(1)

Euroopa Komisjon kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2017/804 (2) teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega, üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torude impordi suhtes dumpinguvastased tollimaksud (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Praegu kehtib valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordi suhtes 29,2–41,4 % suurune dumpinguvastane tollimaks, koostööd teinud, valimisse kaasamata äriühingute impordi suhtes 45,6 % suurune dumpinguvastane tollimaks ja kõigi muude Hiina Rahvavabariigi (edaspidi „HRV“ või „Hiina“) äriühingute impordi suhtes 54,9 % suurune dumpinguvastane tollimaks.

(3)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(4)

Läbivaatamistaotluse esitas 10. veebruaril 2022 Euroopa terastorude tootjate ühendus (European Steel Tube Association) (edaspidi „taotluse esitaja“ või „ESTA“) teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega, üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torude liidu tootmisharu nimel alusmääruse artikli 11 lõike 2 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju jätkumise või kordumise.

(5)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 12. mail 2022 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi ka „asjaomane riik“) pärit rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega, üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torude liitu suunatud impordi suhtes kehtestatud meetmete aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (3).

(6)

Pärast algatamisteate avaldamist tõstatasid koostööd teinud Hiina eksportivad tootjad küsimuse, kas asjaolu, et ükski esialgse uurimise käigus valimisse kaasatud liidu tootja ei osalenud kõnealuse läbivaatamise taotluse esitamises, tähendab, et need äriühingud on dumpinguhinnaga ja kahjulikust impordist täielikult taastunud.

(7)

Komisjon märkis kõigepealt, et eksportivad tootjad ei seadnud kahtluse alla taotluse vastavust alusmääruse artikli 5 lõikes 4 sätestatud tingimustele. Selle esitas Euroopa terastorude tootjate ühendus, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu kogutoodangust, ning seda toetasid liidu tootjad, kelle toodang moodustab üle 50 % ELi kogutoodangust. Teiseks kaasati liidu tootja Huta Batory valimisse mõlema uurimise – nii esialgse uurimise kui ka aegumise läbivaatamise – käigus. Kolmandaks toetas Valcovni Trub Chomutov AS, teine esialgses uurimises valimisse kaasatud tootja, aegumise läbivaatamise taotlust, kuid komisjon ei kaasanud teda valimisse. Kaks ülejäänud äriühingut, kes kaasati valimisse esialgse uurimise käigus, Arcelor Mittal Tubular Products Roman ja Vallourec Deutschland GmbH, on liidu turult lahkunud või lahkumas. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(8)

Lisaks väitsid eksportivad tootjad, et aegumise läbivaatamine tuleb algatada, kui taotlus sisaldab piisaval määral tõendeid selle kohta, et meetmete aegumisel võib dumping ja sellest tulenev kahju jätkuda või korduda, ning et positiivset otsust peavad toetama faktilised tõendid. Oma väite toetuseks rõhutasid nad, et Hiina eksportivatel tootjatel ei ole võimalik teada, milline on normaalväärtus, sest võrdlusriigi hindadele tuginedes kasutatakse erinevaid meetodeid.

(9)

Komisjon märkis, et ta uuris esitatud tõendite täpsust ja asjakohasust ning leidis, et kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 on käesoleva uurimise algatamiseks piisavalt tõendeid. Igal juhul ei ole eksportivad tootjad esitanud näiteid ebapiisavate tõendite kohta ja seega ei olnud see väide nõuetekohaselt põhjendatud. Seoses normaalväärtusega oli eksportivatel tootjatel piisavalt võimalusi kontrollida taotluses kasutatud meetodit (meetodeid) ja arvutatud normaalväärtust. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(10)

Lisaks väitsid eksportivad tootjad, et vaatlusaluse toote liidu tootjate äritegevus sõltub ülemereturgude tingimustest palju rohkem kui liidu tingimustest ning et taotluse esitajate eksporditulemuste halvenemist alates 2019. aastast ei saa seostada Hiinast pärit impordiga. Nad väitsid ka, et lisaks kehvadele eksporditulemustele oli eelkõige 2020. aastal osa liidu negatiivsetest suundumustest tingitud ka COVID-19 pandeemia puhkemisest. Peale selle väitsid nad, et taotluses esitatud tootmiskulud tonni kohta, mis on vahemikus 1 245 – 1 291 eurot, olid tunduvalt väiksemad kui esialgses uurimises teatatud tootmiskulud.

(11)

Komisjon märkis, et taotluse esitamise etapis piisab taotluse esitajale hõlpsasti kättesaadaval teabel põhinevatest tõenditest, mis näitavad, et meetmete aegumise korral on kahju jätkumine või kordumine tõenäoline. Isegi kui eksportivate tootjate väited, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halvenes muude tegurite kui Hiinast pärit impordi tõttu, on õiged, ei sea esitatud väited kahtluse alla asjaolu, et Hiinast pärit import oli endiselt märkimisväärne nii absoluutarvudes kui ka turuosa poolest. Lisaks sellele näitasid taotluses esitatud tõendid, et kui meetmetel lastaks aeguda, on kahju kordumine tõenäoline. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(12)

Eksportivad tootjad väitsid ka, et Tenarise majandustulemused olid enne ja pärast pandeemia mõju head ja normaalsed. Tubos Reunidos SA puhul jäi müügiväärtus alates 2018. aastast kolmel järjestikusel aastal samale tasemele ja alates 2020. aastast on müügiväärtus tõusnud. Vähenenud on ainult eksportmüük kolmandatesse riikidesse, välja arvatud USA turule. Oma ELi tootjate olukorda puudutavate väidete toetuseks esitasid nad tõendeid kahe äriühingu kaugeleulatuvate plaanide kohta investeerida liidus asuvatesse tootmisrajatistesse ja neid kas laiendada või moderniseerida.

(13)

Komisjon märkis, et kahjunäitajaid ei analüüsita mitte üksikute tootjate, vaid kogu liidu tootmisharu tasandil. Nagu eespool põhjenduses 11 on märgitud, sisaldas taotlus kogu liidu tootmisharu silmas pidades piisavalt tõendeid kahju jätkumise või kordumise kohta, kui meetmetel lastakse aeguda. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(14)

Eksportivad tootjad väitsid ka, et liidu turul suureneb kiiresti Taist pärit import, mis mõjutab suurel määral rakendatud meetmete mõju ja taotluse esitajate turupositsiooni. Lisaks hõlmavad kaitsemeetmed ka vaatlusalust toodet ning kehtivad kuni 30. juunini 2024.

(15)

Komisjon märkis, et seoses Taist pärit impordiga ei suutnud pooled tõendada, kuidas nende väide seab kahtluse alla taotluses sisalduvad tõendid kahju jätkumise/kordumise kohta. Mis puutub kaitsemeetmetesse, siis dumpinguvastased meetmed on mõeldud teistsuguse olukorra lahendamiseks kui kaitsemeetmed. Lisaks ei takista terase kaitsemeetmed dumpinguvastaste meetmete kehtestamist kaitsetollimaksuta kvootide raames. Seepärast lükati see väide tagasi.

(16)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(17)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, liidu tootjaid, ametiühinguid, Hiina Rahvavabariigi teadaolevaid tootjaid ja Hiina Rahvavabariigi ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid, kauplejaid ja ühendusi, keda aegumise läbivaatamise algatamine teadaolevalt puudutab, ning kutsus neid üles selles osalema.

(18)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(19)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(20)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon lähtus valimi moodustamisel kooskõlas alusmääruse artikliga 17 liidus toodetud samasuguse toote suurimast tüüpilisest tootmis- ja müügimahust, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida, ning valimi geograafilisest jaotusest. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang ja müügimaht moodustasid peaaegu 76 % ja 67 % teadaolevate liidu samasuguse toote tootjate kogutoodangust ja müügimahust. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi, kuid ühtegi märkust ei saadud. Seetõttu valim kinnitati. Valim on liidu tootmisharu esindav.

(21)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teave.

(22)

Nõutud teabe esitas ainult üks sõltumatu importija, kes nõustus enda kaasamisega valimisse. Nii väikese arvu tõttu otsustas komisjon, et valikuuring ei ole vajalik.

(23)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil HRV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teave. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud võimalikud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(24)

Kaks HRV eksportivat tootjat/eksportivate tootjate kontsern esitasid/esitas nõutud teabe ja olid/oli nõus enda kaasamisega valimisse. Eksportivate tootjate vähesuse tõttu otsustas komisjon, et valikuuring ei ole vajalik, ning otsustas uurida kõiki endast teada andnud eksportivaid tootjaid.

(25)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(26)

Komisjon saatis küsimustiku valimisse kaasatud liidu tootjatele, sõltumatutele importijatele, kasutajatele, liidu tootjate ühendusele ja eksportivatele tootjatele. Samad küsimustikud tehti kättesaadavaks ka elektrooniliselt (4).

(27)

Komisjon sai küsimustikule vastused kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, ühelt sõltumatult importijalt, liidu tootjate ühenduselt ja kahelt eksportivalt tootjalt/eksportivate tootjate kontsernilt.

(28)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kogu teabe, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(29)

Komisjon tegi kontrollkäigu ka järgmisesse tootjate ühendusse:

(30)

COVID-19 pandeemia puhkemise ja sellega toimetulemiseks võetud meetmete („COVID-19 teade“) (5) tõttu ei olnud komisjonil võimalik teha kontrollkäike eksportivate tootjate valdustesse. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks otsuste tegemiseks kooskõlas COVID-19 teatega. Komisjon pidas videokonverentse järgmiste eksportivate tootjatega/eksportivate tootjate kontserniga:

(31)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes seadsid koostööd teinud eksportivad tootjad Daye Special Steel Co. Ltd., Zhejiang Pacific Seamless Steel Tube Co. ja Yangzhou Chengde Steel Pipe, Co. Ltd. kahtluse alla esialgse uurimise käigus valimisse kaasatud liidu tootjate väidetava puudumise käesolevast aegumise läbivaatamise uurimisest ning põhjused, miks neid seekord valimisse ei kaasatud. Lisaks märkisid nad, et Huta Batory ei kuulunud käesolevas aegumise läbivaatamises valimisse kaasatud liidu tootjate hulka. Samuti märkisid nad, et nad ei saanud hinnata, kas kahju kordumise kindlakstegemine oli seotud kahe uurimise valimite erinevustega.

(32)

Komisjon märkis, et koostööd teinud eksportivate tootjate esitatud väidet on käsitletud põhjenduses 7. Liidu tootja Huta Batory oli kaasatud valimisse mõlema uurimise – nii esialgse uurimise kui ka aegumise läbivaatamisega seotud uurimise – käigus. Selle äriühingu nimi on nüüd Alchemia S.A.

(33)

Mis puudutab teisi asjaomaseid äriühinguid, siis nagu on selgitatud põhjenduses 20, lähtuti liidu tootjate valimi moodustamisel samasuguse toote suurimast representatiivsest tootmis- ja müügimahust liidus, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kuna valimi kohta märkusi ei esitatud, valim kinnitati ja leiti, et see on liidu tootmisharu esindav. Lisaks sellele, kuigi esialgse uurimise ja käesoleva aegumise läbivaatamise valimid on erinevad, ei esitanud eksportivad tootjad mingeid tõendeid selle kohta, et valim ei olnud representatiivne. Lisaks sellele tugineb komisjon liidu tootmisharu olukorra ja kahju kordumise hindamisel ka makromajanduslikele näitajatele kõigi liidu tootjate kohta, sealhulgas nende kohta, kes olid valimisse kaasatud esialgses uurimises. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(34)

21. aprillil 2023 tegi komisjon teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile asjaomastele isikutele anti võimalus nende avaldatud faktide ja kaalutluste kohta teatava aja jooksul märkusi esitada.

(35)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Kõigile vastava taotluse esitanud isikutele võimaldati ärakuulamine.

(36)

Uurimisalune toode on sama mis esialgses uurimises, nimelt teatavad rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega, üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torud, mis kuuluvad praegu CN-koodide 7304 19 90, ex 7304 29 90, 7304 39 88 ja 7304 59 89 (TARICi kood 7304299090) alla (edaspidi „uurimisalune toode“).

(37)

Teatavaid rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega, üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torusid kasutatakse mitmesugusel otstarbel, näiteks nafta, gaasi ja vedelike transpordiks, ehitustegevuses vaiastamiseks, mehaanilistel kasutuseesmärkidel, katlatorudena, samuti puuraukudesse paigaldamiseks ette nähtud torudena (nn puuraugutorud), mida kasutatakse manteltorudena naftatööstuses.

(38)

Käesolevas uurimises on vaatlusalune toode Hiina Rahvavabariigist pärit uurimisalune toode.

(39)

Käesolevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises leidis kinnitust esialgses uurimises kindlaks tehtud fakt, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samad põhilised kasutusalad:

(40)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(41)

Esialgsel uurimisperioodil (6) eksportisid Hiina eksportivad tootjad liitu üle 42 tuhande tonni vaatlusalust toodet, see eksport moodustas sel ajal umbes 26 % liidu turuosast.

(42)

Käesolevas uurimises näitasid Comexti ja artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi statistilised andmed vaatlusaluse toote impordi kohta vaatlusalusel perioodil ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliselt väiksemat impordimahtu kui koostööd teinud eksportivate tootjate deklareeritud ekspordimaht. Seetõttu leidis komisjon, et kõnealusel juhul ei olnud statistilised andmed usaldusväärsed ja neid ei saanud kasutada HRVst pärit impordi mahu ja Hiina eksportivate tootjate turuosa kindlakstegemiseks. Seega tugines ta oma järeldustes vaatlusaluse toote liitu suunatud impordi mahu ja Hiina eksportivate tootjate turuosa kohta koostööd teinud eksportivate tootjate kontrollitud andmetele ja läbivaatamistaotluses esitatud teabele.

(43)

Esialgsel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportisid koostööd teinud eksportivad tootjad liitu umbes 2,9 tuhat tonni vaatlusalust toodet, see eksport moodustas sel ajal [2,5–3,5 %] liidu turuosast (vt tabel 3).

(44)

Koostööd teinud eksportivate tootjate toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ainult umbes 12 % uurimisaluse toote hinnangulisest kogutoodangust HRVs (7). Seetõttu pidas komisjon tõenäoliseks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kõigi Hiina eksportivate tootjate (kes ei kuulunud valimisse ja keda uurimise raames ei kontrollitud) ELi suunatud impordi kogumaht rohkem kui koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate deklareeritud 2,9 tuhat tonni ning Hiina eksportivate tootjate turuosa oli suure tõenäosusega suurem kui tabelis 3 osutatud [2,5–3,5 %].

(45)

Selle põhjal jõudis komisjon järeldusele, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkasid Hiina eksportivad tootjad uurimisaluse toote eksportimist liitu, kuigi väiksemates kogustes.

(46)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid HRV puhul pigem oluliste moonutuste esinemisele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(47)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus küsimustikule ei vastanud ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki märkust alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(48)

Komisjon märkis algatamisteate punktis 5.3.2 ka, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes valis ta algul alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Mehhiko, et teha normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Samuti märkis komisjon, et ta uuris alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(49)

Komisjon teavitas 14. juulil 2022 toimikule lisatud teatega (edaspidi „teade tootmistegurite ja võrdlusriigi kohta“ või „teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlakstegemiseks. Nimetatud teates loetles komisjon kõik uurimisaluse tootega seotud tootmistegurid, nagu selle tootmiseks kasutatavad toorained, tööjõud ja energia. Lisaks selgitas komisjon moonutamata hindade ja võrdlusaluste valimise kriteeriumide alusel välja võimaliku võrdlusriigi: Mehhiko. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et teeb müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks Mehhiko tootja Tubos de Acero de México S.A. (edaspidi „Tamsa“) kohta kättesaadava teabe põhjal.

(50)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud: „Normaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(51)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(52)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(53)

HRV terasesektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (8) leidis komisjon, et sektoris esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(54)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et HRVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (9). Arvestades, et teras on uurimisaluse toote tootmisel kasutatav peamine tooraine, järeldas komisjon eelkõige, et lisaks sellele, et oluline osa terasesektori äriühingutest on endiselt Hiina valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande (10) tähenduses, võib Hiina valitsus alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses oma esindatuse tõttu ettevõtetes ka mõjutada terasesektori hindu ja kulusid (11). Komisjon leidis ka, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. Üldiselt toobki HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside kontsentreerumise sektoritesse, mille Hiina valitsus on määratlenud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (12). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses ning põhjustavad seetõttu HRVs eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ning maakasutusõiguste andmisel moonutusi (13). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande (14) tähenduses ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses HRV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (15).

(55)

Nagu eelmistes HRV terasesektorit käsitlevates uurimistes, analüüsis komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas taotluses ning komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the China People’s Republic of the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (16) („Kaubanduskaitsealase uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“) (edaspidi „aruanne“) sisalduvate tõendite põhjal, mis tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti riigi olulist sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste esinemist HRVs, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes.

(56)

Taotluses väideti, et Hiina valitsuse või muude ametiasutuste mitmesugused kõikehõlmavad sekkumised eri valitsustasanditel mõjutavad ulatuslikult Hiina majandust tervikuna, mille tõttu ei saa Hiina terasetööstuse omamaiseid hindu ja kulusid käesolevas uurimises kasutada. Selle seisukoha toetamiseks viidati taotluses komisjoni hiljutistele Hiina terasesektorit käsitlevatele uurimistele (17).

(57)

Täpsemalt öeldes juhiti taotluses tähelepanu sellele, et arvestades HRV põhiseaduses sätestatud sotsialistliku turumajanduse doktriini, Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) kohalolekut kõikjal ja selle mõju majandusele strateegilise planeerimise algatuste, nt 13. ja 14. viisaastakuplaani kaudu, avaldub Hiina valitsuse sekkumine eri vormides, nimelt haldus-, finants- ja regulatiivsete meetmetena.

(58)

Taotluses esitati näiteid elementidest, mis osutavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimeses kuni kuuendas taandes loetletud moonutustele. Viidates eelkõige komisjoni varasematele terasesektorit käsitlevatele uurimistele ja aruandele, väitis taotluse esitaja järgmist.

(59)

Hiina valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(60)

Konkreetselt uurimisaluse toote sektoris, st terasesektoris, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses. Uurimine kinnitas, et kaks peamist uurimisaluse toote tootjat, nimelt Daye Special Steel Ltd ja Zhejiang Pacific Seamless Tube on riigi omandis. Daye Special Steel Ltd ja Zhejiang Pacific Seamless Tube on ettevõtte CITIC Pacific Special Steel tütarettevõtjad. CITIC Pacific Special Steel on üks suurimaid eriterase tootjaid Hiinas (22) ja kuulub ettevõttele CITIC Limited, mis on riigile kuuluv ettevõte ja üks Hiina suurimaid konglomeraate (23). Oma 2021. aasta aruandes märgib CITIC, et „CITIC on pühendunud riikliku strateegia elluviimisele, sealhulgas rohepöördele ja üleminekule vähese CO2 heitega majandusele, et täita 14. viisaastakuplaani. Samuti püüame saada riigile kuuluvate ettevõtete seas teerajajaks, et aidata kaasa meie kahe vähese CO2 heitega seotud eesmärgi saavutamisele ja saada kapitaliturul eeskujuks keskkonna, sotsiaalses ja juhtimise valdkonnas (24)“.

(61)

Terasesektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Viimased terasesektorit käsitlevad Hiina poliitikadokumendid kinnitavad tähtsust, mida Hiina valitsus jätkuvalt sektorile omistab, sealhulgas kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas valitsuse poliitikaga. Seda näitlikustab tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi terasetööstuse kvaliteetse arendamise edendamist käsitleva suunava arvamuse kavand, milles nõutakse tööstusliku vundamendi edasist tugevdamist ja tööstusahela moderniseerimise taseme olulist parandamist, (25) 14. viisaastakuplaani toorainetööstuse arendamise kohta, mille kohaselt sektor „hoiab ühtaegu turuliidri positsiooni ja edendab valitsuse eesmärke“ ning „arendab ökoloogilise juhtpositsiooni ja põhikonkurentsivõimega juhtivate ettevõtete rühma“, (26) või ka 14. viisaastakuplaani terasejääkide tööstuse arendamise kohta, mille peamine eesmärk on „jätkuvalt suurendada terasejääkide kasutusmäära ja saavutada 14. viisaastakuplaani lõpuks riiklikus terasetööstuses 30 % suurune üldine vanametalli kasutusmäär“ (27).

(62)

Sarnaseid näiteid Hiina ametiasutuste kavatsusest sektori arengut jälgida ja suunata võib kohata ka provintsi tasandil, näiteks Hebeis, mis kavatseb „järjekindlalt rakendada organisatsioonide ühisarendust, kiirendada riigile kuuluvate ettevõtete segaomandi reformi, keskenduda raua- ja terasesektori eraettevõtete piirkonnaülese ühinemise ja ümberkorraldamise edendamisele ning püüda luua 1–2 maailmatasemel suurkontserni, 3–5 suurkontserni, mis omavad omamaist toetust“ ning „jätkuvalt laiendada terasejääkide ringlussevõtu ja ringlemise kanaleid, tugevdada selle sortimist ja liigitamist“ (28). Lisaks sellele hõlmab Hebei terasesektori tegevuskava järgmist: „järgida struktuuri kohandamist ja tõsta esile toodete mitmekesistamist. Edendada jätkuvalt raua- ja terasetööstuse struktuuri kohandamist ja paigutuse optimeerimist, edendada ettevõtete konsolideerimist, ümberkorraldamist, ümberkujundamist ja ajakohastamist ning edendada igakülgselt raua- ja terasetööstuse arendamist suurettevõtete suunas, tehniliste seadmete moderniseerimist, tootmisprotsesside mitmekesistamist ja tootmisahela järgmise etapi toodete mitmekesistamist“.

(63)

Samamoodi nähakse Henani rakenduskavas terasetööstuse ümberkujundamiseks ja ajakohastamiseks 14. viisaastakuplaani raames ette järgmist: „spetsiaalsete terasetootmisbaaside rajamine […], kuue spetsiaalse terasetootmisbaasi rajamine Anyangis, Jiyuanis, Pingdingshanis, Xinyangis, Shangqius, Zhouous jne ning tootmisharu haarde, tõhususe ja spetsialiseerumise parandamine. Muu hulgas piiratakse 2025. aastaks Anyangi toormalmi tootmisvõimsust, et see jääks 14 miljoni tonni piiresse ja toorterase tootmisvõimsust, et see jääks 15 miljoni tonni piiresse“ (29).

(64)

Edasisi tööstuspoliitilisi eesmärke võib täheldada ka teiste provintside, nagu Jiangsu, (30) Shandongi, (31) Shanxi, (32) Liaoning Daliani (33) ja Zhejiangi (34) planeerimisdokumentides.

(65)

Seoses Hiina valitsuse positsiooniga, mis võimaldab tal mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, ei olnud võimalik süstemaatiliselt kindlaks teha uurimisaluse toote tootjate ja HKP vahelisi isiklikke sidemeid. Uurimisaluse toote kohta saab siiski tuua mõned konkreetsed näited.

(66)

Näiteks ettevõtte CITIC Pacific Special Steel juhatuse esimees on parteikomitee sekretär (35). Lisaks on ettevõtte CITIC Pacific Special Steel nõukogu esimees parteikomitee asesekretär (36).

(67)

Lisaks rakendatakse uurimisaluse toote sektoris poliitikat, mis tagab omamaiste tootjate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. Uurimise käigus tehti kindlaks muud dokumendid, mis näitasid, et tootmisharu saab valitsuse juhiseid, kuna riik sekkub terasesektorisse ja uurimisalune toode kuulub ühte selle allsektoritest.

(68)

Hiina valitsus peab terasetööstust jätkuvalt oluliseks tootmisharuks (37). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil avaldatud terasele keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid. Hiina valitsus on 14. viisaastakuplaani raames eraldanud vahendeid terasetööstuse ümberkujundamiseks ja moderniseerimiseks ning selle optimeerimiseks ja struktuuri kohandamiseks (38). Niisamuti on 14. viisaastakuplaanis toorainetööstuse arendamise kohta, mida rakendatakse ka terasetööstuse suhtes, nimetatud sektorit „reaalmajanduse alustalaks“ ja „Hiina rahvusvahelist konkurentsieelist kujundavaks olulise tähtsusega valdkonnaks“ ning selles on kehtestatud mitmed eesmärgid ja töömeetodid, mis suunavad terasesektori arengut ajavahemikul 2021–2025, näiteks tehnoloogia moderniseerimine, sektori struktuuri parandamine (muu hulgas äriühingute edasise koondumise kaudu) ja digipööre (39).

(69)

Uurimisaluse toote tootmisel kasutatav oluline tooraine on rauamaak. Rauamaaki mainitakse ka 14. viisaastakuplaanis toorainetööstuse arendamise kohta, kus riik kavatseb „ratsionaalselt arendada omamaiseid maavarasid. Tugevdada rauamaagi uurimist […], rakendada maksusoodustusi, soodustada täiustatud tehnoloogia ja seadmete kasutuselevõttu, et vähendada tahkete kaevandamisjäätmete teket“ (40). Provintsides, nagu näiteks Hebei, näevad ametiasutused sektori jaoks ette järgmist: „uutesse projektidesse tehtavaid investeeringuid subsideeritakse soodustuste teel; uuritakse ja juhendatakse finantsasutusi, et need annaksid raua- ja teraseettevõtetele väikese intressiga laene uutele tootmisharudele üleminekuks ning samal ajal subsideerib valitsus neid soodustuste tagamise teel“ (41). Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on soodustatud tootmisharude toetamine, sealhulgas uurimisaluse toote tootmiseks kasutatava põhitooraine tootmine. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(70)

Uurimisalust toodet mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on märgitud ka eespool põhjenduses 58. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või selle põhisisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses sisenditega, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi) (42).

(71)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et uurimisaluse toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on osutatud ka eespool põhjenduses 58. Seetõttu mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(72)

Kõigele lisaks tuletab komisjon meelde, et uurimisaluse toote tootmiseks on vaja mitut sisendit. Kui uurimisaluse toote tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Peale selle kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(73)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada uurimisaluse toote omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses ning samuti on kõigi sisendite (sh tooraine, energia, maa, rahastamise, tööjõu jne) kulud ebausaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(74)

Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlakstegemiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(75)

Hiina valitsus ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(76)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(77)

Nagu on selgitatud põhjenduses 49, avaldas komisjon teate normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutatud allikate kohta. Selles teates kirjeldatakse asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid. Komisjon teavitas teates huvitatud isikuid ka oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Mehhikot, kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt tehakse kindlaks oluliste moonutuste esinemine.

(78)

Komisjon nimetas teates 55 riiki, mis on Maailmapanga andmetel HRVga sarnase majandusarengu tasemega riigid, st kõik need riigid on Maailmapanga liigituse kohaselt rahvamajanduse kogutulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigid (45).

(79)

Komisjoni käsutuses oleva teabe kohaselt toodetakse uurimisalust toodet seitsmes riigis: Jaapan, Kanada, Lõuna-Korea, Mehhiko, Saudi Araabia, USA ja Venemaa Föderatsioon. Neist seitsmest riigist vaid kaks kuuluvad 55 riigi hulka, mille kogurahvatulu on Maailmapanga andmetel sarnane Hiina Rahvavabariigi omaga, s.o suurema keskmise sissetulekuga riikide rühma. Need riigid on Mehhiko ja Venemaa Föderatsioon

(80)

Lisaks hindas komisjon uurimisaluse toote ja selle tootmiseks kasutatavaid olulisimaid kuluartikleid esindavate toorainete ekspordi- ja/või impordipiirangutest tingitud turumoonutuste olemasolu. Ta leidis, et Venemaa Föderatsioonis kehtivad kaubanduspiirangud terasejäätmete, elektrienergia ja gaasi suhtes, mis on kõik uurimisaluse toote tootmisel kasutatavad olulised tootmistegurid. Arvestades neid Venemaa Föderatsioonis kehtivaid kaubanduspiiranguid, leidis komisjon, et Venemaa Föderatsiooni ei saa pidada asjakohaseks võrdlusriigiks.

(81)

Mehhiko puhul selliseid piiranguid ei leitud. Mehhiko majandusarengu tase on sama mis Hiina Rahvavabariigil ning mingeid tootmistegurite või uurimisaluse toote suhtes kehtestatud piiranguid ei leitud.

(82)

Pärast uurimise algatamist väitsid eksportivad tootjad Daye Special Steel Co., Ltd. ja Zhejiang Pacific Seamless Steel Tube Co., Ltd., et Mehhiko ei pruugi täielikult vastata asjakohase kolmanda riigi kriteeriumidele, sest esiteks näib tootmisprotsess erinevat Hiina eksportivate tootjate omast ja teiseks on Mehhiko tootjate toodetavate toodete valik palju kitsam (või mitte väga mitmekesine) kui Hiina eksportivate tootjate toodetavate ja eksporditavate toodete valik.

(83)

Peale selle üldise väite ei sisaldanud eksportivate tootjate esildis mingeid konkreetseid tõendeid selle kohta, miks uurimisaluse toote tootmisprotsess ja tootevalik Mehhikos erineb HRV omast ning milline on selle mõju tootmisteguritele. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. Rohkem märkusi ei saadud.

(84)

Komisjon analüüsis peamiste tootmistegurite importi Mehhikosse. Impordiandmete analüüs näitas, et uurimisaluse toote valmistamiseks kasutatavaid tootmistegureid imporditakse Mehhikosse piisavas koguses, et Mehhiko saaks olla asjakohane võrdlusriik, ning et seda importi ei mõjutanud import HRVst või mõnest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (46) I lisas loetletud riigist.

(85)

Komisjon tuvastas ka ühe äriühingu – Tamsa – kelle hiljutised finantsandmed, mille alusel saab kindlaks teha tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, on kättesaadavad Tenarise kontserni finantsandmete põhjal (vt punkt 4.7.5).

(86)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades andis komisjon huvitatud isikutele teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Mehhikot ja äriühingut Tamsa.

(87)

Huvitatud isikutel paluti kommenteerida Mehhiko sobivust võrdlusriigina ja äriühingu Tamsa sobivust uurimisaluse toote võrdlusriigi tootjana.

(88)

Peale põhjenduses 82 nimetatud märkusi ühtki muud märkust ei saadud.

(89)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Mehhiko on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(90)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastas Mehhiko alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele ja Mehhikot saab pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(91)

Komisjon esitas teates normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutatud allikate kohta loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uurimisaluse toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet teates nimetatud tootmistegurite moonutamata väärtuste kohta.

(92)

Lisaks märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega (eelkõige toorainetega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) (47).

(93)

Võttes arvesse taotluses esitatud, taotluse esitajalt/huvitatud isikutelt hiljem saadud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et selgitada välja normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Tootmistegurid ja teabeallikad

(94)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud määruse (EL) 2015/755 I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta arvesse võtmata HRVst võrdlusriiki suunatud impordi, sest nagu ta järeldas, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv oluliste moonutuste esinemise tõttu alusmääruseartikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid võrdselt, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast HRVst võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt representatiivne. Kaalutud keskmist impordihinda kohandati vajaduse korral imporditollimaksude arvessevõtmiseks.

(95)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid koostööd teinud eksportivate tootjate tegelikud kulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tähtsusetu osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla.

(96)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadsid koostööd teinud eksportivad tootjad oma märkustes kahtluse alla meetodi, mida komisjon kasutas kulumaterjalide moonutamata väärtuse arvutamiseks. Väideti, et selle asemel, et määrata kulumaterjalide kulude kogusumma protsendimäärana otseste toorainekulude kogusummast ja kohaldada seda protsendimäära moonutamata toorainekulude kogusummale (võrdlusalus), oleks komisjon pidanud kasutama moonutamata väärtust iga üksiku kulumaterjali kohta.

(97)

Komisjon märkis, et oma üldise tava kohaselt ei arvuta ta igale kulumaterjalile eraldi võrdlusalust, vaid väljendab nende kulusid protsendimäärana tooraine kogukuludest, võttes aluseks eksportivate tootjate esitatud kuluandmed, ja seejärel kohaldab seda protsendimäära kindlakstehtud moonutamata hindade kasutamisel ümberarvutatud materjalikuludele. Lisaks, nagu on selgitatud põhjenduses 95, olid need kulud tähtsusetud ja sõltumata kasutatavast meetodist ei oleks neil olnud märkimisväärset mõju dumpingumarginaali arvutustele. Komisjon leidis, et tema metoodika kulumaterjalide moonutamata väärtuse arvutamiseks oli asjakohane, kuna see säilitas asjaomaste eksportivate tootjate kulustruktuuri. Lisaks puudus uurimise ajal parem teave ja eksportivad tootjad ei kvantifitseerinud kavandatud meetodi kasutamise mõju, et põhjendada oma märkusi. Seepärast lükati kulumaterjale käsitlev väide tagasi.

(98)

Komisjon arvutas koostööd teinud eksportivate tootjate toorainetarnete eest kantud transpordikulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja kohaldas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulu suhtes, et teha kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine kulude ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid.

(99)

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) esitab igal aastal teavet töötajate keskmise kuupalga ja tegeliku keskmise nädalase tööaja kohta eri sektorites ühe töötaja kohta Mehhikos.

(100)

Komisjon kasutas töötleva tööstuse keskmise tunnipalga kindlakstegemiseks 2021. aasta teavet (48). Tööjõu kogukulude leidmiseks tugines komisjon andmetele, mille OECD on avaldanud väljaandes „Taxing Wages 2021“, mis hõlmas 2021. aastat (49). Komisjon lisas töötleva tööstuse tunnipalgale sotsiaalkindlustusmaksed.

(101)

Keskmised elektrihinnad kWh kohta, mida kohaldati Mehhikos ettevõtetele 2021. aastal, saadi veebisaidilt GlobalPetrolPrices.com, st läbivaatamistaotluses nimetatud allikast. Selle hinna alusel tegi komisjon kindlaks keskmise elektrihinna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (2021) (50).

(102)

Maagaasi hinna Mehhiko ettevõtetele (tööstustarbijatele) avaldab iga kuu energeetikasektorit reguleeriv asutus Comisión Reguladora de Energía (CRE). Komisjon kasutas ettevõtetele kohaldatavat keskmist hinda, millest CRE teatas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (51).

(103)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulud, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(104)

Komisjon kasutas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summa kindlakstegemiseks Tamsa tegevusega seotud finantsandmeid, mis olid kättesaadavad emaettevõtja Tenaris S.A. konsolideeritud raamatupidamisaruannetes (52).

(105)

Koostööd teinud eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(106)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes seadsid koostööd teinud eksportivad tootjad kahtluse alla komisjoni poolt üldkulude arvutamiseks kasutatud meetodi, tuginedes samadele põhjustele mis kulumaterjalide kulude arvutamiseks kasutatud meetodi puhul (vt põhjendus 96), väites, et komisjon oleks pidanud kõigi tegurite kulud eraldi kindlaks tegema ja asendama need asendusväärtustega, selle asemel et kasutada üldkulude suhtarvu ja kohaldada seda moonutamata otsekulude suhtes.

(107)

Selle väite kohta märkis komisjon, et üldkulude andmed iga teguri kohta eraldi ei olnud võrdlusriigi tootja finantsaruannetes hõlpsalt kättesaadavad. Seetõttu leidis komisjon, et tema metoodika üldkulude moonutamata väärtuse arvutamiseks oli asjakohane, kuna see säilitas asjaomaste eksportivate tootjate kulustruktuuri. Pealegi ei olnud parem teave kättesaadav, sest eksportivad tootjad ei pakkunud välja ühtegi teist üldkulude moonutamata võrdlusalust. Seepärast lükati üldkulusid käsitlev väide tagasi.

(108)

Eelöeldu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(109)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd teinud eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Komisjon arvestas tootmiskuludest maha tootmisprotsessis taaskasutatud kõrvalsaaduste moonutamata kulud. Neid tarbimismäärasid kontrolliti kontrolli käigus. Komisjon korrutas tarbimismäärad võrdlusriigis Mehhikos täheldatud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud tabelis 1.

(110)

Pärast moonutamata tootmiskulude kindlakstegemist lisas komisjon tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, nagu on märgitud punktis 4.7.5. Tootmise üldkulud tehti kindlaks eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum tehti kindlaks Tenarise kontserni, (53) kuhu kuulub kontserni Mehhiko tütarettevõtja Tamsa, 2021. aasta finantsaruannete põhjal. Komisjon lisas moonutamata tootmiskuludele järgmised kuluartiklid:

(111)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(112)

Eksportivad tootjad seadsid kahtluse alla müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemise viisi, küsides, miks müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit väljendati käibe asemel protsendina müüdud kaupade kuludest, kas otsesed müügikulud sisaldusid müügi-, üld- ja halduskuludes ning miks komisjon kasutas Tenarise kontserni müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, mitte kontserni Mehhiko tütarettevõtja Tamsa vaatlusaluse tootega seotud kulusid.

(113)

Komisjon märkis, et oma üldise tava kohaselt väljendab ta müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit protsendina müüdud kaupade kuludest, et arvutada normaalväärtus ja lisada otsesed müügikulud müügi-, üld- ja halduskulude hulka. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt tuleb normaalväärtus arvutada tootmiskulude põhjal ning see peab sisaldama müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summat. Sellest tulenevalt tuleb kulude alusel normaalväärtuse arvutamiseks neile kuludele lisatavad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum väljendada nende kulude osana. Komisjon kasutas Tenarise kontserni müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, kuna Tamsa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmed ei olnud kättesaadavad ja kuna Tenarise kontserni andmed olid parim hõlpsasti kättesaadav alternatiiv. Seetõttu leidis komisjon, et tema metoodika müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvutamiseks oli asjakohane, seda eelkõige paremate andmete puudumise tõttu, ning lükkas väite tagasi.

(114)

Koostööd teinud eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või HRVs asuva seotud kaupleja kaudu.

(115)

Komisjon määras vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 ekspordihinnaks uurimisaluse toote eest tegelikult makstud või makstava hinna, kui seda müüakse liitu eksportimiseks.

(116)

Komisjon võrdles alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt arvutatud normaalväärtust koostööd teinud eksportivate tootjate eespool kindlakstehtud ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil tooteliigi kaupa.

(117)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandusi tehti pangatasude, vahendustasude, krediidikulude, veokulude, käitlemiskulude, muude allahindluste ning pakendamis- ja kindlustuskulude põhjal.

(118)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon koostööd teinud eksportivate tootjate puhul iga liiki samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust asjakohast liiki uurimisaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(119)

Selle põhjal jäi koostööd teinud eksportivate tootjate kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, vahemikku 10–44 %. Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(120)

Lisaks dumpingu esinemise kindlakstegemisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus ning liidu turu atraktiivsus.

(121)

Taotluse esitajate sõnul on HRV suurim uurimisaluse toote tootja maailmas (23 tootjat, kokku 33 tootmisliini).

(122)

Taotluse esitajate hinnangul oli HRV uurimisaluse toote hinnanguline kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 2,3 miljonit tonni. Sama allika kohaselt oli hinnanguline kogutootmisvõimsus 5 miljonit tonni. Seega oli HRV uurimisaluse toote vaba tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 2,7 miljonit tonni. Kuna liidu tarbimine oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt umbes 100 tuhat tonni (vt tabel 2), ületas Hiina eksportivate tootjate vaba tootmisvõimsus uurimisaluse toote tarbimist liidu turul umbes 27 korda. Võrreldes sellega oli taotluse esitajate hinnangul 12 olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsus ülejäänud maailmas samal ajavahemikul umbes 2,9 miljonit tonni (54). Kuna Hiina valitsus keeldus koostööst ja Hiina eksportivate tootjate koostöövalmidus oli väike, ei saanud komisjon täiendavat teavet HRV toodangu ja liitu suunatud impordi kohta.

(123)

Võttes arvesse HRV (suurt) toodangut ja vaba tootmisvõimsust võrreldes liiduga, pidas komisjon siiski tõenäoliseks, et meetmete aegumise korral kasutavad Hiina eksportivad tootjad oma vaba tootmisvõimsust üha enam ja suures koguses dumpinguhindadega toodete liidu turule suunamiseks.

(124)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkasid Hiina eksportivad tootjad uurimisaluse toote eksportimist liitu. Koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate eksport ulatus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2,9 tuhande tonnini, moodustades [2,5–3,5 %] liidu turuosast. Nagu põhjenduses 43 on üksikasjalikult kirjeldatud, kuna import ELi põhineb ainult koostööd teinud eksportivate tootjate andmetel, samal ajal kui HRV üldine toodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli märkimisväärselt suurem, oli Hiina eksportivate tootjate kogu turuosa uurimisaluse toote puhul liidus tõenäoliselt suurem. Seega jääb liidu turg kehtivatest meetmetest hoolimata Hiina eksportivate tootjate jaoks atraktiivseks ekspordituruks.

(125)

Taotluse esitajate arvates seisneb liidu turu atraktiivsus ka suhteliselt kõrges keskmises hinnatasemes, klientide maksevõimes ja hästi varustatud sadamate, ladustamis- ja turustamisvõimalustega usaldusväärses logistikataristus ning tööstustarbijate suures hulgas. Lisaks on liit mahu poolest praegu maailma suurim teraseturg.

(126)

Lisaks sellele näitas valimisse kaasatud liidu tootjate ja koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate hindade võrdlus, et kui dumpinguvastane tollimaks välja jätta, siis lõid Hiina ekspordihinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu hindu alla (vt põhjendus 152), mis näitab, et liidu turg on hindade poolest atraktiivne.

(127)

USA paragrahvi 232 kohaste meetmete rakendamine ja eelkõige Hiina eksportivate tootjate vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud imporditollimaksud piiravad veelgi eksportivate tootjate võimalusi eksportida vaatlusalust toodet muudesse olulistesse sihtkohtadesse peale liidu.

(128)

Seetõttu on liidu turg jäänud suuruse ja hindade poolest Hiina eksportivate tootjate jaoks atraktiivseks turuks.

(129)

Uurimine näitas, et Hiina eksport sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhinnaga.

(130)

HRVs oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suur vaba tootmisvõimsus võrreldes liidu tarbimisega. Lisaks kinnitas liidu turu atraktiivsus selle suuruse ja hindade poolest tõenäosust, et Hiina eksport ja vaba tootmisvõimsus suunatakse meetmete aegumise korral liidu turule.

(131)

Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa uurimisaluse toote Hiinast liitu suunduva dumpinguhinnaga impordi olulise suurenemise.

(132)

Eeltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine.

(133)

Vaatlusalusel perioodil tootsid liidus samasugust toodet kuus tootjat, kes asusid eri liikmesriikides. Need tootjad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(134)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 196 050 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu liidu tootmisharu kohta kättesaadava teabe põhjal, näiteks Euroopa terastorude tootjate ühenduse poolt valimisse kaasamata ELi tootjate kohta esitatud teabe ja valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule antud vastuste põhjal. Nagu on märgitud põhjenduses 20, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab vastavalt peaaegu 76 % ja 67 % teadaolevate liidu samasuguse toote tootjate kogutoodangust ja müügimahust.

(135)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks Eurostati impordistatistika ja liidu tootmisharu liidusisese müügi mahu põhjal, nagu taotluse esitaja poolt valimisse kaasamata ELi tootjate kohta esitatud andmetes kajastatud, ning valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikele esitatud vastuste põhjal. Komisjon kasutas vaba ja tootmisharusisese turu ning turuosade kohta andmevahemikke, tagamaks, et ühe liidu tootja kohta ei avaldataks konfidentsiaalseid andmeid.

(136)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(137)

Liidu tarbimine vähenes 2018.–2019. aastal 3 %, 2019.–2020. aastal üle 12 % ja seejärel suurenes 2020. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal üle 5 %. Kokkuvõttes vähenes see 2018. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 9 %.

(138)

Liidu tootmisharu teatas uurimisaluse toote tootmisharusisesest kasutamisest, mis moodustas 2018. aastal alla 5 % liidu kogutarbimisest. Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes see 26 %.

(139)

Vabaturu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 10 %. Ajavahemikul 2018–2019 vähenes see 7 %, aastatel 2019–2020 üle 9,6 % ja seejärel suurenes 2020. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal üle 7 %.

(140)

Koostööd teinud eksportivate tootjate andmete põhjal muutusid uurimisaluse toote impordi maht ja turuosa järgmiselt. Kuna andmed saadi ainult kahelt eksportivalt tootjalt, esitati need konfidentsiaalsuse huvides vahemikena.

(141)

Import asjaomasest riigist liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(142)

Esialgses uurimises tuvastati, et Hiinast pärit impordi turuosa liidus oli 26,8 %. Seevastu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli selle turuosa [2,5–3,5] %. Järelikult vähenes kehtivate dumpinguvastaste meetmete tõttu Hiinast pärit impordi turuosa järsult. Väheneva tarbimise tingimustes suurenes vaatlusalusel perioodil Hiinast pärit import siiski liidu tootmisharu arvelt. HRVst liitu imporditud toodangu kogumaht suurenes vaatlusalusel perioodil 104 % ning oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [2 800 – 2 900] tonni. Kuigi Hiina impordi turuosa suurenes, jäi see samal perioodil suhteliselt väikeseks, olles [2,5–3,5] %.

(143)

HRVst pärit impordi turuosa suurenes 2018.–2019. aastal 20 %, 2018.–2020. aastal 13 % (hoolimata liidu vabaturu tarbimise vähenemisest 16 %) ning vaatlusalusel perioodil 127 %. HRVst pärit impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest ja COVID-kriisist hoolimata.

(144)

Nagu on märgitud põhjenduses 42, põhinevad uurimisaluse toote HRVst liitu suunatud impordi maht ja Hiina eksportivate tootjate turuosa koostööd teinud eksportivate tootjate kontrollitud andmetel ja läbivaatamistaotluses esitatud teabel vaatlusaluse perioodi ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta.

(145)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid koostööd teinud eksportivad tootjad Daye Special Steel Co. Ltd., Zhejiang Pacific Seamless Steel Tube Co. ja Yangzhou Chengde Steel Pipe, Co. Ltd., et pole selge, miks uurimises kasutatud impordimahud põhinesid pigem koostööd teinud eksportivate tootjate esitatud andmetel kui Comexti andmebaasil.

(146)

Nagu põhjenduses 42 on märgitud, leidis komisjon, et käesoleval juhul ei olnud statistilised andmed usaldusväärsed ja neid ei saanud kasutada HRVst pärit impordi tegeliku mahu kindlakstegemiseks ja seega eelistas ta oma järeldused teha koostööd teinud eksportivate tootjate kontrollitud andmete põhjal. Lisaks sellele ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et koostööd teinud eksportivate tootjate deklareeritud ekspordimahu kasutamine ei ole asjakohane. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(147)

Komisjon tegi HRVst liitu suunatud impordi puhul hinnad ja hindade allalöömise kindlaks koostööd teinud eksportivate tootjate andmete põhjal.

(148)

Kuna andmed pärinevad ainult kahelt eksportivalt tootjalt, esitati keskmine impordihind konfidentsiaalsuse huvides vahemikena.

(149)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurodes tonni kohta)

(150)

Keskmine impordihind langes 2018.–2019. aastal 1 % ja 2018.–2020. aastal 4 % ning tõusis 2018. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 13 %.

(151)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

(152)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa sama tasandi tehingutes ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemust väljendati protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Võrdlus näitas, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta oli 21,6–27 %. Kui aga sama võrdlus tehti koos dumpinguvastaste tollimaksudega, siis hindade allalöömist ei täheldatud.

(153)

Uurimisaluse toote import muudest kolmandatest riikidest peale HRV pärines peamiselt Taist, Ukrainast ja Ühendkuningriigist.

(154)

Muudest kolmandatest riikidest pärit uurimisaluse toote liitu suunatud impordi kogumaht ja turuosa ning hinnasuundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest

(155)

Taist pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 116 %. Turuosa ulatus 2020. aastal [5–6] %ni ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [3,2–4,2] %ni. Keskmine impordihind jäi vaatlusalusel perioodil üsna stabiilseks. Samadel eespool põhjenduses 140 selgitatud põhjustel on kõigi teiste riikide turuosa esitatud vahemikena.

(156)

Ukrainast pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 39 %. Turuosa ulatus 2020. aastal [1–2] %ni ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [0,5–1,5] %ni. Keskmine impordihind vähenes vaatlusalusel perioodil 33 %.

(157)

Ühendkuningriigist pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 98 %. Turuosa suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [0,5–0,9] %ni. Keskmine impordihind vähenes vaatlusalusel perioodil 30 %.

(158)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 70 %. Turuosa ulatus 2019. aastal [4–5] %ni ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [1–2] %ni. Kokkuvõttes tõusis keskmine impordihind kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 5 %.

(159)

Kõigist kolmandatest riikidest (v.a asjaomane riik) pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 21 %. Ka kõigi muude kolmandate riikide (v.a asjaomase riigi) impordi turuosa vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [6,5–7,5] %ni.

(160)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda kujundanud majandusnäitajate hindamist.

(161)

Nagu põhjenduses 20 on märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut. Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid taotluse esitaja esitatud teabes sisalduvate andmete põhjal, mida võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastustega ja kättesaadava ametliku statistikaga. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustiku vastustes esitatud andmete ja kättesaadava ametliku statistika põhjal. Mõlemaid andmekogumeid peeti liidu tootmisharu majanduslikku olukorda esindavaks.

(162)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööjõud, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(163)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(164)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(165)

Tootmismaht langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil rekordiliselt madalale tasemele. See vähenes vaatlusalusel perioodil 45 %. Täpsemalt vähenes see 2018.–2019. aastal 17 %, seejärel ajavahemikul 2019–2020 rohkem kui 19 % ning 2020. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal rohkem kui 17 %. See vähenemine tulenes liidu tarbimise vähenemisest, nagu on selgitatud eespool punktis 6.2.

(166)

Tootmisvõimsus järgis sarnast suundumust, kuna see vähenes vaatlusalusel perioodil 21 %.

(167)

Komisjon märkis, et tootmisvõimsuse vähenemine oli osaliselt tingitud sellest, et kaks äriühingut, kes ei olnud taotluse esitajad, nimelt AMTP Roman Rumeenias ja Vallourec Deutschland Saksamaal, lõpetasid 2020. aastal samasuguse toote tootmise. Viimane sulges oma Saksamaal Reisholzis asuva tootmisüksuse 2020. aasta juunis ja Rathis asuva tootmisüksuse 2021. aasta lõpus.

(168)

Tootmismahu ja tootmisvõimsuse samaaegse vähenemise tõttu vaatlusalusel perioodil vähenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 30 %.

(169)

Kuigi tootmisvõimsuse rakendamine ei ole peamine kasumlikkust mõjutav tegur, on sellel otsene mõju tulemustele, sest see suurendab püsikulude osakaalu. Tootmisvõimsuse rakendamine jäi väga madalale tasemele, mis muutis tootmisharu olukorra väga ebakindlaks.

(170)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa (tonnides)

(171)

Liidu tootmisharu kogumüük liidu turul (vabaturul ja tootmisharusisesel turul) vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, s.o 9 %. Müük vähenes 2018.–2019. aastal 5 % ja seejärel 2019.–2020. aastal üle 12 % ning alates 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suurenes see rohkem kui 9 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ulatus liidu tootmisharu turuosa 90,9 %ni kogutarbimisest ja vähenes vaatlusalusel perioodil 1 %.

(172)

Samal ajal kui tarbimine vähenes 9 %, vähenes liidu tootmisharu tootmismaht vaatlusalusel perioodil 45 % ja müügimaht liidu turul (vabaturul ja tootmisharusisesel turul) 9 %.

(173)

Tööjõud ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööjõud ja tootlikkus

(174)

Liidu tootmisharu töötajate arv vähenes vaatlusalusel perioodil 40 %, järgides liidu tootmismahtudega sama suundumust.

(175)

Liidu tootjate tööjõu tootlikkus, mõõdetuna toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, vähenes vaatlusalusel perioodil 8 %, mis oli tingitud turunõudluse vähenemisest ja sellest tulenevast tootmise vähenemisest.

(176)

Kõik läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest märkimisväärselt suuremad. Samal ajal oli HRVst liitu suunatud impordi maht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suhteliselt piiratud, moodustades vaid [2,5–3,5] % liidu tarbimisest. Seepärast oli tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule üsna piiratud.

(177)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurodes tonni kohta)

(178)

Vaatlusalusel perioodil langes liidu tootmisharu hind vabaturul üle 2 % ja ühiku tootmiskulud suurenesid 15 %. Pärast Hiinast pärit impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2016. aasta novembris suutsid liidu tootjad alates 2018. aastast kuni 2019. aastani säilitada oma müügihinnad. Aastatel 2019–2020 langes ühiku müügihind siiski rohkem kui 6 %. Seejärel tõusis see aastatel 2020–2021 üle 4 %.

(179)

Tootmise ühikukulu jäi 2018. ja 2019. aastal stabiilseks, vähenes 2018. ja 2020. aastal veidi, s.o 1 %, ning suurenes vaatlusalusel perioodil 15 %. Aastatel 2020–2021 suurenes see üle 16 %, kajastades energia- ja toorainekulude suurt kasvu samal perioodil.

(180)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(181)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid 2018.–2019. aastal 3 %. Need suurenesid ka 2018.–2020. aastal 6 %. Kokkuvõttes suurenesid need vaatlusalusel perioodil 6 %.

(182)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Laovarud

(183)

Valimisse kaasatud liidu tootjate lõppvarude kogus jäi tootmisega võrreldes stabiilseks. Lõppvarud vähenesid vaatlusalusel perioodil 39 %. Liidu tootjad hoiavad tavaliselt väikseid laovarusid. Seetõttu ei peeta laovarusid selles tootmisharus oluliseks kahjunäitajaks. Seda kinnitab ka analüüs lõppvarude muutumise kohta protsendina toodangust. Mõned tootjad tootsid uurimisperioodil vähem ja vähendasid varusid, et tulla toime finantsraskustega 2020. ja 2021. aastal (vt tabel 6).

(184)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(185)

Selleks et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kokkuvõttes vähenes kasumlikkus 9,3 %st 2018. aastal [–7,2] %ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Aastatel 2019–2018 jäi see peaaegu samale tasemele, kuid ajavahemikul 2018–2020 vähenes 59 %. Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus vähenes vaatlusalusel perioodil [–77] %.

(186)

Pärast järelduste avalikustamist väitsid koostööd teinud eksportivad tootjad, et komisjon ei selgitanud, kuidas kasumlikkuse vähenemine oli seotud asjaomasest riigist pärit impordi hinna tõusuga.

(187)

Nagu on selgitatud põhjendustes 200, jõudis komisjon järeldusele, et liidu tootmisharule tekkinud olulist kahju ei põhjustanud HRVst pärit import. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(188)

Netorahavoog kajastab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Aastatel 2018–2019 suurenes netorahavoog 21 % ja jäi 2018.–2020. aastal stabiilseks. Netorahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil siiski 89 %, järgides müügi kasumlikkuse suundumust.

(189)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest, mis kajastab varade amortisatsiooni. Kokkuvõttes vähenes see vaatlusalusel perioodil 97 %. Täpsemalt suurenes see 2018.–2019. aastal 111 %, peamiselt tänu 2019. aastal saavutatud kasumile, suurenedes 2018.–2020. aastal 71 % ja vähenedes 2018.–2021. aastal 2021. aasta väikese kasumi tõttu, nagu juba mainitud, 97 %.

(190)

Komisjon märkis, et hoolimata väikestest kasumimarginaalidest alates 2020. aastast on liidu tootmisharu säilitanud õiglase tootlikkuse taseme ning investeerimist jätkates ei ole ta kunagi lõpetanud tootmisprotsessi, logistika, müügi ja turustamise optimeerimist.

(191)

Liidu tootmisharu investeeringute ulatuslikkus näitab tema tugevat tahet kohaneda, areneda ja püsida turul olenemata raskustest ja majanduslikest probleemidest.

(192)

Liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi kesised majandustulemused vähendasid tema kapitali kaasamise võimet. Liidu tootmisharu on kapitalimahukas ja vajab märkimisväärseid investeeringuid. Vaatlusalusel perioodil oli netorahavoog nii suurte investeeringute katmiseks liiga väike.

(193)

Mikro- ja makronäitajate areng vaatlusalusel perioodil näitas, et liidu tootmisharu finantsolukord halvenes. Olulisimate majandusnäitajate suundumused vaatlusalusel perioodil üldkokkuvõttes halvenesid.

(194)

Uurimine näitas, et kõigi kahjunäitajate suundumus oli vaatlusalusel perioodil negatiivne. Nõudluse vähenemise (9 %) taustal vähenesid nii müügimaht vabaturul kui ka tootmine, vastavalt 9 % ja 45 %. See tõi kaasa languse tootmisvõimsuses (21 %) ja tööhõives (40 %). Kuna tootmine vähenes kiiremini (45 % vaatlusalusel perioodil) kui tootmisvõimsus ja tööhõive, vähenesid ka tootmisvõimsuse rakendamine ja tootlikkus, vastavalt 30 % ja 8 %.

(195)

Samal perioodil langes ka keskmine ühikuhind vabaturul rohkem kui 2 %, samal ajal kui ühiku tootmiskulud suurenesid 15 %. Selle tulemusena vähenes kasumlikkus vaatlusalusel perioodil [–77] % ja kasum vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 9,3 %st 2018. aastal [–7,2] %ni.

(196)

Selle tõttu näitavad kahjunäitajad, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, kuna tootmisharu alandas hoolimata suurenevatest tootmiskuludest oma müügihindu, mis tõi kaasa kasumlikkuse järsu languse, mis omakorda avaldas negatiivset mõju investeeringutele, investeeringutasuvusele ja rahavoole.

(197)

Seetõttu järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(198)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon lisaks, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju.

(199)

Uurimine näitas, et Hiinast pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 104 %, [1 300 – 1 400] tonnist [2 800 – 2 900] tonnini. Selle turuosa suurenes samuti rohkem kui kaks korda, [1–3] %st [2,5–3,5] %ni, kuid oli oluliselt väiksem kui esialgse uurimise uurimisperioodil täheldatud 26,8 % suurune turuosa. Veelgi olulisem on see, et HRVst pärit impordi keskmine müügihind [1 500 – 1 600] eurot tonni kohta oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõrgem kui liidu tootmisharu keskmine müügihind (1 321 eurot tonni kohta) ja keskmised tootmiskulud (1 416 eurot tonni kohta). Lisaks sellele ei tuvastanud komisjon tootepõhise võrdluse käigus hindade allalöömist, kui eksportivate tootjate hinnad sisaldasid tollimaksu. Järelikult ei tekitanud HRVst pärit import mahu ja turuosa suurenemisest hoolimata liidu tootmisharule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahju.

(200)

Eelöeldu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et liidu tootmisharu kantud olulist kahju ei saanud tekitada Hiinast pärit import.

(201)

Komisjon järeldas põhjenduses 200, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kordumise tõenäosust meetmete aegumise korral.

(202)

Sellega seoses analüüsis komisjon järgmist: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, liidu hindade ja Hiina hindade vaheline seos, kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos, liidu turu atraktiivsus ja HRVst pärit võimaliku impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale meetmete aegumise korral.

(203)

Vaatlusaluse toote tootmisvõimsus HRVs on hinnangute järgi 5 miljonit tonni aastas. Hiina vaba tootmisvõimsus moodustas ligikaudu 2,7 miljonit tonni aastas, mis ületab peaaegu 27 korda vaatlusaluse toote tarbimist liidu turul, mis oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 102 189 tonni. Seega ületab pakkumine Hiina turul oluliselt nõudlust. Järelikult annaks see Hiina tootjatele lisastiimuli keskenduda uute võimaluste tekkimisel üha enam eksporditurgudele.

(204)

Nagu eespool punktis 4.2 on märgitud, on liidu turg oma suuruse ja hindade poolest atraktiivne. Euroopa Liit on praegu mahu poolest suurim uurimisaluse toote turg maailmas. Seda iseloomustab ka hästi varustatud sadamate, ladustamise ja jaotamise võimalustega usaldusväärne logistikataristu ning tööstustarbijate suur hulk.

(205)

Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 152, tegi komisjon kindlaks, et meetmete puudumisel lööks HRVst pärit import liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla. Lisaks sellele oli Hiina eksportivate tootjate peamistesse kolmandatesse sihtriikidesse (Lõuna-Korea, India, Tai jne) suunatud impordi keskmine hind 1 135 eurot tonni kohta (56) madalam kui liidu tootmisharu keskmine müügihind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis oli 1 321 eurot tonni kohta vabaturul. Järelikult, kui meetmetel lastakse aeguda, on eksportivatel tootjatel tugev stiimul suurendada oma müüki liitu madalamate hindadega kui need, mida liidu tootmisharu küsis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(206)

Seega peetakse liidu turgu Hiina tootjate jaoks väga atraktiivseks ning võib järeldada, et HRV olemasolevat vaba tootmisvõimsust kasutataks vähemalt osaliselt selleks, et meetmete aegumisel oluliselt suurendada eksporti liidu turule dumpinguhindadega ja kahjustavate hindadega. Nagu eespool kirjeldatud, tooks liidu turu atraktiivsus kaasa HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise. Kuna vaatlusalune toode on küllalt ühtlase kvaliteediga, on hinnatase kõige olulisem tegur, kui otsustatakse, kas osta liidu tootjatelt või Hiina eksportivatelt tootjatelt. Hiina ekspordi järsk vähenemine vastusena dumpinguvastastele meetmetele osutab sellele, et klientidel on lihtne hakata ostma kõige konkurentsivõimelisemate hinnaga tarnijatelt (st Hiina eksportivate tootjate asemel liidu tootjatelt või vastupidi, kui meede aegub).

(207)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumimarginaalid olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil negatiivsed (–7,2 %), seega ei saa nad endale lubada oma müügihinna edasist vähendamist või turuosa kaotust (kui nad hinda ei alanda) uue impordi tõttu, sest see suurendaks veelgi nende kahjumit.

(208)

Kuna on tõenäoline, et eksportivad tootjad tulevad turule madalamate hindade ja suuremate mahtudega, on liidu tootmisharu sunnitud kas alandama oma müügihindu kasumlikkuse arvelt või säilitama müügihindade taseme ja tõenäoliselt kaotama müügimahtu ja turuosa Hiina eksportijatele. Veelgi realistlikum näib olevat nende stsenaariumide kombinatsioon. Kokkuvõttes tooks see kaasa surve hindade alanemiseks, suurema kahjumi ning tõenäoliselt võidaks HRVst pärit import tagasi oma 26 % suuruse meetmete-eelse turuosa. Tuleb märkida, et kaks olemasolevat liidu tootjat lõpetasid samasuguse toote tootmise 2020. aastal täielikult: AMTP Roman Rumeenias ja Vallourec Deutschland Saksamaal.

(209)

Eelöeldut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et meetmete aegumine tooks suure tõenäosusega kaasa HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi olulise suurenemise hindadega, mis lööksid liidu tootmisharu hinnad alla, ning seega suureneks liidu tootmisharu kantud kahju veelgi, kuna HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi poolt algselt tekitatud oluline kahju tõenäoliselt korduks. Järelikult oleks liidu tootmisharu elujõulisus tõsises ohus.

(210)

Pärast järelduste avalikustamist väitsid koostööd teinud eksportivad tootjad, et komisjon ei võtnud oma kahju kordumise analüüsis Taist pärit impordi mõju hinnates arvesse asjaolu, et Hiina import ei tekitanud liidu tootmisharule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahju. Lisaks väitis ta, et madalad hinnad ja Taist pärit impordi maht võivad halvendada liidu tootmisharu ebakindlat olukorda.

(211)

Arvestades, et käesolev uurimine piirdub HRVst pärit vaatlusaluse toote impordiga, piirdus komisjon oma kahju kordumise analüüsis põhjenduses 202 nimetatud asjaoludega, mis võivad mõjutada liidu tootmisharu, kui HRVst pärit impordi suhtes kehtestatud meetmetel lastaks aeguda. Taist pärit importi selles hinnangus ei arvestatud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(212)

Samad eksportivad tootjad väitsid ka, et komisjon ei suutnud selgitada, miks liidu tootmisharu teatas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahjumist.

(213)

Nagu on osutatud põhjenduses 195, langes keskmine ühikuhind vaatlusalusel perioodil 2 %, samal ajal kui ühiku tootmiskulud suurenesid 15 %. Kuna liidu tootmisharu ei saanud pikaajalistest lepingutest tulenevat kulude suurenemist üle kanda, teatas ta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahjumist. Lisaks, nagu on osutatud põhjenduses 200, jõudis komisjon järeldusele, et HRVst pärit import ei tekitanud liidu tootmisharule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahju. Sellest tulenevalt keskendus komisjon oma analüüsis kahju kordumisele, võttes aluseks põhjenduses 202 nimetatud asjaolud. Selle põhjal ja nagu on märgitud põhjenduses 209, jõudis komisjon järeldusele, et kui meetmetel lastaks aeguda, on tõenäoline, et HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi poolt algselt tekitatud oluline kahju kordub. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(214)

Koostööd teinud eksportivad tootjad viitasid ka kahele apellatsioonikogu aruandele (57) ja väitsid, et „põhjendatud järelduse tegemiseks tuleb hoolikalt kaaluda olemasolevaid tõendeid ning kõik tulevikuprognoosid ja järeldused peavad samuti põhinema kindlatel tõendusmaterjalidel“. Eelkõige väitsid nad, et vaba tootmisvõimsus on üle hinnatud ja et Hiina eksportivad tootjad keskenduvad siseturule ning ei ekspordi oma vaba tootmisvõimsust liitu. Lisaks väitsid nad, et liidu turu atraktiivsust ja „Hiinast muudesse riikidesse suunatud ekspordi hindu“ ei tohiks tõenäosuse analüüsis arvesse võtta ning et analüüs peaks põhinema „võrdleval analüüsil selle kohta, mis juhtuks tulevikus, peamiselt prognoositava dumpinguhinnaga impordi, hindade ja liidu tootmisharule avalduva mõju põhjal.“

(215)

Tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse puhul ei esitanud koostööd teinud eksportivad tootjad uusi tõendeid oma väite toetuseks. Uute tõendite puudumise tõttu lükati väide tagasi.

(216)

Mis puutub tõenäosuse analüüsis arvesse võetavatesse teguritesse, siis leidis komisjon, et analüüsides selliseid tegureid nagu liidu turu atraktiivsus ja hinnad kolmandatele riikidele, tegi ta sellise võrdleva analüüsi kooskõlas oma üldise tavaga, kasutades kõiki kättesaadavaid tegureid, mis võimaldasid prognoosida kahju kordumise tõenäosust. Kuna puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber komisjoni sellekohased järeldused, lükati see väide tagasi.

(217)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, sõltumatute importijate ja kasutajate huve.

(218)

Liidu tootmisharu moodustavad kuus tootjat, kes asuvad eri liikmesriikides. Neist Dalmine S.p.A, Tubos Reunidos Group SA ja Valcovni Trub Chomutov AS on taotluse esitajad, samal ajal kui teised, kes ei esitanud taotlust, nimelt Huta Batory Sp. Z o.o., Vallourec Deutschland GmbH (Saksamaal ja Prantsusmaal) ning AMTP Roman, tegid koostööd.

(219)

Uurimine näitas, et kui meetmed peaksid aeguma, on sel tõenäoliselt märkimisväärne negatiivne mõju liidu tootmisharule. Liidu tootmisharu olukord halveneks kiiresti, kuna väiksema müügimahu ja madalamate müügihindade tõttu väheneks kasumlikkus märkimisväärselt. Teisalt võimaldaks meetmete kohaldamise jätkumine liidu tootmisharul veelgi rohkem taastuda varasemast dumpinguhindadega impordi tekitatud kahjust ja kasutada ära oma potentsiaali liidu turul, kus tootjaid ei mõjuta HRV ebaõiglased kauplemistavad.

(220)

Eeltoodu põhjal järeldati, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine on liidu tootmisharu huvides.

(221)

Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate sõltumatute importijate, kauplejate ja kasutajatega. Ükski kaupleja ega kasutaja komisjoni küsimustikule ei vastanud.

(222)

Nii nagu esialgses uurimises, ei andnud ka käesoleva läbivaatamise käigus endast märku ükski kasutaja. Lisaks sellele tegutseb teadaolevalt 79 sõltumatut importijat, kellest andis endast teada ainult Siderpighi spa Con Socio Unico, kes on teadaolevalt sõltumatu importija. Ta vastas, et ta ei poolda dumpinguvastaste meetmete kehtestamist. Ta väitis, et liit vajab Hiina importi, sest nõudlus ületab pakkumise. Komisjon täheldas, et uurimisaluse toote käive moodustab vähem kui 1 % sõltumatu importija käibest. Seega ei muuda meetmete kohaldamise jätkamine igal juhul selle äriühingu üldisi tulemuslikkuse väljavaateid.

(223)

Lisaks sellele jõudis komisjon esialgse uurimise käigus nii kasutajate kui ka importijate huve silmas pidades järeldusele, et uurimisaluse toote puhul on piisavalt alternatiivseid tarneallikaid. See järeldus jääb kehtima, arvestades, et umbes 10 % turust teenindatakse endiselt kõigist riikidest pärit impordiga. Lisaks oli liidu tootmisharu vaba tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 46 %, mis ületab tunduvalt liidu praegust tarbimist.

(224)

Sellest tulenevalt jõudis komisjon järeldusele, et meetmete pikendamine ei mõjuta negatiivselt olemasolevat pakkumist ega kõnealuse importija või ühegi kasutaja majanduslikku olukorda turul.

(225)

Komisjon järeldas seega, et meetmete kohaldamise jätkamine ei oleks vastuolus kasutajate ja importijate huvidega.

(226)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohast puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid HRVst pärit uurimisaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmete säilitamist.

(227)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu jätkumise, kahju kordumise ja liidu huvide kohta, tuleks teatavate HRVst pärit rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega, üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torude impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada.

(228)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade erinevuse tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kelle suhtes on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kohaldatakse kõigile muudele äriühingutele kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(229)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema oma tavapäraseid kontrolle ja võivad, nagu kõigil muudelgi juhtudel, nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on tolliõiguse kohaselt põhjendatud.

(230)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt suureneb, võib sellist mahu suurenemist iseenesest käsitada meetmete kehtestamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul – ja kui asjaomased tingimused on täidetud – võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(231)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavaid individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja HRVst pärineva uurimisaluse toote impordi suhtes. Uurimisaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes. Selliste toodete suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(232)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (58). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(233)

Eksportija või tootja, kes ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes praegu kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks, võib komisjonilt taotleda enda suhtes selle dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamist, mida kohaldatakse koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks asjaomase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et i) ta ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks; ii) ta ei ole seotud äriühinguga, kes toodet eksportis ja kelle suhtes seetõttu kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse, ning iii) ta on pärast seda eksportinud vaatlusalust toodet või on võtnud tühistamatu lepingulise kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

(234)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (59) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval avaldatud määr.

(235)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

(1)

Nõukogu kehtestas oma rakendusmäärusega (EL) nr 248/2011 (2) (edaspidi „esialgne uurimine“) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit klaasfilamentkiust toodete (edaspidi ka „vaatlusalune toode“ või „uurimisalune toode“) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Kahju kõrvaldamise tasemel põhinev tollimaks oli vahemikus 7,3–13,8 %.

(2)

Pärast subsiidiumivastast uurimist ja dumpinguvastaste meetmete osalist vahepealset läbivaatamist muutis komisjon oma rakendusmäärusega (EL) nr 1379/2014 (3) esialgset dumpinguvastast tollimaksu nii, et uued väärtused on vahemikus 0–19,9 %, ja kehtestas lisaks tasakaalustava tollimaksu, mis on vahemikus 4,9–10,3 %. Tulemuseks saadud kombineeritud tasakaalustavad ja dumpinguvastased meetmed olid vahemikus 4,9–30,2 %.

(3)

Pärast dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamist tegi komisjon oma rakendusmääruses (EL) 2017/724 (4) otsuse rakendusmäärusega (EL) nr 1379/2014 kehtestatud meetmed säilitada.

(4)

Pärast tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamist tegi komisjon oma rakendusmääruses (EL) 2021/328 (5) otsuse rakendusmäärusega (EL) nr 1379/2014 kehtestatud meetmed säilitada.

(5)

Tulemuseks saadud kombineeritud tasakaalustavad ja dumpinguvastased meetmed on seega vahemikus 4,9–30,2 %.

(6)

Samuti kehtivad meetmed Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete suhtes. Pärast subsiidiumivastast uurimist kehtestas komisjon oma rakendusmäärusega (EL) 2020/870 (6) Egiptusest pärit teatavate klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Subsideerimise tasemel põhinev tollimaks oli 13,1 %.

(7)

Komisjon sai 19. jaanuaril 2022 kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamise taotluse, mille esitas Euroopa klaasfilamentkiu tootjate ühendus (edaspidi „taotluse esitaja“) liidu klaasfilamentkiust toodete tootmisharu nimel määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(8)

21. aprillil 2022 algatas komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel Hiina Rahvavabariigist pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „algatamisteade“) (7).

(9)

Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharu kahju jätkumise.

(10)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(11)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid HRV eksportivaid tootjaid, asjaomase riigi ametiasutusi, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning kutsus neid osalema.

(12)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(13)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(14)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon klaasfilamentkiust toodete suurimast tüüpilisest tootmis- ja müügimahust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mida on mõistlikult võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas 76 % liidu tootmisharu toodangust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei laekunud. Valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(15)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teabe.

(16)

Nõutud teabe esitas üks sõltumatu importija, kes nõustus enda kaasamisega valimisse. Importijate väikese arvu tõttu otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(17)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel HRV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates märgitud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(18)

Algatamisteates kindlaks määratud tähtaja jooksul esitas nõutud teabe üks asjaomase riigi eksportiv tootja, kes nõustus enda kaasamisega valimisse. Kuna vastuseid oli nii vähe, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik. Ta teavitas sellest vastavalt ainsat vastanud eksportivat tootjat ja Hiina Rahvavabariigi esindust Euroopa Liidu juures. Märkusi ei esitatud.

(19)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(20)

Komisjon saatis küsimustikud koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, liidu tootjatele, kasutajatele ja importijatele. Samad küsimustikud tehti menetluse algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (8).

(21)

Küsimustikule saadi vastused kolmelt liidu tootjalt.

(22)

Koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt, Hiina valitsuselt, sõltumatult importijalt ega kasutajatelt ei saanud komisjon ühtegi vastust.

(23)

Kuna koostööd tegev eksportiv tootja ei teinud koostööd, tugines komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse analüüsimisel kättesaadavatele faktidele. Ta kasutas aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teavet ning Comexti ja Global Trade Atlase (GTA) andmebaasidest ja muudest avalikest allikatest kättesaadavat statistikat. Sellest teavitati vastavalt kõiki huvitatud isikuid ja Hiina valitsust, kes ei esitanud vastuväiteid.

(24)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

liidu tootjad:

(25)

28. aprillil 2023 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul nende avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(26)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Kõigile vastava taotluse esitanud isikutele võimaldati ärakuulamine.

(27)

Uurimisalune toode on sama, mis esialgses uurimises ja eelmises aegumise läbivaatamises, nimelt kuni 50 mm pikkused tükeldatud klaaskiud, klaaskiust heie (v.a klaaskiust heie, mida on immutatud ja mille pinda on töödeldud ning mille põletuskadu on üle 3 %, nagu on kindlaks määratud ISO standardiga 1887) ja klaasfilamentkiust matid (v.a klaasvillmatid), mis kuuluvad praegu CN-koodide 7019 11 00, ex 7019 12 00 (TARICi koodid 7019120022, 7019120025, 7019120026, 7019120039), 7019 14 00 ja 7019 15 00 alla (9). CN-koodid ja TARICi koodid on esitatud üksnes teadmiseks, ilma et see piiraks tariifipõhise klassifikatsiooni edasisi muudatusi.

(28)

Vaatlusalune toode on tooraine, mida kasutatakse kõige sagedamini termoplastsete ja termoreaktiivsete vaikude sarrustamiseks komposiitmaterjalide tootmisel. Selle tulemusel saadud komposiitmaterjali (klaasfilamentkiududega sarrustatud materjali) kasutatakse paljudes sektorites: transpordis (auto-, mere-, lennu- ja sõjaväetranspordis), elektri-ja elektroonikatööstuses, tuuleenergiaseadmete tootmises, ehitustööstuses, mahutite ja torude tootmises, tarbekaupade tootmises ja mujal.

(29)

Käesolevas uurimises on vaatlusalune toode HRVst pärit uurimisalune toode.

(30)

Nagu esialgse uurimise ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus kindlaks tehti, kinnitas ka käesolev aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusalad:

(31)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(32)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtiva meetme aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(33)

Nagu põhjenduses 22 osutatud, ei teinud ükski HRV eksportiv tootja uurimises koostööd. Seetõttu teatas komisjon HRV ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon HRV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Kuna vastust ei laekunud, otsustas komisjoni artiklit 18 kohaldada.

(34)

Sellest tulenevalt tehti dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta järeldused kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18 eelkõige läbivaatamistaotluses esitatud teabe ja läbivaatamisega seotud uurimise käigus koostööd teinud isikutelt, nimelt taotluse esitajalt ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud teabe põhjal.

(35)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid HRV puhul pigem oluliste moonutuste esinemisele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(36)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas väidetavate oluliste moonutuste uurimiseks vajalikuks. Lisaks sellele kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtegi seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. Hiina valitsus ei esitanud selle kohta märkusi.

(37)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon ka seda, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes võib olla vaja valida sobiv võrdlusriik kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Komisjonile sel ajal kättesaadava teabe kohaselt olid HRV võimalikud võrdlusriigid Brasiilia ja Türgi. Samuti märkis komisjon, et ta uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(38)

5. augustil 2022 teavitas komisjon teatega huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, käsitades võrdlusriigina Türgit. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi tootja Türkiye Şişe Ve Cam Fabrikalari A.Ş. kohta kättesaadava teabe põhjal. Ühtegi märkust ei laekunud.

(39)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(40)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a märgitud, et „[k]ui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(41)

Nagu allpool selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(42)

HRV klaaskiusektorit käsitlevas hiljutises uurimises (10) leidis komisjon, et esinevad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused.

(43)

Selle uurimise käigus leidis komisjon, et HRVs esineb valitsuse oluline sekkumine, mis moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (11). Eelkõige jõudis komisjon järeldusele, et oluline osa klaaskiusektorist (sh klaasfilamentkiud) on jätkuvalt Hiina valitsuse omanduses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses (12) ning lisaks sellele on Hiina valitsusel võimalik mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (13). Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. HRV planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (14). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (15). Samamoodi leidis komisjon klaaskiusektoris (sh klaasfilamentkiud) palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (16) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses HRV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (17).

(44)

Nagu eelmises HRV klaaskiusektorit käsitlevas uurimises, analüüsis komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas taotluses, samuti avalikult kättesaadavatel allikatel põhinevas aruandes (18) sisalduvate tõendite alusel. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste esinemist HRVs, nagu tuvastati ka komisjoni varasemas selleteemalises uurimises.

(45)

Taotluse esitaja väitis taotluses, et Hiina klaasfilamentkiu sektorit iseloomustavad olulised moonutused, mis tulenevad riigi sekkumisest majandusse üldiselt ning konkreetselt uurimisaluse toote sektorisse. Taotluses väideti, et kõik tootmistegurid – maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud – on võrdselt moonutatud, sest neid mõjutab Hiina valitsuse sekkumine, mis on lõppkokkuvõttes põhjustanud Hiina klaasfilamentkiu sektoris ebaolulisi moonutusi.

(46)

Selle seisukoha toetamiseks viidati taotluses mitmele avalikult kättesaadavale teabeallikale, nagu aruanne, komisjoni hiljutine klaaskiust kanga sektori uurimine ja sellest tulenev määrus (EL) 2020/492, ehitusmaterjalide tööstuse arendamise 13. viisaastakukava, HRV riikliku majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukava, riikliku majandusliku ja sotsiaalse arengu 14. viisaastakukava ning 2035. aasta pikaajalised eesmärgid ja tööstusstrateegia „Made in China 2025“.

(47)

Selle põhjal rõhutati taotluses, et Hiina valitsus omab valdavat enamikku peamistest Hiina klaasfilamentkiu tootjatest, samuti tootmisahela eelmise etapi tarnijaid ja tootmisahela järgmise etapi kasutajaid. Kaks suurimat Hiina klaasfilamentkius tootjat, CPIC ja Jushi, on suured riigile kuuluvad konglomeraadid. Asjaomane tööstusliit (Hiina ehitusmaterjalide föderatsioon) tegutseb riigile kuuluva varade järelevalve- ja halduskomisjoni juhtimisel ja järelevalve all. Jushi juhatuse esimees ja Jushi emaettevõtja CNBMi asepresident on mõlemad Hiina ehitusmaterjalide föderatsiooni aseesimehe ametikohal.