sõlmitud lepingute alusel.

3. Uus-Meremaa valitsus teatab Euroopa Komisjonile oma määratud pädeva asutuse.

4. Lõikes 1 osutatud Euroopa Komisjoni otsuste seaduslikkuse kontroll ja selle täitmise peatamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

Artikkel 13

Suhtlemine, teavitamine ja teabevahetus

Liidu programmide või meetmete rakendamisel või nende programmide või meetmete üle kontrolli tegemises osalevatel liidu institutsioonidel ja asutustel on õigus suhelda otse, sealhulgas elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu, iga liidu rahalisi vahendeid saava Uus-Meremaal elava füüsilise isiku või Uus-Meremaal asuva õigussubjektiga ning iga liidu rahaliste vahendite rakendamises osaleva, Uus-Meremaal elava või seal asuva kolmanda isikuga. Euroopa Komisjonil on õigus teatada käesoleva lepingu artikli 12 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsustest, kohtuotsustest ja -määrustest otse Uus-Meremaal elavatele isikutele ja seal asuvatele juriidilistele isikutele. Sellised isikud, üksused ja kolmandad isikud võivad esitada kogu asjakohase teabe ja kõik dokumendid, mille nad peavad esitama liidu programmi suhtes kohaldatavate liidu õigusaktide ja selle programmi või meetme rakendamiseks sõlmitud lepingute või rahastamislepingute alusel, otse liidu institutsioonidele ja asutustele.

Artikkel 14

Ühiskomitee

1. Moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee ülesanded hõlmavad järgmist:

käesoleva lepingu ja selle protokollide rakendamise, eelkõige järgmise hindamine ja läbivaatamine:

i)	Uus-Meremaa õigussubjektide osalemine ja tulemused liidu programmides ja meetmetes;

ii)	kui see on asjakohane, siis (vastastikuse) avatuse tase kummagi lepinguosalise õigussubjektidele osalemiseks teise lepinguosalise programmides või meetmetes või erandjuhtudel nende osades;

iii)	käesoleva lepingu protokollidega hõlmatud liidu programmide või meetmete suhtes kohaldatava osamaksu mehhanismi ja asjakohasel juhul automaatse korrigeerimismehhanismi rakendamine;

iv)	teabevahetus ja, kui see on asjakohane, siis tulemuste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kasutamist käsitlevate võimalike küsimuste läbivaatamine;

kummagi lepinguosalise taotluse korral piirangute arutamine, mida lepinguosalised on kohaldanud või kavandanud seoses juurdepääsuga oma vastavatele teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammidele, sealhulgas eelkõige meetmete puhul, mis on seotud nende strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega ning Uus-Meremaa puhul maooride õiguste ja kohustustega vastavalt Te Tiriti o Waitangi lepingule;

c)	koostöö parandamise ja arendamise võimaluste uurimine;

d)	käesoleva lepingu protokollidega hõlmatud liidu programmide või meetmetega seotud poliitikasuundade ja prioriteetide ühine arutamine;

e)	teabe vahetamine, muu hulgas uute õigusaktide, otsuste või riiklike programmide kohta, mis on käesoleva lepingu ja selle protokollide rakendamise seisukohast asjakohased;

f)	käesoleva lepingu protokollide vastuvõtmine Uus-Meremaa liidu programmides või meetmetes või erandjuhtudel nende osades osalemise eritingimuste kohta või vajaduse korral kõnealuste protokollide muutmine otsusega;

g)	otsusega artiklite 9 ja 10 muutmine, eelkõige selleks, et võtta arvesse ühe või mitme liidu institutsiooni õigusaktide muudatusi.

2. Ühiskomitee võtab otsused vastu konsensuse alusel. Ühiskomitee otsuses täpsustatakse otsuse jõustumise kuupäev või, kui seda nõuab lepinguosalise riigisisene õigussüsteem, sätestatakse, et käesoleva lepingu muudatused, uued protokollid või nende muudatused jõustuvad pärast seda, kui lepinguosalised on kirjalikult teatanud mis tahes kehtivate õiguslike nõuete ja menetluste lõpuleviimisest.

3. Ühiskomitee, kuhu kuuluvad liidu ja Uus-Meremaa esindajad, võtab vastu oma töökorra.

4. Ühiskomitee võib otsustada luua vastavalt vajadusele ekspertide tasandil töörühmi/nõuandeorganeid, kes aitavad kaasa käesoleva lepingu rakendamisele.

5. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas ja kui eriasjaolud seda nõuavad, ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel. Kohtumisi korraldavad ja võõrustavad vaheldumisi liit ja Uus-Meremaa valitsus.

6. Ühiskomitee teeb pidevalt tööd, vahetades sidevahendite kaudu asjakohast teavet, eelkõige seoses Uus-Meremaa õigussubjektide osalemise/tulemustega. Eelkõige võib ühiskomitee vajaduse korral täita oma ülesandeid kirjalikult.

Artikkel 15

Lõppsätted

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud omasel eesmärgil vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

2. Liit ja Uus-Meremaa võivad käesolevat lepingut kohaldada ajutiselt kooskõlas oma vastavate sisemenetluste ja õigusaktidega. Ajutine kohaldamine algab kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

3. Kui Uus-Meremaa teatab liidule, et ta ei vii lõpule käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikke sisemenetlusi, lõpetatakse käesoleva lepingu ajutine kohaldamine alates kuupäevast, mil liit saab kõnealuse teate, mis loetakse käesoleva lepingu tähenduses lõpetamise kuupäevaks.

Käesoleva lepingu artikli 14 alusel moodustatud ühiskomitee otsuste kohaldamine lõpeb samal kuupäeval.

4. Liit võib peatada käesoleva lepingu asjaomase protokolli kohaldamise, kui Uus-Meremaa ei maksa osaliselt või täielikult asjaomase liidu programmi või meetme kohast osamaksu.

Maksmata jätmise korral, mis võib märkimisväärselt ohustada asjaomase liidu programmi või meetme rakendamist ja juhtimist, saadab Euroopa Komisjon ametliku meeldetuletuskirja. Kui 20 tööpäeva jooksul pärast ametliku meeldetuletuskirja saatmist ei ole makset tehtud, teatab liit Uus-Meremaale vastava protokolli kohaldamise peatamisest ametliku teatega, mis jõustub 15 päeva möödumisel sellest, kui Uus-Meremaa on kõnealuse teate kätte saanud.

Kui protokolli kohaldamine peatatakse, ei või Uus-Meremaa üksused osaleda liidu väljavalimismenetluses, mis ei ole peatamise jõustumise ajaks veel lõpule viidud. Liidu väljavalimismenetlus loetakse lõpuleviiduks, kui selle menetluse tulemusena on võetud juriidilised kohustused.

Peatamine ei mõjuta Uus-Meremaa üksuste juriidilisi kohustusi, mis võeti asjaomase liidu programmi või meetme alusel enne peatamise jõustumist. Asjaomast protokolli kohaldatakse jätkuvalt selliste juriidiliste kohustuste suhtes.

Liit teavitab Uus-Meremaad viivitamata, kui maksmisele kuuluva osamaksu kogusumma on liidule laekunud. Peatamine lõpetatakse kohe pärast selle teate edastamist.

Alates peatamise lõpetamise kuupäevast võivad Uus-Meremaa üksused taas osaleda pärast nimetatud kuupäeva asjaomase liidu programmi või meetme alusel algatatud liidu väljavalimismenetlustes ja enne nimetatud kuupäeva algatatud liidu väljavalimismenetlustes, mille puhul ei ole taotluste esitamise tähtaeg möödunud.

5. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada, esitades teisele lepinguosalisele kirjaliku teate oma kavatsuse kohta leping lõpetada. Käesoleva lepingu võib lõpetada ainult tervikuna. Lepingu lõpetamine jõustub kolme kalendrikuu möödumisel kuupäevast, mil kõnealune kirjalik teade on jõudnud adressaadini. Käesoleva lepingu tähenduses on lõpetamise kuupäev lõpetamise jõustumise kuupäev.

6. Kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse vastavalt lõikele 3 või leping lõpetatakse vastavalt lõikele 5, lepivad lepinguosalised kokku, et:

projektid, meetmed, tegevused või nende osad, mille suhtes on käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal ja/või pärast käesoleva lepingu jõustumist ja enne käesoleva lepingu kohaldamise lõpetamist või lepingu lõpetamist võetud juriidilised kohustused, jätkuvad kuni nende lõpuleviimiseni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel;

aasta N, mille jooksul käesoleva lepingu ajutine kohaldamine või käesolev leping lõpetatakse, asjaomase liidu programmi või meetme osamaks makstakse täielikult vastavalt käesoleva lepingu artiklile 6 ja asjaomaste protokollide reeglitele. Kui kohaldatakse kohandamismehhanismi, kohandatakse aasta N asjaomasele liidu programmile või meetmele eraldatavat tegevustoetust vastavalt käesoleva lepingu artiklile 7. Liidu programmide või meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse nii kohandamismehhanismi kui ka automaatset korrigeerimismehhanismi, kohandatakse aasta N asjakohast tegevustoetust vastavalt käesoleva lepingu artiklile 7 ja korrigeeritakse vastavalt lepingu artiklile 8. Programmide või meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse üksnes korrigeerimismehhanismi, korrigeeritakse aasta N asjakohast tegevustoetust vastavalt käesoleva lepingu artiklile 8. Aastal N asjaomasele liidu programmile või meetmele osamaksu osana makstud osalustasu ei kohandata ega korrigeerita;

kui kohandamismehhanismi kohaldatakse pärast aastat, mil käesoleva lepingu ajutine kohaldamine või käesolev leping lõpetatakse, kohandatakse vastavaltartiklile 7 tegevustoetusi, mis on makstud asjaomasele liidu programmile või meetmele nende aastate eest, mil käesolevat lepingut kohaldati. Liidu programmide või meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse nii kohandamismehhanismi kui ka automaatset korrigeerimismehhanismi, kohandatakse neid tegevustoetusi vastavalt artiklile 7 ja korrigeeritakse automaatselt vastavalt artiklile 8. Liidu programmide või meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse üksnes korrigeerimismehhanismi, korrigeeritakse asjakohast tegevustoetust automaatselt vastavalt artiklile 8.

7. Lepinguosalised määravad mõlema lepinguosalise nõusolekul kindlaks kõik muud käesoleva lepingu ajutise kohaldamise lõpetamise või lepingu lõpetamise tagajärjed.

8. Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatuste jõustumisel järgitakse sama menetlust, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumisel, nagu on sätestatud lõikes 1.

9. Lõigete 1, 2, 3 ja 5 kohased kirjalikud teated saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ning Uus-Meremaa välis- ja kaubandusministeeriumi peadirektorile.

10. Protokollid on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

11. Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

Съставено в Брюксел на девети юли две хиляди двадесет и трета година.

Hecho en Bruselas, el nueve de julio de dos mil veintitrés.

V Bruselu dne devátého července dva tisíce dvacet tři.

Udfærdiget i Bruxelles den niende juli to tusind og treogtyve.

Geschehen zu Brüssel am neunten Juli zweitausenddreiundzwanzig.

Kahe tuhande kahekümne kolmanda aasta juulikuu üheksandal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις εννέα Ιουλίου δύο χιλιάδες είκοσι τρία.

Done at Brussels on the ninth day of July in the year two thousand and twenty three.

Fait à Bruxelles, le neuf juillet deux mille vingt-trois.

Arna dhéanamh sa Bhruiséil, an naoú lá d'Iúil sa bhliain dhá mhíle fiche a trí.

Sastavljeno u Bruxellesu devetog srpnja godine dvije tisuće dvadeset treće.

Fatto a Bruxelles, addì nove luglio duemilaventitré.

Briselē, divi tūkstoši divdesmit trešā gada devītajā jūlijā.

Priimta du tūkstančiai dvidešimt trečių metų liepos devintą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-huszonharmadik év július havának kilencedik napján.

Magħmul fi Brussell, fid-disa’ jum ta’ Lulju fis-sena elfejn u tlieta u għoxrin.

Gedaan te Brussel, negen juli tweeduizend drieëntwintig.

Sporządzono w Brukseli dnia dziewiątego lipca roku dwa tysiące dwudziestego trzeciego.

Feito em Bruxelas, em nove de julho de dois mil e vinte e três.

Întocmit la Bruxelles la nouă iulie două mii douăzeci și trei.

V Bruseli deviateho júla dvetisícdvadsaťtri.

V Bruslju, devetega julija dva tisoč triindvajset.

Tehty Brysselissä yhdeksäntenä päivänä heinäkuuta vuonna kaksituhattakaksikymmentäkolme.

Som skedde i Bryssel den nionde juli år tjugohundratjugotre.

(1) ELT L 321, 29.11.2016, lk 3.

(2) ELT L 171, 1.7.2009, lk 28.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(5) Liidu piiravad meetmed on piiravad meetmed, mis on võetud vastu vastavalt Euroopa Liidu lepingule või Euroopa Liidu toimimise lepingule.

PROTOKOLL, MIS KÄSITLEB UUS-MEREMAA ÜHINEMIST TEADUSUURINGUTE JA INNOVATSIOONI RAAMPROGRAMMIGA „EUROOPA HORISONT“ (2021–2027)

Artikkel 1

Assotsieerumise ulatus

Uus-Meremaa osaleb assotsieerunud riigina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (1) kõige hilisema versiooni artiklis 4 osutatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ (edaspidi programm „Euroopa horisont“) ja panustab selle II sambasse „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“, mida rakendatakse eriprogrammi kaudu, mis on loodud nõukogu otsuse (EL) 2021/764 (2) kõige hilisema versiooniga.

Artikkel 2

Programmis „Euroopa horisont“ osalemise lisatingimused

1. Enne otsuse tegemist selle kohta, kas Uus-Meremaa üksustel on õigus osaleda ELi strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmes vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõikele 5, võib Euroopa Komisjon nõuda konkreetset teavet või kinnitusi, näiteks:

a)	teave selle kohta, kas liidu üksustele on antud või antakse vastastikune juurdepääs Uus-Meremaa olemasolevatele ja kavandatavatele programmidele või meetmetele või nende osadele, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ asjaomase meetmega;

teave selle kohta, kas Uus-Meremaa on kehtestanud riikliku investeeringute taustauuringu mehhanismi, ning kinnitused selle kohta, et Uus-Meremaa ametiasutused annavad Euroopa Komisjonile aru ja konsulteerivad Euroopa Komisjoniga iga võimaliku juhtumi korral, kui nad on sellise mehhanismi kohaldamise käigus saanud teada välisinvesteeringust/ülevõtmisest, mida kavandab Uus-Meremaa õigussubjekti väljaspool Uus-Meremaad asuv või kontrollitav üksus, mis on saanud programmi „Euroopa horisont“ raames rahalist toetust liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmest, tingimusel et Euroopa Komisjon edastab Uus-Meremaale loetelu asjaomastest õigussubjektidest, kes on asutatud Uus-Meremaal pärast toetuslepingute allkirjastamist, ning

kinnitused selle kohta, et ühegi tulemuse, tehnoloogia, teenuse ja toote suhtes, mille Uus-Meremaa üksused on asjaomaste meetmete raames välja töötanud, ei kohaldata meetme rakendamise ajal ja nelja aasta jooksul pärast meetme lõppu piiranguid nende ekspordile liidu liikmesriikidesse. Uus-Meremaa jagab igal aastal, meetme rakendamise ajal ja nelja aasta jooksul pärast meetme lõppu ajakohastatud riiklike ekspordipiirangute loetelu.

2. Uus-Meremaa üksused võivad osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuses tingimustel, mis on samaväärsed liidu üksuste suhtes kohaldatavate tingimustega, välja arvatud juhul, kui on vaja piiranguid, et tagada kooskõla lõike 1 rakendamisest tuleneva osalemise ulatusega.

3. Uus-Meremaad teavitatakse korrapäraselt Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevusest, mis on seotud Uus-Meremaa osalemisega programmis „Euroopa horisont“, eelkõige Teadusuuringute Ühiskeskuse mitmeaastastest tööprogrammidest. Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogu koosolekutele võib Uus-Meremaa esindaja kutsuda osalema vaatlejana seoses Uus-Meremaa osalemist programmis „Euroopa horisont“ puudutava küsimusega.

4. Kui liit rakendab programmi „Euroopa horisont“ ELi toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 kohaldamise kaudu, võivad Uus-Meremaa ja Uus-Meremaa üksused osaleda nende sätete alusel loodud õiguslikes struktuurides kooskõlas nende õiguslike struktuuride loomiseks vastu võetud või tulevikus vastu võetavate liidu õigusaktidega.

5. Pidades silmas Uus-Meremaa osalemist programmi „Euroopa horisont“ II sambas, on Uus-Meremaa esindajatel õigus osaleda otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 osutatud komitees hääleõiguseta vaatlejana Uus-Meremaad puudutavates küsimustes. Selline osalemine toimub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 5. Uus-Meremaa esindajate reisikulud komitee koosolekutele hüvitatakse turistiklassi kohaselt. Kõigis muudes küsimustes reguleeritakse reisi- ja elamiskulude hüvitamist samade reeglitega, mida kohaldatakse liidu liikmesriikide esindajate suhtes.

6. Lepinguosalised teevad kehtivate sätete, õigusaktide ja/või valitsuse määruste raames jõupingutusi, et soodustada käesolevas protokollis käsitletud tegevuses osalevate isikute vaba liikumist, sealhulgas külastusi ja teadusuuringute läbiviimist, ning hõlbustada selles tegevuses kasutatavate kaupade ja teenuste piiriülest liikumist.

Artikkel 3

Vastastikkuse põhimõte

Liidus asuvad õigussubjektid võivad osaleda Uus-Meremaa programmides või meetmetes või nende osades, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ II samba omadega, vastavalt Uus-Meremaa riigisisesele teaduse rahastamist reguleerivale korrale. Kui Uus-Meremaa tegevust ei rahasta, võivad liidus asuvad õigussubjektid osaleda oma vahenditega.

Uus-Meremaa samaväärsete programmide või meetmete või erandjuhtudel nende osade mittetäielik loetelu on esitatud käesoleva protokolli II lisas.

Artikkel 4

Avatud teadus

Lepinguosalised edendavad ja soodustavad oma programmides, projektides ja meetmetes avatud teaduse tavasid kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ reeglite ning Uus-Meremaa õigusnormide ja avatud teaduse poliitikaga ning võttes nõuetekohaselt arvesse Uus-Meremaa kohustusi Te Tiriti o Waitangi lepingu alusel.

Artikkel 5

Osamaksu, kohandamismehhanismi ja automaatset korrektsioonimehhanismi käsitlevad üksikasjalikud reeglid

1. Seoses Uus-Meremaa tegevustoetusega programmile „Euroopa horisont“ kohaldatakse automaatset korrigeerimismehhanismi. Seoses Uus-Meremaa tegevustoetusega programmile „Euroopa horisont“ ei kohaldata käesoleva lepngu artiklis 7 sätestatud kohandamismehhanismi.

2. Automaatne korrigeerimismehhanism põhineb Uus-Meremaa ja Uus-Meremaa üksuste tulemustel programmi „Euroopa horisont“ II samba nendes osades, mida rakendatakse konkurentsipõhiste toetuste kaudu.

3. Automaatse korrigeerimismehhanismi kohaldamise üksikasjalikud reeglid on sätestatud käesoleva protokolli I lisas.

Artikkel 6

Lõppsätted

1. Käesolev protokoll kehtib seni, kuni kõik programmist „Euroopa horisont“ II sambast rahastatavad projektid, meetmed, tegevused või nende osad ja kõik liidu finantshuvide kaitseks vajalikud meetmed on lõpule viidud ning kõik käesoleva protokolli rakendamisest tulenevad lepinguosaliste vahelised rahalised kohustused on täidetud.

2. Käesoleva protokolli lisad on selle lahutamatud osad.

I lisa.	:	Reeglid, mis käsitlevad Uus-Meremaa osamaksu programmi „Euroopa horisont“ (2021–2027)
II lisa	:	Uus-Meremaa samaväärsete programmide või meetmete või nende osade loetelu

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(2) Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL (ELT L 167I, 12.5.2021, lk 1).

I LISA

REEGLID, MIS KÄSITLEVAD UUS-MEREMAA OSAMAKSU PROGRAMMI „EUROOPA HORISONT“ (2021–2027)

I. Uus-Meremaa osamaksu arvutamine

Uus-Meremaa osamaks programmi „Euroopa horisont“ II sambale määratakse kindlaks igal aastal kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 6.

Uus-Meremaa osalustasu kehtestatakse ja nõutakse järk-järgult sisse vastavalt käesoleva lepingu artikli 6 lõigetele 4 ja 9.

Uus-Meremaa makstav tegevustoetus ELi eelarveaastateks 2023–2027 arvutatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 6 lõikele 8.

II. Uus-Meremaa tegevustoetuse automaatne korrigeerimine

Käesoleva lepingu artiklis 8 ning käesoleva protokolli artiklis 5 osutatud automaatse korrektsiooni arvutamisel kohaldatakse järgmist korda:

„konkurentsipõhine toetus“ tähendab programmi „Euroopa horisont“ II samba raames algatatud konkursside kaudu antavat toetust, mille puhul saab lõplikud toetusesaajad kindlaks teha automaatse korrektsiooni arvutamise ajal; finantsmääruse artiklis 204 sätestatud rahaline toetus kolmandatele isikutele jäetakse välja;

b)	kui juriidiline kohustus on allkirjastatud konsortsiumiga, kasutatakse juriidilise kohustuse esialgsete summade kindlaksmääramiseks kumulatiivseid summasid, mis on eraldatud Uus-Meremaa üksustest toetusesaajatele vastavalt toetuslepingu eelarve soovituslikule jaotusele;

c)	kõik konkurentsipõhisele toetusele vastavad juriidiliste kohustuste summad määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni elektroonilise süsteemi eCorda abil ja need võetakse aasta N+2 veebruari teisel kolmapäeval;

d)	„mittesekkumiskulud“ on muud programmi „Euroopa horisont“ kulud kui konkurentsipõhised toetused, sealhulgas toetuskulud, programmipõhine haldus ja muud meetmed (1);

e)	summasid, mis on eraldatud rahvusvahelistele organisatsioonidele kui õigussubjektidest lõplikele toetusesaajatele, (2) käsitatakse mittesekkumiskuludena.

Mehhanismi kohaldatakse järgmiselt.

Aasta N puhul kohaldatakse aasta N selliste kulukohustuste assigneeringute kasutamisega seotud automaatseid korrektsioone, millele on lisatud summa vastavalt käesoleva lepingu artikli 6 lõikele 5 lähtuvalt käesoleva lisa II jao punkti 1 alapunktis c osutatud eCorda andmetest aasta N ja aasta N+1 kohta aastal N+2; arvesse võetakse nende programmi „Euroopa horisont“ II samba raames antavate konkurentsipõhiste toetuste summat, mille kohta on andmed kättesaadavad korrektsiooni arvutamise ajal.

Alates aastast N+2 ja kuni aastani 2029 lahutatakse aastaks N automaatse korrigeerimise summa arvutamiseks järgmised näitajad:

i)	selliste konkurentsipõhiste toetuste kogusumma, mis on programmi „Euroopa horisont“ II samba raames jaotatud Uus-Meremaale või Uus-Meremaa õigussubjektidele aasta N eelarveassigneeringutega seoses võetud kulukohustustena, ning

ii)

Uus-Meremaa tegevustoetus aastal N, mis on korrutatud järgmiste näitajate vahelise suhtega:

A	aasta N selliste kulukohustuste assigneeringutest programmi „Euroopa horisont“ II samba jaoks antud konkurentsipõhiste toetuste summa, millele on lisatud summa vastavalt käesoleva lepingu artikli 6 lõikele 5, ning

B	programmi „Euroopa horisont“ II samba raames aasta N heaks kiidetud eelarveliste kulukohustuste assigneeringute kogusumma, sealhulgas mittesekkumiskulud.

III. Uus-Meremaa osamaksu ja Uus-Meremaa tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni maksmine

Euroopa Komisjon esitab Uus-Meremaale niipea kui võimalik, kuid hiljemalt ELi eelarveaasta esimese rahastamisnõude esitamise ajaks järgmise teabe:

a)	käesoleva lepingu artikli 6 lõikes 8 osutatud tegevustoetuse suurus;

b)	käesoleva lepingu artikli 6 lõikes 9 osutatud osalustasu suurus;

alates aastast N+2 programmi „Euroopa horisont“ selle osa puhul, kus selline teave on vajalik automaatse korrektsiooni arvutamiseks, Uus-Meremaa õigussubjektide kasuks programmi „Euroopa horisont“ II samba raames võetud kulukohustuste tase, jaotatuna vastavalt eelarveassigneeringute aastale ja sellega seotud kulukohustuste kogusummale.

Kõige varem iga ELi eelarveaasta juunis esitab Euroopa Komisjon Uus-Meremaale rahastamisnõude, mis vastab käesoleva protokolli kohasele Uus-Meremaa osamaksule.

Rahastamisnõuetes nähakse ette Uus-Meremaa osamakse maksmine hiljemalt 30 päeva jooksul pärast rahastamisnõude esitamist.

Käesoleva protokolli esimesel rakendusaastal esitab Euroopa Komisjon esimese rahastamisnõude 60 päeva jooksul alates käesoleva lepingu allkirjastamisest.

Alates 2025. aastast kajastatakse rahastamisnõudes igal aastal ka aasta N-2 eest makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni summat.

ELi eelarveaastatel 2028 ja 2029 tasub Uus-Meremaa või tasutakse Uus-Meremaale summa, mis tuleneb Uus-Meremaa poolt 2025., 2026. ja 2027. aastal makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatud automaatsest korrektsioonist.

Uus-Meremaa maksab oma käesoleva protokolli kohase osamaksu vastavalt käesoleva lisa III jaole. Kui Uus-Meremaa ei ole makset tähtajaks teinud, saadab Euroopa Komisjon ametliku meeldetuletuskirja.

Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Uus-Meremaa maksma viivist laekumata summalt maksetähtpäevast alates.

Maksetähtpäevaks maksmata saadaolevate summade intressimäär on sama suur kui maksetähtpäeval Euroopa Keskpanga eurodes tehtavate põhiliste refinantseerimistehingute puhul kehtiv intress, mis on avaldatud maksetähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja millele lisandub 3,5 protsendipunkti.

(1) Muud meetmed hõlmavad eelkõige hankeid, auhindu, rahastamisvahendeid, Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmeid, liikmemakse (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Euroopa teadustegevuse koordineerimise keskus (Eureka), rahvusvaheline energiatõhususalane koostööpartnerlus (IPEEC), Rahvusvaheline Energiaagentuur jne), eksperte (hindajad, projektide seire) jne.

(2) Rahvusvahelisi organisatsioone käsitatakse mittesekkumiskuludena ainult juhul, kui nad on lõplikud toetusesaajad. Seda ei kohaldata juhul, kui rahvusvaheline organisatsioon on projekti koordinaator (jagab vahendeid teistele koordinaatoritele).

II LISA

UUS-MEREMAA SAMAVÄÄRSETE PROGRAMMIDE VÕI MEETMETE VÕI NENDE OSADE LOETELU

Järgnevas mittetäielikus loetelus esitatud Uus-Meremaa programme või meetmeid või nende osi peetakse samaväärseteks programmi „Euroopa horisont“ II sambaga:

—	Catalyst Strategic Fund,

—	Endeavour Fund,

—	Health Research Fund,

—	National Science Challenges.

19.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 182/25

EUROOPA LIIDU JA MADAGASKARI VABARIIGI VAHELINE SÄÄSTVA KALAPÜÜGI PARTNERLUSLEPING

EUROOPA LIIT,

edaspidi „liit“, ja

MADAGASKARI VABARIIK,

edaspidi „Madagaskar“,

edaspidi koos „lepinguosalised“ ja eraldi „lepinguosaline“,

VÕTTES ARVESSE liidu ja Madagaskari tihedat koostööd, eelkõige Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (edaspidi „AKV riigid“) ning liidu vaheliste suhete kontekstis, ning nende ühist soovi neid suhteid tihendada,

JÄRGIDES rangelt rahvusvahelist õigust ja põhilisi inimõigusi, ning Madagaskari ja liidu liikmesriikide suveräänsust,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (ÜRO mereõiguse konventsiooni), mis sõlmiti Montego Baya, ja Madagaskari suveräänseid õigusi loodusvaradele oma püügipiirkonnas,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 1995. aasta rakenduskokkulepet,

OLLES TEADLIKUD Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis, 2016. aastal jõustunud lepingus sadamariigi võetavate meetmete kohta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (PSMA) ning 2. märtsil 2001. aastal vastu võetud rahvusvahelises tegevuskavas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks sätestatud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD võtta nende sätete rakendamiseks vajalikud meetmed,

OLLES OTSUSTANUD võtta arvesse India Ookeani Tuunikomisjoni ja teiste asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide resolutsioone ja soovitusi,

SOOVIDES võtta arvesse saadaolevaid teadusnõuandeid ja pädevates piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu võetud asjaomaseid majandamiskavasid, et tagada keskkonda säästev püügitegevus ja edendada ookeanide majandamist rahvusvahelisel tasandil,

OLLES OTSUSTANUD luua dialoogi, eelkõige selleks et arutada kalanduse juhtimisega, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitlusega, püügitegevuse kontrolli, seire ja järelevalvega, merekeskkonna terviklikkusega ning mereressursside kestliku majandamisega seotud küsimusi,

SOOVIDES järgida kõigi Madagaskari püügipiirkonnas tegutsevate sarnaste kalalaevastike puhul mittediskrimineerimise põhimõtet,

OLLES VEENDUNUD, et partnerlus peab põhinema nii ühiselt kui ka mõlema lepinguosalise poolt eraldi ellu viidavate algatuste ja meetmete vastastikusel täiendavusel, tagama poliitika sidususe ja jõupingutuste koostoime ning võtma võrdselt arvesse liidu ja Madagaskari vastastikuseid huve, sealhulgas elanikkonna ja kohaliku kalandussektori huve,

OLLES OTSUSTANUD toetada Madagaskari kalanduspoliitika raames partnerluse arengut, et leida selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning turuosaliste ja kodanikuühiskonna kaasamiseks kõige sobivamad vahendid,

SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused liidu laevade juurdepääsuks Madagaskari püügipiirkonnale, et püügitegevus oleks suunatud eranditult lubatud kogupüügi ülejäägile, võttes arvesse piirkonnas tegutsevate laevastike püügivõimsust ja pöörates erilist tähelepanu teatavatele piirialade ja pika rändega liikidele,

OLLES VEENDUNUD vajaduses teha majandus- ja sotsiaalvaldkonnas tihedamat ja erapooletut koostööd, et tõhustada säästvat kalapüüki ning aidata kaasa ookeanide paremale majandamisele ja meremajandusega seotud kalandustegevuse arendamisele, sealhulgas lepinguosaliste äriühinguid kaasavate investeeringute edendamise kaudu ja kooskõlas Madagaskari arengueesmärkidega,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„käesolev leping“ või „leping“ – Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping;

b)	„käesolev protokoll“ või „protokoll“ – käesoleva lepingu rakendamise protokoll ning selle lisa ja liited;

c)	„liidu ametiasutused“ – Euroopa Komisjon või asjakohasel juhul Euroopa Liidu delegatsioon Madagaskaril;

d)	„Madagaskari ametiasutus“ – kalandusministeerium;

e)	„Madagaskari püügipiirkond“ – Madagaskari jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvate vete see osa, kus Madagaskar lubab liidu laevade püügitegevust;

f)	„kalapüügiluba“ või „püügiluba“ – püügiluba, mille Madagaskari ametiasutus on väljastanud liidu kalalaevale ja mis annab laevale õiguse püügitegevuseks Madagaskari püügipiirkonnas;

g)	„kalalaev“ – laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside kasutamiseks ärieesmärgil;

h)	„abilaev“ – liidu laev (v.a laeva pardal veetav veesõiduk), millel puudub varustus kala püüdmiseks ja mida ei kasutata ümberlaadimiseks ning mis toetab, abistab või valmistab ette püügitoiminguid;

i)	„liidu laev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kala- või abilaev;

j)	„laevaomanik“ – kalalaeva eest õiguslikult vastutav, seda haldav ja kontrolliv isik;

k)	„käitaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ning jaemüügi mis tahes etapiga;

l)	„püügitegevus“ – kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaldamine, vedamine ja haalamine, saagi pardale võtmine, ümberlaadimine, pardal hoidmine, pardal töötlemine, kalade ja kalapüügitoodete üleandmine, sumpadesse paigutamine, nuumamine ja lossimine;

m)	„lossimine“ – kalandustoodete mis tahes koguse esialgne laadimine kalalaevalt kaldale;

n)	„ümberlaadimine“ – kalandustoodete lossimine ühelt laevalt teisele;

o)	„kalapüügivõimalused“ – koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatud saagi või püügikoormusena;

p)	„kalandustooted“ – püügitegevuse tulemusena saadud veeorganismid, sealhulgas kaaspüük;

q)	„kalavarud“ – mere bioloogiline ressurss teatavas piirkonnas;

r)	„säästev kalapüük“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis kindlaks määratud eesmärkide ja põhimõtete kohane kalapüük;

s)	„kalandussektor“ – majandussektor, mis hõlmab kõiki kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmis-, töötlemis- ja turustustegevusi.

Artikkel 2

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk on luua kalanduse valdkonnas partnerlus ning õiguslik, keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne juhtimisraamistik, mis hõlmab järgmist:

a)	liidu laevade püügitegevust Madagaskari püügipiirkonnas reguleerivad tingimused;

b)	majandus- ja finantskoostöö kalandussektoris ja ookeanide majandamisel;

c)	koostöö, mis aitab edendada meremajandust, eelkõige kalandustoodete töötlemise ja väärindamise, merekeskkonna terviklikkuse säilitamise ja mereressursside säästva majandamise kaudu;

d)	halduskoostöö rahalise toetuse rakendamiseks;

e)	teadus- ja tehnikakoostöö, et tagada Madagaskari kalavarude säästev kasutamine;

f)	ettevõtjatevaheline koostöö majandus- ja sotsiaalvaldkonnas;

g)	koostöö, mis on seotud püügitegevuse seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmetega Madagaskari püügipiirkonna vetes, et tagada reeglite järgimine ning kalavarude kaitse ja püügitegevuse majandamise meetmete, eelkõige ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga võitlemise tõhusus.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu põhimõtted

Lepinguosalised tegutsevad ja rakendavad lepingut kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

1.	Käesolev leping ja protokoll, eelkõige püügitegevus, tagavad saadava kasu õiglase jaotamise.

2.	Lepinguosalised austavad teineteise suveräänsust ja suveräänseid õigusi ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 56 tähenduses.

Lepinguosalised rakendavad käesolevat lepingut kooskõlas ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise koostöölepingu (1) (edaspidi „Cotonou leping“) artikliga 9, milles käsitletakse olulisi osi, mis hõlmavad inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning põhiosa, mis hõlmab head valitsemistava, või vastavalt liidu ning Aafrika, Kariibi ja Vaikse ookeani riikide vahel sõlmitud uue lepingu asjaomasele artiklile.

Käesoleva lepingu või protokolli alusel liidu laevade pardale võetud kalurite palkamis- ja töötingimused vastavad põhimõtetele, mis on sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) õigusnormides, mida kohaldatakse kalurite suhtes, eelkõige ILO 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis, mida on muudetud 2022. aastal, ning 2007. aasta ILO kalandussektori tööd käsitlevas konventsioonis (nr 188). See hõlmab sunniviisilise töö ja lapstööjõu kasutamise kaotamist, ühinemisvabaduse ja töötajate kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist, diskrimineerimise kaotamist töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, ohutut ja tervislikku töökeskkonda ning inimväärseid elu- ja töötingimusi liidu kalalaevade pardal.

Kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega avalikustavad lepinguosalised kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis võimaldavad välisriikide laevadele juurdepääsu lepinguosalise püügipiirkonnale või lepinguosalise laevade juurdepääsu teistele püügipiirkondadele. Lepinguosalised kohustuvad vahetama teavet sellest tuleneva püügikoormuse kohta, eelkõige väljastatud lubade arvu ja püütud saagi kohta.

Kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega kohustub Madagaskar kohaldama samu tehnilisi ja kaitsemeetmeid kõigi Madagaskari püügipiirkonnas tegutsevate välismaiste tööstuslike tuunipüügilaevade suhtes, mis on samade tehniliste näitajatega nagu käesoleva lepingu ja protokolliga hõlmatud laevad. Kõnealused tingimused hõlmavad kalavarude säilitamist, säästvat kasutamist, arendamist ja majandamist, rahastamiskorda, tasusid ja kalapüügilubade väljaandmisega seotud õigusi ning asjakohaseid tehnilisi meetmeid. Käesolevat sätet kohaldatakse finantssätete suhtes, ilma et see piiraks kalanduskokkuleppeid, mida Madagaskar võib sõlmida India Ookeani Tuunikomisjoni liikmeks olevate arengumaadega, sealhulgas vastastikuseid kokkuleppeid.

Artikkel 4

Juurdepääs ülejäägile ja teaduslikud nõuanded

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et liidu kalalaevad püüavad ainult sellise lubatud kogupüügi ülejääki, millele on osutatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 62 lõigetes 2 ja 3 ning mis on kindlaks tehtud selgel ja läbipaistval viisil parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete ning asjakohase teabe põhjal, mida lepinguosalised vahetavad kõnealuste kalavarude kogu püügikoormuse kohta kõigi Madagaskari püügipiirkonnas tegutsevate laevastike poolt.

2. Piirialade kalavarude või pika rändega kalavarude puhul võtavad lepinguosalised olemasolevate varude kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid teadushinnanguid ning kaitse- ja majandamismeetmeid.

3. Lepinguosalised järgivad asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide ning eelkõige India Ookeani Tuunikomisjoni vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid, võttes nõuetekohaselt arvesse piirkondlikke teaduslikke hinnanguid.

Artikkel 5

Dialoog ja konsulteerimine

1. Lepinguosalised kohustuvad vastastikustes huvides pidama tihedat dialoogi, soodustama koostööd ja konsulteerimist ning teavitama teineteist eelkõige valdkondliku kalanduspoliitika rakendamisest, ookeanide majandamisest ja meremajanduse edendamisest.

2. Lepinguosalised teevad koostööd käesoleva lepingu alusel ellu viidud meetmete, kavade ja tegevuste hindamisel.

POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Artikkel 6

Liidu laevade juurdepääs Madagaskari püügipiirkonnale

Madagaskari ametiasutus lubab Madagaskari püügipiirkonnas liidu laevade püügitegevust vastavalt käesolevale lepingule ja protokollis sätestatud tingimustele.

Artikkel 7

Kalapüügi tingimused ja ainuõiguslikkuse klausel

1. Liidu laevadele on Madagaskari püügipiirkonnas lubatud püügitegevus ainult juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud kalapüügiluba. Liidu laevade püügitegevus väljaspool käesoleva lepingu raamistikku on keelatud.

2. Liidu laevale kalapüügiloa saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanikule seatud maksetingimused on sätestatud protokollis.

3. Lepinguosalised tagavad nende tingimuste ja selle korra nõuetekohase täitmise pädevate asutuste vahelise asjakohase halduskoostöö abil.

Artikkel 8

Püügitegevuse suhtes kohaldatavad õigusaktid

1. Liidu laevade tegevuse suhtes Madagaskari püügipiirkonnas kohaldatakse Madagaskari õigusakte, kui käesolevas lepingus ja protokollis ei ole sätestatud teisiti. Madagaskari ametiasutus teavitab liidu ametiasutusi kohaldatavatest õigusaktidest.

2. Madagaskar kohustub võtma kõik asjakohased meetmed, et tagada käesoleva lepinguga ette nähtud kalapüügi seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmete tõhus rakendamine, ilma et see piiraks liidu laevade lipuriigi vastutust. Liidu laevad teevad koostööd Madagaskari ametiasutusega, kes vastutab asjaomase seire, kontrolli ja järelevalve eest.

3. Madagaskari ametiasutus teavitab liidu ametiasutusi kõikidest kehtivates õigusaktides tehtavatest muudatustest või uutest õigusaktidest, millel võib olla mõju liidu laevade tegevusele. Nimetatud õigusaktid muutuvad liidu laevadele siduvaks alates kuuekümnendast päevast pärast seda, kui liidu ametiasutused on teatise kätte saanud. Kui Madagaskari ametiasutuse teatis tugineb kiireloomulisele juhtumile, lühendatakse eespool osutatud tähtaega seitsme kalendripäevani.

4. Liit kohustub võtma kõik asjakohased meetmed, millega tagada, et tema laevad järgivad käesolevat lepingut ning Madagaskari kalandusalaseid õigusakte.

5. Liidu ametiasutused teatavad Madagaskari ametiasutusele kõigist liidu õigusaktides tehtud muudatustest, mis võivad käesoleva lepingu raames mõjutada liidu laevade tegevust ja Madagaskari huve, hiljemalt 60 päeva enne selliste muudatuste jõustumist.

Artikkel 9

Teaduse ja tehnika alane koostöö

1. Lepinguosalised teevad teaduse ja tehnika alast koostööd, et hinnata korrapäraselt kalavarude seisundit Madagaskari vetes, aidata kaasa merekeskkonna säilitamisele ja tugevdada riikide teadussuutlikkust.

2. Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega India Ookeani Tuunikomisjoni või muude asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames, et tugevdada mere bioloogiliste ressursside majandamist ja kaitset piirkondlikul tasandil ning teha koostööd seonduvates teadusuuringutes Madagaskari püügipiirkonnas.

3. Kui see on asjakohane, võivad lepinguosalised luua ühise teadusliku töörühma, et arutada kõiki asjakohaseid teaduslikke või tehnilisi küsimusi, mis on seotud mere bioloogiliste ressursside kasutamise jätkusuutlikkusega.

4. Pidades silmas parimaid olemasolevaid ja asjakohaseid teaduslikke nõuandeid, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega artiklis 14 sätestatud ühiskomitees (edaspidi „ühiskomitee“), et võtta kohasel juhul ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks.

Artikkel 10

Koostöö majandus- ja sotsiaalvaldkonnas

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama majandus-, tehnika-, tehnoloogia- ja kaubanduskoostööd kalanduses ja sellega seotud sektorites, sealhulgas teatavates meremajanduse valdkondades. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate meetmete hõlbustamiseks ja edendamiseks peavad nad teineteisega nõu.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise ja väärindamise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi lepinguosaliste ettevõtete vaheliste suhete edendamiseks tehnika-, tehnoloogia-, majandus- ja kaubandusvaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeeringute arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Lepinguosalised edendavad investeerimist kooskõlas Madagaskari ja liidu kehtivate õigusaktidega.

5. Lepinguosalised edendavad ja hõlbustavad liidu laevade saagi lossimist Madagaskaril. Liidu laevad püüavad hankida kõik nende tegevuseks vajalikud kaubad ja teenused Madagaskarilt.

6. Madagaskari püügitegevuse kestlikkuse toetamiseks soodustavad lepinguosalised nii inimeste kui ka institutsioonide suutlikkuse tugevdamist kalandussektoris, et parandada koolituse taset ja arendada oskusi.

Artikkel 11

Koostöö kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalve alal ning võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga

1. Lepinguosalised kohustuvad tegema Madagaskari püügipiirkonnas koostööd püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve valdkonnas ning võitlema ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, et rakendada säästvat kalapüüki.

2. Madagaskar tagab käesoleva lepingu ja protokolliga ning Madagaskari õigusaktidega kehtestatud kalapüügi seiret, kontrolli ja järelevalvet käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise. Liidu laevad teevad koostööd kõnealuste toimingute eest vastutava Madagaskari ametiasutusega.

Artikkel 12

Halduskoostöö

Selleks et tagada kalavarude kaitse ja majandamise meetmete rakendamine, teevad lepinguosalised järgmist:

—	arendavad halduskoostööd tagamaks, et liidu laevad järgivad käesolevat lepingut ja protokolli;

—	teevad koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks, sealhulgas asjaomaste ametiasutuste vahelise tiheda ja korrapärase teabevahetuse kaudu.

Artikkel 13

Rahaline toetus

1. Kooskõlas käesoleva lepingu põhimõtetega annab liit Madagaskarile rahalist toetust, mille tingimused on kindlaks määratud protokollis.

2. Rahaline toetus on ette nähtud selleks, et:

a)	tasuda juurdepääsu eest Madagaskari püügipiirkonnale ja kalavarudele, ilma et see piiraks liidu laevade käitajate makstavaid tasusid;

b)	aidata valdkondliku toetuse kaudu rakendada Madagaskaril säästvat kalanduspoliitikat ja edendada meremajandust.

3. Liidu rahalist toetust makstakse vastavalt protokollile igal aastal.

4. Valdkonna toetamiseks ette nähtud rahaline toetus ei ole seotud tasudega juurdepääsu eest kalavarudele. Seda rakendatakse ühe- ja mitmeaastaste kavade kaudu vastavalt protokollile.

5. Ühiskomitee võib lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse summat korrigeerida järgmistel juhtudel:

a)	liidu kalalaevadele antud püügivõimaluste vähendamine, eelkõige asjaomaste kalavarude haldamismeetmete kohaldamise tõttu, mida on parimate olemasolevate ja asjakohaste teaduslike arvamuste alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja säästev kasutamine, või

b)	liidu kalalaevadele antud püügivõimaluste suurendamine, kui kalavarude seisukord seda parimate olemasolevate ja asjakohaste teaduslike arvamuste alusel võimaldab;

c)	peatamise või lõpetamise korral, nagu on sätestatud artiklites 20 ja 21.

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

Artikkel 14

Ühiskomitee

1. Moodustatakse ühiskomitee, mis koosneb liidu ametiasutuste ja Madagaskari ametiasutuse esindajatest.

2. Ühiskomitee tegevus hõlmab eelkõige järgmist:

a)	järelevalve käesoleva lepingu kohaldamise üle ning eelkõige valdkondliku toetuse kasutamisviiside määratlemine ja rakendamise hindamine;

b)	vajalike sidemete loomine vastastikust huvi pakkuvate kalandusküsimuste arutamiseks, eelkõige püügiandmete statistiliseks analüüsiks;

c)	käesoleva lepingu tõlgendamisega ning artikli 21 lõike 1 punktides b ja c osutatud tingimuste kinnitamisega seotud küsimuste arutamine ning käesoleva lepingu kohaldamisest tulenevatele vaidlustele rahumeelsete lahenduste pakkumine.

3. Ühiskomitee võib heaks kiita protokolli muudatused, mis käsitlevad järgmist:

a)	kalapüügivõimaluste ja sellega seotud rahalise toetuse läbivaatamine;

b)	valdkondliku toetuse rakendamise kord;

c)	liidu laevade püügitegevuse tehnilised tingimused ja kord;

d)	muud ülesanded, mille lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel talle annavad, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse ja halduskoostöö valdkonnas, ning ookeanide majandamine.

4. Ühiskomitee täidab oma ülesandeid kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega.

5. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi Madagaskaril ja liidus või lepinguosaliste kokkuleppel mõnes muus kohas või videokonverentsi teel ning kohtumist juhatab kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise nõudmisel tuleb komitee kokku erakorraliseks kohtumiseks ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest.

6. Otsused võetakse vastu konsensuse alusel ning need esitatakse kohtumise protokollis. Ühiskomitee võib asja arutada ja teha otsuse kirjavahetuse teel.

7. Ühiskomitee töökord kehtestatakse vastavalt kodukorrale

Artikkel 15

Käesoleva lepingu kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut selles sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Madagaskari territooriumi ning Madagaskari suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes.

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Vaidluste lahendamine

Käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste korral konsulteerivad lepinguosalised teineteisega ühiskomitees, ilma et see piiraks konsultatsioonide ebaõnnestumise korral võimalust pöörduda mõlema lepinguosalise nõusolekul mõne pädeva rahvusvahelise organi poole.

Artikkel 17

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub kuupäeval, kui lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Lõikes 1 osutatud teade saadetakse liitu puudutavas osas Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile.

Artikkel 18

Kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast, kui ei teatata lepingu lõpetamisest kooskõlas artikliga 21.

Artikkel 19

Ajutine kohaldamine

Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates 1. juulist 2023, tingimusel et pooled sellele alla kirjutavad, või alates selle allakirjutamise kuupäevast, kui see on allkirjastatud pärast 1. juulit 2023.

Artikkel 20

Kohaldamise peatamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaldamise peatada ühel või mitmel järgmistest juhtudest:

a)	kui asjaolud, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt, takistavad püügitegevust Madagaskari püügipiirkonnas. Loodusõnnetuste korral konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et hinnata loodusõnnetuste mõju püügitegevusele ja protokolli rakendamisele;

b)	kui lepinguosaliste vahel püsivad tõsised ja lahendamata vaidlused käesoleva lepingu kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes;

c)	kui üks lepinguosalistest ei järgi käesolevat lepingut;

d)	kui lepingu sõlmimiseni viinud valdkondlikku poliitikat muudetakse märkimisväärselt ning see ajendab üht lepinguosalist taotlema käesoleva lepingu muutmist.

2. Asjaomane lepinguosaline annab käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja peatamine jõustub kolme kuu möödumisel teate kättesaamisest. Teate saatmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone, mille eesmärk on jõuda ühiskomitees kolme kuu jooksul mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

3. Kui erimeelsuste osas ei jõuta mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni ja lepingu kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised teineteisega konsulteerimist. Kui see on asjakohane, lepivad lepinguosalised kokku kohaldamise peatamise lõpetamises.

4. Pärast lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone kohandatakse artikli 13 lõikes 2 osutatud rahalist toetust võttes arvesse kohaldamise peatamise aega. Sellist kohandamist kohaldatakse ka juhul, kui üks lepinguosaline lõpetab käesoleva lepingu esialgse kohaldamise.

Artikkel 21

Lõpetamine

1. Käesoleva lepingu võib lõpetada kummagi lepinguosalise initsiatiivil järgmistel juhtudel:

a)	kui asjaolud, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt, takistavad püügitegevust Madagaskari püügipiirkonnas. Loodusõnnetuste korral konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et hinnata loodusõnnetuste mõju püügitegevusele ja protokolli rakendamisele;

b)	asjaomaste kalavarude märkimisväärse muutumise korral;

c)	liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste märkimisväärse alakasutamise korral;

d)	suutmatuse korral täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses võitlusega ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi vastu;

e)	kui lepinguosaliste vahel püsivad tõsised ja lahendamata vaidlused käesoleva lepingu kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes;

f)	kui üks lepinguosalistest ei järgi käesolevat lepingut;

g)	kui käesoleva lepingu sõlmimise ajal kehtinud valdkondlikus poliitikas tehakse olulisi muutusi.

2. Asjaomane lepinguosaline annab käesoleva lepingu lõpetamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja lõpetamine jõustub kuue kuu möödumisel teate kättesaamisest, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel seda tähtaega pikendada. Lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel toimub teavitamine siiski pärast seda, kui ühiskomitee on denonsseerimise tingimused kinnitanud.

3. Pärast teate saamist konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et jõuda kuue kuu jooksul vastastikusele kokkuleppele.

4. Lepingu lõpetamise korral kohandatakse artiklis 13 nimetatud rahalist toetust lepingu lõpetamise aasta eest vastavalt lepinguosaliste vahel peetud konsultatsioonidele. Sellist kohandamist kohaldatakse ka juhul, kui üks lepinguosaline lõpetab käesoleva lepingu esialgse kohaldamise.

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine

Madagaskari Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vaheline kalandussektori partnerlusleping, (2) mis kehtib alates 1. jaanuarist 2007, tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 23

Autentsed tekstid

Käesoleva leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на тридесети юни две хиляди двадесет и трета година.

Hecho en Bruselas, el treinta de junio de dos mil veintitrés.

V Bruselu dne třicátého června dva tisíce dvacet tři.

Udfærdiget i Bruxelles den tredivte juni to tusind og treogtyve.

Geschehen zu Brüssel am dreißigsten Juni zweitausenddreiundzwanzig.

Kahe tuhande kahekümne kolmanda aasta juunikuu kolmekümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τριάντα Ιουνίου δύο χιλιάδες είκοσι τρία.

Done at Brussels on the thirtieth day of June in the year two thousand and twenty three.

Fait à Bruxelles, le trente juin deux mille vingt-trois.

Arna dhéanamh sa Bhruiséil, an tríochadú lá de Mheitheamh sa bhliain dhá mhíle fiche a trí.

Sastavljeno u Bruxellesu tridesetog lipnja godine dvije tisuće dvadeset treće.

Fatto a Bruxelles, addì trenta giugno duemilaventitré.

Briselē, divi tūkstoši divdesmit trešā gada trīsdesmitajā jūnijā.

Priimta du tūkstančiai dvidešimt trečių metų birželio trisdešimtą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-huszonharmadik év június havának harmincadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tletin jum ta’ Ġunju fis-sena elfejn u tlieta u għoxrin.

Gedaan te Brussel, dertig juni tweeduizend drieëntwintig.

Sporządzono w Brukseli dnia trzydziestego czerwca roku dwa tysiące dwudziestego trzeciego.

Feito em Bruxelas, em trinta de junho de dois mil e vinte e três.

Întocmit la Bruxelles la treizeci iunie două mii douăzeci și trei.

V Bruseli tridsiateho júna dvetisícdvadsaťtri.

V Bruslju, tridesetega junija dva tisoč triindvajset.

Tehty Brysselissä kolmantenakymmenentenä päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattakaksikymmentäkolme.

Som skedde i Bryssel den trettionde juni år tjugohundratjugotre.

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) ELT L 331, 17.12.2007, lk 7.

EUROOPA LIIDU JA MADAGASKARI VABARIIGI VAHELISE SÄÄSTVA KALAPÜÜGI PARTNERLUSLEPINGU(2023–2027) RAKENDAMISE PROTOKOLL

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva protokolli kohaldamisel kehtivad lepingu artiklis 1 esitatud mõisted, välja arvatud allpool toodud muudatused, mida on täiendatud järgmiselt:

1)	„vaatleja“ – isik, keda riigi ametiasutus on volitanud jälgima kalalaeva pardal selle püügitegevust ja koguma andmeid püütud koguste ja saagi kvaliteedi kohta;

2)	„peibutuspüügivahend“ – tehis- või looduslikust materjalist alalised, poolalalised või ajutised objektid, konstruktsioonid või seadmed, mida kasutatakse või jälgitakse, et meelitada järgneva püügi eesmärgil ligi tuuni sihtliike.

Artikkel 2

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on rakendada lepingut ja sätestada eelkõige tingimused, millega reguleeritakse liidu laevade juurdepääsu Madagaskari püügipiirkonnale, samuti viiakse sellega ellu lepingu artikliga 2 ette nähtud koostööd.

Käesolevat protokolli tõlgendatakse ja kohaldatakse täielikus vastavuses lepingu põhimõtete ja sätetega ning nendega kooskõlas.

Artikkel 3

Kohaldamisala

Käesoleva protokolli kohaldamisala hõlmab

—	tuuni ja tuunilaadsete liikide püüki liidu laevade poolt Madagaskari püügipiirkonnas,

—	koostööd lepingu artiklis 2 osutatud valdkondades.

Artikkel 4

Kalaliigid ja püügiloaga laevade arv

1. Lubatud liigid on tuunid ja nendega seotud liigid, mis on loetletud käesoleva protokolli lisa 1. liites ja mille suhtes kohaldatakse India Ookeani Tuunikomisjonile antud majandamisvolitusi.

2. Keelatud on püüda järgmisi liike:

—	rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstud liigid, sealhulgas Cethorinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharinus falciformis, Carcharinus longimanus, Isurus oxyrinchus, Isurus paucus,

—	liigid, mille tervete isendite või isendite osade pardal hoidmine, lossimine, ümberlaadimine või ladustamine on India Ookeani Tuunikomisjoni poolt keelustatud, eelkõige perekonda Alopiidae, Sphyrnidae ja Lamnidae kuuluvad liigid.

3. Kalapüügivõimalused jaotatakse liidu 65 laeva vahel järgmiselt:

—	32 tuunipüügiseinerit;

—	13 triivõngelaeva kogumahutavusega üle 100;

—	20 triivõngelaeva kogumahutavusega 100 või alla selle.

4. Lõiget 3 kohaldatakse artiklites 11 ja 12 esitatud tingimustel.

Artikkel 5

Kestus

Käesolevat protokolli kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 6

Rahaline toetus

1. Kogu nelja-aastase perioodi jooksul on käesoleva protokolli hinnanguline kogumaksumus 12 880 000 eurot ehk 3 220 000 eurot aastas. Selle kogusumma jaotus on järgmine:

—	7 200 000 eurot, mis vastab lepingu artiklis 13 osutatud liidu rahalisele toetusele;

—	5 680 000 eurot, mis vastab laevaomanike sissemaksete hinnangulisele väärtusele.

2. Liidu iga-aastane rahaline toetus koosneb järgmisest:

a)	700 000 euro suurune aastane toetus (mis vastab kõikide liikide võrdlustonnaažile 14 000 tonni aastas) juurdepääsuks Madagaskari püügipiirkonnale,

1 100 000 euro suurune eritoetus aastas, mis on mõeldud Madagaskari Vabariigi kalandussektori poliitika toetuseks ja rakendamiseks. See summa tehakse kättesaadavaks kalandusministeeriumile ja selle kasutamist haldab Madagaskari kalandus- ja vesiviljelusamet, vastavalt eeskirjadele ja menetlustele, mis on kooskõlas siseriiklike eeskirjadega ja esitatud kalandusministeeriumi koostatud menetluskäsiraamatus, mis edastatakse liidu ametiasutustele enne käesoleva protokolli ajutist kohaldamist.

3. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse artiklite 7, 8, 11, 14 ja 15 kohaselt.

4. Rahaline toetus makstakse järgmiselt:

a)	rahaline toetus juurdepääsu eest Madagaskari püügipiirkonnale kantakse Madagaskari Keskpangas avatud riigikassa pangakontole;

b)	valdkondlik toetus kantakse selleks otstarbeks avatud pangakontole, mis kuulub kalandusministeeriumi järelevalve alla.

Madagaskari ametiasutus edastab pangakontode andmed liidu ametiasutustele enne protokolli ajutise kohaldamise algust ja need kinnitatakse igal aastal.

Artikkel 7

Madagaskari püügipiirkonnale juurdepääsu eest makstava rahalise toetuse tasumise kord

1. Kui liidu laevade aastane püük, mis on kindlaks määratud vastavalt lisa IV peatüki 1. jaole, ületab võrdlustonnaaži 14 000 tonni, suurendatakse iga-aastast rahalist toetust 50 euro võrra iga täiendava tonni kohta.

2. Liidu poolt Madagaskari püügipiirkonnale juurdepääsu eest makstav aastane summa ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud summa. Kui Madagaskari püügipiirkonnas kala püüdvate liidu laevade püütud kogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.

3. Rahalise toetuse osa liidu laevade juurdepääsu eest Madagaskari püügipiirkonnale makstakse esimesel aastal hiljemalt 90 päeva pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ning järgmistel aastatel käesoleva protokolli allkirjastamise kuupäeva aastapäeval.

4. Madagaskaril on täielik otsustusõigus juurdepääsu eest Madagaskari püügipiirkonnale makstud rahalise toetuse kasutamise üle.

Artikkel 8

Valdkondliku toetuse kehtestamise ja maksmise kord

1. Lepingu artiklis 14 sätestatud ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) võtab hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva vastu mitmeaastase valdkondliku toetuskava, mis on jaotatud aastate kaupa ja mille üldeesmärk on edendada Madagaskaril vastutustundlikku ja säästvat kalapüüki.

2. Kõnealune kava esitatakse dokumendis, mis sisaldab järgmist:

a)	ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse alla kuuluva eritoetuse kasutamise kohta;

vastutustundliku ja säästva kalapüügi ning meremajanduse iga-aastased ja mitmeaastased eesmärgid ja meetmed, võttes arvesse Madagaskari prioriteete, milleks on eelkõige:

—	riikliku tuunikalavarude majandamise strateegia rakendamine;

—	väikesemahulise ja traditsioonilise kalapüügi toetamine;

—	kalurite koolitamine;

—	püügitegevuse seire, kontroll ja järelevalve ning võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

—	kalandusalaste teadusuuringute ning mere ökosüsteemide ja kalavarude majandamise suutlikkuse tugevdamine;

—	kalandustoodete ohutus;

c)	kriteeriumide ja menetluste väljatöötamine, et iga-aastaseid tulemusi vajaduse korra asjakohaste näitajate toel hinnata.

3. Madagaskari ametiasutus esitab igal aastal ühiskomiteele tegevusaruande kava rakendamisel tehtud edusammudest. Viimast aastat hõlmavas aruandes peab olema ka ülevaatlik kokkuvõte valdkondliku kava rakendamisest kogu käesoleva protokolli kehtivusaja jooksul.

4. Valdkondliku kava kõik muudatusettepanekud peab heaks kiitma ühiskomitee.

5. Valdkondlik toetus makstakse välja iga-aastaste osamaksetena pärast seda, kui ühiskomitee on analüüsinud valdkondliku kava rakendamise tulemusi.

6. Liit võib täielikult või osaliselt peatada artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatud rahalise toetuse maksmise, kui ühiskomitee analüüs näitab, et:

a)	saavutatud tulemused ei vasta ühiskomitees kokku lepitud kavale;

b)	kavaga ette nähtud meetmeid ei ole rakendatud.

7. Pärast punkti 6 kohast peatamist alustatakse valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalise toetuse maksmist alles pärast konsultatsioone ja lepinguosaliste vahelist kokkulepet ja kui valdkondliku toetuse elluviimise tulemused vastavad ühiskomitees vastu võetud kavale. Valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalist toetust ei saa siiski enam maksta pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuue kuu pikkuse ajavahemiku lõppu.

8. Lepinguosalised korraldavad kava järelevalvet kuni selle täieliku rakendamiseni.

9. Artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamist võivad kontrollida mõlema lepinguosalise auditeerimis- ja kontrolliasutused, sealhulgas Euroopa Kontrollikoda. Kontrollimine hõlmab juurdepääsuõigust toetusesaaja teabele, dokumentidele, tegevuskohtadele ja rajatistele.

10. Madagaskari ametiasutus rakendab edendus- ja teavitamismeetmeid, millega tagatakse valdkondliku toetusega rahastatud saavutuste ja liidu toetuse nähtavus.

Artikkel 9

Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1. Teaduskoostöös kohustuvad lepinguosalised edendama Madagaskari püügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki.

2. Lepinguosalised vahetavad kogu asjakohast teaduslikku teavet, mis võimaldab hinnata mere bioloogiliste ressursside seisundit Madagaskari püügipiirkonnas.

3. Lepingu artikli 9 lõikes 3 sätestatud ühisesse teaduslikku töörühma kuuluvad kummagi lepinguosalise nimetatud pädevad teadlased. Lepinguosalised teevad teadlaste tööks vajalikud andmed neile kättesaadavaks. Kõnealuse ühise teadusliku töörühma volitused, koosseisu ja toimimise kehtestab ühiskomitee.

4. Ühine teaduslik töörühm koostab aruande, millele kohasel juhul lisatakse arvamus, ning mis esitatakse ühiskomiteele kaalumiseks ja võimalike meetmete võtmiseks vastavalt lepingu artikli 9 lõikele 4.

Artikkel 10

Koostöö majandus- ja sotsiaalvaldkonnas

1. Majandus- ja sotsiaalvaldkonnas tehtava koostöö põhimõtted on sätestatud lepingu artiklis 10, nende põhimõtete rakendamiseks konsulteerivad lepinguosalised korrapäraselt ühiskomitees ning kaasavad ettevõtjaid ja teisi huvitatud isikuid, et teha kindlaks koostöövõimalused, sealhulgas kaubanduse ja investeeringute arendamiseks kalandussektoris.

2. Konsulteerimisel võetakse arvesse liidu või muude tehniliste ja finantspartnerite arengu- ja koostöökavu.

Artikkel 11

Kalapüügivõimaluste ja käesoleva protokolli rakendamise tingimuste läbivaatamine vastastikusel kokkuleppel

1. Tuginedes parimatele asjakohastele teaduslikele nõuannetele ning India Ookeani Tuunikomisjoni vastu võetud soovitustele ja resolutsioonidele võib ühiskomitee artiklis 4 osutatud kalapüügivõimalused läbi vaadata, kui see aitab tagada käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarude säästvat majandamist; läbivaatamise peab heaks kiitma ka artiklis 9 osutatud ühine teaduslik töörühm.

2. Sellisel juhul kohandatakse artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust pro rata põhimõttel, tehes vajalikud muudatused ka käesoleva protokollis ja selle lisas.

3. Ühiskomitee võib kohandada käesoleva protokolli sätteid, milles käsitletakse püügitegevuse tingimusi ja valdkondliku toetuse rakendamise korda.

4. Ühiskomitee poolt vastu võetud otsustel on käesoleva protokolliga samaväärne õigusjõud, tingimusel et lepinguosalised on oma vastavad menetlused lõpule viinud.

Artikkel 12

Uurimuslik kalapüük ja uued kalapüügivõimalused

1. Lepinguosalised soodustavad uurimuslikku kalapüüki Madagaskari püügipiirkonnas, et hinnata uue püügikorra teaduslikku ja majanduslikku jätkusuutlikkust, eelkõige seoses liikidega, mida peetakse alapüütuks või mille varude seisund ei ole teada.

2. Vastavalt oma õigusaktidele võib Madagaskari ametiasutus uurimusliku kalapüügi kiita heaks ühiskomitee poolt vastu võetud konkreetse tehnilise kirjelduse alusel. Selles täpsustatakse asjaomased liigid ja uurimusliku kalapüügi asjakohased tingimused, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja vajaduse korral artikli 9 kohaselt saadud teaduslikke nõuandeid.

3. Laevadele antakse uurimusliku kalapüügi luba maksimaalselt kuueks kuuks, vajaduse korral vähendatakse loa kehtivust vastavalt teaduslikes nõuannetes esitatud soovitustele. Uurimusliku kalapüügiga tegelevad laevad peavad vastama Madagaskari ametiasutuse heaks kiidetud tehnilisele kirjeldusele. Kogu uurimusliku kalapüügi vältel viibib laeva pardal Madagaskari ametiasutuse määratud vaatleja ja kohasel juhul lipuriigi teadusvaatleja. Kogutud vaatlusandmed edastatakse analüüsimiseks ja teaduslikuks nõustamiseks vastavalt artiklile 9.

4. Teaduskohtumisel esitatakse oma arvamus uurimusliku kalapüügi tulemuste kohta ühiskomisjonile, kes teeb otsuse, kas uute liikide püügivõimaluste kehtestamine kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni on asjakohane.

Artikkel 13

Kalapüügiloa andmise ja püügitegevuse tingimused

1. Liidu laevadele on Madagaskari püügipiirkonnas lubatud püügitegevus ainult juhul, kui neil on Madagaskari ametiasutuse poolt lepingu ja käesoleva protokolli kohaselt väljastatud kalapüügiluba.

2. Madagaskari ametiasutus annab liidu laevadele kalapüügiload ainult lepingu ja käesoleva protokolli kohaselt, kalapüügilubade andmine liidu laevadele väljaspool seda raamistikku, eelkõige otselubade andmine, on keelatud.

3. Liidu laevade tegevuse suhtes Madagaskari püügipiirkonnas kohaldatakse Madagaskari õigusnorme, kui käesolevas protokollis ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 14

Kohaldamise peatamine

1. Lepinguosaline võib käesoleva protokolli rakendamise, kaasa arvatud laevade püügitegevuse ja rahalise toetuse maksmise ühepoolselt peatada lepingu artiklis 20 loetletud juhtudel.

2. Artikli 3 lõikega 3 ette nähtud tingimuste mittetäitmise tõttu võib lepingu kohaldamise peatada üksnes juhul, kui avatakse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise koostöölepingu (1) (edaspidi „Cotonou leping“) artikliga 96 ettenähtud konsultatsioonimehhanismid seoses Cotonou lepingu artikliga 9 või uue lepingu asjakohase artikliga kindlaksmääratud inimõiguste oluliste elementide ja väärtuste rikkumisega.

3. Käesoleva protokolli kohaldamise peatamiseks esitab huvitatud lepinguosaline vastava kirjaliku taotluse vähemalt üks kuu enne taotletavat kohaldamise peatamise kuupäeva. Sellise taotluse esitamise järel peavad lepinguosalised ühiskomitees nõu, et leida vaidlusele rahumeelne lahendus.

4. Kohaldamise peatamisel peatatakse liidu laevade püügitegevus Madagaskari püügipiirkonnas kogu kohaldamise peatamisajavahemiku ajaks. Liidu laevad lahkuvad Madagaskari püügipiirkonnast 24 tunni jooksul pärast kohaldamise peatamise jõustumist.

5. Lepinguosalised jätkavad konsultatsioone, et leida vaidlusaluses küsimuses mõlemat osalist rahuldav lahendus. Kui selline lahendus leitakse, jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ja ühiskomitees lepitakse kokku rahalise hüvitise suurus.

Artikkel 15

Lõpetamine

1. Käesoleva protokolli lepingu artiklis 21 nimetatud põhjusel ja tingimustel lõpetamise korral, teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest käesolev protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise jõustumist.

2. Eelmises lõikes nimetatud teate saatmisega avatakse küsimuste arutamine lepinguosaliste vahel.

Artikkel 16

Andmekaitse

1. Lepinguosalised tagavad, et pädev asutus kasutab lepingu alusel esitatavaid andmeid üksnes lepingu rakendamiseks ja eelkõige kalavarude majandamise ja kalapüügi seireks, kontrolliks ja järelevalveks.

2. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et kõiki liidu laevade ja nende püügitegevusega seotud tundlikke ja isikuandmeid, mis on saadud lepingu alusel, ning kogu tundlikku äriteavet, mis on seotud liidu kasutatavate sidesüsteemidega, käsitletakse konfidentsiaalsetena. Lepinguosalised tagavad, et Madagaskari püügipiirkonnas toimuva püügitegevuse kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed.

3. Isikuandmete töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev.

4. Lepingu alusel vahetatavaid isikuandmeid töödeldakse vastavalt käesoleva protokolli lisa 2. liitele. Ühiskomitee võib isikuandmete ja andmesubjekti õigustega seoses kehtestada täiendavaid kaitsemeetmeid ja õiguskaitsevahendeid.

5. Lõiked 1–4 ei takista lepinguosalisi täitmast piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide või piirkondlike kalandusorganisatsioonide kohustust edastada ja avaldada laevade andmeid.

Artikkel 17

Elektrooniline teabevahetus

1. Lepinguosalised kohustuvad võtma viivitamata kasutusele elektroonilise teabevahetussüsteemi, mis on vajalik lepingu kohaldamisega seotud dokumentide ja teabe edastamiseks.

2. Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga, tingimusel et elektroonilise dokumendi autentsus on tagatud.

3. Püügiandmete, püügipiirkonda sisenemisel ja sealt lahkumisel esitatavate püügiaruannete (elektroonilise laevaettekannete süsteemi (ERS – Electronic Recording and Reporting System) kaudu) ja laeva asukohaandmete (laevaseiresüsteemi kaudu, VMS – Vessel Monitoring System) elektroonilise vahetamise ning kalapüügilubade taotlemise süsteemide rakendamise ja kasutamise kord on sätestatud lisas ja selle liidetes.

4. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata süsteemis esinevatest riketest. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse seejärel paberkandjal või edastatakse muude käesoleva protokolli lisas määratletud sidevahendite abil.

Artikkel 18

Jõustumine

1. Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Lõikes 1 osutatud teade saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja …

Artikkel 19

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates 1. juulist 2023, tingimusel et pooled sellele alla kirjutavad, või alates allakirjutamise kuupäevast, kui see on allkirjastatud pärast 1. juulit 2023.

Artikkel 20

Autentsed tekstid

Protokoll koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на тридесети юни две хиляди двадесет и трета година.

Hecho en Bruselas, el treinta de junio de dos mil veintitrés.

V Bruselu dne třicátého června dva tisíce dvacet tři.

Udfærdiget i Bruxelles den tredivte juni to tusind og treogtyve.

Geschehen zu Brüssel am dreißigsten Juni zweitausenddreiundzwanzig.

Kahe tuhande kahekümne kolmanda aasta juunikuu kolmekümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τριάντα Ιουνίου δύο χιλιάδες είκοσι τρία.

Done at Brussels on the thirtieth day of June in the year two thousand and twenty three.

Fait à Bruxelles, le trente juin deux mille vingt-trois.

Arna dhéanamh sa Bhruiséil, an tríochadú lá de Mheitheamh sa bhliain dhá mhíle fiche a trí.

Sastavljeno u Bruxellesu tridesetog lipnja godine dvije tisuće dvadeset treće.

Fatto a Bruxelles, addì trenta giugno duemilaventitré.

Briselē, divi tūkstoši divdesmit trešā gada trīsdesmitajā jūnijā.

Priimta du tūkstančiai dvidešimt trečių metų birželio trisdešimtą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-huszonharmadik év június havának harmincadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tletin jum ta’ Ġunju fis-sena elfejn u tlieta u għoxrin.

Gedaan te Brussel, dertig juni tweeduizend drieëntwintig.

Sporządzono w Brukseli dnia trzydziestego czerwca roku dwa tysiące dwudziestego trzeciego.

Feito em Bruxelas, em trinta de junho de dois mil e vinte e três.

Întocmit la Bruxelles la treizeci iunie două mii douăzeci și trei.

V Bruseli tridsiateho júna dvetisícdvadsaťtri.

V Bruslju, tridesetega junija dva tisoč triindvajset.

Tehty Brysselissä kolmantenakymmenentenä päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattakaksikymmentäkolme.

Som skedde i Bryssel den trettionde juni år tjugohundratjugotre.

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

LISA

LIIDU LAEVADE KALAPÜÜKI MADAGASKARI KALAPÜÜGIPIIRKONNAS REGULEERIVAD TINGIMUSED

I PEATÜKK

Üldsätted

Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liiduna (edaspidi „liit“) või Madagaskari Vabariigina (edaspidi „Madagaskar“) järgmisi pädevaid asutusi:

—	liidu puhul: Euroopa Komisjon, asjakohasel juhul Euroopa Liidu Madagaskari delegatsiooni vahendusel,

—	Madagaskari Vabariik: kalandusministeerium.

Kalapüügiluba

Käesoleva lisa kohaldamisel loetakse mõistet „ kalapüügiluba “ samaväärseks mõistega „püügiluba“ vastavalt selle määratlusele Madagaskari õigusaktides.

Madagaskari püügipiirkond

3.1.	Lepingu artiklis 1 määratletud Madagaskari püügipiirkonna geograafilised koordinaadid ja lähtejooned on esitatud 3. liites.

3.2.	Kalapüügiks keelatud piirkonnad nagu rahvuspargid, kaitstud merealad ja kalade paljunemispiirkonnad on märgitud 3. liites. Madagaskari õigusaktides sisalduvate kontaktandmete muutumise korral edastab Madagaskar uued kontaktandmed.

3.3.

Liidu laevade püügitegevus toimub vetes, mis

—	läänepool Cape d’Ambre’ist kuni Cape Ste Marie’ni tõmmatud joonest, asuvad seinerite ja triivõngelaevade puhul kogumahutavusega üle 100 ning triivõngelaevade puhul kogumahutavusega 100 või alla selle kaugemal kui 20 meremiili lähtejoonest,

—	idapool Cape d’Ambre’ist kuni Cape Ste Marie’ni tõmmatud joonest, asuvad triivõngelaevade puhul kogumahutavusega 100 või alla selle kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest.

3.4.	Ankurdatud peibutuspüügivahendite ümber on kehtestatud kolme meremiili laiune ala, kus tohivad püüda Madagaskari kalurid, kuid kuhu liidu laevad ei tohi siseneda. Madagaskari ametiasutus teavitab liidu laevu selliste peibutuspüügivahendite asukohast, mis on ankurdatud kaugemal kui 9 meremiili.

3.5.	Lisaks sellele on Banc du Leveni ja Banc du Castori piirkonnad, mille koordinaadid on märgitud 3. liites, reserveeritud üksnes Madagaskari väikesemahuliseks ja traditsiooniliseks kalapüügiks.

Agendi määramine

Liidu igal laevaomanikul, kes taotleb protokolli raames kalapüügiluba, peab olema Madagaskaril resideeriv agent.

Laevaomanike maksed

—	Enne protokolli ajutist kohaldamist edastab Madagaskari ametiasutus liidule riigikassa pangakontode andmed, kuhu kantakse lepingu raames liidu laevaomanike makstavad mitmesugused summad.

—	Madagaskari ametiasutus teavitab liidu ametiasutusi kõigist kõnealuste kontaktandmete muudatustest.

—	Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

Kontaktisikud:

Protokolli rakendamisel vajalikud kontaktisikute andmed on esitatud 4. liites.

II PEATÜKK

Kalapüügiload

Kalapüügiloa saamise eeltingimus – laeva nõuetelevastavus

Lepingu artiklis 6 osutatud kalapüügiload antakse välja tingimusel, et laev on kantud liidu kalalaevade registrisse ja India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirja. Lisaks sellele ei tohi kapten ega laev kuuluda kalapüügikeelu alla seoses nende tegevusega Madagaskari püügipiirkonnas.

Kui see on asjakohane, peab kalalaeval olema laeva sanitaarluba, mille on välja andnud tema lipuriigi pädev sanitaaramet.

Kalapüügiloa taotlemine

2.1.	Liidu ametiasutused edastavad Madagaskari ametiasutusele elektroonilisel teel püügiloataotluse iga laeva kohta, kes soovib lepingu raames kala püüda.

2.2.	Taotlused esitatakse 5. liite kohaselt.

2.3.

Koos iga püügiloataotlusega tuleb esitada

—	tõend selle kohta, et loa kehtivusaja eest makstav kindlasummaline ettemakse ja käesoleva lisa III peatüki punktis 6 sätestatud eritoetus on tasutud,

—	laeva külgvaate hiljutine digitaalne värvifoto minimaalse punktitihedusega 1 400 × 1 050 pikslit,

—	ajakohastatud merekõlblikkuse tunnistuse koopia,

—	koopia lepingust, mis on sõlmitud Madagaskaril tunnustatud värbamis- ja töövahendusettevõttega (manning), nagu on sätestatud käesoleva lisa V peatüki punktis 7.

Loatasu ja ettemakstav kindlasummaline loatasu

3.1.	Tuunipüügiseinerite ja triivõngelaevade tasu suuruseks on kogu protokolli kehtivuse ajaks kehtestatud 85 eurot iga Madagaskari püügipiirkonnas püütud tonni kohta.

3.2.

Kalapüügiluba väljastatakse pärast seda, kui on tasutud järgmised kindlasummaliste loatasude ettemaksed:

tuunipüügiseinerid:

—	16 150 eurot laeva kohta, mis vastab aastas 190 tonni eest makstavale loatasule;

triivõngelaevad, mille kogumahutavus on üle 100:

—	4 930 eurot laeva kohta, mis vastab aastas 58 tonni eest makstavale loatasule;

triivõngelaevad kogumahutavusega 100 või alla selle:

—	3 145 eurot laeva kohta, mis vastab aastas 37 tonni eest makstavale loatasule.

3.3.	Kindlasummaline loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud, lossimis- või ümberlaadimismaksud ja teenustasud.

Kalapüügiloa väljastamine

4.1.	Pärast püügiloataotluste kättesaamist on Madagaskaril aega 20 tööpäeva, et väljastada kalapüügiload neile liidu laevadele, kelle taotlus vastas nõuetele.

4.2.

Kõnealuse kalapüügiloa koopia edastatakse elektroonilisel teel viivitamata liidu ametiasutustele, laevaomanikele või nende agentidele. Kõnealune pardal hoitav elektrooniline koopia on kehtiv kuni 45 päeva pärast kalapüügiloa väljaandmise kuupäeva. Pärast osutatud ajavahemiku lõppu peab pardal olema kalapüügiloa originaal. Vääramatu jõu korral võib seda tähtaega pikendada.

4.3.	Välja antud kalapüügiloa originaal edastatakse laevaomanikule või tema agendile Madagaskaril, vajaduse korral Euroopa Liidu Madagaskari delegatsiooni vahendusel.

4.4.

Niipea kui kalapüügiluba on välja antud, kannab Madagaskar liidu laeva viivitamata Madagaskari püügipiirkonnas kalapüügiluba omavate liidu laevade nimekirja. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata Madagaskari kalapüügiseirekeskusele ja liidu kalapüügiseirekeskusele. Madagaskar ajakohastab kalapüügiloaga laevade nimekirja regulaarselt. Uus nimekiri edastatakse viivitamata Madagaskari kalapüügiseirekeskusele ja liidu kalapüügiseirekeskusele.

Kalapüügiloa edasiandmine

5.1.	Kalapüügiluba väljastatakse konkreetsele laevale ning seda ei saa edasi anda.

5.2.	Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, võib liidu taotlusel laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule sama kategooria laevale antava uue kalapüügiloaga ning viimase eest ei pea loatasu maksma.

5.3.	Sel juhul võetakse püügikoguse arvutamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramiseks arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid Madagaskari püügipiirkonnas.

5.4.	Vana kalapüügiluba kaotab kehtivuse asendusloa väljaandmise päeval.

5.5.	Kalapüügiloa asendamisest teatatakse laevaomanikule, tema agendile ja liidu ametiasutustele.

5.6.	Asjaomase laeva omanik või tema agent tagastab tühistatud kalapüügiloa Madagaskari ametiasutusele, vajaduse korral Euroopa Liidu Madagaskari delegatsiooni vahendusel.

5.7.	Madagaskari ametiasutus ajakohastab vastavalt püügiloaga laevade nimekirja.

Kalapüügiloa kehtivusaeg

Kalapüügiload väljastatakse aastaks, mis hõlmab:

—	protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini,

—	seejärel iga täielikku kalendriaastat,

—	protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.

Laeva pardal hoitavad dokumendid

Liidu laevad hoiavad Madagaskari püügipiirkonnas viibimise ajal pardal järgmisi dokumente:

—	kalapüügiloa originaal või punktis 4.2 sätestatud tingimuste korral selle koopia,

—	laeva merekõlblikkuse tunnistus,

—	meeskonna nimekiri,

—	elektrooniline püügipäevik,

—	kalalaevatunnistus, mille on välja andnud lipuriik,

—	laeva mahutavusplaan skeemina või kalalaeva ajakohastatud joonise kirjeldus, millel on näidatud kalatrümmide arv ja hoiukohtade mahutavus kuupmeetrites.

Abilaevad

8.1.

Madagaskar lubab abilaevadel abistada kalapüügiluba omavaid liidu kalalaevu India Ookeani Tuunikomisjoni kehtestatud tingimustel ja piirides. Kui Madagaskari õigusaktides tehakse muudatusi, mis on nende piirangute või tingimuste osas rangemad, teatatakse õigusakti muudatustest või uutest õigusaktidest ning neid kohaldatakse vastavalt lepingu artiklile 8.

8.2.	Abilaevad peavad sõitma liidu liikmesriigi lipu all, nad ei tohi olla varustatud kalapüügiks vajalike vahenditega. Assisteerimine ei hõlma kütuse tankimist ega püügi ümberlaadimist.

8.3.	Abilaevade suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis kirjeldatud kalapüügilubade taotluste edasiandmise menetlust abilaevade suhtes kohaldatavates piires. Madagaskar koostab lubatud abilaevade nimekirja ja edastab selle viivitamata liidule.

8.4.	Abilaevade puhul kohaldatav aastane loatasu on 5 000 eurot aastas.

Lubade haldamise automaatse elektroonilise süsteemi rakendamine

9.1.	Loataotluste elektrooniliseks edastamiseks ja nende väljaandmisest teatamiseks püüavad lepinguosalised kasutada Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud süsteemi LICENCE.

9.2.	Üleminekukorras, kuni lepinguosalised süsteemi LICENCE kasutusele võtavad, toimub elektrooniline teabevahetus e-posti kaudu.

III PEATÜKK

Kalavarude tehnilised kaitsemeetmed

Liidu laevad, kellel on lubatud Madagaskari püügipiirkonnas kala püüda, järgivad kõiki kalavarude tehnilisi kaitsemeetmeid, India Ookeani Tuunikomisjoni soovitusi ja resolutsioone ning nende puhul kohaldatavaid Madagaskari õigusakte.

Iga püügikategooria laevade suhtes kohaldatavad kalavarude tehnilised kaitsemeetmed on kindlaks määratud 1. liites esitatud tehnilisel teabelehel.

Selliste kunstlike triivivate peibutuspüügivahendite kasutuselevõtt ja kasutamine on käesoleva lepingu kohaselt lubatud. Laevad järgivad India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohaseid resolutsioone ja soovitusi. Selleks et piirata peibutuspüügivahendite mõju ökosüsteemidele ja vähendada sünteetiliste merejäätmete kogust, tuleb need püügivahendid, välja arvatud paakpoid, ehitada looduslikest või biolagunevatest mitteplastilistest materjalidest, mis aitab vältida neisse takerdumist. Laevad väldivad vaalaliste, haide ja kilpkonnade juhupüüki.

Madagaskar jätab endale siiski õiguse teha usaldusväärsete teaduslike soovituste alusel ettepanekuid rangemate meetmete võtmiseks.

Laevaomanik teatab püügihooaja alguses Madagaskari kalapüügiseirekeskusele ka peibutuspüügivahendite arvu, mida iga abilaev kavatseb Madagaskari püügipiirkonnas kasutada. Kokku kogutud peibutuspüügivahendite arv deklareeritakse pärast püügihooaja lõppu.

Keskkonnajuhtimiseks ja mereökosüsteemide kaitsmiseks Madagaskari vetes maksavad liidu laevaomanikud igal aastal eritoetust, mille hinnanguline kogusumma on ligikaudu 200 000 eurot. Iga laeva osamaks sõltub laeva kogumahutavusest ja on 2,5 eurot GT kohta. Toetus makstakse koos ettemaksega. Vahendeid haldab Madagaskari kalandus- ja vesiviljelusamet ja need kantakse protokolli artikli 6 lõike 4 punktis b osutatud valdkondliku toetuse jaoks avatud pangakontole.

Madagaskari ametiasutus teavitab lepingu artiklis 14 sätestatud ühiskomiteed (edaspidi „ühiskomitee“) kõnealusest eritoetusest rahastatavast tegevuskavast ning annab aru toetuse kasutamisest, tulemustest ja mõjust. Ametiasutus tagab võetud meetmetest teavitamise ja nende nähtavuse.

IV PEATÜKK

1. jaotis

Püügi ja püügikoormuse deklareerimine

Püügipäevik

1.1.	Lepingu raames kala püüdva liidu kalalaeva kapten peab püügipäevikut vastavalt India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonidele.

1.2.	Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Madagaskari püügipiirkonnas.

1.3.

Kapten kannab püügipäevikusse iga päev järgmise teabe :

—	iga liigi kohta (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) püütud ja pardal hoitav kogus (väljendatuna eluskaalu kilogrammides),

—	iga liigi kohta merre tagasi lastud kogus väljendatuna eluskaalu kilogrammides või, kui see on asjakohane, isendite arvuna,

—	nullpüük vastavalt India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohastele sätetele.

1.4.	Laevaomanik ja kapten vastutavad solidaarselt püügipäevikusse kantud andmete õigsuse eest.

Püügiaruanded

2.1.

Kapten deklareerib laeva saagi, saates andmed Madagaskari kalandusstatistika osakonnale ja kalapüügiseirekeskusele, kelle kontaktandmed on esitatud 4. liite punktides 3, 4 ja 6,

—	Madagaskari püügipiirkonnas viibimise ajal iga nädal,

—	kohe pärast Madagaskari sadamasse sisenemist,

—	24 tunni jooksul pärast Madagaskari püügipiirkonnast lahkumist ilma eelnevalt Madagaskari sadamasse sisenemata.

2.2.

Kui püügiaruandeid käsitlevaid sätteid ei täideta, sealhulgas esitatakse nõuetele mittevastav deklaratsioon, võib Madagaskar peatada asjaomase laeva kalapüügiloa, ilma et see piiraks Madagaskari õigusaktidega ettenähtud karistuste kohaldamist. Korduva rikkumise puhul võib Madagaskar kalapüügiloa uuendamisest keelduda.

2.3.	Madagaskari ametiasutus teavitab laevaomanikku kõigist rikkumisega seoses määratud karistustest ja teavitab neist ka liidu ametiasutusi.

Püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi (ERS) kasutuselevõtt

Lepinguosalised lepivad kokku hakata kasutama püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi, lähtudes 6. liites kehtestatud suunistest. Lepinguosalised teavitavad teineteist süsteemi toimima hakkamisest. Seejärel asendatakse käesoleva peatüki punktis 2 sätestatud püügiaruanded ERSi kaudu edastatavate aruannetega.

Kvartali püügiaruanded

4.1.

Liidu ametiasutused edastavad Madagaskarile enne iga kvartali kolmanda kuu lõppu protokolliga ettenähtud püügiandmed iga liigi kohta jooksva aasta eelmise kvartali või eelmiste kvartalite kuude kaupa. Need andmed esitatakse kord kuus laevade ja FAO koodiga tähistatud liikide kaupa vastavalt 7. liites esitatud vormile.

4.2.	Neid püügipäevikutest saadud heakskiidetud andmeid käsitatakse ajutistena kuni liidu ametiasutused teatavad püügi ja püügikoormuse lõplikust aastasest tasaarveldusest.

Liidu laevade aastase püügi ja püügitasude aruanne

5.1.	Liidu ametiasutused koostavad lipuriikide ametiasutuste kinnitatud püügiandmete põhjal lõpliku arvestuse iga-aastase püügi ja tasude kohta, mida iga laev peab maksma eelmise kalendriaasta aastase püügihooaja eest.

5.2.	Liidu ametiasutused esitavad kõnealuse lõpliku arvestuse püügi ja tasude kohta Madagaskari ametiasutusele kinnitamiseks enne püügiaastale järgneva aasta 30. aprilli.

5.3.

Madagaskari ametiasutus teavitab liidu ametiasutusi selliste deklaratsioonide ja arvestuste kättesaamisest ning võib kahe kuu jooksul nõuda selgitusi, mida ta peab vajalikuks.

5.3.1.

Sel juhul võtavad liidu ametiasutused ühendust lipuriigi ametiasutustega ja liidu pädevate riiklike asutustega ning edastavad Madagaskari ametiasutusele nõutud täiendava teabe 20 tööpäeva jooksul.

5.3.2.

Selleks et uurida püügiandmeid ja teabe kõrvutamisel kasutatud metoodikaid, võib vajaduse korral kokku kutsuda ühise teadusliku töörühma, kus on kutsutud osalema liidu ja Madagaskari pädevate riiklike asutuste esindajad.

5.4.

Pärast punktis 5.3.1 osutatud lisateabe kättesaamist on Madagaskaril 30 tööpäeva, et esitada põhjenduste olemasolu korral iga-aastase püügiaruande ja loatasude lõpliku arvestuse kohta vastuväide.

5.4.1.

Kui vastuväiteid ei esitata ja tähtaeg saab läbi, loevad lepinguosalised püügi ja püügikoormuse aastaaruande ja loatasude lõpliku arvestuse heakskiidetuks.

5.4.2.

Eriarvamuste korral pöörduvad lepinguosalised ühiskomitee poole.

5.5.

Kui lõplik arvestus on suurem kui ettemakstav kindlasummaline loatasu, mis tasuti ettemaksuna kalapüügiloa saamiseks, maksab laevaomanik puuduva summa Madagaskarile hiljemalt 30 päeva jooksul pärast lõpliku arvestuse heakskiitmist. Kui lõplik arvestus on väiksem kui kindlasummaline loatasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

2. jaotis

Madagaskari püügipiirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

Protokolli raames Madagaskari püügipiirkonnas kala püüdvad liidu kalalaevad teatavad Madagaskari püügiseirekeskusele oma kavatsusest Madagaskari püügipiirkonda siseneda või sealt lahkuda vähemalt kolm tundi ette.

Teatades Madagaskari püügipiirkonda sisenemisest või sealt lahkumisest, peab laeva kapten ühtlasi teatama eeldatava Madagaskari püügipiirkonda sisenemis- või väljumiskoha koordinaadid ning iga pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna, kasutades 8. liites esitatud vormi.

Punktide 1 ja 2 täitmata jätmise või valedeklaratsiooni esitamise korral kohaldatakse laevaomaniku ja laeva kapteni suhtes Madagaskari õigusaktidega ettenähtud karistusi.

Kui laev tabatakse püügitegevuselt, ilma et ta oleks sellest eelnevalt Madagaskari kalapüügiseirekeskust teavitanud, kohaldatakse laeva suhtes Madagaskari õigusaktidega ettenähtud karistusi. Madagaskari ametiasutus võib peatada asjaomase laeva kalapüügiloa. Korduva rikkumise puhul võib Madagaskar keelduda kalapüügiloa uuendamisest.

Madagaskari püügipiirkonda sisenemisel edastatakse laeva meeskonna nimekiri.

Teave edastatakse kas ERSi, e-posti või raadio teel aadressidele, mis on märgitud 4. liites. Madagaskari ametiasutus teatab viivitamata asjaomastele laevadele ja liidu ametiasutustele e-posti aadressi või raadiosageduse muutumises.

Madagaskari ametiasutus saadab e-posti teel vastu kättesaamisteate.

3. jaotis

Ümberlaadimine ja lossimine

Ümberlaadimine merel on keelatud.

Madagaskari määratud sadamas võib ümberlaadimist teostada Madagaskari kalapüügiseirekeskuse eelneval loal ning kalandusinspektorite ja Madagaskari kalandusvaldkonna sanitaarameti (Autorité Sanitaire Halieutique) järelevalve all.

Ümberlaadimiseks ja lossimiseks ette nähtud sadamad on Antsiranana, Toliary, Ehoala, Toamasina ja Mahajanga.

Liidu kalalaeva omanik või tema esindaja, kes soovib teostada lossimist või ümberlaadimist Madagaskari sadamas, teatab kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks võetavate meetmete lepinguga ning vajaduse korral ERSi kaudu vähemalt 72 tundi enne lossimist või ümberlaadimist nii Madagaskari kalapüügiseirekeskusele kui ka asjaomasele sadamaametile järgmised andmed:

—	lossimist või ümberlaadimist teostada sooviva kalalaeva nimi ja registreerimisnumber India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalalaevade nimekirjas,

—	lossimis- või ümberlaadimissadama ja vajaduse korral transpordilaeva nimi,

—	ümberlaadimise või lossimise kavandatud kuupäev ja kellaaeg,

—	iga ümberlaaditava või lossitava liigi FAO kolmetäheline kood ja kogus, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna,

—	ümberlaaditud või lossitud saagi esitlusviis ja sihtkoht. Käesolev punkt ei piira kohustust esitada pädevatele asutustele sadamasse sisenemiseks vajalikud dokumendid.

Pärast punktis 4 esitatud teabega tutvumist ja 24 tunni jooksul pärast teate saamist annab Madagaskari kalapüügiseirekeskus laevaomanikule või tema esindajale eelneva loa ümberlaadimiseks või lossimiseks.

Ümberlaadimist ja lossimist käsitatakse lahkumisena Madagaskari püügipiirkonnast. Sel juhul kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jagu.

Pärast ümberlaadimist või lossimist teavitab laevaomanik või tema esindaja kalapüügi seirekeskust ning merendus- ja sadamaametit kavatsusest jätkata kalapüüki Madagaskari püügipiirkonnas või Madagaskari püügipiirkonnast lahkuda.

Ümberlaadimine või lossimine muul viisil, kui punktides 1–7 osutatud, on Madagaskari püügipiirkonnas keelatud. Iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Madagaskari kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

Liidu kalalaevad kohustuvad tegema osa oma kaaspüügist kättesaadavaks kohalikele töötlejatele kohaliku turuhinnaga. Liidu kalalaevade omanike soovi korral esitavad Madagaskari kalandusministeeriumi piirkondlikud osakonnad kohalike töötlemisettevõtete nimekirja ja kontaktandmed.

4. jaotis

Laevaseiresüsteem

Laevade asukohateated – laevaseiresüsteem

1.1.	Kalapüügiloaga liidu laevad peavad olema varustatud laevaseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

1.2.

Iga asukohateade peab olema esitatud 9. liites osutatud vormingus ja sisaldama

—	laeva tunnusandmeid;

—	laeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

—	asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega;

—	laeva kiirust ja kurssi.

1.3.	Esimene Madagaskari püügipiirkonnas registreeritud asukoht märgistatakse koodiga „ENT“; Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS“, välja arvatud esimene asukoht, mis registreeritakse pärast Madagaskari püügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI“.

1.4.	Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated registreeritakse turvaliselt ning neid säilitatakse kolme aasta jooksul.

Teabe edastamine laeva poolt laevaseiresüsteemi rikke korral

2.1.	Kapten tagab, et tema laeva laevaseiresüsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

2.2.	Rikkis laevaseiresüsteemiga liidu laevadel ei ole lubatud Madagaskari püügipiirkonda siseneda.

2.3.

Rikke korral pärast laeva sisenemist Madagaskari püügipiirkonda tuleb sellest viivitamata teatada Madagaskari kalapüügiseirekeskusele. Laevaseiresüsteemi tuleb parandada või välja vahetada viieteistkümne päeva jooksul. Pärast kõnealust tähtaega või järjestikuste korduvate rikete korral ei lubata laeval enam Madagaskari püügipiirkonnas kala püüda.

2.4.	Rikkis laevaseiresüsteemiga laevad edastavad oma asukohateated lipuriigi ja Madagaskari kalapüügiseirekeskusele e-posti või raadio teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik punktis 1.2 osutatud kohustuslikud andmed.

Asukohateadete turvaline edastamine Madagaskarile

3.1.	Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Madagaskari kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Madagaskar vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

3.2.	Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Madagaskar edastavad asukohateateid elektrooniliselt, kasutades turvalist elektroonilist sidesüsteemi, mille Euroopa Komisjon on standardiseeritud vormis kalandusandmete edastamiseks kättesaadavaks teinud.

3.3.	Madagaskari kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud Madagaskari püügipiirkonnast lahkumisest.

Teabevahetussüsteemi tõrked

4.1.	Lepinguosalised tagavad, et nende elektroonilised seadmed vastavad püügiandmete esitamise standardile.

4.2.	Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata asukohateatesüsteemi rikkest, et leida võimalikult kiiresti tehniline lahendus.

4.3.

Laeva laevaseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Madagaskari õigusaktidega ettenähtud karistusi. Kapten ei vastuta punktis 4.2 nimetatud sidesüsteemide rikete eest.

4.4.	Võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Asukohateate sageduse muutmine

5.1.	Kui dokumentaalsete tõenditega õnnestub tõestada rikkumist, võib Madagaskari kalapüügiseirekeskus taotleda, saates taotluse koopia liidule, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks 30 minutilistele intervallidele.

5.2.	Madagaskari kalapüügiseirekeskus peab edastama kõnealused dokumentaalsed tõendid lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja liidu ametiasutustele.

5.3.	Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Madagaskari kalapüügiseirekeskusele viivitamata asukohateate, pidades kinni lühendatud sagedusest.

5.4.	Madagaskari kalapüügiseirekeskus teavitab lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja liitu viivitamata inspektsiooni lõppemisest.

5.5.	Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab Madagaskari kalapüügiseirekeskus lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja liitu võimalikust edaspidisest seirest.

Laevaseiresüsteemi kaudu edastatud teadete õigsus vaidluse korral

Lepinguosaliste vaidluste korral on määravad vaid laevaseiresüsteemi kaudu edastatud teated.

5. jaotis

Vaatlejad

Püügitegevuse vaatlemine

1.1.	Lepinguosalised rõhutavad vajadust järgida teadusvaatlejate programmi puhul riiklikku vaatlusprogrammi ja India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonist tulenevaid kohustusi.

1.2.

Sel eesmärgil:

1.2.1.

võtab iga laev Madagaskari püügipiirkonnas viibides pardale vaatleja. Vähemalt 30 % laevadest peab võtma pardale Madagaskari ametiasutuse määratud vaatleja. Ülejäänud 70 % puhul korraldatakse vaatleja pardalevõtmine vastavalt vajadusele piirkondlike vaatlusprogrammide või elektrooniliste vaatlusprogrammide raames;

1.2.2.

vaatleja ülesandeks on jälgida punkti 1.1 kohaldamist või koguda muuks otstarbeks mõeldud teaduslikke andmeid, mille Madagaskari pädev riiklik asutus või ühine teaduslik töörühm on kindlaks teinud.

Määratud laevad ja vaatlejad

2.1.	Kalapüügilubade väljaandmisel koostab Madagaskari ametiasutus nende laevade nimekirja, kes on välja valitud punktis 1.2.1 osutatud eesmärkide täitmiseks Madagaskari vaatlejaid peale võtma, või vajaduse korral ajakohastab olemasolevat nimekirja.

2.2.

Pärast nimekirja koostamist või ajakohastamist edastab Madagaskari ametiasutus selle viivitamata elektroonilisel teel liidu ametiasutustele ja asjaomastele laevaomanikele. Kui mõnel välja valitud laeval ei ole turvanõuetest tulenevalt (eelkõige seoses piraatluseohuga) vaatleja jaoks ruumi ning see asjaolu on nõuetekohaselt dokumenteeritud, kohandab Madagaskari ametiasutus osutatud olukorra arvessevõtmiseks väljavalitud laevade nimekirja, jäädes siiski kindlaks punktis 1.2.1 osutatud eesmärgile.

2.3.	Kui vaatleja pardalevõtmiseks väljavalitud kalalaevade nimekirja koostamine on lõpetatud, teavitab Madagaskar sellest samaaegselt laevaomanikke või nende agente, kelle laevad peavad Madagaskari püügipiirkonnas viibides võtma pardale punkti 1.2.1. kohaselt määratud vaatleja.

2.4.	Kui pardalevõtmise kuupäev on punkti 7.2 kohaselt Madagaskari ametiasutus ja väljavalitud laeva omaniku vahel kokku lepitud, teatab Madagaskar liidu ametiasutustele ja asjaomasele laevaomanikule või tema agendile määratud vaatleja nime ja andmed.

2.5.	Madagaskari ametiasutus teavitab liidu ametiasutusi ja asjaomaseid laevaomanikke või nende agente viivitamata kõikidest muudatustest määratud laevade ja vaatlejate nimekirjas.

2.6.	Liidu kalalaev, kes peab vaatleja pardale võtma, on kõnealusest kohustusest vabastatud juhul, kui pardal viibib juba vaatleja, kes jääb sinna kogu ettenähtud ajavahemikuks, tingimusel et vaatleja on tunnustatud piirkondliku vaatlusprogrammi raames, milles Madagaskar osaleb.

2.7.	Vaatleja pardalviibimine ei ületa tema ülesannete teostamiseks vajalikku ajavahemikku.

Laevaomanike makstav rahaline toetus

3.1.	Laevaomanik maksab Madagaskari vaatleja kohta 30 eurot iga pardal viibitud päeva eest. Laevaomanik kannab kõnealuse summa Madagaskari kalapüügiseirekeskuse vaatlejate programmi.

3.2.	Kõik kulud seoses Madagaskari vaatleja liikumisega tavapärasest elukohast pardalemineku sadamasse ning pardalt mahatuleku sadamast tavapärasesse elukohta kannab laevaomanik.

Vaatleja töötasu ja sotsiaalkindlustusmaksed

Madagaskari ametiasutuse poolt määratud vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Madagaskari ametiasutused.

Pardalevõtmise tingimused

5.1.	Vaatleja pardalevõtmise tingimused, eelkõige pardal viibimise aeg määratakse kindlaks laevaomaniku või tema agendi ja Madagaskari ametiasutuse ühisel kokkuleppel.

5.2.	Vaatlejaid koheldakse pardal võrdselt laeva juhtkonnaga. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.

5.3.	Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

5.4.	Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

5.5.

Laeva kapten annab vaatleja käsutusse kõik tema tööks vajalikud vahendid ning tagab vaatlejale juurdepääsu sidevahenditele ja pardal olevatele mis tahes dokumentidele, laeva püügitegevusega seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule, töötlemispäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt vaatleja töökohustustega.

Vaatleja ülesanded

Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja

—	käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitoiminguid,

—	suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse,

—	arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

7.1.	Vaatleja pardalevõtmine toimub laevaomaniku valitud sadamas.

7.2.

15 päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema esindaja Madagaskari kalapüügiseirekeskusele vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud (kaasa arvatud majutus- ja söögikulud) pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

7.3.	Kui vaatleja ei tule pardale 12 tunni jooksul pärast kavandatud kuupäeva ja kellaaega, teatab kapten, laevaomanik või tema esindaja sellest viivitamata Madagaskari kalapüügiseirekeskusele, et leida lahendus vastastikusel kokkuleppel.

7.4.	Kui vaatleja ei lähe pardalt maha Madagaskari sadamas, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud (kaasa arvatud majutus- ja söögikulud) tema tavapärasesse elukohta tagasi jõudmiseks.

7.5.	Kui laev ei ole kokkulepitud ajal eelnevalt kindlaksmääratud sadamas, et vaatlejat peale võtta, katab laevaomanik vaatleja sadamas ootamisega kaasnevad kulud (majutus, toit).

7.6.

Kui laeva ei tule, teavitab laevaomanik sellest viivitamata Madagaskari kalapüügiseirekeskust. Madagaskari ametiasutus võib asjaomase laeva kalapüügiloa lõpetada ja kohaldavad Madagaskari kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi, v.a Madagaskari kalapüügiseirekeskusele teatatud vääramatu jõu korral. Viimatikirjeldatud juhul määrab laevaomanik koos Madagaskari ametiasutusega vaatleja pardalevõtuks uue kuupäeva ja laev ei tohi Madagaskari püügipiirkonnas kuni vaatleja tegeliku pardalevõtmiseni kala püüda. Madagaskari ametiasutus teavitab liidu ametiasutusi ja laevaomanikku viivitamata käesoleva punkti kohaldamisel võetud meetmetest.

Vaatleja ülesanded

8.1.

Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

8.1.1.

kogub laeva püügitegevust iseloomustavat teavet, keskendudes eelkõige järgmisele:

—	kasutatavad püügivahendid,

—	laeva asukoht püügitoimingu ajal,

—	püügimahud või vajaduse korral üksikute kalade arv iga sihtliigi ja sellega samaväärse liigi kohta, samuti kaaspüük ja juhuslikult võrku sattunud kalad,

—	pardal hoitava püügi ja tagasiheite hindamine;

8.1.2.

bioloogiliste andmete võtmine teadusprogrammide raames.

8.2.	Vaatleja edastab igal laeva Madagaskari püügipiirkonnas viibimise päeval raadio või e-posti teel oma vaatlusandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused ja mis tahes muud Madagaskari kalapüügiseirekeskuse nõutud andmed.

Vaatleja aruanne

9.1.

Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten, viimasele jääb aruande koopia, Kui kapten keeldub vaatleja aruande allkirjastamisest, kirjutab ta aruandesse oma keeldumise põhjused märkusega „allkirjastamisest keeldumine”.

9.2.	Vaatleja esitab oma aruande Madagaskari kalapüügiseirekeskusele, kes edastab selle koopia liidu ametiasutustele 15 tööpäeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

6. jaotis

Inspekteerimine merel ja sadamas

Kehtivat kalapüügiluba omavate liidu laevade Madagaskari püügipiirkonnas inspekteerimist merel või sadamas, kai ääres või reidil teostavad kalanduskontrolli eest vastutavad Madagaskari laevad ja inspektorid.

Enne pardaleminekut teavitab Madagaskari inspektor liidu laeva kaptenit oma inspekteerimiskavatsusest. Enne inspekteerimise alustamist peab inspektor tõendama oma isikut ja kvalifikatsiooni ning esitama lähetuskorralduse.

Inspektor jääb liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

3.1.	Liidu laeva kapten aitab inspektorit pardale tulekul ja inspekteerimise teostamisel.

3.2.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja liidu kalalaeva kapten. Kui kapten keeldub inspekteerimisaruande allkirjastamisest, kirjutab ta inspekteerimisaruandesse oma keeldumise põhjused märkusega „allkirjastamisest keeldumine”.

3.3.	Inspektor väljastab enne laevalt lahkumist liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Madagaskari ametiasutus edastab inspekteerimisaruande koopia liidu ametiasutustele kaheksa tööpäeva jooksul pärast inspektori laevalt lahkumist ilma et see piiraks 7. jao punkti 1.

Madagaskar võib lubada liidu või selle liikmesriikide esindajatel osaleda merel teostatavatel inspekteerimistel vaatlejana.

Riskihindamise põhjal võivad lepinguosalised kokku leppida liidu laevade ühisinspekteerimistes, eelkõige lossimise ja ümberlaadimise ajal, et tagada nii liidu kui ka Madagaskari õigusaktide järgimine. Oma ülesannete täitmisel järgivad lepinguosaliste lähetatud inspektorid vastavalt liidu ja Madagaskari õigusaktide sätteid kontrollide läbiviimise kohta. Need toimingud toimuvad Madagaskari inspektori juhtimisel ja alluvuses. Lepinguosalised võivad oma lipu- ja sadamariikide kohustuste raames otsustada teha koostööd järelmeetmete osas vastavalt oma asjakohastele õigusaktidele. Lisaks võib Madagaskari ametiasutus liidu ametiasutuste taotlusel volitada liidu liikmesriikide kalandusinspektoreid inspekteerima nende lipu all sõitvaid liidu laevu nende siseriiklikust õigusest tuleneva pädevuse piires.

7. jaotis

Rikkumised

Rikkumiste menetlemine

1.1.	Iga rikkumine, mille liidu laev on Madagaskari püügipiirkonnas toime pannud ja mille kohta on esitatud rikkumisteade, on kantud ka inspekteerimisaruandesse.

1.2.	Teade rikkumise ja kaptenile või kalandusettevõtjale määratud karistuste kohta saadetakse otse laevaomanikele Madagaskari õigusaktides sätestatud korras.

1.3.	Madagaskari ametiasutus edastab liidule inspekteerimisaruande ja rikkumisteate koopia ning teabe ettenähtud karistuse kohta elektroonilisel teel 72 tunni jooksul.

1.4.	Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt vastavalt 6. jao punktile 3.2, ei piira laevaomaniku õigust kaitsele kindlakstehtud rikkumise puhul.

Laeva peatamine – Teavitamiskoosolek

2.1.	Kui tuvastatakse Madagaskari õigusaktide kohane rikkumine, annab Madagaskari ametiasutus rikkumiselt tabatud liidu laevale korralduse peatada oma tegevus Madagaskari püügipiirkonnas, ja kui laev on merel, siis ka korralduse pöörduda tagasi Madagaskari sadamasse.

2.2.	Madagaskari ametiasutus teatab liidu ametiasutustele elektroonilisel teel 24 tunni jooksul liidu laeva mis tahes põhjusel peatamisest. Teates on esitatud peatamise ja/või kinnipidamise põhjused ning sellele on lisatud tõendusmaterjal kindlakstehtud rikkumise kohta.

2.3.

Liidu ametiasutused võivad taotleda, et Madagaskari ametiasutus korraldaks pärast laeva peatamisest teatamist niipea kui võimalik teavitamiskoosoleku, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ning anda teavet määratud või kavandatud karistuste kohta. Kõnealusel teavitamiskoosolekul võivad osaleda laeva lipuriigi ja laevaomaniku esindajad.

Karistused rikkumiste eest – Kokkuleppemenetlus

3.1.	Täheldatud rikkumise eest kohaldatava karistuse määrab Madagaskar oma õigusaktide kohaselt.

3.2.

Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada Madagaskari ametiasutuse ja liidu laeva vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt 72 tundi päeva pärast laeva peatamisest teatamist.

3.3.	Kokkuleppemenetlusel võib osaleda liidu laeva lipuriigi esindaja.

Kohtumenetlus – Pangatagatis

4.1.

Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik Madagaskari osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Madagaskar, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi toetusi. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu.

4.2.

Pärast lõpliku kohtuotsuse teatavakstegemist ja jõustumist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

—	täies ulatuses, kui ühtegi karistust ei määratud;

—	summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

4.3.	Madagaskari ametiasutus teavitab liidu ametiasutusi kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

8. jaotis

Osalusjärelevalve ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

Eesmärk

Selleks et tõhustada kalapüügi järelevalvet ning võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, annavad liidu laevade kapteneid teada iga sellise laeva viibimisest Madagaskari püügipiirkonnas, kes ei ole Madagaskari koostatud selliste välismaiste laevade nimekirjas, kellel on luba Madagaskari püügipiirkonnas kala püüda.

Menetlus

2.1.	Kui liidu laeva kapten märkab kalalaeva, kelle tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, võib ta koguda sellise vaatluse kohta võimalikult palju teavet.

2.2.	See teave saadetakse elektrooniliselt viivitamata ja samal ajal Madagaskari kalapüügiseirekeskusele, vaatlust teostanud laeva lipuriigi pädevale asutusele ja Madagaskari ametiasutusele ning liidu ametiasutustele saadetakse sõnumi koopia.

Vastastikkuse põhimõte

Madagaskari ametiasutus edastab liidu ametiasutustele võimalikult kiiresti tema käsutuses oleva kogu vaatlusaruande selle kalalaeva kohta, kelle tegevuses Madagaskari püügipiirkonnas esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

V PEATÜKK

Meremeeste pardalevõtmine

Käesoleva peatüki rakendamise põhimõtted ja eesmärgid

1.1.	Madagaskari kodanikest meremeeste töölevõtmine ja nende töö käesoleva protokolli alusel loa saanud liidu laevade pardal toimub lepingu artikli 3 lõikes 4 sätestatud põhimõtete kohaselt.

1.2.	Lepinguosalised kohustuvad edendama meremeeste suhtes kohaldatavate ILO ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsioonide ratifitseerimist ning tagama, et käesoleva peatüki rakendamine on kooskõlas nende konventsioonide põhimõtetega.

1.3.	Lepinguosalised kohustuvad edendama meremeeste asjakohast väljaõpet. Selleks otstarbeks võib kasutada osa valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalistest vahenditest.

Madagaskari meremeeste pardalevõtmise eeskirjad

2.1.	Laevaomanik võtab Madagaskari püügipiirkonnas toimuva püügitegevuse ajaks tööle Madagaskari kodanikest meremehed, kes töötavad tema laeva pardal meeskonnaliikmetena.

2.2.

Selleks saadab Madagaskari merendus- ja sadamaamet laevaomanikele nimekirja, mis sisaldab piisaval arvul sobivaid Madagaskari kodanikest meremehi, kes vastavad 10. liite nõuetele, ning milles on märgitud meremeeste pädevus. Kui laevaomanik ei leia nimekirjast kvalifitseeritud vabu meremehi, vabastatakse ta pärast Madagaskari merendus- ja sadamaameti teavitamist käesoleva peatüki kohasest kohustusest meremehi pardale võtta.

2.3.

Liidu kalalaevadel töötavate meremeeste miinimumarv on järgmine:

—	kolm iga seinnoodalaeva kohta,

—	kaks iga triivõngelaeva kohta, mille kogumahutavus on üle 100.

2.4.	Kapten peab laeva pardal töötavate meremeeste registrit, koostades selleks meeskonna nimekirja, millele kapten või tema poolt volitatud isik on nõuetekohaselt alla kirjutanud. Registri koopia saadetakse Madagaskari merendus- ja sadamaametile enne reisi algust.

2.5.	Laevaomanik või tema nimel tegutsev kapten ei luba laevale tööle võtta Madagaskari kalurit, kes ei vasta 10. liites sätestatud nõuetele. Ta teavitab sellest otsusest Madagaskari merendus- ja sadamaametit.

Individuaalsed tööleasumise lepingud

3.1.

Laevaomanik või tema esindaja peab iga pardal töötava Madagaskari kodanikuga läbirääkimisi ja allkirjastab kirjaliku individuaalse pardalemineku lepingu. Kõnealune individuaalne leping võib põhineda kollektiivlepingul, mille üle peavad ametiühingud läbirääkimisi konsulteerides Madagaskari pädevate asutustega.

3.2.	Leping peab vastama 11. liites sätestatud miinimumtingimustele. Laevaomanik või tema esindaja esitab lepingu enne meremehe pardaleminekut Madagaskari pädevale asutusele, kes selle kinnitab.

3.3.	Lepingu koopia antakse allakirjutanule ning edastatakse Madagaskari merendus- ja sadamaametile hiljemalt esimesel tööpäeval.

Töötasu

4.1.	Madagaskari kodanikest meremeeste töötasu (fikseeritud palk, toetused ja mitmesugused lisatasud) maksab laevaomanik.

4.2.	Meremeestele makstav miinimumpalk määratakse kindlaks Madagaskari õigusaktide või ILO poolt meremeestele kehtestatud standardi alusel, olenevalt sellest, kumb on suurem.

4.3.	Töötasu makstakse kord kuus või lühemate korrapäraste ajavahemike järel. Meremeestel peab olema võimalus teha kõik tasud, sealhulgas ettemaksed, tasuta oma perekonnale kättesaadavaks kas täises ulatuses või osaliselt.

Laevaomaniku kohustused

5.1.	Laevaomanik kannab kõik kulud, mis on seotud Madagaskari kodanikust meremehe liikumisega tavapärasest elukohast pardalemineku sadamasse või pardalt mahatuleku sadamast tavapärasesse elukohta.

5.2.	Kui laev ei saabu Madagaskari kodaniku pardaleminekuks kavandatud kuupäeval ja kellaajal, kannab laevaomanik sadamas ootamise kulud (nt majutus, toit).

Meremeeste kohustused

6.1.	Liidu kalalaeva kapteni poolt tööle võetud Madagaskari kodanikust meremees peab end kavandatavale pardalemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema.

6.2.	Kui meremees jätab omal tahtel töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale tulemata, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

Tööjõuvahendajad

Liidu laevade omanikud kasutavad Madagaskaril tunnustatud värbamis- ja töövahendusettevõtteid (manning), kes tagavad vastavuse käesolevale peatükile.

Vastavus käesolevale peatükile

8.1.	Mõlema lepinguosalise pädev asutus tagab, et meremeeste suhtes kohaldatavad õigusaktid on lihtsasti, täielikult, läbipaistval moel ja tasuta kättesaadavad.

8.2.

ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 kohaselt vastutavad käesoleva peatüki nõuetekohase kohaldamise eest lipuriigi ametiasutused. Need ametiasutused täidavad oma kohustusi kooskõlas ILO suunistega, milles käsitletakse elu- ja töötingimuste inspekteerimist kalalaevade pardal lipu- ja sadamariigi poolt.

8.3.	Madagaskari mere- ja sadamaamet tagab ka käesoleva peatüki nõuetekohase kohaldamise.

8.4.	Kui laevaomanik ei täida kohustust võtta pardale Madagaskari kodanikust meremehi, võib Madagaskari ametiasutus keelduda laeva kalapüügiloa uuendamisest.

LIIDETE LOETELU

1. liide.

Teabeleht – Liigid, mida on lubatud püüda

2. liide.

Isikuandmete töötlemine

3. liide.

Madagaskari püügipiirkonna, püügikeelualade Banc du Leven ja Banc du Castor ning lähtejoonte koordinaadid (laius- ja pikkuskraadid)

4. liide.

Madagaskari kontaktandmed

5. liide.

Teave, mis tuleb esitada püügiloataotluses (kalalaevad ja abilaevad)

6. liide.

Püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi (ERS) rakendamise suunised

7. liide.

Liidu kvartaliaruande vorm (esialgsed püügiandmed kuude kaupa)

8. liide.

Madagaskari püügipiirkonda sisenemis- ja väljumisdeklaratsiooni vormid

9. liide.

Laevaseiresüsteemi asukohateate vorming

10. liide.

Madagaskari kodanikest meremeeste liidu kalalaevade pardal töötamise tingimused

11. liide.

Madagaskari kodanikest meremeeste töölepingu miinimumsätted

1. liide

Teabeleht. Liigid, mida on lubatud püüda

1.	Kalavarude tehnilised kaitsemeetmed

1.1.	Madagaskari püügipiirkond

—	Idapool Cape d’Ambre’ist kuni Cape Ste Marie’ini tõmmatud joonest (ainult triivõngelaevad, mille kogumahutavus on alla 100) kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest. Pikkuskraadi puhul tuleb järgida 3. liite punktis 3 nimetatud iga punkti pikkuskraadi.

—	Muudel juhtudel kaugemal kui 20 meremiili lähtejoonest.

—	3. liites osutatud Madagaskari püügipiirkond.

—	Arvestada tuleb riiklikke ankurdatud peibutuspüügivahendeid ümbritseva kolme meremiili laiuse kaitsealaga.

—	Banc du Leven ja Banc du Castor, mille koordinaadid on märgitud 3. liites, on reserveeritud üksnes Madagaskari väikesemahuliseks ja traditsiooniliseks kalapüügiks.

1.2.	Lubatud püügivahendid

—

Noot

—	Triivõngejada

1.3.	Lubatud liigid

Perekonda tuunid (thunnus) kuuluvad ja nendega samaväärsed liigid (tuunid, pelamiidid, makrellid, purikalalased, mõõkkalad), tuunilaadsed liigid ja India Ookeani Tuunikomisjoni hallatavad liigid välja arvatud:

—	rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstud liigid,

—	liigid, mille tervete isendite või isendite osade pardal hoidmine, lossimine, ümberlaadimine või ladustamine on India Ookeani Tuunikomisjoni poolt keelustatud, eelkõige perekonda Alopiidae, Sphyrnidae ja Lamnidae kuuluvad liigid,

—	samuti liigid Cethorinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharinus falciformis, Carcharinus longimanus, Isurus oxyrinchus, Isurus paucus.

1.4.	Kvoodiga reguleeritud püük

Püüda lubatud liikidesse kuuluvate haide kogus, mida triivõngelaevad Madagaskari püügipiirkonnas koos tuuni ja samalaadsete liikidega püüda tohivad, on piiratud 220 tonniga aastas.

Kui see püügi piirnorm on saavutatud, siis haipüük suletakse.

India Ookeani Tuunikomisjoni soovituste ja valdkonnale kohaldatavate liidu õigusaktide järgimine.

2.	Laevaomanike tasud / vastav püük

Laevaomanike tasud püütud tonni kohta:

—	85 eurot/tonn

Kindlasummaline ettemakse laeva kohta:

—	16 150 eurot aastas tuunipüügiseineri kohta 190 tonni püügi eest

—	4 930 eurot aastas iga triivõngelaeva (> 100 GT) kohta 58 tonni püügi eest

—	3 145 eurot aastas iga triivõngelaeva (≤ 100 GT) kohta 37 tonni püügi eest

—	5 000 eurot aastas iga abilaeva kohta

Püügiloaga laevade arv

—	32 seinerit

—	13 triivõngelaeva (> 100 GT)

—	20 triivõngelaeva (≤ 100 GT)

Muu

Meremehed

—	Tuunipüügiseinerid võtavad Madagaskari püügipiirkonnas püügihooajaks pardale vähemalt kolm Madagaskari kodanikku.

—	Triivõngelaevad (≤ 100 GT) võtavad Madagaskari püügipiirkonnas püügihooajaks pardale vähemalt kaks Madagaskari kodanikku.

Eritoetus keskkonnajuhtimise ja ökosüsteemide kaitse edendamiseks:

2,5 eurot/tonn.

Vaatlejad

—	Madagaskari ametiasutuse taotlusel võtavad liidu kalalaevad pardale vaatleja, et püügivaatlus hõlmaks 30 % Madagaskari püügipiirkonnas püügiluba omavatest laevadest.

—	Iga laeva eest, kes võtab vaatleja peale, peab laevaomanik maksma iga pardal oldud päeva kohta 30 eurot. Kõnealune summa kantakse kalapüügiseirekeskuse vaatlejate programmi.

2. liide

Isikuandmete töötlemine

1. Mõisted ja kohaldamisala

1.1.

Käesolevas liites kasutatakse lepingu artiklis 3 sätestatud mõisteid ja järgmisi mõisteid:

a)	„isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi „andmesubjekt“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, elukoht;

„töötlemine“ – isikuandmete või isikuandmete kogumiga tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

c)	„andmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu.

1.2.

Andmesubjektid on eelkõige füüsilised isikud, kes on kalalaeva omanikud, ja nende esindajad ning kapten ja laevapere, kes töötavad protokolli alusel tegutsevate kalalaevade pardal.

Seoses protokolli rakendamisega, eelkõige seoses toetusetaotluste, püügitegevuse järelevalve ja ebaseadusliku kalapüügi vastase võitlusega, on lubatud vahetada ja töödelda järgmisi andmeid:

—	laeva registrinumber ja asukoha koordinaadid,

—	andmed laeva tegevuse või laevaga seotud tegevuste kohta, laeva asukohta ja liikumist, püügitegevust või püügiga seotud tegevust kajastavad andmed, mis on kogutud kontrollimiste, inspekteerimiste ja vaatluste tulemusena,

—	laevaomaniku (laevaomanike) või tema (nende) esindaja andmed (nimi, kodakondsus, ametialased kontaktandmed, ametialase pangakonto number),

—	kohaliku töötaja andmed (nimi, kodakondsus ja ametialased kontaktandmed),

—	kapteni ja meeskonnaliikmete andmed (nimi, kodakondsus, ametikoht, kapteni kontaktandmed),

—	pardal viibivate meremeeste andmed (nimi, kontaktandmed, väljaõpe, tervisetõend).

1.3.

Andmete töötlemise eest vastutavad Euroopa Komisjon ja lipuriigi ametiasutus ning Madagaskari kalandusministeerium.

2. Isikuandmete kaitse meetmed

2.1.

Eesmärgi piiritlemine ja võimalikult väheste andmete kogumine

Protokolli alusel taotletavad ja edastatavad isikuandmed peavad olema piisavad, asjakohased ja piirduma sellega, mis on vajalik protokolli rakendamiseks. Lepinguosalised vahetavad protokolli alusel isikuandmeid üksnes protokollis sätestatud konkreetsetel eesmärkidel. Saadud andmeid ei töödelda viisil, mis ei ole nende eesmärkidega kooskõlas. Madagaskari ametiasutus teavitab taotluse korral liidu ametiasutusi esitatud andmete kasutamisest.

2.2.

Täpsus

Lepinguosalised tagavad, et protokolli alusel edastatavad isikuandmed on täpsed ja ajakohased ning vajaduse korral on asjaomane edastav asutus need oma teadmiste kohaselt korrapäraselt ajakohastatud. Kui üks lepinguosalistest leiab, et edastatud või saadud isikuandmed on ebatäpsed, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta teist lepinguosalist.

2.3.

Andmete säilitamise piirang

Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid vahetati, kuid mitte kauem kui kümme aastat, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid on vaja rikkumis-, kontrolli- või kohtu- või haldusmenetluse järelmeetmete võtmiseks. Sellisel juhul võib isikuandmeid säilitada 20 aastat. Kui isikuandmeid säilitatakse kauem, siis kõnealused andmed anonüümitakse.

2.4.

Turvalisus ja konfidentsiaalsus

Võttes arvesse isikuandmete töötlemisega kaasnevaid konkreetseid riske, töödeldakse andmeid viisil, mis tagab nende asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitse loata või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotsimineku, hävimise või kahjustumise eest. Lepinguosalised kohustuvad võtma asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid, et tagada andmete töötlemise vastavus protokollile. Andmete töötlemise eest vastutavad asutused käsitlevad kõiki andmetega seotud rikkumisi ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et võidelda isikuandmetega seotud rikkumise võimaliku negatiivse mõju vastu ja sellise rikkumise võimalikku negatiivset mõju leevendada. Madagaskari pädevad asutused teatavad sellisest rikkumisest võimalikult kiiresti asjaomasele andmeid esitavale ametiasutusele ning teevad õigeaegselt vajalikku koostööd, et kõik asutused saaksid täita isikuandmetega seotud rikkumisest tulenevaid kohustusi vastavalt oma siseriiklikule õigusraamistikule.

2.5.

Lepinguosalised tagavad, et andmeid edastavad ja vastuvõtvad asjaomased asutused võtavad kõik mõistlikud meetmed, et vajaduse korral viivitamata tagada isikuandmete parandamine või kustutamine, kui andmete töötlemine ei vasta protokollile, eelkõige seetõttu, et töötlemise eesmärgi seisukohast ei ole need andmed piisavad, asjakohased ega täpsed või on ülemäärased. See hõlmab teise lepinguosalise teavitamist kõigist parandustest või kustutamistest.

2.6.

Läbipaistvus

Kumbki lepinguosaline tagab, et andmesubjektile antakse üldine teave tema isikuandmete töötlemise viisist ja lisast tulenevatest õigustest, näiteks võib avaldada protokolli või esitada individuaalse teate (näiteks võib kalalaevatunnistuse taotlemise käigus nõuda, et esitataks isikuandmete kaitse avaldus).

2.7.

Andmete edasisaatmine

Madagaskari ametiasutused ei edasta protokolli alusel saadud isikuandmeid kolmandale isikule, kes on asutatud riigis, mis ei ole lipuriik. Erandkorras ja kui seda peetakse vajalikuks, võib isikuandmeid edasi saata kolmandale isikule, kes ei ole lipuriik, või rahvusvahelisele organisatsioonile, tingimusel et andmed esitanud asjaomane asutus on andnud oma eelneva nõusoleku ja asjaomane kolmas isik esitab asjakohased tagatised, mis on kooskõlas käesolevas liites sätestatud kaitsemeetmetega.

3. Andmesubjekti õigused

3.1.

Juurdepääs isikuandmetele

Andmesubjekti taotlusel peavad Madagaskari ametiasutused:

a)	andma andmesubjektile teada, kas temaga seotud isikuandmeid töödeldakse või mitte;

b)	andma teavet töötlemise eesmärgi, isikuandmete kategooriate, säilitamisaja (võimaluse korral), õiguse kohta nõuda andmete parandamist/kustutamist, õiguse kohta esitada kaebus jne;

c)	esitama koopia isikuandmetest;

d)	esitama üldise teabe kohaldatavate tagatiste kohta.

3.2.

Isikuandmete muutmine

Andmesubjekti taotlusel parandavad Madagaskari ametiasutused tema isikuandmeid, mis on puudulikud, ebatäpsed või aegunud.

3.3.

Isikuandmete kustutamine

Andmesubjekti taotlusel peavad Madagaskari ametiasutused:

a)	kustutama temaga seotud isikuandmed, mida on töödeldud viisil, mis ei ole kooskõlas käesolevas liites sätestatud kaitsemeetmetega;

b)	kustutama temaga seotud isikuandmed, mis ei ole enam vajalikud eesmärkidel, milleks neid seaduslikult töödeldi.

3.4.

Tingimused

Madagaskari ametiasutused vastavad mõistliku aja jooksul ja õigeaegselt andmesubjekti taotlusele temaga seotud isikuandmetele juurdepääsu ning andmete parandamise ja kustutamise kohta. Madagaskari ametiasutused võivad võtta asjakohaseid meetmeid, näiteks küsida mõistlikku tasu halduskulude katmiseks või keelduda tegutsemast andmesubjekti taotluse alusel, mis on ilmselgelt põhjendamatu või ülemäärane.

3.5.

Eespool nimetatud õigusi võib piirata, kui töötlemine on vajalik kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning muudel olulistel järelevalve-, kontrolli- või regulatiivsetel eesmärkidel, mis on seotud avaliku võimu teostamisega sellistel juhtudel. Neid õigusi võib piirata ka andmesubjekti või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Sellised piirangud peavad olema seadusega ette nähtud.

4. Vaie

Andmesubjekti õigused on tõhusalt ja kohtulikult kaitstavad ning vastavad mõlema lepinguosalise ametiasutuse jurisdiktsioonis kohaldatavatele õiguslikele nõuetele. Ametiasutused näevad ette kaitsemeetmed isikuandmete kaitseks võttes arvesse seadusi ja määrusi ning sise-eeskirju ja menetlusi. Eelkõige võib kõik lepinguosaliste ametiasutuste vastu esitatud kaebused, mis puudutavad isikuandmete töötlemist, adresseerida liidu puhul Euroopa andmekaitseinspektorile või Madagaskari puhul Madagaskari informaatika ja vabaduste komisjonile (Commission malagasy de l’informatique et des libertés).

3. liide

Madagaskari püügipiirkonna, püügikeelualade Banc du Leven ja Banc du Castor ning lähtejoonte koordinaadid (laius- ja pikkuskraadid)

1. Madagaskari püügipiirkond

Punkt	LatDD	LonDD	Laiuskraad numbrijadana	Pikkuskraad numbrijadana
1.	–10,3144	49,4408	10° 18' 52" S	49° 26' 27" E
2.	–11,0935	50,1877	11° 05' 37" S	50° 11' 16" E
3.	–11,5434	50,4776	11° 32' 36" S	50° 28' 39" E
4.	–12,7985	53,2164	12° 47' 55" S	53° 12' 59" E
5.	–14,0069	52,7392	14° 00' 25" S	52° 44' 21" E
6.	–16,1024	52,4145	16° 06' 09" S	52° 24' 52" E
7.	–17,3875	52,3847	17° 23' 15" S	52° 23' 05" E
8.	–18,2880	52,5550	18° 17' 17" S	52° 33' 18" E
9.	–18,7010	52,7866	18° 42' 04" S	52° 47' 12" E
10.	–18,8000	52,8000	18° 48' 00" S	52° 47' 60" E
11.	–20,4000	52,0000	20° 23' 60" S	52° 00' 00" E
12.	–22,3889	51,7197	22° 23' 20" S	51° 43' 11" E
13.	–23,2702	51,3943	23° 16' 13" S	51° 23' 39" E
14.	–23,6405	51,3390	23° 38' 26" S	51° 20' 20" E
15.	–25,1681	50,8964	25° 10' 05" S	50° 53' 47" E
16.	–25,4100	50,7773	25° 24' 36" S	50° 46' 38" E
17.	–26,2151	50,5157	26° 12' 54" S	50° 30' 57" E
18.	–26,9004	50,1112	26° 54' 01" S	50° 06' 40" E
19.	–26,9575	50,0255	26° 57' 27" S	50° 01' 32" E
20.	–27,4048	49,6781	27° 24' 17" S	49° 40' 41" E
21.	–27,7998	49,1927	27° 47' 59" S	49° 11' 34" E
22.	–28,1139	48,6014	28° 06' 50" S	48° 36' 05" E
23.	–28,7064	46,8002	28° 42' 23" S	46° 48' 01" E
24.	–28,8587	46,1839	28° 51' 31" S	46° 11' 02" E
25.	–28,9206	45,5510	28° 55' 14" S	45° 33' 04" E
26.	–28,9301	44,9085	28° 55' 48" S	44° 54' 31" E
27.	–28,8016	44,1090	28° 48' 06" S	44° 06' 32" E
28.	–28,2948	42,7551	28° 17' 41" S	42° 45' 18" E
29.	–28,0501	42,2459	28° 03' 00" S	42° 14' 45" E
30.	–27,8000	41,9000	27° 48' 00" S	41° 53' 60" E
31.	–27,5095	41,5404	27° 30' 34" S	41° 32' 25" E
32.	–27,0622	41,1644	27° 03' 44" S	41° 09' 52" E
33.	–26,4435	40,7183	26° 26' 37" S	40° 43' 06" E
34.	–25,7440	40,3590	25° 44' 38" S	40° 21' 32" E
35.	–24,8056	41,0598	24° 48' 20" S	41° 03' 35" E
36.	–24,2116	41,4440	24° 12' 42" S	41° 26' 38" E
37.	–23,6643	41,7153	23° 39' 51" S	41° 42' 55" E
38.	–22,6317	41,8386	22° 37' 54" S	41° 50' 19" E
39.	–21,7798	41,7652	21° 46' 47" S	41° 45' 55" E
40.	–21,3149	41,6927	21° 18' 54" S	41° 41' 34" E
41.	–20,9003	41,5831	20° 54' 01" S	41° 34' 59" E
42.	–20,6769	41,6124	20° 40' 37" S	41° 36' 45" E
43.	–19,6645	41,5654	19° 39' 52" S	41° 33' 55" E
44.	–19,2790	41,2489	19° 16' 44" S	41° 14' 56" E
45.	–18,6603	42,0531	18° 39' 37" S	42° 03' 11" E
46.	–18,0464	42,7813	18° 02' 47" S	42° 46' 53" E
47.	–17,7633	43,0335	17° 45' 48" S	43° 02' 01" E
48.	–17,2255	43,3119	17° 13' 32" S	43° 18' 43" E
49.	–16,7782	43,4356	16 ° 46' 42" S	43° 26' 08" E
50.	–15,3933	42,5195	15° 23' 36" S	42° 31' 10" E
51.	–14,4487	43,0263	14° 26' 55" S	43° 01' 35" E
52.	–14,4130	43,6069	14° 24' 47" S	43° 36' 25" E
53.	–14,5510	44,3684	14° 33' 04" S	44° 22' 06" E
54.	–14,5367	45,0275	14° 32' 12" S	45° 01' 39" E
55.	–14,3154	45,8555	14° 18' 55" S	45° 51' 20" E
56.	–13,8824	46,3861	13° 52' 57" S	46° 23' 10" E
57.	–12,8460	46,6944	12° 50' 46" S	46° 41' 40" E
58.	–12,6981	47,2079	12° 41' 53" S	47° 12' 28" E
59.	–12,4637	47,7409	12° 27' 49" S	47° 44' 27" E
60.	–12,0116	47,9670	12° 00' 42" S	47° 58' 01" E
61.	–11,0158	48,5552	11 ° 00' 57" S	48° 33' 19" E
62.	–10,3144	49,4408	10° 18' 52" S	49° 26' 27" E

2. Banc du Leven ja Banc du Castor

Üksnes Madagaskari väikesemahuliseks ja traditsiooniliseks kalapüügiks reserveeritud piirkonna koordinaadid

Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	12°18,44 S	47°35,63 E
2	11°56,64 S	47°51,38 E
3	11°53 S	48°00 E
4	12°18 S	48°14 E
5	12°30 S	48°05 E
6	12°32 S	47°58 E
7	12°56 S	47°47 E
8	13°01 S	47°31 E
9	12°53 S	47°26 E

3. Lähtejoonte geograafilised koordinaadid

(14. augusti 2018. aasta dekreedi nr 2018–1008, millega kehtestatakse lähtejooned, millest mõõdetakse Madagaskari Vabariigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate merepiirkondade laiust, artikkel 3)

Nr	Punktide nimed	Pikkuskraad	Laiuskraad
1.	Tanjona Bobaomby (Cap d’Ambre)	49°15′ E	11°56′ S
2.	Nosy Anambo	48°39′ E	12°16′ S
3.	Nosy Lava	48°40′ E	12°45′ S
4.	Nosy Ankarea	48°34′ E	12°50′ S
5.	Nosy Fanihy	48°14′ E	13°11′ S
6.	Nosy Iranja	47°48′ E	13°36′ S
7.	Nosy Lava	47°35′ E	14°35′ S
8.	Lohatanjona Maromanjo	46°28′ E	15°31′ S
9.	Nosy Makamby	45°54′ E	15°42′ S
10.	Tanjona Tanjona	45°40′ E	15°46′ S
11.	Tanjona Amparafaka	45°15′ E	15°56′ S
12.	Tanjona Vilanandro (Cap St -André)	44°26′ E	16°12′ S
13.	Nosy Chesterfield	43°56′ E	16°21′ S
14.	Nosy Vao	43°45′ E	17°30′ S
15.	Nosy Mavony	43°45′ E	18°19′ S
16.	Nosy Androtra	43 ° 48′ E	18°30′ S
17.	Tanjona Kimby	44°14′ E	18°53′ S
18.	Amboanio	44°13′ E	19°03′ S
19.	Ilot Indien	44°22′ E	19°48′ S
20.	Tanjona Ankarana	44°07′ E	20°29′ S
21.	Tanjona Andravoho	43°50′ E	20°40′ S
22.	Nosy Andriangory	43°45′ E	20°50′ S
23.	Lohatanjona Marohata	43°29′ E	21°19′ S
24.	Nosy Lava	43°16′ E	21°45′ S
25.	Nosy Andranombolo	43°12′ E	21°58′ S
26.	Nosy Hao	43°11′ E	22°06′ S
27.	Ambohitsobo	43°13′ E	22°20′ S
28.	Solary Avo	43°17′ E	22°34′ S
29.	Lohatanjona Rendrehana	43°21′ E	22°49′ S
30.	Toliara (Tuléar)	43°38′ E	23°22′ S
31.	Nosy Ve	43°36′ E	23°38′ S
32.	Falaise de Lanivato	43°40′ E	24°20′ S
33.	Miary	43°41′ E	24°23′ S
34.	Helodrano Salapaly	43°54′ E	24°43′ S
35.	Helodrano Langarano	44°01′ E	25°02′ S
36.	Nosy Manitse	44°13′ E	25°14′ S
37.	Lohatonjano Fenambosy	44°19′ E	25°16′ S
38.	Tanjona Vohimena (Cap Ste Marie)	45°10′ E	25°36′ S
39.	Betanty (Faux Cap)	45°31′ E	25°35′ S
40.	Helodrano Ranofotsy	46°43′ E	25°11′ S
41.	Tanjona Ranavalona	46°58′ E	25°05′ S
42.	Lohatanjona Evatra (Pointe Itaperina)	47°06′ E	25°00′ S
43.	Tanjona Manafiafy (Cap Sainte Luce)	47°13′ E	24°46′ S
44.	Mahavelona (Foulepointe)	49°32′ E	17°41′ S
45.	Lohatanjona Vohibato	49°49′ E	17°07′ S
46.	Fitariho	55°49′ E	16°56′ S
47.	Lohatanjona Antsirakakambana (Pointe Albrand)	50°02′ E	16°42′ S
48.	Tanjona Belao (Cap Bellone)	52°49′ E	16°13′ S
49.	Nosy Nepato	50°14′ E	16°00′ S
50.	Tanjona Tanjondaingo	50°21′ E	15°49′ S
51.	Nosy Voara	50°28′ E	15°28′ S
52.	Nosy Ngontsy	50°29′ E	15°15′ S
53.	Lohatanjona Ampandrozonana	50°12′ E	14°18′ S
54.	Mahavanona	50°08′ E	13°48′ S
55.	Iharana (Vohémar)	50°01′ E	13°21′ S
56.	Nosy Manampaho	53°49′ E	12°48′ S
57.	Ambatonjanahary	18°49′ E	11°58′ S

4. liide

Madagaskari kontaktandmed

Kalandusministeerium (Ministère en charge de la pêche)

Postiaadress: Rue Farafaty, Ampandrianomby, Antananarivo 101

E-posti aadress: mpeb.sp@gmail.com

Püügiloataotluse esitamiseks

Postiaadress: Rue Farafaty, Ampandrianomby, Antananarivo 101

E-posti aadress: sgpt.dp.mrhp@gmail.com

Kalandusstatistika osakond

E-post: snstatpecheaqua@gmail.com

Telefoninumbrid: +261 34 05 563 82

Madagaskari kalandus- ja vesiviljelusamet (Agence Malgache de la Pêche et de l'Aquaculture)

Postiaadress: Lot Près IIA122 Nanisana Antananarivo 101

E-post: mpeb.ampa@gmail.com

Telefoninumber: +261 34 05 579 89

Mere- ja jõesadamate amet (Agence Portuaire Maritime et Fluviale)

Postiaadress: Immeuble APMF, Route des hydrocarbures, Alarobia Ivandry, Antananarivo 101, BP: 581

E-post: apmf@apmf.mg

Telefoninumber: +261 32 11 257 00

Kalapüügiseirekeskus (Centre de Surveillance des Pêches) ning teatamine sisenemisest ja lahkumisest

Postiaadress: Rue Farafaty, Ampandrianomby, Antananarivo 101

E-post: csp-mprh@madagascar-scs-peche.mg

Telefoninumber: +261 32 07 231 50

Madagaskari kalandusvaldkonna sanitaaramet (Autorité Sanitaire Halieutique)

Postiaadress: Rue Farafaty, Ampandrianomby, Antananarivo 101

E-post: christiane.rakotoarivony@ash.mg

Telefoninumber: +261 034 05 800 48

5. liide

Teave, mis tuleb esitada püügiloataotluses (kalalaevad ja abilaevad)

Püügiloataotlus peab sisaldama järgmist teavet.

1)	Taotleja nimi

2)	Taotleja aadress

3)	Taotlejat Madagaskaril esindava isiku nimi

4)	Taotlejat Madagaskaril esindava isiku aadress

5)	Laeva nimi

6)	Laeva tüüp

Lipuriik

8)	Registreerimissadam

9)	Registreerimisnumber

10)	Kalalaeva pardatähis

11)	Rahvusvaheline raadiokutsung

12)	Raadiosagedus

13)	Laeva satelliittelefoni umber

14)	Laeva e-posti aadress

15)	IMO number (kui on)

16)	Laeva kogupikkus

17)	Laeva laius

18)	Mootori mudel

19)	Mootori võimsus (kW)

20)	Kogumahutavus (GT)

21)	Minimaalne mehitatus

22)	Kapteni nimi

23)	Püügikategooria

24)	Sihtliigid

25)	Taotletava kehtivusaja alguskuupäev

26)	Taotletava kehtivusaja lõppkuupäev

6. liide

Püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi (ERS) rakendamise suunised

1. Üldsätted

1.1.

Liidu iga kalalaev peab olema varustatud elektroonilise aruandlussüsteemiga (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS“), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed“) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib Madagaskari püügipiirkonnas.

1.2.

Kui liidu laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole töökorras, ei ole laeval õigust püügitegevuseks Madagaskari püügipiirkonda siseneda.

1.3.

ERSi andmed edastatakse vastavalt laeva lipuriigi protseduurile, st kõigepealt edastatakse need lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (edaspidi „kalapüügiseirekeskus“), kes annab need automaatselt Madagaskari kalapüügiseirekeskuse käsutusse.

1.4.

Lipuliikmesriik ja Madagaskar tagavad, et kummagi riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud elektrooniliste seadmete ja tarkvaradega, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus ning et neil on andmete säilitamise kord, mis võimaldab registreerida ja säilitada ERSi andmeid arvutis loetavas vormingus vähemalt kolme aasta jooksul.

1.5.

ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida liidu nimel haldab Euroopa Komisjon.

1.6.

Lipuriik ja Madagaskar määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisikuks.

a)	ERSi korrespondent määratakse vähemalt kuueks kuuks.

b)	Enne ERSi esmakordset kasutuselevõtmist, teatavad lipuriigi ja Madagaskari kalapüügiseirekeskused teineteisele oma ERSi korrespondendi andmed (nimi, aadress, telefon, teleks, e-post).

c)	ERSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teatada.

2. ERSi andmete koostamine ja edastamine

2.1.

Liidu kalalaev peab:

a)	edastama iga päev ERSi andmed iga Madagaskari püügipiirkonnas viibitud päeva kohta;

b)	registreerima iga püügitoimingu käigus püütud ja pardal olevad kogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi kui ka vette tagasi lastud kogused;

c)	registreerima Madagaskari väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva iga liigi puhul ka nullpüügi;

d)	identifitseerima iga liigi FAO kolmetähelise koodi järgi;

e)	esitama kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

f)	registreerima ERSi andmetesse lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused liikide kaupa;

g)	registreerima iga Madagaskari püügipiirkonda sisenemise (sõnum „COE“) ja sealt lahkumise (sõnum „COX“) korral ERSi andmetesse erisõnumi, milles on esitatud Madagaskari väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva iga liigi kogus pardal iga püügipiirkonda sisenemise või sealt lahkumise hetkel;

h)	edastama iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed punktis 1.4 osutatud vormingus.

2.2.

Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2.3.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab ERSi andmed automaatselt ja viivitamata Madagaskari kalapüügiseirekeskusele.

2.4.

Madagaskari kalapüügiseirekeskus kinnitab ERSi andmete kättesaamist sõnumiga vastates ja käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsetena.

3. Rike laeva pardal olevas ERSis ja/või ERSi andmete edastamises laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel

3.1.

Lipuriik teavitab kaptenit ja/või tema lipu all sõitva laeva omanikku või tema esindajat viivitamata laeva pardale paigaldatud ERSi mis tahes tehnilisest rikkest või sellest, et ERSi andmete edastamine laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel ei toimi.

3.2.

Lipuriik teavitab Madagaskarit avastatud rikkest ja selle parandamiseks võetud meetmetest.

3.3.

Laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik ERSi parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul. Kui laev peatub selle kümne päeva jooksul sadamas, saab ta oma püügitegevust Madagaskari püügipiirkonnas alustada uuesti alles pärast seda, kui ERS on jälle täielikult töökorras, välja arvatud Madagaskari väljastatud eriloa puhul.

Pärast ERSi riket võib kalalaev sadamast lahkuda üksnes pärast seda,

a)	kui tema ERS on lipuriigi ning Madagaskari vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või

b)	kui laev saab lipuriigilt vastava loa. Viimati osutatud juhul teavitab lipuriik Madagaskarit oma otsusest enne laeva lahkumist.

3.4.

Iga rikkis ERSiga Madagaskari püügipiirkonnas kala püüdev liidu laev edastab iga päev enne kella 23.59 (UTC) oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele kõik ERSi andmed mõne muu elektroonilise sidekanali kaudu, millele Madagaskari kalapüügiseirekeskusel on juurdepääs.

3.5.

ERSi andmed, mida ei ole võimalik Madagaskarile ERSi abil edastada süsteemi rikke tõttu, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus Madagaskari kalapüügiseirekeskusele mõnel muul vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist loetakse esmatähtsaks, kuna tavapäraselt kohaldatavaid edastamistähtaegu ei ole võimalik järgida.

3.6.

Kui Madagaskari kalapüügiseirekeskus ei ole saanud ERSi andmeid kolme üksteisele järgneva päeva jooksul, võib Madagaskar anda laevale juhised pöörduda asja uurimiseks viivitamata Madagaskari määratud sadamasse.

4. Rike kalapüügiseirekeskuses – Madagaskari kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte

4.1.

Kui kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte, teavitab tema ERSi korrespondent sellest viivitamata teise kalapüügiseirekeskuse ERSi korrespondenti, tehes vajaduse korral koostööd, et probleemile lahendus leida.

4.2.

Enne ERSi kasutuselevõttu lepivad lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Madagaskari kalapüügiseirekeskus kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul kasutada, sidevahenditega seotud mis tahes muudatustest teavitavad mõlemad kalapüügiseirekeskused teineteist viivitamata.

4.3.

Kui Madagaskari kalapüügiseirekeskus teatab, et ei ole ERSi andmeid kätte saanud, selgitab lipuriigi kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab Madagaskari kalapüügiseirekeskust ja liidu võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke avastamist.

4.4.

Kui probleemi lahendamiseks kulub rohkem kui 24 tundi, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata puuduolevad ERSi andmed Madagaskari kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 3.5 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

4.5.

Madagaskar teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi, et liidu laevad ei edasta ERSi andmeid Madagaskari kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on rikkega ühes kontrollikeskuses.

5. Kalapüügiseirekeskuse hooldus

5.1.

Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava) ja sellest, mis võib mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, osutades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

5.2.

Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased ERSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

5.3.

Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 3.5 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

5.4.

6. ERSi andmete suunamine Madagaskarile

6.1.

ERSi andmete edastamiseks Madagaskarile kasutab lipuriik asjakohaseid Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud vahendeid.

6.2.

Liidu kalalaevastiku püügitegevuse haldamiseks need andmed säilitatakse ja nendega võivad liidu nimel tutvuda Euroopa Komisjoni talituste selleks volitatud töötajad.

7. UN/FLUXi standardi ja EL/FLUXi võrgu kasutamine

7.1.

Laeva asukoha ja elektroonilise püügipäeviku andmete vahetamiseks kasutatakse UN/FLUXi (ÜRO kalandusvaldkonna üldine teabevahetuskeel) standardit ja EL/FLUXi teabevahetusvõrku, kui need on täielikult töökorras.

7.2.

UN/FLUXi standardi muudatused viiakse ellu ühiskomitee poolt kindlaks määratud tähtaja jooksul Euroopa Komisjoni esitatud tehniliste sätete alusel, vajaduse korral kirjavahetuse teel.

7.3.

Elektroonilise teabevahetuse rakendamise kord määratakse vajaduse korral kindlaks Euroopa Komisjoni koostatud rakendusdokumendis.

7.4.

Senikaua, kuni iga komponendi puhul (asukohad, püügipäevik) on mindud üle UN/FLUXi standardile, võib kasutada üleminekumeetmeid. Madagaskari ametiasutus määrab kindlaks üleminekuks vajaliku ajavahemiku, võttes arvesse kõiki võimalikke tehnilisi piiranguid. Ametiasutus määrab kindlaks katseperioodi, mis on ette nähtud enne üleminekut UN/FLUXi standardi tegelikule kasutamisele. Pärast edukat katsetamist lepivad lepinguosalised lepingu artiklis 14 sätestatud ühiskomitees või kirjavahetuse teel võimalikult kiiresti kokku ülemineku tegeliku kuupäeva.

7. liide

Liidu kvartaliaruande vorm (esialgsed püügiandmed kuude kaupa)

Laeva nimi

Liigi FAO kood*

Liigi nimi

Kuu

Püügikategooria

Triivõngelaevad (≤ 100 GT)

Triivõngelaevad (> 100 GT)

Tuunipüügiseinerid

Kõik kokku

NB!	Registreerida tuleb kõikide liikide saak.

8. liide

Madagaskari püügipiirkonda sisenemis- ja väljumisdeklaratsiooni vormid

1. SISENEMISE ARUANDEVORM (KOLM TUNDI ENNE SISENEMIST)

VASTUVÕTJA: MADAGASKARI KALAPÜÜGISEIREKESKUS

TEGEVUSKOOD: SISENEMINE

LAEVA NIMI:

RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG:

LIPURIIK:

LAEVA TÜÜP:

LOA NUMBER (1):

ASUKOHT SISENEMISEL:

SISENEMISE KUUPÄEV ja KELLAAEG (UTC):

PARDAL OLEVATE KALADE ÜLDKOGUS (kg):

—	YFT (kulduim-tuun / Thunnus albacares) (kg):

—	SKJ (vööttuun / Katsuwonus pelamis) (kg):

—	BET (suursilm-tuun / Thunnus obesus) (kg):

—	ALB (pikkuim-tuun / Thunnus alalunga) (kg):

—	HAID (liigid täpsustada) (kg):

—	MUUD (liigid täpsustada) (kg):

2. LAHKUMISE ARUANDEVORM (KOLM TUNDI ENNE VÄLJUMIST)

VASTUVÕTJA: MADAGASKARI KALAPÜÜGISEIREKESKUS

TEGEVUSKOOD: VÄLJUMINE

LAEVA NIMI:

RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG:

LIPURIIK:

LAEVA TÜÜP:

LOA NUMBER (2):

ASUKOHT VÄLJUMISEL:

LAHKUMISE KUUPÄEV ja KELLAAEG (UTC):

PARDAL OLEVATE KALADE ÜLDKOGUS (kg):

—	YFT (kulduim-tuun / Thunnus albacares) (kg):

—	SKJ (vööttuun / Katsuwonus pelamis) (kg):

—	BET (suursilm-tuun / Thunnus obesus) (kg):

—	ALB (pikkuim-tuun / Thunnus alalunga) (kg):

—	HAID (liigid täpsustada) (kg):

—	MUUD (liigid täpsustada) (kg):

Aruanded edastatakse järgmisel pädeva asutuse e-posti aadressil:

csp-mprh@madagascar-scs-peche.mg

Telefoninumber: +261 32 07 231 50

Centre de Surveillance des Pêches de Madagascar, B.P.60 114 Antananarivo

Koopia saadetakse aadressile MARE-CATCHES@ec.europa.eu.

(1) Loa number: esitada juhul, kui deklaratsioon saadetakse e-posti teel ning tegemist ei ole transiidiga.

(2) Loa number: esitada juhul, kui deklaratsioon saadetakse e-posti teel ning tegemist ei ole transiidiga.

9. liide

Laevaseiresüsteemi asukohateate vorming

LAEVASEIRESÜSTEEMI TEADETE EDASTAMINE MADAGASKARILE

LAEVASEIRESÜSTEEMI TEATE VORMING – ASUKOHATEADE

Andmeelement, mille esitamine on kohustuslik	Kood	Sisu
Kirje algus	SR	Süsteemi andmed – märgib kirje algust
Saaja	AD	Sõnumi andmed – saaja. Riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood
[Kuupäev]	FR	Sõnumi andmed – saatja. Riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood
Lipuriik	FS	Sõnumi andmed – lipuriik
Sõnumi liik	TM	Sõnumi andmed – sõnumi tüüp [ENT, POS, EXI]
Raadiokutsung	RC	Laeva andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	Laeva andmed – lepinguosalise kordumatu number (lipuriigi ISO3-kood, millele järgneb number)
Pardatähis	XR	Laeva andmed – laeva küljele kantud number
Laiuskraad	LT	Laeva asukoha andmed – asukoht kraadides ja minutites, N/S KKMM (WGS84)
Pikkuskraad	LG	Laeva asukoha andmed – asukoht kraadides ja minutites, E/W KKKMM (WGS84)
Kurss	CO	Laeva kurss 360° skaalal
Kiirus	SP	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	Laeva asukoha andmed – (UTC) asukoha registreerimise kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	Laeva asukoha andmed – (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM)
Registreerimise lõpp	ER	Süsteemi andmed – märgib kirje lõppu

10. liide

Madagaskari kodanikest meremeeste liidu kalalaevade pardal töötamise tingimused

Liidu kalalaeval töötamiseks peab:

a)	Madagaskari kodanikust meremehel olema Madagaskari pädeva asutuse väljastatud isikut tõendav dokument;

b)	vanust vähemalt 18 aastat;

c)	Madagaskari väljastatud kehtiv teenistusraamat või samaväärne dokument oma oskuste ja kogemuste tõendamiseks, mis on vajalikud vähemalt ühel laeva pardal täidetaval ametikohal;

meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (STCW) kohane kvalifikatsioon ning ta peab olema läbinud ohutusalase baaskoolituse, mis hõlmab järgmist:

—	enesepäästevõtted ja isiklik ohutus;

—	tule tõrjumine ja tulekahjude vältimine;

—	esmaabi baasõpe jne ;

e)	tervisetõend, mille on väljastanud nõuetekohaselt kvalifitseeritud arst, ning mis tõendab, et meremehe tervis on korras tema ülesannete täitmiseks merel.

11. liide

Madagaskari kodanikest meremeeste töölepingu miinimumsätted

Tööleping (edaspidi „leping“) sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	palgatud isiku perekonnanimi ja eesnimed, sünniaeg või vanus ja sünnikoht;

b)	lepingu sõlmimise koht ja kuupäev;

c)	kalalaeva(de) nimi (nimed) ja registreerimisnumber (numbrid), millel kalur kohustub töötama;

d)	tööandja või kalalaeva omaniku või muu lepinguosalise nimi;

e)	eelseisev reis või eelseisvad reisid, kui see või need on töölevõtmise ajal teada; tingimused, mille puhul tööandja kulud hüvitab;

f)	ametikoht, kuhu palgatud isik tööle võetakse;

g)	võimaluse korral kuupäev, millal ja koht, kus palgatud isik peab teenistusse asumiseks laevale ilmuma;

h)	toiduained, millega palgatud isikut varustatakse, kui kohaldatavate õigusaktidega ei ole ette nähtud alternatiivset süsteemi;

i)	palgatud isiku töötasu suurus või, kui seda makstakse osade kaupa, tema osa määr ja selle osa arvutamise meetod, või kui kohaldatakse kombineeritud tasustamissüsteemi, siis töötasu suurus, tema osa määr ja selle osa arvutamise meetod ning igasugune kokkulepitud miinimumtöötasu;

lepingu lõpukuupäev ja sellega seotud tingimused:

—	juhul kui leping sõlmiti tähtajalisena, siis selle lõppemise kindlaksmääratud kuupäev,

—	kui leping sõlmiti reisi ajal, siis lepingu lõppemise puhul kokku lepitud sihtsadam ja tähtaeg, mille möödumisel on palgatud isik pärast sihtkohta jõudmist vaba;

—	kui leping on sõlmitud tähtajatuna, siis tingimused, mille korral saab kumbki lepinguosaline lepingu üles öelda, ning nõutav etteteatamistähtaeg, mis ei ole tööandja, laevaomaniku või muu lepinguosalise puhul lühem kui palgatud isiku puhul;

k)	palgatud isiku kaitse haiguse, vigastuse või surma korral, mis on seotud tema tööga;

l)	tasuline põhipuhkus või selle arvutamiseks kasutatav valem, kui see on olemas;

m)	tööandja, laevaomaniku või lepingu muu osalise poolt palgatud isikule makstavad ravi- ja sotsiaalkindlustushüvitised;

n)	palgatud isiku õigus kodumaale tagasi pöörduda;

o)	viide kollektiivlepingule, kui see on olemas;

p)	kohaldatavate õigusaktide või muude meetmete kohane minimaalne puhkeaeg;

q)	muud kohaldatavate õigusaktide kohaselt nõutavad andmed.

19.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 182/100

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1484,

18. juuli 2023,

millega määratakse kindlaks andmekogumi tehnilised üksikasjad, kehtestatakse teabe edastamise tehnilised vormingud ning määratakse kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonna valikuuringu korraldamisel vaatlusaastaks 2024 kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta määrust (EL) 2019/1700, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 1, artikli 8 lõiget 3 ja artikli 13 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Selleks et lihtsustada teabe edastamist liikmesriikidelt komisjonile (Eurostat), tuleks kehtestada teabe edastamise tehnilised vormingud, mis hõlmavad mõisteid, protsesse, andmeid ja metaandmeid.

(2)	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonna kohta edastatava statistika kvaliteedi hindamiseks tuleks täpsustada iga-aastaste kvaliteediaruannete üksikasjad.

(3)	Selleks et tagada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonnas valikuuringu täpsus, tuleks täpsustada andmekogumi tehnilised tunnused.

(4)	Selleks et komisjon (Eurostat) saaks andmetele elektroonilise juurdepääsu, tuleks edastada andmed ning esitada iga-aastane kvaliteediaruanne ühtse andmesisestusportaali kaudu.

(5)

Liikmesriigid ja liidu institutsioonid peaksid vajaduse korral kasutama käesoleva määruse lisas loetletud tunnuste kategooriate jaoks territoriaalüksuste, hariduse, kutsealade ja majandussektorite statistilisi klassifikaatoreid, mis on kooskõlas NUTSi, (2) ISCED, (3) ISCO (4) ja NACE (5) klassifikaatoriga.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse andmekogumi tehnilised tunnused, liikmesriikidelt komisjonile (Eurostat) teabe edastamise tehnilised vormingud ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonna kvaliteediaruannete edastamise üksikasjad ja sisu.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„välitööperiood“ – andmeesitajatelt andmete kogumise ajavahemik;

2)	„vaatlusperiood“ – ajavahemik, mille kohta teatav teave käib;

3)	„ühtne andmesisestusportaal“ – ühine portaal komisjonile (Eurostat) edastatavate statistikaandmete vastuvõtmiseks.

Artikkel 3

Muutujate kirjeldus

Muutujate tehnilised tunnused on sätestatud lisas ja hõlmavad järgmist:

a)	muutuja tunnuskood,

b)	muutuja nimetus ja kirjeldus,

c)	koodid ja märgised,

filter,

e)	muutuja liik.

Artikkel 4

Sihtkogumi ja vaatlusüksuste tunnused ning reeglid andmeesitajatele

1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonna sihtkogumid on liikmesriigi territooriumil elavad tavaleibkonnad ja üksikisikud, kelle alaline elukoht on määruse (EL) 2019/1700 artikli 2 punkti 11 määratluse kohaselt liikmesriigi territooriumil.

2. Lisas loetletud muutujate kohta, mis käsitlevad leibkondi, kogutakse teavet tavaleibkondadelt, mille vähemalt üks 16–74-aastane liige elab liikmesriigi territooriumil.

3. Lisas loetletud muutujate kohta, mis käsitlevad üksikisikuid, kogutakse teavet 16–74-aastastelt üksikisikutelt, kes elavad liikmesriigi territooriumil.

4. Teabe esitamine alla 16- ja üle 74-aastaste isikute kohta on vabatahtlik.

5. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonna kohta andmete kogumisel on vaatlusüksusteks tavaleibkondade valim või tavaleibkondadesse kuulavate isikute valim.

Artikkel 5

Vaatlusperioodid ja -kuupäev

1. Lisas esitatud alamteema „Suhtlemine avaliku sektori asutustega“ kohta statistika kogumise vaatlusperiood hõlmab 2023. aasta kolme viimast kvartalit ja 2024. aasta esimest kvartalit.

2. Alamteema „Kasutamise mõju“ kohta statistika kogumise vaatlusperiood on viimane kord, kui andmeesitaja seda tegevust teostas.

3. Kõigi muude lisas esitatud teema nr 07 – „Infoühiskonnas osalemine“ – alla kuuluvate alamteemade vaatlusperiood on 2024. aasta esimene kvartal.

4. Vaatluskuupäev on esimese küsitluse kuupäev.

Artikkel 6

Andmete kogumise periood

Andmeesitajate poolt otseselt esitatud andmete puhul on välitööperiood 2024. aasta teine kvartal.

Artikkel 7

Andmete redigeerimise, imputeerimise ja hindamise ühised standardid

1. Kui teave puudub, ei ole õige või järjepidev, tuleb andmete suhtes rakendada imputeerimist, modelleerimist või kaalumist.

2. Andmete suhtes rakendatav menetlus peab säilitama andmete varieeruvuse ja korrelatsiooni. Meetodeid, millega lisatakse imputeeritud väärtustele veakomponendid, tuleb eelistada meetoditele, millega imputeeritakse üksnes prognoositud väärtus.

3. Struktuuri või muid muutujate mitmemõõtelise jaotuse tunnuseid arvestavaid meetodeid tuleb eelistada äärejaotusel või ühemõõtmelisel jaotusel põhinevatele meetoditele.

Artikkel 8

Andmete edastamise tähtaeg ja standardid

1. Liikmesriigid peavad edastama lõplikud andmed komisjonile (Eurostat) 5. oktoobriks 2024.

2. Andmed tuleb edastada üksikandmete failidena (sealhulgas asjakohased kaalud). Enne edastamist peavad andmed olema täielikult kontrollitud ja valideeritud statistiliste andmete ja metaandmete vahetamise standardit kasutades ühtse andmesisestusportaali kaudu. Andmed peavad vastama valideerimisreeglitele kooskõlas lisas esitatud koodidel ja filtritel põhineva muutujate kirjeldusega.

3. Liikmesriigid peavad esitama metaandmed komisjonile (Eurostat) komisjoni (Eurostat) poolt kindlaks määratud standardse metaandmete struktuuri alusel 5. jaanuariks 2025. Andmed esitatakse ühtse andmesisestusportaali kaudu.

Artikkel 9

Iga-aastaste kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu

1. Liikmesriigid peavad edastama komisjonile (Eurostat) iga-aastase kvaliteediaruande info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonna kohta.

2. Iga-aastane kvaliteediaruanne peab vastama kõige uuematele Euroopa statistikasüsteemi standarditele ning sisaldama kvaliteediga seotud andmeid ja metaandmeid ning teavet uuringu täpsuse ja usaldusväärsuse kohta. Selles kirjeldatakse põhimõistete ja määratluste muudatusi, mis mõjutavad võrreldavust aja jooksul ja riikide vahel. Kvaliteediaruanne peab sisaldama ka teavet näidisküsimustiku järgimise kohta ning küsimustiku ülesehituses tehtud muudatuste kohta, mis mõjutavad ajalist ja riikidevahelist võrreldavust.

3. Iga-aastane kvaliteediaruanne tuleb komisjonile (Eurostat) edastada komisjoni (Eurostat) kehtestatud tehniliste standardite kohaselt 5. jaanuariks 2025.

4. Iga-aastane kvaliteediaruanne esitatakse ühtse andmesisestusportaali kaudu.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuli 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 261 I, 14.10.2019, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(3) Rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus, 2011. aasta versioon, http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced-2011-en.pdf (kättesaadav inglise ja prantsuse keeles).

(4) Komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta soovitus ametialade rahvusvahelise standardklassifikaatori (ISCO-08) kasutamise kohta (ELT L 292, 10.11.2009, lk 31).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

LISA

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonna iga teema ja alamteema kohta kogutavate muutujate kirjeldus ja tehnilised vormingud ning kasutatavad koodid

Teema

Alamteema

Muutuja tunnuskood

Muutuja nimetus/kirjeldus

Koodid

Märgised/kategooriad

Filter

Muutuja liik

01.	Tehnilised tunnused

Andmekogumisega seotud teave

REFYEAR

Vaatlusaasta

AAAA

Vaatlusaasta (neljakohaline number)

Kõik leibkonnad

Tehniline

01.	Tehnilised tunnused

Andmekogumisega seotud teave

INTDATE

Vaatluskuupäev – esimese küsitluse kuupäev

PP/KK/AAAA

Vaatluskuupäev (kümme tähemärki)

Kõik üksikisikud

Tehniline

01.	Tehnilised tunnused

Andmekogumisega seotud teave

STRATUM_ID

Kiht

Nnnnnn

Selle kihi tunnus, kuhu üksikisik või leibkond kuulub, vahemikus 1–N, kus N on kihtide arv

Kõik leibkonnad

Tehniline

-1

Kihte ei ole

01.	Tehnilised tunnused

Andmekogumisega seotud teave

PSU

Esmane valikuüksus

Nnnnnn

Selle esmase valikuüksuse tunnuskood, kuhu üksikisik või leibkond kuulub (vahemikus 1 kuni N, kus N on esmaste valikuüksuste arv)

Kõik leibkonnad, kui sihtkogum on jagatud klastriteks (esmased valikuüksused)

Tehniline

-1

Ei kohaldata

01.	Tehnilised tunnused

Identifitseerimine

HH_ID

Leibkonna ID

XXnnnnnn

Leibkonna kordumatu tunnuskood (kahetäheline riigikood, seejärel kuni 22 märki)

Kõik leibkonnad

Tehniline

01.	Tehnilised tunnused

Identifitseerimine

IND_ID

Üksikisiku ID

XXnnnnnn

Üksikisiku kordumatu tunnuskood (kahetäheline riigikood, seejärel kuni 22 märki)

Kõik üksikisikud

Tehniline

01.	Tehnilised tunnused

Identifitseerimine

HH_REF_ID

Selle leibkonna ID, kuhu isik kuulub

XXnnnnnn

Selle leibkonna tunnuskood, kuhu isik kuulub (kahetäheline riigikood, seejärel kuni 22 märki)

Kõik üksikisikud

Tehniline

Tühi

Kui isik on kuni 15-aastane või vähemalt 75-aastane ja kuulub leibkonda, kus ei ole vanuserühma 16–74 kuuluvaid isikuid, jäetakse see väli tühjaks.

01.	Tehnilised tunnused

Statistiline kaal

HH_WGHT

Leibkonna statistiline kaal

Nnnn.nnnnnn

Leibkonna laiendustegur (kasutada kümnendkohtade eraldajana punkti (.) ja seejärel maksimaalselt kuus kümnendkohta)

Kõik leibkonnad

Tehniline

01.	Tehnilised tunnused

Statistiline kaal

IND_WGHT

Üksikisiku statistiline kaal

Nnnn.nnnnnn

Üksikisiku laiendustegur (kasutada kümnendkohtade eraldajana punkti (.) ja seejärel maksimaalselt kuus kümnendkohta)

Kõik üksikisikud

Tehniline

01.	Tehnilised tunnused

Küsitluse tunnused

TIME

Küsitluse kestus

Nnn

Küsitluse kestus minutites

Kõik üksikisikud

Tehniline

Tühi

Märkimata

01.	Tehnilised tunnused

Küsitluse tunnused

INT_TYPE

Küsitluse liik

Paberipõhine isikuküsitlus (PAPI)

Kõik üksikisikud

Tehniline

Arvutipõhine isikuküsitlus (CAPI)

Arvutipõhine telefoniküsitlus (CATI)

Arvutipõhine veebiküsitlus

Muu

01.	Tehnilised tunnused

Asukoht

COUNTRY

Elukohariik

Täidetud

Elukohariik (SCL GEO kahetäheline kood)

Kõik üksikisikud

Tehniline

01.	Tehnilised tunnused

Asukoht

GEO_NUTS1

Elukohapiirkond

Täidetud

NUTS 1 piirkond (kolmekohaline tähtnumberkood)

Kõik leibkonnad

Tehniline

01.	Tehnilised tunnused

Asukoht

GEO_NUTS2

(vabatahtlik)

Elukohapiirkond (vabatahtlik)

Täidetud

NUTS 2 piirkond (neljakohaline tähtnumberkood)

Kõik leibkonnad

Tehniline

Tühi

Varianti ei ole lisatud

01.	Tehnilised tunnused

Asukoht

GEO_NUTS3

(vabatahtlik)

Elukohapiirkond (vabatahtlik)

Täidetud

NUTS 3 piirkond (viiekohaline tähtnumberkood – NUTS 3 kood piirkondade alternatiivseks koondamiseks tulevikus, mitte NUTS 3 jaotuste avaldamiseks)

Kõik leibkonnad

Tehniline

Tühi

Varianti ei ole lisatud

01.	Tehnilised tunnused

Asukoht

DEG_URBA

Linnastumise määr

Suurlinnad

Kõik leibkonnad

Tehniline

Väikelinnad ja eeslinnad

Maapiirkonnad

01.	Tehnilised tunnused

Asukoht

GEO_DEV

Geograafiline asukoht

Vähem arenenud piirkond

Kõik leibkonnad

Tehniline

Üleminekupiirkond

Enam arenenud piirkond

Tühi

Ei ole märgitud (ELi mittekuuluva riigi kood)

02.	Üksikisikute ja leibkondade tunnused

Demograafia

SEX

Sugu

Mees

Kõik üksikisikud

Kogutav

Naine

02.	Üksikisikute ja leibkondade tunnused

Demograafia

YEARBIR

Sünniaasta

AAAA

Sünniaasta (neljakohaline arv)

Kõik üksikisikud

Kogutav

02.	Üksikisikute ja leibkondade tunnused

Demograafia

PASSBIR

Sünnipäev möödunud

Jah

Kõik üksikisikud

Kogutav

02.	Üksikisikute ja leibkondade tunnused

Demograafia

AGE

Vanus täisaastates

nnn

Vanus täisaastates (1–3 numbrikohta)

Kõik üksikisikud

Tuletatud

02.	Üksikisikute ja leibkondade tunnused

Kodakondsus ja rändetaust

CITIZENSHIP

Peamine kodakondsus

Täidetud

Peamine kodakondsus (SCL GEO kahetäheline kood)

Kõik üksikisikud

Kogutav

STLS

Kodakondsuseta

FOR

Välisriigi kodakondsus, aga riik ei ole teada

Tühi

Märkimata

02.	Üksikisikute ja leibkondade tunnused

Kodakondsus ja rändetaust

CNTRYB

Sünniriik

Täidetud

Sünniriik (SCL GEO kahetäheline kood)

Kõik üksikisikud

Kogutav

FOR

Sündinud välisriigis, aga sünniriik ei ole teada

Tühi

Märkimata

02.	Üksikisikute ja leibkondade tunnused

Leibkonna koosseis

HH_POP

Leibkonna suurus (leibkonna liikmete arv)

Leibkonna liikmete arv (sh lapsed)

Kõik leibkonnad

Kogutav

Tühi

Märkimata

02.	Üksikisikute ja leibkondade tunnused

Leibkonna koosseis

HH_POP_16_24 (vabatahtlik)

Leibkonna 16–24-aastaste liikmete arv (vabatahtlik)

Leibkonna 16–24-aastaste liikmete arv

Kõik leibkonnad

Kogutav

Tühi

Varianti ei ole lisatud

02.	Üksikisikute ja leibkondade tunnused

Leibkonna koosseis

HH_POP_16_24S (vabatahtlik)

Leibkonna 16–24-aastaste õpilastest ja üliõpilastest liikmete arv

(vabatahtlik)

Leibkonna 16–24-aastaste õpilastest ja üliõpilastest liikmete arv

Kõik leibkonnad

Kogutav

Tühi

Varianti ei ole lisatud

02.	Üksikisikute ja leibkondade tunnused

Leibkonna koosseis

HH_POP_25_64 (vabatahtlik)

Leibkonna 25–64-aastaste liikmete arv (vabatahtlik)

Leibkonna 25–64-aastaste liikmete arv

Kõik leibkonnad

Kogutav

Tühi

Varianti ei ole lisatud

02.	Üksikisikute ja leibkondade tunnused

Leibkonna koosseis

HH_POP_65_MAX (vabatahtlik)

Leibkonna 65-aastaste või vanemate liikmete arv (vabatahtlik)

Leibkonna 65-aastaste või vanemate liikmete arv

Kõik leibkonnad

Kogutav

Tühi

Varianti ei ole lisatud

02.	Üksikisikute ja leibkondade tunnused

Leibkonna koosseis

HH_CHILD

Alla 16-aastaste laste arv

Kõik leibkonnad

Kogutav

Tühi

Märkimata

02.	Üksikisikute ja leibkondade tunnused

Leibkonna koosseis

HH_CHILD_14_15

(vabatahtlik)

14–15-aastaste laste arv (vabatahtlik)

14–15-aastaste laste arv

Kõik leibkonnad

Kogutav

Tühi

Varianti ei ole lisatud

02.	Üksikisikute ja leibkondade tunnused

Leibkonna koosseis

HH_CHILD_5_13

(vabatahtlik)

5–13-aastaste laste arv (vabatahtlik)

5–13-aastaste laste arv

Kõik leibkonnad

Kogutav

Tühi

Varianti ei ole lisatud

02.	Üksikisikute ja leibkondade tunnused

Leibkonna koosseis

HH_CHILD_LE_4

(vabatahtlik)

4-aastaste või nooremate laste arv (vabatahtlik)

4-aastaste või nooremate laste arv

Kõik leibkonnad

Kogutav

Tühi

Varianti ei ole lisatud

03.	Tööturul osalemine

Sotsiaal-majanduslik seisund (vastavalt isiku enda määratlusele)

MAINSTAT

Sotsiaal-majanduslik seisund (vastavalt isiku enda määratlusele)

Töötav

Kõik 16-aastased ja vanemad isikud

Kogutav

Töötu

Pensionil

Ei ole suuteline töötama pikaajaliste terviseprobleemide tõttu

Õpilane, üliõpilane

Kodune

Kohustuslik sõjaväe- või tsiviilteenistus

Muu

Tühi

Märkimata

Ei kohaldata

03.	Tööturul osalemine

Töökoha põhitunnused

STAPRO

Tööalane seisund põhitöökohal

Füüsilisest isikust ettevõtja (töötajatega)

Üksikisikud, kelle MAINSTAT = 1

Kogutav

Füüsilisest isikust ettevõtja (ilma töötajateta)

Töötaja

Töötaja pereettevõttes (palgata)

Tühi

Märkimata

Ei kohaldata

03.	Tööturul osalemine

Töökoha põhitunnused

NACE1D

(vabatahtlik)

Põhitöökoha kohaliku üksuse tegevusala (vabatahtlik)

Täidetud

NACE-kood jao tasandil (üks tähemärk A–U)

Üksikisikud, kelle MAINSTAT = 1

Kogutav

Tühi

Märkimata

Ei kohaldata

03.	Tööturul osalemine

Töökoha põhitunnused

ISCO2D

Amet põhitöökohal

ISCO-kood, 2 numbrikohta

Üksikisikud, kelle MAINSTAT = 1

Kogutav

Tühi

Märkimata

-1

Ei kohaldata

03.	Tööturul osalemine

Töökoha põhitunnused

OCC_ICT

IKT spetsialist või mitte-IKT spetsialist

IKT-spetsialist

Üksikisikud, kelle MAINSTAT = 1

Kogutav

Muu kui IKT-spetsialist

Tühi

Märkimata

Ei kohaldata

03.	Tööturul osalemine

Töökoha põhitunnused

OCC_MAN

Füüsilise töö tegija või mittefüüsilise töö tegija

Füüsilise töö tegija

Üksikisikud, kelle MAINSTAT = 1

Kogutav

Mittefüüsilise töö tegija

Tühi

Märkimata

Ei kohaldata

03.	Tööturul osalemine

Töökoha põhitunnused

EMPST_WKT

(vabatahtlik)

Põhitöö täis- või osaajaline (vastavalt isiku enda määratlusele) (vabatahtlik)

Täisajatöö

Üksikisikud, kelle MAINSTAT = 1

Kogutav

Osaajatöö

Tühi

Märkimata

Ei kohaldata

03.	Tööturul osalemine

Lepingu kestus

EMPST_CONTR (vabatahtlik)

Põhitöö pidevus (vabatahtlik)

Alaline töökoht

Üksikisikud, kelle STAPRO = 3

Kogutav

Tähtajalise lepinguga töökoht

Tühi

Märkimata

Ei kohaldata

04.	Haridustase ja -käik

Omandatud haridustase

ISCEDD

Omandatud haridustase (kõrgeim edukalt lõpetatud haridusaste)

Formaalharidus puudub või on allpool taset ISCED 1

Kõik 16-aastased ja vanemad isikud

Kogutav

ISCED 1 põhihariduse alumine aste

ISCED 2 põhihariduse ülemine aste

ISCED 3 keskharidus

ISCED 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil

ISCED 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil

ISCED 6 bakalaureusekraad või sellega võrdsustatud haridus

ISCED 7 magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus

ISCED 8 doktorikraad või sellega võrdsustatud haridus

Tühi

Märkimata

Ei kohaldata

04.	Haridustase ja -käik

Omandatud haridustase

ISCED

Omandatud haridustaseme koondnäitaja

Kuni põhihariduse ülemine aste (ISCEDD = 0, 1 või 2)

Kõik 16-aastased ja vanemad isikud

Tuletatud

Keskharidus ja kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil (ISCEDD = 3 või 4)

Kolmanda taseme haridus (ISCEDD = 5, 6, 7 või 8)

Tühi

Märkimata

Ei kohaldata

05.	Terviseseisund ja puue, juurdepääs tervishoiuteenustele, nende kättesaadavus ja kasutamine ning tervist mõjutavad tegurid

Euroopa terviseseisundi minimooduli elemendid

GALI

Terviseprobleemidest tingitud tegevuspiirangud

Väga piiratud

Kõik 16-aastased ja vanemad isikud

Kogutav

Mõningal määral piiratud

Ei ole üldse piiratud

Tühi

Märkimata

Ei kohaldata

06.	Sissetulek, tarbimine ja jõukuse elemendid, sh võlad

Leibkonna igakuine kogusissetulek

HH_IQ5

Praegune igakuine keskmine netosissetulek kokku

Väikese igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm

Kõik leibkonnad

Kogutav

Väikese kuni keskmise igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm

Keskmise igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm

Keskmise kuni suure igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm

Suure igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm

Tühi

Märkimata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Juurdepääs info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale

IACC

Leibkonna internetiühendus kodus (mis tahes seadme kaudu)

Jah

Kõik leibkonnad

Kogutav

Ei oska öelda

Tühi

Märkimata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine ja kasutussagedus

Viimane interneti kasutamine ükskõik kus ja ükskõik mis seadmega

Viimase kolme kuu jooksul

Kõik üksikisikud

Kogutav

Kolm kuud kuni aasta tagasi

Rohkem kui aasta tagasi

Ei ole kunagi kasutanud

Tühi

Märkimata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine ja kasutussagedus

IFUS

Interneti kasutamise keskmine sagedus viimase kolme kuu jooksul

Mitu korda päevas

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Kord päevas või peaaegu iga päev

Vähemalt kord nädalas (kuid mitte iga päev)

Alla ühe korra nädalas

Ei kohaldata

Tühi

Märkimata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUEM

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel e-kirjade saatmiseks/vastuvõtmiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUPH1

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel kõnede (sh videokõnede) tegemiseks interneti kaudu

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUSNET

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel sotsiaalmeedias osalemiseks (kasutajaprofiili loomine, teadete postitamine või muud tegevused)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUCHAT1

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel kiirsõnumite saatmiseks (sõnumite vahetamiseks)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUIF

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel kaupade ja teenuste kohta teabe leidmiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUNW1

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel veebis uudisteportaalide, ajalehtede või ajakirjade lugemiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUPOL2

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel, et väljendada arvamust ühiskondlike või poliitiliste küsimuste kohta veebisaitidel või sotsiaalmeedias

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUVOTE

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel veebipõhistes aruteludes osalemiseks või hääletamiseks ühiskondlike ja poliitiliste küsimuste üle (nt linnaplaneerimine, petitsiooni allkirjastamine)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUMUSS1

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel muusika kuulamiseks (nt veebiraadio, muusika voogedastus) või muusika allalaadimiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUSTV

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel teleringhäälingu (nt [liikmesriigi näited]) internetis voogedastatavate saadete vaatamiseks (otse- või järelvaatamine)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUVOD

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel kommertsvoogedastusteenuste vaatamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUVSS

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel videosisu vaatamiseks jagamisteenuse pakkujate kaudu

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUPDG

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel mängude mängimiseks või allalaadimiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUPCAST

(vabatahtlik)

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel netisaadete kuulamiseks või allalaadimiseks

(vabatahtlik)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Tühi

Varianti ei ole lisatud

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IHIF

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel tervisega seotud teabe otsimiseks (nt vigastuse, haiguse, toitumise, tervise parandamise kohta)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUMAPP

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel, et panna (nt haigla, tervisekeskuse, füsioterapeudi või psühhoterapeudi) veebisaidi või mobiilirakenduse vahendusel kinni aeg tervishoiutöötaja konsultatsiooniks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUAPR

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel juurdepääsuks isiklikele terviseandmetele

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUOHC

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel muude tervishoiuteenuste kasutamiseks veebisaidi või rakenduse kaudu, selle asemel et minna haiglasse või arsti juurde (nt retsepti saamiseks või internetikonsultatsiooniks)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUSELL

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel kaupade või teenuste müümiseks veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUBK

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel internetipanganduse (sh mobiilpanganduse) jaoks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUOLC

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul õppetegevuseks hariduslikul, kutsealasel või isiklikul otstarbel, osaledes veebikursusel

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUOLM

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul õppetegevuseks hariduslikul, kutsealasel või isiklikul otstarbel, kasutades veebipõhist õppematerjali, v.a veebipõhiseid tervikkursusi (nt õppevideod, veebiseminarid, e-õpikud, õpperakendused ja -platvormid)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUOCIS1

Interneti kasutamine õppetegevuseks viimase kolme kuu jooksul hariduslikul, kutsealasel või isiklikul otstarbel, et suhelda õpetajate või õpilastega veebipõhiste audio- või videovahendite kaudu

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUOFE

Õppetegevused, milles andmeesitaja on viimase kolme kuu jooksul formaalhariduse omandamiseks osalenud (nagu kool või ülikool)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IUOLC = 1 või IUOLM = 1 või IUOCIS1 = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUOW

Õppetegevused, milles andmeesitaja on viimase kolme kuu jooksul kutsealasel/tööga seotud otstarbel osalenud

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IUOLC = 1 või IUOLM = 1 või IUOCIS1 = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUOPP

Õppetegevused, milles andmeesitaja on viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel osalenud

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IUOLC = 1 või IUOLM = 1 või IUOCIS1 = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUACRG

Avanud konto või registreerunud tasuta rakenduses või teenuses (nt sotsiaalmeedia tellimus/konto, transpordipiletite ostmise rakendused, muusika voogedastus, mängud)

Jah

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märkimata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUACDL

Kustutanud või püüdnud viimase kolme kuu jooksul kustutada (või sulgeda) oma konto tasuta rakenduses või teenuses (nt sotsiaalmeedia, transpordipiletite ostmise rakendused, muusika voogedastus, mängud)

Jah

Üksikisikud, kelle IUACRG = 1

Kogutav

Märkimata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Tegevused internetis

IUACDLP

Probleemid, mis tekkisid, kui viimase kolme kuu jooksul üritati kustutada oma kontot tasuta rakenduses või teenuses (näiteks raskused konto kustutamise viisi leidmisel, selleks ebaproportsionaalse aja kulutamine, tehnilised probleemid, vastuvõetamatud taganemistingimused, ebaõnnestumine)

Jah

Üksikisikud, kelle IUACRG = 1 ja IUACDL = 1

Kogutav

Märkimata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IGOVIP

Avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kasutamine viimase 12 kuu jooksul isiklikul otstarbel, et saada juurdepääs avaliku sektori asutuste või avalike teenuste kogutud teabele andmeesitaja kohta (nt teave järgmise kohta: [liikmesriigi näited])

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1 või IU = 2

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IGOVIDB

Avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kasutamine viimase 12 kuu jooksul isiklikul otstarbel, et saada juurdepääs avalike andmebaaside või registrite teabele (nt teave raamatute kättesaadavuse kohta avalikes raamatukogudes, katastrid, äriregistrid)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1 või IU = 2

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IGOV12IF

Avaliku sektori asutuste või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kasutamine viimase 12 kuu jooksul isiklikul otstarbel teabe saamiseks (nt teenuste, hüvitiste, õiguste, seaduste, lahtiolekuaegade kohta)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1 või IU = 2

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IGOVIX

Andmeesitaja ei ole viimase 12 kuu jooksul kasutanud avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaiti või mobiilirakendust isiklikul otstarbel, et saada juurdepääsu isikuandmetele või andmebaasidele või et saada teavet

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1 või IU = 2

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IGOV12FM

Andmeesitaja on viimase 12 kuu jooksul kasutanud avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaiti või mobiilirakendust isiklikul otstarbel, et alla laadida/printida ametlikke vorme

Jah

Üksikisikud, kelle IU = 1 või IU = 2

Kogutav

Tühi

Märkimata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IGOVAPR

Andmeesitaja on viimase 12 kuu jooksul kasutanud avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaiti või mobiilirakendust isiklikul otstarbel, et leppida kokku kohtumine või teha broneering (nt raamatu broneerimine avalikus raamatukogus, kohtumine riigiametniku või riikliku tervishoiuteenuse pakkujaga)

Jah

Üksikisikud, kelle IU = 1 või IU = 2

Kogutav

Tühi

Märkimata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IGOVPOST

(vabatahtlik)

Andmeesitaja on viimase 12 kuu jooksul saanud oma avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidil või mobiilirakenduses (vajaduse korral teenuse nimetus riigis) oleva konto kaudu avaliku sektori asutustelt isiklikul otstarbel ametlikke teateid või dokumente (nt trahviteated või arved, kirjad, kohtukutsed, kohtudokumendid [liikmesriigi näited]). E-posti või SMSiga saadetud teabesõnumid või teated selle kohta, et dokument on kättesaadav, tuleks välja jätta (vabatahtlik)

Jah

Üksikisikud, kelle IU = 1 või IU = 2

Kogutav

Tühi

Varianti ei ole lisatud või on märkimata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IGOVTAX2

Andmeesitaja enda maksudeklaratsiooni täitmine, muutmine, kontrollimine või heaks kiitmine viimase 12 kuu jooksul isiklikul otstarbel veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu

Jah

Üksikisikud, kelle IU = 1 või IU = 2

Kogutav

Tühi

Märkimata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IGOVODC

Avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kasutamine viimase 12 kuu jooksul isiklikul otstarbel ametlike dokumentide või tõendite nõudmiseks (nt ülikooli lõputunnistus, sünni-, abielu-, lahutus- ja surmatunnistused, elukohatõendid, politsei- ja karistusandmed [liikmesriigi näited])

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1 või IU = 2

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IGOVBE

Avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kasutamine viimase 12 kuu jooksul isiklikul otstarbel hüvitiste või õiguste taotlemiseks (nt pension, töötuskindlustushüvitis, lapsetoetus, kooli või ülikooli astumine [liikmesriigi näited])

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1 või IU = 2

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IGOVRCC

Avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kasutamine viimase 12 kuu jooksul isiklikul otstarbel muude nõuete, taotluste või kaebuste esitamiseks (nt politseile vargusest teatamine, kaebuse esitamine, õigusabi taotlemine, tsiviilnõude esitamine kohtus [liikmesriigi näited])

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1 või IU = 2

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IRGOVNN

Põhjused, miks ei ole viimase 12 kuu jooksul avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu ametlikke dokumente nõutud või taotlusi esitatud – andmeesitajal ei ole olnud vaja dokumente nõuda või taotlusi esitada

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IGOVODC = 0 ja IGOVBE = 0 ja IGOVRCC = 0

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IRGOVLS

Põhjused, miks ei ole viimase 12 kuu jooksul avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu ametlikke dokumente nõutud või taotlusi esitatud – puuduvad oskused ja teadmised (nt andmeesitaja ei tea, kuidas veebisaiti või rakendust kasutada või on selle kasutamine olnud liiga keeruline)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IGOVODC = 0 ja IGOVBE = 0 ja IGOVRCC = 0

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IRGOVSEC

Põhjused, miks ei ole viimase 12 kuu jooksul avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu ametlikke dokumente nõutud või taotlusi esitatud – mure isikuandmete turvalisuse pärast või soovimatus veebis maksta (krediitkaardipettus)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IGOVODC = 0 ja IGOVBE = 0 ja IGOVRCC = 0

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IRGOVEID

(vabatahtlik)

Põhjused, miks ei ole viimase 12 kuu jooksul avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu ametlikke dokumente nõutud või taotlusi esitatud – puudus e-allkiri, (teenuste kasutamiseks nõutud) aktiveeritud e-identiteet (eID) või muu eID kasutamise vahend [liikmesriigi näited] (vabatahtlik)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IGOVODC = 0 ja IGOVBE = 0 ja IGOVRCC = 0

Kogutav

Märgistamata

Tühi

Varianti ei ole lisatud

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IRGOVOP

Põhjused, miks ei ole viimase 12 kuu jooksul avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu ametlikke dokumente nõutud või taotlusi esitatud – andmeesitaja nimel on seda teinud keegi teine (nt konsultant, nõustaja, sugulane)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IGOVODC = 0 ja IGOVBE = 0 ja IGOVRCC = 0

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IRGOVNAP

(vabatahtlik)

Põhjused, miks ei ole viimase 12 kuu jooksul avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu ametlikke dokumente nõutud või taotlusi esitatud – selline veebiteenus ei olnud kättesaadav (vabatahtlik)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IGOVODC = 0 ja IGOVBE = 0 ja IGOVRCC = 0

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IRGOVOTH

Põhjused, miks ei ole viimase 12 kuu jooksul avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu ametlikke dokumente nõutud või taotlusi esitatud – muu põhjus

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IGOVODC = 0 ja IGOVBE = 0 ja IGOVRCC = 0

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IGOVANYS

Andmeesitaja on avaliku sektori asutustega suhelnud

Kui IU<> 1 ja IU<> 2, siis 9

Üksikisikud, kelle IU = 1 või IU = 2

Tuletatud

Kui IGOVIP = 1 või IGOVIDB = 1 või IGOV12IF = 1 või IGOV12FM = 1 või IGOVAPR = 1 või IGOVPOST = 1 või IGOVTAX2 = 1 või IGOVODC = 1 või IGOVBE = 1 või IGOVRCC = 1, siis 1

MUIDU 0

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IIGOVDU

Avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kasutamisega seotud probleemid viimase 12 kuu jooksul – veebisaiti või rakendust on olnud raske kasutada (nt see ei ole kasutajasõbralik, sõnastus ei ole selge, menetlust ei ole hästi selgitatud)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IGOVANYS = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IIGOVTP

Avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kasutamisega seotud probleemid viimase 12 kuu jooksul – veebisaidi või rakenduse kasutamisel on esinenud tehnilisi probleeme (nt pikk laadimisaeg, veebisait hangus)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IGOVANYS = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IIGOVEID

(vabatahtlik)

Avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kasutamisega seotud probleemid viimase 12 kuu jooksul – probleemid e-allkirja või e-identimise (eID) kasutamisel (vabatahtlik)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IGOVANYS = 1

Kogutav

Märgistamata

Tühi

Varianti ei ole lisatud

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IIGOVPAY

(vabatahtlik)

Avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kasutamisega seotud probleemid viimase 12 kuu jooksul – andmeesitaja ei ole saanud veebisaidi või rakenduse kaudu maksta (nt puudus juurdepääs nõutud makseviisidele) (vabatahtlik)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IGOVANYS = 1

Kogutav

Märgistamata

Tühi

Varianti ei ole lisatud

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IIGOVMOB

Avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kasutamisega seotud probleemid viimase 12 kuu jooksul – andmeesitaja ei ole saanud juurdepääsu teenusele nutitelefoni või tahvelarvuti kaudu (nt seadme versioon ei ole ühilduv või rakendused ei ole olnud kättesaadavad)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IGOVANYS = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IIGOVOTH

Avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kasutamisega seotud probleemid viimase 12 kuu jooksul – muu probleem

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IGOVANYS = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

IIGOVX

Andmeesitajal ei ole avaliku sektori asutuse või avalike teenuste veebisaidi või mobiilirakenduse kasutamisel viimase 12 kuu jooksul esinenud mingeid probleeme

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IGOVANYS = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

IBUY

Viimane kaupade või teenuste ost või tellimine internetis isiklikuks kasutamiseks

Viimase kolme kuu jooksul

Üksikisikud, kelle IU = 1 või IU = 2

Kogutav

Kolm kuud kuni aasta tagasi

Rohkem kui aasta tagasi

Ei ole kunagi internetist ostnud ega tellinud

Tühi

Märkimata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BCLOT1

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta ettevõtjatelt või eraisikutelt veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu riideid (sh spordirõivaid), jalatseid või aksessuaare (nt kotid, ehted), sh kasutatud kaupu isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle

IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BSPG

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta ettevõtjatelt või eraisikutelt veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu sporditarbeid (v.a spordirõivaid), sh kasutatud kaupu isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BCG

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta ettevõtjatelt või eraisikutelt veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu laste mänguasju või imikutarbeid (nt mähkmed, pudelid, lapsekärud), sh kasutatud kaupu isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BFURN1

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta ettevõtjatelt või eraisikutelt veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu mööblit, koduaksessuaare (nt vaibad, kardinad) või aiandustooteid (nt tööriistad, taimed), sh kasutatud kaupu isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BMUFL

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta ettevõtjatelt või eraisikutelt veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu muusikat (CD-d, vinüülplaadid) ja/või filme või seriaale (DVDd, Blue-ray jne), sh kasutatud kaupu isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BBOOKNLG

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta ettevõtjatelt või eraisikutelt veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu trükitud raamatuid, ajakirju või ajalehti, sh kasutatud kaupu isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BHARD1

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta ettevõtjatelt või eraisikutelt veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu arvuteid, tahvelarvuteid, mobiiltelefone ja tarvikuid, sh kasutatud kaupu isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BEEQU1

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta ettevõtjatelt või eraisikutelt veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu olmeelektroonikat (nt telerid, stereod, kaamerad, ribakõlarid või nutikõlarid, virtuaalassistendid) või kodumasinaid (nt pesumasinad), sh kasutatud kaupu isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BMED1

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta ettevõtjatelt või eraisikutelt veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu ravimeid või toidulisandeid, nt vitamiine (v.a retseptide uuendamine internetis), sh kasutatud kaupu isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BFDR

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et teha veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu tellimusi restoranidest, kiirtoidukettidest või toitlustusteenuse pakkujatelt (ettevõtjatelt või eraisikutelt) isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BFDS

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu toiduaineid või jooke kauplustest või valmistoidu pakkujatelt (ettevõtjatelt või eraisikutelt) isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BCBW

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta ettevõtjatelt või eraisikutelt veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu kosmeetikat, ilu- või heaolutooteid, sh kasutatud kaupu isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BCPH

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta ettevõtjatelt või eraisikutelt veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu puhastusvahendeid või isikliku hügieeni tooteid (nt hambaharjad, taskurätikud, pesemisvahendid, puhastuslapid), sh kasutatud kaupu isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BBMC

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta ettevõtjatelt või eraisikutelt veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu jalgrattaid, mopeede, sõiduautosid või muid sõidukeid või nende varuosi, sh kasutatud kaupu isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BOPG

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta ettevõtjatelt või eraisikutelt veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu muid füüsilisi kaupu, sh kasutatud kaupu isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BSIMC

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et tellida veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu interneti- või mobiiltelefoniühendust isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BSUTIL

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et tellida veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu elektri, vee või kütte, prügiveo vms teenuseid isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BTPS_E

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu ettevõtetest transporditeenust (nt bussi-, rongi- või lennupilet või taksosõit) isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BRA_E

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et üürida veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu majutust isiklikuks kasutamiseks sellistelt ettevõtetelt nagu hotellid või reisibürood

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BTICK2

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu ürituste (nt kontserdid, kino, spordiüritused, messid) pileteid isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BBOOK2

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu allalaaditavaid e-raamatuid või audioraamatuid (sh uuendused) isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BSOFT2

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu allalaaditavat tarkvara (sh uuendused) isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BGAMES2

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu allalaaditavaid mänge (sh uuendused) või virtuaalseid mängusiseseid tooteid isiklikuks kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BMUSS2

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et kasutada muusika voogedastusteenuse tasulist tellimust (sh olemasolevad ja uued tellimused) isiklikuks tarbeks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BFLMS2

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et kasutada filmide, seriaalide või spordi voogedastusteenuste tasulist tellimust (sh olemasolevad ja uued tellimused) isiklikuks tarbeks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BBOOKNLS2

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et kasutada veebipõhiste uudisteportaalide, e-ajalehtede või e-ajakirjade tasulist tellimust (sh olemasolevad ja uued tellimused) isiklikuks tarbeks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BGAMSS

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et kasutada mängude voogedastusteenuste tasulist tellimust (sh olemasolevad ja uued tellimused) isiklikuks tarbeks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BHLFTS2

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et kasutada tervise- või treeningurakenduste tasulist tellimust (sh olemasolevad ja uued tellimused) isiklikuks tarbeks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BAPP2

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et kasutada muude rakenduste (nt keeleõppe, reisimise või ilmaga seotud rakendused) tasulist tellimust (sh olemasolevad ja uued tellimused) isiklikuks tarbeks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BOTS (vabatahtlik)

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu muid teenuseid (v.a finants- ja kindlustusteenused) isiklikuks kasutamiseks (vabatahtlik)

Jah

Üksikisikud, kelle IBUY = 1

Kogutav

Tühi

Varianti ei ole lisatud või on märkimata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BFIN_IN1

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu kindlustuspoliise, sealhulgas reisikindlustust (ka paketina, nt koos lennupiletiga) isiklikul otstarbel

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BFIN_CR1

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et võtta veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu pangast või muust finantsasutusest laenu, hüpoteeklaenu või taotleda krediiti isiklikul otstarbel

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

E-kaubandus

BFIN_SH1

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul selleks, et osta või müüa veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu aktsiaid, võlakirju, osakuid või muid finantsvarasid isiklikul otstarbel

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_DEM2

Internetiühendusega (aruka) termostaadi, arvesti, valgustite, lisandmoodulite või muude internetiühendusega energiahalduslahenduste kasutamine viimase kolme kuu jooksul andmeesitaja kodus isiklikul otstarbel

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_DSEC2

Internetiühendusega koduvalvesüsteemi, suitsuanduri, turvakaamerate, ukselukkude või muude internetiühendusega turva- või ohutuslahenduste kasutamine viimase kolme kuu jooksul andmeesitaja kodus isiklikul otstarbel

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_DHA2

Internetiühendusega kodumasinate, näiteks robottolmuimejate, külmikute, ahjude, kohvimasinate, aiandus- või niisutusvahendite kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_DVA2

Virtuaalassistendi kasutamine viimase kolme kuu jooksul nutikõlari või rakenduse vormis isiklikul otstarbel

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_DX2

Andmeesitaja ei ole viimase kolme kuu jooksul kasutanud isiklikul otstarbel ühtegi internetiühendusega energiahaldusseadet, turva- või ohutuslahendust, kodumasinat ega virtuaalassistenti

Märgistatud

Üksikisikud, kelle (IOT_DEM2 = tühi või IOT_DEM2 = 0) ja (IOT_DSEC2 = tühi või IOT_DSEC2 = 0) ja (IOT_DHA2 = tühi või IOT_DHA2 = 0) ja (IOT_DVA2 = tühi või IOT_DVA2 = 0)

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_BDK2

Põhjused, miks ühtegi internetiühendusega energiahaldusseadet, turva- või ohutuslahendust, kodumasinat ega virtuaalassistenti ei ole viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel kasutatud – andmeesitaja ei ole teadnud selliste seadmete või süsteemide olemasolust

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IOT_DX2 = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_BNN2

Põhjused, miks ühtegi internetiühendusega energiahaldusseadet, turva- või ohutuslahendust, kodumasinat ega virtuaalassistenti ei ole viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel kasutatud – andmeesitajal ei ole olnud vaja selliseid internetiühendusega seadmeid või süsteeme kasutada

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IOT_BDK2 = 0

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_BCST2

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IOT_BDK2 = 0

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_BLC2

Põhjused, miks ühtegi internetiühendusega energiahaldusseadet, turva- või ohutuslahendust, kodumasinat ega virtuaalassistenti ei ole viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel kasutatud – seadmed ei ühildu muude seadmete või süsteemidega

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IOT_BDK2 = 0

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_BLSK2

Põhjused, miks ühtegi internetiühendusega energiahaldusseadet, turva- või ohutuslahendust, kodumasinat ega virtuaalassistenti ei ole viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel kasutatud – puuduvad oskused nende seadmete või süsteemide kasutamiseks

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IOT_BDK2 = 0

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_BCPP2

Põhjused, miks ühtegi internetiühendusega energiahaldusseadet, turva- või ohutuslahendust, kodumasinat ega virtuaalassistenti ei ole viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel kasutatud – mure nende seadmete või süsteemide loodud ja andmeesitajat käsitleva teabe privaatsuse ja kaitse pärast

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IOT_BDK2 = 0

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_BCSC2

Põhjused, miks ühtegi internetiühendusega energiahaldusseadet, turva- või ohutuslahendust, kodumasinat ega virtuaalassistenti ei ole viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel kasutatud – mure turvalisuse pärast (nt seadmete või süsteemide võimalik häkkimine)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IOT_BDK2 = 0

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_BCSH2

Põhjused, miks ühtegi internetiühendusega energiahaldusseadet, turva- või ohutuslahendust, kodumasinat ega virtuaalassistenti ei ole viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel kasutatud – mure ohutuse või tervise pärast (nt seadmete või süsteemide kasutamine võib põhjustada õnnetusi, vigastusi või terviseprobleeme)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IOT_BDK2 = 0

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_BOTH2

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IOT_BDK2 = 0

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_IUTV2

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel andmeesitaja kodus internetiühendusega televiisoris

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_IUGC2

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel andmeesitaja kodus internetiühendusega mängukonsoolil

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_IUHA2

Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel andmeesitaja kodus internetiühendusega koduses audiosüsteemis või nutikõlarites

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_DCS2

Internetiühendusega nutikella, aktiivsusmonitori, internetiühendusega prillide või peakomplektide, turvamonitoride, internetiühendusega tarvikute, internetiühendusega rõivaste ja jalatsite kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_DHE2

Internetiühendusega seadmete kasutamine viimase kolme kuu jooksul vererõhu, suhkrutaseme, kehamassi jälgimiseks (nt nutikaal), hooldusrobotite või muude internetiühendusega seadmete kasutamine tervise- ja meditsiiniabiks isiklikul otstarbel

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_DTOY2

Internetiühendusega mänguasjade (sh lastele või täiskasvanutele mõeldud), näiteks robotmänguasjade, droonide või nukkude kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_DCAR2

Sisseehitatud traadita internetiühendusega auto kasutamine viimase kolme kuu jooksul isiklikul otstarbel

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_USE2

Andmeesitaja on viimase kolme kuu jooksul kasutanud asjade internetti

Kui IU = tühi või IU<> 1, siis 9

Üksikisikud, kelle IU = 1

Tuletatud

MUIDU KUI IOT_DEM2 = 1 või

IOT_DSEC2 = 1 või IOT_DHA2 = 1 või IOT_DVA2 = 1 või IOT_IUTV2 = 1 või IOT_IUGC2 = 1 või IOT_IUHA2 = 1 või IOT_DCS2 = 1 või IOT_DHE2 = 1 või IOT_DTOY2 = 1 või IOT_DCAR2 = 1 SIIS 1

MUIDU 0

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_PSEC2

Eespool nimetatud internetiühendusega seadmete või süsteemide kasutamisega viimase kolme kuu jooksul kaasnenud probleemid – turva- või privaatsusprobleemid (nt seadme või süsteemi häkkimine, nende seadmete või süsteemide loodud ja andmeesitajat ja tema perekonda käsitleva teabe kaitsega seotud probleemid)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IOT_USE2 = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_PSHE2

Eespool nimetatud internetiühendusega seadmete või süsteemide kasutamisega viimase kolme kuu jooksul kaasnenud probleemid – ohutus- või terviseprobleemid (nt seadmete või süsteemide kasutamine põhjustas õnnetusi, vigastusi või terviseprobleeme)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IOT_USE2 = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_PDU2

Eespool nimetatud internetiühendusega seadmete või süsteemide kasutamisega viimase kolme kuu jooksul kaasnenud probleemid – raskused seadme kasutamisel (nt seadme seadistamisel, paigaldamisel, ühendamisel, paaristamisel)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IOT_USE2 = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_POTH2

Eespool nimetatud internetiühendusega seadmete või süsteemide kasutamisega viimase kolme kuu jooksul kaasnenud probleemid – muud probleemid (nt ühendusprobleemid, toega seotud probleemid)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IOT_USE2 = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

IOT_PX2

Andmeesitajal ei ole tekkinud eespool nimetatud internetiühendusega seadmete või süsteemide kasutamisega viimase kolme kuu jooksul probleeme

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IOT_USE2 = 1

Kogutav

Märgistamata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kasutamise mõju

ECO_DMOB

Viis, kuidas andmeesitaja vabanes oma mobiiltelefonist või nutitelefonist, mille ta asendas või mida ta enam ei kasuta (v.a tööandjate antud seadmed)

See on endiselt andmeesitaja majapidamises, kuid see ei ole praegu kasutuses

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Andmeesitaja müüs selle ära või andis kellelegi teisele

See kõrvaldati elektroonikajäätmete kogumise/ringlussevõtu teel (sh jättes kõrvaldamise jaemüüjale)

See kõrvaldati, kuid mitte elektrooniliste jäätmete kogumise/ringlussevõtu teel

Andmeesitaja ei ole seda kunagi omanud või see on endiselt kasutuses

Muu

Tühi

Märkimata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kasutamise mõju

ECO_DLT

Viis, kuidas andmeesitaja vabanes oma sülearvutist või tahvelarvutist, mille ta asendas või mida ta enam ei kasuta (v.a tööandjate antud seadmed)

See on endiselt andmeesitaja majapidamises, kuid see ei ole praegu kasutuses

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Andmeesitaja müüs selle ära või andis kellelegi teisele

See kõrvaldati elektroonikajäätmete kogumise/ringlussevõtu teel (sh jättes kõrvaldamise jaemüüjale)

See kõrvaldati, kuid mitte elektrooniliste jäätmete kogumise/ringlussevõtu teel

Andmeesitaja ei ole seda kunagi omanud või see on endiselt kasutuses

Muu

Tühi

Märkimata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kasutamise mõju

ECO_DPC

Viis, kuidas andmeesitaja vabanes oma lauaarvutist, mille ta asendas või mida ta enam ei kasuta (v.a tööandjate antud seadmed)

See on endiselt andmeesitaja majapidamises, kuid see ei ole praegu kasutuses

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Andmeesitaja müüs selle ära või andis kellelegi teisele

See kõrvaldati elektroonikajäätmete kogumise/ringlussevõtu teel (sh jättes kõrvaldamise jaemüüjale)

See kõrvaldati, kuid mitte elektrooniliste jäätmete kogumise/ringlussevõtu teel

Andmeesitaja ei ole seda kunagi omanud või see on endiselt kasutuses

Muu

Tühi

Märkimata

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kasutamise mõju

ECO_PP

(vabatahtlik)

Omadused, mida andmeesitaja pidas tähtsaks, kui ta viimati ostis mobiil- või nutitelefoni, tahvelarvuti, sülearvuti või lauaarvuti – hind (vabatahtlik)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Tühi

Varianti ei ole lisatud

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kasutamise mõju

ECO_BDS

(vabatahtlik)

Omadused, mida andmeesitaja pidas tähtsaks, kui ta viimati ostis mobiil- või nutitelefoni, tahvelarvuti, sülearvuti või lauaarvuti – kaubamärk, disain või suurus

(vabatahtlik)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Tühi

Varianti ei ole lisatud

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kasutamise mõju

ECO_PHD

(vabatahtlik)

Omadused, mida andmeesitaja pidas tähtsaks, kui ta viimati ostis mobiil- või nutitelefoni, tahvelarvuti, sülearvuti või lauaarvuti – kõvaketta omadused (nt mälu, protsessori kiirus, kaamera, graafikakaart) (vabatahtlik)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Tühi

Varianti ei ole lisatud

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kasutamise mõju

ECO_PECD

(vabatahtlik)

Omadused, mida andmeesitaja pidas tähtsaks, kui ta viimati ostis mobiil- või nutitelefoni, tahvelarvuti, sülearvuti või lauaarvuti – seadme ökodisain (nt vastupidav, täiendatav ja parandatav või vähem materjale nõudev disainilahendus), keskkonnasõbralike materjalide kasutamine pakendis (vabatahtlik)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Tühi

Varianti ei ole lisatud

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kasutamise mõju

ECO_PEG

(vabatahtlik)

Omadused, mida andmeesitaja pidas tähtsaks, kui ta viimati ostis mobiil- või nutitelefoni, tahvelarvuti, sülearvuti või lauaarvuti – võimalus pikendada seadme kasutusiga, ostes lisagarantii (vabatahtlik)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Tühi

Varianti ei ole lisatud

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kasutamise mõju

ECO_PEE

(vabatahtlik)

Omadused, mida andmeesitaja pidas tähtsaks, kui ta viimati ostis mobiil- või nutitelefoni, tahvelarvuti, sülearvuti või lauaarvuti – seadme energiatõhusus (vabatahtlik)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Tühi

Varianti ei ole lisatud

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kasutamise mõju

ECO_PTBS

(vabatahtlik)

Omadused, mida andmeesitaja pidas tähtsaks, kui ta viimati ostis mobiil- või nutitelefoni, tahvelarvuti, sülearvuti või lauaarvuti – tootja või müüja pakutav tagasivõtusüsteem (tootja või müüja võtab vananenud seadme tasuta tagasi või pakub kliendile allahindlust uue seadme ostmiseks) (vabatahtlik)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Tühi

Varianti ei ole lisatud

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kasutamise mõju

ECO_PX

(vabatahtlik)

Omadused, mida andmeesitaja pidas tähtsaks, kui ta viimati ostis mobiil- või nutitelefoni, tahvelarvuti, sülearvuti või lauaarvuti – andmeesitaja ei ole ühtegi nimetatud omadust kaalunud (vabatahtlik)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Tühi

Varianti ei ole lisatud

Ei kohaldata

07.	Infoühiskonnas osalemine

Kasutamise mõju

ECO_PBX

(vabatahtlik)

Omadused, mida andmeesitaja pidas tähtsaks, kui ta viimati ostis mobiil- või nutitelefoni, tahvelarvuti, sülearvuti või lauaarvuti – andmeesitaja ei ole kunagi ühtegi nimetatud seadet ostnud

(vabatahtlik)

Märgistatud

Üksikisikud, kelle IU = 1

Kogutav

Märgistamata

Tühi

Varianti ei ole lisatud

Ei kohaldata

19.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 182/150

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1485,

18. juuli 2023,

millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2023/594 (millega kehtestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I ja II lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 71 lõiget 3 ja artikli 259 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Sigade Aafrika katk on peetavaid ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja nende kolmandatesse riikidesse eksportimist.

(2)

Delegeeritud määrusega 2020/687 (2) on täiendatud tauditõrje eeskirju, mida kohaldatakse selliste loetellu kandud taudide suhtes, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktides a, b ja c, ning mis on komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1882 (3) määratletud A-, B- ja C-kategooria taudidena. Eelkõige on delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 21 ja 22 sätestatud piirangutsooni kehtestamine A-kategooria taudi, sealhulgas sigade Aafrika katku puhangu korral, ning teatavad piirangutsoonis kohaldatavad meetmed. Lisaks on kõnealuse delegeeritud määruse artikli 21 lõikes 1 sätestatud, et piirangutsoon peab koosnema kaitsetsoonist, järelevalvetsoonist ja vajaduse korral täiendavatest piirangutsoonidest, mis asuvad kaitse- ja järelevalvetsoonide ümber või naabruses.

(3)	Delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 63–66 on ka sätestatud teatavad meetmed, mida tuleb võtta metsloomadel esineva A-kategooria taudi, sh uluksigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu ametliku kinnitamise korral.

(4)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 (4) on sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed, mida peavad piiratud aja jooksul kohaldama liikmesriigid, kes on loetletud kõnealuse määruse I ja II lisas või kelle piirkonnad on loetletud kõnealustes lisades (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusmääruse I lisas on kõnealuse taudi puhanguid silmas pidades loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonid.

(5)

Rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas I, II ja III taseme piirangutsoonidena loetletud piirkonnad on määratud kindlaks liidus valitseva sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra alusel. Rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisa muudeti viimati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/1407 (5) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Kreekas, Itaalias, Lätis, Leedus ja Poolas. Pärast viimati nimetatud rakendusmääruse vastuvõtmist on kõnealuse taudiga seotud epidemioloogiline olukord teatavates liikmesriikides muutunud.

(6)

Kõik rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonide suhtes tehtavad muudatused peaksid põhinema sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilisel olukorral kõnealusest taudist tabandunud piirkondades ja sigade Aafrika katkuga seotud üldisel epidemioloogilisel olukorral asjaomases liikmesriigis ning muudatuste tegemisel tuleks arvesse võtta kõnealuse taudi edasise leviku riski, aga ka sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud tsoonideks jaotamise geograafilise määratlemise teaduslikult põhjendatud põhimõtteid ja kriteeriume ning liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud ja komisjoni veebisaidil üldsusele kättesaadavaid liidu suuniseid (6). Sellistes muudatustes tuleks arvesse võtta ka rahvusvahelisi standardeid, nagu Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) maismaaloomade tervise koodeks (7), ning asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste esitatud põhjendusi tsoonideks jaotamise kohta.

(7)	Rakendusmääruse (EL) 2023/594 artikli 3 punktis a on sätestatud, et liikmesriigis peetavate sigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu korral peab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus kehtestama piirangutsooni vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõikele 1.

(8)

Sigade Aafrika katku uusi puhanguid on esinenud peetavate sigade hulgas Kreekas ja Poolas ning selle taudi uusi puhanguid on esinenud uluksigade hulgas Itaalias ja Poolas. Lisaks on epidemioloogiline olukord Saksamaal rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas I ja II taseme piirangutsoonidena loetletud teatavates tsoonides uluksigade puhul paranenud tänu tauditõrjemeetmetele, mida kõnealune liikmesriik on kohaldanud kooskõlas liidu õigusaktidega.

(9)

Pärast neid hiljutisi sigade Aafrika katku puhanguid peetavate sigade hulgas Kreekas ja Poolas ning uluksigade hulgas Itaalias ja Poolas ning võttes arvesse praegust sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilist olukorda liidus, on tsoonideks jaotamist nendes liikmesriikides uuesti hinnatud ja ajakohastatud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2023/594 artiklitele 5, 6 ja 7. Lisaks sellele on uuesti hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmeid. Neid muudatusi tuleks kajastada rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas.

(10)

2023. aasta juunis täheldati üht sigade Aafrika katku puhangut peetavate sigade hulgas Kreekas Kesk-Makedoonia piirkonnas sellisel alal, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas III taseme piirangutsoonina ja mis asub praegu kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina loetletud ala vahetus läheduses. See sigade Aafrika katku uus puhang peetavate sigade hulgas kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks Kreeka asjaomane piirkond, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas I taseme piirangutsoonina ja mis asub hiljutisest puhangust tabandunud III taseme piirangutsoonina loetletud piirkonna vahetus läheduses, loetleda kõnealuses lisas III taseme piirangutsoonina, ning samuti on vaja uuesti määratleda I taseme piirangutsooni praegused piirid, et võtta arvesse nimetatud puhangut.

(11)

Peale selle täheldati 2023. aasta juunis üht sigade Aafrika katku puhangut peetavate sigade hulgas Poolas Suur-Poola vojevoodkonna sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas II taseme piirangutsoonina. See sigade Aafrika katku uus puhang peetavate sigade hulgas kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks Poola asjaomane sigade Aafrika katku hiljutisest puhangust tabandunud piirkond, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas II taseme piirangutsoonina, loetleda nüüd kõnealuses lisas III taseme piirangutsoonina, ning samuti on vaja uuesti määratleda II taseme piirangutsooni praegused piirid, et võtta arvesse nimetatud puhangut.

(12)

Peale selle täheldati 2023. aasta juulis üht sigade Aafrika katku puhangut peetavate sigade hulgas Poolas Masoovia vojevoodkonna sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas I taseme piirangutsoonina. See sigade Aafrika katku uus puhang peetavate sigade hulgas kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks Poola asjaomane sigade Aafrika katku hiljutisest puhangust tabandunud piirkond, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas I taseme piirangutsoonina, loetleda nüüd kõnealuses lisas III taseme piirangutsoonina, ning samuti on vaja uuesti määratleda I taseme piirangutsooni praegused piirid, et võtta arvesse nimetatud puhangut.

(13)

Lisaks sellele esines 2023. aasta juulis mitu sigade Aafrika katku puhangut uluksigade hulgas Poolas Masoovia ja Podkarpacie vojevoodkonna sellistes piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas II taseme piirangutsoonina ja mis asuvad praegu kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonidena loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku uued puhangud uluksigade hulgas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas. Sellest tulenevalt tuleks Poola asjaomased piirkonnad, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas I taseme piirangutsoonina ja mis asuvad hiljutistest puhangutest tabandunud II taseme piirangutsoonina loetletud piirkondade vahetus läheduses, loetleda rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas II taseme piirangutsoonidena ning I taseme piirangutsoonide praegused piirid tuleb uuesti määratleda, et võtta arvesse neid puhanguid.

(14)

Peale selle täheldati 2023. aasta juulis mitut sigade Aafrika katku puhangut uluksigade hulgas Poolas Masoovia vojevoodkonna sellises piirkonnas, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas I taseme piirangutsoonina. Need sigade Aafrika katku uued puhangud uluksigade hulgas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas. Seega tuleks Poola asjaomane sigade Aafrika katku hiljutistest puhangutest tabandunud piirkond, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas I taseme piirangutsoonina, loetleda nüüd rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas II taseme piirangutsoonina, ning I taseme piirangutsooni praegused piirid tuleb uuesti määratleda, et võtta arvesse neid puhanguid.

(15)

Peale selle täheldati 2023. aasta juunis ja juulis mitut sigade Aafrika katku puhangut uluksigade hulgas Itaalias Lombardia ja Liguuria maakonnas, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas II taseme piirangutsoonidena ja mis asuvad praegu kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonidena loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku uued puhangud uluksigade hulgas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas. Sellest tulenevalt tuleks Itaalia asjaomased piirkonnad, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas I taseme piirangutsoonina ja mis asuvad hiljutistest puhangutest tabandunud II taseme piirangutsoonina loetletud piirkondade vahetus läheduses, loetleda rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas II taseme piirangutsoonidena ning I taseme piirangutsoonide praegused piirid tuleb uuesti määratleda, et võtta arvesse neid puhanguid.

(16)

Saksamaa esitatud teabe ja põhjenduse alusel ning võttes arvesse ka seda, kui tõhusad on olnud teatavates rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas loetletud II taseme piirangutsoonides uluksigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Saksamaal on kohaldatud kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 64, 65 ja 67, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskivähendusmeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Saksamaal Brandenburgi liidumaal asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas II taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonidena, sest neis II taseme piirangutsoonides ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul peetavate sigade ega uluksigade hulgas sigade Aafrika katku puhanguid esinenud. Seega tuleks eespool nimetatud II taseme piirangutsoonid nüüd loetleda I taseme piirangutsoonidena, võttes arvesse praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda.

(17)

Samuti Saksamaa esitatud teabe ja põhjenduse alusel ning võttes arvesse seda, kui tõhusad on olnud teatavates rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas loetletud I taseme piirangutsoonides ja nende I taseme piirangutsoonidega külgnevatel aladel uluksigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Saksamaal on kohaldatud kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 64, 65 ja 67, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskivähendusmeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Saksamaa Brandenburgi liidumaal asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas I taseme piirangutsoonidena, kõnealusest lisast välja jätta, sest neis I taseme piirangutsoonides ja I taseme piirangutsooniga piirnevates tsoonides ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul peetavate sigade ega uluksigade hulgas sigade Aafrika katku puhanguid esinenud.

(18)

Selleks et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja vähendada ennetavalt selle taudi levikuga seotud riske, tuleks Saksamaal, Kreekas, Itaalias ja Poolas piiritleda uued piisava suurusega piirangutsoonid ja loetleda need I, II ja III taseme piirangutsoonidena rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas ning Saksamaa puhul loetletud I taseme piirangutsoonide teatavad osad tuleks kõnealuses lisas esitatud loetelust välja jätta. Kuna sigade Aafrika katku olukord liidus muutub väga kiiresti, on uute piirangutsoonide piiritlemisel arvesse võetud ümbritsevate alade epidemioloogilist olukorda.

(19)

Horvaatia on teatanud komisjonile sigade Aafrika katku praegusest olukorrast oma territooriumil pärast seda, kui 26. juunil 2023 leidis kinnitust kõnealuse taudi puhang peetavate sigade hulgas Vukovari-Srijemi maakonnas, ning vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2020/687 ja rakendusmäärusele (EL) 2023/594 on kõnealune liikmesriik kehtestanud piirangutsooni, mis hõlmab kaitse- ja järelevalvetsoone, kus kohaldatakse delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud üldisi tauditõrjemeetmeid, et tõkestada kõnealuse taudi edasist levikut.

(20)	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2023/1422 (8) võeti vastu pärast seda, kui Horvaatia teatas kõnealustest puhangutest peetavatel sigadel kõnealuse liikmesriigi Vukovari-Srijemi maakonnas, mis oli varem taudivaba tsoon. Rakendusotsust (EL) 2023/1422 kohaldatakse kuni 26. septembrini 2023.

(21)

Ka Kreeka on teatanud komisjonile sigade Aafrika katku praegusest olukorrast oma territooriumil pärast seda, kui 5. juulil 2023 leidis kinnitust kõnealuse taudi puhang peetavate sigade hulgas Lääne-Makedoonia piirkonnas, ning vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2020/687 ja rakendusmäärusele (EL) 2023/594 on kõnealune liikmesriik kehtestanud piirangutsooni, mis hõlmab kaitse- ja järelevalvetsoone, kus kohaldatakse delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud üldisi tauditõrjemeetmeid, et tõkestada kõnealuse taudi edasist levikut.

(22)	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2023/1458 (9) võeti vastu pärast seda, kui Kreeka teatas kõnealustest puhangutest peetavatel sigadel kõnealuse liikmesriigi Lääne-Makedoonia piirkonnas, mis oli varem taudivaba tsoon. Rakendusotsust (EL) 2023/1458 kohaldatakse kuni 5. oktoobrini 2023.

(23)

Samuti on rakendusmääruse (EL) 2023/594 artikli 7 lõikega 2 ette nähtud, et kui varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis esineb peetavate sigade hulgas esimene ja ainus sigade Aafrika katku puhang, loetletakse asjaomane ala kaitsetsoonist ja järelevalvetsoonist koosneva piirangutsoonina kõnealuse rakendusmääruse II lisa B osas. Sellest tulenevalt tuleks Horvaatia pädeva asutuse poolt Horvaatias Vukovari-Srijemi maakonnas kehtestatud piirangutsoon loetleda rakendusmääruse (EL) 2023/594 II lisa B osas ja rakendusotsus (EL) 2023/1422 tuleks kehtetuks tunnistada. Samamoodi tuleks Kreeka pädeva asutuse poolt Kreekas Lääne-Makedoonia piirkonnas kehtestatud piirangutsoon loetleda rakendusmääruse (EL) 2023/594 II lisa B osas ja rakendusotsus (EL) 2023/1458 tuleks kehtetuks tunnistada.

(24)	Võttes arvesse, kui kiireloomuline on sigade Aafrika katku levikuga seotud epidemioloogiline olukord liidus, on oluline, et käesoleva rakendusmäärusega rakendusmääruse (EL) 2023/594 I ja II lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(25)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2023/594 muutmine

Rakendusmääruse (EL) 2023/594 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Rakendusotsuse (EL) 2023/1422 kehtetuks tunnistamine

Rakendusotsus (EL) 2023/1422 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Rakendusotsuse (EL) 2023/1458 kehtetuks tunnistamine

Rakendusotsus (EL) 2023/1458 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuli 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 64).

(3) Komisjoni 3. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 4.12.2018, lk 21).

(4) Komisjoni 16. märtsi 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/594, millega kehtestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2021/605 (ELT L 79, 17.3.2023, lk 65).

(5) Komisjoni 5. juuli 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1407, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2023/594 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I ja II lisa (ELT L 170, 4.7.2023, lk 3).

(6) Töödokument SANTE/7112/2015/Rev. 3 „Principles and criteria for geographically defining ASF regionalisation“ (Sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud piirkondadeks jaotamise põhimõtted ja kriteeriumid) https://ec.europa.eu/food/animals/animal-diseases/control-measures/asf_en.

(7) OIE maismaaloomade tervise koodeks, 29. väljaanne, 2021. I ja II köide ISBN 978-92-95115-40-8; https://www.woah.org/en/what-we-do/standards/codes-and-manuals/terrestrial-code-online-access/

(8) Komisjoni 3. juuli 2023. aasta rakendusotsus (EL) 2023/1422, milles käsitletakse teatavaid kiireloomulisi ajutisi meetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Itaalias (ELT L 174, 7.7.2023, lk 12).

(9) Komisjoni 11. juuli 2023. aasta rakendusotsus (EL) 2023/1458, milles käsitletakse teatavaid kiireloomulisi ajutisi meetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Kreekas (ELT L 179, 14.7.2023, lk 116).

LISAD

Rakendusmääruse (EL) 2023/594 I ja II lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

I, II JA III TASEME PIIRANGUTSOONID

I OSA

1. Saksamaa

Järgmised I taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

—

Landkreis Dahme-Spreewald:

—	Gemeinde Jamlitz,

—	Gemeinde Lieberose,

—	Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Goyatz, Jessern, Lamsfeld, Ressen, Speichrow und Zaue,

—

Landkreis Märkisch-Oderland:

—	Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Müncheberg, Eggersdorf bei Müncheberg und Hoppegarten bei Müncheberg,

—	Gemeinde Bliesdorf mit den Gemarkungen Kunersdorf - westlich der B167 und Bliesdorf - westlich der B167

—	Gemeinde Märkische Höhe mit den Gemarkungen Reichenberg und Batzlow,

—	Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Haselberg, Frankenfelde, Schulzendorf, Lüdersdorf Biesdorf, Rathsdorf - westlich der B 167 und Wriezen - westlich der B167

—	Gemeinde Buckow (Märkische Schweiz),

—	Gemeinde Strausberg mit den Gemarkungen Hohenstein und Ruhlsdorf,

—	Gemeine Garzau-Garzin,

—	Gemeinde Waldsieversdorf,

—	Gemeinde Rehfelde mit der Gemarkung Werder,

—	Gemeinde Reichenow-Mögelin,

—	Gemeinde Prötzel mit den Gemarkungen Harnekop, Sternebeck und Prötzel östlich der B 168 und der L35,

—	Gemeinde Oberbarnim,

—	Gemeinde Bad Freienwalde mit der Gemarkung Sonnenburg,

—	Gemeinde Falkenberg mit den Gemarkungen Dannenberg, Falkenberg westlich der L 35, Gersdorf und Kruge,

—	Gemeinde Höhenland mit den Gemarkungen Steinbeck, Wollenberg und Wölsickendorf,

—

Landkreis Barnim:

—	Gemeinde Joachimsthal östlich der L220 (Eberswalder Straße), östlich der L23 (Töpferstraße und Templiner Straße), östlich der L239 (Glambecker Straße) und Schorfheide (JO) östlich der L238,

—	Gemeinde Friedrichswalde mit der Gemarkung Glambeck östlich der L 239,

—	Gemeinde Althüttendorf,

—	Gemeinde Ziethen mit den Gemarkungen Groß Ziethen und Klein Ziethen westlich der B198,

—	Gemeinde Chorin mit den Gemarkungen Golzow, Senftenhütte, Buchholz, Schorfheide (Ch), Chorin westlich der L200 und Sandkrug nördlich der L200,

—	Gemeinde Britz,

—	Gemeinde Schorfheide mit den Gemarkungen Altenhof, Werbellin, Lichterfelde und Finowfurt,

—	Gemeinde (Stadt) Eberswalde mit der Gemarkungen Finow und Spechthausen und der Gemarkung Eberswalde südlich der B167 und westlich der L200,

—	Gemeinde Breydin,

—	Gemeinde Melchow,

—	Gemeinde Sydower Fließ mit der Gemarkung Grüntal nördlich der K6006 (Landstraße nach Tuchen), östlich der Schönholzer Straße und östlich Am Postweg,

—	Hohenfinow südlich der B167,

—

Landkreis Uckermark:

—	Gemeinde Passow mit den Gemarkungen Briest, Passow und Schönow,

—	Gemeinde Mark Landin mit den Gemarkungen Landin nördlich der B2, Grünow und Schönermark,

—	Gemeinde Angermünde mit den Gemarkungen Frauenhagen, Mürow, Angermünde nördlich und nordwestlich der B2, Dobberzin nördlich der B2, Kerkow, Welsow, Bruchhagen, Greiffenberg, Günterberg, Biesenbrow, Görlsdorf, Wolletz und Altkünkendorf,

—	Gemeinde Zichow,

—	Gemeinde Casekow mit den Gemarkungen Blumberg, Wartin, Luckow-Petershagen und den Gemarkungen Biesendahlshof und Casekow westlich der L272 und nördlich der L27,

—	Gemeinde Hohenselchow-Groß Pinnow mit der Gemarkung Hohenselchow nördlich der L27,

—	Gemeinde Tantow,

—	Gemeinde Mescherin mit der Gemarkung Radekow, der Gemarkung Rosow südlich der K 7311 und der Gemarkung Neurochlitz westlich der B2,

—

Gemeinde Gartz (Oder) mit der Gemarkung Geesow westlich der B2 sowie den Gemarkungen Gartz und Hohenreinkendorf nördlich der L27 und der B2 bis zur Kastanienallee, dort links abbiegend dem Schülerweg folgend bis Höhe Bahnhof, von hier in östlicher Richtung den Salveybach kreuzend bis zum Tantower Weg, diesen in nördlicher Richtung bis zu Stettiner Straße, diese weiter folgend bis zur B2, dieser in nördlicher Richtung folgend,

—	Gemeinde Pinnow nördlich und westlich der B2,

—

Landkreis Oder-Spree:

—	Gemeinde Spreenhagen mit den Gemarkungen Braunsdorf und Markgrafpieske,

—	Gemeinde Grünheide (Mark) mit den Gemarkungen Kagel, Kienbaum und Hangelsberg,

—	Gemeinde Fürstenwalde westlich der B 168 und nördlich der L 36,

—	Gemeinde Rauen,

—	Gemeinde Wendisch Rietz nördlich der B246 und östlich des Scharmützelsees,

—	Gemeinde Bad Saarow mit den Gemarkungen Petersdorf (SP) und Neu Golm und der Gemarkung Bad Saarow-Pieskow östlich der östlichen Uferzone des Scharmützelsees und ab nördlicher Spitze östlich der L35,

—	Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Briescht, Falkenberg (T), Giesensdorf, Wulfersdorf, Görsdorf (B), Kossenblatt, Lindenberg, Mittweide, Ranzig, Stremmen, Tauche, Trebatsch, Sabrodt und Sawall,

—	Gemeinde Langewahl südlich der A12,

—	Gemeinde Berkenbrück südlich der A12,

—	Gemeinde Ragow-Merz,

—	Gemeinde Diensdorf-Radlow,

—	Gemeinde Beeskow,

—	Gemeinde Schlaubetal,

—	Gemeinde Neuzelle,

—	Gemeinde Lawitz,

—	Gemeinde Friedland,

—	Gemeinde Rietz-Neuendorf westlich der L411 bis Raßmannsdorf und westlich der K 6734,

—	Gemeinde Grunow-Dammendorf,

—	Gemeinde Neißemünde,

—	Gemeinde Vogelsang,

—	Gemeinde Eisenhüttenstadt mit der Gemarkung Diehlo und der Gemarkung Eisenhüttenstadt außer nördlich der L 371 und außer östlich der B 112,

—	Gemeinde Mixdorf,

—	Gemeinde Siehdichum mit den Gemarkungen Pohlitz und Schernsdorf und mit der Gemarkung Rießen südlich des Oder-Spree-Kanal,

—	Gemeinde Müllrose südlich des Oder-Spree-Kanal,

—	Gemeinde Briesen mit der Gemarkung Kersdorf südlich A12 und der Gemarkung Neubrück Forst westlich der K 7634 und südlich der A12,

—	Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Jänickendorf, Schönfelde, Beerfelde, Gölsdorf, Buchholz, Tempelberg und den Gemarkungen Steinhöfel, Hasenfelde und Heinersdorf westlich der L36 und der Gemarkung Neuendorf im Sande nördlich der L36,

—

Landkreis Spree-Neiße:

—	Gemeinde Turnow-Preilack mit der Gemarkung Turnow,

—	Gemeinde Drachhausen,

—	Gemeinde Schmogrow-Fehrow,

—	Gemeinde Drehnow,

—	Gemeinde Guhrow,

—	Gemeinde Werben,

—	Gemeinde Dissen-Striesow,

—	Gemeinde Briesen,

—	Gemeinde Kolkwitz mit den Gemarkungen Babow, Eichow und Milkersdorf,

—	Gemeinde Burg (Spreewald),

—

Landkreis Oberspreewald-Lausitz:

—	Gemeinde Lauchhammer,

—	Gemeinde Schwarzheide,

—	Gemeinde Schipkau,

—	Gemeinde Senftenberg mit den Gemarkungen Brieske, Niemtsch, Senftenberg und Reppist,

—	die Gemeinde Schwarzbach mit der Gemarkung Biehlen,

—	Gemeinde Großräschen mit den Gemarkungen Wormlage, Saalhausen, Barzig, Freienhufen, Großräschen,

—	Gemeinde Vetschau/Spreewald mit den Gemarkungen: Naundorf, Fleißdorf, Suschow, Stradow, Göritz, Koßwig, Vetschau, Repten, Tornitz, Missen und Orgosen,

—	Gemeinde Calau mit den Gemarkungen: Kalkwitz, Mlode, Saßleben, Reuden, Bolschwitz, Säritz, Calau, Kemmen, Werchow und Gollmitz,

—	Gemeinde Luckaitztal,

—	Gemeinde Bronkow,

—	Gemeinde Altdöbern mit der Gemarkung Altdöbern westlich der Bahnlinie,

—	Gemeinde Tettau,

—

Landkreis Elbe-Elster:

—	Gemeinde Großthiemig,

—	Gemeinde Hirschfeld,

—	Gemeinde Gröden,

—	Gemeinde Schraden,

—	Gemeinde Merzdorf,

—	Gemeinde Röderland mit der Gemarkung Wainsdorf, Prösen, Stolzenhain a.d. Röder,

—	Gemeinde Plessa mit der Gemarkung Plessa,

—

Landkreis Prignitz

—

Gemeinde Karstädt mit den Gemarkungen Neuhof südöstlich der Neuhausener Straße, Kribbe südlich der Kreisstraße 7045, Dallmin südlich der L133 und K7045 begrenzt durch die Bahnstrecke Berlin-Hamburg, Groß Warnow östlich der Bahnstrecke Berlin-Hamburg, Reckenzin östlich der Bahnstrecke Berlin-Hamburg, Klein Warnow östlich der Bahnstrecke Berlin-Hamburg, Streesow östlich der Bahnstrecke Berlin-Hamburg,

—	Gemeinde Putlitz mit den Gemarkungen Porep nördlich der A24, Telschow nördlich der A24, Lütkendorf östlich der L13, Weitgendorf östlich der L 13, Putlitz südlich des Hülsebecker Damm, Nettelbeck nördlich der A24, Sagast südlich des Grabens 1/12/05

—	Gemeinde Pirow mit den Gemarkungen Pirow, Burow, Bresch und Hülsebeck südlich der L104,

—	Gemeinde Berge mit den Gemarkungen Neuhausen östlich der L10, Berge südlich der Schulstraße/östlich der Perleberger Straße,

Bundesland Sachsen:

—

Stadt Dresden:

—	Stadtgebiet, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—

Landkreis Meißen:

—	Gemeinde Diera-Zehren, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Glaubitz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Hirschstein,

—	Gemeinde Käbschütztal,

—	Gemeinde Klipphausen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Niederau, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Nünchritz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Röderaue, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Stadt Gröditz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Stadt Lommatzsch,

—	Gemeinde Stadt Meißen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Stadt Nossen,

—	Gemeinde Stadt Riesa,

—	Gemeinde Stadt Strehla,

—	Gemeinde Stauchitz,

—	Gemeinde Wülknitz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Zeithain,

—

Landkreis Mittelsachsen:

—	Gemeinde Großweitzschen mit den Ortsteilen Döschütz, Gadewitz, Niederranschütz, Redemitz,

—	Gemeinde Ostrau mit den Ortsteilen Auerschütz, Beutig, Binnewitz, Clanzschwitz, Delmschütz, Döhlen, Jahna, Kattnitz, Kiebitz, Merschütz, Münchhof, Niederlützschera, Noschkowitz, Oberlützschera, Obersteina, Ostrau, Pulsitz, Rittmitz, Schlagwitz, Schmorren, Schrebitz, Sömnitz, Trebanitz, Zschochau,

—	Gemeinde Reinsberg,

—

Gemeinde Stadt Döbeln mit den Ortsteilen Beicha, Bormitz, Choren, Döbeln, Dreißig, Geleitshäuser, Gertitzsch, Gödelitz, Großsteinbach, Juchhöh, Kleinmockritz, Leschen, Lüttewitz, Maltitz, Markritz, Meila, Mochau, Nelkanitz, Oberranschütz, Petersberg, Präbschütz, Prüfern, Schallhausen, Schweimnitz, Simselwitz, Theeschütz, Zschackwitz, Zschäschütz,

—	Gemeinde Stadt Großschirma mit den Ortsteilen Obergruna, Siebenlehn,

—	Gemeinde Stadt Roßwein mit den Ortsteilen Gleisberg, Haßlau, Klinge, Naußlitz, Neuseifersdorf, Niederforst, Ossig, Roßwein, Seifersdorf, Wettersdorf, Wetterwitz,

—	Gemeinde Striegistal mit den Ortsteilen Gersdorf, Kummersheim, Marbach,

—	Gemeinde Zschaitz-Ottewig,

—

Landkreis Nordsachsen:

—	Gemeinde Arzberg mit den Ortsteilen Stehla, Tauschwitz,

—	Gemeinde Cavertitz mit den Ortsteilen Außig, Cavertitz, Klingenhain, Schirmenitz, Treptitz,

—	Gemeinde Liebschützberg mit den Ortsteilen Borna, Bornitz, Clanzschwitz, Ganzig, Kleinragewitz, Laas, Leckwitz, Liebschütz, Sahlassan, Schönnewitz, Terpitz östlich der Querung am Käferberg, Wadewitz, Zaußwitz,

—	Gemeinde Naundorf mit den Ortsteilen Casabra, Gastewitz, Haage, Hof, Hohenwussen, Kreina, Nasenberg, Raitzen, Reppen, Salbitz, Stennschütz, Zeicha,

—	Gemeinde Stadt Belgern-Schildau mit den Ortsteilen Ammelgoßwitz, Dröschkau, Liebersee östlich der B182, Oelzschau, Seydewitz, Staritz, Wohlau,

—	Gemeinde Stadt Mügeln mit den Ortsteilen Mahris, Schweta südlich der K8908, Zschannewitz,

—	Gemeinde Stadt Oschatz mit den Ortsteilen Lonnewitz östlich des Sandbaches und nördlich der B6, Oschatz östlich des Schmorkauer Wegs und nördlich der S28, Rechau, Schmorkau, Zöschau,

—

Landkreis Sächsische Schweiz-Osterzgebirge:

—	Gemeinde Bannewitz,

—	Gemeinde Dürrröhrsdorf-Dittersbach,

—	Gemeinde Kreischa,

—	Gemeinde Lohmen,

—	Gemeinde Müglitztal,

—	Gemeinde Stadt Dohna,

—	Gemeinde Stadt Freital,

—	Gemeinde Stadt Heidenau,

—	Gemeinde Stadt Hohnstein,

—	Gemeinde Stadt Neustadt i. Sa.,

—	Gemeinde Stadt Pirna,

—	Gemeinde Stadt Rabenau mit den Ortsteilen Lübau, Obernaundorf, Oelsa, Rabenau und Spechtritz,

—	Gemeinde Stadt Stolpen,

—	Gemeinde Stadt Tharandt mit den Ortsteilen Fördergersdorf, Großopitz, Kurort Hartha, Pohrsdorf und Spechtshausen,

—	Gemeinde Stadt Wilsdruff, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:

—

Landkreis Vorpommern Greifswald

—	Gemeinde Penkun,

—	Gemeinde Nadrensee,

—	Gemeinde Krackow,

—	Gemeinde Glasow,

—	Gemeinde Grambow,

—

Landkreis Ludwigslust-Parchim:

—	Gemeinde Balow mit den Ortsteilen und der Ortslage: Balow,

—	Gemeinde Dambeck mit den Ortsteilen und der Ortslage: Dambeck (bei Ludwigslust),

—	Gemeinde Groß Godems mit den Ortsteilen und den Ortslagen: Groß Godems und Klein Godems,

—	Gemeinde Karrenzin mit den Ortsteilen und der Ortslage: Repzin,

—	Gemeinde Möllenbeck mit den Ortsteilen und den Ortslagen: Carlshof (bei Neustadt-Glewe), Menzendorf (bei Neustadt-Glewe), Möllenbeck (bei Ludwigslust),

—	Gemeinde Muchow mit den Ortsteilen und der Ortslage: Muchow,

—	Gemeinde Parchim mit den Ortsteilen und der Ortslage: Slate,

—	Gemeinde Prislich mit den Ortsteilen und den Ortslagen: Marienhof (bei Grabow), Neese, Prislich, Werle (bei Ludwigslust / mv),

—	Gemeinde Ruhner Berge mit den Ortsteilen und den Ortslagen: Drenkow, Jarchow, Poitendorf, Poltnitz, Suckow (bei Parchim), Zachow (bei Parchim),

—	Gemeinde Stolpe mit den Ortsteilen und den Ortslagen: Barkow (bei Parchim), Granzin (bei Parchim), Stolpe (bei Neustadt-Glewe),

—	Gemeinde Zierzow mit den Ortsteilen und den Ortslagen: Kolbow, Zierzow (bei Ludwigslust).

2. Eesti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Eestis:

—	Hiiu maakond.

3. Läti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Lätis:

—	Dienvidkurzemes novada, Nīcas pagasta daļa uz ziemeļiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Otaņķu pagasts,

—	Ropažu novada Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes.

4. Leedu

Järgmised I taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Klaipėdos rajono savivaldybė: Agluonėnų, Dovilų, Gargždų, Priekulės, Vėžaičių, Kretingalės ir Dauparų-Kvietinių seniūnijos,

—	Palangos miesto savivaldybė.

5. Ungari

Järgmised I taseme piirangutsoonid Ungaris:

—

Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 950950, 950960, 950970, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951950, 952050, 952150, 952250, 952550, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953650, 953660, 953750, 953850, 953950, 953960, 954050, 954060, 954150, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150, 956160, 956250, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Bács-Kiskun megye 600150, 600850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

—	Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950,

—	406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Győr-Moson-Sopron megye 100550, 100650, 100950, 101050, 101350, 101450, 101550, 101560 és 102150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 751250, 751260, 751350, 751360, 751750, 751850, 751950, 753650, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754360, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754850 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye 250150, 250250, 250450, 250460, 250550, 250650, 250750, 251050, 251150, 251250, 251350, 251360, 251650, 251750, 251850, 252250, kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Pest megye 571550, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050, 575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577250, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

6. Poola

Järgmised I taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie kujawsko - pomorskim:

—	powiat rypiński,

—	powiat brodnicki,

—	powiat grudziądzki,

—	powiat miejski Grudziądz,

—	powiat wąbrzeski,

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gmina Rozogi w powiecie szczycieńskim,

w województwie podlaskim:

—	gminy Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew i część gminy Kulesze Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

—	powiat łomżyński,

—	gminy Turośl, Mały Płock w powiecie kolneńskim,

—	powiat zambrowski,

—	powiat miejski Łomża,

w województwie mazowieckim:

—	powiat ostrołęcki,

—	powiat miejski Ostrołęka,

—	gminy Bodzanów, Bulkowo, Gąbin, Mała Wieś, Słubice, Słupno, Wyszogród w powiecie płockim,

—	powiat ciechanowski,

—	powiat płoński,

—	gminy Rościszewo i Szczutowo w powiecie sierpeckim,

—	gminy Nowa Sucha, Teresin, Sochaczew z miastem Sochaczew w powiecie sochaczewskim,

—	część powiatu żyrardowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

—	część powiatu grodziskiego niewymieniona w części II załącznika I,

—	gminy Baranów i Jaktorów w powiecie grodziskim

—	gmina Bieżuń, Lutocin, Siemiątkowo i Żuromin w powiecie żuromińskim,

—	część powiatu ostrowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

—	gminy Dzieżgowo, Lipowiec Kościelny, Mława, Radzanów, Strzegowo, Stupsk, Szreńsk, Szydłowo, Wiśniewo w powiecie mławskim,

—	gminy Czernice Borowe, Krasne, Krzynowłoga Mała, miasto Przasnysz, część gminy wiejskiej Przasnysz niewymieniona w części II i części III załącznika I w powiecie przasnyskim,

—	część powiatu makowskiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	część powiatu wyszkowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

—	część powiatu węgrowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

—	część powiatu wołomińskiego niewymieniona w części II załącznika I,

—	gminy Mokobody i Suchożebry w powiecie siedleckim,

—	gminy Cegłów, Dębe Wielkie, Dobre, Halinów, Jakubów, Mińsk Mazowiecki z miastem Mińśk Mazowiecki, Kałuszyn, Mrozy, Stanisławów w powiecie mińskim,

—	gminy Bielany i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

—	gminy Pacyna, Sanniki w powiecie gostynińskim,

—	gmina Gózd, część gminy Skaryszew położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9, część gminy Iłża położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 w powiecie radomskim,

—	gminy Ciepielów, Lipsko, Rzeczniów, Sienno w powiecie lipskim,

—	gminy Kazanów, Policzna, Tczów, Zwoleń w powiecie zwoleńskim,

w województwie podkarpackim:

—

gminy Tarnowiec, miasto Jasło, część gminy wiejskiej Jasło położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 28 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Jasło oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 992 biegnącą od południowej granicy gminy do granicy miasta Jasło, część gminy Nowy Żmigród położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 993, część gminy Skołyszyn położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 28 w powiecie jasielskim,

—	gmina Grodzisko Dolne w powiecie leżajskim,

—	część powiatu ropczycko – sędziszowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

—	gminy Chłopice, Pawłosiów, Jarosław z miastem Jarosław w powiecie jarosławskim,

—	gminy Fredropol, Krasiczyn, Krzywcza, Przemyśl, część gminy Orły położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77, część gminy Żurawica na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77 w powiecie przemyskim,

—	powiat miejski Przemyśl,

—	gminy Adamówka, Sieniawa, Tryńcza, Przeworsk z miastem Przeworsk, część gminy Zarzecze położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Mleczka w powiecie przeworskim,

—	gminy Rakszawa, Żołynia w powiecie łańcuckim,

—	gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski, część gminy Świlcza położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 94 i część gminy Sokołów Małopolski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

—	gmina Raniżów w powiecie kolbuszowskim,

—	część powiatu dębickiego niewymieniona w części II załącznika I,

—	gminy Chorkówka, Jedlicze, Miejsce Piastowe, Krościenko Wyżne gminy w powiecie krośnieńskim,

—	powiat miejski Krosno,

—

gminy Bukowsko, Zagórz, część gminy Zarszyn położona na północ od linii wynaczonej przez linię kolejową biegnącą od zachodniej do wschodniej granicy gminy, część gminy wiejskiej Sanok położona na zachód od linii wyznaczonej przez droge nr 886 biegnącą od północnej granicy gminy do granicy gminy miejskiej Sanok oraz na południe od granicy miasta Sanok, część gminy Komańcza położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 889 oraz na północ od drogi nr 889 biegnącej od tego skrzyżowania do północnej granicy gminy w powiecie sanockim,

—	gmina Cisna w powiecie leskim,

—	gminy Lutowiska, Czarna, Ustrzyki Dolne w powiecie bieszczadzkim,

—	gmina Haczów, część gminy Brzozów położona na zachód od linii wyznaczonej przez droge nr 886 biegnacą od północnej do południowej granicy gminy w powiecie brzozowskim,

w województwie świętokrzyskim:

—	powiat buski,

—	powiat skarżyski,

—	część powiatu opatowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

—	część powiatu sandomierskiego niewymieniona w części II załącznika I,

—	powiat staszowski,

—

gminy Brody, część gminy Wąchock położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 42, część gminy Mirzec położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Mirzec, łączącą miejscowości Gadka – Mirzec, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od miejscowości Mirzec do wschodniej granicy gminy w powiecie starachowickim,

—	powiat ostrowiecki,

—	gminy Gowarczów, Końskie, Stąporków w powiecie koneckim,

w województwie łódzkim:

—

gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, Nieborów, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącej od granicy miasta Łowicz do zachodniej granicy gminy oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na wschód od granicy miasta Łowicz i na północ od granicy gminy Nieborów w powiecie łowickim,

—	gminy Cielądz, Rawa Mazowiecka z miastem Rawa Mazowiecka w powiecie rawskim,

—	gminy Bolimów, Głuchów, Godzianów, Lipce Reymontowskie, Maków, Nowy Kawęczyn, Skierniewice, Słupia w powiecie skierniewickim,

—	powiat miejski Skierniewice,

—	powiat opoczyński,

—	gminy Czerniewice, Inowłódz, Lubochnia, Rzeczyca, Tomaszów Mazowiecki z miastem Tomaszów Mazowiecki, Żelechlinek w powiecie tomaszowskim,

w województwie pomorskim:

—

gminy Ostaszewo, miasto Krynica Morska oraz część gminy Nowy Dwór Gdański położona na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

—	gminy Lichnowy, Miłoradz, Malbork z miastem Malbork, część gminy Nowy Staw położna na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 w powiecie malborskim,

—	gmina Sztum w powiecie sztumskim,

—	gminy Cedry Wielkie, Suchy Dąb, Pszczółki, miasto Pruszcz Gdański, część gminy wiejskiej Pruszcz Gdański położona na wschód od lini wyznaczonej przez drogę A1 w powiecie gdańskim,

—	Miasto Gdańsk,

—	powiat tczewski,

—	część powiatu kwidzyńskiego niewymieniona w części II załącznika I,

w województwie lubuskim:

—	gmina Lubiszyn w powiecie gorzowskim,

—	powiat strzelecko – drezdenecki,

w województwie dolnośląskim:

—	gminy Międzybórz, Syców, Twardogóra, część gminy wiejskiej Oleśnica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S8, część gminy Dobroszyce położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy w powiecie oleśnickim,

—	gminy Jordanów Śląski, Kobierzyce, Sobótka, część gminy Żórawina położona na zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4, część w powiecie wrocławskim,

—	część gminy Domaniów położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie oławskim,

—	gmina Wiązów w powiecie strzelińskim,

—

gminy Pielgrzymka, miasto Złotoryja, część gminy wiejskiej Złotoryja położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy w miejscowości Nowa Wieś Złotoryjska do granicy miasta Złotoryja oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od granicy miasta Złotoryja do wschodniej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

—	gminy Janowice Wielkie, Mysłakowice, Stara Kamienica, Szklarska Poręba w powiecie karkonoskim,

—	część powiatu miejskiego Jelenia Góra położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 366,

—	gminy Bolków, Paszowice, miasto Jawor, część gminy Męcinka położona na południe od drogi nr 363 w powiecie jaworskim,

—	gminy Dobromierz i Marcinowice w powiecie świdnickim,

—	gminy Dzierżoniów, Pieszyce, miasto Bielawa, miasto Dzierżoniów w powiecie dzierżoniowskim,

—	gminy Głuszyca, Mieroszów w powiecie wałbrzyskim,

—	gmina Nowa Ruda i miasto Nowa Ruda w powiecie kłodzkim,

—	gminy Kamienna Góra, Marciszów i miasto Kamienna Góra w powiecie kamiennogórskim,

w województwie wielkopolskim:

—	gminy Koźmin Wielkopolski, Rozdrażew w powiecie krotoszyńskim,

—

gminy Książ Wielkopolski, część gminy Dolsk położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 434 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 437, a następnie na wschód od drogi nr 437 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 434 do południowej granicy gminy, w powiecie śremskim,

—	gminy Borek Wielkopolski, Piaski, Pogorzela, w powiecie gostyńskim,

—	gminy Kleszczewo, Kostrzyn, Pobiedziska, w powiecie poznańskim,

—	gmina Kiszkowo i część gminy Kłecko położona na zachód od rzeki Mała Wełna w powiecie gnieźnieńskim,

—	powiat czarnkowsko-trzcianecki,

—

część gminy Wronki położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wartę biegnącą od zachodniej granicy gminy do przecięcia z droga nr 182, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 182 oraz 184 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 182 do południowej granicy gminy w powiecie szamotulskim,

—	gmina Budzyń w powiecie chodzieskim,

—	gminy Mieścisko, Skoki i Wągrowiec z miastem Wągrowiec w powiecie wągrowieckim,

—	gmina Dobrzyca w powiecie pleszewskim,

—

gminy Odolanów, Przygodzice, Raszków, Sośnie, miasto Ostrów Wielkopolski, część gminy wiejskiej Ostrów Wielkopolski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sulisław – Łąkociny – Wierzbno i na zachód od miasta Ostrów Wielkopolski oraz część gminy wiejskiej Ostrów Wielkopolski położona na wschód od miasta Ostrów Wielkopolski w powiecie ostrowskim,

—	gmina Kobyla Góra w powiecie ostrzeszowskim,

—	gminy Baranów, Bralin, Perzów, Rychtal, Trzcinica, Łęka Opatowska w powiecie kępińskim,

—	część powiatu średzkiego niewymieniona w części II załącznika I,

w województwie opolskim:

—

gmina Byczyna, część gminy Kluczbork położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 42 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowana z drogą nr 45, a następnie od tego skrzyżowania na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 45 do skrzyżowania z ulicą Fabryczną w miejscowości Kluczbork i dalej na północ od linii wyznaczonej przez ulice Fabryczna -Dzierżonia – Strzelecka w miejscowości Kluczbork do wschodniej granicy gminy, część gminy Wołczyn położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 42 w powiecie kluczborskim,

—

gminy Praszka, Gorzów Śląski, Radłów, Olesno, Zębowice, część gminy Rudniki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 42 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 43 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 43 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 42 w powiecie oleskim,

—	część gminy Grodków położona na zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie brzeskim,

—	gminy Łambinowice, Pakosławice, Skoroszyce, część gminy Korfantów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 407 w powiecie nyskim,

—

część gminy Biała położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 407 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 414 i dalej na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 414 biegnącej od tego skrzyżowania do skrzyżowania z drogą nr 409, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 409 biegnącą od tego skrzyżowania do wschodniej granicy gminy w powiecie prudnickim,

—

gminy Chrząstowice, Ozimek, Komprachcice, Prószków, część gminy Łubniany położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Świerkle – Masów, ulicę Leśną w miejscowości Masów oraz na południe od ulicy Kolanowskiej biegnącej do wschodniej granicy gminy, część gminy Turawa położona na południe od linii wyznaczonej przez ulice Powstańców Śląskich -Kolanowską -Opolską – Kotorską w miejscowości Węgry i dalej na południe od drogi łączącej miejscowości Węgry- Kotórz Mały – Turawa – Rzędów – Kadłub Turawski – Zakrzów Turawski biegnącą do wschodniej granicy gminy w powiecie opolskim,

—	powiat miejski Opole,

w województwie zachodniopomorskim:

—

gminy Nowogródek Pomorski, Barlinek, część gminy Myślibórz położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 biegnącej od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 26, następnie na wschód od drogi nr 26 biegnącej od tego skrzyżowania do skrzyżowania z drogą nr 119 i dalej na wschód od drogi nr 119 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 26 do północnej granicy gminy, część gminy Dębno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na północ od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na północ od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

—	gminy Lipiany, Przelewice, Pyrzyce, Warnice w powiecie pyrzyckim,

—	gminy Bierzwnik, Krzęcin, Pełczyce w powiecie choszczeńskim,

—

część powiatu miejskiego Szczecin położona na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Odra Zachodnia biegnącą od północnej granicy gminy do przecięcia z drogą nr 10, następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 10 biegnącą od przecięcia z linią wyznaczoną przez rzekę Odra Zachodnia do wschodniej granicy gminy,

—	gminy Dobra (Szczecińska), Police w powiecie polickim,

—	gmina Kobylanka, część gminy wiejskiej Stargard położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez południową i zachodnią granicę miasta Stargard w powiecie stargardzkim,

w województwie małopolskim:

—	gminy Bobowa, Moszczenica, Łużna, Ropa, część gminy wiejskiej Gorlice położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej do zachodniej granicy gminy, część gminy Biecz położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 28 w powiecie gorlickim,

—	powiat nowosądecki,

—	gminy Czorsztyn, Krościenko nad Dunajcem, Ochotnica Dolna, Szczawnica w powiecie nowotarskim,

—	powiat miejski Nowy Sącz,

—	gminy Skrzyszów, Lisia Góra, Radłów, Wietrzychowice, Żabno, część gminy wiejskiej Tarnów położona na wschód od miasta Tarnów w powiecie tarnowskim,

—	powiat dąbrowski,

—	gminy Klucze, Bolesław, Bukowno w powiecie olkuskim,

w województwie śląskim:

—	gmina Sławków w powiecie będzińskim,

—	powiat miejski Jaworzno,

—	powiat miejski Mysłowice,

—	powiat miejski Katowice,

—	powiat miejski Siemianowice Śląskie,

—	powiat miejski Chorzów,

—	powiat miejski Piekary Śląskie,

—	powiat miejski Bytom,

—	gminy Kalety, Ożarowice, Świerklaniec, Miasteczko Śląskie, Radzionków w powiecie tarnogórskim,

—	gmina Woźniki w powiecie lublinieckim,

—	gminy Myszków i Koziegłowy w powiecie myszkowskim,

—	gminy Ogrodzieniec, Zawiercie, Włodowice w powiecie zawierciańskim.

7. Slovakkia

Järgmised I taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	in the district of Nové Zámky, Sikenička, Pavlová, Bíňa, Kamenín, Kamenný Most, Malá nad Hronom, Belá, Ľubá, Šarkan, Gbelce, Bruty, Mužla, Obid, Štúrovo, Nána, Kamenica nad Hronom, Chľaba, Leľa, Bajtava, Salka, Malé Kosihy,

—	in the district of Veľký Krtíš, the municipalities of Ipeľské Predmostie, Veľká nad Ipľom, Hrušov, Kleňany, Sečianky,

—

in the district of Levice, the municipalities of Keť, Čata, Pohronský Ruskov, Hronovce, Želiezovce, Zalaba, Malé Ludince, Šalov, Sikenica, Pastovce, Bielovce, Ipeľský Sokolec, Lontov, Kubáňovo, Sazdice, Demandice, Dolné Semerovce, Vyškovce nad Ipľom, Preseľany nad Ipľom, Hrkovce, Tupá, Horné Semerovce, Hokovce, Slatina, Horné Turovce, Veľké Turovce, Šahy, Tešmak, Plášťovce, Ipeľské Uľany, Tehla, Lula, Beša, Jesenské, Ina, Lok, Veľký Ďur, Horný Pial, Horná Seč, Starý Tekov, Dolná Seč, Hronské Kľačany, Levice, Podlužany, Krškany, Brhlovce, Bory, Santovka, Domadice, Hontianske Trsťany, Žemberovce,

—	in the district of Krupina, the municipalities of Dudince, Terany, Hontianske Moravce, Sudince, Súdovce, Lišov,

—	the whole district of Ružomberok, except municipalities included in zone II,

—	the whole district of Turčianske Teplice, except municipalities included in zone II,

—	in the district of Martin, municipalties of Blatnica, Folkušová, Necpaly, Belá-Dulice, Ďanová, Karlová, Laskár, Rakovo, Príbovce, Košťany nad Turcom, Socovce, Turčiansky Ďur, Kláštor pod Znievom, Slovany, Ležiachov, Benice,

—	in the district of Dolný Kubín, the municipalities of Kraľovany, Žaškov, Jasenová, Vyšný Kubín, Oravská Poruba, Leštiny, Osádka, Malatiná, Chlebnice, Krivá,

—	in the district of Tvrdošín, the municipalities of Oravský Biely Potok, Habovka, Zuberec,

—	in the district of Prievidza, the municipalities of Handlová, Cígeľ, Podhradie, Lehota pod Vtáčnikom, Ráztočno,

—	the whole district of Partizánske, except municipalities included in zone II,

—	in the district of Topoľčany, the municipalities of Krnča, Prázdnovce, Solčany, Nitrianska Streda, Čeľadince, Kovarce, Súlovce, Oponice,

—

in the district of Nitra, the municipalities of Horné Lefantovce, Dolné Lefantovce, Bádice, Jelenec, Žirany, Podhorany, Nitrianske Hrnčiarovce, Štitáre, Pohranice, Hosťová, Kolíňany, Malý Lapáš, Dolné Obdokovce, Čeľadice, Veľký Lapáš, Babindol, Malé Chyndice, Golianovo, Klasov, Veľké Chyndice, Nová Ves nad Žitavou, Paňa, Vráble, Tajná, Lúčnica nad Žitavou, Žitavce, Melek, Telince, Čifáre.

8. Itaalia

Järgmised I taseme piirangutsoonid Itaalias:

Piedmont Region:

—

in the province of Alessandria, Municipalities of: Oviglio, Viguzzolo, Bergamasco, Castellar Guidobono, Berzano Di Tortona, Carentino, Frascaro, Borgoratto Alessandrino, Volpeglino, Gamalero, Pontecurone, Castelnuovo Scrivia, Alluvione Piovera, Sale, Bassignana, Pecetto di Valenza, Rivarone, Montecastello, Valenza, San Salvatore Monferrato, Castelletto Monferrato, Quargnento, Solero, Pietra Marazzi,

—	in the province of Asti, Municipalities of: Nizza Monferrato, Incisa Scapaccino, Mombaruzzo, Maranzana, Castelletto Molina, Castelnuovo Belbo, Quaranti, Fontanile, Calamandrana, Bruno, Canelli, San Marzano Oliveto,

—	in the province of Cuneo, Municipalities of: Bergolo, Pezzolo Valle Uzzone, Cortemilia, Levice, Castelletto Uzzone, Perletto, Castino, Cossano Belbo, Rocchetta Belbo, Santo Stefano Belbo, Gottasecca, Monesiglio, Sale delle Langhe, Camerana, Castelnuovo di Ceva, Priero, Prunetto, Montezemolo, Perlo.

Liguria Region:

—	in the province of Genova, Municipalities of: Portofino, Santa Margherita Ligure, Camogli, Zoagli, Leivi, Chiavari, Santo Stefano d’Aveto, Mezzanego, Carasco, Borzonasca,

—	in the province of Savona, the Municipalities of: Bergeggi, Spotorno, Vezzi Portio, Noli, Orco Feglino, Bormida, Calice Ligure, Rialto, Osiglia, Murialdo,

Emilia-Romagna Region:

—	in the Province of Piacenza, Municipalities of: Cerignale, Ottone (est fiume Trebbia), Corte Brugnatella, Bobbio, Alta Val Tidone, Ferriere,

—	in the provonce of Parma, Municipality of Tornolo (parte Amministrativa a ovest del Fiume Taro).

Lombardia Region:

—	in the Province of Pavia, Municipalities of: Rocca Susella, Montesegale, Godiasco, Borgoratto Mormorolo, Fortunago, Volpara, Borgo Priolo, Rocca De' Giorgi, Rivanazzano, Colli Verdi – Ruino e Canevino,

Lazio Region:

—	in the province of Rome, North: Municipalities of Riano, Castelnuovo di Porto, Capena, Fiano Romano, Morlupo, Sacrofano, Magliano Romano, Formello, Campagnano di Roma, Anguillara, West: the municipality of Fiumicino,

—

South: Municipality of Rome between the limits of Zone 2 (North), the boundaries of Municipality of Fiumicino (West), the Tiber River up to the intersection with the Grande Raccordo Anulare, the Grande Raccordo Anulare up to the intersection with A24 Highway, A24 Highway up to the intersection with Viale del Tecnopolo, viale del Tecnopolo up to the intersection with the boundaries of the municipality of Guidonia Montecelio,

East: Municipalities of: Guidonia Montecelio, Montelibretti, Palombara Sabina, Monterotondo, Mentana, Sant’Angelo Romano, Fonte Nuova.

Sardinia Region:

—	in the Province of Sud Sardegna, Municipalities of: Escalaplano, Genuri, Gesico, Goni, Las Plassas, Setzu, Seui Isola Amministrativa, Siurgus Donigala, Suelli, Tuili, Villanovafranca

—

in the Province of Nuoro, Municipalities of: Atzara, Bitti, Bolotana, Bortigali, Dorgali, Elini, Elini Isola Amministrativa, Gairo, Girasole, Ilbono, Lanusei, Lei, Loceri, Lotzorai, Macomer a Ovest della SS 131, Noragugume, Oliena, Ortueri, Orune, Osini, Perdasdefogu, Silanus, Sorgono, Tortolì, Ulassai

—	in the Province of Oristano, Municipalities of: Albagiara, Ardauli, Assolo, Asuni, Bidonì, Gonnosnò, Neoneli, Nughedu Santa Vittoria, Samugheo, Sedilo, Senis, Sini, Sorradile

—

in the Province of Sassari, Municipalities of: Alà Dei Sardi, Ardara, Berchidda, Bonnanaro, Bonorva a ovest della SS 131, Borutta, Cheremule, Cossoine, Giave a ovest della SS 131, Mores a nord della SS 128bis - SP 63, Oschiri a nord della E 840, Ozieri a nord della Sp 63 - SP 1 - SS 199, Torralba a ovest della SS 131, Tula.

Calabria Region:

—

In Reggio Calabria Province, Municipalities of: Taurianova, Locri, Cittanova, Gerace, Rizziconi, Canolo, Antonimina, Portigliola, Gioia Tauro, Sant'ilario dello Ionio, Agnana Calabra, Mammola, Melicucco, Polistena, Rosarno, San Ferdinando, San Giorgio Morgeto, Siderno, Placanica, Riace, San Giovanni di Gerace, Martone, Stilo, Marina di Gioiosa Jonica, Roccella Jonica, Maropati, Laureana di Borrello, Candidoni, Camini, Grotteria, Monasterace, Giffone, Pazzano, Gioiosa Ionica, Bivongi, Galatro, Stignano, San Pietro di Caridà, Serrata, Feroleto della Chiesa, Caulonia, Cinquefrondi, Anoia.

9. Tšehhi

Järgmised I taseme piirangutsoonid Tšehhis:

Liberecký kraj:

—

v okrese Liberec katastrální území obcí Hrádek nad Nisou, Oldřichov v Hájích, Grabštejn, Václavice u Hrádku nad Nisou, Horní Vítkov, Dolní Vítkov, Bílý Kostel nad Nisou, Dolní Chrastava, Horní Chrastava, Chrastava I, Nová Ves u Chrastavy, Mlýnice, Albrechtice u Frýdlantu, Kristiánov, Heřmanice u Frýdlantu, Dětřichov u Frýdlantu, Mníšek u Liberce, Oldřichov na Hranicích, Machnín, Svárov u Liberce, Desná I, Krásná Studánka, Stráž nad Nisou, Fojtka, Radčice u Krásné Studánky, Kateřinky u Liberce, Staré Pavlovice, Nové Pavlovice, Růžodol I, Františkov u Liberce, Liberec, Ruprechtice, Rudolfov, Horní Růžodol, Rochlice u Liberce, Starý Harcov, Vratislavice nad Nisou, Kunratice u Liberce, Proseč nad Nisou, Lukášov, Rýnovice, Jablonec nad Nisou, Jablonecké Paseky, Jindřichov nad Nisou, Mšeno nad Nisou, Lučany nad Nisou, Smržovka, Tanvald, Jiřetín pod Bukovou, Dolní Maxov, Antonínov, Horní Maxov, Karlov u Josefova Dolu, Loučná nad Nisou, Hraničná nad Nisou, Janov nad Nisou, Bedřichov u Jablonce nad Nisou, Josefův Důl u Jablonce nad Nisou, Albrechtice v Jizerských horách, Desná III, Polubný, Harrachov, Jizerka, Hejnice, Bílý Potok pod Smrkem, Andělská Hora u Chrastavy, Benešovice u Všelibic, Cetenov, Česká Ves v Podještědí, Dolní Sedlo, Dolní Suchá u Chotyně, Donín u Hrádku nad Nisou, Druzcov, Hlavice, Hrubý Lesnov, Chotyně, Chrastava II, Chrastná, Jablonné v Podještědí, Janovice v Podještědí, Janův Důl, Jítrava, Kněžice v Lužických horách, Kotel, Kryštofovo Údolí, Křižany, Lázně Kundratice, Loučná, Lvová, Malčice u Všelibic, Markvartice v Podještědí, Nesvačily u Všelibic, Novina u Liberce, Osečná, Panenská Hůrka, Polesí u Rynoltic, Postřelná, Přibyslavice, Rynoltice, Smržov u Českého Dubu, Vápno, Všelibice, Zábrdí u Osečné, Zdislava, Žibřidice,

—

v okrese Česká Lípa katastrální území obcí Bezděz, Blatce, Brniště, Břevniště pod Ralskem, Česká Lípa, Deštná u Dubé, Dobranov, Dražejov u Dubé, Drchlava, Dřevčice, Dubá, Dubice u České Lípy, Dubnice pod Ralskem, Hamr na Jezeře, Heřmaničky u Dobranova, Hlemýždí, Holany, Horky u Dubé, Horní Krupá, Houska, Chlum u Dubé, Jabloneček, Jestřebí u České Lípy, Kamenice u Zákup, Korce, Kruh v Podbezdězí, Kvítkov u České Lípy, Lasvice, Loubí pod Vlhoštěm, Luhov u Mimoně, Luka, Maršovice u Dubé, Náhlov, Nedamov, Noviny pod Ralskem, Obora v Podbezdězí, Okna v Podbezdězí, Okřešice u České Lípy, Pavlovice u Jestřebí, Písečná u Dobranova, Skalka u Doks, Sosnová u České Lípy, Srní u České Lípy, Stará Lípa, Starý Šidlov, Stráž pod Ralskem, Šváby, Tachov u Doks, Tubož, Újezd u Jestřebí, Velenice u Zákup, Velký Grunov, Velký Valtinov, Vítkov u Dobranova, Vlčí Důl, Vojetín, Vrchovany, Zahrádky u České Lípy, Zákupy, Zbyny, Žďár v Podbezdězí, Ždírec v Podbezdězí, Žizníkov,

Středočeský kraj

—

v okrese Mladá Boleslav katastrální území obcí Bezdědice, Březovice pod Bezdězem, Víska u Březovic, Dolní Krupá u Mnichova Hradiště, Mukařov u Jiviny, Neveklovice, Strážiště u Jiviny, Vicmanov, Vrchbělá, Březinka pod Bezdězem, Bělá pod Bezdězem, Dolní Rokytá, Horní Rokytá, Rostkov, Kozmice u Jiviny.

10. Kreeka

Järgmised I taseme piirangutsoonid Kreekas:

—

in the regional unit of Drama:

—	the community departments of Sidironero and Skaloti and the municipal departments of Livadero and Ksiropotamo (in Drama municipality),

—	the municipal department of Paranesti (in Paranesti municipality),

—	the municipal departments of Prosotsani, Kokkinogeia, Mikropoli, Panorama, Pyrgoi (in Prosotsani municipality),

—	the municipal departments of Kato Nevrokopi, Chrysokefalo, Achladea, Vathytopos, Volakas, Granitis, Dasotos, Eksohi, Katafyto, Lefkogeia, Mikrokleisoura, Mikromilea, Ochyro, Pagoneri, Perithorio, Kato Vrontou and Potamoi (in Kato Nevrokopi municipality),

—

in the regional unit of Xanthi:

—	the municipal departments of Kimmerion, Stavroupoli, Gerakas, Dafnonas, Komnina, Kariofyto and Neochori (in Xanthi municipality),

—	the community departments of Satres, Thermes, Kotyli, and the municipal departments of Myki, Echinos and Oraio (in Myki municipality),

—	the community department of Selero and the municipal department of Sounio (in Avdira municipality),

—

in the regional unit of Rodopi:

—	the municipal departments of Komotini, Anthochorio, Gratini, Thrylorio, Kalhas, Karydia, Kikidio, Kosmio, Pandrosos, Aigeiros, Kallisti, Meleti, Neo Sidirochori and Mega Doukato (in Komotini municipality),

—	the municipal departments of Ipio, Arriana, Darmeni, Archontika, Fillyra, Ano Drosini, Aratos and the Community Departments Kehros and Organi (in Arriana municipality),

—	the municipal departments of Iasmos, Sostis, Asomatoi, Polyanthos and Amvrosia and the community department of Amaxades (in Iasmos municipality),

—	the municipal department of Amaranta (in Maroneia Sapon municipality),

—

in the regional unit of Evros:

—	the municipal departments of Kyriaki, Mandra, Mavrokklisi, Mikro Dereio, Protokklisi, Roussa, Goniko, Geriko, Sidirochori, Megalo Derio, Sidiro, Giannouli, Agriani and Petrolofos (in Soufli municipality),

—	the municipal departments of Dikaia, Arzos, Elaia, Therapio, Komara, Marasia, Ormenio, Pentalofos, Petrota, Plati, Ptelea, Kyprinos, Zoni, Fulakio, Spilaio, Nea Vyssa, Kavili, Kastanies, Rizia, Sterna, Ampelakia, Valtos, Megali Doxipara, Neochori and Chandras (in Orestiada municipality),

—	the municipal departments of Asvestades, Ellinochori, Karoti, Koufovouno, Kiani, Mani, Sitochori, Alepochori, Asproneri, Metaxades, Vrysika, Doksa, Elafoxori, Ladi, Paliouri and Poimeniko (in Didymoteixo municipality).

—

in the regional unit of Serres:

—	the municipal departments of Melenikitsi, Nea Tyroloi, Palaiokastro and Skotoussa (Irakleia Municipality),

—	the municipal department of Vamvakofyto, part of the municipal department of Sidirokastro and the community departments of Agkistro, Kapnofyto and Achladochori (Sintiki Municipality),

—

the municipal departments of Serres, Elaionas, Leukonas, Kala Dendra, Christos, Monokklisia, Ano Kamila, Mitrousi, Oinoussa, Agia Eleni, Adelfiko, Vamvakoussa, Kato Kamila, Kouvouklia, Koumaria, Konstantinato, Peponia, Skoutari and the community departments of Orini and Ano Vrontou (Serres Municipality),

—	the municipal departments of Choumniko, Agia Paraskevi, Ligaria, Sisamia, Anthi, Therma, Nigrita, Terpni and Flampouro (Visaltia Municipality),

—	the municipal departments of Valtotopos, Neos Skopos, Neochori Serron (Emmanouil Pappas Municipality),

—

in the regional unit of Kilkis:

—	the municipal departments of, Megali Vrisi, Megali Sterna, Kastaneon, Iliolousto, Gallikos, Kampani, Mandres, Nea Santa, Pedino, Chrisopetra, Vaptistis, Kristoni Chorigio, Mavroneri, Neo Ginekokatsro, Xilokeratea and Mesiano (Kilkis Municipality),

—	the municipal departments of Eiriniko, Euzonoi, Vafiochori, Mikro Dasos, Peukodasos, Polikastro and Pontoirakleia (Peonias Municipality),

—

in the regional unit of Thessaloniki:

—	the municipal departments of Assiros, Krithia, Exalofos, Lofiskos, Analipsi, Irakleio, Kolchiko, Lagadas, Perivolaki, Chrisavgi and Askos (Lagadas Municipality),

—	the municipal departments of Arethousa, Maurouda, Skepasto, Stefanina, Filadelfio, Evagelismos, Nimfopetra, Profitis, Scholari and Volvi (Volvi Municipality),

—	the municipal departments of Drimos, Mesaio, Melissochori and Liti (Oreokastro Municipality).

II OSA

1. Bulgaaria

Järgmised II taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

—	the whole region of Haskovo,

—	the whole region of Yambol,

—	the whole region of Stara Zagora,

—	the whole region of Pernik,

—	the whole region of Kyustendil,

—	the whole region of Plovdiv,

—	the whole region of Pazardzhik, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Smolyan,

—	the whole region of Dobrich,

—	the whole region of Sofia city,

—	the whole region of Sofia Province,

—	the whole region of Blagoevgrad,

—	the whole region of Razgrad,

—	the whole region of Kardzhali,

—	the whole region of Burgas,

—	the whole region of Varna,

—	the whole region of Silistra,

—	the whole region of Ruse,

—	the whole region of Veliko Tarnovo,

—	the whole region of Pleven,

—	the whole region of Targovishte,

—	the whole region of Shumen,

—	the whole region of Sliven,

—	the whole region of Vidin,

—	the whole region of Gabrovo,

—	the whole region of Lovech,

—	the whole region of Montana,

—	the whole region of Vratza.

2. Saksamaa

Järgmised II taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

—

Landkreis Oder-Spree:

—	Gemeinde Eisenhüttenstadt mit der Gemarkung Eisenhüttenstadt nördlich der L371 und östlich der B112,

—	Gemeinde Ziltendorf,

—	Gemeinde Wiesenau,

—	Gemeinde Siehdichum mit der Gemarkung Rießen nördlich des Oder-Spree-Kanal,

—	Gemeinde Müllrose nördlich des Oder-Spree-Kanal,

—	Gemeinde Briesen mit den Gemarkungen Alt Madlitz, Madlitz-Forst, Biegen, Briesen, Falkenberg (B), Wilmersdorf (B), der Gemarkung Kersdorf nördlich A12 und der Gemarkung Neubrück Forst östlich der K7634 und nördlich der A12,

—	Gemeinde Jacobsdorf,

—	Gemeinde Groß Lindow,

—	Gemeinde Brieskow-Finkenheerd,

—	Gemeinde Rietz-Neuendorf mit der Gemarkung Neubrück östlich der L411 und K6734,

—	Gemeinde Langewahl nördlich der A12,

—	Gemeinde Berkenbrück nördlich der A12,

—	Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Arensdorf und Demitz und den Gemarkungen Steinhöfel, Hasenfelde und Heinersdorf östlich der L 36 und der Gemarkung Neuendorf im Sande südlich der L36,

—	Gemeinde Fürstenwalde östlich der B 168 und südlich der L36,

—

Landkreis Spree-Neiße:

—	Gemeinde Schenkendöbern,

—	Gemeinde Guben,

—	Gemeinde Jänschwalde,

—	Gemeinde Tauer,

—	Gemeinde Peitz,

—	Gemeinde Turnow-Preilack mit der Gemarkung Preilack,

—	Gemeinde Teichland,

—	Gemeinde Heinersbrück,

—	Gemeinde Forst,

—	Gemeinde Groß Schacksdorf-Simmersdorf,

—	Gemeinde Neiße-Malxetal,

—	Gemeinde Jämlitz-Klein Düben,

—	Gemeinde Tschernitz,

—	Gemeinde Döbern,

—	Gemeinde Felixsee,

—	Gemeinde Wiesengrund,

—	Gemeinde Spremberg mit den Gemarkungen Wolkenberg, Stradow, Jessen, Pulsberg und Perpe,

—	Gemeinde Welzow,

—	Gemeinde Neuhausen/Spree mit der Gemarkung Gablenz,

—	Gemeinde Drebkau mit den Gemarkungen Greifenhain und Kausche,

—

Landkreis Märkisch-Oderland:

—	Gemeinde Bleyen-Genschmar,

—	Gemeinde Neuhardenberg

—	Gemeinde Golzow,

—	Gemeinde Küstriner Vorland,

—	Gemeinde Alt Tucheband,

—	Gemeinde Reitwein,

—	Gemeinde Podelzig,

—	Gemeinde Gusow-Platkow,

—	Gemeinde Seelow,

—	Gemeinde Vierlinden,

—	Gemeinde Lindendorf,

—	Gemeinde Fichtenhöhe,

—	Gemeinde Lietzen,

—	Gemeinde Falkenhagen (Mark),

—	Gemeinde Zeschdorf,

—	Gemeinde Treplin,

—	Gemeinde Lebus,

—	Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Jahnsfelde, Trebnitz, Obersdorf, Münchehofe und Hermersdorf,

—	Gemeinde Märkische Höhe mit der Gemarkung Ringenwalde,

—

Gemeinde Bliesdorf mit der Gemarkung Metzdorf und Gemeinde Bliesdorf – östlich der B167 bis östlicher Teil, begrenzt aus Richtung Gemarkungsgrenze Neutrebbin südlich der Bahnlinie bis Straße „Sophienhof“ dieser westlich folgend bis „Ruesterchegraben“ weiter entlang Feldweg an den Windrädern Richtung „Herrnhof“, weiter entlang „Letschiner Hauptgraben“ nord-östlich bis Gemarkungsgrenze Alttrebbin und Kunersdorf – östlich der B167,

—	Gemeinde Bad Freienwalde mit den Gemarkungen Altglietzen, Altranft, Bad Freienwalde, Bralitz, Hohenwutzen, Schiffmühle, Hohensaaten und Neuenhagen,

—	Gemeinde Falkenberg mit der Gemarkung Falkenberg östlich der L35,

—	Gemeinde Oderaue,

—	Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Altwriezen, Jäckelsbruch, Neugaul, Beauregard, Eichwerder, Rathsdorf – östlich der B167 und Wriezen – östlich der B167,

—	Gemeinde Neulewin,

—	Gemeinde Neutrebbin,

—	Gemeinde Letschin,

—	Gemeinde Zechin,

—

Landkreis Barnim:

—	Gemeinde Lunow-Stolzenhagen,

—	Gemeinde Parsteinsee,

—	Gemeinde Oderberg,

—	Gemeinde Liepe,

—	Gemeinde Hohenfinow (nördlich der B167),

—	Gemeinde Niederfinow,

—	Gemeinde (Stadt) Eberswalde mit den Gemarkungen Eberswalde nördlich der B167 und östlich der L200, Sommerfelde und Tornow nördlich der B167,

—	Gemeinde Chorin mit den Gemarkungen Brodowin, Chorin östlich der L200, Serwest, Neuehütte, Sandkrug östlich der L200,

—	Gemeinde Ziethen mit der Gemarkung Klein Ziethen östlich der Serwester Dorfstraße und östlich der B198,

—

Landkreis Uckermark:

—	Gemeinde Angermünde mit den Gemarkungen Crussow, Stolpe, Gellmersdorf, Neukünkendorf, Bölkendorf, Herzsprung, Schmargendorf und den Gemarkungen Angermünde südlich und südöstlich der B2 und Dobberzin südlich der B2,

—	Gemeinde Schwedt mit den Gemarkungen Criewen, Zützen, Schwedt, Stendell, Kummerow, Kunow, Vierraden, Blumenhagen, Oderbruchwiesen, Enkelsee, Gatow, Hohenfelde, Schöneberg, Flemsdorf und der Gemarkung Felchow östlich der B2,

—	Gemeinde Pinnow südlich und östlich der B2,

—	Gemeinde Berkholz-Meyenburg,

—	Gemeinde Mark Landin mit der Gemarkung Landin südlich der B2,

—	Gemeinde Casekow mit der Gemarkung Woltersdorf und den Gemarkungen Biesendahlshof und Casekow östlich der L272 und südlich der L27,

—	Gemeinde Hohenselchow-Groß Pinnow mit der Gemarkung Groß Pinnow und der Gemarkung Hohenselchow südlich der L27,

—

Gemeinde Gartz (Oder) mit der Gemarkung Friedrichsthal und den Gemarkungen Gartz und Hohenreinkendorf südlich der L27 und der B2 bis Kastanienallee, dort links abbiegend dem Schülerweg folgend bis Höhe Bahnhof, von hier in östlicher Richtung den Salveybach kreuzend bis zum Tantower Weg, diesen in nördlicher Richtung bis zu Stettiner Straße, diese weiter folgend bis zur B2, dieser in nördlicher Richtung folgend,

—	Gemeinde Mescherin mit der Gemarkung Mescherin, der Gemarkung Neurochlitz östlich der B2 und der Gemarkung Rosow nördlich der K 7311,

—	Gemeinde Passow mit der Gemarkung Jamikow,

—	Kreisfreie Stadt Frankfurt (Oder),

—

Landkreis Prignitz

—	Gemeinde Karstädt mit den Gemarkungen Neuhof nordwestlich der Neuhausener Straße, Kribbe nördlich der K7045, Dallmin nördlich der L133 und K7045 begrenzt durch die Bahnstrecke Berlin-Hamburg

—	Gemeinde Berge mit den Gemarkungen Grenzheim, Kleeste, Neuhausen westlich der L10, Berge nördlich der Schulstraße/östlich der Perleberger Straße

—	Gemeinde Pirow mit den Gemarkungen Hülsebeck nördlich der L104, Bresch Dreieck an der nordwestlichen Gemarkungsgrenze am Bach Karwe

—	Gemeinde Putlitz mit den Gemarkungen Sagast nördlich des Grabens 1/12/05, Nettelbeck südwestlich der A24, Porep südlich der A24, Lütkendorf westlich der L13, Putlitz nördlich des Hülsebecker Damm, Weitgendorf westlich der L13 und Telschow südwestlich der A24,

—

Landkreis Oberspreewald-Lausitz:

—	Gemeinde Vetschau mit den Gemarkungen Wüstenhain und Laasow,

—	Gemeinde Altdöbern mit den Gemarkungen Reddern, Ranzow, Pritzen, Altdöbern östlich der Bahnstrecke Altdöbern –Großräschen,

—	Gemeinde Großräschen mit den Gemarkungen Woschkow, Dörrwalde, Allmosen,

—	Gemeinde Neu-Seeland,

—	Gemeinde Neupetershain,

—	Gemeinde Senftenberg mit der Gemarkungen Peickwitz, Sedlitz, Kleinkoschen, Großkoschen und Hosena,

—	Gemeinde Hohenbocka,

—	Gemeinde Grünewald,

—	Gemeinde Hermsdorf,

—	Gemeinde Kroppen,

—	Gemeinde Ortrand,

—	Gemeinde Großkmehlen,

—	Gemeinde Lindenau,

—	Gemeinde Frauendorf,

—	Gemeinde Ruhland,

—	Gemeinde Guteborn,

—	Gemeinde Schwarzbach mit der Gemarkung Schwarzbach,

Bundesland Sachsen:

—	Landkreis Bautzen,

—

Stadt Dresden:

—	Stadtgebiet nördlich der BAB4 bis zum Verlauf westlich der Elbe, dann nördlich der B6,

—	Landkreis Görlitz,

—

Landkreis Meißen:

—	Gemeinde Diera-Zehren östlich der Elbe,

—	Gemeinde Ebersbach,

—	Gemeinde Glaubitz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

—	Gemeinde Klipphausen östlich der S177,

—	Gemeinde Lampertswalde,

—	Gemeinde Moritzburg,

—	Gemeinde Niederau östlich der B101,

—	Gemeinde Nünchritz östlich der Elbe und südlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

—	Gemeinde Priestewitz,

—	Gemeinde Röderaue östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

—	Gemeinde Schönfeld,

—	Gemeinde Stadt Coswig,

—	Gemeinde Stadt Gröditz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

—	Gemeinde Stadt Großenhain,

—	Gemeinde Stadt Meißen östlich des Straßenverlaufs der S177 bis zur B6, dann B6 bis zur B101, ab der B101 Elbtalbrücke Richtung Norden östlich der Elbe,

—	Gemeinde Stadt Radebeul,

—	Gemeinde Stadt Radeburg,

—	Gemeinde Thiendorf,

—	Gemeinde Weinböhla,

—	Gemeinde Wülknitz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

—

Landkreis Sächsische Schweiz-Osterzgebirge:

—	Gemeinde Stadt Wilsdruff nördlich der BAB4 zwischen den Abfahren Wilsdruff und Dreieck Dresden-West,

Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:

—

Landkreis Ludwigslust-Parchim:

—	Gemeinde Brunow mit den Ortsteilen und den Ortslagen: Bauerkuhl, Brunow (bei Ludwigslust), Klüß, Löcknitz (bei Parchim),

—	Gemeinde Karrenzin mit den Ortsteilen und den Ortslagen: Herzfeld (bei Parchim), Karrenzin, Karrenzin-Ausbau, Neu Herzfeld, Wulfsahl (bei Parchim),

—	Gemeinde Möllenbeck mit den Ortsteilen und der Ortslage: Horst (bei Grabow),

—	Gemeinde Ruhner Berge mit den Ortsteilen und den Ortslagen: Dorf Poltnitz, Griebow, Leppin (bei Marwitz), Mentin,

—	Gemeinde Ziegendorf mit den Ortsteilen und den Ortslagen: Drefahl, Meierstorf (bei Parchim), Neu Drefahl, Pampin, Platschow, Stresendorf, Ziegendorf (bei Parchim).

3. Eesti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Eestis:

—	Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4. Läti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Lätis:

—	Aizkraukles novads,

—	Alūksnes novads,

—	Augšdaugavas novads,

—	Ādažu novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Cēsu novads,

—

Dienvidkurzemes novada Aizputes, Cīravas, Lažas, Durbes, Dunalkas, Tadaiķu, Vecpils, Bārtas, Sakas, Bunkas, Priekules, Gramzdas, Kalētu, Virgas, Dunikas, Vaiņodes, Gaviezes, Grobiņas, Rucavas, Vērgales, Medzes pagasts, Nīcas pagasta daļa uz dienvidiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Embūtes pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P116, P106, autoceļa no apdzīvotas vietas Dinsdurbe, Kalvenes pagasta daļa uz rietumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz dienvidiem no autoceļa A9, uz rietumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz rietumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296, Aizputes, Durbes, Pāvilostas, Priekules pilsēta, Grobiņas,

—	Dobeles novads,

—	Gulbenes novada Daukstu, Druvienas, Galgauskas, Jaungulbenes, Lejasciema, Lizuma, Līgo, Rankas, Tirzas pagasts,

—	Jelgavas novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Krāslavas novads,

—	Kuldīgas novada Alsungas, Gudenieku, Kurmāles, Rendas, Kabiles, Vārmes, Pelču, Snēpeles, Turlavas, Ēdoles, Īvandes, Rumbas, Padures pagasts, Laidu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1296, Kuldīgas pilsēta,

—	Ķekavas novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mārupes novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Preiļu novads,

—	Rēzeknes novads,

—	Ropažu novada Garkalnes, Ropažu pagasts, Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, Vangažu pilsēta,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novads,

—	Saulkrastu novads,

—	Siguldas novads,

—	Smiltenes novads,

—	Talsu novads,

—	Tukuma novads,

—	Valkas novads,

—	Valmieras novads,

—	Varakļānu novads,

—	Ventspils novads,

—	Daugavpils valstspilsētas pašvaldība,

—	Jelgavas valstspilsētas pašvaldība,

—	Jūrmalas valstspilsētas pašvaldība,

—	Rēzeknes valstspilsētas pašvaldība.

5. Leedu

Järgmised II taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Akmenės rajono savivaldybė,

—	Birštono savivaldybė,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė,

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Juodaičių, Seredžiaus, Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—	Kauno rajono savivaldybė,

—	Kazlų rūdos savivaldybė: Kazlų Rūdos seniūnija, išskyrus vakarinė dalis iki kelio 2602 ir 183, Plutiškių seniūnija,

—	Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kražių, Liolių, Tytuvėnų, Tytuvėnų apylinkių, Pakražančio ir Vaiguvos seniūnijos,

—	Kėdainių rajono savivaldybė,

—	Klaipėdos rajono savivaldybė: Judrėnų, Endriejavo ir Veiviržėnų seniūnijos,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Kretingos rajono savivaldybė,

—	Lazdijų rajono savivaldybė,

—	Mažeikių rajono savivaldybė,

—	Molėtų rajono savivaldybė: Alantos, Balninkų, Čiulėnų, Inturkės, Joniškio, Luokesos, Mindūnų, Suginčių ir Videniškių seniūnijos,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Panevėžio miesto savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—	Radviliškio rajono savivaldybė,

—	Rietavo savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė,

—	Plungės rajono savivaldybė,

—	Raseinių rajono savivaldybė,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—	Skuodo rajono savivaldybė,

—	Šakių rajono savivaldybė: Kriūkų, Lekėčių ir Lukšių seniūnijos,

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė: Ginkūnų, Gruzdžių, Kairių, Kužių, Meškuičių, Raudėnų, Šakynos ir Šiaulių kaimiškosios seniūnijos,

—	Šilutės rajono savivaldybė,

—	Širvintų rajono savivaldybė: Čiobiškio, Gelvonų, Jauniūnų, Kernavės, Musninkų ir Širvintų seniūnijos,

—	Šilalės rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė,

—	Telšių rajono savivaldybė,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė: Deltuvos, Lyduokių, Pabaisko, Pivonijos, Siesikų, Šešuolių, Taujėnų, Ukmergės miesto, Veprių, Vidiškių ir Žemaitkiemo seniūnijos,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė: Avižienių, Bezdonių, Buivydžių, Dūkštų, Juodšilių, Kalvelių, Lavoriškių, Maišiagalos, Marijampolio, Medininkų, Mickūnų, Nemenčinės, Nemenčinės miesto, Nemėžio, Pagirių, Riešės, Rudaminos, Rukainių, Sudervės, Sužionių, Šatrininkų ir Zujūnų seniūnijos,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

6. Ungari

Järgmised II taseme piirangutsoonid Ungaris:

—	Békés megye 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952350, 952450, 952650 és 956350 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Borsod-Abaúj-Zemplén megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—	Fejér megye 403150, 403160, 403250, 403260, 403350, 404250, 404550, 404560, 404570, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—	Heves megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753660, 754150, 754250, 754370, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye 250350, 250850, 250950, 251450, 251550, 251950, 252050, 252150, 252350, 252450, 252460, 252550, 252650, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350, 253450 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye valamennyi vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 570950, 571050, 571150, 571250, 571350, 571650, 571750, 571760, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 580050 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe.

7. Poola

Järgmised II taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gminy Kalinowo, Stare Juchy, Prostki oraz gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

—	powiat elbląski,

—	powiat miejski Elbląg,

—	część powiatu gołdapskiego niewymieniona w częśći III załącznika I,

—	powiat piski,

—	powiat bartoszycki,

—	powiat olecki,

—	część powiatu giżyckiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	powiat braniewski,

—	powiat kętrzyński,

—	powiat lidzbarski,

—	gminy Dźwierzuty Jedwabno, Pasym, Świętajno, Wielbark, Szczytno i miasto Szczytno w powiecie szczycieńskim,

—	powiat mrągowski,

—	część powiatu węgorzewskiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	powiat olsztyński,

—	powiat miejski Olsztyn,

—	powiat nidzicki,

—	powiat ostródzki,

—	powiat nowomiejski,

—	powiat iławski,

—	powiat działdowski,

w województwie podlaskim:

—	powiat bielski,

—	powiat grajewski,

—	powiat moniecki,

—	powiat sejneński,

—	powiat siemiatycki,

—	powiat hajnowski,

—	gminy Ciechanowiec, Klukowo, Szepietowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty, Sokoły i część gminy Kulesze Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

—	powiat białostocki,

—	powiat suwalski,

—	powiat miejski Suwałki,

—	powiat augustowski,

—	powiat sokólski,

—	powiat miejski Białystok,

—	gminy Grabowo, Stawiski, Kolno z miastem Kolno w powiecie kolneńskim,

w województwie mazowieckim:

—	gminy Domanice, Korczew, Kotuń, Mordy, Paprotnia, Przesmyki, Siedlce, Skórzec, Wiśniew, Wodynie, Zbuczyn w powiecie siedleckim,

—	powiat miejski Siedlce,

—	gminy Ceranów, Jabłonna Lacka, Kosów Lacki, Repki, Sabnie, Sterdyń w powiecie sokołowskim,

—	powiat łosicki,

—	część powiatu sochaczewskiego niewymieniona w części I załącznika I,

—	gmina Przyłęk w powiecie zwoleńskim,

—	powiat kozienicki,

—	gminy Chotcza i Solec nad Wisłą w powiecie lipskim,

—	gminy Jastrzębia, Jedlińsk, Jedlnia – Letnisko, Kowala, Pionki z miastem Pionki, Przytyk, Wierzbica, Wolanów, Zakrzew, część gminy Skaryszew położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9, część gminy Iłża położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 w powiecie radomskim,

—	powiat miejski Radom,

—	powiat szydłowiecki,

—	gminy Lubowidz i Kuczbork Osada w powiecie żuromińskim,

—	gmina Wieczfnia Kościelna w powicie mławskim,

—	powiat nowodworski,

—

gminy Radzymin, Wołomin, miasto Kobyłka, miasto Marki, miasto Ząbki, miasto Zielonka, część gminy Tłuszcz położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Łochów – Wołomin, część gminy Jadów położona na północ od linii kolejowej biegnącej od wschodniej do zachodniej granicy gminy, część gminy Dąbrówka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 w powiecie wołomińskim,

—	powiat garwoliński,

—

gminy Boguty – Pianki, Brok, Zaręby Kościelne, Nur, Małkinia Górna, część gminy Wąsewo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 60, część gminy wiejskiej Ostrów Mazowiecka położona na południe od miasta Ostrów Mazowiecka i na południe od linii wyznaczonej przez drogę 60 biegnącą od zachodniej granicy miasta Ostrów Mazowiecka do zachodniej granicy gminy w powiecie ostrowskim,

—	część gminy Sadowne położona na północny- zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Łochów położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie węgrowskim,

—	gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, część gminy Zabrodzie położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 w powiecie wyszkowskim,

—	gminy Latowicz, Siennica, Sulejówek w powiecie mińskim,

—	powiat otwocki,

—	część powiatu warszawskiego zachodniego niewymieniona w części I załącznika I,

—	powiat warszawski zachodni,

—	powiat legionowski,

—	powiat piaseczyński,

—	powiat pruszkowski,

—	powiat grójecki,

—	gminy Grodzisk Mazowiecki, Żabia Wola, miasto Milanówek, miasto Podkowa Leśna w powiecie grodziskim,

—	gmina Mszczonów w powiecie żyrardowskim,

—	powiat białobrzeski,

—	powiat przysuski,

—	powiat miejski Warszawa,

—

gminy Chorzele, Jednorożec, część gminy wiejskiej Przasnysz położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 57 biegnącą od północnej granicy gminy do granicy miasta Przasnysz i na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Przasnysz, łączącej miejscowości Dębiny – Bartniki – Przasnysz w powiecie przasnyskim,

w województwie lubelskim:

—	część powiatu bialskiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	powiat miejski Biała Podlaska,

—	powiat janowski,

—	powiat puławski,

—	powiat rycki,

—	powiat łukowski,

—	powiat lubelski,

—	powiat miejski Lublin,

—	gminy Abramów, Firlej, Jeziorzany, Kamionka, Kock, Lubartów z miastem Lubartów, Michów, Ostrówek, Serniki w powiecie lubartowskim,

—	powiat łęczyński,

—	powiat świdnicki,

—	powiat biłgorajski,

—	powiat hrubieszowski,

—	powiat krasnostawski,

—	powiat chełmski,

—	powiat miejski Chełm,

—	powiat tomaszowski,

—	powiat kraśnicki,

—	część powiatu parczewskiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	powiat parczewski,

—	powiat włodawski,

—	część powiatu radzyńskiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	powiat miejski Zamość,

—	powiat zamojski,

w województwie podkarpackim:

—	powiat stalowowolski,

—	powiat lubaczowski,

—	gminy Medyka, Stubno, część gminy Orły położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77, część gminy Żurawica na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77 w powiecie przemyskim,

—	gmina Laszki, Wiązownica, Radymno z miastem Radymno w powiecie jarosławskim,

—	gmina Kamień, część gminy Sokołów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

—	gminy Cmolas, Dzikowiec, Kolbuszowa, Majdan Królewski i Niwiska powiecie kolbuszowskim,

—	część powiatu leżajskiego niewymieniona w części I załącznika I,

—	powiat niżański,

—	powiat tarnobrzeski,

—	powiat miejski Tarnobrzeg,

—	gmina Ostrów, część gminy Sędziszów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie ropczycko – sędziszowskim,

—	część gminy Czarna położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy Żyraków położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy wiejskiej Dębica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie dębickim,

—	powiat mielecki,

—

gminy Dębowiec, Krempna, Osiek Jasielski, część gminy wiejskiej Jasło położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 28 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Jasło oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 992 biegnącą od południowej granicy gminy do granicy miasta Jasło, część gminy Nowy Żmigród położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 993, część gminy Skołyszyn położna na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 28 w powiecie jasielskim,

—	gminy Jaśliska, Rymanów, Iwonicz Zdrój, Dukla w powiecie krośnieńskim,

—

gmina Besko, część gminy Zarszyn położona na południe od linii wynaczonej prze linię kolejową biegnącą od zachodniej do wschodniej granicy gminy, część gminy Komańcza położona na zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 889 oraz na południe od drogi nr 889 biegnącej od tego skrzyżowania do północnej granicy gminy w powiecie sanockim,

w województwie małopolskim:

—	gminy Lipinki, Sękowa, Uście Gorlickie, miasto Gorlice, część gminy wiejskiej Gorlice położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej do zachodniej granicy gminy, część gminy Biecz położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 28 w powiecie gorlickim,

w województwie pomorskim:

—	gminy Mikołajki Pomorskie, Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń, Stary Targ w powiecie sztumskim,

—	gmina Stare Pole, część gminy Nowy Staw położna na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 w powiecie malborskim,

—	gminy Stegny, Sztutowo i część gminy Nowy Dwór Gdański położona na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

—	gmina Prabuty w powiecie kwidzyńskim,

w województwie świętokrzyskim:

—	gmina Tarłów i część gminy Ożarów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od miejscowości Honorów do zachodniej granicy gminy w powiecie opatowskim,

—	gminy Dwikozy i Zawichost w powiecie sandomierskim,

—

część gminy Mirzec położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Mirzec, łączącą miejscowości Gadka – Mirzec, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od miejscowości Mirzec do wschodniej granicy gminy w powiecie starachowickim,

w województwie lubuskim:

—	gminy Bogdaniec, Deszczno, Kłodawa, Kostrzyn nad Odrą, Santok, Witnica w powiecie gorzowskim,

—	powiat miejski Gorzów Wielkopolski,

—	powiat żarski,

—	powiat słubicki,

—	powiat żagański,

—	powiat krośnieński,

—	powiat zielonogórski

—	powiat miejski Zielona Góra,

—	powiat nowosolski,

—	powiat sulęciński,

—	część powiatu międzyrzeckiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	powiat świebodziński,

—	powiat wschowski,

w województwie dolnośląskim:

—	część powiatu zgorzeleckiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	część powiatu polkowickiego niewymieniona w częsci III załącznika I,

—	część powiatu wołowskiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	gmina Jeżów Sudecki w powiecie karkonoskim,

—	gminy Rudna, Ścinawa, miasto Lubin i część gminy Lubin niewymieniona w części III załącznika I w powiecie lubińskim,

—	powiat średzki,

—	gmina Mściwojów, Wądroże Wielkie, część gminy Męcinka położona na północ od drogi nr 363 w powiecie jaworskim,

—	gminy Kunice, Legnickie Pole, Prochowice, Ruja w powiecie legnickim,

—	gminy Wisznia Mała, Trzebnica, Zawonia, część gminy Oborniki Śląskie położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 340 w powiecie trzebnickim,

—	miasto Świeradów Zdrój w powiecie lubańskim,

—	powiat miejski Wrocław,

—	gminy Czernica, Długołęka, Siechnice, Mietków, Kąty Wrocławskie, część gminy Żórawina położona na wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie wrocławskim,

—	gminy Jelcz - Laskowice, Oława z miastem Oława i część gminy Domaniów położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie oławskim,

—	gmina Bierutów, Dziadowa Kłoda, miasto Oleśnica, część gminy wiejskiej Oleśnica położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S8, część gminy Dobroszyce położona na zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy w powiecie oleśnickim,

—	część powiatu bolesławieckiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	powiat milicki,

—	powiat górowski,

—	powiat głogowski,

—	gmina Świerzawa, Wojcieszów, część gminy Zagrodno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Jadwisin – Modlikowice Zagrodno oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od miejscowości Zagrodno do południowej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

—	część powiatu lwóweckiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	gminy Czarny Bór, Stare Bogaczowice, Walim, miasto Boguszów - Gorce, miasto Jedlina – Zdrój, miasto Szczawno – Zdrój w powiecie wałbrzyskim,

—	powiat miejski Wałbrzych,

—	część powiatu świdnickiego niewymieniona w części I załącznika I,

w województwie wielkopolskim:

—	powiat wolsztyński,

—	powiat grodziski,

—	część powiatu kościańskiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	gminy Brodnica, Śrem, część gminy Dolsk położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 434 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 437, a następnie na zachód od drogi nr 437 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 434 do południowej granicy gminy w powiecie śremskim,

—	gmina Zaniemyśl w powiecie średzkim,

—	część powiatu międzychodzkiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	powiat nowotomyski,

—	gminy Rogoźno, Ryczywół w powiecie obornickim,

—	część gminy Połajewo na położona na południe od drogi łączącej miejscowości Chraplewo, Tarnówko-Boruszyn, Krosin, Jakubowo, Połajewo - ul. Ryczywolska do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie czarnkowsko-trzcianeckim,

—	powiat miejski Poznań,

—	gminy Buk, Czerwonak, Dopiewo, Komorniki, Kórnik, Mosina, Murowana Goślina, Stęszew, Swarzędz, Tarnowo Podgórne, miasto Luboń, miasto Puszczykowo w powiecie poznańskim,

—	powiat rawicki,

—	gminy Duszniki, Kaźmierz, Ostroróg, Pniewy, część gminy Wronki niewymieniona w części I załącznika I w powiecie szamotulskim,

—	część powiatu gostyńskiego niewymieniona w części I załącznika I,

—	gminy Kobylin, Zduny, Krotoszyn, miasto Sulmierzyce w powiecie krotoszyńskim,

—	część gminy wiejskiej Ostrów Wielkopolski położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sulisław – Łąkociny – Wierzbno w powiecie ostrowskim,

—	gminy Włoszakowice, Święciechowa, Wijewo, część gminy Rydzyna położona na południe od linii wyznaczonej przez kanał Kopanica (Rów Polski) w powiecie leszczyńskim,

w województwie łódzkim:

—	gminy Biała Rawska, Regnów i Sadkowice w powiecie rawskim,

—	gmina Kowiesy w powiecie skierniewickim,

w województwie zachodniopomorskim:

—

gmina Boleszkowice, część gminy Myślibórz położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 biegnącej od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 26, następnie na zachód od drogi nr 26 biegnącej od tego skrzyżowania do skrzyżowania z drogą nr 119 i dalej na zachód od drogi nr 119 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 26 do północnej granicy gminy, część gminy Dębno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na południe od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na południe od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

—	gminy Bielice, Kozielice w powiecie pyrzyckim,

—	powiat gryfiński,

—	gmina Kołbaskowo w powiecie polickim,

w województwie opolskim:

—	gminy Brzeg, Lubsza, Lewin Brzeski, Olszanka, Skarbimierz, część gminy Grodków położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie brzeskim,

—

gminy Dąbrowa, Dobrzeń Wielki, Popielów, Murów, Niemodlin, Tułowice, część gminy Łubniany położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Świerkle – Masów, ulicę Leśną w miejscowości Masów oraz na północ od ulicy Kolanowskiej biegnącej do wschodniej granicy gminy, część gminy Turawa położona na północ od linii wyznaczonej przez ulice Powstańców Śląskich -Kolanowską -Opolską – Kotorską w miejscowości Węgry i dalej na północ od drogi łączącej miejscowości Węgry- Kotórz Mały – Turawa – Rzędów – Kadłub Turawski – Zakrzów Turawski biegnącą do wschodniej granicy gminy w powiecie opolskim,

—

gmina Lasowice Wielkie, część gminy Kluczbork położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 42 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowana z drogą nr 45, a następnie od tego skrzyżowania na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 45 do skrzyżowania z ulicą Fabryczną w miejscowości Kluczbork i dalej na południe od linii wyznaczonej przez ulice Fabryczna -Dzierżonia – Strzelecka w miejscowości Kluczbork do wschodniej granicy gminy, część gminy Wołczyn położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 42 w powiecie kluczborskim,

—	powiat namysłowski,

w województwie śląskim:

—	powiat miejski Sosnowiec,

—	powiat miejski Dąbrowa Górnicza,

—	gminy Bobrowniki, Mierzęcice, Psary, Siewierz, miasto Będzin, miasto Czeladź, miasto Wojkowice w powiecie będzińskim,

—	gminy Łazy i Poręba w powiecie zawierciańskim.

8. Slovakkia

Järgmised II taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	the whole district of Gelnica,

—	the whole district of Poprad

—	the whole district of Spišská Nová Ves,

—	the whole district of Levoča,

—	the whole district of Kežmarok,

—	the whole district of Michalovce, except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Medzilaborce

—	the whole district of Košice-okolie,

—	the whole district of Rožnava,

—	the whole city of Košice,

—	the whole district of Sobrance, except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Vranov nad Topľou,

—	the whole district of Humenné,

—	the whole district of Snina,

—	the whole district of Prešov,

—	the whole district of Sabinov,

—	the whole district of Svidník,

—	the whole district of Stropkov,

—	the whole district of Bardejov,

—	the whole district of Stará Ľubovňa,

—	the whole district of Revúca,

—	the whole district of Rimavská Sobota,

—	in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities not included in part I,

—	the whole district of Lučenec,

—	the whole district of Poltár,

—	the whole district of Zvolen,

—	the whole district of Detva,

—	the whole district of Krupina, except municipalities included in zone I,

—	the whole district of Banska Stiavnica,

—	the whole district of Žarnovica,

—	the whole district of Banska Bystica,

—	the whole district of Brezno,

—	the whole district of Liptovsky Mikuláš,

—	the whole district of Trebišov’,

—	the whole district of Zlaté Moravce,

—	in the district of Levice the municipality of Kozárovce, Kalná nad Hronom, Nový Tekov, Malé Kozmálovce, Veľké Kozmálovce, Tlmače, Rybník, Hronské Kosihy, Čajkov, Nová Dedina, Devičany, Bátovce, Pečenice, Jabloňovce, Bohunice, Pukanec, Uhliská, Drženice,

—	in the district of Turčianske Teplice, municipalties of Turček, Horná Štubňa, Čremošné, Háj, Rakša, Mošovce,

—	in the district of Ružomberok, municipalties of Liptovské revúce, Liptovská osada, Liptovská Lúžna,

—	the whole district Žiar nad Hronom,

—	in the district of Prievidza, municipalties of Kamenec pod Vtáčnikom, Bystričany, Čereňany, Oslany, Horná Ves, Radobica,

—	in the district of Partizánske, the municipalities of Veľké Uherce, Pažiť, Kolačno, Veľký Klíž, Ješkova Ves, Klátová Nová Ves.

9. Itaalia

Järgmised II taseme piirangutsoonid Itaalias:

Piedmont Region:

—

in the Province of Alessandria, Municipalities of: Alessandria, Tortona, Carbonara Scrivia, Frugarolo, Paderna, Spineto Scrivia, Castellazzo Bormida, Bosco Marengo, Castelspina, Casal Cermelli, Alice Bel Colle, Terzo, Bistagno, Cavatore, Castelnuovo Bormida, Cabella Ligure, Carrega Ligure, Francavilla Bisio, Carpeneto, Costa Vescovato, Grognardo, Orsara Bormida, Pasturana, Melazzo, Mornese, Ovada, Predosa, Lerma, Fraconalto, Rivalta Bormida, Fresonara, Malvicino, Ponzone, San Cristoforo, Sezzadio, Rocca Grimalda, Garbagna, Tassarolo, Mongiardino Ligure, Morsasco, Montaldo Bormida, Prasco, Montaldeo, Belforte Monferrato, Albera Ligure, Bosio, Cantalupo Ligure, Castelletto D'orba, Cartosio, Acqui Terme, Arquata Scrivia, Parodi Ligure, Ricaldone, Gavi, Cremolino, Brignano-Frascata, Novi Ligure, Molare, Cassinelle, Morbello, Avolasca, Carezzano, Basaluzzo, Dernice, Trisobbio, Strevi, Sant'Agata Fossili, Pareto, Visone, Voltaggio, Tagliolo Monferrato, Casaleggio Boiro, Capriata D'orba, Castellania, Carrosio, Cassine, Vignole Borbera, Serravalle Scrivia, Silvano D'orba, Villalvernia, Roccaforte Ligure, Rocchetta Ligure, Sardigliano, Stazzano, Borghetto Di Borbera, Grondona, Cassano Spinola, Montacuto, Gremiasco, San Sebastiano Curone, Fabbrica Curone, Spigno Monferrato, Montechiaro d'Acqui, Castelletto d'Erro, Ponti, Denice, Pozzolo Formigaro, Cerreto Grue, Casasco, Montegioco, Montemarzino, Momperone, Merana, Pozzol Groppo, Villaromagnano, Sarezzano, Monleale, Volpedo, Casalnoceto,

—	in the province of Asti, Municipalities of: Mombaldone, Castel Rocchero, Montabone, Sessame, Monatero Bormida, Roccaverano, Vesime, Cessole, Loazzolo, San Giorgio Scarampi, Olmo Gentile, Bubbio, Rocchetta Palafea, Cassinasco, Castel Boglione, Serole,

—	In the Province of Cuneo, Municipality of Saliceto,

Liguria Region:

—

in the province of Genova, Municipalities of: Bogliasco, Arenzano, Ceranesi, Ronco Scrivia, Mele, Isola Del Cantone, Lumarzo, Genova, Masone, Serra Riccò, Campo Ligure, Mignanego, Busalla, Bargagli, Savignone, Torriglia, Rossiglione, Sant'Olcese, Valbrevenna, Sori, Tiglieto, Campomorone, Cogoleto, Pieve Ligure, Davagna, Casella, Montoggio, Crocefieschi, Vobbia, Fascia, Gorreto, Propata, Rondanina, Neirone, Montebruno, Uscio, Avegno, Recco, Tribogna, Moconesi, Favale Di Malvaro, Cicagna, Lorsica, Rapallo, , Rezzoaglio, Orero, Fontanigorda, Rovegno, San Colombano Certenoli, Coreglia Ligure, Borzonasca,

—

in the province of Savona, Municipalities of: Savona, Cairo Montenotte, Quiliano, Altare, Albisola Superiore, Celle Ligure, Stella, Pontinvrea, Varazze, Urbe, Sassello, Mioglia, Giusvalla, Dego, Vado Ligure, Albissola Marina, Carcare, Plodio, Cosseria, Piana Crixia, Mallare, Pallare, Roccavignale, Millesimo, Cengio,

Lombardia Region:

—

In the Province of Pavia, Municipalities of: Ponte Nizza, Bagnaria, Brallo Di Pregola, Menconico, Zavattarello, Romagnese, Varzi, Val Di Nizza, Santa Margherita Di Staffora, Cecima, Colli Verdi – Valverde, Borgoratto Mormorolo, Godiasco, Rocca Susella, Fortunago, Montesegale, Borgo Priolo, Rivanazzano, Torrazza Coste, Retorbido, Codevilla,

Emilia-Romagna Region:

—	in the province of Piacenza, Municipalities of: Ottone (ovest fiume Trebbia), Zerba,

Lazio Region:

—	the Area of Rome Municipality within the administrative boundaries of the Local Heatlh Unit “ASL RM1”,

Sardinia Region:

—	South Province of Sardinia: Barumi, Escolca, Escolca Isola Amministrativa, Esterzili, Genoni, Gergei, Gesturi, Isili, Mandas, Nuragas, Nurallao, Nurri, Orroli, Sadali, Serri, Seui, Seulo, Villanova Tulo,

—	Nuoro Province: Aritzo, Austis, Belvi, Fonni, Gadoni, Gavoi, Lodine, Macomer (East of SS 131), Meana Sardo, Ollolai, Olzai, Orotelli, Osidda, Ottana, Ovodda, Sarule, Teti, Tiana, Tonara, Ussassai,

—	Oristano Province: Laconi, Nureci,

—

Sassari Province: Anela, Benetutti, Boni, Bonorva (East SS 131), Bottidda, Buddusò, Bultei, Burgos, Esporlatu, Giave (East SS 131), Illorai, Ittireddu, Mores (South SS 128 bis – SP 63), Nughedu di San Nicolò, Nule, Oschiri (South E 840), Ozieri (South SP 63 – SP 1 – SS 199), Pattada and Torralba (East SS 131)

Calabria Region:

—

In Reggio Calabria Province, Municipalities of: Cardeto, Motta San Giovanni, Montebello Ionico, Sant'eufemia D'aspromonte, Sant'Alessio in Aspromonte, Sinopoli, San Roberto, San Lorenzo, San Procopio, Palmi, Melito di Porto Salvo, Laganadi, Calanna, Melicuccà, Santo Stefano in Aspromonte, Seminara, Reggio Calabria, Scilla, Condofuri, Bagaladi, Bagnara Calabra, Fiumara, Bova Marina, Villa San Giovanni, Campo Calabro.

10. Tšehhi

Järgmised II taseme piirangutsoonid Tšehhis:

Liberecký kraj:

—

v okrese Liberec katastrální území obcí Arnoltice u Bulovky, Hajniště pod Smrkem, Nové Město pod Smrkem, Dětřichovec, Bulovka, Horní Řasnice, Dolní Pertoltice, Krásný Les u Frýdlantu, Jindřichovice pod Smrkem, Horní Pertoltice, Dolní Řasnice, Raspenava, Dolní Oldřiš, Ludvíkov pod Smrkem, Lázně Libverda, Háj u Habartic, Habartice u Frýdlantu, Kunratice u Frýdlantu, Víska u Frýdlantu, Poustka u Frýdlantu, Višňová u Frýdlantu, Předlánce, Černousy, Boleslav, Ves, Andělka, Frýdlant, Srbská.

—	v okrese Česká Lípa katastrální území obcí Bohatice u Zákup, Boreček, Božíkov, Brenná, Doksy u Máchova jezera, Hradčany nad Ploučnicí, Kuřívody, Mimoň, Pertoltice pod Ralskem, Ploužnice pod Ralskem, Provodín, Svébořice, Veselí nad Ploučnicí, Vranov pod Ralskem.

III OSA

1. Bulgaaria

Järgmised III taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

the Pazardzhik region:

—	in municipality of Pazardzhik the villages of Apriltsi, Sbor, Tsar Asen, Rosen, Ovtchepoltsi, Gelemenovo, Saraya, Yunatsite, Velitchkovo,

—	in municipality of Panagyurishte the villages of Popintsi, Levski, Elshitsa,

—	in municipality of Lesitchovo the villages of Pamidovo, Dinkata, Shtarkovo, Kalugerovo,

—	in municipality of Septemvri the village of Karabunar,

—	in municipality of Streltcha the village of Svoboda.

2. Itaalia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Itaalias:

Sardinia Region:

—	Nuoro Municipality: Arzana, Baunei, Desulo, Mamoiada, Nuoro, Oniferi, Orani, Orgosolo, Talana, Triei, Urzulei, Villagrande Strisaili.

Calabria Region:

—

In Reggio Calabria Province, Municipalities of: Cosoleto, Delianuova, Varapodio, Oppido Mamertina, Molochio, Terranova Sappo Minulio, Platì, Ciminà, Santa Cristina D'aspromonte, Scido, Ardore, Benestare, Careri, Casignana, Bianco, Bovalino, Sant'agata del Bianco, Samo, Africo, Brancaleone, Palizzi, Staiti, Ferruzzano, Bova, Caraffa del Bianco, Bruzzano Zeffirio, San Luca, Roghudi, Roccaforte del Greco, Roghudi, Roccaforte del Greco.

3. Läti

Järgmised III taseme piirangutsoonid Lätis:

—

Dienvidkurzemes novada Embūtes pagasta daļa uz ziemeļiem autoceļa P116, P106, autoceļa no apdzīvotas vietas Dinsdurbe, Kalvenes pagasta daļa uz austrumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz ziemeļiem no autoceļa A9, uz austrumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz austrumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296,

—	Gulbenes novada Beļavas, Litenes, Stāmerienas, Stradu pagasts, Gulbenes pilsēta,

—	Kuldīgas novada Rudbāržu, Nīkrāces, Raņķu, Skrundas pagasts, Laidu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1296, Skrundas pilsēta.

4. Leedu

Järgmised III taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Jurbarko miesto seniūnija, Girdžių, Jurbarkų Raudonės, Skirsnemunės, Veliuonos ir Šimkaičių seniūnijos,

—	Molėtų rajono savivaldybė: Dubingių ir Giedraičių seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė,

—	Šakių rajono savivaldybė: Barzdų, Gelgaudiškio, Griškabūdžio, Kidulių, Kudirkos Naumiesčio, Sintautų, Slavikų, Sudargo, Šakių, Plokščių ir Žvirgždaičių seniūnijos.

—	Kalvarijos savivaldybė,

—	Kazlų rūdos savivaldybė: Antanavos, Jankų ir Kazlų Rūdos seniūnijos: vakarinė dalis iki kelio 2602 ir 183,

—	Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės apylinkių, Kukečių, Šaukėnų ir Užvenčio seniūnijos,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė,

—	Širvintų rajono savivaldybė: Alionių ir Zibalų seniūnijos,

—	Šiaulių rajono savivaldybė: Bubių, Kuršėnų kaimiškoji ir Kuršėnų miesto seniūnijos,

—	Ukmergės rajono savivaldybė: Želvos seniūnija,

—	Vilniaus rajono savivaldybė: Paberžės seniūnija.

5. Poola

Järgmised III taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gmina Banie Mazurskie w powiecie godłapskim,

—

gmina Budry, część gminy Pozezdrze położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63, część gminy Węgorzewo położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 63 w miejscowości Węgorzewo, a następnie od tego skrzyżowania na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą do południowej granicy gminy w powiecie węgorzewskim,

—	część gminy Kruklanki położna na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej do północnej granicy gminy i łączącej miejscowości Leśny Zakątek – Podleśne – Jeziorowskie – Jasieniec – Jakunówko w powiecie giżyckim,

w województwie wielkopolskim:

—	gminy Krzemieniewo, Lipno, Osieczna, część gminy Rydzyna położona na północ od linii wyznaczonej przez kanał Kopanica (Rów Polski) w powiecie leszczyńskim,

—	powiat miejski Leszno,

—

gmina Śmigiel, miasto Kościan, część gminy Kościan położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Spytkówka – Stary Lubosz – Kościan, biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Kościan oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od granicy miasta Kościan i łączącą miejscowości Czarkowo – Ponin do południowej granicy gminy, część gminy Krzywiń położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie kościańskim,

—

gmina Międzychód, część gminy Sieraków położona za zachód od liini wyznaczonej przez drogę nr 150 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Sieraków, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 133 biegnącą od skrzyżowania z drogę nr 150 do skrzyżowania z drogą nr 182 i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowość Sieraków od skrzyżowania z drogą nr 182 i lączącą miejscowości Góra – Śrem – Kurnatowice do południowej granicy gminy, część gminy Kwilcz położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 186 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogąnr 24 w miejscowości Kwilcz, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 24 do zachodniej granicy gminy i łączącą miejscowości Kwilcz – Stara Dąbrowa - Miłostowo w powiecie międzychodzkim,

—	gmina Oborniki w powiecie obornickim,

—	gminy Suchy Las, Rokietnica w powiecie poznańskim,

—	gminy Obrzycko z miastem Obrzycko, Szamotuły w powiecie szamotulskim,

w województwie lubuskim:

—

część gminy Przytoczna położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 192 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 24, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 24 i łączącą miejscowości Goraj – Lubikowo – Dziubielewo – Szarcz do południowej granicy gminy, część gminy Pszczew położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Dziubilewo – Szarcz – Pszczew – Świechocin – Łowyń, biegnącą od północnej do wschodniej granicy gminy w powiecie międzyrzeckim,

w województwie dolnośląskim:

—	część gminy Lubin położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 335 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Lubin oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 333 biegnącą od granicy miasta Lubin do południowej granicy gminy w powiecie lubińskim

—	gminy Prusice, Żmigród, część gminy Oborniki Śląskie położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 340 w powiecie trzebnickim,

—

część gminy Zagrodno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Jadwisin – Modlikowice - Zagrodno oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od miejscowości Zagrodno do południowej granicy gminy, część gminy wiejskiej Złotoryja położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy w miejscowości Nowa Wieś Złotoryjska do granicy miasta Złotoryja oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od granicy miasta Złotoryja do wschodniej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

—

część gminy Chocianów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 335 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Żabice, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Żabice – Trzebnice – Chocianowiec - Chocianów – Pasternik biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie polkowickim,

—	gminy Chojnów i miasto Chojnów, Krotoszyce, Miłkowice w powiecie legnickim,

—	powiat miejski Legnica,

—

część gminy Wołów położona na wschód od linii wyznaczonej przez lnię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy, część gminy Wińsko położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 36 biegnącą od północnej do zachodniej granicy gminy, część gminy Brzeg Dolny położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową od północnej do południowej granicy gminy w powiecie wołowskim

—	gminy Leśna, Lubań z miastem Lubań, Olszyna, Platerówka, Siekierczyn w powiecie lubańskim,

—	część gminy Zgorzelec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Dłużyna Górna – Przesieczany – Gronów – Sławnikowice – Wyręba, biegnąca od północnej do południowej granicy gminy w powiecie zgorzeleckim,

—

część gminy Nowogrodziec położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 94 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z linią kolejową w miejscowości Zebrzydowa, następnie na zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą na południe od miejscowości Zebrzydowa do wschodniej granicy gminy w powiecie bolesławieckim,

—	gmina Gryfów Śląski w powiecie lwóweckim,

w województwie lubelskim:

—

gmina Milanów, Jabłoń, Parczew, Siemień, część gminy Dębowa Kłoda położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Przewłoka-Dębowa Kłoda biegnąca od północnej granicy gminy do miejscowości Dębowa Kłoda, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 819 biegnąca od miejscowości Dębowa Kłoda do południowej granicy gminy w powiecie parczewskim,

—

gmina Wohyń, Komarówka Podlaska, część gminy Drelów położona na południe od kanału Wieprz – Krzna, część gminy Radzyń Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 biegnącą od północnej granicy gminy do granicy miasta Radzyń Podlaski oraz na wschód od miasta Radzyń Podlaski w powiecie radzyńskim,

—	część gminy Wisznice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 812 w powiecie bialskim,

—	gminy Niedźwiada, Ostrów Lubelski, Uścimów w powiecie lubartowskim,

w województwie mazowieckim:

—

część gminy wiejskiej Przasnysz położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Przasnysz, łączącej miejscowości Dębiny – Bartniki – Przasnysz oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od południowej granicy miasta Przasnysz do południowej granicy gminy i łączącej miejscowości Przasnysz – Leszno – Gostkowo w powiecie przasnyskim,

—	gminy Czerwonka, Płoniawy – Bramura, Krasnosielc, Sypniewo w powiecie makowskim.

6. Rumeenia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Rumeenias:

—	Zona orașului București,

—	Județul Constanța,

—	Județul Satu Mare,

—	Județul Tulcea,

—	Județul Bacău,

—	Județul Bihor,

—	Județul Bistrița Năsăud,

—	Județul Brăila,

—	Județul Buzău,

—	Județul Călărași,

—	Județul Dâmbovița,

—	Județul Galați,

—	Județul Giurgiu,

—	Județul Ialomița,

—	Județul Ilfov,

—	Județul Prahova,

—	Județul Sălaj,

—	Județul Suceava

—	Județul Vaslui,

—	Județul Vrancea,

—	Județul Teleorman,

—	Judeţul Mehedinţi,

—	Județul Gorj,

—	Județul Argeș,

—	Judeţul Olt,

—	Judeţul Dolj,

—	Județul Arad,

—	Județul Timiș,

—	Județul Covasna,

—	Județul Brașov,

—	Județul Botoșani,

—	Județul Vâlcea,

—	Județul Iași,

—	Județul Hunedoara,

—	Județul Alba,

—	Județul Sibiu,

—	Județul Caraș-Severin,

—	Județul Neamț,

—	Județul Harghita,

—	Județul Mureș,

—	Județul Cluj,

—	Județul Maramureş.

7. Saksamaa

Järgmised III taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

—	Kreisfreie Stadt Cottbus,

—

Landkreis Spree-Neiße:

—	Gemeinde Kolkwitz mit den Gemarkungen Hänchen, Klein Gaglow, Kolkwitz, Gulben, Papitz, Glinzig, Limberg und Krieschow,

—	Gemeinde Drebkau mit den Gemarkungen Jehserig, Domsdorf, Drebkau, Laubst, Leuthen, Siewisch, Casel und der Gemarkung Schorbus bis zur L521,

—	Gemeinde Neuhausen/Spree mit den Gemarkungen Groß Oßnig, Klein Döbbern, Groß Döbbern, Haasow, Kathlow, Frauendorf, Koppatz, Roggosen, Sergen, Komptendorf, Laubsdorf, Neuhausen, Drieschnitz, Kahsel und Bagenz,

—	Gemeinde Spremberg mit den Gemarkungen Sellessen, Bühlow, Groß Buckow, Klein Buckow, Spremberg, Radeweise und Straußdorf.

8. Kreeka

Järgmised III taseme piirangutsoonid Kreekas:

—

in the regional unit of Serres:

—	the municipal departments of Irakleia, Valtero, Dasochori, Karperi, Koimisi, Lithotopos, Limnochori, Pontismeno, Chrysochorafa, Ammoudia, Gefiroudi, Triada, Cheimaros, Ζeugolatio, Kalokastro, Livadochori and Strimoniko (Irakleia Municipality),

—

the municipal departments of Kamaroto, Kerkini, Livadia, Makrynitsa, Neochori Sintikis, Platanakia, Kastanousi, Rodopoli, Ano Poroia, Kato Poroia, Akritochori, Neo Petritsi, Vyroneia, Megalochori, Mandraki, Strymonochori, Charopo, Chortero and Gonimo, part of the municipal department of Sidirokastro and the community department of Promahonas (Sintiki Municipality),

—	the municipal departments of Anagennisi, Vamvakia and Provatas (Serres Municipality),

—	the municipal departments of Ampeloi, Vergi, Dimitritsi, Nikokleia and Triantafilia (Visaltia Municipality),

—

in the regional unit of Kilkis:

—

the municipal departments of Vathi, Agios Markos, Pontokerasea, Drosato, Amaranta, Antigoneia, Gerakario, Kokkinia, Tripotamos, Fyska, Myriofyto, Kentriko, Mouries, Agia Paraskevi, Stathmos Mourion, Kato Theodoraki, Melanthio, Anavrito, Elliniko, Eptalofos, Eukarpia, Theodosia, Isoma, Koiladi, Koronouda, Akritas, Kilkis, Lipsidrio, Stavrochori, Plagia, Cherso and Terpillos (Kilkis Municipality)

—

in the regional unit of Thessaloniki:

—	the municipal departments of Vertiskos, Ossa, Karteres, Lahanas, Leukochori, Nikopoli, Xilopoli, Krioneri and Sochos (Lagadas Municipality).

II LISA

PIIRKONNAD, MIS ON LIIDU TASANDIL KEHTESTATUD NAKKUSEGA TSOONINA VÕI KAITSETSOONIST JA JÄRELEVALVETSOONIST KOOSNEVA PIIRANGUTSOONINA

(osutatud artikli 6 lõikes 2 ja artikli 7 lõikes 2)

A osa – piirkonnad, mis on kehtestatud nakkusega tsoonina pärast sigade Aafrika katku puhangut uluksigadel varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis

Liikmesriik: Itaalia

Puhangu viitenumber ADISes (1)

Piirkond

Kehtivuse lõppkuupäev

IT-ASF-2023-00516

Campania Region:

in the province of Salerno the following Municipalities: Sanza, Buonabitacolo, Sassano, Padula, Montesano sulla Marcellana, Casalbuono, Casaletto spartano, Caselle in Pittari, Piaggine, Morigerati, Monte San Giacomo, Tortorella, Teggiano, Sala Consilina, Rofrano, Valle Dell’Angelo, Torraca.

Basilicata Region:

in the province of Potenza the following Municipalities: Moliterno, Lagonegro, Grumento Nova, Paterno, Tramutola.

22.8.2023

B osa – piirkonnad, mis on kehtestatud kaitsetsoonist ja järelevalvetsoonist koosneva piirangutsoonina pärast sigade Aafrika katku puhangut peetavatel sigadel varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis

Liikmesriik: Horvaatia

Puhangu viitenumber ADISes

Piirkond

Kehtivuse lõppkuupäev

HR-ASF-2023-00001

Kaitsetsoon hõlmab järgmisi omavalitsusüksusi:

—

Vukovarsko- srijemska županija:

—	općina Drenovci

—	općina Gunja

—	općina Privlaka

—	općina Babina Greda

—	Grad Županja

—	općina Nijemci

—

grad Otok

—	općina Vrbanja

—

Brodsko-posavska županija:

—	općina Sikirevci

—	općina Gundinci

Järelevalvetsoon hõlmab järgmisi omavalitsusüksusi:

—

Vukovarsko- srijemska županija:

—	općina Andrijaševci

—	općina Bošnjaci

—	općina Cerna

—	općina Gradište

—	općina Stari Jankovci

—	grad Vinkovci

—	općina Bogdanovci

—	općina Borovo

—	općina Ivankovo

—	općina Jarmina

—	općina Lovas

—	općina Markušica

—	općina Negoslavci

—	općina Nuštar

—	općina Stari Mikanovci

—	općina Štitar

—	općina Tompojevci

—	općina Tordinci

—	općina Tovarnik

—	općina Trpinja

—	općina Vođinci

—

grad Ilok

—	grad Vukovar

—

Brodsko- posavska županija:

—	općina Slavonski Šamac

—	općina Velika Kopanica

—	općina Oprisavci

—	općina Vrpolje

—

Osječko-baranjska županija:

—	općina Strizivojna

26.9.2023

Liikmesriik: Kreeka

Puhangu viitenumber ADISes

Piirkond

Kehtivuse lõppkuupäev

GR-ASF-2023-00008

Kaitsetsoon:

In the regional unit of Florina

The municipal department of Skopos (Florina municipality)

Järelevalvetsoon:

In the regional unit of Florina:

The municipal departments of Achlada, Meliti, Lofi, Vevi, Sitaria, Palaistra, Neochoraki, Tripotamos, Itea, Pappagiannis, Marina, Mesochori and Mesokampos (Florina municipality)

The municipal departments of Kella, Kleidi, Petres, Agios Panteleimon and Farangi (Amyntaio municipality)

In the regional unit of Pella:

The municipal departments of Agios Athanasios, Panagitsa, Arnissa and Peraia (Edessa municipality)

The municipal departments of Orma and Sarakinoi (Almopia municipality).

5.10.2023

“

(1) ELi loomataudide infosüsteem.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 182

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	66. aastakäik 19. juuli 2023

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2023/1475, 15. mai 2023, ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Uus-Meremaa vahelise lepingu (mis käsitleb Uus-Meremaa osalemist liidu programmides) liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta	1
	*	Ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Uus-Meremaa vaheline leping, mis käsitleb Uus-Meremaa osalemist liidu programmides	4
	*	Nõukogu otsus (EL) 2023/1476, 26. juuni 2023, Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli (2023–2027) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	23
	*	Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping	25
	*	Nõukogu otsus (EL) 2023/1477, 14. juuli 2023, Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelise 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli alusel sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingu, mis käsitleb kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu, liidu nimel allakirjutamise kohta	82
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2023/1478, 26. juuni 2023, milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokolli (2023–2027) alusel	84
	*	Nõukogu määrus (Euratom) 2023/1479, 14. juuli 2023, millega kehtestatakse ühenduse õiguste kasutamise normid ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu rakendamisel	86
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/1480, 11. mai 2023, millega parandatakse delegeeritud määruse (EL) 2020/2015, millega täpsustatakse läänepiirkonna vetes teatava püügitegevuse suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ajavahemikuks 2021–2023, hollandikeelset versiooni	90
	*	Komisjoni määrus (EL) 2023/1481, 13. juuli 2023, millega Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele kehtestatakse süvalesta püügi keeld 1. ja 2. püügipiirkonna Norra vetes	91
	*	Komisjoni määrus (EL) 2023/1482, 13. juuli 2023, millega Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele kehtestatakse muude liikide püügi keeld 1. ja 2. püügipiirkonna Norra vetes	94
	*	Komisjoni määrus (EL) 2023/1483, 13. juuli 2023, millega Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele kehtestatakse kilttursa püügi keeld 1. ja 2. püügipiirkonna Norra vetes	97
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/1484, 18. juuli 2023, millega määratakse kindlaks andmekogumi tehnilised üksikasjad, kehtestatakse teabe edastamise tehnilised vormingud ning määratakse kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonna valikuuringu korraldamisel vaatlusaastaks 2024 kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 ( 1 )	100
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/1485, 18. juuli 2023, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2023/594 (millega kehtestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I ja II lisa ( 1 )	150
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2023/1486, 14. juuli 2023, millega muudetakse otsust 1999/70/EÜ riikide keskpankade välisaudiitorite kohta Banca d’Italia välisaudiitori osas	195
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2023/1487, 11. juuli 2023, taotluse kohta registreerida Euroopa kodanikualgatus Suurkapitali maksustamine ökoloogilise ja sotsiaalse ülemineku rahastamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/788 (teatavaks tehtud numbri C(2023) 4751 all)	197

Nr	05/TQ194
Liikmesriik	Euroopa Liit (kõik liikmesriigid)
Kalavaru	GHL/1N2AB.
Liik	Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
Püügipiirkond	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed
Püügikeelu kehtestamise kuupäev	26. juuni 2023

Nr	04/TQ194
Liikmesriik	Euroopa Liit (kõik liikmesriigid)
Kalavaru	OTH/1N2AB.
Liik	Muud liigid
Püügipiirkond	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed
Püügikeelu kehtestamise kuupäev	26. juuni 2023

Nr	03/TQ194
Liikmesriik	Euroopa Liit (kõik liikmesriigid)
Kalavaru	HAD/1N2AB.
Liik	Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)
Püügipiirkond	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed
Püügikeelu kehtestamise kuupäev	15. juuni 2023


	(1) EMPs kohaldatav tekst