(1)

Liidu ja Põhja-Makedoonia Vabariigi (edaspidi „Põhja-Makedoonia“) vahelised suhted jätkavad arenemist ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu (2) (edaspidi „stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping“) raames. Liidu ja Põhja-Makedoonia vahelised ühinemisläbirääkimised algasid 19. juulil 2022.

(2)

Põhja-Makedoonia majandust on väga negatiivselt mõjutanud majanduslangus 2020. aastal, mille põhjustas COVID-19 pandeemia, samuti hiljutine energiakriis. Nimetatud asjaolude tõttu tekkis riigil suur rahastamispuudujääk, halvenes välispositsioon ja suurenesid eelarvevajadused.

(3)

Põhja-Makedoonia valitsus on näidanud üles kindalt pühendumust rakendada edasisi reforme, keskendudes peamistele poliitikavaldkondadele, mis on määratletud ELi, Lääne-Balkani ja Türgi 24. mai 2022. aasta majandus- ja rahandusteemalise dialoogi ühistes järeldustes ja mis hõlmavad selliseid põhivaldkondi nagu kohtusüsteem, võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega, hea valitsemistava ja õigusriik.

(4)

Põhja-Makedoonia on edukalt lõpule viinud COVID-19 pandeemiaga seotud makromajandusliku finantsabi programmi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele (EL) 2020/701, (3) kuna kõik nimetatud otsuses osutatud vastastikuse mõistmise memorandumis liiduga kokku lepitud reformimeetmed on ellu viidud.

(5)

2022. aasta aprillis jõudsid Põhja-Makedoonia valitsus ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tehnilise tasandi kokkuleppele 24 kuu pikkuse ennetusliku ja likviidsust pakkuva krediidiliini suhtes summas kuni 530 000 000 eurot, mille IMFi direktorite nõukogu kiitis ametlikult heaks 22. novembril 2022. IMFi programmi eesmärk on leevendada välispositsiooni halvenevat olukorda, toetada eelarve konsolideerimist ning kiirendada struktuurireforme mitmes valdkonnas, sealhulgas maksupoliitika ja avaliku sektori investeeringud.

(6)

Majanduse olukorra ja tulevikuväljavaadete halvenemise tõttu taotles Põhja-Makedoonia 2022. aasta aprillis liidult esimest korda IMFi programmi täiendavat makromajanduslikku finantsabi. Komisjon pani kõnealuse taotluse ootele, kuna riigi majandus näitas end sel ajal endiselt küllaltki vastupanuvõimelisena ja 2022. aasta välisrahastamisvajaduste katmiseks oli muid võimalusi. Põhja-Makedoonia valitsus esitas oma makromajandusliku finantsabi taotluse uuesti 2022. aasta oktoobris.

(7)

Kuna Põhja-Makedoonia on kandidaatriik ja on alustanud ühinemisläbirääkimisi, on tal õigus saada liidult makromajanduslikku finantsabi.

(8)

Liidu makromajanduslik finantsabi Põhja-Makedooniale peaks olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse maksebilansi sidumata ja sihtotstarbeta toetust eesmärgiga rahuldada Põhja-Makedoonia kiireloomulist välisrahastamisvajadust ja millega peaks kaasnema sellise poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmaks Põhja-Makedoonia maksebilansi olukorra lühiajaliseks parandamiseks võetavaid tugevaid ja viivitamatuid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid.

(9)

Kuna Põhja-Makedoonia maksebilansis on jätkuvalt märkimisväärne täiendava välisrahastamise vajadus ka pärast IMFi vahendite eraldamist, peetakse Põhja-Makedooniale antavat liidu makromajanduslikku finantsabi koostoimes IMFi programmiga praeguses erandlikus olukorras asjakohaseks vastuseks riigi taotlusele toetada teda oma majanduse stabiliseerimisel. Liidu makromajanduslik finantsabi toetaks Põhja-Makedoonia majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformikava, täiendades IMFi rahastamiskokkuleppe alusel kättesaadavaks tehtud vahendeid.

(10)

Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada kestliku välisrahastamise taastamist Põhja-Makedoonias, toetades seeläbi riigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

(11)

Eeldatakse, et liidu makromajandusliku finantsabiga kaasnevad eelarvetoetused ühinemiseelse abi instrumendist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/1529 (4).

(12)

Põhja-Makedooniale antava liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel tuleks aluseks võtta kvantitatiivne hinnang Põhja-Makedoonia täiendava välisrahastamisvajaduse suuruse kohta ning võetakse arvesse riigi suutlikkust rahastada end omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi Põhja-Makedooniale peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja vahendeid. Abi suuruse kindlaksmääramisel tuleks võtta arvesse ka mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust ja vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, samuti Põhja-Makedoonias juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu osalemisega Põhja-Makedoonias saavutatavat lisaväärtust.

(13)

Komisjon peaks tagama, et Põhja-Makedooniale antav liidu makromajanduslik finantsabi on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete ja eesmärkidega ning nimetatud valdkondades võetud meetmetega ja liidu muude asjakohaste poliitikasuundadega.

(14)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Põhja-Makedoonia suhtes. Komisjon ning Euroopa välisteenistus peaksid tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd, et kooskõlastada liidu välispoliitikat ja tagada selle järjepidevus.

(15)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama Põhja-Makedoonia pühendumist liiduga ühistele väärtustele, mille hulgas on demokraatia, õigusriik, hea valitsemistava, inimõiguste austamine, kestlik areng ja vaesuse vähendamine, samuti tema pühendumist avatud, reeglitel põhineva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.

(16)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et Põhja-Makedoonia järgib tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme, sealhulgas parlamentaarset mitmeparteisüsteemi, ning õigusriigi põhimõtet ja tagab inimõiguste austamise. Lisaks peaksid liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsed eesmärgid suurendama riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustust, samuti edendama Põhja-Makedoonia finantssektori valitsemistava ja järelevalvet ning soodustama struktuurireforme, mis toetavad kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, inimväärsete töökohtade loomist ja eelarve konsolideerimist. Komisjon peaks korrapäraselt seirama nii Põhja-Makedoonia kõnealuste eeltingimuste täitmist kui ka kõnealuste eesmärkide saavutamist.

(17)

Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Põhja-Makedoonia võtma asjakohaseid meetmeid kõnealuse abiga seotud kelmuste ja pettuse, korruptsiooni ja muude õigusnormide rikkumise ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks tuleks sätestada, et komisjon teeb kontrolle, kontrollikoda auditeid ja Euroopa Prokuratuur teostab oma pädevust seoses Põhja-Makedooniale liidu makromajandusliku finantsabi andmisega.

(18)

Põhja-Makedooniale antava liidu makromajandusliku finantsabiga ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu kui eelarvepädevate institutsioonide volitusi.

(19)

Laenu vormis Põhja-Makedooniale antava liidu makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.

(20)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmist Põhja-Makedooniale peaks korraldama komisjon. Selleks et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid korrapäraselt teavitama nimetatud abiga seotud asjaajamise käigust ning edastama neile asjakohased dokumendid.

(21)

Selleks et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (5).

(22)

Põhja-Makedooniale antava liidu makromajandusliku finantsabi suhtes tuleks kohaldada majanduspoliitilisi tingimusi, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum“). Selleks et tagada ühetaolised rakendamistingimused ja tõhusus, tuleks komisjonile anda volitused pidada Põhja-Makedoonia ametiasutustega kõnealuste tingimuste üle läbirääkimisi liikmesriikide esindajate komitee järelevalve all kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Nimetatud määruse kohaselt tuleks üldjuhul kohaldada nõuandemenetlust, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Arvestades et üle 90 miljoni euro suurusel abil võib olla oluline mõju, on seda künnisväärtust ületavate tehingute puhul asjakohane kasutada määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud kontrollimenetlust. Võttes arvesse Põhja-Makedooniale antava liidu makromajandusliku finantsabi suurust, tuleks vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmise ning kõnealuse abi vähendamise, peatamise või lõpetamise suhtes kohaldada kontrollimenetlust.

(23)

Võttes arvesse finantsabi piiratud summat, nimelt 100 000 000 eurot, selle ühekordset laadi ja väljamaksete soovitud ajakava, tagaks kompensatsioonilaenude kasutamine laenuoperatsioonide suurema paindlikkuse ja tõhususe võrreldes mitmekesise rahastamise strateegiaga. Seega peaks komisjon rahastama laenu osamakseid erandkorras kapitaliturgudel kompensatsioonilaenude vormis ja mitte kasutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (6) artikliga 220a ette nähtud mitmekesise rahastamise strateegiat. Seega on asjakohane rahastada Põhja-Makedooniale antavat makromajanduslikku finantsabi üksikute finantstehingutega,

(1)

Vastavalt nõukogu järeldustele, milles mõisteti hukka vägivald ning inimõiguste ulatuslik ja süstemaatiline rikkumine Süürias, võttis nõukogu 18. jaanuaril 2012 vastu otsuse 2013/255/ÜVJP (1) ja määruse (EL) nr 36/2012, mis mõlemad käsitlevad piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (2).

(2)

Võttes arvesse Süüria halvenevat olukorda, inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse laialdast ja süstemaatilist rikkumist, sealhulgas keemiarelvade kasutamist tsiviilelanikkonna vastu, jätkab nõukogu nimede lisamist nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

6. veebruaril 2023 toimunud traagiline maavärin halvendas niigi rasket olukorda veelgi ja suurendas Süüria elanikkonna kannatusi.

(4)

Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 9. veebruari 2023. aasta järeldustes taas liidu valmisolekut anda täiendavat abi, et leevendada kannatusi kõikides mõjutatud piirkondades. Ülemkogu kutsus kõiki üles tagama, et Süüria maavärina ohvrid saaksid humanitaarabi olenemata nende asukohast, ning esitas humanitaarkogukonnale üleskutse tagada ÜRO egiidi all abi kiire kohaletoimetamine.

(5)

Liidu piiravad meetmed, sealhulgas need, mis on võetud seoses olukorraga Süürias, ei ole mõeldud takistama humanitaarabi andmist abivajajatele. Piiravad meetmed, mille nõukogu on võtnud seoses olukorraga Süürias, ei piira liidu ja Süüria vahelist kaubandust ei toiduainete ja ravimite ega ka enamikus muudes sektorites. Lisaks on üksikmeetmete puhul kehtestatud erandid, mis võimaldavad teha loetellu kantud isikutele kättesaadavaks rahalised vahendid ja majandusressursid, mida kasutatakse ainult Süürias humanitaarabi andmiseks või Süüria tsiviilelanikkonna abistamiseks. Teatavatel juhtudel on selleks vaja asjaomase riikliku pädeva asutuse eelnevat luba.

(6)

Nõukogu võttis 23. veebruaril 2023 vastu otsuse (ÜVJP) 2023/408 (3) ja määruse (EL) 2023/407, (4) millega kehtestati loetellu kantud füüsiliste või juriidiliste isikute ja üksuste varade külmutamise ning neile rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise piirangute suhtes erand. Nõukogu otsustas, et seda erandit tuleks humanitaarabi andmises osalevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja teatavate kindlaksmääratud osalejate kategooriate suhtes kohaldada esialgu kuus kuud, kuni 24. augustini 2023.

(7)

Selleks et reageerida Süüria akuutsele humanitaarkriisile, mida süvendas maavärin, ja hõlbustada abi kiiret kohaletoimetamist, tuleks erandit pikendada kuni 24. veebruarini 2024.

(8)

Käesoleva määrusega tehtavad muudatused kuuluvad aluslepingu kohaldamisalasse, mistõttu on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, et tagada eelkõige nende ühetaoline kohaldamine kõigis liikmesriikides.

(9)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 36/2012 vastavalt muuta,

(1)

Vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (2) artikli 28 lõigetele 2 ja 3 ning artiklile 34 vaatas komisjon läbi Austria esitatud ja Euroopa Liidu Teatajas (3) avaldatud taotluse saada heakskiit traditsiooniliste nimetustega „Landwein“, „Qualitätswein“, „Kabinett/Kabinettwein“, „Spätlese/Spätlesewein“, „Auslese/Auslesewein“, „Strohwein“, „Schilfwein“, „Eiswein“, „Ausbruch/Ausbruchwein“, „Trockenbeerenauslese“, „Beerenauslese/Beerenauslesewein“ seotud muudatusele.

(2)

Komisjon ei ole saanud ühtegi komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/34 (4) artikli 22 kohast vastuväidet.

(3)

Vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 31 lõikele 3 tuleks traditsiooniliste nimetustega „Landwein“, „Qualitätswein“, „Kabinett/Kabinettwein“, „Spätlese/Spätlesewein“, „Auslese/Auslesewein“, „Strohwein“, „Schilfwein“, „Eiswein“, „Ausbruch/Ausbruchwein“, „Trockenbeerenauslese“, „Beerenauslese/Beerenauslesewein“ seotud muudatus heaks kiita ja kanda see rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 25 osutatud kaitstud traditsiooniliste nimetuste elektroonilisse registrisse.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

(1)

Formaldehüüd on gaas, mis reageerib ümbritseva õhu temperatuuril ja atmosfäärirõhu tingimustes väga kergesti. See on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (2) VI lisa 3. osas klassifitseeritud 1B kategooria kantserogeeniks, 2. kategooria mutageeniks, 3. kategooria ägedalt mürgiseks aineks, 1B kategooria nahka söövitavaks aineks ja 1. kategooria nahka sensibiliseerivaks aineks.

(2)

Formaldehüüd on suurtes kogustes toodetav kemikaal, millel on palju kasutusviise. Seda tekib ka inimeste ja loomade organismis endogeenselt ning see on oluline metaboolne vaheaine kõikides rakkudes. 98 % liidus toodetud või liitu imporditud formaldehüüdist kasutatakse keemilise vaheainena formaldehüüdipõhiste vaikude, termoplastide ja muude kemikaalide tootmisel, mida kasutatakse omakorda paljudes kasutusvaldkondades. Formaldehüüdipõhiseid vaike kasutades valmistatakse mitmesuguseid tooteid, millest võib seetõttu vabaneda formaldehüüdi. Eelkõige kasutatakse formaldehüüdipõhiseid vaike puidupõhiste paneelide tootmiseks, kus need toimivad puiduosakeste sideainena. Selliseid vaike kasutatakse ka muude puidupõhiste toodete, nagu mööbli ja põrandakatete, tapeetide, vahtude, maanteesõidukite ja lennukite osade ning tekstiil- ja nahktoodete tootmisel.

(3)

Komisjon palus 20. detsembril 2017 (3) Euroopa Kemikaaliametil (edaspidi „kemikaaliamet“) vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 69 lõikele 1 koostada kõnealuse määruse XV lisa nõuetele vastav toimik (edaspidi „XV lisa kohane toimik“), et hinnata riski, mis tuleneb inimeste tervisele tarbijakasutuseks mõeldud segudes ja toodetes sisalduvast formaldehüüdist ja formaldehüüdi vabastavatest ainetest.

(4)

11. märtsil 2019 esitas kemikaaliamet (toimiku esitamise kontekstis edaspidi „toimiku esitaja“) XV lisa kohase toimiku, (4) mis näitas, et inimeste tervisele avalduv risk, mis tuleneb sisekeskkondades tarbijale mõeldud toodetest vabanevast formaldehüüdist, ei ole kõigi kasutusjuhtude puhul piisavalt ohjatud ning et kõnealuse riski vähendamiseks on vaja kogu liitu hõlmavaid meetmeid.

(5)

Toimiku esitaja hindas formaldehüüdist tulenevat ohtu, võttes arvesse aine mõju mitmele uuritavale omadusele, ning jõudis järeldusele, et sissehingamisest tulenev risk, mis põhjustab sensoorset ärritust, on inimeste puhul kõige sensibiliseerivam mõju. XV lisa kohases toimikus hinnati formaldehüüdi sissehingamisest tulenevaid riske, mida seostatakse tarbijate kokkupuutega, ja võeti aluseks formaldehüüdi käsitlevad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) siseõhu kvaliteedi suunised (keskmine kontsentratsioon 30 minuti jooksul inimestel tekkiva sensoorse ärrituse põhjal) (5). Nendes suunistes esitatud piirnorm on 0,1 mg/m3 lühiajalise kokkupuute korral, et vältida kahjulikku toimet kopsutalitlusele, aga ka pikaajalisi tervisemõjusid, sealhulgas nasofarüngeaalset vähki. Toimiku esitaja kasutas seda väärtust piirnormina, millest suuremat kokkupuudet ei tohiks inimestele tekitada (tuletatud mittetoimiv tase (DNEL)) ja arvutas kavandatud piirnormiks 0,124 mg/m3.

(6)

Kättesaadava kirjanduse ja kokkupuute hindamise tulemuste põhjal jõudis toimiku esitaja järeldusele, et riskid, mis tulenevad inimeste tervisele formaldehüüdi vabanemisest tarbijakasutuseks mõeldud segudest, on piisavalt ohjatud.

(7)

Seetõttu tegi toimiku esitaja ettepaneku keelata formaldehüüdi ja formaldehüüdi vabastavate ainete turule laskmine toodetes, mis põhjustavad tarbijate kokkupuute formaldehüüdiga, kui formaldehüüdi vabanemine põhjustas katsekambri õhus kontsentratsiooni üle 0,124 mg/m3. Lisaks täpsustas toimiku esitaja, et turule ei tohiks lasta formaldehüüdi sisaldavaid maantee- ja õhusõidukeid, millesse formaldehüüd või formaldehüüdi vabastavad ained lisati tootmise käigus tahtlikult, kui nende siseõhus mõõdetud formaldehüüdi kontsentratsioon ületab 0,1 mg/m3 ja kui tarbija võib sellistes sõidukites või lennukites formaldehüüdiga kokku puutuda (6).

(8)

Toimiku esitaja algses ettepanekus kehtestati standardmeetod EN 717–1 puidupõhistest paneelidest vabaneva formaldehüüdi mõõtmiseks katsekambris. Et selgitada, et kasutada võib ka muid sobivaid katsemeetodeid ja hõlmata muid tooteid peale puidupõhiste paneelide, asendas toimiku esitaja oma ettepanekus viite standardile EN 717–1 tingimuste ja meetodite ulatuslikuma kirjeldusega. Ümbritseva keskkonna tingimused võivad mõjutada toodetest vabaneva formaldehüüdi kontsentratsiooni ja seetõttu on XV lisa kohases toimikus loetletud ka asjakohased katseparameetrid.

(9)

13. märtsil 2020 võttis kemikaaliameti riskihindamise komitee vastu arvamuse. Selles pidas riskihindamise komitee WHO suunistes esitatud piirnormi elanikkonna kaitseks ebapiisavaks ja leidis eelkõige, et inimestel esineva lühiajalise sensoore ärrituse põhjal ei saa teha järeldusi sellise pikaajalise tagajärje nagu vähi kohta. Riskihindamise komitee määras loomadel esinevate krooniliste hingamisteede ärrituste alusel DNELiks 0,05 mg/m3 ning järeldas, et riski ohjamiseks on toodetest vabaneva formaldehüüdi ning maanteesõidukite salongis esineva formaldehüüdi puhul piisavaks piirnormiks 0,05 mg/m3.

(10)

Komitee leidis, et õhusõidukites on formaldehüüdiga kokkupuutest tulenev risk reisijatele piisavalt ohjatud.

(11)

Riskihindamise komitee soovitas kehtestada toimiku esitaja soovitatud 12 kuu asemel 24 kuu pikkuse üleminekuperioodi, mis kestaks jõustumisest kuni kavandatud piirangu kohaldamiseni, kuna leiti, et standardanalüüsimeetodite väljatöötamiseks kõigis mõjutatud sektorites on vaja rohkem aega. Riskihindamise komitee jõudis järeldusele, et tema poolt muudetud kujul on kavandatud piirang kõige asjakohasem kogu liitu hõlmav meede, et vähendada inimeste tervisele avalduvaid kindlakstehtud riske, mis tulenevad tarbijate kokkupuutest formaldehüüdiga, arvestades seda, kui tõhusalt see riski vähendab, kui praktiline see on ja millist seiret selle suhtes on võimalik teha.

(12)

17. septembril 2020 võttis kemikaaliameti sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee vastu arvamuse, milles jõuti järeldusele toimiku esitaja kavandatud piirangu ja riskihindamise komitee kavandatud muudatuste kohta.

(13)

Selles arvamuses tunnistas sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee, et toimiku esitaja ettepanek toob kaasa kümnete miljonite eurode suurused tootmise, proovide võtmise, katsetamise ja jõustamisega seotud kulud. Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee jõudis siiski järeldusele, et need kulud on asjaomastes sektorites eeldatavasti piiratud, sest enamik praegu liidu turule lastud tooteid, sealhulgas maanteesõidukid, juba vastavad kavandatud piirnormile. Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee jõudis ka järeldusele, et toimiku esitaja kavandatud piirangu kasu tuleneb eelkõige sellest, et piiratakse selliste toodete, sealhulgas importtoodete turule laskmist, millest vabaneb suures kontsentratsioonis formaldehüüdi. Piirangu tulemusena väheneks peamiselt uutes eluruumides elavate inimeste tervisele avalduv kahjulik mõju, mis on muu hulgas silmade ja ülemiste hingamisteede ärritus ja nasofarüngeaalse vähi risk.

(14)

Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee leidis, et kavandatud kasu, mis tuleneb tarbijale mõeldud toodetest vabaneva formaldehüüdi koguse piiramisest siseruumides ja maanteesõidukite salongis, on ühiskonna jaoks võimalik saavutada piiratud kuludega. Seepärast jõudis sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee järeldusele, et toimiku esitaja ettepanek on kõige asjakohasem kogu liitu hõlmav meede, mille abil saab vähendada inimeste tervist mõjutavat kindlakstehtud riski, võttes arvesse selle sotsiaal-majanduslikku kasu ja sotsiaal-majanduslikke kulusid, kui lisatakse teatavad erandid ja kiidetakse heaks kavandatud katsetingimused.

(15)

Selleks et anda sidusrühmadele piirangu rakendamiseks piisavalt aega, soovitas sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee kõigis sektorites piirangu kohaldamist 24 kuu võrra edasi lükata. Veoautode ja busside puhul soovitas sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee siiski 36 kuu pikkust üleminekuperioodi, kuna on vaja välja töötada standardanalüüsimeetodid formaldehüüdi kontsentratsiooni mõõtmiseks selliste sõidukite salongis.

(16)

Lisaks jõudis sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee järeldusele, et riskihindamise komitee muudetud kavandatud piirang põhjustab suuri, kümnetesse miljarditesse eurodesse ulatuvaid sotsiaal-majanduslikke kulusid, mis on muu hulgas teadus- ja arendustegevusse ning uude tehnoloogiasse investeerimise kulud, suuremad tootmiskulud, proovivõtu- ja testimiskulud, aga ka töökohtade vähenemine. Lisaks võib sellel olla negatiivne mõju ringlussevõtu sektoritele ja ringmajandusele. Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee tunnistas, et riskihindamise komitee pakutud piirnormi saavutamiseks on teatavate kasutusviiside jaoks olemas tehniliselt teostatavad alternatiivid, kuid selleks on vaja teha ulatuslikke tehnoloogilisi muudatusi ja mõnel juhul tuleks kasutada vähem kestlikke alternatiive.

(17)

Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee tunnistas, et riskihindamise komitee ettepanekul võib olla täiendav kasu, sest see viib kokkupuute vähenemiseni, mis võib toimiku esitaja ettepanekuga võrreldes vähendada suuremal määral silmade ja ülemiste hingamisteede ärrituse ning nasofarüngeaalsete vähivormide esinemist. Riskihindamise komitee ei arvutanud siiski, kui suurel määral väheneb risk madalama piirnormi puhul ning seetõttu on täiendava tervisekasu suurus teadmata. Lisaks arvutas sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee hindamise käigus tehtud analüüsis välja, et suuri sotsiaal-majanduslikke kulusid arvestades peaks nasofarüngeaalse vähi esinemissagedus liidu nende elanike seas, kes elavad uutes eluruumides, olema 200 korda suurem kui tegelik täheldatud esinemissagedus, et riskihindamise komitee ettepanek saavutaks tasuvuspiiri. Võttes arvesse kõnealust tasuvusanalüüsi, tööstuselt konsultatsioonide käigus saadud teavet ning selliste andmete või teabe puudumist, mis võimaldaksid kvantifitseerida täiendavat kasu tervisele, jõudis sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee järeldusele, et riskhindamise komitee soovitatud piirnormil põhinev piirang ei näi sotsiaal-majandusliku kasu ja sotsiaal-majanduslike kulude seisukohast olevat kindlakstehtud riski vähendamiseks asjakohane meede.

(18)

Toimiku esitaja ettepaneku üle konsulteeriti jõustamisalase teabe vahetamise foorumiga ning selle soovitusi ettepaneku rakendatavuse ja täidetavuse kohta on arvesse võetud. Tuleb märkida, et foorum ei arutanud riskihindamise komitee muudatusi, sest need esitati pärast foorumiga konsulteerimist.

(19)

Kemikaaliamet edastas riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamused komisjonile 23. veebruaril 2021 (7). Riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamustes jõuti järeldusele, et tarbijate tervisele avaldub risk, mida ei ole piisavalt ohjatud ja millega tuleb tegeleda liidu tasandil, kuna toodetest vabaneb siseõhku ja maanteesõidukitest nende salongi formaldehüüdi.

(20)

Komisjon märgib, et kuigi toimiku esitaja kavandatud piirangus ning riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamustes viidatakse tarbijatele, käsitletakse ettepaneku aluseks olevas hinnangus riski elanikkonnale, kes võib kokku puutuda siseõhku vabanenud formaldehüüdiga; kõnealuse elanikkonna hulka ei arvata töötajaid, kuid see hõlmab isikuid, kes ei ole otsesed tarbijad. Õigusselguse huvides on seega asjakohane viidata üldsusele kui elanikkonnale, keda piirang puudutab.

(21)

Võttes arvesse XV lisa kohast toimikut ning riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamusi, leiab komisjon, et toodetest vabanevast formaldehüüdist tekib inimeste tervisele vastuvõetamatu risk ning et piirang, millega kehtestatakse formaldehüüdi vabastavate toodete suhtes piirnorm, et vähendada sissehingamisest tulenevat üldsuse kokkupuudet formaldehüüdiga, on riski vähendamiseks kõige asjakohasem kogu liitu hõlmav meede.

(22)

Formaldehüüd on elusorganismides looduslikult esinev aine. Peale selle võib formaldehüüdi vabaneda toote valmistamiseks kasutatavates materjalides looduslikult esinevate ainete lagunemisel, näiteks ligniini lagunemisel täispuidus. Komisjon nõustub toimiku esitajaga, et selle piirangu kohaldamisalast tuleks välja jätta tooted, millest vabaneb formaldehüüdi üksnes selle aine või formaldehüüdi vabastavate ainete loodusliku esinemise tõttu materjalides, millest tooted on toodetud.

(23)

Komisjon nõustub toimiku esitajaga, et kavandatud piirnorm 0,124 mg/m3 takistab liidu turule laskmast selliseid tooteid, millest vabaneb suurtes kogustes formaldehüüdi, ning et on asjakohane piirata kokkupuudet formaldehüüdiga sisekeskkondades. Komisjon leiab siiski, et WHO suunistes esitatud piirnormi järgides vähendatakse riski tagasihoidlikul määral, kuna vabaneva formaldehüüdi suhtes kehtivad vabatahtlikud ja riiklikud piirnormid, ning seepärast, et enamik praegu turule lastavatest toodetest peaksid juba vastama piirnormile 0,124 mg/m3. Ka WHO suunistes esitatud piirnormi järgimine ei oleks riskihindamise komitee arvamust arvesse võttes piisav kindlakstehtud riski vähendamiseks. Samuti vastab maanteesõidukite salongidesse vabaneva formaldehüüdi määr praegu suures osas kavandatud piirnormile 0,1 mg/m3.

(24)

Komisjon tunnistab sotsiaal-majandusliku hindamise komitee järelduste põhjal ka seda, et riskihindamise komitee kavandatud piirnorm 0,05 mg/m3 avaldaks liidule olulist sotsiaal-majanduslikku mõju ning et sellise piirnormi järgmiseks peab mõningatel juhtudel üle minema vähem kestlikele alternatiividele, millel on negatiivne mõju ringmajandusele ja ringlussevõtule, pidades eelkõige silmas asjaolu, et ei ole hinnatud sellisest piirnormist tulenevat täiendavat tervisekasu toimiku esitaja pakutud piirnormiga võrreldes.

(25)

Komisjon uuris seega, kas võiksid sobida vahepealsed piirnormid 0,080 mg/m3 ja 0,062 mg/m3, mida sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee oli sidusrühmadelt konsultatsioonide käigus saadud tagasiside põhjal osaliselt hinnanud. Komisjon jõudis järeldusele, et selliste vahepealsete väärtuste vastuvõtmine tooks kaasa inimeste, eelkõige haavatavate elanikkonnarühmade tervise parema kaitse võrreldes kaitsega, mis kaasneks toimiku esitaja pakutud piirnormiga, kuid põhjustaks väiksema sotsiaal-majandusliku koormuse ja vähem tehnoloogilisi probleeme kui tekiks riskihindamise komitee kavandatud piirnormi puhul, eriti kui seda tehakse koos piisavate üleminekuperioodide ja konkreetsete eranditega.

(26)

Komisjon tunnistab, et piirnormi alandamine põhjustab kulude eksponentsiaalse suurenemise, ning seda, et tööstuse hinnangulised kogukulud oleksid piirnormi 0,080 mg/m3 puhul vähemalt sadades miljonites eurodes võrreldes miljardite eurodega piirnormi 0,062 mg/m3 puhul. Komisjon analüüsis täiendavalt sotsiaal-majandusliku komitee tasuvusanalüüsi, mille kohaselt peaks piirnormi 0,062 mg/m3 puhul tasuvuspiiri saavutamiseks olema nasofarüngeaalse vähi esinemissagedus liidu nende elanike seas, kes elavad uutes eluruumides, 70 korda suurem kui tegelik täheldatud esinemissagedus ning 30 korda suurem piirnormi 0,080 mg/m3 puhul. Komisjon leiab siiski ka, et formaldehüüd on kantserogeenne aine, mille piirnorm 0,062 mg/m3 tooks liidu elanikkonnale tervisele suuremat kasu. Kuigi komisjon tunnistab, et nende kahe piirnormiga kaasnevad kulud on märkimisväärselt erinevad, leiab ta, et eelkõige haavatavatele rühmadele, nagu lastele tekkiva täiendava tervisekasu pärast on madalama piirnormiga kaasnevad suuremad kulud õigustatud toodete puhul, mille mõju siseõhu kvaliteedile on kõige suurem.

(27)

Komisjon võtab arvesse, et puidupõhised paneelid ja puidupõhistest paneelidest või muudest puidupõhistest toodetest valmistatud tooted, sealhulgas mööbel, mis sisaldab puitu või muid materjale, mille tootmise käigus on kasutatud muud formaldehüüdi kui looduslikult esinev formaldehüüd, on peamised allikad, millest vabaneb siseõhku formaldehüüdi, eelkõige uutes eluruumides. Seepärast leiab komisjon, et madalam piirnorm selliste toodete ja rohkem kui ühest tootest koosnevate toodete (ehk komplekstoodete) puhul, millest vabaneb siseõhku kõige enam formaldehüüdi, on asjakohane ja tagab üldsuse parema kaitse, piirates samal ajal sotsiaal-majanduslikke kulusid nendes sektorites, kus ei vabane formaldehüüdi sama suurel määral.

(28)

Samuti on asjakohane kehtestada formaldehüüdi sisalduse madalam piirnorm üldsusele mõeldud maanteesõidukite salongide suhtes, et tagada eelkõige haavatavate elanikkonnarühmade piisav kaitse ka halvimal juhul.

(29)

Seepärast järeldab komisjon, et kõige asjakohasem kogu liitu hõlmav meede, mis aitab vähendada siseõhus ja maanteesõidukite salongides sisalduvast formaldehüüdist tulenevat riski, on piirang, mille kohaselt on mööbli ja puidupõhiste toodete puhul piirnorm 0,062 mg/m3, mida kohaldatakse kogu komplekstoote suhtes, samuti maanteesõidukite salongis, ning 0,080 mg/m3 kõigi muude toodete puhul. Lisaks leiab komisjon, et toodetest siseõhku eralduva formaldehüüdi kontsentratsiooni tuleks mõõta konkreetsetes võrdlustingimustes, et tagada kõnealuse piirangu ühtlustatud rakendamine. Teatavatel juhtudel peaks olema võimalik kasutada ka muid katsetingimusi, tingimusel et katsetulemuste puhul kehtib teaduslik vastavus.

(30)

Selleks et leevendada negatiivset mõju ja vähendada mõjutatud sektorite kulusid ning anda sidusrühmadele piirangu rakendamiseks piisavalt aega, peab komisjon asjakohaseks lükata piirangu kohaldamine kõigis sektorites 36 kuu võrra edasi. Maanteesõidukite puhul peetakse siiski asjakohaseks 48kuulist ajapikendust, kuna sõidukite arendus- ja turustamisaeg on pikk, autotööstuses kehtivad materjalide suhtes ranged nõuded, tarneahelad, kuhu kuuluvad ka algseadmete tootjad, on keerukad, ning veoautode ja busside puhul vabaneva formaldehüüdi sisalduse mõõtmiseks kasutatava standardanalüüsimeetodi kasutuselevõtuks kulub aega (8).

(31)

Piirangu kohaldamisalasse ei tohiks kuuluda tooted, mida kasutatakse üksnes eeldatavates tingimustes väliskeskkonnas ning mille puhul võib eeldada, et tarbijad puutuvad formaldehüüdiga kokku väljaspool hoone välisseina. Hoone ehituses kasutatavad tooted, mida kasutatakse üksnes väljaspool hoone karpi ja aurutõket ning millest ei vabane siseõhku formaldehüüdi, tuleks samuti piirangu kohaldamisalast välja jätta, sest need ei suurenda kokkupuudet formaldehüüdiga siseruumi õhus.

(32)

Piirangu kohaldamisalasse ei tohiks kuuluda üksnes tööstuslikuks või kutsealaseks kasutamiseks mõeldud tooted, kui nende kasutusviisid ei põhjusta üldsuse kokkupuudet formaldehüüdiga. Lisaks reguleeritakse tööstus- ja kutsetöötajate kokkupuudet formaldehüüdiga juba nõukogu direktiiviga 98/24/EÜ (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/37/EÜ (10).

(33)

Eeldatakse, et toodetest vabaneb aja jooksul üha vähem formaldehüüdi jääkgaaside eraldumise tõttu. Seetõttu ei tuleks kasutatud tooteid piirangu kohaldamisalasse lisada. Lisaks soovitas ka jõustamisalase teabe vahetamise foorum teha kasutatud toodetele erand, kuna piirangu järgimise tagamine kasutatud toodete puhul võib olla keeruline.

(34)

Järgmiste toodete suhtes juba kehtivad liidu eeskirjad formaldehüüdi piirnormide kohta ja neid ei tohiks seetõttu piirangu kohaldamisalasse lisada: määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa kande 72 kohaldamisalasse kuuluvad tooted, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (11) kohaldamisalasse kuuluvad biotsiidid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 (12) kohaldamisalasse kuuluvad seadmed, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/425 (13) kohaldamisalasse kuuluvad isikukaitsevahendid.

(35)

Komisjoni määruses (EL) nr 10/2011 (14) on toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete suhtes kehtestatud formaldehüüdi piirnorm. Kuigi liidu õiguses ei ole kehtestatud konkreetset formaldehüüdi piirnormi muude toiduga kokkupuutuvate materjalide ja toodete suhtes, peavad tootjad suutma pädevatele asutustele tõendada nende ohutust. Toiduga kokkupuutuvate materjalide suhtes kehtivate nõuete eesmärk on kaitsta inimeste tervist, käsitledes ainete võimalikku migreerumist toitu. Kuna nende nõuete tõttu on väga ebatõenäoline, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 (15) tähenduses toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud esemetest vabaneb ümbritsevasse keskkonda märkimisväärsel määral formaldehüüdi, leiab komisjon, et need esemed ei peaks kuuluma piirangu kohaldamisalasse.

(36)

Toimiku esitaja, riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee tegid ettepaneku teha erand mänguasjadele, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/48/EÜ, (16) millega kehtestatakse alla kolmeaastastele lastele mõeldud vaiksideainega puidust mänguasjamaterjalides formaldehüüdisisalduse piirnorm 0,1 mg/m3. Komisjon leiab siiski, et selline erand ei ole asjakohane, sest laste kaitse peaks olema sama range kui kõigi teist elanikkonnarühmade puhul. Seetõttu tuleks siseõhku vabaneva formaldehüüdi piirnormi kohaldada igas vanuses lastele mõeldud mänguasjade suhtes.

(37)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1907/2006 vastavalt muuta.

(38)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

(1)

COVID-19 pandeemia ja selle mõju toiduainete tarneahelatele ning 2021. aasta sügisel alanud energia- ja põllumajandussisendite hinnatõus on tekitanud põllumajandussektoris keerulise olukorra. Sisendihinnad on märkimisväärselt tõusnud kõigis põllumajandussektorites. Energia- ja väetisekulud hakkasid geopoliitiliste ja geomajanduslike arengusuundumuste tõttu kasvama juba enne Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algust, mis halvendas olukorda veelgi ja avaldas turu ootustele omakorda märkimisväärselt negatiivset mõju.

(2)

Sellega seoses kasvas 2022. aastal oluliselt energia- ja väetisekulude osakaal kogu vahetarbimises, kusjuures suurimat tõusu täheldati põllukultuure ja püsikultuure kasvatavate põllumajandusettevõtete jaoks, mõlemal juhul peamiselt väetisekulude suurenemise tõttu. Väetisehinnad on ka praegu enneolematult kõrgel tasemel. Andmetest nähtub, et seetõttu on põllumajandustootjad hakanud kasutama vähem väetisi, millel võivad olla praegu veel ettenägematud negatiivsed tagajärjed saagile ning toidu ja sööda kvaliteedile.

(3)

Üldine inflatsioon on põllumajandustootjate ja toiduahela ettevõtjate jaoks kaasa toonud ka muude sisendite, näiteks taimekaitsevahendite, loomade ravi, masinate ning pakendite hinnatõusu.

(4)

2022. aastal kasvasid ka põllumajandustoodete hinnad, mille põhjuseks oli taastumine COVID-19 pandeemiast ja Venemaa Ukraina-vastasest rünnakust tingitud mure selle üle, kas maailma teraviljavarud on piisavalt suured. Siiski ei olnud see hinnatõus teatavates sektorites, näiteks piima-, veini- ning puu- ja köögiviljasektoris küllalt suur, et kompenseerida sisendikulude kasvust tingitud halvemaid äritulemusi.

(5)

Viimasel ajal on enamiku põllumajandustoodete, näiteks teravilja, õliseemnete, piimatoodete ja veini hinnad oluliselt langenud. Teatavates liikmesriikides ja piirkondades on olukord sisendihindade ja põllumajandustoodete hindade vahelise suhte halvenemise tõttu eriti keeruline.

(6)

Tootjate kasvavad kulud on kergitanud toiduainete tarbijahindu kogu liidus, see aga mõjutab omakorda toidu taskukohasust. Värskeimad andmed näitavad, et toiduhindade inflatsioon on tarbijate jaoks püsivalt kõrge, ületades kogu liidus 15 %. Teatavates liikmesriikides ulatub see näitaja ligikaudu 40 %-ni. Leidub tõendeid, et kõrged hinnad on mõjutanud tarbimise taset teatavates toiduainesektorites, näiteks liha-, veini- või puu- ja köögiviljasektoris. Tarbijad on hakanud eelistama odavamat toitu ja vähendanud näiteks mahetoidu ning kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega veini ning toidu tarbimist. Sellised nõudlusega seotud muutused võivad negatiivselt mõjutada tootjate investeeringute tasuvust.

(7)

Teatavates põllumajandussektorites ja teatavates liikmesriikides on neid üldisi majandusraskusi veelgi süvendanud kiireloomulised sektoripõhised probleemid.

(8)

Hiljutised erakorralised ja ebasoodsad piirkondlikud ilmastikuolud nagu põud (Hispaania, Itaalia ja Portugal) ja üleujutused (Itaalia), on tekitanud põllumajandustootjatele märkimisväärset kahju, mis ohustab nende majanduslikku elujõulisust. Ehkki märgid näitavad, et sellised ilmastikuolud on osa üldisest arengusuundumusest, mille puhul kliimamuutustest tingitud oht põllumajandusele üha suureneb, on kõnealused ilmastikuolud olnud erakordselt intensiivsed.

(9)

Teravilja- ja õliseemnesektoris ohustavad liidu eri tootmispiirkondi tabanud äärmuslikud ilmastikuolud tõsiselt nii kevad- ja suvekultuuride kogust kui ka kvaliteeti. Kõnealust sektorit on tabanud hinnalangus. Teraviljahinnad langesid eelmise aastaga võrreldes ligikaudu 40 %. See tekitab põllumajandustootjatele probleeme, kuna paljud neist olid viimastel kuudel hankinud kulukaid sisendeid ja on nüüd sattunud olukorda, kus toodete turuhind võimaldab neil katta vaid oma kulud, ja sedagi mitte alati. Lisaks ei saanud mõned põllumajandustootjad oma põlde madala mullaniiskuse ja niisutusvee halva kättesaadavuse tõttu kasutusele võtta, mistõttu vähenevad nii tootmine kui ka saagikus. See kehtib eelkõige Tšehhi, Taani, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Küprose, Läti, Austria, Portugali, Sloveenia ja Rootsi kohta.

(10)

Turuolukord on väga keeruline puu- ja köögiviljasektoris, kuna tarbimine on suure inflatsiooni tõttu vähenenud hinnanguliselt vähemalt 10 % ja kõrged energiahinnad süvendavad probleemi veelgi. Energia on kasvuhoonetootmises ja saagikoristusjärgses logistikas oluline kulutegur. Seetõttu on tootjate kasumimarginaal põllumajandustoodete hinnatõusule vaatamata jätkuvalt surve all. Samasugused probleemid on ka humalasektoris. See mõjutab mitut liikmesriiki, eelkõige Belgiat, Tšehhit, Saksamaad, Eestit, Iirimaad, Kreekat, Horvaatiat, Itaaliat, Küprost, Lätit, Madalmaid, Sloveeniat ja Soomet.

(11)

Loomakasvatussektoris tekitavad tootjatele tõsiseid raskusi kõrged sööda- ja energiahinnad koos üldise inflatsiooniga. Vaatamata veise-, sea- ja kodulinnuliha üldiselt soodsale hinnatasemele on tootjatel probleeme tootmiskulude katmisega. Probleemid on veelgi tuntavamad piimasektoris, kuna hinnad on hakanud 2022. aasta lõpuga võrreldes märkimisväärselt langema. Lisaks mõjutavad toiduainete tarbijahinnad tarbijate nõudlust kvaliteetsete toodete järele, mis moodustavad olulise osa nende sektorite põllumajandustootjate sissetulekust. Olukord on eriti keeruline Läti ja Leedu piimasektoris, kus riiklikud piimahinnad on langenud rohkem kui teistes liikmesriikides. Samasuguste probleemidega peavad silmitsi seisma ka Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Luksemburgi, Malta, Austria, Sloveenia ja Soome loomakasvatussektorid.

(12)

Inflatsioonist tingitud nõudluse vähenemine, sealhulgas eksporditurgudel, ja suur pakkumine mõjutavad eelkõige teatavate piirkondade veinisektorit, eriti punaste ja roosade veinide puhul. Ebakindlust veiniturul on suurendanud ka sisendikulude kasv ja tavapärasest erinevad ilmastikuolud. See kehtib eelkõige Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Portugali puhul.

(13)

Võib juhtuda, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/1225 (2) artikliga 2 kehtestatud ajutine erakorraline destilleerimismeede, mis võimaldab liikmesriikidel kehtestada veinisektoris riiklikke toetusprogramme, ei ole asjaomaste programmide suhtes kohaldatavate finantspiirangute tõttu olukorra lahendamiseks piisav. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema lubatud kasutada täiendavaid rahalisi vahendeid, et suurendada oma veinisektori riiklikesse toetusprogrammidesse tehtavaid eelarveassigneeringuid ning rahastada edasisi destilleerimistoiminguid samade rahastamiskõlblikkuse nõuete ja toetustingimuste alusel, muutes vaid rakendamistähtaega, mida tuleks kohandada vastavalt käesoleva määruse alusel rahastatavatele toimingutele. Kui liikmesriik otsustab seda võimalust kasutada, peaks käesoleva määrusega ette nähtud liidu rahaline toetus olema kättesaadav lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (3) VII lisas eelarveaastateks 2023 ja 2024 ette nähtud rahaeraldistele.

(14)

Jätkuvalt ülikõrged sisendihinnad, põllumajandustoodete hinnalangus ning teatavaid sektoreid ja liikmesriike mõjutavad probleemid võivad tekitada põllumajandustootjatele likviidsusprobleeme. Liikmesriigid on olukorra lahendamiseks kasutanud liidu riigiabi eeskirjade kohaseid riigiabimeetmeid.

(15)

Komisjon on otsustanud vastu võtta kaks põllumajanduse erakorralise toetuse paketti, millest saavad kasu teatavad liikmesriigid, et anda hüvitust kõige enam mõjutatud teravilja- ja õliseemnesektorite põllumajandustootjatele: komisjoni rakendusmääruste (EL) 2023/739 (4) ja (EL) 2023/1343 (5) eesmärk on leevendada hinnasurve tekitatud negatiivset mõju kahes eespool nimetatud sektoris. Praegune kolmas erakorralise toetuse pakett puudutab teiste liikmesriikide põllumajandustootjaid, kellel on tekkinud põllumajandusliku tootmise elujõulisust mõjutavad konkreetsed probleemid.

(16)

Seepärast tuleks vastu võtta erakorraline meede, mis aitaks lahendada kindlaks tehtud konkreetseid probleeme ja ennetada tootmise olukorra kiiret halvenemist nendes liikmesriikides, kes ei ole saanud toetust rakendusmäärustega (EL) 2023/739 ja (EL) 2023/1343 kehtestatud kahest hiljutisest põllumajandustoetuse paketist.

(17)

Eespool nimetatud raskused kujutavad endast konkreetset probleemi määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 221 tähenduses. Neid ei saa hõlpsasti lahendada kõnealuse määruse artiklite 219 või 220 kohaselt võetud meetmetega. Olukord ei ole otseselt seotud olemasoleva konkreetse turuhäirega või selle tekkimise ohuga. Samuti ei ole see seotud meetmetega, millega võideldakse loomahaiguste leviku vastu või tarbijate usalduse kaotuse vastu inimeste, loomade või taimede terviseriskide tõttu.

(18)

Kindlaks tuleks määrata igale toetust saavale liikmesriigile eraldatav summa vastavalt iga asjaomase liikmesriigi osakaalule liidu põllumajandussektoris, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (6) III lisas sätestatud otsetoetuste netoülemmäärad. Hispaaniale, Itaaliale ja Portugalile ette nähtud summade puhul tuleks arvesse võtta, et neid liikmesriike on erakorralised ebasoodsad ilmastikuolud kõige enam mõjutanud. Lätile ja Leedule ette nähtud summade puhul tuleks arvesse võtta, et nende riikide piimasektor on eriti keerulises olukorras.

(19)

Toetust saavad liikmesriigid peaksid jagama toetust kõige tõhusamate kanalite kaudu objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, võttes arvesse asjaomaseid põllumajandustootjaid tabanud probleemide ja majandusliku kahju ulatust. Nad peaksid tagama, et põllumajandustootjad on lõplikud abisaajad, ning vältima turu- või konkurentsimoonutusi.

(20)

Kuna toetust saavatele liikmesriikidele eraldatava summaga hüvitatakse ainult osa mõjutatud piirkondade põllumajandustootjate kantud tegelikust kahjust, tuleks neil liikmesriikidel lubada anda kõnealustele tootjatele täiendavat riiklikku toetust käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul.

(21)

Selleks et toetust saavad liikmesriigid saaksid kasutada põllumajandustootjate raskustega toimetulekuks mõeldud toetust vastavalt vajadusele, peaks neil olema lubatud kumuleerida kõnealune toetus muude Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatavate toetustega.

(22)

Selleks et vältida ülemäärast hüvitamist, peaksid toetust saavad liikmesriigid võtma arvesse toetust, mida antakse muude riiklike või liidu toetusvahendite või erakavade alusel selleks, et reageerida asjaomasele majanduskahjule.

(23)

Kuna liidu toetus on kehtestatud eurodes, tuleb meetme ühetaolise ja samaaegse kohaldamise tagamiseks määrata kindlaks summa omavääringusse konverteerimise kuupäev liikmesriikide puhul, kus ei ole eurot kasutusele võetud, st Tšehhi, Taani ja Rootsi puhul. Kuna käesolevas määruses ei ole sätestatud toetusetaotluste esitamise tähtaega, on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/127 (7) artikli 30 lõike 3 kohaldamisel asjakohane käsitada käesoleva määruse jõustumise kuupäeva käesolevas määruses sätestatud summade vahetuskursi rakendusjuhuna.

(24)

Eelarvelistel põhjustel peaks liit rahastama toetust saavate liikmesriikide kulusid ainult juhul, kui sellised kulud on kantud teatavaks rahastamiskõlblikkuse tähtajaks. Kõnealuse erakorralise meetme alusel antav toetus tuleks välja maksta 31. jaanuariks 2024.

(25)

Toetust saavad liikmesriigid peaksid edastama komisjonile üksikasjaliku teabe käesoleva määruse rakendamise kohta, et liit saaks jälgida käesoleva määrusega kehtestatud meetme tõhusust.

(26)

Selleks et toetus jõuaks põllumajandustootjateni nii ruttu kui võimalik, peaks toetust saavatel liikmesriikidel olema võimalus rakendada käesolevat määrust võimalikult kiiresti. Seepärast peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(27)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

(1)

Määruse (EL) 2016/429 kohaselt peavad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetised olema pärit kõnealuse määruse artikli 230 lõike 1 kohaselt loetellu kantud kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust.

(2)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/692 (2) on sätestatud loomatervisenõuded, millele peavad vastama teatavatesse liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste saadetised kolmandatest riikidest või territooriumidelt või nende tsoonidest või vesiviljelusloomade puhul bioturvarühmikutest liitu toomisel.

(3)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/404 (3) on kehtestatud selliste kolmandate riikide või territooriumide või nende tsoonide või bioturvarühmikute loetelud, millest on lubatud liitu tuua delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liike ja kategooriaid.

(4)

Täpsemalt on rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisas esitatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua vastavalt kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi.

(5)

Ühendkuningriik teatas komisjonile kahest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Inglismaal Cumbria (1) ja Šotimaal Aberdeenshire’i krahvkonnas (1), mida kinnitati vastavalt 2. ja 9. juulil 2023 laborianalüüsiga (RT-PCR).

(6)

Pärast eespool nimetatud hiljutisi lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid kehtestasid Ühendkuningriigi veterinaarasutused asjaomaste ettevõtete ümber vähemalt 10 km raadiusega piirangutsooni ning rakendasid lindude kõrge patogeensusega gripi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist.

(7)

Ühendkuningriik on esitanud komisjonile teavet epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil ja meetmete kohta, mida ta on võtnud lindude kõrge patogeensusega gripi edasise leviku tõkestamiseks.

(8)

Komisjon on seda teavet hinnanud. Komisjon on seisukohal, et võttes arvesse loomatervise olukorda Ühendkuningriigi veterinaarasutuste kehtestatud piirangutega piirkondades, tuleks kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetiste liitu toomine nendest piirkondadest peatada, et kaitsta liidu loomatervise staatust.

(9)

Kanada, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid on esitanud ajakohastatud teavet epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil seoses lindude kõrge patogeensusega gripiga, mille tõttu peatati teatavate toodete toomine liitu, nagu on ette nähtud rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisas.

(10)

Eelkõige on Kanada esitanud ajakohastatud teavet epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil seoses 32 lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga kodulindude seas linnukasvatusettevõtetes Alberta (6), British Columbia (11), Nova Scotia (1), Ontario (2), Quebeci (6) ja Saskatchewani (6) provintsis, mida kinnitati ajavahemikul 14. aprillist 2022 kuni 6. maini 2023.

(11)

Peale selle on Ühendkuningriik esitanud ajakohastatud teavet epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil seoses kolme lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga linnukasvatusettevõtetes Ühendkuningriigis Inglismaal Lincolnshire’i (2) ja Ida-Sussexi (1) krahvkonnas, mida kinnitati ajavahemikul 17. maist 2023 kuni 25. maini 2023.

(12)

Peale selle on Ameerika Ühendriigid esitanud ajakohastatud teavet epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil seoses kolme lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga linnukasvatusettevõtetes Põhja-Dakota, Lõuna-Dakota ja Tennessee osariigis, mida kinnitati ajavahemikul 5. jaanuarist 2023 kuni 19. aprillini 2023.

(13)

Kanada, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid esitasid ka teavet meetmete kohta, mida nad on võtnud kõnealuse taudi edasise leviku ärahoidmiseks. Eelkõige on Kanada, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid pärast kõnealuseid taudipuhanguid rakendanud selle taudi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist ning on lõpetanud vajalike puhastus- ja desinfitseerimismeetmete võtmise pärast hädatapmise rakendamist oma territooriumil asuvates nakkusest tabandunud kodulinnukasvatusettevõtetes.

(14)

Komisjon on hinnanud Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide esitatud teavet. Komisjon on seisukohal, et Kanada, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid on esitanud asjakohased tagatised, et peatamise tinginud loomatervise olukord ei kujuta endast enam ohtu loomade või inimeste tervisele liidus ning et sellest tulenevalt tuleks uuesti lubada liitu tuua linnukasvatussaadusi Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide asjaomastest tsoonidest, kust liitu sissetoomine oli peatatud.

(15)

Seepärast tuleks muuta rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa, et võtta arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Kanadas, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides.

(16)

Kuna Namiibia ei ole paljude aastate vältel liitu eksportinud ega kavatse liitu eksportida kodulinde ega nende paljundusmaterjali, silerinnaliste lindude värsket liha, kodulindudelt ja uluklindudelt saadud lihatooteid ega mune ja munatooteid, on Namiibia esitanud taotluse, et ta jäetaks välja selliste kolmandate riikide loetelust, kust on lubatud liitu tuua eespool nimetatud kaupu, mis on esitatud rakendusmääruse (EL) 2021/404 V, XIV, XV ja XIX lisas. Seepärast tuleks kõnealuseid lisasid vastavalt muuta.

(17)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/1226 (4) muudeti rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa, et määrata Kanadat käsitlevates kannetes kindlaks varem kinnise tsooni CA-2.187 alguskuupäev. Kuna kõnealust tsooni käsitleva ühe rea puhul V lisa 1. osas on avastatud viga, tuleks see viga parandada. Seepärast tuleks kõnealust lisa vastavalt parandada.

(18)

Võttes arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Kanadas, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides ning Namiibia esitatud taotlust, peaksid käesoleva määrusega rakendusmääruse (EL) 2021/404 V, XIV, XV ja XIX lisasse tehtavad muudatused jõustuma kiiremas korras.

(19)

Kanadat käsitleva kande parandust rakendusmääruse (EL) 2021/404 V lisa 1. osas tsooni CA-2.187 käsitlevas reas tuleks kohaldada alates rakendusmääruse (EL) 2023/1226 kohaldamise kuupäevast.

(20)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Nõukogu võttis 31. mail 2013 vastu otsuse 2013/255/ÜVJP (1).

(2)

Nõukogu on endiselt sügavalt mures olukorra pärast Süürias. Pärast enam kui kümmet aastat ei ole konflikt Süürias kaugeltki lõppenud ning on jätkuvalt kannatuste ja ebastabiilsuse allikaks. 6. veebruaril 2023 toimunud traagiline maavärin on veelgi suurendanud Süüria elanikkonna kannatusi.

(3)

Euroopa Ülemkogu avaldas oma 9. veebruari 2023. aasta järeldustes sügavat kaastunnet 6. veebruari 2023. aasta traagilise maavärina ohvritele ning väljendas solidaarsust Türgi ja Süüria rahvaga. Euroopa Ülemkogu kinnitas taas liidu valmisolekut anda täiendavat abi, et leevendada kannatusi kõikides mõjutatud piirkondades. Ülemkogu kutsus kõiki üles tagama humanitaarabi kättesaadavuse Süüria maavärina ohvritele, olenemata nende asukohast, ning esitas humanitaarkogukonnale üleskutse tagada ÜRO egiidi all abi kiire kohaletoimetamine.

(4)

Oma 20. mai 2021. aasta järeldustes „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi humanitaartegevuse kohta: uued väljakutsed, samad põhimõtted“ kinnitas nõukogu taas oma pühendumust vältida, ja kui see ei ole võimalik, siis võimalikult suures ulatuses leevendada, liidu piiravate meetmete võimalikku soovimatut negatiivset mõju põhimõttekindlale humanitaartegevusele. Nõukogu kordas, et liidu piiravad meetmed on kooskõlas kõigi kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, eelkõige rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest, rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja rahvusvahelisest pagulasõigusest. Nõukogu rõhutas humanitaarpõhimõtete ja rahvusvahelise humanitaarõiguse täieliku järgimise tähtsust liidu sanktsioonide poliitikas, sealhulgas lisades vajaduse korral järjepidevalt piiravate meetmete režiimidesse humanitaarkaalutlustel tehtavaid erandeid ning tagades tõhusa raamistiku selliste erandite kasutamiseks humanitaarorganisatsioonide poolt.

(5)

Nõukogu tuletab meelde, et liidu piiravad meetmed, sealhulgas need, mis on võetud seoses olukorraga Süürias, ei ole mõeldud takistama humanitaarabi, sealhulgas arstiabi andmist. Süüria olukorra tõttu võetud piiravad meetmed ei puuduta enamikku sektoreid, sealhulgas toiduaineid, ravimeid ja meditsiiniseadmeid. Lisaks on üksikmeetmete puhul juba kehtestatud erandid, mis võimaldavad teha rahalised vahendid ja majandusressursid loetellu kantud isikutele kättesaadavaks, kui need rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud üksnes Süürias humanitaarabi andmiseks või Süüria tsiviilelanikkonna abistamiseks. Teatavatel juhtudel on vaja asjaomase riikliku pädeva asutuse eelnevat luba.

(6)

Nõukogu võttis 23. veebruaril 2023 vastu otsuse (ÜVJP) 2023/408, (2) millega kehtestati loetellu kantud füüsiliste või juriidiliste isikute ja üksuste varade külmutamise ning neile rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise piirangute suhtes erand rahvusvaheliste organisatsioonide ja teatavate kindlaksmääratud kategooriate isikute huvides, kes osalevad humanitaartegevuses. Nõukogu otsustas, et kõnealust erandit, mis ei eelda asjaomaste pädevate riiklike asutuste eelnevat nõusolekut, tuleks kohaldada esialgu kuus kuud, st kuni 24. augustini 2023.

(7)

Võttes arvesse Süüria humanitaarkriisi tõsidust ja selleks, et hõlbustada abi kiiret kohaletoimetamist, on asjakohane pikendada seda erandit kuni 24. veebruarini 2024.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid.

(9)

Otsust 2013/255/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Kui tsiviillennunduse valdkonda mitte arvestada, ei ole liidu õiguses praegu ette nähtud ühtlustatud toimivusnõudeid metallidetektoritele, mida kasutatakse avalikus ruumis julgeolekuohtude avastamiseks. Sellised nõuded on liikmesriigiti erinevad, mistõttu üldsuse kaitse julgeolekuohtude eest on ebaühtlane ega ole alati piisavalt kõrgel tasemel. Terroristid ja muud kurjategijad võivad sellest tulenevat haavatavust ära kasutada, sealhulgas korraldada rünnakuid või sooritada muid kuritegelikke akte liikmesriikides, kus avaliku ruumi turvalisuse tase on madalam.

(2)

Viimastel aastatel liidus toime pandud terrorirünnakud on toimunud peamiselt avalikus ruumis ja olnud suunatud üldsuse vastu. Selleks et aidata kaasa piisavalt kõrgetasemeline kaitse tagamisele terrorirünnakute ja julgeolekuohtude eest kõikjal liidus, tuleks liidu tasandil kehtestada metallidetektoritele vabatahtlikud toimivusnõuded.

(3)

Tsiviillennunduses kasutatavate detektorseadmete, sealhulgas metallidetektorite suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005 (1) sätestatud üksikasjalikke nõudeid. Need nõuded on täpselt kndlaks määratud ning tagavad tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas kõrgetasemelise kaitse. Seetõttu ei peaks käesolev soovitus seda valdkonda hõlmama. Lisaks tuleks selguse huvides täpsustada, et käesolev soovitus ei tohiks mõjutada metallidetektorite ohutusaspekte reguleerivate liidu õigusaktide kohaldamist.

(4)

ELi terrorismivastase võitluse tegevuskavas (2) kohustus komisjon toetama avastamistehnikale esitatavate vabatahtlike ELi nõuete väljatöötamist, tagamaks, et nende abil avastatakse julgeolekuohud, mille avastamine on vajalik, takistamata samas inimeste liikuvust. Selle kohustuse täitmiseks moodustas komisjon ohtude avastamist puudutavate toimivusnõuete tehnilise töörühma, mis koosneb liikmesriikide ekspertidest, tootjatest ja mitmete komisjoni talituste ametnikest, ning palus komisjoni abi vabatahtlike metallidetektoritele esitatavate ELi toimivusnõuete väljatöötamiseks liidu tasandil. Käesolev soovitus ja eelkõige selles sisalduvad vabatahtlikud nõuded tootedokumentatsiooni ja metalli avastamise suutlikkuse kohta põhinevad kõnealuse töörühma ettevalmistaval tööl.

(5)

Seega peaksid liikmesriigid avalikus ruumis kasutamiseks ette nähtud metallidetektorite riigihankelepinguid sõlmides lähtuma ELi vabatahtlikest toimivusnõuetest.

(6)

Liikmesriikidelt ei tohiks nõuda, et nad hangiksid või kasutaksid avalikus ruumis teatavaid konkreetseid metallidetektoreid. Otsuseid selle kohta, milliseid metallidetektoreid hankida või teatavas avalikus ruumis kasutada, peaksid jätkuvalt tegema üksnes liikmesriigid kooskõlas liidu õigusega. Vabatahtlikke ELi toimivusnõudeid tuleks liikmesriikide hankemenetluste puhul kasutada selleks, et aidata kaasa liikmesriikide poolt avalikus ruumis kasutatavate metallidetektorite metalli avastamise suutlikkuse kõrge taseme saavutamisele kõikjal liidus.

(7)

Vabatahtlike ELi toimivusnõuetega tuleks kehtestada mitu standardit, mis vastavad nendega hõlmatud metallidetektorite eri kasutusviisidele. Kõige leebem standard puudutaks väiksema tundlikkusega detektoreid, mis on mõeldud kasutamiseks suurte rahvamasside liikumis- ja kogunemiskohtades, kus tuleb kindlasti avastada ohtlikud relvad, tagades samas inimeste ja neil kaasas olevate esemete suure läbilaskevõime ning põhjuseta häirete väikse osakaalu. Kõige rangem standard puudutaks väga tundlikke detektoreid, mis on mõeldud kasutamiseks juhul, kui on vaja avastada vähimgi oht ja kui võib leppida väikse läbilaskevõimega.

(8)

Vabatahtlikke ELi toimivusnõudeid ei tohiks mõista nii, et nendega kavatsetakse asendada metallidetektorite suhtes kehtivad riiklikud toimivusstandardid (kui sellised riiklikud standardid on olemas). Eelkõige peaks liikmesriikidele jääma kooskõlas liidu õigusega vabadus kohaldada avalikus ruumis kasutatavate metallidetektorite suhtes rangemaid toimivusnõudeid.

(9)

Käesolev soovitus peaks kaudselt motiveerima tootjaid metallidetektorite edaspidisel tootmisel kõnealuseid nõudeid täitma. Seepärast peaksid liikmesriigid nõudma, et avalikus ruumis julgeolekuohtude avastamiseks kasutatava metallidetektori hankedokumendis lisaksid pakkujad pakkumusele tootedokumendid ja vastavusdeklaratsiooni, mis põhinevad tootja enda metoodikal, et tõendada metallidetektori vastavust käesolevas soovituses esitatud vabatahtlikele toimivusnõuetele.

(10)

Metallidetektorite kasutamine avalikus ruumis võib tekitada probleeme eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse õiguse seisukohast. Kõigi kõnealuste detektorseadmete kasutamisega seotud toimingute, sealhulgas seadmete hankimise ja käitamise ning võimalike järgnevate töötlemistoimingute puhul on eluliselt tähtis piirata õiguste riivet nii palju kui võimalik ja igal juhul tegutseda kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680 (4) ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

(11)

Metallidetektorite vabatahtlikud toimivusnõuded tuleks läbi vaadata ja neid vajaduse korral kohandada, eelkõige pidades silmas asjakohaseid tehnoloogilisi suundumusi julgeolekuohtude avastamise valdkonnas. Seepärast jälgib komisjon ohtude avastamist puudutavate toimivusnõuete tehnilise töörühma abiga tähelepanelikult tehnoloogilisi ja muid asjakohaseid suundumusi ning hindab korrapäraselt vajadust käesolevat soovitust kohandada.

(12)

Tõhususe ja läbipaistvuse huvides ning eelkõige arvestades seda, kui oluline on tegeleda avastatud julgeolekuohtudega võimalikult kiiresti, tuleks liikmesriike kutsuda rakendama käesoleva soovituse ja esitama komisjonile oma rakendusmeetmete kohta aruande mõistliku aja jooksul.

(13)

Nende aruannete ja muu asjakohase teabe põhjal hindab komisjon sobiva ajavahemiku möödudes käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusamme, et hinnata muu hulgas vajadust siduva toimega liidu õigusaktide järele selles valdkonnas,

1.

2.

3.

4.

5.

6.